Suuremahuliste investeeringute toetus

1

03.02.2025

Majandus- ja tööstusministri määruse „Suuremahuliste investeeringute toetus“ eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

Majandus- ja tööstusministri määrus „Suuremahuliste investeeringute toetus“ (edaspidi eelnõu)

kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

Eelnõu eesmärk on kehtestada suuremahuliste investeeringute toetuse andmise ja kasutamise

tingimused ning kord, et soodustada investeeringute tegemist Eestis ning seeläbi suurendada

ettevõtjate konkurentsivõimet ja lisandväärtust. Seega aitab toetus otseselt saavutada „Teadus-

ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035“ peamist

eesmärki jõuda 2035. aastaks 110%-ni Euroopa Liidu keskmisest tootlikkusest. Toetuse abil

luuakse vähemalt 30 uut töökohta, kus makstakse sektori (toetuse saaja põhitegevusala)

keskmist või kõrgemat palka. Toetatakse üle 100 miljoni euroseid investeeringuid. ning toetuse

osakaal abikõlblikest kuludest on 10% ja toetuse suurus kuni 20 miljonit eurot. Kui projekti

tegevuse elluviimise koht on väljaspool Harjumaad ja loodava 30 töökoha palgatase on

vähemalt pooleteisekordne tegevusala keskmine, on toetuse osakaal kuni 15% abikõlblikest

kuludest.

Toetuse eelarve kogumaht on 160 miljonit eurot, mida rahastatakse riigieelarvest.

Tabel 1. TAIE mõõdikud, millesse toetusega eelnõu alusel panustatakse

TAIE mõõdik Sihttase aastal

2035

Viimane teadaolev

tase ja aasta

1. Eesti tööjõu tootlikkus EL-i keskmisest 110% 77,5% (2023)

2. Kaupade ja teenuste eksport 43 mld eurot 29,7 mld eurot (2023)

3. Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku

kohta EL-27 keskmisest 59%

62,3% (2022)

Allikas: TAIE

Eelnõuga sätestatakse toetuse taotlemise, taotluste menetlemise, toetuse andmise ja kasutamise

tingimused, toetuse saaja ja toetusmeetme rakendaja, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse

(edaspidi EIS) õigused ja kohustused ning toetuse tagasinõudmise kord.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud MKM-i ettevõtluse ja tööstuse osakonna ekspert Kaupo

Sempelson (e-post: [email protected], telefon: 625 6350). Eelnõu juriidilise

ekspertiisi on teinud MKM-i õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (e-post:

[email protected], telefon: 639 7652). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud

Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Merike Koppel (e-post:

[email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määrus koosneb viiest peatükist ja 23 paragrahvist.

Peatükid jagunevad järgmiselt.

1. Üldsätted

2

2. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

3. Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine

4. Aruannete esitamine ja toetuse maksmine

5. Toetuse saaja ja EIS-i õigused ja kohustused ning toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine

1. peatükk. Üldsätted

Eelnõu 1. peatükis sätestatakse määruse reguleerimisala, riigiabi liik, toetuse andmise eesmärk,

oodatavad tulemused ja määruses kasutatavad terminid, selgitatakse meetme rakendamist ning

määratakse kindlaks asutuse ülesanded.

Eelnõu § 1 sätestab määruse reguleerimisala. Määrusega reguleeritakse toetuse taotlemise,

kasutamise ning tagasinõudmise ja -maksmise tingimusi ja korda. Toetuse taotlemise ja

kasutamisega seotud teave ja dokumendid esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu. Toetuse

andmise sihtpiirkond on Eesti.

Eelnõu § 2 määrab, et toetus on investeeringuteks ette nähtud regionaalabi Euroopa Komisjoni

määruse (EL) 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega

teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 1587, 26.06.2014, lk 1–78,

edaspidi üldine grupierandi määrus), artikli 14 tähenduses. Toetust ei anta üldise grupierandi

määruse artikli 1 lõigetes 2–6 ja artiklis 13 sätestatud juhtudel. Eeltoodud sätete kohaselt ei anta

toetust siis, kui taotleja suhtes on tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mille ta on jätnud

tähtajaks täitmata. Samuti ei anta toetust raskustes olevale ettevõtjale ja taotlejale, kellele

Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu eelneva otsuse alusel, millega sama liikmesriigi antud

abi on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks ja ühisturuga kokkusobimatuks.

Eelnõu § 3 määratleb määruses kasutatavad terminid.

Eelnõu § 4 sätestab toetuse andmise eesmärgi ja oodatava tulemuse. Toetuse eesmärk on

soodustada suuremahuliste investeeringute tegemist ja seeläbi majanduse konkurentsivõime

kasvu ning kasvatada ettevõtjate lisandväärtust ning võimet oma tooteid ja teenuseid

eksportida. Toetuse abil peab iga toetuse saaja looma vähemalt 30 uut töökohta. Loodavatest

töökohtadest vähemalt 30 peavad olema EMTAKi kahekohalise koodiga klassifitseeritud

tegevusala või selle alla liigitatud tegevusala, millel projekti ellu viiakse, keskmise või sellest

kõrgema brutokuupalgaga. Kuna toetuse saaja võib toetuse kaasabi luua rohkem kui 30

töökohta, valib ta ise töökohad, mille palgataset hinnatakse. Investeering tuleb teha Eestisse.

Palgataseme kontrollimisel lähtutakse Statistikaameti avaldatud kvartaalsetest andmetest.

Toetuse saaja peab maksma kas keskmist või sellest kõrgemat brutokuupalka (juhul, kui toetuse

kogusumma on 15% projekti abikõlblikest kuludest). Lähtutakse taotluse esitamisele eelnenud

kvartali andmetest.

Eelnõu § 5 sätestab, et toetuse taotlusi menetleb, väljamakseid teeb ja toetuse kasutamist

kontrollib ning toetuse tagasinõudeid teeb EIS. EIS-il on pikaajaline kogemus ettevõtjate

toetamisel.

2. peatükk. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

Eelnõu 2. peatükis sätestatakse toetatavad tegevused, abikõlblikud kulud, toetuse suurus ja

osakaal abikõlblikest kuludest ning projekti abikõlblikkuse periood.

3

Eelnõu § 6 järgi toetatakse väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate (edaspidi VKE) puhul

alginvesteeringu ning suurettevõtjate puhul uut majandustegevust soodustava alginvesteeringu

tegemist. Vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 2 punktides 50 ja 51 toodud mõistetele

on uut majandustegevust soodustavaks alginvesteeringuks kas uue ettevõtte loomine või

ettevõtte tegevuse mitmekesistamine tingimusel, et uus tegevusala ei ole sama, mis ettevõtte

varasem tegevusala ega sellega sarnane tegevusala. Sama või sarnane tegevusala on EMTAK

neljakohalise arvkoodi klassi kuuluv tegevusala. Toetatava tegevuse abikõlblikud kulud peavad

olema vähemalt 100 miljonit eurot, et vastata suuremahulise investeeringu kriteeriumile.

Kinnisasi, kuhu investeering tehakse (paigaldatakse seadmed, ehitatakse ehitis või rajatis vms)

peab olema taotluse esitamisel taotleja omandis või taotleja kasuks on seatud piiratud asjaõigus

või taotleja kasutab seda rendilepingu alusel. Võib olla sõlmitud ka eelleping (vajadusel

notariaalselt tõestatud) kinnisasja omandamiseks, piiratud asjaõiguse seadmiseks või

rentimiseks.

Eelnõu § 7 sätestab abikõlblikud kulud. Abikõlblik kulu peab olema põhjendatud,

dokumentaalselt tõendatav ja tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil. Abikõlblikud on

materiaalse vara omandamise või rentimise kulu, samuti ehitise ehitamise ja rekonstrueerimise

kulu ning immateriaalse vara omandamise kulu. Kulud peavad olema tehtud turutingimustel.

Soetatud vara peab olema üldjuhul uus, st varem majandustegevuses kasutamata. See nõue ei

kehti juhul, kui taotleja on VKE või vara soetatakse ettevõtjalt, mis on tegevuse lõpetanud või

oleks tegevuse lõpetanud. Suurettevõtjatele kehtib nõue, et vara peab olema uus. Euroopa

Komisjoni tõlgenduse kohaselt on vara, nt ehitis või seade uus, kui see on küll olemas, kuid ei

ole veel majandustegevuses kasutusel olnud. Samamoodi on olemasoleva ehitise renoveerimine

suurettevõtjate puhul välistatud, kuna sellega ei teki uut vara. VKE-d saavad nii olemasolevat

ehitist osta kui ka olemasolevat ehitist renoveerida, sest neile ei kehti nõuet, et omandatav vara

peab olema uus. Käibemaksu toetusest ei hüvitata.

Määruses sätestatakse kulude topeltrahastamise keeld, st kulu ei hüvitata, kui selle katteks on

toetust makstud teistest avaliku sektori vahenditest.

Toetuse saaja peab projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul saama vara omanikuks.

Kapitalirendi tüüpi liisingu puhul võib liisingulepingu periood olla pikem kui abikõlblikkuse

periood, kuid lepingus peab olema tingimus omandiõiguse ülemineku kohta taotlejale pärast

kõigi liisingumaksete tasumist.

Abikõlblikud kulud peavad ületama vähemalt 200 protsendi ulatuses uuesti kasutatava vara

tööde algusele eelnenud majandusaastal registreeritud arvestuslikku väärtust, kui toetust

antakse uue toote tootmiseks tehtavateks investeeringuteks.

Eelnõu § 8 käsitleb toetuse suurust ja osakaalu abikõlblikest kuludest. Toetuse maksimaalne

suurus on 20 000 000 eurot projekti kohta. Toetuse osakaal abikõlblikest kuludest on kuni 15%

kui loodavatest töökohtadest vähemalt 30 töökoha keskmine brutokuupalk ületab EMTAKi

kahekohalise koodi täpsusega esitatud tegevusala, millel või mille alla liigitatud tegevusalal

projekti ellu viiakse, keskmist brutokuupalka töötaja kohta 1,5 korda. Toetuse osakaal

abikõlblikest kuludest on kuni 10%, kui nimetatud keskmine brutokuupalk töötaja kohta on

võrdne nimetatud tegevusala keskmise brutokuupalgaga või ületab seda, kuid vähem kui 1,5

korda. Toetus Harjumaal tehtavate investeerimisprojektide puhul on kuni 10%, see tähendab,

et kõrgem toetusmäär Harjumaale tehtavatele investeeringutele ei kohaldu, sõltumata loodavate

4

töökohtade palgatasemest. Tegevuskohana võetakse arvesse investeeringu tegemise kohta,

mitte äriühingu registreeritud aadressi.

Kuna toetuse osakaalu määramisel lähtutakse taotlusest, seega lähtutakse prognoosist, võetakse

toetuse osakaalu määramisel arvesse Statistikaameti viimati avaldatud kvartaalsed andmed

vastava tegevusala keskmise brutokuupalga kohta. Toetuse saaja peab töökohad looma ühe

aasta jooksul projekti lõppemisest. Statistikaameti andmete ning perioodi vahele, mil toetuse

saaja peab töökohad looma ning vastava tegevusala vähemalt keskmist brutokuupalka maksma,

jääb ajaline nihe, mille jooksul võib palgatase oluliselt muutuda. Taotleja prognoosi peavad

toetama ka taotlus ja sellega esitatud dokumendid, mida arvestades määrab rakendusüksus

toetuse osakaalu.

Loodav töökoht on selline, mida varem ei olnud ning mis luuakse projekti elluviimise tulemusel

ning sellel töökohal töötab isik, kellega on sõlmitud tööleping.

Eelnõu § 9 käsitleb projekti abikõlblikkuse perioodi. Projekti abikõlblikkuse periood

määratakse taotluse rahuldamise otsuses. Tagamaks üldise grupierandi määruse kohase

ergutava mõju põhimõtte järgimist, ei tohi projekti tegevusi alustada ega sellekohaseid siduvaid

kokkuleppeid sõlmida enne EIS-ile taotluse esitamist. Kohustuste võtmine hõlmab näiteks

tellimuse kinnitamist, pakkumusega nõustumist, lepingu või kokkuleppe sõlmimist, ettemaksu

tegemist, teenuse kasutamist ja üleandmis-vastuvõtmisakti sõlmimist. Küll aga on lubatud

ettevalmistavad tegevused, nt detailplaneeringute, lubade jms seonduv. Ergutava mõju

puudumise korral toetust ei saa. Seda, kas tegu on ergutava mõjuga või mitte, tuvastab EIS.

Projekti abikõlblikkuse periood kestab kuni 48 kuud. Toetuse saaja võib mõjuval põhjusel

taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist. Ka pikendamise korral peab saavutatav

tulemus endiselt seonduma toetuse andmise eesmärgiga. Toetuse saaja peab taotlema projekti

lõpetamist enne taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeva, kui ilmnevad asjaolud, mis ei

võimalda projekti jätkata. Projekt lõppeb, kui EIS on lõpparuande heaks kiitnud ja toetuse

saajale viimase väljamakse teinud.

3. peatükk. Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine

Eelnõu kolmandas peatükis käsitletakse toetuse taotlemise protsessi, nõudeid taotlejale ja

taotlusele, taotluste hindamist ning taotluse rahuldamist, sh osalist või kõrvaltingimusega

rahuldamist ning selle rahuldamata jätmist.

Eelnõu § 10 sätestab, et toetust taotletakse jooksvalt või voorupõhiselt. Toetuse taotlemise viis

sõltub rahastatavast tegevusest, ettevõtjate prognoositavast huvist ja sellega seotud nõudlusest,

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eraldatud eelarve mahust ja sellele seatud

tingimustest. Juhul kui prognoositav ettevõtjate huvi ja võimekus mingit tegevust ellu viia

ületab eelarvelisi võimalusi, korraldatakse kõikidele ettevõtjatele võrdsete võimaluste

loomiseks taotlemine voorudena. Samas kui ettevõtjate huvi ja võimekus ei eelda, et

taotlusvoorude eelarved täituvad jooksva taotlemise korral kiiresti, siis korraldatakse

taotlemine jooksvalt. Jooksev taotlemine võimaldab ettevõtjatel oma tegevusi planeerida ja ellu

viia vastavalt nende ärilistele ja strateegilistele vajadustele. Samuti aitab jooksev taotlemine

Ettevõtlus ja Innovatsiooni Sihtasutusel paremini oma tööd juhtida ja planeerida.

Üks ja sama äriühing, samuti temaga samasse kontserni kuuluv äriühing võib määruse alusel

toetust saada ühe korra ja ühele projektile.

5

Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõpetamisest ja peatamisest ning taotlusvooru eelarvest

annab EIS teada oma veebilehel. EIS teavitab taotluste vastuvõtmise algus- ja lõppkuupäevast

oma veebilehel vähemalt 20 kalendripäeva enne taotlusvooru algust. See jätab taotlejatele

piisava ajavaru ettevalmistuste tegemiseks.

Eelnõu § 11 käsitleb eelnõustamist. Enne toetuse taotlemist peab taotleja läbima eelnõustamise.

Eelnõustamise tulemusena antakse projektiplaanile eelhinnang. EIS annab projektiplaanile

positiivse eelhinnangu, kui peab võimalikuks, et toetuse saamisel suudab taotleja saavutada §-

s 4 sätestatud eesmärki ja tulemuse. Positiivne eelhinnang ei ole EIS-ile taotluse rahuldamisel

siduv, kuid see annab taotlejale kindlustunde, et projekt vastab toetuse andmise eesmärkidele.

Positiivne eelhinnang on taotluse esitamise eeldus, negatiivse eelhinnangu pälvinud taotlust

menetlusse ei võeta.

Eelnõu § 12 sätestab nõuded taotlejale. Toetust saab taotleda Eesti äriregistrisse kantud

äriühing. Taotlejas endas ega taotlejaga samasse kontserni kuuluvas äriühingus ei tohi riigi ega

kohaliku omavalitsuse üksuse osalus ületada 49 protsenti. Kuna ettevõtjad, milles avaliku

sektori osalus on vähemalt pool, võivad saada rahalist tuge ka muudest riigi poolsetest

rahastamisallikatest (nt omakapitali suurendamine, dividendide väljavõtmisest loobumine jms),

siis on asjakohane välistada käesolevas määruses taotlejad, milles riik või kohaliku

omavalitsuse üksuse osalus on vähemalt pool. Eelnevast tulenevalt ei pea riik antud määruse

alusel täiendava toe andmise võimalust enda omanduses ettevõtjatele otstarbekaks, kuna juba

eksisteerivad riigi poolsed võimalused taolisi ettevõtjaid rahaliselt toetada, võimaldades

vajalike investeeringute tegemist. Neljakümne üheksa protsendiline piirmäär on seatud, kuna

sellisel juhul on tegu põhiosas eraomanduses oleva ettevõtjaga, kellele toetuse andmine on

eelistatuim variant võrreldes ettevõtjaga, kelle enamusosalus kuulub riigile. Määruse kontekstis

ei pea määruse kehtestaja otstarbekaks ka kohaliku omavalitsuse üksuse osalusega äriühingute

toetamist, lähenedes neile analoogselt riigi osalusega äriühingutega. Kohaliku omavalitsuse

üksuse omanduses ettevõtjad pakuvad üldjuhul erinevaid kommunaalteenuseid, käesoleva

määruse eesmärk aga on tõsta Eesti majanduse konkurentsivõimet ja kasvatada ettevõtjate

loodava lisandväärtust ning ekspordivõimekust. Avaliku raha võimalik suunamine avaliku

sektori kontrolli all olevasse ettevõtjasse ei ole määruse eesmärk.

Ülalnimetatud nõue on olemuselt põhiseaduse §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust riivav, kuid

riive on legitiimne arvestades, et määruse eesmärgiks on toetada ettevõtjaid, millel on kapitali

kaasamine keerulisem, kui avaliku sektori osalusega ettevõtjatel1. Piirang võimaldab taotleda

toetust äriühingutel, mille aktsia- või osakapitalist on vähemalt 50 protsenti eraomandis, st

äriühingutel, mis ei ole avaliku sektori kontrolli all.

Lisaks loetletakse nõuded, millele taotleja peab vastama.

Määruse alusel saab ettevõtja toetust taotleda ainult ühe korra. See kehtib ka kontserni kohta.

Kui taotleja on varem taotlenud muud toetust, siis peab see olema korrektselt tagasi makstud.

Samuti ei tohi taotleja oma projektile, st tegevustele, millele toetust taotletakse olla toetust

taotlenud muudest allikatest.

Eelnõu § 13 sätestab nõuded taotlusele. Oluline, et taotlusega koos esitataks kehtiv eelhinnang.

1 Riigikohtu 09.12.2013 üldkogu otsuse nr 3-4-1-2-13 p. 116 kohaselt võib ettevõtlusvabadust piirata mis tahes põhjusel, mis on põhiseadusega kooskõlas.

6

Taotlus peab sisaldama dokumente, mis kinnitavad taotleja kinnistu omandi- või kasutusõigust,

kuhu investeering tehakse. Investeeringu asukohana mõeldakse kinnistut, kuhu tarnitavate

seadmete ostuks või ehitiste ehitamiseks toetust taotletakse. Alternatiivina on võimalik, et

taotleja on sõlminud kirjaliku eelkokkuleppe kinnistu omanikuga kinnistu omandamiseks või

rentimiseks projekti abikõlblikkuse perioodil ja vähemalt viie aasta jooksul pärast projekti

abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Sel juhul tuleb lisada taotlusele viidatud kokkulepe.

Eelnõu § 15 määrab, kuidas ja mis kriteeriumite alusel taotlusi hinnatakse. Kui taotlus ja taotleja

vastavad määruses sätestatud nõuetele, hinnatakse taotlust EIS-i koostatud ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumiga kooskõlastatud hindamisjuhendi kohaselt.

Hindamisjuhend saadetakse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile arvamuse

avaldamiseks. Hindamisjuhend koostatakse, lähtudes määruses sätestatud

hindamiskriteeriumitest. EIS-il on õigus moodustada taotluse hindamiseks komisjon ja kaasata

sõltumatuid eksperte.

Paragrahvi 15 lõike 4 punktis 5 sätestatud hindamiskriteeriumit võib hinnata ka hindega 0 – see

mõjutab keskmist koondhinnet, ent ei välista projekti toetamist, kui hinne on 0. Seega lisaks

võimalikule kõrgemale toetusmäärale, saavad ka hindamisel boonust väljaspool Harjumaad

tehtavad investeeringud, tagamaks tasakaalustatumat regionaalset arengut.

Voorupõhise taotlemise puhul seatakse taotlused pingeritta ning rahastatakse kõrgema

keskmise hinde saanud projekti vastavalt hindamise juhisele.

Eelnõu § 16 käsitleb taotluse rahuldamist ja rahuldamata jätmist.

Hindamistulemuste põhjal teeb EIS otsuse taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või

rahuldamata jätmise kohta.

Taotluse rahuldamata jätmise otsuse võib § 16 lõike 1 alusel teha ka siis, kui pärast taotluste

hindamist selgub, taotleja või taotlus ei vasta kõigile määruses sätestatud nõuetele.

Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse nende menetluses olevate taotluste kohta, mis ei

mahu taotluste rahastamise eelarvesse ja mida ei ole võimalik osaliselt rahuldada või mille

hinne ei ületa lävendit. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse

taotlejale kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

Eelnõu § 17 käsitleb taotluse osalist või kõrvaltingimusega rahuldamist.

Osalise rahuldamise korral on oluline, et täidetud saavad toetuse andmise tulemus ja eesmärk

ning taotleja nõustub osalise rahuldamisega. Taotluse osaline rahuldamine võib tähendada, et

taotleja peab projekti kavandatust suuremas ulatuses ise finantseerima.

Eelnõu § 18 reguleerib taotluse rahuldamise otsuse muutmist ja kehtetuks tunnistamist. Kui

projekti on vaja muuta, saab taotluse rahuldamise otsust muuta. Seda võib teha kas EIS omal

algatusel või toetuse saaja taotlusel.

EIS võib tunnistada ka taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks. Seda saab teha kui ilmneb

asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või kui on esitatud ebaõiget teavet. Kui taotluse

rahuldamise otsus tunnistatakse kehtetuks, tuleb toetuse saajal saadud toetus tagastada. Kui

toetuse saaja ei ole täitnud oma kohustusi ja see tõi kaasa rahalise mõju, kuid rahalise mõju

7

suurust ei ole võimalik hinnata, vähendatakse toetust teatud protsendi ulatuses. Ulatus sõltub

rikkumise raskusest ja mõjust kulu abikõlblikkusele.

4. peatükk. Aruannete esitamine ja toetuse maksmine

Eelnõu neljandas peatükis käsitletakse toetuse väljamaksmist ja aruannete esitamist.

Aruandluse eesmärk on jälgida tegevuste elluviimise edenemist.

Eelnõu § 19 käsitleb aruandlust. Toetuse saaja peab esitama vahearuande ja lõpparuande

vastavalt taotluse rahuldamise otsuses määratule.

Vahearuanded esitatakse kuuekuulise perioodi kohta. Vahearuanded võimaldavad jälgida

projekti elluviimist ning vajadusel juhtida toetuse saaja tähelepanu probleemkohtadele ning

probleemide tekkimist ennetada.

Eelnõu § 20 käsitleb toetuse maksmist. Toetust on võimalik maksta ka nii, et toetuse saaja tasub

abikõlbliku kulu vaid omafinantseeringu ulatuses, mis tähendab toetuse saajale vähem

omavahendite kulutamist.

Maksetaotluse esitamine mitte sagedamini kui kord kvartalis aitab vähendada EIS-i

halduskoormust.

Kui esitatud kuludokument ei vasta taotluses esitatud projekti perioodile, tegevustele,

abikõlblikele kuludele ja eesmärkidele, võib EIS teha toetuse maksmisest osalise või täieliku

keeldumise otsuse.

5. peatükk. Toetuse saaja ja EIS-i õigused ja kohustused ning toetuse tagasinõudmine ja

tagasimaksmine

Eelnõu viiendas peatükis käsitletakse toetuse saaja ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutuse õigusi ja kohustusi ning toetuse tagastamisega seonduvat.

Eelnõu § 21 käsitleb toetuse saaja õigusi ja kohustusi.

Oluline on toetuse saaja kohustus luua aasta jooksul pärast projekti lõppemist vähemalt 30

töökohta, millel tuleb maksta kas keskmist või keskmisest kõrgemat (kui toetuse määr

abikõlblikest kuludest oli kõrgem kui 10%) brutokuupalka projekti elluviimise tegevusala

keskmisest brutokuupalgast vastavalt Statistikaameti avaldatud andmetest taotluse esitamisele

eelneva kvartali seisuga. Toetuse saaja võib luua rohkem kui 30 töökohta, kuid tulemuste

hindamisel arvestatakse toetuse saaja enda valitud 30 töökohta brutokuupalka. Palgaarvestust

peetakse 30 töökoha peale kokku, st mõnel töökohal võib palk olla väiksem või suurem, kuid

nimetatud töökohtade kohta kogumis tuleb brutokuupalga suuruse nõue täita.

Tagamaks investeeringu pikaajalist kohustust, on toetuse saajal kohustus säilitada loodud

töökohad kolm aastat pärast projekti lõppu.

Eelnõu § 22 käsitleb EIS-i õigusi ja kohustusi.

Eelnõu § 23 käsitleb toetuse tagastamist. EIS nõuab toetuse tagasi kaalutlusõiguse alusel.

Toetuse saaja peab maksma tagasinõudeotsuses nimetatud summa tagasi 60 kalendripäeva

jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates. Tagasimakstava toetuse võib tasaarveldada

sama projekti raames väljamakstava toetusega.

EIS võib toetuse tagasimaksmist toetuse saaja taotlusel ajatada. Oluline on, et kui toetuse saaja

ajatamise graafikust kinni ei pea, võib EIS tunnistada toetuse tagasimaksmise ajatamise otsuse

8

kehtetuks ning nõuda toetuse saajalt toetuse tagasimaksmist 30 kalendripäeva jooksul ajatamise

otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse kehtima hakkamise päevast arvates. Toetuse

tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saajale viimase makse tegemisest

arvates. Kui on tuvastatud, et raha on väärkasutatud või antud riigiabi ühisturuga

kokkusobimatu, võib tagasinõudmise otsuse võib teha kümne aasta jooksul pärast toetuse

saajale viimase makse tegemist lähtudes konkurentsiseaduse §-st 42.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Komisjoni määrusega (EL) 651/2014 ja konkurentsiseadusega.

Toetust antakse üldise grupierandi määruse artikli 14 tingimustel.

4. Määruse mõjud

Majanduslik mõju: eelnõu rakendamine toob olulist majanduslikku kasu, suurendades

investeeringuid ja luues uusi töökohti. See soodustab piirkondade arengut ja majanduse

mitmekesisust.

Sotsiaalne mõju: uute töökohtade loomine parandab elukvaliteeti ja vähendab töötust. Kõrgema

palgaga töökohad aitavad tõsta elatustaset.

Keskkonnamõju: eelnõul ei ole otsest keskkonnamõju, kuid investeeringute suunamine

keskkonnasäästlikesse tehnoloogiatesse võib aidata saavutada rohepöörde eesmärke.

5. Eelnõu seotus teiste meetmete ja valdkondlike arengukavadega

Eelnõu aitab saavutada „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse

(TAIE) arengukava 2021–2035“ eesmärki tõsta 2035. aastaks tootlikkus 110%-ni EL-i

keskmisest. Toetus aitab tuua investeeringuid Eesti oluliste sektorite väärtusahelatesse (TAIE

2035 fookusvaldkonnad: energeetikas kasutatavate tehnoloogiate arendamine, puidu keemiline

väärindamine jne), mis suurendaksid majanduse lisandväärtust, teadmusmahukust ja olulisust

globaalsetes väärtusahelates tavapärasest oluliselt rohkem.

6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Prognoosi järgi rahastatakse keskmiselt kaht projekti aastas keskmise maksumusega 200+

miljonit eurot projekti kohta, millest laekub maksutuluna riigile vähemalt 40% ehk 80 miljonit

eurot projekti kohta (vastavalt Rahandusministeeriumi koostatud „Isetasuvate eelarvemeetmete

majandusmõju hindamine 2021“ metoodikale, lk 13 p 6). Keskmise projekti tulemusena

luuakse 100 püsivat töökohta lisaks ehitusfaasis loodud töökohtadele. Seega ei mõjuta

toetusmeede negatiivselt riigieelarvet, st toetusega kaasnevate kulude vastu arvestatakse

eelarvesse ka vastavad tulud.

Määruse rakendamisega ei kaasne Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele olulisi lisakulusid.

7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

9

8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ja

Kliimaministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele

ja TAIE juhtkomisjonile. Kooskõlastusel esitatud märkuste ja arvamustega arvestamise tabel

on lisatud määruse seletuskirjale.

10

Majandus- ja tööstusministri määruse „Suuremahuliste investeeringute toetus“ eelnõu

seletuskirja lisa: märkustega arvestamine

Kooskõlastaja Märkus MKMi kommentaar

Rahandus-

ministeerium

Eelnõu §4 lõige 2 kohaselt loob toetuse saaja

vähemalt 30 uut töökohta ning iga uue töökoha

keskmine brutokuupalk peab olema vähemalt

võrdne EMTAK 4-kohalise koodi täpsusega

kindlaks määratud tegevusala Eesti keskmise

brutokuupalgaga. Antud kriteerium ei vasta

12.09.2024 valitsuskabineti materjalides

toodud tingimustele, millele saadi valitsuse

heakskiit. Eelnõus toodud palgakriteeriumi

tingimuste puhul ei saa rahandusministeerium

kinnitada, et meetme rakendamisel tekib

piisavas ulatuses täiendavat maksutulu, mis

kataks meetmega seotud kulu (ehk ei taga n.ö

eelarvelist isetasuvust). Palume

palgakriteeriumi seadmisel lähtuda

kabinetimemorandumis toodud põhimõtetest:

toetuse maksimummäär on kuni 15% projekti

mahust või kuni 20 miljonit eurot, kui

keskmine brutokuupalk töötaja kohta ületab

1,5 korda sektori keskmist brutokuupalka

vähemalt kolme aasta jooksul pärast projekti

abikõlblikkuse perioodi, ja 10%, kui keskmine

brutokuupalk töötaja kohta ületab sektori

keskmist brutokuupalka vähemalt kolme aasta

jooksul pärast projekti abikõlblikkuse

perioodi.

Arvestatud.

Juhime tähelepanu sellele, et Statistikaamet ei

avalikusta keskmise brutokuupalga statistikat

EMTAK 4-kohalise tegevusala detailsuses,

nagu on nõutud eelnõu §4 lõikes 2. Soovitame

kasutada palgakriteeriumi referentsina

tegevusala keskmist brutotöötasu EMTAK 2-

kohalise koodi tasemel, mis on kättesaadav

Statistikaameti ettevõtete majandusnäitajate

lühiajastatistika andmebaasist; see detailsus

võiks olla piisav antud toetuse puhul.

Keskmise brutokuupalga statistika on olemas

veel agregeeritumal ehk EMTAKi ühekohalise

koodi tasemel.

Arvestatud.

Eelnõu §4 lõike 2 ja eelnõu seletuskirja

seletuse vahel tundub olema vastuolu: §4 lõige

2 ütleb, et „Iga uue töökoha keskmine

brutokuupalk peab olema vähemalt võrdne

….“, kuid seletuskirja selgituse kohaselt (lk 2)

„Oluline on rõhutada, et töötasu puhul

Arvestatud. Määruse

eelnõud täpsustatud.

11

arvestatakse sama sektori 30 töökoha keskmist

brutopalka, mitte iga töökoha tasu eraldi.“

Palume seletuskirja Tabelis 1 kasutada

viimaseid teadaolevaid andmeid.

Arvestatud.

Miks on just valitud 30 töökohta eesmärgiks,

kuidas see seostub ja väljendub Tabelis 1

esitatud mõõdikutega ning üldise eesmärgiga?

Selgitame. 30 töökohta

oli Vabariigi Valitsuses

kinnitatud meetme

kontseptsiooni eesmärk.

Kõrgema palgaga

töökohad ja uued

investeeringud

panustavad ka viidatud

TAIE eesmärkidesse.

Arvestades, et toetuse eesmärk on soodustada

investeeringute tegemist Eestis ja seeläbi

suurendada ettevõtjate konkurentsivõimet ja

lisandväärtust, siis palume selgemalt selgitada

valitud hindamiskriteeriumite komplekti, mida

hinnatakse esimese kriteeriumi all ja mida nt

kolmanda kriteeriumi all, mille võrra need

erinevad? Kas taotleja võimekus projekti

eesmärki saavutada on vähem kaalukam kui

projekti mõju?

Selgitame. Detailne

hindamisjuhend

töötatakse välja

sätestatud kriteeriumite

põhjal. Mõju on kõige

olulisem kriteerium.

Samuti juhume

tähelepanu, et kõik neli

sisukriteeriumit peavad

saama vähemalt hinde

2,00, seega sõelutakse ka

võimetud taotlejad välja.

Kuidas lähenetakse, kui voorupõhiste taotluste

korral, saadakse samaarv punkte?

Selgitatud. Eelistame sel

juhul suurema mõjuga

projekte.

Kui reaalne on VKEde vastavus ja võimekus

eelnõus toodud tingimustele?

Selgitame. Tõenäoliselt

korreleerub võimekus

suurusega, ent kindlasti

leidub ka sobivaid

VKEsid, mistõttu on tegu

igati põhjendatud

sihtgrupiga.

Palume seletuskirjas välja tuua, mis on

toetusmeetme kogumaht ja katteallikas

Arvestatud.

Regionaal- ja

põllumajandus-

ministeerium

Suuremahuliste investeeringute toetusmeetme

näol on tegemist olulise regionaalset

ettevõtlust toetava meetmega, mille abil on

võimalik soodustada suuremahuliste

investeeringute maandamist väljapoole

Harjumaad, luua uusi töökohti, suurendada

ettevõtjate konkurentsivõimet ja

lisandväärtust.

Mitteametliku konsultatsiooni käigus 2024.

aasta oktoobris edastasime neli sisulist

ettepanekut meetme regionaalse mõju

suurendamiseks. Peame väga positiivseks, et

nende ettepanekutega on suures osas

Arvestatud osaliselt.

Hindamisjuhend

esitatakse Regionaal- ja

Põllumajandus-

ministeeriumile arvamuse

avaldamiseks.

12

arvestatud ning seeläbi luuakse tugevad

eeldused suuremahuliste investeeringute ja

uute kõrgema lisandväärtusega töökohtade

tekkimiseks just väljaspool Harjumaad.

Ettepanekuga võtta toetuse andmisel arvesse

Harjumaa teistest piirkondadest oluliselt

kõrgemat palgataset ning seetõttu seada

kõrgemad ootused ka sinna kavandatavatele

töökohtadele, on osaliselt arvestatud.

Töökohtade palgataseme komponent on

eelnõus toodud sisse esimesse

hindamiskriteeriumisse, kuid selle kriteeriumi

täpsem sisustamine toimub enne vooru

avamist EISi poolt.

Peame oluliseks, et hindamismetoodikas

võetakse töökohtade palgataseme komponendi

sisustamisel arvesse ka regionaalseid

palgaerinevusi selliselt, et see kriteerium

aitaks täiendavalt võimestada

koalitsioonileppes kokku lepitud põhimõtet

suurinvesteeringute Eestisse toomise paketiga

suurendada muuhulgas piirkondlikku

konkurentsivõimet. Seetõttu kooskõlastame

eelnõu tingimusel, et hindamismetoodika

esitatakse enne kinnitamist ka Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile

kooskõlastamiseks.

Toetus on selgelt eesmärgistatud. Toetuse

saaja peab looma vähemalt 30 uut töökohta.

Mitmeti mõistmise vältimiseks on soovitatav

nõuda, et toetuse saaja loob töökohad ja sõlmib

ka töölepingud loodud töökohtadele võetud

töötajatega.

Arvestatud. Täpsustatud.

Abikõlblike kuludena on kirjas "hoone

ehitamise ja rekonstrueerimise kulu".

Ettepanek on asenda sõna "hoone" sõnaga

"ehitis". Ehitiseks loetakse hoone ja ka rajatis.

Suuremahuliste investeeringute puhul võivad

olulised ehitamist või renoveerimist vajavad

objektid olla hoopiski rajatised

ehitusseadustiku mõistes.

Arvestatud.

VKG Eelnõu kohaselt on toetuse andmise eesmärk

soodustada suuremahuliste investeeringute

tegemist ning seeläbi ettevõtjate

konkurentsivõime, ekspordivõimekuse ja

lisandväärtuse kasvu. Täiendavalt on seatud

tingimuseks vähemalt 30 uue töökoha

loomine.

Me nõustume toetuse andmise eesmärgiga

kuid leiame, et uute töökohtade künnise

Mittearvestatud.

Töökohtade loomine on

oluline ning künnis

toetuse suurusega

võrreldes igati mõistlik.

13

seadmine ei ole eesmärgikohane.

Lisandväärtuse, tootlikkuse ja

konkurentsivõime kasv saab tulla suuresti

automatiseerimise, optimeerimise ja

digitaliseerimise kaudu. Uute töökohtade

loomise kriteerium võis olla õigustatud näiteks

Õiglase Ülemineku Fondi meetmetes, kuid

praeguses eelnõus on eesmärgid teised. Kui

töökohtade loomist soovitakse tingimusena

kindlasti sisse jätta, siis võiks lubatav olla ka

kaudsete (mitte ainult otseste) töökohtade

arvesse võtmine. Paralleeli võib tuua

taastuvenergia toetuste süsteemiga, kus toetusi

makstakse sõltumata sellest, et nt tuule- ja

päikeseparkides kohapeal ei tööta ühtegi

inimest; küll aga tekib elektrijaamade

hoolduse/teeninduse jms seonduvalt

sellegipoolest kaudseid töökohti ja kasu

ühiskonnale.

Teeme ettepaneku, et eelnõu § 7 lõikes 4

nimetatud abikõlblike kulude hulgas oleksid

ka palgakulu – näiteks projektijuhtimiseks ja

koolitus- ning konsultatsioonikulud.

Mittearvestatud. Toetus

on suunatud selgelt

investeeringutele.

Soovime selgitust § 12 lõike 2 punktis 7

toodud tingimusele koosmõjus § 7 punktiga 3

ning § 13 punktiga 11. Eelnõu § 12 lõike 2

punktis 7 öeldakse, et taotleja ei ole toetatavale

tegevusele saanud ega taotlenud toetust samal

ajal punktis 6 nimetatud vahenditest.

Eelnõu § 7 lõike 2 punktis 3 öeldakse, et

abikõlblike kulude hulka ei arvata kulu, mille

katteks on toetust makstud teistest välisabi

vahenditest. Lisaks tuleb anda teavet § 13

punktis 11, kas taotleja on taotlenud või

saanud välisvahenditest toetust projektile või

projekti tegevusele.

Selguse huvides peaks olema nii eelnõus kui

seletuskirjas täpsemalt välja toodud, millised

kohustused taotlejale rakenduvad. Meie

hinnangul on oluline, et sama projekti

tegevustele ei ole makstud toetust teistest

rahastusallikatest. St samade abikõlblike

kulude hüvitamiseks ei tohiks olla saadud

toetust mitmest allikast. Varasem toetuse

taotlemine või toetuse saamine projektiga

seotud (nt varasema etapi) selliste

tegevuste/kulude katteks, mis ei kvalifitseeru

abikõlblikeks kuludeks Suuremahuliste

investeeringute toetuse meetmest, peaks olema

lubatud. Lisaks, kui taotleja on saanud

Arvestatud. Määruse

alusel võib sama äriühing

ja temaga samasse

kontserni kuuluv äriühing

toetust saada samale

projektile ühe korra.

Määrust ja seletuskirja on

täiendatud.

14

positiivse rahastusotsuse teistest välisabi

vahenditest, aga on loobunud sellest toetusest,

siis see ei tohi olla takistuseks eelnõus toodud

toetuse saamiseks.

Palume seletuskirjas täpsemalt välja tuua § 9

lõikes 4 toodud tegevuspiirangud. Kas see

lähtub Euroopa Liidu grupierandi määruses

toodud „start of works“ definitsioonile (st et ei

tohi olla võetud tagasipöördumatuid siduvaid

rahalisi kohustusi; aga on lubatud nt

ettevalmistavad tegevused nagu

tasuvusuuringud, maa omandamine, lubade

taotlemine jms)? Palume selgitada, millised

tegevused on lubatud, kuna teatud tegevused

on projektiarenduse jaoks vältimatud juba

enne toetuse taotlemist.

Arvestatud. Seletuskirja

täiendatud.

Eelnõus on toodud, et projekti abikõlblikkuse

periood algab taotluse EIS-ile esitamise

kuupäevast või taotluse rahuldamise otsuses

sätestatud hilisemast kuupäevast ning lõpeb

taotluse rahuldamise otsuses sätestatud

kuupäeval. Palume täpsemalt lahti kirjutada,

mis hetkest algab abikõlblikkuse periood ning

kes ja mis alustel seda otsustab.

