Perioodi 2021–2027 kalapüügi investeeringutoetus

1

MÄÄRUS

xx.xx.2025 nr …..

Perioodi 2021–2027 kalapüügi investeeringutoetus

Määrus kehtestatakse kalandusturu korraldamise seaduse § 42 lõike 1 ja § 52 lõike 3 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava

2021–2027“ meetme „Perioodi 2021–2027 kalapüügi investeeringutoetus“ raames toetuse

(edaspidi toetus) andmise ja kasutamise tingimused ning kord.

2. peatükk

Toetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse määr ja suurus

§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja toetatav tegevus

(1) Toetuse andmise eesmärk on vähendada kutselise kalapüügi ökoloogilist jalajälge,

suurendada energia tõhusamat kasutamist kalalaeva pardal, arendada ranna- ja sisevete

kalapüügil jääalust kalapüüki, parendada tööohutust ja -tingimusi kalalaeva pardal ja jääalusel

kalapüügil ning tagada kalapüügitegevuse seire, tõhusam järelevalve ja kalapüügiga seotud

elektrooniliste andmete edastamine.

(2) Toetust antakse järgmiste tegevuste elluviimiseks, mis panustavad lõikes 1 nimetatud

eesmärkide saavutamisse:

1) investeeringud maaeluministri 28. novembri 2017. a määruse nr 79 „Kalalaevastiku

segmendid ja nende tunnused, kalalaevastiku segmenti kantavale kalalaevale esitatavad nõuded

ning kalalaevastiku segmenti lisamise võimalus“ (edaspidi määrus nr 79) § 2 lõikes 1

nimetatud segmenti 4S1, 4S2, 4S3 või 4S4 kantud kalalaeva pardal, mis vähendavad kutselise

kalapüügi ökoloogilist jalajälge, suurendavad energia tõhusamat kasutamist ning parandavad

tööohutust ja -tingimusi kalalaeva pardal;

2) investeeringud jääaluse kalapüügi arendamiseks ning tööohutuse ja -tingimuste

parendamiseks jääalusel kalapüügil Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139,

millega luuakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond ja muudetakse määrust (EL)

2017/1004 (ELT L 247, 13.07.2021, lk 1–49), artikli 2 lõike 2 punkti 14 alapunkti b tähenduses;

EELNÕU

31.01.2025

2

3) investeeringud määruse nr 79 § 2 lõikes 1 nimetatud segmenti 4S1, 4S2, 4S3 või 4S4 kantud

kalalaeva pardal, mis tagavad kalapüügitegevuse seire, tõhusama järelevalve ja kalapüügiga

seotud elektrooniliste andmete esitamise Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/1139 artikli 22 lõike 2 tähenduses;

4) investeeringud seadmesse, mis on vajalik kaluri kalapüügiloa alusel merel ja siseveekogul

toimuva kalapüügi andmete elektrooniliseks esitamiseks määruse nr 79 § 2 lõikes 1 nimetatud

segmenti 4S2 või 4S4 kantud kalalaeva pardal kalapüügiseaduse § 61 lõike 9 alusel kehtestatud

Vabariigi Valitsuse määruses nimetatud kliendirakenduse vahendusel.

(3) Lõikes 2 sätestatud ühe toetatava tegevuse alla kuuluvaid tegevusi ei toetata teise toetatava

tegevuse alla kuuluvate tegevustena.

§ 3. Toetuse vorm, määr ja suurus

(1) Paragrahvi 2 lõikes 2 sätestatud tegevusi toetatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi,

Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artikli 53 lõike 1 punktis a sätestatud

vormis, milleks on tegelikult tekkinud abikõlblike kulude hüvitamine.

(2) Paragrahvi 4 lõikes 2 sätestatud ettevalmistava töö kulu hüvitatakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 1 punktis b sätestatud ühikuhinna alusel, mis

on 256 eurot ühe taotluse kohta. Ühikuhind on kindlaks määratud sama artikli lõike 3 punkti a

alapunktis ii sätestatud viisil.

(3) Paragrahvi 2 lõike 2 punktis 1 sätestatud tegevuse elluviimise korral on toetuse

maksimaalne määr:

1) 50 protsenti toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest, kui toetuse saaja on ettevõtja, kes

tegeleb kutselise kalapüügiga;

2) 60 protsenti toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest, kui toetuse saaja on ettevõtja, kes

tegeleb kutselise kalapüügiga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139

artikli 2 lõike 2 punkti 14 alapunkti a tähenduses.

(4) Paragrahvi 2 lõike 2 punktis 2 sätestatud tegevuse elluviimise korral on toetuse

maksimaalne määr 60 protsenti toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest.

(5) Paragrahvi 2 lõike 2 punktis 3 või 4 sätestatud tegevuse elluviimise korral on toetuse

maksimaalne määr 85 protsenti toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest.

(6) Paragrahvi 2 lõike 2 punktis 4 sätestatud seadme ostmise korral on toetuse maksimaalne

suurus ühe seadme kohta 300 eurot.

(7) Toetuse saaja võib programmiperioodi jooksul saada toetust § 2 lõike 2 punktis 1 sätestatud

tegevuse elluviimiseks kokku kuni 400 000 eurot ning § 2 lõike 2 punktis 2 sätestatud tegevuse

elluviimiseks kokku kuni 20 000 eurot. Konkurentsiseaduse § 2 tähenduses üksteisega

valitseva mõju kaudu seotud isikud, kes tegutsevad samas valdkonnas, ning äriseadustiku § 6

tähenduses kontserni moodustavad isikud loetakse üheks toetuse saajaks.

§ 4. Abikõlblikud kulud

3

(1) Abikõlblikud on toetatava tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud, mis tehakse

sihtotstarbeliselt, mõistlikult ja majanduslikult soodsaimal viisil ning kooskõlas Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikliga 63 ning mis on vajalikud toetuse

eesmärgi saavutamiseks, sealhulgas regionaalministri 19. juuli 2023. a määruses nr 45

„Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027 toetuse objekti

tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ja kord“ sätestatud toetuse

objekti tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise kulu.

(2) Paragrahvi 2 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud tegevuste osaks võib olla taotluse ja selles

esitatud andmeid tõendavate dokumentide koostamiseks tellitud töö ja teenus.

(3) Paragrahvi 2 lõike 2 punktis 4 nimetatud seadmete maksimaalne arv ühe taotleja kohta on

üks seade iga talle kuuluva määruse nr 79 § 2 lõikes 1 nimetatud segmenti 4S2 või 4S4 kantud

kalalaeva kohta, millest on maha arvatud seadmed, mille kohta on saadud toetust

regionaalministri 25. septembri 2023. a määruse nr 63 „Kalapüügi andmete elektrooniliseks

esitamiseks seadme ostmise toetus“ või keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a määruse nr 10

„Keskkonnaprogrammist toetuse andmise tingimused ja kord“ § 20 lõike 6 punkti 2 alusel.

(4) Paragrahvi 2 lõike 2 punktis 4 nimetatud seade peab vastama järgmistele tehnilistele

tingimustele:

1) seadmel on operatsioonisüsteemi tüüp Android 11 või Apple iOS 15.3 või uuem versioon;

2) seade on varustatud vähemalt 4G-võrgu toega;

3) seadmel on GPS-rakendus;

4) seadme töömälumaht on vähemalt kuus gigabaiti.

(5) Määruse nr 79 § 2 lõikes 1 nimetatud segmenti 4S2 või 4S4 kantud kalalaeva pardal

elluviidava § 2 lõike 2 punktis 1 sätestatud tegevuse, mis on väikelaeva konstruktsiooniline

ümberehitus meresõiduohutuse seaduse § 2 punkti 35 tähenduses, viib ellu ettevõtja, kellel on

väikelaeva ehitamiseks meresõiduohutuse seaduse § 7 punkti 9 kohaselt kehtiv tegevusluba.

(6) Paragrahvi 2 lõike 2 punktis 3 nimetatud seireks, järelevalveks ja elektrooniliste andmete

esitamiseks vajalike seadmete tehnilised tingimused kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2023/2842, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1224/2009,

nõukogu määruseid (EÜ) nr 1967/2006 ja (EÜ) nr 1005/2008 ning Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruseid (EL) 2016/1139, (EL) 2017/2403 ja (EL) 2019/473 kalanduskontrolli osas

(ELT L, 2023/2842, 20.12.2023), artikli 9 lõikes 8 nimetatud rakendusaktidega.

§ 5. Mitteabikõlblikud kulud

Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artikli 13 punktides a, b, k, l ja m

nimetatud kulud;

2) kulu, mis on tehtud enne Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi

PRIA) taotluse esitamise päeva, välja arvatud § 4 lõikes 2 sätestatud ettevalmistava töö kulu;

3) selliste § 2 lõike 2 punktides 1, 3 ja 4 sätestatud tegevuste kulud, mis viiakse ellu sellise

kalalaeva pardal, millega on taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kahel kalendriaastal

püütud kala vähem kui 60 kalendripäeva;

4) kalalaeva pea- või abimootori asendamise või moderniseerimise, sealhulgas pea- või

abimootoriga seotud seadme ostmise kulu;

5) kasutatud asja ostmise kulu;

6) liisingukulu;

7) sularahamakse, lepingu sõlmimisega või kindlustamisega seotud kulu, intress, tagatismakse

4

ja finantsteenusega seotud muu kulu;

8) riigilõiv, tollimaks, trahv, finantskaristus ning vaide- ja kohtumenetluse korral

menetluskulud;

9) paragrahvi 2 lõike 2 punktis 4 nimetatud seadme ostmise kulu, kui viiakse ellu § 2 lõike 2

punktis 1, 2 või 3 sätestatud tegevust;

10) paragrahvi 4 lõikes 2 sätestatud ettevalmistava töö kulu, millega ei kaasne investeeringut

sama tegevuse raames;

11) püügivahendi soetamise kulu;

12) toetatava tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatu kulu.

§ 6. Ostumenetlus

(1) Toetuse taotleja peab toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara

mõistliku maksumuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse.

(2) Kui toetatava tegevuse raames kavandatava töö või teenuse või ostetava vara eeldatav

käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot, küsitakse üksteisest sõltumatute pakkujate käest

vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust.

(3) Toetuse taotleja võib küsida alla kolme hinnapakkumuse, kui kolme hinnapakkumuse

küsimine ei ole objektiivselt võimalik, eelkõige kui turul puudub asjaomase töö, teenuse või

vara pakkujate paljusus.

(4) Hinnapakkumus peab sisaldama toetuse taotleja nime, hinnapakkuja nime ja

kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara

üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust.

(5) Toetuse taotleja ei või küsida hinnapakkumust endaga seotud isikutelt tulumaksuseaduse

§ 8 tähenduses.

(6) Toetuse taotleja ei või lõikes 2 sätestatud nõude eiramiseks jaotada osadeks toetatava

tegevuse raames tellitavat tööd või teenust või ostetavat vara, mis on funktsionaalselt koos

toimiv või vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. Toetuse taotleja võib jaotada toetatava

tegevuse raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara osadeks, kui see on objektiivsetel

põhjustel õigustatud.

(7) Väljavalitud hinnapakkumus ei tohi olla põhjendamatult kõrge võrreldes tavaliselt sarnase

töö, teenuse või vara eest tasutava hinnaga. Toetuse taotleja ei pea valima odavaimat

hinnapakkumust, kui see on objektiivselt põhjendatud.

§ 7. Ostumenetlus riigihangete registris

(1) Kui toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara eeldatav

käibemaksuta maksumus on 60 000 eurot või sellest suurem, peab toetuse taotleja korraldama

ostumenetluse riigihangete registris.

(2) Kui toetuse taotleja korraldab ostumenetluse pärast taotluse esitamist, koostab ta toetatava

tegevuse eeldatava maksumuse väljaselgitamiseks prognoosi. Prognoosis esitatakse andmed

toetatava tegevuse kogumaksumuse ja abikõlblike kulude kohta, mis peavad olema põhjendatud

ja üksikasjalikult kirjeldatud, tuginema tegelikele asjaoludele ning olema vajaduse korral

tõendatavad.

5

(3) Ostumenetluse korraldamine riigihangete registris peab vastama järgmistele nõuetele:

1) ostumenetluse väljakuulutamisel avaldatakse riigihangete registris ostuteade, millest nähtub

tellitava töö või teenuse või ostetava vara kirjeldus, tehnilised andmed, majanduslikult

soodsaima hinnapakkumuse väljaselgitamiseks hinnapakkumuste hindamise kriteeriumid ja

hinnapakkumuste esitamise tähtpäev;

2) hinnapakkumuste esitamise tähtaeg on vähemalt 15 kalendripäeva;

3) teade ostumenetluse kohta on avalik;

4) ostumenetlusega seotud teabevahetus ostumenetluse korraldaja ja pakkuja vahel, sealhulgas

ostuteatele ja sellega seotud dokumentidele juurdepääsu võimaldamine ning hinnapakkumuste

ja selgituste esitamine, toimub riigihangete registris;

5) hinnapakkumused võetakse vastu ja avatakse riigihangete registris;

6) punktis 1 sätestatud tingimusi ei tohi muuta pärast hinnapakkumuste esitamise tähtaega ja

parima hinnapakkumuse valimisel ei tohi neist kõrvale kalduda;

7) PRIA esindajale lisatakse Vabariigi Valitsuse 31. augusti 2017. a määruse nr 137

„Riigihangete registri põhimäärus“ § 21 lõike 1 punkti 19 kohane vaatleja roll.

(4) Hinnapakkumus peab sisaldama toetuse taotleja nime, hinnapakkuja nime ja

kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara

üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust.

(5) Toetuse taotleja ei või lõikes 1 sätestatud nõude eiramiseks jaotada osadeks toetatava

tegevuse raames tellitavat tööd või teenust või ostetavat vara, mis on funktsionaalselt koos

toimiv või vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. Toetuse taotleja võib jaotada toetatava

tegevuse raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara osadeks, kui see on objektiivsetel

põhjustel õigustatud.

(6) Toetuse taotleja võib loobuda ostumenetluse korraldamisest riigihangete registris, kui see

on objektiivselt põhjendatud, eelkõige kui turul puudub asjaomase töö, teenuse või vara

pakkujate paljusus.

§ 8. Nõuded toetuse taotlejale

(1) Paragrahvi 2 lõike 2 punktis 1, 3 või 4 sätestatud tegevuse elluviimiseks antakse toetust

äriregistris registreeritud ettevõtjale, kes on selle kalalaeva omanik, mille pardal tegevuse

elluviimiseks toetust taotletakse, ning kellele on kalapüügiseaduse alusel ja korras antud kehtiv

kaluri või kalalaeva kalapüügiluba. (2) Paragrahvi 2 lõike 2 punktis 2 sätestatud tegevuse elluviimiseks antakse toetust äriregistris

registreeritud ettevõtjale, kellele on kalapüügiseaduse alusel ja korras antud kehtiv kaluri

kalapüügiluba ja kes tegeleb väikesemahulise rannapüügiga Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/1139 artikli 2 lõike 2 punkti 14 tähenduses.

(3) Kui § 2 lõike 2 punktis 1 või 2 sätestatud tegevuse elluviimiseks antavat toetust taotleb

ettevõtja, kellel on kaluri kalapüügiluba, peab ettevõtja tegelema piisaval määral

majandustegevusega kalapüügi tegevusalal. Piisavaks majandustegevuseks loetakse kaluri

kalapüügiloa alusel tegutseva ettevõtja taotluse esitamisele vahetult eelnenud kalendriaasta

lossitud kalapüügi esmamüügi väärtust, mis vastab Statistikaameti avaldatud sama

kalendriaasta vähemalt ühe kuu 12-kordsele arvestuslikule elatusmiinimumile.

(4) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikud (edaspidi koos taotleja) vastavad järgmistele nõuetele:

1) taotleja on riigieelarvelisest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest saadud ja

tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise

6

ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas;

2) taotleja ei ole saanud taotluses sisalduva sama kulu kohta toetust riigieelarvelisest või

muudest Euroopa Liidu või välisabi vahenditest ega muud tagastamatut riigiabi;

3) taotleja suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse kohaselt

ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud

sundlõpetamist ja tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust;

4) residendist taotleja tegevuskoht või mitteresidendist taotleja püsiv tegevuskoht

maksukorralduse seaduse tähenduses on või hakkab pärast tegevuse elluviimist olema Eestis;

5) taotleja ja tema üle valitsevat mõju omav isik, kes tegeleb kalapüügiga merel või

siseveekogul või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise, turustamise või hulgi-

ja jaemüügiga, ei ole toime pannud karistusseadustiku §-s 209, 2091, 210, 3891, 391 või 393

sätestatud süütegu, mis on seotud Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi või Euroopa

Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi toetusega seotud rikkumisega;

6) taotleja ja tema üle valitsevat mõju omav isik, kes tegeleb kalapüügiga merel või

siseveekogul või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise, turustamise või hulgi-

ja jaemüügiga, ei ole taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud 36 kuu jooksul või Euroopa

Liidu õigusaktides sätestatud tähtaja jooksul toime pannud kalapüügiseaduse § 75 lõikes 2 või

3, §-s 76, 77, 78 või 781, § 79 lõikes 2 või 3, §-s 81, 85, 87 või 88 või karistusseadustiku §-s 279,

344, 345 või 361 sätestatud süütegu, mida käsitatakse kalapüüginõude tõsise rikkumisena

kalapüügiseaduse § 71 lõike 1 punkti 1 tähenduses;

7) taotleja riikliku maksu võlg, sealhulgas maksuhalduri haldusaktiga kindlaks määratud

intress, on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud; 8) taotlejale kuuluva § 2 lõike 2 punktis 1, 3 või 4 nimetatud kalalaevaga on taotluse esitamise

aastale vahetult eelnenud kahel kalendriaastal püütud kala vähemalt 60 kalendripäeva.

3. peatükk

Toetuse taotlemine

§ 9. Taotluse esitamine ja nõuded taotlusele

(1) Taotluste vastuvõtu alustamisest teatab PRIA ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded

ja oma veebilehel arvestusega, et teate avaldamise ja taotluse esitamise tähtaja alguse vahele

jääks vähemalt 14 kalendripäeva. PRIA teatab iga § 2 lõikes 2 sätestatud toetatava tegevuse

kohta toetuse taotlemiseks eraldi tähtaja. (2) Toetuse saamiseks esitab taotleja selleks ettenähtud tähtajal PRIA-le elektrooniliselt PRIA

e-teenuse keskkonna kaudu avalduse ning selles esitatud andmeid ja nõuetele vastavust

tõendavad dokumendid (edaspidi koos taotlus).

(3) Paragrahvi 2 lõike 2 punktides 1, 3 ja 4 sätestatud tegevuste puhul võib ühe taotlusega

taotleda toetust investeeringuteks ühe kalalaeva pardal.

(4) PRIA peatab § 2 lõike 2 punktis 3 või 4 sätestatud tegevuse kohta taotluste vastuvõtmise,

kui selle tegevuse toetuseks ettenähtud eelarve on ammendunud. Taotluste vastuvõtmise

peatamisest ja taasavamisest teatab PRIA väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel.

(5) Taotleja esitab taotluses järgmised asjakohased andmed ja dokumendid:

1) taotleja nimi ja registrikood ning taotleja esindaja nimi ja kontaktandmed;

2) teave ettevõtte suuruse kohta komisjoni soovituse 2003/361/EÜ, mis käsitleb

mikroettevõtete, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlemist (ELT L 124,

20.05.2003, lk 36–41), kohaselt;

3) toetatava tegevuse nimetus, eesmärk, kirjeldus ning elluviimise aeg, sealhulgas algus- ja

7

lõppkuupäev;

4) toetatava tegevuse kogumaksumus ja abikõlblike kulude suurus;

5) paragrahvi 2 lõike 2 punktis 1, 3 või 4 sätestatud tegevuse elluviimise korral selle kalalaeva

nimi ja sisenumber, mille pardal elluviidavaks tegevuseks toetust taotletakse;

6) paragrahvi 6 lõikes 2 nimetatud pakkumiskutsed koos tehnilise kirjeldusega ja saadud

hinnapakkumused ning asjakohane põhjendus, kui esitatakse alla kolme hinnapakkumuse;

7) kinnitus, et taotleja järgib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artikli 11

lõikes 1 nimetatud nõudeid ega ole pannud toime sama artikli lõikes 3 nimetatud pettust;

8) Euroopa Liidu tulemusnäitajad ja riigisisene seirenäitaja.

(6) Lõike 5 punktis 8 nimetatud tulemusnäitajad ja seirenäitaja on järgmised:

1) paragrahvi 2 lõike 2 punktis 1 või 2 sätestatud tegevuse elluviimisel tootmise või töötlemise

ressursitõhusust parandanud isikute arv;

2) paragrahvi 2 lõike 2 punktis 1 või 2 sätestatud tegevust ellu viinud noorte kalandusettevõtjate

arv;

3) paragrahvi 2 lõike 2 punktis 3 või 4 sätestatud tegevuse elluviimisel paigaldatud seadmete

arv.

4. peatükk

Taotluse menetlemine

§ 10. Taotluse hindamise tingimused ja kord

(1) PRIA hindab nõuetekohaseid taotlusi § 2 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud tegevuste kaupa

järgmiste hindamiskriteeriumite alusel:

1) kas tegevus suurendab energiatõhusust;

2) kas tegevus parandab tööohutust ja -tingimusi;

3) kas tegevusega edendatakse uute tehnoloogiate või tegevusmeetodite kasutuselevõttu;

4) kas tegevus aitab kaasa kala kvaliteedi paranemisele;

5) kas taotleja on taotluse esitamise kuupäeval noor kalandusettevõtja;

6) kas tegevus viiakse ellu määruse nr 79 § 2 lõikes 1 nimetatud segmenti 4S2 või 4S4 kantud

kalalaeva pardal;

7) kas taotleja omafinantseering ületab omafinantseeringu minimaalset määra.

(2) Lõike 1 punktides 1–6 sätestatud iga hindamiskriteeriumi puhul antakse üks hindepunkt

hindamiskriteeriumile vastavuse eest ja null hindepunkti hindamiskriteeriumile mittevastavuse

eest.

(3) Lõike 1 punktis 7 sätestatud hindamiskriteeriumi eest antakse üks hindepunkt iga viie

protsendi omafinantseeringu eest, mis ületab omafinantseeringu minimaalset määra. Kui

omafinantseering ei ületa minimaalset määra, antakse null hindepunkti.

(4) Taotlus vastab hindamiskriteeriumite miinimumnõetele, kui see on saanud lõike 1

punktides 1–4 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel kokku vähemalt ühe hindepunkti.

(5) PRIA hindab nõuetekohaseid taotlusi ja koostab igas taotlusvoorus taotluste

paremusjärjestuse, lugedes igas taotlusvoorus paremaks sellise taotluse, mis on saanud

hindamiskriteeriumite alusel suurima koondhinde. Võrdse hindepunktidega taotluste puhul

eelistatakse taotlusi, mis on saanud enam hindepunkte lõike 1 punktides 1–4 sätestatud

hindamiskriteeriumite alusel. Kui taotlused on saanud lõike 1 punktides 1–4 sätestatud

hindamiskriteeriumite eest võrdse arvu hindepunkte, eelistatakse ajaliselt varem esitatud

taotlust.

8

(6) Noor kalandusettevõtja lõike 1 punkti 5 tähenduses on taotleja, kes on taotluse esitamise

kuupäeval kuni 40-aastane isik, või äriühingust taotleja, kelle kõik tegelikud kasusaajad

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 9 tähenduses on taotluse esitamise

kuupäeval kuni 40-aastased isikud.

(7) Taotlust ei hinnata, kui taotleja viib ellu § 2 lõike 2 punktis 3 või 4 sätestatud tegevust.

§ 11. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

(1) PRIA kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja, taotluse ja toetatava

tegevuse vastavust toetuse saamise nõuetele, lähtudes kalandusturu korraldamise seaduse

§-st 43 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artikli 11 lõikest 6.

(2) PRIA teeb nõuetekohase taotluse rahuldamise otsuse § 2 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud

tegevuste puhul kalandusturu korraldamise seaduse § 45 lõike 2 punkti 2 alusel.

(3) PRIA teeb nõuetekohase taotluse rahuldamise otsuse § 2 lõike 2 punktides 3 ja 4 sätestatud

tegevuste puhul kalandusturu korraldamise seaduse § 45 lõike 3 punkti 2 alusel.

(4) PRIA teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse kalandusturu korraldamise seaduse § 45

lõikes 6 sätestatud alustel.

(5) PRIA teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse § 2 lõike 2 punktides 1 ja 2

sätestatud tegevuste puhul 30 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtpäevast ning § 2

lõike 2 punktides 3 ja 4 sätestatud tegevuste puhul 20 tööpäeva jooksul arvates nõuetekohase

taotluse esitamisest.

5. peatükk

Nõuded toetuse saajale ning toetuse maksmise tingimused ja kord

§ 12. Toetuse saaja kohustused

(1) Toetuse saaja tagab toetatava tegevuse sihtotstarbelise kestuse, sealhulgas säilitab ja kasutab

toetuse abil ostetud või ehitatud vara sihtotstarbeliselt, vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt

viimase toetusosa maksmisest (edaspidi koos sihipärase kasutamise periood).

(2) Toetuse saaja täidab sihipärase kasutamise perioodi lõpuni järgmiseid kohustusi:

1) täidab § 8 lõike 4 punktides 1 ja 3–6 sätestatud taotlejale esitatavaid nõudeid;

2) eristab selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid

kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest;

3) võimaldab teha auditit, teostada järelevalvet või teha muud toetuse saamisega seotud

kontrolli ning osutab selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldab viibida toetuse saaja

kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja vara kohapeal;

4) esitab auditi tegemiseks, järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud

andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul;

5) näitab, et tegemist on Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi toetuse abil

elluviidava tegevusega, kasutades selleks regionaalministri 24. juuli 2023. a määruses nr 45

„Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027 toetuse objekti

tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ja kord“ ettenähtud sümboleid

ja teavitustegevusi;

6) teavitab PRIA-t taotluses esitatud või toetatava tegevusega seotud andmete muutumisest või

9

tegevuse elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas vara üleandmisest teisele isikule.

(3) Lisaks lõikes 2 sätestatule peab toetuse saaja:

1) viima ellu § 2 lõike 2 punktis 1 või 3 sätestatud toetatava tegevuse, sealhulgas esitama kõik

selle tegevusega seotud kuludokumendid, taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tähtpäevaks,

kuid hiljemalt kahe aasta pärast arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest; 2) viima ellu § 2 lõike 2 punktis 2 sätestatud toetatava tegevuse, sealhulgas esitama kõik selle

tegevusega seotud kuludokumendid, taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tähtpäevaks, kuid

hiljemalt kuue kuu pärast arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest;

3) viima ellu § 2 lõike 2 punktis 4 sätestatud toetatava tegevuse, sealhulgas esitama kõik selle

tegevusega seotud kuludokumendid, taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tähtpäevaks, kuid

hiljemalt kahe kuu pärast arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest;

4) tagama PRIA-le riigihangete registris juurdepääsu ostumenetlusele;

5) täitma § 8 lõike 4 punktides 2 ja 7 sätestatud taotlejale esitatavaid nõudeid kuni PRIA poolt

viimase toetusosa maksmiseni.

§ 13. Toetuse maksmise tingimused ja kord

(1) Toetuse maksmiseks esitab toetuse saaja pärast toetatava tegevuse täielikku või osadena

elluviimist ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist elektrooniliselt PRIA e-teenuse

keskkonna kaudu PRIA-le maksetaotluse, mis sisaldab järgmiseid andmeid ja dokumente:

1) toetuse saaja ärinimi ja registrikood ning selle taotluse viitenumber, mille kohta maksetaotlus

esitatakse;

2) toetuse summa, mille maksmist taotletakse;

3) teave elluviidud toetatava tegevuse maksumuse ja selle osalise või täieliku tasumise kohta;

4) selle isiku väljastatud arve-saateleht või arve, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö või

ostis vara;

5) punktis 4 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav

maksekorraldus või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte;

6) selle isiku väljastatud osutatud teenuse või tehtud töö üleandmist-vastuvõtmist tõendav

dokument, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö.

(2) Kui toetatavaks tegevuseks on § 2 lõike 2 punktis 1 nimetatud investeeringud, mis on

kalalaeva ümberehitus, sealhulgas väikelaeva konstruktsiooniline ümberehitus

meresõiduohutuse seaduse § 2 punkti 35 tähenduses, esitatakse koos viimase maksetaotlusega

sama seaduse § 13 lõike 4 punktis 6 sätestatud kalalaeva tehnilist ülevaatust tõendav dokument.

(3) PRIA kontrollib maksetaotluses ja kulusid tõendavates dokumentides esitatud andmete

õigsust ning elluviidud toetatava tegevuse vastavust taotluse rahuldamise otsuses sätestatud

tingimustele, Euroopa Liidu asjakohastele õigusaktidele ning kalandusturu korraldamise

seadusele ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele.

(4) Toetus makstakse välja üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ja tingimusel, et toetuse

saaja on järginud toetatava tegevuse elluviimisel kõiki nõudeid.

(5) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse, kui enne toetuse maksmist tehakse

kindlaks kalandusturu korraldamise seaduse § 45 lõikes 6 sätestatud taotluse rahuldamata

jätmise alused või kui toetuse saaja ei ole täitnud toetuse saaja kohustusi.

(6) PRIA teeb toetuse maksmise või toetuse maksmisest keeldumise otsuse kalandusturu

korraldamise seaduse § 53 lõike 2 alusel 30 tööpäeva jooksul arvates lõikes 1 nimetatud

nõuetekohaste dokumentide saamisest.

10

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

SELETUSKIRI

regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Perioodi 2021–2027 kalapüügi

investeeringutoetus“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse kalandusturu korraldamise seaduse § 42 lõike 1 ja 52 lõike 3 alusel.

Määruse eelnõu ja seletuskirja valmistas ette Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

kalanduspoliitika osakonna nõunik Margus Medell (tel 625 6239 [email protected]) ja

sama osakonna nõunik Juhani Papp (tel 56 282 578 [email protected]). Juriidilise ekspertiisi

määruse eelnõule tegi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Karina

Torop (tel 625 6520 [email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Laura Ojava (tel 625 6523

[email protected]).

Eesti riikliku kalalaevaregistri andmetel on 2023. aasta seisuga Eestis kasutusel 2524 erinevat

kalapüügilaeva, sealhulgas 1984 alla 12 meetrist laeva, mida kasutatakse kalapüügiks

rannikumeres ja 509 alla 12 meetrist laeva, mida kasutatakse kalapüügiks siseveekogudel.

Traalpüügisektoris on aktiivses kasutuses 25 kalalaeva ja kaugpüügil 6 kalalaeva. Eesti

kalalaevade keskmine vanus on suhteliselt kõrge, meresegmentides (4S1, 4S2 ja 4S3) keskmiselt

27 aastat (sh Läänemere traallaevastiku puhul 33 aastat, rannapüügisegmendis 24 aastat ning

kaugpüügis on kalalaevade keskmiseks vanuseks 28 aastat). Sisevete laevade (segment 4S4)

keskmine vanus oli 2023. aasta lõpu seisuga 28 aastat. Arvestades Eesti kalalaevade kõrget

keskmist vanust on vajalik suunata laevastikku kaasajastamisele, seda eriti energiakulu,

töötingimuste ja ohutuse ning kala kvaliteedi tagamise osas. Kuna investeeringud kalalaevade

moderniseerimisse on mahukad, siis laevade omanikud neid üldjuhul ilma toetuseta teha ei suuda.

Eesti rannikumeres ja siseveekogudel tegeleb kutselise kalapüügiga kutselise kalapüügi registri

andmetel 1428 kalapüügiloa omanikku ning kalapüügilubadele on kantud ca 2300 kalurit.

Talvisel jääaluse kalapüügi perioodil (detsember – veebruar) püütakse keskmiselt 431 tonni, mis

on keskmiselt 14,4% kogu aasta saakidest. Vähemal või suuremal määral tegeleb jääaluse

kalapüügiga keskmiselt 620 kalapüügiloa omanikku, mis moodustab 43% Eesti ranna- ja sisevete

kalapüügiloa omanikest. Peamised liigid, mis annavad kaluritele sissetulekuid talvisel kalapüügil

on ahven, haug, koha ja latikas. Siseveekogudel saab jääaluse kalapüügiga tegeleda üldreeglina

2 kuud, külmemate ilmade puhul 3 kuud. Rannikumeres tekib püsiv jääkate ilmateenistuse

andmetel üldreeglina jaanuaris ning püsib märtsi lõpuni. Üldiselt on püsiva jääkattega talvede arv

Läänemere avaosas vähenenud, kuid rannikumere jääkate on piisav, et traditsioonilise jääaluse

kalapüügiga tegeleda. Püükide analüüsist saab järeldada, et jääalune kalapüük on perspektiivne

ning parandab Eesti ranna- ja sisevete kalurite konkurentsivõimet, pikendades perioodi, mil on

võimalik tegeleda kalapüügiga ning saada kalapüügist tulu. Paraku on praegu kasutuses olevad

jääaluse püügiga tegelemiseks vajalikud seadmed ja vahendid vananenud ja ei taga vajalikku

tööohutust ja efektiivsust püügi korraldamiseks.

Kontrolli ja järelevalve seadmete toetuse eesmärk on tagada elektrooniliste andmete edastamine,

püügitegevuse seire ja tõhusam järelevalve. Euroopa Liidu kalanduse kontrollimääruse nõuete

täitmiseks rahastatakse ka investeeringuid kaugseire seadmetesse (nt kaamerad, sensorid),

KAVAND

31.01.2025

väikesemahulise rannapüügi digitaalse andmeedastuse seadmetesse ja kalalaevade

mootorivõimsuse kontrollimise seadmetesse.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 13 paragrahvist.

Eelnõu esimese peatükiga sätestatakse meetme määruse üldsätted.

Eelnõu §-ga 1 sätestatakse määruse reguleerimisala.

Määrusega kehtestatakse „Euroopa Merendus-, Kalandus ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021

– 2027 (edaspidi rakenduskava) meetme „Perioodi 2021–2027 kalapüügi investeeringutoetus“

raames antava toetuse andmise, kasutamise ja maksmise tingimused ning kord.

Eelnõu teise peatükiga sätestatakse toetuse andmise eesmärk, toetatavad tegevused,

toetatava tegevuse määr, suures ja vorm, abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud, nõuded

ostumenetlusele ning nõuded toetuse taotlejale.

Eelnõu §-ga 2 sätestatakse toetuse andmise eesmärk ja toetatavad tegevused.

Lõikega 1 sätestatakse toetuse andmise eesmärk, mis on vähendada kalapüügi ökoloogilist

jalajälge, suurendada energia efektiivsemat kasutamist kalalaeva pardal, arendada ranna- ja

sisevete püügil jääalust kalapüüki ning parendada töötingimusi ja ohutust kalalaeva pardal ja

jääalusel kalapüügil. Tagada kalapüügitegevuse seire, tõhusam järelevalve ja elektroonsete

püügiandmete edastamine. Meede panustab EMKVF-i rakenduskava 2021–2027 prioriteedi 1

„kestliku kalapüügi soodustamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamise ja kaitsmise

edendamine“ erieesmärgi 1 „majanduslikult ja sotsiaalselt kestliku ning keskkonnasäästliku

püügitegevuse tugevdamine“ sekkumise „kalapüügi investeeringutoetus“ ja erieesmärgi 4

„tõhusa kalanduse kontrolli edendamine, sealhulgas võitlus ebaseadusliku ja reguleerimata

kalapüügi vastu ja usaldusväärsete andmete hankimine teadmispõhiste otsuste tegemiseks“

eesmärkide saavutamisse. Meede panustab Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide

saavutamisse, samuti panustab meede PÕKA eesmärgi „keskkonnateadlikult ja jätkusuutlikkult

kalavarusid majandades on kalavarud heas seisus“ saavutamisse.

Lõike 2 punktiga 1 sätestatakse, et meetme eesmärkide saavutamiseks antakse toetust riikliku

kalaevaregistri segmentidesse 4S1 (Läänemerel püüdvad kalalaevad, mille üldpikkus on 9 meetrit

ja üle selle, kui alusel kasutatakse traalpüünist, 15 meetrit ja üle selle, kui kalalaeval kasutatakse

nakkepüünist), 4S2 (Läänemerel püüdvad rannapüügilaevad alla 15 meetri kogupikkusega), 4S3

(merel, välja arvatud Läänemerel püüdvad kalalaevad mille kogupikkus on 24 meetrit ja üle selle,

kaugpüügi kalalaevad) ja 4S4 (siseveekogudel kasutatavad laevad) kantud kalalaevade pardal

tehtud investeeringuteks, mis vähendavad kalapüügi ökoloogilist jalajälge, suurendavad energia

efektiivsemat kasutamist ning parandavad tööohutust. Näiteks investeeringud ranna- ja sisevete

püügialuste keretöödesse, laevakere katmine plastikuga seest ja väljast, täiendavate reelingute ja

redelite lisamine, kajutite ja varjualuste rajamine laevale, kala säilitustingimuste parendamine,

laeva manööverdamistingimuste parendamine (vöörikruvid) jms. Investeeringud

pardavarustusse, näiteks vintsid, tõstukid, pardarullid püüniste püügile asetamise ja püügilt

eemaldamise lihtsustamiseks, võrgumasinate ostmine, täiendava valgustuse paigaldamine alusele

jms. Navigatsiooniseadmete ostmine, välja arvatud seadmed, mis võimaldavad leida kala, juhul,

kui kala leidmise seadmed on integreeritud navigatsiooniseadmesse siis ei ole sellise

navigatsiooniseadme ostmine lubatud. Traal- ja kaugpüügi laevadade pardal tehtavad

investeeringud, mis panustavad energiasäästu ja ressursitõhususe tõstmisesse, näiteks

energiasäästlikumad vintsisüsteemid, tekivalgustuse üleviimine energiasäästlikumale LED

süsteemile, jahutussüsteemide ümberehitus, energiasäästlikumad tõsteseadmed jms. Laevapere

tööohutuse ja tervishoiutingimuste parendamine, näiteks kajutite, sauna, võimla ehitamine ja

sisustamine laevadel, kambüüsiseadmete (pliidid, ahjud jne) ajakohastamine jms.

Meresõiduohutuse tõhustamine, näiteks mootori ja masinaruumi alarm- ja kaitsesüsteemide

rajamine, raadionavigatsiooni aparatuuri ja roolimaja tehnika kaasajastamine jms. Tegevused

kala kvaliteedi parendamiseks, näiteks kala pumpamise süsteemide ostmine, laeva trümmide

parendamine, laevakere moderniseerimiseks tehtavad tööd, välja arvatud hooldustööd. Kõik

investeeringud, mis tehakse kalalaevade pardal ei või suurendada aluse võimsust ja

kogumahtuvust. Investeeringud seadmetesse, mis on laeva pardal seadusega nõutud, ei ole

lubatud, lubatud on selliste seadmete ostmine, mis ületavad seaduses kirjeldatud minimaalse

taseme ning pakuvad laevameeskonnale paremaid tingimusi. Seadusega nõutud väikelaeva

varustus on kirjeldatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministri määruses nr 32 (11.05.2011)

„nõuded väikelaeva varustusele ning väikelaeva kategooriad vastavalt väikelaeva

konstruktsioonile, samuti sellise väikelaeva ohutusnõuded, millega korraldatakse tasu eest

vabaajareise. 4S1 ja 4S3 segmenti kantud laevade minimaalsed varustusnõuded on sätestatud

Majandus- ja Kommunikatsiooniministri määruses nr 233 (29.09.2023) „laevade ohutusnõuded“

Lõike 2 punktiga 2 sätestatakse, et meetme eesmärkide saavutamiseks antakse toetust jääaluse

kalapüügi arendamiseks neile väikesemahulise rannapüügiga tegelevatele kaluritele, kes

tavapärase rannapüügi kõrval tegelevad ka jääaluse kalapüügiga jalgsi Euroopa Parlamendi ja

Nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artikli 2 lõike 2 punkti 14 alapunkti b mõistes. Tegevuse

raames toetatakse investeeringuid, mis katavad kõik jääaluse kalapüügiga seotud tegevused,

näiteks jääpuurid ja saed, transpordivahendid (lumesaanid, ATVd, haagised, hüdrokopterid jms).

Vahendid, mis lihtsustavad püüniste asetamist püügile ja eemaldamist püügilt (veealused robotid,

vintsid, generaatorid energia tootmiseks), kala kvaliteeti tagavad seadmed, navigatsiooniseadmed

jms.

Võrreldes EMKF perioodiga on EMKVF perioodil otseselt pööratud tähelepanu jääaluse

kalapüügi arendamisele. Eelmisel EMKF perioodil ei olnud võimalik jääaluse püügi

korraldamiseks toetust taotleda, käesoleval perioodil on meetme raames välja kujundatud

tegevused, mis katavad tervet jääaluse püügi korraldust, alates mootorsaagisest,

transpordivahenditest (lumesaanid, ATVd, hüdrokopterid ja haagised), kuni püüniste püügile

asetamise ja püügilt eemaldamise seadmeteni.

Lõike 2 punktiga 3 sätestatakse, et meetme eesmärkide saavutamiseks antakse toetust

kalalaevaregistris segmentidesse 4S1, 4S2, 4S3 ja 4S4 kantud kalalaevade pardal tehtavateks

investeeringuteks, mis tagavad kalapüügitegevuste seire, tõhusama järelevalve ja elektroonsete

andmete esitamise Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1139 artikli 22 lõige 2

mõistes. Näiteks laevade seireseadmed (VMS või GPS seireseadmed), elektroonilised

andmeedastusseadmed püükide deklareerimiseks, kaamerasüsteemide ning mootorivõimsuse

pideva seire seadmete ostmine traal- ja kaugpüügi laevadele.

Lõike 2 punktiga 4 sätestatakse, et toetatakse investeeringuid seadmetesse (nutitelefonid ja

tahvelarvutid), mis on vajalikud andmete elektrooniliseks esitamiseks (PERK püügiandmete

elektroonse esitamise keskkond) ranna- ja sisevete kalapüügil, mida teostatakse kaluri

kalapüügiloa alusel.

Võrreldes EMKF perioodiga on lõikes 2 punktides 3 ja 4 tegemist täiesti uue toetusmeetmega,

mis võimaldab investeeringuid kalapüügi seire ja tõhusama järelevalve seadmetesse.

Lõikega 3 sätestatakse, et lõikes 2 punktides 1 – 4 nimetatud tegevuste alla kuuluvaid tegevusi

ei toetata teise tegevuse alla kuuluva tegevusena. Näiteks, jääaluse kalapüügi arendamiseks

mõeldud transpordivahendit ei või taotleda punktis 1 nimetatud tegevuste hulgas, mis on suunatud

investeeringute tegemiseks kalalaeva pardal.

Eelnõu §-ga 3 sätestatakse toetuse vorm ja maksimaalne määr

Lõikega 1 sätestatakse, et § 2 lõikes 2 punktides 1–4 sätestatud tegevuse toetatakse tegelikult

tekkinud ja tasutud kulude alusel.

Lõikega 2 sätestatakse, et tegevuste elluviimiseks vajalik taotluse ja selles esitatud andmeid

tõendavate dokumentide koostamiseks tellitud töö ja teenuse kulu hüvitatakse ühikuhinna alusel.

Ühikuhinna arvutamise metoodikas on juba arvesse võetud 50%-list toetusmäära ning

ühikuhindadest täiendavalt toetust ei arvutata. Toetust makstakse summas 256 eurot ühe toetuse

taotluse kohta ühikuhinna alusel.

Lõike 3 punktidega 1 ja 2 sätestatakse toetuse maksimaalsed määrad § 2 lõikes 2 punktis 1

nimetatud tegevuste elluviimisel.

Punktiga 1 sätestatakse maksimaalne toetusmäär 50% abikõlblikest kuludest ettevõtjale, kes

tegeleb kutselise kalapüügiga. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artikkel

41 lõike 1 alusel saavad liikmesriigid kohaldada maksimaalset abi ülemmäära 50% abikõlblikest

kuludest. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 lisa 3 ühtegi toetuse erimäära

rakendada ei luba.

Punktiga 2 sätestatakse maksimaalne toetusmäär 60% abikõlblikest kuludest ettevõtjale, kes

tegeleb kutselise kalapüügiga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1139 artikli

2 lõige 2 punkt 14 alapunkt a tähenduses. Kuna tegemist on väikesemahulise rannapüügi

toetamisega, on võimalik ettevõtjatele kehtestada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/1139 lisa 3 real 7 nimetatud maksimaalne 100% toetusmäär, lähtuvalt sellest

kehtestatakse ettevõtjatele, kes tegelevad väikesemahulise rannapüügiga toetusmäär 60%

abikõlblikest kuludest.

Lõikega 4 sätestatakse toetuse maksimaalsed määrad § 2 lõikes 2 punktis 2 nimetatud tegevuste

(jääaluse kalapüügi arendamine) elluviimisel. Tegevusi võivad ellu viia ainult ettevõtjad, kes

tegelevad väikesemahulise rannapüügiga kaluri kalapüügiloa alusel Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 2021/1139 artikli 2 lõige 2 punkt 14 alapunkt a tähenduses. Kuna

tegemist on väikesemahulise rannapüügi toetamisega, on võimalik ettevõtjatele kehtestada

vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 lisa 3 real 7 nimetatud

maksimaalselt 100% toetusmäär, lähtuvalt sellest kehtestatakse ettevõtjatele, kes tegelevad

väikesemahulise rannapüügiga toetusmäär 60% abikõlblikest kuludest.

Lõikega 5 sätestatakse toetuse määr § 2 lõikes 2 punktis 3 ja 4 nimetatud tegevuste elluviimisel.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1139 artikli 22 lõige 2 sätestab järgmised

tegevused:

1) selliste seadmete ostmine, kalalaeva pardale paigaldamine ja haldamine, mis on vajalikud

laevade liikumistee jälgimise ja elektroonilise laevaandmete esitamise süsteemide jaoks;

2) selliste seadmete ostmine, pardale paigaldamine ja haldamine, mis on vajalikud kohustuslike

elektrooniliste kaugseiresüsteemide jaoks, mida kasutatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis

15 osutatud lossimiskohustuse rakendamise kontrollimiseks;

3) selliste seadmete ostmine, pardale paigaldamine ja haldamine, mis on vajalikud mootori

tõukejõu pideva kohustusliku mõõtmise ja salvestamise jaoks.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1139 lisa 3 rida 6 lubab eelpool nimetatud

tegevusi toetada kuni 85% abikõlblike kulude maksumusest olenemata ettevõtte suurusest ja

liigist. Sätestatud tegevuste elluviimine on laeva kasutamiseks kohustuslik, seega on igati

põhjendatud maksimaalse toetusmäära kasutamine.

Lõikega 3 sätestatakse, et kaluri kalapüügiloa alusel toimuva kalapüügi andmete elektrooniliseks

esitamiseks ostetava seadme (nutitelefon või tahvelarvuti) maksimaalne toetuse suurus on 300

eurot ühe seadme kohta. Kui suur on ostetava seadme hind, ei ole oluline. 300 eurot ühe seadme

kohta on maksimaalne toetuse määr, mitte ühikuhind, mida kompenseeritakse lihtsustatud

kulumeetodi alusel.

Lõikega 7 sätestatakse, et § 2 lõikes 2 punktis 1 nimetatud tegevuste (investeeringud kalalaeva

pardal) elluviimisel on maksimaalne toetust programmperioodil toetuse saaja kohta 400 000

eurot. § 2 lõikes 2 punktis 2 nimetatud tegevuste (jääaluse kalapüügi arendamine) elluviimisel on

maksimaalne toetus programmperioodil 20 000 eurot toetuse saaja kohta.

Eelnõu §-ga 4 sätestatakse abikõlblikud kulud

Lõikega 1 sätestatakse, et abikõlblikud on sellised § 2 lõikes 2 punktides 1–4 sätestatud tegevuste

elluviimiseks vajalikud kulud, mis tehakse mõistlikult, sihtotstarbeliselt, majanduslikult

otstarbekalt, ja kõige säästlikumal viisil ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2021/1060 artikliga 63 ning mis on vajalikud toetuse eesmärgi saavutamiseks, sealhulgas

kulutused, mis tehakse toetusobjekti nõuetekohaseks tähistamiseks.

Lõikega 2 sätestatakse, et taotluse osaks võib olla ettevalmistav töö taotluse dokumentide

koostamiseks. Taotlusdokumentide ettevalmistav töö on abikõlblik ainult § 2 lõikes 2 punktides

1 ja 2 nimetatud tööde elluviimisel.

Lõikega 3 sätestatakse, et maksimaalne § 2 lõikes 2 punktis 4 nimetatud seadmete (nutiseadmed

ja tahvelarvutid kalapüügiandmete elektrooniliseks edastamiseks) arv ei või olla suurem kui

taotlejale kuuluvate 4S2 või 4S4 segmenti kantud kalalaevade arv, millega on taotluse esitamise

aastale eelneval kahel kalendriaastal püütud kala vähemalt 60 päeva, millest on maha arvatud

need seadmed, millele on saadud toetust regionaalministri 25.septembri 2023. a määruse nr 63

või keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a määruse nr 10 § 20 lõike 6 punkti 2 alusel. Näiteks,

ettevõtjal on üks 4S2 või 4S4 segmenti kantud laev, mis annab talle õiguse osta toetusega 1

nutiseade, eeldusel, et ta ei ole varem nutiseadmete soetamiseks toetust saanud. Ettevõtjal on 3

alust, mis on kantud 4S2 või 4S4 segmenti, seega võib ettevõtja soetada 3 nutiseadet, eeldusel, et

ta ei ole varem nutiseadmete soetamiseks toetust saanud. Ostetud seadmed peavad võimaldama

kalapüügi andmete elektroonilist edastamist PERK rakenduse kaudu.

EMKF perioodil oli selliste seadmete soetamine, mis on vajalik kaluri kalapüügiloa alusel

toimuva kalapüügi andmete elektrooniliseks esitamiseks seotud kaluri kalapüügi lubade arvuga.

EMKVF perioodil on see seotud aktiivses kasutuses olevate 4S2 või 4S4 segmenti kantud

kalalaevade arvuga. Muudatus on tingitud sellest, et iga kalalaeva meeskond peaks olema

varustatud sellise tehnoloogiaga, mis võimaldab nõuetekohaselt edastada kalapüügiandmeid.

Lõikega 4 sätestatakse tehnilised tingimused nutitelefonidele või tahvelarvutitele.

Lõikega 5 sätestatakse, et § 2 lõikes 2 punktis 1 nimetatud töid 4S2 või 4S4 kalalaeva pardal, mis

on väikelaeva konstruktsiooniline ümberehitus võib ellu viia ainult see ettevõtja, kellele on

Transpordiamet väljastanud tegevusloa väikelaevade ehitamiseks meresõiduohutuse seaduse § 7

punkt 9 alusel. Tegevusluba peab olema kehtiv. Konstruktsiooniline ümberehitus

Meresõiduohutuse seaduse § 2 punkt 35 mõistes on väikelaeva mootori tüübi vahetus, käituri

tüübi vahetus, ühe käituri asendamine mitmega, laevakere ümberehitus, mis muudab

meresõiduomadusi või -ohtust, ning laevakere ümberehitus, mis oluliselt mõjutab püstuvust.

Tegevusloa kehtivust saab kontrollida Majandustegevuse registrist (MTR) www.mtr.ttja.ee

Lõikega 6 sätestatakse, et seire, järelevalve ja elektroonsete andemete edastamise seadmete

tehnilised tingimused ja kasutamise kord kehtestatakse Euroopa Komisjoni täiendavate

rakendusaktidega.

Eelnõu §-ga 5 sätestatakse toetuse mitteabikõlblikud kulud

Punktidega 1–12 sätestatakse mitteabikõlblikud kulud.

Punktiga 1 sätestatakse, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artiklis 13

punktides a, b, k, l, ja m nimetatud tegevused on mitteabikõlblikud.

a) tegevused mis suurendavad kalalaeva püügivõimust (mootorivõimsust Kw ja kogumahtuvust

GT), tegevused mida tehakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artikli 19

alusel ei ole lubatud;

b) selliste seadmete ostmine, mis suurendavad kalalaeva võimekust leida kala. Juhul, kui kala

leidmist võimaldavad funktsioonid on integreeritud näiteks navigatsiooniseadmesse või mõnda

muusse seadmesse, siis ei ole sellise seadme soetamine lubatud;

k) investeeringud kalalaevadesse, et täita toetuse taotluse esitamise ajal kehtivate liidu

õigusaktide kohaseid nõudeid. Kalalaevadele kehtestatavate nõuete tähtajad on sätestatud

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2842 artikli 7 lõikes 5;

l) investeeringud kalalaevadesse, mis on toetustaotluse esitamise aastale eelneva kahe

kalendriaasta jooksul tegelenud kalapüügiga vähem kui 60 päeva;

m) kalalaeva pea- või abimootori asendamine või moderniseerimine.

Punktiga 2 sätestatakse, et kulud, mis on tehtud enne taotluse PRIA-le esitamise päeva, on

abikõlbmatud. Kulude all tuleb mõista, et enne toetuse taotluse PRIA-le esitamise päeva

väljastatud arved, aktid, lepingud, tellimiskirjad, tehtud maksed jms on abikõlbmatud.

Punktiga 3 sätestatakse, et § 2 lõikes 2 punktides 1, 3 ja 4 nimetatud tegevused on

mitteabikõlblikud neil kalalaevadel, mis on toetuse taotluse esitamise aastale eelneva kahe

kalendriaasta jooksul tegelenud kalapüügiga vähem, kui 60 päeva Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artikli 13 punkti l alusel.

punktiga 4 sätestatakse, et mitteabikõlblik on kalalaeva mootori või abimootori soetamise kulud,

sealhulgas mootori või abimootoriga seotud seadmete ostmise kulud. Ranna- ja sisevete

kalalaevade mootori asendamist toetatakse EMKVF meetme „perioodi 2021 – 2027 ranna- ja

sisevete kalalaeva energiatõhususe parendamise toetus“ raames. Traal- ja kaugpüügi kalalaevade

pea- ja abimootrite vahetamist ei toetata, kuna mootori vahetamise tingimused on sellised, mille

täitmine ei ole tõenäoline. Näiteks kehtestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/1139 artikkel 18 lõige 2 punkt d, et muude kuni 24 meetrise kogupikkusega laevade puhul

ei ole uuel või moderniseeritud mootoril rohkem võimsust kui senisel mootoril ning uue mootori

CO2 heide on vähemalt 20% väiksem kui senisel mootoril. Sama artikli lõige 5 sätestab

tingimused, kuidas senise mootori ja uue mootori võimust ning CO2 heidet mõõta. Metoodika

eeldaks, et laevade sõuvõllidele paigaldatakse tehnoloogia, mis mõõdab esmalt vana mootori

võimsust ja sellest tulenevat CO2 heidet ning hiljem uue asendatud mootori võimsust ja sellest

tulenevat CO2 heidet, kusjuures metoodikat tuleb rakendada laeva erinevate kiirustel ja pikema

aja jooksul. Meile teadaolevalt praegu sellist tehnoloogiat Eesti laevadele paigaldatud ei ole ning

selle paigaldamine on niivõrd kulukas, et 4S1 segmenti (traalpüügilaevad) kantud kalalaevade

mootorite vahetamine ei ole otstarbekas.

Punktiga 5 sätestatakse, et mitteabikõlblik on kasutatud asjade ostmise kulu.

Punktiga 6 sätestatakse, et seadmete liisimine ei ole lubatud. Tegevused peavad olema ellu

viidud hiljemalt 2 aasta jooksul arvates toetuse määramisest. Seega võib liisinguperiood olla

maksimaalselt 24 kuud. Samuti ei ole võimalik liisingmakseid taotlejale kompenseerida, kuna

ostetud seadmete omand toetuse saajale läheb üle alles siis, kui viimane liisingu osamakse on

tasutud. Seega on liisingu kasutamine investeeringute tegemisel suhteliselt vähetõenäoline.

Punktiga 9 sätestatakse, et paragrahvi 2 lõikes 2 punktis 4 nimetatud seadme ostmine on lubatud

ainult § 2 lõikes 2 punktis 4 nimetatud tegevuse raames. Juhul, kui § 2 lõikes 2 punktis 3 nimetaud

seadmete paigaldamiseks on vajalikud ehitustööd kalalaeva pardal, siis need on lubatud.

Punktis 12 sätestatakse, et mitteabikõlblik on kulu, mis on toetatava tegevuse seisukohast

põhjendamatu. Põhjendamatud on sellised kulud, mis ei ole otseselt seotud tegevuse eesmärgi

saavutamisega, näiteks varuosade, tööriistade, määrdeainete, kütuse jms ostmise kulu.

Eelnõu §-ga 6 sätestatakse nõuded ostumenetluse läbiviimisele.

Lõikega 1 sätestatakse, et toetuse taotleja peab toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse

või ostetava vara mõistliku maksumuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse.

Lõikega 2 sätestatakse piir, mille puhul peab toetuse taotleja kavandatava töö või teenuse või

ostetava vara hankimiseks võtma vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust. Hinnapakkumuse

saamiseks peab toetuse taotleja esitama ettevõtjale pakkumiskutse, kus on kirjeldatud, millist

tööd, teenust või vara soovitakse. Pakkumiskutsed, mis konkureerivatele ettevõtjatele esitatakse,

peavad olema identsed ning pakkumiskutsete esitamine peab olema tõendatud, näiteks

pakkumiskutsele lisatud e-kirjaga, millega kutse on saadetud. Saadud hinnapakkumused peavad

olema võrreldavad ja vastama pakkumiskutses kirjeldatud tööle, teenusele või kaubale. Saadud

hinnapakkumused peavad olema tõendatud, näiteks hinnapakkumused on allkirjastatud

(digitaalse või käsiallkirjaga) või on hinnapakkumusele lisatud pakkumuse saamist tõendav

dokument, näiteks koopia e-kirjast, millega hinnapakkumus saadi, või mõni muu dokument, mis

tõendab hinnapakkumuse saamist.

Kui kavandatava töö, teenuse või kauba käibemaksuta maksumus jääb alla 5000 euro, ei ole

võrreldavate hinnapakkumiste võtmine kohustuslik ja piisab hinnakalkulatsiooni esitamisest.

Hinnakalkulatsioonis tuleb selgelt tõendada, millisel viisil töö, teenuse või kauba hind saadi.

Tõendiks võib olla näiteks hinnapakkumus, e-poe väljavõte, eksperthinnang, hinnakiri,

informatsioon teenust või kaupa pakkuva ettevõtte koduleheküljelt. Lisatud informatsioon peab

olema kontrollitav ja taasesitatav. Hinnapakkumusel peab olema selgelt välja toodud pakutava

seadme tehniline spetsifikatsioon, kasutatavate komponentide nimetus, tööde kirjeldus jms.

Lõikega 3 sätestatakse, et piirduda saab vähema arvu hinnapakkumustega, kui kolme

hinnapakkumuse küsimine on objektiivselt võimatu. Näiteks juhul, kui toodet pakub vähene arv

tootjaid, siis selle kinnituseks võib esitada saadetud pakkumuskutsed, millele on vastatud eitavalt.

Lõikega 4 sätestatakse tingimused hinnapakkumusele.

Lõikega 5 sätestatakse, et toetuse taotleja ei või hinnapakkust küsida tulumaksuseaduse § 8

tähenduses endaga seotud isikutelt. Seotud isikud on järgmised:

1) abikaasad, elukaaslased või otse ja külgjoones sugulased;

2) ühte kontserni kuuluvad äriühingud äriseadustiku § 6 tähenduses;

3) juriidiline või füüsiline isik, kellele kuulub vähemalt 10% selle juriidilise isiku aktsia- või

osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest;

4) isikule kuulub koos teiste temaga seotud isikutega kokku üle 50% juriidilise isiku aktsia- või

osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest;

5) juriidilised isikud, kelle aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise

õigusest üle 50% kuulub ühele ja samale isikule või seotud isikutele;

6) isikud, kellele kuulub üle 25% ühe ja sama juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte

koguarvust või kasumi saamise õigusest;

7) juriidilised isikud, kelle juhatuse või juhatust asendava organi kõik liikmed on ühed ja samad

isikud;

8) tööandja ja tema töötaja, töötaja abikaasa, elukaaslane või otsejoones sugulane;

9) isik on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige, juhtimis- või kontrollorgani liikme

abikaasa või otsejoones sugulane.

Lõikega 6 sätestatakse, et toetuse taotleja ei või lõikes 2 sätestatud nõude eiramiseks jaotada

osadeks toetatava tegevuse raames tellitavat tööd või teenust või ostetavat vara, mis on

funktsionaalselt koos toimiv või vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. Taotleja võib jaotada

toetatava tegevuse raames tellitava tööd või teenust või ostetavat vara osadeks, kui see on

objektiivsetel põhjustel õigustatud.

Lõikega 7 sätestatakse, et toetuse taotleja ei pea valima odavaimat, kui see on objektiivselt

põhjendatud. Objektiivne põhjendus ei saa olla mingi tootemargi või tootja eelistamine. Näiteks

on objektiivsed asjaolud mingid spetsiifilised funktsioonid, mis parendavad seadme

kasutusefektiivsust, seadme hooldus ja garantiitingimused, seadme väljavahetamise kiirus

seadme rikke korral jms.

Eelnõu §-ga 7 sätestatakse nõuded ostumenetluse läbiviimisele riigihangete registris.

Lõikega 1 sätestatakse, et kui kavandatava töö või teenuse või vara eeldatav käibemaksuta

maksumus on 60 000 eurot või sellest suurem, tuleb ostumenetlus läbi viia elektrooniliselt

riigihangete registris, olenemata sellest, et toetuse taotleja ei ole hanke kohuslane riigihangete

seaduse mõistes. Hanke läbiviimiseks kasutab toetuse taotleja menetlusliiki „toetuse saaja ost“ ja

hankija alaliiki „toetuse saaja, kes ei ole hankija RHSi tähenduses“. Ostu võib läbi viia ka peale

PRIA toetuse rahuldamise otsuse saamist. Sellisel juhul esitab toetuse saaja toetatava tegevuse

eelarve. Nõude viia ostumenetlus läbi elektroonselt riigihangete registris eesmärk on tagada

avalike vahendite kasutamine konkurentsi tingimustel ja ühiste ühiskondlike eesmärkide

tulemuslikum toetamine. Seega on oluline lähendada RHS-i tähenduses hankijatele ja RHS-i

tähenduses mittehankijatele seatud nõudeid, et võimalikult avatult ja läbipaistvalt läbi viia

toetusega hüvitatavate kulude tegemise aluseks olevaid hankeid või oste. Analoogset

ostumenetlust rakendatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 55 „Perioodi 2021–

2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite

andmise ja kasutamise üldised tingimused“. Paragrahv 8 lõikes 1 ja 2 nimetatud ettevõtjad, kellele

on KPS-i alusel ja korras antud kaluri või kalalaeva kalapüügiluba püügiks merel või

siseveekogul, ei ole hankijad RHS-i tähenduses ning neile ei laiene RHS-i nõuded.

Lõikega 2 sätestatakse, et juhul kui toetuse taotleja korraldab ostumenetluse pärast taotluse

esitamist, tuleb esitada toetuse taotlemisel prognoos. Prognoosis tuleb selgelt tõendada, millisel

viisil töö, teenuse või kauba hind saadi. Tõendiks võib olla näiteks hinnapakkumus, e-poe

väljavõte, eksperthinnang, hinnakiri, informatsioon teenust või kaupa pakkuva ettevõtte

koduleheküljelt. Lisatud informatsioon peab olema kontrollitav ja taasesitatav.

Lõike 3 punktidega 1–7 sätestatakse tingimused ostumenetluse korraldamisele riigihangete

registris.

Lõikega 4 sätestatakse nõuded hinnapakkumusele.

Lõikega 5 sätestatakse, et taotleja ei või jaotada riigihangete keskkonnas teostatavat ostu osadeks

eesmärgiga eirata ostu teostamiseks kehtestatud korda või nõudeid, eriti kui lepingu esemeks on

funktsionaalselt koos toimivad või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud asjad, teenused või

tööd. Toetuse saaja võib jaotada riigihangete keskkonnas teostatava ostu osadeks, kui see on

objektiivsetel põhjustel õigustatud.

Lõikega 6 sätestatakse, et taotleja võib loobuda ostumenetluse korraldamisest riigihangete

registris, kui see on objektiivselt põhjendatud, eelkõige kui turul puudub asjaomase töö, teenuse

või pakkujate paljusus. Ostumenetlusest loobumine peab olema tõendatud.

Eelnõu §-ga 8 sätestatakse nõuded toetuse taotlejale.

Lõikega 1 sätestatakse, et toetust võib taotleda äriregistris registreeritud ettevõtja, kes on selle

kalalaeva omanik, mille pardal tegevuste elluviimiseks toetust taotletakse ning kellele on

kalapüügiseaduse alusel ja korras antud kaluri kalapüügiluba püügiks merel või siseveekogul, või

kalalaeva kalapüügiluba. Kalapüügiluba on kehtiv, kui selle eest on tasutud riigilõiv ning kaluri

kalapüügiluba on välja võetud.

Lõikega 2 sätestatakse, et toetust jääaluse kalapüügi arendamiseks võib taotleda äriregistris

registreeritud ettevõtja, kellele on kalapüügiseaduse alusel ja korras antud kalapüügiluba

kalapüügiks merel või siseveekogul. Kalapüügiluba on kehtiv, kui selle eest on tasutud riigilõiv

ning kaluri kalapüügiluba on välja võetud. § 2 lõikes 2 punktis 2 nimetatud tegevuste

elluviimiseks toetuse taotlemisel ei ole riiklikusse kalalaevaregistrisse kantud kalalaeva

olemasolu kohustuslik.

Toetuse taotlejal peavad olema vajalikud rahalised vahendid või finantsmehhanismid, et katta

tegevus ja hoolduskulud tegevuste puhul, mis hõlmavad taristuinvesteeringut või tootlikku

investeeringut, et tagada investeeringute finantskestlikkus.

Lõikega 3 sätestatakse ettevõtjad, kes püüavad kala kaluri kalapüügiloa alusel (ranna- ja sisevete

kalurid) ning kes soovivad küsida toetust § 2 lõikes 2 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuste

elluviimiseks tegelevad piisaval määral majandustegevusega kalapüügi tegevusalal. Piisavaks

majandustegevuseks loetakse kaluri kalapüügiloa alusel tegutseva ettevõtja toetuse taotlemisele

eelnenud kalendriaasta lossitud kalapüügi esmamüügi väärtust, mis Statistikaameti avaldatud

andmete kohaselt vastab nimetatud kalendriaasta vähemalt 12 kuu arvestuslikule

elatusmiinimumile. Näiteks, toetust taotletakse 2025. aastal, Statistikaameti andmetel on 2024.

aasta elatusmiinimum 345,8 eurot ühes kuus. Ühe kuu elatusmiinimum korrutatakse 12-ga

345,8x12=4149,6, seega kaluri saakide esmamüügi väärtus 2025. aastal peab olema vähemalt

4149,6 eurot.

Arvestuslik esmamüügi väärtus saadakse järgmiselt: taotleja lossimisandmed kalaliikide kaupa

korrutatakse ametlike esmakokkuostuhindadega, saadud tulemust võrreldakse nimetatud

kalendriaasta 1 kuu 12 kordsele arvestusliku elatusmiinimumiga. Toetuse taotleja ja PRIA saab

lossimisandmed ja ametlikud esmakokkuostuhinnad Põllumajandus- ja Toiduameti

koduleheküljelt www.pta.agri.ee. Andmed arvestusliku elatusmiinimumi kohta leiab

Statistikaameti koduleheküljelt www.stat.ee.

Võrreldes EMKF perioodiga on EMKVF perioodil kalapüügi investeeringute puhul kehtestatud

lisaks kehtiva kaluri kalapüügiloa olemasolule ka minimaalne sissetuleku määr kalapüügialasest

kutsetegevusest. Muudatus võimaldab ranna- ja sisevete kalalaevade moderniseerimise ja

jääaluse püügi arendamise tegevused saab suunata neile kalapüügiloa omanikele, kes tegelevad

kalapüügiga kui majandustegevusega ja kellele kalapüük annab märkimisväärse sissetuleku.

Lausaline ehk „üle välja“ toetus ainult kaluri kalapüügiloa olemasolu alusel tekitab olukorra, kus

toetust saavad küsida ka need isikud, kes kalapüügiga üldse ei tegele või tegelevad väga vähesel

määral ning seega on suur oht, et toetus ei lähe kalapüügi arendamiseks, vaid mingiteks muudeks

tegevusteks. Piisava kalandusalase majandustegevuse arvutuse sidumine elatusmiinimumi

tasemega annab suhteliselt paindliku võimaluse arvutuste tegemiseks, samuti järgib iga aastane

elatusmiinimumi liikumine muutusi majanduskeskkonnas.

Lõike 4 punktidega 1–8 sätestatakse nõuded toetuse taotlejale.

Punktiga 5 sätestatakse, et taotleja ja tema üle valitsevat mõju omav isik, kes tegeleb kalapüügiga

merel või siseveekogul või vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise, turustamise või hulgi- ja

jaemüügiga, ei tohi olla toime pannud karistusseadustiku §-s 209, 2091, 210, 3891, 391 või 393

sätestatud süütegu, mis on seotud Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi või EMKVF-i toetusega

seotud rikkumisega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artikli 11 lõike 3

sätestab, et ilma, et see piiraks rangemate riiklike õigusnormide kohaldamist, nagu on kokku

lepitud asjaomase liikmesriigiga sõlmitud partnerluslepingus, ei ole käitaja esitatud toetustaotlus

käesoleva artikli lõike 4 kohaselt kindlaks määratud ajavahemiku jooksul vastuvõetav, kui

asjaomane pädev asutus on teinud lõpliku otsusega kindlaks, et käitaja on EMKF-i või EMKVF-

i kontekstis toime pannud direktiivi (EL) 2017/1371 artiklis 3 määratletud pettuse. Nimetatud

direktiivi artiklis 3 määratletud pettused on üle võetud karistusseadustikku ja kuna

partnerluslepingus ei ole Eesti rangemate õigusnormide kohaldamise võimalust ette näinud, siis

piirdubki siin lõikes sätestatud süütegude loetelu vaid nendega. Samuti on oluline tuvastada

nimetatud süütegude puhul seos Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi või EMKVF-i toetusega

seotud rikkumisega.

Uuena on EL tasandil (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artikli 11

punktiga 5) ette nähtud ka siseveekogudel kalapüügiga tegelevate käitajate suhtes, kes on toime

pannud Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi või EMKVF-i toetusega seotud rikkumisi,

võimalus jätta nende taotlus rahuldamata. Ehk selles punktis sätestatud nõude täitmist

kontrollitakse nii merel kui ka siseveekogudel kalapüügiga tegelevate isikute suhtes.

Punktiga 6 sätestatakse, et taotleja ja tema üle valitsevat mõju omav isik, kes tegeleb kalapüügiga

merel või siseveekogudel või vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise, turustamise või hulgi- ja

jaemüügiga, ei tohi olla taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud 36 kuu jooksul või Euroopa

Liidu õigusaktides sätestatud tähtaja jooksul toime pannud kalapüügiseaduse § 75 lõikes 2 või 3,

§-s 76, 77, 78 või 781, § 79 lõikes 2 või 3 või §-s 81, 85, 87 või 88 või karistusseadustiku §-s 279,

344, 345 või 361 sätestatud süütegu, mida käsitatakse kalapüüginõude tõsise rikkumisena

kalapüügiseaduse § 71 lõike 1 punkti 1 tähenduses. Komisjoni delegeeritud määruse nr

2022/2181, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 2021/1139

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta seoses toetustaotluste

vastuvõetamatuse alguskuupäevade ja ajavahemikega, artikli 3 lõike 1 kohaselt on käitaja esitatud

toetustaotlus kindlaks määratud ajavahemiku jooksul vastuvõetamatu, kui pädev asutus on

kindlaks teinud, et taotluse esitanud käitaja on toime pannud nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008

artikli 42 lõike 1 või nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõike 1 kohase tõsise

rikkumise. Punktis 7 loetletud kalapüügiseaduse ja karistusseadustiku vastutussätted rikkumiste

eest vastavad eelnimetatud EL-i määrustes nimetatud kalapüüginõuete rikkumistele. Seejuures

peab Keskkonnaamet olema vastava rikkumise määratlenud tõsise rikkumisena määruse nr

1005/2008 artikli 3 lõikes 2 nimetatud kriteeriumite alusel, määratledes põhjustatud kahju,

rikkumise ulatuse, selle maksumuse ja kordumise. Kui kalapüüginõuete rikkumine määratletakse

tõsise rikkumisena, tehakse karistusregistrisse märge, et tegemist on kalapüügiseaduse § 71 lõike

1 punkti 1 tähenduses kalapüüginõude tõsise rikkumisega. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 2021/1139 artikli 11 lõikega 5, võivad liikmesriigid kooskõlas

riigisiseste õigusnormidega kohaldada taotluste vastuvõetamatuse ajavahemikku, mis on

komisjoni delegeeritud määruse nr 2022/2181 I lisas kehtestatud ajavahemikust pikem. Seejuures

teatud rikkumiste korral sõltub toetuse taotluste vastuvõetamatuse periood isikule määratud

rikkumispunktide arvust. Seejuures võivad liikmesriigid taotluste vastuvõetamatuse

ajavahemikku kohaldada ka toetuse taotluste suhtes, mille on esitanud need siseveekogudel

kalapüügiga tegelevad käitajad, kes on toime pannud riigisisestes õigusnormides määratletud

raskeid rikkumisi, kuigi rikkumispunktide arvestuse süsteem siseveekogudel kalapüügiga

tegelevatele isikutele ei kohaldu. Võttes arvesse nõukogu määruse nr 1224/2009 artikli 90 lõikes

4 sätestatut, mille kohaselt juhul, kui kalalaevatunnistuse omanik ei soorita kolme aasta jooksul

eelmise tõsise rikkumise kuupäevast veel ühte tõsist rikkumist, kustutatakse kalalaevatunnistusel

kõik tõsiste rikkumiste eest määratud punktid, millest tulenevalt ja selleks, et tagada nii merel kui

ka siseveekogudel kalapüügiga tegelevate isikute ühetaoline kohtlemine, on eelnõus sätestatud,

et taotleja ja tema üle valitsevat mõju omav isik ei tohi olla taotluse esitamise kuule vahetult

eelnenud 36 kuu jooksul või Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud tähtaja jooksul toime

pannud kalapüüginõuete tõsist rikkumist.

Punktiga 8 sätestatakse, et taotlejale kuuluva § 2 lõikes 2 punktides 1, 3 ja 4 nimetatud

kalalaevaga on taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kahel kalendriaastal püütud kala

vähemalt 60 kalendripäeva. Püügipäevasid loetakse püügipäeviku alusel. Püügipäevad loetakse

kokku aastate lõikes, kus juures oluline ei ole, kellele laev varem kuulus. Näiteks, laev oli

registreeritud eraisiku nimele kalalaevaregistris, enne toetuse taotlemist vormistati laev ümber

juriidilise isiku nimele, sellisel juhul loetakse ka neid püügipäevasid, mis tehti siis, kui laev oli

eraisiku nimel, samuti toimitakse juhul, kui on toimunud laeva müümine või muu võõrandamine.

Kalalaev peab toetuste taotlemisel kuuluma taotlejale, juhul kui laev kuulub füüsilisele isikule,

kes on juriidilise isiku juhatuse liige, omanik või tegelik kasusaaja siis seda ei loeta omandiks.

Eelnõu kolmas peatükk sätestab nõuded toetuse taotlemisele.

Eelnõu §-ga 9 sätestatakse nõuded taotluse esitamisele ja taotlusele.

Lõikega 1 sätestatakse, et § 2 lõikes 2 nimetatud tegevuste toetuste taotluste vastuvõtmiseks

korraldatakse eraldi taotlusvoorud eraldi eelarvetega. Eelarvete suurused kehtestatakse ministri

käskkirjaga. Taotluste vastuvõtmisest teavitatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded

ja PRIA koduleheküljel.

Lõikega 2 sätestatakse, et toetuse taotlusi saab esitada ainult elektroonselt läbi PRIA e-teenuste

keskkonna kalandusturu korraldamise seaduse § 7 lõige 3 alusel

Lõikega 3 sätestatakse, et ühe taotlusega saab taotleda ühe kalalaeva moderniseemist või laevale

seadmete ostmist. Kahe või enama laeva koondamist ühte toetustaotlusesse ei ole lubatud, samuti

ei ole lubatud erinevate tegevuste koondamine ühte taotlusesse. Näiteks, kui soovitakse teostada

§ 2 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevusi konkreetsel alusel, tuleb tegevuste elluviimiseks esitada

taotlus, kui samale laevale soovitakse soetata seadmeid mis on nimetatud § 2 lõikes 2 punktis 3

tuleb esitada eraldi PRIAle eraldi taotlus.

Lõikega 4 sätestatakse, et § 2 lõikes 2 punktis 3 ja 4 sätestatud tegevuste elluviimiseks saab

toetust taotleda seni, kuni meetmes vahendeid jätkub. Esitatud taotlusi ei hinnata ning

paremusjärjestus ei koostata.

Lõike 5 punktidega 1–9 sätestatakse, millised andmed ja dokumendid taotluses esitatakse.

Punktiga 2 sätestatakse, et tuleb märkida ettevõtte suurus, näiteks mikro, väike/keskmine või

suur ettevõte.

Punktiga 3 sätestatakse, et koos taotlusega kirjeldatakse lühidalt tegevusi ja eesmärke.

Eesmärkide ja tegevuste kirjeldus peab võimaldama toetustaotlusi hinnata § 10 lõikes 1 nimetatud

hindamiskriteeriumite alusel, juhul kui kirjelduses hindamiseks vajalikku informatsiooni ei ole

või on see vähene saab toetustaotlus vastavas hindamiskriteeriumis 0 hindepunkti. Toetuse

taotlusel tuleb märkida tegevuste alguskuupäev, mis üldreeglina võiks olla toetuse taotluse

esitamise päev või esitamisele järgnev päev, kui võib omal riisikol tegevustega alustada.

Tegevuste lõppkuupäev ei või olla pikem kui kaks aastat arvates PRIA toetusotsotsuse saamisest.

Lõppkuupäeva fikseerimisel tuleb toetuse taotlejal kaaluda, kui kiiresti ta suudab tegevused

lõpetada. Põhjendatud juhtudel on võimalik küsida PRIA-lt pikendust tegevuste elluviimiseks,

kuid mitte pikemaks ajaks kui kaks aastat arvates PRIA toetusotsuse saamisest.

Punktiga 4 sätestatakse, et toetuse taotlusele tuleb lisada eelarve tegevuste lõikes. PRIA loob

eelarve esitamiseks tarkvaralahenduse e-teenuste keskkonda.

Punktiga 6 sätestatakse, et hinnapakkumuse saamiseks peab toetuse taotleja esitama ettevõtjale

pakkumiskutse, kus on kirjeldatud, millist tööd, teenust või vara soovitakse. Pakkumiskutsed, mis

konkureerivatele ettevõtjatele esitatakse, peavad olema identsed ning pakkumiskutsete esitamine

peab olema tõendatud. Näiteks on pakkumiskutsele lisatud e-kiri, millega kutse on saadetud.

Saadud hinnapakkumused peavad olema võrreldavad ja vastama pakkumiskutses kirjeldatud

tööle, teenusele või kaubale. Saadud hinnapakkumused peavad olema tõendatud. Näiteks on

hinnapakkumused allkirjastatud (digitaalse või käsiallkirjaga) või on hinnapakkumusele lisatud

hinnapakkumuse saamist tõendav dokument, näiteks koopia e-kirjast, millega hinnapakkumus

saadi, või mõni muu dokument, mis tõendab hinnapakkumuse saamist.

Lõike 6 punktiga 1 sätestatakse, et toetuse taotlusesse märgitakse EL tulemusnäitaja CR 17, mis

on tootmise ja/või töötlemise ressursitõhusust parandavate isikute arv, mis võivad olla ettevõtjad,

kes on tegevused ellu viinud.

Lõike 6 punktiga 2 sätestatakse, et kogutakse andmeid paragrahvis 2 lõikes 2 punktides 1 ja 2

nimetatud tegevusi ellu viinud noorte kalandusettevõtjate arvu kohta.

Lõike 6 punktiga 3 sätestatakse, et toetuse taotluses märgitakse ära EL tulemusnäitaja CR 15,

mis on paigaldatud või täistatud kontrollvahendite arv. Kogutakse andmeid toetatud seadmete

arvu kohta.

Eelnõu neljas peatükk sätestab toetuse taotluse menetlemise.

Eelnõu §-ga 10 sätestatakse nõuded taotluse hindamisele.

Lõike 1 punktidega 1 – 7 sätestatakse toetustaotluste hindamiskriteeriumid.

Hindamiskriteeriumeid rakendatakse ainult § 2 lõikes 2 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuste

elluviimiseks esitatud nõuetekohaseid taotluste hindamiseks, § 2 lõikes 2 punktides 1 ja 2

nimetatud tegevuste elluviimiseks esitatud nõuetekohaseid taotlusi hinnatakse eraldi tegevustena.

Hindamisel võib PRIA kaasata eriala spetsialiste ja valdkondlike eksperte.

Lõikega 2 sätestatakse, et lõikes 1 – 6 nimetatud hindamiskriteeriumite eest antakse üks

hindepunkt, kui tegevus vastab sellele hindamiskriteeriumile, kui ei vasta, antakse null

hindepunkti.

Lõikega 3 sätestatakse, et lõike 1 punktis 7 nimetatud hindamiskriteeriumi antakse üks

hindepunkt iga viie protsendi omafinantseeringu eest. Näiteks, minimaalset omafinantseeringu

määra ületatakse 5%, siis saab taotlus ühe hindepunkti, minimaalset omafinantseeringu määra

ületatakse 10%, siis saab taotlus kaks hindepunkti jne. Mingeid omafinantseeringu olemasolu

tõendavaid dokumente esitada ei ole vaja.

Lõikega 4 sätestatakse, et toetuse taotlus vastab miinimumnõuetele ja asetatakse

paremusjärjestusse, kui see on saanud lõikes 1 punktides 1 – 4 nimetatud hindamiskriteeriumite

alusel vähemalt ühe hindepunkti. Hindamiskriteeriumid 1 – 4 lähtuvad meetme eesmärkidest,

juhul kui mitte ühtegi meetme eesmärki ei saavutata, siis ei ole oluline ka see, kas taotleja

panustab suurema omafinantseeringu tegevuste elluviimiseks, on noor kalandusettevõtja või

tegevusi viiakse ellu ranna- või sisevete laeva pardal.

Lõikega 5 sätestatakse, et juhul, kui hindepunktid on võrdsed, eelistatakse taotlusi, mis on saanud

enam hindepunkte lõikes 1 punktides 1 – 4 nimetatud kriteeriumite alusel. Punktides 1 – 4

nimetatud kriteeriumid tulenevad meetme eesmärkidest, seega, mida rohkem eesmärke ühe

taotlusega täidetakse, seda kõrgemalt võib taotlust hinnata. Juhul, kui ka siis on hindepunktid

võrdsed, eelistatakse taotlusi, mis on ajaliselt varem esitatud.

Lõikega 6 sätestatakse tingimused noore kalandusettevõtja tähendusele. Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artikkel 17 lõige 2 punkt a sätestab, et esimese kalalaeva

soetamisel võib toetust anda füüsilisele isikule, kes ei ole toetustaotluse esitamise kuupäeval

vanem kui 40-aastane. Samuti on 40 eluaasta piiri varem kasutatud Eesti siseriiklikes

toetusskeemides, näiteks „põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus“,

seepärast on põhjendatud hindamiskriteeriumis analoogilise vanusepiiri kasutamine. Juhul kui

äriühingul on mitu tegelikku kasusaajat, siis peavad alla 40-aastased olema kõik kasusaajad.

Nooreks kalandusettevõtjaks loetakse isikut, kes on toetuse taotluse esitamise päeval kuupäeval

kuni 40-aastane, ehk juhul, kui toetuse taotlus esitatakse taotleja 40-aastasel sünnipäeval, loetakse

taotleja nooreks kalandusettevõtjaks.

Lõikega 7 sätestatakse, et § 2 lõikes 2 punktis 3 ja 4 nimetaud tegevuste elluviimiseks esitatud

taotlusi ei hinnata ja paremusjärjestust ei moodustata.

Eelnõu §-ga 11 sätestatakse nõuded taotluse rahuldamisele ja rahuldama jätmisele

Lõikega 1 sätestatakse, et PRIA kontrollib toetuse taotluses esitatud andmete õigsust ja toetuse

saamise nõuetele vastavust, lähtudes kalandusturu korraldamise seaduse §-st 43 ning Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artikli 11 lõikest 6.

Lõikega 2 sätestatakse, et § 2 lõikes 2 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuste elluviimise korral

moodustatakse toetustaotlustest paremusjärjestus hindamistulemuste alusel, toetuse saavad

taotlused, mille hindepunktide summa on kõrgem.

Lõikega 3 sätestatakse, et § 2 lõikes 2 punktis 3 ja 4 nimetatud tegevuste elluviimise korral PRIA

teeb toetuse taotluse rahuldamise otsuse arvestades ajaliselt varem esitatud taotlusi, kuna toetuste

taotlusi ei hinnata ja paremusjärjestust ei koostata.

Lõikega 4 sätestatakse, et PRIA teeb toetuse taotluse mitterahuldamise otsuse järgmistel

juhtudel:

1) toetuse taotleja, taotlus või kavandatav tegevus ei vasta nõuetele, mis on taotlejale, taotlusele või

toetatavale tegevusele esitatud;

2) toetuse taotleja ei esita ega tee teatavaks menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid

või takistab kohapealset kontrollimist;

3) taotluses või taotluse menetlemise käigus on teadlikult esitatud valeandmeid, mille alusel

otsustatakse toetuse andmine või selle suurus.

Lõikega 5 sätestatakse tähtaeg, mille jooksul peab PRIA tegema taotluste rahuldamise või

rahuldamata jätmise otsuse. Tähtpäeva hakatakse lugema sellest kuupäevast, millal toetuse

taotleja esitas PRIA-le nõuetekohase taotluse. § 2 lõikes 2 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevusete

elluviimisel tehakse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus 30 tööpäeva jooksul

arvates nõuetekohaste dokumentide saamisest. § 2 lõikes 2 punktis 3 ja 4 nimetatud tegevuste

elluviimisel 20 tööpäeva jooksul arvates nõuetekohaste dokumentide saamisest.

Eelnõu viies peatükk sätestab nõuded toetuse saajale ja toetuse maksmisele.

Eelnõu §-ga 12 sätestatakse toetuse saaja kohutused.

Lõikega 1 sätestatakse, et toetuse taotleja peab tagama ostetud vara sihipäraselt kasutama

vähemalt 5 aasta jooksul arvates viimase toetusosa maksmisest PRIA poolt. Ostetud vara peab

olema töökorras ja hooldatud. Juhul, kui vara on hävinud või kasutuskõlbmatu enne sihipärase

kasutamise perioodi lõppu, tuleb taotlejal oma vahenditest soetada samaväärne vara ning

teavitada uue vara soetamisest PRIAt. Teine võimalus on saadud toetus tagasi maksta, vastavalt

ajalisele proportsioonile, mis soetatud vara oli võimalik sihipäraselt kasutada. See tähendab, et

toetuse taotleja ei pea sellisel juhul maksma tagasi kogu toetust ning tagasi makstava toetuse

suurus sõltub iga toetuse taotluse asjaoludest.

Lõike 2 punktidega 1–6 sätestatakse toetuse saaja kohutused, mida toetuse saaja peab täitma

sihipärase kasutamise perioodi lõpuni.

Lõike 3 punktidega 1–5 sätestatakse täiendavad toetuse saaja kohutused, mis on seotud lühema

perioodiga kui sihipärase kasutamise periood.

Lõike 3 punktiga 1 sätestatakse, et tegevused peavad olema ellu viidud toetuse rahuldamise

otsuses märgitud tähtpäevaks, mis ei või olla pikem kui kaks aastat arvates toetuse taotluse

rahuldamise otsuse tegemise kuupäevast. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL)

2021/1060 artikli 63 lõikes 2 sätestatule peab tegevused ellu viima hiljemalt 31. detsembriks

2029. a. Perioodi lõpus, kui toetuse taotluse rahuldamise otsuse ja 31. detsembri 2029. a vahele

võib jääda vähem kui kaks aastat, siis lüheneb ka selle võrra tegevuste elluviimise aeg.

Lõike 3 punkriga 2 sätestatakse, et erandina punktis 1 sätestatule, peab § 2 lõikes 2 punktis 2

nimetatud toetatava tegevuse (jääaluse kalapüügi arendamine) ellu viima, sealhulgas esitama

tegevusega seotud kuludokumendid PRIA-le 6 kuu jooksul arvates toetussotsuse saamisest. Kuna

jääaluse kalapüügi arendamise tegevuse juures on tegemist ainult seadmete ostmisega on lühem

elluviimise tähtaeg põhjendatud.

Lõike 3 punkriga 3 sätestatakse, et erandina punktis 1 sätestatule, pead § 2 lõikes 2 punktis 4

nimetatud toetatava tegevuse (nutiseadmete soetamine) ellu viima, sealhulgas esitama tegevusega

seotud kuludokumendid PRIA-le 2 kuu jooksul arvates toetussotsuse saamisest. Kuna § 2 lõikes

2 punktis 4 nimetatud tegevuste elluviimiseks on vajalik ainult seadmete ostmine on lühem

elluviimise tähtaeg põhjendatud.

Eelnõu §-ga 13 sätestatakse toetuse maksmise tingimused ja kord.

Lõike 1 punktidega 1–6 sätestatakse andmed, mis tuleb esitada koos maksetaotlusega.

Nõuded arve, maksekorralduse ja hinnapakkumuse omavahelistele seostele. Näiteks

maksekorraldusele tuleb märkida arve või arvete numbrid, mida konkreetse maksega tasuti.

Teenuse või kauba eest koostatud arve peab sisaldama samu andmeid, mis on kantud

hinnapakkumusele või kalkulatsioonile. Näiteks, kui hinnapakkumusel on märgitud teenuse

sisuks mingi kindlate andmetega seadme ostmine, siis peab ka arvel olema märgitud teenuse

sisuks samasuguse seadme ostmine, mis on samasuguste tehniliste karakteristikutega, nagu on

märgitud hinnapakkumusel. Kuludokumentide võrdlemisel peab olema PRIA-l võimalik

tuvastada, et tasuti konkreetse arve eest ja teenuse sisuks on just see teenus või kaup, millele

hinnapakkumus on küsitud või kalkulatsioon koostatud.

Lõikega 2 sätestatakse, et juhul kui kalalaeva pardal teostatud tööd on kalalaeva ümberehitus,

sealhulgas väikelaeva konstruktsiooniline ümberehitus, tuleb koos viimase maksetaotlusega

esitada kalalaeva tehnilise ülevaatuse akt.

Lõikega 3 sätestatakse nõuded maksetaotluse kontrollimisele.

Lõikega 4 sätestatakse, et toetus makstakse välja siis, kui toetuse taotleja on tegevused

nõuetekohaselt ellu viinud ning ostetud vara on võimalik sihipäraselt kasutada ning ostetud varale

on PRIA poolt läbi viidud kohapealne kontroll. Kohapealne kontroll võib olla ka riskipõhine

vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikkel 74 lõikes 2

sätestatule. Kohapealsed kontrollid võivad olla riskipõhised ja proportsionaalsed eelnevalt

kindlaks määratud riskidega, seega ei ole vaja kõiki toetusobjekte kohapeal kontrollida ning võib

kasutada muid tõetusvahendeid, näiteks fotomaterjal jms. Kalalaeva või jääaluseks kalapüügi

arendamiseks soetatud seadmeid võib kasutada enne PRIA kontrolli teostamist.

Lõikega 5 sätestatakse, et PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse, kui selgub, et

toetuse taotleja ei vasta meetme määruses kehtestatud nõuetele. PRIA teeb EMKVF-i toetuse

maksmisest keeldumise otsuse, kui pärast taotluse rahuldamist, kuid enne toetuse maksmist

tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alused või kui toetuse saaja ei ole täitnud toetuse

saaja kohustusi.

Lõikega 6 sätestatakse tähtaeg, mille jooksul peab PRIA tegema toetuse maksmise või toetuse

maksmisest keeldumise otsuse. Otsuse tehakse 30 tööpäeva jooksul arvates nõuetekohaste

dokumentide saamisest.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu väljatöötamisel on võetud aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa

Sotsiaalfondi+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Üleminekufondi ja Euroopa Merendus-, kalandus-

ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid

(ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artikli 34 lõike 1 punktid a ja c ja artikli 34 lõike 1 punkt

b. Toetatakse tegevusi, mis on suunatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/1139, millega luuakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond ja muudetakse

määrust (EL) 2017/1004 (ELT L 247, 13.7.2021, lk 1–49), artiklis 29 sätestatud erieesmärgi

saavutamisele.

4. Määruse mõjud

EMKVF-i meede „Perioodi 2021 – 2027 kalapüügi investeeringutoetus“ avaldab positiivset mõju

keskkonnale, ettevõtlusele, maapiirkonna majandusarengule ja kaudset mõju riigi valitsemisele.

Eesti kalandussektoris tegutseb 2024 aasta andmetel ranna- ja sisevete püügil 1428 kalapüügiloa

omanikku ning püügilubadele on kantud ca 2300 kalurit. Traalpüügisektoris tegutseb 17 ettevõtet

ja kaugpüügisektoris 3 ettevõtet.

Meetme majanduslik mõju avaldub eelkõige selles, et kalalaevade pardal tehtavad investeeringud

suurendavad energia efektiivsemat kasutamist kalalaevade pardal, samuti pakutakse

toetusmeetmega taotlejatele võimalust parendada laevameeskondade heaolu, parendada

töötingimusi ja suurendada tööohutust ning parendada püütud saakide kvaliteeti ja hoiutingimusi

kalalaeva pardal. Ranna- ja sisevete kalapüügiloa omanikele võimaldatakse arendada jääalust

kalapüüki, pikendades seeläbi perioodi, millal on võimalik tegeleda kalapüügiga ja saada

kalapüügist tulu. Meede suurendab Eesti kalandusettevõtjate konkurentsivõimet, vähendab

kulutusi kalapüügitegevusele, aitab kaasa Eesti kalalaevastiku uuendamisele ja kaasajastamisele.

Positiivsed keskkonnamõjud ilmnevad eelkõige energia efektiivsemal kasutamisel kalalaevade

pardal ja laevade käitamisel, soodustatakse investeeringuid, mis vähendavad aluste kütusekulu ja

seega ka atmosfääri paisatavate kasvuhoonegaaside hulka.

Meetme regionaalne mõõde avaldub eelkõige selles, et valdav osa ranna- ja sisevete kutselistest

kaluritest tegutsevad maapiirkondades ning maapiirkondade ettevõtjate majandustegevuste

toetamine loob uusi võimalusi toimetulekuks, aitab kaasa töökohtade loomisele maapiirkondades

ja sotsiaalse elujõulisuse tõusule.

Mõjud riigi valitsemisele ilmnevad eelkõige selles, et meetmega toetatakse laevade liikumise

seireseadmete ja elektrooniliste andmeedastusseadmete ostmist püükide deklareerimiseks.

Samuti kaamerasüsteemide ning mootorivõimsuse pideva seire seadmete ostmine traal- ja

kaugpüügi laevadele. Meetme raames tehtud tegevused võimaldavad tulevikus koguda andmeid,

mis on oluliseks sisendiks kalanduspoliitiliste ostuste tegemisel.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Meetme raames antavat toetust rahastatakse 70% ulatuses EMKVF-ist ja 30% ulatuses Eesti riigi

riigieelarvest. Kontrolli- ja järelevalve seadmete toetuse meetme eelarve on 1 012 265 eurot,

sealhulgas 708 586 eurot EL-i osa ja 303 679 eurot Eesti riigieelarve osa. Kalapüügi

investeeringute meetme eelarve on 2 972 502 eurot, sealhulgas 2 080 751 eurot EL-i osa ja

891 751 eurot Eesti riigieelarve osa. Toetuse taotluste ja väljamakse taotluste menetlemisega

seotud kulud PRIA-le ja meetme rakendamise kulud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile

nähakse ette Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi eelarves.

6. Määruse jõustumine

Määruse jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile ning Kliimaministeeriumile õigusaktide eelnõude

infosüsteemi EIS kaudu. Eelnõu saadetakse arvamuse saamiseks PRIA-le, kalanduse kohalikele

tegevusrühmadele ja traal- ja kaugpüügi ettevõtetele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Kliimaministeerium

Rahandusministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Meie: kuupäev digitaalallkirjas nr 1.4- 3/110

Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks regionaal- ja

põllumajandusministri määruse „Perioodi 2021–2027 kalapüügi investeeringutoetus“ eelnõu.

Palume eelnõu kooskõlastada viie tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Määruse eelnõu, REM_EN_kalapuugitoetus_EIS.docx

2. Määruse eelnõu seletuskiri, REM_SK_kalapuugitoetus_EIS.docx

Margus Medell, [email protected], 625 6239