Edastuskiri

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Riigikantselei

Ministeeriumid (vastavalt

nimekirjale)

Eesti Linnade ja Valdade Liit

04.02.2025 nr 2-2/440-1

Vabariigi Valitsuse korralduse "EstLink 3

Rehemäe-Aulepa maismaa osa riigi

eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamine" eelnõu

kooskõlastamine

Elering AS esitas 19.11.2024 kirjaga nr 11-4/2024/9281 taotluse riigi eriplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamiseks. Riigi eriplaneeringu koostamise eesmärk on

planeerida välisühenduse EstLink 3 Rehemäe- Aulepa maismaa osa Lääne maakonnas Lääne-

Nigula vallas.

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „EstLink 3

Rehemäe-Aulepa maismaa osa riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamine“ eelnõu. Palume Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõule kooskõlastust hiljemalt 15

tööpäeva jooksul alates käesoleva kirja saamisest.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu koos lisaga;

2) Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu seletuskiri.

Sama: Kaitseministeerium

Kliimaministeerium

Kultuuriministeerium

Rahandusministeerium

Regionaal-ja Põllumajandusministeerium

2 (2)

Siseministeerium

Sotsiaalministeerium

Välisministeerium

Lisaadressaadid: Lääne-Nigula Vallavalitsus

Sihtasutus Läänemaa

Eesti Keskkonnaühenduste Koda

Riigimetsa Majandamise Keskus

Elering AS

Elektrilevi OÜ

Marju Kaivapalu

[email protected]

EELNÕU

30.01.2025

VABARIIGI VALITSUS

KORRALDUS

EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa riigi eriplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine

Planeerimisseaduse § 28 lõike 1 alusel:

1. Algatada EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa riigi eriplaneering ja keskkonnamõju

strateegiline hindamine.

2. Riigi eriplaneeringu eesmärk on planeerida välisühenduse EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa

osa, mis tagab EstLink 3 ühendamise olemasoleva võrguga. Ühendus võimaldab suuremaid

ülekandevõimsusi Eesti põhivõrgu ida ja lääne regiooni vahel. Elektriühendusega koos planeeritakse

eeldatavalt järgmised ehitised: 110 kV ja kõrgemapingega õhuliinid, 110 kV ja kõrgema pingega

trafoalajaam ning muud elektrienergia ülekandeliiniga seotud rajatised.

3. Riigi eriplaneeringu planeeringuala asub Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas. Planeeringuala

suurus on ligikaudu 513 km2. Planeeringuala asukoht ja piir on esitatud korralduse lisas.

4. Riigi eriplaneeringu koostamist ja keskkonnamõju strateegilist hindamist korraldab Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium.

5. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil teavitada avalikkust EstLink 3 Rehemäe-Aulepa

maismaa osa riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest vastavalt

planeerimisseaduse § 28 lõigetele 6 ja 7. Riigikantseleil avaldada teade otsuse kohta Vabariigi

Valitsuse veebilehel.

6. EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamise otsusega saab tutvuda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

veebilehel.

Kristen Michal

Peaminister

Taimar Peterkop

Riigisekretär

Lisa Planeeringuala asukoht ja piir

Vabariigi Valitsuse korraldus „EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa

riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“

Lisa

Planeeringuala asukoht ja piir

30.01.2025

Vabariigi Valitsuse korralduse „EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa riigi

eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu seletuskiri

1. SISSEJUHATUS

1.1. Sisukokkuvõte

Elering AS (edaspidi Elering) esitas 19.11.2024 kirjaga nr 11-4/2024/928 1 Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile (edaspidi ReM) taotluse riigi eriplaneeringu (edaspidi REP) ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamiseks. REP koostamise eesmärk

on planeerida välisühenduse EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa Lääne maakonnas

Lääne-Nigula vallas.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 63 lõikele 1 kuulub alates 1. jaanuarist 2025 ruumilise

planeerimise korraldamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM)

haldusalasse. Seega andis ReM alates 1. jaanuar 2025 MKMile üle ka EstLink 3 Rehemäe-

Aulepa maismaa osa riigi eriplaneeringu koostamise korraldamise.

Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 28 lõike 2 punkti 3 kohaselt ei algatata REP-i ja KSH-d

eelkõige juhul, kui planeeringu koostamise korraldaja eelarves puuduvad vahendid planeeringu

koostamise, koostamise tellimise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks ja

planeeringu koostamisest huvitatud isik selliseid kulusid ei kanna. PlanS § 4 lõike 21 kohaselt

võib planeeringu koostamise korraldaja ehitusprojekti koostamise aluseks oleva planeeringu

tellimise ja PlanS § 4 lõike 2 punktis 5 nimetatud mõjude hindamise kulude kandmiseks

sõlmida lepingu planeeringu koostamisest huvitatud isikuga.

Kuna MKM eelarves puuduvad vahendid REPi koostamise, koostamise tellimise ja mõjude

hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks, sõlmiti xx.xx.2025 MKM ning Elering vahel

koostöökokkulepe nr 5-4/51- 2 . Koostöökokkuleppe kohaselt kannab Elering kõik REP

koostamiseks vajalikud kulud, sh PlanS § 4 lõike 2 punktis 5 sätestatud mõjude hindamise ja

uuringutega seotud kulud.

Vabariigi Valitsuse korraldusega algatatakse MKM ettepanekul Eleringi taotluse alusel EstLink

3 Rehemäe-Aulepa maismaa osas REP ning KSH. REP-i koostamist korraldab MKM.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja koostasid MKM ruumilise planeerimise osakonna nõunik Marju

Kaivapalu (tel 5851 0632, e-post [email protected]) ja riigi planeeringute

valdkonnajuht Kadi-Kaisa Kaljuveer (tel 5850 5436, e-post [email protected]).

1 Saabunud kiri Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi avalikus dokumendiregistris numbriga 14-5/4878 2 Lisada viide, kui leping on allkirjastatud

Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis MKM õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass

([email protected]).

2. KORRALDUSE EESMÄRK

Korralduse eesmärk on algatada REP ja KSH EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osale, mis

tagab EstLink 3 ühendamise olemasoleva võrguga. Ühendus võimaldab suuremaid

ülekandevõimsusi Eesti põhivõrgu ida ja lääne regiooni vahel. Planeeringuga lahendatakse

põhivõrgu ühendus kavandatava 330 kV võrguna Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas.

Ülekandevõrgu arendamise põhieesmärk on kavandada elektriühendus, mis on võimeline üle

kandma kogu EstLink 3 võimsust. Uus elektriühendus leevendab 2035. aasta ja kaugema

tuleviku vaates elektri ülekandevõimsuste puudujääki, mille tingib elektrienergia osakaalu kasv

energiatarbimises ja võimaldab vajadusel liita elektrivõrguga täiendavaid tarbimis- ja

tootmisvõimsusi. REP-i alusel ehitatakse elektriliin, mis vastab ka „Eesti elektriülekandevõrgu

arengukava 2024–2033“3 pikaajalisele 2050. aasta tulevikuvisioonile.

REP-iga koostatakse terviklik ruumilahendus kavandatava merekaabil EstLink 3 ühenduseks

vajaliku Rehemäe-Aulepa maismaa osa kõrgepingeliinide ja nendega funktsionaalselt koos

toimivate ehitiste tarbeks. Näiteks planeeritakse majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. a

määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“4 kohaselt eeldatavalt järgnevad ehitised:

(kood 22142) 110 kV ja kõrgema pingega õhuliin, (kood 22145) 110 kV ja kõrgema pingega

trafoalajaam, (kood 22149) muu elektrienergia ülekandeliiniga seotud rajatis. Samuti

määratakse maakasutus- ja ehitustingimused ning lahendatakse muud PlanS § 126 lõikes 1

nimetatud asjakohased ülesanded.

3. EELNÕU SISU

Eelnõu punkti 1 kohaselt algatab Vabariigi Valitsus PlanS § 28 lõike 1 alusel EstLink 3

Rehemäe-Aulepa maismaa osa REP-i ja KSH. Planeerimismenetluses võetakse eesmärgiks

PlanS § 271 kohaldamine, st asukoha eelvaliku otsuse alusel REP kehtestamine. Juhul, kui

planeerimismenetluses ei ole võimalik detailse lahenduse koostamisest loobuda, koostatakse

sobivasse asukohta detailne planeeringulahendus ehitusõiguse määramiseks. PlanS § 27 lõike

6 järgi on REP koostamisel kohustuslik KSH.

Planeeritav EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa on REP-i objekt

PlanS § 27 lõike 1 kohaselt on REPi eesmärk sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise

püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi.

REP koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks riigikaitse ja julgeoleku,

energeetika, gaasi, transpordi, jäätmemajanduse ning maavarade kaevandamise valdkonnas või

eespool nimetatud huvide väljendamiseks avalikus veekogus ja majandusvööndis.

3 https://www.elering.ee/elektriulekandevorgu-arengukava-2024-2033 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/126022021006

PlanS § 27 lõike 2 kohaselt tuleb REP koostada riigi territooriumi või selle osa kohta

kõrgepingeliini alates pingest 110 kilovolti ja selle toimimiseks vajalike ehitiste püstitamiseks,

kui ehitis vastab PlanS § 27 lõikes 1 nimetatud tingimustele.

EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa on REPi objekt PlanS § 27 lõigete 1 ja 2 kohaselt,

sest planeeringu eesmärk on rajada olulise ruumilise mõjuga elektriühendus, millega

väljendatakse maakonnaüleseid huve ning mille asukoha valiku ja toimimise vastu on suur

riiklik ja rahvusvaheline huvi. Põhjendused on toodud alljärgnevalt.

Planeeritav EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa on olulise ruumilise mõjuga ehitis

PlanS § 6 punkti 13 kohaselt on oluline ruumiline mõju selline mõju, millest tingitult muutuvad

eelkõige transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk, visuaalne mõju, lõhn, müra,

tooraine või tööjõu vajadus ehitise planeeritavas asukohas senisega võrreldes oluliselt ning

mille mõju ulatub suurele territooriumile. Elektriühenduse rajamisega kaasneb oluline

ruumiline mõju, mis väljendub ennekõike visuaalses mõjus ja suures maa-ala vajaduses, sh

kaitsevööndis, kus kinnisasja kasutamist on piiratud elektripaigaldise ohutuse ja kaitse

tagamiseks (EhS § 77). Nimetatud mõjud ulatuvad suurele territooriumile.

Maakonnaülesed huvid

PlanS eelnõu (571 SE) seletuskirja5 lk 80–81 kohaselt on REPi esemeks ehitised, mille mõju ei

piirne vaid ühe kohaliku omavalitsusega, vaid ulatub mitmele maakonnale. Riigi

eriplaneeringuga planeeritavate ehitiste hulka kuuluvad ehitised, mille ehitamisest sõltub

märkimisväärselt kogu riigi või selle suure osa sotsiaalmajanduslik areng. Maakonnaüleste

huvide all ei ole silmas peetud seda, et kavandatav ehitis peab ilmtingimata asuma mitme

maakonna territooriumil, vaid et tegemist on ehitisega, mille rajamine ei toimu vaid ühe

maakonna huvides ja seega peaks selliste ehitiste kavandamisel väljendama riik oma selget

soovi ja tahet konkreetse ehitise rajamiseks. Antud juhul kavandatava elektriühenduse vajadus

ning mõju ei piirne vaid ühe kohaliku omavalitsuse ega maakonnaga. Tegemist on ehitistega,

mille ehitamisest sõltub märkimisväärselt kogu riigi või selle suure osa sotsiaalmajanduslik

areng ja elektri varustuskindlus.

