Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude aruanded

JÄRVA MAAKONNA

RAHVARAAMATUKOGUDE

2023. AASTA TEGEVUSE ARUANNE

Paide 2024

2

Sisukord

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1. Põhilised tegevussuunad ........................................................................................................ 4

2 Juhtimine ............................................................................................................................ 4

2.1 Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogud: ........................................................... 4

2.2 Eelarve ......................................................................................................................... 5

2.3 Projektid ....................................................................................................................... 6

2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng ............................................................................. 8

2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest .................................................................................... 8

2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused ........................................................ 9

2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised ........................................................... 10

2.4.4 Erialahariduse omandamine .................................................................................... 11

2.4.5 Töötajate tunnustamine ........................................................................................... 11

2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine ....................................................................................... 11

2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele ................................................................... 12

2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas ....................................... 13

3. Kogud komplekteerimine ja töötlemine ............................................................................... 13

4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused ............................................................................ 15

4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine ......................................................................... 16

4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused ............................................................................ 16

4.3 RVL teenindus ................................................................................................................ 19

4.4 Laste- ja noorteteenindus ............................................................................................... 19

4.4.1 Laste-ja noortekirjanduse komplekteerimine .......................................................... 20

4.4.2 Laste-ja noorte raamatukogu kasutamine ................................................................ 20

4.4.3 Laste-ja noorteteenindus, s.h lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine ...... 20

4.4.4 Laste- ja noorteüritused ........................................................................................... 21

4.5 Erivajadustega sihtrühmade teenused ............................................................................ 21

4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja

võimalusi pakkuv kultuurikeskkond .................................................................................... 22

4.6.1 kohalikul tasandil .................................................................................................... 22

4.6.2 riiklikul tasandil ....................................................................................................... 24

4.6.3 rahvusvahelisel tasandil ........................................................................................... 24

4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele ............................................................... 24

4.8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded................................................................. 25

3

4.9 Andmebaasid .................................................................................................................. 25

5. 2024. aasta tegevused ........................................................................................................... 25

LISA 1. Personali koolitus ....................................................................................................... 27

LISA 2. Raamatukogutöötajate avalikud esinemised............................................................... 28

LISA 3. Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid ............................................... 29

LISA 4. Laste ja noorteüritused ............................................................................................... 30

LISA 5. Raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete täitmine ............ 33

4

Sissejuhatus

Tabel 1

Maakonna

/linna nimi

Elanike arv

(01.12.22)

KOV-de

arv

maakonnas

Üldkasutatavate

raamatukogude

arv

Harukogude

arv

Teenindus

punktide

arv

Kokku

Järvamaa 29 824 3 3 20* 2 25

* Järva Vallaraamatukogu võrdub kasutamise mõttes Koigi harukoguga

1. Põhilised tegevussuunad

 Vähenenud raamatukoguvõrgu ja üha väheneva eelarve, kuid kulude kasvu

tingimustes jätkuvalt kvaliteetse teenuse pakkumine.

 Raamatukogu kasutajate abistamine e-riigiga suhtlemisel.

 Lisaks traditsioonilisele raamatukoguteenusele erinevate tegevuste pakkumine kõigile

elanikkonna gruppidele.

 Raamatukoguhoidjate pidev enesetäiendamine.

 Jätkuvalt raamatuhuvi äratamine ning hoidmine laste ja noorte seas.

2022. aasta lõpus püstitatud eesmärgid (planeeritud üritused, raamatufondide korrastamine,

kujunenud raamatukoguvõrgu säilimine jne.,) said täidetud.

Liikumis- ja sauna-aastal pakuti lugejatele nii erinevaid tegevusi kui korraldati ka näituseid.

Jätkuvalt on raamatukogudes probleemiks üha vananev IT-taristu ja ruuminappus.

Kuigi raamatukogudel on väga oluline koht piirkonna kultuurielus, näevad omavalitsused

sageli vaid nende ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi ja arvestamata jääb positiivne mõju

elanikkonna toimetulekule üha suureneva infohulgaga ärevas maailmas.

2 Juhtimine

2.1 Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogud:

 2022. aasta lõpuks Järva vallas väljakujunenud raamatukoguvõrk jäi püsima ja

loodetavasti jääb kestma.

 Türi raamatukogu struktuur on viimase kolme-nelja aasta jooksul kindlalt välja

kujunenud.

 Muutumatult jäi tänu direktori aktiivsele tegutsemisele püsima ka Paide linna

raamatukoguvõrk, kuigi veel aasta esimestel kuudel polnud selge Sargvere harukogu

saatus.

 Jätkuvalt osutab postiteenust Oisu raamatukogu.

 Raamatukogude lahtiolekuaegu on muudetud nii lugejate kui ka töötajate ettepanekul.

Eelkõige puudutab see avatud päevi – mitmed kogud on nüüd lahti esmaspäeva asemel

hoopis laupäeviti.

5

 Raamatukogu nõukogud tegutsevad kõigis kolmes omavalitsuses. Kuna aga nõukogu

koosseis sõltub ametikohtadest, siis on sageli vaja seda muuta ja uue kinnitamine

võtab aega. Nii ongi nõukogu tegevus väga kaootiline.

 Järva vallaraamatukogu nõukogu kogunes ühel korral. Raamatukogu direktor

andis ülevaate raamatukogudes toimuvast ja tutvustas hetkeolukorda.

 Türi raamatukogu nõukogu käis koos kahel korral. Arutati läbi

lahtiolekuaegade muutused ning probleemid eelarve, haldustegevuse ja

inventariga. Raamatukogu direktor tutvustas nii eelmise aasta tegevust kui ka

plaane uueks aastaks.

 Järvamaa Keskraamatukogu nõukogu kogunes ühel korral. Teemadeks

arengukava ja põhimäärus ning info erinevatest sündmustest raamatukogus.

2.2 Eelarve

Tabel 2

Põhieelarve Seisuga Seisuga

Muutus % 31.12.22. € 31.12.23 €

Eelarve kokku 929,025 964,936 +3,72

sh keskraamatukogu 404,155 410,587 +1,59

Personalikulu 625,921 636,308 +1,63

sh keskraamatukogu 267,981 279,406 +4,09

Komplekteerimiskulu 165,59 149,873 -10,49

sh KOV-lt 109,026 90,447 -20,54

sh riigilt 56,564 59,426 +5,06

sh keskraamatukogu 38,467 37,331 -2,95

sh KOV-lt 19,092 16,514 -13,5

sh riigilt 19,375 20,817 +7,44

Infotehnoloogiakulu 18,488 22,153 +16,54

sh keskraamatukogu 10,532 10,754 +2,06

 Kuigi eelarve võrdluses eelneva aastaga on plusspoolel, siis tegelikult tuleneb see

eelkõige riigitoetuse suurenemisest.

 Personalikulud Järva vallas vähenesid (seoses raamatukogude sulgemisega vähenes ka

koosseis), Türi raamatukogu töötajad said väga väikese palgatõusu ja

keskraamatukogus suurendas personalikulu üksnes riigitoetus.

 Komplekteerimiskulu suur miinus on seotud 5 raamatukogu sulgemisega Järva vallas

ja Paide linna asutuste eelarvete vähendamisega 15%

 Kuigi IT-kulu on plussis, siis tegelikult ei ole seis sugugi roosiline. Peale

püsiühenduste- ja erinevate aastamaksude tasumist jääb tehnika uuendamiseks

äärmiselt vähe raha. Näiteks keskraamatukogus oli see 2023. aastal vaid veidi üle

900.- euro.

6

2.3 Projektid

Tabel 3 (täielik loetelu)

Projektid, toetused (Kellelt

saadud?) Periood

Eraldatud

summa

Projekti

üldmaksumus

Järva Vallaraamatukogu

Eesti kirjanduse pidunädal Järva

vallas

(Eesti Kultuurkapital)*

16.11.2023-

05.02.2024 1 300 1 800

Järva Vallaraamatukogu

Peetri raamatukogu renoveerimine

(Kultuuriministeerium)

01.06.2023-

07.12.2023 12 790 25 558

Türi Raamatukogu

Kohtumiste sari luuletajate, kirjanike

ja illustraatoritega Väätsal

(Eesti Kultuurkapitali Järvamaa

Ekspertgrupp)

01.01.2023-

31.03.2023 405 1 000

Türi Raamatukogu

Emakeelenädala sündmuste

korraldamine

(Eesti Kultuurkapitali Järvamaa

Ekspertgrupp)

01.03.2023-

30.05.2023 500 760

Türi Raamatukogu

Kultuurisündmuste sari Väätsa ja

Lõõla piirkonnas

(Eesti Kultuurkapitali Järvamaa

Ekspertgrupp)

07.03.2023-

19.05.2023 300 1 070

Türi Raamatukogu

Suvelugemise lõpupeo korraldamine

(Eesti Kultuurkapitali Järvamaa

Ekspertgrupp)

01.08.2023-

29.11.2023 400 760

Türi Raamatukogu

Kirjanduslike kultuurisündmuste sari

Väätsa ja Lõõla piirkonnas

(Eesti Kultuurkapitali Järvamaa

Ekspertgrupp)

01.09.2023-

31.12.2023 400 1 655

Türi Raamatukogu

Kultuurisündmuste ja kirjanduslike

kohtumiste korraldamine Türi valla

raamatukogudes

(Eesti Kultuurkapitali Järvamaa

Ekspertgrupp)

01.10.2023-

16.02.2024 700 1 310

7

Türi Raamatukogu

Malering

(KOV Huvihariduse ja -tegevuse

toetus)

01.01.2023-

31.12.2023 502 502

Türi Raamatukogu

"Jalutuskäigud kirjandusmaastikul"

Väljasõit Vargamäele

gümnasistidele

(KOV Huvihariduse ja -tegevuse

toetus)

01.01.2023-

31.12.2023 223 223

Türi Raamatukogu

Kohtumised kirjanike, luuletajate,

näitlejate ja kunstnikega

(KOV Huvihariduse ja -tegevuse

toetus)

01.01.2023-

31.12.2023 1 430 1 430

Türi Raamatukogu

Toetus lauamängude soetamiseks

(KOV Huvihariduse ja -tegevuse

toetus)

01.01.2023-

31.12.2023 95 95

Türi Raamatukogu

Nelja valla raamatukogutöötajate

ühiskoolitus

(Kultuuriministeerium)

01.06.2023-

30.12.2023 2 638,00 2 638

Järvamaa Keskraamatukogu

Kohtumised kirjanikega

(Eesti Kultuurkapitali Järvamaa

Ekspertgrupp)

06.02.2023-

31.12.2023 800 1 200

Järvamaa Keskraamatukogu

Kirjandusfestivali "Prima Vista"

partnerlinna päev "Soovides

võimatut"

(Eesti Kultuurkapitali Järvamaa

Ekspertgrupp)

01.05.2023-

31.12.2023 800 3 370

Järvamaa Keskraamatukogu

Suvelugejate tunnustamine

(Eesti Kultuurkapitali Järvamaa

Ekspertgrupp)

01.09.2023-

31.12.2023 325 515

Järvamaa Keskraamatukogu

Kogukondlik ja tulevikku vaatav

raamatukogu

(Kultuuriministeerium)

01.01.2023-

31.12.2023 730 825

Kokku 24 338 44 711

*Kogu projekti esitas A.H.Tammsaare muuseum Vargamäel ja osa sellest oli mõeldud

raamatukogudele kohtumiste korraldamiseks kirjanikega – see summa ongi siin esitatud.

 Projektidest saadav raha aitab korraldada erinevaid lugemist innustavaid ja kirjandust

tutvustavaid kohtumisi ning luua mitmekesiseid ajaveetmise võimalusi

8

raamatukogudes. Ilma selle lisarahastuseta jääksid raamatukogud pelgalt

raamatulaenutuspunktideks, sest põhieelarve tavaliselt muud ei võimalda.

 Kultuuriministeeriumist koolitusteks saadud raha aitas korraldada kogemuspäevi

erinevate omavalitsuste raamatukogude vahel, sest üksteise toetamine ja kogemustest

õppimine annab motivatsiooni edasi tegutsemiseks.

 Kultuuriministeeriumi kiirendist saadud raha toel sai Peetri raamatukogu kaasaegsema

ilme.

2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng

 Maakonnas ei koondatud ühtegi töötajat.

 Aasta lõpus jäi pensionile Päinurme raamatukoguhoidja, kes meie maakonnas töötas

sellel ametikohal 53 aastat, sellest 50 Päinurmes.

 Keskraamatukogus oli probleeme uute töötajate leidmisega. Lapsehoolduspuhkusele

jäi komplekteerimisosakonna juhataja ja pensionile jäi ka meie staažikas

koduloobibliograaf (raamatukogutööd üle 40 aasta). Nii vajasime juurde kahte töötajat

1,75 ametikoha täitmiseks. Paraku osutus uute töötajate leidmine äärmiselt raskeks.

Ametikohtadele kandideerisid nii põhiharidusega kui isegi ebapiisava eesti keele

oskusega inimesed. Rõõmustasime kui saime ühe erialase kõrgharidusega töötaja, aga

paraku lahkus ta 3 kuu möödudes – põhjuseks madal töötasu. Siiski õnnestus isiklikke

kontakte kasutades leida 2 inimest (üks neist kunagi meie maakonnas raamatukogus

töötanud), kuid täitmata jäi aasta lõpuks ikkagi 0,5 ametikohta.

 Eelnev tõigi esile suure probleemi – raamatukoguhoidjate järelkasv. Sama

probleemiga nagu keskkogu 2023. aastal, maadles Türi raamatukogu 2022. aastal. On

kahetsusväärne, et raamatukogundusliku hariduse omandamiseks pole enam muud

võimalust kui tasulised kursused. Samas on suureks probleemiks ka töötasu, mis sageli

ei võimalda maksta alampalgast suuremat summat, aga nõuded ja ootused

raamatukoguhoidja ametikohale on väga suured.

2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest

Ülevaade koolitustest, milles Järvamaa raamatukoguhoidjad osalesid nii kohapeal kui ka

veebis.

 Lasteraamatukoguhoidjate suveakadeemia

 Lasteraamatukoguhoidjate päev

 Lastekirjanduse aastakoosolek

 Lugemisisu stardikoolitus

 Lasteraamatukogude kogemustuur

 Laps kirjanduses

 Algupärase laste- ja noortekirjanduse päev

 Muinasjutuvägi

 A.Sibula erialapäev

 Meediapädevuse ja nutika infotarbimise seminar

 Eneseväljendus ja esinemisoskused

 Suhterakenduste kasutamine

 Raamatukogu digiriigi nõustajana

 Kogemuspäev „Raamatukogu – kulu või investeering“

9

 ERÜ aastakoosolek

 Eesti Raamatukoguhoidjate kongress

 Maaraamatukogude suveseminar

 Maaraamatukoguhoidja päev

 Eesti kirjanduse pidunädala konverents

 Elukestva õppe edendamise võimaluste tutvustamine raamatukogude töös

 Kultuur ja kultuuridevaheline suhtlus

 Kogemusreis Oslo raamatukogudesse

 Õppereis Haljala valla raamatukogudesse

 Õppereis Lääne- ja Raplamaa raamatukogudesse

 Üldhariduskoolide arendusprogramm – fookuses on funktsionaalne lugemine

 Tekstide kirjutamise ABC

 Mis on ChatGPT ja kuidas tehisintellekti kogukonna heaks kasutada

 Energiakriis

 Rahva Raamatu kliendipäev

 Varraku kliendipäev

 Avita kliendipäev

 Koolibri kliendipäev

 Niplispitsi kursus

Nimekiri on austustäratav, kuid paljusi neist jälgiti vaid töö kõrvalt veebis. Kui suur on aga

selliste koolituste kasutegur? Kahtlemata on raamatukoguhoidjad õpihimulised ning avatud

uutele teadmistele ja oskustele, kuid kaugeltki kõik raamatukogud ei ole vähemalt 5-l päeval

nädalas avatud. Nii ei raatsi töötajad raamatukogu oma külastajatele sulgeda ning üle jääb

võimalus uusi teadmisi saada veebi teel lugejate teenindamise kõrvalt. Kuid korraliku

süvenemiseta teemasse jääb selline koolitus siiski poolikuks.

Samas räägib tasuta veebikoolituste kasuks see, et rahalised vahendid on äärmiselt napid.

Koolitussummad moodustavad üldisest eelarvest napilt 0,3%, aga seegi kulub reeglina vaid

sõidukuludeks. Lektorite töötasu saab maksta tavaliselt vaid projektidest saadud rahaga.

Lisa 1

2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused

Tabel 4

Koolituse

aeg Koolituse teema Koolitaja

Koolituse

maht/kestus

Raamatuko

guhoidjate

arv/ KOV-

de arv

Eelarve/Koolitu

seks kulutatud

summa

25.01.2023

Aabitsad -

lastekirjnduse

klassika, kellele ja

milleks

Krista

Kumberg,

Läänemaa

Keskraamatu

kogu

bibliograaf

2 AK 32/3 0

10

09.06.2023

Kogukondlik ja

tulevikku vaatav

raamatukogu.

Õppereis koos

loengutega Viimsi

ja Kose raamatu-

kogudesse

Tiiu Valm

(Viimsi rk),

Sirje Bärg

(Kose rk),

Rene

Tendermann

(Kirjastuse

Rahva Raamat

projektijuht),

Meelis Lilbok

(OÜ Deltmar)

5 AK 21/3 825

27.10.2023 Kultuurilooline

Käru

Aljona

Suržikova

(Kärude

muuseum),

Tiia Tuisk

(Käru rk)

3 AK 11/1 0

22.11.2023

Milline võiks olla

raamatukogude

tulevik,

Erasmus+rohelise

mad noored,

Kuidas hoida

vaimset tervist,

Norra

raamatukogude

süsteem

Rene Virks,

RaRA

raamatukoguv

õrgu

koolitusjuht,

Polina

Murtazina

(Järvamaa

KRK), Kaja

Sepp (Kesk-

Eesti

Nõustamis- ja

Rehabilitatsioo

nikeskuse

juhataja), Jane

Kiristaja

(Järvamaa

KRK)

4 AK 31/3 0

 Koolitused andsid uusi mõtteid igapäevatööks, avardasid silmaringi, aitasid liita

meeskonda ja õpetasid end töötuhina kõrvalt ka säästma.

 Maakonna raamatukoguhoidjaid nõustati ja juhendati nii kohapeal, kui ka e-kirja ja

telefoni teel. Peamised teemad on raamatukoguprogramm, komplekteerimine,

statistika jne. Pearaamatukoguhoidja koostas juhendid inventuuri läbiviimiseks ning

aruannete koostamiseks.

2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised:

 Ettekanded erinevatel sündmustel raamatukogus.

 Koolituste ja kogemuspäevade juhtimine.

 Sõnavõtud ja ettekanded erinevate kultuurisündmuste puhul.

 Raamatukogu ja selle tegevuse tutvustamine raadios.

11

 Raamatukogu tutvustamine külalistele.

 Ülevaated raamatukogu tegevusest ja probleemidest kohalikus omavalitsuses.

LISA 2

2.4.4 Erialahariduse omandamine.

 Kaks Järva valla raamatukogu töötajat läbisid Rahvusraamatukogu poolt korraldatud

kutsekoolituse ja said kutsetunnistuse.

2.4.5 Töötajate tunnustamine.

 Kõigile maakonna raamatukoguhoidjatele koos toetajatega korraldas Järvamaa

Keskraamatukogu jaanuaris raamatukogude aasta tänuürituse väikeste sauna-aastale

sobivate meenete ja ühise peoga, kus ei puudunud ka liikumisaastale sobivad

tegevused.

 Järva vald

 Ambla/Koeru – Eleri Kang – parim noor raamatukoguhoidja.

 Imavere raamatukogu – Järva vallaraamatukogu tänukiri Imavere raamatukogu

100. juubelil ja tänukiri R.Kamseni Lasteluulepäeva organiseerimise eest.

 Koigi raamatukogu – tänukiri Koigi Kultuuriseltsilt koostöö eest.

 Türi vald

 Kahala – Anneli Jaasma – parim maaraamatukoguhoidja Järvamaal.

 Laupa – Liina Jeena – Järvamaa Hariduse sõber 2023, nominent; EV

presidendi tänukiri uudishimupäeva korraldamise eest; Ettevõtliku Kool

edulugude konkursi „Õppimine on põnev“ nominent kategoorias „Parim

koostöötegu“; Laupa põhikooli eripreemia hea koostöö eest.

 Türi – Järvamaa hariduse sõber 2023.

 Väätsa – Järvamaa noorsootöö aasta tegu 2023 nominent kategoorias aasta

tegu või sündmus, koostöö eest Väätsa Noortekeskusega; Nordisk Litterature

tänu Põhjamaade kirjandusnädala korraldamise eest raamatukogus.

 Türi raamatukogu korraldas kõigile struktuuriüksustele traditsiooniliselt

motivatsioonireisid seekord Laupa mõisa, Mukri rabasse ning väljasõidu

Haapsallu. Kõigile maksti aasta lõpus ka väikest lisatasu.

 Paide linn

 Roosna-Alliku – tänukiri Roosna-Alliku põhikoolilt koostöö eest.

 Järvamaa Keskraamatukogu – Paide linna kultuuripreemia – Jane Kiristaja

panuse eest kultuurielu edendusse.

 Järvamaa Keskraamatukogu teenindusosakonna juhataja – Paide linna tänukiri

raamatukoguteenuse arendamise ja paidelaste lugemisharjumuste kujundamise

eest.

 Kolme staažika raamatukoguhoidja tööjuubelite (40 aastat) tähistamiseks

istutati keskraamatukogu ette õuna- ja kirsipuud.

 Kõigile raamatukogutöötajatele maksti aasta lõpus väikest lisatasu.

2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine.

 Järva vald

 Remonti vajab Albu raamatukogu.

12

 2022. aastal uutesse ruumidesse kolinud Aravete raamatukogus on senini

soojustamata maja välissein ja osa aknaid välja vahetamata. Samuti oleks vaja

juba teha väiksemaid parandustöid, sest ruumi seinte ja lae liitumiskohtadesse

on tekkinud märgatavad praod.

 Päinurme raamatukogu asus seni väga korralikes ruumides, kuid kuna vallal on

majaga teised plaanid, siis koliti aasta lõpul rahvamajja, kus 2024. aastal peaks

algama remont. Seni on ramatukogu ajutisel pinnal rahvamaja kohvikus.

 Peetri raamatukogu renoveeriti raamatukogude kiirendist saadud raha toel ja

asub nüüd vaid I korrusel (varem oli lastele mõeldud osa II korrusel).

 Koeru raamatukogus vahetati välja radiaatorid – töö, mis eelneval aastal jäi

rahapuudusel tegemata.

 Ahula ja Imavere raamatukogude põrandad vajaksid värskendust ja Ambla

raamatukogus tuleks üle värvida seinad, mille värv on kobrutama hakanud.

 Viimaste aastate jooksul on vallas palju tehtud raamatukoguruumide

kaasajastamiseks, kuid paraku on tulnud kolida väiksematele pindadele.

 Lisaks kümnele raamatukogule on vallaraamatukogul raamatubussiks

ümberehitatud kaubik, vaid paar aastat vana Renault Master

 Türi vald

 Kabala ja Käru raamatukogud on pidevas uute ruumide ootuses, kuid

takistuseks on nii raha puudus kui ka kogukonna vastasseis.

 Kahala raamatukogu ruumid on korralikud, kuid remonti vajab koridor ja

väljavahetamist välisuks.

 Oisu raamatukogu ruumid vajaksid värskendust. Osaliselt on seda teinud

raamatukoguhoidja koos abikaasaga, kes oma vaba ajast tasu nõudmata

värvisid ära kõige kehvema väljanägemisega seina, meisterdasid uue

teadetetahvli ja ehitasid mitu riiulit.

 Türi raamatukogu kolis juba paar aastat tagasi uutesse ruumidesse, kuid

seniajani on probleeme valgustuse, vanade akende ja ventilatsiooniga.

 Kõiki raamatukogusid, v.a. Kabala, kimbutab suur ruumipuudus.

 Paide linn

 Sanitaarremonti vajavad jätkuvalt nii Roosna-Alliku kui ka keskraamatukogu.

 Sargvere raamatukogu sai uued ruumid sama maja I korrusel, kus tehti

sanitaarremont.

 Vajalik oleks Viisu raamatukogu toomine I korrusele.

 Keskraamatukogus on endiselt probleemiks konverentsisaali ventilatsioon

 Aasta lõpul oli lootust keskraamatukogu ja kunstikooli ühise lagunenud

välistrepi remondiks, isegi hange kuulutati juba välja. Paraku langes ära osa

selleks mõeldud rahast ja nii jäi see töö paremaid aegu ootama.

Kokkuvõtteks – oli taas majanduslikult raske aasta – hinnad tõusid, kuid eelarvet tuli

vähendada. Kuigi raamatukogude ilme on viimastel aastatel paranenud, on ruumipuudus neis

väga suur. Paraku on omavalitsuse jaoks raamatukogu pigem raamatute kogu, mitte aga

ajaveetmis- ja kogukonnakeskus.

LISA 3

2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele.

13

 Aasta jooksul muutusi ei olnud, kuigi vähenenud on II korrusel asuvate

raamatukogude arv ja seegi on juba saavutus.

 Järva vallas asub II korrusel vaid Järva-Jaani raamatukogu. Lisaks sellele puudub

juurdepääs veel Ahula ja Koigi raamatukogudes ja osaliselt on see tagatud Imavere

raamatukogus.

 Türi vallas on juurdepääs tagatud vaid 3-s raamatukogus (Türi, Käru, Väätsa).

Ülejäänud asuvad kõik II korrusel, kuhu liikumispuudega inimestel juurdepääs

puudub.

 Paide linnas on juurdepääs tagatud Tarbjal ja keskraamatukogus, I korrusele kolis

Sargvere raamatukogu.

Tabel 5

Juurdepääs võimalik 11

Juurdepääs võimalik osaliselt 1

Juurdepääs puudub 10

2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas

 Arendustegevus praktiliselt puudub.

 Rahapuudus on krooniline, parimal juhul on ikka ja jälle märksõnaks taaskasutus

 Kui töötajate arvuteid on tasapisi uuendatud, siis kasutajate käsutuses olevate seis on

vilets. Kuigi kõige hädavajalikumad toimingud saab nendega tehtud, on probleeme nii

kiiruse, interneti kui ka seadmete ühildumisega (kasutajate arvutist pole näiteks

võimalik printida).

 Suuri projekte riistvara ostude puhul seega ei olnud. Väiksematest saab nimetada vaid

Türi valla kahele raamatukogule ostetud värvilaserprinterit ja keskraamatukokku

soetatud serverit ning 2 arvuti väljavahetamist kasutatud, kuid siiski uuemate vastu.

 Areneb üksnes raamatukoguprogramm RIKS.

3. Kogude komplekteerimine ja töötlemine

 Statistiliselt osteti maakonna raamatukogudesse 2023. aastal ligi 300 eksemplari

teavikuid vähem kui 2022. aastal. Põhjuseks 5 raamatukogu sulgemine Järva vallas.

 Teavikute hankimist mõjutas suurenenud riigitoetus, samas kui omavalitsuste

komplekteerimiskulu vähenes ja seda mitte ainult Järva vallas suletud raamatukogude

tõttu .

 Kerkinud on nii raamatute kui perioodika hinnad – üha enam mõeldakse

raamatukogudes, mida tellida, mida mitte.

 Keskraamatukogu kaudu hangiti maakonna raamatukogudesse 8 572 eksemplari

teavikuid, neist ostudena 7 684 eksemplari. Võrreldes eelmise aastaga oli muutus

siiski suhteliselt väike – kõigi hangitud eksemplaride arv suurenes 1,3% võrra ja vaid

3,1% vähenesid ostud.

 Suurimad tarnijad on Rahva Raamat, Ühinenud Ajakirjad, Varrak ja Bestkaup.

 Probleemiks oli venekeelse kirjanduse soetamine. Suur tänu Sillamäe raamatukogule,

kes saatis meile kingitusena ligi 80 eksemplari raamatuid. Aasta lõpul saime

venekeelset kirjandust tellida Rahva Raamatust.

14

3.1 Komplekteerimise põhimõtted ja uuendused (sh e-teavikud)

 Komplekteerimise põhimõtted on ikka samad – järgime raamatukogude töökorralduse

juhendit ja Kultuuriministeeriumi määrust, arvestame piirkonna elanike soovide ja

vajadustega ning lähtume rahalistest võimalustest.

-annetuste osakaal kogude juurdekasvust

 Jättes kõrvale teavikud, mis Järva valla suletud raamatukogudest üle anti ja 2023.

aastal arvele võeti, siis annetati kokku 414 eksemplari, mis moodustab 4,7%

hangitutest.

-kogude kasutatavus ja seosed lugejate sihtrühmadega

 Suurima osakaaluga maakonnas nii ostetud kui laenutatud raamatutest on ilu-ja

lastekirjandus – vastavalt 82,5% ja 83,2%

 Teisele kohale maakonnas jääb haridus-, sõja- ja turismialane kirjandus – 3,3%

ostudest ja 3,1% laenutustest.

 Kolmandal kohal ostudest on liik 1, mis aga laenutuste arvult on neljandal kohal –

vastavalt 3% ja 2,6%

 Neljandal kohal ostudest ja kolmandal laenutustest on kunsti- ja sporditeemalised

raamatud – vastavalt 2,7% ja 2,8%

 Kuigi enim lugejaid on maakonnas vanuses 8 – 12, siis enim laenutavad ikkagi

inimesed vanuses 66 – 79. Samas kui Järva vallas on usinamad lugejad 66 – 81, siis

Türi vallas lisaks 60 – 77-aastastele ka 8-aastased ning Paide linnas lisaks 56 – 72-

aastastele ka 9-aastased. Nendest arvudest nähtub, milline on vanuse skaala linna ja

maapiirkonnaga võrreldes.

