| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 5.2-2/359-1 |
| Registreeritud | 06.02.2025 |
| Sünkroonitud | 07.02.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine |
| Sari | 5.2-2 Tervishoiuteenuste kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 5.2-2/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Ämmaemandate Ühing |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Ämmaemandate Ühing |
| Vastutaja | Nikita Panjuškin (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervishoiuteenuste osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Eesti Ämmaemandate Ühingu arengusuunad
2025–2030
3
Arengusuundade töörühm: Asta Olonen (ämmaemand Järvamaa Haigla), Eglyd Marion
Esken (üliõpilane Tallinna Tervishoiu Kõrgkool), Eva Kuslap (ämmaemand Tartu Ülikooli
Kliinikum), Irena Bartels (ämmaemand Eesti Ämmaemandate Ühing), Karolin Köörna
(ämmaemand Tartu Ülikooli Kliinikum), Kristi Sims (ämmaemand Ida-Tallinna Keskhaigla),
Leiki Karuse (ämmaemand ja pereõde Laagri Perearstikeskus OÜ), Merit Taim
(ämmaemand Viljandi Tervisekeskus OÜ ja õppejõud-lektor Tartu Tervishoiu Kõrgkool),
Velly Roosileht (ämmaemand ja vaimse tervise õde AS Medicum Tervishoiuteenused).
Retsensendid: Aili Kütt (ämmaemand Lääne-Tallinna Keskhaigla), Annely Kärema
(ämmaemand Ida-Tallinna Keskhaigla), Kadri Madar (ämmaemand Lääne-Tallinna
Keskhaigla), Kaire Sildver (ämmaemand ja õppejõud-juhtivlektor Tallinna Tervishoiu
Kõrgkool), Kairit Pärlist (ämmaemand Lääne-Tallinna Keskhaigla), Katrin Klein
(ämmaemand ja õppejõud-lektor Tallinna Tervishoiu Kõrgkool), Liis Raag (ämmaemand
Eesti Ämmaemandate Ühing), Tiina Lille (Ämmaemand Saku Tervisekeskus), Tiivi Häide
(ämmaemand ja õppejõud-vanemõpetaja Tartu Tervishoiu Kõrgkool), Triin Villemson
(ämmaemand Lääne-Tallinna Keskhaigla).
Keeletoimetaja: Lisete Reiljan
4
Sissejuhatus
Eesti Ämmaemandate Ühingu arengusuunad hõlmavad ämmaemanduse tegevusi ja eesmärke
erinevates tervishoiu valdkondades ning tasanditel. Eesti Ämmaemandate Ühing edendab
koostööd teiste erialade spetsialistidega, patsiendiohutust, kvaliteetset tervishoiuteenust,
tervisenäitajate parandamist ning ämmaemanda kutse teadvustamist ühiskonnas laiemalt.
Arengusuundade aluseks on võetud „Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030“, Strateegia
„Eesti 2035“, Eesti õenduse ja ämmaemanduse strateegia 2021-2030 ning „Haridusvaldkonna
arengukava 2021–2035“ eesmärke, mida on seostatud mõjuga ämmaemandate tööle ning
rollile haridus- ja tervishoiuvaldkonnas:
1. Hariduse ja tervise põimumine. Haridusvaldkonna arengukava rõhutab üldpädevuste,
sealhulgas enesemääratluspädevuse arendamist, mis on tihedalt seotud vaimse ja füüsilise
tervisega. Ämmaemandatel on siin oluline roll terviseteadlikkuse edendamisel.
Ämmaemandatel on võimalik oma pädevusi rakendada haridusasutustes, pakkudes
tervisekasvatust ja oma teenuseid ennetusprogrammides.
2. Rahvastiku tervise väljakutsed. Eestis on madal sündimus ja keskmise sünnitusea tõus.
Lisaks jääb laste arv naise kohta alla taastetaseme. Ämmaemandatel on siin võtmeroll
pakkuda toetust ja nõustamist, aidates naistel teha teadlikke otsuseid seoses
pereplaneerimisega. Aastaks 2035 on iga neljas Eesti elanik 65-aastane või vanem.
Ämmaemandate töö fookus hõlmab ka menopausis ja vanemaealiste naiste nõustamist ning
toetamist.
