Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude aruanded

TARTU OSKAR LUTSU NIMELISE

LINNARAAMATUKOGU

2023. AASTA TEGEVUSARUANNE

Tartu 2024

2

Sisukord

Sissejuhatus 3

1. Põhilised tegevussuunad 4

2. Juhtimine 5

3. Kogude komplekteerimine ja töötlemine 16

4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused 29

2024. aasta tegevusi 60

3

Sissejuhatus

Linnaraamatukogu on Tartu linna kõige enam külastatavam kultuuriasutus. Raamatukogu on

kogukonna info- ja kultuurikeskus. Väga oluline on koostöö linnaosade lasteasutuste, koolide,

huvikoolide ja päevakeskustega. Pakutakse erinevaid sündmusi – alates kirjandusüritustest ja

kontsertidest lõpetades reisimuljete või salongiõhtutega, samuti kogukondlikku tegevust,

koolitusi ja vaba aja veetmise võimalusi.

Läinud aastal üheks olulisemaks sündmuseks oli Südalinna kultuurikeskuse

arhitektuurivõistluse korraldamine ja võidutöö valimine. Arhitektuurivõistlusele esitati 5.

maiks 2023 kokku 105 pakkumust 107 tööga. 28 võistlustööd oli Eestist ja 79 välisriikidest.

Töid esitati 26 riigist. 14. juulil 2023 kuulutati arhitektuurivõistluse võitjaks töö "Paabel" ning

jagati ka ülejäänud auhinnad.

Aprillis tähistati raamatukogu 110. sünniaastapäeva, mille raames toimus mitmeid eripalgelisi

üritusi. Vahetult pärast sünnipäevaüritusi tabas raamatukogu kole õnnetus: Kompanii 10 hoone

katuse põleng. Õnneks ei saanud raamatukogu tulest tingitud kahjustusi, küll aga rikkus

kustutusvesi meie ruumid ja sisustuse. Pärast õnnetust koliti raamatukogu direktsiooni ja

kogude arenduse osakonna tööruumid tagasi Kompanii 3/5 hoonesse ja Kompanii 10

rendipindadest loobuti.

Aasta lõpus loobuti veel teisestki rendipinnast: Staadioni 73 asunud Lubja laenutuspunkti

ruumidest. Selle tingis linna poolt esitatud keerulistest majandusoludest lähtuv

kärpimisvajadus. Nii lühendatakse 2024. aastal raamatukogu lahtiolekuaegu ja 2023. aasta

lõpus suleti Lubja tänava laenutuspunkt. Töötajate koosseisu vähendati 8,65 töökoha võrra: 1,5

kohta täitmata kohtade arvelt, 3,5 töökohta koondati, 3,65 koha võrra vähendatakse koormusi.

2023. aastal õnnestus raamatukogul linna ja riigi poolt saadavate rahaliste vahendite toel astuda

samm edasi kaasaegsete raamatukoguteenuste pakkumise suunas. Kevadel saime linna ja

Kultuuriministeeriumi rahvaraamatukogude kiirendi toel rahastuse (kokku €127 681.-)

raamatu- ehk laenutuskappide teenuse laienduseks ja aasta lõpus €150 000.- iseteeninduslikule

laenutus- ja turvasüsteemile üleminekuks (viimane selgus aruande koostamise ajal veebruaris

2024).

Tabel 1. Raamatukogude arv

Linna

nimi

Elanike arv

(01.12.23)

Üldkasutatavate

raamatukogude

arv

Harukogude

arv

Teeninduspunktide

arv

Kokku

Tartu 98 253 1 4 1 5

Lisaks raamatukoguhoonetes toimuvale teenindusele pakuti koduteenindust ja teenindati

regulaarselt Tartu Liiva tänava hooldekodu ja Tartu Puuetega Inimeste Koda ning külastati

päevakeskusi.

4

1. Põhilised tegevussuunad

Lugemisisu ülalhoidmine, raamatuvara, lugemisrõõmu ja kirjandusloo vahendamine, lugejate

infovajaduste väljaselgitamine ja pädevate allikate juurde juhatamine. Raamatuvara

komplekteerimine vastavalt teadaolevale lugejate huvidele, kultuuriloo suursaavutuste laiemale

üldsusele kättesaadavusele ja kohalike autorite publiku jätkusuutlikule huvile mõeldes.

Vahendamisel kasutatakse tavapärasemaid vorme -- näitused, üritused, väljapanekud,

raamatuesitlused, raamatututvustused -- aga et 2023. aasta oli liikumisaasta ja nii mõndagi sai

vastavalt teemaaastale ette võetud ja levitatud sõnumit, et raamatukogus on eripalgelist

kirjandust ja kõne all mitmekülgsed teemad.

2023. aastal sai Tartu Linnaraamatukogu 110 aastaseks. Kevadel tähistati seda kõnekoosoleku

ja kultuuriprogrammiga, akendele seati välinäitus ja anti välja raamat „(Linna)kirjanduslikud

uitamised Tartus“, mis tutvustab huvilistele Tartut läbi kirjanduse.

Kevadel valmis raamatukogu kodulehe uus versioon, mis on kohandatud nägemispuudega

inimeste vajadustele. Uute sündmustena korraldati 1. poolaastal liikumisaastale pühendatud

kohtumisõhtute sari ning laste- ja noorteosakonnas toimusid laupäeviti jututoad Ukraina lastele.

Uus ürituste sari kutsuti ellu ka Annelinna raamatukogus - oma kodumaast käisid rääkimas

Tartus elavad teisest rahvusest inimesed. Rahvarohkeks kujunes septembrikuus Annelinna

raamatukogus toimunud pere- ja kogukonnapäev ning novembrikuus tähistas meeleoluka

salongiõhtuga 95. sünnipäeva meie vanim, Karlova-Ropka harukogu.

2023. aastal tegeleti raamatukogu arengukava koostamisega, mis valmis tegevusaastateks 2024-

2027. Hetkel (veebruaris 2024) on arengukava väljas avalikuks tutvumiseks, misjärel

loodetavasti läheb see linnas kinnitamisele.

Aasta jooksul korraldati ühtekokku 902 üritust ja koolitust rohkem kui 33 600 osalejale.

Võrreldes 2022. aastaga kasvas sündmuste arv 10% ja osalejate arv 26%. Igal nädalal leidis aset

ca 17 sündmust, neist laias laastus 2/3 lastele ja 1/3 täiskasvanutele ning noortele. Keskmiselt

oli igal sündmusel ca 30 osalejat (üritustel 42 ja koolitustel 15). Ilma virtuaalüritusteta on need

näitajad: keskmiselt osales ühel sündmusel 29 inimest. Üritusel osales keskmiselt 39 ja

koolitusel keskmiselt 15 inimest. Füüsiliselt (st virtuaalüritusi arvestamata) osales ühel

sündmusel 27 inimest (üritusel 37 ja koolitusel 13 osalejat).

5

2. Juhtimine

2.1 Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogu

2023. aastal muutusi raamatukogude võrgus ega raamatukogude lahtiolekuaegades ei olnud.

Tehti mõningaid struktuurimuutusi raamatukogu osakondade ja administratsiooni tasandil.

Muudeti ka Tartu Linnaraamatukogu Nõukogu koosseisu, kuid 2023. aastal nõukogu kokku ei

tulnud.

2.2 Eelarve

Eelarve suurenes, kuid ka ellukallidus tõusis jõudsalt. Riigipoolne komplekteerimissumma oli

€113 808, mis oli € 8801 võrra rohkem kui 2022. aastal (€105 007). Linn eraldas algselt €125

000 väljaannete ostmiseks ja €5655 materjalide (kile, liim, filmoplast, vöötkoodid,

kohaviidaetiketid) jaoks. Sellele lisandus detsembris €5000 teavikute ja €473 materjalide jaoks,

kokku linnalt €136 128. Lisaks ostsime klassifikatsioonist Õppevahendid ja koolituskulud

(Mängud ja mänguasjad) €391 eest lauamänge. Seega linnalt saime umbes sama summa mis

2022. aastal. Kokku oli 2023. aastal ostudeks raha umbes €9000 võrra rohkem kui 2022. aastal,

aga ikka umbes €6500 vähem kui 2021. aastal.

Raamatukogutöötajate keskmine töötasu oli 2023. aastal Tartu linnaraamatukogus 1361 eurot

kalendrikuus.

Tabel 2. Eelarve

Põhieelarve Seisuga 31.12.21 € Seisuga 31.12.22 € Seisuga 31.12.23 €

Eelarve kokku 2 268 606 2 408 166 2 954 982

Personalikulu 1 554 894 1 677 802 1 961 381

Komplekteerimiskulu 256 502 241 215 249 910

sh KOV-lt 132 339 136 208 136 147

sh riigilt 123 388 105 007 113 763

Infotehnoloogiakulu 97 000 97 100 121 740

2.3 Projektid

Osaleti neljas rahvusvahelises koostööprojektis ja taotleti ürituste korraldamiseks regulaarselt

toetust Kultuurkapitalilt ja Rahvakultuuri keskuselt. Samuti osaleti linna algatatud

ettevõtmistes (näiteks PRIA projektid).

Sellest aastast oli võimalik taotleda raha EV Kultuuriministeeriumi rahvaraamatukogudele

suunatud kiirendi voorudest. Aasta algul taotleti raha enda raamatu- ehk laenutuskappide

teenuse laiendamiseks (vt lähemalt tabel 3) ja novembris üleminekuks iseteeninduslikule

laenutus- ja turvasüsteemile (1. etapp).

6

Tabel 3. EV Kultuuriministeeriumilt, Kultuurkapitalilt ja Rahvakultuuri keskuselt

saadud toetused

Allikas Tegevus Toetust

küsitud

Toetust

saadud

Tagasi

makstud

Omaosalus

Eesti Kultuurkapitali

kirjanduse sihtkapitali

2022 4. jaotus

Kohtumised

kirjanikega (20

kohtumist)

€6989.73 €6989.- €198.72 €822.47

Eesti Rahvakultuuri

Keskuse regionaalne

kultuuritegevus 2022

4. voor

Huvitavate

kohtumiste õhtud

(13 kohtumist)

€3175.64 €2000.- €77.06 €883.73

Eesti Rahvakultuuri

Keskuse regionaalne

kultuuritegevus 2023

1. voor

Algupärase

lastekirjanduse

päev (10 esinejat)

€1880.- €1000.- €115.64 €1795.-

EV

Kultuuriministeeriumi

raamatukogude

kiirendi 2023 1.

voor (investeeringud)

Raamatu- ehk

laenutuskappide

teenuse laiendus

€63 840.- €63 840.- Lõpeb

02.12.2024

€63 841.-

EV

Kultuuriministeeriumi

raamatukogude

kiirendi 2023 1.

voor (koolitused)

Lasteraamatukogu-

hoidjate suveaka-

deemia

€3210.- Ei

kvalifit-

seerunud

- Ei toimunud

Eesti Kultuurkapitali

kirjanduse sihtkapitali

2023 1. jaotus

Väljaande „(Linna)

kirjanduslikud

uitamised Tartus“

autoritasud ja

trükkimine

€3160.- €3160.- €186.92 €5350.-

Eesti Kultuurkapitali

kirjanduse sihtkapitali

2023 2. jaotus

Kohtumised

kirjanikega (23

kohtumist)

€8244.08 €8000.- €1088.61 €836.57

Eesti Rahvakultuuri

Keskuse regionaalne

kultuuritegevus 2023

3. voor

Huvitavad

kohtumised

raamatukogus (7

kohtumist)

€1880.- €1000.- - €1305.-

Eesti Kultuurkapitali

kirjanduse sihtkapitali

2023 4. jaotus

Kohtumised

kirjanikega

(26 kohtumist)

€8086.88 €8000.- kasutatakse

2024 kevadel

€1360.-

EV

Kultuuriministeeriumi

raamatukogude

kiirendi 2023 2.

voor (investeeringud)

Üleminek

kaasaegsele

iseteeninduslikule

laenutus- ja

turvasüsteemile

€75 000.- €75 000.-

(02.2024)

kasutatakse

2024-2025

€75 000.-

Põhjamaade Ministrite Nõukogu poolt rahastatud Nordplus Adult mobiilsusprojektid

võimaldasid mitmel kolleegil tutvuda naaberriikide raamatukogudega. 2023. aastal jätkus

projekt „Cultural education – key to adult education“, mille koordinaatoriks oli Vilniuse

Adomas Mickeviciuse nim Maakonnaraamatukogu (Leedu), partneriteks meie ja Gulbene

Maakonnaraamatukogu (Läti). Projekti kogumaksumus (suvi 2022- suvi 2023) oli €9000.-

(meie kasutada €3000.-). Aasta algul kirjutas arendusjuht Mai Põldaas projektitaotluse

„Libraries to sustainable communities“, millele saadi rahastus €9960.- (millest meie kasutada

7

€3320.-) ajavahemikuks suvi 2023- suvi 2024 ja siin on partneriteks Vilniuse Adomas

Mickeviciuse nim Maakonnaraamatukogu (Leedu) ning Gulbene Maakonnaraamatukogu

(Läti). Suvel kutsus meid enda projektiga „Non-formal education in library – opportunity for

everybody“ liituma Gulbene Maakonnaraamatukogu (Läti). Projekt toimus eelmise aasta

sügisel, peale meie oli partneriks veel Ignalina raamatukogu Leedust. Mobiilsusprojekti

kogumaksumus oli €8820.- ja meie kasutada €2940.-

Oktoobris kirjutas arendusjuht projektitaotluse Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse

mobiilsusprogrammile, mille toel külastada veebruaris 2024 raamatukogusid Oslos ja

Stockholmis. Toetust küsiti ja saadi €5176.- (ligikaudu samas mahus on ka omaosalus).

Erasmus+ projekti raames valmis 2023. aastal koostöös Saksamaa, Rumeenia ja Soome

kolleegidega koolitusmaterjal digipädevuste koolitajate koolitamiseks (EqualDigital) ja viidi

läbi selle testimised. Õppematerjal saab tulevikus olla abiks teistelegi Eesti raamatukogudele,

samuti koolitajatele laiemalt. Projekt vältab detsembrist 2022 detsembrini 2024. Tartu

linnaraamatukogul oli 2023. aastal kasutada projekti raames €31 430.-

2023. aastal jätkati osalemist Tartu LV algatatud Tartu koolidele suunatud

aktiivõppeprogrammide hankega humanitaar- ja sotsiaalvaldkonnas. Hankes olid kontakttunnid

järgmistel teemadel: mis on peidus raamatukogus (esimesele põhikooliastmele); koomika elus

ja kirjanduses (teisele põhikooliastmele); otsimismäng ”Luule ja loodus” (samuti teisele

põhikooliastmele); kuidas sõnadest saab luule (teisele põhikooliastmele). Huvi tunti ja sel aastal

hangiti vaid üks programm ühel korral teemal „Luule ja loodus”.

2023. aastal toimusid lasteaialastele suunatud teematunnid, mis võtsid vaatluse alla kõik selle,

mis on seotud piimaga. Vahendid saadi koostöös linnavalitsusega PRIA-lt.

- Piima tarbimist propageeriv õpitund lasteaialastele „Mitmepalgeline piim”.

Tellija Tartu Linna sotsiaal- ja tervishoiuosakond, läbiviija: linnaraamatukogu.

Ajavahemik: 01.03.2023-30.06.2023. Kinnitatud rahastus: €4340.- (14 x 310.-).

2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng

Seisuga 31. detsember 2023 töötas Tartu Linnaraamatukogu peamajas ja harukogudes kokku

89 inimest. Töölt lahkus erinevatel põhjustel 9 inimest ja tööle tuli 3 uut töötajat.

Aastal 2023 jätkusid traditsioonilised personaliga seotud tegevused: personali arvestuse

pidamine ja dokumentide koostamine ja vormistamine, kanded „töötajate registrisse”,

puhkuseajakava ja töögraafikute koostamine ning raamatupidajale edastamine, personali

arendamine ja nõustamine ning koolituste korraldamine ning kaasaaitamine tervisele ohutu

töökeskkonna loomisel ja tagamisel. Kõigile töötajatele vormistati aasta alguses töölepingute

uued redaktsioonid.

Jätkus töötajate tervisekontroll töötervishoiu arsti juures. Töötervishoiu arsti vastuvõtul käis 41

töötajat ja prillikompensatsiooni kasutas 6 töötajat. Gripi vastu vaktsineeriti 22 raamatukogu

töötajat.

Seoses erinevatest kriisidest põhjustatud keeruliste majandusoludega tuli ka Tartu Linnaraa-

matukogu 2024. aasta eelarve tarbeks kärpida nii majandus- kui personalikulusid.

Personalikulusid tuli vähendada 10%. Seetõttu lühendatakse uuel aastal raamatukogu

lahtiolekuaegu ja suletakse Lubja tänava laenutuspunkt. Töötajate koosseisu vähendatakse 8,65

8

töökoha võrra: 1,5 kohta täitmata kohtade arvelt, 3,5 töökoha koondati, 3,65 koha võrra

vähendatakse koormusi.

Tabel 4. Tartu Linnaraamatukogu töötajad

Osakond/ harukogu Töötajate arv Koosseisu arv

peamaja 67 62,15

administratsioon 6 4,9

avalikud suhted 3 3

IT 4 4

majandusosakond 4 3,5

kogude arendus 7 6

laste- ja noorteosakond 7 7

erialakirjandus 11 11

muusikaosakond 4 (5) 4 (5)

ilukirjandus 12 10,75

ajakirjandus 8 7

harukogud 22 20,25

Annelinn 9 7,75

Tammelinn 6 5,5

Karlova 5 5

Ilmatsalu 2 2

Kokku 89 82,4

Töötajate keskmine vanus on 52,7 aastat, naistel 54,04 ja meestel 41,8. Noorim töötaja on 23

aastane ja vanim 71 aastane. Suurem osa töötajaist jääb vanuse vahemikku 35-64. Keskmine

tööstaaž on 21 aastat.

Suur osa raamatukogutöötajatest on kõrgharidusega (77,5%), neist suur osa ka

raamatukogundusliku kõrgharidusega (vt Tabel 5). Raamatukoguhoidja kutset omab seitse

töötajat.

Tabel 5. Tartu Linnaraamatukogu töötajate haridustase

Raamatukogutöötajate arv hariduse järgi 2023 %

9

kõrgharidusega raamatukogutöötajad kokku 69 77,5

sh. raamatukogundusharidusega 36 40,5

keskharidusega raamatukogutöötajad kokku 17 19,1

sh. raamatukogundusharidusega 5 5,6

põhiharidusega 1 1,1

Raamatukoguhoidjad, kellele on omistatud

raamatukoguhoidja kutse

7 7,9

Raamatukogutöötajate keskmine töötasu oli 1361 eurot kalendrikuus. Suurem osa töötajaid

jaguneb kahe palgagrupi – raamatukoguhoidjate ja lugejateenindajate vahel. Jätkuvaks

probleemiks on suur erinevus palkades, kusjuures tööülesanded on sarnased. Eesmärgiks on

minimeerida lugejateenindajate ametikohti ja viia võimalikult paljud töötajad

raamatukoguhoidja palgaastmele.

2.4.1 Ülevaade täienduskoolitustest

Oluliseks teemaks oli jätkuvalt infotehnoloogiliste teadmiste arendamine, erialane ja

kirjandusalane enesetäiendamine.

Suur osa koolitustest keskendus diginõustamise õppimisele (Trinidad Wisemani koolitused,

Erasmus+ projekti EqualDigital kursus jt). Toimusid iga-aastased evakuatsiooniõppused,

infotehnoloogia töötajad täiendasid oma teadmisi erinevate programmide ja rakenduste ning

küberturvalisuse osas, muusikaosakonna töötajad erinevat muusikat tutvustavatel loengutel ja

seminaridel.

Aprillis toimus traditsiooniliselt algupärase lastekirjanduse päev "Peegeldav ja peegelduv laste-

ja noortekirjandus" ning seekord sügisel erialane ettekandepäev vabatahtlike kaasamise

teemadel.

Lisaks lastekirjanduse päevale osaleti erinevatel kirjandust tutvustavatel seminaridel,

konverentsidel, mis suures osas toimusid veebivahendusel. Traditsiooniliselt osaleti Tallinna

Keskraamatukogu korraldatud erialapäeval, käidi lasteraamatukoguhoidjate- ja

rahvaraamatukoguhoidjate suveakadeemiates ning erinevatel kirjandus- ja kultuurialastel

konverentsidel. Käidi seminarlaagrites ja osaleti töögruppides.

Sel aastal märkisid kõik raamatukogu töötajad oma koolitussoovid ja käidud koolitused raa-

matukogu siseveebi, mille alusel osaleti 95 erineval koolitusel, lisaks raamatukogu enda poolt

korraldatud koolitused.

Siia juurde ühe osakonnajuhataja kommentaar:

„[…] ühtpidi tundub koolitusi päris palju olevat […], aga ikka jääb tunne, et midagi oleks nagu

puudu. Vist on asi selles, et koolituste kvaliteedid on üsna erinevad. Vast oleks hea, kui

koolitustel käinud jagaksid laiemalt ka seda informatsiooni, et kui hea, vajalik, asjalik jne

10

koolitus oli. Kiirpilgul ja laias laastus võib öelda, et Rahvusraamatukogu koolitused on ühed

kõige viletsamad ning sellised, mille töötajad on ise välja nuhkinud, on kõige paremad. Üldiselt

pälvivad kiidusõnu ka meie oma maja korraldatud koolitused, n Ingrid Saare Office koolitus.

Niisiis meie oma maja varamut võiks rohkem kasutada. Probleem ei ole ju enamasti

soovimatuses teadmisi jagada, vaid nii õpetajale kui õppijatele sobiva aja ja koha leidmises“.

Nordplus Adult mobiilsusprojektide raames viibisid 16.-21. aprillil Vilniuses Klaari Tamm ja

Liina Leemet („Cultural Education - key to adult integration“), 18.-22. septembril Gulbenes

Lätis Küllike Lutsar ja Aimi Tedresalu ning 22.-27. oktoobril Ignalinas Leedus Ingrid Saare ja

Doris Diana Orr (mõlemad „Non-formal Education in library – opportunity for everybody“),

11.-15. detsembril taas Vilniuses Annika Hramov ja Tiina Lutter („Libraries to sustainable

communities).

20.-24. aprillil korraldas arendusjuht Mai Põldaas ERÜ Tartumaa kogu raames õppereisi Poola

raamatukogudesse, mille raames külastati raamatukogusid Ogres Lätis, Kaunases Leedus ja

Gdanskis, Sopotis ning Torunis Poolas. Linnaraamatukogust osales kaheksa kolleegi.

20.-26. augustil osalesid Kristina Pai ja Mai Põldaas IFLA kongressil Rotterdamis Hollandis.

Lisaks rahvusvahelisel konverentsil osalemisele, külastati mitmeid raamatukogusid Hollandis

(Rotterdamis, Delftis, Groningenis, Bolswardis ja Leeuwardenis).

2. novembril käis erialaosakond laiendatud koosseisus inspiratsioonipäeva raames õppereisil

Ogre raamatukogus Lätis.

2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused

Tartu linnaraamatukogu ei ole maakonna keskkogu. Siiski oleme igal aastal korraldanud üle-

Eestilisi ettekandepäevi kõigile huvilistele. 2023. aastal toimus juba 25. korda aprillis

Algupärase lastekirjanduse päev, mille teemaks seekord „Peegeldav ja peegelduv laste- ja

noortekirjandus“ (korraldaja Ädu Neemre) ning sel aastal erandkorras kevade asemel sügisel

(27. septembril) 7. korda erialaavalikkusele suunatud ettekandepäev, mille teemaks oli

„Vabatahtlike kaasamine raamatukogudes“ (korraldaja Mai Põldaas).

2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised

Kristina Pai esines 16. jaanuaril Süku arhitektuurivõistluse avaseminaril, kus tutvustati Sükut

arhitektidele enne konkurssi. Ettekanne "Meie unistus raamatukogust".

Annika Hramov ja Ädu Neemre osalesid Tartu Kultuuritöötajate ametiühingu töös. 23. jaanuaril

toimus kohtumine kultuuriminister Piret Hartmaniga, streigi järelkaja, raamatukoguhoidjate

tasustamise probleemid. Kohtuti Tartu Ülikooli ametiühingu liikmetega 1. veebruaril - teemaks

kollektiivlepingud. Kollektiivlepingu läbirääkimised linnavalitsusega toimusid 21. veebruaril,

3. aprillil, 24. mail, 19. oktoobril. 22. detsembril allkirjastati viimaks kollektiivleping.

Ametiühingu ja Tartu linna leppeid kajastati ajalehes Tartu Postimees.

Küllike Lutsar ja Ingrid Saare andsid suvel intervjuu ERR klassikaraadiole seoses nende suvise

sauna-teemalise näitusega peamaja 2. korrusel. Klaari Tamm andis Kuku raadiole intervjuu

septembris seoses kogu suve kestnud linnaraamatukogu korraldatud liikumisaasta mängu ja

selle lõpetamisega.

11

Halliki Jürma osales Tartu linnakirjaniku valimise ja Betti Alveri debüüdiauhinna žüriis, samuti

Tartu linna 15 minuti linnaviitade koosolekutel ja viidatekstide loomises.

Mairi Tempel tegi ettekande 5. mail muinasjutukonverentsil - "Kaugel-kaugel, seitsme maa ja

mere taga ehk võõrastest maailmadest algupärases noortekirjanduses“.

Ädu Neemre esines 14. septembril ERÜ kooliraamatukoguhoidjate õppepäeval „Tartu

linnaraamatukogu laste ja noorteosakonna tegevuse ülevaade”

Eve Pormeister modereeris 15. märtsil Tartu Tasku Rahva Raamatus Viivi Luige "Kuldne

kroon" esitlust ja 20. juunil Tallinna Viru Keskuse Rahva Raamatus Kärt Hellerma

"Lõokeselumi" esitlust.

Publikatsioonid

Ülo Treikelder, Halliki Jürma, Artur Kuus „(Linna)kirjanduslikud uitamised“, Tartu

Linnaraamatukogu 2023

Kristina Pai „Kultuur linnasüdames teeb tartlastele au“

https://tartu.postimees.ee/7817477/kristina-pai-kultuur-linnasudames-teeb-tartlastele-au

Tiina Tarik. „Lift ei tööta!“ ehk tervitusi kahekümne kolmandast dimensioonist. –

Raamatukogu 2023, nr 1, lk 35 (https://www.rara.ee/partnerile/raamatukogule/ajakiri-

raamatukogu/)

Eve Pormeister. Elu ja hinge keerdkäike tõlkides. Mõtisklusi Jaak Jõerüüda teosest „Seitse

odüsseiat“. – Akadeemia 2023, nr 5, lk 801-824 (https://www.akad.ee/wp-

content/uploads/2023/07/akadeemia_sisu_2305_01.pdf)

Eve Pormeister. Kuldlõikeline lapsepõlvemaa. Kärt Hellerma „Lõokeselumi. Mõtteid ja pilte

lapsepõlvest“. – Looming 2023, nr 8, lk 1153-1157

Eve Pormeister. Kuidas ta seda teeb? Viivi Luige maagiline „Kuldne kroon“. – Looming 2023,

nr 11, lk 1566-1574

Eve Pormeister. Looduse hingus ja jumalik muusika – luule. Kummardus Doris Karevale. –

Looming, 2023, nr 12, lk 1689-1692

Eve Pormeister. Kuulata sfääride muusikat! Vestlus Doris Karevaga. – Looming, 2023, nr 12,

lk 1693-1701

Tiina Sulg. Raamatukogude aasta tantsuaktsioon .- Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu

aastaraamat 2022, nr. 34, lk 12-13

Tiina Sulg. Fänni nägu [osa artiklist] .- Müürileht, 2023, nr 2 lk 23 (

https://www.muurileht.ee/fanni-nagu/

Linda Jahilo järelsõna Hans Platzgumeri tekstile „Ühes Genua hotellitoas“ (katkend romaanist

„Bogneri lahkumine“) - Akadeemia 2023, nr 4, lk 681 -682

12

Mairi Tempel. Konverentsiettekande artikkel "Kaugel-kaugel, seitsme maa ja mere taga ehk

võõraid maailmu uuemas eesti noortekirjanduses" - Ulmeajakiri Reaktor - mai 2023.

2.4.5 Töötajate tunnustamine

Aasta raamatukoguhoidjaks valiti Seili Ülper. Teda tunnustati mitmel rindel erakordse

pühendumusega ja särasilmselt tehtud sisuka töö eest. Kolleeg on öelnud: „Seili on kõige

kõigem. Teda iseloomustavad kõik positiivsed omadussõnad"

Erilise tänu pälvis Nadežda Savostkina aastatepikkuse pühendunud tegutsemise eest Lubja

laenutuspunkti ülesehitamisel ja käigushoimisel, kogukonnale toeks olemisel.

Aastate inimesi oli kaks – Ädu Neemre ja Maret Lukken. Ädu Neemre - silmapaistvate

saavutuste eest laste- ja noortetöö arendamisel, lastekirjanduse tutvustamisel, tõe ja õiguse eest

võitlemisel. Maret Lukken - Ilmatsalu harukogu sujuva juhtimise, aastatepikkuse südamega

tehtud töö ja hoolimise eest.

Aasta osakonnad olid: erialkirjanduse osakond ja ajakirjanduse osakond. Aasta teoks valiti

raamatukogu väljaanne „(Linna)kirjanduslikud uitamised Tartus“. Raamatukogu sõber oli 2023

aastal Artur Kuus. Harukogud valisid harukogude sõbra, kelleks oli 2023 aastal IT-spetsialist

Rivo Truupõld. Aasta tugipunktiks osutus raamatukogu töötajate arvates Sander Kaasik.

Ennastsalgavavalt võitlesid tulekeerises raamatukogu varade säilimise eest aasta priitahtlikud

pritsumehed Ülo Treikelder ja Tarmo Kõiv.

Aasta kogukonnatöö tiitel läks tublile meeskonnale, kes korraldasid Annelinna pere- ja

kogukonnapäeva – Anni Piits Jamnik, Virve Eomäe ja Mai Põldaas. Aasta õpetajaks valiti

Karlova harukogu töötaja Marko Sillastu. Tammelinnast tunnustati Reelika Pukki suure panuse

eest Tammelinna laste ja noorte lugemishuvi tõstmisel. Tunnustati ka raamatukogu sekretär

Kristiina Selli-Tupitsat. Aasta virtuaaltegija oli 2023. aastal muusikaosakonna töötaja Tiina

Kariler ja aasta fööniksi tiitli sai kogude arenduse osakond, kes jäi tulekahju tõttu oma

ruumidest ilma.

Lisaks raamatukogusisele tunnustusele märgati meid ka väljaspool raamatukogu. Ilmatsalu

Põhikooli tänukiri Triin Englandile aktiivse lastetöö ja -käeliste tegevuste organiseerimise eest.

2023. aasta alguses pälvis Tammelinna raamatukogu Tammelinna Koolilt „Tamme kooli sõber

2022“ tiitli.

Tartumaa täiskasvanuhariduse parimaid tunnustati Tartu linna ja maakonna haridustöötajate

tänusündmusel. Tartumaa aasta õppija eripreemia 2023 sai Tartu Linnaraamatukogu Tamme-

linna harukogu töötaja Aimi Tedresalu.

2.5 Haldustegevus

2023. aasta algul paiknes raamatukogu veel seitsmes majas, kus kokku oli raamatukogu

kasutuses 6703,8 m² pinda. See jagunes järgmiselt: Kompanii 3/5 (peamaja) 4091,3 m²,

Tammelinna harukogu 405,9 m², Annelinna harukogu 1130,5 m², Ropka-Karlova harukogu

535,3 m², Lubja harukogu 92,0 m², Kompanii 10 (kogude arendus ja administratsioon) 210,0

m² ja Ilmatsalu harukogu 238,8 m². Pärast tulekahju aprillis Kompanii 10 majas, loobuti neist

13

rendipindadest. Kärpimisvajadustest lähtuvalt loobuti aasta lõpus ka Lubja harukogu pinnast

Staadioni tänaval.

2023. aasta suvel sõlmiti 10 aastaks Tammelinna raamatukogu uus rendileping. Paljuski tänu

sellele paigaldati raamatukokku majaomaniku poolt kliimasüsteem suvise palavuse vastu. Ka

rendipinnal paiknevasse Karlova harukokku paigaldati kauaoodatud jahutussüsteem ruumide

sisekliima normaliseerimiseks kuumadel suvekuudel.

2023. aasta jooksul vahetati välja hoonete siseruumides laevalgustid. Seda enamikes saalides ja

suurelt osalt ka fondiruumides. Mida veel ei jõutud vahetada, vahetatakse 2024. aastal. Kevadel

remonditi peamaja 1. korruse kohvikuruum ja tualettruumid. Värskendati mitmeid tööruume ja

wc-sid. Hoonetes viidi läbi plaanilised sanitaartehnilised, tuletõrje-, elektri- ja

ventilatsioonisüsteemi hooldustööd. Uuendati peamaja lukustussüsteem. Peamajja paigaldati

soojajoogi automaat (mida raamatukogu ise haldab). Väljavahetamisele läks raamatukogu

väikebuss, mis peamiselt toimib transpordivahendina harukogude vahel raamaturingluse

võimaldamiseks, jms. Annelinnas vahetati välisvalgustus ökonoomsema ja kaasaegsema vastu.

Tuleohutusnõuetest lähtuvalt vahetati välja peamaja puidust välisuksed, mis kõik on muuhulgas

vajadusel kasutatavad evakuatsiooniteedena.

2023. aastal jätkusid ettevalmistused Südalinna kultuurikeskuse valmimise teemadel. Üheks

olulisemaks sündmuseks selle raames oli Süku arhitektuurivõistluse korraldamine ja võidutöö

valimine. Arhitektuurivõistlusele esitati 5. maiks 2023 kokku 105 pakkumust 107 tööga. 28

võistlustööd oli Eestist ja 79 välisriikidest. Töid esitati 26 riigist. 14. juulil 2023 kuulutati

arhitektuurivõistluse võitjaks töö "Paabel" ning jagati ka ülejäänud auhinnad. Võistluse žüriis

osales raamatukogu poolt direktor Kristina Pai.

2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimestele

Aasta jooksul vastavaid töid ei teostatud. Juurdepääs liikumispuudega inimesele on kõigis

majades tagatud. Probleemiks on mõne hoone uksed (nii välisuksed kui sees tuletõkkeuksed),

mille avamine on ratastoolist (või lapsevankriga sisenedes) keeruline – uksed avanevad raskelt.

Evakuatsioonitrepist (Kompanii 3) on vaegliikujal ja vaegnägijal keeruline alla minna.

2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas

Taristu arendused

· Seoses raamatukogu ühes hoones toimunud tulekahjuga koliti direktsioon peamajja ja

hanketöötlusosakonna töökohad toodi senisesse lasteosakonna arvutiklassi. Laste jaoks jäi

kasutatavaks 2 arvutit uues asukohas.

· Lubja teeninduspunkt suleti aasta lõpul. Seoses sellega tuli korraldada IT varade kolimine

ning võrguteenuse lepingu lõpetamine Lubja harukogu ruumides.

Uus veebileht

· 2023. a sai raamatukogu uue kujundusega kodulehe (www.luts.ee), mis vastab WCAG (Web

Content Accessibility Guidelines) nõuetele (tagab erivajadusega inimestele samaväärsed

võimalused veebi kasutamiseks nagu on teistel kasutajatel). Uus koduleht baseerub Drupali

platvormil. Kodulehe sisulise ülesehituse pool tuli raamatukogu vastavasisuliselt töögrupilt,

14

töid teostas WebExpert. Raamatukogu uus (uue disainiga) koduleht https://www.luts.ee läks

laivi 18. mail 2023.

· 2022. a lõpul alustati laste veebilehe (https://www.raamatukratt.ee) arendusega. Lasteleht

vastab WCAG nõuetele ning baseerub Drupali platvormil. Ka siin sai kujundus tellitud

WebExperdilt. Lasteosakonna kodulehe jaoks sai Zone’i platvormile ostetud domeen

www.raamatukratt.ee. Uue kujundusega laste/noorteleht läks laivi 16. mail 2023.

Laste/noorteleht tõsteti uue disaini loomise käigus pilveserverisse ning võeti sealhulgas

kasutusele veebiaplikatsiooni tulemüür ja turvalahendus DDOS rünnakute tõrjeks.

Iseteeninduskappide (nn Tarkade kappide) laiendus

· 2023. aastal sai raamatukogu rahastuse iseteeninduskappide ostmiseks harukogude juurde (va

Ilmatsalu harukogu) ning peamaja kapile lisamooduli hankimiseks. Seoses sellega tuli läbi viia

riigihange tarnija leidmiseks. Riigihange sai korraldatud aasta lõpus, 2024. aastasse jääb

kappide hankimine ning ülespanek.

Infrastruktuur

Raamatukogu infrastruktuuri kuulub ca 540 võrku ühendatud seadet, sealhulgas 6 serverit ja

üle 225 arvutitöökoha.

Tabel 6. Seadmete hulk 2023 lõpuks

Keskkogu Annelinn Tammelinn Ropka-

Karlova

Ilmatsalu

Servereid 6

Töökohti 124 29 15 11 5

sh lugejatele 34 20 10 6 1

sh töötajatele 90 9 5 5 4

Printereid kokku 29 2 2 3 2

sh lugejatele 8 1 1 1 1

Mängukonsoole 3 2 2 1 1

Infoturve 

Teadaolevaid märkimisväärseid infoturbe intsidente 2023. aastal ei esinenud.

Jooksvaid töid

· Jooksvad haldustööd riist- ja tarkvaraga, tööjaamade ja võrguseadmete tarkvara uuendamine

ja infoturbe tagamine, olemasolevate süsteemide arendus (monitooring, logihaldus,

juurdepääsukontroll, baasinfrastruktuuri arendamine, tarkvara litsentside uuendamine).

· Tagati tööjaamade ja võrguseadmete turvalisust, jätkati infoturbenõuete täitmist.

· Võeti kasutusele uus varunduslahendus. Samuti tehakse nüüd kolmas backup välise

teenuspakkuja juurde, mis suurendab vastupidavust tõrgetele.

15

· Aasta lõpus võeti kasutusele uus süsteem logide kogumiseks ja analüüsiks, mille arendus veel

jätkub. See tõstab võimekust avastada küberintsidente ja neile reageerida.

· IT osakonnaüleselt võeti kasutusele uus paroolihaldustarkvara.

· Arvutipargi uuendamine. 2023. aastal vahetati välja suur osa arvutipargist uuemate seadmete

vastu. See toimus Tartu LV IT osakonna poolt korraldatud arvutihanke raames, kuna Tartu LV

IT osakond korraldab oma allasutuste riistavara uuendamisega seotud riigihankeid.

· Seoses personalimuudatustega IT osakonnas viidi läbi IT varade inventuur.

· Raamatukogu multimeediafailid koliti pilveteenusele.

· Raamatukogu infosüsteemi ning kassasüsteemi BUUM kasutajate nõustamine.

· Raamatukogu infosüsteemist statistiliste andmete kogumine ja väljastamine.

· Seoses raamatukogu ees võlgu olevate lugejate võlanõuete aegumisega toimus suurem

raamatukogu võlglaste kustutamine infosüsteemist.

· Jätkus raamatukogus korraldatavate ürituste tehniline tugi (heli- ja valgustehnika ülespanek).

· Tööd raamatukogu veebilehtedega. Raamatukogul on järgmised veebilehed:

• Raamatukogu veebileht https://www.luts.ee

• Noorteleht https://www.raamatukratt.ee

• Kirjandusveeb https://www.luts.ee/kirjandusveeb/

• Eesti Muusikakogude Ühenduse veebileht https://www.luts.ee/emky

• Arkaadia – lasteluule ja muinasjuttude andmebaas https://www.luts.ee/arkaadia/

• Muusikaartiklite andmebaas https://www.luts.ee/muusikabaas/

• Tartu ilukirjanduses http://teele.luts.ee/

• Seemneraamatukogu https://www.luts.ee/seemneraamatukogu/

• Jutupeatus https://www.jutupeatus.ee/

Lisaks kodulehtede uuendamisele jätkusid ka jooksvad kodulehe ja intraneti täiendused-

parandused jne. Raamatukogu uuel kodulehel tuli läbi viia kodulehe tekstide massiline

kontrollimine, parandamine, täiendamine, tõlkimine, meta-andmete lisamine, otsingu

häälestamine, sealhulgas kõigi pillitutvuse piltide väljavahetamine suuremate vastu ja tekstide

lisamine ning peamaja plaanile uute tekstide tõlkimine. Raamatukogu siseveebi lisandus

iseuuenev sünnipäevade tabel.

TEELE andmebaasi ümberehitus ja sellest tulenevalt TartuFic skriptide ümberehitus, TEELE

töögrupi pildipanga korrastamine.

16

3. Kogude komplekteerimine ja töötlemine

3.1 Komplekteerimise põhimõtted ja uuendused

Uute väljaannete tellimise ja sellekohase arvepidamisega tegelesid kogude arenduse

peaspetsialist Helle Zirul ja komplekteerija Elina Kade.