Selgitatud. Kuupäevad

sätestab EIS taotluse

rahuldamise otsuses.

Eelnõus on jäetud lahtiseks see, kas toetust

makstakse voorupõhiselt või jooksvalt.

Leiame, et kuna tegemist on

suurinvesteeringutega, kus on pikk

ettevalmistusperiood, siis jooksev taotlemine

tundub põhjendatum.

Teadmiseks võetud.

Jätame lahtiseks

mõlemad võimalused, nii

voorulisel kui jooksval

taotlemisel on oma

eelised ja puudused.

Eelnõu § 11 lõikes 1 on kohustuslik läbida

eelnõustamine. Kas eelnõustamisse on

võimalik projekt esitada igal hetkel pärast

määruse jõustumist või pärast EIS-i poolt

väljakuulutatud taotlusvooru algust?

Selgitame. Võib ikka

esitada eelnõustamisele

ka varem, kuid arvestama

peab sellega, et taotluse

esitamise hetkeks ei tohi

eelnõustamise

tulemusena antud

positiivse hinnangu

andmisest olla rohkem

möödunud kui kuus kuud.

Eelnõu § 15 lõikes 4 on esitatud taotluste

hindamiskriteeriumid. Meie hinnangul need

hindamiskriteeriumid ei võta piisavalt arvesse

tootlikkust ja innovatsiooni. Teeme ettepaneku

§ 15 lõike 4 punktis 1 kustutada lauseosa alates

sõnast „ , arvestades ….“

Mittearvestatud.

Palgakriteeriumi

seadmise on Vabariigi

Valitsus meetme

kontseptsiooni heaks

kiitnud. Innovatsiooni osa

hinnatakse kriteeriumis 3.

Eelnõu § 19 lõike 6 kohaselt tuleb esitada kahe

aasta jooksul pärast projekti lõppemist projekti

elluviimise järgne aruanne. Kuidas see

Selgitame. Nimetatud

aruanne tuleb esitada EISi

nõudmisel, see ei mõjuta

15

tingimus seostub kohustusega hoida vähemalt

30 uut töökohta viis aastat pärast projekti

valmimist?

töökohtade säilitamise

kohustust. Töökohad

tuleb luua ühe aasta

jooksul pärast projekti

lõppu ja säilitada kolm

aastat.

Arvestades käesoleva kirja punktis 1 toodut

leiame, et § 21 lõige 3 tuleks kustutada.

Alternatiivina kaaluda lõike 3 algus sõnastada

järgmiselt: looma ühe aasta jooksul pärast

projekti lõppu vähemalt 30 uut otsest või

kaudset töökohta.

Mittearvestatud.

Kaudsete töökohtade

loomist ei saa taotlejalt

nõuda.

Tunnustame selle eest, et eelnõus on selgelt

toodud välja eelhinnangu andmise ning

taotluse hindamise tähtajad. Loodame, et

nendest kinni peetakse.

Teadmiseks võetud.

Tõnu Tuppits Täiendada eelnõu § 3 täiendava lõikega

sõnastades selle järgmiselt: „„Ei kahjusta

oluliselt” printsiip on põhimõte, mille kohaselt

ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse

kestlike investeeringute hõlbustamise

raamistik ja muudetakse määrust (EL)

2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–

43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi

artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile;“

Selgitus: Lisame termini selgituse, mille sisuks

on planeeritavate investeeringute

kliimamõjude kirjeldamine ja põhjendamine

eeldusel, et rakendatakse parimat võimalikku

tehnikat ja vähendatakse projekti elukaare

kliimamõjusid, kus see on võimalik.

Mittearvestatud. Antud

meetme kontekstis ei ole

täiendus asjakohane.

Täiendada eelnõu § 4 (1) ja täpsustada selle

sõnastust järgmiselt:

„Toetuse andmise eesmärk on soodustada

kliimakindlate teadmusmahukate

suuremahuliste investeeringute tegemist ning

seeläbi ettevõtjate konkurentsivõimet,

ekspordivõimekust ja lisandväärtuse kasvu“

Selgitus: Lähtudes teadmisest, et EL-is ja

Eestis kehtib kohustus üle minna

kliimakindlale majandusele peavad kõik

haldustegevused sh planeeritav

suuremahuliste investeeringute toetamine

aitama kaasa Eesti eesmärgile saavutada 2035-

ks aastaks majandustegevuste kliimamõju

tõusu peatumine ja selle asendumine

võimaluste piires toimuva kliimamõju

Mittearvestatud.

Teadmusmahukus on

meetme ellu kutsumise

võimalik kaasnev mõju,

mida aitab saavutada

hindamismetoodika,

samuti ootused

lisandväärtuse

kriteeriumile. Toetuse

eesmärk ei ole

eraldiseisvalt

teadmusmahukuse

kasvatamine.

16

vähenemisega. TAIE arengukava kõige

olulisemaks eesmärgiks on teadmusmahukate

tegevuste osatähtuse tõstmine, mis on

ettevõtluse jaoks aknaks majanduse

konkurentsivõime tõusule ja- lisandväärtuse

kasvule. Ainult teadmusmahuka ettevõtluse

läbi saavad areneda kõrgema lisandväärtusega

tooted ja teenused ning tõsta majanduse

ekspordivõimet.

Täiendada eelnõu § 7 lg 5 - (5) Suurettevõtjast

toetuse saaja puhul peab soetatav või renditav

vara olema uus. Vara loetakse uueks, kui seda

ei ole varem majandustegevuses kasutatud.

Ja sõnastada see järgmiselt:

„ Suurettevõtjast toetus saaja puhul peab

soetatav või renditav vara olema kas uus või

kasutatud. Vara loetakse uueks, kui seda ei ole

varem majandustegevuses kasutatud.

Kasutatud varaks loetakse käesoleva määruse

tähenduses vara, millel on kasulikku eluiga

järel vähemalt projekti abikõlbulikkuse

perioodi lõpuni pluss viis aastat“

Selgitus: Määruse eelnõu järgi peaks toetuse

taotleja saama võimaluse lisaks uue vara

soetamisele ka kasutatud vara kasutusele võtta.

Uue vara soetamine toob kaasa oluliselt

suurema keskkonnakulu kui heas korras

kasutatud vara rakendamine, kui sellel on

kasulikku eluiga järel olulises mahus ja see on

parandatav. Kliimakindlale majandusele

üleminek eeldab, et rakendaksime

ringmajanduse põhimõtteid, milleks on

muuhulgas teenusmajandusele üleminek,

asjade eluea pikendamine ja parandatavate

ja/või uuendatavate varade kasutuselevõtt.

Tootmisseadmete kasulikku eluiga saab mõõta

kümnetes aastates ja paljude tehnoloogiate

arendamiseks on maailmaturul pakkumisel

olulisel hulgal heas korras kasutatud

seadmestikke.

Mittearvestatud.

Ettepanek on vastuolus

EL riigiabi reeglitega.

Täiendada eelnõu § 13 ja lisada sellele lõige

(3) järgmises sõnastuses:

„(3) Taotlus sisaldab hinnangut koos tõendava

dokumentatsiooniga projekti vastavuse kohta

„ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele. Hinnangu

koostamisel lähtub taotleja rakendusüksuse

veebilehel avaldatud juhendist.“

Mittearvestatud. „Ei

kahjusta oluliselt“

põhimõtte rakendamine

on kohustuslik teatud

juhtudel EL vahendite

kasutamise kontekstis,

käesolev määrus EL

vahendeid ei kasuta.

17

Selgitus: „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetele

vastavuse hinnangu koostamine on

ettevõtjaskonnas levinud ja arusaadav

kohustus. Samuti on selle koostamise

võimekuse omandanud paljud

konsultatsiooniettevõtted ja teadusasutused.

EIS kodulehel on hinnangu koostamise juhend

ja meil on olemas asjatundjad, kes hindavad ja

nõustavad taotlejaid. Hinnangu lisamine

taotlusele võimaldab investeeringutoetuste

rakendamise käigus tuvastada kas ja milliseid

parimaid tehnoloogiaid kasutatakse ja kuidas

ollakse valmis kohanduma kliimakindla

majandusega, mis on Eesti kindel

tulevikuperspektiiv järgneva viie kuni kümne

aasta jooksul. Ühtlasi võimaldab hinnangu

saamine ja analüüsimine astuda ekspertidel

taotlejaga dialoogi ning nõustada parimate

alternatiivide kasutamist ja majanduslikult

mõistlike väikese emissiooniga lahenduste

rakendamist.

Täiendada eelnõu § 15 lõikega (3) järgmises

sõnastuses:

„(3) EIS hindab taotluse nõuetele vastavuse

kontrollimise käigus „ei kahjusta oluliselt“

põhimõtte ja esitatud dokumentide vastavust §

13 lg (3) toodud suunistele, kaasates selleks

vajadusel eksperte“

Selgitus: EIS omab „ei kahjusta oluliselt“

hindamise mitmeaastast kogemust oma

ekspertide kaudu. Hinnangute analüüs ja

tagasisidestamine ei too kaasa ühtegi

täiendavat kulutust, kuid võimaldab tuvastada

investeeringutega seonduvate tegevusalade

lubade ning vastavustingimuste kohustusi ja

proaktiivselt tuvastada

investeerimistegevusega seonduvaid vajadusi

kasutada „rohelise koridori“ ja/või

nullnetotehnoloogiatele rakenduvaid

eriõiguseid bürokraatia vähendamiseks ning

EIS poolseks toetuseks.

Mittearvestatud. Vt

eelmist kommentaari.

Kliima-

ministeerium

Kooskõlastas vaikimisi.

Eesti

Kaubandus-

Tööstuskoda

Palume eelnõus asenda vähemalt 100 miljoni

euro suurune investeeringu nõue vähemalt 30

miljoni euro suuruse investeeringu nõudega.

Leiame, et ka 30 miljoni euro suurune

investeering on Eesti kontekstis

suuremahuline investeering. Toetuse muud

Mittearvestatud.

Suuremahulistest

(suurem kui 100 mln)

investeeringutest

väiksemate

investeeringute

18

tingimused jääksid samaks, sh toetuse osakaal.

Muudatuse tegemisel võiks kaaluda üksnes

töökohtade loomise nõude (30 uut töökohta)

vähendamist.

toetamiseks on erinevaid

toetusmeetmeid, sh jääb

kehtima suurinvestori

toetus, mille toetuse

summa on kuni 30 mln

eurot. Seega väiksemate

investeeringute

soodustamiseks on

meetmed olemas.

Kaaluda ettepanekut vähendada eelnõus uute

töökohtade loomise nõuet.

Mittearvestatud.

Kaalusime, ent 30 on

miinimum, milles on

kokku lepitud.

Tuua eelnõus selgemalt välja, et uue töökoha

keskmine palk peab vastama vähemalt

tegevusala keskmisele palgale, mitte Eesti

keskmisele palgale.

Arvestatud.

Lisada eelnõusse täpsustus, et töötasu

kriteeriumi täitmise puhul arvestatakse sama

sektori 30 töökoha keskmist brutokuupalka,

mitte iga töökoha tasu eraldi.

Arvestatud.

Palume vähemalt seletuskirjas täiendavalt

selgitada, mida loetakse sarnaseks

tegevusalaks.

Arvestatud.

Määruse kohaselt

arvestatakse toetuse

saajaga samal

põhitegevusalal

makstavat keskmist

brutokuupalka.

MÄÄRUS

04.02.2025 nr 5

Suuremahuliste investeeringute toetus

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega kehtestatakse suuremahuliste investeeringute toetuse andmise, kasutamise ning

tagasinõudmise ja -maksmise tingimused ja kord.

(2) Toetuse taotlemise, määramise ja kasutamisega seotud teave ja dokumendid esitatakse

Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruses nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise

põhimäärus“ nimetatud e-toetuse keskkonna kaudu (edaspidi e-toetuse keskkond), kui käesolevast

määrusest ei tulene teisiti. Kui e-toetuse keskkonnas ei ole vastavat liiki dokumendi esitamist ette

nähtud, esitatakse digitaalselt allkirjastatud dokument elektrooniliselt.

§ 2. Riigiabi

(1) Toetus on investeeringuteks ette nähtud regionaalabi Euroopa Komisjoni määruse (EL)

nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi

tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, edaspidi üldine

grupierandi määrus), artikli 14 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja

konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.

(2) Toetust ei anta üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–6 ja artiklis 13 sätestatud

juhtudel.

§ 3. Terminid

Käesoleva määruse tähenduses:

1) alginvesteering on vara soetamine või rentimine seoses uue ettevõtja või ettevõtte asutamisega,

olemasoleva ettevõtja tootmisvõimsuse suurendamisega, toodangu mitmekesistamisega

toodetega, mida ei ole veel ettevõtjas toodetud, või olemasoleva ettevõtja kogu tootmisprotsessi

täieliku ümberkorraldamisega;

2) ettevõte on majandusüksus, mis toimib ettevõtja olemasolevast majandusüksusest iseseisvalt

2

ning millel on eraldiseisev tootmisprotsess;

3) immateriaalne vara on vara üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 30 tähenduses, mida

ettevõtja kasutab pikema perioodi jooksul kui viis aastat;

4) materiaalne vara on vara üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 29 tähenduses, mida

ettevõtja kasutab pikema perioodi jooksul kui viis aastat;

5) projektiplaan on ettevõtja tegutsemist või laienemist mõjutava tegevuse, eesmärgi ja selle

täitmiseks vajalike vahendite detailne kirjeldus;

6) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta üldise grupierandi määruse I lisa artiklis 2 sätestatud

kriteeriumitele.

§ 4. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

(1) Toetuse andmise eesmärk on soodustada suuremahuliste investeeringute tegemist Eestis ning

seeläbi ettevõtjate konkurentsivõime, ekspordivõimekuse ja lisandväärtuse kasvu.

(2) Toetuse andmise tulemusel loob iga toetuse saaja Eestis vähemalt 30 töökohta, mille keskmine

brutokuupalk on võrdne või suurem justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule

dokumentide esitamise kord“ lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)“

(edaspidi EMTAK) kahekohalise koodi täpsusega esitatud tegevusala, millel või mille alla

liigitatud tegevusalal projekti ellu viiakse, taotluse esitamisele eelnenud kvartali kohta

Statistikaameti avaldatud Eesti keskmise brutokuupalgaga. Keskmise brutokuupalga arvutamisel

lähtutakse toetuse saaja valitud 30 töökoha keskmisest brutokuupalgast.

§ 5. Toetuse rakendamine

Toetuse taotlusi menetleb, taotluste rahuldamise, rahuldamata jätmise ning muutmise otsuseid ja

toetuse makseid teeb, toetuse kasutamist kontrollib ning toetuse tagasinõudmise otsuseid teeb

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi EIS).

2. peatükk

Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

§ 6. Toetatavad tegevused

(1) Toetust antakse lõikes 2 või 3 sätestatud investeeringuks, mille abikõlblikud kulud on vähemalt

100 miljonit eurot ning mis aitab saavutada §-s 4 sätestatud eesmärki ja tulemust.

(2) Kui taotleja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse I lisa artiklis 2 sätestatud

kriteeriumitele (edaspidi VKE), antakse toetust alginvesteeringuks.

(3) Kui taotleja on suurettevõtja, antakse toetust investeeringuks üldise grupierandi määruse artikli

2 punkti 51 tähenduses.

(4) Kinnisasi, millele investeering tehakse, peab olema taotleja omandis või taotleja on sõlminud

selle kasutamiseks rendilepingu või tema kasuks on kinnisasjale seatud piiratud asjaõigus või

taotleja on sõlminud notariaalselt tõestatud eellepingu kinnisasja omandamiseks, piiratud

asjaõiguse seadmiseks või eellepingu rentimiseks. Kui kinnisasi, millele investeering tehti, ei ole

taotleja omandis, peab kinnisasja kasutamiseks sõlmitud rendileping või piiratud asjaõigus olema

seatud kogu projekti abikõlblikkuse perioodiks ja vähemalt viieks aastaks nimetatud perioodi

lõppemisest.

3

§ 7. Kulude abikõlblikkus

(1) Abikõlblik kulu peab olema põhjendatud, dokumentaalselt tõendatav, tekkinud projekti

abikõlblikkuse perioodil tehtud toetatava tegevuse käigus ning selle peab olema tasunud toetuse

saaja. Kulu on põhjendatud, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus §-s 4 sätestatud tulemuse

saavutamiseks.

(2) Abikõlblike kulude ja omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise

algdokumentide alusel pangaülekandega tasutud kulusid.

(3) Abikõlblike kulude hulka ei arvata käibemaksu, trahve, viiviseid ja muid rahalisi karistusi ning

kohtu- ja õigusabikulusid, amortisatsiooni ega kulu, mille katteks on toetust makstud teistest

riiklikest, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa Liidu või muudest välisabi vahenditest.

(4) Abikõlblikud on järgmised turutingimustel § 6 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tegevuse kulud:

1) materiaalse vara omandamise kulu;

2) ehitise ehitamise ja rekonstrueerimise kulu;

3) materiaalse vara rentimise kulu üldise grupierandi määruse artikli 14 lõikes 6 sätestatud

tingimustel;

4) materiaalse vara seadistamise, transpordi ja transportimiseks vajalik kindlustuskulu, kui see

sisaldub vara soetusmaksumuses;

5) immateriaalse vara omandamise kulu üldise grupierandi määruse artikli 14 lõikes 8 sätestatud

tingimustel.

(5) Suurettevõtjast toetuse saaja puhul peab omandatav või renditav vara olema uus. Vara loetakse

uueks, kui seda ei ole varem majandustegevuses kasutatud.

(6) Ostetud vara omandiõigus peab toetuse saajale üle minema projekti abikõlblikkuse perioodi

jooksul. Kapitalirendi tüüpi liisingu puhul võib liisingulepingu periood olla pikem kui

abikõlblikkuse periood, kui lepingu kohaselt läheb vara omandiõigus toetuse saajale üle pärast

kõigi liisingumaksete tasumist.

(7) Kui toetatava tegevuse raames toodetakse uut toodet, peavad abikõlblikud kulud ületama

vähemalt 200 protsendi ulatuses uuesti kasutatava vara arvestuslikku väärtust tööde algusele

eelnenud majandusaasta seisuga.

(8) Uus toode on toode, mida taotleja ei ole varem tootnud või mida suurettevõtjast taotleja toodab

tegevusalal, mis ei ole tema põhitegevusalaga sama ega sarnane tegevusala üldise grupierandi

määruse artikli 2 punkti 50 tähenduses.

§ 8. Toetuse suurus ja osakaal

(1) Toetuse maksimaalne suurus on 20 000 000 eurot projekti kohta.

(2) Toetuse maksimaalne osakaal on 10 protsenti. Toetuse maksimaalne osakaal on 15 protsenti

juhul, kui loodavate töökohtade keskmine brutokuupalk ületab 1,5 korda § 4 lõikes 2 sätestatud

keskmisest brutokuupalgast ja investeeringu asukoht asub väljaspool Harjumaad. Töötajatena

käsitletakse toetuse andmise tulemusel loodud töökohtadel töötavaid isikuid.

(3) Toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest, kui taotleja tegevuskoht asub Harjumaal,

on kümme protsenti.

4

(4) Projekti omafinantseeringuga kaetakse projekti abikõlblikest kuludest osa, mida toetusest ei

finantseerita.

§ 9. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal

projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad.

(2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise kuupäevast või taotluse rahuldamise

otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast ning lõppeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud

kuupäeval.

(3) Projekti abikõlblikkuse periood kestab kuni 48 kuud.

(4) Taotleja ei tohi alustada projekti tegevusi ega võtta kohustusi nende elluviimiseks enne taotluse

esitamist.

(5) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõjuval põhjusel ja

tingimusel, et saavutatav tulemus seondub endiselt toetuse andmise eesmärgiga. Pikendamise

korral võib abikõlblikkuse periood ületada lõikes 3 sätestatud abikõlblikkuse perioodi kestust.

(6) Toetuse saaja peab viivitamata taotlema projekti lõpetamist, kui ilmnevad asjaolud, mis ei

võimalda projekti jätkamist.

(7) Projekt lõppeb, kui EIS on lõpparuande kinnitanud ja toetuse saajale viimase väljamakse

teinud.

3. peatükk

Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine

§ 10. Toetuse taotlemine

(1) Toetust taotletakse jooksvalt või voorupõhiselt. Sama äriühing, samuti temaga samasse

kontserni kuuluv äriühing võib määruse alusel toetust saada ühe korra.

(2) EIS teavitab oma veebilehel toetuste eelarvest ning taotluste vastuvõtmise alustamisest,

lõpetamisest ja peatamisest ning sellest, kas taotlemine on jooksev või voorupõhine,

kooskõlastades selle enne Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga.

(3) Voorupõhise taotlemise korral teavitab EIS taotluste vastuvõtmise algus- ja lõppkuupäevast

vähemalt 20 kalendripäeva enne taotlusvooru algust. Jooksva taotlemise korral teavitab EIS

taotluste vastuvõtmise alustamisest vähemalt 20 kalendripäeva ette.

(4) Jooksva taotlemise korral lõpetab EIS taotluste vastuvõtmise ja teavitab sellest oma veebilehel,

kui taotluste rahastamiseks ettenähtud eelarve jääk võrdsustub menetluses olevates taotlustes,

mille suhtes ei ole veel otsust tehtud, märgitud toetuste summaga.

§ 11. Eelnõustamine

(1) Enne toetuse taotlemist peab taotleja läbima EIS-i läbiviidud eelnõustamise, mille tulemusena

antakse taotleja projektiplaanile eelhinnang.

5

(2) EIS annab projektiplaanile positiivse eelhinnangu, kui peab selles kirjeldatu põhjal §-s 4

sätestatud eesmärki ja tulemust saavutatavaks. Eelhinnang ei ole EIS-ile taotluse hindamisel siduv.

(3) Projektiplaan koostatakse EIS-i veebilehel avaldatud vormil ja see peab sisaldama järgmist:

1) projekti eesmärk ja vastavalt EMTAK-i klassifikatsioonile märgitud projekti tegevusala;

2) projekti tegevuste kirjeldus, elluviimise asukoht ja ajakava;

3) projekti oodatav tulemus koos finantsprognoosiga, lähtudes §-st 4;

4) projekti eelarve maht ja rahastamise allikad;

5) ülevaade projekti tegevuste eest vastutava meeskonna varasemast kogemusest ja kompetentsist.

(4) Eelnõustamine viiakse läbi 15 tööpäeva jooksul projektiplaani esitamisest EIS-ile. Eelhinnang

kehtib kuus kuud.

§ 12. Nõuded taotlejale

(1) Toetust võib taotleda Eesti äriregistrisse kantud äriühing. Taotlejas ega temaga ühte kontserni

kuuluvas äriühingus ei tohi olla riigi ega kohaliku omavalitsuse üksuse osalust, mis ületab 49

protsenti.

(2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:

1) taotleja maksu- ja maksevõlg riigile koos intressidega ei tohi olla suurem kui 100 eurot või selle

tasumine peab olema ajatatud ning maksed peavad olema tehtud ajakava kohaselt;

2) taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimise hetkeks on nõuetekohaselt täidetud

maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide ja äriregistrile majandusaasta

aruannete esitamise kohustus;

3) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei tohi olla algatatud likvideerimis-,

sundlõpetamis- või pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust;

4) taotleja ei ole raskustes olev ettevõtja üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 mõistes;

5) taotlejale ega temaga ühte kontserni kuuluvale äriühingule ei tohi olla määruse alusel toetust

antud;

6) taotlejal või tema seaduslikul esindajal ei ole kehtivat kriminaalkaristust;

7) taotleja on riiklikest, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa Liidu või muudest välisabi

vahenditest saadud toetuse, mille ta on pidanud tagasi maksma, nõuetekohaselt tagasi maksnud

või talle määratud toetusest loobunud;

8) taotleja ei ole toetatavale tegevusele saanud ega taotlenud toetust samal ajal punktis 7 sätestatud

vahenditest.

§ 13. Nõuded taotlusele

(1) Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid, kinnitusi ja dokumente:

1) taotleja nimi, registrikood, EMTAK-i tegevusala kood ja teave, kas taotleja on VKE või

suurettevõtja;

2) projekti nimetus, eesmärk ja kirjeldus, algus- ja lõppkuupäev, abikõlblike kulude loetelu,

projekti eelarve kogusumma ja toetuse summa, projekti tegevuste elluviimise asukoht;

3) projektiplaan, millele antud positiivne eelhinnang on kehtiv;

4) taotleja viimase majandusaasta aruanne, kui aruanne ei ole äriregistris kättesaadav, ja kontserni

viimase majandusaasta konsolideeritud aruanne, kui taotleja kuulub kontserni;

5) taotleja jooksva majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelnenud kvartali

seisuga;

6) projekti eelarve kalkulatsioon EIS-i vormil;

7) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;

6

8) kinnitus, et kahe aasta jooksul enne taotluse esitamist ei ole toimunud ümberpaigutamist ning

ümberpaigutamist ei toimu kahe aasta jooksul pärast seda, kui taotletud toetusest on

alginvesteering tehtud;

9) kinnitus, et taotleja vastab §-s 12 sätestatud nõuetele;

10) dokumendid, mis tõendavad § 6 lõikes 4 sätestatud nõude täitmist;

11) teave selle kohta, kas taotleja on taotlenud või saanud riiklikest, kohaliku omavalitsuse üksuse,

Euroopa Liidu või muudest välisabi vahenditest toetust projektile või projekti tegevusele.

(2) Ümberpaigutamine on ettevõtja tegevuse või selle osa üleviimine üldise grupierandi määruse

artikli 2 punkti 61a tähenduses.

§ 14. Taotluse menetlemine

(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on 40 tööpäeva voorupõhise taotlemise korral taotlusvooru

sulgumisest arvates ja jooksva taotlemise korral taotluse esitamisest arvates.

(2) Taotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhul pikendada kuni kümne tööpäeva võrra,

millest teavitatakse taotlejat.

(3) Kui taotleja või taotluse nõuetele vastavuse kontrollimise käigus avastatakse puudusi,

teavitatakse sellest viivitamata taotlejat ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni kümme

tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

(4) EIS teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui:

1) taotleja ei ole lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud;

2) taotlus või taotleja ei vasta vähemalt ühele määruses sätestatud nõudele ning mittevastavust ei

ole võimalik kõrvaldada.

§ 15. Taotluse hindamine ja hindamiskriteeriumid

(1) Nõuetele vastavat taotlust hinnatakse hindamisjuhendi kohaselt, mille EIS koostab lõikes 4

sätestatud hindamiskriteeriumitest lähtudes ja kooskõlastab Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumiga ning esitab arvamuse avaldamiseks Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile. EIS-il on õigus moodustada taotluste hindamiseks komisjon ning

kaasata sõltumatuid eksperte. Hindamiskomisjoni koosseis kooskõlastatakse Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumiga.

(2) Hindamiskomisjoni koosseis ja hindamisjuhend avaldatakse EIS-i veebilehel hiljemalt

taotluste vastuvõtmise alustamise päeval.

(3) Taotlust hinnatakse lõike 4 punktides 1–4 sätestatud kriteeriumite alusel hindega null kuni neli

ning punktis 5 sätestatud kriteeriumi puhul hindega null või neli. Null on mitterahuldav ja neli

suurepärane. Taotluse koondhinne kujuneb hindamiskriteeriumite hinnete kaalutud keskmisest.

(4) Taotluse hindamiskriteeriumid ja nende osakaalud koondhindest on järgmised:

1) projekti mõju §-s 4 sätestatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisele, arvestades loodavate

töökohtade keskmist brutokuupalka – 40 protsenti koondhindest;

2) taotleja võimekus projekti eesmärki saavutada – 20 protsenti koondhindest;

3) projekti mõju Eesti majandusele – 20 protsenti koondhindest;

4) projekti ettevalmistuse tase – kümme protsenti koondhindest;

5) projekti tegevuste elluviimise koht asub väljaspool Harjumaad – kümme protsenti

koondhindest.

7

(5) Voorupõhise taotlemise puhul seab EIS taotlused hindamistulemuse alusel paremusjärjestusse.

Voorupõhise taotlemise puhul seab EIS taotlused hindamistulemuse alusel paremusjärjestusse

vastavalt hindamisjuhendis sätestatule.

§ 16. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

(1) Taotlus rahuldatakse, kui taotleja ja taotlus vastavad määruses sätestatud nõuetele ega esine

lõikes 3 sätestatud taotluse rahuldamata jätmise alust.

(2) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse:

1) toetuse saaja nimi, registrikood ja projekti nimetus;

2) projekti kogumaksumus, toetuse suurus ja osakaal abikõlblikest kuludest;

3) projekti abikõlblikkuse periood;

4) projekti elluviimise tingimused;

5) aruannete esitamise tähtajad ja kord;

6) toetuse maksmise tingimused.

(3) Taotlus jäetakse rahuldamata, kui esineb vähemalt üks järgmine asjaolu:

1) taotluse koondhinne on alla 2,50;

2) taotlus on saanud vähemalt ühe § 15 lõike 4 punktides 1–4 sätestatud kriteeriumi eest hindeks

vähem kui 2,00;

3) taotleja mõjutab õigusvastaselt otsuse tegemist;

4) taotletav toetuse summa ületab taotluste rahastamise eelarve vaba jääki ja taotlust ei ole

võimalik osaliselt rahuldada;

5) taotleja või taotlus ei vasta vähemalt ühele määruses sätestatud nõudele.

(4) Taotluse rahuldamise, rahuldamata jätmise või nimetatud otsuse muutmise otsus edastatakse

taotlejale või toetuse saajale kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates haldusmenetluse

seaduse §-des 26–29 sätestatud viisil.

§ 17. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine

(1) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud järgmistel juhtudel:

1) toetust on taotletud tegevusele või kulude katteks, mis ei ole põhjendatud;

2) taotletav toetuse summa ületab rahastamise eelarve vaba jääki.

(2) Taotluse võib osaliselt rahuldada, kui §-s 4 sätestatud tulemus ja projekti eesmärk on osalise

rahuldamise korral saavutatav ja taotleja on nõus EIS-i ettepanekuga vähendada taotletud toetuse

summat. Kui taotleja ei ole ettepanekuga nõus, teeb EIS taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(3) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses

kõrvaltingimusega, kui taotleja peab tegema lisatoiminguid. Kui taotleja ei ole kõrvaltingimuse

seadmisega nõus, teeb EIS taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(4) Kui taotlus rahuldatakse kõrvaltingimusega, ei teki toetuse saajal õigust saada toetust enne

kõrvaltingimuse täitmist. Kõrvaltingimuse nõuetekohase täitmise korral lisatakse sellekohane

teave taotluse rahuldamise otsuse juurde.

8

§ 18. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Taotluse rahuldamise otsust muudab EIS omal algatusel või toetuse saaja digiallkirjastatud

taotluse alusel.

(2) Enne taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse tegemist kontrollib EIS muudatuste

asjakohasust ja vajalikkust ning hindab vajaduse korral muudatuse mõju hindamiskriteeriumite

alusel, kaasates vajadusel eksperte või hindamiskomisjoni.

(3) EIS-il on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus ei

aita kaasa projekti eesmärgi ja §-s 4 sätestatud tulemuse saavutamisele.

(4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab EIS 20 tööpäeva jooksul taotluse saamisest

arvates.

(5) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa §-s 4 sätestatud

tulemuse ja projekti eesmärgi saavutamisele ning muudatus on põhjendatud.

(6) EIS võib tunnistada taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel

juhtudel:

1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;

2) toetust taotledes või projekti ellu viies on esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet;

3) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kõrvaltingimust;

4) taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotlust ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse

kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;

5) toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta.

(7) Toetuse saajal tuleb saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks

tunnistamise korral tagasi maksta.

4. peatükk

Aruannete esitamine ja toetuse maksmine

§ 19. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

(1) Vahe- ja lõpparuande esitamise kuupäevad ja vahearuande perioodid määratakse taotluse

rahuldamise otsuses. Aruandlusperiood on kuus kuud.

(2) Vahearuanne peab sisaldama tegevuste elluviimise ülevaadet, hinnangut ja andmeid tegevuste

edenemise kohta vastaval aruandeperioodil ning ülevaadet tulemuste saavutamise kohta.

(3) Lõpparuanne peab sisaldama projekti tegevuste elluviimise ülevaadet ja hinnangut

abikõlblikkuse perioodil tulemuste saavutamise kohta.

(4) EIS kinnitab vahe- ja lõpparuande või tagastab selle täiendamiseks 30 tööpäeva jooksul

aruande esitamisest arvates.

(5) EIS võib vahe- ja lõpparuandele hinnangu andmiseks kaasata hindamiskomisjoni või eksperte.

(6) Toetuse saaja esitab EIS-i nõudmisel kolme aasta jooksul pärast projekti lõppemist projekti

elluviimise järgse aruande, mille eesmärk on hinnata projekti ja meetme mõju.

9

§ 20. Toetuse maksmine

(1) Toetust makstakse toetuse saajale vastavalt taotluse rahuldamise otsuses määratud

tingimustele, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja toetuse saaja on selle tasunud täielikult või

omafinantseeringu ulatuses.

(2) Toetuse saaja esitab EIS-ile maksetaotluse mitte sagedamini kui kord kvartalis.

(3) Kui toetuse saaja on abikõlbliku kulu tasunud omafinantseeringu ulatuses, esitab ta EIS-ile

kogu kulu maksmist tõendava dokumendi kümne kalendripäeva jooksul vastava kulu eest toetuse

saamisest arvates. Nimetatud kohustuse täitmata jätmise korral võib EIS peatada järgmise

maksetaotluse menetlemise ning nõuda toetuse tagastamist.

(4) Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste elluviimist ning lõpparuande kinnitamist.

(5) EIS menetleb maksetaotlust kuni 30 tööpäeva.

(6) EIS võib kuludokumente kontrollida toetuse saaja juures kohapeal.

(7) Kui maksetaotluse või sellega seotud kuludokumendi menetlemise käigus ilmneb puudus, mida

on võimalik kõrvaldada, määrab EIS puuduse kõrvaldamiseks tähtaja, mille võrra pikeneb

maksetaotluse menetlemise aeg.

(8) EIS võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse, kui:

1) esitatud kuludokument ei vasta raamatupidamise seaduses algdokumendile esitatud nõuetele;

2) toetatavat tegevust ei viidud ellu projekti abikõlblikkuse perioodil;

3) kulu aluseks olev tegevus ei ole toetatav või kulu abikõlblik;

4) toetuse saaja ei ole tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi maksnud;

5) toetuse saaja rikub määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või

taotluse rahuldamise otsuses sätestatust.

5. peatükk

Toetuse saaja ja EIS-i õigused ja kohustused ning toetuse tagasinõudmine ja

tagasimaksmine

§ 21. Toetuse saaja õigused ja kohustused

(1) Toetuse saajal on õigus saada EIS-ilt teavet ja selgitusi toetuse andmisega seotud õigusaktides

sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustuste kohta.

(2) Toetuse saaja on kohustatud:

1) viima projekti tegevused korrektselt ellu, tagama projekti juhtimise ning kasutama toetust

vastavalt taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatule;

2) tagama ettenähtud omafinantseeringu;

3) looma ühe aasta jooksul pärast projekti lõppemist vähemalt 30 uut töökohta, mis vastavad § 4

lõikes 2 sätestatud nõuetele, ja säilitama neid töökohti vähemalt kolme aasta jooksul projekti

lõppemisest;

4) tagama, et raamatupidamises on toetatava projekti kulud ning neid kajastavad kulu- ja

maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatud;

5) säilitama toetuse eest soetatud vara vähemalt viie aasta jooksul arvates projekti abikõlblikkuse

perioodi lõppemisest;

10

6) esitama EIS-ile nõutud teabe kümne tööpäeva jooksul nõude saamisest arvates, kui EIS ei ole

määranud teistsugust tähtaega;

7) teavitama EIS-i kirjalikult, kui toetuse saaja oluliste otsuste tegemise õigusega osanik või

aktsionär või juhtorgani liige muutub, seda ka juhul, kui muudatused nähtuvad äriregistrist;

8) võimaldama toetuse kasutamise üle kontrolli teostavale isikule juurdepääsu projekti

elluviimisega seotud kinnistule ja ruumidesse;

9) osutama auditi ja kontrolli tegemiseks igakülgset abi määratud tähtajaks;

10) tagama projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste

olemasolu;

11) säilitama taotluse, toetuse ja projekti elluviimisega seonduvat dokumentatsiooni vähemalt

kümme aastat alates viimase toetuse makse tegemisest;

12) viivitamata kirjalikult teavitama EIS-i kõigist esitatud andmete muudatustest või asjaoludest,

mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist, tulemuste saavutamist ning

projekti tegevuste elluviimisega jätkamist;

13) pidama kinni projekti eelarvest;

14) tagama projekteerimisel ja ehitamisel ehitusseadustiku nõuete täitmise;

15) näitama toetust kasutades EIS-i veebilehel avaldatud viisil, et tegemist on toetusega.

§ 22. EIS-i õigused ja kohustused

(1) EIS-il on õigus:

1) nõuda projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta lisaandmete ja -

dokumentide esitamist;

2) kontrollida toetuse saaja juures kuludokumente ja projekti tegevuste elluviimist, viibida toetuse

saaja ruumides ja territooriumil ning kontrollida toetuse kasutamisega seotud andmeid, dokumente

ja muid materjale;

3) kontrollida toetuse ja omafinantseeringu kasutamist;

4) peatada toetuse väljamaksmine rikkumise kõrvaldamiseni, kui toetuse saaja rikub määruses

sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses

sätestatust;

5) peatada toetuse maksed tagasinõutud summa lõpliku tagasimakseni;

6) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et

toetuse eesmärgipärane kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud.

(2) EIS on kohustatud:

1) tegema taotlus- ja aruandevormid ning juhendmaterjalid taotlejale ja toetuse saajale e-toetuse

keskkonnas või oma veebilehel kättesaadavaks;

2) pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist avaldama oma veebilehel toetuse saaja nime, toetust

saava projekti nime, toetuse summa, projekti maksumuse ja taotluse rahuldamise otsuse kuupäeva;

3) mitte avaldama taotluse menetlemise käigus saadud teavet ega dokumente, välja arvatud punkti

2 kohaselt avaldatav teave;

4) kontrollima projekti elluviimist ja toetuse kasutamist;

5) koguma ja esitama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile andmeid ja teavet määruse

rakendamise käigust ning osalema projektide elluviimise lõppedes mõjuanalüüsi tegemises;

6) teavitama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit määruse rakendamisega seotud

takistustest;

7) säilitama toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat alates viimasest maksest.

§ 23. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine

(1) EIS teeb toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise otsuse kaalutlusõiguse alusel järgmistel

juhtudel:

11

1) toetust on makstud abikõlbmatu kulu hüvitamiseks;

2) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata määruses või taotluse rahuldamise otsuses

nimetatud kohustuse või nõude;

3) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis-, sundlõpetamis- või pankrotimenetlus või

kuulutatud välja pankrot;

4) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud.

(2) Toetuse saaja peab maksma toetuse tagasi 60 kalendripäeva jooksul tagasinõudmise otsuse

kehtima hakkamise päevast arvates.

(3) Tagasimakstava toetuse võib tasaarveldada sama projekti raames väljamakstava toetusega.

(4) EIS võib toetuse tagasimaksmist toetuse saaja taotlusel ajatada.

(5) Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja taotluse, milles on märgitud ajatamise

vajaduse põhjendus ja soovitud ajatamiskava. Toetuse saaja esitab EIS-i nõudmisel enda

majanduslikku olukorda tõendavad dokumendid.

(6) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb EIS otsuse kümne tööpäeva

jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega

pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat.

(7) Toetuse tagasimaksmist võib ajatada 12 kalendrikuuni ajatamise taotluse rahuldamise otsuse

päevast arvates. Põhjendatud vajaduse korral võib EIS kooskõlastatult Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumiga määrata pikema tagasimaksmise aja.

(8) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos toetuse

tagasinõudmise otsusega.

(9) Kui toetuse saaja ei tasu osamakseid ajatamiskava kohaselt, võib EIS tunnistada toetuse

tagasimaksmise ajatamise otsuse kehtetuks ning nõuda toetuse saajalt toetuse tagasimaksmist 30

kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates.

(10) Toetuse tagasinõudmise ja ajatamise taotluse rahuldamise ning kehtetuks tunnistamise otsus

edastatakse toetuse saajale kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates haldusmenetluse

seaduse §-des 26–29 sätestatud viisil.

(11) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse

täitmise lõppemisest arvates.

(12) Ebaseaduslik ja väärkasutatud riigiabi nõutakse tagasi konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatud

alustel ja korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler