Riigi tervishoiuvaru korraldamine

MINISTRI MÄÄRUS

04.02.2025 nr 7

Riigi tervishoiuvaru korraldamine

Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 576 lõike 7 alusel. § 1. Määruse reguleerimis- ja kohaldamisala (1) Määrusega kehtestatakse riigi tervishoiuvaru (edaspidi varu) moodustamise, haldamise, uuendamise ja kasutusele võtmise, aegunud varu mahakandmise ja hävitamise ning aruandluse tingimused ja kord. (2) Käesoleva määruse nõudeid ei kohaldata tervishoiuteenuse osutaja tegevusvarule. § 2. Varu moodustamine (1) Varu moodustamiseks nimetatakse kõiki tegevusi, mille eesmärk on varusse kuuluvate ravimite, seadmete ja vahendite (edaspidi kaup) soetamine vastavalt Terviseameti kehtestatud nomenklatuurile, sihttasemetele ja jaotusele. (2) Terviseamet otsustab haldusaktiga varu moodustamise riigi osalusel asutatud piirkondliku haigla (edaspidi varu haldaja) juures. (3) Terviseamet otsustab haldusaktiga varuga seotud rahaliste vahendite eraldamise. Varu haldamist rahastatakse tegevustoetusena. Varu moodustamist ja mitteroteeruva aegunud või kasutusele võetud varu uuendamist ja aegunud kauba hävitamist rahastatakse sihtfinantseerimisena. (4) Terviseameti haldusakt sisaldab vähemalt järgmist: 1) valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud metoodika alusel varu moodustamine varu haldaja juures, sealhulgas varu koosseis ja sihttasemed; 2) varu moodustamise tähtaeg; 3) vajaduse korral muud varu hoidmise tingimused. (5) Varu haldaja moodustab füüsilise varu haldusaktis ette nähtud tingimuste alusel. (6) Varu haldaja teeb Terviseametile ettepaneku nomenklatuuri ja sihttaseme kohta, et tagada kauba ühtivus tema tavapärases kasutuses olevaga ja vastavus valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud metoodikale. Ettepanek esitatakse vähemalt üks kord aastas. § 3. Varu haldamine

2

(1) Varu haldamiseks nimetatakse kõiki tegevusi, mille eesmärk on tagada varu koosseisus ja kogustes oleva kauba säilitamine vastavalt tootja määratud hoiutingimustele kuni kauba väljastamiseni. Haldamine on ka vajalike tööprotsesside, personali, ruumide, nende sisustuse ja vahendite kasutamine ning tingimuste loomine võimalike ohtude ennetamiseks. (2) Varu haldaja tagab, et varu koosseisus olev kaup säiliks vastavalt tootja määratud hoiutingimustele kuni varu väljastamiseni. (3) Varu hoitakse füüsiliselt Eestis. Varu asukoht kooskõlastatakse Terviseametiga. Terviseamet järgib varu asukohtade kooskõlastamisel geograafilise hajutatuse põhimõtet, võttes arvesse ohuhinnangut. (4) Varu haldaja võib hoida varu füüsiliselt koos enda tegevusvaruga. § 4. Varu uuendamine, mahakandmine ja hävitamine (1) Varu haldaja uuendab varu selliselt, et riigi tervishoiuvarusse kuuluv kaup kasutatakse enne aegumist oma töös ära vastavalt vajadusele ning kasutatud kaup asendatakse samaväärse vastu enda kulul. (2) Varu haldaja tagab ettenähtud sihttaseme igal ajahetkel varu uuendamise kestel. (3) Kui varusse kuuluvat kaupa ei ole võimalik varu haldaja tavapärases töös ära kasutada, müüakse see võimaluse korral mahakandmise vältimiseks ning varu uuendatakse müügist saadud tulu ulatuses. (4) Varu haldaja tagab, et varu hulka kuuluv aegunud kaup, mida ei õnnestunud ära kasutada või müüa, kantakse õigel ajal maha ja hävitatakse nõuetekohaselt. (5) Kui varu maht on langenud alla § 2 lõike 4 punktis 1 ette nähtud sihttaseme seetõttu, et varu on aeguva kauba müügist laekunud vahendite ebapiisavuse tõttu uuendatud osaliselt, maha kantud või Terviseameti otsusega kasutusse võetud, toimub varu taastamine §-s 2 ette nähtud korras Terviseameti haldusakti alusel. (6) Kui kaup arvatakse varu nomenklatuurist välja, teeb varu haldaja sellega järgmised toimingud: 1) kasutab selle ära tavapärase töö käigus ning panustab omal kulul varu moodustamisse, haldamisse või uuendamisse kasutusele võetud kaubaga samas väärtuses või 2) müüb või hävitab kauba või selle osa vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 sätestatule. § 5. Varu kasutusele võtmine (1) Varu võetakse kasutusele Terviseameti haldusaktiga tervishoiuvaldkonna toimepidevuse tagamiseks, hädaolukorraks, eriolukorraks, erakorraliseks seisukorraks, kõrgendatud kaitsevalmiduseks või sõjaseisukorraks valmistumiseks või selle lahendamiseks juhul, kui seda ei ole võimalik saavutada teiste meetmete abil. (2) Lõikes 1 nimetatud haldusakt peab sisaldama vähemalt järgmist: 1) varu kasutusele võtmise põhjus; 2) kasutusele võetava kauba nimetus ja kogus; 3) varu kasutusele võtmise tingimused; 4) selle tervishoiuteenuse osutaja andmed, kellele kaup väljastatakse. (3) Nimetatud haldusakt esitatakse teadmiseks valdkonna eest vastutavale ministrile. Vajaduse korral esitatakse haldusakt teadmiseks teistele asjaomastele asutustele ja isikutele.

3

(4) Kaup loetakse kasutusele võetuks selle väljastamise hetkel. § 6. Aruandlus (1) Varu haldaja dokumenteerib varu koguselise ja rahalise arvestuse aluseks olevad toimingud ning peab varu kohta koguselist ja rahalist arvestust. (2) Varu haldaja esitab Terviseameti määratud korras andmed varu koosseisu ja koguse kohta. Vajaduse korral esitab varu haldaja Terviseameti nõudmisel varu kohta täiendavaid andmeid, sealhulgas aegumine ja asukohad. (3) Varu haldaja informeerib viivitamata Terviseametit, kui tal pole võimalik või otstarbekas oma kohustusi endast mittesõltuvatel põhjustel täita. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler

Terviseministri määruse „Riigi tervishoiuvaru korraldamine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga kehtestatakse riigi tervishoiuvaru moodustamise, haldamise, uuendamise ja kasutusele võtmise, aegunud varu mahakandmise ja hävitamise ning aruandluse tingimused ja kord. Riigi tervishoiuvaru hõlmab ravimeid, meditsiiniseadmeid ja muid vahendeid, mis tagavad tervishoiuteenuste toimepidevuse kriisiolukordades, sealhulgas tarneraskuste korral. Kuni 2024. aastani oli riigi tervishoiuvaru Terviseameti omandis, kuid selle sisuline haldamine oli delegeeritud lepingu alusel Tartu Ülikooli Kliinikumile. Eelnõus sätestatud uus korraldus arvestab senist praktikat ja ekspertide hinnangut varude optimaalsele haldamisele. Lisaks nähakse määrusega ette varude hajutatud hoidmine kahes asukohas: Tartu Ülikooli Kliinikumis ja Põhja- Eesti Regionaalhaiglas. Eelnõu sätestab, et varude koosseisu määrab valdkonna eest vastutav minister eraldi käskkirjaga. Kuna varude sisu omab tähendust julgeoleku aspektist, on käskkiri asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud dokument. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuste osakonna juhataja Nikita Panjuškin ([email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna terviseõiguse juht Susanna Jurs ([email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]). Töörühma liikmetena osalesid Terviseameti esindajad: Terje Robal, Andras Armväärt, Olga Galaburda ja Agne Ojassaar. 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu on seotud 2024. aastal tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 576 lõikesse 7 lisatud volitusnormiga. Tegemist on uue määrusega, millel puudub varasem redaktsioon. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga ega hõlma isikuandmete töötlemist isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu kehtestab tingimused ja korra riigi tervishoiuvaru moodustamiseks, haldamiseks, uuendamiseks ja kasutusele võtmiseks, aegunud varu mahakandmiseks ja hävitamiseks ning aruandluseks. Õigusakti aluseks on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 576 lõige 7. Eelnõu koosneb kuuest paragrahvist, mille sisu on kirjeldatud allpool. Eelnõu § 1 sätestab määruse reguleerimisala, milleks on riigi tervishoiuvaru moodustamise, haldamise, uuendamise ja kasutusele võtmise, aegunud varu mahakandmise ja hävitamise ning aruandluse tingimused ja kord vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 576 lõikele 7. Eelnõus esitatud nõuded ei kohaldu tervishoiuteenuse osutaja tegevusvarule, nagu see on määratletud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-s 574.

2

Tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaru sisaldab kaupa, mida haigla kasutab iga päev. Selle varu eesmärk on peamiselt maandada tarneraskuste riski. Riigi tervishoiuvaru hoitakse samuti haiglas, kuid selle nomenklatuur määratakse riskianalüüside ja muu sarnase teabe alusel. Kriisiolukorras võib varude vajadus tavapärasest erineda, näiteks epideemia või masstrauma olukorra puhul. Terviseamet võib otsustada suunata riigi tervishoiuvaru teisele tervishoiuteenuse osutajale kasutamiseks. Tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaru on seevastu mõeldud üksnes haigla enda tarbeks. Juhul kui varu väljastatakse Terviseameti otsusel teisele tervishoiuteenuse osutajale, ei vastuta varu haldaja selle transpordi eest – seetõttu puudub määruses sellekohane paragrahv. Eelnõu § 2 kirjeldab varu moodustamise korda. Protsess näeb ette, et valdkonna eest vastutav minister kehtestab käskkirjaga varu moodustamise metoodika. Metoodikas täpsustatakse, millistele stsenaariumitele või põhimõtetele peab riigi tervishoiuvaru nomenklatuur vastama. Terviseamet otsustab varu jaotuse haiglate vahel, võttes arvesse haiglate ettepanekuid, milles nad määravad vajaliku kauba ja selle kogused metoodika nõuetele vastamiseks. Selleks, et varude roteerimine oleks sujuv, peab tegevusvarusse kuuluv kaup ühtima võimalikult suurel määral haigla igapäevaselt kasutatava kaubaga. Haiglate eksperdid annavad sisendi varude moodustamiseks, misjärel hindab Terviseamet ettepanekute asjakohasust ja ratsionaalsust ning lähtub neist varude kooskõlastamisel. Terviseamet teeb varude moodustamise, haldamise ja uuendamisega seotud rahaliste vahendite eraldamise otsused haldusaktiga. Eelnõu § 3 sätestab varu haldamise põhimõtted. Haiglad vastutavad varu nõuetekohase säilitamise eest. Varu peab asuma Eestis. Tegemist on haldajale kuuluva varuga. Varude asukoht tuleb kooskõlastada Terviseametiga, et vältida varude liigset kontsentreerumist ühte kohta või nende paigutamist julgeoleku vaatest ohtlike objektide lähedusse. Eelnõu § 4 sätestab nõuded varu uuendamisele, mahakandmisele ja hävitamisele. Üldjuhul kasutatakse varu enne aegumist haigla tavapärases töös. Kui see ei ole võimalik, võib haigla müüa varu teisele tervishoiuteenuse osutaja haiglaapteegile, et vältida rikkumist ja kulu suurenemist. Lisaks kirjeldab paragrahv, millised tegevused tuleb ette võtta, kui teatud osa olemasolevast varust varude nomenklatuurist eemaldatakse. Eelnõu § 5 sätestab varu kasutusele võtmise korra. Varu saab kasutusele võtta Terviseameti haldusakti alusel. Selle sisu ja nõudeid on §-s 5 detailselt kirjeldatud. Määrus ei näe ette Ravimiameti vastutust, kuid Terviseamet konsulteerib Ravimiametiga veendumaks, et varu kasutusele võtmine toimub ravimiseaduse ja muude valdkonnaga seotud õigusaktide kohaselt. Eelnõu § 6 sätestab aruandluse üldpõhimõtted. Terviseametil on õigus täpsustada aruandluse korda ja andmekoosseisu. 3. Määruse mõjud Eelnõu eesmärk on tagada riigi tervishoiuvaru optimaalne moodustamine ja hoidmine, et see oleks kriisiolukorras tervishoiuteenuse osutajatele kättesaadav. Määruse rakendamisel on suurim mõju Põhja-Eesti Regionaalhaiglale ja Tartu Ülikooli Kliinikumile, kellele luuakse uusi kohustusi. Mõju avaldub ka Terviseametile, kelle ülesanne varu hoidjana asendub varude korraldamise ja rahastamise kohustusega riiklikul tasandil. Eelnõul on mõju riigi julgeolekule ja majandusele. Teisi mõjusid ei ole tuvastatud. 3.1. Mõju riigi julgeolekule Sihtrühm: Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikum

3

Eelnõu kohaselt viiakse varud haiglate omandisse, mis suurendab paindlikkust ja arvestab paremini haiglate vajadustega. Haiglate omandis olevad varud muudavad nende kasutuse kriisiolukorras sujuvamaks. See toob kaasa mõõdukalt positiivse mõju. Samal ajal võib varude suurendamine tekitada vajaduse täiendava laopinna või muude püsikulude järele haiglates. Tegemist ei ole otsese eelnõu mõjuga, vaid võimaliku tulevase riskiga. Sihtrühm: Terviseamet Terviseameti roll riigi tervishoiuvaru korraldamisel väheneb, mis toob kaasa halduskoormuse vähenemise. See suurendab Terviseameti võimekust panustada kriisivalmidusse ja reageerida paremini kriisidele. Kuna varude haldamine oli varem delegeeritud Tartu Ülikooli Kliinikumile, on mõju vähene. Uus varude korraldamise süsteem võimaldab paindlikult arendada ja kasutada varusid nii kriiside eel kui ka nende ajal. Mõju on mõõdukalt positiivne. 3.2. Mõju majandusele Sihtrühm: Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikum Eelnõu võib põhjustada haiglatele täiendavaid kulusid varude roteerimise käigus. Nende kulude vähendamiseks katab Terviseamet haiglate eelarvega mittekaetavad kulud, näiteks uute kaupade soetamise ja mitteroteeritavate kaupade uuendamise. Riski maandamise meetmete tõttu on mõju vähene. 4. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu rakendamisega otseseid kulusid ei kaasne. Kulud tekivad määruse alusel kehtestatud käskkirja rakendamisel. Käskkiri koostatakse ja seda uuendatakse osapoolte seisukohtadega arvestades ning rahastamise võimaluste olemasolul. 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 6. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu koostamise töörühmas osalesid Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti esindajad. Eelnõu edastati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Tervisekassale, Terviseametile, Põhja-Eesti Regionaalhaiglale ja Tartu Ülikooli Kliinikumile. Saadud tagasiside põhjal on eelnõu sõnastust kohendatud ja seletuskirja täiendatud.