Kiri

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kambja Vallavalitsus

[email protected]

Pargi tn 2

61714, Tartu maakond, Kambja vald,

Ülenurme alevik

Teie 21.01.2025 menetlus nr 451377

Meie 05.02.2025 nr 7.1-2/25/1194-2

Kambja vallas Rehepapi põik 2 kinnistu

ehitusloa eelnõu kooskõlastamata jätmine

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Tartu maakonna Kambja valla Soinaste küla

Rehepapi põik 2 kinnistu (katastritunnus 94901:001:0447) ehitusloa eelnõu (menetlus nr 451377).

Ehitusluba antakse tööstushoone ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on arhitektuur-ehituslik eelprojekt

(peaprojekteerija AD-2705/24, töö nr AD-2705/24).

Oleme 20.12.2024 kirjaga nr 7.1-2/24/19899-2 esitanud nõuded (vt lisa 1) sademeveeprojekti

koostamiseks Rehepapi kergliiklustee nr 22824 maaüksuse piires ja tee kaitsevööndis (Rehepapi

tee T16, 94901:006:0756, teemaa Transpordiameti haldusalas).

Ehitusloa aluseks olev projekt on vastuolus Transpordiameti 20.12.2024 kirjas esitatud nõuetega.

Võttes arvesse ehitusseadustiku § 8, § 70 lg 2 ja lg 3, § 72 lg 1 p 5 ja 99 lg 3 ja lähtudes

kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“, jätame ehitusloa

kooskõlastamata.

Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida transpordimaale. Hoone toimimiseks vajalikud tehnovõrgud ei

ole riigitee või selle rajatiste toimimiseks vajalikud ning Transpordiamet ei saa võtta

maaomanikuna kohustust kinnistut teenindava sademeveetorustiku rajamise, korrashoiu ega

kasutamisega seoses. Asukohapõhiselt saame anda selleks nõusoleku, kui on koostatud sademevee

projekt (sh kaevikute sügavus, kergliiklustee katte taastamine, IKÕ joonised jne). Ehitusseadustiku

§ 8 järgi peab ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus olema

ohutu. Ehitusloa aluseks oleva ehitise projekteerimine on kõrguslikult seotud Rehepapi

kergliiklustee maaga (katastritunnus 94901:006:0756). Palume enne ehitusloa korduvaks

kooskõlastamiseks esitamist koostada sademevee osa projekt vastavalt meie nõuetele (vt lisa 1)

ning esitada see meile kooskõlastamiseks [email protected]. Nii saame ehitusloa

kooskõlastada veendumusega, et kinnistu sademevee lahendus on nõuetekohane ja toimiv.

Tuletame meelde, et juhul kui tehnovõrgu ehitust kavandatakse teemaal, peab tehnovõrgu omanik

enne projekti realiseerima asumist esitama Transpordiametile vormikohase taotluse koos

projektiga kooskõlastatud kasutusala plaani(de)ga teemaale tehnovõrgu ehitamiseks IKÕ lepingu

(notariaalne leping) sõlmimiseks (vorm saadaval www.transpordiamet.ee – Teehoid ja

2 (2)

liikluskorraldus – Tee-ehituse juhendid – Riigimaade kasutus – tehnovõrgud – Taotlus teemaale

tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku isikliku kasutusõiguse seadmise

lepingu sõlmimiseks. Sõlmitud leping on aluseks teemaal projektikohaste tööde teostamiseks

vajaliku liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristi Kuuse

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad:

1. 7.1-22419899-2 20.12.2024 Valjaminev kiri

2. AD2705_EP_AA-3-00_v03_seletus

3. AD2705_EP_AS-4-01_v03_asend

Kristi Kuuse

58603278, [email protected]

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Jaan Prost-Kängsepp

AD Projekt OÜ

[email protected]

20.11.2024

Meie 20.12.2024 nr 7.1-2/24/19899-2

Nõuded sademeveeprojekti koostamisele

Rehepapi kergliiklustee nr 22824

maaüksuse piires ja tee kaitsevööndis

Olete taotlenud Transpordiametilt arvamust/nõudeid sademeveekanalisatsiooni projektile, milles

kavandatakse sademeveekanalisatsiooni rajamist Tartu maakonnas, Kambja vallas, Soinaste külas

asuvale kinnisasjale Rehepapi põik 2 (katastritunnus 94901:001:0447).

Sademeveekanalisatsiooniga soovitakse liituda munitsipaalomandis oleval kohalikul Rehepapi

teel nr 9490091 (katastritunnus 94901:001:0609) asuvasse kanalisatsioonisüsteemi.

Sademeveekanalisatsiooni rajamist kavandatakse riigile kuuluva maaüksuse Rehepapi tee T16

(katastritunnus 94901:006:0756) piires ja tee kaitsevööndis riigitee nr 22824 Rehepapi

kergliiklustee km 0,211.

Juhime tähelepanu, et alale ulatub Ülenurme Vallavolikogu poolt 20.04.2010.a. otsusega nr 12

kehtestatud detailplaneering töö nr: 015-2007, 017-2007, 018-2007 „Tartu maakond Ülenurme

vald, Soinaste küla Rõika 1, Rõika 2, Rehe 3 katastriüksuste detailplaneering“.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 70 lg 2 ja lg 3, § 72 lg 1 p 5, § 92 lg 6 ja § 99 lg 3 ning

Transpordiameti põhimääruse ja lähtudes kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee

projekteerimise normid“ esitame nõuded sademeveekanalisatsiooni (edaspidi tehnovõrk)

projekteerimiseks ning ehitamiseks riigitee piirides (teemaal) ja tee kaitsevööndis.

Tehnovõrkude projekti koostamisel riigitee teemaal ja kaitsevööndis palume arvestada alltoodud

asjaolude ja nõuetega:

1. Projekti koostamisel juhinduda Transpordiameti juhendist: Nõuded tehnovõrkude teemaale

paigaldamise kavandamisel.

2. Lisada projekti mahtudesse pädeva spetsialisti hinnang, kus on esitatud arvutuskäik

hindamaks arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki. Arendusala parklatesse näha ette õli- ja

liivapüüdurid.

3. Arvestada riigiteede protokolliliste katastriplaaniliste piiridega. Geodeetilisel mõõdistamisel

palume eeltooduga arvestada ning vajadusel kontrollida teemaa piirinaabrite piiripunktide ja

maaüksuste piiride õigsust piiriprotokollidel ja plaanidel kui mõõdistus ei ole tehtud L-EST-

is.

4. Kavandades tegevust riigitee maaüksuse piirides tuleb geodeetilised uuringud teostada

vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele

uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ja Transpordiameti peadirektori

31.07.2024. a. käskkirjaga nr 1.1-1/24/117 kinnitatud juhendile „Täiendavad nõuded topo-

2 (3)

geodeetilistele uurimistöödele teede

projekteerimisel“ (https://www.transpordiamet.ee/riigiteede-juhendid#projektide-

vormistam). Lisaks teerajatiste mõõdistamisele peab geodeetilisele alusplaanile kandma ka

kõik liikluskorraldusvahendid. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel võib

geodeetiline mõõdistus olla kuni ühe aasta vanune.

5. Projekt tuleb koostada vastavalt konkreetse tehnovõrgu projekteerimisnormidele,

standarditele ja Tee projekteerimise normidele (EhS § 99 lg 4). Teega paralleelsed

tehnovõrgud kavandada üldjuhul sellisele kaugusele, mis tagab tee toimimise ja et ehituse

käigus ei kahjustataks tee muldkeha ega tee koosseisus olevaid muid rajatisi (kraavid, truubid,

liiklusmärgid jne).

6. Teega rööpseid tehnovõrke võib teemaale kavandada ainult tee toimimise vajadusest (sh. teede

laiendamine, kraavide rajamine/puhastamine, liikluskorraldusvahendite paigaldamine,

teemaa hooldamine jne) üle jääva vaba teemaa olemasolul.

7. Piki teemaad Tehnovõrgu kavandamisel tuleb projektis kaaluda alternatiivseid lahendusi ning

välja tuua põhjendused miks on vaja Tehnovõrk kavandada teemaale ja kas puudub tehniliselt

ning majanduslikult otstarbekam lahendus.

8. Kõik maa-aluste tehnovõrkude ristumised riigiteedega, riigiteelt algavate kohalike teedega ja

mahasõitudega kavandada teemaa piirides kinnisel meetodil, suundpuurimisega ning

võimalikult täisnurga all (70°-110°). Läbiviigud tee muldkehast teha vähemalt 1,5 m

sügavusel ümbritsevast maapinnast.

9. Teemaal, sh kergliiklusteega ristumistel paigaldada tehnovõrgud kogu ulatuses kaitsehülssi.

10. Teekonstruktsioonide kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine

kergliiklisteel, sh mulde nõlvadel ei ole lubatud.

11. Projekti koosseisus esitada riigiteedega kõigi ristumiste kohta ristmevälja joonis, millel on

näidatud riigitee, transpordimaa piir, tehnorajatise asukoht, sügavus või kõrgus maapinnast

(sügavused ka truubi või kraavi põhjast), puurimiskaevikute asukohad.

12. Erandjuhul, kui kinnine meetod ei ole teostatav, tuleb lahtisel meetodil tehnovõrgu

kergliiklusteest risti läbi või kergliiklustee muldesse kavandamist põhjendada ja kergliiklustee

mulde, rajatiste ning katendi (kogu tee laiuses) taastamiseks koostada teekatendi taastamise

projekt.

13. Teekatendi konstruktsiooni taastamise projekteerimisel tuleb lähtuda „Tee ehitusprojektile

esitatavad nõuded“ (MKM 09.01.2020 määrus nr 2), tee ehitamise kvaliteedinõuetest ja

projekteerimisnormidest (EhS § 96 lg 3, § 99 lg 4) ning Transpordiameti juhenditest

(https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/tee-ehitus/juhendid). Avalikult

kasutatavatele teedele projekti koostamiseks ja ehitamiseks on nõutav vastava tegevusala

kvalifikatsioon (EhS § 24) ning projekteerimistingimused riigiteedele annab Transpordiamet.

14. Projekteeritav ja ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele

ning ei tohi ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste

teehoiule (korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja

kaitsevööndist.

15. Tööde kavandamisel teemaal paiknevate teiste tehnovõrkude kaitsevööndisse tuleb saada

nende valdajatelt EhS § 70 lg 3 kohane nõusolek.

16. Projektis näha ette tehnovõrkude paigaldustöödega rikutud maa-ala korrastamine,

demonteeritud paigaldiste/rajatiste utiliseerimine ning kahjustatud riigitee rajatiste, kraavide,

truupide, mulde ning teekatte taastamine.

3 (3)

17. Projektjoonised koos seletuskirjaga esitada Transpordiametile kooskõlastamiseks

MicroStation või AutoCad formaadis L-EST-97 koordinaatsüsteemis, geodeetilisel alusplaanil

M 1:500/M 1:1000 elektroonselt e-posti aadressil [email protected] või läbi ehr.ee

ehitusloa menetluses. Projektile lisada teemaa kasutusõiguse ala plaanid.

18. Taastatud teekonstruktsioonidele tuleb tehnovõrgu omanikul anda 5-aastane garantii. Garantii

hõlmab mistahes defekte, vigu või muid (varjatud) puudusi, mis on tekkinud seoses

Tehnovõrgu rajamisega. Tehnovõrgu omanik kohustub likvideerima või tagama nimetatud

defektide, vigade või muude (varjatud) puuduste likvideerimise omal kulul Transpordiameti

poolt esitatud nõudes määratud tähtaja jooksul.

19. Teehoiutööde (korrashoiutööde) tsoonis tuleb tehnovõrgu omanikul aktsepteerida

teehoiutöödega seotud tegevusi.

20. Tehnovõrgu omanik peab enne projekti realiseerima asumist esitama Transpordiametile

vormikohase taotluse koos projektiga kooskõlastatud kasutusala plaani(de)ga teemaale

tehnovõrgu ehitamiseks isikliku kasutusõiguse (IKÕ) lepingu sõlmimiseks (vorm saadaval

www.transpordiamet.ee – Teehoid ja liikluskorraldus – Tee-ehituse juhendid – Riigimaade

kasutus – tehnovõrgud – Taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks

vajaliku isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks). Sõlmitud leping on aluseks

teemaal projektikohaste tööde teostamiseks vajaliku liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks.

21. Ülalnimetatud punktides kirjeldatud põhimõtted peavad kajastuma ehitusprojekti seletuskirjas

ja joonistel. Käesolevad nõuded lugeda projekti lahutamatuks osakslahutamatuks osaks

Juhime tähelepanu, et projektikohaste tööde teostamiseks riigitee teemaal (transpordimaal) ja

ehitamiseks tee kaitsevööndis peab ehitaja taotlema Transpordiametilt enne töödega alustamist

liiklusvälise tegevuse loa. Taotluse vorm on saadaval https://www.transpordiamet.ee/taotlused-

blanketid#tood-ja-piirangud-ma. Loa taotlusele tuleb lisada ehitusaegse liikluskorralduse projekt.

Ajutise liikluskorralduse kavandamisel tuleb juhinduda majandus- ja taristuministri 13.07.2018

määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“.

Järelevalvet „Ehitusseadustiku“ ja „Liiklusseaduse“ ning esitatud nõuete täitmise üle riigitee ja

selle kaitsevööndi ulatuses teostab Transpordiamet sama seadusega kehtestatud korras.

Käesolev otsus jõustub teatavakstegemisest ja selle peale on võimalik esitada vaie

Transpordiametile haldusmenetluse seaduses või kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse

seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul.

Käesolevad nõuded kehtivad 2 aastat, peale mida tuleb nõudeid uuendada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Elliko Kõiv

tehnovõrkude koordinaator

planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus

Lisad: Eskiisjoonis „AD2705_EP_AS-4-01_v03_asend sademevee lahendus.pdf“.

Elliko Kõiv

57848581, [email protected]

Töö number: AD-2705/24

Staadium: Eelprojekt

Koostatud: 27.05.2024

Ehitise asukoht: Tartumaa, Kambja vald, Soinaste küla,

Rehepapi põik 2

Katastritunnus: 94901:001:0447

AD Projekt OÜ

Põllu tn 15, Elva, 61504

reg kood 12407917

Telefon: +372 56 257 666

E-mail: [email protected]

MTR EEP004574

Tööstushoone „Rehepapi põik 2“

ARHITEKTUUR-EHITUSLIK EELPROJEKT

Projekteerija: Jaan Prost-Kängsepp

Telefon: +372 56 25766

E-mail: [email protected]

Vastutav arhitekt: Eneli Markvart

AD Projekt OÜ

reg kood 12407907

volitatud arhitekt 7

kutsetunnistus 117196

Telefon: +372 52 29 670

E-mail: [email protected]

Tellija: SOLROD OÜ,

esindaja Kalev Päll

Tartumaa, Tartu vald,

Savioja tn 3, 60534

Telefon: +372 50 39 656

E-mail: [email protected]

Töö nimetus: Tööstushoone „Rehepapi põik 2“ Arhitektuur-ehituslik eelprojekt

Aadress: Tartumaa, Kambja vald, Töö number: AD-2705/24

Soinaste, Rehepapi põik 2 Koostatud: 27.05.2024

Kontrollis Eneli Markvart, AD Projekt OÜ

Projekteeris Priidik Vapper, AD Projekt OÜ

Leht 2 / Lehti 40

SISUKORD

1. ÜLDOSA JA PROJEKTEERIMISE LÄHTEANDMED ................................................... 6 2. ALUSDOKUMENDID ............................................................................................................ 6 3. ASENDIPLAAN ...................................................................................................................... 7 3.1. ÜLDANDMED .......................................................................................................................... 7 3.1.1. PROJEKTEERIMISTTÖÖ PIIRITLUS ..................................................................................... 7 3.2. LÄHTEANDMED ...................................................................................................................... 7 3.2.1. KINNISTU ANDMED ............................................................................................................... 7 3.2.2. NORMDOKUMENDID ............................................................................................................. 7 3.2.3. KOORDINAATSÜSTEEM, KÕRGUSSÜSTEEM JA MÕÕTKAVA .......................................... 8 3.3. ASUKOHA KIRJELDUS ........................................................................................................... 8 3.4. ASENDIPLAANILINE LAHENDUS ......................................................................................... 9 3.5. OLEMASOLEV OLUKORD ...................................................................................................... 9 3.6. KRUNDI KIRJELDUS, OLEMASOLEV RELJEEF .................................................................. 9 3.7. HALJASTUS .............................................................................................................................. 9 3.8. OLEMASOLEVAD TEED JA TÄNAVAD ................................................................................. 9 3.9. KATENDID ............................................................................................................................... 9 3.10. TEHNOVÕRGUD ..................................................................................................................... 9 3.11. VERTIKAALPLANEERING .................................................................................................... 10 3.12. HOONE PAIGUTUS ............................................................................................................... 10 3.13. HEAKORD .............................................................................................................................. 10 3.14. PIIRDED JA VÄRAVAD ......................................................................................................... 10 3.15. SERVITUUDID JA PIIRANGUD ............................................................................................ 10 3.16. JÄÄTMEKÄITLUS JA KESKKONNAKAITSE ........................................................................ 10 3.17. PARKIMINE ............................................................................................................................ 11 3.18. SADEMEVEED ....................................................................................................................... 11 3.19. TULEOHUTUS HOONE VÄLISPERIMEETRIL .................................................................... 11 4. ARHITEKTUURNE OSA .................................................................................................... 11 4.1. ÜLDANDMED ........................................................................................................................ 11 4.1.1 PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS ..................................................................................... 11 4.2. OLEMASOLEV OLUKORD .................................................................................................... 12 4.2.1 HOONE PAIKNEMINE .......................................................................................................... 12 4.3. PIIRDEKONSTRUKTSIOONIDE MÜRAPIDAVUS .............................................................. 12 4.4. ARHITEKTUURNE ÜLDLAHENDUS ................................................................................... 12 4.5. TARINDITE ÜLDINE KIRJELDUS ........................................................................................ 12 4.4.1 VUNDAMENT ......................................................................................................................... 12 4.4.2 PÕRANDAD ............................................................................................................................ 13 4.4.3 VÄLISSEINAD ......................................................................................................................... 13 4.4.4 SISESEINAD ........................................................................................................................... 13 4.4.5 KATUS ..................................................................................................................................... 13 4.4.6 AVATÄITED ............................................................................................................................ 14 4.6. VÄLISVIIMISTLUS ................................................................................................................. 14 4.7. HOONE TEHNILISED ANDMED .......................................................................................... 14 4.8. HOONE RUUMIDE LOETELU.............................................................................................. 15 5. KONSTRUKTIIVNE OSA................................................................................................... 16 5.1. PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS ..................................................................................... 16

Töö nimetus: Tööstushoone „Rehepapi põik 2“ Arhitektuur-ehituslik eelprojekt

Aadress: Tartumaa, Kambja vald, Töö number: AD-2705/24

Soinaste, Rehepapi põik 2 Koostatud: 27.05.2024

Kontrollis Eneli Markvart, AD Projekt OÜ

Projekteeris Priidik Vapper, AD Projekt OÜ

Leht 3 / Lehti 40

5.2. NORMDOKUMENDID ........................................................................................................... 17 5.3. KOORMUSED ........................................................................................................................ 17 5.4. KONSTRUKTSIOONIDE KESKKONNAKLASSID ................................................................ 18 5.5. HOONE KARKASS ................................................................................................................. 18 5.6. KANDEELEMENDID ............................................................................................................. 18 5.7. HOONE ÜLDJÄIKUS ............................................................................................................. 18 5.8. VUNDAMENT ......................................................................................................................... 19 5.9. VERTIKAALSED JA HORISONTAALSED KANDEKONSTRUKTSIOONID NING

PÕHILISED PIIRDETARINDID............................................................................................ 19 5.10. TREPID JA REDELID ............................................................................................................ 19 5.11. SISESEINAD ........................................................................................................................... 19 5.12. VÄLISSEINAD ......................................................................................................................... 19 5.13. KATUSED ............................................................................................................................... 19 5.14. AVATÄITED ............................................................................................................................ 19 5.15. MÜRAKAITSE ......................................................................................................................... 20 5.16. TERVISEKAITSE .................................................................................................................... 20 6. ERIMEETMED ..................................................................................................................... 20 6.1. RAUDBETOONKONSTRUKTSIOONID VÄLISKESKKONNAS ........................................... 20 6.2. KESKKONNATINGIMUSED .................................................................................................. 20 7. TULEOHUTUSNÕUDED .................................................................................................... 20 7.1. ALUSEKS VÕETUD DOKUMENDID.................................................................................... 20 7.2. TULEPÜSIVUSKLASS JA INIMESTE ARV ........................................................................... 21 7.3. KASUTUSOTSTARVE, KASUTUSVIIS, TULEOHUKLASS JA TULEKAITSETASE ............ 21 7.4. INFOPUNKT ........................................................................................................................... 21 7.5. PÕLEMISKOORMUS ............................................................................................................. 21 7.6. PAISKPIND ............................................................................................................................. 21 7.7. KORRUSTE ARV ..................................................................................................................... 21 7.8. NIMIVOOL .............................................................................................................................. 21 7.9. TULETÕKKESEKTSIOONID JA NENDE TULEPÜSIVUS ................................................... 21 7.10. TULETUNDLIKKUS ............................................................................................................... 21 7.10.1 SISEPINNAD ........................................................................................................................... 22 7.10.2 VÄLISPINNAD ........................................................................................................................ 22 7.10.3 KATUSLAGI ............................................................................................................................ 22 7.10.4 PÕRANDAD ............................................................................................................................ 22 7.10.5 KAABLID JA TORUPAIGALDISED ...................................................................................... 22 7.11. KANDEKONSTRUKTSIOONIDE TULEPÜSIVUS ................................................................ 22 7.12. ATS .......................................................................................................................................... 22 7.13. TULEOHUTUSABINÕUD, TULEKUSTUTID ....................................................................... 23 7.14. KÜTTESEADMED .................................................................................................................. 23 7.15. KORSTEN ................................................................................................................................ 23 7.16. SUITSUEEMALDUS ............................................................................................................... 23 7.16.1 SUITSUTÕRJE PROTSENT ................................................................................................... 24 7.16.2 SUITSUTÕRJE KÄIVITUSTASE JA LAHENDUSVIIS........................................................... 25 7.17 EVAKUATSIOONI LAHENDUS ............................................................................................. 25 7.17.1 EVAKUEERUTAVATE INIMESTE ARV ................................................................................ 25 7.17.2 VÄLJUMISTEED JA EVAKUARSIOONIPÄÄSUD ................................................................ 25

Töö nimetus: Tööstushoone „Rehepapi põik 2“ Arhitektuur-ehituslik eelprojekt

Aadress: Tartumaa, Kambja vald, Töö number: AD-2705/24

Soinaste, Rehepapi põik 2 Koostatud: 27.05.2024

Kontrollis Eneli Markvart, AD Projekt OÜ

Projekteeris Priidik Vapper, AD Projekt OÜ

Leht 4 / Lehti 40

7.17.3 TURVAVALGUSTUS .............................................................................................................. 25 7.18 TULEOHUTUSABINÕUD HOONE VÄLISPERIMEETRIL .................................................. 25 7.19 PÄÄS KATUSELE ................................................................................................................... 25 7.20 PIKSEKAITSE ......................................................................................................................... 25 7.21 PÄÄSTEMEESKONNA JUURDEPÄÄS KINNISTULE .......................................................... 25 7.22 TULETÕRJEVESI ................................................................................................................... 25 7.23 LÄBIVIIGUD TULETÕKKESEKTSIOONIDEST ................................................................... 26 8 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON........................................................................ 26 8.1 NORMDOKUMENDID ........................................................................................................... 26 8.2 LIITUMISTINGIMUSED ........................................................................................................ 27 8.3.1 ÜLDISED TINGIMUSED LIITUMISEKS .............................................................................. 27 8.4 VEETARVE .............................................................................................................................. 27 8.5 VEEVARUSTUS JA VEETORUSTIK ...................................................................................... 27 8.6 KANALISATSIOON JA KANALISATSIOONITORUSTIK ...................................................... 30 8.7 SADEMEVESI ......................................................................................................................... 35 8.8 KASUTUSIGA ......................................................................................................................... 35 9 KÜTE, VENTILATSIOON, JAHUTUS ............................................................................. 35 9.3 KÜTE ....................................................................................................................................... 35 9.4 KÜTTE-- JA VENTILATSIOONISÜSTEEMI ELUIGA ........................................................... 36 9.5 KÜTTETORUSTIK .................................................................................................................. 36 9.6 KÜTTESÜSTEEM, SEADMED ............................................................................................... 36 9.7 VIBRATSIOONI JA KORPUSE OMAMÜRA ISOLEERIMINE .............................................. 36 9.8 VENTILATSIOON ................................................................................................................... 37 9.9 JAHUTUS ................................................................................................................................ 37 9.10 HOONE LIGIKAUDNE ENERGIAVAJADUS ........................................................................ 37 10 SIDE ........................................................................................................................................ 37 11 ELEKTER JA NÕRKVOOL ............................................................................................... 38 11.3 NORMDOKUMENDID ........................................................................................................... 38 11.4 LIITUMISKILP ........................................................................................................................ 38 11.5 ELEKTRIVARUSTUS .............................................................................................................. 38 12 ENERGIATÕHUSUS ........................................................................................................... 38 12.3 NORMDOKUMENDID ........................................................................................................... 38 13 EHITUSTEGEVUS ............................................................................................................... 39 13.3 EHITUSTÖÖS JÄRGITAVAD DOKUMENDID, JÄRELEVALVE, EHITUSE

DOKUMEMTEERIMINE ....................................................................................................... 39 13.4 ÜLDISED DOKUMENDID .................................................................................................... 39 13.5 EHITUSMATERJALID ............................................................................................................ 39 13.6 MATERJALIDE KVALITEEDINÕUDED ............................................................................... 39 13.7 EHITUSJÄÄTMETE KÄITLEMINE JA UTILISEERIMINE ................................................... 39 13.7.1 EHITUSJÄÄTMED .................................................................................................................. 39 13.7.2 JÄÄTMETE KOGUMINE LIIGITI .......................................................................................... 40 13.7.3 JÄÄTMETE ÜLEANDMISE KORD ........................................................................................ 40 13.8 PAKENDID, TRANSPORT, LADUSTAMINE EHITUSEL ..................................................... 40 13.9 EHITUSVAHENDID JA MEETODID .................................................................................... 40

Töö nimetus: Tööstushoone „Rehepapi põik 2“ Arhitektuur-ehituslik eelprojekt

Aadress: Tartumaa, Kambja vald, Töö number: AD-2705/24

Soinaste, Rehepapi põik 2 Koostatud: 27.05.2024

Kontrollis Eneli Markvart, AD Projekt OÜ

Projekteeris Priidik Vapper, AD Projekt OÜ

Leht 5 / Lehti 40

asendiplaan M 1:500 A-1

vaated A ja C M 1:100 A-2

vaated B ja D M 1:100 A-3

põhikorruse plaan M 1:100 A-4

katusekorruse plaan M 1:100 A-5

lõige A-A M 1:100 A-6

sokliskeem M 1:100 A-7

Vastutav arhitekt:

AD Projekt OÜ, reg kood 12407907

Kontaktisik: Eneli Markvart,

Volitatud arhitekt 7, kutsetunnistus 117196

Telefon: +372 52 59 670

E-mail: [email protected]

Projekteeris:

AD Projekt OÜ, reg kood 12407907

Kontaktisik: Jaan Prost-Kängsepp

Telefon: +372 56257666

E-mail: [email protected]

Töö nimetus: Tööstushoone „Rehepapi põik 2“ Arhitektuur-ehituslik eelprojekt

Aadress: Tartumaa, Kambja vald, Töö number: AD-2705/24

Soinaste, Rehepapi põik 2 Koostatud: 27.05.2024

Kontrollis Eneli Markvart, AD Projekt OÜ

Projekteeris Priidik Vapper, AD Projekt OÜ

Leht 6 / Lehti 40

S E L E T U S K I R I

1. ÜLDOSA JA PROJEKTEERIMISE LÄHTEANDMED

Käesoleva projektiga lahendatakse Tartumaal, Kambja vallas, Soinaste külas, Rehepapi põik 2

kinnistule, katastritunnus: 94901:001:0447 tööstushoone püstitamine. Projekti koostamise aluseks on

Tellija lähteülesanne. Projekt on koostatud teadmisel, et tarindid valmistatakse ja paigaldatakse ning

ehitustöid tehakse kehtivate või seletuskirjas ja konstruktiivse osa projektis, mis koostatakse eraldi

osana, joonistel mainitud standardite või normide ning hea ehitustava kohaselt, järgides vastavate

ametiisikute ja ehitusprojekti või selle osade koostaja(te) nõudeid.

2. ALUSDOKUMENDID

- Ehitusseadustik

- Dorpat Projekt OÜ poolt 2009 .a. koostatud „Rõika 1, Rõika 2, Rehe 3 katastriüksuste

detailplaneering“ töö nr. 015-2007, 017-2007, 018-2007

- Asendiplaani aluseks on Rehepapi põik 2, 3 geodeetiline alusplaan. Koostas GeoNik

OÜ, Kummeli 1-15, Tartu. MTR reg nr EEG000272-11, töö nr Ge-145-2021, koostatud

07.11.2021 a.

- Altren Projekt OÜ poolt koostatud „Tartumaa, Kambja vald, Soinaste küla, Rehepapi

põik 3 ja Rehepapi tee 4 vee- reovee- ja sademeveekanalisatsioonitorustik. Tööprojekt.“

Töö nr VK2044

- Tuleohutuse seadus

- Siseministri määrus 01.03.2021 nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“

- Majandus- ja taristuministri 01.03.2021 määrus nr.97 „Nõuded ehitusprojektile“

- EVS-812-4:2018 „Ehitise tuleohutus. Osa 4: Tööstus- ja laohoonete ning garaažide

tuleohutusnõuded“

- EVS 812-3:2018 „Ehitise tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid“

- EVS 812-2:2014 „Ehitise tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid“

- EVS 812-6:2012 +A1:2013+A2:2017„Tuletõrje veevarustus“

- EVS-EN 1991-1-2:2004/AC:2013 „Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused.

Osa 1-2: Üldkoormused. Tulekahjukoormus“

- EVS 871:2017-“Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused“

- EVS-EN 1838:2013 „Valgustehnika. Hädavalgustus“

- EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“

- EVS-EN 62305-1:2011/AC:2016 „Piksekaitse“

- Siseministri 13.02.2016 määrus nr 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele,

nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“

- EVS 871:2017 „Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine“

- CEN/TS 54-14:2018 “Automaatne tulekahju-signalisatsioonisüsteem. Planeerimise,

paigaldamise, ülevaatuse, kasutamise ja hoolduse eeskiri “

- EVS 919:2020 „Suitsutõrje”

- Majandus- ja taristuministri 05.06.2015.a. määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu

ja arvestamise alused“

- Majandus- ja taristuministri 11.12.2018 määrusest nr 63 „Hoone energiatõhususe

Töö nimetus: Tööstushoone „Rehepapi põik 2“ Arhitektuur-ehituslik eelprojekt

Aadress: Tartumaa, Kambja vald, Töö number: AD-2705/24

Soinaste, Rehepapi põik 2 Koostatud: 27.05.2024

Kontrollis Eneli Markvart, AD Projekt OÜ

Projekteeris Priidik Vapper, AD Projekt OÜ

Leht 7 / Lehti 40

- miinimumnõuded“

- EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“

- EVS-EN 16798:2017 „Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 3:

Mitteeluhoonete ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsiooni- ja ruumiõhu konditsioneerimise

süsteemidele (Moodulid M5-1, M5-4)“

- EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“

- Vabariigi Valitsuse 25.04.2010 määrus nr 171 „Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded“

- EVS-EN 1991-1-1:2002 „Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused.

Mahukaalud, omakaalud ja hoonete kasuskoormused“

- EVS-EN1991-1-3:2006/NA:2016 Ehituskonstruktsioonide koormused Osa

3:Üldkoormused. Lumekoormus.

- EVS-EN 1991-1-4:2005+NA:2007 „Tuulekoormused“

Eeldatud on, et ehitustöödel, toodete valmistamisel, materjalide valikul ja kasutamisel juhindutakse

lisaks eelnevale, kõigist ehituse tehnilist külge, materjalide-toodete kasutamist ja käsitlemist

puudutavatest dokumentidest ( sh. Tarindisüsteemide, tehase valmidusega elementide, materjalide

tootja või turustaja poolsed kasutus- ja paigaldusjuhised ning eeskirjad), sõltumata sellest, kas seda

on kirjeldatud projekti dokumentides.

Projekti koostamisel on eeldatud, et ehitustöödel juhindutakse MaaRYL 2010, TarindiRYL 2010 ja

MaalritöödeRYL 2012 kvaliteedinõuetest. Kõik tööde tolerantsid vastavalt kvaliteediklassile II või

normaaltäpsusklassile.

Käesolev seletuskiri on koostatud kasutamiseks koos sama staadiumi üldjoonistega.

3. ASENDIPLAAN

3.1. ÜLDANDMED

3.1.1. PROJEKTEERIMISTTÖÖ PIIRITLUS

Kinnistu on piiritletud 2 kinnistu ning traspordimaaga.

3.2. LÄHTEANDMED

- Asendiplaani aluseks on Rehepapi põik 2, 3 geodeetiline alusplaan. Koostas GeoNik OÜ,

Kummeli 1-15, Tartu. MTR reg nr EEG000272-11, töö nr Ge-145-2021, koostatud

07.11.2021 a.

3.2.1. KINNISTU ANDMED

Krundi pindala 7064,9 m²

Projekteeritud hoonealune pindala 2602,3 m²

Sihtotstarve Tootmismaa 50%, ärimaa 50%

Katastritunnus 94901:001:0447

3.2.2. NORMDOKUMENDID

Krundisiseste teede ja platside projekti koostamisel ja väljaehitamisel lähtuda järgnevatest

normdokumentidest:

-Ehitusseadustik, jõustunud 17.12.2021

-Nõuded ehitusprojektile (MTM 01.03.2021.a. määrus nr. 97)

Töö nimetus: Tööstushoone „Rehepapi põik 2“ Arhitektuur-ehituslik eelprojekt

Aadress: Tartumaa, Kambja vald, Töö number: AD-2705/24

Soinaste, Rehepapi põik 2 Koostatud: 27.05.2024

Kontrollis Eneli Markvart, AD Projekt OÜ

Projekteeris Priidik Vapper, AD Projekt OÜ

Leht 8 / Lehti 40

-Teeprojekti suhtes esitatavad nõuded (TSM 28.09.1999 määrus nr 54)

-Tee projekteerimise normid ja nõuded (TSM 28.09.1999 määrus nr 55)

-Tee ja tee kaitsevööndi kasutamise ja kaitsmise nõuded (TSM 28.09.1999 määrus nr 59)

-EVS 843:2016 Linnatänavad

-EVS 907:2010 Rajatiste ehitusprojekt

-EVS 901-1:2009 Tee-ehitus Osa 1: Asfaltsegude täitematerjalid

-EVS 901-2:2009 Tee-ehitus Osa 2: Bituumensideained

-EVS 901-3:2009 Tee-ehitus Osa 3: Asfaltsegud

-EVS 614:2008 Teemärgised ja nende kasutamine

-Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis (Maanteeameti peadirektori 30.12.2010. a käskkiri

nr 383)

-Elastsete teekatendite projekteerimise juhend 2001-52 (Maanteeamet; parandused ja

täiendused 10.02.2009).

-Elastsete teekatendite projekteerimise juhend 2001-52 (Maanteeamet; parandused ja

täiendused 10.02.2009).

-Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis. Kehtestatud Maanteeameti peadirektori 25.11.2014.

a käskkirjaga nr 315;

-Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded. Majandus- ja taristuministri 02.07.2015. a määrus nr

82

-Tee ehitamise kvaliteedi nõuded. Majandus- ja taristuministri 03.08.2015. a määrus nr 101

(https://www.riigiteataja.ee/akt/107082015001).

3.2.3. KOORDINAATSÜSTEEM, KÕRGUSSÜSTEEM JA MÕÕTKAVA

Asendiplaani koordinaadid on L-EST97 koordinaatsüsteemis, kõrgused EH2000 kõrgussüsteemis,

mõõtkava 1:500

3.3. ASUKOHA KIRJELDUS

Tilgakujuline sümbol tähistab käesoleva projektiga käsitletavat krunti.

Joonis 1. Situatsiooniskeem (M 1:2000)

Väljavõte Maa-ameti kaardiserverist. Kaardiserveris olev info ja sellest tehtud väljavõtted on informatiivsed

ega ole ametlikud. Väljavõtete kasutamisel peab ära märkima nende päritolu.

Töö nimetus: Tööstushoone „Rehepapi põik 2“ Arhitektuur-ehituslik eelprojekt

Aadress: Tartumaa, Kambja vald, Töö number: AD-2705/24

Soinaste, Rehepapi põik 2 Koostatud: 27.05.2024

Kontrollis Eneli Markvart, AD Projekt OÜ

Projekteeris Priidik Vapper, AD Projekt OÜ

Leht 9 / Lehti 40

Käesoleva projektiga käsitletava hoone asukohaks on Tartumaa, Kambja vald, Soinaste küla,

Rehepapi põik 2 kinnistu, katastritunnus: 94901:001:0447. Kinnistule pääseb Rehepapi põik L1 teelt.

Rehepapi põik 2 kinnistu külgneb 4 erineva maaüksusega.

3.4. ASENDIPLAANILINE LAHENDUS

Asendiplaanil on näidatud käesoleva projektiga kavandatud hoone asukoht, selle asjakohased

tehnilised andmed, juurdepääs kinnistutele, ol. olevad ning rajatavad tehnovõrgud, parkimine,

kõrguste sidumine ja jäätmekonteinerite soovituslik asukoht.

3.5. OLEMASOLEV OLUKORD

Kinnistul käesoleval hetkel hooneid ei asu. Olemas on võimalused tehnovõrkudega liitumiseks

(liitumispunktid kinnistu piiril). Juurdepääsud avalikelt teedelt ehitustegevuseks on tagatud.

3.6. KRUNDI KIRJELDUS, OLEMASOLEV RELJEEF

Kinnistu on valdavalt tasase ja lauge reljeefiga. Kerge kaldega põhja suunas.

3.7. HALJASTUS

Kinnistul kasvab looduslik rohi. Väärtuslikku haljastust ei esine.

Üldplaneering sätestab, et vähemalt 15% (1059,7m2) planeeritud äri- ja tootmismaa krundi pindalast

tuleb haljastada, 10% krundi pindalast peab katma kõrghaljastusega. Äri- ja tootmismaade ning

elamumaade vahele tuleb tekitada puhvertsoon, mis soodustaks piirkondade omavahelist sulandumist

ning leevendaks võimalikke negatiivseid keskkonnamõjusid elamumaadele. Projekteeritud

haljastatud ala pindala on 1103,0 m2 = 15,6% kogu krundi pindalast, sellest 707m2 (10%) on

kõrghaljastatud. Kõrghaljastuseks sobivad puud, mis on täiskasvanuna vähemalt 5m kõrgrd.

Haljastus rajatakse igale krundile individuaalselt, kus uusistutuse täpne asukoht, liigiline koosseis,

heitleheliste ja igihaljaste puude ja põõsaste osakaal tuleb määrata hoone projekteerimise käigus,

hoonestaja kulul.

Haljastuse projekteerimisel tuleb arvestada nähtavuse tagamise nõuetega ristmikel (EVS 843:2003).

3.8. OLEMASOLEVAD TEED JA TÄNAVAD

Ümberkaudsed teed ja tänavad on kõvakattega, krunt on kergesti ligipääsetav.

3.9. KATENDID

Projekteeritud hooneesine ala sillutatakse kõvakattega Katendi üldine nõutav minimaalne

elastsusmoodul on 200 Mpa. Kõigi platside katendiks on liiklusalal 2-kihiline asfalt. Projekteeritud

katenditüüp liiklusalal:

- asfaltbetoon AC12surf70/100 -5cm

- asfaltbetoon AC16base70/100-6cm

- kiilutud killustik -25cm

- kruusliiv - min 30cm

- kruusatäide olemasoleva pinnaseni.

3.10. TEHNOVÕRGUD

Olemas on võimalused tehnovõrkudega liitumiseks (liitumispunktid kinnistu piiril). Projekteeritud

hoone ühendamine tehnovõrkudega ja nende rajamine toimub koostöös tehnovõrkude valdajate,

krundi omaniku ning vastava tehnovõrgu projekti koostaja vahel. Krundisisesed tehnovõrgud ja

Töö nimetus: Tööstushoone „Rehepapi põik 2“ Arhitektuur-ehituslik eelprojekt

Aadress: Tartumaa, Kambja vald, Töö number: AD-2705/24

Soinaste, Rehepapi põik 2 Koostatud: 27.05.2024

Kontrollis Eneli Markvart, AD Projekt OÜ

Projekteeris Priidik Vapper, AD Projekt OÜ

Leht 10 / Lehti 40

ühendused tehnovõrkudega rajab krundi hoonestaja/ omanik kokkuleppel tehnovõrke haldava

ettevõttega, järgides seejuures tehnilisi tingimusi ja valdaja ettekirjutusi. Kirjeldatud tegevused

peavad olema kooskõlastatud kõigi asjasse puutuvate isikute vahel. Tehnovõrkude ehitamise jaoks

koostatakse eraldi projekt(id), mis kooskõlastatakse võrkude valdajatega.

Käesoleva projekti mahus tehnovõrke ei projekteerita.

3.11. VERTIKAALPLANEERING

Maapinna kõrgust muudetakse vastavalt hoone vertikaalsele sidumisele. Vundamendi süvendi

kaevamisel kooritakse kasvupinnas ja kasutatakse seda kinnistu hilisemal haljastamisel ja

vertikaalplaneerimisel. Oluline on tagada sademevee valgumine hoonest eemale. Sademevesi peab

vastama Vabariigi Valitsuse 29.11.2012.a. määrusega nr 99 „Reovee puhastamise ning heit - ja

sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate

piirmäärad ning nende nõuete täitmise ja kontrollimise meetmed“ pt.2 sätestatud nõuetele.

Sademevett ei tohi suunata naaberkinnistutele ega reoveekanalisatsiooni. Hoone +/-0.00 kõrgus on

+63,86 m.

3.12. HOONE PAIGUTUS

Käesolevalt projekteeritud hoone aadress on Tartumaa, Kambja vald, Soinaste küla, Rehepapi põik

2, katastritunnus: 94901:001:0447. Projekteeritav ehitis paikneb kinnistu kagu poolse servaga

paralleelselt. Hoone asukoht on projekteeritud Rehepapi tee T16 kinnistu poolsest servast 10,3 m,

põhja poolsest servast 11,5 m, lõuna poolsest servast 10,9 m ja 10,24 m kaugusel detailplaneeringus

määratud ehitusalale.

3.13. HEAKORD

Ehitustegevuse lõppemisel peab krunt olema esteetiline ja heakorrastatud. Soovituslik on tagada

krundil hea valgustatus ja krundi jälgitavus kuritegelike riskide maandamiseks.

3.14. PIIRDED JA VÄRAVAD

Detailplaneeringu kohaselt tuleb krundid ümbritseda piirdeaedadega. Äri- ja tootmismaa kruntide

piirete tüüpi ja materjali ei määrata, kuid need peavad sobima hoone arhitektuuriga ning tagama

nõuetekohase nähtavuse ristmikel. Piirded võivad olla kuni 2m kõrgused. Käesoleva projektiga

piirdeid ja väravaid ei käsitleta. Tulevikus koostatakse piirdeaia rajamiseks eraldi projekt ja esitatakse

ehitusteatis.

3.15. SERVITUUDID JA PIIRANGUD

Krundile servituute ja piiranguid seatud ei ole.

3.16. JÄÄTMEKÄITLUS JA KESKKONNAKAITSE

Nõuetekohase tegevuse puhul keskkonnale ohtu ei ole. Hoones tekkivad orgaanilised ja

anorgaanilised jäätmed kogutakse eraldi prügikonteineritesse, mis paiknevad antud krundil sissesõidu

läheduses. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda eraldi kinnistesse konteineritesse. Jäätmete ära vedu tuleb

tellida selleks litsentsi omavatelt ettevõtetelt vastavalt kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud

korrale. Keelatud on jäätmete ja olmeprügi põletamine kinnistul.

Ehituse käigus tekkiva prahi utiliseerimisel tuleb arvestada KOV jäätmehoolduseeskirjaga. Ehitusel

tekkivad ehitusjäätmed sorteeritakse ning kogutakse selleks ette nähtud konteinerisse ja antakse üle

nende käitlemiseks luba omavale ettevõttele, kes korraldab nende veo lähimasse jäätmete

Töö nimetus: Tööstushoone „Rehepapi põik 2“ Arhitektuur-ehituslik eelprojekt

Aadress: Tartumaa, Kambja vald, Töö number: AD-2705/24

Soinaste, Rehepapi põik 2 Koostatud: 27.05.2024

Kontrollis Eneli Markvart, AD Projekt OÜ

Projekteeris Priidik Vapper, AD Projekt OÜ

Leht 11 / Lehti 40

ladustamiskohta. Krundile paigaldatakse ehituse ajaks prügikonteiner, mille tühjendamine toimub

vastavalt jäätmekäitlusfirmaga sõlmitud lepingule. Taaskasutatavad ja ohtlikud jäätmed on ette

nähtud sorteerida liikide kaupa ja toimetada kogumispunkti. Nõuetekohase tegevuse puhul

keskkonnale ohtu ei ole. Jäätmete ära vedu organiseeritakse vastavalt kohaliku omavalitsuse poolt

kehtestatud nõuetele.

3.17. PARKIMINE

Parkimine on lahendatud krundisiseselt.

Vastavalt detailplaneeringule on parkimiskohtade arvutamisel võetud aluseks EVS 843:2003

parkimisnormatiivis olev - äärelinnas tööstusettevõte ja ladu kohta 1/150 (1 parkimiskoht 150 m2

suletud brutopinna kohta).

Parkimiskohtade täpne arv ja paigutus lahendatakse edasise projekteerimise käigus vastavalt hoone

konkreetsele kasutusotstarbele, suurusele, korruste arvule jm.

Lähtuvalt eelnevast on krundil parkimiskohtade vajadus 3045,0 x 1/150 = 20,3  21 kohta.

Projekteeritud on 42 kohta + 1 inva parkimiskoht. Jalgrataste hoidmiseks on kavandatud 12

kolmepunkti lukustusega kohta.

Väljaspool krunti on parkimine keelatud.

Parkla katta tolmuvaba kattega, näiteks kiviparketi, asfaldi (katendi tüüplõige 1 asendiplaani joonisel)

või murukiviga.

3.18. SADEMEVEED

Vertikaalplaneerimine näeb ette juhtida sademeveed hoonest eemale, kindlustades vee

mittevalgumise kõrvalkruntidele.

Krundile projekteeritud neli mahutit sademevee kogumise jaoks, mis dimensioneeritakse ning mille

eriosade projektiga. Mahutite kavandatav asukoht on näidatud asendiplaani joonisel.

Paigaldatakse õli- ja liivapüüdur.

Sademevee juhtimise kohta on Transpordiamet väljastanud 20.12.12a liitumistingimused nr7.1-

2/24/19899-2. Sademeveesüsteemi kohta koostatakse eraldi osana ehitusprojekt liitumistingimustes

esitatud nõuete alusel, mis kooskõlastatakse Transpordiametiga.

3.19. TULEOHUTUS HOONE VÄLISPERIMEETRIL

Päästetehnika juurdepääs kinnistule ja hoonele on tagatud. Normatiivne tuleohutuskuja 8 m on

tagatud.

Detailplaneeringu kohaselt tagatakse tuletõrjeveega varustatus tuletõrjevee hüdrantidega.

Detailplaneeringuga on Rehepapi tee 2, Rehepapi põik 2, Rehepapi põik 3 ning Rehepapi tee 4 tarvis

planeeritud 3 tuletõrjehüdranti Rehepapi teele, ristmike lähedale. Veevõtukoht peab vastama

standardile EVS 812 / OSA 6. Vajalik kustutusvee hulk- 20 l/s 3 tunni jooksul – peab olema tagatud.

4. ARHITEKTUURNE OSA

4.1. ÜLDANDMED

4.1.1 PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS

Hoone eelprojekti koostamine on piiritletud Rehepapi põik 2 krundiga ja kommunikatsioonide

(elekter, vesi, kanalisatsioon) ühendamisega võrku. Projektiga on haaratud kogu hoone: ümbritsev

õu, sokkel, seinad, aknad-uksed, tõstandväravad, katus.

Töö nimetus: Tööstushoone „Rehepapi põik 2“ Arhitektuur-ehituslik eelprojekt

Aadress: Tartumaa, Kambja vald, Töö number: AD-2705/24

Soinaste, Rehepapi põik 2 Koostatud: 27.05.2024

Kontrollis Eneli Markvart, AD Projekt OÜ

Projekteeris Priidik Vapper, AD Projekt OÜ

Leht 12 / Lehti 40

4.2. OLEMASOLEV OLUKORD

Kinnistul käesoleval hetkel ühtki hoonet ei asetse. Olemas on võimalused tehnovõrkudega

liitumiseks (liitumispunktid kinnistu piiril). Juurdepääsud avalikelt teedelt ehitustegevuseks on

tagatud.

4.2.1 HOONE PAIKNEMINE

Käesolevalt projekteeritud hoone aadress on Tartumaa, Kambja vald, Soinaste küla, Rehepapi põik

2, katastritunnus: 94901:001:0447.

Hoone asukoht on projekteeritud Rehepapi tee T16 kinnistu poolsest servast 10,3 m, põhja poolsest

servast 11,5 m, lõuna poolsest servast 10,9 m ja 10,24 m kaugusel detailplaneeringus määratud

ehitusalale.

4.3. PIIRDEKONSTRUKTSIOONIDE MÜRAPIDAVUS

Nõutavad piirete õhumüra isolatsiooni indeksid R’w ja taandatud löögimürataseme indeksid

L’n,w standardi EVS-EN 842:2003 järgi.

4.4. ARHITEKTUURNE ÜLDLAHENDUS

Projekti koostamise aluseks on Tellija lähteülesanne. Hoone arhitektuuri üldkontseptsioon ja

välisviimistlus on lahendatud vastavalt tellija soovidele. Projekteeritud hoone on terasest

kandekonstruktsiooniga (postid, talad, fermid) ja painutatud L kujulise põhiplaaniga. Välisseinad on

projekteeritud horisontaalsetest 120 mm sandwich-paneelidest, sokli-paneel on raudbetoon-sändvitš-

paneelidest. WC-de ja abiruumide seinad rajatakse metallkarkassile. Bokside ning kontoriosa

siseseinad rajatakse 120 mm sandwich-paneelidest, mis on mineraalvillaga. Hoone katus on

projekteeritud kahepoolse kaldelise katusena, katus on Z roovidel sandwich-paneelidest kaldenurgaga

5o. Hoone teraskarkass maandatakse. Hoonel on 17 alumiiniumist tiibuksega tõstetavat väravat ja 15

alumiiniumraamiga välisust ja kaks metallist välisust. Kontoriosas klaasfassaad samuti

alumiiniumraamidega. Hoonel on teljel D ja B telje teise korruse osal PVC-raamidel aknad. Suits

eemaldatakse bokside laes asuva elektriliselt avatava suitsueemaldusluugi kaudu, kontori osast läbi

käsitsi avatavate akende kaudu.

Projekteeritud hoone pikkus on 81,9 m ning laius on 65,1 m. Katuseharja kõrgus maapinnast on 7,0m.

Hoones töötab kuni 34 inimest. Hoone on kasutuses aastaringselt, planeeritud eluiga 50 aastat.

4.5. TARINDITE ÜLDINE KIRJELDUS

4.4.1 VUNDAMENT

Hoone rajatakse madalvundamendile. Kohtvundamenid tehakse monteeritavad või rajatakse

kohapeal. Kohtvundamentidesse paigaldatakse ankrupoltide grupid hoone karkassipostide

kinnitamiseks ning tarielemendid monteeritavate r/b kolmekihiliste soklipaneelide (80/100/120, REI

240, 0.22W/m2K, 0.56 dB) kinnitamiseks. Vundamendi taldmikud valatakse kohtbetoonist mark

C25/30, keskkonnaklassiga XC2. Pinnasega kokkupuutuvatele soklipaneelide külgedele

paigaldatakse hüdroisolatsioon. Täpsemalt kirjeldatud konstruktiivse osa projektis, mis koostatakse

eraldi osana.

Töö nimetus: Tööstushoone „Rehepapi põik 2“ Arhitektuur-ehituslik eelprojekt

Aadress: Tartumaa, Kambja vald, Töö number: AD-2705/24

Soinaste, Rehepapi põik 2 Koostatud: 27.05.2024

Kontrollis Eneli Markvart, AD Projekt OÜ

Projekteeris Priidik Vapper, AD Projekt OÜ

Leht 13 / Lehti 40

4.4.2 PÕRANDAD

Kõik põhikorruse põrandad on 180 mm R/B või kiudbetoon. Põrandad on olmeruumides kaetud

keraamiliste plaatide või PVC-ga (vastavalt sisekujundusele). Põrandad peavad olema võimalikult

ühes tasapinnas erinevate materjalide üleminekul. Äravoolutrappidega põrandatel peab olema

vajalik ja piisav kalle. Trapikaan roostevabast metallist. Märgades ruumides on plaadi

libisemiskindlus R9(B). Kontoriruumides U = 0,15 W/(m2·K).

Betoonpõrand:

-siseviimistlus

-R/B või kiudbetoon 180 mm

-hüdroisolatsioon

-soojustus EPS F100 100 mm (ruumides soojustust ei paigaldata)

-tihendatud killustikalus 200 mm

-olemasolev tihe mineraalne aluspinnas

4.4.3 VÄLISSEINAD

Välisseinad on 120 mm plekksandwich-paneelist, mille soojusjuhtivus U=0,21 W/m2K. Paneeli

kõrgus on 1100 mm. Klaasfassaadita osas on kavandatud r/betoonist sokkel kõrgusega

põrandapinnast 500 mm, sokkel on kolmekihilisest SW-betoonpaneelist (80/100/120, REI 240,

0.22W/m2K, 0.55 dB).

Sokkel:

Raudbetoonsandwich. U = 0,36 W/m²K

-raudbetoon 80 mm

-EPS 100 mm

-raudbetoon 120 mm

4.4.4 SISESEINAD

Kontoriosa ja bokside ning kontorite endi vahelised seinad on 120 mm mineraalvillaga sadnwich-

paneelidest WC-de ja abiruumide seinad metallkarkassil, mis kaetud mõlemalt poolt kipsplaadi ning

siseviimistlusega. WC-de seinad viimistletakse vastavalt tellija soovidele.

WC sein:

-viimistlus

-kipsplaat 13 mm

-kipsikarkass 70 mm

-kipsplaat 13 mm

-viimistlus

4.4.5 KATUS

Hoone katus on kahekaldeline välimise vee äravooluga kergkatus kaldenurgaga 5. Kergkatus

ehitatakse 120/160 mm sandwich-paneelidest (PIR) mille all Z roovid, mis toetuvad

kandetaladele/fermidele (täpsemalt kirjeldatud konstruktiivse osa projektis, mis koostatakse eraldi

osana).

Töö nimetus: Tööstushoone „Rehepapi põik 2“ Arhitektuur-ehituslik eelprojekt

Aadress: Tartumaa, Kambja vald, Töö number: AD-2705/24

Soinaste, Rehepapi põik 2 Koostatud: 27.05.2024

Kontrollis Eneli Markvart, AD Projekt OÜ

Projekteeris Priidik Vapper, AD Projekt OÜ

Leht 14 / Lehti 40

Katuslagi:

-sandwich-paneel 120/160 mm (PIR) - paigaldus vastavalt tüüplahendusele

-Z roovid

-kandetala/ferm

4.4.6 AVATÄITED

Hoonel on PVC-raamidel aknad, alumiiniumist tõstetavad väravad, alumiiniumist välisuksed ja

alumiiniumraamidel klaasfassaad. Bokside laes elektriliselt avatavad suitsueemaldusluugid.

Avatavus vastavalt joonisel näidatule. Suitsueemalduseks on hoonel avatavad uksed, aknad ning

bokside laes elektriliselt avatavad suitsueemaldusluugid. Suitsutõrjesüsteemide ehitust on käsitletud

„EVS 919:2020 Suitsutõrje. Projekteerimine, seadmete paigaldus ja korrashoid” järgi.

4.6. VÄLISVIIMISTLUS

1. Soklipaneel, toon betoonhall.

2. Vuugi-, katte- ja nurgaplekid, toon tumehall RAL 7016.

3. Sandwich-paneelidest katus, toon must RAL 9004.

4. Sandwich-paneel, toon helehall RAL 9007.

5. Klaasfassaad, raami toon oranž RAL 2010.

6. Alumiiniumist tõstetavad väravad, toon tumehall RAL 7016.

7. PVC aknad, toon oranž RAL 2010, tumehall RAL 7016.

8. Klaas, toon kirgas.

4.7. HOONE TEHNILISED ANDMED

maapealse osa alune pind 2595,8 m2

ehitisealune pind 2595,8 m2

suletud netopind 2858,1m2

köetav pind 2858,1m2

mitteeluruumide pind 2829,7 m2

üldkasutatav pind 0 m2

tehnopind 28,4 m2

maapealsete korruste arv 1

maa-aluste korruste arv 0

kõrgus maapinnast 7,0 m

absoluutne kõrgus 70,9 m

sügavus 0 m

maapealse osa maht 16134 m3

maht 16134 m3

pikkus 71,7 m

laius 65,1 m

katusekalle 5

tuleohuklass 2

tulekaitsetase II

kasutusotstarbe kood 12519- Muu tööstushoone, VI kasutusviis

Töö nimetus: Tööstushoone „Rehepapi põik 2“ Arhitektuur-ehituslik eelprojekt

Aadress: Tartumaa, Kambja vald, Töö number: AD-2705/24

Soinaste, Rehepapi põik 2 Koostatud: 27.05.2024

Kontrollis Eneli Markvart, AD Projekt OÜ

Projekteeris Priidik Vapper, AD Projekt OÜ

Leht 15 / Lehti 40

tulepüsivusklass TP1

planeeritud tööiga 50 aastat, klass „D“ (1997a. ET kartoteegis avaldatud eelnõu

EPN 15.1 pt.3 „Ehitise tööiga“ (ET-1 0113-0189) )

4.8. HOONE RUUMIDE LOETELU

JRK. NR NIMETUS

PINDALA m2

Põhikorrus

01 kontor 25,5

01.1 wc 1,8

02 kontor 28,6

02.1 wc 1,8

02.2 abiruum 2,4

03 kontor 28,6

03.1 wc 1,8

03.2 abiruum 2,4

04 kontor 28,6

04.1 wc 1,8

04.2 abiruum 2,4

05 kontor 28,6

05.1 wc 1,8

05.2 abiruum 2,4

06 kontor 28,6

06.1 wc 1,8

06.2 abiruum 2,4

07 kontor 56,2

07.1 wc 1,8

07.2 abiruum 2,4

09 kontor 41,1

09.1 wc 1,8

09.2 abiruum 2,4

10 kontor 28,6

10.1 wc 1,8

10.2 abiruum 2,4

11 kontor 28,6

11.1 wc 1,8

11.2 abiruum 2,4

12 kontor 28,6

12.1 wc 1,8

12.2 abiruum 2,4

Töö nimetus: Tööstushoone „Rehepapi põik 2“ Arhitektuur-ehituslik eelprojekt

Aadress: Tartumaa, Kambja vald, Töö number: AD-2705/24

Soinaste, Rehepapi põik 2 Koostatud: 27.05.2024

Kontrollis Eneli Markvart, AD Projekt OÜ

Projekteeris Priidik Vapper, AD Projekt OÜ

Leht 16 / Lehti 40

5. KONSTRUKTIIVNE OSA 5.1. PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS

Käesolev seletuskiri ja joonised sisaldavad hoone konstruktiivse lahenduse üldist kirjeldust, mis on

aluseks eraldi osana koostatava konstruktiivse osa projekti koostamiseks.

13 kontor 28,6

13.1 wc 1,8

13.2 abiruum 2,4

14 kontor 27,1

14.1 wc 1,8

15 ruum 214,3

16 ruum 102,2

17 ruum 102,2

18 ruum 102,2

19 ruum 102,2

20 ruum 102,2

21 ruum 211,4

22 ruum 52,2

23 ruum 52,2

24 ruum 152.4

25 ruum 201,3

26 ruum 102,2

27 ruum 102,2

28 ruum 102,2

29 ruum 102,2

30 ruum 214,3

31 tehnoruum 28,4

Katusekorrus

02.3 kontor 28,6

03.3 kontor 28,6

04.3 kontor 28,6

05.3 kontor 28,6

06.3 kontor 28,6

07.3 kontor 56,2

09.3 kontor 41,1

10.3 kontor 28,6

11.3 kontor 28,6

12.3 kontor 28,6

13.3 kontor 28,6

Kõik ruumid kokku 2858,1

Töö nimetus: Tööstushoone „Rehepapi põik 2“ Arhitektuur-ehituslik eelprojekt

Aadress: Tartumaa, Kambja vald, Töö number: AD-2705/24

Soinaste, Rehepapi põik 2 Koostatud: 27.05.2024

Kontrollis Eneli Markvart, AD Projekt OÜ

Projekteeris Priidik Vapper, AD Projekt OÜ

Leht 17 / Lehti 40

5.2. NORMDOKUMENDID

Hoone konstruktiivse osa projekteerimisel on kasutatud Eesti Vabariigi standardeid EVS. Peamised

kasutatud standardid:

- EVS-EN 1990:2002 EUROKOODEKS: Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused.

- EVS-EN 1991-1-1:2002 EUROKOODEKS 1: EHITUSKONSTRUKTSIOONIDE KOORMUSED.

Osa 1-1: Üldkoormused, omakaalud, hoonete kasuskoormused.

- EVS-EN 1991-1-3:2009 EUROKOODEKS 1: EHITUSKONSTRUKTSIOONIDE KOORMUSED.

Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus.

-EVS-EN 1991-1-4:2005/AC:2010 EUROKOODEKS 1: EHITUSKONSTRUKTSIOONIDE

KOORMUSED. Osa 1-4: Üldkoormused. Tuulekoormus.

- EVS-EN 1992-1-1:2005 EUROKOODEKS 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1:

Üldreeglid ja reeglid hoonetele.

- EVS-EN 1993-1-1:2005 EUROKOODEKS 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1:

Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks.

-EVS-EN 1993-1-8:2006 EUROKOODEKS3: TERASKONSTRUKTSIOONIDE

PROJEKTEERIMINE. Osa 1-8: Liidete projekteerimine.

-EVS-EN 1997-1:2005/AC:2009 EUROKOODEKS 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 1:

Üldeeskirjad.

5.3. KOORMUSED

5.3.1. Kasuskoormused, tehnoloogilised ja seadmete koormused

Kasuskoormused on määratud vastavalt standardile EVS-EN 1991-1-1:2002.

- põranda lauskoormus laopindadel E1 qk=10.0 kN/m2

-põranda koondatud koormus laopindadel E1 Qk=10.0 kN

-põranda lauskoormus olme-, bürooruumides ja treppidel B qk=3.0 kN/m2

-põranda koondatud koormus olme- ja bürooruumides B Qk=2.0 kN

Seadmete kaalud ja toereaktsioonid vastavalt seadmetele.

5.3.2. Lumekoormus

Lumekoormus määratakse vastavalt standardile EVS-EN 1991-1-3:2006.

-lumekoormus maapinna sk=1.5 kN/m2

-Lumekoormuse kujutegur lamekatusel: μ1=0,8

-Lumekoormus katusel: s =1,2 kN/m2

5.3.3. Tuulekoormus

Tuulekoormuse normatiivne baasväärtus hoonele on määratud vastavalt standardile EVS-EN 1991-

1-4:2006 Eurokoodeks 1: Ehtuskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4 Üldkoormused.

Tuulekoormus Tuulekoormus hoonele on määratud vastavalt III maastikutüübile – Linnalähi- ja

tööstuspiirkond. Tuule normatiivne rõhk pindadele qk,c= 0.45 kN/m2 (surve), qk,s= 0.16 kN/m2

(imemine).

5.3.4. Muud koormused

Muid täiendavaid koormusi hoonele pole eelprojekti staadiumis määratud.

Töö nimetus: Tööstushoone „Rehepapi põik 2“ Arhitektuur-ehituslik eelprojekt

Aadress: Tartumaa, Kambja vald, Töö number: AD-2705/24

Soinaste, Rehepapi põik 2 Koostatud: 27.05.2024

Kontrollis Eneli Markvart, AD Projekt OÜ

Projekteeris Priidik Vapper, AD Projekt OÜ

Leht 18 / Lehti 40

5.4. KONSTRUKTSIOONIDE KESKKONNAKLASSID

Betoonkonstruktsioonid ENV 206

Keskkond Keskkonnaklass Kirjeldus

Kuivad siseruumid XC1 madal õhuniiskus

Märjad siseruumid XC3 mõõdukas või kõrge

õhuniiskus

Märgade ruumide põrandad XC4 veega kokkupuutepinnad

Vundamendid, keldriseinad

pinnasega kokkupuutes

XC2 veega kaua kontaktis olevad

betoonpinnad

Välistrepid, pandused XC4, XF3 vihma ja külma eest kaitsmata

rõhtsad betoonpinnad, mis on

kaitstud jäitevastaste ainete

mõjude eest katteplaatidega

Betoonkonstruktsioonide püsivus keskkonnatingimustele tagatakse keskkonnale vastava

betoonikoostisega, sarruse betoonkaitsekihiga ja pinnakatetega.

Kivikonstruktsioonid

EVS-EN 1996-2:2006

Keskkond Keskkonnaklass

Köetud ruumid kuivad MX1

Köetud märjad ruumid MX2.1

5.5. HOONE KARKASS

Hoone kandekarkass on projekteeritud teraskonstruktsioonina. Vundamentideks on monteeritavad ja

kohapeal valatavad r/b kohtvundamendid.

5.6. KANDEELEMENDID

Hoone eelprojekti koostamisel on arvestatud alljärgnevate kandeelementidega:

- vundamendid: r/b kohtvundamendid. Kohtvundamentidesse on sisse betoneeritud

ankrupoltide grupid karkassipostide kinnitamiseks, kohtvundamendid dimensioneeritakse

vastavalt hoonele mõjuvatele vertikaal- ja horisontaalkoormustele ning aluspinnase

kandevõimele.

- kandepostid: hoone kandvateks postideks on nelikanttorust teraspostid,

- terastalad: terasfermide kandeava laius on 18 m ja samm 6 m.

- WC-de seinad: 70 mm kipsikarkass.

- kontoriruumide vahelised seinad: 120 mm sandwich-paneel.

- ruumide ja kontoriosa vahelised seinad: 120 mm sandwich-paneel (mineraalvill).

- piki- ja diagonaalsidemed: piki- ja diagonaalsidemed on terasest nelikanttorudest

- katuslae kanderoov: Z roov.

5.7. HOONE ÜLDJÄIKUS

Hoone üldjäikus tagatakse teraspostidest põikraami ja nelikanttorudest piki- ja diagonaalsidemetega

ning katuse tasapinnas nelikanttorudest diagonaalidega.

Töö nimetus: Tööstushoone „Rehepapi põik 2“ Arhitektuur-ehituslik eelprojekt

Aadress: Tartumaa, Kambja vald, Töö number: AD-2705/24

Soinaste, Rehepapi põik 2 Koostatud: 27.05.2024

Kontrollis Eneli Markvart, AD Projekt OÜ

Projekteeris Priidik Vapper, AD Projekt OÜ

Leht 19 / Lehti 40

5.8. VUNDAMENT

Hoone rajatakse madalvundamendile. Kohtvundamendid tehakse monteeritavad või rajatakse

kohapeal. Kohtvundamentidesse paigaldatakse ankrupoltide grupid hoone karkassipostide

kinnitamiseks ning tarielemendid monteeritavate r/b soklipaneelide kinnitamiseks. Vundamendi

taldmikud valatakse kohtbetoonist mark C25/30, keskkonnaklassiga XC2. Pinnasega

kokkupuutuvatele soklipaneelide külgedele paigaldatakse hüdroisolatsioon. (Täpsemalt kirjeldatud

konstruktiivse osa projektis, mis koostatakse eraldi osana.)

5.9. VERTIKAALSED JA HORISONTAALSED KANDEKONSTRUKTSIOONID NING

PÕHILISED PIIRDETARINDID.

Hoone on projekteeritud monteeritavatest r/b kohtvundamentidest madalvundamendile.

Kohtvundamentidele toetuvad kolmekihilised r/b soklipaneelid, paneelide kihid: r/b sisekiht 120

mm, soojustus EPS100 100 mm ja r/b väliskiht 80 mm.

Hoone piirdetarindid – välisseinad ning katus on kolmekihilistest monteeritavatest 120 mm

plekksandwich kergpaneelidest.

5.10. TREPID JA REDELID

Hoonesse on projekteeritud 11 metallist sisse treppi, nende asukoht on näidatud korruste plaani

joonisel. Katusele pääseb väljastpoolt päästemeeskonna poolt teisaldatava redeli kaudu. Katuse

kalle on 5.

5.11. SISESEINAD

Kontoriosa, kontoriruumide vahelised ning bokside vahelised seinad 120 mm sandwich-paneelidest

(mineraalvill), WC-de seinad 70 mm metallkarkassil, mis kaetakse kipsplaadiga ja viimistletakse

vastavalt tellija soovidele.

5.12. VÄLISSEINAD

Välisseinad on 120 mm plekksandwich-paneelist, mille soojusjuhtivus U=0,21 W/m2K. Paneeli

kõrgus on 1100 mm. Klaasfassaadita osas on kavandatud r/betoonist sokkel kõrgusega

põrandapinnast 500 mm, sokkel on kolmekihilisest SW-betoonpaneelist (80/100/120, REI 240,

0.22W/m2K, 0.55 dB).

5.13. KATUSED

Hoone katus on kahekaldeline välimise vee äravooluga kergkatus kaldenurgaga 5°. Kergkatus

ehitatakse sandwich-paneelidest ning kandetaladele/fermidele (täpsemalt kirjeldatud on

konstruktiivse osa projektis, mis koostatakse eraldi osana).

5.14. AVATÄITED

Hoonel on PVC-raamidel aknad, alumiiniumist tõstetavad väravad, alumiiniumist välisuksed ja

alumiiniumraamidel klaasfassaad. Bokside laes elektriliselt avatavad suitsueemaldusluugid.

Avatavus vastavalt joonisel näidatule. Suitsueemalduseks on hoonel avatavad uksed, aknad ning

bokside laes elektriliselt avatavad suitsueemaldusluugid. Suitsutõrjesüsteemide ehitust on käsitletud

„EVS 919:2020 Suitsutõrje. Projekteerimine, seadmete paigaldus ja korrashoid” järgi.

Töö nimetus: Tööstushoone „Rehepapi põik 2“ Arhitektuur-ehituslik eelprojekt

Aadress: Tartumaa, Kambja vald, Töö number: AD-2705/24

Soinaste, Rehepapi põik 2 Koostatud: 27.05.2024

Kontrollis Eneli Markvart, AD Projekt OÜ

Projekteeris Priidik Vapper, AD Projekt OÜ

Leht 20 / Lehti 40

5.15. MÜRAKAITSE

Hoonete ruumide piirdekonstruktsioonid vastavad normidele „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse

müra eest. ET-1 0403.0277“. Välispiirde konstruktsioon tagab õhumüra indeksi Rw=55 dB. Normitud

õhumüra isolatsiooni indeks on Rw=55 dB.

5.16. TERVISEKAITSE

Kõik siseviimistlusmaterjalid peavad vastama kasutusohutuse nõuetele klass B. Ehituses

kasutatavatel materjalidel on nõutav riigi Terviseinspektsiooni sertifikaadid.

6. ERIMEETMED

6.1. RAUDBETOONKONSTRUKTSIOONID VÄLISKESKKONNAS

Hoone väliskeskkonda jäävateks raudbetoonkonstruktsioonideks on monteeritavad r/b soklipaneelid.

Kohtvundamentide ja soklipaneelide valmistamisel arvestatakse antud piirkonna

keskkonnatingimustega.

6.2. KESKKONNATINGIMUSED

Konstruktsioonide projekteerimisel tuleb arvestada väliskeskkonnas keskkonnaklassidega XC4 ja

XF2, siseruumides keskkonnaklassiga XC2.

7. TULEOHUTUSNÕUDED

7.1. ALUSEKS VÕETUD DOKUMENDID

- Ehitusseadustik

- Tuleohutuse seadus

- Siseministri määrus 01.03.2021 nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“

- Majandus- ja taristuministri 01.03.21 määrus nr.97 „Nõuded ehitusprojektile“

- EVS-812-4:2018 „Ehitise tuleohutus. Osa 4: Tööstus- ja laohoonete ning garaažide

tuleohutusnõuded“

- EVS 812-3:2018 „Ehitise tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid“

- EVS 812-2:2014 „Ehitise tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid“

- EVS 812-6:2012 +A1:2013+A2:2017„Tuletõrje veevarustus“

- EVS-EN 1991-1-2:2004/AC:2013 „Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa

1-2: Üldkoormused. Tulekahjukoormus“

- EVS 871:2017-“Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused“

- EVS-EN 1838:2013 „Valgustehnika. Hädavalgustus“

- EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“

- EVS-EN 62305-1:2011/AC:2016 „Piksekaitse“

- Siseministri 13.02.2016 määrus nr 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende

valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“

- EVS 871:2017 „Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine“

- CEN/TS 54-14:2018 “Automaatne tulekahju-signalisatsioonisüsteem. Planeerimise,

paigaldamise, õlevaatuse, kasutamise ja hoolduse eeskiri “

- EVS 919:2020 „Suitsutõrje”

- Dorpat Projekt OÜ poolt 2009 .a. koostatud „Rõika 1, Rõika 2, Rehe 3 katastriüksuste

detailplaneering“ töö nr. 015-2007, 017-2007, 018-2007

Töö nimetus: Tööstushoone „Rehepapi põik 2“ Arhitektuur-ehituslik eelprojekt

Aadress: Tartumaa, Kambja vald, Töö number: AD-2705/24

Soinaste, Rehepapi põik 2 Koostatud: 27.05.2024

Kontrollis Eneli Markvart, AD Projekt OÜ

Projekteeris Priidik Vapper, AD Projekt OÜ

Leht 21 / Lehti 40

Automaatne tulekahjusignalisatsioon ehitada vastavalt siseministri 01.03.2021 määruse „Nõuded

tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitistele, kust tuleb automaatse

tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade edastada Häirekeskusesse, ning tulekahjuteate

edastamise ja sellest loobumise kord“ kohaselt.

7.2. TULEPÜSIVUSKLASS JA INIMESTE ARV

Hoone tulepüsivusklass on TP1. Kogu hoone maksimaalne eeldatav inimeste arv 34.

7.3. KASUTUSOTSTARVE, KASUTUSVIIS, TULEOHUKLASS JA TULEKAITSETASE

Hoone kasutusotstarbe kood on 12519- Muu tööstushoone, VI kasutusviis, 2 tuleohuklass, II

tulekaitsetase.

7.4. INFOPUNKT

Päästemeeskonna infopunkt rajatakse põhikorruse kontorisse ruumi nr14 sissepääsu kõrvale seinale

otsepääsuga väljast, mis tähistatakse vastavalt. Infopunktist peab olema võimalik jälgida kõikide

tuleohutuspaigaldiste tööd ja juhtida neid s.h avada ja sulgeda suitsuluuke. Infopunkti asukoht on

näidatud ka korruseplaanil. Päästemeeskonna sisenemistee tähistatakse hoone seinal vastava

ohutusmärgiga.