3. Tervishoiusüsteemi ja personali arendamine. Rahvastiku muutustest tulenevate
nõudmiste tõttu on oluline osaleda elukestvas õppes, säilitades niimoodi oma kutsealast
pädevust ja kohanemisvõimet. Oluline on personali järjepidev koolitamine, pädevuse
hindamine ning võimekuse kasvatamine, sh magistrikraadi omandamine, et tervishoius
töötaksid motiveeritud ja kompetentsed spetsialistid.
4. Eesti strateegilised eesmärgid ja ämmaemandate roll. Sotsiaalse ja majandusliku
ebavõrdsuse vähendamiseks saavad ämmaemandad panustada tervishoiuteenuste
osutamisse ja haridusse, pakkudes juurdepääsu ämmaemandusabile nn kogukonna
ämmaemandatena “väljaspool tõmbekeskusi”.
5
Rahvusvaheline Ämmaemandate Konföderatsioon (International Confederation of Midwives
– ICM) ja Maailma Terviseorganisatsioon (World Health Organisation – WHO) sõnastavad
ämmaemanduse kutsealase raamistiku ja erialase filosoofia, mis keskendub naiste ja laste
tervise edendamisele ning perede toetamisele läbi järjepideva hoolduse. Oluline on väärtustada
ämmaemandaid nii tööturul ja töökeskkonnas kui ka laiemalt ühiskonnas, samuti toetada
kolleege ja järelkasvu1.
Ämmaemandusabi mängib olulist rolli 2030. aasta kestliku arengu eesmärkide saavutamisel,
toetades naiste, laste ja noorukite tervist ning heaolu. Selle eesmärk pole vaid ennetatavate
surmade vähendamine, vaid ka ühiskondade muutmine nii, et igaüks saab kasutada oma õigust
tervisele ja heaolule. Kvaliteetse ämmaemandusabi arendamine ja jätkusuutlike lahenduste
loomine tugevdavad tervishoiusüsteeme, edendavad sotsiaalset võrdsust ja on väiksema
süsiniku jalajäljega (näiteks rinnaga toitmise toetamine).2 Kirjeldatut toetab Maailma
Terviseorganisatsioon, mille dokumendis on välja toodud jätkusuutlikkus ja prognoositav
rahastus, et tagada tervishoiuteenuste kvaliteet ja võrdsus kõigile. Ämmaemandusabi on oluline
osa ülemaailmsetest tervisealgatustest, mis hõlmavad tõenduspõhiste tervishoiulahenduste
rakendamist ja tervishoiuasutuste uuendamist, et parandada ligipääsu ja pakkuda jätkusuutlikke
teenuseid. Lisaks aitab kliimamuutustele vastupidavate tervishoiusüsteemide rajamine kaitsta
tervist ja parandada haavatavate elanikkonnarühmade heaolu.3
Ämmaemanda pädevuses on tõenduspõhise ämmaemandusabi osutamine normaalse
bioloogilise, psühholoogilise, sotsiaalse ja kultuurilise reproduktiivtervise alal, tüsistuste
õigeaegne ennetamine, konsulteerimine ja suunamine teiste teenuste juurde, tehes koostööd ja
austades naiste individuaalseid otsuseid, sh tugevdada nende võimekust hoolitseda iseenda ja
oma perede eest.1 WHO dokument „Üleminek ämmaemanduslikele hooldusmudelitele:
Globaalne seisukoht“ („Transitioning to midwifery models of care: global position paper.“
WHO 2024) toetab ämmaemandusabi rakendamist kui tõhusat ja kulusäästlikku strateegiat
1. World Health Organization. (2024, May 3). Strengthening the skills of future midwives [News release] 2. The United Nations Population Fund, World Health Organization, & International Confederation of
Midwives. (2021). The state of the world’s midwifery 2021 (ISBN 9789211295092). United Nations Population Fund. https://www.unfpa.org/sites/default/files/pub-pdf/21-038-UNFPA-SoWMy2021-Report- ENv4302.pdf
3. All for Health, Health for All: investment case 2025-2028. Geneva: World Health Organization; 2024. Licence: CC BY-NC-SA 3.0 IGO
6
naiste ja vastsündinute tervisetulemuste parandamiseks, vähendades samas põhjendamatuid
meditsiinilisi sekkumisi.
Eesti tervishoius puudub ühtne arusaam ämmaemanda kutsealasest pädevusest. Puudub
süstemaatiline kutsealase täiendusõppe koordineerimine. Lisaks takistavad sageli
täienduskoolituste väljatöötamist, koordineerimist ja koolitusel osalemist tervishoiuasutuste
rahalised ja korralduslikud probleemid. Samuti ei jõustu õigusaktide muudatused, mis toetaksid
kutseala arengut, piisavalt kiiresti.
Eesti Ämmaemandate Ühing algatas 2022. aastal koostöös Sotsiaalministeeriumiga
õigusaktide uuendamise protsessi. Uuendamisel on õigusaktid „Nõuded ämmaemandusabi
iseseisvalt osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele, aparatuurile, töövahenditele ja
ravimitele“; „Iseseisvalt osutada lubatud ämmaemandusabiteenuste loetelu ja nende hulka
kuuluvad tegevused ning kodusünnitusabi osutamise tingimused ja kord“; „Tervishoiuteenuste
korraldamise seadus“ ja „Meditsiiniseadme seadus“. 2023. aastal ka uuendati ja viidi
vastavusse rahvusvaheliste soovitustega ämmaemandusabi osutamiseks ämmaemanda
kutsestandardeid tase 6 ja tase 7. Kaks korda aastas on võimalik Eesti Ämmaemandate Ühingu
kutsekomisjonile esitada pädevushindamiseks vajalikud dokumendid. 2019. aastal uuendati
ämmaemanduseetika koodeksit. Aastatel 2019–2024 on järjepidevalt uuendatud Eesti
Ämmaemandate Ühingu kodulehte ja ühingule kuuluvat perekool.ee portaali.
Ämmaemandusterminoloogia arendamiseks on moodustatud Tartu Ülikooli õendusteaduse
magistriõppekava juurde töörühm. 2023. aastal anti välja koostöös Tervisekassaga peredele
suunatud väljaanne „Me saame lapse“. Seoses patsiendikindlustuse seaduse jõustumisega tuleb
kokku leppida tervishoiutöötajate vastutuspiirid tervishoius ning terviseinfo jagamine
tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi vahel. Sotsiaalministeeriumi juurde loodud õendusarenduse
nõukogus viiakse ellu Eesti õenduse ja ämmaemanduse strateegia 2021-2030 eesmärke.
7
Ämmaemandusabi arengusuunad
1. Ämmaemandusabi järjepidev kättesaadavus naistele kogu elukaare jooksul: ennetus;
seksuaalharidus; viljakuse ja viljatuse teemal nõustamine; skriininguuringud;
antenataalne ja sünnitusjärgne hooldus; vastsündinu ja imiku hooldus; üleminekueas
naiste nõustamine.
2023. aastal oli Eestis püsivalt emakakaelavähi sõeluuringus osalejate määr madal,
moodustades vaid 63,8%, samuti rinnavähi sõeluuringus osalejate määr, mis oli 64,5%4.
Aastatel 2019–2023 oli ämmaemanda kontaktvastuvõttude arv vahemikus 148 602–166 859.
Kontaktvastuvõttude hulgas on rasedusaegsed ja sünnitusjärgsed visiidid. Arvestades Eestis
2024. aasta seisu, kus erinevas eas naiste arv on üle 700 000, siis ämmaemanda pädevuses
olevate naise reproduktiivtervise visiitide, sh skriininguuringud, arv võiks olla kolmekordne.
Rasedusaegsete külastuste koguarv on aastatel 2019–2023 langenud, on tõusnud rasedate
keskmine visiitide arv ämmaemanda juurde, mis oli 2019. aastal 6,9, kuid 2023. aastal 8,35.
2019. aastal tegid ämmaemandad kokku 515 koduvisiiti, mis kasvas 2022. aastaks 4526 peale6.
Keskmine rasedusaegsete ja koduvisiitide arvu kasv viitab sellele, et ämmaemandate roll on
muutumas ja laienemas, pakkudes anamneesist tulenevat paindlikku naise ja perekeskset
hooldust.