Ka 2023. aastal toetuti komplekteerimisel osakonnajuhatajate ja spetsialistide asjatundlikele

valikutele. Tänu raamatukogu siseveebile on uute raamatute nimekirjadega tegelemine lihtsam

ja mugavam. Nimekirjad asuvad SharePointis Komplekteerimise kaustas.

Üldine olukord riigis raamatute ja perioodika väljaandmisel ja müümisel muutub iga aastaga

aina keerulisemaks, see muudab komplekteerijate töö raskemaks ja ajamahukamaks.

Saamaks sama raha eest võimalikult palju, on tähtis osta kõige soodsama hinnaga. Seega tehti

iga nimetuse puhul hinnavõrdlus (kui teavikut oli võimalik osta mitmelt tarnijalt) ja kasutati ära

sooduskampaaniaid. Kahjuks 2023. aastal ühtegi suuremat raamatuvahendajat, kes pakuks

senistele konkurentsi, ei lisandunud. Suuremad tarnijad Rahva Raamat, Apollo, Krisostomus,

kirjastustest Varrak, Ersen, Ühinenud Ajakirjad, Tartu kirjastustest ostame otse Ilmamaalt ja

Fantaasialt.

Alates 24. veebruarist 2022 ei telli me enam Venemaal väljaantud raamatuid. Tartu O. Lutsu

nim. Linnaraamatukogu on avalik rahvaraamatukogu ja me täidame Eesti

Kultuuriministeeriumi korraldust. Tellime kohalike vene autorite raamatuid ja eesti autorite

tõlkeid vene keelde (põhiliselt Rahva Raamatu kaudu, aga ka Apollost, Dialoogist jt).

Venekeelseid raamatuid saame ka annetustena ja asendustena lugejate käest.

Lehepunkt pakkus asenduseks Venemaa perioodikale mõned Lätis ilmuvad venekeelsed

ajakirjad/ajalehed. Kasutasime seda võimalust, aga lugejahuvi on väike ja mõne väljaande

oleme 2024. aastaks juba tellimata jätnud. Loodame, et venekeelseid raamatuid hakkavad välja

andma ka mõned välisriigid.

2023. aastal moodustati majasisene kogude töörühm ja toimus üks koosolek – 09. märtsil.

Koosolekul valiti kogude töörühma juht, arutati kustutamise korda, uute templite, viiviste,

kohaviitade teemasid.

2022. aasta kriisikoosolekul 18. mail 2022 (kui 2022. aastal komplekteerimisraha drastiliselt

vähenes) osakondadega kokku lepitud kokkuhoiumeetmed toimisid ja 2023. aastal uusi

kokkuhoiukohti leida ei olnud vaja.

3.1.1 Komplekteerimine

Tabel 7. Ostetud raamatud keelte järgi 2023

eks hind km-ta hind km-ga keskmine

hind Eks % Raha %

eesti keeles 11783 166107,73 180893,55 15,35 90,88% 91,63%

vene keeles 161 1979,32 2157,45 13,4 1,24% 1,09%

17

muud

võõrk 1021 13223,39 14359,06 14,06 7,88% 7,27%

kokku 12965 181310,44 197410,06 15,23 100,00% 100,00%

Keskmine hind võrreldes 2022. aastaga

eesti 3,95% kallim

vene 42,71% kallim

muud võõrk 0,22% kallim

Raamatute keskmine hind muidugi jälle tõusis, eestikeelne raamat 3,95%. See pole küll nii palju

kui oli tõus 2022. aastal (9,8%), aga tuhandete eksemplaride puhul teeb see kokku üsna suure

kallinemise. Keskmine hind ei ole küll kõige objektiivsem näitaja, sest seda mõjutavad

eestikeelsete väljaannete puhul ka soodusmüükidelt tehtud juurdeostud, uute väljaannete

keskmine hind tuleks arvatavasti veelgi kõrgem.

Detsembri alguses juurde saadud € 5000 võimaldas juurde osta pika järjekorraga raamatuid ja

Tartu Apollo ja Rahva Raamatu kauplustest ingliskeelset kirjandust.

Natuke suurema eelarve tõttu saimegi 2023. aastal osta rohkem võõrkeelset (peamiselt

ingliskeelset) raamatut kui 2022. aastal. Näiteks ilukirjanduslike raamatute nimetuste arvust

moodustas eestikeelne raamat 2/3 ja võõrkeelne 1/3. Eestikeelse raamatu nimetuste arv oli

väiksem kui 2022, tõenäoliselt ka ilmus vähem nimetusi.

Sõja tõttu ei ostetud enam Venemaal välja antud raamatuid. Ukraina põgenike jaoks osteti

ukraina kirjanike väljaandeid ja eesti autorite tõlkeid ukraina keelde

Muud võõrkeelsed raamatud jagunesid järgmiselt:

dut 1

eng 878

fin 6

fre 4

ger 19

hun 2

jpn 6

lav 3

lit 3

pol 2

spa 2

swe 1

18

ukr 94

kokku 1021

Sealhulgas sai natuke täiendust Annelinna raamatukogu koomiksikogu. Peale raamatute osteti

noote, CD-sid, DVD-sid, kaarte, lauamänge, Annelinnale €200 eest krediitkaarte

mängukonsooli jaoks.

Järelkomplekteerimisena osteti juurde nn kohustuslikku kirjandust ja muud varem ilmunud

laste- ja noorsookirjandust. Vastavalt osakondade soovidele osteti järelkomplekteerimise korras

juurde ka teisi eriti nõutud väljaandeid, kasutades võimalusel ära soodusmüüke.

Kogu Tartu Linnaraamatukogu raamatuostusummast kulus 25,6% ilukirjandusosakonnale.

Kuigi kogu ilukirjandusosakonna külastused moodustavad 20,6% Tartu Linnaraamatukogu

külastustest, siis ilukirjandusosakonna laenutused on 25,8% kogu raamatukogu laenutustest,

ilukirjandusosakonna pikendused on 22,7% kogu raamatukogu pikendustest ning

ilukirjandusosakonna laenutused-pikendused kokku on 24,2% kogu raamatukogu laenutustest-

pikendustest.

Ostetud väljaannete võrdlused

Tabel 8. Nimetused

Raamatud Ilukirjandus

(raamatutest)

eesti ven

e

võõ

r

kok

ku

noo

did

kaa

rdid

laua

män

gud

pisi

trü

kis

CD L

P

D

V

D

CD-

RO

M

DV

D-

RO

M

kõik

kokk

u

eesti vene võõ

r

kokk

u

2023 2467 105 919 3491 101 2 43 4 115 3 8 2 3769 1438 83 733 2254

2022 2549 178 758 3485 62 2 28 1 129 1 60 1 3769 1467 138 651 2256

2021 2570

887

748

4205 59 2 17 1 85 1 17 0 4387

2020n

im

2662 872 807 4341 70 2 24 125 4 35 10 4611 1473 715 576 2764

2019

nim

2508 124

7

908 4663

79

1

39 4 192 81 22 5081 1342 1021 715 3078

2018

nim

2729 120

2

698 4629

54

3

32 2 154 47 27 4948 1387 975 450 2812

19

Tabel 9. Eksemplarid

Raamatud Ilukirjandus

(raamatutest)

eesti vene võõr kokk

u

noo

did

ka

ard

id

lau

am

äng

ud

pisi

trü

kis

CD L

P

DV

D

CD

-

RO

M

DV

D-

RO

M

kõik

kokk

u

eesti vene võõ

r

kokk

u

2023 11783 161 1021 12965 134 4 65 12 118 3 11 2 13314 8115 120 823 9058

2022 12108 212 843 13163 101 4 52 1 134 1 63 2 13521 8273 161 725 9159

2021 13905

939

769

15613 95 9 29 2 103 1 20 0 15872 9303

792

611

10706

2020

eks

13606 948 842 15396

131

5

32

0

136 4 40

10

15754 8582 776 596 9954

2019

eks

12727 1371 975 15073

148

3

46

8

208 123

22

15632 7745 1137 748 9630

2018

eks

12655 1326 778 14759

104

10

36

6

181 53

30

15184 7364 1075 494 8933

Eestikeelset kirjandust ostetakse keskkogule (osakondadele kokku) 1 kuni 5 eksemplari

nimetusest, harukogudele valikuliselt enamjaolt üks eksemplar, seega kogu raamatukogule 1-9

eksemplari, erandiks mõni eriti populaarne teos, koolide soovituslik lugemisvara või muu

noorsookirjandus, mis läheb keskkogus nii teenindus- kui ka lasteoskonda.

Võõrkeeltes raamatuid ostetakse osakondadele ühekaupa ja enamasti ainult ühte osakonda,

erandiks ingliskeelne noortekirjandus, mida soovivad nii keskkogu kui ka harukogud. Ka on

üksikud venekeelsed raamatud dubleeritud keskkogus ja Annelinnas.

Nõudlust mitmes erinevas osakonnas ja harukogus aitab leevendada deponeerimine ning

raamatu võrgutellimise võimalus kasutajale sobivasse laenutuspunkti.

Tabel 10. Ostetud raamatute maksumus keelte järgi

Eestikeelsed Venekeelsed Teised

võõrkeelsed

KOKKU

20

HIND KM-

ta

HIND

KM-ga

HIND KM-

ta

HIND KM-

ga

HIND

KM-ta

HIND KM-

ga

HIND KM-

ta

HIND

KM-ga

2023 166 108 € 180 894 € 1 979 € 2 157 € 13 223 € 14 359 € 181 310 € 197 410 €

2022 164 127 € 178 795 € 1 825 € 1 991 € 10 854 € 11 826 € 176 806 € 192 612 €

2021 171 620 € 187 003 € 5 800 € 6 322 € 10 110 € 11 028 € 187 530 € 204 354 €

2020 161 656 € 176 067 € 5 586 € 6 087 € 10 878 € 11 857 € 178 120 € 194 011 €

2019 146 519 € 159 622 € 7 878 € 8 586 € 11 773 € 12 827 € 166 170 € 181 035 €

Tabel 11. Ostetud paberväljaannete (raamatud, noodid, kaardid, pisitrükised,

lauamängud) maksumus

Eks Nim. Summa km-

ga

2023 13 180 3641 200 681 €

2022 13321 3578 194903 €

2021 15748 4284 206 375 €

2020 15564 4437 196 176 €

2019 15279 4786 183 700

Tabel 12. Ostetud auviste ja elektrooniliste väljaannete maksumus laadide kaupa (€)

aasta CD, LP,

heliraamat

DVD,VHS

+litsentsitasu

CD-ROM

DVD-

ROM+

konsoolim

ängude

aja- ja

krediitkaa

rdid,

mälupulk

Võrguväljaa

nded

Kokku

2023 1780 € 142 € 300 € 0 2 222 €

2022 1954 € 766 € 180 € 0 2 900 €

2021 1562 € 231 € 0 656 € 2 449 €

2020 1717 € 453 € 798 € 827 € 3 795 €

2019 2808 € 1201 € 840 € 440 € 5 289 €

21

Juurdetulek 2023 hankeviiside järgi

Tabel 13. Ostud 2023

Raamatud

eesti vene võõr kokku Noodid kaardi

d

lauam

ängud

pisi

trü

kis

CD LP DVD DVD-

ROM

mälup

ulk

kokku

2023 nim 2467 105 919 3 491 101 2 43 4 115 3 8 2 3 769

2023 eks 11783 161 1021 12 965 134 4 65 12 118 3 11 2 13 314

+ 402 aastakäiku ostetud ajakirju, kokku ostud 13 716

Muu juurdetulek 2023

Järelkomplekteerimise allikatena oleme kasutanud ka valikut mitmesugustest annetustest.

Veel lisanduvad kaotatud väljaannete asendused.

Tabel 14. Muu juurdetulek

Raamatud

eesti ven

e

võõr kokku Noodi

d

kaa

rdid

lauam

ängud

pisitrü

kis

CD L

P

DVD CD-

ROM

DVD-

ROM

kokku

2023

nim

1307 386 428 2121 11 0 10 1 112 0 28 2 2 285

2023 eks 1790 391 439 2620 11 0 16 1 112 0 28 2 2 790

+ 44 aastakäiku annetatud ajakirju, kokku muu juurdetulek 2834

Eksemplare

Ostud Muu kokku Sellest

annetused

Sellest

asendused

2023 13 716 2 834 2599 235

2022 13 981 2 771 2 545 226

22

2021 16 298 2 749 2 527 217

2020 16 198 2 565 2 328 226

2019 16 136 24495 (siin

tuli juurde ka

Ilmatsalu vana

fond)

2 337 269

2018 15786 2150 1857 272

Nimetusi

2023 3903 2305

2022 3927 2365

2021

2020 4611 2295 2076 211

2019 5081 1898 1629 240

2018 4948 1820 1557 243

Annetused (annetuste osakaal kogude juurdekasvust).

Komplekteerimise peamiseks hankeviisiks on ostud. Väike osa on saadud lugejatelt kaotatud

eksemplaride asendamisega. Annetusi on tehtud nii eraisikute, kui ka ametkondade poolt.

Juriidilised isikud, ametkonnad, ministeeriumid jt annetavad põhiliselt oma uusi väljaandeid.

Suuremad annetajad 2023. aastal olid: Hoiuraamatukogu (492 eks.), Raamatukogu 110

juubeliks kingitud raamatud (26 eks.), Apollo (85 eks.), Krisostomus (27 eks.), eraisikutest –

Kristina Pai (18 eks.), Pille-Riin Meerits (9 eks.), Silke Kachelmann (6 eks.), Erkki Kõlu (8

eks.). Annetusi on saadud 130 erinevalt asutuselt ja isikult 2554 eks. Annetuste ja kingitustena

saadud raamatud märgistasime kleebisega “Kingitus Tartu Linnaraamatukogule”.

Annetusi saadi 2555 eksemplari, mis moodustab 2023. aasta kogude juurdekasvust (16 104)

15,87%.

Tabel 15. Kogude kasv kokku (kõik laadid ja arvestusüksused)

Nimetusi Eksemplare Kogude seis kokku

(eksemplarid+ajakirjade

aastakäigud)

2023 6 208 16 550 601 618

2022 6 292 16 752 606 720

2021 6 836 19 047 600 214

23

2020 6 906 18 763 598 535

2019 6 980 40 631 (lisandus ka

Ilmatsalu fond)

601 581

Tabel 16. Juurdetulek laadide kaupa (ilma perioodikata, ostetud ja muu kokku)

Raamatud jt paberväljaanded Auvised, e-väljaanded

Eks Nim. Eks. Nim.

2023 15 828 5 784 276 270

2022 15 912 5 791 334 324

2021 18 308 6 403 261 233

2020 18 003 6 655 268 251

2019 39 260 (lisandus

ka Ilmatsalu

fond)

6 584 554 396

Raamatud (eks. tüüp 7 ja 74) keelte järgi, juurdetulek (ostetud ja muu) kokku

Tabel 17. Eksemplarid (ja nimetused)

Eestikeelsed, arv/% Venekeelsed, arv/% teistes võõrkeeltes,

arv/%

2023 13573 87,1% 552 3,5% 1460 9,4%

2022 13743 87,3% 628 4% 1365 8,7%

2021 15441 85,1% 1222 6,7 % 1489 8,2%

2020 15160 85,1% 1208 6,8% 1444 8,1%

2019 Ilmatsalu

vana fondita

14329 81,5% 1782 10,2% 1465 8,3%

Nimetused

2023 3774 67,2% 491 8,8% 1347 24%

2022 3840 67,6% 586 10,3% 1256 22,1%

2021 3697 58,6 % 1165 18,5% 1447 22,9%

2020 4036 61,8% 1125 17,2% 1375 21,0%

24

2019 3403 53,0% 1643 25,5% 1379 21,5%

Tabel 18. Raamatute juurdetulekust ilukirjanduse % aastate võrdluses

Kokku Keskkogu Annelinn Tammelinn Karlova-

Ropka

Ilmatsalu

2023 70,4% 68,9% 74,2% 69,4% 67,4% 79,8%

2022 70,5% 67,7% 74,9% 69,7% 66,9% 83,3

2021 69,7% 69,3% 73,16% 68,4% 64,7% 75,7%

2020 64,9% 63,6% 69,4% 63,8% 60,8% 73,7%

2019

Ilmatsalu

vana fondita

65,1% 65,5% 67,6% 61,9% 58,8% 76,1%

Ilukirjandus on arvulises ülekaalus nii kogu süsteemis, kui ka harukogudes, mis ongi

rahvaraamatukogus normaalne. Küllap on vajalikud eriala-, õppe- ning käsiraamatud paljudes

kodudes isiklikuks tarbeks ostetud. Ilukirjandusteost, kui enamasti ühekordse kasutusega

raamatut, laenatakse lugemiseks pigem raamatukogust. Rahakitsikuse tõttu on vähenenud

peamiselt liigikirjanduse eksemplaarsus (ka lugejanõudlus on väiksem).

3.1.2 Perioodika komplekteerimine

Alates märtsist 2022 ei saa me venekeelset perioodikat Venemaalt. Lehepunkt pakkus

asenduseks mõned Lätis vene keeles väljaantavad ajakirjad/ajalehed, aga erilist lugejahuvi

nende vastu ei ole.

Kui raamatute müüjad on raamatukogudest huvitatud, siis sama ei saa öelda perioodika

kirjastajate kohta. See tava, et mõnede paberväljaannete tellija saab automaatselt juurdepääsu

ka e-väljaandele, enam ammu ei kehti ja e-väljaannetele peab juurde maksma (Delfi Meedia,

Postimees Grupi, Õhtuleht Kirjastuse väljaanded).

Perioodika kallinemist mõjutab ka kojukandetasude suurenemine, ajakirjade väljaandjate

muutumine (uus kirjastaja lisab alati hinda). Erinevatel põhjustel perioodika laenutamine

väheneb, vajadusel tuleb kaaluda perioodika võimalikku eksemplaarsuse vähendamist.

Ajakirjandusmaastik muutub pidevalt. Ilmumise lõpetasid: Buduaar, Eesti Ajalugu, Tervis

Pluss, Meie Köök, Pööning. Ühinesid Nipiraamat ja Kodukiri, Minu Aed ja Aed.

Ilmumissagedust muutsid Investor, Eesti Loodus. Enamasti on meil kehtiv tellimus, kui

ilmumise lõpetamisest või ühinemisest teada antakse, raha tagasi maksta reeglina ei taheta,

pakutakse mõne teise väljande tellimuse pikendamist, see teeb tellimisperioodid segaseks,

järjest vähem on perioodikat, mille tellimisperiood on jaanuar-detsember. Pidevalt peab

jälgima, millal on vaja midagi pikendada.

25

Aprillist 2024 lõpetab Delfi Meedia Eesti Päevalehe väljaandmise paberil. Delfi Äripakett

võimaldab e-lugeda Eesti Päevalehte, Eesti Ekspressi, Maalehte, ja peale ajalehtede ka seitset

Delfi Meedia ajakirja. Nii Delfi Meedia, aga eriti Postimehe jaoks tuleb teha ebamugavalt palju

kasutajakontosid. E-väljaandena saab lugeda ka Õhtulehte ja Õhtuleht Kirjastuse poolt

väljaantavaid ajakirju. Täielikult digitaalsed on Äripäeva ajaleht ja ajakiri Director/Inseneeria.

Perioodika komplekteerimiseks kulus koos 2024. aastaks ettetellimisega: €41 217

Tabel 19. Ajakirjad (nimetused) keelte järgi (ostud ja annetused kokku) arvuliselt ja

protsendiliselt:

kokku Eesti keeles Vene keeles Teistes võõrkeeltes

2023 154 100 =65% 10 = 6,4% 44 =28,6%

2022 177 119 = 67,3% 12 = 6,7% 46 = 26%

2021 200 121 = 60,5% 32 = 16% 47 = 23,5%

2020 224 128 = 57% 38 = 17% 58 = 26 %

2019 236 126 = 53% 54 = 23% 56 = 24 %

Ajakirjade uusi nimetusi hangiti juurde: eestikeelseid – 2, venekeelseid – 7,

teistes võõrkeeltes – 3.