REP-i raames planeeritakse 330 kV kõrgepinge õhuliin Lääne-Nigula valda, mis on vajalik

EstLink 3 ühendamiseks olemasoleva 330 kV võrguga. Planeeritav elektriühendus

kavandatakse mandril EstLink 3 merekaabli randumiskohast läbi Aulepa konverteralajaama

olemasoleva Rehemäe alajaamani. See tagab põhivõrgu elektriühenduse tugevdamise Eesti ida

ja läänepoolsete piirkondade vahel, suurendab varustuskindlust ning loob eeldused

kavandatava EstLink 3 välisühenduse toimimiseks. Planeeritav ühendus mõjutab kogu Eesti

ühiskonda – välisühenduste mitmekesistamise (EstLink 3) ja erinevate Eesti piirkondade

omavahelise tugevama ühendamisega suurendatakse varustuskindlust ja energiajulgeolekut.

Planeeritava EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa asukoha valiku ja toimimise vastu

on suur riiklik ja rahvusvaheline huvi

5 Eelnõu - Riigikogu

PlanS eelnõu (571 SE) seletuskirja6 lk 41 kohaselt saab riiklike huvide all eelkõige mõista kogu

riiki hõlmavaid üldisi huve. Riiklik huvi võib olla näiteks seotud riigikaitse või julgeolekuga,

energia tootmise või üleriigilise transpordiga. Riikliku huvi alla kuulub näiteks ka looduskaitse

ning muinsuskaitse, sest tegu on kohalikust tasandist kõrgemate üldiste väärtustega, mida peab

kogu riigi territooriumil võrdselt kaitsma.

PlanS eelnõu (571 SE) seletuskirja7 lk 80 kohaselt peab REPi koostamise eelduseks olev suur

riiklik huvi väljenduma eelkõige riigi strateegilistest dokumentidest ehk arengukavadest,

strateegiatest, samuti Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist jt dokumentidest, kus riik on

väljendanud oma huve. Eelnevalt viidatud seletuskirja lk 41 on märgitud, et riiklik huvi on ka

mõju või seosed teiste riikidega, seega võib planeeritav riiklikku huvi kandev ehitis olla ühtlasi

ka rahvusvahelise huvi objektiks.

Elering Eesti elektri põhivõrguettevõttena peab vajalikuks tugevdada olemasolevat võrku ja

kavandada Soome vahelise elektriühendust EstLink 38.

28.06.2022 allkirjastasid Elering ja Soome põhivõrguettevõtja Fingrid Oyj ühiste kavatsuste

protokolli, mille raames võtsid mõlemad ettevõtted mittesiduvad kohustused rajamaks Eesti ja

Soome vahelise elektriühenduse EstLink 3 aastaks 2035. EstLink 3 mõjutab positiivselt Eesti

ja Soome vahelist elektrienergia ülekandevõimet, parandab elektriturgude toimimist ning

varustuskindlust. Planeeritud EstLink 3 merekaabel Eestist Soome oleks koguvõimsusega kuni

700 MW. Käesolev REP käsitleb lõiku merekaabli randumiskohast kuni ühenduseni

olemasoleva elektri ülekandevõrguga.

Riik on enda huvi varustuskindluse suurendamise, hajutatud taastuvenergia tootmise ja

täiendavate välisühenduste kavandamise (ka EstLink 3), mille loogiliseks osaks on ka selle

ühendamine olemasolevasse võrku, väljendanud strateegilistes dokumentides, mis käsitlevad

kliima- ja energiapoliitikat. Varustuskindluse suurendamine, hajutatud taastuvenergia tootmise

ja täiendavate välisühenduste kavandamine on tõhusaks viisiks Eesti, Euroopa Liidu ning ÜRO

energia- ja kliimapoliitika 2050 eesmärkide täitmisesse olulisel määral panustada.

Riik on väljendanud mitmetes strateegilistes dokumentides, et Eesti riik on võtnud suuna

kliimaneutraalsuse saavutamisele, millele 2033+ vaates aitab kaasa ka kavandatav

kõrgepingevõrgu tugevdamine:

• Strateegia „Eesti 2035“ 9 seab eesmärgiks ülemineku kliimaneutraalsele energia

tootmisele ja tarbimisele (sh taastuvenergia osatähtsus energia summaarses

lõpptarbimises >65% aastaks 2035). Kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminek

eeldab toetava taristu rajamist. Strateegia seab eesmärgiks elektrivõrgu

sünkroniseerimise Mandri-Euroopa sagedusalaga, luua vajalikud võrguühendused

taastuvenergia tootmisele ning võtta kasutusele targad võrgud, lühi- ja pikaajalised

salvestusvõimalused. Strateegia „Eesti 2035“ tegevuskava 10 kohaselt kavandatakse

6 Eelnõu - Riigikogu 7 Eelnõu - Riigikogu 8 19.11.2024 Eleringi esitatud REP algatamise taotlus, Elering AS kiri ReM dokumendiregistris 9 Strateegia "Eesti 2035" | Eesti Vabariigi Valitsus 10 Materjalid | Eesti Vabariigi Valitsus

kliimaneutraalsele energiatootmisele/-tarbimisele üleminekut toetava ilmastikukindla

taristu rajamist ning kliimaneutraalsele energiatootmisele/-tarbimisele ülemineku jaoks

vajalike eelduste loomist nii maismaal kui ka merel (nt radarid, võrguühendused,

tankimistaristu, laadimistaristu sadamates, tark soojus- ja elektrivõrk, lühi- ja

pikaajaline salvestus).