Ämmaemandaid tuleb rakendada koostööpartneritena tervisekasvatuse ja pereplaneerimise
teemade käsitlemisel koolitervishoius. Tuginedes koolitervishoiuteenust reguleerivatele
õigusaktidele on koolitervishoiuteenuse osutajal kohustus teha koostööd koolitöötajate,
lapsevanemate ning teiste erialade spetsialistidega. Ämmaemandate integreerimisel
koolitervishoidu on vaja koolitervishoiuteenust reguleerivas määruses „Koolitervishoiuteenust
osutava õe tegevused ning nõuded õe tegevuste ajale, mahule, kättesaadavusele ja asukohale“
4. Tervishoiu Arengu Instituut. (2024, august). VSR12: Emakakaelavähi sõeluuringu sihtrühma hõlmatus
uuringuga vanuse järgi. Tervishoiu Arengu Instituut. 5. Tervishoiu Arengu Instituut. (2024, september). SR43: Sünnitajate rasedusaegne jälgimine naise elukoha
järgi. September 2024. Tervishoiu Arengu Instituut. 6. Tervishoiu Arengu Instituut. (2024, september). AV29: Õe ja ämmaemanda iseseisvad ambulatoorsed
vastuvõtud ja koduvisiidid ning visiidid 100 elaniku kohta vanuserühma, ameti ja maakonna järgi. Tervishoiu Arengu Instituut.
8
sõnastust muuta, muutes koolitervishoiuteenuse osutajaks õe asemel tervishoiutöötaja.
Ämmaemandatel on kandev roll reproduktiivtervisega seotud ennetustegevuses.
Aastatel 2019–2023 on raseduse katkestamise üldarv vähenenud. Vanuserühm 35–45 (32–34%
raseduse katkestamist omal soovil) moodustab ligikaudu kolmandiku kõigist raseduse
katkestamistest Eestis.7 Sugulisel teel levivate haiguste esinemissagedus on Eestis aastatel
2019–2023 järk-järgult tõusutendentsiga eelkõige noorte hulgas8. Paljude nakkushaiguste eest
saab end kaitsta vaktsineerimisega. Positiivne on, et 2024. aasta veebruarist vaktsineeritakse
riikliku immuniseerimiskava alusel HPV vastu 12–18-aastaseid tüdrukuid ja poisse. Oluline
on jätkata haiguste ennetamist ja teadlikkuse tõstmist. Tervishoiutöötajal sh ämmaemandal
on oluline roll pere/lapsevanemate toetamisel immuniseerimisalasel nõustamisel. Kõrge
vaktsineerimisega hõlmatus aitab säilitada kogukonna immuunsust ning vähendada nii
haigestumist kui ka viiruste levikut.
Rasedusaegsete riskitegurite hulgas on varasem keisrilõige, kunstlik viljastamine,
hüpertensioon, rasedusaegne aneemia, insuliinsõltuv diabeet ja urogenitaalinfektsioonid, mis
vajavad sagedasemat jälgimist. Eestis on ülekaaluliste laste ja noorte arv aastate jooksul
oluliselt kasvanud, seda enim naiste seas9,10. Ülekaalulisus on terviserisk kogu elukaare
jooksul, millel on muuhulgas ka oluline mõju pereplaneerimisele ja raseduse kulule. Näiteks
tõstab ülekaalulisus gestatsioonidiabeedi (GDM) esinemise riski raseduse jooksul. 40% naistel,
kellel on GDM avaldunud raseduse esimesel poolel kujuneb kümne aasta jooksul välja 2. tüüpi
insuliinsõltuv diabeet.11 Tervise ja elustiili harjumused kujunevad välja varases eas ning
omavad pikaajalist mõju füüsilisele ja vaimsele tervisele, suurendades hilisemas elus
7. Tervishoiu Arengu Instituut. (2024, september). RK01: Raseduse katkemised/katkestamised liigi, naise
vanuserühma ja elukoha järgi. Tervishoiu Arengu Instituut. Retrieved from https://www.tai.ee 8. Tervishoiu Arengu Instituut. (2024, september). NH02: Valitud nakkushaiguste registreeritud juhtude arv ja
kordaja 100 000 elaniku kohta soo ja vanuserühma järgi. Tervishoiu Arengu Instituut. Retrieved from https://www.tai.ee
9. Tervise Arengu Instituut. (2024). Rahvastiku tervise aastaraamat 2024: Eesti rahvastiku tervis ja selle mõjurid. Fookusteema: toitumine (lk 50–51). Tervise Arengu Instituut. https://tai.ee/sites/default/files/2024- 07/TAI%20aastaraamat%202024_WEB.pdf
10. Oja, L., Piksööt, J., Haav, A., jt. (2023). Eesti kooliõpilaste tervise-käitumine. 2021/2022. õppeaasta uuringu raport. Tervise Arengu Instituut. https://www.tai.ee/sites/default/files/2024- 01/Eesti%20kooli%C3%B5pilaste%20tervisek%C3%A4itumine.pdf
11. World Health Organization. (2014). Diagnostic criteria and classification of hyperglycaemia first detected in pregnancy (pp. 1–63). World Health Organization. https://iris.who.int/bitstream/handle/10665/85975/WHO_NMH_MND_13.2_eng.pdf?sequence=1
9
krooniliste haiguste riski.
Jätkusuutlik ja tõenduspõhine ämmaemandusabi sünnitusjärgsel perioodil on oluline, et
ennetada tüsistusi, soodustada vastsündinu ja imiku arengut ning toetada perede heaolu12.
Maailma Terviseorganisatsioon soovitab imikut toita vaid rinnapiimaga kuni pooleaastaseks
saamiseni13. Tervise Arengu Instituudi statistikast selgub, et 2023. aastal olid täielikul
rinnapiima toidul ühenädalaselt 78% (2022 80%), ühekuuselt 70% (2022 72%), kolmekuuselt
57% (2022 58%) ja kuuekuuselt 16% imikutest (2022 18%). Rinnapiimatoidul olevate laste
osakaal on püsinud samal tasemel alates 2016. aastast, kuid samal ajal väheneb ainult
rinnapiima saavate laste osakaal14. Oluline on tähtsustada rinnapiima kasulikkust ja
rinnapiimaga toitmist ning ühtlustada ämmaemanda poolset imetamisnõustamise
kättesaadavust üle riigi.
2. Statsionaarne ämmaemandusabi vajab regulatsioone ja kodusünnitusabi auditit.
Ämmaemanda praktika jaoks olulised sünnitusega seotud pädevused on füsioloogilise
sünnituse edendamine, spontaanse vaginaalse sünnituse jälgimine ja komplikatsioonide
ennetamine, vastsündinu esmane hooldus15. Tõusnud on keisrilõigete osakaal (21,0%
2022.aastal, 21,3% 2023.aastal), sünnituse medikamentoosne valutustamine ja riskirasedate
arv. Need on omakorda tõstnud ämmaemanda individuaalse hoolduse pakkumise vajadust.
2023. aastal teostati kliiniline audit „Ämmaemandustegevused ja nende dokumenteerimine
haiglas toimuva normaalse sünnituse ajal“, kus toodi välja kitsaskohad: puudub ühtne
sünnitusabi-spetsiifilise anamneesi vorm või partogramm sekkumiste ja jälgimise kohta, mis
lähtuks normaalse sünnituse käsitlemise juhendist. Meditsiinilise sünniregistri järgi esines
12. WHO recommendations on maternal and newborn care for a positive postnatal experience. Geneva: World
Health Organization; 2022. Licence: CC BY-NC-SA 3.0 IGO. 13. World Health Organization. (2021). The WHO global strategic directions for nursing and midwifery (2021–
2025). World Health Organization. Retrieved from https://iris.who.int/bitstream/handle/10665/344562/9789240033863-eng.pdf?sequence=1
14. Tervishoiu Arengu Instituut. (2024, september). SR91: Imikute rinnapiimaga toitmine toitmise kestuse ja maakonna järgi. Tervishoiu Arengu Instituut. Retrieved from https://www.tai.ee
15. International Confederation of Midwives. (2018). ICM essential competencies for midwifery practice. International Confederation of Midwives. Retrieved from https://internationalmidwives.org/resources/essential-competencies-for-midwifery-practice/
10
2023. aastal üle 1000 ml verekaotust 3,6% dokumenteeritud juhtudest16. Lisaks üle 1000 ml
verekaotuse dokumenteerimise, taga kvaliteetse ämmaemandusabi kuni 1000 ml
dokumenteerimine ja sellega seotud terviseseisundist tulenevad terviseriskid. Juhend
normaalse sünnituse käsitlemiseks sisaldab soovitust sünnitusjärgse verejooksu
profülaktikaks, kuid selles puudub edasine käsitlus patoloogilise verejooksu korral.
Maailma Terviseorganisatsiooni välja töötatud sünnituse jälgimise juhendi eesmärk on
rõhutada positiivset sünnituskogemust ja tagada kvaliteetne raviteenus. Õigusaktide
ajakohastamine vastavalt praktika arengule tagab kvalifitseeritud tervishoiutöötajate osakaalu
teenuste hindamisel nii riiklikul kui ka ülemaailmsel tasandil.17,18 Planeeritud ja assisteeritud
kodusünnituste arv jääb läbi aastate alla 1%19. Eestis on olemas ravijuhend ja sotsiaalministri
määrus kodusünnituse osutamiseks. Eestis puudub sünnitusabi osutavatel tervishoiuasutustel
ühtne regulatsioon statsionaarse ämmaemandusabi osutamiseks füsioloogilise sünnituse
korral ja sünnitusjärgsel perioodil. Kodusünnituse puhul ei ole teostatud auditit.
