Soovitused kohalikele omavalistustele koostööks turvaettevõtjaga

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Kohalikud omavalitsused

06.02.2025 nr 1-9/1737-1

Soovitused kohalikele omavalistustele

koostööks turvaettevõtjaga

Austatud kohalikud omavalituse juhid

Seoses uue turvategevuse seaduse jõustumisega ja kohalike omavalitsuste (edaspidi KOV) ning

turvaettevõtjate vaheliste lepingute sõlmimisega turvamise teenuse osutamiseks

üldkasutatavates avalikes kohtades, on valminud KOV-ile abistavad soovitused selle valdkonna

praktika ühtlustamiseks. Soovitused on koostatud koostöös Justiits-ja Digiministeeriumi,

Politsei-ja Piirivalveameti ning Eesti Turvaettevõtjate Liiduga.

Soovitused on mõeldud kohalikele omavalitsustele, et eelkõige aidata tõlgendada turvategevuse

seadust ja korrakaitseõigust turvamiseks sõlmitavate lepingute sisu määratlemisel. Soovituste

eesmärk on aidata vältida vastuolusid seadusandlusega ja tagada turvaettevõtete mitmekülgne

ning õiguspärane osalemine turvalisuse tagamisel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Joosep Kaasik

sisejulgeoleku asekantsler

Lisa:

Soovitused – Kohaliku omavalitsuse koostöö

turvaettevõttega: Turvamine üldkasutatavas

avalikus kohas – 2 lehel.

Teadmiseks:

Eesti Linnade ja Valdade Liit;

Eesti Turvaettevõtete Liit;

Justiits-ja Digiministeerium;

Politsei-ja Piirivalveamet.

Soovitused

Kohaliku omavalitsuse koostöö

turvaettevõttega: Turvamine

üldkasutatavas avalikus kohas.

Soovitused on mõeldud kohalduma vaid juhul, kui see ei ole seotud avaliku kogunemisega ning

kui lepingupoolteks on kohalik omavalitsus ja turvaettevõtja1.

Avaliku koha kui turvaobjekti osas saab kohalik omavalitsus (KOV) sõlmida turvamiseks lepingu turvaettevõtjaga KOV-i

vara valvamiseks ja kaitsmiseks. Korra pidamine turvategevuse seaduse (edaspidi TurvaTS) mõistes on üldjuhul välistatud,

sest langeb valdavalt kokku avalikus kohas käitumise nõuete üle järelevalve teostamisega korrakaitse seaduse mõistes,

mida KOV turvaettevõtjale delegeerida ei saa2.

Kuidas määratleda avaliku kohaga seotud turvaobjekti KOV

poolt avaliku koha turvamiseks sõlmitud lepingute raames?

 Turvaobjekt ei tohi olla

terve omavalitsuse

territoorium või selle osa.

Turvamine peab piirduma

kindla alaga.

 Avalik koht saab olla

turvaobjektiks, kui see on

kindlaks määratud maa-ala

ja on eristatav näiteks aia,

märkide või loodusliku

piiri abil.

 Turvaobjektil võivad

kehtida erireeglid (näiteks

keelatud on jalgrattaga

sõita või loomadega

viibida), mis on lisaks

tavapärastele avaliku koha

reeglitele. Näiteks võivad

turvaobjektid olla

erireeglitega pargid (nt

Kadrioru park) või

avalikud rannad.

 Lepingusse tuleb kindlasti

lisada territooriumi plaan

koos turvaobjekti piiridega,

mis on osa turvaplaanist.

 Soovitav on ka teavitada

inimesi turvaobjektidest,

mille kaitsmiseks ja

valvamiseks on

omavalitsusel sõlmitud

leping.

Millised õigused on turvateenistujal KOV

avaliku koha turvaobjektil vara valvamisel ja

kaitsmisel?

1 Juhul kui leping sõlmitakse turvaettevõtja ja muu osapoole kui kohalik omavalitsus, siis juhis ei kohaldu.

2 Turvategevuse seaduse esialgses versioon sisaldas ka peatükki „Riigi ja kohaliku omavalitsuse korrakaitseülesande täitmisele

kaasamine“, millega sooviti luua kohaliku omavalitsuse üksuse võimalus riiklikku järelevalvesse avalikus kohas käitumise üldnõuete

täitmise üle kaasata turvaettevõtja, kuid see jäeti riigikogu menetluses välja.

2

Vara valvamiseks ja kaitsemiseks võib turvateenistuja kasutada kõiki turvategevuse seaduses loetletud

asjakohaseid meetmeid. Valvetöötaja võib osaleda turvamises avalikus kohas ainult koos turvatöötajaga.

Milliseid õigused on turvateenistujal KOV

avaliku koha turvaobjektil korra pidamisel ?

Turvateenistuja õigused korra pidamisel sõltuvad turvaobjektist. KOV poolt avalikus kohas turvamiseks

palgatud turvateenistuja õigused piirduvad vastava turvaobjekti sisekorra nõuete täitmise tagamisega, mis

tähendab, et turvateenistujatel puudub õigus teostada riiklikku järelevalvet avalikus kohas käitumise üldnõuete

täitmise üle.

NB! Kui lepingu turvaobjektiks oleva sisekorra nõuded kattuvad avalikus koha käitumise üldnõuetega, siis

avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisele turvateenistuja iseseisvalt reageerida ei saa.

Turvateenistuja võib kasutada korra pidamisel (st sisekorra jõustamisel) avalikus kohas TurvaTS sätestatud

meetmeid:

 suulise nõude esitamine erireegli rikkumise lõpetamiseks;

 vajadusel turvaobjektilt kõrvaldamine kui suuline nõue ei ole eesmärki täitnud;

 vajadusel sõltuvalt erireeglist ka vallasasja hoiule võtmine;

 vajadusel sõltuvalt erireeglist turvaobjektile sissepääsu tõkestamine.

Avalikus kohas käitumise üldnõuete tagamisel piirduvad turvateenistuja õigused tema tavakodaniku igaühe

õigustega. See tähendab, et turvateenistuja:

 võib juhtida tähelepanu kui tegemist on keelatud tegevusega nt bussipeatuses ei tohi suitsetada või

alkoholi tarbida;

 ei tohi füüsiliselt sekkuda, väljaarvatud hädakaitseks;

 võib vajadusel kutsuda kohale korrakaitseametniku või politsei.

NB! Avalikus kohas käitumise üldnõuete kaitseks igaüheõiguse kohaldamisel on oluline, et igaüheõiguse alusel

sekkumine ei saa olla turvalepingus kohustuslik nõue ega muul viisil lepingu objekt.3

Soovituslik on luua kohaliku PPA prefektuuriga koostöös operatiivselt toimiv infovahetus turvaettevõtja, KOV

ja Häirekeskuse vahel. Nii on võimalik KOV poolt tõhusalt otsustada järgmised sammud (kas reageerida ise,

tagada Häirekeskuse teavitamine või kutsuda prioriteetsena politseipatrull).

3 Kui avalikus kohas käitumise üldnõuete kaitsmiseks on turvalepingus sätestatud kohustus, sh kohustus igaühe õiguste rakendamiseks,

siis tuleb seda tõlgendada kui turvaettevõttele avalike ülesannete delegeerimisena, mis ei ole kehtiva TurvaTS ja korrakaitseseaduse

kohaselt lubatud.