 Laenutuste edetabeleid juhivad kindlalt laste soovituslik kirjandus ja raamatud, mis

pakuvad eelkõige meelelahutust. Tõsi, sel aastal oli maakonnas edetabeli tipus Eero

Epneri raamat „Lembit Ulfsak“. Seda raamatut ka reserveeriti enim, reserveeringutes

jäi teisele kohale Lucinda Riley „Atlas“ ja kolmandale Mauri Dorbek „Ma tahan. Ma

suudan. Ma võin“, kuid maakonna laenutuste TOP 10-sse viimased kaks ei mahtunud.

Endiselt on populaarne Delia Owens „Kus laulavad langustid“ – maakonna TOP 10-s

seitsmendal kohal. Jätkuvalt loetakse usinalt Minu sarja raamatuid.

3.1.1 Raamatu komplekteerimine (trükis + e-raamat)

 E-raamatute järele puudub nõudlus ja nii pole neid maakonna raamatukogudesse ka

hangitud

 Raamatuid ostetakse tavaliselt ühes eksemplaris. Erandiks siin vaid soovituslik laste-

ja noortekirjandus, mida eelkõige koolidega ühendatud raamatukogudesse püütakse

muretseda suuremas eksemplaarsuses, kui rahalised vahendid seda võimaldavad.

3.1.2 Perioodika komplekteerimine

 Maakonna raamatukogudesse oli 2023. aastal tellitud 101 perioodilist väljaannet, mis

on 8 võrra vähem kui 2022. aastal. Lisaks saadi tasuta 21 nimetust.

15

 Kuigi mitmete paberlehtedega kaasneb ka digiväljaanne, siis kohapeal soovitakse

lugeda ikka trükiväljaannet.

 Kogu kultuuriperioodika valik on maakonnas olemas – enim tellitud on ikka Täheke ja

Hea Laps ning täiskasvanutele Teater.Muusika.Kino ja Sirp.

 Samas perioodika laenutuste arv pidevalt väheneb, kuigi võrreldes eelneva aastaga on

see vaid 0,3% . Laenutuste koguarvust moodustas perioodika 2022. aastal 12,5% ja

2023. aastal 12,2%

3.1.3 Auviste komplekteerimine

 Auviseid enam ei hangita, kuna puudub nõudlus. Sel aastal sai vaid Türi raamatukogu

kingitusena juurde 2 auvist.

3.2 Inventuurid, mahakandmised

 Inventuurid toimusid Ambla, Kabala ja Väätsa raamatukogudes.

 Võrreldes paari eelneva aastaga jäi mahakantud eksemplaride arv tagasihoidlikuks,

kuid see on seotud raamatukoguvõrgu ümberkorraldustega Järva vallas. 2022. ja 2023.

aasta võrdluses Türi ja Paide raamatukogudes kustutamiste arv tõusis – vastavalt

16,4% ja 26,1%

4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused

 Raamatukogu põhiteenused muutunud ei ole – teavikute koju- ja kohallaenutus,

päringutele vastamine, arvutite kasutamine, võimalus printida, teha valguskoopiaid,

skanneerida, osaleda lugejakoolitustes, kasutada ruume nii kaugtööks kui ka

videokoosolekutel osalemiseks.

 Järva vallas osutab lisaks paiksetele raamatukogudele raamatukoguteenust

raamatubuss „Krõõt“.

 Oisu ja Türi raamatukogud pakuvad dokumentide lamineerimisteenust.

 Oisu raamatukogus on Omniva teeninduspunkt.

 Mitmed lugejad on harjunud saatma enne külastust e-kirju raamatusooviga.

 RIKSWEBi külastus on tõusnud 34% . Suurenenud on ka teavikute reserveerimine

veebis, moodustades kõigist reserveeringutest kolmandiku.

 Pea poole võrra on suurenenud iseteenindusautomaadi RITA kasutus, kuid arvuliselt

on see siiski marginaalne (vaid 84 korda aasta jooksul). Lugeja jaoks on ikkagi oluline

suhtlus raamatukoguhoidjaga, kui juba kohale on tuldud.

 Hoogsalt on tööle hakanud laenutusplatvorm MIRKO. 2023. aastal saadi tellimusi 117

inimeselt. Samas oli ka juhus, kus meie raamat läks Paide inimesele, kes nähes

raamatukogu templit tuli ise kohale, et see meile tagastada. Paraku ei saanud me

raamatut temalt tagasi võtta ja ta pidi ikkagi kasutama pakisaatmisteenust.

 Järva vallas viidi läbi raamatukogu kasutajate rahulolu uuring. Uuringus osales 125

vastajat. Selle järgi on Järva valla raamatukogude keskmine külastaja naissoost

pensionär, kes on olnud oma koduraamatukogu kasutaja üle 10 aasta ning kes külastab

raamatukogu tavaliselt 2-3 nädala tagant. Peamised põhjused raamatukogu

16

külastamiseks on ilukirjanduse laenutamine või tagastamine ning sündmustel

osalemine ja suhtlemine. Raamatukogudes toimuva kohta saadakse infot enim isikliku

suhtluse kaudu ehk suust-suhu levib teave kõige paremini. 68% vastanutest on

soovitanud mõnda Järva valla raamatukogu pereliikmele, sõbrale, tuttavale või

kolleegile. Arenguvõimalustena toodi enim välja raamatukappi ning kohviautomaati.

Samas on väga raske saada teada nende inimeste arvamust, kes raamatukogu ei külasta

ega soovi uuringust osa võtta.

4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine.

 Kõigis raamatukogudes on tagatud juurdepääs avaliku andmesidevõrgu kaudu

avalikule teabele. Paraku raamatukogude arvutipark on vananenud ja seega ei vasta

sageli teenuse kvaliteet nõudlusele.

 E-riigiga suhtlemisel vajavad paljud raamatukoguhoidja abi või vähemalt n.ö. käe

hoidmist, et end kindlamana tunda.

 Sel aastal tuli tihti abistada ka e-posti konto loomisel, sest hot.ee muutus tasuliseks ja

postkast sooviti reeglina üle viia gmail.com kontole.

 Kuigi raamatukogud väidavad tavaliselt, et AIPi ei kasutata või kasutatakse vähe,

näitavad arvud midagi muud. Registreeritud arvutikasutus on maakonnas suurenenud

6,2%

 Suurima hüppe on teinud Türi raamatukogu, kus arvutikasutus on suurenenud 21,6%.

Ka Oisu raamatukogus on see kasvanud 10,8%. Samas vähenes arvutikasutus 14,9%

keskraamatukogus, kus see oli senini aasta-aastalt tõusnud.

4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused. Üldistav ja muutusi näitav kokkuvõte.

Tabel 6

Raamatukogu Lugejad 2022 Lugejad 2023 Muutus (+-)

Rahvark

mk-s kokku*

9 181 8 995 -186

MKR kokku** 3 106 3 199 +93

*Rahvaraamatukogud maakonnas kokku

**Maakonnaraamatukogu koos oma haruraamatukogudega kokku

Tabel 7

Raamatu-

kogu

Külastused

2022

Külastused

2023

Muutus

(+-)

Virtuaal-

külast.

2022

Virtuaal-

külast.

2023

Muutus

(+-)

Rahvark

mk-s kokku*

137 475 138 346 +871 41 506 35 198 -6 208

MKR

kokku**

40 596 39 919 -677 28 869 27 421 -1 448

*Rahvaraamatukogud maakonnas kokku

**Maakonnaraamatukogu koos oma haruraamatukogudega kokku

17

Tabel 8

Raamatu-

kogu

Laenut-d

2022

Laenut-d

2023

Muutus

(+-)

Päringud**

* 2022

Päringud**

* 2023

Muutus

(+-)

Rahvark

mk-s kokku*

237 765 242 208 +4 443 5 690 6 980 +1 290

MKR

kokku**

64 603 62 382 -2 221 2 468 3 512 +1 044

*Rahvaraamatukogud maakonnas kokku

**Maakonnaraamatukogu koos oma haruraamatukogudega kokku

 Järva vald

 Kõik põhinäitajad on langenud, põhjuseks eelkõige 2022. aasta lõpul suletud 5

raamatukogu, lisaks oli Peetri raamatukogu pikalt remondis. Ka vähenes Järva

valla elanike arv 200 võrra.

 Eks raamatukogude teema-aasta tõi ka rohkem inimesi raamatukokku ja nüüd

on kasutajateks taas põhiliselt oma raamatukogule truuks jäänud lugejad.

 Kui analüüsida kasutajaid, kes olid suletud raamatukogude lugejad 2022.

aastal, siis neist 36% hakkas kasutama mõnda teist läheduses asuvat

raamatukogu või raamatubussi. Osa kasutas raamatubussi juba varem

paralleelselt kohaliku raamatukoguga. Ikkagi pole tänaseks suur osa suletud

raamatukogude lugejatest teisi meie maakonna raamatukogusid külastama

hakanud. Samas tuleb arvestada muidugi ka sellega, et osa neist olid n.ö.

suvelugejad – eriti just lapsed, kes on suveks maale tulnud.

 Raamatubussi lugejate arv tõusis 4 kasutaja võrra, suurenes ka laenutuste arv

(+681), paraku langes külastuste atv (-446). Ilmelt on see tingitud sellest, et

lugejad laenutavad korraga rohkem raamatuid, sest kuigi bussi graafik

püütakse teha võimalikult kasutajasõbralik, eeldab see ikkagi lugejalt rohkem

aja planeerimist.

 Türi vald

 Kuigi lugejate arv veidi langes, siis hüppeliselt on tõusnud nii külastuste kui

laenutuste arvud.

 Suurim tõus laenutuste ja külastuste osas oli Türi, Kabala, Kahala ja Väätsa

raamatukogudes. Kabalas ja Väätsal on uute inimeste tööle asumisega

raaamatukogutöö, eriti just laste ja noortetöö, hoogustunud. Kahala

raamatukogu kõrvalruumides asub juuksur ja nii on tema kliendid leidnud tee

ka raamatukokku.

 Väätsa ja Türi raamatukogude laenutuste üldarvust moodustab väga suure osa

kohalkasutus – Väätsal 62,6% ja Türil 42,2 %. Eks oma osa on siin usinamal

registreerimisel, kuid mõlemas raamatukogus korraldatakse ka ohtralt

raamatuid tutvustavaid üritusi, mis innustab lugejaid kohapeal trükiseid

sirvima.

 Paide linn

 Kuigi lugejate arv suurenes, siis nii külastused kui laenutused vähenesid.

18

 Positiivselt mõjus Sargvere raamatukogu kolimine esimesele korrusele –

suurenesid kõik põhinäitajad.

 Laenutuste arvu langus keskkogus oli tingitud ühelt poolt kohalkasutuse

vähenemisest, aga teiselt poolt ka sellest, et vähendatud eelarve ei lubanud osta

kõike, mis meie lugejale huvi oleks pakkunud. Aasta lõpus sai küll juurde

hangitud nii mõnigi aasta jooksul ostmata jäänud raamat, aga lugejani jõuavad

need alles uuel aastal.

 Keskkogus oli külastuste arvu languse üheks põhjuseks ka aasta lõpu

ruumieksperiment – hubase ajaveetmiskoha sisseseadmine fuajees. Sealsed

külastused jäid (ja jäävad ka edaspidi) registreerimata, sest seal pole võimalust

neid loendada. Külastustena lähevad kirja üksnes laenutusosakondade ja

lugemissaalide kasutajad.

 Keskkogu teeb koostööd Töötukassaga, kelle poolt organiseeritud koolitusteks

ja psühholoogiliseks nõustamiseks kasutatakse meie ruume. Samuti tegutseb

meie õppeklassis eelkool ja järelaitamiskursus matemaatikas. Ruumide

rentijaid erinevateks koolitusteks ja loenguteks on veelgi, aga meie neid

raamatukogu külastustena ei registreeri.

 Virtuaalkülastuste arv on languses – infot raamatukogude kohta saadakse pigem

sotsiaalmeediast või lihtsalt guugeldades.

***Infopäringud

 Infopäringute arv on suurenenud – küllap on siin oma osa ka usinamal

registreerimisel. Samas ei peegelda see arv veel kaugeltki tegelikkust.

Raamatukoguhoidjad peavad seda igapäevatöö osaks ja nii ei nähta vajadust seda

eraldi välja tuua.

 Päringute teemad puudutavad eelkõige käsitööd, kokandust, rahvarõivaid, kodulugu,

loodust. Otsida tuleb nii näidendeid, rahvatantse kui ka noote – sageli väga üldiste

tunnuste alusel. Aga päringute hulgast ei puudu ka maisemad – bussigraafik, erinevate

sõnade tähendused jne.

 Mõned näited – Diplomaatilise korpuse automärgistus, fakte ja mälestusi Oisust,

hävituspataljoni tegutsemine Järvamaal, klassiväline töö aastatel 1945-1959 Paide

Keskkoolis, laevade tehnilised joonised, maadlus Eestis 1960-ndatel, puidust

söögialus kassidele, soome-tüüpi ahju ehitamine, maakividest müüri ladumine, Ida-

Virumaa rahvarõivad, kudumise tingmärgid, kutsika kasvatamine, Eesti baleriinide

isanimed.

Tabel 9

Raamatu-

kogu

Virtuaalürituste arv Virtuaalüritustel

osalejate arv

Virtuaalürituste

järelvaatajate arv***

2022 2023 2022 2023 2022 2023

Rahvark

mk-s

kokku*

0 1 0 180 0 573

MKR

kokku**

0 0 0 0 0 0

19

*Rahvaraamatukogud maakonnas kokku

**Maakonnaraamatukogu koos oma haruraamatukogudega kokku

***kui järelvaatamine võimaldati peale ürituse toimumist

 Kogemuspäev „KOV ja raamatukogu. Raamatukogu – kulu või investeering“

korraldati Türi raamatukogus. Rohkem virtuaalüritusi või -koolitusi ei korraldatud,

sest puuduvad nii tehnika kui oskused. Selleks tehnika rentimine ja seda haldavate

inimeste palkamine on väga kulukas.

Tabel 10

Raamatu-

kogu

Virtuaalkoolituste arv Virtuaalkoolitustel

osalejate arv

Virtuaalkoolituste

järelvaatajate arv***

2022 2023 2022 2023 2022 2023

Rahvark

mk-s

kokku*

MKR

kokku**

*Rahvaraamatukogud maakonnas kokku

**Maakonnaraamatukogu koos oma haruraamatukogudega kokku

***kui järelvaatamine võimaldati peale koolituse toimumist

Tabel 11

Raamatu-

kogu

Virtuaalnäituste

arv 2022

Virtuaalnäituste

arv 2023

Virtuaalnäituste

külastajate arv

2022

Virtuaalnäituste

külastajate arv

2023

Rahvark

mk-s

kokku*

MKR

kokku**

*Rahvaraamatukogud maakonnas kokku

**Maakonnaraamatukogu koos oma haruraamatukogudega kokku

4.3 RVL teenindus

 RVLi teenus on vähenenud, kuid väiksem on ka maakonna raamatukogude arv.

 Teenus toimib väga hästi Järva valla raamatukogudes tänu raamatubussile.

 Türi vallas ja Paide linnas toimib RVL jätkuvalt üksnes töötajate, sugulaste ja tuttavate

kaasabil.

 Tellimusi väljaspoolt maakonda oli 11.

 Maakonnavälise raamatusoovi puhul oleme tutvustanud MIRKOt.

4.4 Laste- ja noorteteenindus

 Kõigis maakonna raamatukogudes on olulisel kohal lastes ja noortes lugemishuvi

tekitamine-kasvatamine koostöös lasteaedade, koolide ja noortekeskustega.

 Oluline on ka õpetajate suhtumine ja soov teha raamatukoguga koostööd. Edukamad

on kindlasti need raamatukogud, mis asuvad koolides.

20

 Lugemisisu programm on suureks innustuseks – see toob kohale rohkem lapsi

raamatuid sirvima ja lugema.

4.4.1 Laste-ja noortekirjanduse komplekteerimine

 Hangitud ilu- ja lastekirjandusest moodustas laste- ja noortekirjandus 30% ja sellest

eesti autorite teosed 47%

 Priorideetiks on eesti kirjanike raamatud, välisautorite tunnustatud teosed, juba

olemasolevate sarjade järjed ja valikuliselt aimekirjandus.

 Nii jooksva kui järelkomplekteerimise puhul arvestatakse kooli soovitusliku

lugemisvaraga, aga ka võimalusega soovituslikke raamatuid vahetada RVLi teel.

 Väikelaste raamatute puhul on oluline, et see oleks mõeldud korduvkasutuseks, mida

saab raamatukogust laenutada rohkem kui üks kord.

 Lisaks raamatutele ostetakse ka erinevaid lauamänge, kuna raamatukogud on lastele

muutunud üha enam ajaveetmise kohaks.

 Kahju, et Lugemisisu programmi raamatute hankimist enam riigi poolt ei toetata.

4.4.2 Laste-ja noorte raamatukogu kasutamine

Tabel 12

Rmtk Lug-d

2022

Lug-d

2023

Muutus

(+-)

Külast-d

2022

Külast-d

2023

Muutus

(+-)

Laenut

2022

Laenut

2023

Muutus

(+/-)

Rahvark

mk-s

kokku*

2 742 2 804 +62 43 688 46 011 +2 323 22 653 23 957 +1 304

MKR

kokku**

877 962 +85 9 852 9 417 -435 6 078 6 469 +391

*Rahvaraamatukogud maakonnas kokku

**Maakonnaraamatukogu koos oma haruraamatukogudega kokku

 Tabel rõõmustab juba teist aastat järjest – kõik põhinäitajad maakonnas on

suurenenud.

 Külastuste arvu langus Paide linna raamatukogudes on osaliselt tingitud sellest, et

eelneval, raamatukogude teema-aastal, leidsid klassid ja lasteaiarühmad tihedamini tee

raamatukokku. Keskkogu fuajeesse loodi mugavad kohad, kus lauamänge mängida ja

joonistada – nii ei läinudki mitmed lapsed enam II korrusele lasteosakonda. Samas

fuajees külastusi ei registreeritud.

 Kõige rohkem suurenes külastatavus ( +2001) Väätsa raamatukogus, kus on nüüd väga

aktiivne töötaja, kellel on hea koostöö nii lasteaia kui ka kooliga.

 Järva valla Imavere raamatukogus kasvasid tublisti nii külastuste (+659) kui ka

laenutuste (+629) arvud tänu kooli tööle asunud uuele eesti keele ja kirjanduse

õpetajale, kes suunab lapsi lugema ja raamatukogu kasutama.

 Jätkuvalt lähevad statistika jaoks kaduma lapsed, kellele laenutavad raamatuid

lapsevanemad või õpetajad.

4.4.3 Laste-ja noorteteenindus, s.h lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine.

21

 Lastes ja noortes lugemishuvi tekitamiseks ja neist raamatusõprade kujundamiseks

korraldatakse raamatukogudes mitmesuguseid sündmusi.

 Väga hea on Lugemisisu programm, mis innustab lapsi rohkem raamatuid sirvima ja

lugema.

 Samuti toovad lapsi lugemise juurde erinevates vormides suvelugemisprogrammid

 Populaarsed on erinevad huviringid, laste- ja perehommikud, aine- ja loovustunnid,

kus käelise tegevuse kõrval tutvustatakse ka raamatuid.

 Noortele korraldatakse koostöös koolide ja noortekeskustega kõne- ja luulevõistlusi.

 Raamatukogud püüavad anda oma võimaluste juures parima, et raamatud lastele

meeldivaks ja põnevaks teha ning kui õpetajad ja lapsevanemad on koostöövalmid,

siis on jätkuvalt lootust, et laps ja lugemine loeb.

4.4.4 Laste- ja noorteüritused

 Traditsiooniliselt toimusid ettelugemisvõistlus, maakondlik kirjandusmäng ja

Luuleprõmm.

 Palju positiivset tagasisidet oleme saanud Luuleprõmmu eelvooru korraldamise eest –

seeläbi on lastel ja noortel võimalus oma loomingut tutvustada ning nad on saanud

esinemisjulgust ja –kogemust.

 Kahjuks muutub kirjandusmängu korraldamine aasta-aastalt raskemaks, sest uusi

raamatuid on vähe ja nii ongi mäng jäänud Paide ja Türi keskseks.

 Igal aastal tähistatakse emakeelepäeva, toimuvad Hommikuhämaruse ettelugemised

Põhjamaade kirjandusnädalal, au see hoitakse rahvakalendri tähtpäevi.

 Aasta kirjanikuks oli Eno Raud, kelle loomingut erinevatel sündmustel kasutati. Ka

ettelugemispäeva lood olid tema raamatutest.

 Mitmed sündmused olid seotud liikumisaastaga – ukraina tantsu töötuba, kepphobuste

pidu, kivikeks raamatuteni jõudmiseks jne.

 Eesti kirjanduse pidunädalal oli Järva valla raamatukogudes ja koolides kohtumised

kirjanike ja kunstnikega.

 Oli huvitavaid näituseid, viktoriine, teematunde jm.

 Liiklusnädal aitas hämaral ajal meelde tuletada liiklusreegleid.

 Järvamaal käisid noorte lugejatega kohtumas Kristi Piiper, Wimberg, Anti Saar, Kairi

Look, Aidi Vallik, Jaanus Vaiksoo, Markus Saksatamm, Kaia Raudsepp, Contra,

folklorist Maili Metssalu ja koomiksikunstnik Veiko Tammjärv.

LISA 4

4.5 Erivajadustega sihtrühmade teenused

Tabel 13

Kordade arv Teenuste arv Kasutajate arv

Koduteenindus 285 1 59

 Koduteenindust liikumispuudega inimestele aitavad teha ka sotsiaaltöötajad ja

tugiisikud.

22

 Koduteenindust osutatakse ka kaugemal elavatele pensionäridele, ajutiselt

liikumisvõimetutele lugejatele, haigetele, aga ka neile, kes töö tõttu ei saa

raamatukogu külastada (neist viimased muidugi tabelis ei kajastu).

 Teenuseks on raamatute laenutamine ja tagastamine.

Tabel 14

Teenused teistele asutustele Ürituste arv Osavõtjate arv

4 28 426

 Teenuseid teistele asutustele osutavad Türi, Käru ja Väätsa raamatukogud. Tehakse

koostööd Türi Kodu, Käru Südamekodu ja Väätsa eakate koduga.

 Türi Kodu kliendid käivad kord kuus raamatukogus, kus neile tutvustatakse kirjandust

ja arutletakse erinevatel teemadel.

 Käru Südamekodu elanikele on loodud raamatuklubi. Lisaks väiksemale grupile

koostab raamatukoguhoidja erineva programmiga kokkusaamisi.

 Väätsa eakate kodus käib raamatukoguhoidja tutvustamas erinevaid tähtpäevi,

korraldab viktoriine jne.

4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja

võimalusi pakkuv kultuurikeskkond

 Raamatukogud ongi kujunenud kohalikku pärandit jäädvustavateks, elukestvat õpet

toetavateks ja erinevaid vaba aja võimalusi pakkuvateks kohtadeks.

 Raamatukokku tullakse mitte ainult raamatuid laenutama, vaid ka erinevate murede

korral abi saama, mitmesuguste teemade kohta infot hankima, kohtuma huvitavate

inimestega, vaatama näitusi jne.

 Raamatukogude juures tegutsevad erinevad huviringid ja -klubid, korraldatakse

teabepäevi jm.

4.6.1 Kohalikul tasandil

 Koostööpartneriteks on kõigis omavalitsustes kohalikud haridusasutused, huvikoolid,

külaseltsid, rahvamajad, päevakeskused, muuseumid, aga ka erinevad huvialaringid,

MTÜ-d ning muidugi kohalikud omavalitsused.

 Türil loodi MTÜ Türi valla Raamatukogusõprade Selts.

Järgnevalt üht-teist aasta jooksul toimunust omavalitsuste kaupa. Loetelu erinevatest

sündmustest ja näitustest pole siin kaugeltki täielik – toimus veel palju muudki põnevat.

 Järva vald

 Korraldati järjekordne Eesti kirjanduse pidunädal mitmete kohtumiste ja

konverentsiga.

 Lugejatega kohtusid Ants Aaman, Urve Tinnuri, Maire Aunaste, Ketlin

Priilinn, Lauri Räpp ja Toivo Laan.

 Fotokonkursi „5 ilusat hetke Järva vallas“ võitnud tööde näitus oli üleval

mitmes raamatukogus.

 Imaveres toimus taas R. Kamsenile pühendatud luulepäev „Luulelumi“.

23

 Koos eakatega käidi matkal tutvumas Pilistvere kultuurilooliste paikadega.

 Kodutute loomade varjupaiga jaoks koguti raha Imavere raamatukogu

korraldatud käsitöö näitus-müügil.

 Imavere raamatukogu tähistas 100. sünnipäeva koos sõprade ja endiste

töötajatega ning koostas näituse, mis tutvustas raamatukogu ajalugu koos

rohkete fotodega.

 Ahula raamatukogus oli näitus kohvitassidest.

 Aravete raamatukogus olid üleval tunnustatud hobifotograafi Ain Palossoni

loodusfotod, kooli õpilastööd ja Mondo Maailmakooli näitus

„Šokolaadikampaania“.

 Koeru raamatukogus oli Hendrik Relve looduspiltide näitus.

 Türi vald

 Eakad kogunesid nii Kahala, Käru, Väätsa kui Türi raamatukogudes – kohtuti

Türi valla keskkonnaspetsialisti ja linnaaednikuga, korraldati lauamängude

õhtuid ja saadi kokku ka lihtsalt muljete vahetamiseks.

 Külas käisid Jaak Juske, Märt Treier, Polina Tšerkassova, Ena Mets, Contra ja

Maarja-Liis Mölder.

 Oisu raamatukogu juurde loodi raamatuklubi, mis kogunes aasta jooksul 6 korda

ja kus arutleti erinevate, just tõsisema sisuga raamatute üle.

 Oisu raamatukogu tähistas 105. sünnipäeva.

 Türi raamatukogus oli kokku kuus reisiõhtut ja viis raamatuesitlust.

 Türil toimus viis loovkirjutamise õpituba täiskasvanutele ja mitu

omaloominguõhtut.

 Türi raamatukogu korraldas linnuvaatlusretke.

 Valla raamatukogude üritusi ilmestasid muusikaga Tarmo Selter, Aime ja Taivo

Lippur.

 Laupa raamatukogu osales laulupeoks paelapunumise aktsioonis.

 Väätsa raamatukogus alustas tööd hispaania keele kohvik.

 Oli mitmeid huvitavaid näituseid – Tuulike Kivestu-Rotella illustratstioonide

rändnäitus „Siis, kui teinekord“, Mati Michelise ja Raimo Aasa näitus

„Äratuskell karikatuurides“, Gita Treice katuselaastudele joonistatud

illustratsioonide näitus raamatule „Krääbu Töllu Tsips“, Konrad Mägi

repronäitus, Made Balbati illustratsioonide näitus, käsitöönäitus „Kirjad Türilt“,

Ülle Järve maalinäitus „Avastamata radadel“ ja muidugi Türi raamatukogu suur,

ligi kahesajast mängukarust koosnev näitus.

 Paide linn

 Roosna-Allikul toimusid kirjandustunnid „Tammsaare radadel“, „Virtsust

Kuressaareni“ ja Hando Runnel 85 ning kirjandushommik Artur Alliksaar 100.

 Roosna-Allikul toimus naljapäeval anekdootide lugemise võistlus.

 Kohtusid Albu ja Roosna-Alliku raamatusõbrad.

 Sargvere raamatukogus kohtuvad suguvõsa ja kodukandi ajaloo uurijad.

 Tarbja raamatukogus toimus mitu tervise teemalist üritust.

 Sargvere raamatukogus oli näitus Vana aja asjad – tikutoosid ja nahkehistööd.

 Paide linna raamatukogudes käisid lugejatega kohtumas Vootele Ruusma ja

Terje Luik Roosna-Allikul, keskkogus Jaak Juske ning Kärt ja Joonas

Hellerma.

24

 Keskraamatukogus alustas tööd eesti keele kohvik ukrainlastele.

 Tegevusmuuseumis toimunud Jaan Eilarti 90. sünniaastapäevale pühendatud

konverentsi näituse koostamisse andis oma panuse ka keskraamatukogu.

 Hea koostöö on raamatukogul Ingerisoomlaste Seltsiga – ühiselt avati meil

näitus Ingerisoomlaste armsad asjad.

 Oma töid eksponeerisid keskraamatukogus Paide Kunstikooli erinevate

osakondade õpilased.

 Keskraamatukogus sai vaadata osakonnajuhataja ja hobifotograaf Aive Äärma

fotosid liblikatest.

 Keskraamatukogus toimus järjekordne jõulu-eelne käsitöö näitus-müük.

4.6.2 Riiklikul tasandil

 Koostööpartneriteks on eelkõige ikkagi ERÜ, RaRa, Eesti Lastekirjanduse Keskus,

aga ka teiste maakondade raamatukogud ning Oisu raamatukogul orienteerumisklubi

Okas ja Ernst Idla Selts.

 Järjekordne liiklusnädal toimus koostöös Maanteeametiga.

 Türi, Järva valla, Põhja-Pärnumaa, Tori ja Põhja-Sakala raamatukogude koostöös

toimus 2 koolituspäeva.

 Järva Vallaraamatukogu töötajad käisid Haljala Valla raamatukogudes ja koos

Mikitamäe raamatukoguga viidi ellu kutsekoolituse projekt, kus tutvustati

raamatubussi ja milles lõi kaasa ka Contra.

 Järva Vallaraamatukogu külastasid kolleegid Kohila, Hageri ja Tartu

Linnaraamatukogust.

 Järva-Jaani raamatukogus toimus tõsieluseriaali „Minu küla“ filmimine.

 Järvamaa Keskraamatukogu külastasid Jõgevamaa ja Raplamaa raamatukoguhoidjad.

 Maakonna raamatukogudega käisime kogemusi vahetamas Viimsi, Kose ja Käru

raamatukogudes.

 Keskraamatukogus oli mitmeid rändnäitusi – Arheoloogilised väljakaevamised Eestis,

2023. aasta 25 kaunimat raamatut ja 5 kaunimat lasteraamatut, RaRa

rändinstallatsioon Looduse nõud ja jõud, Janek Lassi Mikrokristallide lõputu maailm

ning Pallase Kunstikõrgkooli tudengite väga põnev näitus Krõbinad karbis.

 2023. aasta Prima Vista partnerlinnaks oli Paide. Koostöös kirjanike,

Tegevusmuuseumi, Paide Muusika- ja Teatrimajaga, näitetruppide ja muusikutega

sisustati osavõtjaterohke päev.

4.6.3 Rahvusvahelisel tasandil

 Keskraamatukogus oli näitus 100 aastat Rumeenia ja Eesti diplomaatilisi suhteid,

mille koostas Rumeenia välisministeeriumi arhiiv koostöös Eesti välisministeeriumi,

Eesti Rahvusarhiivi, Rumeenia Suursaatkonnaga Tallinnas ja Eesti Suursaatkonnaga

Bucarestis. Näituse avamisel osales ka Rumeenia suursaadik Eestis.

4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele.

 Peamiseks sihtrühmaks on eelkõige lapsed ja eakad.

 Individuaalkoolituste arv on võrreldes 2022. aastaga jäänud praktiliselt samaks (vaid 2

koolitust vähem), kuid kasvanud on rühmakoolituste arv + 20. Rühmakoolituste

25

kasvule on eelkõige kaasa aidanud Väätsa raamatukogu töötaja, kes korraldab

õpilastele ja lasteaiarühmadele rohkelt põnevaid raamatukogu ja raamatuid

tutvustavaid üritusi.

 Individuaalkoolituste põhiteema on digipädevuse arendamine.

 Nii Türil, Väätsal kui ka keskraamatukogus töötavad keelekohvikud.

 Türi raamatukogus tegutseb juba mitmendat aastat malering.

 Koostöös kohalike rahvamajade, huvikoolide, aga ka lihtsalt hakkajate inimestega

tegutsevad erinevad huviklubid.

 Keskraamatukogu kunstikirjanduse fond on abiks Paide Kunstikoolile ja kuna asume

ühes majas, siis tunnid viiaksegi kord nädalas läbi meie juures.

4.8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded

 Raamatukogude tegevust kajastavad nii kohalikud kui ka üleriigilised meediakanalid,

infot leiab raamatukogude kodulehtedelt, sotsiaalmeedia kontodelt, nii maakondlike

kui omavalitsuste paber- ja veebiväljannetest ning nende kodulehtedelt, aga ka

infotahvlitelt.

 Samas näitas Järva vallas läbi viidud lugejauuring, et kõige enam levib info suust-suhu

ehk isiklike kontaktide kaudu.

 Raamatusse „Türi. Kilde kihelkonna ja linna arengust IX“ kirjutas artikli ka

keskraamatukogu pearaamatukoguhoidja.

4.9 Andmebaasid.

 Lingid erinevatele andmebaasidele on raamatukogude kodulehtedel.

 Maakonna raamatukogude e-kataloogile on juurdepääs RIKSWEBi kaudu.

 Koduloolisi materjale koguvad Imavere, Järva-Jaani, Koeru, Laupa, Türi, Sargvere ja

keskraamatukogu.

 Ambla raamatukogu alustas piirkonna, s.h. ka raamatukogu ajaloo uurimist.

 Koduloolisi materjale bibliografeerivad programmis RIKS Oisu ja keskraamatukogu

 Jätkuvalt bibliografeeritakse keksraamatukogus käsitööd ja rahvariideid puudutavat

materjali, mis on suureks abiks lugejate päringutele vastamisel.

5. 2024. aasta tegevused.

 Arvult juba kolmanda Eesti kirjanduse pidunädala läbi viimine Järva vallas.

 Järva Vallaraamatukogu ja Türi raamatukogu arengukava koostamine.

 Päinurme raamatukogu renoveerimine, Türi raamatukokku kaugtööruumi loomine ja

Viisu raamatukogu kolimine maja I korrusele.

 Kogude jätkuv korrastamine.

 Mitme raamatukogu väärikate juubelite tähistamine – KRK 165, Roosna-Alliku 140,

Koeru 115, Aravete 105, Kabala 100 ja Kahala 75

 Kultuuririkkuse aasta tähistamine.

 Traditsiooniliste raamatukogusündmuste korraldamine.

 Üle-eestilises lugejate rahulolu uuringus osalemine.

 Jätkuv tähelepanu laste- ja noorteteenindusele.

26

Koostajad: Eha Palm ja Heli Lepp

Direktor: Jane Kiristaja

/allkirjastatud digitaalselt/

27

LISA 1. Personali koolitus

Raamatukogu nimi Koolituste arv Koolitustundide arv Koolituseks

kulutatud (koolituse maht )

Järva Vallaraamatukogu 22 158 2 333

Türi Raamatukogu 18 102 3 712

Järvamaa Keskraamatukogu 15 97 825

Kokku 55 357 6 870

28

LISA 2. Raamatukogutöötajate avalikud esinemised

 Järva Vallaraamatukogu direktor

 A.H.Tammsaare kirjanduspreemia üleandmisel.

 ERÜ kõnekoosolekul „Raamatukogude kirev loominguline maailm“.

 Kogemuspäeval „Raamatukogu – kulu või investeering“ Türi raamatukogus.

 Imavere raamatukoguhoidja

 Emakeelepäeval Eesti Piimandusmuuseumis rahvuseepose „Kalevipoeg“

erinevate köidete tutvustamine.

 Ettekanne Imavere raamatukogu 100. aastapäeval.

 Türi raamatukogu direktor

 Raamatukogu tegemiste tutvustamine Tre-raadios (korduvalt).

 Dialoogiringi „Kevadpealinn minu südames“ korraldamine.

 Osalemine Aleksander Sibula erialapäeval arutelupaneelis „mina töötan

raamatukogus“.

 Kogemuspäeval „Raamatukogu – kulu või investeering“ ettekanne „Türi

raamatukogu – hariduse sõber“.

 Oisu raamatukoguhoidja

 Tervitussõnad kooli- ja lasteaia lõpupidudel ning 1. septembril .

 Ettekanne Oisu raamatukogu 105. aastapäeval.

 Väätsa raamatukoguhoidja

 Raamatukogu tegemiste tutvustamine Tre-raadios.

 Järvamaa Keskraamatukogu direktor

 Raamatukogu tegemiste tutvustamine Tre-raadios (korduvalt).

 Kõne raamatukogude aasta lõpetamise tänuüritusel Paides.

 Rumeenia saatkonna näituse avamine.

 Prima Vista päeva juhtimine Paides.

 Ülevaade meie raamatukogust Jõgeva- ja Raplamaa raamatukoguhoidjatele.

 Ülevaade linnavalitsuses Järvamaa Keskraamatukogust ja kavandatavatest

muutustest rahvaraamatukogude seaduses.

 Ülevaade Oslo raamatukogudest maakonna raamatukogutöötajatele.

 Osalemine ERR saates „Siin me oleme“ – teemaks ühistransport.

29

LISA 3. Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid

Raamatukogu nimi Teostatud tööd (2023)

Peetri raamatukogu Ruumide renoveerimine

Sargvere raamatukogu Sanitaarremont uutes ruumides

30

LISA 4. Laste ja noorteüritused

Raamatukogu nimi Ürituse nimi Osavõtjate arv

Ahula raamatukogu Eesti kirjanduse pidunädal. Eesti kirjanduse

tutvustamine. Tegelased raamatust. Karneval.

Kadripäev

160

Albu raamatukogu Lugemisisu. Midrimaa. Pannkoogipäev.

Emakeelepäev 259

Ambla raamatukogu

Eesti kirjanduse päev koolilastele ja

lasteaialastele. "Oh sa jutt! Muinasjutt!".

"Suvepäev päkapikkudega" esitlus. "Kippadi-

kappadi kappab hobu"

190

Aravete raamatukogu

Raamatukogutunnid koolile. Emakeelenädala

tund lasteaias „Lepatriinud“. Rahvusvaheline

lasteraamatupäev. Lugemisisu. Kirjaoskuse

päev. Kohtumine näitekirjanik Urmas

Lennukiga

261

Imavere raamatukogu

Külas käisid kirjanik Kaia Raudsepp ja Anti

Saar. Lugemisisu programmi lõpetamine. Külas

lugemiskoer Deisy. Imavere kooli seitsmes

klass loovtööna külas raamatukogus ning

tutvumas 100 aasta tegevusega.

381

Järva-Jaani

raamatukogu Lugemisisu programm. Ettelugemispäev

„Padakonna vada“ 77

Koeru raamatukogu Mängime! Lauamängutund. Raamatukogutund

lasteaias. „Naeris“. Loeme sabadest. Miks on

sabad erinevad?

101

Koigi raamatukogu Lugemisisu. Võlulaeka tund. kohtumine Kaia

Raudsepaga. Liiklusnädal. Filmi vaatamine

Koigi kooli õpilastega

520

Peetri raamatukogu Kirjanduse pidunädala tähistamine. Lugemisisu 28

Kabala raamatukogu

Eesti kirjanduse päev. Kooslugemise päev

lasteaias. Sõbrapäeva tähistamine.

Emakeelepäeva pillerpall. Kohtumine Markus

Saksatammega. Mängupäev Kabala laululaval.

1.klassi õppepäev raamatukogus.

Raamatukogunädala ettelugemispäev ja

meisterdamistund. Kokandustund.

Uudishimupäev. Kadripäev

246

Kahala raamatukogu 8 lastehommikut. Koolivaheaeg raamatukogus 101

Käru raamatukogu 11 teematundi-ettelugemist lasteaias. 9

teematundi koolis. 6 lauamängude laupäevakut 512

31

Laupa raamatukogu

Kohtumised kirjanikega - Wimberg, Aidi

Vallik, Markus Saksatamm, Kairi Look.

Kooslugemise päev koolis. Ilu- ja

õigekirjakonkursi parimate tunnustamine.

Ettelugemispäev. Uudishimupäeva ja

liiklusviktoriinil osalejate tunnustamine.

Emakeelepäeva viktoriin. Lugemistund/Read

Hour 08.09.2023. Põhjamaade kirjandusnädala

ettelugemine. Jõulutöötuba

1200

Oisu raamatukogu

Eesti kirjanduse päev. Sõbrapäeva

luulehommik. Kohtumine Jaanus Vaiksooga.

Kevadluule hommik. Lugemisisu hooaja

lõpetamine lasteaias ja koolis. Suvelugemine.

Oisukandi trallipäev. Hõimupäev.

Kodanikupäeva kõnevõistlus. Lugemisisu

avatunnid. Liiklustunnid

495

Türi raamatukogu

Kohtumised kirjanikega - Kristi Piiper,

Wimberg, Anti Saar, Kairi Look.

Lastehommikud - Silvi Väljali looming, kevad

südames, naljakuu, tarkusekuu, mõmmikud

hoos, kuidas jätta asju meelde. Eesti pidu

lastele. Maailmakohvik noortevolikogu ja

õpilasesindustega. Emakeelepäev

raamatukogus. Eesti lastefilmide vaatamine.

Lustikarude külaskäik. Raamatukogutunnid

Käru kooli lastele, Türi kooli 1.klassidele ja

4.klassile. Karunäituse avamine 1.klassiga. 8

karutundi lasteaialastele. Suvelugemise

lõpupidu. Joonistamise ja meisterdamise

laupäevak. Advendihommik raamatukogus.

Perepesa lõbus talvehommik. Tõe ja õiguse

radadel Vargamäel. Loovkirjutamine 7.-

9.klassile. Paide kunstikooli tund raamatukogus.

29 maleringi kogunemist

1013

Väätsa raamatukogu

Kohtumised Kristi Piiperi, Jaak Pihlaku ja

Veiko Tammjärvega. Eesti kirjanduse päeva

ettelugemised 1.-4.klassile. Lauamänguturniir.

Vene keele kohvik 6.klassile. Inglise keele

kohvik 5.klassile kogunes 3 korda. 4

muinasjututundi koos M. Balbati näituse

vaatamisega lasteaialastele. Emakeelepäeva

sõnamäng. Kangastelgedel kudumise võistlus.

Eesti raamatu päev. Ukraina tantsu töötoad

lasteaialastele ja 4.-5.klassi õpilastele. 3

kunstitundi raamatukogus. Põhjamaade

kirjandusnädala lugemised koolis ja lasteaias.

Jõulutöötuba

620

32

Roosna-Alliku

raamatukogu

Emakeelepäev 2-le lasteaiarühmale.

Lasteraamatupäev koolis. Rahvusvahelise

kirjaoskuse päeva tähistamine. Suvelugemine.

Lasteaia kirjandusprojekt Õunake.

Ettelugemispäev. Põhjamaade kirjandusnädal.

Uudishimupäev. Jõulujutu lugemine lasteaias

216

Tarbja raamatukogu Eesti kirjanduse päev. Ettelugemispäev.

Raamatukogutunnid 1. ja 2. klassile 69

Viisu raamatukogu Eesti kirjanduse päev. Metsateel. Sauna-aasta

vihategu. Kuidas kased saunas käisid.

Kadripäeva kombed ja tegemised

63

Paide

lasteraamatukogu

Kohtumine Jaanus Vaiksooga. Isade unejutte

ajaloost. Start liikumisaastale. Viktoriin "Nii ja

naa" Eno Raua loomingust. Jänku hüppas hips

ja hops lasteaialastele. Meie lapse munapühad

lasteaialastele. Pallase kunstitudengite näitus

Krõbinad karbis. Start suvelugemisele. Parimate

suvelugejate preemiareis Järva-Jaani

muuseumidesse. Kirjandusmängu maakondlik

eelvoor. Maakondlik ettelugemisvõistlus

Padakonna vada. Maakondlik Luuleprõmm.

Emakeelepäev PAIde lasteaias.

Ettelugemispäev raamatukogus, 4

rühmakoolitust Igal linnul oma pesa, igal

raamatul oma koht - kuidas leida riiulist vajalik

raamat. 18 teematundi, ettelugemist,

lauamänguõhtut ning 34 näitust või

väljapanekut

1534

33

LISA 5. Raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete

täitmine

1. Kogude komplekteerimine ja töötlemine

 2023. aastal hangiti Järvamaa raamatukogudesse keskraamatukogu kaudu kokku 8 572

eksemplari teavikuid. Sellest ostudena 7 684 eksemplari raamatuid summas 113 739 €.

Lisaks perioodikat ja rakendusmaterjale.

 Maakonna rahvaraamatukogude kogud komplekteeritakse Järvamaa Keskraamatukogu

ja maakonna kohalike omavalitsuste vaheliste lepingute alusel.

 Järvamaa Keskraamatukogu komplekteerimisosakond koostab iga nädal maakonna

rahvaraamatukogude tellimuste alusel uute teavikute koondtellimuse ja edastab selle

tarnijatele.

 Elektronkataloogis RIKS koostatakse uute teavikute kirjed, samuti tegeletakse

olemasolevate kirjete parandamisega.

 Lepingujärgsete komplekteerimissummade üle peetakse jooksvat arvestust ja

jälgitakse pidevalt rahakasutust raamatukogude poolt. Kuluaruanded saadetakse

regulaarselt omavalitsuste raamatupidamisele.

 Maakonna rahvaraamatukogude hinnangul on koostöö komplekteerimisosakonnaga

väga hea. Hinnatakse asjatundlikke soovitusi kogude täiendamisel ja seda, et tehakse

ära mahukas töö (kataloogimine, rahalise arvestuse pidamine jne.), mis võimaldab

väiksematel raamatukogudele tegeleda rohkem igapäevase lugejateeninduse ja

erinevate sündmuste ettevalmistamise ning korraldamisega.

2. Rahvaraamatukogude tegevuseks vajalike bibliograafia-, täistekst- ja muude andmebaaside

loomine ja pidamine

 Järvamaa Keskraamatukogu on loonud ja haldab koduloo- ning käsitöö ja

rahvarõivaste andmebaasi, mis on elektronkataloogi RIKS osa.

 Andmebaasi täiendab raamatukogu vanembibliograaf jooksvalt ja retrospektiivselt. Sel

aastal oli töös küll väike paus töötaja vahetuse tõttu ja artikeleid lisandus veidi vähem

kui tavaliselt. Kokku lisati sel aastal ligi1100 artiklikirjet, neist 175 retrospektiivselt.

 Mõlemad andmebaasid on väga vajalikud, arvestades päringute hulka just neil

teemadel.

3. Rahvaraamatukogude statistilise aruandluse korraldamine ja tegevuse analüüsimine

 Pearaamatukoguhoidja tegeleb statistilise aruandluse ja maakonna raamatukogude

tegevuse analüüsiga. Andmeid kogutakse esitatava koondaruande tarbeks kord aastas

ning jooksvalt raamatukogutööalastele teabenõuetele vastamiseks.

 Päringuid esitavad eelkõige omavalitsused ja Kultuuriministeerium, aga ka

ajakirjandus. Et küsimustele kiirelt vastata, peab erinevate statistiliste andmete

kogumine ja analüüs olema järjepidev.

 Aasta lõpul koostab pearaamatukoguhoidja juhendid aastaaruannete tegemiseks, kus

juhitakse tähelepanu enamlevinud vigadele.

 Aruandluse ajal tuleb pidevalt kontrollida ja täpsustada esitatavaid andmeid.

4. Erialane nõustamine ja raamatukogutöötajate täienduskoolituse korraldamine

34

 Erialase nõustamisega peamiselt telefoni või e-kirja teel tegelevad pea kõik

keskraamatukogu töötajad, kuid eelkõige direktor, pearaamatukoguhoidja ning

osakondade juhatajad.

 Kuna üha enam asub tööle raamatukogundusliku väljaõppeta inimesi, siis on üha

olulisem just igapäevast raamatukogutööd puudutavatele küsimustele vastamine.

 Raamatukogud hindavad võimalust saada kiirelt abi ja vastuseid erialastes küsimustes.

Eriti sagedased on probleemid aruannete tegemise ajal.

 2023. aastal käisid direktor ja pearaamatukoguhoidja Väätsa raamatukogutöötajat

õpetamas ja nõustamas.

 Maakonnaraamatukogul on oluline osa erinevate koolitusvõimaluste väljaselgitamisel

ja pakkumisel, kuna e-posti teel laekub väga palju kutseid erinevatele koolitustele ja

seminaridele.

 Maakonnaraamatukogu vahendab infot üle-eestiliste ja maakondlike ürituste kohta ja

koordineerib neist osavõttu.

 Edastame riigilt, omavalitsustelt ja koostööpartneritelt raamatukogudele suunatud

infot.

 Püüame vähemalt kord kvartalis koos koostööpartneritega korraldada seminare ja

õppepäevi oma maakonna raamatukogudele, et lisaks saadavatele teadmistele säilitada

ja tugevdada maakonna raamatukogutöötajate ühistunnet. 2023. aastal toimus 2

väljasõiduseminari ja 2 õppepäeva kohapeal.

5. Teatmebibliograafilise töö korraldamine

 Järvamaa Keskraamatukogus tegelevad teatmebibliograafilise tööga kõik

raamatukoguhoidjad.

 Teatmebibliograafiline töö on raamatukogus väga tähtis. Päringuid esitatakse palju ja

sageli on need ka väga töömahukaid.

 Pidevalt täiendatakse koduloolist kogu ja –andmebaasi.

 Kuna suhteliselt vähe on neid raamatukogusid, kus tegeletakse kodulooliste

materjalide kogumisega, siis reeglina pöörduvadki huvilised kohe Järvamaa

Keskraamatukokku.

 Järvamaa Keskraamatukogu kodulookogu ja –andmebaas olid abiks raamatu

„Järvamaa laulupeod 1945-1969“ koostamisel ning õpilasuurimuse „Klassiväline töö

aastatel 1945-1959 Paide Keskkoolis“ tegijale.