3. Vaimse tervise probleemid, sh sünnitusjärgne depressioon, mõjutavad olulisel määral
kogu pere elukvaliteeti.
Positiivsed ja toetavad perekonnasuhted panevad aluse lapse arengule ja heaolule. Perekonnas
esinevad konfliktid ja vägivald kahjustavad lapse vaimset ja füüsilist tervist20. Negatiivne
sünnikogemus ja sünnitusjärgne depressioon mõjutavad nii naise tervist kui ka lapse arengut.
Uuringute andmetel kogeb negatiivset sünnikogemust keskmiselt 25–38% naistest. On leitud,
et negatiivne sünnikogemus mõjutab vanemlust, soodustab posttraumaatilise stressihäire
16. Tervise Arengu Instituut. (n.d.). Meditsiiniline sünniregister. Tervise Arengu Instituut. Retrieved from https://www.tai.ee
17. World Health Organization. (n.d.). Global strategy for women’s, children’s and adolescents’ health. World Health Organization. Retrieved from https://apps.who.int/gb/ebwha/pdf_files/WHA76/A76_5-en.pdf
18. European Commission. (n.d.). Monitoring access to healthcare to improve policy making: Opinion by the Expert Panel on Effective Ways of Investing in Health (EXPH). European Commission. Retrieved from https://health.ec.europa.eu/document/download/260c2cad-c4ed-4c70-943f- de953327c96b_en?filename=factsheet_benchmarking_healthcareaccess_en.pdf
19. Tervishoiu Arengu Instituut. (2024, september). SR68: Sünnid sünnikoha, elulisuse ja raseduskestuse järgi. Tervishoiu Arengu Instituut. Retrieved from https://www.tai.ee/et
20. Bastos, M. H., Furuta, M., Small, R., McKenzie-McHarg, K., & Bick, D. (2015). Debriefing interventions for the prevention of psychological trauma in women following childbirth. Cochrane Database of Systematic Reviews, 2015(4). https://doi.org/10.1002/14651858.CD007194.pub2
11
esinemist (20%)20,21 ning põhjustab hirmu järgneva sünnituse ees21. Sünnitusjärgse perioodi
koduvisiidi käigus on ämmaemand see, kes oskab hinnata naise ja pere abivajadust nii
vaimse tervise probleemide kui ka sotsiaalse toimetuleku osas. Ämmaemand saab pakkuda
esmast abi, suunata edasi erialaspetsialistile, sotsiaaltöötajale ning planeerida korduvat
visiiti.
4. Ämmaemandusabi kliinilises keskkonnas ja ämmaemanda haridus vajab
kaasajastamist
2013. aastal oli töötavaid ämmaemandaid 431. isikut, 2023. aastaks oli see arv 52322.
Ämmaemandate järelkasvu kujunemist mõjutavad haridus, organisatsioonikultuur,
autonoomia, juhendamine ja kogemused, mida omakorda mõjutavad teadmiste, käitumise ja
hoiakute edendamise terviklik lähenemine23. Juhendatav vajab kutsealaseks arenguks
juhendaja pidevat refleksiooni24,25. Ämmaemandusabi jätkusuutlikkuse ja järelkasvu
tagamiseks on oluline keskenduda hariduse ja juhtimisoskuste arendamisele. Õppejõudude
kvaliteedi ja arvu suurendamine nõuab parimate õpetamismeetodite ning digitehnoloogia
oskuste koolitusi. Oluline on koostöö kliiniliste asutustega ämmaemanda pädevuse
rakendamiseks kõikidel tervishoiu suundadel ning riiklikke ja piirkondlikke programme, mis
tagaksid võrdse ligipääsu koolitustele ja mentorlusvõimalustele, kus juhendaja on
ämmaemand.1,26 Rahvusvahelised organisatsioonid, sealhulgas WHO ja ICM, soovitavad tõsta
ämmaemandate haridusstandardeid, et tagada kvaliteetsete hooldusteenuste osutamine.
Magistrikraad ämmaemanduses hõlmab nii erialaseid kui ka ühiskondlikke vajadusi kliinilises
21. Bachmann N, