„Riigiteede teehoiukava 2025–2028“ kinnitamine

.01.2025

Vabariigi Valitsuse korralduse

„Riigiteede teehoiukava 2025–2028“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

„Riigiteede teehoiukava 2025–2028“ (edaspidi THK) on koostatud Liiklusseaduse § 1¹ alusel

vastavalt riigi eelarvestrateegiale (edaspidi ka RES) 2025–2028 ja 2025. aasta riigieelarve

seaduse eelnõule ning Euroopa Liidu eelarveperioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika

fondide rakenduskava ja partnerlusleppega riigiteede arendamiseks kavandatud vahendite

mahule. THK-ga kinnitab Vabariigi Valitsus ehitus- ja rekonstrueerimise meetmete objektide

indikatiivsed nimekirjad (lisad 2-3) ja kõikide meetmete indikatiivsed rahalised mahud (lisa 1).

THK koostas Kliimaministeerium Transpordiameti ettepaneku alusel.

THK redaktsioonid, juhendmaterjalid ning kinnitatud riigiteede ehitus- ja remondiobjektide

nimekirjad on avalikustatud Transpordiameti kodulehel.

Korralduse eelnõu valmistasid ette ja seletuskirja koostasid Transpordiameti Liikuvuse ja

taristu kavandamise osakonna teehoiukava juht Tarmo Mõttus (telefon 511 3539; e-post

[email protected]) ja Kliimaministeeriumi (KLIM) teede- ja raudteeosakonna

teede valdkonnajuht Julia Bergštein (telefon 511 9431; e-post

[email protected]).

2. Korralduse eesmärk

Vabariigi Valitsuse korralduse eesmärgiks on täita liiklusseaduse volitusnorm (§ 11 lg 8) ja

anda avalikkusele – nii rahastajatele, tee omanikele, teehoiuga seotud isikutele kui ka tee

kasutajatele – ülevaade riigiteedel kavandatavatest töödest ja teehoiuks planeeritavatest

vahenditest perioodil 2025–2028.

3. Korralduse sisu

THK kirjeldavas osas antakse ülevaade olemasolevast riigiteede võrgust, olulisematest

andmetest ja seisukorrast. Lisaks avatakse teehoiu rahastamise põhimõtteid, selgitatakse nii

riigieelarveliste vahendite kui ka välisvahendite kasutamist. Veel antakse lühiülevaade THK

osaks olevatest meetmetest, nende sisust ja objektide valiku põhimõtetest. Selgitava osa lõpetab

teehoiu vajaduste ülevaade kuni aastani 2030.

THK Lisa 1 Finantsplaan 2025–2028 sisaldab eraldatud rahaliste vahendite indikatiivset jaotust

teedevõrgu säilitamis- ja arendamismeetmete vahel aastate lõikes.

Finantsplaanis on riigiteede teehoiukulude kavandamisel arvestatud 2025–2028 perioodi

maksutulust laekuvate vahenditega 565 mln eurot, Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi perioodi

2021–2027 vahenditega 84 mln eurot, Euroopa Ühendamise Rahastu (ingl k. Connecting

Europe Facility) toel ehitatavate Rail Baltic ja riigiteede eritasandiliste ristmike ehituse

vahenditega 12 mln eurot, CEF sõjalise liikuvuse meetme toetuste vahenditega 43 mln eurot

ning kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisest eraldatud vahenditega 6,9

mln eurot.

Võrreldes eelmise teehoiukavaga (2024–2027) suureneb aastateks 2025-2028 teehoiuks

kavandatud vahendite maht kokku 29,8 mln euro võrra. 2025. aastal riigiteede hoiuks

kavandatud riigieelarveliste vahendite maht on 15 mln euro võrra suurem kui 2024. aastal.

2

Riigiteed vajavad olemasoleva seisukorra säilitamiseks ja seisundi mõningaseks parendamiseks

iga-aastaselt arvestuslikult 220 mln eurot. Järgneva nelja aasta jooksul on säilitamiseks

võimalik kasutada keskmiselt 110 mln eurot aastas.

TEN-T põhivõrku kuuluvate teede nõuetekohaseks ja kaasaegsetele tingimustele vastavaks

väljaehitamine aastaks 2030, välisõhus leviva müra vähendamine, intelligentsete

transpordisüsteemide rakendamine, liiklusohutuse ja säästva liikuvuse parendamine ning

kruusateedele katete ehitamine vajab iga-aastaselt kokku ca 150 mln eurot. Järgneva nelja aasta

jooksul on teedevõrgu arendamiseks võimalik kasutada keskmiselt 68 mln eurot aastas.

2028. aasta kavandatud eelarve väike maht tuleneb asjaolust, et RESis 2025-2028 ei ole

arvestatud järgmise EL eelarve perioodi võimalike vahenditega, kuna läbirääkimised ei ole veel

alanud. Samuti ei ole hetke seisuga selleks perioodiks veel planeeritud Rail Baltic trassi

ületavate viaduktide ja liiklussõlmede ehituse täpset mahtu.

THK lisades 2 ja 3 on toodud aastatel 2025–2028 kavandatud riigiteede ehitus- ja

rekonstrueerimisobjektide nimekiri.

Ehitus- ja rekonstrueerimisobjektide nimekirjad on koostatud objektide valiku metoodika ja

nende elluviimise valmisoleku alusel. Samas võivad nimekirjad mõnevõrra muutuda, kui

plaanitud objekti realiseerimise eeldused olulises osas muutuvad (nt hanke nurjumine vms).

Vastavad muudatused kajastatakse järgmise THK kinnitamisel.

4. Kokkuvõte

THKga kinnitatakse riigiteede hoiu korraldamise põhimõtted ja indikatiivsed rahastamismahud

kululiikide lõikes aastatel 2025-2028 ning antakse ülevaade kavandatavatest tegevustest Eesti

riigiteedel kuni 2030.a.

THK rahaline maht aastatel 2025-2028 kokku on 710,3 mln eurot, millest maksutulust

laekuvad vahendid moodustavad 564,7 mln eurot ning välisvahendid 138,7 mln eurot ja

kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisest eraldatud vahendeid 6,9 mln

eurot.

Võrdluseks - THK 2024-2027 perioodi maht moodustas 680 mln eurot, millest maksutulust

laekuvad vahendid moodustasid 543,8 mln eurot ning välisvahendid 136,7 mln eurot.

Juhul, kui pärast teehoiukava kinnitamist muudetakse teehoiu korraldamise põhimõtteid või

rahastamise mahtu, on vaja üle vaadata ja korrigeerida ka käesoleva kava kohustused ja

tegevused.

5. Korralduse rakendamiseks vajalikud kulutused

Korralduses sätestatud teehoiukulud jaotuvad aastatele 2025–2028 ja on ette nähtud riigi

eelarvestrateegias ning riigieelarves ja Euroopa Liidu eelarveperioodi 2021–2027

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas ja partnerlusleppes.

6. Korralduse kooskõlastamine

Korraldus esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Kaitseministeeriumile

ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule.

3

7. Korralduse jõustumine

Korraldus jõustub üldises korras.

EELNÕU

.01.2025

KORRALDUS

„Riigiteede teehoiukava 2025–2028“ kinnitamine

Liiklusseaduse § 11 lõike 8 alusel:

1. Kinnitada „Riigiteede teehoiukava 2025–2028“.

2. Kliimaministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud dokument oma veebilehel.

3. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 5. veebruari 2024. a korraldus nr 25 „„Riigiteede

teehoiukava 2024–2027“ kinnitamine“.

Kristen Michal

Peaminister

Taimar Peterkop

Riigisekretär

Riigiteede teehoiukava

2025–2028

Tallinn 2024

Sisukord

Sisukord ..................................................................................................................................................... 2

Kokkuvõte................................................................................................................................................... 3

1.Sissejuhatus ............................................................................................................................................ 6

2.Teehoiu rahastamise üldpõhimõtted....................................................................................................... 7

2.1 Välisvahendite kavandamine ja kasutamine .................................................................................... 7

3. Riigiteede üldandmed ja seisukord ........................................................................................................ 9

3.1 Riigiteede üldandmed ...................................................................................................................... 9

3.2 Riigiteede seisukord ....................................................................................................................... 11

4. Teehoiu kavandamise ja rahaliste vahendite jaotamise põhimõtted ................................................... 14

4.1 Teedevõrgu säilitamine .................................................................................................................. 15

4.1.1 Teede korrashoid ...................................................................................................................... 16

4.1.2 Kruusateede remont ................................................................................................................. 17

4.1.3 Kattega teede säilitusremont .................................................................................................... 18

4.1.4 Kattega teede taastusremont .................................................................................................... 19

4.1.5 Sildade rekonstrueerimine ja remont ........................................................................................ 20

4.1.6 Rekonstrueerimine .................................................................................................................... 20

4.1.7 Muud investeeringud................................................................................................................. 21

4.2 Teedevõrgu arendamine ................................................................................................................ 21

4.2.1 Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava täitmine ..................................................... 22

4.2.2 Intelligentsete transpordisüsteemide (ITS) ning teiste teega seotud seadmete võrgustiku

rajamine ja kaasajastamine ............................................................................................................... 22

4.2.3 Säästlikumaid liikumisviise soodustava taristu rajamine .......................................................... 23

4.2.4 Liiklusohtlike kohtade ümberehitamine ..................................................................................... 24

4.2.5 Kruusateedele tolmuvabade katete ehitamine ......................................................................... 25

4.2.6 Ehitamine .................................................................................................................................. 26

5. Riigiteede teehoiu vajadused aastani 2030 ......................................................................................... 27

LISAD ....................................................................................................................................................... 31

Lisa 1. Teehoiukava finantsplaan 2025–2028 ..................................................................................... 31

Lisa 2. Ehitusobjektid aastatel 2025–2028 .......................................................................................... 32

Lisa 3. Rekonstrueerimisobjektid aastatel 2025–2028 ........................................................................ 33

Kokkuvõte Riigiteede teehoiukava 2025–2028 (edaspidi THK) on koostatud

Liiklusseaduse § 1¹ alusel vastavalt riigi eelarvestrateegias (edaspidi RES)

2025–2028 ja 2025. aasta riigieelarve seaduses riigiteede hoiuks kavandatud

vahendite mahule.

Aastatel 2025–2028 on kavandatud riigieelarvelisi vahendeid kokku 565 mln eurot, Euroopa

Liidu (edaspidi EL) eelarveperioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide (edaspidi ÜF)

vahendeid 84 mln eurot, Euroopa Ühendamise Rahastu (ingl k. Connecting Europe Facility,

edaspidi CEF) toel ehitatavate Rail Baltic ja riigiteede eritasandiliste ristmike ehituse vahendeid 12

mln eurot ning CEF sõjalise liikuvuse meetme toetuste vahendeid 43 mln eurot ja

kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisest eraldatud vahendeid (edaspidi

CO₂ vahendid) 6,9 mln eurot.

THK rahaline maht 2025–2028 perioodiks on 710 mln eurot. 2028. aasta kavandatud eelarve

väike maht tuleneb asjaolust, et RESis 2025-2028 ei ole arvestatud järgmise EL eelarve perioodi

võimalike vahenditega, kuna läbirääkimised ei ole veel alanud. Samuti ei ole hetke seisuga selleks

perioodiks veel planeeritud Rail Baltic trassi ületavate viaduktide ja liiklussõlmede ehituse täpset

mahtu.

Tabel 1. Vahendid riigiteede hoiuks aastate lõikes (mln, eur).

VAHENDID RIIGITEEDE HOIUKS 2025 2026 2027 2028 KOKKU

Riigieelarvelised vahendid 124,8 139,0 174,8 126,1 564,7

ÜF 2021–2027 toetus 23,8 34,9 25,2 0,0 83,9

CEF sõjalise liikuvuse meetme toetus 5,1 13,3 24,3 0,0 42,7

Rail Baltica CEF toetus 11,1 0,6 0,0 0,0 11,7

CO₂ vahendid 3,0 3,9 0,0 0,0 6,9

Muud välisvahendid 0,4 0,0 0,0 0,0 0,4

Vahendid riigiteede hoiuks kokku 168,2 191,7 224,3 126,1 710,3

RESiga teehoiuks ettenähtud rahaliste vahendite indikatiivne jaotus teedevõrgu säilitamis- ja

arendamismeetmete vahel (vt Tabel 2) tugineb Transpordiameti ettepanekule ning toetab

Transpordi ja liikuvuse arengukavas 2021-2035 (edaspidi TLAK) seatud eesmärkide täitmist.

Tabel 2. Rahaliste vahendite jaotus teehoiu meetmete vahel aastate lõikes (mln, eur).

TEEHOIUVAHENDITE JAOTUS MEETMETE LÕIKES 2025 2026 2027 2028

Teede korrashoid 40,0 41,0 41,5 42,0

Kruusateede remont 3,0 3,0 5,0 7,4

Kattega teede säilitusremont 24,8 24,5 26,0 26,5

Kattega teede taastusremont 15,7 16,4 19,0 20,5

Sildade rekonstrueerimine ja remont 8,2 7,1 6,9 6,7

Rekonstrueerimine 5,7 5,7 24,4 7,4

Muud investeeringud 1,5 2,2 2,2 2,0

Teedevõrgu säilitamise meetmete ettevalmistus 0,7 0,6 0,9 0,9

Teedevõrgu säilitamise rahastus kokku 99,6 100,5 126,0 113,4

Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava täitmine

0,2 0,4 0,4 0,5

Intelligentsete transpordisüsteemide (ITS) ning teiste teega seotud seadmete võrgustiku rajamine ja kaasajastamine

0,7 0,5 0,5 0,5

Säästlikumaid liikumisviise soodustava taristu rajamine 2,5 4,9 2,5 1,8

Liiklusohtlike kohtade ümberehitamine 0,9 2,4 5,2 3,6

Kruusateedele tolmuvabade katete ehitamine 2,5 2,0 1,4 1,0

Ehitamine sh Rail Baltic trassi ületavad viaduktid ja liiklussõlmed

53,6 76,9 84,3 0,9

Teedevõrgu arendamise meetmete ettevalmistus 8,2 4,1 4,0 4,4

Teedevõrgu arendamise rahastus kokku 68,6 91,2 98,3 12,7

Kokku 168,2 191,7 224,3 126,1

Joonisel 1 on välja toodud teehoiu rahastus ja tööde mahud aastatel 2021-2024 ning eelarve ja

töömahtude prognoos aastateks 2025-2028. Joonisel ei ole arvestatud järgmise EL eelarve

perioodi võimalike vahenditega, kuna läbirääkimised ei ole veel alanud.

Joonis 1. Teehoiu rahastus ja töömahud kokku, sh välisvahendid koos kaasfinantseeringuga aastate lõikes, mln

eur.

Riigiteed vajavad olemasoleva seisukorra säilitamiseks ja seisundi mõningaseks

parendamiseks iga-aastaselt arvestuslikult 220 mln eurot. Järgneva nelja aasta jooksul on

säilitamiseks võimalik kasutada keskmiselt 110 mln eurot aastas, mis on pool vajalikust ning toob

endaga kaasa teede seisukorra halvenemise. Arvestama peab asjaoluga, et seisukorra taastamine

on oluliselt kulukam kui selle hoidmine.

RES-ga 2025-2028 teehoiuks eraldatud vahendite maht ja edasise rahastuse samas mahus

jätkumine seab ohtu üleeuroopalise transpordivõrgu (inglise kl. trans-European transport network,

edaspidi TEN-T) põhivõrku kuuluvate Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Tallinn-Tartu teelõik

ja Tallinna-Pärnu-Ikla maantee Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EL) 2024/1679 1

(edaspidi TEN-T määrus) sätestatud liiklusohutuse ja keskkonnanõuetele vastavuse tagamise

2030. aasta lõpuks. 2024. aasta lõpu seisuga vastab Tallinna-Tartu teelõik määruses sätestatud

nõuetele 41% ulatuses ja Tallinna-Pärnu-Ikla maantee 6% ulatuses.

Seoses väikese liiklussagedusega Tallinn-Pärnu-Ikla maantee Uulu-Ikla lõigul taotletakse Euroopa

Komisjonilt lõigu nõuetekohaseks väljaehitamise tähtaja pikendamist. Arvestades lähiaastate

väheseid rahastusvõimalusi ja liiklussagedust alla 10 000 sõiduki ööpäevas, analüüsib

Transpordiamet ka Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Imavere-Tartu ja Tallinna-Pärnu-Ikla

maantee Konuvere-Pärnu-Jaagupi lõikude liiklusprognoose ning ümberehitusvajadusi, misjärel

otsustatakse nimetatud lõikudele erandi taotlemise üle.

Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Tartu–Võru–Luhamaa lõik on Euroopa Komisjoni

ettepanekul muudetud TEN-T üldvõrgu teeks tulenevalt Venemaa agressioonist Ukraina vastu.

Üldvõrgu maanteede väljaehitamise tähtaeg on 2050. aasta.

TEN-T põhivõrku kuuluvate teede nõuetekohaseks ja kaasaegsetele tingimustele vastavaks

väljaehitamine aastaks 2030, välisõhus leviva müra vähendamine, intelligentsete

transpordisüsteemide rakendamine, liiklusohutuse ja säästva liikuvuse parendamine ning

kruusateedele katete ehitamine vajab iga-aastaselt kokku ca 150 mln eurot.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1679, 13. juuni 2024, milles käsitletakse liidu suuniseid üleeuroopalise transpordivõrgu arendamise kohta ning millega muudetakse määrusi (EL) 2021/1153 ja (EL) nr 913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1315/2013

1.Sissejuhatus

THKs selgitatakse avalikult kasutatavate teede teehoiu rahastamise ning teehoiuks

kavandatud vahendite kasutamise põhimõtteid.

Antakse ülevaade riigiteede võrgust ja selle seisukorrast. Kirjeldatakse erinevate THK meetmete

sisu ja objektide valiku põhimõtteid ning antakse ülevaade väljakutsetest ja arenguvajadustest

riigiteedel.

THK lisa 1 Finantsplaan 2025–2028 sisaldab RESiga teehoiuks ettenähtud rahaliste vahendite

jaotust teedevõrgu säilitamis- ja arendamismeetmete vahel aastate lõikes.

THK lisas 2 on toodud aastatel 2025–2028 teostatavate riigiteede ehitusobjektide nimekiri.

THK lisas 3 on toodud aastatel 2025–2028 teostatavate riigiteede rekonstrueerimisobjektide

nimekiri.

Lisades 2 ja 3 toodud nimekirjad võivad muutuda, kui plaanitud objekti realiseerimise eeldused

olulises osas muutuvad (nt hanke nurjumine, rahastuse muutumine vms). Vastavad muudatused

kajastatakse järgmise THK kinnitamisel.

THK redaktsioonid, objektide valiku põhimõtted ja kinnitatud nimekirjad on avalikustatud

Transpordiameti kodulehel.

2.Teehoiu rahastamise üldpõhimõtted

Eesti teed jagunevad avalikult kasutatavateks teedeks, era- ning metsateedeks.

Avalikult kasutatav tee on riigitee, kohalik tee ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee.

Riigitee on riigile kuuluv tee, mille osas omaniku ülesandeid täidab Transpordiamet.

Kohalik tee on tee, mille osas omaniku ülesandeid täidab kohaliku omavalitsuse üksus. Kohalike

teede hoid on tulenevalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja ehitusseadustikust

kohaliku omavalitsuse üksuse autonoomne ülesanne, mille esmaseks ja peamiseks rahastamise

allikaks on kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve.

Riigiteede teehoiu rahastamise maht ning kohalike teede teehoiu toetuste maht aastate kaupa

nähakse ette riigi eelarvestrateegias.

Raha jaotus riigiteede hoiuks ning kohalike teede hoiu toetusteks määratakse igaks eelarveaastaks

riigieelarves.

Riigieelarvest toetatakse omavalitsusi teehoiu ülesande täitmisel vastavalt võimalustele ning

riigipoolne sihtfinantseerimine on kohalike teede hoiu täiendav rahastamine.

THK kohalike teede teehoiu rahastamist ei käsitle.

2.1 Välisvahendite kavandamine ja kasutamine

Lisaks riigi maksutulu vahenditele kasutatakse teehoiuks ka välisvahendeid, millele riik peab

omaltpoolt lisama kaasfinantseeringu. Kaasfinantseeringu suurus sõltub välisvahendite

kasutamise reeglitest ja on minimaalselt 15% projekti kogumaksumusest.

THK sisaldab EL ÜF 2021–2027 ja CEF ning vähemal määral teiste Euroopa Liidu otsetoetuste

vahendeid.

EL ÜF 2021–2027 maanteede valdkonna vahendite kasutamist korraldatakse kliimaministri

käskkirja „Maanteede investeeringute kava kinnitamine“ alusel. THK muutmisel uuendatakse

vastavalt ka nimetatud käskkirja nii, et dokumendid ja kavad oleksid omavahel kooskõlas ning EL

vahendite kasutamise nõuded täidetud.

EL ÜF-i toel on võimalik ehitada ja rekonstrueerida ainult TEN-T võrgustikku kuuluvaid teid.

Välisvahenditest rahastatavate TEN-T teede ehitus- ja rekonstrueerimisobjektide valik toimub

Transpordiameti ja Kliimaministeeriumi koostöös vastavalt Partnerlusleppega

Ühtekuuluvuspoliitika fondide ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi

rakendamiseks perioodil 2021–2027 sätestatud saavutusindikaatoritele. Lisas 2 esitatud nimekiri

sisaldab TEN-T põhi- ja üldvõrku kuuluvate põhimaanteede ehitusobjekte, nende teostamise

aastaid ning maksumusi aastate lõikes kokku.

„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“ poliitikaeesmärgi

„Ühendatum Eesti“ täitmise toetuse maht riigiteedele on 159,1 mln eurot, millele lisandub

riigipoolne kohustuslik kaasfinantseering. Perioodil 2021–2027 eraldatava toetuse abil ehitatakse

neljarajaliseks Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel Libatse-Nurme ja Sauga-Pärnu teelõigud. 2+1

ristlõikega Neanurme-Pikknurme teelõik Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel ja 2+2 ristlõikega

Pärnu-Uulu teelõik Tallinna-Pärnu-Ikla maanteel valmisid 2024 aastal.

CEF sõjalise liikuvuse meetmest eraldati Transpordiametile Tallinna-Pärnu-Ikla teel 2+2 ristlõikega

Päädeva-Konuvere lõigu ehitamiseks 39,5 mln eurot (50% objekti käibemaksuta maksumusest),

millele lisandub riigi kaasfinantseering. Veel toetab meede Tallinna ringtee Kanama viadukti

rekonstrueerimist 2024–2025 aastatel 5 mln euro ulatuses, millele lisandub samuti riigi

kaasfinantseering.

CEF vahendeid kasutatakse ka Rail Baltic raudteetrassi ja riigiteede ristete ning kaasnevate

liiklussõlmede ehituseks aastatel 2022-2026 kokku 69 mln euro ulatuses.

Kinnitatud THK annab Transpordiametile õiguse esitada lisas 2 nimetatud ÜF 2021-2027 projektide

rahastamistaotlused rakendusüksusele (Riigi Tugiteenuste Keskus) Ühtekuuluvusfondist toetuse

saamiseks.

Transpordiamet valmistab ette projektitaotlused koos vajalike lisadega, milleks on

keskkonnamõjude analüüs (seadusega ettenähtud juhtudel), tasuvusanalüüs ja vajalikud

kinnituskirjad. Projektitaotluse vaatab läbi rakendusüksus koostöös rakendusasutusega

(Kliimaministeerium), andes hinnangu tasuvusanalüüsile, määrates selle analüüsi alusel toetuse

määra ning hinnates riigiabi aspekte. Nõuetele vastavale projektile teeb rakendusüksus

rahastamisotsuse. Juhul, kui kavas oleva projekti dokumentatsioon ei vasta toetuse eraldamise

tingimustele, kaalutakse prioriteetsuselt järgmisele projektile toetuse andmist.

Välisvahendite kogumaht aastate lõikes on kajastatud THK Lisas 1 intelligentsete

transpordisüsteemide jt teega seotud seadmete võrgustiku rajamiseks ja kaasajastamiseks ning

ehitamiseks planeeritud kulude hulgas ning on indikatiivsed.

3.Riigiteede üldandmed ja seisukord

3.1 Riigiteede üldandmed

Eesti riigiteede pikkus 01.01.2024 seisuga on 16 982 km, millele lisandub sõltuvalt

talvistest tingimustest kuni 88 km ajutisi jääteid.

Joonisel 2 on esitatud riigiteede pikkused ja protsentuaalne osakaal kogupikkusest teeliikide lõikes.

Joonis 2. Eesti riigiteede liigid ja nende osakaal kogupikkusest.

Riigi põhimaanteedest kuulub TEN-T põhivõrku 353 km ja üldvõrku 936 km.

Kattega teede pikkus seisuga 01.01.2024 on 13 010 km, s.o 77% ja kruusateede pikkus 3 972 km

ehk 23% riigiteede kogupikkusest.

Riigiteedel on 1176 silda ja viadukti kogupikkusega 29 979 m. Nendest veekogu ületavaid sildu on

kokku 939 ja viadukte 237, millest omakorda 13 on ökoduktid.

Muutused riigiteede üldandmetes on toimunud seoses uute teelõikude ehitamise ja liiklusohtlike

ristmike eritasandilisteks ehitamisega.

Samuti on toimunud muutused riigiteede osas, kus seoses tee funktsiooni muutusega on kohalik

tee võetud riigiteeks või riigiteetunnustele mittevastava riigitee on antud kohalikuks teeks.

2024. aasta lõpu seisuga on lõpule viidud 31,2 km kõrvalmaantee ülendamine kohaliku

omavalitsusüksustele, s.h 2024. aasta jooksul on üle antud 15,3 km kõrvalmaanteid.

Arvestades riigitee tunnustele mittevastavate teede mahtu (ligikaudu 3400 km), tuleb perspektiivis

arvestada rahaliste vahendite ümberpaigutamisega kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvesse ca

10 mln euro suuruses summas igal aastal.2

Tee liikide lõikes oli 2023. aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus (edaspidi AKÖL) ja

muutused võrreldes 2022 aastaga järgmised:

▪ põhimaanteede keskmine AKÖL 5761 autot/ööpäevas, muutus +1,8%;

▪ tugimaanteede keskmine AKÖL 1702 autot/ööpäevas, muutus +3,1%;

▪ kõrvalmaanteede keskmine AKÖL 351 autot/ööpäevas, muutus +6,7%.

Alloleval joonisel 3. on välja toodud viimase 10 aasta AKÖL ja selle muutus võrreldes eelmise

aastaga.

Joonis 3. AKÖL riigiteedel ja selle muutus võrreldes eelmise aastaga.

2 Vabariigi Valitsuse 18. juuni 2020. a kabinetiistungil otsustati riigitee tunnustele mittevastavate teede üleandmist jätkata kooskõlas senise halduspraktikaga tagades omavalitsustele teede üleandmisele täiendavad teehoiuvahendid vastavalt heakskiidetud kalkulatsioonile. Vahendid kantakse üle kooskõlas Vabariigi Valitsuse määruse nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“ §-le 82.

3.2 Riigiteede seisukord

Transpordiamet mõõdab ja analüüsib regulaarselt teede seisukorra andmeid, et teha nende alusel

kaalutletud otsuseid teehoiu parendamiseks. Peamisteks tee seisukorda iseloomustavateks

näitajateks on teekatte tasasus, defektide arv ning roopa sügavus.

Sõidukite teedel liiklemise mugavust näitab teekatte tasasus 3 (edaspidi: IRI - International

Roughness Index). Teekasutaja jaoks tähendab kõrge IRI väärtus suuremat ebatasasust, mistõttu

teedel liikudes on sõidumugavus väiksem ja teekasutajate kulutused suuremad.

Alates 1995. aastast on riigiteedel mõõdetud teekatete tasasust ja inventeeritud teekatetel

esinevaid defekte. Alates 1996. aastast on mõõdetud tee konstruktsiooni kandevõimet (FWD -

Falling Weight Deflectometer) ja 2001. aastast teekatte roopa sügavust. Alates 2011. aastast on

teekatte tekstuuri (makro- ja megatekstuur) mõõtmist teostatud koos teekatte tasasuse

mõõtmisega.

Joonis 4. Teekatte tasasuse keskmine näitaja ning teostatud ehitus- ja remondimahud kõikidel riigiteedel kokku.

Joonisel 4 esitatud teekatte tasasuse näitaja muutumise graafik näitab varasemaga võrreldes

paranemise seiskumist ja seda kõigi riigitee liikide puhul ning selle põhjuseks on vähenenud

remondimahud.

Transpordi ja liikuvuse programmis aastateks 2025-2028 on püstitatud eesmärk säilitada tee

seisukorra taset ehk tasasust. Joonisel 6 on kujutatud teede seisukorra taseme muutus aastatel

2014–2023 võrrelduna 2025. aastaks püstitatud eesmärgiga.

3 IRI (International Roughness Index) on rahvusvaheliselt heaks kiidetud sõidumugavust iseloomustav väärtus, mis arvutatakse standardse

sõiduki kere vertikaalsuunaliste võngete summana 100 m lõigule (ühik – mm/m). Tee on seda tasasem, mida väiksem on IRI väärtus.

Joonis 6.Teekatte tasasuse näitaja muutus riigiteedel kokku ja 2025 aastaks püstitatud eesmärk.

Riigiteede seisukord on aastatega paranenud, kuid 2021. aastast on paranemine peatunud.

Teekatte seisukord on väga heal tasemel peamiselt põhimaanteedel. Kuid rohkem kui 2000 km

tugi- ja kõrvalmaanteede seisukord on jätkuvalt halval või väga halval tasemel.

Suurema liiklusega teedel on ebatasased katted ümber ehitatud või rekonstrueeritud ja nendel

teedel teostatakse juba kulumisroobastest tingitud taastusremonti 4 (enamus põhimaanteedel).

Väiksema liiklusega teede tasasuse parandamine eeldab teehoiuks ettenähtud rahastuse

suurendamist..

Alates 2021. aastast on teehoiu rahastamine aastast-aastasse vähenenud ning seetõttu on teehoiu

korraldamisel teede seisunditaseme säilitamine suureks väljakutseks.

TLAKis on muuhulgas seatud eesmärgiks transpordi põhjustatud CO2 heite vähendamine ja

liiklusohutuse suurendamine. Teede tasasuse pidev parendamine aitab kaasa nii kütusekulu

vähenemisele kui ka liiklusohutuse ja kasutajate sõidumugavuse suurendamisele.

4 Kattega teede taastusremont – remondi liik, mille eesmärgiks on kattega teedel katte ehk tee katendi pealmise kihi uuendamine kas

ülekatte või olemasoleva katte freesimise ja uuesti paigaldamisega. Taastusremondi vajaduse peamiseks põhjuseks on teekattesse tekkinud

roopad. Taastusremondi tulemusel paraneb teede sõidetavus. Taastusremonti saab teha juhul kui tee katend ei ole defektne ja kandevõime

on piisav. Väikest kandevõime puudujääki (kuni 10%) saab kompenseerida ülekattega.

Joonis 5. Kattega teede defektide hulga näitaja ja teostatud ehitus- ja remonditööd aastate lõikes

Joonisel 5 esitatud defektide hulga muutumise graafik näitab viimasel kolmel aastal võrreldes

eelnevatega tee seisukorra halvenemist ja seda kõigi riigiteede liikide puhul ning selle põhjuseks

on vähenenud remondimahud.

Kattega teede roopasügavuse keskmise näitaja vähenes kuni 2021. aastani, mil keskmine

roopasügavus moodustas 7,66 millimeetrit. Kuid kolmel viimasel aastal on näitaja ühtlaselt

suurenenud ning 2024 aastaks on see jõudnud 9,50 millimeetrini. Sama keskmise rööpasügavuse

näitaja oli riigiteedel 2015. aastal.

Sildade ja viaduktide (edaspidi ühise nimetajana sild) keskmist seisukorda hinnatakse

seisukorraindeksiga SI.

Uued, liiklusohutuse nõuetele vastavad liiklussõlmed on suurendanud sildade kogupindala (2010

– 237 052 m² ja 2024 – 323 217 m²), mille tulemusena on moondunud sildade keskmine

seisundiindeksi väärtus. Sildade keskmine seisukorra indeks SI on tänaseks väärtusel 85 (2020 oli

88) skaalal 0–100.

Kui kõrvale jätta uute rajatud liiklussõlmede arvestatav mõju sildade seisundiindeksi paranemisse,

siis on vähese rahastuse tõttu olemasolevate sildade seisund halvenenud enamgi veel. Vaatamata

sildade seisundiindeksi heale näitajale on riigiteedel halvas seisukorras 169 silda, mis vajavad

suuremat tähelepanu.

4. Teehoiu kavandamise ja rahaliste vahendite jaotamise põhimõtted

Eesti teedevõrk on välja kujunenud ja oma tiheduselt praegustele vajadustele vastav. Väljakutseks

on olemasoleva teedevõrgu säilitamise tagamine ja selle jätkuv ohutumaks muutmine ning taristu

ligipääsetavuse tagamine piiratud eelarvevahendite mahus.

Teehoidu kavandatakse tähtsuse järjekorras – riigiteede korrashoid, säilitamine,

rekonstrueerimine5 , ehitamine 6 ja teedevõrgu muud arendusmeetmed ning on jaotatud

kahte suuremasse gruppi - teedevõrgu säilitamine ja arendamine.

Käesolevas peatükis kirjeldatud teehoiutööde meetmed ja nende rahalised mahud on toodud Lisas

1 Teehoiukava 2025–2028 finantsplaan.

Riigieelarve strateegia koostamisel täpsustatakse riigiteede hoiu rahastamist rahastamisallikate ja

aastate kaupa, mistõttu muutuvad vastavalt ka teedevõrgu säilitamise ja arendamise mahud

aastate lõikes.

Erinevate teehoiumeetmete objektide nimekirjad koostatakse Transpordiameti juhtkonna poolt

kinnitatud metoodikate alusel, nimekirjad vaadatakse üle igal aastal ning vajadusel tehakse

korrektiive vastavalt teehoiu rahastamise muutusele, uuenenud teekatte seisundi andmetele ja

liiklussageduse muutusele. Lisaks vaadatakse nimekirjade koostamise käigus optimeerimise

eesmärgil üle võimalused ühendada erinevate meetmete objekte neid ajatades või vähesel määral

pingerida muutes. Kõik investeeringuobjektid kinnitatakse Transpordiameti juhtkonna poolt.

5 Rekonstrueerimine – remondi liik, mille eesmärgiks on tee muldkeha, katendi või selle osa asendamine koos tee juurde kuuluvate

rajatiste asendamise või remontimisega ja liiklusohutuse parendamine sh ristmike ümberehitamine jne. Tee rekonstrueerimisel

otsustab tee omanik liiklusohutuse parendamise vajaduse ja rakendatavad meetmed ning tee juurde kuuluvate rajatiste asendamise ja

remondi vajaduse.

6 Ehitamine – meetme eesmärk on nutikate ja ohutute teede rajamine, et vähendada linnade aegruumilisi vahemaid ning suurendada

liiklusohutust ja parandada keskkonnaseisundit või soodustada piirkonna arengut. Tee ehitamise tulemus on uus tee, tee ristlõike

muutmine, uus ristmik või lisarada.

Teedevõrgu säilitamise ja arendamise grupid sisaldavad meedet vastava grupi teehoiutööde

ettevalmistamiseks.

Ettevalmistusmeetmed sisaldavad kulusid tee ehitusprojekti aluseks oleva planeeringu

koostamisele, projekteerimistingimuste andmise menetluste korraldamisele, tee ehitusprojekti

koostamisele, tee ehitusprojekti realiseerimiseks vajalike kinnisasjade omandamisele või

sundvõõrandamisele, liiklusohutusele avalduva mõju hindamisele ning tee ehitusprojektide

erinevates etappides teostatava liiklusohutuse auditeerimise korraldamisele, tulu-kulu analüüside

koostamisele, keskkonnamõju hindamisele, ehitusprojekti ekspertiisi teostamisele ja muudele

ehitus- ja remonditööde realiseerimisele eelnevate vajalike toimingute läbiviimisele.

THK perioodil on suuremateks ettevalmistamisel olevateks töödeks riigitee nr 1 Tallinn-Narva km

90-157 Haljala-Kukruse teelõigu riigi eriplaneeringu koostamine, riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-

Luhamaa km 7-20 Peetri-Vaida 2+2 teelõigu rekonstrueerimise põhiprojekti koostamine ja

teemaade omandamine, riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 86-106 Mäo-Imavere 2+2

teelõigu põhiprojekti koostamine ja teemaade omandamine ning riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km

15-28 Topi-Ääsmäe 2+2 teelõigu rekonstrueerimise põhiprojekti koostamine ja teemaade

omandamine. Riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 42-62 Kustja-Päädeva 2+2 teelõigu eel- ja

põhiprojekti koostamine.

Vastavalt TLAK-le järgitakse suuremate investeerimisotsuste langetamisel esmajärjekorras nn

nelja astme printsiipi: enne kui lahendada transpordiprobleem uue taristu ehitamisega, tuleb läbi

kaaluda kõik muud alternatiivid, kas oleks võimalik lahendada probleemi nõudluse mõjutamisega,

taristu tõhusama kasutusega või taristu pisemate kohandamistega. Teehoiu suuremate

investeerimisotsuste langetamisel arvestatakse läbivalt eri liikumisviiside prognoositud nõudlust.

Lähtutakse põhimõttest, et riik saab vajaduse korral nõudlust suunata seatud arengueesmärgi järgi

- ühendusaja, majandus- või keskkonnakulu vähendamiseks.

Nelja astme printsiibi tõhusamaks rakendamiseks on suurenenud vajadus liikuvuse uurimiseks ja

selle nõudluse põhjuste analüüsimiseks. Vastavate uuringute lähteülesanded on väljatöötamisel.

THK finantsplaanis 2025–2028 (Lisa 1) on välja toodud säilitus- ja arendusmeetmete

ettevalmistustööde rahaline kogumaht.

Alljärgnevates punktides on kirjeldatud teehoiutööde sisu, objektide valiku ja nimekirjade

koostamise põhimõtteid.

4.1 Teedevõrgu säilitamine

Teedevõrgu säilitamise gruppi kuuluvad alljärgnevad teehoiutööd – teede korrashoid, kruusateede

remont, kattega teede säilitusremont7, kattega teede taastusremont, sildade rekonstrueerimine ja

remont8 ning teede rekonstrueerimine ja muud investeeringud.

Joonisel 7 on välja toodud teedevõrgu säilitamise rahastus aastatel 2021-2024 ja eelarve aastateks

2025-2028.

7 Kattega teede säilitusremont – remondi liik, mille eesmärgiks on teekatte olemasoleva olukorra säilitamine. Töö tulemusena

sõidetavus märgatavalt ei parane kuid katte lagunemine (murenemine, augud ja osaliselt praod) on mõneks ajaks peatatud. Põhiliseks

töömeetodiks on kattega teede osas pindamine. Töö võib sisaldada kraavide puhastamist ja truupide remonti või väljavahetamist ning

külmakergete likvideerimist.

8 Sildade rekonstrueerimine ja remont – sildade, viaduktide ja tunnelite kahjustatud elementide ja konstruktsioonide taastamine,

tugevdamine ja uuendamine kandevõime säilitamise eesmärgil.

Joonis 7. Teedevõrgu säilitamise rahastus aastate lõikes, mln eur.

4.1.1 Teede korrashoid

Teede korrashoiu eesmärgiks on riigiteede seisundinõuete tagamine vastavalt määrusele „Tee

seisundinõuded“. Teede korrashoid jaguneb tava- ja perioodiliseks hooldeks. Tavahoole jaguneb

omakorda suviseks ning talviseks hooldeks. Teede korrashoid ning teede seisundinõuete 9

tagamine on korraldatud korrashoiulepingutega.

Korrashoiulepingute üldpõhimõtted:

▪ Komplekshind tavahooldele seisunditasemete lõikes ja ühikhind ennetava libedusetõrje

eest talvise seisunditasemega 3+ teedel;

▪ Ühikhinnad perioodilisele hooldele;

▪ Ühikhinnad säilitusremondi töödele;

▪ Hindasid korrigeeritakse kord aastas tarbijahinnaindeksi muutusega;

▪ Korrashoiulepingute pikkuseks on 5 aastat;

▪ Korrashoiulepingute tava- ja perioodilise hoolde eesmärk on tagada nõutud

seisunditasemed;

▪ Korrashoiulepingute säilitusremondi tööde eesmärk on kõrvaldada operatiivselt tee

elementide kahjustused.

Tavahoolde koosseis:

Suvehoole:

▪ Sildade, truupide ja viaduktide hooldus;

▪ Kergliiklusteede hooldus;

▪ Väikesemahulised katte parandustööd ja defektide remont;

▪ Väikesemahuline kraavide ja drenaažisüsteemide hooldus;

▪ Tee muldkeha hooldus ja parandustööd;

▪ Kruusateede hööveldamine ning täiendava kruusa juurde vedu kokkulepitud mahus;

9 Tee seisundinõuded on kehtestatud majandus– ja kommunikatsiooniministri 14.07.2015 määrusega nr 92. Seisundinõuetega

määratletakse tee seisund, mis võimaldab liiklusseadust järgides ohutult liigelda ning tagab tee kasutajale ohutud liiklemistingimused.

▪ Tolmutõrje kruusateedel, vajadusel täiendava kruusmaterjali lisamine;

▪ Liikluskorraldusvahendite hooldus ja vahetamine;

▪ Peenarde täitmine ja äravedu;

▪ Niitmine, haljastus ja teemaa koristamine;

▪ Hukkunud väikeloomade ja lindude koristamine;

▪ Ajutise liikluskorralduse paigaldamine;

▪ Teede seisukorra kohta teabe kogumine ja edastamine.

Talihoole:

▪ Lumetõrje;

▪ Libedustõrje;

▪ Teede talvise seisukorra kohta teabe kogumine ja edastamine.

Perioodilise hoolde kooseis:

▪ Katte löökaukude remont garantiialustel objektidel;

▪ Kattega teede pragude remont;

▪ Ribapindamine;

▪ Tolmutõrje kruusateedel, vajadusel täiendava kruusmaterjali lisamine;

▪ Uute liikluskorraldusvahendite paigaldamine ja olemasolevate ümber tõstmine;

▪ Väikesemahulised teekatte märgistustööd;

▪ Teemaa puhastamine võsast ja puudest, kändude juurimine;

▪ Ebaseaduslikult ladustatud metsamaterjali laoplatside järelkoristus;

▪ Kuusehekkide istutamine tuisuohtlikesse kohtadesse;

▪ Lumeväravate või -aedade paigaldamine;

▪ Müratõkkeseintelt, tunnelitest ja ootekodade seintelt grafiti eemaldamine;

▪ Vana bussipeatuse platvormi lammutamine ja utiliseerimine;

▪ Maaparanduskaevude puhastamine ja betoonist kaevuluukide paigaldamine;

▪ Sillahoolde tööd;

▪ Tööd riigiteede toimepidevuse plaani rakendumisel jm ettenägemata tööd.

Lisaks korrashoiulepingutele sisaldab teede korrashoid kulutusi:

▪ Teede valgustustele ja valgustuse hooldusele;

▪ Tee seisukorra andmete kogumisele ja töötlemisele;

▪ Loendusseadmete, teekaamerate ja ilmajaamade seadmete ning infosüsteemide

haldamisele ja hooldusele;

▪ Teeinfo edastamisele;

▪ Liiklusmärkidele, sh. foorid ja muutuva teabega märgid;

▪ Parklate inventari haldamisele;

▪ Kiiruskaamerate hooldus.

Korrashoiukulude prognoosimisel on arvestatud iga-aastase lepingute kallinemine hinnaindeksi ja

uute lisandunud teelõikude võrra. Olemasolevad korrashoiulepingud on sõlmitud erinevatel

aegadel ja vastavalt lepingu lõppemisele korraldatakse uued hanked. Kehtivad lepingud lõppevad

2025–2029.

Lisaks on iga-aastaselt arvestatud reserviks kuni 1% kõigist korrashoiukuludest. Reserv on vajalik

ettenägematute kulude ja eriolukordade tarbeks, mida ei ole võimalik lepingute raames ette näha.

4.1.2 Kruusateede remont

Kruusateede remondi eesmärgiks on kruusatee sõidetavuse parendamine.

Kruusateede remondi töömeetodiks on kruusatee kulumiskihi taastamine ehk kruusa peale

vedamine, et oleks võimalik tee optimaalne hööveldamine. Lisaks olemasolevate

liikluskorraldusvahendite ja vee ärajuhtimissüsteemide korrastamine, vajadusel uute vee

ärajuhtimissüsteemide rajamine ning olemasolevate külmakergete likvideerimine. Kruusatee vajab

remonti keskmiselt iga 12 aasta järel sõltuvalt tee liiklussagedusest. Riigiteede kruusaremondi

vajadus on ca 330 kilomeetrit aastas.

Vastavalt kruusteede remondiobjektide valimise juhendile koostatakse üle-eestiline pingerida,

millest valitakse rahalistest võimalustest tulenevalt järgmise kahe aasta kruusateede remondi

objektid.

Kruusateede remondi objektide nimekiri ja kruusteede remondiobjektide valimise juhend on

leitavad Transpordiameti kodulehel.

4.1.3 Kattega teede säilitusremont

Kattega teede säilitusremont on remondi liik, mille peamised eesmärgid on:

▪ olemasolevate katete säilimise tagamine tuginedes pindamiste vahelise perioodi pikkusele

ja katte seisukorrale kuni tee taastusremondi või rekonstrueerimiseni;

▪ liiklusohutuse parandamine katte haardeteguri suurendamise ja osalise profiili

parandamisega.

Säilitusremondi tulemusena peatub mõneks ajaks katte defektide areng (murenemine, augud ja

osaliselt praod) ning taastatakse katte kulumise tulemusel vähenenud teekatte haardetegur.

Põhiliseks säilitusremondi liigiks on pindamine.

Defektide vähenemine avaldab mõju teekasutajate kulude vähenemisele, sõidumugavuse

suurenemisele ja liiklusohutusele.

Arvestades katte defektide arengut, on käesoleva teehoiukava kavandamise aluseks võetud

järgmine pindamistööde vaheline periood sõltuvalt liiklussagedusest:

▪ liiklussagedus kuni 500 autot/ööp pindamiste vaheline periood 8 aastat;

▪ liiklussagedus 501–2000 autot/ööp pindamiste vaheline periood 7 aastat;

▪ liiklussagedus 2001–4000 autot/ööp pindamiste vaheline periood 6 aastat;

▪ liiklussagedus üle 4000 autot/ööp pindamiste vaheline periood 5 aastat.

Teedel liiklussagedusega üle 3000 autot/ööp ei ole pindamine üldjuhul sobiv töömeetod, kuna

sellise sageduse puhul ei pea pindamine talvisele naastrehvide toimele vastu.

Pinnatud kattega teede kogupikkus on hetkel 9414 km. Lähtudes pinnatavate katete pikkusest,

liiklussagedustest ja pindamise intervallidest ning arvestades pindamistööde mahajäämust

(arvutuslikult ca 1700 km, lähtudes pindamiste vahelistest perioodidest) on perioodil 2025 –2028

pindamise vajadus aastas 1000–1400 km (varasemalt 900-1200 km). Lisaks on vajalikud vahendid

profiili paranduseks (tasanduskiht ja tasandusfreesimine).

Kattega teede säilitusremondiobjektide valik toimub iga-aastaselt pärast teekatte defektide

inventuuri. Meetme objektide nimekiri koostatakse vastavalt kattega riigiteede säilitusremondi

objektide valimise juhendile. Jooksva aasta kevadel korrigeeritakse vajadusel nimekirja pärast

talvehooaja lõppu, mil võivad ilmneda täiendavad suured defektid, mis vajavad kohest

parandamist, et suuremat kahju ära hoida.

Kattega teede säilitusremondi objektide nimekiri ja kattega riigiteede säilitusremondi objektide

valimise juhend on leitavad Transpordiameti kodulehel.

Meetme koosseisu kuulub ka korrashoiulepingute raames tehtavate investeeringute

(säilitusremondi tööde) rahastamine. Nende tööde eesmärk on operatiivne tee elementide

kahjustuste likvideerimine esmase sõidetavuse ja liiklusohutuse taseme hoidmiseks.

4.1.4 Kattega teede taastusremont

Taastusremont on remondi liik, mille eesmärgiks on kattega teede puhul katte ehk tee katendi

pealmise kihi uuendamine, kas ülekatte või olemasoleva katte freesimise ja uuesti paigaldamise

näol. Taastusremondi peamiseks põhjuseks on teekattesse tekkinud kulumisroopad.

Taastusremondi tulemusel paraneb teede sõidetavus ja liiklusohutus. Taastusremonti saab teha

juhul, kui tee katend ei ole liiga defektne ja kandevõime on piisav. Väikest kandevõime puudujääki

(kuni 10%) saab kompenseerida ülekattega.

Taastusremondi vajaduse väljaselgitamisel on lähtutud olemasolevate asfaltkattega

põhimaanteede, tugimaanteede (liiklussagedusega vähemalt 500 autot/ööpäevas) ja

kõrvalmaanteede (liiklussagedusega vähemalt 1000 autot/ööp) pikkusest 4557 km, olemasolevast

tee seisukorrast (roopa sügavus, katte defektid) ning roopa arenemise kiirusest. Lisaks

liiklussageduse muutusele tuleneb analüüsitavate teelõikude pikkuse muutus uute teede ja

liiklussõlmede rajamisest.

Roopa areng:

▪ liiklussagedus 1500 – 2999 autot/ööp, keskmine roopa sügavuse juurdekasv 1,3

mm/aastas;

▪ liiklussagedus 3000 – 5999 autot/ööp, keskmine roopa sügavuse juurdekasv 1,8

mm/aastas;

▪ liiklussagedus 6000 – 9999 autot/ööp, keskmine roopa sügavuse juurdekasv 2,0

mm/aastas;

▪ liiklussagedus 10 000 ja rohkem autot/ööp, keskmine roopa sügavuse juurdekasv 2,5

mm/aastas.

Arvestuslik taastusremondi aastavajadus on üle 250 kilomeetri varasema 150-200 km asemel.

Muutuse on põhjustanud viimastel aastatel vahendite puudumise tõttu oluliselt langenud

rekonstrueerimistööde maht. Taastusremondiobjektide valik toimub kattega teede taastusremondi

objektide valiku metoodilise juhendi järgi. Taastusremondi objektide nimekiri koostatakse kaheks

aastaks. Nimekirja teise aasta plaan sisaldab töömahte 50% ulatuses kavandatud vahenditest ja

on indikatiivne, mida täpsustatakse, arvestades teostatud teekatte seisukorra mõõtmiste tulemusi

ja katte remonditöid. Lõpliku nimekirja koostamisel täpsustatakse objekti töömeetod ja planeeritav

maksumus. Taastusremondi objektide nimekiri vaadatakse üle iga-aastaselt.

Kattega teede taastusremondi objektide nimekiri ja kattega teede taastusremondi objektide valiku

metoodiline juhend on leitavad Transpordiameti kodulehel.

4.1.5 Sildade rekonstrueerimine ja remont

Meetme eesmärk on tagada sildade ohutus läbi õigeaegselt teostatud remonttööde ning

kandevõime suurendamise.

THK-s planeeritud vahendite maht sildade rekonstrueerimiseks ja remondiks põhineb sildade

seisukorra analüüsil. Selleks, et tagada sildade vajalik ohutustase teostatakse regulaarseid

ülevaatusi. Investeerimisotsused tehakse sildade seisukorra analüüsi alusel. Andmeid seisukorra

analüüsiks kogutakse elementide tasemel põhjalikuma ülevaatuse käigus iga 4 kuni 5 aasta järel.

Lisaks toimub sildade regulaarne ülevaatus rutiinse korrashoiu käigus, et avastada ja remontida

väiksemaid defekte ning reageerida suurtematele defektidele õigeaegselt.

Sildade gabariitide laiendamine toimub juhul, kui perspektiivis on ette näha ka tee laiendus. Sama

põhimõtte järgi toimub ka sildade gabariitide vähendamine.

Vastavalt silla seisukorrale, liiklussagedusele, projektsele kandevõimele ja raskeveokite osakaalule

on sildade remondiobjektide ja remondimeetodi valimise juhendi alusel koostatud rekonstrueerimist

ja remonti vajavate sildade nimekiri 5 kuni 6 aastase perspektiiviga. Nimekirja korrigeeritakse

vajaduspõhiselt, kui teede remondi nimekirju on korrigeeritud või silla seisundindeksis on toimunud

eelnevast kiirem langus või sildade erinevad menetlusprotsessid viibivad.

Sildade rekonstrueerimise ja remondi objektide nimekiri ning sildade remondiobjektide ja

remondimeetodi valimise juhend on leitavad Transpordiameti kodulehel.

4.1.6 Rekonstrueerimine

Rekonstrueerimine on remondi liik, mille eesmärgiks on tee kandekonstruktsiooni taastamine või

ümberehitamine koos tee juurde kuuluvate rajatiste asendamise või remontimisega ja

liiklusohutuse parendamisega. Rekonstrueerimise vajadus tuleneb teekatte mitterahuldavast

seisukorrast (ebatasane ja defektne teekate), kus on ka kandevõime puudujääk, mille tõttu ei ole

võimalik säilitusremondi ja taastusremondiga tee seisundit taastada.

Rekonstrueerimisobjektide valikuks on välja töötatud metoodika, millest lähtuvalt rekonstrueerimist

vajavate lõikude leidmiseks analüüsitakse mõõdetud teekatte seisukorra näitajate ning teid

iseloomustavate andmete alusel kogu kattega riigiteede võrku kasutades ühtseid põhimõtteid.

Analüüsi tulemusel moodustub vajaduspõhine pingerida. Vajaduspõhise pingerea alusel

koostatakse objektide rekonstrueerimise põhinimekiri. Lisaks põhinimekirjale koostatakse

erinimekiri objektidest, kus võrreldavate andmete osas on puudujääke (kas mingit seisukorra

näitajat ei ole mõõdetud) või mis ei vasta püstitatud reeglitele (näiteks madal liiklussagedus koos

suure raskeliikluse osakaaluga), kuid teelõigud vajavad just rekonstrueerimise töid. Nendele

objektidele koostatakse täiendavad selgitused ja põhjendused.

Rekonstrueerimisobjektide põhi- ja erinimekirja ning eelmisel aastal kinnitatud nimekirja alusel

koostatakse 4 aastane rekonstrueerimise kava, mis vaadatakse läbi ning kiidetakse heaks

Transpordiameti juhtkonna poolt. Pärast kava heakskiitmist alustatakse tehniliste projektide

koostamisega. Objektide lõplik maht ja maksumus kinnitatakse pärast projektide valmimist juhul,

kui selle maksumus ja maht on optimaalne ning vastab meetme eelarvele. Kui teelõik on

rekonstrueerimisobjektide nimekirja kinnitatud, siis säilitus- või taastusremonti sellel lõigul üldjuhul

ei tehta.

Meetme objektide nimekiri ja kattega teede rekonstrueerimise objektide valimise juhend on leitavad

Transpordiameti kodulehel.

Lisas 1 Teehoiukava finantsplaan 2025–2028 rekonstrueerimise real kajastatud aastamahud

sisaldavad lisas 3 loetletud rekonstrueerimisobjekte aastate lõikes.

4.1.7 Muud investeeringud

Muude investeeringute meetmest rahastatakse selliseid teedel ja teerajatistel tehtavad töid, mis ei

ole eelpool mainitud säilitusmeetmete osad ning pole oma mahult nii suured, et vajaksid eraldi

meedet. Sellisteks töödeks on näiteks müratõkkeseinte remont, amortiseerunud põrkepiirete

väljavahetamine, naatriumvalgustite vahetamine LED valgustite vastu, kergliiklusteede remont,

teede märgistustööd, erivedude koridoride väiksemate kitsaskohtade likvideerimine jne. Meetmest

rahastatavate tegevuste sisend esitatakse teehoiu spetsialistide poolt vastavalt vajadustele ning

meetme juht koostab objektide nimekirja lähtuvalt meetme eelarvest.

4.2 Teedevõrgu arendamine

Teedevõrgu arendamise gruppi kuuluvad järgnevad teehoiutööd - välisõhus leviva müra

vähendamise tegevuskava täitmine, intelligentsete transpordisüsteemide (ITS) ning teiste teega

seotud seadmete võrgustiku rajamine ja kaasajastamine, säästlikumaid liikumisviise soodustava

taristu rajamine, liiklusohtlike kohtade ümberehitamine, kruusateedele katete ehitamine ning teede

ehitamine.

Joonisel 8 on esitatud teedevõrgu arendamise rahastus aastatel 2021-2024 ja eelarve aastateks

2025-2028. 2028. aasta teedevõrgu arendamise eelarve väike maht tuleneb asjaolust, et RESis

2025-2028 ei ole arvestatud järgmise EL eelarve perioodi võimalike vahenditega, kuna

läbirääkimised ei ole veel alanud. Samuti ei ole hetke seisuga selleks perioodiks veel planeeritud

Rail Baltic trassi ületavate viaduktide ja liiklussõlmede ehituse mahtu.

Joonis 8. Teedevõrgu arendamise rahastus aastate lõikes, mln eur.

4.2.1 Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava täitmine

Meetme eesmärgiks on tagada keskkonnamüraga kokkupuutumisest tingitud inimese tervisele

kahjulike mõjude vältimine, ennetamine või vähendamine, sealhulgas häirivuse vähendamine.

Atmosfääriõhu kaitse seadus (edaspidi AÕKS) §-d 64–66 sätestavad põhimaanteede valdaja

kohustused seoses välisõhus leviva müraga - müraallika valdaja (sh tee omanik) koostab ning

esitab Terviseametile ja Kliimaministeeriumile teadmiseks välisõhu strateegilise mürakaardi ja

välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava.

AÕKS § 64 nimetab isikud, kriteeriumid ja tähtajad, kes peavad strateegilise mürakaardi ja

välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava esitama.

Välisõhu strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava on järjepidevad strateegilise

planeerimise dokumendid, mida peab AÕKS § 66 lg 2 kohaselt läbi vaatama iga viie aasta järel.

Riigiteedel on välisõhu strateegilise mürakaardi koostamise lähtetingimuseks liiklussagedus.

Välisõhu strateegiline mürakaart koostatakse piirkonna eri müraallikate tekitatud müratasemete

üldhinnangute või üldprognoosi andmiseks. Sellele kantakse müra levikut põhjustavad

saasteallikad, olemasoleva või prognoositava müra leviku ulatus, elanike ja ehitiste paiknevus,

andmed elanike ja ehitiste arvu, ehitiste iseärasuse ja muu kohta. Strateegilise mürakaardi alusel

peab koostama müra vähendamise tegevuskava.

Müra vähendamise tegevuskavas määratakse müra vähendamise abinõud ja nende rakendamise

tähtajad. Tegevuskavas on määratud realiseeritavate objektide valiku ja nende prioritiseerimise

põhimõtted. Alates 2018. aastast on välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava alusel

teostatavate investeeringute mahuks ca 0,5 miljoni eurot aastas. Nende vahendite ulatuses

rajatakse müratõkkeid tee-ehitusobjektidest eraldiseisvalt. Asukohtade kokkulangevusel võib

tegevuskavas sisalduvate abinõude realiseerimine toimuda ka tee-ehitusobjektide raames.

Meetme tegevusi kavandatakse “Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava teelõikudes,

mida kasutab üle kolme miljoni sõiduki aastas 2025-2029" alusel.

Müra leevendamisele tehtud investeeringud, strateegilise mürakaardi, tegevuskava ja teiste müra-

alaste uuringute kohta leiab täpsustavat informatsiooni Transpordiameti kodulehelt.

4.2.2 Intelligentsete transpordisüsteemide (ITS) ning teiste teega seotud seadmete võrgustiku rajamine ja kaasajastamine

Meede on loodud riigiteede ITS lahenduste kaasajastamiseks ja arendamiseks ning kehtestatud

nõuetega vastavusse viimiseks. Meetme tegevuste eesmärgid on: liikluse sujuvuse ja

liiklusohutuse parandamine, teehoiu ja liiklusjuhtimissüsteemide kaasajastamine, liiklusinfo ning

muu liikumisega seotud teabe kogumine ja kättesaadavaks tegemine.

Liiklusseadusega Eesti õigusesse ülevõetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist

2010/40/EL tulenevalt on Transpordiametil kohustus tagada ITS lahenduste ööpäevaringne

toimimine.

ITS taristu koosneb riigiteedel teeilmajaamadest, teekaameratest, statsionaarsetest

liiklusloenduspunktidest ja kiiruskaameratest, raskeveokite kaalupunktist ning ilmastiku ja

liiklusega kohanduvast muutuvteabega liiklusmärkide süsteemist. Riigiteede liiklusloenduse,

statsionaarsete kiiruskaamerate ja raskeveokite masside monitooringusüsteem on vananenud ja

vajab kaasajastamist.

Teeilmastiku monitooringusüsteem (teeilmajaamad ja -kaamerad) võimaldab teede hooldamisel

ilmastiku oludele ennetavalt reageerida, kasutada optimaalseid ja õigeaegseid teehoolde tegevusi,

mille tulemusel väheneb liiklusõnnetuste arv ja libedusetõrjeks kasutatav kloriidide kogus.

Teehoole on selle tulemusena proaktiivne, kvaliteetsem ja väiksema keskkonnamõjuga.

Seiretulemused on kättesaadavad liiklusinfoportaalis Tarktee kui ka masinloetavate avaandmetena

Transpordiameti andmeväravas. Parem seire tagab ohutuma, sujuvama ja säästlikuma liikluse.

Põhimaanteede 2+2 sõidurajaga teelõikudel on majanduslikult otstarbekas kasutada ilmastiku ja

liiklusega kohanduvat liikluskorraldust, mille abil kehtestab Transpordiamet liiklemiseks ohutu

sõidukiiruse ja edastab hoiatusi muutuva teabega liiklusmärkide abil. Muutuva teabega

liiklusmärgid võimaldavad senisest paindlikumalt kehtestada madalamaid ja kõrgemaid

piirkiiruseid.

Objektide valikul arvestatakse mõju liiklusohutusele, elutähtsa teenuse - riigiteede toimepidevuse

tagamist, tehnilist kasutusiga, seadusandlusest tulenevaid kohustusi, liiklussagedust ja CO2

vähendamist.

ITS-i kaasajastamiseks ja arendamiseks kasutatakse peamiselt erinevate Euroopa Liidu

toetusfondide abi, millele lisatakse riigipoolne kaasrahastus. Euroopa Regionaalarengu Fondi toel

investeeritakse teeilmajaamade seiresüsteemi täismahus uuendamisse, mis valmib 2027.a.

Meetme objektide nimekiri, valiku kord ja ITS arengukava on leitavad Transpordiameti kodulehel.

4.2.3 Säästlikumaid liikumisviise soodustava taristu rajamine

Säästlikumaid ja erinevatele elanikkonnagruppidele kättesaadavamaid liikumisviise soodustava

taristu rajamise eesmärk on riigiteede taristu kvaliteedi ja ohutuse tõstmine läbi vajalike

väikeinvesteeringute, et tagada parem ligipääsetavus olulistesse sihtkohtadesse, luua võrdsed

liikumisvõimalused erinevatele liiklejatele, soodustada ja võimaldada säästlike (tervislikumate ja

väiksema keskkonnamõjuga) liikumisviiside kasutamist ning kombineerida sujuvalt erinevaid

liikumisviise.

Meetme raames rajatakse paremaid ümberistumisvõimalusi erinevate liikumisviiside ja erinevate

ühistranspordiliikide vahel ning soodustatakse säästlikumaid liikumisviise läbi võrgulise tähtsusega

jalgratta- ja jalgteede rajamise. Rajatav taristu on seotud olemasoleva riigiteede võrgustikuga või

on selle täiendus uute ühendusteede näol, kui need vastavad riigiteede tunnustele ja ühendavad

riigiteid oluliste sihtpunktidega.

Meetme objektide nimekiri koostatakse “Säästlikumaid liikumisviise soodustava riigiteede taristu

objektide valiku korra” alusel. Nimekirja iga-aastasel uuendamisel hinnatakse potentsiaalsete

jalgsi ja rattaga liikumiste mudeli alusel suurima nõudlusega lõike, erinevatelt osapooltelt laekunud

ettepanekuid ning kaardistatakse erinevad asjaolud. Nimekirjale annab mõjuhinnangu

ekspertgrupp, misjärel koostatakse pingerida. Pingerida koostatakse kahes osas: tingimuste

loomine säästvate liikumisviiside, sh ühistranspordi kasutamise, soodustamiseks (ümberistumise

tingimuste parandamiseks) ning jalgratta- ja jalgteede rajamine.

Objekti kattumisel Transpordiameti nimekirjades oleva ehitus- või rekonstrueerimisobjekti lõiguga,

rajatakse vajalik taristu terviklikult ehitus- või rekonstrueerimisobjekti raames. Meetme loomise ja

eraldiseisva objektide nimekirja koostamise eesmärk on riigiteede taristu ajakohastamine liiklejate

liikuvusvajadustega, mis muutuvad kiiremini, kui teede rekonstrueerimise tsüklid.

Objektide nimekirja koostamisel:

▪ tehakse koostööd objekti puutuvate osapooltega (nt KOV, REM, ÜTK, EVR);

▪ arvestatakse töömahtude jaotusega Transpordiameti regioonide vahel – sama piirkonna

sarnased objektid rajatakse korraga;

▪ arvestatakse teiste THK meetmete lähiaastate pingeridadega, kattuvatel lõikudel

rahastatakse üldjuhul vajalikke ehitustöid terviklikult ühe projektiga ühe meetme alt;

▪ arvestatakse kohaliku omavalitsuse kaasrahastamisega – kohaliku omavalitsuse

valmisolek katta osa rajamis- või kasutuskuludest mõjutab objekti paiknemist pingerivis.

▪ arvestatakse kallinemisega – kui objekt kallineb enam kui kaks korda või enam kui 100

000 eurot, siis tuleb see uuesti hinnata ja pingerivis objektidega võrrelda

Meetme objektide nimekirja koostamist ja muutmist juhib meetme ekspertgrupp.

Meetme objektide nimekiri ja valiku põhimõtted on leitavad Transpordiameti kodulehel.

Kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise tuludest ühistranspordi ligipääsetavuse

parendamiseks riigiteedel on eraldatud 6,9 mln, mille kasutamine on kavandatu aastatel 2025-

2026.

4.2.4 Liiklusohtlike kohtade ümberehitamine

Liiklusohutuse parandamiseks teeb Transpordiamet järjepidevat tööd liiklusohtlike lõikude ja

ristmike väljaselgitamiseks ning ümberehitamiseks. Ohutuse seisukohast esmatähtsate

objektidega seotud iga-aastane tegevusplaan koostatakse eelarve ulatuses. Eesmärk on kasutada

liiklusohtlike kohtade ümberehitamiseks ette nähtud vahendeid riigiteede taristu muutmiseks nii, et

liiklusõnnetustes hukkunute ja raskelt vigastatute koguarv väheneks kõige enam. Rakendatakse

ka meetmeid liiklusõnnetuse riskide vähendamiseks ja liiklusõnnetuste ennetamiseks.

Objektide määramise aluseks on „Liiklusohtlike kohtade valiku ja investeeringute jaotamise kord“.

Selle alusel kogutakse riigiteede liiklusohtlike lõikude ja ristmike kohta infot kolmest peamisest

allikast:

▪ Riskiarvutused - Tõenäosusliku arvutuse alusel kõige suurema vigastatuga liiklusõnnetuse

toimumise riskiga kohad.

▪ Maakondade liikluskomisjonide kvalitatiivne hinnang - Maakondlikele liikluskomisjonidele

eraldatud vahendite ulatuses kohaliku kogukonna esile tõstetud kõrge riskiga kohad.

▪ Muu kvalitatiivne hinnang - Juhtunud liiklusõnnetuste hinnangul põhinevad, kolmandate

osapoolte esitatud (näiteks Politsei- ja Piirivalveamet, raskete liiklusõnnetuste uurimise

komisjon, kohalikud omavalitsused jpt), kõrge riskiga kohad.

Tuvastatud liiklusohtlikke kohti analüüsib Transpordiameti liiklusohtlike kohtade tehniline töögrupp,

kes pakub kohapealse ülevaatuse ja juhtunud liiklusõnnetuste analüüsi tulemusel välja

rakendamiseks sobivad liiklusohutusmeetmed või liiklusohtliku koha ümberehitamise lahendused

ja maksumused. Objektid kuni 500 000 eurot maksumusega, on liiklusohtlikud kohad

tavanimekirjas, nii riskinimekirja, kui kvalitatiivsel hinnangul põhinevate objektidega.

Objektid maksumusega 500 000 – 2 000 000 eurot klassifitseeruvad suureks liiklusohtlikuks

kohaks, mille ümberehitust kaalutakse, kui planeeritavas perioodis (aastas) on vahendeid üle 5 000

000 euro.

Liiklusohtlike kohtade ümberehitamise nimekirja uuendatakse igal aastal. Ehitus-,

rekonstrueerimis- või katte taastusremondiobjektiga kattumise korral ehitatakse liiklusohtlik koht

ümber samaaegselt. Meetme objektide nimekiri ja valiku põhimõtted on leitavad Transpordiameti

kodulehel.

4.2.5 Kruusateedele tolmuvabade katete ehitamine

TLAK seab eesmärgiks ehitada tolmuvabad katted 2030. aastaks kõikidele riigi kruusateedele,

mille liiklussagedus ületab 50 autot ööpäevas.

Seisuga 01.01.2024 on tolmuvaba katteta riigiteid 3970 km, mis moodustab riigiteede

kogupikkusest 23 %.

Allpool näidatud tabelis 3 on välja toodud riigi kruusateede pikkuse muutus liiklussageduse ja

aastate lõikes.

Tabel 3. Kruusateede pikkused (km) riigiteedel ja nende muutus.

Liiklussagedus autot ööpäevas

Aasta 0-50 50-100 100-150 150-200 200-250 >250 Kokku km

2024 2279 1368 248 67 3 5 3970

2023 2465 1343 121 54 4 3 3990

2022 2408 1416 143 45 18 5 4035

2021 2441 1525 334 54 2 9 4365

2020 2476 1623 348 84 15 17 4564

2019 2578 1692 288 72 14 6 4650

2018 2580 1719 309 82 21 13 4724

2017 2563 1832 360 88 16 18 4877

2016 2733 1826 412 102 18 3 5094

Enamikel katteta riigiteedel on liiklussagedused alla 200 auto ööpäevas, mis on arvestuste järgi

kruusateedele katte ehitamise sotsiaalmajandusliku tasuvuse piiriks kui investeeringu

maksumuseks on 100 000 EUR/km. Ligikaudu 60% kruusateedest on väga väikese

liiklussagedusega, ehk alla 50 auto ööpäevas.

Vahendite planeerimisel katete ehituseks on lähtutud sellest, et olemasolev riigi kruusateede võrk

on suures osas seisukorras, mis vajab nii kraavide kaevamist, muldkeha ning kruusast aluse

ehitamist. Enamus kruusateid, kus muldkehad ja kraavid olid varasemalt korda tehtud, on juba

katte alla viidud ja järgi on külmakerkeohtlikud või sisuliselt ilma muldkeha ja kraavideta

kruusateede teelõigud, mille tõttu on kruusateele katete ehitamise hind edaspidi kilomeetri kohta

kõrgem. Hetkel on arvestuslikuks kilomeetri hinnaks 110 000 eurot, mis aga raskemates

tingimustes võib olla märgatavalt suurem.

Väiksema liiklusega kruusateedel tagatakse tolmuvabad katted vajaduse põhiselt, teostades

elamute läheduses olevatel teelõikudel perioodiliselt tolmutõrjet kaltsiumkloriidiga.

Transpordiamet on välja töötanud kruusateele katete ehitamise objektide valikumetoodika.

Objektide määramisel ja järjestamisel arvestatakse liiklussagedust, raskeliiklust, tolmu mõju

(teeäärsed majapidamised), teede kasutajaid ja bussiliinide olemasolu. Pingerea moodustamisel

arvestatakse ka kohalike omavalitsuste eelistusi.

Objektide nimekiri koostatakse kuni 4 aastaks ning seda korrigeeritakse iga-aastase eelarve

koostamise protsessi käigus. Üldjuhul eeldab kruusateele katte ehitamine lisaks ka

suuremamahulist kruusatee remonti konstruktsiooni tugevdamiseks.

Nimekiri kruusateedest, kuhu ehitatakse tolmuvabad katted ja objektide valiku põhimõtted on

leitavad Transpordiameti kodulehel.

4.2.6 Ehitamine

Ehitusobjektide nimekirja koostamisel arvestatakse TLAK eesmärkidega, üleriigilise planeeringu

Eesti 2030+ põhimõtetega ja Vabariigi Valitsuse otsustega.

Ehitamise eesmärgiks on nutikate ja ohutute teede rajamine, et vähendada linnade aegruumilisi

vahemaid ning suurendada liiklusohutust. Kuigi teede ehitamine ei toeta arengukava püüdlusi

säästva transpordi arendamisel, on nende areng vajalik, et täita TEN-T määrusest tulenevaid

liiklusohutus- ja keskkonnanõudeid. Tee ehitamise tulemus on uus tee, tee ristlõike muutumine,

uus ristmik või lisarada.

Nii rahvusvahelise, kui Eestisisese liikluse parema korraldamise seisukohast on eelistatud

investeeringud TEN-T võrgustikku kuuluvatel suure liiklussagedusega teedel, eelkõige TEN-T

põhivõrgu teedel Tallinna-Tartu ja Tallinna-Pärnu teelõikudel.

Objektide valikul lähtutakse tee liiklussagedusest (sh koormussagedusest), teekatte seisundist,

liiklusohutuse tasemest, samuti mõjust maakasutusele ja keskkonnale (sh mõjud piirkonna

elanikele ja ettevõtlusele).

Valiku kriteerium on sotsiaalmajanduslik tasuvus või vastavad Vabariigi Valitsuse otsused.

Tasuvuse seisukohalt on määravaks teguriks liiklusõnnetustes hukkunute ja vigastatute arvu

vähenemine. Samuti arvestatakse keskkonnamõjudest (õhusaaste) tingitud kulude vähenemisega

pikemas perspektiivis, teekasutajate ajasäästu ja sõidukikulude kokkuhoiuga, mis tekib tee ja

ristmike ümberehitamise ja kohandamisega liikluse vajadusega.

Projektide ettevalmistuses arvestatakse Eestiga sarnases kliimatingimustes teiste Euroopa Liidu

riikide (Soome, Rootsi jt) parimate praktikate ja kogemusega tehnoloogiate ja materjalide osas.

TEN-T määrus seab lisaks maanteede liiklusohutus- ja keskkonnanõuetele, muuhulgas ka nõuded

turvaliste parklate ja puhkekohtade rajamiseks ning nende omavahelise maksimaalse kauguse

kohta põhivõrgu kui ka üldvõrgu maanteedel. Vastavalt sellele tuleb tagada sobival hulgal

parkimiskohti, kus on loodud asjakohasel tasemel ohutus- ja turvalisustingimused sõidukijuhtide

nõuetekohaseks puhkuseks. Sellest tulenevalt nähakse vajaduspõhiselt ette uute parklate ja

puhkekohtade rajamine ning olemasoleva parklavõrgustiku arendamine. Ehitusmeetme

koosseisus on loomisel parklate ja puhkekohtade arendamise objektide valiku põhimõtted.

Transpordiamet on kooskõlastanud Tallinna-Pärnu-Ikla teel uute eraparklate rajamise Märjamaal

Orgital ja Are möödasõidul. Kaalutakse sama tee Konuvere parklate rajamist Päädeva-Konuvere

2+2 teelõigu ehituse käigus ja kavandatakse Ääsmäe parkla rajamist Ääsmäe liiklussõlme

ümberehitamise käigus.

Muuhulgas korraldab Transpordiamet ehitusmeetme raames Rail Baltica raudteetrassi ja riigiteede

ristete ning kaasnevate liiklussõlmede rajamise. Rail Balticaga seotud ettevalmistavad tegevused

(planeeringud, maade soetamine ja projekteerimised) ei kuulu Transpordiameti tegevuste hulka.

Ehitustööde korraldamist teostatakse vastavalt projektide valmimisele ja ehituslubade saamisele.

Ehitust rahastatakse Rail Baltica ehituseks eraldatud riigi- ja välisvahenditega vastavalt

Transpordiameti ja Rail Baltic Estonia OÜ vahel sõlmitud koostöölepingule.

Meetme objektide nimekiri on leitav Transpordiameti kodulehel.

Lisas 1 Teehoiukava finantsplaan 2025–2028 on ehituse real kajastatud Lisas 2 loetletud

ehitusobjektid ja aastamahud ning Rail Baltic raudteetrassi ja riigiteede ristete ning kaasnevate

liiklussõlmede ehitamise rahastamise mahud aastate lõikes.

5. Riigiteede teehoiu vajadused aastani 2030

Vastavalt Eesti Vabariigis kehtestatud arengudokumentidele peab teedevõrgu arendamise

kavandamisel arvestama eelkõige kestliku arendamise põhimõtetega, et saavutada suurem

keskkonnasääst, parandada liiklusohutust, maapiirkondade elanike elukvaliteeti ning

ettevõtlustingimusi.

Hästi kavandatud teehoid vajab aga oluliselt pikemat vaadet ja rahastuskindlust, kui teehoiukava

periood võimaldab.

Teehoiu pikaajaline planeerimine võimaldab riigi eelarvestrateegiate väljatöötamisel arvestada

teehoiu vajadustega ning samuti võimaldab Transpordiametil aegsasti alustada projektide

ettevalmistamisega.

Transpordiamet jätkab riigi teedevõrgu korrashoiu ja säilitamisega ning vastavalt rahalistele

võimalustele ka arendamisega. Suuremateks väljakutseteks on rahaliste vahendite vähesuse

tingimustes olemasoleva teedevõrgu säilitamine ning arengudokumentides soovitud eesmärkide

saavutamine.

Teede seisukorra mõõtmise andmed näitavad viimasel kolmel aastal teekatte defektide hulga

kasvu ja pikiroobaste sügavuse suurenemist. Samuti on peatunud teekatte tasasuse näitaja

väärtuse paranemine.

Teedevõrgu säilitamise rahastuse vajadus tugineb ASi Teede Tehnokeskus poolt 2019. aastal läbi

viidud analüüsil, mille kohaselt oli remondivõlg teedevõrgu säilitamise (korrashoid, säilitusremont,

taastusremont ja rekonstrueerimine) osas 689 miljonit eurot (arvestades suurema liiklusega teedel

eesmärktaset „hea“ ja väiksema liiklusega teedel eesmärktase ”rahuldav”). 2024. aastaks

moodustab remondivõlg hinnatõusust tingituna samade remondimahtude vajaduse juures

Transpordiameti hinnangul 900 mln eurot. 2024. aasta lõpuks valmib uuendatud analüüs, mille

tulemused iseloomustavad täpsemalt teede seisukorda.

Lähtuvalt eelpool nimetatud analüüsist ja võttes aluseks Rahandusministeeriumi

majandusprognoosis avaldatud investeeringute deflaatori väärtust järgnevatele aastatele on

olemasoleva riigiteede võrgu säilitamise vajaduseks 220 mln eurot aastas. See võimaldaks

vajaduspõhise remondi, rekonstrueerimise ja korrashoiutegevustega tagada teedevõrgu vastavuse

seisundinõuetele ning likvideerida 30 aasta jooksul tänaseks kumuleerunud remondivõla.

Allpool on tabelis 4 välja toodud tänane teedevõrgu säilitamise 2025-2028 aastate keskmine

rahastus aasta kohta ning teedevõrgu säilitamise ja remondivõla vähendamise aasta keskmine

rahastusvajadus miljonites eurodes meetmete kaupa.

Tabel 4. Teedevõrgu säilitamismeetmete aasta keskmise rahastuse ja vajaduse võrdlus, mln eur

TEEDEVÕRGU SÄILITAMISMEETMED

2025-2028 keskmine

aasta rahastus

2025-2028 keskmine

aasta vajadus

Teede korrashoid 41,1 46,8

Kruusateede remont 4,6 12,6

Kattega teede säilitusremont 25,5 39,9

Kattega teede taastusremont 17,9 31,6

Sildade rekonstrueerimine ja remont 7,2 12,6

Rekonstrueerimine 10,8 71,7

Muud investeeringud 2,0 3,2

Teedevõrgu säilitamise meetmete ettevalmistus 0,8 4,2

Teedevõrgu säilitamise rahastus ja vajadus kokku 109,9 222,6

EL ja siseriiklikust seadusandlusest, TLAKist ja Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist tulenevalt

on Transpordiameti suuremateks eesmärkideks:

▪ Liikluses hukkunute ja raskelt vigastatute arvu vähendamine.

▪ TEN-T põhivõrgu ehitamine nõuetele vastavaks aastaks 2030.

▪ Tolmuvabade katete ehitamine kruusateedele, mille liiklussagedus on üle 50 auto

ööpäevas, aastaks 2030.

▪ Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava täitmine.

Eesmärkide täitmiseks kavandatud investeeringud on meetmete kaupa välja toodud tabelis 5, kus

on võrdluseks toodud ka 2025-2028 perioodi tegelik aasta keskmine rahastusvajadus.

TEN-T põhivõrku kuuluvate teede nõuetekohaseks väljaehitamine aastaks 2030, välisõhus leviva

müra vähendamine, EL ITS nõuete täitmine ja ajakohastamine, liiklusohutuse ja säästva liikuvuse

parendamine ning kruusateedele katete ehitamine vajab iga-aastaselt ca 150 mln eurot.

Tabel 5. Teedevõrgu arendamismeetmete aasta keskmise rahastuse ja vajaduse võrdlus, mln eur.

TEEDEVÕRGU ARENDAMISMEETMED

2025-2028 keskmine

aasta rahastus

2025-2028 keskmine

aasta vajadus

Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava täitmine 0,4 0,6

Intelligentsete transpordisüsteemide (ITS) ning teiste teega seotud seadmete võrgustiku rajamine ja kaasajastamine

0,6 1,0

Säästlikumaid liikumisviise soodustava taristu rajamine 2,9 6,2

Liiklusohtlike kohtade ümberehitamine 3,0 10,3

Kruusateedele tolmuvabade katete ehitamine 1,7 25,8

Ehitamine 53,9 100,3

Teedevõrgu arendamise meetmete ettevalmistus 5,2 7,0

Teedevõrgu arendamise rahastus ja vajadus kokku 67,7 151,2

RES-ga 2025-2028 teehoiuks eraldatud vahendite maht ja edasise rahastuse samas mahus

jätkumine ei võimalda TEN-T põhivõrku kuuluvate Tallinna-Tartu ja Tallinna-Pärnu-Ikla maanteede

väljaehitamist TEN-T määruses sätestatud liiklusohutuse ja keskkonnanõuetele 2030. aasta

lõpuks.

2024. aasta lõpu seisuga vastab Tallinna-Tartu teelõik määruses sätestatud nõuetele 41% ulatuses

ja Tallinna-Pärnu-Ikla maantee 6% ulatuses.

TEN-T põhivõrgu maanteed ei tohi ristuda samal tasandil ühegi maantee, raudtee, trammitee, ratta-

ega jalgteega ning kummagi sõidusuuna sõiduteed peavad teineteisest olema eraldatud

eraldusribaga.

Kokku on TEN-T põhivõrgu teede pikkuseks 353 km, millest on nõuetele vastavad 79 km, välja

ehitamisel 39 km ja mitte vastavad 235 km.

Riigil on võimalik taotleda nõuetele vastavuse erandit teelõikudele, mille aasta keskmine

ööpäevane liiklussagedus on väiksem kui 10 000 sõidukit.

Seoses väikese liiklussagedusega Tallinna-Pärnu-Ikla maantee Uulu-Ikla 50 km pikkusel lõigul

taotletakse Euroopa Komisjonilt lõigu nõuetekohaseks väljaehitamise tähtaja pikendamist.

Arvestades lähiaastate väheseid rahastusvõimalusi ja liiklussagedust alla 10 000 sõiduki

ööpäevas, analüüsib Transpordiamet ka Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Imavere-Tartu ja

Tallinna-Pärnu-Ikla maantee Konuvere-Pärnu-Jaagupi lõikude liiklusprognoose ning

ümberehitusvajadusi, misjärel otsustatakse nimetatud lõikudele erandi taotlemise üle.

Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Tartu–Võru–Luhamaa lõik on Euroopa Komisjoni

ettepanekul muudetud TEN-T üldvõrgu teeks tulenevalt Venemaa agressioonist Ukraina vastu.

Üldvõrgu maanteede väljaehitamise tähtaeg on 2050. aasta.

Tabelis 6 on esitatud TEN-T määruse nõuetele vastavaks ümberehitamist vajavate põhimaanteede

lõikude nimekiri, millele Euroopa Komisjon võib erandi andmisest keelduda. Tabelis on välja toodud

ehitustööde võimalik teostamise graafik ja rahastamise vajadus. Järgnevate aastate RESides tuleb

ette näha vajalikud vahendid nii projektide ettevalmistamiseks, sh vajalike maade võõrandamiseks,

kui ka ehitustöödeks.

Tabel 6. TEN-T määruse täitmiseks ümberehitamist vajavate teelõikude nimekiri ja teostamise aeg.

Tee ja teelõigu nimetus

2025 2026 2027 2028 2029 2030 Lühikirjeldus Algus km

Lõpp km

Pikkus km

Liiklus- sagedus

2023

EHITAMINE

T-2 (E263) TALLINN-TARTU-VÕRU-LUHAMAA

Peetri-Vaida * * 2+2 tee liiklusohutuse parandamine

7,0 20,0 13,0 20668

Mäo-Imavere * * * * 2+2 tee 86,0 106,5 20,5 9469

T-4 (E67) TALLINN-PÄRNU-IKLA

Topi-Ääsmäe * * 2+2 tee liiklusohutuse parandamine

15,0 28,0 13,0 17727

Ääsmäe-Kustja * * 2+1 ümberehitus 2+2 teeks

28,0 42,0 14,0 8803

Kustja-Päädeva * * * 2+2 tee 42,0 62,0 20,0 8693

Nurme-Sauga * * 2+1 ümberehitus 2+2 teeks

120,5 122,5 2,0 13533

Pärnu linna Ehitajate tee Niidu tn ristmik

* *

Ristumise ehitus kahetasandilise ks

128,0 129,0 1,0 12942

Ehitamise indikatiivne maksumus kokku (mln €)

0 0 20 63 123 145

LISAD

Lisade tabelites toodud summad on esitatud miljonites eurodes ning ei sisalda käibemaksu.

Lisa 1. Teehoiukava finantsplaan 2025–2028

VAHENDID RIIGITEEDE HOIUKS 2025 2026 2027 2028

Riigieelarvelised vahendid 124,8 139,0 174,8 126,1

ÜF 2021–2027 toetus 23,8 34,9 25,2 0,0

CEF sõjalise liikuvuse meetme toetus 5,1 13,3 24,3 0,0

Rail Baltica CEF toetus 11,1 0,6 0,0 0,0

CO₂ vahendid 3,0 3,9 0,0 0,0

Muud välisvahendid 0,4 0,0 0,0 0,0

Vahendid riigiteede hoiuks kokku 168,2 191,7 224,3 126,1

TEEHOIUVAHENDITE JAOTUS MEETMETE LÕIKES 2025 2026 2027 2028

Teede korrashoid 40,0 41,0 41,5 42,0

Kruusateede remont 3,0 3,0 5,0 7,4

Kattega teede säilitusremont 24,8 24,5 26,0 26,5

Kattega teede taastusremont 15,7 16,4 19,0 20,5

Sildade rekonstrueerimine ja remont 8,2 7,1 6,9 6,7

Rekonstrueerimine 5,7 5,7 24,4 7,4

Muud investeeringud 1,5 2,2 2,2 2,0

Teedevõrgu säilitamise meetmete ettevalmistus 0,7 0,6 0,9 0,9

Teedevõrgu säilitamise rahastus kokku 99,6 100,5 126,0 113,4

Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava täitmine 0,2 0,4 0,4 0,5

Intelligentsete transpordisüsteemide (ITS) ning teiste teega seotud seadmete võrgustiku rajamine ja kaasajastamine

0,7 0,5 0,5 0,5

Säästlikumaid liikumisviise soodustava taristu rajamine 2,5 4,9 2,5 1,8

Liiklusohtlike kohtade ümberehitamine 0,9 2,4 5,2 3,6

Kruusateedele tolmuvabade katete ehitamine 2,5 2,0 1,4 1,0

Ehitamine sh Rail Baltic trassi ületavad viaduktid ja liiklussõlmed

53,6 76,9 84,3 0,9

Teedevõrgu arendamise meetmete ettevalmistus 8,2 4,1 4,0 4,4

Teedevõrgu arendamise rahastus kokku 68,6 91,2 98,3 12,7

Kokku 168,2 191,7 224,3 126,1

32

Lisa 2. Ehitusobjektid aastatel 2025–2028

Tee ja teelõigu nimetus 2025 2026 2027 2028 Lühikirjeldus Algus

km Lõpp km

Pikkus km

Liiklussagedus 2023 (AKÖL)

EHITAMINE

T-4 (E67) TALLINN - PÄRNU - IKLA

Libatse - Nurme * * * 2+2 tee ehitus 98,5 120,5 22,0 9 341

Sauga - Pärnu * 2+2 tee ehitus 122,5 125,0 2,5 13 533

Päädeva-Konuvere * * * 2+2 tee ehitus 62,0 79,0 17,0 8 106

MUUD TEED

T-11 (E265) TALLINNA RINGTEE: Kanama viadukt

* Kanama viadukti ümberehitus koos pealesõitudega

30,0 31,0 1,0 14 000

T-18178 VÄRSKA-ULITINA * Tee ümberehitus EV territooriumile 4,5 10,5 6,0 221

T-11105 KIIU-SOODLA * Kiiu asula möödasõidu ehitus 0,0 0,6 0,6 700

RAIL BALTICA RISTUMISED

T-15 Tallinn-Rapla-Türi: Kangru liiklussõlme ehitus

* * Raudtee ja maantee ristumine 4,2 6,7 2,5

T-27 Rapla-Järvakandi-Kergu: eritasandiline ristumine

* Raudtee ja maantee ristumine 3,7 4,7 1,0

T-28 Rapla-Märjamaa: eritasandiline ristumine

* Raudtee ja maantee ristumine 1,3 2,4 1,1

T-11240 Tõdva-Hageri: eritasandiline ristumine

* Raudtee ja maantee ristumine 2,3 3,2 0,9

T-11342 Saku-Tõdva: eritasandiline ristumine

* Raudtee ja maantee ristumine 3,7 5,0 1,2

T-20141 Rapla-Varbola: eritasandiline ristumine

* Raudtee ja maantee ristumine 2,8 3,8 1,0

Ehitamise indikatiivne maksumus kokku

53,6 76,9 84,3 0,9

33

Lisa 3. Rekonstrueerimisobjektid aastatel 2025–2028

Tee ja teelõigu nimetus 2025 2026 2027 2028 Algus

km Lõpp km

Pikkus km

REKONSTRUEERIMINE

Tee 52 Viljandi-Rõngu Mustla-Kaubi lõik * * 25,1 41,4 16,3

Tee 11185 Hüüru-Alliku-Saue * 0,0 0,9 0,9

Tee 11185 Hüüru-Alliku-Saue * 2,7 4,5 1,8

Tee 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla * * 0,0 10,0 10,0

Tee 34 Kiviõli-Varja * 5,0 8,7 3,7

Tee 49 Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia Võivaku-Aindu lõik

* * 36,1 43,8 7,7

Tee 53 Laidu tee * 0,0 3,6 3,6

Tee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla * 3,0 6,6 3,6

Tee 11395 Laulasmaa-Lohusalu * 0,0 3,8 3,8

Tee 15124 Kapu - Rakke - Paasvere * 12,1 14,4 2,3

Tee 19202 Pärnu-Jaagupi - Kergu * 0,4 2,5 2,1

Tee 19214 Jänesselja-Urge * 0,0 2,2 2,2

Tee 24124 Viljandi - Suure-Jaani * 21,3 22,5 1,2

Tee 4 Tallinna-Pärnu-Ikla tee Ikla piiripunkti lõik

* 191,4 191,9 0,5

Tee 11254 Muuga tee * 1,5 2,5 1,0

Tee 13124 Kiviõli-Maidla * 0,0 3,6 3,6

Rekonstrueerimise indikatiivne maksumus kokku

5,7 5,7 24,4 7,4

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Rahandusministeerium

Kaitseministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

06.02.2025 nr 1-4/25/606

Vabariigi Valitsuse korralduse „„Riigiteede

teehoiukava 2025–2028“ kinnitamine“ eelnõu

kooskõlastamiseks esitamine

Edastame Teile arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „„Riigiteede teehoiukava

2025–2028“ kinnitamine“ eelnõu.

Ettepanekud ja märkused palume esitada 7 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Vladimir Svet

taristuminister

Lisad: 1. Vabariigi Valitsuse korralduse „“Riigimaanteede teehoiukava 2025-2028“

kinnitamine“ eelnõu

2. Riigimaanteede teehoiukava 2025-2028 eelnõu

3. Riigimaanteede teehoiukava 2025-2028 eelnõu seletuskiri

Lisaadressaadid: Eesti Linnade ja Valdade Liit

Julia Bergštein, 511 9431

[email protected]