Kiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Viimsi vallavalitsus

[email protected]

Teie 05.01.2024 nr 15-3/6026

Meie 30.01.2024 nr 9.3-4/24/157-2

Keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmise otsuse eelnõu

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 6 alusel seisukoha saamiseks Haabneeme

alevikus, Haabneeme ranna-ala kinnistu lõunaosa ja lähiala detailplaneeringu algatamise ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõu (edaspidi KSH).

Planeeringuala asub Haabneeme alevikus, Haabneeme ranna-ala kinnistu lõunaosa ja lähiala

detailplaneeringu alasse jäävate katastriüksuste kogupindala on 14,43 ha (144 375 m²), sellest

planeeritakse ligikaudu 6 ha suurust maa-ala. Tervikuna kuuluvad planeeringualasse järgmised

katastriüksused: Nõlva (89001:023:0016), Platsi (89001:023:0015), Platvormi

(89001:023:0014), Killustiku (89001:023:0013), Lahe (89001:023:0012), Muuli tee L4

(89001:001:1244), Muuli tee 47 (89001:023:0003), Muuli tee 49 (89001:010:8160) ja

Haabneeme ranna-ala 5 (89001:001:0234). Osaliselt kuuluvad planeeringualasse järgmised

katastriüksused: Rohuneeme tee 1 (89001:010:3474, millest detailplaneeringuga planeeritakse

ligikaudu 4 900 m² suurust ala), Muuli gaasitorustiku lõik 1 (89001:010:5541, kogupindala 1044

m2, millest detailplaneeringuga planeeritakse ligikaudu 80 m2 suurust ala) ja Haabneeme ranna-

ala (89001:003:1863; kogupindala on 41 080 m², millest detailplaneeringuga planeeritakse

ligikaudu 9 100 m² suurust ala). Detailplaneering on üldplaneeringut muutev.

Detailplaneeringu koostamise põhieesmärk on planeeringuala kujundamine park-puhkealaks,

rõhutades olemasoleva looduskeskkonna eripära, rannaala kasutus- ja kujundpõhimõtete

määramine ning pargiala funktsionaalsete seoste määramine kõrvalasuva ehitatud ja loodusliku

keskkonnaga.

KSH otsuse eelnõus on muu hulgas välja toodud järgnev:

 „Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, sh

näiteks tootmist ega muud tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi või looduslike

alade kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või mürataseme

suurenemist.“

Terviseamet on tutvunud esitatud materjalidega ning ei esita vastuväiteid KSH

algatamata jätmisele, kuid juhib tähelepanu järgnevale:

 Eelnõu lk 16 on välja toodud „Mõju pinnasele avaldub peamiselt ehitusalustele aladele

ja on lokaalne. Ehitiste ja rajatiste rajamisel ja edasisel kasutamisel ei toimu eeldatavalt

saasteainete heidet põhjavette. Ehitustegevuse käigus on veevõtt ja reoveeteke

eeldatavalt minimaalsed, mis kaasnevad peamiselt olmetegevusega. Mõju pinna- ja

põhjaveele võib avalduda avariiolukorras. Suuri õnnetusi ja avariisid eeldada ei ole.

Planeeritaval alal on põhjavesi kaitstud.“ Kui ehitustegevus toimub suplushooajal

(01.06-31.08), siis on otstarbekas vajadusel seirata supluskoha suplusvett tavapärasest

2(2)

sagedamini ning võimaliku reostuse või ohu korral üldsuse teavitamisel lähtuda

sotsiaalministri 03.10.2019 määruse nr 63 „Nõuded suplusveele ja supelrannale“ § 9

sätestatust.

 Planeeritavalt alalt lähtuvad müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel ületada

keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71)

lisas 1 toodud normtasemeid. Maksimaalne müratase ei tohi ületada tööstusmüra korral

vastava mürakategooriaga alal müra liigile kehtestatud normtaset rohkem kui 10 dB

(KeM määrus nr 71 § 6 lg 2).

 Eelnõu lk 18 on välja toodud „Olulist mürahäiringut ja vibratsiooni ei kaasne. Vähesel

määral ja lühiajaliselt võib avaldada mõju ehitusaegne müra.“ Amet juhib tähelepanu,

et ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00

ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena

rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra

põhjustavaid töid võib teha päeval kella 07.00-19.00

 Ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 17.05.2002 määruses

nr 78 „Vibratsiooni piiväärtused elamutes ja ühikasutusega hoonetes ning vibratsiooni

mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.

 Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel ületada KeM

määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust.

 Valgustuse paigutusel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning vältida nende

ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid. Arvestada EVS-

EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ille Väster

vaneminspektor

Põhja regionaalosakond

+372 5340 5462

[email protected]