Leping

Lisa 1 - EFI tegevuskava

EFI tegevused Vahetu tulemus

MÄNGUFILMIDE stsenaariumite, arenduse ja tootmise ning TV-

minisarja arenduse toetamine

1. Kuni 14 mängufilmi või täispika animafilmi stsenaariumi kirjutamise

või jätkukirjutamise toetamine.

Mitmekülgne filmilugude repertuaar, nende hulgas

soovitavalt 2 laste- ja noortefilmi ja 2 laiemale publikule

mõeldud filmi.

2. Kuni 6 mängufilmi arenduse toetamine.

Žanriliselt mitmekesine arendusrepertuaar, sh vähemalt 2

rahvusvahelist koostööfilmi, 1 laste- ja noortefilm ja 2

debüütfilmi.

3. Vähemalt 2 TV-minisarja arenduse toetamine.

Algab vähemalt 2 rahvusvahelise levipotentsiaaliga

draama-, dokumentaal- või animaminisarja arendus

(stsenaariumi kirjutamine, sarja piibli loomine, partnerite

ja rahastajate otsimine).

4. Kuni 4 mängufilmi tootmise toetamine, sh kuni 2 suureelarvelist ning

kuni 2 madala- või keskmise eelarvega filmi.

Algab kuni 4 mängufilmi tootmine, millest vähemalt 2 on

rahvusvahelised kaastootmised, soovitavalt 1 laste- või

noortefilm ja 1 debüütfilm.

LÜHIFILMIDE tootmise toetamine

1. 3 lühimängufilmi ja 1-2 lühidokumentaalfilmi (max pikkus 15 min)

tootmise toetamine.

3-5 noort režissööri saavad võimaluse professionaalselt

teostatud lühifilmi tootmiseks, mis linastuvad kinodes

kassetina. Taotlusvoor on avatud ka BFM'i tudengitele,

kui projekti on kaasatud kogemustega filmiettevõte ja

mentor-produtsent.

1. TOOTMINE

Eesmärk: Eesti filmide arendus- ja tootmisprotsesside suunamine ja toetamine.

MEEDE 1.1.:

Eesmärk:

MEEDE 1.2.:

Eesmärk:

0000001

2. Eksperimentaalfilmide tootmise toetamine. Tootmisesse läheb 3-5 eksperimentaalfilmi.

DOKUMENTAALFILMIDE arenduse ja tootmise toetamine

1. Vähemalt 10 dokumentaalfilmi arenduse toetamine. Arendusse läheb mitmekülgne dokumentaalfilmide valik.

2. Kuni 8 dokumentaalfilmi tootmise toetamine, sh 3 rahvusvahelise

kaastootmisena valmiva dokfilmi toetamine.

Tootmises on 2 suure-eelarvelist ja 6 keskmise eelarvega

hästi ette valmistatud täispikka dokumentaalfilmi.

3. Jätkub "Eesti lugude" sari koostöös ERRi ja Kultuurkapitaliga. 8 uut "Eesti lugude" lühidokumentaalfilmi on välja

valitud ning lähevad tootmisesse.

4. Jätkub portreedokumentaalide programm koostöös ERRi ja

Kultuurkapitaliga. Algab kuni 4 portreefilmi tootmine.

5. Ellujäämise kunstide dokprogrammi filmikonkursi läbiviimine

koostöös SA-ga Tartu 2024 ja MTÜ-ga Tartu Filmiselts. Algab kuni 8 lühidokumentaalfilmi tootmine.

MEEDE 1.3.:

Eesmärk:

0000002

6. Ergutada dokumentaalfilmi valdkonnas suuremat koostööd tele- ja

VOD-kanalitega dokumentaal lühisarjade tootmisel.

Üks dokumentaalsarja projekt saab sarja arendustoetust.

Üks dokumentaalsarja projekt saab järeltootmise toetust.

ANIMAFILMIDE arenduse ja tootmise toetamine

1. Vähemalt 10 lühianimafilmi arenduse toetamine.

Tuleb juurde uusi tegijaid, laieneb nii autorite kui tootjate

kandepind. Lisaks klassikalistele kasutatakse ka

kaasaegsemaid tehnikaid.

2. 7-10 lühianimafilmi tootmise toetamine.

Tulemuseks on mitmekülgne kunstiväärtuslike ja ka

rahvalike animafilmide repertuaar, mille hulgas on

vähemalt 2 rahvusvahelist kaastootmist.

VÄHEMUSKAASTOOTMISE toetamine

Toetatud on 3 mängufilmi vähemuskaastootmist.

Toetatud on 1 animafilmi vähemuskaastootmist.

Toetatud on 3 dokumentaalfilmi vähemuskaastootmist.

RAHVUSVAHELINE TEGEVUS

MEEDE 1.4.:

Eesmärk:

MEEDE 1.5.:

Eesmärk:

Eesti tootjate osaluse toetamine atraktiivsetes rahvusvahelistes

filmiprojektides.

MEEDE 1.6.:

0000003

1. Eesti filmitootmise asetamine rahvusvahelisse konteksti, Eesti

filmitegijate toetamine projektiesitlustel, turgudel ja kaastootjate

leidmisel.

Peaprodutsent, dokumentaalfilmiekspert ja animaekspert

on osalenud reaalselt või virtuaalselt vähemalt 10 r/v

esitlusel või filmiturul (sh Berliin, Cannes, Nordisk

Forum, IDFA, Baltic Sea Forum, Annecy, Cartoon-

Media, CEE Animation).

2. Eesti osalusega filmide ja telesarjade Eurimages'i taotluspakettide

nõustamine.

Vähemalt üks Eesti osalusega projekt on saanud

Eurimages'i toetuse.

3. Osalemine Euroopa Nõukogu filmitööstusega seotud teemade arutelul

ja otsuste vastuvõtmisel.

Peaprodutsent osaleb Eurimages'i nõukogu

strateegiaistungil, informatsiooni jagatakse

filmivaldkonnaga.

EKSPERTIISIDE ja AUDITITE läbiviimine

1. Taotluste avatud, mitmekülgne ja professionaalne analüüs ja

menetlemine.

Kõikide filmiprojektide analüüsist on osa võtnud vastava

valdkonna eksperdid. Filmide arendus- ja tootmistaotluste

puhul on läbi viidud ekspertide kohtumised

filmitegijatega. Võimalusel kaasatakse igasse vooru ka

levi- või kinoekspert.

2. Tootmisosakonna lepingupartnerite aruannete korrektsuse ja

seadusega vastavuses oleku tagamine.

Läbi on viidud EFI nõukogu poolt määratud projektide

aruannete audit.

Eesmärk: Tuua Eestisse välismaiseid filmitegijaid ja võttegruppe, soodustades seeläbi väliskapitali juurdevoolu Eesti majandusse.

Eesmärk:

MEEDE 1.7.:

Eesmärk:

2. FILM ESTONIA

0000004

1. Film Estonia toetuskava nähtavuse tõstmine.

Eestit kui filmitootmismaad ja toetuskava Film Estonia

tutvustatakse rahvusvahelistel filmiturgudel (Berliin,

Cannes, London). Filmestonia.ee veebileht on

kaasajastatud. Eestit võttekohamaana tutvustavad

trükised, sh Estonian Production Guide on täiendatud ja

levitatud peamistel filmiturgudel ning muudel eriüritustel.

2. Taotluste avatud ja professionaalne analüüs ja menetlemine. Toetusotsused on tehtud vastavalt eelarvelistele

võimalustele.

3. Film Estonia määruse uuendamine ja kinnitamine. Taotlusi menetletakse uuendatud määruse alusel.

EFI osalemine rahvusvahelistel filmiturgudel ja Eesti kui

filmitootmismaa tutvustamine

Eesti uute filmide tutvustamine ja rahvusvahelisele levile kaasaaitamine.

Toimub turundustöö Cannes’i, Berliini, Annecy filmiturul

ning väiksematel festivalidel-turgudel. Berliini filmiturul

toimub Balti fookus. Toimuvad Eesti filmide

fookusprogrammid ka teistel olulistel sihtturgudel.

Laieneb rahvusvaheline kontaktvõrgustik.

Filmitegijate osalemine filmiturgudel, festivalidel, võrgustikes ja

koolitustel

Filmitegijate professionaalsuse ja rahvusvaheliste kogemuste toetamine. Filmitegijad on saanud üle 30 osalustoetuse.

Eesti filmifestivalide ja filmiürituste toetamine

Eesmärk:

3. TURUNDUS

Eesmärk: Eesti filmisektori rahvusvahelistumine ja filmide levi kasv.

MEEDE 3.1.:

Eesmärk:

MEEDE 3.2.:

Eesmärk:

MEEDE 3.3.:

0000005

Eestis toimuvate filmifestivalide ja filmisündmuste populariseerimine.

Toetatakse vähemalt 10 Eestis toimuvat filmifestivali ja -

sündmust. Pakutakse mitmekesist eri vaatajagruppidele

suunatud filmiprogrammi (dokumentaalfilm, loodusfilm,

õudusfilm, animafilm, komöödiafilm) üle Eesti.

Eesti filmide levi ja tuntuse soodustamine Eestis ja välismaal

1. Eesti filmid on kinolevis nähtavad.

Esilinastub 5 EFI toetatud mängufilmi, 9 täispikka

dokumentaalfimi, 1 täispikk animafilm, 4 portreefilmi, 8

filmi sarjast "Eesti lood" ning lühi- ja animafilmide

kassett. Esilinastub vähemalt 3 vähemuskaastootmises

valminud mängufilmi. Eesti filmide turuosa üldisest

vaatajate arvust kinodes on 20%.

2. EFI toetatud mängu-, dokumentaal- ja animafilmide levi toetamine.

Toetatakse vähemalt 6 mängufilmi ja 10 dokfilmi levi.

EFI toetusel valminud mängufilmid saavad vaegnägijatele

mõeldud kirjeldustõlke ja vaegkuuljate subtiitrid. EFI

toetatud mängufilmidel on kinodesse jõudes vaegnägijate

kirjeldustõlge Movie Reading rakenduses.

3. Eesti filmide osalemine rahvusvahelistel filmifestivalidel.

Eesti filmid osalevad olulistel rahvusvahelistel

filmifestivalidel. Eesti filmid ja tegijad osalevad Balti ja

Eesti fookusprogrammides.

4. Eesti nominatsiooni esitamine rahvusvahelise mängufilmi Oscarile ja

kampaania toetamine. Oscari kampaania on läbi viidud.

Üldine filmialane teavitustöö

Eesmärk:

MEEDE 3.4.:

Eesmärk:

MEEDE 3.5.:

0000006

Filmisektorit puudutava info kogumine ja kättesaadavaks tegemine.

Valmivad 2022-2023 filme tutvustavad materjalid ja

kataloogid, mis on kättesaadavad EFI koduleheküljel.

Jätkub ingliskeelse ajakirja Estonian Film väljaandmine.

Baltic Films 'i katusorganisatsiooni all antakse välja

filmistatistikat kajastav Facts & Figures . Toimub 2

pressipäeva kodumaiste filmide tutvustamiseks

ajakirjandusele ja kinodele.

Filmisektori üldist arengut toetavad projektid ja algatused

1. Euroopa filmide Eesti levile kaasaaitamine.

Euroopa filmide paremik on kättesaadav nii Tallinna kui

ka teiste Eesti linnade kinodes. EFI toetatud Euroopa

filmide valik on kättesaadav Eesti suurematel VOD-

platvormidel.

2. Koolituste korraldamine.

Toimub dokikoolitus Ice & Fire Docs. Rahvusvahelise

telesarjade projekti European Writers Club töötubade

organiseerimine ja läbiviimine.

3. Väärtfilmikinode toetamine. Toetatakse Europa Cinemas võrgustikku kuuluvaid

kinosid.

4. FILMIPÄRAND JA FILMIALANE UURIMISTÖÖ

Eesmärk: Tallinnfilmi filmipärandi säilitamine ja levitamine.

FILMIPÄRANDI digiteerimine

Eesmärk:

1. Tallinnfilmi mängu-, anima- ja dokumentaalfilmide

digiteerimisteenuse tellimine, sellekohase hanke läbiviimine.

Digiteeritud ja järeltöödeldud on vähemalt 3 Tallinnfilmi

mängu-, anima- või dokumentaalfilmi.

Eesmärk:

MEEDE 3.6.:

Eesmärk:

MEEDE 4.1.:

0000007

FILMIPÄRANDI kättesaadavaks tegemine

1. Tallinnfilmi filmide linastamine kinodes Eestis ja välismaal ning

kättesaadavaks tegemine erinevate levikanalite kaudu (TV, VOD,

internet).

Üha enam Tallinnfilmi filme on digiteeritud ja digitaalsel

kujul kättesaadavad. VOD keskkondadesse on lisandunud

vähemalt 3 digiteeritud filmi.

2. Tallinnfilmi filmide tõlkimine ja subtitreerimine. Tõlgitud ja subtitreeritud on vähemalt 4 Tallinnfilmi

filmi.

3. Digiteeritud filmide materjalide arhiivi üleandmine ja filmide

lähtematerjalide nõuetekohane säilitamine. Vajadusel lähtematerjalide

ostmine teiste riikide arhiividest.

Tallinnfilmi digiteeritud filmide lähtematerjalid on hoiul

Rahvusarhiivi filmiarhiivis ja filmidest on olemas nii

arhiivi- kui esituskoopiad.

4. Eesti filmiajaloo ja -teooria tutvustamine ja arendamine.

Filmiajalugu ja -teooriat tutvustatakse vähemalt ühel

konverentsil või seminaril. Tallinnfilmi filme kasutatakse

Eesti muuseumide ekspositsioonides.

5. Filmiharidusliku tegevuse edendamine Eestis.

Valminud on vähemalt 3 Eesti pärandfilmi tervik

õppematerjalid üldhariduskoolidele. Kogutud on kuni 15

Eesti filmi õppeainetele vastavad töölehed ja neid

jagatakse teostatava voogedastus- ja õppeplatvormide

kaudu.

6. Osalemine EFADSi Film Education working group töös. EFI esindaja osaleb aktiivselt rahvusvahelises töögrupis.

MEEDE 4.2.:

Eesmärk:

0000008

7. Toimub haridusliku suunaga ja CC-loomeõigustega "1-minuti-filmi"

konkurss.

Mitmekülgne filmilugude valik, nende hulgas soovitavalt

eri tehnikates, eri žanrites ja eri vanusegruppidele

mõeldud ülilühifilmid.

8. Eesti filmi platvormi arendamine koostööpartneritega.

Valminud on Eesti filmi platvormi kaks esimest etappi

kolmest. Välja on arendatud filmihariduse blokk

veebiplatvormil.

FILMIALASE uurimistöö ja filmide digiteerimise toetamine

Eesmärk:

1. Filmialase teadus-, haridus- või uurimistöö toetamine. Toetatud on vähemalt 3 filmialast teadus-, haridus- ja

uurimistööd.

2. Eesti filmide digiteerimise toetamine (v.a Tallinnfilmi kollektsioon). Toetatud on kuni 3 Eesti filmi digiteerimist (v.a

Tallinnfilmi kollektsioon).

Loov Euroopa MEDIA alaprogrammi kättesaadavus Eesti

filmitegijatele

1. MEDIA alaprogrammi info levitamine, koolitustel osalemine ja

infopäevade/koolituste korraldamine, koolituskataloogi levitamine

elektrooniliselt.

Filmiprofessionaalid saavad regulaarselt infot MEDIA

alaprogrammi, taotlusvoorude, täienduskoolituste ja

eraldatud toetuste kohta.

2. Igakuise veebipõhise uudiskirja väljaandmine, koostöös Kultuuri

kontaktpunktiga.

Aasta jooksul on välja antud ja levitatud vähemalt 6

uudiskirja.

MEEDE 4.3.:

5. Loov Euroopa Eesti MEDIA kontaktpunkt

Eesmärk: Filmiprofessionaalsuse kasv Loov Euroopa MEDIA programmi toel.

MEEDE 5.1.:

Eesmärk:

0000009

3. Promotsioonitegevused MEDIA rahastatud filmiürituste raames

Eestis ja väljaspool. Nt Baltic Eventi, PÖFFi, Baltic Sea Documentary

Forumi ja Scanorama toimumise ajal. Bännerite, vastuvõttude,

reklaamkingituste organiseerimine ja industry paneelide

kaaskorraldamine.

MEDIA Programm on nähtav Eestis ja väljaspool

toimuvatel MEDIA rahastatud filmitööstusüritustel.

6. EFI HALDUS

Tegevuse korraldamine EFI's

1. EFI töö on korraldatud vastavalt tegevuskavale ja kooskõlas

eelarvega.

Tegevuskava eesmärgid on täidetud. Eelarve täitmine on

kvartaalselt kontrollitud ja plaanipärane.

2. Personaliarendus: EFI töötajate iga-aastase arenguvestluse

läbiviimine.

Arenguvestluse info põhjal on töötajad motiveeritud,

kaasatud ja saavad oma tööga hästi hakkama.

3. Koolitused. EFI-sisesed töötervishoiu koolitused.

4. Kultuuriministeeriumi TMS keskkonna sobivusanalüüs EFI

taotlustele. Sobivusanalüüs on läbi viidud.

Finantshaldus

1. Finantsinfo tagamine läbi RTK: osakondade juhid jälgivad

projektikulude vastavust eelarvele.

RTK raamatupidamisarvestus garanteerib eelarve täitmise

informatsiooni ja see on kättesaadav.

Eesmärk: EFI kui valdkondliku arenduskeskuse töö jätkumine

MEEDE 6.1

Eesmärk:

MEEDE 6.2

Eesmärk:

00000010

2. Osakondade toetusmehhanismide sünkroniseerimine uuenevate

seadustega.

Menetluses on järgitud seadusandlust ja vastavust

Kultuuriministeeriumi määrustele ja riigiabi nõuetele.

Kõik toetused on registreeritud riigiabi registris.

Filmistatistika regulaarne kogumine

1. Kinolevi statistika kogumise programmi loomine.

Filmistatistikat, sh voogedastusplatvormidelt, kogutakse

regulaarselt. Kinolevi statistika kogumise programm on

valminud.

EFI arengukava

1. EFI väljastab regulaarselt selget ja arusaadavat sõnumit filmi

olulisusest ühiskonnas. Eesti film on nähtav ja oluline.

2. Voogedastusplatvorme puudutavate intellektuaalse omandi õiguste

analüüs.

Voogedastusplatvorme puudutavate intellektuaalse

omandi õigusi korrastav punkt on sisse viidud

Filmimäärusesse.

3. Audiovisuaalmeedia teenuse direktiivi artikkel 13 lõige 2 analüüs. Audiovisuaalmeedia teenuse osutajad panustavad

vahendeid eesti filmide tootmisse.

Eesti filmi- ja teleauhinnad.

MEEDE 6.3

Eesmärk:

MEEDE 6.4

Eesmärk:

MEEDE 6.5

00000011

1. Eesti 2023. aasta filmi- ja teleauhindade väljaandmine. EFTA gala on läbi viidud aprillis 2023.

2. EFTA filmiauhindade statuudi uuendamine. Statuut on uuendatud EFTA 2024 toimumise ajaks.

Osalemine rahvusvaheliste organisatsioonide ja võrgustike töös

Euroopas ning maailmas.

1. Osalemine European Audiovisual Observatory töögruppide töös. Eesti on esindatud EAO töögruppides.

2. Osalemine EFADS'i (European Film Agency Directors ) töögruppide

töös.

Eesti on EFADS nõukogu aktiivne liige, väikeriikide

esindaja ja on edukalt kaasatud Euroopa filmipoliitika

loomise juures.

3. Eesti on vajadusel esindatud MEDIA alaprogrammi töögruppide töös. Liikmesriikide kohtumistel on antud sisend filmipoliitika

kujundamisse Euroopas.

4. Osalemine maailma filmifondi juhtide Best Practise Exchange

kokkusaamistel.

Osaletud on iga-aastasel maailma filmifondide

kokkusaamistel.

Valdkonda ühendavad üritusedMEEDE 6.7

Eesmärk:

MEEDE 6.6

Eesmärk:

00000012

1. EFI korraldab valdkonna suvepeo ja jõulupeo. Toimunud on vähemalt kaks valdkonda ühendavat

sündmust.

2. EFI korraldab kuni 2 infopäeva. Valdkond on kursis filmimaastiku muutuste ja

arengutega.

Valdkonna sidustamine erinevate ühiskondlikult aktuaalsete

teemadega.

1. Keskkonnasäästliku filmitootmise juurutamine. Keskkonnasäästliku filmitootmise projekt on saanud

Interregi fondist toetuse.

2. Filmitegijate osalemine EAS-i loomemajanduse

mentorprogrammides.

EAS-i loomemajandus mentorprogrammides on osalenud

10-12 filmitegijat.

Eesmärk:

MEEDE 6.8

Eesmärk:

00000013

Vastutaja Tulemus I

kvartal

Tulemus II

kvartal

Tulemus

III kvartal

Tulemus

IV kvartal

Piret Tibbo-Hudgins

Piret Tibbo-Hudgins

00000014

Filipp Kruusvall

00000015

Peep Pedmanson

Piret Tibbo-Hudgins

Piret Tibbo-Hudgins

Peep Pedmanson

Filipp Kruusvall

Piret Tibbo-Hudgins

00000016

Piret Tibbo-Hudgins

00000017

Eda Koppel, Nele

Paves

Nele Paves

Nele Paves

Eda Koppel

Eda Koppel

Eda Koppel

00000018

Eda Koppel

Eda Koppel

00000019

Eda Koppel

Filipp Kruusvall, Eda

Koppel, Peep

Pedmanson

Rain Põdra

00000020

Rain Põdra

Rain Põdra

Mikk Rand

Mikk Rand

00000021

Mikk Rand

Rain Põdra

Rain Põdra

Anu Ernits

00000022

Edith Sepp

Edith Sepp

Madis Niinelt

00000023

Kristina Märtin

Edith Sepp

Edith Sepp

00000024

Edith Sepp

Edith Sepp

00000025

00000026

Tähised

Kultuuriministeerium KM

Riigikantselei RK

Euroopa Komisjon EK

00000027

SA Eesti Filmi Instituut 2023. aasta eelarveprojekt

2023

TULUD KOKKU 12,204,698

Kultuuriministeerium - edasiantavad toetused 6,513,000 Kultuuriministeerium - tegevustoetus 1,303,398 Kultuuriministeerium - Film Estonia 4,000,000 Kultuuriministeerium - väärtfilmikino 185,000 Kultuuriministeerium - Loov Euroopa Media 46,000 Loov Euroopa MEDIA 31,000 Tulu filmipärandi litsentside müügist 40,000 Muud tulud ja toetused (Kulka, KUM) 46,300 Reserv 40,000

KULUD KOKKU 12,204,698

TOOTMISOSAKOND 6,117,000 Mängufilm 3,232,000 Animafilm 1,015,000 Dokumentaalfilm 940,000 Vähemuskaastootmine 600,000 TV- minisarja arendus 80,000 Eksperimentaalfilm 100,000 Lühimängufilm 150,000 FILM ESTONIA 4,000,000 Cash rebate (KUM) 4,000,000 TURUNDUSOSAKOND 606,000 Levi- ja muud sihttoetused (KUM) 361,000 Väärtfilmikino (KUM) 185,000 EFTA GALA (reserv) 40,000 EFTA GALA (Kulka) 20,000 PÄRANDIOSAKOND 75,000 Sihttoetused (KUM) 35,000 Pärandiosakonna muud tegevuskulud (omatulu) 40,000 LOOV EUROOPA MEDIA 77,000 EFI TEGEVUSKULUD 1,329,698 Haldusosakonna kulud kokku (KUM): 758,398 Personalikulud 608,562 Majanduskulud 149,836 Filmikultuuri/kunsti arendamise/edendamise kulud kokku (KUM): 571,300 Reservis vahendid 0

Allkirjastatud digitaalselt

1/3

RIIGIEELARVELISE TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE

LEPING nr 7-18/4749-2

Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja) ja Sihtasutus Eesti Filmi Instituut (edaspidi toetuse

saaja), edaspidi eraldi pool või koos pooled, on sõlminud järgmise riigieelarvelise tegevustoetuse

kasutamise lepingu (edaspidi leping).

1. Üldsätted

1.1. Lepingu eesmärk on kokku leppida 2023. aasta riigieelarve seaduse § 1 lõikes 2 ette nähtud

Kultuuriministeeriumi valitsemisala toetuse maksmise ja kasutamise tingimused.

1.2. Leping on sõlmitud kultuuriministri 21.12.2022 käskkirja nr 214 alusel, kooskõlas 2023. aasta

riigieelarve seadusega ja lähtudes toetuse saaja esitatud riigieelarvelise tegevustoetuse taotlusest

(edaspidi taotlus).

1.3. Leping on toetuse väljamakse alusdokument.

1.4. Lepingu lisad:

1.4.1. Lisa 1 – tegevuskava;

1.4.2. Lisa 2 – tekkepõhine tulude-kulude eelarve.

2. Toetus

2.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale perioodiks 01.01.2023 kuni 31.12.2023 toetust summas

12047398 eurot, millest:

2.1.1. tegevustoetus on 1243398 eurot;

2.1.2. edasiantavad toetused filmikultuuri arendamiseks 6 468 000 eurot;

2.1.3. edasiantavad toetused dokumentaalfilmide festivalide toetamiseks 45 000 eurot;

2.1.4. väärtfilmi kinode tegevustoetus 185 000 eurot;

2.1.5. Media Desk Eesti toetus 46 000 eurot;

2.1.6. Berliini Filmifestivali filmituru projekti toetuse 2. osa 60 000 eurot;

2.1.7. Väliskapitalil Eestis toodetavate filmide toetusmehhanismi Film Estonia kuludeks 4 000 000 eurot.

2.2. Toetuse andja maksab toetuse saajale toetuse välja:

2.2.1. 17.02.2023 summas 8 047 398 eurot;

2.2.2. Punktis 2.1.7 nimetatud toetus summas 4 000 000 makstakse välja kalendriaasta vältel ning

vastavalt toetuse saaja poolt esitatud täiendavatele esildistele.

2.3. Juhul kui toetuse andja saab toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte vähem kui 3 tööpäeva

enne lepingu punktis 2.2 nimetatud väljamakse kuupäeva, siis toetuse andjal on õigus väljamakse

teha 7 tööpäeva jooksul lepingu kättesaamise hetkest.

2.4. Toetuse saaja peab tagama koosseisulisele täistööajaga töötavale töötajale brutotöötasu 2023. aastal

vähemalt 1600 eurot kuus, kui töökoht on kõrgharidusnõudega või kõrgema

kutsekvalifikatsiooninõudega või spetsiifilisi erialaseid teadmisi ja kogemuslikku pädevust nõudev,

mida saab võrdsustada kõrghariduse või kõrgema kutsekvalifikatsiooniga, ning ülejäänud töötajate

(v.a toitlustusega seotud töötajad) palgafondi kasvu 15%.

2.5. Punktis 2.1 nimetatud toetus loetakse grupierandiga hõlmatud riigiabiks Euroopa Komisjoni määruse

(EL) nr 651/2014 artikli 53 tähenduses.

3. Toetuse kontroll ja aruandlus

3.1. Toetuse saaja esitab punktis 2.1.2. kuni 2.1.6. nimetatud toetuste osas toetuse andjale hiljemalt iga

kvartali järgneva kuu 15. kuupäevaks teatise toetuse tekkepõhise kasutamise kohta eelmise kvartali

seisuga. Teatis tuleb saata e-posti aadressil [email protected]. 3.2. Toetuse andjal on õigus igal ajal kontrollida toetuse kasutamise vastavust lepingule, nõudes lisaks

lepingus kokkulepitule toetuse saajalt toetuse kasutamise vahearuandeid, toetusega seotud originaaldokumente ja andmeid, hinnates seeläbi muu hulgas toetuse kasutamise sihipärasust ja tulemuslikkust.

3.3. Toetuse saaja on kohustatud esitama toetuse andja poolt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel toetuse arvelt tehtud kulusid tõendavad kulu- ja maksedokumentide koopiad, muud dokumendid ja selgitused, mis tõendavad toetuse sihipärast kasutamist.

3.4. Toetuse andja aktsepteerib esitatud aruande 90 päeva jooksul või teavitab toetuse saajat aruande puudustest või muudest rikkumistest. Aruanne loetakse aktsepteerituks, kui ei ole tuvastatud toetuse

Allkirjastatud digitaalselt

2/3

kasutamise rikkumisi ja aruanne vastab toetuse andja poolt kehtestatud nõuetele ning toetuse saaja on tagastanud toetuse kasutamata jäägi.

3.5. Toetuse andjal on kolme aasta jooksul peale toetuse kasutamise aruande esitamist õigus hinnata eraldatud toetuse kasutamist, sh vastavust lepingule ja asjakohastele õigusaktidele, sihipärasust ja otstarbekust.

3.6. Kui toetuse kasutamise rikkumine või aruande puudus tuvastatakse Euroopa Komisjoni eri- või audiitorkontrolli käigus, on toetuse andjal õigus kümne aasta jooksul, nõuda täpsustatud aruande esitamist, kogu või osa toetuse tagastamist või kasutada muid õiguskaitsevahendeid.

4. Poolte kohustused

4.1. Toetuse saaja kohustub: 4.1.1. kasutama toetust lepingus sätestatud ja taotluses kirjeldatud tingimustel ning eesmärkidel; 4.1.2. järgima riigihanke korraldamisel riigihangete seaduses sätestatud nõudeid, kui toetuse saaja

on hankija riigihangete seaduse mõistes; 4.1.3. pidama toetuse kasutamise kohta arvestust ning säilitama toetuse taotlemise ja tegevuste

teostamisega seotud dokumentatsiooni vastavalt raamatupidamise seadusele või kui toetus on vähese tähtsusega abi või riigiabi, siis säilitama dokumente kümme aastat alates kuupäevast, mil abi anti;

4.1.4. tagastama toetuse kasutamata jäägi koos aruande esitamisega või esitama toetuse andajale lepingu pikendamise avalduse koos põhjendusega;

4.1.5. tagastama kasutamata jäänud toetuse või lepingus sätestamata eesmärgil kasutatud toetuse

osa toetuse andjalt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel;

4.1.6. võimaldama toetuse andjal kontrollida toetuse kasutamist, toetuse kasutamise kohta esitatud

aruannete õigsust ning toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust;

4.1.7. teavitama viivitamata toetuse andjat kõigist asjaoludest, mis erinevad lepingus ja taotluses

toodud tingimustest ja andmetest ning kõigist asjaoludest, mis mõjutavad või võivad

mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist või muudest probleemidest, mis esinevad lepingu

täitmisel.

4.2. Toetuse andja kohustub:

4.2.1. toetuse lepingus sätestatud kuupäevadel üle kandma toetuse saaja arvelduskontole, v.a

lepingu punktis 2.3 toodud juhul.

5. Vastutus

5.1. Pooled täidavad oma kohustusi mõistlikult, hoolikalt ja heas usus arvestades tavasid ja praktikat.

5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse saajalt viivist 0,05% tasumisele kuuluvast summast iga toetuse

tagastamisega viivitatud päeva eest.

5.3. Toetuse andja võib peatada toetuse väljamaksmise ja/või nõuda toetuse saajalt leppetrahvi 9% toetuse

summast ja/või lepingust taganeda ja/või nõuda antud toetus või toetuse jääk tagasi juhul, kui toetuse

saaja ei täida lepingulisi kohustusi sh: 5.3.1. toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel; 5.3.2. ei ole ellu viidud tegevuskavas ettenähtud tegevusi; 5.3.3. ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks; 5.3.4. kulud, mille osas toetust saadi, kujunesid planeeritust väiksemaks; 5.3.5. toetusest tasutud kulud on tekkinud väljaspool toetuse kasutamise perioodi; 5.3.6. aruande või vahearuande kontrollimisel ilmneb, et esitatud kuludokumente on kasutatud

toetuse saajale eraldatud muu toetuse aruande või vahearuande kuludokumendina; 5.3.7. toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud andmeid; 5.3.8. aruanne või vahearuanne ei ole esitatud tähtaegselt; 5.3.9. toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega

5.4. Lepingu rikkumine on vabandatav, kui kohustuse rikkumise põhjuseks on vääramatu jõud

võlaõigusseaduse § 103 tähenduses. Muu hulgas mõistavad pooled vääramatu jõu all õigusakti (nt

riigieelarve seaduse muutmise seaduse või riigi lisaeelarve seaduse) jõustumist, mis takistab oluliselt

lepingu täitmist või muudab selle võimatuks. Pool peab teist poolt vääramatu jõu asjaolude

ilmnemisest ja lõppemisest kohe teavitama. Kui vääramatu jõud kestab kauem kui kolm kuud, on

mõlemal poolel õigus lepingust taganeda.

6. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõppemine

6.1. Leping jõustub, kui pooled on selle allkirjastanud ja toetuse andja on toetuse saaja poolt allkirjastatud

lepingu kätte saanud.

Allkirjastatud digitaalselt

3/3

6.2. Lepingu sõlmimise eelduseks on, et toetuse saajal puudub lepingu vormistamise hetkel

maksuvõlgnevus või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress, välja arvatud

juhul, kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab maksuvõlg

olema tasutud ajakava kohaselt.

6.3. Kõik lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana ja need jõustuvad pärast seda kui

pooled on need allkirjastanud. Pool, kes soovib lepingut muuta, esitab teisele poolele kirjalikult

põhjendatud ettepaneku, millele teine pool on kohustatud vastama 30 kalendripäeva jooksul.

Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada.

6.4. Toetuse väljamakse kuupäeva muutmiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale põhjendatud avalduse

ja muutmise kohta lepingu lisa eraldi ei vormistata. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult

põhjendada.

6.5. Toetuse andja võib lepingut ühepoolselt muuta kui:

6.5.1. muudetakse oluliselt lepingule kohalduvaid õigusakte või vältimaks ülekaaluka avaliku huvi

rasket kahjustumist;

6.5.2. kuulutatakse välja eriolukord, erakorraline olukord või sõjaseisukord;

6.5.3. vajalik on kõrvaldada lepingus sisalduv õigusvastane tingimus.

6.6. Leping lõpeb:

6.6.1. lepinguliste kohustuste täitmisel;

6.6.2. lepingust taganemisega olulise lepingurikkumise korral;

6.6.3. poolte poolt allkirjastatud kokkuleppel;

6.6.4. muul seadusest tuleneval alusel.

7. Lõppsätted

7.1. Lepinguga seotud teabe vahetamiseks määratud kontaktisikud:

7.1.1 toetuse andja kontaktisik on Karlo Funk, [email protected], 5648 5966;

7.1.2 toetuse saaja kontaktisik on Edith Sepp, [email protected], 627 6060.

7.2. Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigi õigusaktidest.

7.3. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel

lahendatakse vaidlused kohtus.

Toetuse andja Toetuse saaja

Kultuuriministeerium Sihtasutus Eesti Filmi Instituut

Registrikood: 70000941 Registrikood: 90000357

E-post: [email protected] E-post: [email protected]

Arvelduskonto: EE891010220034796011

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Tarvi Sits Edith Sepp

kantsler juhatuse liige