7.5. PÕLEMISKOORMUS

Kontoris kuni 600 MJ/m2, ruumides 15 – 30 kuni 1200 MJ/m2.

7.6. PAISKPIND

Käesolevale hoonele ei projekteerita.

7.7. KORRUSTE ARV

Projekteeritud hoone on kahekorruseline.

7.8. NIMIVOOL

Nimivoolu suurus on 25 A.

7.9. TULETÕKKESEKTSIOONID JA NENDE TULEPÜSIVUS

Tuletõkkekonstruktsioonid on tulepüsivusajaga 60-120 minutit (EI 60/ EI 90 /EI 120) vastavalt

ruumide kasutusotstarbele ning tuletõkkesektsiooni piirpindalale, mis on näidatud korruste plaanil.

Piirpindala järgi on hoone jagatud kolmeks (PP1= 954m2, PP2= 8290m2, PP3= 812,8m2)

tuletõkkesektsiooniks, lisaks on eraldi sektsioon tehnoruum ja kontoriruumid.

7.10. TULETUNDLIKKUS

Hoone pindadele nõutavad tuletundlikkuse klassid määratletakse:

- siseseintele;

- lagedele ja põrandatele;

- välisseinte välispinnale, õhutuspilu välis- ja sisepinnale;

- katusekattele (veetõkkele);

- evakuatsiooniteedele.

Töö nimetus: Tööstushoone „Rehepapi põik 2“ Arhitektuur-ehituslik eelprojekt

Aadress: Tartumaa, Kambja vald, Töö number: AD-2705/24

Soinaste, Rehepapi põik 2 Koostatud: 27.05.2024

Kontrollis Eneli Markvart, AD Projekt OÜ

Projekteeris Priidik Vapper, AD Projekt OÜ

Leht 22 / Lehti 40

7.10.1 SISEPINNAD

Sisepindade tuletundlikus hoone ruumides vastab vähemalt B-s1;d0 nõuetele nii seinte kui

lagede osas. Kontori- ja olmeruumide sisepinnad vastavad samuti vähemalt klassi B-s1;d0 nõuetele.

7.10.2 VÄLISPINNAD

Välisseinte pinnakihi süttivus tundlikkuse klass - välisseina välispind, õhutuspilu välis- ja sisepind

vastavad tuleohutuskontseptsiooni põhjal vähemalt tuletundlikkuse B-s1;d0 nõuetele. Kompleksi

välisseinas kasutatakse sandwich-paneele, mille soojusisolatsiooni materjal vastab vähemalt klass B-

s1;d0 nõuetele.

7.10.3 KATUSLAGI

Hoone katus on kahekaldeline välimise vee äravooluga kergkatus kaldenurgaga 5 o. Kergkatus

ehitatakse sandwich-paneelidest (PIR) ning kandetaladele/fermidele (täpsemalt kirjeldatud on

konstruktiivse osa projektis, mis koostatakse eraldi osana). Katusepaneelid vastavad vähemalt klass

B-s2;d0 nõuetele.

Tuli ei tohi suitsuluugi konstruktsiooni kaudu levida põlevast materjalist katuslae tarinditesse

nendele tarinditele ette nähtud tulepüsivusaja kestel. Alus: EVS 919:2020 „Suitsutõrje“ p 6.11.7.

7.10.4 PÕRANDAD

Hoone põrandad on valatud monoliitbetoonist. Ruumides vastavad pealispinnakihid tuletundlikuse

klassi A2FL-s1 nõuetele. Kontori- ja olmeruumides on pealispinnad DFL-s1.. Põrandatesse rajatavad

kaablite ja kommunikatsioonide kanalid peavad olema iga 50 m järel ja tuletõkkekonstruktsioonide

alt läbiminekul katkestatud ja läbiviigud tehakse kasutades kohaseid kaablikaitsetorusid või

spetsiaalseid montaažisüsteeme. Läbiviigud tuletõkkekonstruktsioonide alt peavad vastama

tulepüsivuselt vastavalt tuletõkkekonstruktsiooni tulepüsivusele üldjuhul 50% tulepüsivusajaga.

7.10.5 KAABLID JA TORUPAIGALDISED

Kaablite tuletundlikkus Dca-s2,d2,a2, evakuatsiooniteel olevate kaablite puhul Cca-s1,d1,a2. Kui

torupaigaldise eksponeeritud kogupind on väiksem kui 20 protsenti sellega piirnevast seina- või

laepinnast ning selle puhul kasutatakse isolatsiooni- või kattematerjale, peab toruisolatsioon vastama

vähemalt järgmistele tuletundlikkustele:

- BL-s1,d0, kui ümbritsevatel pindadel on nõue B-s1,d0;

- CL-s3,d0, kui ümbritsevatel pindadel on nõue C-s2,d1;

- DL-s3,d0, kui ümbritsevatel pindadel on nõue D-s2,d2.

7.11. KANDEKONSTRUKTSIOONIDE TULEPÜSIVUS

Hoone kandekonstruktsioonid tulepüsivusega 60 minutit (R 60). Vahelaed kontori- ja olmeruumides

tulepüsivusega 60 minutit (R 60).

7.12. ATS

Hoonesse paigaldatakse ATS (automaatne tulekahjusignalisatsioonsüsteem). Keskseadme asukoht

peab vastama siseministri määruses nr 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus

tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse“ esitatud

nõuetele:

1. Keskseade tuleb paigutada kohta, kus:

Töö nimetus: Tööstushoone „Rehepapi põik 2“ Arhitektuur-ehituslik eelprojekt

Aadress: Tartumaa, Kambja vald, Töö number: AD-2705/24

Soinaste, Rehepapi põik 2 Koostatud: 27.05.2024

Kontrollis Eneli Markvart, AD Projekt OÜ

Projekteeris Priidik Vapper, AD Projekt OÜ

Leht 23 / Lehti 40

- näidikud ja juhtimisseadised on kergesti juurdepääsetavad päästemeeskonnale ning

omanikule;

- turvavalgustus on valgustihedusega 5 lx ja paigaldatud selliselt, et sildid ja visuaalsed näidud

on selgesti nähtavad ja loetavad;

- tausta müratase võimaldab kuulda helisignaale;

- ümbritsev keskkond on puhas ja kuiv;

- tõenäosus seadmete mehhaanilisteks kahjustusteks on väike;

- tõenäosus tulekahju tekkeks on väike ja asukoht on varustatud automaatse

tulekahjusignalisatsioonisüsteemiga.

2. Kui keskseade koosneb rohkem kui ühest osast, peab iga osa paigutus vastama lõikes 1

sätestatud nõuetele. Keskseadme eri osade vaheline ühendus tuleb kaitsta võimalike mehaaniliste ja

tulekahjust tingitud kahjustuste eest ning varustada rikkekontrolliseadmega. Ehitises peab olema üks

keskseade, kuhu tuleb koondada kõigi ehitisega seotud eraldiseisvate keskseadmete signaalid.

Keskseade või kordusnäitude paneelid peavad olema paigutatud päästemeeskonna sisenemistee

(vajadusel ka korruse sissepääsude) juurde. Päästemeeskonna sisenemistee peab olema märgistatud.

7.13. TULEOHUTUSABINÕUD, TULEKUSTUTID

Vastavalt SIM 13.02.2016 määrusele nr 39 peab hoonesse paigaldama vähemalt ühe 6 kg

tulekustutusaine massiga pulberkustutit iga 200 m2 kohta (antud hoonesse 2858,1/200=14,3 ehk 15

kustutit). Kustutid paigutatakse vastavalt määruses nr 39 esitatud nõuetele.

7.14. KÜTTESEADMED

Hoonesse on projekteeritud õhk-vesi (kontoriosa tarbeks vesipõrandaküte) ja õhk-õhk tüüpi

soojuspumpade baasil küte laoruumides. Soojuspumba välisosa asukoht on näidatud joonistel.

Kavandatud kütteseadmete võimsus on alla 25 kW. Kütteseadmed paigaldada vastavalt tootja

juhendile. Kütteseadmed ja nende paigaldus peab vastama standardile EVS 812-3:2018 Ehitise

tuleohutus Osa 3: Küttesüsteemid.

7.15. KORSTEN

Käesolevale hoonele ei projekteerita.

7.16. SUITSUEEMALDUS

Hoones eemaldatakse suits tulekahjujärgselt avatavate uste, tõstuste, akende ja katuslakke

paigaldatavate suitsueemaldusluukide kaudu (luukide asukoht on näidatud korruse plaanil),

suitsueemaldusava efektiivne pind arvestatakse, põlemiskoormuse kuni 600 MJ/m2 korral 0,5%

(kontoriruumid) põlemiskoormuse kuni 1200 MJ/m2 korral 1% suitsutsooni põrandapinnast (ruumid

15 kuni 30) ja ava tööraadius on 10 m. Luukide kaudu suitsuärastuse juhtimine toimub ukse kõrvalt

nupust. Igal tsoonil peab üldjuhul olema kaks juhtimispunkti. Juhtimisnupp tuleb tsoonis paigaldada

kaitstava ruumi väljapääsu juurde 1,2-1,6 m kõrgusele põrandast ja peab olema tähistatud nähtavalt

tekstiga „Suitsutõrje“. Suitsueemaldusluukide varutoide akudega.

Tuli ei tohi suitsuluugi konstruktsiooni kaudu levida põlevast materjalist katuslae tarinditesse nendele

tarinditele ette nähtud tulepüsivusaja kestel. Alus: EVS 919:2020 „Suitsutõrje“ p 6.11.7.

Töö nimetus: Tööstushoone „Rehepapi põik 2“ Arhitektuur-ehituslik eelprojekt

Aadress: Tartumaa, Kambja vald, Töö number: AD-2705/24

Soinaste, Rehepapi põik 2 Koostatud: 27.05.2024

Kontrollis Eneli Markvart, AD Projekt OÜ

Projekteeris Priidik Vapper, AD Projekt OÜ

Leht 24 / Lehti 40

7.16.1 SUITSUTÕRJE PROTSENT

Vastavalt standardile EVS 812-4:2018 Ehitiste tuleohutus Osa 4 on nõutav suitsueemaldusavade

kogupind 1% suitsueemalduse tsooni põrandapindalast. Ruumidest eemaldatakse suits tulekahju

järgselt katuslakke paigaldatud suitsueemaldusluukide kaudu. I korruse ja teise korruse kontori

pindadelt toimub suitsueemaldus käsitsi, põrandalt avatavate akende kaudu.

Ruumi number

ja nimetus

Ruumi

pindala

(m2)

Suitsueemaldusava vajalik

efektiivne pindala

Suitsueemaldusava

projekteeritud efektiivne

pindala ja vahend

kontor 25,1

(0,5%)

0,12 m2 0,64 m2 (aken)

kontor 28,6

(0,5%)

0,14 m2 2,8 m2 (uks)

kontor 56,2

(0,5%)

0,28 m2 2,8 m2 (uks)

kontor 41,1

(0,5%)

0,20m2 2,8 m2 (uks)

kontor 27,1

(0,5%)

0,13m2 0,64 m2 (aken)

kontor 28,6

(0,5%)

0,14 m2 0,63 m2 (aken)

kontor 56,2

(0,5%)

0,28 m2 0,63 m2 (aken)

1,13m2 (suitsueemaldusluuk)

kontor 41,1

(0,5%)

0,20m2 0,63 m2 (aken)

ruum 214,3

(1%)

2,14 m2 3,39m2 (suitsueemaldusluugid)

ruum 211,4

(1%)

2,11 m2 2,26m2 (suitsueemaldusluugid)

ruum 102,2

(1%)

1,02 m2 1,13m2 (suitsueemaldusluuk)

ruum 52,2

(1%)

0,52 m2 1,13m2 (suitsueemaldusluuk)

ruum 152,0

(1%)

1,52 m2 1,51m2 (suitsueemaldusluuk)

ruum 201,3

(1%)

2,01 m2 2,26m2 (suitsueemaldusluugid)

ruum 102,2

(1%)

1,02 m2 1,13m2 (suitsueemaldusluuk)

ruum 214,3

(1%)

2,14 m2 2,26m2 (suitsueemaldusluugid)

Töö nimetus: Tööstushoone „Rehepapi põik 2“ Arhitektuur-ehituslik eelprojekt

Aadress: Tartumaa, Kambja vald, Töö number: AD-2705/24

Soinaste, Rehepapi põik 2 Koostatud: 27.05.2024

Kontrollis Eneli Markvart, AD Projekt OÜ

Projekteeris Priidik Vapper, AD Projekt OÜ

Leht 25 / Lehti 40

7.16.2 SUITSUTÕRJE KÄIVITUSTASE JA LAHENDUSVIIS

Suitsueemalduse käivitustase 2: käsitsi mehaaniline või elektriajamiga.Suitsueemalduse

lahendusviis: 1 ja 2

7.17 EVAKUATSIOONI LAHENDUS

7.17.1 EVAKUEERUTAVATE INIMESTE ARV

Kogu hoone maksimaalne eeldatav evakueeritavate inimeste arv 37 ja see jaguneb 32

evakuatsiooniväljapääsu vahel.

7.17.2 VÄLJUMISTEED JA EVAKUARSIOONIPÄÄSUD

Põhikorruse igalt kontoripinnalt on üks evakuatsioonipääs, katusekorruse kontoriruumidest on lisaks

veel varuväljapääs läbi avatava akna. Evakuatsiooniuksed peavad olema seestpoolt kergelt võtmeta

avatavad. Väljumistee suurim pikkus kontoriruumides on 7 m. Väljumisteel paiknevad kõik uksed on

laiusega 1000 mm ja avanevad evakuatsiooni suunas.

Hoone ruumides toimub evakuatsioon tõstanduste sees oleva ja evakuatsiooni suunas avaneva tiibuste

kaudu. Tiibukse laius on 1200 mm ja kõrgus vähemalt 2000 mm, lävepaku maksimaalne kõrgus 25

mm. Igast uksest saab vajadusel evakueeruda kaks inimest. Evakuatsioonipääsudena kasutatavad

uksed peavad olema seestpoolt kergelt võtmeta avatavad. Hoone evakuatsiooniuksed lahendatakse

vastavalt EVS 871:2017 „Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine“.

Evakuatsioonipääsud tuleb nõuetekohaselt tähistada ja valgustada.

7.17.3 TURVAVALGUSTUS

Turvavalgustus on projekteeritud evakuatsiooni- ja paanikavältimis- ja riskialavalgustusena

minimaalse toimimisajaga vähemalt 1 tund. Kõik evakuatsioonipääsud tähistatakse. Turvavalgustid

paigaldatakse põrandast vähemalt 2 m (evakuatsiooniteel 2,1 m ) kõrgusele. Päästemeeskonna

infopunkti valgustus 5 lx. Ohtliku tööpiirkonna valgustust ei ole planeeritud.

Evakuatsioonivalgustuse täpne lahendus antakse tööprojekti käigus tugevvoolu osas.

7.18 TULEOHUTUSABINÕUD HOONE VÄLISPERIMEETRIL

Hoone kõrgus on 7,0 m ja katusekalle 5. Hoone välisseinale paigaldatakse väljast poolt teisaldatavav

redel katusele pääsemiseks. Päästetehnika juurdepääs kinnistule ja hoonetele on tagatud. Norm

tuleohutuskuja 8 m on tagatud.

7.19 PÄÄS KATUSELE

Katusele pääseb väljast poolt teisaldatava redeli kaudu. Katuse kalle on 5, hoone kõrgus 7,0 m

maapinnast.

7.20 PIKSEKAITSE

Hoone teraskarkass maandatakse. Hoonele paigaldatakse piksekaitse, mis lahendatakse täpsemalt

põhiprojekti staadiumis.

7.21 PÄÄSTEMEESKONNA JUURDEPÄÄS KINNISTULE

Kinnistule pääseb Rehepapi põik L1 teelt. Ümberkaudsed teed on kõvakattega. Päästemeeskonna

sisenemistee tähistatakse hoone seinale vastava tuleohutusmärgiga.

7.22 TULETÕRJEVESI

Töö nimetus: Tööstushoone „Rehepapi põik 2“ Arhitektuur-ehituslik eelprojekt

Aadress: Tartumaa, Kambja vald, Töö number: AD-2705/24

Soinaste, Rehepapi põik 2 Koostatud: 27.05.2024

Kontrollis Eneli Markvart, AD Projekt OÜ

Projekteeris Priidik Vapper, AD Projekt OÜ

Leht 26 / Lehti 40

Detailplaneeringu kohaselt tagatakse tuletõrjeveega varustatus tuletõrjevee hüdrantidega.

Detailplaneeringuga on Rehepapi tee 2, Rehepapi põik 2, Rehepapi põik 3 ning Rehepapi tee 4 tarvis

planeeritud 3 tuletõrjehüdranti Rehepapi teele, ristmike lähedale. Veevõtukoht peab vastama

standardile EVS 812 / OSA 6. Vajalik kustutusvee hulk- 20 l/s 3 tunni jooksul – peab olema tagatud.

7.23 LÄBIVIIGUD TULETÕKKESEKTSIOONIDEST

Kõigi tuletõkke konstruktsioone läbivate läbiviikude tulepüsivusaeg peab olema vähemalt 50%

tuletõkkekonstruktsioonile ette nähtud tulepüsivusajast. Läbiviigud tuleb teostada viisil, mis ei

vähenda tuletõkkesektsiooni tule ja suitsu tõkestamise võimet. Läbiviigud tihendatakse

tuletõkkevilla, tuletõkkemastiksi või tuletõkkeseguga. Seintest ja põrandatest läbiminekutel ei või

torud puutuda vahetult kokku konstruktsiooniga, selleks varustatakse läbiminemisavad kaitsehülsiga.

Tuletõkkesektsioonidest läbiminekul konstruktsiooni ja hülsivaheline tühimik täita mittepõleva

materjaliga, mille tulepüsivus vastab konstruktsiooni (tarindi) tulepüsivusele. Tuletõkkesektsiooni

piiridest läbiminekul jälgida torutootja ettevõtte juhiseid.

8 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON

8.1 NORMDOKUMENDID

- EVS-EN 13242:2006+A1:2008 - Ehitustöödel ja tee-ehituses kasutatavad

sidumata ja hüdrauliliselt seotud täitematerjalid

- EVS 921:2014 – Veevarustuse välisvõrk

- EVS 835:2014 - Hoone Veevärk

- EVS 848:2013 – Väliskanalisatsioonivõrk

- EVS 846:2013 – Hoone kanalisatsioon

- EVS 843:2016 – Linnatänavad

- EVS 932:2017 - Ehitusprojekt

- EVS 812-6:2012- Ehitise tuleohutus

- RIL 77-2013 - Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.

- Asfaltbetoonsegu tuleb paigaldada vastavalt „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“ –

le, kinnitatud Maanteeameti peadirektori 23.12.2015 käskkirjaga nr 0314.

- EVS 901-1:2020 Tee-ehitus. Osa 1: Asfaldisegude ja pindamiskihtide täitematerjalid

- EVS 901-2:2016 Tee-ehitus. Osa 2: Bituumensideained

- EVS 901-3: 2009 Tee-ehitus. Osa 3: Asfaldisegud

- Killustikust katendikihtide ehitamise juhis“. Kinnitatud Maanteeameti peadirektori

käskkirjaga 22.11.2016 nr.0215

- „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“ kinnitatud Maanteeameti peadirektori

23.12.2015 .a. käskkirjaga nr. 0314

- „Elastsete teekatendite projekteerimise juhend“. Maanteeameti peadirektori 29.03.2017. a

käskkiri nr 0088

- EVS-EN 13242:2006+A1:2008. Ehitustöödel ja tee-ehituses kasutatavad sidumata ja

hüdrauliliselt seotud täitematerjalid;

Töö nimetus: Tööstushoone „Rehepapi põik 2“ Arhitektuur-ehituslik eelprojekt

Aadress: Tartumaa, Kambja vald, Töö number: AD-2705/24

Soinaste, Rehepapi põik 2 Koostatud: 27.05.2024

Kontrollis Eneli Markvart, AD Projekt OÜ

Projekteeris Priidik Vapper, AD Projekt OÜ

Leht 27 / Lehti 40

- EVS-EN 13282-1:2013 Hüdrauliline teesideaine. Osa 1: Kiirkivistuv hüdrauliline

teesideaine. Koostis, spetsifikatsioonid ja vastavuskriteeriumid

- EVS-EN 1340: 2003+AC:2006/AC:2014 Betoonist äärekivid. Nõuded ja katsemeetodid;

- EVS-EN 1338: 2003+AC:2006 Betoonist sillutisekivid. Nõuded ja katsemeetodid

- EVS 613:2001/A1:2008 Liiklusmärgid ja nende kasutamine;

- EVS - 614:2008 Teemärgised ja nende kasutamine

- Liikluskorralduse nõuded teetöödel (MKM 13.07.2015.a. määrus nr 90, RTL RT I,

15.07.2015, 5)

8.2 LIITUMISTINGIMUSED

Liitumine kooskõlastada võrgu valdajaga vastavalt liitumislepingule LII /22-88

8.3.1 ÜLDISED TINGIMUSED LIITUMISEKS

• Kinnistu ühisveevärgiga liitumise eeltingimuseks on torustike valmis ehitamine Ülevälja tänaval

asuvatest olemasolevatest ühisveevärgitorustikest alates. Torustike rajamine toimub ainult

liitumistasude arvel. Huvitatud kinnistuomanikel teha koostööd. Vajadusel tuleb varasem

projekt uuendada, uuesti kooskõlastada või uuesti projekteerida.

• • Kõigile eramaadel ja erateedel asuvatele peatorustikele peab enne ehituse algust olema seatud

AS Tartu Veevärk kasuks tähtajatu tasuta isiklik kasutusõigus. Servituudivajadus tuleb projektis

näidata.

• • Veevärk tagab liitumispunktis veetorustikus normidele vastava veekvaliteedi (Sotsiaalministri

31. juuli 2001.a. määrus nr. 82) ja –surve (min 2 bar)

• • Liitumistingimused kehtivad 2 (kaks) aastat alates tingimuste väljastamisest.

• • Vee- ja kanalisatsiooniprojekt tuleb kooskõlastada AS-ga Tartu Veevärk, kõigi

võrguvaldajatega, kohaliku omavalitsusega ja seotud maaomanikega.

• • Projekteerija peab taotlema koostatud projektile ehitusloa või ehitusteatise.

• • AS-le Tartu Veevärk tuleb kõigi kooskõlastustega vee- ja kanalisatsiooniprojektist esitada

• • 2 paberkandjal eksemplari ning

• • Digitaalne projekt, mis vastab ehitusprojekti dokumentide digitaalse vormistamise nõuetele

• • Projekti alusel korraldab torustike ehitamise tänaval kuni liitumispunktideni AS Tartu

Veevärk. Liitumispunkti asukoht täpsustatakse liitumislepingus.

• • Enne torustike ehitamist tuleb sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Liitumistasu

suurus arvutatakse vastavalt kehtivale liitumistasu arvutamise metoodikale.

8.4 VEETARVE

Kanaliseeritav vesi 2,0m3 ööpäevas.

8.5 VEEVARUSTUS JA VEETORUSTIK

Veetorustik lahendatud Altren Projekt OÜ poolt koostatud „Tartumaa, Kambja vald, Soinaste küla,

Rehepapi põik 3 ja Rehepapi tee 4 vee-, reovee- ja sademeveekanalisatsioonitorustik. Tööprojekt.“

järgi.

OÜ Altren Projekt töös nr VK1820 Rehepapi põik 2 kinnistuni projekteeritavat De 160 mm veetoru

pikendatakse kuni Rehepapi teeni ning sealt edasi piki Rehepapi tee serva kuni Meremäe tee

Töö nimetus: Tööstushoone „Rehepapi põik 2“ Arhitektuur-ehituslik eelprojekt

Aadress: Tartumaa, Kambja vald, Töö number: AD-2705/24

Soinaste, Rehepapi põik 2 Koostatud: 27.05.2024

Kontrollis Eneli Markvart, AD Projekt OÜ

Projekteeris Priidik Vapper, AD Projekt OÜ

Leht 28 / Lehti 40

ristmikuni, kus tuleb toru ühendada (ning ringistada) olemasoleva De 110 mm veetoruga,

tänavaristmikule tuleb ka rajada siibritega hargnemissõlmed. Tänavatorustikuga ühendada Rehepapi

põik 3 ja Rehepapi tee 4 kinnistud. Kinnistule tuleb paigaldada AS Tartu Veevärk nõuetele vastav

veemõõdusõlm.

Kinnisel meetodil veetorustiku materjal peab olema PE 100-RC PN10 SDR-17 De160 mm

(SN17=17 kN/m2).

Veetorustike dimensioneerimisel on aluseks eelkõige standard EVS 921:2014 – Veevarustuse

välisvõrk.

Veetorustik on projekteeritud PE PN10 De50-160 mm veetorudest. Kinnistute ühendamiseks

veevarustuse tänavatorustikuga on kinnistutele projekteeritud peatorustikust sadulühendusega

veeühendustorustik.

Veetorustik rajatakse kinnisel meetodil, välja arvatud kinnistute majaühendused, mis rajatakse lahtise

kaevega.

Projekteeritud veetorude minimaalne rajamissügavus on 1,8 m toru peale, arvestades maapinnast.

Projekteeritud torude välispindade kaugus kaeviku servadest peab olema vähemalt 200 mm. Kaevude

kohale tehakse vajalikud laiendused nii, et kaeviku seinad jäävad vähemalt 200 mm kaugusele

kaevust. Projekteeritud torudevaheline vertikaalkaugus peab olema selline, et kõikide vajalike

liitmike tegemine ei oleks takistatud, olles vähemalt 100 mm.

Olemasolevate teadmata kõrgusega veetorude sügavuseks maapinnast arvestatakse 1,8 m toru peale.

Vee- ja survekanalisatsioonitoru materjaliks on PE (polüetüleen).

PE-torud ja -liitmikud peavad vastama minimaalselt PN10 surveklassile.

PE-torud ja plastist fassongosad peavad vastama standardile EN 12201-2:2011+A1:2013 või

ISO4427-2:2019 või mõnele teisele samaväärsele satandardile. Standardi tähis peab olema kantud

torule.

Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plast ja malm detaile (kolmikud, ristid).

Maa-alustes ühendustes on keelatud kasutada plastist mehaanilisi koonusliitmikke.

PE-torud ja nende plastdetailid ühendatakse elekterkeevismuhv või põkk-keevisühendusega.

PE torustiku ühendused tempermalmist fassongosadega tuleb teha elekterkeevismuhvidega

ühendatavate või põkk–keevitatavate PEH–kaeluste ja terasäärikutega (plastkattega).

Kõik malmist detailid (olenemata liigist) peavad olema kaetud korrodeerumist takistava

epoksiidvaigust kattega vastavalt standardile DIN 30677.

Kõikide ühendusliitmike surveklass peab olema vähemalt PN10.

Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule.

Tempermalmist siibrid peavad vastama minimaalselt surveklassile PN10 ning vastama standarditele

DIN 3352 ja DIN 3202, äärikud ja poldiaugud vastavalt standardile ISO 7005-2 (BS 4504, DIN 2501).

Plastist maakraanid (POM) peavad vastama standardile EN1074-1 ja EN1074-2.

Maakraanid peavad vastama minimaalselt surveklassile PN10 ning vastama standardile DIN 3352 ja

olema PE torule sobivate tõmbekindlate muhvliitmikega.

Maakraanid (välja arvatud plastist) peavad olema kaetud korrodeerumist takistava epoksiidvaigust

kattega vastavalt standardile DIN 30677.

Siibrite ja maakraanide spindlipikendused peavad olema galvaniseeritud terasest vardaga ning

teleskoopilised. Spindlipikenduse varda kinnitus spindlile peab olema malmist.

Töö nimetus: Tööstushoone „Rehepapi põik 2“ Arhitektuur-ehituslik eelprojekt

Aadress: Tartumaa, Kambja vald, Töö number: AD-2705/24

Soinaste, Rehepapi põik 2 Koostatud: 27.05.2024

Kontrollis Eneli Markvart, AD Projekt OÜ

Projekteeris Priidik Vapper, AD Projekt OÜ

Leht 29 / Lehti 40

Siibrite ja maakraanide spindlipikenduste kaped peavad vastavama EN124 klassile D. Siibrite ja

maakraanide spindlipikenduste kaped on kandejõuga 400 kN.

Kaped peavad olema “ujuva” paigaldusega ja kaetud korrodeerumist takistava värvkattega.

Kiilsiibrid

• Kiilsiibrid peavad vastamajärgnevatele minimumnõuetele:

• Spindlid peavad olema roostevabast terasest AISI 316;

• O-rõngad materjalist NBR;

• Spindlikaelal messingust (Ms 58 või vastav) tugirõngas;

• Tagumine tihend materjalist EPDM;

• Korpus ning kate malmist GGG, seest ja väljast 250 µm epoksüüdkate vastavalt

standardile DIN30677;

• Lametihend materjalist EPDM;

• Siibris peab olema kiilu juhik, mis takistaks kiilu kaldumist, (säilitab jõu spindlil ning

vähendab jõumomenti);

• Kiil kaetud vulkaniseeritud materjaliga EPDM;

• DIN 2501 äärikud

Reovee puhul peab igal pool materjali EPDM asemel kasutama materjali NBR.

Kõik kasutatavad (poldid, mutrid, seibid, jms) kinnitusvahendid peavad vastama roostevaba terasele

A2. Ühenduses kasutatav polt peab olema minimaalselt nii pikk, et lõpuni pingutamisel oleks mutter

kogu ulatuses peale keeratud. Kasutatavad poldid peavad olema varustatud 2. seibiga.

Survetorustike liitmike, siibrite ja maakraanide puhul kasutatavad tihendid peavad olema valmistatud

etüleen-propüleen-dieenkummist (EPDM) ja vastama standardile EN 681-1:1999/A3:2005.

Olemas olevaid torustikke haldab AS Tartu Veevärk. Tööde planeerimisel tuleb arvestada, et

olemasolevad torustikud tuleb säilitada töötavatena kuni neid asendavate uute torustike

töölerakendamiseni. Kui see mingil põhjusel ei osutu võimalikuks, tuleb nende funktsiooni täitmine

tagada muude meetmetega (reovee äravedu, ümberpumpamine, rajada ajutine veevarustustorustik

jms). Kasutatavad meetmed peavad saama Inseneri nõusoleku.

Kõik vee- ja kanalisatsiooniteenuse katkestamise taotlused tuleb Töövõtjal esitada Tellijale vähemalt

seitse päeva enne teenuse katkestamise vajadust. Siibrite avamisi ja sulgemisi teostab ainult Tellija

või tema poolt volitatud isik (see õigus võidakse volitada ka Töövõtjale), v.a. avariilised sulgemised

suurema kahju ärahoidmiseks. Tarbijate teavitamine teenuse katkestamisest teostatakse Tellija poolt

määrataval moel Töövõtja poolt ja kulul. Üldjuhul peab tavatarbijate teavitamine seisnema kirjalike

teadete panemises üksikelamute ja ridamajade postkastidesse ning kortermajade, avalike hoonete jne

teadetetahvlile vms nähtavale kohale. Tarbijate teavitamine peab toimuma vähemalt kaks ööpäeva

enne teenuse katkestamise algust.

Pärast survekatsetust ja enne torustiku kasutuselevõttu tuleb torustik läbi pesta. Läbipesuvee

arvestamine ja kompenseerimine toimub vastavalt Lepingule. Läbipesu järgselt võtab Töövõtja

torustiku (ühekorraga läbi pestud torustiku osa) puhtuse tõendamiseks veeproovi ja tellib

akrediteeritud laboratooriumist analüüsi mikrobioloogiliste kvaliteedinäitajate osas. Torustikus olev

vesi peab mikrobioloogiliste näitajate osas vastama SMm nr 82, 31.07.01. nõuetele. Juhul, kui

läbipesuga ei ole võimalik torustikku puhtaks saada, tuleb kasutada vesi-õhk pesu ja/või

Töö nimetus: Tööstushoone „Rehepapi põik 2“ Arhitektuur-ehituslik eelprojekt

Aadress: Tartumaa, Kambja vald, Töö number: AD-2705/24

Soinaste, Rehepapi põik 2 Koostatud: 27.05.2024

Kontrollis Eneli Markvart, AD Projekt OÜ

Projekteeris Priidik Vapper, AD Projekt OÜ

Leht 30 / Lehti 40

desinfitseerimist. Nõuded nendele toimingutele kehtestab Insener kooskõlastatult Tellija Tehnilise

Esindajaga.

Survetorustike survekatse tehakse kõikidele survetorustikele järgmise metoodika alusel:

• Korraga testitava torustiku pikkus ei tohi olla üle 500 meetri. Erandina võib seda nõuet

eirata juhul, kui torustikul ei ole vahepealset sulgarmatuuri.

• Enne surveproovi täita torustik veega ja jätta seisma võrgu survel vähemalt 24 tunniks

(torustikust peab õhk olema täielikult eemaldatud).

• Surveproovi alustades tõsta vee rõhk torus nimirõhuni ja lasta torul seista minimaalselt

2 tundi (vastavalt vajadusele surve hoidmiseks vett lisades) tagamaks toru venimise.

• Seejärel vähendada rõhku 0,8x nimirõhuni ja fikseerida katse algnäit siis, kui näit on

püsinud minimaalselt 10 minutit stabiilsena. Katse kestus on 60 minutit, lubatud rõhu

vähenemine katse kestel on 0,2 bar.

• Survekatse järel lastakse surve alla 0 bar-ni, surve allalaskmine toimub Inseneri poolt

valitud punkti(de)st.

Inseneril on õigus kinnisel meetodil rajatud/rekonstrueeritud torustike survekatse läbiviimisel

kohaldada rangemaid nõudeid (nt kõrgem katserõhk).

Survekatse tuleb teostada pärast kõikide ühenduste tegemist katsetataval lõigul, kuid enne

olemasolevate kinnistuühenduste ümberühendamist. Kinnistuühenduse ümberühendamisel tuleb

ühenduste veepidavust jälgida võrgusurvel enne tagasitäite tegemist.

8.6 KANALISATSIOON JA KANALISATSIOONITORUSTIK

Reovesi juhitakse isevoolselt Rehepapi põik 3 ja Rehepapi tee 4 kinnistutelt Rehepapi põik 3

kinnistule rajatavasse reoveepumplasse RVP-1. Reoveepumplast pumbatakse reovesi eesvooluga

reoveekaevu K-6. Reoveekanalisatsiooni eesvooluks on Pähkli tn 19 ja Pähkli tänava lõik 3

kinnistute piirini valmis ehitatud reoveekanalisatsioonitoru.

Lisaks on valmis projekteeritud reoveetorustiku ühendus Rehepapi põik tänavasse, kuhu reovesi

hakkab isevoolselt voolama. Kuna eesvool ei ole välja ehitatud siis tuleb kaevus K-1 Rehepapi põik

tänavale minev suund ajutiselt sulgeda. Kui eesvool välja ehitatakse, siis tuleb reovesi suunata

Rehepapi põik tänavale ja reoveepumpla tööst välja jätta.

Reoveetorustik on projekteeritud PVC SN8 De110-160 mm torudest.

Reovee eesvooluks on Pähkli tn 19 kinnistul olev reoveekaev K-6. Reovesi juhitakse Rehepapi põik

3 ja Rehepapi tee 4 kinnistutelt reoveepumplasse RVP-1 (Q=2,5 l/s, H=12,0 m), kust pumbatakse

reovesi Pähkli tn 19 kinnistule rajatavasse K-6 reoveekaevu.

Reoveetorustik rajatakse lahtise kaevega.

Survekanalisatsiooni torustik on rajatud PE PN10 De63 mm torudest pikkusega 253 meetrit.

Survekanalisatsioonitorustik rajatakse lahtise kaevega.

Projekteeritud kanalisatsioonitorude minimaalne rajamissügavus liitumispunktis on 1,5 m

arvestatuna maapinnast toru peale.

Projekteeritud torude välispindade kaugus kaeviku servadest peab olema vähemalt 200 mm.

Kaevude kohale tehakse vajalikud laiendused nii, et kaeviku seinad jäävad vähemalt 200 mm

kaugusele kaevust. Projekteeritud torudevaheline vertikaalkaugus peab olema selline, et kõikide

vajalike liitmike tegemine ei oleks takistatud, olles vähemalt 100 mm.

Töö nimetus: Tööstushoone „Rehepapi põik 2“ Arhitektuur-ehituslik eelprojekt

Aadress: Tartumaa, Kambja vald, Töö number: AD-2705/24

Soinaste, Rehepapi põik 2 Koostatud: 27.05.2024

Kontrollis Eneli Markvart, AD Projekt OÜ

Projekteeris Priidik Vapper, AD Projekt OÜ

Leht 31 / Lehti 40

Isevoolse kanalisatsioonitoru materjaliks on PVC klassiga SN8 (rõngasjäikus 8 kN/m2).

Reoveekanalisatsioonitorud ja liitmikud peavad vastama standardile EVS-EN 13476-

1:2018 või mõnele teisele samaväärsele satandardile.

Töövõtja peab esitama torude vastavustunnistuse(d).

Torud peavad olema täisseinalised. Mitmekihiliste, standardile EVS-EN13476-1 vastavate PVC

torude kasutamine on keelatud.

Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule.

Kõik kasutatavad (poldid, mutrid, seibid, jms) kinnitusvahendid peavad vastama roostevaba terasele

A2. Ühenduses kasutatav polt peab olema minimaalselt nii pikk, et lõpuni pingutamisel oleks

mutter kogu ulatuses peale keeratud. Kasutatavad poldid peavad olema varustatud 2. seibiga.

Isevoolsete torustike ühendusmuhvides ja fassongosades kasutatavad NBR tihendid peavad vastama

standardile SS 367612 ja SBR tihendid standardile SS 367611.

Ühendustel kasutatavad määrdeained ei tohi avaldada kahjulikku mõju ei torudele, tihenditele ega

ühendustele ja olla ise mõjutatavad torudes transporditava vedeliku poolt. Torude ühendamiseks

kasutatavad määrdeained ei tohi avaldada mõju vee maitsele ja/või värvile, omada kahjulikku

toimet inimeste tervisele ning peavad olema vastupidavad bakterite kasvu suhtes. Kasutada tuleb

tootja poolt soovitatavaid määrdeaineid.

Kanalisatsioonitorude ühendamiseks kasutatavad ühendusliitmikud peavad olema sobilikud

kasutatavatele torudele.

Kanalisatsioonikaevudena võib kasutada tehaseliselt valmistatud polüetüleenkaeve ja legokaeve.

Kaevud peavad olema veetihedad. Kaevud peavad vastama EVS-EN 13598-2:2020 nõuetele.

Kaevupõhjad peavad olema varustatud hüdrauliliselt sobivate voolurennidega (keelatud on 90º

nurgad ja liitumised voolurennides jms).

Kanalisatsioonikaevu voolurenni raadius ei tohi olla suurem, kui väljavoolutoru raadius.

Voolurenni sügavus keskel peab olema vähemalt renni raadiusega võrdne. Juhul, kui kaevu siseneb

kõrgemalt külgharu, peab külgharu sisenemiskoha all olev kaevupõhi olema piisava kaldega, et

oleks välistatud külgharust voolava reovee tahke komponendi kogunemine kaevupõhjale.

Kaevu tõusutoru ja teleskoobi rõngasjäikuse klass peab olema vähemalt SN2.

Teleskoobi sisseulatus tõusutorusse peab olema minimaalselt 150 mm. Kruuskatte alla

paigaldatavatel teleskoopidel peab sisseulatus tõusutorusse olema paigaldatuna minimaalselt 150

mm + kaevukaane ja kruuskatte pinna vahekaugus.

Kaevud ja nende luugid peavad sobima kasutamiseks linnatingimustes kattega teede all ja olema

“ujuva” paigaldusega. Kaevuluugid peavad vastama normi EN124 klassile D400 (kandejõud 400

kN). Kaevuluugid ei tohi kolksuda.

Kaevuluugid peavad olema kaetud korrodeerumist takistava kattega.

Olemas olevaid torustikke haldab AS Tartu Veevärk. Tööde planeerimisel tuleb arvestada, et

olemasolevad torustikud tuleb säilitada töötavatena kuni neid asendavate uute torustike

töölerakendamiseni. Kui see mingil põhjusel ei osutu võimalikuks, tuleb nende funktsiooni täitmine

tagada muude meetmetega (reovee äravedu, ümberpumpamine, rajada ajutine veevarustustorustik

jms). Kasutatavad meetmed peavad saama Inseneri nõusoleku.

Kõik vee- ja kanalisatsiooniteenuse katkestamise taotlused tuleb Töövõtjal esitada Tellijale

vähemalt seitse päeva enne teenuse katkestamise vajadust. Siibrite avamisi ja sulgemisi teostab

Töö nimetus: Tööstushoone „Rehepapi põik 2“ Arhitektuur-ehituslik eelprojekt

Aadress: Tartumaa, Kambja vald, Töö number: AD-2705/24

Soinaste, Rehepapi põik 2 Koostatud: 27.05.2024

Kontrollis Eneli Markvart, AD Projekt OÜ

Projekteeris Priidik Vapper, AD Projekt OÜ

Leht 32 / Lehti 40

ainult Tellija või tema poolt volitatud isik (see õigus võidakse volitada ka Töövõtjale), v.a.

avariilised sulgemised suurema kahju ärahoidmiseks. Tarbijate teavitamine teenuse katkestamisest

teostatakse Tellija poolt määrataval moel Töövõtja poolt ja kulul. Üldjuhul peab tavatarbijate

teavitamine seisnema kirjalike teadete panemises üksikelamute ja ridamajade postkastidesse ning

kortermajade, avalike hoonete jne teadetetahvlile vms nähtavale kohale. Tarbijate teavitamine peab

toimuma vähemalt kaks ööpäeva enne teenuse katkestamise algust.

Torude ja toruarmatuuri paigaldamisel tuleb lähtuda tootjate poolt koostatud kasutus- ja

paigaldusjuhenditest.

Toru asetatakse kaevikusse ettevaatlikult, et viga ei saaks ei toru ega kaevik ning et eelnevalt

ettevalmistatud toru aluspõhjale või toru sisse ei langeks pinnast ega prahti. Mitte mingil juhul ei

tohi toru visata või lasta tal kukkuda kaevikusse.

Torude paigaldamisel tuleb järgida järgmisi paigaldusnõudeid ja nende kõrvalekaldeid:

• Torustike vahekaugused näidatakse projektis ning peavad vastama Tellija

Tingimustes esitatud nõuetele. Lubatud kõrvalekaldumine vahekaugustest on -

0/+100 mm;

• Torustiku lubatud horisontaalne kõrvalekalle projekteeritud asukohast ±100 mm;

• Torustiku lubatud kõrvalekalle projekteeritud kõrgusest -50/+200 mm (isevoolse

torustiku puhul eeldusel, et on tagatud nõuded kaldele);

• Isevoolse torustiku kalde lubatud kõrvalekalle on 1,0‰, üle 7,0‰ kalde puhul 1,5‰.

Nõutav kalle peab olema tagatud kogu lõigu pikkuses (lubatavad on üksikud

lühikesed läbivajumisega lõigud täitega kuni 10% toru sisediameetrist);

• Isevoolse torustiku kaevus ei tohi siseneva toru põhi olla sügavamal väljuva toru

põhjast.

• Kanalisatsioonikaevu tõusutoru ja teleskoobi lubatud kõrvalekalle vertikaalist on 10

mm kaevu kõrguse 1 m kohta.

Kõrvalekalded projektlahendusest on lubatud järgmistel eeldustel:

- teiste projekteeritud torustike paigaldamine ei saa takistatud

- tagatud on minimaalne projektis märgitud paigaldussügavus

- kaevu suubuva isevoolse toru põhi ei jää madalamaks kaevust väljuva toru põhjast.

- torustik jääb kogu pikkuses isevoolselt tühjenevaks

Kõikidele isevoolsetele torustikele (s.h. kinnistuühendustele ja käesoleva projekti käigus

rajatud/rekonstrueeritud kinnistusisestele torustikele pikkusega üle 3 m) tuleb läbi viia

kaameravaatlus. Kasutatav kaamera peab olema varustatud kaldemõõtjaga ja tarkvaraga

kaldegraafikute genereerimiseks. Kaameravaatluse tulemused esitatakse Inseneriga kokkulepitaval

andmekandjal ja formaadis. Kaevude, tänavate jne identifitseerimine kaameravaatluse materjalides

peab langema kokku projektdokumentatsioonis kasutatavate tähistega.

Kaameravaatluse tegemisel tuleb järgida alltoodud nõudeid:

• Kaameravaatluse läbiviimiseks kasutatav seadmestik peab olema korras (nt

kaldemõõtja kalibreeritud, objektiiv puhas ja defektideta, kaamera rattad õige

suurusega). Insener lähtub vaatluse tulemuste hindamisel sellest, et need on

korrektsed.

• Kaameravaatluse tegemise ajaks peab tagasitäide ja liiklusala puhul ka teekatte

aluskiht olema valmis ja tihendatud.

• Pealevool vaadeldavasse lõiku peab vaatluse ajal olema suletud.

Töö nimetus: Tööstushoone „Rehepapi põik 2“ Arhitektuur-ehituslik eelprojekt

Aadress: Tartumaa, Kambja vald, Töö number: AD-2705/24

Soinaste, Rehepapi põik 2 Koostatud: 27.05.2024

Kontrollis Eneli Markvart, AD Projekt OÜ

Projekteeris Priidik Vapper, AD Projekt OÜ

Leht 33 / Lehti 40

• Vaadeldava lõigu läbipesu peab olema tehtud vähemalt 3 h enne kaameravaatluse

tegemist; läbipesu tegemine kaameravaatluse ajal on keelatud. Pärast läbipesu ja

enne kaameravaatlust tagab Töövõtja Inseneri nõudel vee juhtimise torustikku, vett

lastakse torustikku senikaua, kuni voolav vesi jõuab vaadeldava lõigu alumise

kaevuni.

• Kõiki kaeve tuleb vähemalt ühest suunast vaadelda lõigu lõpukaevuna (s.t. nii, et

filmiv kaamera sõidab kaevu suunas).

Inseneril on õigus keelduda kaameravaatluse materjalide vastuvõtmisest ja nõuda mistahes lõigu

kordusvaatlust Töövõtja kulul, kui eeltoodud nõudeid on eiratud või ei ole mingile defektile või

defektikahtlusega kohale vaatluse ajal piisavalt tähelepanu pööratud.

Defektide (s.h. puudulik läbipesu) ilmnemisel teeb Töövõtja torustikule pärast defekti likvideerimist

täiendava kaameravaatluse.

Väiksemate defektide puhul, mis Inseneri arvates ei vaja kohest parandamist, võib Insener nõuda

täiendavat katsetamist ja/või videouuringut Puudustest Teatamise Ajavahemikul Töövõtja kulul.

Insener otsustab katsetuste ja uuringute läbiviimise toimumise aja, ulatuse ja muud üksikasjad.

Inseneril on õigus nõuda Töövõtjalt täiendava kontrollimeetodina (kui kaameravaatluse tulemusena

tekib kahtlus torustiku veepidavuse osas) isevoolse torustiku mingi lõigu veepidavuskatse tegemist.

Metoodika määrab Insener.

Inseneril on õigus nõuda Töövõtjalt täiendava kontrollimeetodina (kui kaameravaatluse tulemusena

tekib kahtlus torustiku veepidavuse osas) isevoolse torustiku ovaalsuse kontrolli. Selleks hangib

Töövõtja silindri, mille välisdiameeter on võrdne toru lubatud ovaalsuse võrra vähendatud

sisediameetriga, ning tõmbab selle läbi kontrollitava lõigu.

Antud projekti raames reovee ära juhtimiseks Rehepapi põik 3 ja Rehepapi tee 4 kinnistutelt

rajatakse Rehepapi põik 3 kinnistu põhja poolsesse tippu reoveepumpla RVP-1, mis pumpab

kinnistute reoveed Pähkli tn 19 kinnistule rahustuskaevu K-6, läbimõõduga De400/315. Antud

projektis on valitud reoveepumplasse pumbad, mille vooluhulk Q=2,5 l/s ja tõstekõrgus on 12,0 m.

Pakutud pumpadest erineva valiku korral, tuleb Töövõtjal Insenerile ja Tellijale heakskiitmiseks ja

kinnitamiseks esitada pumpade kontrollarvutused: pumba tüüp ja parameetrid, HQ karakteristik

koos võrgukarakteristikuga. Pakutud pumpadest erineva valiku korral, peab Töövõtja kontrollima

elektrivarustuse (nt. peakaitsme) ja ka automaatjuhtimissüsteemi sobivust uue valikuga. Juhul kui

osutub vajalikuks elektrivarustuse või automaatjuhtimissüsteemi muutmine (nt. peakaitsme

suurendamine), siis kõik sellega seotud kulud kannab Töövõtja.

Kõik muudatused peavad seejuures olema eelnevalt heakskiidetud Tellija ja Inseneri poolt. Ilma

Tellija või Inseneri loata pumpade valikut muuta pole lubatud.

Survekanalisatsioonitorustiku läbipesuks tuleb trassile paigaldada üks läbipesukaevu LPK-1.

Reoveekanalisatsioonipumpla RVP-1 asukoht vaata joonis AS-4-07.

Reoveepumpla korpus peab olema veetihe ning piisava tugevusega pinnasesse paigaldamiseks

(rõngasjäikuse klass vähemalt SN4) joonisel näidatud sügavusele. Pumpla korpus peab olema

valmistatud polüetüleenist.

Pumplakorpuse külge tohib torusid, kaableid jm pumpla sisustust kinnitada ainult tehases

paigaldatud kinnituselementide abil. Hilisem mehaaniliste kinnituste tegemine ei ole aktsepteeritav.

Töö nimetus: Tööstushoone „Rehepapi põik 2“ Arhitektuur-ehituslik eelprojekt

Aadress: Tartumaa, Kambja vald, Töö number: AD-2705/24

Soinaste, Rehepapi põik 2 Koostatud: 27.05.2024

Kontrollis Eneli Markvart, AD Projekt OÜ

Projekteeris Priidik Vapper, AD Projekt OÜ

Leht 34 / Lehti 40

Pumpla plastikust korpus peab omama piisavat rõngasjäikust, et vastu pidada deformatsioonile.

Pinnasevee üleslükkejõu neutraliseerimiseks ja tagamaks reoveepumpla kindlat kohalpüsimist tuleb

see kinnitada raudbetoonist valmistatud ankurdusplaadi külge või ankurdada pinnasesse mõnel

teisel Inseneri poolt heakskiidetud viisil. Pumpla plastkorpus tuleb kinnitada raudbetoonist

valmistatud ankurdusplaadi külge võrdsete vahedega paigutatud korrosioonikindlate ankurpoltide ja

ankurduskingade abil. Korpuse kinnitamiseks võib puurida ankurdusserva sisse avaused ja

fikseerida korpus alusplaadi külge korrosioonikindlate ankurpoltide ja ankurdusplaatide abil.

Pumpla ankurdamine peab toimuma vastavalt tootja soovitustele/ettekirjutusele, vastavalt

kasutatavate materjalide iseärasustele ja betoonplaadi gabariitidele.

Ankurdusplaadi mõõtude valimisel on arvestatud maksimaalse pinnasevee kõrgusega

(pinnaseveetase on võetud võrdseks maapinna kõrgusega) ja tühja pumplaga.

Aknkurdusplaat armeerida armatuurvõrguga 2 x Ø 8 mm A-III , s 150x150.

Kaeviku põhi ehk põhjaplaadi aluspind tuleb tasandada. Vajadusel katta kaeviku põhi

väikesefraktsioonilise kruusa või killustikuga. Killustikalus ümbritseda geotekstiiliga alljärgnevate

põhiparameetritega:

• kaal: 150...200 g/m2;

• tõmbetugevus: 10...15 kN/m.

Aluspind peab olema tihendatud 0,98 tihedustegurini. Kui tegemist on nn tundliku ja ebaühtlase

pinnasega, tuleb olla eriti ettevaatlik ja veenduda lõplikult aluspinna ühtluses ja tiheduses.

Pumplal kasutatav luuk peab võimaldama pumpla vaba teenindamise ja tagama suurima pumplas

kasutatava, ühes tükis konstruktsiooni teisaldamise. Luuk ei tohi avatud asendis takistada redeli ja

pumba juhtsiinide kasutamist. Luuk peab olema varustatud avatud asendi fiksaatoriga ja külgedel

kokku kahe lukustuselemendiga ning lisaks lukustatava tabalukuga. Ühe osa pumplate lukud

peavad olema avatavad ühe võtmega.

Luuk peab olema roostevabaterasest AISI304 või PE-st , soojustatud (isolatsioon peab olema

täielikult kaetud veekindla kattega). Pumpla korpuse ülaosa tuleb soojustada. (isolatsioon peab

olema täielikult kaetud veekindla kattega). Korpuse soojustus peab ulatuma minimaalselt 1,0 m

sügavuseni mõõdetuna maapinnast. Soojustuskihi paksus peab olema vähemalt 50 mm. Kasutatava

soojustusmaterjali soojusjuhtivustegur ei tohi olla suurem kui 0,035 W/mK.

Pinnasessse paigaldamiseks kasutadav isolatsioon peab olema kaetud veetihedalt.

Pumplasse paigaldada kaks pumpa. Pump valitakse vastavalt lähteandmetele ja pumpla tüübile.

Kasutatavad pumbad peavad olema 3-faasilised 380V 50Hz. Antud projektis on valitud

pumplatesse pumbad, mille vooluhulk Q=2,5 l/s ja tõstekõrgus on 5,0-12,0 m.

Reoveepumpadele esitatavad nõuded:

• minimaalne tahkise läbimõõt (solid size) pumbatavas vees, mis peab vabalt läbima

pumpa, on 50 mm;

• kahe pumbaga pumplatesse paigaldatavatel pumpadel peab olema temperatuuri ja

niiskusandur;

• pumbad peavad taluma töökeskkonda kuni 40 °C;

• pumba välised malmdetailid peavad olema kaetud reoveekindla

pinnakattega (2-komponendilise epoksiidkattega);

• pumbad peavad normaalses töörežiimis taluma vähemalt 15 sisse-

väljalülitust tunnis;

• staatori mähiste isolatsiooniklass peab olema F;

Töö nimetus: Tööstushoone „Rehepapi põik 2“ Arhitektuur-ehituslik eelprojekt

Aadress: Tartumaa, Kambja vald, Töö number: AD-2705/24

Soinaste, Rehepapi põik 2 Koostatud: 27.05.2024

Kontrollis Eneli Markvart, AD Projekt OÜ

Projekteeris Priidik Vapper, AD Projekt OÜ

Leht 35 / Lehti 40

• töövõtja poolt paigaldatavate pumpade hooldus- ja remondiesindus peab asuma Eesti

Vabariigi territooriumil;

• asenduspumpade tarneaeg ei tohi ületada 72 tundi.

Reoveepumpade valmistajatehase nimi ja täpne mark tuleb kirjutada veekindla markeriga

reoveepumpla luugi siseküljele ja pumba tehnilised andmed (sh HQ karakteristik) paigutada

automaatikakilbi ukse siseküljele kiletaskusse.

Enne vee juhtimist pumplasse tuleb kontrollida pumpla korpuse võimalikke deformatsioone,

juhtimisahelaid, kõikide pumplasse paigutatud elementide kinnitusi jne.

Kõikidel pumpadel testitakse tootlikkust ja tõstekõrgust. Kõik teised reoveepumpla katsetused tuleb

teha vastavalt Inseneri juhistele. Kõik katsetusteks vajalikud kulutused kannab Töövõtja.

Peale vee sisselaskmist tuleb teostada pumplate testimine eksplatatsiooni olukorras. Töö

vastuvõtmisel viiakse läbi proovipumpamine. Kui tootlikus erineb üle 10% on inseneril õigus nõuda

uusi seadmeid.

8.7 SADEMEVESI

Vertikaalplaneerimine näeb ette juhtida sademeveed hoonest eemale, kindlustades vee

mittevalgumise kõrvalkruntidele.

Krundile projekteeritud neli mahutit sademevee kogumise jaoks, mis dimensioneeritakse ning mille

eriosade projektiga. Mahutite kavandatav asukoht on näidatud asendiplaani joonisel.

Paigaldatakse õli- ja liivapüüdur.

Sademevee juhtimise kohta on Transpordiamet väljastanud 20.12.12a liitumistingimused nr7.1-

2/24/19899-2. Sademeveesüsteemi kohta koostatakse eraldi osana ehitusprojekt liitumistingimustes

esitatud nõuete alusel, mis kooskõlastatakse Transpordiametiga.

Isevoolse sademeveekanalisatsioonitoru materjaliks on PE/PP klassiga SN8-SN12 (rõngasjäikus 8-

12 kN/m2).

