Leping

Partnerlusootused. Lisa. MTÜ EKKAK. Mõõdikud selgitustega Algtase

Võtmeindikaator / tegevus TulemusindikaatorSeireindikaator 2023 2024 2025 2026 2027 Märkused

Kunstiorganisatsioonidele suunatud tugiteenuste arv 5 8 5 5 5 Erinevate teenuste koguarv. Näitab tugiteenuste

mitmekesisust.

Tugiteenuseid saanud organisatsioonide arv 15 25 20 20 20 Erinevate organisatsioonide koguarv, kes on saanud vähemalt

ühte teenust. Näitab tugiteenuste haaret.

Residentuurikoostöö lepete arv

3 3 4 4 4

MTÜ EKKAK aktiivsete välisresidentuuri koostööde arv, mis

võivad olla ka ühekordsed, aga mille raames saadetakse Eesti

kunstnik või kunstiprofessional EKKAKi vahendusel

välisresidentuuri. Näitab residentuurivõimaluste rohkust.

Põhitegevus 3.1. - nõustamine Nõustamiste arv 6 8 10 10 10

Kunstivaldkonna organisatsioonide arv, keda on aasta jooksul

EKKAK nõustanud. Näitab nõustamiste mahtu ja aitab hinnata

arendustegevuste toimumist.

Põhitegevus 3.1. - nõustamine

Mentorluste arv 0 4 2 2 2

EKKAK vahenduselt mentorlust saanud organisatsioonide arv

aastas. Näitab mentorlusteenuste mahtu ning aitab hinnata

arendustegevuste toimumist.

Põhitegevus 3.2. - kunstnike välisresidentuurid

Välisresidentuurides

se vahendatud Eesti

kunstnike arv 3 3 4 4 4 Kunstnike arv, kes EKKAK vahendusel välisresidentuuris

käinud. Näitab residentuurivõimaluste kättesaadavust.

Põhitegevus 3.3. - Loomeresidentuuride võrgustik,

residentuur Tallinnas

Tallinnas vastu

võetud residentide

arv 1 0 5 4 4

Rahvusvahelistumine on kahesuunaline. Eesti tuntus

kunstimaana sõltub siin töötanud ja võrgustunud

professionaalidest. Näitab Tallinna residentuurivõimaluste

olemasolu.

Põhitegevus 3.4. - professionaalse võimekuse arendamine Teenuseid saanud

organisatsioonide

rahulolu

Sihttase

välja

töötamisel

Sihttase

välja

töötamisel

Rahulolu mõõdetakse kas recommy meetodil (KuM) või EASi

väljatöötatud küsimustiku alusel (EKKAK ise) kokku lepitud

teenuste lõikes nende lõppedes otse. Annab tagasisidet, aitab

rahulolu kaudu hinnata teenuste arendamise vajadust.

Põhitegevus 3.4. - professionaalse võimekuse arendamine Teenuse saajad

väljaspoolt Tallinna

(regionaalne mõõde) 3 6 5 5 5

Organisatsioonide arv, mille põhitegevus toimub väljaspool

Tallinna ja mis on saanud EKKAKi tugiteenuseid. Võimaldab

mõõta teenuste regionaalset mõju.

Põhitegevus 3.5. - kunstnike koolitamine ja nõustamine

Koolitustel

osalenud

kunstnike arv 0 8 10 10 10

Kunstnike ja kunstiprofessionaalide arv, kes osalenud EKKAK

koolitustel. Võimaldab hinnata teenuste kättesaadavust

üksikkunstnikele.

Põhitegevus 3.5. - kunstnike koolitamine ja nõustamine Kunstnike

nõustamiste arv 12 8 10 10 10 Nõustatud kunstnike arv. Võimaldab hinnata teenuste

kättesaadavust üksikkunstnikele.

Põhitegevus 3.5. - kunstnike koolitamine ja nõustamine Teenustel

osalenud

kunstnike rahulolu

Sihttase

välja

töötamisel

Sihttase

välja

töötamisel

Rahulolu mõõdetakse kas recommy meetodil (KuM) või EASi

väljatöötatud küsimustiku alusel (EKKAK ise) kokku lepitud

teenuste lõikes nende lõppedes otse. Annab tagasisidet,

aitab rahulolu kaudu hinnata teenuste arendamise vajadust.

Põhitegevus 3.6. - rahvusvahelise koostöö edendamine

Rahvusvaheliste

koostööprojektide

arv (sh vahendatud

koostöö teiste

organisatsioonidega) 7 5 6 6 6

EKKAKi osalusel või vahendusel ellu viidud rahvusvaheliste

koostööprojektide arv. Aitab hinnata rahvusvahelist mõõdet

tegevustes.

Tegevuspõhimõte 7.1.

Teenuste

vajaduste

monitoorimine toimunud toimunud toimunud toimunud toimunud

EKKAK kaasab valdkonna esindajaid tegevuste planeerimisse

ning teenuste vajaduse hindamisse. Regulaarne

dokumenteeritud protsess.

Kai kunstikeskus

MTÜ EKKAK

korraldatud

sündmuste arv Kai

keskuses 5 10 8 10 10

Valdkondliku arenduskeskuse tegevusega seotud

ettevõtmised, mis toimuvad Kai kunstikeskuse ruumides.

Aitab näha tugiteenuse osa põhitegevuse korralduses.

MTÜ EKKAK

teenitud omatulu

Kai kunstikeskuse

opereerimisest 103500 100000 100000 100000 100000 Taristu opereerimisest teenitud tulu. Aitab hinnata taristu

mõju tegevuste rahastamisele.

Toetavad teenused

Lühiajaliste

võlgnevuste

kattekordaja 1,5 2 2 2 2

Käibevara suhe lühiajalisse võlgnevusse. Näitab

organisatsiooni võimekust majandusaasta lõikes kohustusi

täita.

Välisfondide

toetuse osakaal

eelarves 0 0,50% 1,00% 1,00% 1,00%

Välisriikidest pärit projektirahastus vm toetus suhtarvuna

eelarve kogumahtu. Näitab rahvusvaheliste projektide

olemasolu ja nende mõju tegevusele.

Sponsorluse

osakaal eelarves 0 0,50% 0,50% 0,50% 0,50% Eraraha osakaal kogueelarves (koos kõigi projektidega). Näitab

eraraha kaasamise võimalusi tegevuste üleselt.

360-kraadi

hindamine

Metoodika

välja

töötamisel

Metoodika

välja

töötamisel

Koostöös Kultuuriministeeriumiga tehakse 360 kraadi

meetodiga valitud osapoolte veebiküsitlus. Tagab eesmärkide

täitmise hindamise, partnerite tagasisidega arvestamise. Töötajate

keskmise palga

suhe

kõrgharidusega

kultuuritöötaja

miinimumi 1,21 1,2 1,1 1,1 1,1

Täistööajale taandatud palga suhe kehtivasse sektori

kokkuleppelisse miinimumi. Aitab hinnata konkurentsivõimet

tööandjana.

Teenuste turvalisuse ABC (digiriigiakadeemia.ee)

https://www.ria.ee/kuberturvalisus/kuberruumi-

analuus-ja-ennetus/kubertest Infoturbe koolituse

läbinud töötajate arv

Mõõdik

välja

töötamisel

Mõõdik

välja

töötamisel

Eeldab asutuse liitumist RIA kübertesti keskkonnaga (tasuta),

võimaldab seejärel KuMil otse monitoorida testi sooritajate

arvu. 2024 kevade jooksul tuleks hinnata, kas lisaks sellele

oleks osade töötajate puhul vajalik ka Digiriigi Akadeemia

Teenuste turvalisuse ABC koolituse läbimine. Kübertest tuleks

läbida kord aastas. Aitab tagada infoturbe baasteadmisi ja

vältida küberohte.

Teenuste ja

töökeskkonna

ligipääsetavuse

hindamine

Mõõdik

välja

töötamisel

Mõõdik

välja

töötamisel

2024.a kevadel lepitakse Kultuuriministeeriumiga kokku,

milliste tegevuste raames ja kuidas ligipääsetavust hinnatakse

ning kas on vajalik tegevuskava koostamine. Aitab hinnata,

kas teenused / töökeskkond on erinevate vajadustega

isikutele võrdselt ligipääsetav.

Tegevusaruannete

korrapärane

esitamine ja

tulemuste analüüs

ei

mõõdetud

Tegevusaruande esitamine ning hindamine käesolevast

tabelist lähtudest koostöös ministeeriumiga. Aitab vastastikku

ootusi juhtida ja tegevusi planeerida.

Finants- ja juhtimisindikaatorid

Rahastaja ootused mittetulundusühingule Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus Kultuuriministeerium peab oluliseks MTÜ Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus (EKKAK) tegevust kunstiekspordi, residentuuride alase koostöö, kunstivälja professionaalse arengu ja loomemajanduse toetamisel ning eraldab MTÜ-le igal aastal tegevustoetust vastavalt riigieelarves kinnitatud vahenditele. Kultuuriministeerium seab MTÜ-le rahastamisega seotud eesmärgid ja ootused, mis tulenevad strateegiatest „Kultuuri arengukava 2021–2030“, „Eesti 2035“ ja teistest riiklikest arengukavadest. Muuhulgas võetakse eesmärkide ja ootuste seadmisel arvesse ka kunstivaldkonna arengukavas KUVA 2025 kokku lepitud suundi. Ootused väljendavad ühiselt kokku lepitud eesmärke valdkondlike tugiteenuste sujuvaks toimimiseks ja kunstituru arendamiseks ning on kooskõlas mittetulundusühingu põhikirjaga. Eesmärkide ja ootuste täitmiseks viib MTÜ EKKAK ellu tegevusi ning pakub kujutava kunsti valdkonnas toetavaid teenuseid vähemalt vastavalt kokku lepitud eesmärkidele, töömahule ning eelarvevõimalustele. 2024. aasta eelarves nähakse ette baasrahastus tegevuste ja töömahtude katmiseks – sealhulgas kunstnike välisresidentuuride koordineerimisega seotud ülesannete koondamiseks keskuse vastutusalasse. Vahendid eraldatakse tegevustoetuse lepinguga ning nende kasutamise üle antakse aru lepingus sätestatud korras. Rahastaja ootuste täitmise seire toimub igal aastal perioodil veebruar kuni märts, st enne majandusaasta aruande kinnitamist mittetulundusühingu juhatuses. Tulemuste saavutamise eest vastutab mittetulundusühingu juhatus. Rahastaja ootusi uuendatakse vajaduse korral. I EESMÄRGID 1. Strateegilised eesmärgid

℘ EKKAK on kunsti rahvusvahelistumist toetav kunstiekspordile ning vastavatele tugi- ja arendustegevustele keskendunud ekspertorganisatsioon, mis tagab Eesti kaasaegse kunsti rahvusvahelise nähtavuse võimendamise ja valdkonna professionaalse arengu.

℘ EKKAK toetab oma tegevustega kunstivaldkonna arengut ja aitab tutvustada Eestit kui tähelepanuväärset kunstiturismi sihtkohta.

℘ EKKAK on ministeeriumile strateegiliseks partneriks loovisikute mobiilsusega seotud tegevustes, sh programmieesmärkide täitmises Eesti kunstnikele võimaluste loomisel välisresidentuurides töötamiseks.

2. Strateegilised lähtekohad MTÜ rahastamisel MTÜ EKKAK tegevus panustab strateegia „Eesti 2035“ strateegiliste sihtide „Inimene“ ja „Ühiskond“ saavutamisesse:

℘ Arukas inimene hindab teadmisi, hoiab ennast, teisi ja (elu)keskkonda ning suhtub toetavalt kõikidesse ühiskonnarühmadesse. Ta on teadmistehimuline, loov ja ettevõtlik, tahab õppida ning on valmis töö olemuse muutumiseks.

℘ Koostöömeelne ühiskond põhineb ühtekuuluvustundel ning inimeste valmisolekul aktiivselt panustada ühiste eesmärkide saavutamisse ning hüvede loomisesse. Avatud ühiskond toetab ühist väärtust loovaid muutusi ja tuleb toime riigi ja rahva ees seisvate

proovikividega. Sealjuures on eesti kultuur ja kogukonnad tugevad, hoolivad ja koostöömeelsed ning inimesed kultuuriteadlikud.

MTÜ EKKAK tegevus toetab „Kultuuri arengukava 2021–2030“ üldeesmärki – Eesti kultuur on elujõuline, arenev ja maailmale avatud ning kultuuris osalemine on loomulik osa iga inimese elus – ja kahte peaeesmärki:

℘ Eesti kultuurielu on tugev ja toimiv. ℘ Kultuuri ja loovuse roll on ühiskonna arengus on väärtustatud.

Lisaks panustatakse arengukava lisas 5 ära toodud valdkondliku arengu jaoks oluliste eesmärkide saavutamisse erilise fookusega järgmistel:

℘ Kunstiväli on terviklik süsteem, mis on hästi koordineeritud ja jätkusuutlikult rahastatud.

℘ Eesti kunstielu on rahvusvaheline ja maailmas nähtav. ℘ Kunst on üle Eesti kättesaadav ja ligipääsetav. ℘ Loomemajanduse arengut toetav tugisüsteem on tõhus, paindlik ja ettevõtluse

ökosüsteemiga koostoimiv. ℘ Kultuuri- ja loomesektoril on oluline roll säästva arengu eesmärkide saavutamisel. ℘ Eesti loomeettevõtjad tegutsevad edukalt rahvusvahelistel turgudel. ℘ Eesti on hinnatud ja elamusi pakkuv kultuuriturismi sihtkoht.

MTÜ EKKAK panustab ka kunstivaldkonna arengukava KUVA eesmärkide täitmisse. II TEGEVUSED Tegevuste indikaatorite arvutamise metoodikat, lähte- ja sihttasemeid kajastab täpsemalt mõõdikute tabel, mis on siinse dokumendi lisa. 3. Tegevustoetusest rahastatud põhitegevused prioriteetsuse järjekorras MTÜ EKKAK viib eespool nimetatud eesmärkide saavutamiseks ellu järgmised tegevused, mis on rahastatud tegevustoetuse vahenditest. Tegevuste maht vaadatakse vajadusel üle tegevustoetuse lepingu sõlmimisel.

3.1. Kunstiorganisatsioonidele suunatud arendus- ja nõustamistegevused ning mentorlus. Tulemusindikaatorid: nõustamiste arv; mentorluste arv;

3.2. Kunstnikele välisresidentuuri võimaluste vahendamine ning residentuurialase koostöö koordineerimine. Võtmeindikaator: residentuurikoostöö lepete arv. Tulemusindikaator: välisresidentuuridesse vahendatud Eesti kunstnike arv.

3.3. Loomeresidentuuride koostöövõrgustikus osalemine, kuraatoriresidentuuride korraldamine Tallinnas. Seireindikaator: residentide arv Tallinnas.

3.4. Koostöö Eesti kultuuri- ja kunstiorganisatsioonidega nende professionaalse võimekuse tõstmiseks, sealhulgas tugiteenused Kai kunstikeskuses. Tulemusindikaatorid: teenuseid saanud organisatsioonide rahulolu; väljaspool Tallinna tegutsevate tugiteenuseid saanud organisatsioonide arv, sealhulgas EKKAKi koostööprojektide arv Kai kunstikeskuses.

3.5. Kunstnike nõustamine kunstituru, galeriiesinduse ja rahastamise teemadel. Tulemusindikaator: kunstnike nõustamiste arv. Seireindikaator: koolitustel osalenud kunstnike arv; teenustel osalenud kunstnike rahulolu.

3.6. Rahvusvahelise koostöö edendamine, kunstiprofessionaalide ja -organisatsioonide visiitide korraldamine Eestisse. Tulemusindikaator: rahvusvaheliste koostööprojektide (sh vahendatud koostöö teiste organisatsioonidega) koguarv.

4. Siht- ja kaasfinantseeringute olemasolul läbi viidavad tegevused Eespool nimetatute kõrval viib MTÜ EKKAK võimalusel läbi ka täiendavaid tegevusi, milleks kaasatakse vahendeid avalikelt ja erarahastajatelt Eestis ja välismaal. Kultuuriministeerium peab neid tegevusi oluliseks. Eelarvevõimaluste tekkimisel kaalutakse tulevikus nende tegevuste rahastamist tegevustoetuse raames, et tagada teenuste jätkusuutlikkus:

4.1. Kunstiekspordi arendamisele suunatud rahvusvahelised ja kohalikud tugitegevused ettevõtetele, sh nõustamine, mentorlus, koolitused. Rahastajad praegu (taotluste alusel): EAS, välisfondid.

4.2. Koolitusprogrammide korraldamine kunstiorganisatsioonidele ja kunstnikele. Rahastajad praegu (taotluste alusel): EAS, Kulka.

4.3. Erarahastuse kaasamisega seotud tegevused ja tugiteenused valdkonnale. 4.4. Välismessidel osalemise toetused eesti galeriidele ja kunstiorganisatsioonidele.

Rahastajad praegu (taotluste alusel): EAS. Otsetoetusi saavad galeriid ka KuM taotlusvoorust Eesti Kultuur Maailmas.

4.5. Välisresidentuuride arendustegevus ja võimaluste vahendamine Eesti kunstnikele. 4.6. Eestit ja Eesti kunsti tutvustavate välistegevuste ja -sündmuste korraldamine.

Rahastajad praegu (taotluste alusel): EAS, Kulka, Balti Kultuurifond, välisfondid, sponsorid.

4.7. Õppevisiitide korraldamine kunstiprofessionaalidele.

5. Toetavad teenused 5.1. Kai kunstikeskuse tegevus

MTÜ EKKAK korraldab Kai kunstikeskuse tegevust, mis on keskuse taristu ja vahend

eesmärkide elluviimiseks. Kai kunstikeskus on nii laiale publikule suunatud näitusekeskus,

kui arendustegevuste baas, kus toimuvad ka MTÜ EKKAK korraldatud valdkondlikud

koolitused jm tegevused. MTÜ EKKAK opereerib Kai kunstikeskuse ruume täies mahus

(leping hoone valdajaga 2029. aastani, pikeneb automaatselt kuni 2033 kui osapooled ei

otsusta teisiti). EKKAK teenib omatulu ruumide rendilt. MTÜ panustab KAI kunstikeskuse

tegevuse korraldamisesse orienteeruvalt 18 kuu töö mahus ressursse arenduskeskuse

teenustega seotud tegevuste korraldamiseks.

Kultuuriministeerium Kai keskuse tegevust ei rahasta, aga tunnustab selle

tegevuspõhimõtteid ja rolli siinses dokumendis kirjeldatud tegevuste läbiviimisel.

Tegevuse seireindikaatorid on: Kai kunstikeskuses toimunud EKKAKi korraldatud

sündmuste arv ning Kai keskuse opereerimisel teenitud omatulu osakaal MTÜ EKKAK

eelarves.

5.2. Lisaks koordineerib MTÜ EKKAK Eesti kunstnike välisresidentuure USA-s (New York ISCP, olemasolev koostöö) ja UK-s (arendamisel koostöö) ning alates 2024. aastast Belgias (Brüssel WIELS, seni SA KKEK korraldatud koostöö). Residentuuridega seotud kulud vaadatakse iga-aastaselt eelarve koostamise protsessis eraldi üle, vahendid eraldatakse tegevustoetuse lepingu raames. Sellest on kujunemas märkimisväärne maht MTÜ EKKAK põhitegevustest (3.2.) ja seega kajastub juba ka vastavates indikaatorites.

6. Tegevuspõhimõtted 6.1. EKKAK teeb laiapõhjalist koostööd kunstivaldkonna üleselt, väldib tegevuste dubleerimist teiste organisatsioonidega ja võimalusel ning vajadusel ühendab jõud tulemuste võimendamiseks. 6.2. EKKAK tasustab loovisikuid õiglaselt ja võrdsetel alustel. 6.3. EKKAK esitab riigile majandusaasta aruanded tähtaegselt. Auditeeritud majandusaasta aruanne esitatakse vähemalt kord kolme aasta jooksul. 6.4. EKKAK jälgib tegevuste korraldamisel säästliku arengu ja keskkonnahoiu põhimõtteid ning mõõdab tegevuste keskkonnajalajälge. 6.5. EKKAK peab siinses kokkuleppes loetletud strateegilisi eesmärke silmas kogu oma tegevuse ulatuses.

7. Ootuste täitmiseks vajalike tegevustega kaasnev töömaht Kirjeldatud tegevuste ja teenuste tagamiseks on hinnanguliselt vajalik professionaalse ettevalmistusega ja vastava kogemusega ekspertide panus vähemalt 36 kuu mahus aastas. 2024. aasta seisuga on ministeerium taganud MTÜ EKKAK tegevuste osalise rahastamise mahus 151 000 eurot. Selles summas sisalduvad nii ISCP kui WIELSi residentuuridega seotud kulud ning vahendid UK suunalise residentuurikoostöö arendamiseks. Tegevustoetusega on tagatud vahendid 3 täistöökoha mahus palga- ja tegevuskulude katmiseks. Pooled mõistavad, et seatud eesmärkide parimaks täitmiseks oleks vajalik paljude põhitegevuste, aga eelkõige residentuuridega seotu arendamiseks ellu viia täiendavaid tegevusi mahus, mille rahastamiseks puuduvad hetkel riigieelarves võimalused.

8. Rahastamise alused

℘ Tegevustoetust makstakse MTÜ EKKAKile riigieelarves ette nähtud mahus, lähtudes käesolevast kokkuleppest ning tegevuste prioriteetsusest ja võimalike ühe- või mitmekordsete lisaülesannete maksumusest. Vajadusel vaadatakse tegevuste prioriteetsus ja teostatavus eelarvevahendite piires üle lepingu sõlmimise eel.

℘ Residentuuride tegevusega seotud kulud, sihtkohad ja koostöö tingimused vaadatakse vajadusel üle iga-aastaselt, pidades silmas pikaajalise koostöö jätkusuutlikkust ning kultuuripoliitilisi eesmärke ja sihttasemeid. Residentuuride korraldamiseks vajaminevad vahendid tagatakse tegevuse reaalset maksumust ja lisaraha kaasamise võimalusi arvestades vajaduspõhiselt.

℘ Kokku lepitud töömahu piires peetakse eelarve kujundamisel silmas vähemalt riigi kultuuritöötaja miinimumtasu.

℘ Tegevuste ja teenuste läbiviimisega seotud kulude, sh halduskulude, katteks eraldatakse vahendeid vähemalt 30% ulatuses tööjõukuludest.

9. Finantseesmärgid MTÜ majandustegevus peab toimuma ressursisäästlikult ja eesmärkide saavutamisel tuleb eraldatud rahaliste vahenditega opereerida võimalikult kulutõhusalt. Keskpikas ajahorisondis (3–5 a) ei tohi kulude kasv (ilma amortisatsioonita) ületada tulude kasvu. MTÜ EKKAK taotleb aktiivselt välisrahastust ja toetust ettevõtetelt ning teenib omatulu. Finantseesmärkide

tulemusindikaator: lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja. Seireindikaatorid: sponsorluse osakaal eelarves; välisfondide toetuse osakaal eelarves.

11. Juhtimiskvaliteedi eesmärgid MTÜ EKKAK on kaasaegne ja avatud juhtimisega usaldusväärne organisatsioon, mis peab oluliseks tegevuste ligipääsetavust, keskkonnasäästlikkust, digiteadlikkust ning võrdse kohtlemise põhimõtteid. Juhtimiskvaliteeti mõõdetakse järgmiste indikaatoritega: infoturbe koolituse läbinud töötajate arv; 360-kraadi hindamine. Seireindikaatorid on: töötajate keskmise palga suhe kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumi; teenuste ja töökeskkonna ligipääsetavuse hindamine; tegevusaruannete korrapärane esitamine ja tulemuste analüüs.

1 / 3

RIIGIEELARVELISE TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE

LEPING nr 7-1/232, 05.03.2024

Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja) ja Mittetulundusühing Eesti Kaasaegse Kunsti

Arenduskeskus (edaspidi toetuse saaja), edaspidi eraldi pool või koos pooled, sõlmisid käesoleva

riigieelarvelise tegevustoetuse kasutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas.

1. Üldsätted

1.1. Lepingu eesmärk on kokku leppida 2024. aasta riigieelarve seaduse § 1 lõikes 2 ette nähtud

Kultuuriministeeriumi valitsemisala toetuse maksmise ja kasutamise tingimused.

1.2. Leping on sõlmitud kultuuriministri 22.12.2023 käskkirja nr 267 alusel, kooskõlas 2024. aasta

riigieelarve seadusega ja lähtudes toetuse saaja esitatud riigieelarvelise tegevustoetuse taotlusest

(edaspidi taotlus).

1.3. Leping on toetuse väljamakse alusdokument.

1.4. Pooled lähtuvad toetuse kasutamisel rahastaja ootuste dokumendist, mis on lepingu lisa 1. Toetuse

kasutamise tulemusi hinnatakse indikaatorite alusel, mis on ära toodud tabelis lisas 2.

2. Toetus

2.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale perioodiks 01.01.–31.12.2024 tegevustoetust summas 151000

eurot.

2.2. Toetuse andja maksab toetuse saajale toetuse välja 15.03.2024.

2.3. Juhul kui toetuse andja saab toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte vähem kui 3 tööpäeva

enne lepingu punktis 2.2 nimetatud väljamakse kuupäeva, siis toetuse andjal on õigus väljamakse

teha 7 tööpäeva jooksul lepingu kättesaamise hetkest.

3. Toetuse kontroll ja aruandlus

3.1. Toetuse aruande esitamise tähtpäev on 31.01.2025. Aruande kohustuslik vorm on kättesaadav

Kultuuriministeeriumi veebilehel www.kul.ee. 3.2. Toetuse andja aktsepteerib esitatud aruande 90 päeva jooksul või teavitab toetuse saajat aruande

puudustest või muudest rikkumistest. Aruanne loetakse aktsepteerituks, kui ei ole tuvastatud toetuse kasutamise rikkumisi ja aruanne vastab toetuse andja poolt kehtestatud nõuetele ning toetuse saaja on tagastanud toetuse kasutamata jäägi.

3.3. Toetuse andjal on õigus igal ajal kontrollida toetuse kasutamise vastavust lepingule, nõudes lisaks lepingus kokkulepitule toetuse saajalt toetuse kasutamise vahearuandeid, toetusega seotud originaaldokumente ja andmeid, hinnates seeläbi muu hulgas toetuse kasutamise sihipärasust ja tulemuslikkust.

3.4. Toetuse saaja on kohustatud esitama toetuse andja poolt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel toetuse arvelt tehtud kulusid tõendavad kulu- ja maksedokumentide koopiad, muud dokumendid ja selgitused, mis tõendavad toetuse sihipärast kasutamist.

3.5. Toetuse andjal on kolme aasta jooksul pärast toetuse kasutamise aruande esitamist õigus hinnata eraldatud toetuse kasutamist, sh vastavust lepingule ja asjakohastele õigusaktidele, sihipärasust ja otstarbekust.

3.6. Kui toetuse kasutamise rikkumine või aruande puudus tuvastatakse Euroopa Komisjoni eri- või audiitorkontrolli käigus, on toetuse andjal õigus kümne aasta jooksul, nõuda täpsustatud aruande esitamist, kogu või osa toetuse tagastamist või kasutada muid õiguskaitsevahendeid.

4. Poolte kohustused

4.1. Toetuse saaja kohustub: 4.1.1. kasutama toetust lepingus sätestatud ja taotluses kirjeldatud tingimustel ning eesmärkidel; 4.1.2. järgima riigihanke korraldamisel riigihangete seaduses sätestatud nõudeid, kui toetuse saaja

on hankija riigihangete seaduse mõistes; 4.1.3. järgima tegevusega seotud teenuste ostmisel riigihangete seaduse §-s 3 toodud põhimõtteid

ning võtma vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt kõikide kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja teeb tegevuste elluviimiseks üheliigiliste teenuste, materiaalsete või immateriaalsete varade ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 5000 euroga või ületab seda. Juhul, kui kahte sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita, tuleb esitada toetuse andjale sellekohane põhjendus;

4.1.4. pidama toetuse kasutamise kohta arvestust ning säilitama toetuse taotlemise ja tegevuste teostamisega seotud dokumentatsiooni vastavalt raamatupidamise seadusele või kui toetus

2 / 3

on vähese tähtsusega abi või riigiabi, siis säilitama dokumente kümme aastat alates kuupäevast, mil abi anti;

4.1.5. tagastama toetuse kasutamata jäägi koos aruande esitamisega või esitama toetuse andajale lepingu pikendamise avalduse koos põhjendusega;

4.1.6. tagastama kasutamata jäänud toetuse või lepingus sätestamata eesmärgil kasutatud toetuse

osa toetuse andjalt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel;

4.1.7. võimaldama toetuse andjal kontrollida toetuse kasutamist, toetuse kasutamise kohta esitatud

aruannete õigsust ning toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust;

4.1.8. teavitama viivitamata toetuse andjat kõigist asjaoludest, mis erinevad lepingus ja taotluses

toodud tingimustest ja andmetest ning kõigist asjaoludest, mis mõjutavad või võivad

mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist või muudest probleemidest, mis esinevad lepingu

täitmisel.

4.2. Toetuse andja kohustub:

4.2.1. toetuse lepingus sätestatud kuupäevadel üle kandma toetuse saaja arvelduskontole, v.a

lepingu punktis 2.3 toodud juhul.

5. Vastutus

5.1. Pooled täidavad oma kohustusi mõistlikult, hoolikalt ja heas usus arvestades tavasid ja praktikat.

5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse saajalt viivist 0,05% tasumisele kuuluvast summast iga toetuse

tagastamisega viivitatud päeva eest.

5.3. Toetuse andja võib peatada toetuse väljamaksmise ja/või nõuda toetuse saajalt leppetrahvi 9% toetuse

summast ja/või lepingust taganeda ja/või nõuda antud toetus või toetuse jääk tagasi juhul, kui toetuse

saaja ei täida lepingulisi kohustusi sh: 5.3.1. toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel; 5.3.2. ei ole ellu viidud tegevuskavas ettenähtud tegevusi; 5.3.3. ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks; 5.3.4. kulud, mille osas toetust saadi, kujunesid planeeritust väiksemaks; 5.3.5. toetusest tasutud kulud on tekkinud väljaspool toetuse kasutamise perioodi; 5.3.6. aruande või vahearuande kontrollimisel ilmneb, et esitatud kuludokumente on kasutatud

toetuse saajale eraldatud muu toetuse aruande või vahearuande kuludokumendina; 5.3.7. toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud andmeid; 5.3.8. aruanne või vahearuanne ei ole esitatud tähtaegselt; 5.3.9. toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega.

5.4. Lepingu rikkumine on vabandatav, kui kohustuse rikkumise põhjuseks on vääramatu jõud

võlaõigusseaduse § 103 tähenduses. Muu hulgas mõistavad pooled vääramatu jõu all õigusakti (nt

riigieelarve seaduse muutmise seaduse või riigi lisaeelarve seaduse) jõustumist, mis takistab oluliselt

lepingu täitmist või muudab selle võimatuks. Pool peab teist poolt vääramatu jõu asjaolude

ilmnemisest ja lõppemisest kohe teavitama. Kui vääramatu jõud kestab kauem kui kolm kuud, on

mõlemal poolel õigus lepingust taganeda.

6. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõppemine

6.1. Leping jõustub, kui pooled on selle allkirjastanud ja toetuse andja on toetuse saaja poolt allkirjastatud

lepingu kätte saanud.

6.2. Lepingu sõlmimise eelduseks on, et toetuse saajal puudub lepingu vormistamise hetkel

maksuvõlgnevus või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress, välja arvatud

juhul, kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab maksuvõlg

olema tasutud ajakava kohaselt.

6.3. Kõik lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana ja need jõustuvad pärast seda kui

pooled on need allkirjastanud. Pool, kes soovib lepingut muuta, esitab teisele poolele kirjalikult

põhjendatud ettepaneku, millele teine pool on kohustatud vastama 30 kalendripäeva jooksul.

Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada.

6.4. Toetuse väljamakse kuupäeva muutmiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale põhjendatud avalduse

ja muutmise kohta lepingu lisa eraldi ei vormistata. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult

põhjendada.

6.5. Toetuse andja võib lepingut ühepoolselt muuta kui:

6.5.1. muudetakse oluliselt lepingule kohalduvaid õigusakte või vältimaks ülekaaluka avaliku huvi

rasket kahjustumist;

6.5.2. kuulutatakse välja eriolukord, erakorraline olukord või sõjaseisukord;

6.5.3. vajalik on kõrvaldada lepingus sisalduv õigusvastane tingimus.

6.6. Leping lõpeb:

3 / 3

6.6.1. lepinguliste kohustuste täitmisel;

6.6.2. lepingust taganemisega olulise lepingurikkumise korral;

6.6.3. poolte allkirjastatud kokkuleppel;

6.6.4. muul seadusest tuleneval alusel.

7. Lõppsätted

7.1. Lepinguga seotud teabe vahetamiseks määratud kontaktisikud:

7.1.1. toetuse andja kontaktisik on Maria-Kristiina Soomre [email protected],

628 2242;

7.1.2. toetuse saaja kontaktisik on Kadri Laas-Lepasepp, [email protected], 5669 8720. 7.2. Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigi õigusaktidest. 7.3. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel

lahendatakse vaidlused kohtus.

Toetuse andja: Toetuse saaja:

Kultuuriministeerium Mittetulundusühing Eesti Kaasaegse Kunsti

Arenduskeskus

Registrikood: 70000941 Registrikood: 80314149

E-posti aadress: [email protected] E-posti aadress: [email protected]

Arvelduskonto: EE421010220119893017

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Tarvi Pürn Karin Laansoo

spordi asekantsler kantsleri ülesannetes juhatuse liige

VOLIKIRI

Käesolevaga volitab MTÜ Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse (reg.kood 80314149) direktor Karin Laansoo tegevjuhti Kadri Laas-Lepaseppa (isikukood 48512030277) MTÜ Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse allkirjaõiguslikuks esindajaks.

Volitus jõustub alates 15.02.2024

Karin Laansoo

15.02.2024