Dokumendiregister | Transpordiamet |
Viit | 8-1/21-024/2084-1 |
Registreeritud | 05.02.2025 |
Sünkroonitud | 06.02.2025 |
Liik | Valjaminev kiri |
Funktsioon | 8 TEETARISTU EHITAMINE JA REMONTIMINE |
Sari | 8-1 Tee- ja teerajatiste projektid ning ehituse täitedokumentatsioon objektide kaupa |
Toimik | 8-1/21-024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet |
Saabumis/saatmisviis | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet |
Vastutaja | Kaarel Ilustrumm (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Projekteerimise üksus) |
Originaal | Ava uues aknas |
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Ene-Liis Bachmann-Bonfanti
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Amet
Endla tn 10a
10142, Tallinn, Harju maakond
Meie 05.02.2025 nr 8-1/21-024/2084-1
Liiklusmürast Kangru liiklussõlme Tallinna
linna haldusalasse jääva osa ehitusloa
menetluses
Austatud Ene-Liis Bachmann-Bonfanti
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) menetleb ehitusloa taotlust nr
2411271/13327 (Tugimaantee nr 15 km 4,50-6,68; Kangru Liiklussõlm - OR0350, Imbtiik,
Müratõke, Elekter, Telia sidekaabel, Elisa sidekaabel, Elisa sidekaabel) ja on kaasanud menetlusse
Transpordiameti.
Pöördusite täiendava selgituse saamiseks Transpordiameti poole, sest erinevad osapooled on
eeltoodud ehitusloa menetluses esitanud arvamusi ja seisukohti, mis puudutavad liiklusmüra ja
võimalikke müra leevendamise meetmete kavandamist. Käesolevas kirjas toome välja kõnealused
arvamused ja seisukohad koos Transpordiameti selgitustega.
Esmalt selgitame, et Kangru liiklussõlme ehitusprojekti elluviimisega jääb olemasolev
tugimaantee nr 15 Raudalu asumis põhimõtteliselt samasse asukohta ning selle elluviimine ei
suurenda liiklussagedust. Selle teelõigu ümberehitamise peamine eesmärk on liiklusohutuse
suurendamine, bussipeatuste ümberehitamine ja sademevee küsimuste lahendamine.
Ehitusprojektiga jääb Tallinnast välja suunduv sõidurada praktiliselt samasse asukohta ning
Tallinnasse sisenev sõidurada viiakse Kangru liiklussõlme poolses osas mõne meetri jagu
kirdesuunas. Tugimaantee sõiduradasid hakkab Raudalu asumi sees liikluse rahustamise eesmärgil
eraldama äärekiviga ohutussaared. Olemasoleva tankla juures kavandatakse uus bussipeatus, koos
vajalike jalgteeühenduste ja ülekäiguradadega. Ühtlasi kavandatakse Viljandi mnt 45a ja Viljandi
mnt 47 kinnistute kaitseks müratõkkeseinad, mille vajadus on välja selgitatud Kangru liiklussõlme
ehitusprojekti koostamise käigus koostatud mürauuringuga (Akukon Oy töö nr 231519-1-D;
edaspidi mürauuring).
Müratõkkeseina kavandamise alustest
Terviseamet juhtis 02.12.2024 kirjaga nr 9.3-1/24/12033-2 tähelepanu, kuigi Viljandi mnt 49
fassaadil müra normtaseme ületust ei esine, on amet seisukohal, et müratõkkesein on vajalik kuna
maa-alal levivad müratasemed ületavad II kategooria liiklusmüra piirväärtusi.
2 (4)
Samuti juhtis Terviseamet 20.12.2024 kirjaga nr 9.3-4/24/12043-4 tähelepanu, et
keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi määrus nr 71) lisas 1 on
toodud fassaadile mõjuvale müranormile lisaks ka maa-alale kehtiv müranorm ning, et KMH
eelhinnangus toodud mürakaartidelt on näha, et perspektiivses olukorras (2050 a. prognoositud
liiklussageduse juures) on maa-ala norm ületatud päevasel ajal ka Riida tn 1 kinnistul.
Transpordiamet selgitab, et Eesti siseriiklikud keskkonnamüra normtasemed on sätestatud
määruse nr 71 lisas 1. Liiklusmüra osas on II-IV kategooria aladel lubatud müratundliku hoone
teepoolsel küljel 5 dB kõrgem liiklusmüratase kui vastava kategooria maa-alale kehtestatud
piirväärtus. Kuna müratundliku hoone teepoolse külje liiklusmüra norm on määrusega nr 71
kehtestatud, peab müraallika valdajal olema võimalus sellest ka lähtuda. Tagamaks, et kõiki
müraolukordi võrreldakse omavahel võrdsetel alustel, lähtub Transpordiamet müraolukorra
hindamisel piirväärtustest müratundliku hoone teepoolsel küljel (st fassaadil), sest see on kõigi
olukordade puhul üheselt määratletav punkt.
Vastavalt mürauuringule on Viljandi mnt 49 kinnistul asuva eluhoone teepoolsel küljel
modelleeritud ehitusjärgses olukorras päevasel ajal 59 dB ning perspektiivses olukorras (2050. a)
päevasel ajal 63 dB ja Riida tn 1 kinnistul asuva eluhoone teepoolsel küljel modelleeritud
ehitusjärgses olukorras päevasel ajal 58 dB ning perspektiivses olukorras (2050. a) päevasel ajal
61 dB. Määruse nr 71 lisas 1 seatakse müratundliku hoone teepoolsel küljel müra piirväärtuseks
65 dB. Kuna Viljandi mnt 49 ega Riida tn 1 kinnistul eluhoone teepoolse külje müratase ei ole
ehitusjärgselt ega ka perspektiivseid liiklussagedusi arvestades ületatud, ei ole projektis müra
leevendavaid meetmeid kavandatud.
Transpordiamet juhib tähelepanu, et on 25.07.2024 andnud ehitusloa nr 1.1-3/24/592 Rail Baltica
Kangru liiklussõlme rajamiseks (Tallinna haldusalast välja jääv osa) ja jätnud algatamata
keskkonnamõju hindamise. Käesoleva TTJA poolt läbiviidava menetluse tulemusel antakse
ehitusluba Kangru liiklussõlme Tallinna haldusalasse jäävale teede osale, mille projekt on osa
suuremast Kangru liiklussõlme projektist ning meetmeid kavandatakse projektis ühtsetel alustel.
Eelnevalt selgitatud Transpordiameti tavapraktikast lähtuvalt ei kavandatud ka Tallinna linna
haldusalast väljajäävale Kangru liiklussõlme alale müratõkkeid. Seejuures ei toonud ka menetlusse
kaasatud Terviseamet välja, et see oleks ilmtingimata vajalik, kuigi müraolukord oli osadel
kinnistutel sarnane. Transpordiamet selgitab, et käitub sellistes olukordades järjepidevalt ning ei
näe võimalust erikohtlemisele, seda enam, et tegu on ühe ja sama liiklussõlme projektiga.
Välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskavadest
Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet on Viljandi mnt 49 esindajat 07.10.2024 kirjaga nr 10-
14/1904-2 teavitanud, et koostamisel on uus Tallinna välisõhus leviva keskkonnamüra
vähendamise tegevuskava ning et Viljandi mnt 49 kinnistu lisatakse tegevuskavas müraseiret
vajavate objektide nimekirja, kus tuleb läbi viia kohapealsed müramõõtmised. Olenevalt
mürauuringu tulemustest lubati vajadusel liita Viljandi mnt 49 leevendust vajavate objektide
koosseisu. Uuringu teostamisest lubati Transpordiametit teavitada, mida tänase seisuga tehtud ei
ole.
Samuti tõi Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet oma kirjas väljas, et Viljandi mnt 49 kinnistu
müraolukord on normtasemete mõistes piiripealne (Ld=59 dB) ehk ei ületa kehtestatud piirtaset.
Ühtlasi leiti, et taolistes piiripealsetes müraolukordades võiksid projektlahendused olla mürale
eksponeeritud elaniku kasuks, sest müratasemel Ld>59 dB on siiski teatud tervisemõju olemas,
mida võiks võimalusel vältida.
3 (4)
07.10.24 kirjale sarnase sisuga arvamuse on Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet ka TTJA
poolt läbiviidavas ehitusloa menetluses, kus viidati taaskord piiripealsele olukorrale (viimati
30.01.2025).
Transpordiamet ei saa nõustuda käsitlusega, et Viljandi mnt 49 kinnistu müraolukord on
mürauuringu kohaselt piiripealne. Piiripealseks saaks lugeda olukorda kus müraolukord oleks
võrdne kehtestatud müra piirväärtusega 65dB, mis tavaolukorras ei too veel kaasa mürameetmete
kavandamise kohustust. Eeltoodut ja müra leevendamise meetmete kavandmise aluseid
arvestades, saab üheselt öelda, et Viljandi mnt kinnistul asuva eluhoone teepoolsel küljel ei ole
müra piirväärtus ületatud ei ehitusjärgses ega ka perspektiivses (2050. a) olukorras ning samuti on
üheselt selge, et tegu pole ka piiripealse olukorraga.
Ühtlasi juhime tähelepanu, et Tallinna linn on 10.01.2025 korraldusega kinnitanud Tallinna
keskkonnamüra vähendamise tegevuskava aastateks 2025-2029 ning sellest ei selgu, et Viljandi
mnt 49 kinnistu osas oleks müra leevendamise meetmeid kavandatud. Seejuures ei ole müraseina
rajamise võimalust toodud autoliikluse poolt tekitatava müra vähendamise peamiste meetmete all
(Tegevuskava peatükk 10.1).
Transpordiameti koostab sarnaselt Tallinna linnaga välisõhus leviva müra vähendamise
tegevuskava. Transpordiameti koostatav tegevuskava hõlmab maanteelõike, mida kasutab üle 3
miljoni sõiduki aastas ning selle eesmärgiks on müratasemete vähendamine ja müra kahjuliku
mõju ohjamine. Tegevuskava alusel soovitakse parandada mitmete kinnistute (objektid tuuakse
välja tegevuskavas) ja nendel elavate inimeste müraolukorda ning viia see normidele vastavaks.
Tegevuskava vaadatakse üle ja uuendatakse iga 5 aasta järel ning norme ületavate olukordade
korral kavandatakse konkreetsed meetmed (sh müraseinte rajamine) müra vähendamiseks.
Projekti elluviimisel jaotatakse Viljandi maantee T8 kinnistu (katastriüksus 78404:404:0009)
väiksemateks osadeks ning Viljandi mnt 49 vahetult kõrval paikneva osa Viljandi maantee T8
kinnistu (tugimaantee 15, Riida tn ristmik kuni Tallinna linna piir) näol on tulevikus tegemist
riigitee lõiguga, mille teehoidu korraldab Transpordiamet. Muuhulgas tähendab see, et kõnealune
teelõik lisatakse Transpordiameti välisõhu strateegilise mürakaardi ja selle alusel koostatava
välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskavasse, sest maanteelõiku kasutab üle kolme miljoni
sõiduki aastas. See tähendab, et kui tänases olukorras on nõutud müratasemed tagatud, siis
tulevikus hinnatakse olukorda uuesti ning vajaduse ilmnemisel kavandab teelõigus
Transpordiamet müra leevendamise meetmed.
Eelnevat kokkuvõttes selgitab Transpordiamet, et ei näe vajadust ega ka võimalust Viljandi mnt
49 ja Riida tn 1 kinnistutel Kangru liiklussõlme projektiga müra leevendamise meetmeid
kavandada. Ehitusjärgselt lisatakse tugimaantee nr 15 kõnealune teelõik (Riida tn ristmik kuni
Tallinna linna piir) Transpordiameti välisõhu strateegilise mürakaardi ja selle alusel koostatava
välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskavasse ning vajaduse ilmnemisel kavandab
Transpordiamet müra leevendamise meetmed
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaarel Ilustrumm
projektijuht
planeerimise osakonna projekteerimise üksus