• „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ 11 kohaselt tuleb soodustada kodumaiste

taastuvate energiaallikate järk-järgult laiemat kasutuselevõttu lõpptarbimise kõigis

sektorites, pidades silmas ühiskonna heaolu kasvu ning vajadust tagada

energiajulgeolek ja varustuskindlus. Eesti pikaajaline siht on tasakaalustada

kasvuhoonegaaside heide ja sidumine hiljemalt 2050. aastaks ehk vähendada selleks

ajaks kasvuhoonegaaside netoheide nullini. Taastuvenergeetika arendamine aitab

vähendada kasvuhoonegaaside heidet.

• Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2012. a korraldusega nr 368 „Üleriigilise planeeringu

„Eesti 2030+“12 kehtestamine“ kehtestatud üleriigiline planeering näeb muuhulgas ette

Eesti energiavarustuse võimaluste avardamist, luues välisühendusi Läänemere

piirkonna energiavõrkudega. Planeeringu kohaselt tuleb uued energiatootmisüksused

paigutada ruumis ratsionaalselt ja kestlikult. Tuleb vältida soovimatut mõju kliimale,

saavutada taastuvenergia suurem osakaal energiavarustuses, tagada energiasäästlike

meetmete rakendamine ja energiatootmise keskkonnamõju vähendamine.

• Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a korraldusega nr 146 „Üleriigilise planeeringu Eesti

mereala ja sellega piirneva rannikuala, samuti majandusvööndi teemaplaneeringu

kehtestamine“ kehtestatud Eesti mereala planeering peab oluliseks toimivaid ühendusi

Põhjamaade turuga. Antud eesmärgi saavutamisele aitab kaasa EstLink 3 merekaabli

rajamine, mille toimimise üheks eelduseks on EstLink 3 ühendamine olemas oleva

võrguga.

• „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ 13 kohaselt on riigi põhitegevused

energiajulgeolekuga seotud taristu tagamisel täna ning tulevikus elektri- ja

gaasivarustuses piiriüleste ühenduste tagamine.

• „Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“ kohaselt on Eesti elektrisüsteemis

lähiajal (aastaks 2025) suurimaks eesmärgiks Balti riikide elektrisüsteemi

sünkroniseerimine Euroopa Liidu õigusele alluvasse sagedusalasse. Eesmärgiks on

seatud, et aastaks 2030 peab Eesti taastuvenergia osatähtsus tõusma vähemalt 42%ni

energia summaarsest lõpptarbimisest (50% energia lõpptarbimisest). Seejuures on

oluline suuremahuliste liitumisvõimsuste rajamine ja uute 330 kV liinide rajamine.

Lähtudes riiklikust kliima- ja energiapoliitikast, energiasüsteemide dekarboniseerimisest ning

kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärgist 2050. aastaks14tuleb arvestada energiasüsteemides

aset leidvate muudatustega. Peaasjalikult tähendab see üleminekut taastumatutelt energia

tootmisallikatelt taastuvatele, ühest konkreetsest tootmiskohast (Ida-Eesti) enamatele

tootmisekohtadele (peamiselt tänu tuuleenergeetika arendamisele) üle Eesti ning sellest

tulenevalt uute elektriliinide rajamist. EstLink 3 elektriühenduse rajamine ja selle ühendamine

11 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 | Keskkonnaministeerium (envir.ee) 12 Üleriigiline planeering "Eesti 2030+" - Planeerimine.ee 13 Energiamajanduse arengukava | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (mkm.ee) 14 Eesti 2035 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia

olemasoleva võrguga on otseselt seotud riiklike huvidega energeetika valdkonnas tagada

varustuskindlus.

Rahvusvaheline huvi väljendub eelkõige Soome huvis kavandada elektriühendus läbi EstLink

3 merekaabli. Kavandatav täiendav elektriühendus Soomega parendab Eesti elektri

varustuskindlust. Rahvusvaheline huvi väljendub ka läbi Euroopa Liidu kliima- ja

energiapoliitika, kus on seatud eesmärk saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus, ning läbi

Pariisi kokkuleppe, millega liitunud ÜRO liikmesriigid on võtnud eesmärgiks hoida

ülemaailmne temperatuuri tõus alla 2 °C, soovitavalt alla 1,5 °C.

Kavandatava EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa planeerimise vastu esineb suur avalik,

riiklik ja rahvusvaheline huvi. Arvestades ehitise mastaapi, vajadust nii maa-ala kui ka

maakasutusõiguste järele, on riiklik huvi taristu paiknemise asukoha vastu suur. Kavandatava

EstLink 3 merekaabli elektriühenduse ühendamine olemasoleva võrguga on eelduseks

täiendavate välisühenduste ja tootmisvõimsuste lisandumiseks Lääne-Eestis, mis parendab

tulevikus Eesti elektri varustuskindlust, loob eeldused Eestil taastuvenergia ekspordiks ja

tugevdab energiajulgeolekut.

Eelnõu punkti 2 järgi on REP ja KSH algatamise eesmärk planeerida kõrgepingeliinid Eesti

erinevate piirkondade vahelise varustuskindluse tagamiseks ning EstLink 3 ühendamine

olemasoleva võrguga, mis võimaldab suuremaid ülekandevõimsusi Eesti põhivõrgu ida ja lääne

regioonide vahel ning suurendab ühtlasi energiajulgeolekut ja energiatõhusust.

Elektriühendusega koos planeeritakse eeldatavalt järgmised ehitised: 330 kV pingega õhuliin,

330 kV pingega konverteralajaam, olemasoleva 330 kV alajaama laiendus ning muud

elektrienergia ülekandeliiniga seotud rajatised. Planeeritakse uue 330 kV konverterjaama

(jaama maa vajadus ca 550x400 m) asukoht. Planeeritav elektriliin ehitatakse protsesside

tõrgeteta kulgemisel valmis kõige varem aastal 2035 (Tabel 1).

Tabel 1. EstLink 3 ajagraafik juhul, kui protsessid kulgevad tõrgeteta. Leitav ka https://elering.ee/EstLink-3

2021 Elering ja Soome ülekandevõrgu operaator Fingrid sõlmisid eeluuringute

läbiviimise kokkuleppe

2022

Elering ja Fingrid allkirjastasid EstLink 3 ühiste kavatsuste kokkuleppe, kus

mõlemad ettevõtted võtsid mittesiduvad kohustused rajamaks EstLink 3

projekti aastaks 2035

2025 REP algatamine

2025–2026 REP koostamiseks rahvusvahelise hanke korraldamine ning asukoha

eelvaliku lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamine

2026–2027 REP asukoha eelvalik ja KSH esimese etapi aruande koostamine

2027 Eeldatav REP kehtestamine

2027–2028 Eleringi Investeerimisotsus, selgub ühenduse ehitamise aeg

2027–2030 Projekteerimine, kasutusõiguse seadmine, tehniline lahendus ja hangete

läbiviimine

2030 Ehituse algus, ehitus

2035 Eelduslikult uus ühendus EstLink 3 valmis

REP-i asukoha eelvaliku tegemisel tuleb kaaluda mitut võimalikku asukohta. Elektriühendusele

otsitakse parimat asukohta kogu planeeringuala ulatuses. Elering on eelnevalt analüüsinud15

liinikoridoride alternatiivide paigutamise võimalusi piirkonda (joonis 1), millest lähtuvalt on

tehtud ka ettepanek planeeringuala ulatuse osas (joonis 2).

Joonis 1. Seoses EstLink 3 rajamisega võrgu üldine plaan

REP-i menetlus koosneb kahest etapist:

1) asukoha eelvaliku tegemisest ja

2) valitud asukohas (või asukohtades) detailse(te) lahendus(t)e koostamisest.

PlanS annab võimaluse teatud tingimuste täitumisel loobuda detailse lahenduse koostamisest ja

kehtestada planeering asukoha eelvaliku otsuse järgselt. Sellisel juhul jätkub ehitise

kavandamine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt projekteerimistingimuste

väljastamisega. REP-i algatamise järel selgitatakse hiljemalt lähteseisukohtade etapis välja

kavandatavate elektriühenduste asukoha valikuks vajalike keskkonna- jm uuringute vajadus

ning koostatakse uuringute lähteülesanded, mis edasises protsessis ellu viiakse. Asukoha

eelvaliku alusel REP-i kehtestamine on ennekõike võimalik juhul, kui puuduvad välistavad

tegurid elektriühenduste edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega (nt välistatud on

mõju Natura 2000 aladele) ning asukoha eelvaliku otsuses on toodud projekteerimistingimuste

andmise aluseks olevad tingimused.

Juhul kui planeerimismenetluses ei ole võimalik detailse lahenduse koostamisest loobuda,

koostatakse pärast asukoha eelvaliku otsuse ja mõjude hindamise16 , sh KSH esimese etapi

aruande vastuvõtmist REP-i detailne lahendus asukoha eelvaliku etapis valituks osutunud

elektriühenduste alternatiivi(de)le, millega määratakse kavandatava ehitise ehitusõigus ning

15 19.11.2024 Eleringi esitatud REP algatamise taotlus, Elering AS kiri ReM dokumendiregistris 16 PlanS § 4 lõike 2 punkti 5 kohaste planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike,

kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude ning KeHJS kohaste mõjude hindamiseks

koostatakse üks ühine programm, esimese etapi aruanne ja aruanne.

lahendatakse muud PlanS § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased ülesanded. Asjakohasuse

hindamisel lähtutakse planeeringu eesmärgist ja planeeringuga kavandatava ehitise iseloomust

(PlanS § 43 lõige 1). PlanS eelnõu (571 SE) seletuskirja17 lk 95 kohaselt on REP-i detailse

lahenduse puhul tegemist detailplaneeringu sarnase instrumendiga, millega määratakse

kavandatavale ehitisele ehitusõigus ja lahendatakse muud detailplaneeringuga lahendatavad

asjakohased ülesanded. Samas ei ole detailplaneeringu täpsusaste kõigil juhtumitel vajalik

(riigimaanteed, raudteed), vaid oluline on, et detailplaneeringu alusel oleks võimalik koostada

ehitusprojekt. Samas ei pruugi lahendatavate ülesannete hulk olla nii suur kui detailplaneeringu

puhul, kuna tegemist on ühe konkreetse ehitise kavandamiseks koostatava planeeringuga.

Detailse lahenduse koostamisel viiakse KSH läbi keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH)

täpsusastmes (järgitakse KMH sisunõudeid). Detailse lahenduse etapis koostatakse ka

eelprojekt(id) kuna detailse lahenduse KSH koostatakse KMH täpsusastmes.

Eelnõu punktis 3 esitatakse REP-i algatamisel teadaolev planeeringuala ja selle suurus, sh

planeeringuala piir (joonis 2). REP planeeringuala hõlmab Lääne maakonnas osa Lääne-Nigula

valda. Planeeringuala suurus on ligikaudu 513 km2.

Joonis 2. EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa REP-i planeeringuala asukoht ja piir

Planeeringuala valiti piisava ulatusega, et mitte teha enne planeerimisprotsessi elektriühenduste

asukoha eelvalikut ning võimaldamaks planeeringu koostamisel ja selle mõjude hindamisel

vajadusel elektriühenduste alternatiivide asukoha muutmist ja täiendavate alternatiivide

lisamist. Planeeringu ala on määratletud arvestades Eleringi poolt 20.05.2024 Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ametile esitatud EstLink 3 merekaabli hoonestusloa taotlust 18 .

17 Eelnõu - Riigikogu 18 https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/view/960772

Planeeringuala piiriks idas on Lääne-Nigula valla piir, lõunas Haapsalu mnt, läänes Silma

looduskaitseala. REP kehtestatakse kavandatava tegevuse elluviimiseks vajalikul alal.

Kui planeeringu koostamise ja mõjude hindamise käigus selgub, et EstLink 3 Rehemäe-Aulepa

maismaa osa mõjuala keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

(KeHJS) § 22 tähenduses on suurem kui REPi ja KSH algatamisel teadaolev planeeringuala,

võib kavandatava ehitisega kaasnevate mõjude hindamine hõlmata suurema territooriumi kui

planeeringuala. Planeeringualas toimub EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa

kavandamiseks vajaliku tervikliku ruumilahenduse loomine.

Eelnõu punkti 4 kohaselt korraldab PlanS § 27 lõike 7 alusel EstLink 3 Rehemäe-Aulepa

maismaa osa REP-i koostamist MKM. Vastavalt PlanS § 27 lõikele 7 on REPi koostamise

korraldaja üldreeglina MKM. Ainult PlanS § 27 lõike 7 teises lauses kehtestatud erijuhtumitel

(riigikaitse ja julgeoleku valdkonda puudutavates küsimustes) võib Vabariigi Valitsus otsustada,

et REP-i koostamise korraldaja on selle valdkonna valitsusasutus. Kuna käesoleval juhul ei ole

tegemist otseselt riigikaitse või julgeoleku valdkonda kuuluva küsimuse lahendamisega, siis

PlanS § 27 lõige 7 teine lause ei kohaldu.

Eelnõu punkti 5 kohaselt teavitab PlanS § 28 lõike 6 kohaselt MKM REP-i ja KSH

algatamisest 30 päeva jooksul algatamisest arvates ühes üleriigilise levikuga ajalehes ning 14

päeva jooksul algatamisest arvates Ametlikes Teadaannetes ja MKM-i veebilehel.

Riigikantselei teavitab REP-i ja KSH algatamisest 14 päeva jooksul algatamisest arvates

Vabariigi Valitsuse veebilehel. Teates märgitakse PlanS § 28 lõike 5 alusel järgmine info:

1) algatamisel teadaoleva planeeringuala asukoht ja selle suurus, sh planeeringuala piir;

2) REP-i koostamise eesmärk;

3) kavandatava ehitise otstarve ja sellega seonduva tegevuse kirjeldus;

4) algatamise otsusega tutvumise aeg ja koht.

PlanS § 28 lõike 7 kohaselt teavitatakse REP-i ja KSH algatamisest kirjalikult PlanS § 31

lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi 30 päeva jooksul algatamisest arvates. Täpsemalt

seletuskirja p 7.1.

Eelnõu punkti 6 kohaselt on Vabariigi Valitsuse korraldusega võimalik lisaks Riigi Teataja

veebilehele tutvuda MKM-i veebilehel19, kus materjalid tuleb kättesaadavaks teha hiljemalt 14

päeva jooksul algatamise otsustamisest (PlanS § 28 lõige 6).

4. EELNÕU TERMINOLOOGIA

Eelnõus ei kasutata uusi ega võõrsõnalisi termineid, mida õigusaktides ei ole varem kasutatud.

5. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

19 Riigi eriplaneeringud | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (agri.ee)

6. KAVANDATAVA ESTLINK 3 REHEMÄE-AULEPA MAISMAA OSA RIIGI

ERIPLANEERINGU EELDATAVAD MÕJUD

REP-i algatamine ja kehtestamine on vajalikud kavandatav välisühenduse EstLink 3

ühendamiseks maismaal oleva 330 kV elektri ülekandevõrguga. Elektriühendused aitavad

kaasa riigi 2050. aasta kliima- ja energiapoliitiliste eesmärkide saavutamisele (vt täpsemalt

seletuskirja ptk 3). EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa REP on 2033+ vaates elektri

varustuskindluse tagamiseks vältimatult vajalik.

Kavandatava EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa KSH ja PlanS § 4 lõikes 2 punktis 5

nimetatud asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale

avalduvate mõjude hindamine ning mõjude hindamiseks vajalikud uuringud viiakse läbi

eriplaneeringu raames. REP-i algatamise järel selgitatakse hiljemalt lähteseisukohtade ja KSH

programmi koostamisel välja kavandatavate elektriühenduste asukoha valikuks vajalike

keskkonna- jm uuringute vajadus ning koostatakse uuringute lähteülesanded, mis edasises

protsessis ellu viiakse.

Planeeringuala hõlmab kaitsealasid ja püsielupaiku, sh Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid

linnu- ja loodusalasid (joonis 3). Planeerimisprotsessi käigus tuleb läbi viia Natura

eelhindamine ja vajadusel asjakohane hindamine, kus hinnatakse REP-i elluviimise mõju (kas

eraldi või koos teiste projektidega) Natura 2000 ala terviklikkusele, lähtudes ala struktuurist,

funktsioonist ja kaitse-eesmärkidest. Ebasoodsa mõju olemasolu korral hinnatakse ka

ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning

põhjendatud juhul ka heastamise meetmeid ning vajadusel määratakse keskkonnaseire

meetmed.

Joonis 3. Looduskaitselised piirangud EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa REP-i planeeringualal ja selle lähiümbruses

7. KORRALDUSE TÄITMISEGA SEOTUD TEGEVUSED JA VAJALIKUD KULUD

7.1. Korralduse avalikustamine ja avalikustamisega kaasnevad kulud

REP-i ja KSH algatamise otsusest teavitatakse PlanS § 28 lõike 6 alusel 14 päeva jooksul

algatamisest arvates Ametlikes Teadaannetes, Vabariigi Valitsuse ja MKM-i veebilehel ning 30

päeva jooksul algatamisest arvates ühes üleriigilise levikuga ajalehes. Lisaks planeeringuala

kohalike omavalitsuste lehtedes. MKM-ile kaasnevad kulud ajalehtedes teadete avaldamisega.

Kulu suurus on ligi 5000 eurot.

Vastavalt PlanS § 28 lõikele 7 teavitatakse REP-i ja KSH algatamisest 30 päeva jooksul

algatamisest arvates kirjalikult:

• ministeeriume jt valitsusasutusi, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi eriplaneering

käsitleb;

• Riigikogu;

• planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksusi;

• isikuid, kelle õigusi võib planeering puudutada. Arvestades planeeringuala suurust ja

asjaolu, et hetkel pole teada, kus hakkab EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa paiknema

pole kindlalt selles etapis võimalik tuvastada isikuid, kelle õigusi võib planeering puudutada

teavitatakse kirjalikult kõiki planeeringualas asuvaid maaomanikke. Kui edasises

menetluses selguvad isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, siis kaasatakse nad

koheselt PlanS § 31 lõikes 4 ja § 44 lõikes 4 sätestatud viisil;

• isikuid, kes avaldavad soovi olla eelvaliku tegemisse kaasatud;

• samuti isikuid ja asutusi, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise

keskkonnamõju või REP-i elluviimise vastu, sh valitsusväliseid keskkonnaorganisatsioone

neid ühendava organisatsiooni kaudu (Eesti Keskkonnaühenduste Koda).

Algatamisest teavitatakse elektrooniliselt, st teavitus edastatakse elektronposti aadressil.

MKM-ile kaasnevad kulud REP-i ja KSH algatamisest teavitamisega. Kulu suurus on ligi 100

eurot.

7.2. Korralduse täitmisega seotud kulud

REP-i maksumus täpsustub planeerimisprotsessis. Planeeringu asukoha eelvaliku etapi, sh

uuringute ja analüüside ning eskiisprojekti(de) maksumus täpsustub peale REP-i asukoha

eelvaliku lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamist. Juhul, kui ei ole võimalik loobuda

REP-i detailse lahenduse koostamisest, siis REP-i detailse lahenduse, sh uuringute ja

analüüside ning eelprojekti(de) maksumus täpsustub peale asukoha eelvaliku tegemist.

PlanS § 4 lõike 21 kohaselt võib planeeringu koostamise korraldaja ehitusprojekti koostamise

aluseks oleva planeeringu tellimise ja PlanS § 4 lõike 2 punktis 5 nimetatud mõjude hindamise

kulude kandmiseks sõlmida lepingu planeeringu koostamisest huvitatud isikuga. PlanS § 4

lõike 2 punktis 5 nimetatud mõjudeks on planeeringu elluviimisega kaasnevad asjakohased

majanduslikud, kultuurilised, sotsiaalsed ja looduskeskkonnale avalduvad mõjud, sealhulgas

KSH.

Antud juhul on planeeringu koostamisest huvitatud isikuks Elering, kellega on sõlmitud

koostöökokkulepe nr 5-4/51-1, (allkirjastatud xx.xx.202520 ), mille kohaselt Elering kannab

REP-i koostamise kulud, sh tasub PlanS § 4 lõike 2 punktis 5 sätestatud mõjude hindamise ning

REP-i koostamiseks vajalike uuringute eest.

MKM kannab REP-i ja KSH hindamisega seotud menetluskulud (nt teavitamise ja

avalikustamisega seotud kulud, projektijuhi palgakulu).

REP-i koostamine on kavas kuni kahes etapis:

• REP-i asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja KSH 21 programmi koostamine ja REP-i

asukoha eelvaliku ja KSH esimese etapi aruande koostamine;

• REP-i detailse lahenduse ja KSH aruande koostamine juhul, kui pole võimalik detailsest

lahendusest loobuda.

REP-i koostamise ajaline kestus täpsustub planeerimisprotsessis ning sõltub eelkõige mõjude

hindamise ja planeeringulahenduse läbirääkimiste protsesside sujumisest. REP-i asukoha

eelvaliku lähteseisukohtade ja asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH programmi koostamine

ning asukoha eelvaliku ja asjakohaste mõjude, sh KSH esimese etapi aruande koostamise

eeldatav aeg on 2,5 aastat (vt tabel 2). Ajalist kestust (ennekõike selle pikenemist) võivad

mõjutada uuringud ja analüüsid, mille vajadus ja/või ajaline kestus selguvad planeeringu

koostamisel ning planeeringulahenduse läbirääkimisel.

Tabel 2. REP-i koostamise eeldatav kestus detailsest lahendusest loobumise korral:

Tegevus Eeldatav kestus

REP-i algatamine, planeeringu koostamiseks rahvusvahelise hanke korraldamine ning asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja

KSH programmi koostamine, sh:

- vajalike uuringute ja analüüside kaardistamine;

- kaasamist vajava ekspertpädevuse kaardistamine;

- esialgsete trassialternatiivide visandamine;

- lähteseisukohtade ja KSH programmi avalikustamine

ning avalike arutelude korraldamine.

2025–2026

20 Lisada viide, kui leping on allkirjastatud 21 KSH raames viiakse läbi ka PlanS § 4 lõikes 2 punktis 5 nimetatud asjakohaste mõjude hindamine.

REP-i asukoha eelvalik ja KSH esimese etapi aruande

koostamine, sh:

- vajalike uuringute, sh seire ja analüüside läbiviimine;

- uuringutele ja analüüsidele lähteülesannete koostamine;

- mõjude hindamine, alternatiivide võrdlemine ja asukoha

eelvaliku tegemine;

- asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi

aruande avalik väljapanek ja avalikud arutelud;

- eskiisprojekti(de)le lähteülesande koostamine;

- vajadusel lähtetingimuste koostamine detailse lahenduse

koostamiseks.

2026–2027

Eeldatav REP-i kehtestamine 2027

Kui detailse lahenduse koostamisest pole võimalik loobuda, siis kehtestatakse REP alles pärast

detailse lahenduse ja asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH aruande koostamist, sh vajalike

uuringute ja analüüside läbiviimist ning eelprojekti(de) koostamist. REP-i menetlust selgitav

skeem on esitatud joonisel 4. Oluline on märkida, et menetlusele lisandub mõjude hindamisele,

uuringutele ja analüüsidele vajalik aeg, mis ei ole lõpuni prognoositav.

Joonis 4. REP-i menetlust illustreeriv joonis. Mõjude hindamisele ja planeeringulahenduse läbirääkimistele

kuluv aeg on prognoosimatu.

7.3. REP-i elluviimine tulevikus

REP-i koostamise käigus määratakse kavandatava Eesti ja Soome vahelise EstLink 3

merekaabili ühendamiseks vajaliku Rehemäe-Aulepa maismaa osa asukoht, arvestades kõikide

kehtivate piirangutega, sh sotsiaalmajanduslike ja kultuuriliste mõjudega, mõjuga keskkonnale

ja kaitstavatele loodusobjektidele ning kultuurimälestistele. Vajadusel määratakse meetmed

mõjude ennetamiseks, vältimiseks, vähendamiseks või leevendamiseks, seiremeetmed ning

põhjendatud juhul olulise mõju heastamise meetmed. EstLink 3 Rehemäe-Aulepa elektri

ülekandevõrgu maismaa osa on võimalik kavandada asukohtadesse, kus piirangud seda

I ETAPP II ETAPP

REP asukoha eelvalik 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 REP detailine lahendus 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11

Algatamine II etapi aruanne

Teavitamine Kooskõlastamine

Riigihange Vastuvõtmine

LS ja KSH P** Avalik väljapanek

Avalik väljapanek Arutelu

Arutelu Tulemuste arvestamine

Tulemuste arvestamine Kehtestamine

I etapi aruanne

Kooskõlastamine***

Avalik väljapanek

Arutelu

Tulemuste arvestamine

Vastuvõtmine

Kehtestamine****

**** Asjakohane juhul kui on võimalik loobuda detailse lahenduse koostamisest

*** Kooskõlastamine ja avalik väljapanek on võimalik läbi viia samaaegselt

AJAKULU (KUUDES)* AJAKULU (KUUDES)*

* Kollasega markeeritud ajakulu on indikatiivne, täpne aeg selgub planeerimismenetluses

** Lähteseisukohad ja KSH programm on võimalik avalikustada ka koos algatamisest teavitamisega

võimaldavad ning majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonna mõjusid on

võimalik enim leevendada.

REP-i algatamise korralduse andmise ajal ei ole teada olulisi keskkonnakaitselisi vm põhjuseid,

mis välistaksid EstLink 3 ühendamiseks vajaliku Rehemäe-Aulepa maismaa osa

kavandamiseks koostatava REP-i elluviimise tulevikus. See ei välista kirjeldatud asjaolude

ilmsiks tulekut REP-i koostamise ja mõjude hindamise raames. Kui REP-i koostamise ajal

ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus, siis võib Vabariigi Valitsus

REP-i koostamise ja KSH-i PlanS § 29 lõike 1 punkti 1 alusel lõpetada.

PlanS § 53 lõike 1 kohaselt kehtestab REP-i Vabariigi Valitsus korraldusega. Sama paragrahvi

lõike 2 kohaselt peatub REP-i kehtestamisega sellega hõlmatud planeeringuala varem

kehtestatud planeeringu või selle osa kehtivus. Peatunud kehtivusega planeeringuga hõlmatud

alal asendab REP-i peatunud kehtivusega planeeringut ning vastavad muudatused kantakse

planeeringutesse 60 päeva jooksul REP-i kehtestamisest arvates. Muudatuste sissekandmisel

tuleb varem kehtestatud planeeringu juures viidata, et vastaval maa-alal kehtib eriplaneering

või tehnilise võimaluse korral kanda eriplaneeringuga kavandatud muudatused varem

kehtestatud planeeringu kaardile ja seletuskirja. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kaotab REP

kehtivuse, kui planeeringut ei ole asutud ellu viima viie aasta möödumisel REP-i kehtestamisest

arvates.

EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osaga seotud REP-i koostamise ja mõjude hindamise

kulud kannab huvitatud isik.

8. KORRALDUSE JÕUSTUMINE

Korraldus jõustub üldises korras.

9. KORRALDUSE EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks järgmistele

valitsusasutustele: Riigikantselei, Kliimaministeerium, Kaitseministeerium, Siseministeerium,

Kultuuriministeerium, Välisministeerium, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium,

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.

Eelnõu esitatakse EIS kaudu kooskõlastamiseks järgmisele üleriigilisele kohaliku omavalitsuse

üksuse liidule: Eesti Linnade ja Valdade Liit (ELVL).

PlanS § 28 lg 7 lubab Vabariigi Valitsusel REP-i algatada ja teavitada sellest asjaomaseid isikuid

30 päeva jooksul pärast algatamist. REP-i algatamisel rakendatud hea tava kohaselt ja

konstruktiivsete koostöösuhete loomiseks esitab MKM korralduse eelnõu asjaomastele

isikutele nende arvamuse väljaselgitamiseks siiski juba enne REP-i algatamist. Eelnõu

esitatakse arvamuse avaldamiseks Lääne-Nigula vallale, Sihtasutusele Läänemaa, Eesti

Keskkonnaühenduste Kojale, Riigimetsa Majandamise Keskusele, Elering AS-le ja Elektrilevi

OÜ-le.