Üldkäskkiri

1

Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori üldkäskkirja

„Hankekorra kinnitamine“ lisa

HANKEKORD

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Eesmärk ja reguleerimisala

1.1.1. Hankekorraga kehtestatakse Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi amet)

riigihangete planeerimise, korraldamise ning raam- ja hankelepingute (edaspidi

koos nimetatud leping) sõlmimise üldpõhimõtted ning riigihangetega seotud

ülesannete ja vastutuse jaotus.

1.1.2. Hankekorda rakendatakse kooskõlas riigihangete seaduse (edaspidi RHS),

Siseministeeriumi (edaspidi SiM) valitsemisala riigihangete läbiviimise korra

(edaspidi valitsemisala kord), ameti teenuste ja ressursside haldamise,

planeerimise, eelarvestamise ning arendamise põhimõtete ja korraldusega

(edaspidi teenuste haldamise, planeerimise ja eelarvestamise kord) ning muude

ameti töökorraldust reguleerivate dokumentidega. Välisvahenditest rahastatavate

riigihangete korral tuleb lähtuda ka teistest asjassepuutuvatest õigusaktidest ja

toetuslepingu tingimustest.

1.1.3. SiM valitsemisala kesksete riigihangete ja ühishangete ettevalmistamisel ning

läbiviimisel lähtutakse lisaks ameti hankekorrale ka valitsemisala korrast.

1.1.4. Hankekord ei reguleeri ameti riigisaladusega seotud eelarvevahenditest

rahastatavate riigihangete läbiviimist ja lepingute sõlmimist ning RHS § 11 lg 1

punktides 7 ja 14 sätestatud erandite kasutamist ning nimetatud erandite alusel

lepingute sõlmimist.

1.2. Mõisted:

1.2.1. hankeplaan – ameti eelarve alusel koostatud iga-aastane riigihangete läbiviimise

kava, milles määratakse kindlaks vähemalt hankekorraga kooskõlas planeeritavad

riigihanked;

1.2.2. huvide konflikt – olukord, kus ameti või tema nimel tegutseva isiku töötajal,

ametnikul, juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud riigihanke

ettevalmistamisesse või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle

riigihanke tulemust, on otseselt või kaudselt finantsalaseid, majanduslikke või

muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust või sõltumatust

kahjustavatena;

1.2.3. keskne riigihange – keskse hankija poolt SiM valitsemisala asutustele asjade

ostmine, teenuste või ehitustööde tellimine või lepingu sõlmimine asutustele asjade

ostmiseks või teenuste või ehitustööde tellimiseks;

1.2.4. kesksete riigihangete kava – siseministri või tema volitatud isiku poolt neljaks

aastaks kinnitatud kava, milles määratakse kindlaks SiM valitsemisala kesksed

hanked ja kava kinnitamise hetkel teadaolevad ühishanked;

1.2.5. kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm – dokumendi vorm, kus dokument ei

ole allkirjastatud, kuid sisaldab tehingu osapoolte nimesid ning dokumendis toodud

info on loetavalt esitatav ja paljundatav. Kirjalikku taasesitamist võimaldavaks

vormiks on üldjuhul e-kiri.

1.2.6. lepingu täitmise eest vastutav isik – lepingus kontaktisikuna määratud isik, kes

vastutab ja korraldab, et lepingut täidetakse lepingus sätestatud tingimustel;

2

1.2.7. maksumuselt piirmäära ületav erand – hankekorra mõistes riigihanke erand,

mille maksumus algab vastava hankeeseme lihthanke piirmäärast, kaitse- ja

julgeolekuvaldkonna erisuse puhul erisus, mille maksumus algab vastava

hankeeseme kaitse- ja julgeolekuvaldkonna lihthanke piirmäärast;

1.2.8. minikonkurss – raamlepingu poolteks olevate pakkujate vahel RHS-is ja

raamlepingus sätestatud korras korraldatav konkurss, mille eesmärk on

raamlepingus toodud nõuete täitmine või hankelepingu sõlmimine;

1.2.9. nõue – lepingust või seadusest tulenev õiguskaitsevahendi rakendamine;

1.2.10. ostujuht – struktuuriüksuse juhi määratud ameti teenistuja või

ametikohapõhiselt ostujuht, kes haldab tema vastutada oleva ostugrupi materjale ja

koordineerib nende soetamist, toetab ja nõustab tehnilise kirjelduse eest vastutavat

isikut turu-uuringu läbiviimisel ning esitab hanketaotlusi tema vastutusel oleva

ostugrupi materjalide lõikes;

1.2.11. ostukeskkond – keskkond, mille kaudu esitatakse üldjuhul taotlus ostuvajaduse

kohta;

1.2.12. ostukorraldaja – raamlepingu täitmise eest vastutava isiku määratud ameti

teenistuja, kes korraldab lepingu alusel asjade ostmist või teenuste tellimist;

1.2.13. planeeriv teenus – teenus, mille vastutada on ressursikomplekti aastakulu, arvu

(koguse) ja komplekti kuuluvate materjalide soetuse planeerimine talle eraldatud

kululae (eelarve piirnumbri) piires. Planeerimise eest vastutab teenuse omanik või

tema poolt määratud ressursihaldur;

1.2.14. pretensioon – etteheide lepingupartnerile asja, teenuse või töö kvaliteedi,

koguse või muu asjaolu lepingule mittevastavuse kohta;

1.2.15. riigihange – asja ostmine, teenuse tellimine, ideekavandi saamine, ehitustöö

tellimine või kontsessioonilepingu sõlmimine;

1.2.16. riigihanke erand – hankekorra mõistes RHS § 11 lõike 1 punktis 20 sätestatud

erand või RHS § 170 lõikes 1 sätestatud kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihanke

erisus, mille korral ei ole hankija kohustatud RHS-is sätestatud korda rakendama,

kuid on kohustatud järgima hankekorras ja SiM valitsemisala hankekorras erandite

kohta sätestatut;

1.2.17. riigihanke eest vastutav isik – hanke- ja lepingutalituse (edaspidi HLT) juhi

määratud isik, kes vastutab riigihanke menetluse õiguspärase läbiviimise eest kuni

lepingu sõlmimiseni;

1.2.18. riigihanke taotlus – dokumendihaldussüsteemis (edaspidi DHS) esitatav

riigihanke vormikohane taotlus, mis sisaldab riigihanke ettevalmistamiseks ja

läbiviimiseks vajalikke andmeid ning millele on lisatud riigihanke tehniline

kirjeldus ja turu-uuringu tulemused;

1.2.19. riigihanke tehniline kirjeldus – lepingu eseme kirjeldamiseks vastavas

valdkonnas tegutsevatele isikutele arusaadavat terminoloogiat ja täpsusastet

kasutades asjade või teenuste omaduste ja neile esitatavate nõuete loetelu või

ehitustööde omaduste ja neile esitatavate tehniliste nõuete kogum, mis on

koostatud kooskõlas RHS-is, hankekorras ja asjasse puutuvates õigusaktides

sätestatud põhimõtetega;

1.2.20. riigihanke tehnilise kirjelduse eest vastutav isik – riigihanget algatava

struktuurüksuse juhi poolt määratud ja hankeplaanis nimetatud konkreetse

riigihanke tehnilise kirjelduse koostamise ja turu-uuringu läbiviimise eest vastutav

ameti teenistuja, kes omab riigihanke esemele vastavas valdkonnas sisulisi

teadmisi ning vastutab tehnilises kirjelduses esitatud tingimuste põhjendatuse ja

õigsuse eest;

3

1.2.21. seotud hange – dünaamilises hankesüsteemis dünaamilise hankesüsteemiga

liidetud taotlejatele pakkumuse esitamise ettepaneku tegemine, mille eesmärgiks

on hankelepingu sõlmimine;

1.2.22. turu-uuring – riigihanke ettevalmistamiseks läbiviidav uuring, milles

analüüsitakse turu olukorda hankeesemele vastavas valdkonnas ja selgitatakse

välja, milliseid tingimusi on ostu tulemuslikuks läbiviimiseks võimalik ja

otstarbekas seada, arvestades turul pakutavaid tooteid ja ettevõtjate võimekust ning

asjaomast hinnataset tingimusel, et see ei moonuta konkurentsi;

1.2.23. volitatud isik – eelarvejuht või tema määratud teenistuja, keda on volitatud

tegema tehinguid määratud teenuse, eelarve konto, ressursi/kulukoha või

kululimiidi piires ning kooskõlastama/kinnitama kuludokumente;

1.2.24. väikeost – riigihange, mille käibemaksuta maksumus on väiksem kui

hankekorra punktis 2.6 nimetatud maksumused;

1.2.25. väikeostu läbiviija – ostujuhi delegeerimise alusel väikeostu läbiviiv ameti

teenistuja;

1.2.26. välisvahendid – rahaline toetus, mida välisrahastaja eraldab sihtotstarbeliselt

konkreetse välisprojekti elluviimiseks. Välisprojekti all on silmas peetud kindla

eesmärgi saavutamisele suunatud, ajas ja ruumis piiritletud tegevust või tegevuste

kogumit, mille kulud katab osaliselt või täielikult välisrahastaja sõlmitava lepingu

või üksikakti alusel. Välisrahastajaks on rahvusvahelise organisatsiooni või

välisriigi poolt rahastatava välisabiprogrammi/fondi omanik või volitatud haldaja;

1.2.27. ühishange – kahe või enama hankija sõlmitud kokkuleppe alusel korraldatud

ühine riigihange, kus üks ühishankes osalevatest hankijatest korraldab volituse

alusel riigihanke teise või teiste hankijate eest.

1.3. Volitused

1.3.1. Ameti esindaja riigihanke vaidlustuse läbivaatamisel riigihangete

vaidlustuskomisjonis on ameti teenistuja või välisekspert HLT juhi volikirja alusel;

1.3.2. Ameti esindaja teise hankija poolt korraldatavas riigihankes on ameti teenistuja

HLT juhi ühekordse volikirja alusel. Ameti esindaja pädevus ameti esindamisel

määratakse volikirjas;

1.3.3. Ameti nimel teisele hankijale keskse- (v.a SiM valitsemisala keskne hange) ja

ühishanke läbiviimiseks, vaidlustuskomisjonis ameti esindamiseks, raamlepingu

sõlmimiseks ja raamlepingu alusel minikonkursi korraldamiseks võib vastava

kokkuleppe sõlmida või volituse anda HLT juht.

1.4. Meetmed huvide konflikti ja korruptsiooniohu ennetamiseks, tuvastamiseks ja

kõrvaldamiseks riigihankel

1.4.1. Riigihankega seotud isikul (sealhulgas, kuid mitte ainult, väikeostu korraldaval

teenistujal, riigihanke tehnilise kirjelduse eest vastutaval isikul, riigihanke eest

vastutaval isikul, HLT teenistujal, kellega riigihanke eest vastutav isik peab

kooskõlastama muu hulgas riigihankes tehtavad otsused, hankekomisjoni

liikmetel, lepingu täitmise eest vastutaval isikul ning lepingu allkirjastajal) on

kohustus järgida korruptsioonivastasest seadusest tulenevaid toimingupiiranguid,

millest tulenevalt on keelatud riigihankega seotud toimingu või otsuse tegemine,

kui:

1.4.1.1. otsus või toiming tehakse isiku enda või temaga seotud isiku suhtes;

1.4.1.2. isik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või

muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust;

1.4.1.3. isik on teadlik huvide konfliktist.

4

1.4.2. Iga väikeostu läbiviimisega seotud ameti teenistuja (sh ettevalmistamisega,

läbiviimisega või täitmisega seotud isik) kinnitab väikeostu läbiviimise protsessis

osalemisega, et tal ei esine väikeostu läbiviimisega seoses huvide konflikti.

1.4.3. Kõik riigihanke komisjoni liikmed, sh riigihanke eest vastutav isik, samuti

riigihanke juurde määratud HLT jurist, peavad riigihanke menetluses osalemisel

kinnitama huvide konflikti puudumist riigihangete registris (edaspidi RHR). Kui

RHR-is huvide konflikti puudumise kinnitust ei ole võimalik anda, tuleb HLT

nõudmisel esitada kinnitus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis riigihanke

eest vastutavale isikule.

1.4.4. Riigihanke menetlemisest ei tohi osa võtta isik, kelle tegevuses esineb huvide

konflikt või kelle puhul tekib kahtlus tema erapooletuses. Teenistuja peab huvide

konflikti ilmnemisel või erapooletuse kahtluse korral hoiduma konkreetse

riigihankega seoses edaspidistest tegevustest. Huvide konflikti ennetamiseks ja

vältimiseks riigihanke ettevalmistamisel, läbiviimisel ning otsuste tegemisel tuleb

muu hulgas juhinduda ameti töökorrast, korruptsiooni vältimise juhendist ja

eetikakoodeksist.

1.4.5. Pakkumuste hindamisse ei tohi kaasata pakkujaga seotud isikuid. Ameti nimel

tegutsev isik ei tohi olla seotud ühegi potentsiaalse pakkujaga viisil, mis võib anda

ühele või mõnele pakkujale eelise teiste ees või kahjustada või hakata kahjustama

konkurentsi.

1.4.6. Huvide konflikti ilmnemisel on isik kohustatud kuni vahetu juhi otsusest

teadasaamiseni hoiduma võimalikust konfliktsest toimingust või otsuse

vastuvõtmises osalemisest, sellest viivitamata teavitama kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis oma vahetut juhti, kes otsustab kolme tööpäeva jooksul isiku

taandamise vajalikkuse ja määrab vajadusel uue isiku vastavat rolli täitma. Kui

taandamine ei ole võimalik, peab riigihange olema läbi viidud nii, et igasugune

seotusest tulenev eelis, näiteks mingi informatsiooni teadmise kaudu, on täielikult

välistatud.

1.5. Turu-uuringud

1.5.1. Riigihanke piirmäära ületavate riigihangete ja maksumuselt piirmäära ületavate

erandite korral peab riigihanke tingimuste ja riigihanke alusdokumentide

koostamisele eelnema turu-uuringu läbiviimine, mis on toeks riigihanke tingimuste

kehtestamisel. Turu-uuringu võib läbi viia ka alla riigihanke piirmäära jäävate

riigihangete ettevalmistamiseks.

1.5.2. Maksumuselt piirmäära ületavate erandite korral peab riigihanke erandi otsusele

eelnema turu-uuringu läbiviimine tingimusel, et seeläbi ei satuks ohtu kaitsmist

vajav teave. Turu-uuringu tulemus peab olema vormistatud hankekorras turu-

uuringut reguleerivate punktide kohaselt, arvestades muu hulgas korra punktis

4.4.2 esitatud nõudeid.

1.5.3. Turu-uuringu eesmärgiks on saada täpsem ülevaade turul pakutavast, teha selgeks

võimalikud pakkujad, nende võimekus ja vajadusel usaldusväärsus ning lepingu

eseme võimalik hinnatase, koguda infot aja- ja asjakohase tehnilise kirjelduse

koostamiseks, et luua eeldused parima hinna ja kvaliteediga tulemuse

saavutamiseks. Kui see on tulenevalt riigihanke esemest asjakohane, loetakse turu-

uuringuks ka ameti poolt kuni viimase kolme aasta jooksul sarnaste tingimuste

alusel läbiviidud riigihanget.

1.5.4. Turu-uuringu käigus võib ameti teenistuja RHS-is sätestatud ulatuses ja tingimustel

konsulteerida ka asjaomases valdkonnas tegutsevate isikute ja ettevõtjatega. Turu-

uuringu käigus saadud nõuandeid võib kasutada riigihanke kavandamisel ja

5

korraldamisel tingimusel, et see ei moonuta konkurentsi. Turu-uuringu tegemisel

ja selle käigus saadud nõuannete riigihankes kasutamisel tagab ameti teenistuja

ettevõtjate mittediskrimineerimise ja riigihanke läbipaistvuse põhimõtete

järgimise.

1.5.5. Turu-uuringu tulemus vormistatakse HLT poolt koostatud vormi kohaselt

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning sellest peavad selgelt välja

tulema vähemalt järgmised turu-uuringu läbiviimise hetkel teadaolevad andmed:

1.5.5.1. ameti vajadustele vastavad asjad, teenused, ehitustööd (edaspidi koos

nimetatud tooted) või esialgne tehniline kirjeldus;

1.5.5.2. võimalikud ettevõtjad, kes pakuvad turul eelnimetatud tooteid, teenuseid

või ehitustöid;

1.5.5.3. esialgsed ettepanekud ettevõtjatele esitatavatest nõuetest või ettevõtjate

valiku kriteeriumidest, kui neid kavatsetakse seada;

1.5.5.4. ettevõtjad, kes eeldatavalt vastavad eeltoodud tingimustele;

1.5.5.5. eeldatav tarneaeg;

1.5.5.6. eeldatav maksumus;

1.5.5.7. kui toode on seotud hilisemate kuludega, siis ka toote elutsükli

eeldatavad kulud;

1.5.5.8. allikad, mida on turu-uuringu koostamisel kasutatud või millele

tuginetud (näiteks messid, veebilehed, varasemad riigihanked (riigihanke

erandid) või punktis 1.5.4. nimetatud konsultatsiooni tulemused jms);

1.5.5.9. RHR-is läbiviidavate riigihangete korral kogu info, mis turu-uuringu

käigus ettevõtjatele edastati ja mis ettevõtjatelt saadi;

1.5.5.10. turu-uuringu koostamise kuupäev ja koostaja nimi.

1.5.6. Kui turu-uuringuna käsitletakse kuni viimase kolme aasta jooksul sarnaste

tingimuste alusel läbiviidud ostu, tuleb turu-uuringu tulemustes eelnimetatud

andmetest välja tuua vaid dokumentides mittesisaldunud või kaasajastamist

vajavad andmed, sealhulgas võimalik hinnamuutus.

1.5.7. Turu-uuringud säilitatakse DHS-is vastava riigihanke taotluse juures. Riigihanke

erandiga seotud turu-uuringud säilitatakse DHS-is asjaomases teenuspõhises

toimikus.

2. RIIGIHANGETE PLANEERIMINE 2.1. HLT koostab iga-aastase hankeplaani ostujuhtide esitatud hankeplaani sisendi alusel.

2.2. HLT edastab DHS-i vahendusel järgmise kalendriaasta hankeplaani ja riigihanke

erandite kava koostamiseks lähteülesande hiljemalt jooksva kalendriaasta novembri

viimasel nädalal ostujuhtidele täitmiseks ja projektijuhtidele ning teenuse omanikele

teadmiseks. Ostujuhid esitavad sisendi DHS-i kaudu vastavalt HLT antud juhistele ja

DHS-is etteantud vormile hiljemalt sisendi esitamise juhises määratud tähtajaks. Ühis- ja

kesksete hangete sisendi koondavad asutuste üleselt ostujuhid.

2.3. Hankeplaanis fikseeritakse ühte kalendriaastasse planeeritud HLT läbiviidavad

riigihanked, sealhulgas raamlepingu alusel läbiviidavad minikonkursid ja seotud hanked,

mille korraldamisel on RHS-i kohaselt nõutud toimingute tegemine RHR-is ning ameti

korraldatavad SiM valitsemisala kesksed riigihanked ja ühishanked.

2.4. Riigihanke erandeid sisaldav erandite kava vormistatakse eraldi dokumendina, kuhu

kantakse maksumuselt piirmäära ületavad erandid.

2.5. HLT võib ostujuhi ettepanekul lisada hankeplaani ka need riigihanked, mille maksumus

on väiksem kui punktis 2.6. toodud maksumused, kuid mis otsustatakse läbi viia RHR-

is.

2.6. RHS-i kohaselt nõuavad toiminguid RHR-is järgmised riigihanked:

6

2.6.1. asjade ostmine ja teenuste tellimine eeldatava käibemaksuta maksumusega alates

30 000 eurost;

2.6.2. eriteenuste tellimine, teenuste kontsessioonilepingu sõlmimine, sh eriteenuste

kontsessioonilepingu sõlmimine ja ideekonkursi korraldamine eeldatava

käibemaksuta maksumusega alates 60 000 eurost;

2.6.3. ehitustööde tellimine, kaitse- ja julgeolekuvaldkonna asjade ostmine või teenuste

tellimine, välja arvatud lihtsustatud korras tellitavad teenused, eeldatava

käibemaksuta maksumusega alates 60 000 eurost;

2.6.4. ehitustööde kontsessioonilepingu sõlmimine, kaitse- ja julgeolekuvaldkonna

ehitustööde ja lihtsustatud korras tellitavate teenuste tellimine, sotsiaalteenuste

tellimine, sh sotsiaalteenuste kontsessioonilepingute sõlmimine eeldatava

käibemaksuta maksumusega alates 300 000 eurost.

2.7. Riigihanke eeldatava maksumuse määramisel tuleb lisaks RHS-is ning teenuste

haldamise, planeerimise ja eelarvestamise korras sätestatule arvestada muuhulgas

järgmisi summeerimise põhimõtteid:

2.7.1. ühe kalendriaasta jooksul samaliigilised, funktsionaalselt koos toimivad või sama

eesmärgi saavutamiseks vajalike asjade, teenuste või ehitustööde maksumused

summeeritakse ja arvestatakse võimalusel üheks riigihankeks;

2.7.2. kui riigihanke eseme hooldust ja tarvikuid on võimalik hankida vaid asja pakkujalt,

arvestatakse riigihanke eeldatava maksumuse hulka ka asja hoolduse ja tarvikute

eeldatav kogukulu;

2.7.3. kui riigihanke esemeks oleva asja ostmisega kaasneb väljaõppe läbiviimine ameti

teenistujale või muule tema poolt määratud isikule, siis arvestatakse riigihanke

eeldatava maksumuse hulka ka väljaõppega kaasnev kogukulu;

2.7.4. kui riigihanke esemeks oleva asja ostmisega kaasnevad teenused, mis on vajalikud

riigihanke lepingu täitmiseks, siis arvestatakse riigihanke eeldatava maksumuse

hulka ka teenuse eeldatav kogukulu.

2.8. Ameti veebilehel avaldatav hankeplaan peab sisaldama planeeritavate riigihangete kohta

vähemalt järgmisi andmeid:

2.8.1. riigihanke ese;

2.8.2. riigihanke eeldatav maksumus käibemaksuta;

2.8.3. kavandatav riigihanke menetluse liik;

2.8.4. riigihanke väljakuulutamise eeldatav aeg vähemalt kvartali täpsusega;

2.8.5. lepingu täitmise periood (kuudes);

2.8.6. riigihanke tehnilise kirjelduse eest vastutav isik;

2.8.7. planeeritud rahastamisallikas.

2.9. Hankeplaan ja erandite kava kooskõlastatakse hankeplaanis ning erandite kavas

nimetatud riigihanke tehnilise kirjelduse eest vastutavate isikutega ja asjaomaste

ostujuhtidega. Hankeplaani ja erandite kava kinnitab peadirektori asetäitja arenduse alal

otsusega 21 päeva jooksul pärast ameti eelarve kinnitamist. Kinnitatud hankeplaan

edastatakse DHS-i vahendusel teadmiseks SiM-ile. Hankeplaan avaldatakse

viivitamatult ameti veebilehel.

2.10. Riigihankeid võib erandkorras korraldada hankeplaaniväliselt. Hankeplaanivälise

riigihanke korraldamiseks esitatakse HLT-le riigihanke taotlus vastavalt hankekorra

punktis 4 sätestatule.

2.11. Hankeplaan ja erandite kava kinnitatakse üks kord aastas. Hankeplaani- või erandite kava

välise riigihanke korraldamine või hankeplaani- või erandite kava kohase riigihanke

hankevajaduse muutumine ei too kaasa hankeplaani või erandite kava uut kinnitamist.

2.12. Hankeplaani täitmist seiratakse ja seires kajastatakse vähemalt järgmist infot:

seireperioodil läbi viidud, töösse esitatud, edasi lükkunud, ära jäänud ja

7

hankeplaaniväliselt töösse võetud riigihanked, kohaldatud erandid ning esitatud

vaidlustused.

3. VÄIKEOSTU MENETLUSE LÄBIVIIMINE 3.1. Hankekorra kolmandas punktis sätestatut rakendatakse riigihangetele, mille eeldatav

käibemaksuta maksumus on väiksem kui hankekorra punktis 2.6 nimetatud maksumused

ning asjade ostmiseks, teenuste ja ehitustööde tellimiseks puudub kehtiv leping,

väljaarvatud punktis 3.9.1 toodud juhul.

3.2. Ameti teenistuja peab väikeostu menetluse läbiviimisel tegutsema läbipaistvalt ja

kontrollitavalt, kohtlema kõiki riigihankes osalevaid ettevõtjaid võrdselt, tagama

konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel ning ameti rahaliste vahendite säästliku

ja otstarbeka kasutamise.

3.3. Väikeostu menetluse viib läbi ostujuht või selleks ostujuhilt kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis loa saanud ameti teenistuja (edaspidi väikeostu läbiviija). Kui

ostujuht volitab kooskõlastusega ostu läbiviimise väikeostu läbiviijale, annab ostujuht

väikeostu läbiviijale juhised ostu läbiviimiseks ja väikeostu läbiviija on kohustatud

saadud juhiseid järgima.

3.4. Ostujuht võib delegeerida väikeostu menetluse läbiviimise väikeostu läbiviijale

järgmistel juhtudel:

3.4.1. ameti teenistuja avaldab soovi ostu ise läbiviimiseks;

3.4.2. ameti teenistuja annab nõusoleku ostujuhi juhendamisel ostu läbiviimiseks.

3.5. Väikeostu läbiviimiseks tuleb võtta kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

kooskõlastused:

3.5.1. volitatud isikult (eelarveliste vahendite olemasolu);

3.5.2. välisvahenditest rahastatava väikeostu korral projektijuhilt (väikeostu läbiviimise

aluseks olevate tingimuste kooskõla projektis toodud nõuetega);

3.5.3. HLT juhilt, kui läbi viidava väikeostu eeldatav käibemaksuta maksumus on alates

20 000 eurost ja koostatakse väikeostu pakkumuste küsimise dokument võrdlevate

pakkumuste võtmiseks (dokumendis toodud tingimuste kooskõla RHS-iga);

3.5.4. ostujuhilt, kui ostu viib läbi ostujuhi loal väikeostu läbiviija.

3.6. Väikeostu läbiviimisel, mille eeldatav käibemaksuta maksumus summeerituna on

alla 20 000 euro, peab väikeostu läbiviija lähtuma järgmisest: 3.6.1. küsida tuleb väikeostu läbiviimiseks nõutud kooskõlastused lähtudes punktist 3.5

toodust;

3.6.2. soovituslik on väikeostu läbiviimiseks küsida võrdlevad pakkumused kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis lähtudes punktis 3.7 toodud nõuetest. Kui

ostujuht peab vajalikuks võrdlevate pakkumuste võtmist, tuleb seda teha;

3.6.3. võrdlevaid pakkumusi mitte võttes tuleb väikeostu juurde lisada kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis põhjendus, kus on selgitatud, kuidas on

väikeostu läbiviimisel tagatud RHS üldpõhimõtete järgmine. Põhjendus tuleb

lisada DHS-i väikeostuga seotud dokumentide juurde.

3.7. Väikeostu läbiviimisel, mille eeldatav käibemaksuta maksumus summeerituna on

alates 20 000 eurost, peab väikeostu läbiviija lähtuma järgmisest:

3.7.1. küsida tuleb väikeostu läbiviimiseks nõutud kooskõlastused lähtudes punktis 3.5

toodust;

3.7.2. küsida tuleb võimalusel vähemalt kolmelt ettevõtjalt samaaegselt võrdlevad

pakkumused;

8

3.7.3. võrdlevate pakkumuste küsimiseks tuleb koostada väikeostu pakkumuste küsimise

dokument, mis sisaldab muu hulgas pakkumuste esitamise tähtpäeva, väikeostu

eseme kirjeldust ja soovitud täitmise tähtaega, eduka pakkumuse valimise

kriteeriume ning arve esitamise tingimusi;

3.7.4. koostada tuleb väikeostu protokoll, kus tuleb muu hulgas välja tuua eduka pakkuja

valiku põhjendused. Protokoll tuleb välisrahastuse korral kooskõlastada

projektijuhiga ning juhul, kui eduka pakkumuse maksumus ületab esialgu volitatud

isikuga kooskõlastatud eelarvelisi vahendeid, ka volitatud isikuga, kui ostu viib läbi

väikeostu läbiviija, siis ostujuhiga;

3.7.5. tuleb teavitada pakkujaid väikeostu tulemusest.

3.8. Väikeostu, mille eeldatav käibemaksuta maksumus summeerituna on alates

20 000 eurost, võib võrdlevaid pakkumusi võtmata läbi viia kui: 3.8.1. tegemist on ametist sõltumatute ettenägematute sündmuste tagajärjel (näiteks oht

varale, isikule, keskkonnale) tekkinud ostuvajadusega, mille puhul ei ole võimalik

ajalisest faktorist tulenevalt võrdlevaid pakkumusi küsida või;

3.8.2. kui tellimuse saab teha ainult ühelt pakkujalt või lepingu sõlmida ainult ühe

pakkujaga muu hulgas, kuid mitte ainult tehnilistel või ainuõiguste, sealhulgas

intellektuaalomandi õiguste kaitsega seotud põhjustel ja konkurentsi puudumine ei

tulene tehnilises kirjelduses esitatud tingimuste kunstlikust kitsendamisest, või

kunstilistel põhjustel, sealhulgas unikaalse kunstiteose või kunstilise esituse

loomisel või omandamisel või;

3.8.3. ostetakse asju väga lühikese aja jooksul pakutud eriti soodsat võimalust ära

kasutades tavalisest turuhinnast oluliselt madalama hinnaga.

3.8.4. Väikeostu läbiviimiseks peab enne ostu läbiviimist koostama kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis põhjenduse võrdlevate pakkumuste küsimata

jätmise kohta ja kooskõlastama selle enne pakkumuse küsimist ostujuhiga või

[email protected], kui väikeostu viib läbi ostujuht. Põhjendus tuleb

lisada DHS-i väikeostu protokolli juurde.

3.9. Ostujuht võib väikeostuks kooskõlastuse andmisest keelduda, kui: 3.9.1. ostu teostamiseks on olemas kehtiv leping. Erandkorras objektiivsetel põhjustel

võib jaotada riigihanke osadeks ning teostada ostu lepinguväliselt, mille lubatavuse

hindamise kohustus on iga juhtumi osas eraldi lepingu täitmise eest vastutaval

isikul. Kui väikeost sooritatakse lepinguväliselt, peab selle juures olema mh

selgitus, miks ostu lepingu alusel ei sooritatud. Selgitus tuleb lisada DHS-i

väikeostuga seotud dokumentide juurde.

3.9.2. ametis on tehtud eelarveaasta jooksul punktis 2.7.1. tähenduses summeeritavaid

oste, mille summeeritud maksumuse kohaselt tuleb riigihange korraldada RHR-is;

3.9.3. puudub volitatud isiku kooskõlastus;

3.9.4. puudub projektijuhi kooskõlastus välisvahenditest rahastatava väikeostu korral.

3.10. Kõikide väikeostude läbiviimisel, sõltumata väikeostu summast, tuleb DHS-is

registreerida ja talletada vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis:

3.10.1. punktides 3.5.2-3.5.4 nimetatud kooskõlastused;

3.10.2. võrdlevate pakkumuste küsimiseks koostatud väikeostu dokumendid;

3.10.3. ostu sooritamiseks ettevõtjatega peetud teabevahetus;

3.10.4. väikeostu protokoll, sh esitatud pakkumused;

3.10.5. põhjendused, mida on väikeostu läbiviimisel nõutud;

9

3.10.6. Punktis 3.10 nimetatud dokumente säilitatakse vastavalt ametis kehtivale

dokumentide liigitusskeemile ja õigusaktidele, välisvahenditest rahastatavate

projektide korral vähemalt seitse aastat või vastava meetme kohta kehtestatud

õigusaktis sätestatud tähtajani.

4. RIIGIHANGETE REGISTRIS LÄBIVIIDAVATE HANGETE MENETLEMINE 4.1. Hankekorra punktis 4 sätestatud korda rakendatakse riigihangetele, sealhulgas kaitse- ja

julgeolekuvaldkonna riigihangetele, mille korraldamisel on RHS-i kohaselt nõutud

toimingute tegemine RHR-is, samuti raamlepingute alusel RHR-is läbiviidavatele

minikonkurssidele, seotud hangetele ning riigihangetele, mida on otsustatud läbi viia

RHR-is, võttes arvesse käesolevas punktis toodud erisusi.

4.2. HLT korraldab kõik ameti hankeplaanikohased ja hankeplaanivälised riigihanked,

minikonkursid ja seotud ostud, mida tuleb läbi viia RHR-is.

4.3. Riigihanke (sh minikonkursi ja seotud hanke) menetlemise käigus RHR-is koostatavaid

dokumente üldjuhul DHS-is ei registreerita ja need säilitatakse RHR-is.

4.4. Riigihanke korraldamine 4.4.1. Riigihanke läbiviimiseks esitab ostujuht HLT juhile DHS-i kaudu riigihanke

taotluse, mis peab sisaldama DHS-is nõutud andmeid ja millele lisab riigihanke

tehnilise kirjelduse ning riigihanke piirmäära ületava riigihanke korral hankekorra

nõuetele vastava turu-uuringu tulemuse. Riigihanke tehniline kirjeldus peab olema

kooskõlas RHS-s ja hankekorras sätestatuga ning arvestama ostetavatele asjadele,

tellitavatele teenustele või ehitustöödele tingimuste seadmisel muuhulgas ka

hilisemate ülalpidamis- ja hoolduskuludega.

4.4.2. Riigihangete puhul, mis sisaldavad või on seotud riigisaladuse või salastatud

välisteabega või muu kaitset vajava teabega, märgitakse dokumentidesse ka

õigusaktidest tulenev teabe salastamise või kaitsmise alus ning nimetatud

dokumente menetletakse kooskõlas vastavate õigusaktidega.

4.4.3. Riigihanke taotlus esitatakse DHS-is hiljemalt hankeplaanis määratud tähtajaks.

Hilinenud taotluse korral peab riigihanke tehnilise kirjelduse eest vastutav isik

arvestama, et lepingu sõlmimise kuupäev võib edasi lükkuda.

4.4.4. Hankeplaanivälise riigihanke korral tuleb riigihanke taotlus enne HLT juhile

esitamist kooskõlastada volitatud isikuga ja peadirektori asetäitjaga arenduse alal.

Kooskõlastus küsitakse DHS-i kaudu ja sellele lisatakse mh põhjendus, miks

riigihange korraldatakse hankeplaaniväliselt.

4.4.5. HLT juht määrab DHS-is iga korraldatava riigihanke juurde kaks HLT teenistujat:

4.4.5.1. riigihanke eest vastutava isiku;

4.4.5.2. HLT teenistuja (üldjuhul jurist), kellega riigihanke eest vastutav isik peab

kooskõlastama riigihanke alusdokumendid, vajadusel riigihanke

menetluse käigus antavad selgitused, riigihanke alusdokumentide

muudatused, riigihanke käigus tehtavad otsused ning riigihanke

tulemusena sõlmitavad lepingud.

4.4.6. Riigihanke eest vastutav isik kontrollib riigihanke taotluse vastavust hankekorra

nõuetele, ning annab taotluse esitajale taotluse kohta esmase tagasiside kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt viie tööpäeva jooksul taotluse

saamisest arvates. Tagasisidele lisab riigihanke läbiviimise eeldatava ajakava, mis

sisaldab infot RHS-ist tulenevate menetlustähtaegade kohta. Puudustega või

hilinemisega esitatud taotluse korral või kui riigihanke alusdokumentide

koostamise käigus tuleb tehnilist kirjeldust oluliselt muuta, võib lepingu sõlmimise

kuupäev edasi lükkuda.

10

4.4.7. Riigihanke eest vastutav isik teavitab rahvusvahelist riigihanke piirmäära ületavast

riigihankest, mida ei ole kinnitatud hankeplaanis, SiM-i aadressil

[email protected]. Rahvusvahelist piirmäära ületava riigihanke

korral küsitakse SiM-ilt hankekomisjoni ministeeriumi esindaja määramise kohta

sõltumata asjaolust, kas riigihange sisaldub kinnitatud hankeplaanis või mitte.

4.4.8. Riigihanke läbiviimiseks teeb HLT juht riigihanke läbiviimise otsuse, milles

moodustatakse hankekomisjon, määratakse riigihanke tehnilise kirjelduse eest

vastutav isik, riigihanke eest vastutav isik ja riigihanke menetluse liik ning

vajadusel tuuakse välja selle valiku põhjendus. Hankeplaanivälise riigihanke korral

märgitakse riigihanke läbiviimise otsuses lisaks eelpool toodule riigihanke eeldatav

maksumus. Alla riigihanke piirmäära jääva riigihanke korral, võib jätta

hankekomisjoni moodustamata ning hankekomisjoni ülesandeid täidavad

riigihanke tehnilise kirjelduse eest vastutav isik ja riigihanke eest vastutav isik.

Välisvahenditest rahastatava lepingu korral moodustatakse hankekomisjon

sõltumata piirmäärast ja määratakse hankekomisjoni liikmeks ka projektijuht, kes

vastutab projektilepingus toodud nõuete järgimise eest.

4.4.9. Riigihanke eest vastutav isik vastutab riigihanke õiguspärase läbiviimise ja

riigihanke tingimuste õiguspärasuse ja terviklikkuse eest ning RHR-i tähtaegsete

kannete, teadete, andmete ning dokumentide esitamise ja kogu riigihanke

menetlusega seotud dokumendihalduse eest. HLT juht võib määrata registri

kannete eest vastutavaks isikuks ka teise isiku.

4.4.10. Riigihanke tehnilise kirjelduse eest vastutav isik vastutab RHS-i ja

hankekorraga kooskõlas oleva riigihanke tehnilise kirjelduse koostamise ning

hankekorrakohase turu-uuringu läbiviimise ja riigihankele esitatud sisuliste

tingimuste läbimõelduse, otstarbekuse ja põhjendatuse eest. Riigihanke tehnilise

kirjelduse eest vastutav isik teeb ettepanekuid pakkujate kvalifitseerimise,

pakkumuste vastavustingimuste ning hindamiskriteeriumite seadmiseks,

eesmärgiga saavutada lepingu eseme terviklik majanduslik soodsus ja parim

kvaliteet olemasoleva raha eest.

4.4.10.1. Kui ressursivajadusi planeeritakse keskselt (nt. vormiriietus, relvastus,

sõidukid), siis vastutab asjade või teenuse tehnilise kirjelduse koostamise

eest vastavat ressurssi planeeriva teenuse omanik või tema poolt määratud

teenistuja;

4.4.10.2. Kui ressurssi ei planeerita keskselt, siis vastutab asjade või teenuse

tehnilise kirjelduse koostamise eest kasusaava teenuse omanik või tema poolt

määratud isik, kelle teenuse protsesside osutamiseks ressurssi enim

vajatakse;

4.4.10.3. Kui punktides 4.4.10.1 ja 4.4.10.2 nimetatud planeeriva teenuse omanik

või tema poolt määratud teenistuja vajab tehnilise kirjelduse koostamiseks

sisendit teiselt teenusest (riigihanke tehnilise kirjelduse eest vastutav

kaastäitja), kohustub teenuse omanik või tema poolt määratud teenistuja,

kelle teenuse protsesside elluviimiseks soetatavat ressurssi vajatakse, andma

ressurssi planeerivale teenuse omanikule tähtaegselt sisendit.

4.4.11. Hankekomisjoni koosseisu peab kuuluma vähemalt kolm isikut, sealhulgas

riigihanke eest vastutav isik ja tehnilise kirjelduse eest vastutav isik.

Hankekomisjoni esindab ja tööd juhib hankekomisjoni esimees, kelleks on üldjuhul

riigihanke eest vastutav isik. Hankekomisjoni puudumisel täidab hankekomisjoni

esimehe ülesannet riigihanke eest vastutav isik.

4.4.12. Hankekomisjoni esimehel on õigus kaasata hankekomisjoni koosseisu

asutuseväliseid sõltumatuid eksperte ning kesksete või ühishangete korral teiste

11

hankijate esindajaid tingimusel, et nende suhtes kehtivad hankekorras sätestatud

toimingupiirangud ja välistatud on huvide konflikt.

4.4.13. Kui riigihanke alusdokumentides on pakkumuste hindamiseks sätestatud

kvaliteediga seotud hindamiskriteeriumid, millele antakse hindamispunkte, võib

hankekomisjon moodustada vajadusel eraldi hindamiskomisjoni.

Hindamiskomisjoni võivad kuuluda nii hankekomisjoni liikmed kui ka teised ameti

teenistujad, asutusevälised sõltumatud eksperdid ja keskse või ühishanke korral

teiste hankijate esindajad, kelle ülesandeks on pakkumuste hindamine, lähtudes

riigihanke alusdokumentides esitatud hindamiskriteeriumidest. Nimetatud isikud

kaasatakse hindamiskomisjoni töösse tingimusel, et nende suhtes kehtivad

hankekorras sätestatud toimingupiirangud ja välistatud on huvide konflikt.

4.4.14. Pakkumuste hindamisse kaasatud isikute antud hindamispunktid koos

põhjendustega esitatakse riigihanke eest vastutavale isikule hindamislehel, mis on

hindaja poolt allkirjastatud. Lisaks esitatakse riigihanke eest vastutavale isikule

koos hindamislehega allkirjastatud kinnitus huvide konflikti puudumise kohta.

Hankekomisjonil on õigus küsida pakkumuste hindamisse kaasatud isikutelt

selgitusi pakkumustele antud hinnangute kohta.

4.4.15. Hankekomisjoni otsused langetatakse poolthäälte enamuse alusel. Otsused

peavad olema õiguspärased, kaalutletud ja põhjendatud ning kooskõlastatud

kõikide otsuse tegemisel osalenud hankekomisjoni liikmete poolt. Kui mõni

hankekomisjoni liige jääb eriarvamusele, lisatakse eriarvamus protokolli.

4.4.16. Hankekomisjon on otsustusvõimeline, kui otsuse tegemisel osaleb vähemalt

pool hankekomisjoni koosseisust. Kui hankekomisjoni liikmete hääled jagunevad

võrdselt, on otsustavaks hankekomisjoni esimehe hääl. Hankekomisjoni

puudumisel on erimeelsuste korral otsustav hääl riigihanke eest vastutaval isikul.

4.4.17. Hankekomisjoni töö vorm on koosolek, mille võib läbi viia ka kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis või muul moel elektrooniliselt. Hankekomisjoni

otsuste hääletamise võib läbi viia ka kooskõlastamise vormis.

4.4.18. Hankekomisjoni töö protokollid, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

või muul moel elektrooniliselt toiminud teabevahetus ja pakkumuste

hindamislehed on avaliku teabe seaduse § 35 lg 2 p 3 kohaselt asutusesisesed

dokumendid.

4.4.19. Hankekomisjoni õiguste ja kohustuste hulka kuuluvad:

4.4.19.1. kõikide riigihankega seotud otsuste tegemine;

4.4.19.2. osalemine riigihanke alusdokumentide ettevalmistamisel;

4.4.19.3. riigihanke alusdokumentide kooskõlastamine DHS-is või RHR-is;

4.4.19.4. läbirääkimistega riigihangete korral läbirääkimistel või dialoogis

osalemine;

4.4.19.5. vajadusel riigihanke kohta saabunud küsimustele vastuste

ettevalmistamisel osalemine.

4.4.20. Lisaks korra punktides 4.4.6, 4.4.7 ja 4.4.9 toodule on riigihanke eest vastutava

isiku ülesanded riigihanke läbiviimisel muuhulgas:

4.4.20.1. riigihanke menetluse läbiviimine, sh RHR-is kõikide vajalike toimingute

tegemine;

4.4.20.2. riigihanke taotluse ja hankekomisjoni ettepanekute alusel riigihanke

alusdokumentide ettevalmistamine ja vajalike kooskõlastuste tagamine;

4.4.20.3. riigihanke alusdokumentides vajadusel lihthankemenetluse, sotsiaal- ja

eriteenuste erimenetluse, kontsessiooni ning ideekonkursi läbiviimise korra

sätestamine;

12

4.4.20.4. riigihankes esitatud huvitatud ettevõtjate küsimustele tähtaegse

vastamise korraldamine ning vajadusel taotlejatelt või pakkujatelt taotluse

või pakkumuse kohta täiendavate selgituste, andmete või dokumentide

küsimine;

4.4.20.5. pakkuja või taotleja hankemenetlusest kõrvaldamise aluste

kontrollimine ja kontrolli tulemuste säilitamise tagamine;

4.4.20.6. koostöös tehnilise kirjelduse eest vastutava isikuga oma pädevuse

ulatuses taotlejate või pakkujate ning taotluste või pakkumuste vastavuse

kontrollimine riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning

komisjonile otsuste tegemiseks ülevaate esitamine eeltoodud kontrolli

tulemustest koos omapoolsete ettepanekute ja otsuskohtadega;

4.4.20.7. vajadusel hankekomisjoni koosolekute protokollimine ja vajadusel

koosolekute juhtimine ning riigihankega seotud otsuste ettevalmistamine;

4.4.20.8. läbirääkimistega riigihangete korral läbirääkimistel või dialoogis

osalemine ning vajadusel oma pädevuse ulatuses läbirääkimiste

protokollimine;

4.4.20.9. taotlejate või pakkujate teavitamine riigihankes tehtud otsustest;

4.4.20.10. vaidlustuste korral HLT juhi poolt riigihanke juurde määratud juristile

sisendi andmine vaidlustusele kirjaliku vastuse koostamiseks;

4.4.20.11. vajadusel lepingu projekti koostamine ning selle kooskõlastamiseks ja

allkirjastamiseks edastamine;

4.4.20.12. sõlmitud lepingu täitmiseks edastamine muu hulgas lepingu täitmise eest

vastutavale isikule, teadmiseks edastamine ning SAP-i kandmiseks

logistikabüroo poolt määratud teenistujatele.

4.5. Riigihanke tehnilise kirjelduse eest vastutava isiku ülesanded riigihanke

läbiviimisel on muu hulgas:

4.5.1. riigihanke sisult ühtse tervikuna planeerimine, eesmärgiga saavutada lepingu

eseme terviklik majanduslik soodsus ja parim kvaliteet olemasoleva raha eest;

4.5.2. turu-uuringu läbiviimine koostöös ostujuhiga ja riigihanke tehnilise kirjelduse

koostamine;

4.5.3. ettepanekute tegemine taotlejate või pakkujate kvalifitseerimis-, pakkumuse

vastavustingimuste, pakkumuse hindamiskriteeriumide ja sõlmitava lepingu

sisuliste tingimuste seadmiseks;

4.5.4. taotlejate või pakkujate ja pakkumuste sisulise vastavuse kontrollimine riigihanke

alusdokumentides esitatud tingimustele;

4.5.5. vajadusel pakkumuste hindamine lähtudes riigihanke alusdokumentides sätestatud

hindamiskriteeriumidest;

4.5.6. hankekomisjoni olemasolul teistele komisjoni liikmetele ülevaate esitamine

eeltoodud kontrolli tulemustest koos omapoolsete tähelepanekute ja

otsustuskohtadega;

4.5.7. hangitavatele asjadele tingimuste seadmisel asjade elutsüklikuludega ja hilisemate

ülalpidamis- ja hoolduskuludega ning võimalike tulevikus tekkivate kohustustega

arvestamine ning nende vajaduste katmiseks eelarveliste vajaduste

kooskõlastamine volitatud isikutega;

4.5.8. riigihanke eest vastutavale isikule sisendi andmine huvitatud ettevõtjate poolt

riigihanke kohta esitatud küsimustele vastamiseks;

4.5.9. vajadusel riigihanke eest vastutavale isikule sisendi andmine taotlejatelt või

pakkujatelt täiendavate selgituste, andmete või dokumentide küsimiseks;

13

4.5.10. vaidlustuste korral annab vajadusel HLT juhi poolt riigihanke juurde määratud

juristile sisendit vaidlustusele kirjaliku vastuse koostamiseks;

4.5.11. vajadusel riigihanke tulemuslikkuse analüüsi läbiviimine.

4.6. Riigihanke läbiviimise otsuse, selle muutmise või kehtetuks tunnistamise otsuse,

riigihanke alusdokumendid ja nende muudatused kooskõlastavad riigihanke juurde

määratud HLT jurist ja hankekomisjoni liikmed ning allkirjastab HLT juht. Kõik

riigihanke menetluses tehtavad otsused teeb hankekomisjon, otsused allkirjastab

hankekomisjoni esimees.

4.6.1. Eraldi kooskõlastamist ja allkirjastamist ei vaja taotluste või pakkumuste esitamise

tähtaja pikendamine või muu formaalne muudatus, millega riigihanke

alusdokumente sisuliselt ei muudeta.

4.7. Minikonkursi ja seotud hanke läbiviimine

4.7.1. Raamlepingu kohase minikonkursi läbiviimiseks RHR-is esitab lepingu täitmise

eest vastutav isik HLT juhile DHS-i kaudu minikonkursi läbiviimise taotluse, mis

peab sisaldama DHS-is nõutud andmeid ning millele lisab vajadusel sõlmitava

hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse. Taotlus esitatakse hiljemalt hankeplaanis

määratud riigihanke taotluse esitamise tähtajaks. Juhul, kui riigihanke tehnilise

kirjelduse eest vastutav isik ja lepingu täitmise eest vastutav isik on erinevad isikud,

kooskõlastab riigihanke tehnilise kirjelduse eest vastutav isik tehnilise kirjelduse

enne HLT-le esitamist ka lepingu täitmise eest vastutava isikuga.

4.7.2. Seotud hanke läbiviimiseks RHR-is esitab dünaamilise hankesüsteemi juurde

määratud tehnilise kirjelduse eest vastutav isik HLT juhile DHS-i kaudu riigihanke

taotluse, mis peab sisaldama DHS-is nõutud andmeid ning millele lisab vajadusel

sõlmitava hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse. Taotlus esitatakse hiljemalt

hankeplaanis määratud riigihanke taotluse esitamise tähtajaks.

4.7.3. Hankeplaanivälise minikonkursi või hankeplaanivälise seotud hanke korral tuleb

taotlus enne HLT juhile esitamist kooskõlastada volitatud isikuga ja peadirektori

asetäitjaga arenduse alal. Kooskõlastus küsitakse DHS-i kaudu ja sellele lisatakse

mh põhjendus, miks minikonkurss või seotud hange korraldatakse

hankeplaaniväliselt.

4.7.4. Hilinenud taotluste korral tuleb arvestada, et hankelepingu sõlmimise kuupäev võib

edasi lükkuda.

4.7.5. Minikonkursi läbiviimiseks teeb HLT juht minikonkursi läbiviimise otsuse,

millega moodustatakse hankekomisjon, määratakse riigihanke tehnilise kirjelduse

eest vastutav isik ja riigihanke eest vastutav isik. Alla riigihanke piirmäära jääva

minikonkursi korral võib jätta hankekomisjoni moodustamata ning

hankekomisjoni ülesandeid täidavad riigihanke tehnilise kirjelduse eest vastutav

isik ja riigihanke eest vastutav isik. Välisvahenditest rahastatava lepingu korral

moodustatakse hankekomisjon alates lihthanke piirmäärast ja määratakse

hankekomisjoni liikmeks ka projektijuht.

4.7.6. Seotud hanke läbiviimiseks teeb HLT juht riigihanke läbiviimise otsuse, millega

moodustatakse hankekomisjon, määratakse riigihanke tehnilise kirjelduse eest

vastutav isik ja riigihanke eest vastutav isik. Alla riigihanke piirmäära jääva seotud

hanke korral võib jätta hankekomisjoni moodustamata ning hankekomisjoni

ülesandeid täidavad riigihanke tehnilise kirjelduse eest vastutav isik ja riigihanke

eest vastutav isik. Välisvahenditest rahastatava lepingu korral moodustatakse

hankekomisjon alates lihthanke piirmäärast ja määratakse hankekomisjoni

liikmeks ka projektijuht

14

4.7.7. HLT juht määrab iga korraldatava minikonkursi juurde ka HLT teenistuja (üldjuhul

jurist), kellega riigihanke eest vastutav isik peab kooskõlastama minikonkursi

dokumendid ja nende muudatused, vajadusel minikonkursi käigus antavad

selgitused, samuti minikonkursi käigus tehtavad otsused ning minikonkursi

tulemusena sõlmitavad lepingud.

4.7.8. Minikonkursi ja seotud hanke läbiviimisel lähtutakse RHS-is ja raamlepingus

sätestatud tingimustest. Hankekomisjoni tööd, õigusi ja kohustusi puudutavas osas

ning pakkumuste hindamisega seonduvalt lähtutakse punktis 4 sätestatud korrast,

arvestades minikonkursiga ja seotud hankega kaasnevaid erisusi.

4.7.9. Minikonkursi ja seotud hanke läbiviimisel riigihanke eest vastutav isik muu hulgas:

4.7.9.1. valmistab ette minikonkursi ja seotud hankeläbiviimiseks vajalikud

dokumendid ja tingimused;

4.7.9.2. teeb RHR-is minikonkursi korraldamiseks kõik nõutud toimingud;

4.7.9.3. korraldab raamlepingu partnerite küsimustele tähtaegse vastamise ja

vajadusel esitatud pakkumuse kohta täiendavate selgituste, andmete ja

dokumentide küsimise;

4.7.9.4. kontrollib raamlepingu partnerite ja dünaamilise hankesüsteemiga

liidetud taotlejate hankemenetlusest kõrvaldamise aluseid ja vajadusel

kvalifikatsiooni vastavust;

4.7.9.5. kontrollib koostöös riigihanke tehnilise kirjelduse eest vastutava isikuga

oma pädevuse ulatuses pakkumuste vastavust minikonkursi ja seotud hanke

dokumentides esitatud tingimustele;

4.7.9.6. hankekomisjoni olemasolul teeb hankekomisjonile otsuse tegemiseks

ülevaate punktides 4.7.9.4 ja 4.7.9.5 nimetatud kontrolli tulemustest koos

omapoolsete ettepanekute ja otsuskohtadega, protokollib hankekomisjoni

koosolekuid ja vajadusel juhib neid ning valmistab ette minikonkursiga

seotud otsused;

4.7.9.7. teavitab raamlepingu partnereid minikonkursi või taotlejaid seotud

hanke raames tehtud otsustest;

4.7.9.8. vaidlustuse korral annab HLT juhi poolt minikonkursi või seotud hanke

juurde määratud juristile sisendi vaidlustusele kirjaliku vastuse

koostamiseks;

4.7.9.9. vajadusel korraldab raamlepingu alusel minikonkursi või seotud hanke

tulemusena hankelepingu sõlmimise;

4.7.9.10. edastab sõlmitud lepingu täitmiseks muu hulgas lepingu täitmise eest

vastutavale isikule, teadmiseks edastamine ning SAP-i kandmiseks

logistikabüroo poolt määratud teenistujatele;

4.7.9.11. esitab RHR-is kõik RHS-is nõutud andmed.

4.7.10. Minikonkursi ja seotud hanke läbiviimisel riigihanke tehnilise kirjelduse eest

vastutav isik muu hulgas:

4.7.10.1. koostab raamlepinguga või dünaamilise hankesüsteemiga kooskõlas

oleva tehnilise kirjelduse;

4.7.10.2. kontrollib vajadusel raamlepingu partnerite või taotlejate ja esitatud

pakkumuste sisulist vastavust minikonkursi või seotud hanke dokumentides

esitatud tingimustele;

4.7.10.3. hindab vajadusel esitatud pakkumusi lähtudes raamlepingus või seotud

hankes sätestatud hindamiskriteeriumidest;

4.7.10.4. hankekomisjoni olemasolul esitab teistele komisjoni liikmetele ülevaate

punktis 4.7.10.2 nimetatud kontrolli tulemustest koos omapoolsete

tähelepanekute ja otsustuskohtadega;

15

4.7.10.5. annab riigihanke eest vastutavale isikule sisendi raamlepingu partnerite

poolt minikonkursi seotud hanke kohta esitatud küsimustele vastamiseks;

4.7.10.6. annab vajadusel riigihanke eest vastutavale isikule sisendi raamlepingu

partneritelt või taotlejatelt täiendavate selgituste, andmete või dokumentide

küsimiseks;

4.7.10.7. vaidlustuse korral annab vajadusel HLT juhi poolt minikonkursi või

seotud hanke juurde määratud juristile sisendit vaidlustusele kirjaliku vastuse

koostamiseks.

4.7.11. Minikonkursi või seotud hanke läbiviimise otsuse, selle muutmise või kehtetuks

tunnistamise otsuse, minikonkursi või seotud hanke dokumendid ja nende

muudatused kooskõlastavad riigihanke juurde määratud HLT jurist,

hankekomisjoni liikmed ning allkirjastab HLT juht. Hankekomisjoni otsused

allkirjastab hankekomisjoni esimees.

4.7.11.1. Eraldi kooskõlastamist ja allkirjastamist ei vaja taotluste või pakkumuste

esitamise tähtaja pikendamine või muu formaalne muudatus, mis

minikonkursi dokumente sisuliselt ei muuda.

5. ERANDID 5.1. RHS § 11 lõike 1 punktides 1-6, 8-13 ja 15-21 sätestatud erandite, §-s 12 reguleeritud

sisetehingu ja hankijatevahelise koostöö ning § 170 lõikes 1 sätestatud kaitse- ja

julgeolekuvaldkonna riigihanke erisuste kasutamise korral lähtutakse hankekorras

sätestatust, välja arvatud neljas peatükk. Korra punkti 1.2.14 kohase riigihanke erandi

kohaldamisel tuleb muu hulgas arvestada valitsemisala korras sätestatud põhimõtteid.

5.2. RHS § 11 lõike 1 punktides 1-6, 8-13, 15-19 ja 21 sätestatud erandite ja §-s 12

reguleeritud sisetehingu ja hankijatevahelise koostöö korral erandi kohaldamiseks otsust

ei vormistata ja vastutavaid isikuid ning komisjoni ei määrata, samuti ei kohaldata muid

riigihanke erandite läbiviimist, sh turu-uuringud, ja planeerimist reguleerivaid sätteid.

Käesolevas punktis nimetatud erandi alusel sõlmitavast lepingust või lepingu juurde

lisatud dokumendist peab selguma kohaldatud erand ning erandi kohaldamise põhjendus.

5.3. Riigihanke erandi alusel lepingu sõlmimiseks esitab riigihanke tehnilise kirjelduse eest

vastutav isik HLT lepingute grupi juhile DHS-i kaudu lepingu sõlmimise taotluse, mille

kooskõlastab volitatud isikuga ning millele lisab riigihanke erandi kohaldamise õigusliku

aluse ja põhjenduse, arvestades hankekorra punktis 4.4.2 esitatud nõudeid. Kui lepingu

ese sisaldab või on seotud teabega, mida hankija peab riigi oluliste julgeolekuhuvide

vastaseks või erandi kohaldamine on otseselt vajalik riigi oluliste julgeolekuhuvide

kaitsmiseks tuleb täiendavalt lähtuda hankekorra punktist 5.6. Maksumuselt piirmäära

ületava riigihanke erandi korral tuleb lepingu sõlmimise taotlusele lisada ka turu-uuringu

tulemus.

5.4. HLT jurist hindab koostöös tehnilise kirjelduse eest vastutava isikuga lepingu sõlmimise

taotluses esitatud erandi kohaldamise põhjendatust, arvestades muu hulgas valitsemisala

korras sätestatud riigihanke eranditega seotud põhimõtteid, kontrollib õiguslikku alust

ning maksumuselt piirmäära ületava riigihanke erandi korral ka RHS-is sätestatud

riigihanke menetluse rakendamise võimalikkust.

5.5. Kui riigihanke erandi kohaldamine on põhjendatud, koostab HLT jurist maksumuselt

piirmäära ületava riigihanke erandi korral erandi kohaldamise otsuse kavandi, mis

sisaldab vähemalt järgmist:

5.5.1. riigihanke erandi kohaldamise õiguslik alus ja põhjendus;

5.5.2. tehnilise kirjelduse eest vastutava isiku ja riigihanke eest vastutava isiku (edaspidi

koos nimetatud vastutavad isikud) ning vajadusel komisjoni liikmete nimed;

5.5.3. lepingu sõlmimise töökorraldus ja vastutavate isikute õigused ning kohustused.

16

5.6. Riigi oluliste julgeolekuhuvide erandi kohaldamise otsuses või sellega seotud

dokumendis peavad olema põhistatud vähemalt järgmised asjaolud, mille põhjal on

võimalik järeldada, et riigihanke erandi kohaldamine on otseselt vajalik riigi oluliste

julgeolekuhuvide kaitsmiseks:

5.6.1. viide seadusest tulenevale erandi kohaldamise õiguslikule alusele;

5.6.2. peamised tingimused, millele lepingu ese peab vastama või tehniline kirjeldus;

5.6.3. põhjendus, kuidas erandi kohaldamine tagab riigi oluliste julgeolekuhuvide

kaitsmise ning miks ei ole eesmärki võimalik saavutada vähem piiravate

meetmetega (nt piiratud hankemenetluse või kaitse- ja julgeolekuvaldkonna

riigihanke läbiviimine);

5.6.4. kaitstava teabe kirjeldus, mille avaldamine ohustab riigi olulist julgeolekuhuvi,

sealhulgas objektiivselt tuvastatud riigi olulised julgeolekuhuvid koos põhjenduste

ja faktiliste asjaoludega;

5.6.5. selgitus, kellele ja millistel põhjustel teavet ei tohi avaldada;

5.6.6. kas erand on seotud kaitsmist vajava teabega, riigisaladuse või salastatud

välisteabega (põhjendus ja viide seadusest tulenevalt alusele);

5.6.7. vastutavad isikud.

5.7. Riigihanke erandi otsus kooskõlastatakse tehnilise kirjelduse eest vastutava isikuga, HLT

juhiga ja vajadusel komisjoni kavandatud liikmetega. Riigihanke erandi kohaldamise

otsuse allkirjastab peadirektori asetäitja arenduse alal.

5.8. Riigihanke erandi kohaldamisel tuleb võimaluse korral konkurentsi soodustamiseks võtta

võrdlevad pakkumused ning pakkumuste koostamiseks tuleb ettevõtjatele jätta mõistlik

aeg, arvestades lepingu eseme keerukust.

5.9. Riigihanke erandi alusel läbiviidava ostu tingimused, sealhulgas tehniline kirjeldus, ei

tohi ettevõtjatele tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi pakkumuste esitamiseks

rohkem, kui see on teabe kaitsmise seisukohalt vajalik.

5.10. Kõik riigihanke erandi kohaldamisega seotud dokumendid, sealhulgas pakkumused ja

pakkumuse esitamise ettepanekud koostatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis ja säilitatakse riigihanke erandiga seotud teenuspõhises toimikus. Riigisaladust ja

tundlikku teavet sisaldavate dokumentide puhul tuleb arvestada ka punktis 4.4.2 esitatud

nõudeid.

5.11. RHS-is sätestatud erandite, sh kaitse- ja julgeolekuvaldkonna erisused, alusel lepingu

sõlmimine, muutmine, täitmine ja lepingu täitmise üle järelevalve teostamine toimub

vastavalt hankekorras sätestatule, välja arvatud RHS § 11 lg 1 punkti 11 alusel sõlmitavad

lepingud, mille puhul lähtutakse lepingute menetlemise korrast.

6. LEPINGUTE SÕLMIMINE JA MUUTMINE

6.1. Lepingu vorminõuded

6.1.1. Lepingud, mille käibemaksuta maksumus on alates 20 000 eurost, sõlmitakse

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Lepingud, mille käibemaksuta

maksumus on alates 30 000 eurost, sõlmitakse kirjalikult.

6.1.2. Olenemata lepingu maksumusest peavad kirjalikus vormis olema sõlmitud:

6.1.2.1. füüsilise isikuga sõlmitavad käsundus- ja töövõtulepingud;

6.1.2.2. sõidukite üüri-, rendi- ja kasutuslepingud;

6.1.2.3. isikuandmete töötlust puudutavad lepingud;

6.1.2.4. intellektuaalomandi võõrandamise või ainulitsentsi võtmist kajastavad

lepingud.

17

6.1.3. Füüsiliste isikutega sõlmitavate käsundus-, töövõtu,- ja intellektuaalomandi

võõrandamise lepingute koostamisel, kooskõlastamisel ning allkirjastamisel

lähtutakse lepingute menetlemise korrast.

6.1.4. Raamlepingu alusel sõlmitava hankelepingu allkirjastamisel lähtutakse korra

punktidest 6.2.1-6.2.5. Raamlepingu alusel sõlmitava hankelepingu vormi nõue ja

sõlmimise kord võib erineda hankekorras sätestatust, kui see on raamlepingus

kokku lepitud.

6.2. Lepingute sõlmimine

6.2.1. Väikeost (käibemaksuta maksumusega alla 30 000 euro), sooritatakse väikeostu

läbiviija tellimiskirjaga, mida loetakse lepingu sõlmimiseks, või sõlmitakse

kirjalikus vormis leping, kui väikeostu läbiviija hinnangul on vajalik sõlmida

leping kirjalikult (nt punktis 6.1.2 toodud juhtudel) või tuleb kirjalikus vormis

lepingu sõlmimise kohustus õigusaktidest, projektinõuetest või ametisisestest

kordadest. Kirjalikus vormis sõlmitav leping kooskõlastatakse lepingu täitmise eest

vastutava isikuga, lepingu allkirjastab väikeostu läbi viinud teenistuja

struktuuriüksuse juht.

6.2.2. Lepingud, mille käibemaksuta maksumus on alates 30 000 eurost kuni

rahvusvahelise riigihanke piirmäärani, kooskõlastab lepingu täitmise eest vastutav

isik ja allkirjastab HLT-le riigihanke või lepingu sõlmimise taotluse esitanud

teenistuja struktuuriüksuse juht.

6.2.3. Lepingud, mille käibemaksuta maksumus on alates rahvusvahelisest riigihanke

piirmäärast, kooskõlastab lepingu täitmise eest vastutav isik ja allkirjastab

peadirektori asetäitja, kelle alluvuses on HLT-le riigihanke või lepingu sõlmimise

taotluse esitanud struktuuriüksus.

6.2.4. Riigihangete, mille on läbi viinud keskne hankija või ameti volituse alusel teine

hankija, tulemusena sõlmitavad lepingud allkirjastab:

6.2.4.1. kesksele hankijale või teisele hankijale riigihanke läbiviimiseks taotluse

esitanud ameti teenistuja struktuuriüksuse juht, kui lepingu käibemaksuta

maksumus on kuni rahvusvahelise riigihanke piirmäärani;

6.2.4.2. peadirektori asetäitja, kelle alluvuses on kesksele hankijale või teisele

hankijale taotluse esitanud struktuuriüksus, kui lepingu käibemaksuta

maksumus on alates rahvusvahelisest riigihanke piirmäärast.

6.2.5. Kirjalikud lepingud, mida rahastatakse välisvahenditest, kooskõlastavad lepingu

täitmise eest vastutav isik, projektis määratud peamise teenuse teenuseomanik ja

konkreetsete välisvahenditega seotud projektijuht ning allkirjastab sõltumata

lepingu maksumusest peadirektori asetäitja arenduse alal.

6.2.6. Sõlmitud lepingud saadetakse täitmiseks lepingu täitmise eest vastutavale isikule,

teadmiseks ostujuhile ja logistikabüroo poolt määratud teenistujatele. Kui leping

sisaldab andmetöötluse tingimusi, siis teadmiseks ka infoturbejuhile ning

andmekaitsespetsialistile.

6.3. Lepingu koostamine ja muutmine

6.3.1. Lepingu koostamiseks ja sõlmimiseks esitab väikeostu läbiviija HLT lepingute

grupi juhile DHS-i kaudu lepingu sõlmimise taotluse, mille juurde (seosena) lisab

lepingu eseme tehnilise kirjelduse (sh asjade tarneaeg ja -koht, garantiitingimused,

teenuse osutamise tingimused ning koht), väikeostu korral väikeostu protokolli või

põhjenduse võrdlevate pakkumuste mittevõtmise kohta, eduka pakkumuse, lepingu

algus- ja lõppkuupäeva, lepingu täitmise eest vastutava isiku kontaktandmed,

18

andmed teise lepingupoole kohta ning muu olulise info, mis on vajalik lepingu

koostamiseks ja sõlmimiseks.

6.3.2. Sõlmitud lepingu muutmiseks esitab lepingu täitmise eest vastutav isik HLT

lepingute grupi juhile DHS-i kaudu tööülesande koos muutmise põhjendusega.

Lepingu muudatuse allkirjastab struktuuriüksuse juht, kes on allkirjastanud

muudetava lepingu.

6.3.3. Lepingu koostamise ja sõlmimise ning vajadusel muutmise või lõpetamise

korraldab HLT lepingute grupi juhi määratud HLT jurist.

6.3.4. Logistikabüroo poolt määratud teenistuja koondab kirjalikus vormis sõlmitud

raamlepingute andmed lepingute registrisse, kus kajastatakse vähemalt järgmised

andmed:

6.3.4.1. raamlepingu number DHS-is;

6.3.4.2. raamlepingu eseme lühikirjeldus;

6.3.4.3. raamlepingu sõlmimise ja täitmise kuupäevad;

6.3.4.4. raamlepingu poole nimi;

6.3.4.5. lepingu täitmise eest vastutava isiku nimi;

6.3.4.6. raamlepingu kogumaksumus.

6.3.5. Lepingute register tehakse ameti teenistujatele kättesaadavaks ameti siseveebis.

6.3.6. Logistikabüroo poolt määratud teenistuja sisestab lepingu majandustarkvarasse

SAP.

7. LEPINGUTE TÄITMINE 7.1. Lepingust tulenevate ameti kohustuste täitmist korraldab lepingu täitmise eest vastutav

isik, kes:

7.1.1. määrab ostukorraldaja tema vastutusalas oleva lepingu alt tellimuste (sh

minikonkursside, mida ei pea RHS-i kohaselt korraldama RHR-is, korraldamine)

tegemiseks, vajadusel juhendab teda, haldab ostukorraldajate nimekirja ning

teavitab lepingupartnerit muudatustest nimekirjas;

7.1.2. teavitab lepingupartnerit lepingu täitmise eest vastutava isiku muutumisest ning

lisab vastava info DHS-is lepingu juurde taustainfo failidesse;

7.1.3. sisestab DHS-i vastava lepingu taustainfo failidesse kõik lepinguga seotud teated,

üleandmise-vastuvõtuaktid (edaspidi ÜVA), avaldused, pretensioonid jms;

7.1.4. teeb lepingu alusel tellimusi või esitab HLT-le taotluse raamlepingu alusel

hankelepingu sõlmimiseks, sh vajadusel hankelepingu sõlmimiseks minikonkursi

läbiviimiseks;

7.1.5. jälgib oma vastutusalas oleva raamlepingu mahu täituvust ja esitab iga kvartal

raamlepingu mahu täituvuse andmed lepingute registrisse ning informeerib

õigeaegselt ostujuhti lepingu mahu täitumisest;

7.1.6. kontrollib lepingu või tellimuse alusel asja ja/või teenuse vastavust kokkulepitud

tingimustele (teenuse tellimisel soovitud tulemusele, asja ostmisel tehnilisele

kirjeldusele) või korraldab vastavuse kontrollimise tehnilise kirjelduse koostanud

isiku abil;

7.1.7. allkirjastab või volitab ostukorraldajat allkirjastama lepingu alusel ÜVA, saatelehe

või muud asja ja/või teenuse vastuvõtmisega seotud dokumendi;

7.1.8. jälgib oma vastutusalas olevate lepingute otstarbekust ning teeb vajadusel

ostujuhile ettepaneku muudatusteks;

7.1.9. pöördub lepingu nõuetekohase täitmise tagamiseks, lepingu muutmiseks, lepingu

tõlgendamise vajaduse või muude lepingu täitmisega seotud õiguslike küsimuste

tekkimisel vastavasisulise hinnangu saamiseks HLT lepingute grupi juhi poole;

19

7.1.10. lepingu lõppedes, sh lepingus sätestatud garantiitähtaja saabumisel, märgib

raam- või hankelepingu täitmiseks temale edastatud tööülesande DHS-is

teostatuks;

7.1.11. esitab hankelepingu lõppedes riigihanke läbiviinud riigihanke eest vastutavale

isikule 15 päeva jooksul hankelepingu tegeliku maksumuse ning jooksvalt info

raamlepingu alusel 12 kuu jooksul sõlmitud hankelepingute sõlmimise aja ja

maksumuse kohta;

7.1.12. vastab lepingu täitmise kohta esitatud päringutele või teabenõuetele, kaasates

vajadusel HLT-d.

7.2. Kui lepingu täitmise eest vastutav isik on raamlepingu alusel ostu sooritamiseks

määranud ostukorraldaja, teostab punktides 7.1.6 ja 7.1.7 nimetatud toimingud

ostukorraldaja. Punktis 7.1.6 nimetatud mittevastavuse tuvastamisel teavitab

ostukorraldaja viivitamatult lepingu täitmise eest vastutavat isikut.

7.3. Kõik lepingu täitmisega seotud dokumendid (lõppkasutaja sertifikaat, täiendava tähtaja

andmine, leppetrahvi nõue jms) allkirjastab lepingu allkirjastanud isik, välja arvatud

juhul, kui lepingus on sätestatud teisiti. Kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

sõlmitud lepingu korral allkirjastab lõppkasutaja sertifikaadi, kui teine pool seda nõuab,

ja lepingu täitmisega seotud nõuded väikeostu läbiviija.

8. PRETENSIOONIDE JA NÕUETE ESITAMINE 8.1. Lepingu eseme koguse või kvaliteedi mittevastavusel tellimusele või lepingule või

muude lepingutingimuste rikkumise korral fikseerib lepingu täitmise eest vastutav isik

pretensioonid vastavate puuduste või mittevastavuste kohta, kas ÜVA aktis või eraldi

dokumendina ning kaasab vajadusel HLT juristi lepingupartnerile pretensiooni

esitamiseks. Pretensioonid säilitatakse DHS-is lepingu juures.

8.2. Pretensioon esitatakse lepingupartnerile lepingu eseme vastuvõtmisel või puuduse

avastamisel lepingus sätestatud korras ja tähtajal.

8.3. Kui pretensioonile ei järgne lepingukohast täitmist, edastab lepingu täitmise eest vastutav

isik esitatud pretensiooni DHS-i kaudu HLT lepingute grupi juhile nõude esitamiseks,

lisades vajadusel rikkumisega seotud asjaolude kirjelduse, taotletava sanktsiooni jms.

8.4. Tarne hilinemise korral kaasab lepingu täitmise eest vastutav isik viivitamata HLT juristi

lepingupartnerile täiendava tähtaja andmiseks või leppetrahvi rakendamiseks. Vastav

tööülesanne esitatakse DHS-i kaudu HLT lepingute grupi juhile.

9. OSTUDE SOORITAMINE ERIKORRA AJAL 9.1. Hädaolukorra, eriolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja

sõjaseisukorra ajal kohaldatakse käesolevat korda kooskõlas vastavat erikorda või riigi

valmisoleku astet reguleerivate õigusaktidega. Nimetatud juhtudel on asutuse juhil õigus

kehtestada hangetega seotud töökorralduse osas ajutine asutusesisene erikord kooskõlas

RHS-iga ja vastavast erikorrast või riigi valmisoleku astmest tingitud eripäradega.

10. JÄRELEVALVE 10.1. Ostujuht teostab järelevalvet tema vastutada oleva ostugrupi materjalide soetamiseks

sõlmitud lepingu täitmise eest vastutava isiku ja väikeostu läbiviijate tegevuse üle.

10.2. Ostujuhtide poolt läbiviidud ostude üle teostab järelevalvet ostude juhtimise teenus

vastavalt järelevalve plaanile.

10.3. Lepingu täitmise eest vastutav isik teostab järelevalvet tema poolt määratud

ostukorraldajate tegevuse üle.

Peadirektori

K Ä S K K I R I

Tallinn 04.02.2025 nr 1.1-1/16

Politsei- ja Piirivalveameti hankekorra

kinnitamine

Riigihangete seaduse § 9 lõike 1, siseministri 14.02.2021 käskkirja nr 1-3/16 "Siseministeeriumi

valitsemisala riigihangete läbiviimise korra“ ja siseministri 17.07.2014 määruse nr 33 „Politsei-

ja Piirivalveameti põhimäärus“ § 10 lg 1 punkti 10 ja lõike 2 alusel

1. Kinnitan Politsei- ja Piirivalveameti hankekorra (lisatud).

2. Tunnistan kehtetuks peadirektori 28.07.2022 käskkirja nr 1.1-1/77 „Politsei- ja

Piirivalveameti hankekorra kinnitamine.

3. Panen peadirektori asetäitjale arenduse alal kontrolli käesoleva käskkirja täitmise üle.

4. Käesolevat käskkirja kohaldatakse edasiulatuvalt ka varem alustatud riigihangete

läbiviimisel ja nende riigihangete lepingute suhtes.

5. Infohaldustalitusel edastada käskkiri teadmiseks Politsei- ja Piirivalveameti isikkoosseisule

dokumendihaldussüsteemi „Delta“ kaudu.

(allkirjastatud digitaalselt)

Egert Belitšev

peadirektor

Ingrid Peek, [email protected]