Tabel 20. Ajalehed (nimetused) keelte järgi (juurdetulek kokku):

kokku Eesti keeles Vene keeles Teistes

võõrkeeltes

2023 38 33 = 87% 5 =13% 0

2022 42 36 = 86% 6 = 14% 0

2021 44 38 = 86% 6 = 14% 0

2020 48 40 =83% 8 = 17% 0

2019 56 48 =86% 8 = 14% 0

3.1.3 Auviste komplekteerimine

Tabel 21. Ostetud auviste ja elektrooniliste väljaannete maksumus laadide kaupa (€)

aasta CD DVD,VHS

+litsentsitasu

CD-ROM

DVD-

ROM+

konsoolim

ängude

Võrguväljaa

nded

Kokku

26

aja- ja

krediitkaa

rdid

2023 1780 € 142 € 100 € 0 € 2022 €

2022 1954 € 766 € 180 € 0 € 2900 €

2021 1562 € 231 € 0 € 656 € 2449 €

2020 1717 € 453 € 798 € 827 € 3795 €

2019 2808 € 1201 € 840 € 440 € 5289 €

3.2 Inventuurid, mahakandmised

2023. aastal jätkus raamatukogus kogude puhastamine. Kustutamine vormistati ühel korral

aastas: 15. detsembril 2023. 25. oktoobril sai kinnitatud direktori käskkirjaga nr. 31

"Väljaannete kustutamise kord Tartu Oskar Lutsu nimelises Linnaraamatukogus". Töö selle

juhendiga kestis peaaegu aasta. 2024. aastal tahame dokumendile lisada ka üldised kustutamise

põhimõtted meie raamatukogus.

Mahakandmisaktid koostatakse eraldi ostude ja muul moel (annetused, kingitused, asendused)

saadud väljaannete kohta. Raamatupidamisele on vaja esitada vaid ostu teel soetatud

väljaannete mahakandmisaktid.

Andmebaasist kustutati kõik aktidega mahakantud väljannete eksemplarikirjed. Bibliokirjed,

mis jäid tühjaks ja olid tehtud meie poolt, sai andmebaasist ära kustutatud. Tühjad bibliokirjed,

mis olid tehtud teiste raamatukogude poolt, said saadetud ja kustutatud vastavalt „Ühiste kirjete

kasutamise korrale” kirjeid teinud raamatukogudele. Kolm tehnikakirjanduse saalis olnud

videosalvestust - Rohumasinad 2006, Järelveetavad ja iseliikuvad söödamikserid (Kverneland

Group), Vicon põllutehnika (Kverneland Group), mis kuuluvad RB-le, aga RR puudusid,

saatsime nendele.

Kustutamisaktide arvandmed summeeriti elektroonilises aasta hulgiarvestuses ja digitaalselt

säilitamiseks saadeti arhiivi Tartu Linnavalitsuse dokumendihaldussüsteemis GoPro.

Tabel 22. Kustutatud eksemplaride põhjuste järgi jagunemine

lugejate poolt kaotatud 291

kadunud 135

lagunenud 4205

tagastamata 1424

sisult aegunud 14742

KOKKU 20797

27

Kustutamine,

eks.

(perioodikata)

Süsteemisisene

üleandmine, eks.

2023 20797

2022 9639

2021 16570 151

2020 20965 129

2019 19148 + 5679 39

2023.aastal kustutati vanemat perioodikat keskkogus ja harukogudes kokku järgnevas mahus:

nimetusi: 88, millest eestikeelseid - 53; venekeelseid - 24; teistes võõrkeeltes – 11; kokku 90

. Üle süsteemi kustutati nimetusi – 48.

Aastakäike: 855, millest eestikeelseid – 716; venekeelseid – 97; teistes võõrkeeltes – 42;

kokku - 855.

Tabel 23. Kustutatud 2023

raamatud tüüp 7,74,31

noo

did

muud

teavikud

käs

ikir

i

kasset

id

C

D

VH

S

DV

D

CD-

RO

M,

DV

D-

RO

M

Kokk

u

ajaki

rjade

aasta

käike

Kõik

kokku

eesti vene võõr kokku

kaa

rdi

d

pisit

rükis

ed

laua

mäng

ud

13897 4956 1511 20364 104 9 0 3 0 2 57 67 160 31 20797 855 21652

28

Tabel 24. Fondi seisu muutumine 2023

3.3 Kogude töötlemine

Statistika

Selle aasta osakondadele edastatud statistika on saadud kasutades Sierra statistika võimalusi

koos Calci tabelarvutusprogrammi võimalustega.

Seoses uue raamatukogu struktuuriga on peamajas muutunud mõnede osakondade fondid

(eriala-, ilukirjanduse, tehnikaosakond, VEVRO). Lubja on nüüd eraldi fondiga Lubja

laenutuspunkt, sest 20. detsembril 2023 suleti Lubja laenutuspunkt, fond jagati

osakondade/harukogude vahel. Töö Lubja fondiga jätkub veel 2024. aastal ja seetõttu

osakondade fondiseisu 2023. aasta lõpus ei fikseeri.

Väljaannete raamatukogunduslik töötlemine

Muudatustega, mis said 2022. aastal vastu võetud (vöötkoodi muudetud asukoht - raamatutel

nüüd tagakaanel, kohaviidaetiketi mitte kleepimine tiitellehele, inventarinumbri mitte

kirjutamine raamatusse), on nüüd kõik harjunud ja suuri probleemi ei ole tekkinud.

Uuenduste tulemusena hoiame kokku tööaega ja materjali, raamatu esikaas jääb rikkumata.

2023.aasta mais said uuendatud (ühtlane kuvand) kõik meie raamatukogu

osakondade/harukogude templid.

raamatud tüüp 7,74 ,31 noodid tüüp 86 muud teavikud k ä s ik

ir ja

d

e e s ti

v e n e

v õ õ r

k o k k u

e e s ti

v e n e

v õ õ r

k o k k u

k a a rd

id

p is

it rü

k is

e d

la u a m

ä n g u d

e s e ,

v id

in

k o k k u

01.01.2023 454765 78572 38952 572289 4353 2699 717 7769 686 38 477 6 1207 43

juurde 13573 552 1460 15585 63 0 82 145 4 13 81 98

kustutatud 13897 4956 1511 20364 47 30 27 104 9 3 12

01.01.2024 454441 74168 38901 567510 4369 2669 772 7810 681 51 555 6 1293 43

L P

k a s s e ti

d

C D

( k a h

e li

ra a m

a t)

V H

S

D V

D

d is

k e tt

C D

-R O

M ,

D V

D -R

O M

k o

k k u

e k s e m

p la

re

k õ

ik k

o k k u

01.01.2023 1581 271 9933 702 4175 7 348 598325 8395 606720

Juurde 2023 3 230 39 4 16104 446 16550

Kustutatud 2023 2 57 67 160 2 29 20797 855 21652

01.01.2024 1584 269 10106 635 4054 5 323 593632 7986 601618

a ja

k ir

ja d

e

a a s ta

k ä ik

e

29

4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused

Suur osa tööst on suunatud sellele, et raamatud ringleksid kiiremini ja oleksid lugejale paremini

kättesaadavad. Raamatute kättesaadavust on muuhulgas püütud parandada enimnõutavatel

raamatutel tavapärase 21-päevase laenutustähtaja asemel 7-päevase laenutustähtaja

rakendamisega.

2023. aasta hiliskevadel viidi läbi lugejaküsitlus, mille eesmärk oli uurida linnaraamatukogu

kasutajate üldist rahulolu pakutavate teenustega. Küsitlus viidi läbi kuu aja jooksul, vastata sai

veebi kaudu MS Forms ankeeti täites (543 vastajat) või lugemissaalides paberankeedil sobivad

variandid ära märkides (26 vastajat). Kokku vastas 569 inimest ja valim oli piisav järelduste

tegemiseks.

Küsitluse järgi külastab raamatukogu iga päev 4% vastanutest, kord nädalas 11%, 1-2 korda

kuus 60% ja mõned korrad aastas 25%. Enamuse vastanute peamiseks tegevuseks

linnaraamatukogus on väljaannete kaasa laenutamine – seda teeb sageli 87% vastanutest.

Kõiki muid võimalikke tegevusi (väljaannete kohapeal kasutamine, interneti ja wifi

kasutamine, printimine-paljundamine, kohapeal töötamine ja/või õppimine, üritustel

osalemine, jt) tehakse harva või üldse mitte. Võrreldes eelmise, 2018. aastal läbiviidud sarnase

küsitlusega on mõnevõrra tõusnud kirjandus- ja muusikaüritustel ning näitustel harva osaljete

osakaal (vastavalt 32% pealt 35%-ni ja 18% pealt 23%-ni ning näituste puhul 41% pealt 49%).

Väga rahul ollakse linnaraamatukogu asukoh(t)a(de)ga – 77%, lahtioleku kellaaegadega – 66%,

kojulaenutamise tingimustega – 73%. Pigem rahul ollakse raamatukogu üldilme ja ruumidega

– 49% vastanutest ja väljaannete kättesaadvusega – samuti 49% ehk ligi pooled vastajatest.

Kõige kõrgemat heakskiitu vastanute poolt pälvivad raamatukogutöötajad: nende abivalmiduse

ja asjatundlikkusega on väga rahul 88% vastanutest. Võrreldes 2018. aastaga on tõusnud

vastanute rahulolu kirjandusürituste ja näitustega (seda kursisolematuse ehk mitte osalemise

arvelt). Sama saab öelda ka linnaraamatukogu poolt pakutavate e-teenuste kasutamise kohta:

tõusnud on rahulolu e-kataloogi kasutamise osas (väga rahul 39% pealt 48% vastajatest), minu-

Esteri kasutamine ettetellimiseks (väga rahul 33% pealt 43%), kodulehe kasutamise puhul

(väga rahul 21% pealt 30%). Rahulolu on tõusnud ka sotsiaalmeedia kanalite ja kirjandusveebi

osas.

Võimalike uute teenuste osas huvitab tartlasi kõige enam audioraamatute laenutamise-lugemise

võimalus – 49% vastanutest. Samuti huvitab 45% elukestva õppe üritustel osalemine ja 44%

tervise ja heaolu teemalistel üritustel osalemine. Viimaseid kavatsebki linnaraamatukogu

lähiajal jõudumööda rohkem korraldada ja vahendada.

4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine

Kõigis raamatukogu hoonetes on võimalik kasutada arvuteid ja saada osa riigi avalikest

teenustest. Peamaja 2. korruse arvutiklassis oli 11 lugejaarvutit, lisaks arvutitöökohad kõigis

harukogudes. Arvutiklassides saab ka paljundada, printida ja lihtsamat arvutikasutusega seotud

õpet.

Peamaja arvutiklassi administraatori põhitegevused olid internetikasutajate arvestus, abi info

otsimisel ja salvestamisel, printimine, paljundamine; arvutikasutamise algkoolitused ja ka

jooksvalt mitmesugune arvutialane abi ja nõustamine; lisaks ka e-kataloogi kaudu saabunud

tellimuste töötlemine ja laialisaatmine (nn dispetšeri töö).

Koolitused arvutiklassis:

Individuaalkoolitused al 60 min – 88 (20)

Nõustamistunnid 15–60 min – 159 (79)

Juhendamised kuni 15 min – 610 (584)

kokku: 857 (võrdluseks 2022. aastal 683)

30

Rühmakoolituste arv – 3

Rühmakoolituste arv tundides – 6

Rühmakoolitusel osalenute arv – 18

Kokku oli peamaja 2. korruse arvutiklassis külastusi 5194.

Arvutiklass 2023 2022 2021

jaanuar 391 373 463

veebruar 310 369 428

märts 485 434 484

aprill 419 396 436

mai 459 388 479

juuni 399 369 426

juuli 443 340 460

august 505 412 511

september 510 437 466

oktoober 484 417 448

november 438 422 475

detsember 351 356 384

kokku 5194 4713 5460

Peamaja 2. korruse arvutiklassi külastatavus võrreldes 2022. aastaga mõnevõrra suurenes.

2023. aasta lõpus siiski arvutiklass suleti, arvutid koliti 1. korruse ajakirjanduse ja 3. korruse

erialakirjanduse saalidesse.

4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused. Üldistav ja muutusi näitav kokkuvõte

Keskkogu ja harukogusid külastas 2023. aastal iga päev umbes 1500 inimest, iga tartlase kohta

tehti raamatukogust 10 laenutust ning iga registreerunud lugeja kohta 26 laenutust. 2023. aasta

jooksul kasutas raamatukogu teenuseid ligi 31 000 lugejat, kusjuures lugejaks registreerunuid

oli ligi 6000 võrra rohkemgi (vt tabelid 30 ja 31). Lugejate arv kasvas aastaga 2,5%, kasvas ka

külastuste arv. Lugejatest veerandi moodustasid lapsed.

Raamatukogu keskkogu ja harukogusid külastati aasta jooksul üle 425 000 korra, umbes sama

palju kogunes ka virtuaalkülastusi, seega on külastuste koguarv ca 863 000. Keskkogus käis

kõigist lugejatest 48,6% ja neljas harukogus kokku 51,4%, mis näitab, et harukogud teevad

väga head tööd ja on kohaliku kogukonna seas populaarsed kooskäimise kohad.

Tabel 25. Tartu Linnaraamatukogu üldstatistilised näitajad 2023

Tartu

linnaraamatukogu

kogud lugejad külastused laenutused

peamaja 453 825 206 898 611 950

Annelinn 49 507 8668 67 246 113 045

Karlova-Ropka 43 088 5980 46 593 79 526

31

Tammelinn 33 514 8830 80 645 136 310

Ilmatsalu 21 684 487 23 991 17 805

kokku 601 618 36 780 425 373 958 636

Laenutuste arv oli möödunud aastaga sarnane. Rõõmu teeb, et hinnatakse raamatukoguhoidjate

loodud virtuaalset sisu: kasvas raamatukogu andmebaaside kasutus (nt Tartu ilukirjanduses,

lastekirjanduse andmebaas Arkaadia), kodulehe kirjandusveebi kasutus tõusis 17% ning

blogide kasutus 8,5%. Raamatukogu kõige populaarsemad blogid on endiselt Luuleleid ja

Lugemissoovitused.

Aasta jooksul tehti raamatukogust ligi 960 000 laenutust, muuhulgas laenutati ka pille ja

seemneid. Lugejate huvi värskete väljaannete vastu ei näita kahanemistendentsi, pigem

vastupidi. Nii oli aasta lõpus näiteks Sven Mikseri romaanile „Vareda“ järjekorras üle 180

lugeja, järgnesid Olav Osolini „Part lendab edasi“ u 90 ja Mihkel Muti „Liblikas, kes lendas

liiga lähedale“ 84 järjekorda registreerunuga.

Tabel 26. Linnaraamatukogu kasutamise üldnäitajad

Tegevus 2022 2023

Kasutajate arv 35 766 36 780

sh laste arv (kuni 16) 8760 8994

sh laenutajate arv 30 187 30 922

Külastuste arv 420 847 425 373

sh laste arv 111 017 117 272

Virtuaalkülastuste arv 488 201 437 708

Kohallaenutuse arv 107 698 118 584

Kojulaenutuste arv 967 786 958 636

sh lastele 92 312 89 754

sh ilu- ja lastekirjandus 598 064 604 102

sh ajalehed ja ajakirjad 45 323 40 895

sh auvised 34 532 17 748

sh võõrkeelne kirjandus 87 238 82 352

sh venekeelne kirjandus 56 532 51 072

Infopäringute arv 19 249 21 090

Näituste ja väljapanekute arv 420 458

Ürituste arv 512 531

Üritustel osalenute arv 14 052 27 944

Individuaalkoolituste arv 2842 3462

Individuaalkoolitustel

osalenute arv

2878 3462

Rühmakoolituste arv 300 371

Rühmakoolituste arv

tundides

724 490

Rühmakoolitusel osalenute

arv

5357 5716

2023. aastal kasvas 10% võrra raamatukogus korraldatud sündmuste arv ning osalejate arv

suurenes lausa veerandi võrra. Aasta jooksul toimus 902 erinevat üritust või koolitust, millest

sai osa üle 33 000 inimese, raamatukogu ruumides võis vaadata nii kunsti, käsitöö kui ka

raamatunäitusi. Keskmiselt leidis igal nädalal aset 17 sündmust, neist 2/3 lastele ning 1/3

täiskasvanutele ja noortele. Raamatukogu andis ühe peakorraldajana panuse nii

32

kirjandusfestival Prima Vista kui ka laste- ja noortekirjanduse festivali Luup programmi.

Samuti koordineeriti Tartu lastekirjanduse auhinna väljaandmist – üheksandaks laureaadiks sai

Ilmar Tomusk.

Virtuaalüritused, -koolitused ja -näitused

Tabel 27. Virtuaal- ja hübriidüritused

Virtuaalürituste arv Virtuaalüritustel

osalejate arv (otse)

Virtuaalürituste

järelvaatajate arv

2022 2023 2022 2023 2022 2023

Ainult virtuaal 18 2 164 7264 477 -

Hübriid - üritus

järelvaatamisega

4 7 82 - 546 1034

Kokku 8298 osalejat

Otseülekandeid üritustelt ei tehtud, ühel üritusel (orienteerumismäng) tuli osalemiseks kasutada

veebirakendust. Puhtalt veebiüritused olid 2 viktoriini: raamatukogu koostatud eesti kirjanduse

päeva viktoriin Postimehe raamatuportaalis ja kirjanduslik viktoriin lastele kirjandusfestivali

Luup raames. Järelvaatamine oli võimalik algupärase lastekirjanduse päeva, Lina Nordquisti ja

Jaak Jõerüüdi kirjandusõhtute ning kolme Prima Vista tantsuürituste puhul.

Tabel 28. Virtuaalkoolitused

Raamatu-

kogu

Virtuaalkoolituste arv Virtuaalkoolitustel

osalejate arv (otse)

Virtuaalkoolituste

järelvaatajate arv*

2022 2023 2022 2023 2022 2023

Linna/maak.

rmtk

1 4 40 120 200 856

Sh keskk 1 4 120 856

*kui järelvaatamine võimaldati peale koolituse toimumist

Toimus üks otseülekandega koolitus täiskasvanutele ja 3 tantsukoolitust järelvaatamisega.

Ainult virtuaalselt toimus 2 üritust, otseülekandena või järelvaadatavana sai virtuaalselt osaleda

kokku 11-l sündmusel, seega kokku 13 üritust ja 9244 osalejat. See on 1,4 % kõigist

sündmustest ja 27 % kõigist osalejatest. Erandlik virtuaalüritus oli Postimehe

kirjandusportaalis toimunud viktoriin 7200 osalejaga, mis üksiküritusena mõjutas (et mitte

öelda moonutas) tugevalt statistilist keskmist, seega jäi keskmise arvutamisel see sündmus

välja. Aasta tagasi oli virtuaalüritusi ja koolitusi 2,8 % (23 sündmust 812st).

Tabel 29. Virtuaalnäitused

Raamatu-

kogu

Virtuaalnäituste

arv 2022

Virtuaalnäituste

arv 2023

Virtuaalnäituste

külastajate arv

2022

Virtuaalnäituste

külastajate arv

2023*

Tartu LR 8 10 2677 991

Sh keskk 8 10 2677 991

*2023 on näidatud uute näituste külastuste arv, 2022 arv sisaldab ka eelnevate aastate näituste

külastusi.

33

Raamatu- ehk laenutuskapi teenus (nn tark kapp)

Raamatukapp paiknes 2023. aastal vaid peamaja juures. 2023. aastal saadi raha ja tehti hange

raamatukapi teenuse laiendamiseks. Peamaja kapi juurde tuleb 2024. aastal lisamoodul ja kapid

tulevad Annelinna, Tammelinna ja Karlova-Ropka harukogude juurde.

Targa kapi tellimuste haldamise ja kapi täitmise eest hoolitsevad peamajas ajakirjandussaali

töötajad. Kapi kaudu on eelmisel aastal laenutatud 6812 korda ja tagastatud 1321 korda.

Tellitud raamatud saab harva kätte samal päeval, üldjuhul on ooteaeg 2-6 päeva.

Tabel 30. Raamatukapi kasutusnäitajad

2023 Hommikul

täidetud

Päeva jooksul

täidetud

Kokku täidetud

kappe

Tagastusi kappi Aegunud

jaanuar 394 237 631 117 82

veebruar 383 216 499 98 70

märts 383 249 632 100 104

aprill 321 223 544 116 78

mai 116 414 530 134 56

juuni 176 303 479 145 69

juuli 349 161 510 101 77

august 360 177 537 109 82

september 389 299 688 92 79

oktoober 353 292 645 102 94

november 358 251 609 110 84

detsember 233 375 508 97 60

kokku 3715 3097 6812 1321 935

Tabel 31. Võrdluseks eelmiste aastate numbrid

2023 2022 2021

Täidetud

kappe

6812 6727 5299

Tagastusi

kappi

1321 1275 1069

Aegunud 935 906 587

Lisaks väiksusele on kapi miinuseks varikatuse puudumine, mis teeb kapi täitmise vihma- ja

lumesaju korral ebamugavaks. Samuti puudub siiani kapi juures videovalve. Nendest

puudujääkidest on juhtkonda korduvalt teavitatud.