Sademeveekanalisatsioonitorud ja liitmikud peavad vastama standardile EVS-EN 13476-1:2018 või

mõnele teisele samaväärsele standardile.

Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule.

8.8 KASUTUSIGA

Veevarustuse süsteemi (va seadmed) minimaalne planeeritud kasutusiga vähemalt 25 aastat.

9 KÜTE, VENTILATSIOON, JAHUTUS

9.3 KÜTE

Normdokumendid:

-EVS 932:2017 „Ehitusprojekt”,

-EVS 812-1:2017 „Ehitiste tuleohutus. Osa 1: Sõnavara“,

-EVS 812-2:2014/AC:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid“,

-EVS 812-3:2013/A1:2015 „Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid”,

-EVS-EN 12831:2003 „Hoonete küttesüsteemid. Arvutusliku soojuskoormuse arvutusmeetod”,

-EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest,

Töö nimetus: Tööstushoone „Rehepapi põik 2“ Arhitektuur-ehituslik eelprojekt

Aadress: Tartumaa, Kambja vald, Töö number: AD-2705/24

Soinaste, Rehepapi põik 2 Koostatud: 27.05.2024

Kontrollis Eneli Markvart, AD Projekt OÜ

Projekteeris Priidik Vapper, AD Projekt OÜ

Leht 36 / Lehti 40

-Sotsiaalministri määrus nr 42, kuupäevaga 01.07.2002, Müra normtasemed elu- ja puhkealal,

elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid,

-EVS 844:2022 „Hoonete kütte projekteerimine”,

-EVS-EN 13779:2007/AC: 2010 „Mitteeluhoonete ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsiooni- ja

ruumiõhu konditsioneerimissüsteemidele”,

-EVS-EN 15251:2007/AC:2012 „Nõuded sisekliimale, kaasa arvatud soojuslik mugavus, siseõhu

puhtus, valgustus ja müra”,

-EVS 906:2010 Eesti rahvuslik lisa standardile EVS-EN 13779 „Mitteeluhoonete ventilatsioon.

Üldnõuded ventilatsiooni- ja ruumiõhu konditsioneerimissüsteemidele“,

-EVS 916: 2012 „Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja

hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast. Eesti

rahvuslik lisa standardile EVS-EN 15251:2007”,

-EVS 860:2915 „Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine. Osa 1: Torustikud, mahutid ja

seadmed. Isolatsioonimaterjalid ja -elemendid”,

-LVI RAkMK-00421 Soome ehitustööde määruste kogumik, osa D2. Hoonete sisekliima ja

ventilatsioon. Määrused ja juhised 2012

-EVS 843:2016 “Linnatänavad”

9.4 KÜTTE-- JA VENTILATSIOONISÜSTEEMI ELUIGA

Kütte- ja ventilatsioonisüsteemi minimaalne eluiga vähemalt 25 aastat.

9.5 KÜTTETORUSTIK

Põrandaküttetorustik ehitada põrandakütte jaoks ette nähtud PEX torust kasutades sama firma

toruarmatuuri. Jälgida tootja ettevõtte ettekirjutusi paigaldamisel. Paigaldamisel fikseerida torustiku

pikkus, mille järgi tasakaalustada hüdrauliliselt ringid. Võib kasutada ka teisi toru materjale (selleks

tuleb Tellijalt saada eelnevalt kokkulepe), torude siseläbimõõt ei tohi olla väiksem projekteeritud

torudest. Tagada süsteemi õhustamine läbi kollektorite. Kõikidele kütteseadmete toruühendustele

kollektoris paigaldada sulgkraanid suveperioodiks. Süsteemi täitmisel jälgida tootja ettevõtte

soovitusi. Kõik küttetorud enne kollektoreid; deformatsiooni vuukide läbiviikudest ja seinte alt

läbiminekutest paigaldada hülssi. Küttekehad ühendada läbi sulgarmatuuri. Tagada süsteemi

õhutus. Põrandasse paigaldatav küttetorustik tehakse ühendusteta.

9.6 KÜTTESÜSTEEM, SEADMED

Hoonele on projekteeritud õhk-vesi (kontoriosa tarbeks vesipõrandaküte) ja õhk-õhk tüüpi

soojuspumpade baasil küte laoruumides. Soojuspumba välisosa asukoht on näidatud joonistel. ning

need tuleb paigaldada vastavalt tootja juhendile.

Kavandatud kütteseadmete võimsus on alla 25 kW. Kütteseadmed paigaldada vastavalt tootja

juhendile. Kütteseadmed ja nende paigaldus peab vastama standardile EVS 812-3:2018 Ehitise

tuleohutus Osa 3: Küttesüsteemid.

9.7 VIBRATSIOONI JA KORPUSE OMAMÜRA ISOLEERIMINE

Eeeee Kõik seadmed, milledes on pöörlevaid, periooditi töötavaid või muul viisil korpuse omamüra

tekitavaid osasid, tuleb paigaldada vibratsiooniisolaatoritele nii, et seadmete ja ehituse karkassi vahel

ei tekiks jäika ühendust.

Vibratsiooni summutamise võib ära jätta seadmetel, millede pöörlemiskiirus on väike ja seadmetest

Töö nimetus: Tööstushoone „Rehepapi põik 2“ Arhitektuur-ehituslik eelprojekt

Aadress: Tartumaa, Kambja vald, Töö number: AD-2705/24

Soinaste, Rehepapi põik 2 Koostatud: 27.05.2024

Kontrollis Eneli Markvart, AD Projekt OÜ

Projekteeris Priidik Vapper, AD Projekt OÜ

Leht 37 / Lehti 40

tekkiv omamüra on tähtsusetu. Ka sellisel juhul vastutab töövõtja nõutava mürataseme saavutamise

eest. Ehitustöövõtja ehitab projektis toodud seadmete raudbetoonvundamendid töövõtja juhenditele

vastavalt. Töövõtja hangib ja paigaldab kõik vibratsiooniisolaatorid ja nende metallosad.

Vibratsiooniisolaatorid on kummist, plastmassist või terasvedrust. Need mõõdistada nii, et

saavutatakse küllaldane kere omamüra ja vibratsiooniisolatsioon. Mõõdistamispõhimõte on järgmine:

f/fo>2.5

fo>8 Hz

f= seadme madalaim häiresagedus (Hz)

fo= kogu vibreeriva massi omasagedus (Hz)

Kui vibratsiooniisolaatoritele paigaldatavate seadmete all on teraskonstruktsioon või elastne

betoonkonstruktsioon, tuleb summutuslahendus kinnitada tellija juures ja tellija nõudmisel ka

akustika projekteerija juures (mõõdistamisel võtta sellisel juhul arvesse ka vundamendi

konstruktsiooni resonantssagedus, betoonvundament üldjuhul jäetakse ära).

Vibroalustele paigutatud seadmete toruühendused ja elektrisisestused teostada elastsete

vaheelementide (minimaalselt kahe voldiga) abil. Peenemate torude ühendamist võib teostada nii, et

ühendustoru moodustab vabalt rippuva silmuse. Suurtes torudes kasutada elastseid ühendusmuhve.

Elastsed torude ühendused paigaldada nii, et ühendustes ei tekiks tõmbepingeid. Töövõtja peab

kinnitama tellija juures ühendustele langevate aksiaaljõudude kompenseerimise lahendused.

Erijuhtudel võib tellija nõusolekul kasutada ka muid eespool esitatud lahendusi summutamise alal.

Töövõtja vastutab tellija nõudmisel nende kinnitamise eest akustika projekteerija juures.

Õhksoojuspumbast tulenev müra ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 "Müra

normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise

meetodid" § 7 kehtestatud nõudeid. Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 lisa 1 kohaselt

kuulub hoonestusala II mürakategooriasse, kus kehtib päeval müra sihtväärtus 50 dB ja öösel 40

dB. Paigaldatav soojuspump ei tohi töötades ületada antud sihtväärtuseid. Arvestades määruses

toodud nõudeid reguleeritakse soojuspump päevasele ja öisele režiimile. Paigaldustehniliste ja

hoone konstruktiivsete lahendustega peab olema tagatud müra normtaseme tagamine eluruumides.

9.8 VENTILATSIOON

Loomulik ventilatsioon avatavate uste ja akende kaudu.

9.9 JAHUTUS

Käesolevale hoonele ei projekteerita.

9.10 HOONE LIGIKAUDNE ENERGIAVAJADUS

Hoone ligikaudne energiavajadus: 140 kWh/(m²·a).

10 SIDE

Käesolevale hoonele ei projekteerita.

Töö nimetus: Tööstushoone „Rehepapi põik 2“ Arhitektuur-ehituslik eelprojekt

Aadress: Tartumaa, Kambja vald, Töö number: AD-2705/24

Soinaste, Rehepapi põik 2 Koostatud: 27.05.2024

Kontrollis Eneli Markvart, AD Projekt OÜ

Projekteeris Priidik Vapper, AD Projekt OÜ

Leht 38 / Lehti 40

11 ELEKTER JA NÕRKVOOL

Vastavalt võrgulepingule nr 3565071961/1-03.05.2023. Tugevvoolu ja nõrkvoolu osa lahendatakse

eraldi projektiga, mis koostatakse antud alal pädevate spetsialistide poolt ning kooskõlastatakse

võrgu valdajaga. Hoone elektrivarustuse tagab Elektrilevi OÜ. Elektrivarustuse põhiprojekti

koostatakse Elektrilevi OÜ tüüptehniliste tingimuste alusel. Koostatakse eraldi teostusjoonis.

11.3 NORMDOKUMENDID

- EVS-EN 61140:2016 Kaitse elektrilöögi eest. Ühisnõuded paigaldistele ja seadmetele;

- EVS-HD 60364; EVS-IEC 60364 Ehitiste elektripaigaldised; Madalpingelised

elektripaigaldised;

- EVS-EN 60529 Ümbristega tagatavad kaitseastmed (IP-kood);

- EVS-EN 60439 Madalpingelised aparaadikoosted.

- Standard EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatavad

tuleohutusnõuded“;

- EVS 932:2017 Ehitusprojekt

- Standard EE10421629-JV ST 5-6:2001 0.4...20kV

-Võrgustandard. Osa 6: 0,4 kV kaabelliinid;

11.4 LIITUMISKILP

Olemasolev liitumiskilp asub Rehepapi põik 1 kinnistul. Sidevõrguga hoonet ei liideta.

11.5 ELEKTRIVARUSTUS

Kasutatav pinge: 220/380v. 25A. Elektrisüsteemi min. kasutusiga 20 aastat. Hoonesisene

peajaotuskilp paigaldatakse hoone otsaseina teljel 1 maakaabli sisenemiskohas. Hoone toitekaablid

tuuakse alates liitumispunktist kuni hoone peakilbini. Kaablid paigaldatakse pinnasesse plasttorusse

>1000mm sügavusele, toitekaablina kasutatakse maakaablit AXPK. Elektrivarustuse ühendused

projekteeritakse vastavalt kehtivatele projekteerimisnormidele ja tehnilistele tingimustele. Kilbist

väljuvate grupiliinide kaitseks kasutatakse kaitselüliteid. Kilbis asuvad kaitselülitid tehnoloogilistele

seadmetele, pistikupesadele, valgustusele. Pistikupesade grupiliinid kaitstakse rikkevoolulülitiga.

Kilbi ukse siseküljel peab olema kilbiskeem. Kilbi ees peab olema vaba teenindusruumi 1 m.

Välitarbijatele teostatakse toiteliinid kaabliga NYY-J. Tugevvoolu kaabeldus ja nõrkvoolu kaabeldus

paigaldada kaablirennidele pinnapealselt (seintele ja lagedele). Täpne kaabliteede asetus määratakse

elektrivarustuse eriosa projektis, mis koostatakse eraldi osana antud alal pädevate spetsialistide poolt.

Valgustus projekteeritakse vastavalt tellija poolt aktsepteeritud eskiisjoonistele. Projekt ei hõlma

valgusteid. Valgustid valib tellija koostöös sisearhitektiga. Nõrkvoolu pesad paigaldatakse

tugevvoolupesade kõrvale eraldi raami sisse. Hoonel 6 W/m² installeeritud võimsus tagab nõutud

valgustiheduse.

12 ENERGIATÕHUSUS

12.3 NORMDOKUMENDID

- Majandus- ja taristuministri 10.07.2020 määrus nr 63 Hoone energiatõhususe

miinimumnõuded.

- Majandus- ja taristuministri 10.07.2020 määrus nr 58 Hoone energiatõhususe arvutamise

metoodika.

Töö nimetus: Tööstushoone „Rehepapi põik 2“ Arhitektuur-ehituslik eelprojekt

Aadress: Tartumaa, Kambja vald, Töö number: AD-2705/24

Soinaste, Rehepapi põik 2 Koostatud: 27.05.2024

Kontrollis Eneli Markvart, AD Projekt OÜ

Projekteeris Priidik Vapper, AD Projekt OÜ

Leht 39 / Lehti 40

- Majandus- ja taristuministri 10.07.2020 määrus nr 36 Nõuded energiamärgise andmisele ja

energiamärgisele.

- Ehitusseadustik.

Hoone asub tööstusalal, siis Ehitusseadustiku §62 lõige 2 punkt 3 kohaselt ei ole antud hoonel

energiatõhususe miinimumnõudeid kohaldatud. Hoone ligikaudne energiavajadus: 140 kWh/(m²·a).

13 EHITUSTEGEVUS

13.3 EHITUSTÖÖS JÄRGITAVAD DOKUMENDID, JÄRELEVALVE, EHITUSE

DOKUMEMTEERIMINE

Ehitaja on kohustatud järgima ehitustegevuses kõiki projekteerija ja ehitusjärelvalve jooniseid ning

kirjalikke juhendeid, samuti kehtivaid seadusi ja määrusi (näiteks kohaliku omavalitsuse määruste

kogu). Samuti omavad seaduslikku jõudu riiklike järelevalveorganite poolt tehtavad ettekirjutused.

Vundamendi horisontaal- ja vertikaalsidumise vastavust projektile kontrollitakse enne ehitustegevuse

jätkumist, koostatakse vastav akt. Kõik kõrvalekalded kinnitatud projektist fikseeritakse ehituspäevikus

ja kooskõlastatakse hoonestaja ja projekti autoriga. Teostatud tööde kohta koostatakse kaetud tööde

aktid. Ehitamise dokumenteerimisel juhinduda 04.09.2015 määrusest nr.115 „Ehitamise

dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning

hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded“.

13.4 ÜLDISED DOKUMENDID

Ehitustöös juhindutakse järgmistest dokumentidest:

- Maa RYL 2010 “Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid”

- TarindiRYL 2010

- MaalritöödeRYL 2012

- RT-kartoteek, kehtivate teabelehtedega

Tööde teostamisel juhindutakse ka heast ehitustavast.

13.5 EHITUSMATERJALID

Kõik ehitusprotsessis kasutatavad materjalid ja tarvikud (näit. betoon, armatuur, jne.) peavad vastama

sertifikaatidele ja muudele nende omadusi kindlaksmääravatele dokumentidele. Materjalide

asendamine analoogidega, mille näitajad ei vasta täielikult esialgselt ettenähtule, tuleb kooskõlastada

nii tellija kui projekteerijaga.

13.6 MATERJALIDE KVALITEEDINÕUDED

Kasutatavatel materjalidel, nende pakenditel või saatedokumentides peab olema märge, mille põhjal

materjali kvaliteet on kontrollitav, või tuleb need andmed teatada mingil muul viisil. Kui vajalikku

materjali ei ole dokumentides konkreetselt määratud, näiteks tootenimetust või standardit mainides, siis

esitatakse materjali näide kooskõlastamiseks enne kõne all oleva materjali hankimist.

13.7 EHITUSJÄÄTMETE KÄITLEMINE JA UTILISEERIMINE

Ehitusel tekkivate jäätmete käitlemine ja utiliseerimine peab toimuma vastavalt kohaliku valla

jäätmehoolduseeskirjale. Järgnevalt on välja toodud olulisemad punktid ehitusplatsil tekkivate

jäätmete kogumise ja utiliseerimise kohta.

13.7.1 EHITUSJÄÄTMED

Ehitus- ja lammutusjäätmete (edaspidi ehitusjäätmed) hulka kuulub pinnas ning puidu, metalli,

Töö nimetus: Tööstushoone „Rehepapi põik 2“ Arhitektuur-ehituslik eelprojekt

Aadress: Tartumaa, Kambja vald, Töö number: AD-2705/24

Soinaste, Rehepapi põik 2 Koostatud: 27.05.2024

Kontrollis Eneli Markvart, AD Projekt OÜ

Projekteeris Priidik Vapper, AD Projekt OÜ

Leht 40 / Lehti 40

betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed (sh asbesti ja teisi ohtlikke

aineid sisaldavad materjalid), mis tekivad ehitamisel, sh remontimisel ja lammutamisel (edaspidi

ehitamine).

13.7.2 JÄÄTMETE KOGUMINE LIIGITI

Ehituspraht tuleb sorteerida liikidesse nende tekkekohal. Sorteeritavate liikide arv lähtub jäätmete

taaskasutus võimalustest. Eraldi tuleb sorteerida:

- puit

- kiletamata paber ja papp

- metall (eraldi must- ja värviline metall)

- mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne)

- raudbetoon- ja betoondetailid

13.7.3 JÄÄTMETE ÜLEANDMISE KORD

Ehitusjäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses vedav isik peab olema registreeritud

Keskkonnaametis. Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks ega taaskasutamiseks üle

isikule, kellel puudub sellekohane jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete käitlejana registreeritud.

Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja kontrollima, et isikul, kellele jäätmed üle

antakse, on lisaks jäätmeloale ka ohtlike jäätmete käitluslitsents.

13.8 PAKENDID, TRANSPORT, LADUSTAMINE EHITUSEL

Materjalid ja tooted peavad transportimise ja vaheladustamise ajal olema kindlalt kaitstud. Pakendil

peab olema märge selle sisust. Lahtistena kohaletoimetatavate materjalide hulk, liik ja kvaliteet peavad

olema märgitud saatedokumentides. Materjalide kohaletoimetamisajad tuleb viia kooskõlla

ehitusgraafikuga. Ehitusmaterjale tuleb hoida ja ladustada selliselt, et nende kvaliteet ja väljanägemine

ei halvene. Materjalide ja toodete ladustamisel võetakse arvesse igale ainele või tootele vajalikud

tingimused, järgides valmistaja või edasimüüjate juhiseid.

Kohe, kui materjalid või tooted saabuvad objektile, peab objektijuht kontrollima nende välimust,

võimalikke puudusi ja transpordikahjustusi visuaalsel vaatlusel. Leitud kahjustuste, vigastuste või

muude puudujääkide teatamise eest vastutab materjalide tellija. Reklamatsioonidest teavitatakse

materjalide kohaletoimetajat.

13.9 EHITUSVAHENDID JA MEETODID

Töötsooni piirile ja ohtlikesse kohtadesse tuleb välja panna vastavad hoiatussildid ja liikumistõkked.

Töökaitsetingimused peavad alati olema täidetud, kasutama peab kvalifitseeritud tööjõudu.