Taotlus

KESKKONNAAGENTUUR VIRIDIS OÜ KESKKONNAKONSULTATSIOONID

REG. 11368855 REG: 14.04.2007

TELLIJA: Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

TÖÖ NR: KSH19/24

TÖÖ NIMETUS:

PALDISKI MNT 108 KINNISTULE DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATUD TEGEVUSTEGA KAASNEVATE MÕJUDE KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

KSH PROGRAMM

KESKKONNAEKSPERT: OLAVI HIIEMÄE

KESKKONNAAGENTUUR VIRIDIS OÜ TALLINN 10117 TARTU MNT 14

TEL. 527 8 027

Paldiski mnt 108 DP KSH programm

Nimetus Paldiski mnt 108 kinnistule detailplaneeringuga kavandatud tegevustega kaasnevate mõjude keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSH programm

Versioon Esitamiseks ametitele seisukohtade esitamiseks

Töö nr KSH 19/24 Aeg 04.02.2025

Tellija Tallinna Linnavalitsus Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

KSH koostamisest huvitatud isiku esindaja

registrikood 75014913 Mündi 2 10146, Tallinn tel: 644 7191 e-mail: [email protected]

keskkonnamõju hindamise spetsialist, Kärt Talimaa-Eelmaa [email protected]

KSH programmi koostaja Keskkonnaagentuur Viridis OÜ Reg. Nr 11368855 Aadress: Tartu mnt 14, 10117 Tallinn Telefon: 527 8 027 E-post: [email protected]

KSH juhtekspert Olavi Hiiemäe, MSc keskkonnakorraldus

KMH/KSH juhteksperdi litsents nr KMH0161

Eksperdid Toodud järgnevalt dokumendis

Kasutustingimused © Käesolev KSH programm on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna. Dokumendis ja selle lisades esitatud kaardid, joonised, arvutused on autoriõiguse objekt ning selle kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse seaduses sätestatud korda. KSH programm omandamine, trükkimine ja/või levitamine ärilistel eesmärkidel on ilma Keskkonnaagentuur Viridis OÜ kirjaliku nõusolekuta keelatud. KSH programm-s toodud info kasutamine õppe- ja mitteärilistel eesmärkidel on lubatud, kui viidatakse algallikale. Andmete kasutamisel tuleb viidata nende loojale.

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 2

Paldiski mnt 108 DP KSH programm

SISUKORD

1. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EESMÄRK.................................................................4

2 PLANEERITAVAD TEGEVUSED......................................................................................6

3 OLEMASOLEV OLUKORD...............................................................................................8

4 TEAVE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE SISU KOHTA................................................10

5 HINDAMISMETOODIKA..................................................................................................11

5.1. Mõjud looduskeskkonnale.....................................................................................12

5.2. Mõjud sotsiaal-majanduslikule keskkonnale.........................................................13

6 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESSI OSAPOOLED......................................16

7 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE TEGEVUSKAVA.......................................................18

LISAD

Lisa 1 Paldiski mnt 108 DP KSH algatamise otsus

Lisa 2 Paldiski mnt 108 DP eskiisjoonis

Lisa 3 Ametlikes Teadaannetes avaldatud teatis KSH algatamise kohta

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 3

Paldiski mnt 108 DP KSH programm

1. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EESMÄRK

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi: KSH) programm on koostatud lähtudes Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (edaspidi: KeHJS) (RTI, 24.03.2005, 15, 87). Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatati Tallinna Linnavolikogu 30.05.2024 otsusega nr 91 (Lisa 1), viitega Planeerimisseaduse § 124 lg-te 7 ja 10, § 128 lg-te 1 ja 5, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 33, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 p 34, § 33 lg 1 p 3 ja lg-te 3-6, § 34 lg 2, § 35 lg-te 3, 5 ja 6, Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ § 22 lg-te 2 ja 3 alusel ja kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 16. aprilli 2009 otsusega nr 77 kehtestatud teemaplaneeringuga „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“, Tallinna Linnavolikogu 20. aprilli 2017 otsusega nr 40 kehtestatud Haabersti linnaosa üldplaneeringuga, tulenevalt Aktsiaseltsi Belmot Estonia 11. mail 2022 esitatud algatamisettepanekust ning asjaolust, et detailplaneeringu elluviimisega kaasnev tegevus nagu kõrghoonete ehitamine omab olulist keskkonnamõju.

Detailplaneeringu (edaspidi: DP) koostamise eesmärgiks on Paldiski mnt 108 ärimaa sihtotstarbega krundi sihtotstarbe muutmine äri- ja elamumaaks ning alale ehitusõiguse määramine kuni 22-korruseliste äriruumidega korterelamute ehitamiseks. Lisaks on kavandatud üldiste maakasutustingimuste määramine ja heakorrastuse, haljastuse, parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendamine. Haabersti linnaosas asuva planeeritava maa-ala suurus on 2,03 ha (Joonis 1).

Antud juhul ei kavandata DP-ga tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetelu hulka. Seepärast on keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatud KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud kaalutletud otsuse põhjal, mis tugines Tallinna Linnavolikogu 16. aprilli 2009 otsusega nr 77 kehtestatud teemaplaneeringule „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas" ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemustele, mis sätestas, et kõrghooned linnakeskkonnas on olulise keskkonnamõjuga objektid ning nende mõju ulatuse täpsemaks määramiseks on vajalik igale kõrghoone ehitamist koostatavale DP-le läbi viia konkreetseid lokaalseid mõjusid arvestav KSH. Paldiski mnt 108 DP KSH algatati tulenevalt asjaolust, et kavandatud planeeringu elluviimisega kaasnev tegevus, kuni 22-korruselise kõrghoone ehitamine omab eeldatavalt olulist keskkonnamõju.

Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 16. aprilli 2009 otsusega nr 77 kehtestatud teemaplaneeringule „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas" ja selle KSH aruande järeldustele on Ehitajate tee ja Paldiski maantee vahelises piirkonnas lubatud ehitada kõrghooneid absoluutkõrgusega 130 m ü.m.p.

Teemaplaneeringu kohaselt tuleb kõrghoone või kõrghoonete grupi kavandamisel mingisse piirkonda arvestada nende mõju avalikule välisruumile ja inimesele ning looduskeskkonnale ja liiklusele.

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 4

Paldiski mnt 108 DP KSH programm

Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk on selgitada, kirjeldada ja hinnata Belmot Estonia OÜ poolt kavandatud Paldiski mnt 108 kinnistule kavandatud kuni 22- korruselise administratiiv- ja ärihoone ehitamisega kaasnevatest muutustest tingitud eeldatavat otsest ja kaudset mõju projektpiirkonna lähiala keskkonnale (ca 500 m raadiuses DP alast), analüüsida kavandatud tegevusega eeldatavalt kaasnevate negatiivsete mõjude vältimise või leevendamise võimalusi ja teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks.

Lähtuvalt kavandatud tööde iseloomust, võib olla tegemist olulise keskkonnamõjuga, millega võivad kaasneda pöördumatud mõjud sotsiaal-majanduslikele- ja loodus- ökoloogilistele keskkondadele. Vastavalt Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti poole Paldiski mnt 108 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu (DP nr: DP046250) keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimise ja aruande koostamise lähteülesandele hinnatakse, et:

 DP-s kavandatava kõrghoone rajamise tulemusena suureneb niigi tiheda liiklusega Haabersti liiklussõlme piirkonnas liikluskoormus veelgi, mis võib hakata mõjutama oluliselt piirkondlikku turvalisust ja liikluskorraldust. Kohaliku liikluse kasvuga kaasneb suurenev müratase ja õhusaaste, mis avaldavad negatiivset mõju nii planeeringualale, kontaktvööndile kui kogu linnakeskkonnale;

 kavandatava hoonestuse kahe või enama maa-aluse korruse rajamisel võib avalduda negatiivne mõju põhjavee alanduslehtri tekkimisel, mis võib hakata mõjutama kõrvalhoonete püsivust ja kõrghaljastuse kasvutingimusi;

 koosmõjus kontaktvööndis olevate ja kavandatavate arendustega võib DP elluviimisel kaasneda oluline kumulatiivne mõju.

Selgitamaks, et DP-ga kavandatud tegevustega on välistatud võimalike soovimatute mõjude ilmnemine nii loodus- kui ka inimkeskkonnale, viiakse läbi KeHJS kohane keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) protsess. KSH on vajalik DP kooskõlastamiseks erinevate ametkondadega, sealhulgas Keskkonnaamet, Transpordiamet, Terviseameti Põhja talitus, Haabersti Linnaosa Valitsus ja Tallinna Linnaplaneerimise Amet.

Arvestades kavandatava tegevusega kaasnevaid eeldatavaid mõjusid ning lähtudes projekti ja KSH algatamiseks esitatud ametkondade ning avalikkuse poolt esitatud nõuetest/ettepanekutest viiakse läbi avalik KSH protsess, mille lõpptulemusena koostatakse KSH aruanne, millega selgitatakse:

Kavandatud projekti elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid? Millised on võimalikud mõjud, tagajärjed ning mõjude ulatus ümbritsevale keskkonnale seoses kavandatud tegevuste alustamisega?

Kavandatavate tegevuste eeldatavad keskkonnamõjud Haabersti linnaosa ning Harku järve ümbruskonna ökoloogilisele, majanduslikule ja sotsiaalsele seisundile.

Kas ja millisel maa-alal ohustavad kavandatavad tegevused piirkonna looduskaitseliste eesmärkide elluviimist ning jätkusuutlikust?

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 5

Paldiski mnt 108 DP KSH programm

Kavandatava tegevusega kaasneva keskkonnamõju hindamisel arvestatakse: - Seadustest, arengukavadest ning eelnevalt koostatud või koostamisel olevatest

planeeringutest tulenevate tegevuspiirangutega; - Kooskõlastust vajavate organisatsioonide ettekirjutustega; - Eelkõige järgitakse looduskaitselisi põhimõtteid ning püütakse otsida võimalusi

keskkonnale pöördumatute ja kahjulike tagajärgede minimeerimiseks; - Soovitustes lähtutakse põhimõttest leida loodus- ja sotsiaal-majanduslikust

seisukohast projektile parim võimalik lahendus; - Tagatakse looduskaitseliste objektide kaitse; - Piirkonna hilisemal majandamisel arvestatakse seadustest tulenevate ning

loodussäästvatest põhimõtetest lähtuvate piirangutega.

Kavandatud tegevuste elluviimisega eeldatavalt ei kaasne piiriülest keskkonnamõju ning ei ületata piirkonna kriitilist taluvuspiiri.

2 PLANEERITAVAD TEGEVUSED

Projekti eesmärk on Paldiski mnt 108 kinnistu (k.ü.t. 78406:606:0005), mille olemasolev maakasutuse sihtotstarve on 100% ärimaa, moodustada maakasutuse sihtotstarvete muutmise teel krunt (Joonis 1), mille sihtotstarbed oleksid äri- ja elamumaa ning määrata ehitusõigus kuni 22-korruseliste äriruumidega korterelamute ehitamiseks (LISA 2).

Maa-ameti Geoportaali kaardirakenduse andmetel on Paldiski mnt 108 kinnistu pindala 20 274 m², millest 8564 m² on õuemaa ja 11 710 m² muu maa sihtotstabega.

Joonis 1 Kavandatava kõrghoone arendustegevusala, Paldiski mnt 108 (Maa-amet)

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 6

Paldiski mnt 108 DP KSH programm

Tehnovarustus Kuna kinnistul asub olemasolev ärihoone, siis on planeeritud ala tehnovõrkudega varustatud. Planeeritava hoonestuse täpsem tehnovõrkudega varustamine lahendatakse DP koostamise staadiumis vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele.

Maa-ala ruumilise arengu eesmärgid Tallinna Linnavolikogu 20. aprilli 2017 otsusega nr 40 on kehtestatud „Haabersti linnaosa üldplaneeringu” kohaselt on maa-ala juhtotstarbeks määratud segahoonestusala (alal võivad paikneda elamud, kaubandus- ja teenindusasutused, äri- ja büroohooned, keskkonda mittehäiriv väiketootmine, kultuuri- ja spordiasutused jm hooned, millel on linnalikku elukeskkonda teenindav funktsioon). Lubatud hoonestustihedus on 3,0, lubatud korruselisus 22k ning haljastuse osakaal peab olema 20%.

 Detailplaneeringu algatamisettepanekus on planeeritud hoonestuse tiheduseks 2,2, korruselisuseks astmeliselt kuni 22 korrust ning kõrghaljastuse osakaaluks 45%. Seega arvestab algatamisettepanek kehtiva Haabersti linnaosa üldplaneeringuga.

 Samuti on planeeringulahenduse koostamisel arvestatud, et naaberkruntidele, nii Paldiski mnt 108b kui ka Rannamõisa tee 1 kavandatakse rajada kuni 22-korruselised hooned.

 Planeeritud ala haljastuse osakaaluks on kavandatud oluliselt suurem osakaal kui on nõutud Haabersti linnaosa üldplaneeringus, et väärtustada uut keskkonda.

 Parkimine on lahendatud valdavalt hoone mahus nii maa-alusel parkimiskorrusel kui ka maapealses parkimismajas, mille katusele on ette nähtud rajada konteinerhaljastus, et ülemistelt korrustelt avaneks paremad vaated ning elanikel oleks ka katuseterrassi näol tegemist täiendava rekreatsioonialaga.

 Kavandatud äripindade ette on ette nähtud jalgrataste parkimiskohad. Korteriomanike jalgrataste parkimiskohad on kavandatud hoone mahtu hästi ligipääsetavasse kohtadesse, et populariseerida jalgrataste kasutamist.

 Planeeritud hooetele on kavandatud rõdud ja terrassid mis loovad korteritele lisaväärtust ning annavad hoone arhitektuurile õhulisust.

Planeeringu koostamise eesmärk on luua krundile selline hoonestus, mis looks täiendavaid kvaliteetseid elamis- ja äripindu Haabersti linaossa ning väärtustaks linnaruumi rohkem kui krundil praegu paiknev autokeskus koos suuremahulise avaparklaga.

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 7

Paldiski mnt 108 DP KSH programm

3 OLEMASOLEV OLUKORD

Planeeritav ala asub Tallinnas Haabersti linnaosas Paldiski maantee ja Rannamõisa tee liiklussõlme vahetus läheduses. Paldiski mnt 108 kinnistul paikneb olemasolev kahekorruseline ärihoone, mis KSH programmi koostamise ajal on renditud Inchcape sõiduautode müügi- ja teenindusega tegelevale ettevõttele. Kinnistul paikneb vähest kõrghaljastust. Kinnistutel puuduvad servituudilised piirangud ja kitsendused.

Paldiski mnt 108 kinnistu on ümbritsetud mitmete administratiiv ja ärihoonetega. Kinnistust põhja poole jäävad suhteliselt tiheda liiklussagedusega Rannamõisa tee. Teisel pool Rannamõisa teed asuvad Rimi ja Roccal al Mare kaubanduskeskused ning meelelahutuskeskus Saku Suurhall. Kavandatavast kõrghoonest lääne suunas jääb Arigato spordikeskus, kes on samuti algatanud planeeringut naaberkinnistule Rannamõisa tee 1 täismõõtmelise jalgpallistaadioni ja Rannamõisa tee 3 kinnistule kuni 16-22 korruselise äri- ja majutushoone rajamiseks. Kinnistust lõunasse jääb K-Rauta ehitus- ja tööstuskaupade kauplus ja ida suunda Paldiski mnt mitmetasandiline liiklussõlm ning selle äärsed Õismäe linnaosa korrusmajad (valdavalt 15 ja 17 korruselised) (Foto 1-3).

Planeeritud ala ümbritsevad kergliiklusteed mis rajati koos uue Haabersti liiklussõlmega ning need olemasolevad kergliiklusteed on integreeritud planeeritud lahendusse, et inimestel oleks tagatud mugavad liikumisvõimalused ka planeeritud krundil.

Juurdepääs planeeritavale alale toimub olemasoleva juurdepääsutee kaudu Paldiski maanteelt ja seda ei ole ette nähtud muuta. Samuti säilib krundilt olemasolev väljapääs Rannamõisa teele mida samuti ei ole ette nähtud muuta. Lähimad ühistranspordipeatused paiknevad vahetult planeeritud ala ümbruses nii Rannamõisa teel kui ka Paldiski maanteel.

Foto 1 Kinnistul aadressiga Paldiski mnt 108 asuv olemasolev ärihoone (Foto: O. Hiiemäe 01.11.2024)

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 8

Paldiski mnt 108 DP KSH programm

Foto 2 Vaade projektalale läänest ida suunas, Rannamõisa tee 3 kinnistult, kuhu on Rannamõisa tee 1 ja 3 DP kohaselt planeeritud rajada täismõõtmeline jalgpalliväljak ning kuni 22-korruseline administratiiv-kontori-korterhoone (Foto: O. Hiiemäe 01.11.2024)

Foto 3 Planeeringualast ida suunda jääv Paldiski mnt mitmetasandiline liiklussõlm ning selle äärsed Õismäe linnaosa korrusmajad (valdavalt 15 ja 17 korruselised) (Foto: O. Hiiemäe 01.11.2024)

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 9

Paldiski mnt 108 DP KSH programm

4 TEAVE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE SISU KOHTA

1. Sissejuhatus

2. Kavandatava tegevuse algatamise eesmärk

3. Kavandatava tegevuse õiguslikud alused

4. Kavandatava tegevuse suhe teiste planeeringutega - ülevaade planeeringuala naabruses planeeritavatest arendustest

5. Mõjutatava keskkonna kirjeldus. Olemasolev olukord

6. Kavandatud tegevuste arendamisega eeldatavalt kaasnevad keskkonnamõjud projektalal ja selle lähipiirkonnas.

7. KSH põhimõtted. Metoodika, tegevuskava ja KSH protsess

8. Alternatiivide kirjeldus

Alternatiivide esitamise eesmärk on koostöös huvitatud isikutega leida parim võimalik projektlahendus. Alternatiivide hindamisel esitatakse KSH-s analüüs täpsema maakasutuse, ehitiste asukohtade ning parima võimaliku lahenduse valikuks. Töö teostamise käigus võivad lisanduda täiendavad alternatiivid.

0-ALTERNATIIV – Ptk 2 kirjeldatud kavandatavad tegevused ei realiseeru. 0-alternatiiviga kaasnevat keskkonnamõju hinnatakse kavandatava tegevusega samade kriteeriumide alusel.

ALTERNATIIV 1 - projektlahendus (ptk 2 Planeeritav tegevus) - moodustatavale Paldiski mnt 108 krundile kuni 22-korruselise administratiiv- ja ärihoone ehitamine

9. Maatrikstabeli hindamistulemuste analüüs

10. Alternatiivide võrdlus ning alternatiivide valiku põhjendus

11. Leevendavad meetmed - negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise meetmete analüüs. Täiendavad ettepanekud positiivsete mõjude võimendamiseks.

12. Järeldused ja soovitused. Soovitused projekti täiendamiseks.

13. Seire vajadus.

14. Ülevaade KSH protsessist, avalikkuse kaasamise ja konsultatsioonide tulemustest.

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 10

Paldiski mnt 108 DP KSH programm

5 HINDAMISMETOODIKA

KSH eesmärk on arvestada keskkonnakaalutlusi DP koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ning edendada säästvat arengut. KSH eesmärgiks on ka esitada DP koostamise käigus keskkonnaalaseid ettepanekuid ja meetmeid, mis leevendaks ja ennetaks planeeringust tulenevaid võimalikke negatiivseid keskkonnamõjusid.

KSH käsitletakse DP elluviimisega kaasnevat eeldatavalt otsest ja kaudset mõju looduskeskkonnale, kultuuripärandile, inimese tervisele ja sotsiaalsetele vajadustele. Arvestatakse, et mõjude ulatus võib olenevalt mõju liigist olla erinev. Mõjude täpsem ulatus selgub KSH aruande koostamise käigus.

KSH käigus hinnatakse projekti eesmärkide ning nende realiseerimiseks vajalike tegevuste tulemusena tekkivaid võimalikke keskkonnamõjusid. Eelkõige vaadeldakse KSH teostamisel DP-ga kavandatud tegevuste realiseerimisest tekkivat otsest ja kumulatiivset mõju nii inim- kui ka looduslikule keskkonnale ning otsitakse võimalusi nende eeldatavalt tekkivate mõjude vähendamiseks alternatiivsete lahenduste või parendusettepanekute esitamise kaudu.

KSH läbiviimisel (mõjude prognoosimine ja hindamine, alternatiivsete võimaluste selgitamine, kirjeldamine, hindamine ja võrdlemine) kasutatakse metoodiliselt mitmeid traditsioonilisi uurimismeetodeid nagu kvantitatiivne võrdlusanalüüs (erinevate loodus-, kultuurilise ja sotsiaal-majandusliku keskkonnategurite maatrikshindamine), vastava teemavaldkonna erialaspetsialistide eksperthinnangud, küsitlus, vaatlus jm.

Alternatiivide võrdlemisel kasutatakse erinevate aspektide võrdlevat meetodit (Saaty hindamismetoodikat (Morris, Therivel, et al. “Methods of Environmental Impact Assessment” – Oxford Brookers University, UCL Press 1996), kus hinnatakse ja võrreldakse looduskeskkonna, majanduslikke ning sotsiaal-kultuurilisi tegureid ning tuuakse esile nende omavahelised seosed, kus eeldatavaid mõjusid hinnatakse vastavalt mõjude suurusele, geograafilisele ulatusele, kestvusele, suunale ning olulisusele. Olulisemaid keskkonnaaspekte analüüsitakse nende keskkonnamõjude eeldatava vahetu, kaudse, lühi- ja pikaajalise, positiivse ja negatiivse toime hinnanguna.

Kuna tegemist on territooriumi ruumilise planeerimisega, siis kasutatakse KSH protsessi läbiviimisel tuvastatud mõjude analüüsimisel hästi töötavat kaardikihtide meetodit, kus erinevate piirangute (seadustest, teistest planeeringutest, looduskaitselistest objektidest või kohalikest loodustingimustest) alusel kaardistatakse kavandatud tegevusteks ebasobilikud alad ning määratakse võimalikud konfliktalad. Järelejäänud alasid võrreldakse vastavalt kavandatava projektlahendusega, hinnatakse nende realiseeritavust ja otstarbekust ning vajadusel tehakse kavandatud lahendustele muudatusettepanekud.

Keskkonnamõjude hindamises esitatakse eeldatava vahetu, kaudse, kumulatiivse, sünergilise, lühi- ja pikaajalise, positiivse ja negatiivse toime hinnang, sealhulgas hinnatakse mõjusid inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale,

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 11

Paldiski mnt 108 DP KSH programm

bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, taimedele, loomadele, pinnasele, pinna- ja põhjavee mõjudele, kultuuripärandile ja maastikele.

Keskkonnamõju hindamisega esitatakse kavandatavate tegevustega kaasnevate eeldatavate mõjude hinnang, kus hinnatakse:

5.1. Mõjud looduskeskkonnale

Mõjusid kirjeldatakse ja hinnatakse tuginedes kas varasemate uuringute tulemustele või konkreetselt selle DP ja KSH läbiviimiseks koostatud eksperthinnangutele, mille tulemusena omistatakse erinevatele kriteeriumitele arvuline väärtus ja lisatakse see alternatiivide keskkonna- ja sotsiaal-majanduslike tegurite võrdlusmaatriksisse.

Mõjud veekeskkonnale Projektala asub Harku järve kunagisel lammialal, mistõttu võib oletada, et pinnalähedane põhjavesi asub suhteliselt maapinna lähedal. See võib muutuda problemaatiliseks kavandatud hoone vundamendi ja kavandatava hoonestuse kahe või enama maa-aluse korruse rajamisel. Maa-aluste korruste rajamisel võib avalduda negatiivne mõju põhjavee alanduslehtri tekkimisel ning see võib mõjutada hoonete püsivust ja kõrghaljastuse kasvutingimusi.

Maa-ameti kaardirakenduses olevatelt kaartidelt on näha, et eelnevate hoonete ehitamiseks on piirkonnas rajatud kuivenduskraavide süsteeme, mis võib osutuda vajalikuks ka käesoleva projekti puhul.

Selgitamaks planeeringuala ja selle lähiümbruskonna ehitusgeoloogilisi tingimusi tellitakse DP ja KSH koostamise protsessis kinnistu Pladiski mnt 108 piirkonna geotehniline pinnaseuuring, geoloogiainsener R. Raudsepp’lt.

Mõjud pinnasele ja maakasutusele, taimestikule, linnustikule ja loomastikule Projektala puhul on tegu Haabersti linnaosa ääreala maadega, mille haljastus on valdavalt inimtekkeline ja ei oma ühtset korraldust. Enim inimmõjutatud piirkonnad projektalal on Rocca al Mare kaubandusterritooriumi, Arigato spordikeskuse, Inchcape keskuse administratiivhoonete ja K-Rauta ehituskaubanduskeskuse vahetusse lähedusse jäävad alad. Suurimat mõju taimestikule avaldatakse piirkonna veerežiimi muutuste tõttu ehitustegevuse käigus ja nendega seotud heina- ja võsaalade mõjutamise kaudu. Siiski, kavandatavate tegevustega kaasnevat olulist mõju taimestikule ette pole näha.

Selgitamaks planeeringuala ja selle lähiümbruskonna puittaimestiku olukorda tellitakse DP ja KSH koostamise protsessis kinnistu Paldiski mnt 108 piirkonna haljastuslik hinnang, mille koostavad maastikuarhitektid B. Mäekuusk ja R. Tamm.

Olemasoleva maapinna kõrguse muutmist ei planeerita. Piirkonnas liigvett eeldatavalt ei teki.

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 12

Paldiski mnt 108 DP KSH programm

Elurikkuse linnuvaatluste andmebaasis täiendavad kirjed linnuvaatluste kohta konkreetsel DP alal ja lähipiirkonnas puuduvad. Seepärast lähtutakse KSH koostamisel lähipiirkonna linnustiku kohta ornitoloog M. Uustali poolt 2014. a aprillist juunini tehtud kohapealsete vaatluste andmetele. Rände- ja pesitsusvaatlused toimusid 2014 a. 11.04, 17.04, 15.05, 16.05. Lisaks teostati täiendav haudelindude inventuur 19.06.

Mõjud looduskaitselistele objektidele Esialgsetel andmetel teadaolevaid kaitstavate taimeliikide kasvukohti ja looma- ning linnuliikide elupaiku kavandatavate ehitiste alla ei jää. Projektalal endal looduskaitselised piirangud puuduvad.

Projektala täpne looduskaitseline seisund selgitatakse KSH protsessis. KSH programmi koostamise ajal ei ole ette näha vajadust Natura asjakohasele hindamisele.

Mõjud rohevõrgustikule ja kaitset väärivatele maastikuelementidele Arenduspiirkonnal puuduvad ühisosad Harju maakonna teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“, esitatud rohevõrgustikuga. Eeldatavalt ei avaldata kavandatavate tegevustega rohevõrgustikule olulist mõju.

Vastavalt Haabersti linnaosa üldplaneeringule on Paldiski mnt 108 kinnistu piirkond määratud „segahoonestusalaga“ piirkonnaks, kus asuvad korruselamud, kaubandus- ja teenindusasutused, äri- ja büroohooned, keskkonda mittehäiriv väiketootmine, kultuuri- ja spordiasutused jm. hooned, millel on linnalikku elukeskkonda teenindav funktsioon. Samas jääb Paldiski mnt 108 kinnistu DP ala ka Haabersti linnaosa üldplaneeringu järgi loodava rohevõrgustikuga arengualale (Pikaliiva arenguala).

Võimalike mõjude määratlemiseks kasutatakse kaardikihtide meetodit, võrreldakse erinevaid andmebaase välitöödel kogutud andmetega ning vastavalt saadud tulemustele esitatakse eksperthinnangud.

5.2. Mõjud sotsiaal-majanduslikule keskkonnale

Eeldatavalt looduskeskkonna negatiivseid mõjusid tasakaalustavad mõjud. Kõiki mõjusid kirjeldatakse ja hinnatakse eksperthinnangutele tuginedes, mille tulemusena omistatakse erinevatele kriteeriumitele arvuline väärtus ja lisatakse see alternatiivide keskkonna- ja sotsiaal-majanduslike tegurite võrdlusmaatriksisse.

Kohalike elanike heaolu, tervis ning sotsiaalsed vajadused Kavandatavate tegevustega võib kaasneda potentsiaalsed negatiivsed mõjud, eelkõige suurenevast transpordivahendite hulgast tulenev kergesti lenduvate ainete heide keskkonda, müra, vibratsioon ja muud häiringud, millel võivad olla vahetud või kaudsed mõjud inimese tervisele ja heaolule, samuti mõju üldisemale lähiümbruskonna linnakeskkonnale.

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 13

Paldiski mnt 108 DP KSH programm

Selgitamaks planeeringuala ja selle lähiümbruskonna liiklusmüra ja õhusaaste olukorda tellitakse DP ja KSH koostamise protsessis kinnistu Paldiski mnt 108 piirkonna liiklusmüra ja õhusaaste uuringud, mille koostavad Akukon OÜ akustika spetsialist I. Leemet ja välisõhu spetsialist M. Kaasik.

Piirkonna majanduslik situatsioon (töökohad, investeeringud, ettevõtlus) Õige tegevuskavaga võidakse piirkonna majandusele avaldada positiivset mõju, lisada täiendavat aktiivisust piirkondlikule ettevõtlusele ja tuua piirkonda täiendavaid investeeringuid. Tööhõive seisukohast võivad arengud toimuda nii otseselt kui ka kaudselt mõjutatud ettevõtmistes.

Liikluskorraldus DP elluviimise tulemusel suureneb suhteliselt tiheda liiklusega Haabersti liiklussõlme piirkonnas liikluskoormus veelgi. Liikluse kasvuga kaasneb suurenev müratase ja õhusaaste, mis võib avaldada negatiivset mõju nii planeeringualale endale kui ka kogu planeeringuala kontaktvööndile.

Eeldatavalt ei too DP-ga kavandatu kaasa piiriülest keskkonnamõju.

Keskkonnamõjude prognoosimiseks kasutatakse eelnevate uuringute/projektide raames

teostatud uuringuid ja eksperthinnanguid. Mõjusid looduskeskkonnale analüüsitakse ja hinnatakse vastavalt KSH protsessis tehtud välitööde tulemustele ning täiendatakse varasemate piirkonnas teostatud uurimistulemustega. Välitöödel tehtavad uuringud teostatakse eesmärgiga analüüsida ja hinnata kohalike tingimusi piirkonna funktsionaalsuse säilimiseks ka peale projektis planeeritavate tegevuste rakendumist. Looduskeskkonna mõjude selgitused, järeldused ja soovitused esitatakse tuginedes töögrupis osalevate spetsialistide erialasel kogemusel, välivaatluste tulemustel ning erinevate ametkondade ja osapoolte vahelisel koostööl.

Mõjusid sotsiaal-majanduslikule keskkonnale analüüsitakse ja hinnatakse vastavalt varasemate piirkonnas teostatud uurimistulemustega ning tuginedes KSH protsessis osalevate ekspertgrupi liikmete varasematele teadmistele ja kogemustele.

Lähtudes keskkonnamõju hindamise eesmärkidest tehakse DP KSH aruande koostamise käigus järgmised detailsemad tööd:

- hüdrogeoloogia - geoloogiainsener R. Raudsepp - mürauuring - keskkonnamüra vanemkonsultant I. Leemet - õhusaaste - atmosfäärifüüsik Marko Kaasik - Paldiski mnt 108 ja lähiala dendroloogia - maastikuarhitektid B. Mäekuusk ja R.

Tamm

Keskkonnamõju hindamise tulemusena tehakse ettepanekud projekti täpsustamiseks ja täiendamiseks, eesmärgiga vältida negatiivset mõju nii loodus- kui ka sotsiaal- majanduslikule keskkonnale. Mõjude hindamise lähtepunktiks on kehtivad asjakohased

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 14

Paldiski mnt 108 DP KSH programm

strateegilised dokumendid õigusaktid, nende alusel kehtestatud määrused, kõrgema tasandi planeeringud ja arengukavad, detailplaneeringud jne), millest olulisemad on:

1. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus 2. Looduskaitseseadus 3. Teemaplaneering „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas" ja selle KSH aruanne 4. Tallinna linna üldplaneering, selle teemaplaneeringud ja teemaplaneeringute

eelnõud 5. Haabersti linnaosa üldplaneering ja arengukava.

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 15

Paldiski mnt 108 DP KSH programm

6 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESSI OSAPOOLED

Isikud ja asutused, keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi eelprojekti tulemuste vastu:

Arendamisest huvitatud isik: Belmot Estonia AS, keda esindab juhatuse esimees Kristo Karilaid

Otsustaja ja KSH korraldaja:

a) Tallinna Kommunaal- ja Keskkonnaamet, Mündi tn 2, 15197 Tallinn, keda esindab keskkonnamõju hindamise spetsialist Kärt Talimaa-Eelmaa Tel: +372 640 4771 e-post: [email protected]

b) DP osas Haabersti Linnaosavalitsus, vastavalt kohalike omavalitsuste haldusterritooriumile

Detailplaneeringu koostaja: K-Projekt AS, projektijuht Jüri Mirme

Keskkonnamõju hindaja: Keskkonnaagentuur Viridis OÜ, Tartu mnt 14, Tallinn, keda esindab KMH/KSH ekspert Olavi Hiiemäe (KMH litsents KMH0161) Tel: 527 8 027, e-post: [email protected]

KSH juhtekspert Olavi Hiiemäe omab sellekohast õigust vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 34 lg 3, sest: − on omandanud riiklikult tunnustatud kõrghariduse Tartu Ülikoolis 1993; − on Stockholmi Tehnikaülikooli keskkonnakorralduse teadusmagister 1998; − omab keskkonnamõju strateegilise hindamise kogemust alates aastast 2004; − õpetab Eesti Maaülikoolis ainekursust „Keskkonnamõju hindamine ja

keskkonnajuhtimissüsteemid“ - 5 AP, aastast 1999; − on osalenud mitmetel keskkonnamõju strateegilise hindamise alastel koolitustel nii

Eestis kui ka välismaal. − tunneb keskkonnamõju strateegilise hindamise põhimõtteid, protseduuri ja

hindamisega seonduvaid õigusakte.

Töögrupp: Olavi Hiiemäe - KSH protsessi juhtimine, maastik, sotsiaal-majanduslikud mõjud Rauno Raudsepp - geoloogiainsener - geotehnilised uuringud ja

hüdrogeoloogilised lahendused Ingrid Leemet - keskkonnamüra vanemkonsultant - liiklusmürauuring Marko Kaasik - atmosfäärifüüsik - õhusaaste ja välisõhk Britt Mäekuusk - maastikuarhitekt - lähiala dendroloogia Rait Tamm - maastikuarhitekt - lähiala dendroloogia Jan Arnar Hiiemäe – kartograafilised lahendused ja visualiseeringud

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 16

Paldiski mnt 108 DP KSH programm

Avalikkus ja pädevate asutuste seisukohad:

Huvitatud isikud ja asutused osalevad KSH protsessis avaliku menetluse teel. KSH programmi ja aruande avalikustamist korraldab Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet. KSH programmi ja KSH aruande eelnõu kohta küsitakse seisukohti järgmistelt ametkondadelt:

- Keskkonnaamet - riiklik keskkonnakasutuse ja -ohutuse poliitika eest vastutav amet, kelle ülesandeks on planeerida ja korraldada lubade andmist, hoida tasakaalu inimtegevuse ning loodusväärtuste säilimise vahel.

- Transpordiamet – DP ala asub intensiivse liiklusega Haabersti liiklussõlme piirkonnas. Transpordiametilt küsitakse seisukohta võimalike juurdepääsuteede ja DP eskiisis esitatud liikluslahenduste kohta. Samuti küsitakse seisukohta kavandatava kõrghoone võimaliku mõju kohta lennuliiklusele.

- Terviseameti Põhja talitus - Terviseametilt küsitakse seisukohta võimalikust suurenevast liiklusest tingitud müra, õhusaaste ja vibratsiooni mõjude kohta.

- Tallinna Linnaplaneerimise Amet – linna üldise ruumilise planeerimise eest vastutav amet.

- Haabersti Linnaosa Valitsus – linnaosa ruumilise planeerimise eest vastutav täitevvõimu organ.

Teavituskirjad ning ametitelt esitatud seisukohad lisatakse KSH programmi/KSH aruande lisadesse ja vajadusel täiendatakse ettepanekute alusel KSH programmi/KSH aruannet.

Teisi projektaladega piirnevate kinnistute omanike või projektiga otseselt või kaudselt seotud isikud, kellel on põhjendatud huvi kavandatud tegevuste vastu ja kes on huvitatud kõrge kvaliteediga elukeskkonnast teavitatakse üleriikliku levikuga ajalehe, väljaande Ametlikud Teadaanded, Tallinna linna veebilehe ja Haabersti linnaosa lehe kaudu. Väljavõtted teavitamistest ja saadud vastuskirjadest lisatakse KSH programmi/aruande lisasse.

KSH protsessi käigus täiendavate asjaolude selgumisel võib mõjutatavate ja/või huvitatud isikute ja asutuste nimekiri täieneda.

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 17

Paldiski mnt 108 DP KSH programm

7 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE TEGEVUSKAVA

KSH etappide eeldatav kestus kokku on 27 kuud, KSH etappide kestus võib muutuda menetluse käigus olenevalt DP menetlusest jm asjaoludest

Jrk nr Tegevus ja tähtaeg Märkused

I etapp - KSH programmi koostamine; I etapi eeldatav kestus 3 kuud

1.1. KSH programm koostamine ja ametile esitamine KSH programmi sisunõuded tulenevalt KeHJS § 36 lg 2.

1.2. KSH programmi esitamine seisukohtade küsimiseks asjaomastele asutustele

PlanS § 81 lg-d 1-3

1.3. Ettepanekute alusel KSH programmi täiendamine ning esitatud ettepanekute arvesse võtmise ja arvestamata jätmise kohta selgituste esitamine

PlanS § 81 lg 5, § 76 lg 5

1.4. KSH programmi (koos esitatud ettepanekutega) avalikustamine Tallinna linna veebilehel

PlanS § 81 lg 6

II etapp - KSH aruande eelnõu koostamine ja avalikustamine;

II etapi eeldatav kestus koos DP koostamisega 12 kuud

2.1. KSH aruande eelnõu koostamine ja esitamine ametile avaliku väljapaneku korraldamiseks ning vajalike uuringute teostamine

KeHJS §-s 40

2.2. DP ja KSH aruande eelnõu avalik väljapaneku korraldamine (kestus vähemalt 30 päeva) ning sellele eelnev teavitamine

PlanS § 82 lg 1, 3-7

2.3. Kirjalikele arvamustele vastamine 30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist

PlanS § 82 lg 8

2.4. Avaliku arutelu korraldamine linnaosa keskuses 45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppu ja sellest teavitamine

PlanS § 83 lg 1, 2

2.5. Avalik arutelu. Tutvustatakse avaliku väljapaneku kestel esitatud kirjalikke arvamusi ja nende kohta antud seisukohti, KSH aruande eelnõud käsitlevatele küsimustele vastamine

PlanS § 83 lg 3

2.6. Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta informatsiooni koostamine ja selle esitamine ametile ajalehes avaldamiseks

PlanS § 84 lg 1

2.7. Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel KSH aruande eelnõus vajalike muudatuste tegemine ja ametile esitamine

PlanS § 84 lg 2

III etapp - DP ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamine ja arvamuse küsimine;

III etapi eeldatav kestus 3 kuud 3.1. Kooskõlastuste ja arvamuste alusel vajadusel KSH aruande

eelnõu korrigeerimine ja KSH aruande eelnõu esitamine ametile

PlanS § 85

IV etapp - DP ja KSH aruande vastuvõtmine; IV etapi eeldatav kestus 3 kuud

V etapp – DP avalik väljapanek ja arutelu; V etapi eeldatav kestus 3 kuud

5.1. KSH aruande muutmine, kui seda tingivad DP avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu ajal esitatud ettepanekud või nende ettepanekute arvestamata jätmise põhjendamine

PlanS § 89 lg 3

VI etapp – DP kehtestamine; VI etapi eeldatav kestus 3 kuud

KSH programmi koostas: Olavi Hiiemäe 17.01.2025 KSH juhtekspert Keskkonnaagentuur Viridis OÜ

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 18

Paldiski mnt 108 DP KSH programm

LISAD

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 19

Paldiski mnt 108 DP KSH programm

Lisa 1 Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsus

Paldiski mnt 108 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine Haabersti linnaosas

Tallinna Linnavolikogu 30.05.2024

otsus number 91

Redaktsiooni kehtivus: 05.06.2024 - ...

Planeerimisseaduse § 124 lg-te 7 ja 10, § 128 lg-te 1 ja 5, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 33, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 p 34, § 33 lg 1 p 3 ja lg-te 3-6, § 34 lg 2, § 35 lg-te 3, 5 ja 6, Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ § 22 lg-te 2 ja 3 alusel ja kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 16. aprilli 2009 otsusega nr 77 kehtestatud teemaplaneeringuga „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“, Tallinna Linnavolikogu 20. aprilli 2017 otsusega nr 40 kehtestatud Haabersti linnaosa üldplaneeringuga, tulenevalt Aktsiaseltsi Belmot Estonia 11. mail 2022 esitatud algatamisettepanekust ning asjaolust, et detailplaneeringu elluviimisega kaasnev tegevus nagu kõrghoonete ehitamine omab olulist keskkonnamõju

1.Algatada Paldiski mnt 108 kinnistu ja lähiala detailplaneering, edaspidi detailplaneering. Haabersti linnaosas asuva planeeritava maa-ala suurus on 2,03 ha. Maa-ala kirjeldus on esitatud korralduse lisas. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Paldiski mnt 108 ärimaa sihtotstarbega kinnistu sihtotstarbe muutmine äri- ja elamumaaks ning ehitusõiguse määramine 1-22 korruseliste äriruumidega korterelamute ehitamiseks ning määrata üldised maakasutustingimused, heakorrastuse, haljastuse, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

2.Detailplaneering koostada vastavalt riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18. novembri 2021 käskkirjale nr T-11-1/21/26 „Detailplaneeringu algatamisettepaneku ja detailplaneeringu vormistamise juhend“.

3.Detailplaneeringu koostamisel arvestada järgnevaid lähteseisukohti ja lisatingimusi: 3.1kavandada Rannamõisa tee äärne ehitusjoon arvestades Rannamõisa tee 7 ehitusprojektiga ja

Rannamõisa tee 3 olemasoleva hoonega; 3.2planeerida Paldiski maantee ja Rannamõisa tee äärde eraldatud jalg- ja jalgrattateed koos

tänavahaljastusega mõlemal pool teed. Bussipeatuse ja kergliiklusteede rajamiseks tuleb vajadusel näha ette maaeraldus tänavamaa laiendamiseks;

3.3Paldiski maantee ja Rannamõisa tee ristmiku eritasandiliseks ületamiseks näha ette ruumivajadus kergliiklustunnelite/-sildade rajamiseks;

3.4kavandada vähemalt 50% ärifunktsiooni, st äri- või teeninduspinnad piirkonna elanike teenindamiseks. Mitte kavandada külaliskortereid;

3.5kavandada kõrghaljastusega puhver Rannamõisa tee 1 kinnistu poole; 3.6pandused kavandada hoone mahus. Maa-alune korrus kavandada täielikult maa-alusena. Mitte kavandada

hoone I korrusele tänavatasapinnalt ja hoovialalt vaadeldavat parkimist; 3.7avaliku pargiala planeerimisel arvestada erinevas vanuses elanike vajadustega, lisaks mänguväljakule

näha ette puhke- ja/või virgestusala; 3.8kavandada Haabersti linnaosa üldplaneeringu kohane ühistranspordi peatus Paldiski maantee äärde.

Peatuse asukoht siduda viadukti all oleva ülekäigurajaga, vajadusel muuta kinnistule sissesõidu asukohta. Peatuse tasku sirge osa pikkuseks kavandada 41 m. Näha ette peatuse taristu, ootepaviljon 2,2 m sõidutee servast, kergliiklustee (jalg- ja jalgrattatee) viia ootepaviljoni tagant läbi;

3.9kavandatavad teed (sõidu- ja kergliiklusteed) siduda piirnevate arendustega. Kaaluda naaberkinnistutega ühiste juurdepääsudega ristmike kavandamise võimalust;

3.10kinnistusisesed kergliiklusteed kavandada loogilistele liikumissuundadele; 3.11parkimiskohad kavandada omal krundil vastavalt detailplaneeringu koostamise ajal kehtivale normile.

Parkimiskohti üle normatiivse mitte kavandada; 3.12planeerida jalgrataste parkimiskohad vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 11. oktoobri 2017 istungi protokolli

nr 41 päevakorrapunktiga 26 kinnitatud Tallinna rattastrateegias 2018-2028 toodud põhimõtetele; 3.13sademevee käitlemisel lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 otsusega nr 18 kinnitatud „Tallinna

sademevee strateegia aastani 2030“ seisukohtadest. Piirata sademevee juhtimist otse kanalisatsioonivõrku. Võimalikult suur osa sademeveest immutada pinnasesse. Vajadusel kasutada sademevee käitlemise innovaatilisi lahendusi (katusehaljastuse rajamine, kasutamine kastmiseks, olmes jne). Vertikaalplaneerimisega vältida sademe- ja liigvee valgumine naaberkinnistutele;

3.14näha ette hoone mahus paikneva parkla põrandavee juhtimine reoveekanalisatsiooni;

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 20

Paldiski mnt 108 DP KSH programm

3.15teostada ehitussüvendite rajamiseks ja veealanduseks detailplaneeringu staadiumis geotehnilised ja hüdrogeoloogilised uuringud maa-ala hüdrogeoloogiliste tingimuste ning pinnaseomaduste täpsustamiseks ja põhjavee alanemisest tingitud negatiivse mõju leevendamiseks;

3.16esitada pädeva ettevõtte poolt teostatud autoliiklusest tuleneva müra modelleerimine päevase ja öise ajavahemiku kohta. Uuringu koostamisel lähtuda Sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määrusest nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid". Uuringu tulemusel peavad selguma konkreetsed tulemustel põhinevad müraleevendusmeetmed, millest hoone projekteerimisel juhinduda;

3.17teostada planeeringualal ja selle piirist 10 m ulatuses Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“ kohane haljastuse inventeerimine, mis on kohustuslik läbi viia enne kavandatavat ehitustegevust maa-alal, millel kasvavad puit- ja rohttaimed. Kanda joonistele inventeerimise tulemused koos puude võrade ulatusega. Tagada I ja II väärtusklassi ning võimalusel III väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine. Asendusistutus kavandada maksimaalselt planeeringualale;

3.18tuua välja liigiliselt, arvuliselt ja väärtusklasside kaupa likvideeritav haljastus ning põhjendus selle likvideerimiseks. Esitada asendusistutuse arvutus vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“;

3.19säilitatava kõrghaljastuse juurestiku kaitsealale hoonestusala, teid, parklat, tehnovõrke ega teisi kaevetöid nõudvaid lahendusi mitte kavandada;

3.20käsitleda ehitamisel ja lammutamisel tekkivate jäätmete liigiti kogumise vajadust Tallinna jäätmehoolduseeskirja (JHE, vastu võetud 9. märtsil 2023 määrus nr 3) nõudeid arvestades (st liigiti tuleb koguda ja jäätmekäitlejale üle anda jäätmeliike võimalikult suures ulatuses);

3.21planeeritava hoone jäätmemahutite suuruse ja arvu saab JHE lisast; 3.22segaolmejäätmete mahutite arvelt arvestada plast+metallpakendi ning klaaspakendi mahutid.

Jäätmemahutid kavandada jäätmemajja ning planeerida vaba ala (vähemalt 3m3) suurjäätmete vaheladustamiseks. Jäätmemahutid võib kavandada ka süvakogumismahutitena. Mahutite paigutamisel järgida JHE §-s 21 esitatavad nõuded;

3.23 planeeritavasse hoonesse kavandada varjend arvestades detailplaneeringu koostamise ajal varjenditele esitatavate nõuetega.

4.Ehitusprojekti nõuetesse lisada: 4.1enne ehitusprojekti koostamist korraldada koostöös Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga

arhitektuurivõistlus; 4.2vältimaks lindude kokkupõrkeid ehitistega, mitte kavandada suuri klaaspindu või kasutada lahendusi, mis

muudavad klaasi lindudele nähtavaks; 4.3ehitusprojekti koosseisus tuleb esitada terviklik väliruumi, sh uushaljastuse ja mänguväljaku lahendus.

Kaasata vastavat pädevust omav maastikuarhitekt; 4.4kavandada hoone I korrusele väljapääsude juurde ruumid jalgrataste, lapsevankrite jms hoiustamiseks; 4.5suuremahulised tehnoseadmed kavandada hoone mahus; 4.6tuua välja tekkivate jäätmete hinnangulised kogused ja liigitus kehtiva jäätmenimistu järgi koos nende

edasise käitlemise ettepanekutega (tuua välja jäätmete võimalikud käitluskohad). Betoon, asfalt ning muud ehitus- ja lammutusjäätmed, sh pakend tuleb üle anda liigiti materjalide taaskasutamiseks vastavat keskkonnakaitseluba omavale ettevõttele. Väljakaevatud pinnase kasutamine väljaspool ehitusobjekti kooskõlastada riigi Keskkonnaametiga (https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus- keskkonnatasu/maapou/kaevise-voi-katendi-kasutamine#karjrist-katendi-v) või üle anda Väo ja Harku karjääride heakorrastamiseks vastavat keskkonnakaitseluba omavale käitlejale. Kasvupinnas koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Välistada tuleb kasvupinnase reostamine ja ülemäärane tihendamine;

4.7 liigiti kogutavate jäätmete mahutite arv/suurused/asukoht lisada ehitusprojekti seletuskirja; 4.8ehitusprojekti koostamisel arvestada varjenditele esitatavate tehniliste nõuetega. 5.Detailplaneeringu koostamisse kaasata planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1-3 nimetatud isikud, kelle õigusi

või kohustusi võib planeeringulahendus puudutada, Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ §- s 3 nimetatud valitsusasutused, sh Terviseamet, Päästeamet, Haabersti Linnaosa Valitsus, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Linnavaraamet, Tallinna Strateegiakeskus ja vajadusel teised Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ §-s 2 nimetatud linna asutused.

6.Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 15. detsembri 2022 määrusele nr 24 „Avalikult kasutatava ehitise ehitamise ja selle rahastamise kord“:

6.1Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil korraldada enne detailplaneeringu vastuvõtmist detailplaneeringust huvitatud isikuga Tallinna linna nimel planeerimisseaduse § 131 lõike 2 kohase halduslepingu sõlmimine. Detailplaneeringust huvitatud isik võtab halduslepingus kohustuse tagada oma kulul detailplaneeringus kavandatavate ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, välisvalgustuse, tehnoehitiste, haljastuse ning vajadusel muude rajatiste valmisehitamise

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 21

Paldiski mnt 108 DP KSH programm

ja/või olemasolevate rajatiste ümberehitamise ja/või nimetatud rajatiste ehitamise või ümberehitamisega seotud kulude täieliku või osalise kandmise;

6.2Tallinna Linnaplaneerimise Ametil hinnata koostöös teiste ametiasutustega arendusalal või väljaspool arendusala Tallinna linnale õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks vajaliku punktis 6.1 nimetamata olemasoleva avaliku ehitise rekonstrueerimise ja/või laiendamise või uue avaliku ehitise ehitamise vajadust;

6.3Tallinna Linnavolikogu 15. detsembri 2022 määruse nr 24 § 6 lõikes 2 või 3 nimetatud asutusel korraldada vajadusel punktis 6.2 nimetatud ehitise ehitamise ja/või selle (kaas)rahastamise lepingu sõlmimiseks vajaliku õigusakti koostamine ja lepingu sõlmimine;

6.4Tallinna Linnavaraametil hinnata punktis 6.2 nimetatud ehitise või selle ehitamiseks vajaliku kinnistu Tallinna linnale tasuta võõrandamise lepingu või kinnistule Tallinna linna kasuks tasuta isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimise vajadust.

7.Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Tallinna Linnaplaneerimise Amet (aadress Vabaduse väljak 7, 15198 Tallinn), detailplaneeringu koostaja on K-Projekt Aktsiaselts (aadress Ahtri tn 6a, 10151 Tallinn) ja detailplaneeringu kehtestab Tallinna Linnavolikogu (aadress Vana-Viru 12, 10148 Tallinn).

8.Algatada Paldiski mnt 108 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) läbiviimine detailplaneeringu koostamisel on vajalik järgmistel põhjustel:

8.1Tallinna Linnavolikogu 16. aprilli 2009 otsusega nr 77 kehtestatud teemaplaneeringu „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ ja selle KSH kohaselt on kõrghooned linnakeskkonnas olulise keskkonnamõjuga objektid ning nende mõju ulatuse täpsemaks määramiseks on vajalik läbi viia KSH igale kõrghoone ehitamiseks koostatavale detailplaneeringule, mis pärast teemaplaneeringu kehtestamist menetlusse võetakse. Detailplaneeringuga kavandatakse kuni 22-korruselise kõrghoone rajamist;

8.2detailplaneeringus kavandatava kõrghoone rajamise tulemusena suureneb niigi tiheda liiklusega Haabersti liiklussõlme piirkonnas liikluskoormus veelgi, mis mõjutab oluliselt turvalisust ja liikluskorraldust. Liikluse kasvuga kaasneb suurenev müratase ja õhusaaste, mis avaldavad negatiivset mõju nii planeeringualale, kontaktvööndile kui kogu linnakeskkonnale;

8.3kavandatava hoonestuse kahe või enama maa-aluse korruse rajamisel võib avalduda negatiivne mõju põhjavee alanduslehtri tekkimisel, mis võib mõjutada kõrvalhoonete püsivust ja kõrghaljastuse kasvutingimusi;

8.4koosmõjus kontaktvööndis olevate ja kavandatavate arendustega võib detailplaneeringu elluviimisel kaasneda oluline kumulatiivne mõju.

9.Keskkonnamõju strateegiline hindamine peab: 9.1käsitlema erinevaid planeeringulahenduse alternatiive, selgitama planeeringuala hoonestamise võimaliku

mahu ning keskkonnatingimustega ja keskkonnasäästlike meetmetega arvestava kõige sobilikuma planeeringulahenduse;

9.2rohevõrgustiku paremaks toimimiseks leidma võimalusi luua mikrorohevõrgustik, mis kompenseeriks rohestruktuuride ebapiisavust. Lisaks kõvakattega maale tuleb piirkonnas leida ruumi haljasaladele ning siduda see ümbritsevate rohestruktuuride ja kergliiklusvõrgustikuga;

9.3detailplaneeringu ala paiknemise tõttu tiheda liikluskoormusega piirkonnas hindama välisõhu seisundit (müra ja õhusaaste) ning uue hoonestuse rajamisega kaasnevat müra ja õhusaaste olukorra muutumist ning selgitama leevendavate meetmete vajaduse;

9.4arvestama teiste piirkonnas kavandatavate arendustegevustega (sh olemasolevad ja kavandatavad kõrghooned) ning käsitlema detailplaneeringu elluviimisel kaasnevat kumulatiivset mõju.

10.Keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldaja on Tallinna Keskkonnaamet (aadress Harju tn 13, 10130 Tallinn), kes korraldab keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi ja aruande menetluse ning koostöös linnaosa valitsusega keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avaliku väljapaneku ja arutelu.

11.Haabersti Linnaosa Valitsusel ja Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil korraldada detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu tutvustamiseks avalik väljapanek.

12.Tallinna Linnaplaneerimise Ametil avaldada otsus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid, Ametlikes Teadaannetes ja Tallinna veebilehel.

13.Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil teavitada keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest 14 päeva jooksul pärast otsuse tegemist Ametlikes Teadaannetes ja vähemalt ühes üleriigilise või kohaliku levikuga ajalehes ning elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikes 6 nimetatud asutusi.

14.Detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsusega saab tutvuda Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametis, Harju tn 13, esmaspäeviti kella 14–18 ja neljapäeviti kella 9–12 ning Tallinna õigusaktide registris aadressil https://teele.tallinn.ee.

15.Otsuse peale võib 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule ([email protected]).

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 22

LISA 2 Paldiski mnt 108 DP eskiisjoonis

Lisa 3 Ametlikes Teadaannetes avaldatud teatis KSH algatamise kohta

KESKKONNAAGENTUUR VIRIDIS OÜ KESKKONNAKONSULTATSIOONID

REG. 11368855 REG: 14.04.2007

TELLIJA: Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

TÖÖ NR: KSH19/24

TÖÖ NIMETUS:

PALDISKI MNT 108 KINNISTULE DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATUD TEGEVUSTEGA KAASNEVATE MÕJUDE KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

KSH PROGRAMM

KESKKONNAEKSPERT: OLAVI HIIEMÄE

KESKKONNAAGENTUUR VIRIDIS OÜ TALLINN 10117 TARTU MNT 14

TEL. 527 8 027

Paldiski mnt 108 DP KSH programm

Nimetus Paldiski mnt 108 kinnistule detailplaneeringuga kavandatud tegevustega kaasnevate mõjude keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSH programm

Versioon Esitamiseks ametitele seisukohtade esitamiseks

Töö nr KSH 19/24 Aeg 04.02.2025

Tellija Tallinna Linnavalitsus Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

KSH koostamisest huvitatud isiku esindaja

registrikood 75014913 Mündi 2 10146, Tallinn tel: 644 7191 e-mail: [email protected]

keskkonnamõju hindamise spetsialist, Kärt Talimaa-Eelmaa [email protected]

KSH programmi koostaja Keskkonnaagentuur Viridis OÜ Reg. Nr 11368855 Aadress: Tartu mnt 14, 10117 Tallinn Telefon: 527 8 027 E-post: [email protected]

KSH juhtekspert Olavi Hiiemäe, MSc keskkonnakorraldus

KMH/KSH juhteksperdi litsents nr KMH0161

Eksperdid Toodud järgnevalt dokumendis

Kasutustingimused © Käesolev KSH programm on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna. Dokumendis ja selle lisades esitatud kaardid, joonised, arvutused on autoriõiguse objekt ning selle kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse seaduses sätestatud korda. KSH programm omandamine, trükkimine ja/või levitamine ärilistel eesmärkidel on ilma Keskkonnaagentuur Viridis OÜ kirjaliku nõusolekuta keelatud. KSH programm-s toodud info kasutamine õppe- ja mitteärilistel eesmärkidel on lubatud, kui viidatakse algallikale. Andmete kasutamisel tuleb viidata nende loojale.

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 2

Paldiski mnt 108 DP KSH programm

SISUKORD

1. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EESMÄRK.................................................................4

2 PLANEERITAVAD TEGEVUSED......................................................................................6

3 OLEMASOLEV OLUKORD...............................................................................................8

4 TEAVE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE SISU KOHTA................................................10

5 HINDAMISMETOODIKA..................................................................................................11

5.1. Mõjud looduskeskkonnale.....................................................................................12

5.2. Mõjud sotsiaal-majanduslikule keskkonnale.........................................................13

6 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESSI OSAPOOLED......................................16

7 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE TEGEVUSKAVA.......................................................18

LISAD

Lisa 1 Paldiski mnt 108 DP KSH algatamise otsus

Lisa 2 Paldiski mnt 108 DP eskiisjoonis

Lisa 3 Ametlikes Teadaannetes avaldatud teatis KSH algatamise kohta

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 3

Paldiski mnt 108 DP KSH programm

1. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EESMÄRK

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi: KSH) programm on koostatud lähtudes Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (edaspidi: KeHJS) (RTI, 24.03.2005, 15, 87). Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatati Tallinna Linnavolikogu 30.05.2024 otsusega nr 91 (Lisa 1), viitega Planeerimisseaduse § 124 lg-te 7 ja 10, § 128 lg-te 1 ja 5, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 33, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 p 34, § 33 lg 1 p 3 ja lg-te 3-6, § 34 lg 2, § 35 lg-te 3, 5 ja 6, Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ § 22 lg-te 2 ja 3 alusel ja kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 16. aprilli 2009 otsusega nr 77 kehtestatud teemaplaneeringuga „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“, Tallinna Linnavolikogu 20. aprilli 2017 otsusega nr 40 kehtestatud Haabersti linnaosa üldplaneeringuga, tulenevalt Aktsiaseltsi Belmot Estonia 11. mail 2022 esitatud algatamisettepanekust ning asjaolust, et detailplaneeringu elluviimisega kaasnev tegevus nagu kõrghoonete ehitamine omab olulist keskkonnamõju.

Detailplaneeringu (edaspidi: DP) koostamise eesmärgiks on Paldiski mnt 108 ärimaa sihtotstarbega krundi sihtotstarbe muutmine äri- ja elamumaaks ning alale ehitusõiguse määramine kuni 22-korruseliste äriruumidega korterelamute ehitamiseks. Lisaks on kavandatud üldiste maakasutustingimuste määramine ja heakorrastuse, haljastuse, parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendamine. Haabersti linnaosas asuva planeeritava maa-ala suurus on 2,03 ha (Joonis 1).

Antud juhul ei kavandata DP-ga tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetelu hulka. Seepärast on keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatud KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud kaalutletud otsuse põhjal, mis tugines Tallinna Linnavolikogu 16. aprilli 2009 otsusega nr 77 kehtestatud teemaplaneeringule „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas" ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemustele, mis sätestas, et kõrghooned linnakeskkonnas on olulise keskkonnamõjuga objektid ning nende mõju ulatuse täpsemaks määramiseks on vajalik igale kõrghoone ehitamist koostatavale DP-le läbi viia konkreetseid lokaalseid mõjusid arvestav KSH. Paldiski mnt 108 DP KSH algatati tulenevalt asjaolust, et kavandatud planeeringu elluviimisega kaasnev tegevus, kuni 22-korruselise kõrghoone ehitamine omab eeldatavalt olulist keskkonnamõju.

Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 16. aprilli 2009 otsusega nr 77 kehtestatud teemaplaneeringule „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas" ja selle KSH aruande järeldustele on Ehitajate tee ja Paldiski maantee vahelises piirkonnas lubatud ehitada kõrghooneid absoluutkõrgusega 130 m ü.m.p.

Teemaplaneeringu kohaselt tuleb kõrghoone või kõrghoonete grupi kavandamisel mingisse piirkonda arvestada nende mõju avalikule välisruumile ja inimesele ning looduskeskkonnale ja liiklusele.

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 4

Paldiski mnt 108 DP KSH programm

Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk on selgitada, kirjeldada ja hinnata Belmot Estonia OÜ poolt kavandatud Paldiski mnt 108 kinnistule kavandatud kuni 22- korruselise administratiiv- ja ärihoone ehitamisega kaasnevatest muutustest tingitud eeldatavat otsest ja kaudset mõju projektpiirkonna lähiala keskkonnale (ca 500 m raadiuses DP alast), analüüsida kavandatud tegevusega eeldatavalt kaasnevate negatiivsete mõjude vältimise või leevendamise võimalusi ja teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks.

Lähtuvalt kavandatud tööde iseloomust, võib olla tegemist olulise keskkonnamõjuga, millega võivad kaasneda pöördumatud mõjud sotsiaal-majanduslikele- ja loodus- ökoloogilistele keskkondadele. Vastavalt Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti poole Paldiski mnt 108 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu (DP nr: DP046250) keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimise ja aruande koostamise lähteülesandele hinnatakse, et:

 DP-s kavandatava kõrghoone rajamise tulemusena suureneb niigi tiheda liiklusega Haabersti liiklussõlme piirkonnas liikluskoormus veelgi, mis võib hakata mõjutama oluliselt piirkondlikku turvalisust ja liikluskorraldust. Kohaliku liikluse kasvuga kaasneb suurenev müratase ja õhusaaste, mis avaldavad negatiivset mõju nii planeeringualale, kontaktvööndile kui kogu linnakeskkonnale;

 kavandatava hoonestuse kahe või enama maa-aluse korruse rajamisel võib avalduda negatiivne mõju põhjavee alanduslehtri tekkimisel, mis võib hakata mõjutama kõrvalhoonete püsivust ja kõrghaljastuse kasvutingimusi;

 koosmõjus kontaktvööndis olevate ja kavandatavate arendustega võib DP elluviimisel kaasneda oluline kumulatiivne mõju.

Selgitamaks, et DP-ga kavandatud tegevustega on välistatud võimalike soovimatute mõjude ilmnemine nii loodus- kui ka inimkeskkonnale, viiakse läbi KeHJS kohane keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) protsess. KSH on vajalik DP kooskõlastamiseks erinevate ametkondadega, sealhulgas Keskkonnaamet, Transpordiamet, Terviseameti Põhja talitus, Haabersti Linnaosa Valitsus ja Tallinna Linnaplaneerimise Amet.

Arvestades kavandatava tegevusega kaasnevaid eeldatavaid mõjusid ning lähtudes projekti ja KSH algatamiseks esitatud ametkondade ning avalikkuse poolt esitatud nõuetest/ettepanekutest viiakse läbi avalik KSH protsess, mille lõpptulemusena koostatakse KSH aruanne, millega selgitatakse:

Kavandatud projekti elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid? Millised on võimalikud mõjud, tagajärjed ning mõjude ulatus ümbritsevale keskkonnale seoses kavandatud tegevuste alustamisega?

Kavandatavate tegevuste eeldatavad keskkonnamõjud Haabersti linnaosa ning Harku järve ümbruskonna ökoloogilisele, majanduslikule ja sotsiaalsele seisundile.

Kas ja millisel maa-alal ohustavad kavandatavad tegevused piirkonna looduskaitseliste eesmärkide elluviimist ning jätkusuutlikust?

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 5

Paldiski mnt 108 DP KSH programm

Kavandatava tegevusega kaasneva keskkonnamõju hindamisel arvestatakse: - Seadustest, arengukavadest ning eelnevalt koostatud või koostamisel olevatest

planeeringutest tulenevate tegevuspiirangutega; - Kooskõlastust vajavate organisatsioonide ettekirjutustega; - Eelkõige järgitakse looduskaitselisi põhimõtteid ning püütakse otsida võimalusi

keskkonnale pöördumatute ja kahjulike tagajärgede minimeerimiseks; - Soovitustes lähtutakse põhimõttest leida loodus- ja sotsiaal-majanduslikust

seisukohast projektile parim võimalik lahendus; - Tagatakse looduskaitseliste objektide kaitse; - Piirkonna hilisemal majandamisel arvestatakse seadustest tulenevate ning

loodussäästvatest põhimõtetest lähtuvate piirangutega.

Kavandatud tegevuste elluviimisega eeldatavalt ei kaasne piiriülest keskkonnamõju ning ei ületata piirkonna kriitilist taluvuspiiri.

2 PLANEERITAVAD TEGEVUSED

Projekti eesmärk on Paldiski mnt 108 kinnistu (k.ü.t. 78406:606:0005), mille olemasolev maakasutuse sihtotstarve on 100% ärimaa, moodustada maakasutuse sihtotstarvete muutmise teel krunt (Joonis 1), mille sihtotstarbed oleksid äri- ja elamumaa ning määrata ehitusõigus kuni 22-korruseliste äriruumidega korterelamute ehitamiseks (LISA 2).

Maa-ameti Geoportaali kaardirakenduse andmetel on Paldiski mnt 108 kinnistu pindala 20 274 m², millest 8564 m² on õuemaa ja 11 710 m² muu maa sihtotstabega.

Joonis 1 Kavandatava kõrghoone arendustegevusala, Paldiski mnt 108 (Maa-amet)

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 6

Paldiski mnt 108 DP KSH programm

Tehnovarustus Kuna kinnistul asub olemasolev ärihoone, siis on planeeritud ala tehnovõrkudega varustatud. Planeeritava hoonestuse täpsem tehnovõrkudega varustamine lahendatakse DP koostamise staadiumis vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele.

Maa-ala ruumilise arengu eesmärgid Tallinna Linnavolikogu 20. aprilli 2017 otsusega nr 40 on kehtestatud „Haabersti linnaosa üldplaneeringu” kohaselt on maa-ala juhtotstarbeks määratud segahoonestusala (alal võivad paikneda elamud, kaubandus- ja teenindusasutused, äri- ja büroohooned, keskkonda mittehäiriv väiketootmine, kultuuri- ja spordiasutused jm hooned, millel on linnalikku elukeskkonda teenindav funktsioon). Lubatud hoonestustihedus on 3,0, lubatud korruselisus 22k ning haljastuse osakaal peab olema 20%.

 Detailplaneeringu algatamisettepanekus on planeeritud hoonestuse tiheduseks 2,2, korruselisuseks astmeliselt kuni 22 korrust ning kõrghaljastuse osakaaluks 45%. Seega arvestab algatamisettepanek kehtiva Haabersti linnaosa üldplaneeringuga.

 Samuti on planeeringulahenduse koostamisel arvestatud, et naaberkruntidele, nii Paldiski mnt 108b kui ka Rannamõisa tee 1 kavandatakse rajada kuni 22-korruselised hooned.

 Planeeritud ala haljastuse osakaaluks on kavandatud oluliselt suurem osakaal kui on nõutud Haabersti linnaosa üldplaneeringus, et väärtustada uut keskkonda.

 Parkimine on lahendatud valdavalt hoone mahus nii maa-alusel parkimiskorrusel kui ka maapealses parkimismajas, mille katusele on ette nähtud rajada konteinerhaljastus, et ülemistelt korrustelt avaneks paremad vaated ning elanikel oleks ka katuseterrassi näol tegemist täiendava rekreatsioonialaga.

 Kavandatud äripindade ette on ette nähtud jalgrataste parkimiskohad. Korteriomanike jalgrataste parkimiskohad on kavandatud hoone mahtu hästi ligipääsetavasse kohtadesse, et populariseerida jalgrataste kasutamist.

 Planeeritud hooetele on kavandatud rõdud ja terrassid mis loovad korteritele lisaväärtust ning annavad hoone arhitektuurile õhulisust.

Planeeringu koostamise eesmärk on luua krundile selline hoonestus, mis looks täiendavaid kvaliteetseid elamis- ja äripindu Haabersti linaossa ning väärtustaks linnaruumi rohkem kui krundil praegu paiknev autokeskus koos suuremahulise avaparklaga.

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 7

Paldiski mnt 108 DP KSH programm

3 OLEMASOLEV OLUKORD

Planeeritav ala asub Tallinnas Haabersti linnaosas Paldiski maantee ja Rannamõisa tee liiklussõlme vahetus läheduses. Paldiski mnt 108 kinnistul paikneb olemasolev kahekorruseline ärihoone, mis KSH programmi koostamise ajal on renditud Inchcape sõiduautode müügi- ja teenindusega tegelevale ettevõttele. Kinnistul paikneb vähest kõrghaljastust. Kinnistutel puuduvad servituudilised piirangud ja kitsendused.

Paldiski mnt 108 kinnistu on ümbritsetud mitmete administratiiv ja ärihoonetega. Kinnistust põhja poole jäävad suhteliselt tiheda liiklussagedusega Rannamõisa tee. Teisel pool Rannamõisa teed asuvad Rimi ja Roccal al Mare kaubanduskeskused ning meelelahutuskeskus Saku Suurhall. Kavandatavast kõrghoonest lääne suunas jääb Arigato spordikeskus, kes on samuti algatanud planeeringut naaberkinnistule Rannamõisa tee 1 täismõõtmelise jalgpallistaadioni ja Rannamõisa tee 3 kinnistule kuni 16-22 korruselise äri- ja majutushoone rajamiseks. Kinnistust lõunasse jääb K-Rauta ehitus- ja tööstuskaupade kauplus ja ida suunda Paldiski mnt mitmetasandiline liiklussõlm ning selle äärsed Õismäe linnaosa korrusmajad (valdavalt 15 ja 17 korruselised) (Foto 1-3).

Planeeritud ala ümbritsevad kergliiklusteed mis rajati koos uue Haabersti liiklussõlmega ning need olemasolevad kergliiklusteed on integreeritud planeeritud lahendusse, et inimestel oleks tagatud mugavad liikumisvõimalused ka planeeritud krundil.

Juurdepääs planeeritavale alale toimub olemasoleva juurdepääsutee kaudu Paldiski maanteelt ja seda ei ole ette nähtud muuta. Samuti säilib krundilt olemasolev väljapääs Rannamõisa teele mida samuti ei ole ette nähtud muuta. Lähimad ühistranspordipeatused paiknevad vahetult planeeritud ala ümbruses nii Rannamõisa teel kui ka Paldiski maanteel.

Foto 1 Kinnistul aadressiga Paldiski mnt 108 asuv olemasolev ärihoone (Foto: O. Hiiemäe 01.11.2024)

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 8

Paldiski mnt 108 DP KSH programm

Foto 2 Vaade projektalale läänest ida suunas, Rannamõisa tee 3 kinnistult, kuhu on Rannamõisa tee 1 ja 3 DP kohaselt planeeritud rajada täismõõtmeline jalgpalliväljak ning kuni 22-korruseline administratiiv-kontori-korterhoone (Foto: O. Hiiemäe 01.11.2024)

Foto 3 Planeeringualast ida suunda jääv Paldiski mnt mitmetasandiline liiklussõlm ning selle äärsed Õismäe linnaosa korrusmajad (valdavalt 15 ja 17 korruselised) (Foto: O. Hiiemäe 01.11.2024)

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 9

Paldiski mnt 108 DP KSH programm

4 TEAVE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE SISU KOHTA

1. Sissejuhatus

2. Kavandatava tegevuse algatamise eesmärk

3. Kavandatava tegevuse õiguslikud alused

4. Kavandatava tegevuse suhe teiste planeeringutega - ülevaade planeeringuala naabruses planeeritavatest arendustest

5. Mõjutatava keskkonna kirjeldus. Olemasolev olukord

6. Kavandatud tegevuste arendamisega eeldatavalt kaasnevad keskkonnamõjud projektalal ja selle lähipiirkonnas.

7. KSH põhimõtted. Metoodika, tegevuskava ja KSH protsess

8. Alternatiivide kirjeldus

Alternatiivide esitamise eesmärk on koostöös huvitatud isikutega leida parim võimalik projektlahendus. Alternatiivide hindamisel esitatakse KSH-s analüüs täpsema maakasutuse, ehitiste asukohtade ning parima võimaliku lahenduse valikuks. Töö teostamise käigus võivad lisanduda täiendavad alternatiivid.

0-ALTERNATIIV – Ptk 2 kirjeldatud kavandatavad tegevused ei realiseeru. 0-alternatiiviga kaasnevat keskkonnamõju hinnatakse kavandatava tegevusega samade kriteeriumide alusel.

ALTERNATIIV 1 - projektlahendus (ptk 2 Planeeritav tegevus) - moodustatavale Paldiski mnt 108 krundile kuni 22-korruselise administratiiv- ja ärihoone ehitamine

9. Maatrikstabeli hindamistulemuste analüüs

10. Alternatiivide võrdlus ning alternatiivide valiku põhjendus

11. Leevendavad meetmed - negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise meetmete analüüs. Täiendavad ettepanekud positiivsete mõjude võimendamiseks.

12. Järeldused ja soovitused. Soovitused projekti täiendamiseks.

13. Seire vajadus.

14. Ülevaade KSH protsessist, avalikkuse kaasamise ja konsultatsioonide tulemustest.

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 10

Paldiski mnt 108 DP KSH programm

5 HINDAMISMETOODIKA

KSH eesmärk on arvestada keskkonnakaalutlusi DP koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ning edendada säästvat arengut. KSH eesmärgiks on ka esitada DP koostamise käigus keskkonnaalaseid ettepanekuid ja meetmeid, mis leevendaks ja ennetaks planeeringust tulenevaid võimalikke negatiivseid keskkonnamõjusid.

KSH käsitletakse DP elluviimisega kaasnevat eeldatavalt otsest ja kaudset mõju looduskeskkonnale, kultuuripärandile, inimese tervisele ja sotsiaalsetele vajadustele. Arvestatakse, et mõjude ulatus võib olenevalt mõju liigist olla erinev. Mõjude täpsem ulatus selgub KSH aruande koostamise käigus.

KSH käigus hinnatakse projekti eesmärkide ning nende realiseerimiseks vajalike tegevuste tulemusena tekkivaid võimalikke keskkonnamõjusid. Eelkõige vaadeldakse KSH teostamisel DP-ga kavandatud tegevuste realiseerimisest tekkivat otsest ja kumulatiivset mõju nii inim- kui ka looduslikule keskkonnale ning otsitakse võimalusi nende eeldatavalt tekkivate mõjude vähendamiseks alternatiivsete lahenduste või parendusettepanekute esitamise kaudu.

KSH läbiviimisel (mõjude prognoosimine ja hindamine, alternatiivsete võimaluste selgitamine, kirjeldamine, hindamine ja võrdlemine) kasutatakse metoodiliselt mitmeid traditsioonilisi uurimismeetodeid nagu kvantitatiivne võrdlusanalüüs (erinevate loodus-, kultuurilise ja sotsiaal-majandusliku keskkonnategurite maatrikshindamine), vastava teemavaldkonna erialaspetsialistide eksperthinnangud, küsitlus, vaatlus jm.

Alternatiivide võrdlemisel kasutatakse erinevate aspektide võrdlevat meetodit (Saaty hindamismetoodikat (Morris, Therivel, et al. “Methods of Environmental Impact Assessment” – Oxford Brookers University, UCL Press 1996), kus hinnatakse ja võrreldakse looduskeskkonna, majanduslikke ning sotsiaal-kultuurilisi tegureid ning tuuakse esile nende omavahelised seosed, kus eeldatavaid mõjusid hinnatakse vastavalt mõjude suurusele, geograafilisele ulatusele, kestvusele, suunale ning olulisusele. Olulisemaid keskkonnaaspekte analüüsitakse nende keskkonnamõjude eeldatava vahetu, kaudse, lühi- ja pikaajalise, positiivse ja negatiivse toime hinnanguna.

Kuna tegemist on territooriumi ruumilise planeerimisega, siis kasutatakse KSH protsessi läbiviimisel tuvastatud mõjude analüüsimisel hästi töötavat kaardikihtide meetodit, kus erinevate piirangute (seadustest, teistest planeeringutest, looduskaitselistest objektidest või kohalikest loodustingimustest) alusel kaardistatakse kavandatud tegevusteks ebasobilikud alad ning määratakse võimalikud konfliktalad. Järelejäänud alasid võrreldakse vastavalt kavandatava projektlahendusega, hinnatakse nende realiseeritavust ja otstarbekust ning vajadusel tehakse kavandatud lahendustele muudatusettepanekud.

Keskkonnamõjude hindamises esitatakse eeldatava vahetu, kaudse, kumulatiivse, sünergilise, lühi- ja pikaajalise, positiivse ja negatiivse toime hinnang, sealhulgas hinnatakse mõjusid inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale,

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 11

Paldiski mnt 108 DP KSH programm

bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, taimedele, loomadele, pinnasele, pinna- ja põhjavee mõjudele, kultuuripärandile ja maastikele.

Keskkonnamõju hindamisega esitatakse kavandatavate tegevustega kaasnevate eeldatavate mõjude hinnang, kus hinnatakse:

5.1. Mõjud looduskeskkonnale

Mõjusid kirjeldatakse ja hinnatakse tuginedes kas varasemate uuringute tulemustele või konkreetselt selle DP ja KSH läbiviimiseks koostatud eksperthinnangutele, mille tulemusena omistatakse erinevatele kriteeriumitele arvuline väärtus ja lisatakse see alternatiivide keskkonna- ja sotsiaal-majanduslike tegurite võrdlusmaatriksisse.

Mõjud veekeskkonnale Projektala asub Harku järve kunagisel lammialal, mistõttu võib oletada, et pinnalähedane põhjavesi asub suhteliselt maapinna lähedal. See võib muutuda problemaatiliseks kavandatud hoone vundamendi ja kavandatava hoonestuse kahe või enama maa-aluse korruse rajamisel. Maa-aluste korruste rajamisel võib avalduda negatiivne mõju põhjavee alanduslehtri tekkimisel ning see võib mõjutada hoonete püsivust ja kõrghaljastuse kasvutingimusi.

Maa-ameti kaardirakenduses olevatelt kaartidelt on näha, et eelnevate hoonete ehitamiseks on piirkonnas rajatud kuivenduskraavide süsteeme, mis võib osutuda vajalikuks ka käesoleva projekti puhul.

Selgitamaks planeeringuala ja selle lähiümbruskonna ehitusgeoloogilisi tingimusi tellitakse DP ja KSH koostamise protsessis kinnistu Pladiski mnt 108 piirkonna geotehniline pinnaseuuring, geoloogiainsener R. Raudsepp’lt.

Mõjud pinnasele ja maakasutusele, taimestikule, linnustikule ja loomastikule Projektala puhul on tegu Haabersti linnaosa ääreala maadega, mille haljastus on valdavalt inimtekkeline ja ei oma ühtset korraldust. Enim inimmõjutatud piirkonnad projektalal on Rocca al Mare kaubandusterritooriumi, Arigato spordikeskuse, Inchcape keskuse administratiivhoonete ja K-Rauta ehituskaubanduskeskuse vahetusse lähedusse jäävad alad. Suurimat mõju taimestikule avaldatakse piirkonna veerežiimi muutuste tõttu ehitustegevuse käigus ja nendega seotud heina- ja võsaalade mõjutamise kaudu. Siiski, kavandatavate tegevustega kaasnevat olulist mõju taimestikule ette pole näha.

Selgitamaks planeeringuala ja selle lähiümbruskonna puittaimestiku olukorda tellitakse DP ja KSH koostamise protsessis kinnistu Paldiski mnt 108 piirkonna haljastuslik hinnang, mille koostavad maastikuarhitektid B. Mäekuusk ja R. Tamm.

Olemasoleva maapinna kõrguse muutmist ei planeerita. Piirkonnas liigvett eeldatavalt ei teki.

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 12

Paldiski mnt 108 DP KSH programm

Elurikkuse linnuvaatluste andmebaasis täiendavad kirjed linnuvaatluste kohta konkreetsel DP alal ja lähipiirkonnas puuduvad. Seepärast lähtutakse KSH koostamisel lähipiirkonna linnustiku kohta ornitoloog M. Uustali poolt 2014. a aprillist juunini tehtud kohapealsete vaatluste andmetele. Rände- ja pesitsusvaatlused toimusid 2014 a. 11.04, 17.04, 15.05, 16.05. Lisaks teostati täiendav haudelindude inventuur 19.06.

Mõjud looduskaitselistele objektidele Esialgsetel andmetel teadaolevaid kaitstavate taimeliikide kasvukohti ja looma- ning linnuliikide elupaiku kavandatavate ehitiste alla ei jää. Projektalal endal looduskaitselised piirangud puuduvad.

Projektala täpne looduskaitseline seisund selgitatakse KSH protsessis. KSH programmi koostamise ajal ei ole ette näha vajadust Natura asjakohasele hindamisele.

Mõjud rohevõrgustikule ja kaitset väärivatele maastikuelementidele Arenduspiirkonnal puuduvad ühisosad Harju maakonna teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“, esitatud rohevõrgustikuga. Eeldatavalt ei avaldata kavandatavate tegevustega rohevõrgustikule olulist mõju.

Vastavalt Haabersti linnaosa üldplaneeringule on Paldiski mnt 108 kinnistu piirkond määratud „segahoonestusalaga“ piirkonnaks, kus asuvad korruselamud, kaubandus- ja teenindusasutused, äri- ja büroohooned, keskkonda mittehäiriv väiketootmine, kultuuri- ja spordiasutused jm. hooned, millel on linnalikku elukeskkonda teenindav funktsioon. Samas jääb Paldiski mnt 108 kinnistu DP ala ka Haabersti linnaosa üldplaneeringu järgi loodava rohevõrgustikuga arengualale (Pikaliiva arenguala).

Võimalike mõjude määratlemiseks kasutatakse kaardikihtide meetodit, võrreldakse erinevaid andmebaase välitöödel kogutud andmetega ning vastavalt saadud tulemustele esitatakse eksperthinnangud.

5.2. Mõjud sotsiaal-majanduslikule keskkonnale

Eeldatavalt looduskeskkonna negatiivseid mõjusid tasakaalustavad mõjud. Kõiki mõjusid kirjeldatakse ja hinnatakse eksperthinnangutele tuginedes, mille tulemusena omistatakse erinevatele kriteeriumitele arvuline väärtus ja lisatakse see alternatiivide keskkonna- ja sotsiaal-majanduslike tegurite võrdlusmaatriksisse.

Kohalike elanike heaolu, tervis ning sotsiaalsed vajadused Kavandatavate tegevustega võib kaasneda potentsiaalsed negatiivsed mõjud, eelkõige suurenevast transpordivahendite hulgast tulenev kergesti lenduvate ainete heide keskkonda, müra, vibratsioon ja muud häiringud, millel võivad olla vahetud või kaudsed mõjud inimese tervisele ja heaolule, samuti mõju üldisemale lähiümbruskonna linnakeskkonnale.

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 13

Paldiski mnt 108 DP KSH programm

Selgitamaks planeeringuala ja selle lähiümbruskonna liiklusmüra ja õhusaaste olukorda tellitakse DP ja KSH koostamise protsessis kinnistu Paldiski mnt 108 piirkonna liiklusmüra ja õhusaaste uuringud, mille koostavad Akukon OÜ akustika spetsialist I. Leemet ja välisõhu spetsialist M. Kaasik.

Piirkonna majanduslik situatsioon (töökohad, investeeringud, ettevõtlus) Õige tegevuskavaga võidakse piirkonna majandusele avaldada positiivset mõju, lisada täiendavat aktiivisust piirkondlikule ettevõtlusele ja tuua piirkonda täiendavaid investeeringuid. Tööhõive seisukohast võivad arengud toimuda nii otseselt kui ka kaudselt mõjutatud ettevõtmistes.

Liikluskorraldus DP elluviimise tulemusel suureneb suhteliselt tiheda liiklusega Haabersti liiklussõlme piirkonnas liikluskoormus veelgi. Liikluse kasvuga kaasneb suurenev müratase ja õhusaaste, mis võib avaldada negatiivset mõju nii planeeringualale endale kui ka kogu planeeringuala kontaktvööndile.

Eeldatavalt ei too DP-ga kavandatu kaasa piiriülest keskkonnamõju.

Keskkonnamõjude prognoosimiseks kasutatakse eelnevate uuringute/projektide raames

teostatud uuringuid ja eksperthinnanguid. Mõjusid looduskeskkonnale analüüsitakse ja hinnatakse vastavalt KSH protsessis tehtud välitööde tulemustele ning täiendatakse varasemate piirkonnas teostatud uurimistulemustega. Välitöödel tehtavad uuringud teostatakse eesmärgiga analüüsida ja hinnata kohalike tingimusi piirkonna funktsionaalsuse säilimiseks ka peale projektis planeeritavate tegevuste rakendumist. Looduskeskkonna mõjude selgitused, järeldused ja soovitused esitatakse tuginedes töögrupis osalevate spetsialistide erialasel kogemusel, välivaatluste tulemustel ning erinevate ametkondade ja osapoolte vahelisel koostööl.

Mõjusid sotsiaal-majanduslikule keskkonnale analüüsitakse ja hinnatakse vastavalt varasemate piirkonnas teostatud uurimistulemustega ning tuginedes KSH protsessis osalevate ekspertgrupi liikmete varasematele teadmistele ja kogemustele.

Lähtudes keskkonnamõju hindamise eesmärkidest tehakse DP KSH aruande koostamise käigus järgmised detailsemad tööd:

- hüdrogeoloogia - geoloogiainsener R. Raudsepp - mürauuring - keskkonnamüra vanemkonsultant I. Leemet - õhusaaste - atmosfäärifüüsik Marko Kaasik - Paldiski mnt 108 ja lähiala dendroloogia - maastikuarhitektid B. Mäekuusk ja R.

Tamm

Keskkonnamõju hindamise tulemusena tehakse ettepanekud projekti täpsustamiseks ja täiendamiseks, eesmärgiga vältida negatiivset mõju nii loodus- kui ka sotsiaal- majanduslikule keskkonnale. Mõjude hindamise lähtepunktiks on kehtivad asjakohased

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 14

Paldiski mnt 108 DP KSH programm

strateegilised dokumendid õigusaktid, nende alusel kehtestatud määrused, kõrgema tasandi planeeringud ja arengukavad, detailplaneeringud jne), millest olulisemad on:

1. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus 2. Looduskaitseseadus 3. Teemaplaneering „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas" ja selle KSH aruanne 4. Tallinna linna üldplaneering, selle teemaplaneeringud ja teemaplaneeringute

eelnõud 5. Haabersti linnaosa üldplaneering ja arengukava.

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 15

Paldiski mnt 108 DP KSH programm

6 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESSI OSAPOOLED

Isikud ja asutused, keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi eelprojekti tulemuste vastu:

Arendamisest huvitatud isik: Belmot Estonia AS, keda esindab juhatuse esimees Kristo Karilaid

Otsustaja ja KSH korraldaja:

a) Tallinna Kommunaal- ja Keskkonnaamet, Mündi tn 2, 15197 Tallinn, keda esindab keskkonnamõju hindamise spetsialist Kärt Talimaa-Eelmaa Tel: +372 640 4771 e-post: [email protected]

b) DP osas Haabersti Linnaosavalitsus, vastavalt kohalike omavalitsuste haldusterritooriumile

Detailplaneeringu koostaja: K-Projekt AS, projektijuht Jüri Mirme

Keskkonnamõju hindaja: Keskkonnaagentuur Viridis OÜ, Tartu mnt 14, Tallinn, keda esindab KMH/KSH ekspert Olavi Hiiemäe (KMH litsents KMH0161) Tel: 527 8 027, e-post: [email protected]

KSH juhtekspert Olavi Hiiemäe omab sellekohast õigust vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 34 lg 3, sest: − on omandanud riiklikult tunnustatud kõrghariduse Tartu Ülikoolis 1993; − on Stockholmi Tehnikaülikooli keskkonnakorralduse teadusmagister 1998; − omab keskkonnamõju strateegilise hindamise kogemust alates aastast 2004; − õpetab Eesti Maaülikoolis ainekursust „Keskkonnamõju hindamine ja

keskkonnajuhtimissüsteemid“ - 5 AP, aastast 1999; − on osalenud mitmetel keskkonnamõju strateegilise hindamise alastel koolitustel nii

Eestis kui ka välismaal. − tunneb keskkonnamõju strateegilise hindamise põhimõtteid, protseduuri ja

hindamisega seonduvaid õigusakte.

Töögrupp: Olavi Hiiemäe - KSH protsessi juhtimine, maastik, sotsiaal-majanduslikud mõjud Rauno Raudsepp - geoloogiainsener - geotehnilised uuringud ja

hüdrogeoloogilised lahendused Ingrid Leemet - keskkonnamüra vanemkonsultant - liiklusmürauuring Marko Kaasik - atmosfäärifüüsik - õhusaaste ja välisõhk Britt Mäekuusk - maastikuarhitekt - lähiala dendroloogia Rait Tamm - maastikuarhitekt - lähiala dendroloogia Jan Arnar Hiiemäe – kartograafilised lahendused ja visualiseeringud

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 16

Paldiski mnt 108 DP KSH programm

Avalikkus ja pädevate asutuste seisukohad:

Huvitatud isikud ja asutused osalevad KSH protsessis avaliku menetluse teel. KSH programmi ja aruande avalikustamist korraldab Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet. KSH programmi ja KSH aruande eelnõu kohta küsitakse seisukohti järgmistelt ametkondadelt:

- Keskkonnaamet - riiklik keskkonnakasutuse ja -ohutuse poliitika eest vastutav amet, kelle ülesandeks on planeerida ja korraldada lubade andmist, hoida tasakaalu inimtegevuse ning loodusväärtuste säilimise vahel.

- Transpordiamet – DP ala asub intensiivse liiklusega Haabersti liiklussõlme piirkonnas. Transpordiametilt küsitakse seisukohta võimalike juurdepääsuteede ja DP eskiisis esitatud liikluslahenduste kohta. Samuti küsitakse seisukohta kavandatava kõrghoone võimaliku mõju kohta lennuliiklusele.

- Terviseameti Põhja talitus - Terviseametilt küsitakse seisukohta võimalikust suurenevast liiklusest tingitud müra, õhusaaste ja vibratsiooni mõjude kohta.

- Tallinna Linnaplaneerimise Amet – linna üldise ruumilise planeerimise eest vastutav amet.

- Haabersti Linnaosa Valitsus – linnaosa ruumilise planeerimise eest vastutav täitevvõimu organ.

Teavituskirjad ning ametitelt esitatud seisukohad lisatakse KSH programmi/KSH aruande lisadesse ja vajadusel täiendatakse ettepanekute alusel KSH programmi/KSH aruannet.

Teisi projektaladega piirnevate kinnistute omanike või projektiga otseselt või kaudselt seotud isikud, kellel on põhjendatud huvi kavandatud tegevuste vastu ja kes on huvitatud kõrge kvaliteediga elukeskkonnast teavitatakse üleriikliku levikuga ajalehe, väljaande Ametlikud Teadaanded, Tallinna linna veebilehe ja Haabersti linnaosa lehe kaudu. Väljavõtted teavitamistest ja saadud vastuskirjadest lisatakse KSH programmi/aruande lisasse.

KSH protsessi käigus täiendavate asjaolude selgumisel võib mõjutatavate ja/või huvitatud isikute ja asutuste nimekiri täieneda.

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 17

Paldiski mnt 108 DP KSH programm

7 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE TEGEVUSKAVA

KSH etappide eeldatav kestus kokku on 27 kuud, KSH etappide kestus võib muutuda menetluse käigus olenevalt DP menetlusest jm asjaoludest

Jrk nr Tegevus ja tähtaeg Märkused

I etapp - KSH programmi koostamine; I etapi eeldatav kestus 3 kuud

1.1. KSH programm koostamine ja ametile esitamine KSH programmi sisunõuded tulenevalt KeHJS § 36 lg 2.

1.2. KSH programmi esitamine seisukohtade küsimiseks asjaomastele asutustele

PlanS § 81 lg-d 1-3

1.3. Ettepanekute alusel KSH programmi täiendamine ning esitatud ettepanekute arvesse võtmise ja arvestamata jätmise kohta selgituste esitamine

PlanS § 81 lg 5, § 76 lg 5

1.4. KSH programmi (koos esitatud ettepanekutega) avalikustamine Tallinna linna veebilehel

PlanS § 81 lg 6

II etapp - KSH aruande eelnõu koostamine ja avalikustamine;

II etapi eeldatav kestus koos DP koostamisega 12 kuud

2.1. KSH aruande eelnõu koostamine ja esitamine ametile avaliku väljapaneku korraldamiseks ning vajalike uuringute teostamine

KeHJS §-s 40

2.2. DP ja KSH aruande eelnõu avalik väljapaneku korraldamine (kestus vähemalt 30 päeva) ning sellele eelnev teavitamine

PlanS § 82 lg 1, 3-7

2.3. Kirjalikele arvamustele vastamine 30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist

PlanS § 82 lg 8

2.4. Avaliku arutelu korraldamine linnaosa keskuses 45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppu ja sellest teavitamine

PlanS § 83 lg 1, 2

2.5. Avalik arutelu. Tutvustatakse avaliku väljapaneku kestel esitatud kirjalikke arvamusi ja nende kohta antud seisukohti, KSH aruande eelnõud käsitlevatele küsimustele vastamine

PlanS § 83 lg 3

2.6. Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta informatsiooni koostamine ja selle esitamine ametile ajalehes avaldamiseks

PlanS § 84 lg 1

2.7. Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel KSH aruande eelnõus vajalike muudatuste tegemine ja ametile esitamine

PlanS § 84 lg 2

III etapp - DP ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamine ja arvamuse küsimine;

III etapi eeldatav kestus 3 kuud 3.1. Kooskõlastuste ja arvamuste alusel vajadusel KSH aruande

eelnõu korrigeerimine ja KSH aruande eelnõu esitamine ametile

PlanS § 85

IV etapp - DP ja KSH aruande vastuvõtmine; IV etapi eeldatav kestus 3 kuud

V etapp – DP avalik väljapanek ja arutelu; V etapi eeldatav kestus 3 kuud

5.1. KSH aruande muutmine, kui seda tingivad DP avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu ajal esitatud ettepanekud või nende ettepanekute arvestamata jätmise põhjendamine

PlanS § 89 lg 3

VI etapp – DP kehtestamine; VI etapi eeldatav kestus 3 kuud

KSH programmi koostas: Olavi Hiiemäe 17.01.2025 KSH juhtekspert Keskkonnaagentuur Viridis OÜ

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 18

Paldiski mnt 108 DP KSH programm

LISAD

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 19

Paldiski mnt 108 DP KSH programm

Lisa 1 Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsus

Paldiski mnt 108 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine Haabersti linnaosas

Tallinna Linnavolikogu 30.05.2024

otsus number 91

Redaktsiooni kehtivus: 05.06.2024 - ...

Planeerimisseaduse § 124 lg-te 7 ja 10, § 128 lg-te 1 ja 5, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 33, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 p 34, § 33 lg 1 p 3 ja lg-te 3-6, § 34 lg 2, § 35 lg-te 3, 5 ja 6, Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ § 22 lg-te 2 ja 3 alusel ja kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 16. aprilli 2009 otsusega nr 77 kehtestatud teemaplaneeringuga „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“, Tallinna Linnavolikogu 20. aprilli 2017 otsusega nr 40 kehtestatud Haabersti linnaosa üldplaneeringuga, tulenevalt Aktsiaseltsi Belmot Estonia 11. mail 2022 esitatud algatamisettepanekust ning asjaolust, et detailplaneeringu elluviimisega kaasnev tegevus nagu kõrghoonete ehitamine omab olulist keskkonnamõju

1.Algatada Paldiski mnt 108 kinnistu ja lähiala detailplaneering, edaspidi detailplaneering. Haabersti linnaosas asuva planeeritava maa-ala suurus on 2,03 ha. Maa-ala kirjeldus on esitatud korralduse lisas. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Paldiski mnt 108 ärimaa sihtotstarbega kinnistu sihtotstarbe muutmine äri- ja elamumaaks ning ehitusõiguse määramine 1-22 korruseliste äriruumidega korterelamute ehitamiseks ning määrata üldised maakasutustingimused, heakorrastuse, haljastuse, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

2.Detailplaneering koostada vastavalt riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18. novembri 2021 käskkirjale nr T-11-1/21/26 „Detailplaneeringu algatamisettepaneku ja detailplaneeringu vormistamise juhend“.

3.Detailplaneeringu koostamisel arvestada järgnevaid lähteseisukohti ja lisatingimusi: 3.1kavandada Rannamõisa tee äärne ehitusjoon arvestades Rannamõisa tee 7 ehitusprojektiga ja

Rannamõisa tee 3 olemasoleva hoonega; 3.2planeerida Paldiski maantee ja Rannamõisa tee äärde eraldatud jalg- ja jalgrattateed koos

tänavahaljastusega mõlemal pool teed. Bussipeatuse ja kergliiklusteede rajamiseks tuleb vajadusel näha ette maaeraldus tänavamaa laiendamiseks;

3.3Paldiski maantee ja Rannamõisa tee ristmiku eritasandiliseks ületamiseks näha ette ruumivajadus kergliiklustunnelite/-sildade rajamiseks;

3.4kavandada vähemalt 50% ärifunktsiooni, st äri- või teeninduspinnad piirkonna elanike teenindamiseks. Mitte kavandada külaliskortereid;

3.5kavandada kõrghaljastusega puhver Rannamõisa tee 1 kinnistu poole; 3.6pandused kavandada hoone mahus. Maa-alune korrus kavandada täielikult maa-alusena. Mitte kavandada

hoone I korrusele tänavatasapinnalt ja hoovialalt vaadeldavat parkimist; 3.7avaliku pargiala planeerimisel arvestada erinevas vanuses elanike vajadustega, lisaks mänguväljakule

näha ette puhke- ja/või virgestusala; 3.8kavandada Haabersti linnaosa üldplaneeringu kohane ühistranspordi peatus Paldiski maantee äärde.

Peatuse asukoht siduda viadukti all oleva ülekäigurajaga, vajadusel muuta kinnistule sissesõidu asukohta. Peatuse tasku sirge osa pikkuseks kavandada 41 m. Näha ette peatuse taristu, ootepaviljon 2,2 m sõidutee servast, kergliiklustee (jalg- ja jalgrattatee) viia ootepaviljoni tagant läbi;

3.9kavandatavad teed (sõidu- ja kergliiklusteed) siduda piirnevate arendustega. Kaaluda naaberkinnistutega ühiste juurdepääsudega ristmike kavandamise võimalust;

3.10kinnistusisesed kergliiklusteed kavandada loogilistele liikumissuundadele; 3.11parkimiskohad kavandada omal krundil vastavalt detailplaneeringu koostamise ajal kehtivale normile.

Parkimiskohti üle normatiivse mitte kavandada; 3.12planeerida jalgrataste parkimiskohad vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 11. oktoobri 2017 istungi protokolli

nr 41 päevakorrapunktiga 26 kinnitatud Tallinna rattastrateegias 2018-2028 toodud põhimõtetele; 3.13sademevee käitlemisel lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 otsusega nr 18 kinnitatud „Tallinna

sademevee strateegia aastani 2030“ seisukohtadest. Piirata sademevee juhtimist otse kanalisatsioonivõrku. Võimalikult suur osa sademeveest immutada pinnasesse. Vajadusel kasutada sademevee käitlemise innovaatilisi lahendusi (katusehaljastuse rajamine, kasutamine kastmiseks, olmes jne). Vertikaalplaneerimisega vältida sademe- ja liigvee valgumine naaberkinnistutele;

3.14näha ette hoone mahus paikneva parkla põrandavee juhtimine reoveekanalisatsiooni;

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 20

Paldiski mnt 108 DP KSH programm

3.15teostada ehitussüvendite rajamiseks ja veealanduseks detailplaneeringu staadiumis geotehnilised ja hüdrogeoloogilised uuringud maa-ala hüdrogeoloogiliste tingimuste ning pinnaseomaduste täpsustamiseks ja põhjavee alanemisest tingitud negatiivse mõju leevendamiseks;

3.16esitada pädeva ettevõtte poolt teostatud autoliiklusest tuleneva müra modelleerimine päevase ja öise ajavahemiku kohta. Uuringu koostamisel lähtuda Sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määrusest nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid". Uuringu tulemusel peavad selguma konkreetsed tulemustel põhinevad müraleevendusmeetmed, millest hoone projekteerimisel juhinduda;

3.17teostada planeeringualal ja selle piirist 10 m ulatuses Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“ kohane haljastuse inventeerimine, mis on kohustuslik läbi viia enne kavandatavat ehitustegevust maa-alal, millel kasvavad puit- ja rohttaimed. Kanda joonistele inventeerimise tulemused koos puude võrade ulatusega. Tagada I ja II väärtusklassi ning võimalusel III väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine. Asendusistutus kavandada maksimaalselt planeeringualale;

3.18tuua välja liigiliselt, arvuliselt ja väärtusklasside kaupa likvideeritav haljastus ning põhjendus selle likvideerimiseks. Esitada asendusistutuse arvutus vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“;

3.19säilitatava kõrghaljastuse juurestiku kaitsealale hoonestusala, teid, parklat, tehnovõrke ega teisi kaevetöid nõudvaid lahendusi mitte kavandada;

3.20käsitleda ehitamisel ja lammutamisel tekkivate jäätmete liigiti kogumise vajadust Tallinna jäätmehoolduseeskirja (JHE, vastu võetud 9. märtsil 2023 määrus nr 3) nõudeid arvestades (st liigiti tuleb koguda ja jäätmekäitlejale üle anda jäätmeliike võimalikult suures ulatuses);

3.21planeeritava hoone jäätmemahutite suuruse ja arvu saab JHE lisast; 3.22segaolmejäätmete mahutite arvelt arvestada plast+metallpakendi ning klaaspakendi mahutid.

Jäätmemahutid kavandada jäätmemajja ning planeerida vaba ala (vähemalt 3m3) suurjäätmete vaheladustamiseks. Jäätmemahutid võib kavandada ka süvakogumismahutitena. Mahutite paigutamisel järgida JHE §-s 21 esitatavad nõuded;

3.23 planeeritavasse hoonesse kavandada varjend arvestades detailplaneeringu koostamise ajal varjenditele esitatavate nõuetega.

4.Ehitusprojekti nõuetesse lisada: 4.1enne ehitusprojekti koostamist korraldada koostöös Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga

arhitektuurivõistlus; 4.2vältimaks lindude kokkupõrkeid ehitistega, mitte kavandada suuri klaaspindu või kasutada lahendusi, mis

muudavad klaasi lindudele nähtavaks; 4.3ehitusprojekti koosseisus tuleb esitada terviklik väliruumi, sh uushaljastuse ja mänguväljaku lahendus.

Kaasata vastavat pädevust omav maastikuarhitekt; 4.4kavandada hoone I korrusele väljapääsude juurde ruumid jalgrataste, lapsevankrite jms hoiustamiseks; 4.5suuremahulised tehnoseadmed kavandada hoone mahus; 4.6tuua välja tekkivate jäätmete hinnangulised kogused ja liigitus kehtiva jäätmenimistu järgi koos nende

edasise käitlemise ettepanekutega (tuua välja jäätmete võimalikud käitluskohad). Betoon, asfalt ning muud ehitus- ja lammutusjäätmed, sh pakend tuleb üle anda liigiti materjalide taaskasutamiseks vastavat keskkonnakaitseluba omavale ettevõttele. Väljakaevatud pinnase kasutamine väljaspool ehitusobjekti kooskõlastada riigi Keskkonnaametiga (https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus- keskkonnatasu/maapou/kaevise-voi-katendi-kasutamine#karjrist-katendi-v) või üle anda Väo ja Harku karjääride heakorrastamiseks vastavat keskkonnakaitseluba omavale käitlejale. Kasvupinnas koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Välistada tuleb kasvupinnase reostamine ja ülemäärane tihendamine;

4.7 liigiti kogutavate jäätmete mahutite arv/suurused/asukoht lisada ehitusprojekti seletuskirja; 4.8ehitusprojekti koostamisel arvestada varjenditele esitatavate tehniliste nõuetega. 5.Detailplaneeringu koostamisse kaasata planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1-3 nimetatud isikud, kelle õigusi

või kohustusi võib planeeringulahendus puudutada, Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ §- s 3 nimetatud valitsusasutused, sh Terviseamet, Päästeamet, Haabersti Linnaosa Valitsus, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Linnavaraamet, Tallinna Strateegiakeskus ja vajadusel teised Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ §-s 2 nimetatud linna asutused.

6.Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 15. detsembri 2022 määrusele nr 24 „Avalikult kasutatava ehitise ehitamise ja selle rahastamise kord“:

6.1Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil korraldada enne detailplaneeringu vastuvõtmist detailplaneeringust huvitatud isikuga Tallinna linna nimel planeerimisseaduse § 131 lõike 2 kohase halduslepingu sõlmimine. Detailplaneeringust huvitatud isik võtab halduslepingus kohustuse tagada oma kulul detailplaneeringus kavandatavate ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, välisvalgustuse, tehnoehitiste, haljastuse ning vajadusel muude rajatiste valmisehitamise

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 21

Paldiski mnt 108 DP KSH programm

ja/või olemasolevate rajatiste ümberehitamise ja/või nimetatud rajatiste ehitamise või ümberehitamisega seotud kulude täieliku või osalise kandmise;

6.2Tallinna Linnaplaneerimise Ametil hinnata koostöös teiste ametiasutustega arendusalal või väljaspool arendusala Tallinna linnale õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks vajaliku punktis 6.1 nimetamata olemasoleva avaliku ehitise rekonstrueerimise ja/või laiendamise või uue avaliku ehitise ehitamise vajadust;

6.3Tallinna Linnavolikogu 15. detsembri 2022 määruse nr 24 § 6 lõikes 2 või 3 nimetatud asutusel korraldada vajadusel punktis 6.2 nimetatud ehitise ehitamise ja/või selle (kaas)rahastamise lepingu sõlmimiseks vajaliku õigusakti koostamine ja lepingu sõlmimine;

6.4Tallinna Linnavaraametil hinnata punktis 6.2 nimetatud ehitise või selle ehitamiseks vajaliku kinnistu Tallinna linnale tasuta võõrandamise lepingu või kinnistule Tallinna linna kasuks tasuta isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimise vajadust.

7.Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Tallinna Linnaplaneerimise Amet (aadress Vabaduse väljak 7, 15198 Tallinn), detailplaneeringu koostaja on K-Projekt Aktsiaselts (aadress Ahtri tn 6a, 10151 Tallinn) ja detailplaneeringu kehtestab Tallinna Linnavolikogu (aadress Vana-Viru 12, 10148 Tallinn).

8.Algatada Paldiski mnt 108 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) läbiviimine detailplaneeringu koostamisel on vajalik järgmistel põhjustel:

8.1Tallinna Linnavolikogu 16. aprilli 2009 otsusega nr 77 kehtestatud teemaplaneeringu „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ ja selle KSH kohaselt on kõrghooned linnakeskkonnas olulise keskkonnamõjuga objektid ning nende mõju ulatuse täpsemaks määramiseks on vajalik läbi viia KSH igale kõrghoone ehitamiseks koostatavale detailplaneeringule, mis pärast teemaplaneeringu kehtestamist menetlusse võetakse. Detailplaneeringuga kavandatakse kuni 22-korruselise kõrghoone rajamist;

8.2detailplaneeringus kavandatava kõrghoone rajamise tulemusena suureneb niigi tiheda liiklusega Haabersti liiklussõlme piirkonnas liikluskoormus veelgi, mis mõjutab oluliselt turvalisust ja liikluskorraldust. Liikluse kasvuga kaasneb suurenev müratase ja õhusaaste, mis avaldavad negatiivset mõju nii planeeringualale, kontaktvööndile kui kogu linnakeskkonnale;

8.3kavandatava hoonestuse kahe või enama maa-aluse korruse rajamisel võib avalduda negatiivne mõju põhjavee alanduslehtri tekkimisel, mis võib mõjutada kõrvalhoonete püsivust ja kõrghaljastuse kasvutingimusi;

8.4koosmõjus kontaktvööndis olevate ja kavandatavate arendustega võib detailplaneeringu elluviimisel kaasneda oluline kumulatiivne mõju.

9.Keskkonnamõju strateegiline hindamine peab: 9.1käsitlema erinevaid planeeringulahenduse alternatiive, selgitama planeeringuala hoonestamise võimaliku

mahu ning keskkonnatingimustega ja keskkonnasäästlike meetmetega arvestava kõige sobilikuma planeeringulahenduse;

9.2rohevõrgustiku paremaks toimimiseks leidma võimalusi luua mikrorohevõrgustik, mis kompenseeriks rohestruktuuride ebapiisavust. Lisaks kõvakattega maale tuleb piirkonnas leida ruumi haljasaladele ning siduda see ümbritsevate rohestruktuuride ja kergliiklusvõrgustikuga;

9.3detailplaneeringu ala paiknemise tõttu tiheda liikluskoormusega piirkonnas hindama välisõhu seisundit (müra ja õhusaaste) ning uue hoonestuse rajamisega kaasnevat müra ja õhusaaste olukorra muutumist ning selgitama leevendavate meetmete vajaduse;

9.4arvestama teiste piirkonnas kavandatavate arendustegevustega (sh olemasolevad ja kavandatavad kõrghooned) ning käsitlema detailplaneeringu elluviimisel kaasnevat kumulatiivset mõju.

10.Keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldaja on Tallinna Keskkonnaamet (aadress Harju tn 13, 10130 Tallinn), kes korraldab keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi ja aruande menetluse ning koostöös linnaosa valitsusega keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avaliku väljapaneku ja arutelu.

11.Haabersti Linnaosa Valitsusel ja Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil korraldada detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu tutvustamiseks avalik väljapanek.

12.Tallinna Linnaplaneerimise Ametil avaldada otsus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid, Ametlikes Teadaannetes ja Tallinna veebilehel.

13.Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil teavitada keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest 14 päeva jooksul pärast otsuse tegemist Ametlikes Teadaannetes ja vähemalt ühes üleriigilise või kohaliku levikuga ajalehes ning elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikes 6 nimetatud asutusi.

14.Detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsusega saab tutvuda Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametis, Harju tn 13, esmaspäeviti kella 14–18 ja neljapäeviti kella 9–12 ning Tallinna õigusaktide registris aadressil https://teele.tallinn.ee.

15.Otsuse peale võib 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule ([email protected]).

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 22

LISA 2 Paldiski mnt 108 DP eskiisjoonis

Lisa 3 Ametlikes Teadaannetes avaldatud teatis KSH algatamise kohta