Töökohtade ja investeeringute toomine piirkondadesse

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Kohalikud omavalitsused

Meie: 04.02.2024 nr 13-6/105

Töökohtade ja investeeringute toomine piirkondadesse

Lugupeetud koostööpartner

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi üheks oluliseks prioriteediks on tagada

tasakaalustatud regionaalne areng ja võrdväärne elukvaliteet igas piirkonnas. Hea ja võrdväärne

elu tähendab, et oma kodu lähedal on võimalik teha hästi tasustatud ja mitmekesist tööd, seal

on atraktiivne elu- ja ettevõtluskeskkond ning aktiivsed ja ühtehoidvad kohalikud kogukonnad.

Seejuures on äärmiselt oluline Eesti piirkondade majanduse tugevdamine, sest see on hea ja

võrdväärse elu edendamisel üheks oluliseks alustalaks.

Majanduse arendamiseks on kutsunud Vabariigi Valitsus ellu majanduskabineti arutelud ning

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium majanduspoliitika plaani. Soovime teie abiga

anda valitsuse aruteludesse ning eelnimetatud plaani tugevama regionaalse mõõtme. Selleks

palume teil vastata kaasasolevale küsimustikule (https://forms.office.com/e/KtP8Q7970k).

Piirkondade majanduse tugevdamiseks on võtmetähtsusega tööstuse arendamine, kuna see loob

uusi tarkasid töökohti, suurendab ekspordivõimekust ja innovatsiooni ning tagab piirkonna

kestliku arengu. Aastaringsed, hästi tasustatud ning pikaajalist kindlustunnet loovad targad

töökohad on tööealistele elanikele oluliseks argumendiks elukohavalikul. Samuti toovad

kõrgemalt tasustatud töökohad suuremat lisatulu kohalike omavalitsuste eelarvesse ning aitavad

seeläbi tagada elanikele olulisi teenuseid. Üks tark töökoht suudab luua enda lähikonda

omakorda täiendavaid töökohti: töötegijale on vaja terviseteenuseid, kauplust, kohvikuid,

juuksurit, meelalahutust ja muudki. Arvestades tööstussektori olulisust inimeste elujärje

parandamisel kõigis Eesti piirkondades on antud küsimustiku fookuses just töökohtade loomise

võimalused piirkondades.

Soovime teada, kuidas teie hinnangul saaks riik senisest paremini kaasa aidata just

töökohtade loomisele piirkondades ning regionaalse tööstuse arengule.

Palume Teil vastata küsitlusele hiljemalt 12.02.2025.

Täname Teid juba ette koostöö ja panuse eest!

Lugupidamisega

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

2 (2)

Lisa:

1. Töökohtade loomine piirkondades, lisa.docx

Sama: maakondlikud arenduskeskused, omavalitsusliidud, LEADER tegevusrühmad, MTÜ

Eesti Leader Liit, MTÜ Eesti Noortalunikud, MTÜ Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda,

MTÜ Eesti Toiduainetööstuse Liit, MTÜ Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon,

MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused, MTÜ Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti

Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Masinatööstuse Liit, Eesti Kalaliit

Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium,

Kliimaministeerium, Maaelu Edendamise Sihtasutus, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

1

Lisa

Töökohtade loomine piirkondades

Tasakaalustatud regionaalne areng aitab tagada jätkusuutliku majanduskasvu, piirkondade

elujõulisuse ja sotsiaalse sidususe. Seejuures on oluline üksikute piirkondade majanduse areng

– investeeringute ja töökohtade toomine piirkondadesse. Samuti ka kohalike kogukondade

kaasamine vastavasse protsessi. See kõik on oluline, sest:

 Majandusliku sõltuvuse vähendamine suurlinnadest: Töökohtade loomine piirkondades

aitab vähendada majandustegevuse kontsentreerumist pealinna ümbrusse ning mitmekesistada

majandust väiksemates piirkondades.

 Nutikate töökohtade loomine maapiirkonnas ja väikelinnades: Töökohtade loomine

väiksemates regioonides pakub kohalikele elanikele stabiilseid töövõimalusi ja vähendab

tööpuudust.

 Vastupidavus kriisidele: Kui majandustegevus on geograafiliselt ja sektoripõhiselt

mitmekesine, on riigil lihtsam tulla toime üleilmsete või sektorispetsiifiliste

majandusšokkidega.

 Regionaalse ebavõrdsuse vähendamine: Tasakaalustatud tööstus- ja ettevõtluspoliitika

aitab vähendada piirkondlikke erinevusi sissetulekutes, töövõimalustes ja elukvaliteedis.

 Inimeste rände pidurdamine: Töökohtade mitmekesistamine pidurdab sobivate

töökohtade nappusest sunnitud väljarännet suurlinnadesse või välismaale, säilitades kohaliku

kogukonna elujõulisuse.

 Kohaliku infrastruktuuri areng: Töökohtade loomisega kaasnevad investeeringuid teede,

transpordi, energia ja digitaalse infrastruktuuri arendamisse, mis parandab piirkonna üldist

elukvaliteeti.

 Kohalike teenuste paranemine: suureneb nõudlus hariduse, tervishoiu ja muude avalike

teenuste järele, mis aitab hoida piirkondi elujõulistena.

 Kohalikud oskused ja teadmised: tõstab kohalike elanike kvalifikatsiooni ja

konkurentsivõimet tööturul.

 Noorte piirkonnas hoidmine: Atraktiivsed sektorid loovad noortele karjäärivõimalusi,

hoides ära noorte lahkumise piirkondadest.

 Rohetehnoloogia kasutamine piirkondades: saab soodustada jätkusuutlikke tootmisviise

ja edendada rohetehnoloogiat.

 Keskkonnahoid: Regionaalselt tasakaalustatud lähenemine aitab vähendada keskkonna

koormust, vältides tööstusliku koondumise negatiivset mõju üksikutesse piirkondadesse.

Samuti väheneb ebaotstarbekas transpordikoormus, mille on kaasa toonud töökohtade suurem

koondumine Tallinna linnapiirkonda võrreldes inimeste elukohavalikutega.

 Tööstusalade ja tööstuste innovatsioonikeskuste strateegiline jaotus: Piirkondlikult

mitmekesise tööstuse rajamine vähendab majanduse haavatavust, tagades, et elutähtsad

tootmisvõimsused ei ole koondunud ühte piirkonda.

 Toidujulgeolek ja kohalik tootmine: Toetab toidutootmist ja -töötlemist riigisiseselt, mis

suurendab riigi sõltumatust välistarnijatest.

 Sotsiaalse lõhe vähendamine: Piirkondade vahelise ebavõrdsuse leevendamine aitab

vältida rahulolematust ja pingeid, mis võivad tekkida, kui osa piirkondi jääb arengust maha.

 Kogukondade tugevdamine: töökohtade loomine ja ettevõtluse edendamine kohalikke

huvigruppe kaasavalt suurendab kogukondade sidusust ja annab inimestele tunde, et nende

piirkonda väärtustatakse.

Alljärgnevalt kirjeldatakse kolme põhisammast, millele regionaalsete töökohtade loomine

peaks tuginema (vt joonis 1). Nendeks on investeeringutoetused tehnoloogiasse ja

infrastruktuuri, krediidi kättesaadavus ja erinevad piirkondlikud maksusoodustused.

2

Joonis 1. Regionaalsete töökohtade loomise põhisambad

I Tehnoloogia ja taristu investeeringutoetused

Investeeringute viimiseks piirkondadesse on vaja toetada piirkonna füüsilist taristut ja uudse

tehnoloogia kasutusele võtmist ettevõtjate poolt, täpsemalt:

 Investeeringutoetus ettevõtetele olulise infrastruktuuri kitsaskohtade kõrvaldamiseks:

o Toetatakse ettevõtete majandustegevuseks vajaliku side-, interneti-, elektri-,

soojusenergia- ning vee ja kanalisatsiooniga seotud taristu ehitamise ja

rekonstrueerimise kulusid ning vastava taristuga liitumise kulusid.

 Tööstusparkide ja -keskuste arendamine:

o Kaasaegse taristuga tööstusalade rajamine ja moderniseerimine, et meelitada uusi

ettevõtteid ning pakkuda laienemisvõimalusi.

o Keskne lahendus parkide arendamisele – nt Ida-Viru Investeeringute Agentuuri sarnase

ärimudeli laiendamine teistesse Eesti piirkondadesse.

o Logistiliste ja transpordisõlmede loomine.

 Tõhusad logistikalahendused ja transpordiühendused:

o Investeeringud tööstusparkide ja tootmisettevõtete paremaks ühendamiseks peamiste

tarneahelatega (maanteed, raudtee, sadamad, lennujaamad).

o Tõhusad ja paindlikud ühistranspordi lahendused, et parandada töötajate ligipääsu

tööstusaladele.

 Kiire internetiühendus: kõikide tööstuspiirkondade ühendamine kiire internetiga.

 Innovatsioonikeskused ja teaduspargid: Keskused, mis toetavad ettevõtete ja teadusasutuste

koostööd uute tehnoloogiate arendamisel.

3

II Regionaalsed maksusoodustused

Suurematest keskustes kaugemal asuvates piirkondades on tihti madalam majandustegevuse

tase, väiksem töökohtade arv ning piiratud juurdepääs investeeringutele. Paljudes maakondades

on ka suur tööpuudus ja tööealine elanikkond lahkub suurlinnadesse või välismaale. Rahvastiku

vähenemine, sotsiaalsete teenuste kättesaadavus ja ettevõtluse ning tööhõive võimaluste

olemasolu elukohas on negatiivses vastandmõju spiraalis: majanduslike võimaluste ja

sotsiaalsete teenuste vähesus põhjustab elanike lahkumise, see omakorda halvendab piirkonna

majanduslikku konkurentsivõimet ning teeb veelgi kulukamaks teenuste pakkumise kohapeal

ja vähendab nende kättesaadavust, mille tõttu on veel enam elanikke sunnitud lahkuma1. See

aga piirab elu- ja ettevõtluskeskkonna kestlikku edendamist ning on takistuseks

suuremamahulisemate investeeringute tegemisel. Vastavalt rahvusvahelisele kogemusele on

maksuerisused, näiteks madalam tulu- või sotsiaalmaksu määr vm maksusoodustused,

julgustavad ettevõtteid investeerima ja tegevust alustama vähem atraktiivsetes piirkondades.

Maksusoodustused ettevõtetele (nt tööjõumaksude vähendamine) aitavad luua uusi töökohti ja

toetavad kohalikku tööhõivet. Piirkonnaga seotud maksuerisused aitaksid parandada piirkonna

atraktiivsust ja konkurentsivõimet, meelitades ettevõtteid ja investoreid ning aitaksid parandada

ka sotsiaalset sidusust ja elanike heaolu vähem arenenud piirkondades. Taolist sekkumist on

võimalik rakendada asustusüksustes, mis on teistega võrreldes ebasoodsas olukorras.

1 Eesti Maaülikool. Maaelu arengu aruanne. 2011

Alustav v

investeeriv

tööstusettevõte

Riigipoolne

makse v

tagastus

Väljaspool

Harjumaad?

JAH EI

EMTAKi alusel määratud

tööstusettevõte

Sotsiaalmaksu komp.

(max soodustus per

töötaja)

Energeetika-

soodustused

Liitumine Taastuv-

energeetika Aktsiis

4

III Suurendame ettevõtete krediidi kättesaadavust piirkondades

Kapitali hind on Eesti ettevõtete jaoks kõrgem kui enamikus teistes ELi riikides ning ettevõtjatel

on raskusi sobiva laenutagatise leidmisel2. Regionaalsest aspektist lähtuvalt on kapitali hind

veelgi kõrgem väljaspool Harjumaad tegutsevatel tööstusettevõtjatel, kuna

omafinantseerimisvõime on madal, tagatisvara väärtus on asukohast tulenevalt madalam ning

finantsvahendid investeeringute tegemiseks on raskesti kättesaadavad ja kallid. Probleemid on

ebapiisava tagatise, ebastabiilsete rahavoogude ning omakapitali puudumisega, mis takistavad

krediidiasutuste poolt pakutavatele võimalustele ligipääsu.

Turutõrke leevendamiseks väljapool Harjumaad tuleb aina rohkem rakendada uuenduslikke,

paindlikke ja regionaalseid eripärasid arvestavaid finantsinstrumente, seejuures:

 Analüüsida, kas olemasolevad finantsinstrumendid adresseerivad täiel määral teadaolevaid

regionaalseid turutõrkeid. Tulemustest lähtuvalt muuta (MES, EIS) ettevõtetele suunatud

käenduse ja laenu tingimusi väljaspool Harjumaad soodsamaks (finantsinstrumendi isetasuvuse

põhimõtte leevendamine, suurem riskide võtmine, turutingimustest madalad intressid ja

tagatisväärtused, lepingutasu, pikemad maksepuhkused, lepingu muutmise ja ennetähtaegse

lõpetamise tasu 0.-);

 Vajadusel uuendada EIS ja MES investeerimisstrateegiaid, suurendades riigi riskijulgust

regionaalsete investeeringute osas (sh valmisolek kanda kahjusid, et pakkuda eraturust

soodsamaid tingimusi);

 EISil rakendada ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite

eelhindamise soovitusi pakkuda soodustingimustel laenukäendust ja allutatud laenu

tõmbekeskustest eemal investeeringuid tegevatele ettevõtetele, et leevendada tagatisvara

madalast väärtusest tulenevat turutõrget.

 Tagada madalamad intressimäärad noortele ja alustavatele ettevõtjatele.

IV Luua regionaalse investeeringuvõimekuse pilootprogramm, kus kombineerida

eelpool toodud tegevusi/toetuseid

Kombineerida eelpool toodud tegevusi ning rakendada neid konkreetses piirkonnas just

piirkonnale vajalikus kombinatsioonis - teisisõnu töötada välja toetavate tegevuste pakett, mis

2 MKMi 2025. aasta tegevustes majanduse konkurentsivõime ja tööstuse toetamiseks. Kättesaadav: https://mkm.ee/sites/default/files/documents/2024- 12/MKM_konkurentsivo%CC%83ime%20to%CC%83stmine%202025.%20a%20tegevuskava%20202 5.pdf

5

kohaldub nii era- kui avaliku sektori kasutajatele tervikuna, pakkudes terviklikku ja

tasakaalustatud lähenemist, mille pinnalt oleks võimalik edaspidi välja töötada üleriigilised

süsteemsed lahendused. Pilootaladele seatakse tulemusnäitajad ning eraldatakse vastav toetus

tulemuste saavutamiseks.