Tegevustoad linnaraamatukogus

Erinevas suuruses ja võimalustega tegevustoad paiknevad kõigis raamatukogu majades. Kõige

rohkemate võimalustega üksus paikneb peamaja erialakirjanduse 3. korruse saalis. Omaette

34

ruumis paikneb õmblustuba Annelinnas ja õmblus-, meisterdamis- ning virtuaalreaalsuse ruum

Tammelinna harukogus 2. korrusel.

Tabel 32. Tegevustubade tehnika kasutus

Masin peamaja Annelinn Tammelinn

õmblusmasin 119 15 17

overlokmasin 54 15 8

3D printer 56 - -

filmiskanner 12 - -

dokumendiskanner 75 69 72

spiraalköitja 14 - -

laminaator 23 - -

3D pliiats 1* 287 144

graafikalaud - 11 -

Kokku 354 397 241

*vaid erialakirjanduse 3. korruse saali näitaja, lasteosakond ei loendanud. Samuti ei loenda

kasutust Ilmatsalu harukogu, Karlovas kasutatakse harva.

Tabel 33. Pillilaenutus (va kohalkasutus)

Instrument

(kogus)

Saamise

aasta

laemutusi/pike

ndusi

2018

laemutusi/piken

dusi

2019-2022

laemutusi/pikendus

i

2023

laemutusi/pikendusi

kokku

Iiri tinavile (2) Märts

2018

8/7 3/7 10/10 21/24

Kastanjett (2) Märts

2018

10/1 14/4 15/2 39/7

Kellamäng (1) Märts

2018

7/6 14/19 10/11 31/36

Kitarr 3/4 (2) Märts

2018

14/4 20/26 (1

kitarr!Teine

asendati 4/4)

16/21 50/51

Käsitrumm Märts

2018

5/1 9/20 9/2 23/23

Laste plokkflööt

poistele (2)

Märts

2018

20/14 87/40 46/31 153/85

Laste plokkflööt

tüdrukutele (2)

Märts

2018

14/24 89/18 38/28 141/70

Lastekannel (2) Märts

2018

11/8 24/38 17/12 (1 kannel

paranduses)

52/58

Marakad (3) Märts

2018

19/12 101/20 45/15 165/47

35

Slaidkitarr Mai

2018

3/1 7/16 4/3 14/20

Slaidvile (2) Märts

2018

3/1 2/5 5/1 10/7

Tamburiin (2) Mnärts

2018

7/8 16/73 10/21 33/102

Triangel (2) Märts

2018

5/5 11/2 10/21 26/28

Trumm pulga

otsas (2)

Märts

2018

5/1 32/14 7/10 44/25

Ukulele (2+2) 2018 29/12 64/146 46/30 139/188

Väikekannel D-

duur (7-keelne)

Märts

2018

3/13 19/23 5/5 27/41

Väikekannel G-

duur (7-keelne)

Märts

2018

4/12 16/29 9/16 29/57

Mandoliin (1) Juuli 2018

(annetus)

1/1 4/8 2/1 7/10

Mandoliin (1) November

2021

(annetus)

4/7 3/6 7/13

Djembe (1) Jaanuar

2019

(annetus)

8/0 2/1 10/1

Kazoo Oktoober

2019

2/6 2/2 4/8

Iiri tinavile D Oktoober

2019

(annetus)

1 1/2 2/2

Klarnetmeloodik

a

Oktoober

2021

(annetus)

2/7 3/5 5/12

Lasteakordion 2022

detsember

1/1 3/12 4/13

Kitarr 4/4 2022

detsember

(asendus)

2 3/9 5/9

Elektrikitarr Dets. 22 7/5 7/5

Väikekannel G-

duur (6-keelne)

Veebruar

2023

3/7 3/7

Väikekannel D-

duur (6-keelne)

Veebruar

2023

4/4 4/4

Löökpillide

komplekt

30.03.23 14/7 14/7

36

Noodipult

Aprill 2023 - -

Meloodika 32 Oktoober

2023

2/1 2/1

Meloodika 37

Oktoober

2023

1 1

Kõlatorud (8)

Oktoober

2023

4/3 4/3

Kalimba

Oktoober

2023

2/2 2/2

Akordion 96

Oktoober

2023

2 2

Süntesaator Oktoober

2023

10 10

Häälestaja

(must)

Oktoober

2023

1 1

Metronoom-

häälestaja

Oktoober

2023

1 1

Viiul 1/2 Oktoober

2023

2 2

Viiul 4/4 Oktoober

2023

2/2 2/2

Kõlatorud (28) 2

eks

Detsember

2023

2 2

KOKKU 378/308 1098/968

4.3 RVL teenindus

Tartu Linnaraamatukogust teiste raamatukogude poolt tellitud teavikute arv vähenes sel aastal.

Tellijaid oli 19 inimest. RVLiga telliti ja saadeti välja 120 teavikut, pikendusi oli 44.

RVLiga sisse telliti meie raamatukokku 4 teavikut.

Tabel 34. RVL

Tellija Teavik tellitud Teavik saadetud

Võru 19 19

Läänemaa 18 18

37

Elva 16 16

Põlva Keskraamatukogu 16 16

Rahvusraamatukogu 12 12

Pärnu Keskraamatukogu 9 9

Valga Keskraamatukogu 6 6

Eesti Kunstimuuseum 4 4

Valgjärve raamatukogu 4 4

Viljandi Keskraamatukogu 3 3

Kärdla Keskraamatukogu 2 2

Tallinna Keskraamatukogu 2 2

Eesti Pank 1 1

Järvamaa raamatukogu 1 1

Kaitseväe Raamatukogu 1 1

Märjamaa raamatukogu 1 1

Pala raamatukogu 1 1

Rapla Keskraamatukogu 1 1

Saaremaa KR 1 1

Kokku 120 120

4.3.1 Pakiautomaadi teenus

Koroonajast alates on jätkuvalt kasutuses tasuline pakiautomaadi teenus. Uus kõrgem hind

4,68 alates 2023 suvest. Teenus ei ole väga aktiivses kasutuses, sest tegemist on tasulise

mugavusteenusega. Mõne erandiga tellitakse rohkem neisse piirkondadesse, kus harukogu ei

ole (sh enim Lõunakeskuse pakiautomaati).

Tabel 35. Pakiautomaadi teenuse kasutamine

Kuu Pakid Raamatud

jaanuar 12 20

veebruar 12 13

märts 11 18

aprill 5 5

mai 2 2

38

juuni 4 5

juuli 7 10

august 3 4

september 4 9

oktoober 6 6

november 13 19

detsember 7 12

Kokku 86 123

Tabel 36. Tellimused erinevatesse pakiautomaatidesse

Pakiautomaat raamat

Anne Selver 15

Kvartali keskus 18

Lõunakeskus 44

Rebase Rimi 13

Vahi Selver 15

Veeriku Selver 16

Jaamamõisa 2

Kokku 123

4.4. Laste- ja noorteteenindus

4.4.1 Laste-ja noortekirjanduse komplekteerimine

Laste-ja noortekirjanduse komplekteerimine on meie raamatukogu üks prioriteetidest, sest

tahame toetada lastes lugemisharjumuse kujunemist varajasest noorusest peale. Raamatute

ostmine ei ole paljudele peredele taskukohane, raamatukogu on asutus, mis loob kõikidele

lastele ja noortele võrdsed võimalused raamatute lugemiseks. Seega püüdsime võimaluste piires

täita osakondade ostusoove, sealhulgas ka nn „koolikirjandusele”.

Noortekirjandus on peamajas dubleeritud lasteosakonnas ja ilukirjanduse osakonnas, et noored

saaksid valida, kust eelistavad laenata. Noortekirjandust sai ostetud ka inglise keeles, samuti

ukraina keeles.

Tabel 37. Laste- ja noortekirjanduse ostud 2023

TÜÜP Count – TÜÜP Sum - HIND Sum - HIND

km-ga

39

Raamat 3700 38099 41490

Noot 58 808 858

DVD 5 61 63

Pisitrükis 1 14 17

Lauamäng 35 358 398

Arvutimäng 1 33 40

Total Result 3800 39373 42866

Ostetud eksemplaridest (13314 eks.) moodustas laste-ja noortekirjandus (3800 eks.) 28,5% ja

rahast 21%. Suurema osa ostudest moodustasid raamatud:

• raamatud eesti keeles 652 nimetust ja 3236 eksemplari;

• raamatud vene keeles 22 nimetust ja 35 eksemplari;

• raamatud inglise keeles 295 nimetust ja 367 eksemplari;

• raamatud ukraina keeles 59 nimetust ja 62 eksemplari.

Kokku 1028 nimetust ja 3700 eksemplari, ostetud raamatutest (kokku 12965 eks.) 28,5%.

Need andmed on saadud eksemplari väljast IKOOD1. Seda välja täidab meil eksemplaride

arvelevõtja: noorte- ja lastekirjandus (202), liigikirjandus noortele ja lastele (204).

Laste- ja noortekirjandust saime lisaks ka asenduste ja annetustega. Annetusi oli ka teistes

võõrkeeltes.

Tabel 38. Annetatud ja asendatud eksemplarid

TÜÜP Count -TÜÜP

Raamat 799

Noot 1

DVD 11

Lauamäng 8

Total Result 819

Neist raamatud:

KEEL Count -

KEEL

eng 136

est 552

fin 2

ger 1

rus 93

ukr 15

Total Result 799

40

4.4.2 Laste- ja noorteraamatukogu kasutamine

Võrreldes 2022. aastaga on näitajad pisut tagasihoidlikumad. Oma osa on selles nii arvutiklassi

sulgemisel, remontidel kui vähem toimunud raamatutundidel. Raamatukogu tutvustavatel

tundidel on väga suur tähtsus, sellest arusaamine peaks paremini koolideni jõudma.

Tabel 39. Laste ja noorteosakonna kasutamine

2021 2022 2023

Külastused 58 330 70 425 69 434

Laenutused 173 223 174 318 172 901

4.4.3 Laste- ja noorteteenindus, sh lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine

Laste- ja noorteosakond võimaldab vaba juurdepääsu teadmistele; julgustab uurima ja õppima;

väärtustab loovust ja leidlikkust; avardab ettekujutust sellest, mis on raamatukogu; pakub

mõnusat ajaveetmise võimalust; pakub rahulikku kohta koolitükkide õppimiseks.

Koos oma lugejate ja kasutajatega püüdleme teadmiste kasvu poole, teeme seda läbi raamatute,

erinevate programmide ja raamatukogu käsutuses olevate digiressursside. Me usume, et meie

lugejad tahavad õppida ja avastada, avardada oma tundeelu ning meie oleme neile selles

usaldusväärseks toeks.

Laste ja noorteoskonna tegemistes oli enim ruumi koolieelikute, esimese ja teise kooliastme

õpilasüritustel. Osavõtjate arvukuselt olid need sündmused kõige rahvarohkemad. Põhikooli

lõpus on õpilastel väidetavalt rohkem tarvis keskenduda koolis antavatele ülesannetele. Siiski

on ennast siiani üsna hästi tõestanud Noorte Luuleprõmm. Niisiis loovusega seotud sündmused

võiksid huvi pakkuda noortele inimestele küll. Digiviktoriinid keskastmele on olnud

populaarsed ja nendega tuleks jätkata. Mis puutub kirjanduse laenamisse, siis loomulikult

käiakse raamatukogust nõutamas koolilugemist. Kuid on olemas lapsevanemaid, kes on meie

juures iganädalased külalised ja viivad koju lugemist tervele perele: lasteraamatud, seiklus- ja

põnevuskirjandus veidi vanematele, lisaks valik uudisraamatut. Harvem laenati meilt

luuleraamatuid. Jätkasime koostööd MTÜ-ga, kes tegeleb teraapilise lugemisega. Meie osaks

oli otsida välja tekstid, kus tunnetest juttu. Lisaks pöördus meie poole ukraina vanemate

ühendus, palvega leida raamatuid, mis aitaksid lastel omandada eesti keelt. 2023. aastal jätkus

Karlova lasteaia projekt - lepiti kokku, et lasteaiarühmad käivad kord kuus raamatukogus ja iga

kuu on pühendatud mingile iseloomuomadusele (neist peaks moodustuma Karlova lasteaia

nimi). Lisaks korraldasime lastele kolm kohtumist mõne huvitava kirjanikuga. Nii käisid

lastega kohtumas Margit Saluste, Marge Pärnits. Jätkasime kolmapäevaste jututundidega, kava

kokkupanekul arvestasime lasteaedade soovidega.

4.4.4 Laste- ja noorteüritused

Keskkogu laste- ja noorteoskonna tegemistes on enim ruumi koolieelikute ning esimese ja teise

kooliastme õpilasüritustel. Osavõtjate arvukuselt on need sündmused ka kõige rahvarohkemad.

Karlova-Ropka harukogul jällegi on õnnestanud just noori raamatukogu üritustele meelitada.

Keskkogus on noortele enim huvi pakkunud luuleprõmmud ja digiviktoriinid. Irina Möldre

keskkogust korraldab jätkuvalt noortekohvikuid, Mairi Tempel käivitas Karlova-Ropka

41

harukogus loovkirjutamise õpitoad, mis toimuvad kord nädalas. Tundub, et just loovusega

seotud sündmused pakuvad noortele huvi.

Lasteosakond aitas Ukraina lastevanemate ühendusel leida raamatuid, mis aitaksid lastel

omandada eesti keelt. Kord kuus käisid Ukraina lapsed lasteosakonna ukrainakeelsetes

jututubades ja tutvusid seal ka eesti kirjandusega.

2023. aastal toimisid hästi lasteaedadele mõeldud projektid - kolmapäevased jututunnid,

Karlova lasteaia koostööprojekt ja PRIA piimaprojekt „Mitmepalgeline piim“. Projektide

käigus tuli valida ja tutvustada teemakohast kirjandust, viia läbi erinevaid töötube, kokku panna

töölehti ja korraldada näituseid ja väljapanekuid.

Koolivaheajad sisustati nii lugemise, meisterdamise, mõistatamise kui ka mängimisega.

Suvelugemisprogrammid toimusid keskkogus, Tammelinna ja Karlova-Ropka harukogus.Tore

traditsioon on suvelugemise lõpuüritused septembris, kuhu kutsutakse külla kirjanik.

Aprillis, raamatu ja roosi päeval kuulutati üheksandat korda välja Tartu lastekirjanduse auhinna

võitja. Selleks oli Ilmar Tomusk raamatuga „Julius, mida sina suvel tegid?“ Raamatut jagati

sügisel kõigile Tartu linna 3. klasside õpilastele.

Nagu alati pandi kokku kirjandusfestivali Prima Vista lasteprogramm, mis toimus Raekoja

platsil festivali raamatulaada alal ja hõlmas kohtumisi kirjanike Liis Seina ja Aidi Vallikuga,

osakonna nukuteatri etendust ning lasteaialaste kontserti linnarahvale. Noortele korraldati

kirjanduslik orienteerumismäng.

Oktoobris toimunud laste ja noorte kirjandusfestivali „LUUP” ettevalmistamine ja läbiviimine

oli mahukas töö. Festival on kasvanud üleriigiliseks, programmijuht oli Anu Amor-Narits meie

raamatukogust. Kava sai mitmekesine: Elektriteatris linastus spetsiaalne filmiprogramm,

toimus noorte luuleprõmm, 4-klasside ettelugemisvõistlus. Tartu koolilapsed kohtusid nii

keskkogus kui harukogudes Lapsepõlve (Tartu lastekirjanduse) auhinna nominentide - Ilmar

Tomuski, Piret Jaaksi, Meelis Krafti, Tiina Laanemi ja Kadri Kihoga. Mika Keränen käis koos

lastega seiklemas Supilinnas ning festivali lõpetas perepäev Piret Pääriga.

Eesti Lastekirjanduse Keskuse poolt veetava haridusprogrammiga „Lugemisisu” on liitunud nii

keskkogu lasteosakond kui ka harukogud, kutsudes lapsi osalema. Lasteraamatukoguhoidjad

pakkusid välja ka mitmeid tunde linna haridusosakonna poolt väljakuulutatud

aktiivõppeprogrammi. Enim huvi tunti muusikaosakonna pakutud tundide vastu (Beethoven,

Loomad muusikas). Jätkuvalt jagati antud aastal sündinud ilmakodanikele mõeldud raamatut

„Pisike puu“. Kahjuks ei ole olnud aega välja mõelda reklaamikampaaniat info paremaks

viimiseks lapsevanemateni. Infost raamatukogus, raamatukogu kodulehel ning kord kuus Tartu

Postimehes jääb ilmselgelt väheks.

Tabel 40. Peamaja (KK) ja harukogude (HK) üritused lastele kokku

Üritused Ürituste arv Osavõtjate arv

KK HK Kokku KK HK Kokku

Kirjandusüritused 149 (+31) 38 (-34) 188 7101 2292 9393

Kirj. virtuaalne 2 (-1) 2 116 - 116

Teemaüritused

sh ringitöö

53 (+11) 123 (+39) 176 971 2700 3671

Teema virtuaalne 0 (-1)

Kokku üritusi 204

(+40)

161

(+5)

365

(+45)

8188

(+4328)

4992

(+1311)

13 180

(+5639)

42

66% kõigist raamatukogusündmustest on korraldatud lastele. Keskmine ühel üritusel osalejate

arv 36 (eelmisel aastal 23,5). Ürituste koguarvust moodustasid kirjandusüritused ca 52%.

Harukogudes toimus 44% kõigist lasteüritustest.

Tabel 41. Peamaja (KK) ja harukogude (HK) rühmakoolitused lastele kokku

Rühmakoolitus Koolituste arv Osavõtjate arv

KK HK Kokku KK HK Kokku

Ekskursioonid 14 (+3) 7 (-9) 21 234 130 364

Raamatukogutunnid, 70 (-30) 139 (+56) 209 1296 2328 3624

Ringitöö, teemaürit all

Kokku koolitusi 84

-27

146

+47

230

+20

1530

-568

2458

+685

3988

+117

Keskmine osalejate arv koolitusel 17 (aasta tagasi 19). Erinevalt üritustest toimus koolitustest

(st põhiliselt raamatukogutundidest) 66% harukogudes.

Tabel 42. Lasteüritused ja rühmakoolitused koos, 2018 – 2023 võrdlus

Keskkogu ja harukogud kokku, sulgudes võrdlus eelmise aastaga

Aasta Sündmuste arv Osavõtjate arv

2018 441 (+8) 9688 (-1620)

2019 641 (+200) 13161 (+3473)

2020 338 (-303) 10856 (-2305)

2021 296 (-42) 8854 (-2002)

2022 530 (+234) 11 432 (+2578)

2023 595 (+65) 17 168 (+5736)

Sündmuste arvu kasv 11%, tähelepanuväärne on aga osalejate arvu kasv - 33%.

Statistiliste näitajate üle võib nii keskkogus kui ka harukogudes üksnes rõõmustada. Ürituste

arv on ilmselt selle piiri peal, mida me jaksame korraldada, aga rõõmu teeb reaalsete osalejate

arvu kasv (sadadesse ulatuva osavõtjate/vaatajate arvuga virtuaalüritusi lastele ei olnud).

Harukogud on lasterürituste ja eriti raamatukogutundide korraldamisel väga aktiivsed.

Mängutubade statistika harukogudes

Annelinna näitajad:

Kokku kasutas 2023. aastal mängukonsoole 2430 inimest (2022 - 1784, 2021 – 726, 2020 –

1594, 2019 - 3116).

PlayStation 4 mängijaid oli 2023. aastal 1173 (2022- 845, 2021 - 288, 2020 - 653, 2019 -

1476, 2018 - 1486, 2017 - 1816, 2016 - 1141).

Playstation 4 Pro mängijaid oli 2023. aastal 1257 (2022 - 939, 2021 438, 2020 941/6(VR),

2019 1624/16(VR), 2018 1824/106(VR)).

Mängukonsoolide laste külastatavus on jälle hoogsalt tõusmas. Lastel on küll rohkem

nutiseadmeid ja kodudes mängukonsoole, aga viimaste puhul on meie eelis mängude hulk ja

mitmekesisus ning võimalus koos sõpradega aega veeta.

43

Üsna kindel on ka see, et Playstation 5 tõmbaks veel rohkem lapsi raamatukokku, sest tegemist

on täiesti uuel tehnilisel tasemel konsooliga.

Tammelinna näitajad:

Mängukonsoolid Xbox One, Nintendo ja Oculus Quest

Mängukonsooli Xbox One kasutati kokku 2070 korral (2022. aastal 1709 korral). Enamasti jäi

mängijate vanus vahemikku 7-14 aastat. Valikus oli 28 erinevat mängu, millest populaarseim

olid taas Minecraft (mängiti 119 korda). Mängukonsool Nintendo valikus oli 7 mängu ja neid

mängiti kokku 266 korda (2022. aastal 584 korda). Populaarseim mäng oli Minecraft (mängiti

184 korda). 2020. aastal kasutusele võetud virtuaalreaalsuse komplekti Oculus Questi kasutati

2023. aastal vaid mõnel korral, sest meie VR ei olnud mõnda aega töökorras.

Ilmatsalu näitajad:

Raamatukogus on võimalik Playstation VR komplektiga kogeda virtuaalreaalsust, mängida PS4

mänge (Astro Bot, Dirt Rally, Firewall, Fortnite Deep Freeze Bundle, Gran Turismo Sport,

Minecraft, NBA Live, Wolfenstein jt).

2023. aastal kasutati Playstationi 1066 korda.

4.5 Erivajadustega sihtrühmade teenused

Raamatukoguvälist teenust pakuti mitmel viisil: koduteenindus, Liiva tänava hooldekodu ja

puuetega inimeste koja külastus, Lubja laenutuspunkti haldus. Teenus hõlmab erivajadustega

inimeste teenindamist, tellimuste ettevalmistamist ja täitmist, raamatukogu võimaluste

tutvustamist ja kontaktide loomist, lugejate nõustamist ja suunamist.

Kõige mahukam ja spetsiifilisem on koduteenindus, see nõuab head füüsilist ja vaimset vormi.

Bussiringid toimuvad kolmapäeviti, keskmiselt on umb 10 koduvisiiti korraga, vajadusel ja

võimalusel käib töötaja kodudes ka muul ajal. Koduteeninduse mobiiltelefoni number on

kodulehel kõigile kättesaadav.

Koduteeninduse kasutajaid oli 2023. aastal 65 (juurdekasv 4 inimest). Neile tehti visiite 553

korral (27 külastust ilma raamatukogu transpordita).

Tabel 43. Koduteenindus

Kordade arv Teenuste arv Kasutajate arv

Koduteenindus 553 553 65

Koduteeninduse tarbeks on loodud deposiitkonto, raamatud deponeeritakse kontole ja sealt

edasi laenutatakse kasutajale. 2023. aastal haldas koduteenindust Nadežda Savostkina ja

kevadel liitus teenusega Doris Diana Or Tammelinna harukogust (0,25 koormusega), kes

teenindas oma kandi lugejaid. Väikeses mahus pakub koduteenindust ka Ilmatsalu

raamatukogu.

Lisaks koduteenindusele pakkus Nadežda raamatukoguteenust üle nädala esmaspäeviti Liiva

tänava hooldekodus. Seda teenust võtavad hooldekodu elanikud rõõmuga vastu.

44

Raamatukoguteenust pakuti neljapäeviti ka puuetega inimeste kojas (TPIK), kuid vähese

kasutuse tõttu lõpetati koja juhatuse ettepanekul teenuse pakkumine 2023. aasta lõpus ära.

Tabel 44. Teenused teistele asutustele

Teenused teistele asutustele Ürituste arv Osavõtjate

arv

Hooldekodu 21 21

TPIK 41 10

Hooldekodus lisandus 2 lugejat, kokku oli 2023. aastal 21 lugejat. Teenust kasutati 294 korral,

töötaja tegi asutusse 21 visiiti. Laenutati 1253 raamatut ja 48 perioodikaväljaannet.

Puuetega inimeste kotta tegi töötaja 41 visiiti, teenust kasutas 10 lugejat 207 korral. Laenutati

401 raamatut ja 88 ajakirja.

Tabel 45. Osutatud teenused ja näitajad

lugejad külastused töötaja visiite raamatud perioodika

Hooldekodu 21 294 21 1253 48

TPIK 10 207 41 401 88

4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja

võimalusi pakkuv kultuurikeskkond

Aasta jooksul korraldati ühtekokku 902 üritust ja koolitust rohkem kui 33 600 osalejale.

Võrreldes 2022. aastaga kasvas sündmuste arv 10% ja osalejate arv 26%. Igal nädalal leidis aset

ca 17 sündmust, neist laias laastus 2/3 lastele ja 1/3 täiskasvanutele ning noortele. Kogu

sündmuste arvust 59 % olid üritused. Keskmiselt oli igal sündmusel ca 30 osalejat (üritustel 42

ja koolitustel 15).

Raamatukogu linna kultuurielus osalejana

Jätkati UNESCO kirjanduslinn Tartu egiidi all toimuvate tegevustega. Üheksanda Tartu

lastekirjanduse auhinna laureaadiks sai Ilmar Tomusk raamatuga „Julius, mida sina suvel

tegid?“. Lastekirjanduse auhinna võitnud raamatut jagati kõigile linna 3. klasside õpilastele.

Raamatukogu oli Tartu kirjandusfestivalide Prima Vista ning laste- ja noortekirjanduse festivali

Luup kaaskorraldaja. Prima Vista raames esinesid raamatukogus autorid Saksamaalt, Norrast

ja Rootsist ning lastekirjanduse festivalil autor Soomest.

Andmebaasi „Tartu ilukirjanduses“ põhjal väljatöötatud kirjanduslikud matkad viisid huvilisi

viiele erinevale jalutuskäigule. Matkad toimusid koostöös linnamuuseumiga, ajalooline pool

neilt, kirjanduslik meilt. Mobiilirakendus TartuFic pakkus samu marsruute huvilistele

iseseisvaks läbimiseks.

Sündmuste koondarv kasvas 2023. aastal, aga veelgi enam kasvas osavõtjate arv (vt tabelid 46-

48). Laste puhul kasvas nii ürituste kui ka koolituste arv, täiskasvanute puhul koolituste arv,

täiskasvanutele mõeldud ürituste arv harukogudes jäi praktiliselt samaks, aga keskkogus

45

korraldati 27 üritust vähem kui aasta tagasi. 2022. aastal kasvatas arvu raamatukogude aasta,

teiseks vähenemise põhjuseks on ilmselt virtuaalsete lugemissoovituste (Irina Möldre)

lakkamine. Sealjuures on esmakordselt statistikassse sisse arvatud meie korraldatud

mitmepäevased raamatumüügid (kokku 3 +müük Prima Vista raamatulaadal).

Täiskasvanute üritustel osalejate märkimisväärse kasvu sees on eesti kirjanduse päeval

Postimehe raamatuportaalis avaldatud kirjandusviktoriini 7200 osalejat, aga ka ilma selleta oli

kasv korralik (+6 692). Edaspidi esitatud statistiliste keskmiste puhul ma viktoriinis osalejaid

ei arvesta, sest see oli üpris erandlik sündmus ja rohke osavõtjate arvu tagas ikkagi ennekõike

Postimees.

Sündmuste koguarvust 34% sündmusi korraldati täiskasvanutele ja 66% lastele. Südmuste

koguarvust 59 % olid üritused.

Keskmiselt osales raamatukogu ühel sündmusel 29 inimest (arvestades viktoriini 37). Üritusel

osales keskmiselt 42 (arvestades viktoriini 53) ja koolitusel 15 inimest. Keskmiselt osales ühel

täiskasvanute üritusel 45 inimest (vikt-ga 88) ning lasteüritusel 36 inimest, täiskasvanute

koolitusel 12 ja lastekoolitusel 17,3 inimest. Kõigist üritustest toimus 57% keskkogus, aga

koolitustest üksnes 35%.

Tabel 46. Näitused ja üritused

Raamatukogu Näitused ja

väljapanekud

Üritused Üritustel

osalenute arv

Keskkogu 59 /171 307 20202

Annelinna harukogu 15 / 125 37 1600

Tammelinna harukogu 15 / 26 139 3585

Karlova-Ropka harukogu 11 / 30 26 895

Ilmatsalu raamatukogu 2 / 4 22 1662

Kokku 102/ 356 531 (+19) 27944 (+13892

Tabel 47. Koolitused

Raamatukogu Kasutajakoolitus

rühmale

Kasutajakool.

individuaalne

Osalejad

rühm.

Osalejaid

ind.

Keskkogu 129 3314 2505 3314

Annelinn 76 24 782 24

Tammelinn 69 19 989 19

Karlova-Ropka 66 105 898 105

Ilmatsalu 31 - 542 -

Kokku 371 (+71) 3462 (+620) 5716 (+359) 3462

Võrreldes 2022. aastaga kasvas sündmuste arv 10% ning osalejate arv 26% (koos PM

viktoriiniga 42%). Võrreldes koroonaeelse 2019. aastaga toimus sündmusi 3,8% vähem, aga

osalejate arv on kasvanud kolmandiku võrra. Virtuaalüritused moodustasid 1,4 % kõigist

sündmustest ja andsid 27 % kõigist osalejatest.

Tabel 48. Üritused 2018-2023

Aasta Arv/osalejad

Kokku

Arv, osalejad

Noored, täiskasv.

Arv, osalejad

Lapsed

2018

465 / 13352

+ 6 / - 703

153/ 6449

-2 / +769

312 / 6903

+8 / - 1472

46

2019 559 / 14765

+94/ +1513

142/ 5598

-11/-851

417/ 9167

+105/+2264

2020

348 /12 279

(-211/ -2505)

120 /3519

(-22 / -2079)

228 /8751

(-189 / -418

2021

338 / 11393

-10 / -877

155 / 4449

+35 / +930

183 / 6944

-45 / -1807

2022 512 / 14052

+124 /+2657

192 / 6511

+37 /+2062

320 / 7461

+63 / +517

2023

531 / 27 944

+19 / +13892

166 / 14764

-26 / +8253

365 / 13 180

+45 / +5639

Tabel 49. Rühmakoolitused 2018-2023

Aasta Arv/osalejad

Kokku

Arv, osalejad

Noored, täiskasv.

Arv, osalejad

Lapsed

2018 285 / 4533

+86 / +397

156 / 1748

+86 / + 545

129 / 2785

0 / - 148

2019 379 / 5843

+94 /+1310

155 / 1849

-1 / +101

224 /3994

+95 /+1209

2020 174 / 2889

(-205 /-2960)

64 / 784

(-91 / - 1085)

110 / 2105

(-114 / -1889

2021 155 / 2548

(-19 / -341)

42 / 638

(-22 / -146)

113 / 1910

( +3 / -195)

2022

300 / 5357

+145

90 / 1486

+48

210 / 3871

+97

2023

371 / 5716

(+71 / +359)

141 / 1728

+51 / +272

230 / 3988

+20 / +117

Tabel 50. Üritused ja koolitused lastele, noortele ja täiskasvanutele 2018-2023

Aasta Ürituste, koolituste arv

Osavõtjate arv

2018 750 (+92) 17885 (- 306)

2019 938 (+188) 20 608 (+2723)

2020 522 (-416) 15159 (-5449)

2021 493 (-29) 13941 (-1218)

2022 812 (+319) 19409 (+5468)

2023 902 (+90) 33 660 (+14 251

Sündmuste struktuur

2023. aastal moodustasid kirjandusüritused koguarvust nii laste kui ka täiskasvanute puhul ca

50%, võrreldes eelmise aastaga on seda üksjagu vähem (56% täisk. ja 76% lapsed). Aastaid

püsisid kirjandusüritused suures ülekaalus, nüüd on vahekord muutumas.

Keskkogus täiskasvanutele korraldatud üritustest ca 26 % olid koostööüritused, mille puhul

algatus tuli väljastpoolt maja. Selle protsendi sees ei ole festivalide (nt Tudengipäevad) raames

korraldatud raamatukogu üritused. Mõeldud on meile pakutud valmisüritusi, mille jaoks

andsime ruumi, toetasime tehnika ja reklaamiga või valmistasime ürituse koos ette.

Raamatukogu kultuurikalender

47

2023. aasta 1. poolaastale andis näo raamatukogu 110. sünnipäeva tähistamine kõnekoosoleku,

kultuuripogrammi, näituste ja kolmanda kirjandusliku teejuhi „(Linna)kirjanduslikud

uitamised“ väljaandmisega. Aktuaalseid teemasid käsitlenud kõnekoosolekul „Kultuur,

identiteet, piirid“ esinesid ettekannetega Daniela Monticelli, David Vseviov, Kristiina Ross ja

Paavo Matsin. Ettekannetele järgnenud vestlusringiga liitusid linnakirjanik Mart Kivastik,

Heidi Iivari ja Merca, vestlust juhtis Janika Kronberg. Õhtusel koosviibimisel esitasid

meeleoluka kava Heidi Iivari ja Karl Kruuse. Raamatukogu akendele seati raamatukogu

tegevusi tutvustav välinäitus, kümmekond päeva väldanud kultuuriprogrammi raames olid

külla kutsutud Doris Kareva, Kaia Raudsepp, Kristiina Ehin, Silver Sepp, Lauri Räpp, Heiki

Ernits ja Janno Põldma, Marju Kõivupuu, kontserdi andis Hedvig Hanson. Lugemissoovitusi

jagasid ajakirjanik Raimu Hanson ja Tartu Kunstimuuseumi direktor Joanna Hoffmann.

Raamatukogus avati Asko Künnapi graafikanäitus „Näo Kiriku neli ilmumist“ ning näitus meie

raamatukoguhoidjate loomingulisest tegevusest „Raamatukogu inspireerib –

raamatukoguhoiodja loob“.

Huvitavate kohtumiste õhtute sari jätkus Eesti Rahvakultuurikeskuse toetusel liikumisaastale

pühendatud õhtutega, kus räägiti joogast, Flow-kunstidest, ajaloolistest relvadest ja

võitlustehnikatest ning jalgrattasõidu ilust. Annelinna raamatukogu alustas põneva sarjaga -

oma sünnimaast käisid rääkimas Tartu elavad teisest rahvusest inimesed.

25. korda toimunud algupärase lastekirjanduse päeva teema oli „Peegeldav ja peegelduv laste-

ja noortekirjanduses“. Oma elujõudu on näidanud noorte luuleprõmmud - kevadel üleriigiline

ja sügisel Tartu oma.

Kirjandusfestivali Prima Vista raames toimusid raamatukogus kohtumised saksa kirjaniku

Jenny Erpenbeckiga, rootsi kirjaniku Lina Nordquistiga, norra kirjaniku Hanne Ørstavikiga,

lisaks korraldati traditsioonidega kontserdi „Kirjanikud muusikas“ raames kultuuriklubis

Salong austria kirjaniku Hans Platzgumeri ja tema bändi Convertible kontsert. Harukogudes

toimusid kohtumised noortele kirjutavate autoritega ja korraldati koolinoortele Elav

raamatukogu.

Annelinna raamatukogus teist korda toimunud pere- ja kogukonnapäev kutsus kokku ligi 500

inimest ning pakkus mitmekülgset programmi alates miniloomaaiast toidupäästjate snäkilauani,

loomulikult olid kohal ka kirjanikud ja jutuvestja. Novembris tähistas meeleoluka

salongiõhtuga „Unustuse jõel“ oma 95. sünnipäeva linnaraamatukogu vanim, Karlova-Ropka

harukogu. Ettekandmisele tulid Aarne Oidi ja Hans Hindpere laulud ja Ellen Niidu luule.

Raamatukogus tegutses kaks kirjanduskohvikut (üks neist spetsiaalselt noortele, eestvedajad

Tiina Sulg ja Irina Möldre), eesti keele ja prantsuse keele kohvikud. Esimene neist kolis sügisel

keskkogust Annelinna raamatukokku. Lugejatega kohtusid kirjanikud Martin Algus, Jaak

Jõerüüt, Indrek Hargla, Tiia Toomet, Leelo Tungal, Triin Talk, Mehis Heinsaar, Eva ja Indrek

Koff, Kristiina Ehin ja Ly Seppel, oma luulet lugesid Berit Petolai, Maarja Pärtna ja Aliis

Aalmann ja teised.

Aasta jooksul toimus viis ajaloolis-kirjanduslikku jalutuskäiku, mis viisid huvilised Supilinna

ja tudengite meelispaikadesse, kutsusid jalutama linnakirjanike radadele ja mööda kohvikuid

ning kõrtse, aasta lõpus ka jõulumeeleolus linna. Marsruudid pani kokku Teele (Tartu

ilukirjanduses) töögrupp, kirjanduskatkendeid luges Ülo Treikelder, lugusid ajaloost rääkis

Ants Siim linnamuuseumist.

Kõige suurema külastatavusega sündmused olid väliüritused nagu Tammelinna kodukohvikute

päeva kohvik RampsiAmps ning pere- ja kogukonnapäev Annelinna raamatukogus, aga neilegi

tegi silmad ette eesti kirjanduse päevaks koostatud viktoriin, mille meie palvel avaldas

Postimehe raamatuportaal (7200 uudistajat/lahendajat).

2023. aasta oli mitmes mõttes eriline aasta, mis päädis Tartu linnaraamatukogu jaoks linna

2023. aasta parima kultuuriorganisatsiooni tiitli pälvimisega.

48

Näitustest ja väljapanekutest

Näituste koguarv 102 oli eelmise aastaga võrreldes küll pisut väiksem, aga viimase kuue aasta

vaates kõva keskmine. Keskkogu kunstinäituste puhul oli teadlik valik, et kui võimalik,

planeerisime professionaalsete kunstnike näituste tarbeks mitte 4 vaid 6 või 8 nädalat.

Detsembrikuus me keskkogus näituste vahetust enam ei planeerinud, sest jaanuaris pidid

fuajeed remonti minema. Näituste arv sõltub natuke sellestki, mida üldse lugeda näituseks ja

mida väljapanekuks, aga ka pärast sõela läbimist on näituste sisuline maht küllaltki erinev.

Kunsti-, käsitöö, stendi jne näituseid kogunes 64, raamatunäituseid 28, virtuaalnäituseid 10.

Rändama meie koostatud näitused tänavu ei läinud.

2022. aastal tutvustas välinäitus Küüni ja Poe tänava nurgal 8 vitriinis raamatukogu erinevaid

teenuseid ja võimalusi. Paigutasime selle näituse materjali 5 tahvlile ja sättiseme

haridusministeeriumi poole avanevatele raamatukogu akendele.

Tabel 51. Näitused

Aasta Kunsti-

näitused

Varia

Raamatu-

näitused

Virtuaal

näit.

Kokku

2018 71 33 2 106

2019 68 28 2 98

2020 52 33 17 102

2021 55 29 10 94

2022 65 37 8 115

2023 64 28 10 102 (-13)

Keskkogu kunstinäitustest moodustasid enamuse professionaalsete kunstnike näitused.

Eksponeerisime eraldi aegadel Asko Künnapi graafikat ja maale, kirjandusfestivali ajal näitusel

„Võimatud soovid“ olid vaatamiseks väljas Ove Büttneri ja Karl-Kristjan Nageli maalid ning

Tiit Rammuli graafika, suvel sai pikalt vaadata Viljandis elava ungari kunstniku Tamás János

Molnári maalinäitust, aasta lõpus eksponeerisid oma töid kunstnikud Marina Aleksejeva, Silvi

Lepparu, Anna Litvinova. Karlova harukogus sai vaadata Kristina Viina töid. Näitustel sai

vaadata mitme illustraatori töid, nt Liis Roden, Mari Hiiemäe, Pille Tammela, Annelinna

harukogus oli väljas Eesti Lastekirjanduse Keskuse vahendatud mitme autori illustratsioonide

ühisnäitus. Korraldati mõned nukunäitused ja üliõpilaste tööde näitused, nagu Pallase tudengi

Juri Jakovlevi „Berliinlane“ ja Viljandi Kultuuriakadeemia üliõpilaste näitus „Esiemade hõbe“

keskkogus. Traditsiooniliselt olid raamatukogus väljas Tartu Lastekunstikooli õpilaste lõputööd

ning harukogud pakkusid pinda harrastuskunstnikele ja käsitöömeistritele.

Raamatukogu sünnipäevaks koostasime näituse „Raamatukogu inspireerib –

raamatukoguhoidja loob“, mis tutvustas meie endi loomingulisi tegevusi. Meie seas on

autoreid, tõlkijaid, kunstnikke, muusikuid, aiakujundajaid jne. Näituse materjalidest valmis ka

virtuaalnäitus. Kirjandusfestivalil Prima Vista täitus 20 tegevusaastat ja seoses sellega valmis

kaks tagasivaatavat näitust: „Primavera Prima Vistaga“, mis tõi välja festivali patroonid,

olulised väliskülalised ja nende tõlked eesti keelde, lisaks veidi statistikat festivali kohta.

Näituse „Muusika kirjanduse keskel: Prima Vistal 20 aasta jooksul kõlanud muusika“ põhjal

valmis sügiseks põhjalik virtuaalnäitus (koostajaks Tiina Kariler).

Kõige pilkupüüdvam raamatunäitus „Vihaga sauna, mõnuga koju“ oli pühendatud saunaaastale

(koostajateks Küllike Lutsar ja Ingrid Saare), kirjanike tähtpäevadeks valmisid põhjalikud

näitused Doris Kareva ja Livia Viitoli loomingust (koostajaks Eve Pormeister) ning kirjaniku

mälestamiseks Helvi Jürissoni loomingust. Näituseid oli ka põnevatel teemadel, nt „Kaardid

kõnelevad!, „Mees muutuvas ajas“, „Reoveesõnumid, mis aitasid pandeemia üle elada“. Esile

49

tahaks tõsta aktuaaalse sisuga näituseid säästvast tarbimisest ja taaskasutusest „Iga paik loeb“

ja Tartu Lapiteki Klubi näitust „Võrratu teksa“. Traditsiooniliselt olid väljas Eesti kauneimad

raamatud ja Kultuurkapitali aastaauhindadele kandideerivad teosed, muusikaosakond koostas

heliloojate juubeliteks virtuaalnäitused (Valter Ojakäär, Rudolf Tobias, Rene Eespere jt)

Näituste korraldamisel peame enda ülesandeks pakkuda näitusepinda harrastajatele, õpilastele

ja üliõpilastele, eksponeerime välismaaa saatkondade, muuseumide jt vahendatud

rändnäituseid. Selle kõrval püüame igal aastal eksponeerida ka professionaalsete kunstnike töid

ning kindlasti illustratsioone. Eelmisel aastal professionaalse kunsti vähesuse üle kurta ei

saanud, pigem jäi puudu professionaalne fotonäitus ja üllatusnäitus (nagu kärunäitus aasta

varem).

Tabel 52. Kunsti-, käsitöö jm näitused

Kunsti-, käsitöö jm

näitused (va raamatunäit)

2018 2019 2020 2021 2022 2023

Keskkogu 29 32 24 27 22 20

Annelinna harukogu 14 7 10 7 17 15

Karlova-Ropka harukogu 14 5 14 8 11 11

Tammelinna harukogu 16 24 3 13 12 14

Ilmatalu raamatukogu - 1 3 2

Kunsti-, käsitöö jm näituste arv sisaldab ka temaatilisi stendinäituseid, fotonäituseid, lastetööde

näituseid kuni kartuli- ja lillenäitusteni välja. Lisaks koostati nii kesk- kui harukogude

teenindussaalides 356 raamatute väljapanekut.

4.6.1 Koostööpartnerid kohalikul tasandil

Linnavalitsuse kultuuriosakond – raamatukogu on esindatud UNESCO kirjanduslinna

töögrupis. Koostöös kultuuriosakonnaga (linn tellis lisatiraaži) toimus lastekirjanduse auhinna

võitnud raamatute jagamine 3. klasside õpilastele.

Linnavalitsuse kultuuriosakonna hallatav infoportaal Tartu Kultuuriaken on asendamatu kanal

sündmuste reklaamimisel, linnavalitsuse haridusosakond – aitab info meie sündmustest koolide

listidesse. Linna avalike suhete osakonna kaudu liigub linnaraamatukogu info Tartu linna

kodulehele, Täiskasvanud õppija nädal saab teoks koostöös linna koolitusasutustega ning Luule

Ahu osales TÕN-i Tartumaa tugivõrgustiku töös.

Linnaraamatukogu osales Soome Instituudi eestvedamisel toimunud projektis „Lugemistund“

ja võttis osa avalikust lugemispeost Pirogovi platsil (T. Sulg, L. Ahu. S. Ülper). TÜ

Ühiskonnateaduste instituut oli partneriks näituse „Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali

aastaauhinna nominendid raamatukogunduse järelkasvu ja nende sõprade kommentaaridega”

koostamisel. MTÜ Meeste Garaaž viis Tammelinna raamatukogus läbi tasuta arvutikoolituste

sarja „Arvutiga sõbraks“.

Halliki Jürma osales Tartu linnakirjaniku valimise ja Betti Alveri debüüdiauhinna žüriis.

Kristina Pai oli südalinna kultuurikeskuse rahvusvahelise arhitektuurivõistluse žürii liige.

Jätkus koostöö teiste festivalide korraldajatega: Tammelinna harukogu tegi koostööd

Tammelinna Seltsiga ja on juba aastaid üks Tammelinna päevade põhikorraldajaid ja

toimumispaiku. Osalesime tudengipäevade festivalil, tegime koostööd Tartu Naiskodukaitsega.

Raamatukogu teeb juba aastaid koostööd Žukovski nimelise luulefestivaliga, kahel-kolmel

päeval toimub festivali venekeelne programm meie majas.

Usaldusväärsed ja pikaaegsed koostööpartnerid on Tartu Linnamuuseum ja selle filiaal Oskar

Lutsu majamuuseum, Tartu Lastekunstikool (iga-aastane lõputööde näitus raamatukogus),

Tartu Harrastuskunstnike Liit, aga ka mitmed foto- ja käsitööklubid. Arvukate tantsuürituste

50

korraldamisel olid Tiina Sule koostööpartnerid Riigiarhiiv, tantsustuudio Sansaara, tantsutrupp

Fakesnake ja Jõgeva linnaraamatukogu. Annelinna raamatukogu hea koostööpartner on samas

hoones asuv Tartu II muusikakool, mis korraldab kord kuus raamatukogus

pärastlõunakontserte.

Koostöö koolide ja lasteaedadega

Meie eesmärk on teha koostööd kõigi linna lasteasutustega. Harukogude partneriteks on

enamasti naabruses asuvad lasteaiad ja koolid: Annelinna harukogul Kivilinna Kool, Annelinna

gümnaasium, Hansa kool, Descartes’i kool, Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium, Karlova-

Ropka harukogul Forseliuse, Karlova ja Variku kool, Tammelinna harukogul Tamme kool,

Kristlik põhikool ja Veeriku kool, aga ka Tartu Tamme Gümnaasium ja Tartu Täiskasvanute

Gümnaasium. Keskkogu laste- ja noorteosakond toob esile koostööd teraapilise lugemisega

tegeleva MTÜ-ga ja Karlova lasteaiaga, nende lähimad partnerkoolid on Kesklinna ja Raatuse

kool ning kesklinna lasteaiad.

4.6.2 Koostööpartnerid riiklikul tasandil

Pikaajaline on olnud koostöö kirjastusega Petrone Print, Hendrik Lindepuu kirjastusega ja

kirjastusega Fantaasia.

Läbi aasta toimus koostöö kirjandusfestivali Prima Vista teiste põhikorraldajate Tartu Ülikooli

Raamatukogu, Eesti Kirjanduse Seltsi ja Kirjanike Liidu Tartu osakonnaga uue festivali

ettevalmistamisel ja läbiviimisel. Tartu laste- ja noortekirjanduse festivali Luup korraldamisel

tehti koostööd Eesti Kirjanduse Seltsi, Tartu emakeeleõpetajate ainesektsiooniga ja Eesti

Lastekirjanduse Keskusega. Koostöös Eesti Lastekirjanduse Keskusega osaleti neljandat aastat

„Lugemisisu“ programmis.

Erialane koostöö

Raamatukogu tegi pidevat koostööd ELNET Konsortsiumi, TÜ Raamatukogu ja

Hoiuraamatukoguga (millest on saanud Rahvusraamatukogu osakond). Osaleti ERÜ

toimkondades ja töörühmades.

ERÜ juhatusse kuuluvad raamatukogu direktor Kristina Pai ja Halliki Jürma. Halliki Jürma

osales ELNET Konsortsiumi ISE andmebaasi töögrupis ja ELNET Konsortsiumi Haldurite

Kogu töögruppi kuulus Küllike Lutsar. Üle-eestilise ühtse raamatukogusüsteemi töögruppi

kuulusid Kristina Pai, Ülo Treikelder, Küllike Lutsar. Tamara Kozõreva osales ELNET

konsortsiumi Kataloogimise ja nimenormide töörühmas. ERÜ ERBA andmebaasi ja veebilehe

uuendamise töögruppi kuulus Ingrid Saare. Raamatukogu arendusjuht Mai Põldaas osales ERÜ

uue mõtte töörühmas ja koolituse toimkonnas ning oli ERÜ Tartumaa kogu usaldusisik.

Kirjandusfestivali Prima Vista korraldamiseks loodud MTÜ Kirjandusfestival Prima Vista

juhatuse liige oli Linda Jahilo ning Eesti Muusikakogude Ühenduse juhatuse liige Meery Salu.

Kristina Pai osales Eesti rahvaraamatukogude nõukogu töös, kuulus ERÜ kogude toimkonda,

osales uue mõtte töörühmas, samuti oli ta ajakirja Raamatukogu toimetuse kolleegiumi liige,

Bibliotheca Baltica audiitor ja kuulus Tartu Kultuurkapitali nõukogusse.

Mairi Tempel osales TÜ infokorralduse eriala lõpueksami komisjoni ja TÜ infokorralduse

eriala sisseastumiseksami komisjoni töös.

4.6.3 Rahvusvaheline koostöö

Festivali Prima Vista väliskülaliste vastuvõtmise raames tehti koostööd Saksa Kultuuri

Instituudi, Goethe Instituudi, Saksamaa, Austria, Poola ja Rootsi suursaatkondadega. Ühe

kunstinäituse vahendas Ungari Instituut. Meie koostööpartnerite seas on Põhjamaade Ministrite

Nõukogu esindus ja Soome Instituut.

51

Jätkati osalemist Slovakkia rahvusvahelisel 6-15 aastaste õpilaste eksliibriste joonistamise

võistlusel. Võistlust koordineerib Slovakkias Hlohovecis asuv mittetulundusühing AD

Personam Hlohovec, Eesti partner on Tartu Linnaraamatukogu lasteosakond.

Nordplus Adult projektide raames tegi raamatukogu koostööd Gulbene

Maakonnaraamatukoguga Lätist ja Vilniuse ning Ignalina raamatukogudega Leedust.

Erasmus+ projekti raames tehti koostööd FrauenComputerZentrumBerliniga Saksamaalt,

kunstnikeühendusega Modus ry Tamperest Soomest ja Media Partners SRL koolitusfirmaga

Cluj-Napocast Rumeeniast.

4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele

Riiklikule statistikale edastatud statistika tabelid ja kommentaarid vt punkt 4.6 (tabelid 47, 49

ja 50).

Aasta jooksul toimus 371 erinevat koolitust (neist 141 täiskasvanutele ja 230 lastele) kokku

5716 osavõtjale. Võrreldes 2022. aastaga toimus 71 koolitust rohkem, osavõtjate arv kasvas

siiski vaid 300-400 osaleja võrra. Kasvas ennekõike täiskasvanutele mõeldud koolituste arv

harukogudes ja selle kasvu taga peitub tõenäoliselt ringitöö.

Kui laste puhul liigituvad koolituste alla ekskursioonid ja raamatukogutunnid, siis täiskasvanute

puhul on pilt kirjum: tantsutundidest pillide tutvustamise, seemneraamatukogu töötubade ja

arvutikoolitusteni ning oma osa annab ringide tegevus.

Raamatukogus tegutsesid 2023. aastal järgmised ringid:

• Loovring täiskasvanutele (paberikunst) Marge Laiuse juhendamisel Annelinna

harukogus;

• Tasuta õpiring, arvuti ja nutiseadmete kasutamine, juhendaja Veiko Hani Tammelinna

hk-s;

• Laste- ja noorte kunstiring, juhendaja Jane Ala, Tammelinna harukogus;

• Loovkirjutamise õpituba Karlova -Ropka harukogus, juhendaja Mairi Tempel;

• Keskpäevane kunstiring Karlova harukogus, juhendaja Marika Maramaa.

Laste lemmikloomaring ja Tammelinna lauamänguring kord kuus on pigem sariüritused.

Rühmakoolituste arvu kasvu pärsib mõnevõrra asjaolu, et kasutajakoolituste puhul on rõhk

nihkunud individuaalkoolitustele, mis tuleneb vajadusest ja kasutajate ootusest. Sisukad, tund

ja enam kestvad koolitused kaovad statistikas suure individuaalkoolituste arvu sisse ära, sest

see sisaldab kõiki vähemalt 15 min kestvaid kasutaja konsultatsioone.

Sündmuste koguarvust moodustasid koolitused 41%, (täiskasvanute puhul 45% ja laste

puhul 38%).

Keskmiselt osales raamatukogu ühel koolitusel 15 inimest (täiskasvanute koolitusel 12 ja

lastekoolitusel 17,3 inimest). Kõigist rühmakoolitustest toimus keskkogus 35% ja

harukogudes 65%. Osakaal on selline tänu ringitööle.

2023. aastal korraldati ettekandepäev erialaavalikkusele vabatahtlike kaasamise teemal.

Populaarsed olid Seemneraamatukogu töötoad/loengud. Loenguid peeti pärandseemnetest,

kaevamisvabast aiast, lilleniidust, kiiksuga puuviljandusest jne. Seemneraamatukogu raames

korraldati ka nartsissi- ja kartulinäitus.

Kolmandat aastat osales raamatukogu ülelinnalises koolide aktiivõppe programmis, mille

kaudu pakutakse lastele harivaid tunde väljaspool kooli. Nooremas astmes tunti huvi

muusikaosakonna pakutud tundide ning gümnaasiumiastmes kirjandusest linnaruumis

tutvustavate jalutuskäikude vastu.

Arvukalt koolitusi, sh arvutikoolitusi toimub Täiskasvanud õppija nädala raames. Tänavu

tutvustati huvilistele Microsoft Teamsi ja loomulikult tuli kõneks ka tehisintellekt. Korraldati

ka käsitöökoolitusi, anti juhiseid sokikudumiseks ja raamatutele uue elu andmiskes

kunstiteosena. Huviga võeti vastu Krista Majaki selja tervise praktilised loengud.

52

Raamatukogu arendusjuhi Mai Põldaasa eestvedamisel osaleb raamatukogu mitmes

rahvusvahelises projektis, mille eesmärk on lisaks kogemuste vahetamisele

raamatukoguhoidjate kui koolitajate täiendõpe. 2023. aastal toimusid tegevused Erasmus+

projekti „EqualDigital“ (partnerid Saksamaalt, Rumeeniast ja Soomest, kestus 2022 – 2024) ja

Nordplus Adult kolme erineva projekti (raamatukogud kestlikele kogukondadele,

raamatukogud kui koolitajad ja erineva kultuurisisu pakkujad, digipädevused) raames

(partnerid Lätist Gulbenest ja Leedust Vilniusest ning Ignalinast).

4.8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded

Kevadel sai kasutusvalmis vaegnägijate vajadusi arvestav raamatukogu kodulehe uus versioon

ja suve alguseks Tartu linna ruumide portaal, mille kaudu saab broneerida linna (all)asutuste

ruume. Ühele platvormile on koondatud koolide spordisaalid, aulad, arvutiklassid, muuseumide

jt asutuste saalid, seminariruumid, stuudiod. Lisaks sellele, et portaal on praktiline tööriist, aitab

ta asutuste ruume reklaamida. Linnaraamatukogu puhul saab portaali kaudu broneerida saali,

kohvituba ja harukogude seminariruume.

Seoses raamatukogu 110. sünnipäevaga telliti raamatukogule uued meened: kandekott, pleed-

padi ja harilikud pliiatsid. Lisaks kasutati meenena koostööpartnerite ja esinejate tänamiseks

raamatukogu uut väljaannet, kirjanduslikku teejuhti „(Linna)kirjanduslikud uitamised“.

Suvel seati peamaja 1. korruse fuajees sisse müügivitriin raamatukogu meenetega, kus lisaks

uutele otsiti välja ka kõik varasemad meenete ja väljaannete ülejäägid. Raamatukogu

pakutavaid mitmekülgseid võimalusi tutvustab akendele seatud välinäitus.

Uuendati raamatukogu lugejatele jagamiseks mõeldud infomaterjale: Lugeja ABC

esmakülastajale, E-kataloogi ESTER tutvustav järjehoidja koos keskkogu ja harukogude

kontaktidega, aasta lõpus valmis traditsiooniline kalender.

Jooksev info raamatukogus toimuva kohta (sündmused, näitused, uudised raamatukogu

teenustest) jõuab operatiivselt raamatukogu kodulehele ja sealt automaatselt Tartu

Kultuuriaknasse, samuti raamatukogu Facebook’i lehele. Kirjandusüritustest saatsime info ka

UNESCO kirjanduslinna kodulehe haldajale.

Kord nädalas või üle nädala (olenevalt info hulgast) läks info kohalikule ajalehele Tartu

Postimees, ERR-i Tartu stuudiole, Pereraadiole ja ainsale allesjäänud Tartu kohalikule

raadiojaamale RingFm. Tartu Postimehelt telliti tasulisi teateid sündmuste infoga. Aasta jooksul

koostati 30 pressiteadet, lisaks oli raamatukogu lehel väljas üks linna avalike suhete osakonna

ja üks lastekirjanduse festivali kommunikatsioonijuhi koostatud raamatukogu puudutav

pressiteade. Pressiteated saadeti alates BNS-ist kõigile olulistele meediaväljaannetele. Harvem,

sisust sõltuvalt, saadeti pressiteateid Sirbile, Müürilehele, Õpetajate Lehele, Maalehele jne.

Meediakajastused

Südalinna kultuurikeskusega seotud teemadega ükski teine teemaring võistelda ei suutnud, aga

kuna need ei puuduta üksnes raamatukogu, siis jäävad need vaatluse alt välja, vajadusel leiab

need Süku kodulehelt.

Kirjutavas meedias leidis kõige enam kajastust raamatukogu 110. sünnipäev (5 kajastust).

Vaadati tagasi raamatukogu ajaloole, tutvustati tänast raamatukogu ja sünnipäevaprogrammi.

Aktiivselt kajastati ka aasta lõpus toimunud Lubja teeninduspunkti sulgemist ja personalikärpeid

(kolmes eri väljaandes). Kajastati palgaläbirääkimisi, raamatukogus toimunud Ukraina laste

vabariigi aastapäevaks valminud teatrietendust, aprillikuu tulekahju, milles said kahjustada ka

seni raamatukogule kuulunud ruumid, ERÜ teenetepreemiat raamatukogu töötajale,

kasutusreeglite muudatust (pensionärid hakkavad viivist maksma). Postimehe raamatuportaal

53

avaldas aasta kokkuvõtte arvudes ja mitu teadet raamatuesitluste kohta. Tartu Postimees avaldas

kümmekond pikemat või lühemat artiklit raamatukogu näituste ja sündmuste kohta.

Intervjuud küsiti nt kirjandusfestivali Prima Vista programmi, saunanäituse, suvise

liikumismängu ja kärbete kohta. Paar lõiku raamatukogu tegemistest jõudis ka ERR-i

kultuuriuudistesse või AK-sse (sokikudumise õpituba ja kärped).

Seisime hea raamatukogus esinenud ja või meie kutsutud kirjandusfestivali külaliste teoste

arvustuste või publikatsioonide avaldamise eest. Nii ilmus ajakirjas Akadeemia (2023, nr 4)

katkend Hans Platzgumeri romaanist „Bogneri lahkumine“, Sirbis tema essee „Eurotsentrismi

lühike ajalugu“ ja ERRi kultuuriuudistes intervjuu. Müürilehes ilmus intervjuu Jenny

Erpenbeckiga ja ajalehes Postimees arvustus tema teosele „Viimsepäeva õhtu“. Lina Nordquisti

teose „Järgnen sulle“ arvustused ilmusid Sirbis ja Postimehes.

Kõige rohkem kajastas raamatukogu tegevusi Tartu Postimees, Postimehe raamatuportaal ja ERR

(uudised, Klassikaraadio, Kultuuriportaal, ETV). Raamatukogu ettevõtmised leidsid kajastamist

ka ulmeajakirjas „Reaktor“.

Reklaam

Oluline teavituskanal on Facebook. Samas ei ole tähtsust kaotanud kõikvõimalikud listid –

õpetajate, kolleegide, kirjandushuviliste, ülikooli õppetoolide, Tartu Loodusmaja jne.

Tulemuslik on turundus koostööpartneritega kahasse, mil üritus saab sisuliselt topeltreklaami,

näiteks Prima Vista ja tudengipäevade üritused, koostöös välisesindustega tehtud üritused, ja

kui esinejad ise infot levitavad.

Trükireklaam plakatite ja flaierite näol on samuti kasutusel. Kutseid saadame FB-s või meili

teel. Postrid on lisaks raamatukogule väljas linna teistes kultuuriasutustes, ülikooli

õppehoonetes ja ühiselamutes, aeg-ajalt ka koolides. Avalikku linnaruumi reklaamitulpadele

lähevad postrid kõige suuremate ürituste puhul (eelmisel aastal Prima Vista). Annelinna

keskuse seinal renditud vitriinist loobusime seoses kärpekavaga.

Väljaanded

Ilmus raamatukogu uus trükis, kolmas kirjanduslik teejuht pealkirjaga „(Linna)kirjanduslikud

uitamised“, mille koostasid andmebaasi Tartu ilukirjanduses töörühma liikmed Ülo Treikelder

ja Halliki Jürma ning kujundas Artur Kuus. Raamatuke on lisaks raamatukogule müügis

Krisostomuses ning Aparaaditehases asuvas raamatukaupluses Biblioteek. Apollo kauplustes

olid saadaval veel viimased meie koostatud kirjandusliku teejuhi „Kirjanduslikud

(eksi)rännakud Tartus“ eksemplarid. Teejuht “Emajõe pääl. Hajakirjanduslikud rännakud

Emajõel“ on lisaks raamatukogule müügis linna infopunktis.

Veebiväljaanded ja sotsiaalmeedia kanalid

2023. aastal haldasid raamatukogu kodulehte Ingrid Saare ja Annika Hramov, laste- ja

noortelehte Piia Tuule, blogisid haldas lisaks Tiina Sulg, Facebooki, YouTube’i kanalit ja

Instagrami Klaari Tamm. Raamatukogu uus, erivajadustega inimestele kohandatud koduleht

(teostas WebExpert) läks kasutusse 18. mail.

Veebikülastused (virtuaalkülastused) jagunevad kodulehe (sh ka andmebaasid) ja blogide

vahel. Lisaks kajastuvad külastustes virtuaalnäituste ja osaliselt sotsiaalmeedia külastused.

Statistika puhul eristatakse külastust ja vaatamist (paralleel: külastus ja laenutus). Kui näiteks

Luuleleiu blogi külastaja loeb kolme luuletust, siis statistikasse läheb üks külastus, aga kolm

vaatamist.

Raamatukogu veebikülastusi oli 2023. aastal kokku 437 708 (2022. a 488 201, seega 50 493

külastust vähem, kahanemine 10,3%). Statistika koostajate sõnul võimaldas loendamise

metoodika tänavu jätta välja majasisesed, oma töötajate külastused. Kahanes ennekõike

54

põhilehe ja lastelehe külastuste arv, seega on loendamiskriteeriumide muutus ilmselt suurim

kahanemise põhjus (raamatukogu arvutites on veebibrauseri avaekraaniks raamatukogu

kodulehekülg). Reaalsete ja virtuaalsete külastuste koguarvust moodustasid virtuaalkülastused

50,8% (aasta tagasi 53,7%) ning füüsilised, reaalsed külastused 49,2%.

Koduleht koosneb järgmistest veebidest: põhileht, laste- ja noorteleht, kirjandusveeb

(edetabelid, kirjandusauhinnad, osa virtuaalnäitustest jms) ning raamatukogus koostatavad

andmebaasid (Teele e. Tartu ilukirjanduses, muusikaartiklite register, Arkaadia (lasteluule ja

muinasjutud), Seemneraamatukogu jt).

E-kataloogi ESTER ja artiklite andmebaasi ISE (sisaldab raamatukogus koostatavaid

andmebaase Tartu kodulugu ja Tartu Personalia) külastusi pole võimalik reaalselt kokku lugeda

ja esitatud arvudes ei sisaldu. Raamatukogu sotsiaalmeedia (Facebook, YouTube, Instagram)

külastused ei pruugi samuti täies mahus kajastuda.

Tabel 53. Kodulehe ja alamveebide kasutus

2021 2022 2023 Muutus

2023

Koduleht:

kirjandusveeb

andmebaasid

315 986 300 989 226 698 -74 291

ehk -24,7%

Sealhulgas põhileht

192 029

(318 770)

183 378

(307 158)

100 824

(165 057)

-82 551 ehk

-45%

Sealhulgas (Sh)

Laste- ja noorteleht

9452

(17791)

8862

(15 741)

3 049

(5697)

-5813 ehk

-65.6%

Sh kirjandusveeb, st

edetabelid, auhinnad jm

8937

(18873)

8757

(18 673

10 587

(20447)

+1830 ehk

+17%

Sh andmebaas

Tartu ilukirjanduses

19027

(57 234)

16 305

(44 791)

16 629

(54088)

+324

Sh lastekirjanduse

andmebaas Arkaadia

94 725

(319 732)

76437

(224 014)

81 821

(224 688)

+5384

+6,6%

Sh JutuPeatus 5300

(8234)

3896

(6071)

5983

(10 415)

+2093

+35%

Sh

Seemneraamatukogu,

2066

(3699)

2050

(4302)

2056

(4318)

+6

Sh EMKÜ

muusikaartiklit reg.

738

(1542)

680

(6164)

775

(6738)

+95

Sulgudes on vaatamiste arv, st ühe külastuse käigus vaadatakse mitu erinevat asja.

Kodulehte koos tema alajaotustega külastati 226 698 korda, ligi 25 % ehk 74 291 korra võrra

vähem kui aasta tagasi. Põhilehte külastati tänavu 100 824 (-82 551) korda, st kahanemist 45%.

Lastelehe külastused kahanesid lausa 65 %. Kui heita pilk külastustele-vaatamistele, siis võib

öelda, et valdavalt vaadati kodulehelt rohkem kui üht teadet. Rõõmu teeb, et alamlehtede ja

andmebaaside külastused seevastu kasvasid: kirjandusveebil 17%, lastekirjanduse andmebaasil

6,6%, Jutupeatusel lausa kolmandiku. Oma rolli mängib kasvus sisu parem nähtavus uuel

kodulehel. Kõik andmebaasid täienesid aasta jooksul.

Tabel 54. Blogid

Blogi 2022 2022 2023 2023 Posti- Muutus

55

vaatam külastus vaatam külastus tusi 2023

külast

Lugemissoovitused

64 371 33 350 74 906 38 132 100 +4762

+12,5 %

Luuleleid

269 466 77 604 239 796 75 026 65 -2578

Filmiblogi “Loe

seda, mida sa filmis

ei näinud”

15 019 10 357 14 197 10 001 60 -356

Nädala autor 5650 3 976 7638 5 723 24 +1747

+30, 5%

Lit. portal (v.K.) 1135 831 1304 914 +83

Raamatukrati

lugemisblogi

5730 5 730 13 100 13 100 63 +7370

+50%

Head lasteraamatud 11723 6 782 14818 8 657 33 +1875

Teised blogid * 6 258 6 903 +645

Kokku 144 888 158 436 +13 548

+8,5%

Blogide tabelis on näidatud kõige populaarsemate blogide külastused ja muutus võrreldes

eelmise aastaga. Blogisid on loetelus ühtekokku 14, neist 3-4 enam postitusi ei tehta.

*Teised alla kuuluvad Raamatukratt otsib omaloomingut, Stalkerid, Juhan Liivi luuleauhind,.

100 aastat 100 raamatut, Lutsuvad kivid, Karlova raamatukogu, Viikingite jälgedes.

Kui vaadata blogide tabelit (Tabel 54), siis blogide külastatavus kasvas 8,5% ja

virtuaalkülastuste sees blogikülastuste osakaal kasvas, moodustades ligi 36% (varem ca 30%).

Endiselt on kõige populaarsem Luuleleiu blogi (aasta jooksul lisandus 65 postitust), järgneb

lugemissoovituste blogi (lisandus 100 postitust) ja Raamatukrati lugemisblogi (lisandus 63

postitust). Luuleleiu ja filmiblogi külastuste arv kahanes, ka postituste arv oli väiksem kui 2022.

aastal, teiste blogide puhul külastuste arv kasvas. Lugemissoovituste blogi külastuste arv

hoolimata väiksemast postituste arvust (-66) kasvas 12,5% . Stabiilse postituste arvuga Nädala

autori blogi külastused kasvasid 30%. Viimase puhul aitab kaasa ilmselt hästi nähtav paigutus

kodulehel. Blogid täidavad sisuga enamasti meie raamatukoguhoidjaid, aga on ka

külaliskirjutajaid, keda värbab blogide perenaine Tiina Sulg.

Raamatukogu FB põhilehele tehti aasta jooksul 739 postitust, 41 postitust vähem kui aasta

tagasi (780). Postitusi tehti aastaringselt keskmiselt 80-90 postistust kuus. Kõige rohkem

postitusi tehti märtsis, aprillis ja oktoobris, mil toimus palju üritusi, suvekuud olid vaiksed.

Postituste tegijaid on ca 25, neist umbes pooled teevad regulaarselt postitusi. Populaarseimad

postitused jõudsid 4000 – 6000 inimeseni, keskmiselt aga 500 – 1200 inimeseni.

Kõige populaarsemad olid postitused raamatukoguhoidjate tunnustamisest, raamatukogu

juubelist, raamatukogust Autovabaduse puiesteel ja avalike suhete juhi konkursist.

Raamatukogu Facebooki lehel on 3315 jälgijat, aasta jooksul lisandus 160 uut jälgijat. Lehte

külastati 27 370 korda, poole rohkem kui eelmisel aastal (2022. aastal 13 373 korda). FB lehele

on loodud grupid: Muusikaosakond, Seemneraamatukogu, Noortenurk.

Instagrami kontole lisati aasta jooksul 176 postitust (2022. aastal 196 postitust), lehel on 1063

jälgijat. Aastaga lisandus 55 uut jälgijat. Külastusi oli hinnanguliselt ligi 800. Populaarseimad

postitused olid Silvi Lepparu maalinäitusest ning Kristiina Ehini ja Silver Sepa esinemisest

Tammelinna raamatukogus. Keskmiselt jõudsid postitused 65 – 240 inimeseni.

Raamatukogu YouTube’i kanalil vahendatakse nii otse kui ka järelvaatamiseks raamatukogu

virtuaalsündmusi. YouTube laaditi 23 uut videot (19 Tartu Linnaraamatukogu alt, 4 Tiina Sule

56

kontolt). Uutest videotest vaadati kõige enam tantsutrupp „Vigased pruudid“ etteastet Prima

Vista raamatulaadal (357 vaatamist). Vaatamisi kogunes 15 743 ja vaatamistunde 751, jälgijaid

on 185 (aastaga lisandus 33).

4.9 Andmebaasid

Töö raamatukogu kataloogiga

2023. aastal jätkusid ELNET Konsortsiumi kataloogimise ja nimenormandmete töörühmas

tööd kataloogimisstandardile RDA (Recource Description and Access - Ressursside

kirjeldamine ja juurdepääs) üleminekuks. Said uuendatud: Jadaväljaannete juhend, Muusikalise

Auvise juhend, Mittemuusikaliste helisalvestiste juhend, Noodi juhend, Videosalvestiste

juhend, Lõimväljaannete juhend. Tulid muudatused ka märksõnastamises. 2024. aastal see töö

jätkub.

Aruandeperioodil jätkasime ühiskataloogi korrastamise töödega. On olemas postiloend, mille

vahendusel jagame infot ja saadame päringuid teistele raamatukogudele.

Tamara Kozõreval on volitus RB kirjete liitmiseks ja toimetamiseks, kuna just

annetustega/asendustega saame vanu eestikeelseid raamatuid ja leiame bibliokirjetes vigu.

Kuna tihti saame uued eestikeelsed raamatud esimestena, siis mõnikord on vaja teha parandusi

ka eelkirjetes. Vajadusel teavitab Tamara Kozõreva vigadest RR-i, nendega käib tihe koostöö.

Uute väljaannete kataloogimine

Bibliokirjed

Kõik 2023.aastal saabunud ja arvele võetud väljaanded on sisestatud elektronkataloogi ESTER.

Meie osakond tegi 2023. aastal 1552 bibliokirjet, nendest puhtalt ainult meie raamatukogu jaoks

1390 (90%). 162 (10%) meie tehtud bib. kirjetest kasutasid ka teised ESTERi raamatukogud.

Ühises andmebaasis eestikeelseid bibliokirjeid me ei tee, v.a. mõned «kiired» (2023-81) - RR

ei ole jõudnud veel bibliokirjet teha, meil raamat juba ostetud (eriti puudutab see kirjastusi

„Varrak” ja „Sinisukk”), erilaade (lauamängud, konsoolimängud jne), kui meie oleme saanud

need esimesena ja bibliokirjet veel andmebaasis ei ole või ei tulegi.

Võõr- ja venekeelsetele väljaannetele koostame keskmise tasandi bibliokirjeid. Kokku 2023.

aastal 1471, nendest inglise keeles- 993, vene keeles - 299, ukraina keeles- 82.

Võõrkeelsete nimetuste puhul kasutame võimalusel bibliokirjeid teistest maailma

andmebaasidest (nende nimekirja on laiendatud), mis on meie käsutuses ja täiendame neid

vajalike andmetega. Nii säilivad kirjetes näiteks sisukord, sisu kirjeldus ja märksõnad vastavas

keeles (põhiline - inglise keel), mis peaks aitama ka inimesi, kelle emakeel ei ole eesti keel või

nad ei valda eesti keelt väga hästi.

Peale inglise keele kataloogisime veel 15 erinevas keeles - jaapani, norra, soome, prantsuse,

rootsi, itaalia, hollandi, poola jt keeltes.

Meil tehtud bibliokirjetesse (võõr- ja venekeelsed) lisame alates 01. jaanuarist 2016 ainult

MARC välja 072, 080 ise ei tee. Jätkame UDK eestikeelsete tabelite kasutamist

paigutusindeksite jaoks. Kui teised raamatukogud kasutavad meie kirjeid, siis nad vajadusel ise

lisavad 080. Erilaadidest kataloogisime 2023. aastal lauamänge ja seemneid.

57

Tabel 55. Linnaraamatukogus tehtud bibliokirjed

Laad Tehtud meie bibliokirjed

raamat 1392

videosalvestised 12

ese (lauamängud jt) 27

ese (seemned) 57

Isikunimede normikirjed

Alates 8. juunist 2020 muutusid nii rahvus- kui välisteavikute kirjeldamise põhimõtted autorite

nimede vormistamisel bibliokirjetes. Kinnitati Nimenormikirjete RDA uus juhend, mille

tulemusena muutuvad e-kataloogis ESTER bibliokirjetes nimede vormistamise põhimõtted.

Seoste omavaheliseks loomiseks ja kataloogi kasutusmugavuse tõstmiseks on oluline, et

autorile oleks kehtestatud kataloogis üks nimekuju. Selleks on ELNETis kokku lepitud, et

edaspidi slaavi tähestikus nimekujudele eraldi normikirjeid ei koostata, vaid kõik autori

nimekujud pannakse ühte nimenormikirjesse ning normpealdisena kasutatakse ainult ladina

tähestikul põhinevaid nimekujusid. Slaavi tähestikus nimekujud eestistatakse. Parima

otsitulemuse ja kasutusmugavuse saavutamiseks on slaavi tähestikus nimed normikirjetes

äraviidetena. See tähendab, et otsida saab kataloogis nii slaavi tähestikus kui ladina tähestikus

– viide juhatab kasutaja kataloogis kehtestatud normkujuni.

2023. aastal on meie poolt tehtud 342 (189-Maie, 153-Tamara) isikunime normikirjet.

Kahjuks teenindaja praegu endiselt Sierra kataloogiotsingus nimenorme ei näe. See on

teenindajatele väga ebamugav, peab kasutama otsinguks ka ESTERi täielikku kataloogi,

probleem on konsortsiumis töös.

Lõuna-Eesti Pimedate Ühingu raamatukogu

2023. aastal tehti Lõuna-Eesti Pimedate Ühingu raamatukogu jaoks audio- ja punktkirjas

raamatutele kesktasandi bibliokirjeid ja eksemplarikirjeid (kumbagi kokku 133 eksemplari).

Tehtud audio- ja punktkirjas raamatute üleandmiseks koostati ka saatelehed. Sügisel Eesti

Pimedate Ühingu raamatukogu liitus Rahvusraamatukoguga, kes hakkab tegema nende jaoks

kõiki kirjeid. Lõuna-Eesti Pimedate Ühingu raamatukogu saatus kataloogimise osas on praegu

lahtine.

Seemneraamatukogu

2023. aastal tuli kataloogida ka seemneraamatukogu jaoks seemneid (57 bibliokirjet),

seemnepakid võtavad arvele Tiina Lutter ja Piia Tuule (726 eks. kirjet). Koostöö kahe osakonna

vahel seemneraamatukogu osas laabub.

Eksemplarikirjed

Et oleks lihtsam korjata statistikat, hakati 2022. aastal eksemplarikirjetes märgistama väljal

IKOOD1 eraldi ilukirjandust (201), noorte- ja lastekirjandust (202), liigikirjandust (203),

liigikirjandust noortele ja lastele (204).

58

Eksemplarikirjetes märgitakse jooksvalt lisaväljal hind koos käibemaksuga. See on abiks

lugejate poolt kaotatud väljaannete reaalse maksumuse arvutamiseks väljamaksmiste korral.

Komplekti puhul lisame väljad M(teade) ja X(märkus), kus on toodud komplekti sisu. See on

abiks nii teenindajale kui lugejale.

Tabel 56. Seisuga 31. detsember 2023 on kogude arenduse osakonna töötajate poolt

töötatud kirjetega järgnevas mahus (sisaldab ka ajakirjade üksiknumbrite eksemplarikirjeid):

*

Eksemplarikirje Bibliokirje Normikirje Laekumiskirje

(perioodika)

Tellimis-

kirje

loodud

loodud muudet lood. muudet loodud muudet Lood

ud

muud

et.

2023 19820 44609 1013 21142 76 476 11 2728 2375

2022 19360 25002 1005 20406 161 1188 38

2678

2582

2021 23348 30211 1724 32035 337 2861 8

3458

2830

2020 23690 42833 1608 23583 351 931 32

4849

3063

2019 24586 44200 1986 23354 13 32 54

5482

3074

Tabel 57. Kirjete kustutamine andmebaasist

* Eks.kirje

Bib.kirje

2023 9999 285

2022 9639 949

2021 16570 371

2020 20965 1286

2019 19498 2290

Andmed on saadud Sierra kataloogimismooduli statistikast ja loenditest.

ISE andmebaasi Tartu koduloo kirjete tegemine

ISE andmebaasis on institutsionaalsed baasid Tartu kodulugu, Tartu Personaalia ja Tartu

Linnaraamatukogu. Andmebaasidesse teevad kirjeid Tiina Sagor, Annika Hramov ja Halliki

Jürma.

59

2023. aastal lisandus kirjeid:

Tartu kodulugu – sisaldab 113 761 kirjet, aasta jooksul lisandus 1327 kirjet;

Tartu Personaalia – sisaldab 24 801 kirjet, aastaga lisandus 198 kirjet;

Tartu Linnaraamatukogu – sisaldab 2560 kirjet, lisandus 63 kirjet.

Kokku lisandus andmebaasidesse uute kirjete ja teiste raamatukogude kirjetest lisamise teel

1588 kirjet. Annika Hramov tegi 572 bibliokirjet; Tiina Sagor 109 bibliokirjet ja 17 normikirjet;

Halliki Jürma 814 bibliokirjetkirjet.

Aprillis võeti kasutusele artiklite bibliografeerimisel ISE andmebaasi kasutusele RDA reeglid.

60

2024. aasta tegevusi

2023. aasta oli peaaegu lõpuni päris hea aasta, raamatukoguaastast tõuke saanud ind katsetada

erinevaid asju ja teha laiemalt koostööd pidas peaaegu aasta lõpuni vastu.

Aastalõpu kärpekäärid piirasid lisaks kõigele muule ka ettekujutlusvõimet. Esialgne plaan on

2024. aastal katta letti ja teha muud nii palju, kui vähegi jõudu on, raamatukogu traditsiooniks

saanud ettevõtmisi ning üritusi. Kui 2023. aastal läks koostööpilk valdavalt väljaspoole maja,

siis 2024. aastal võiks koostöö olla tihedam ka Tartu Oskar Lutsu nimelise Linnaraamatukogu

eri üksuste vahel.

2023. aastal õnnestus raamatukogul linna ja riigi poolt saadavate rahaliste vahendite toel astuda

samm edasi kaasaegsete raamatukoguteenuste pakkumise suunas. 2024. aastal ootavad

paigaldamist ja seadistamist raamatu- ehk laenutuskapid linnaraamatukogu hoonete juures.

Samuti tuleb sel aastal korraldada hange ja asuda juurutama iseteeninduslikku laenutus- ja

turvasüsteemile üleminekut.

2024. aastal jätkuvad ettevalmistus- ja planeerimistegevused Süku raames. 2024. aasta algul

remonditakse raamatukogu peamaja trepikoda, 2. korruse koridor ja näitusegalerii, ning endine

arvutiklass seatakse ümber Tartu toaks.

2024. aastal kannab Tartu Euroopa kultuuripealinna tiitlit ja raamatukogugi annab sinna oma

panuse. 2024. aasta on Eestis nimetatud kultuurilise mitmekesisuse aastaks ja

linnaraamatukogu plaanib üritusi ka sellest lähtuvalt.

Osakonnajuhatate aruannete põhjal koostas Mai Põldaas

Veebruar 2024

Digitaalselt allkirjastas direktor Kristina Pai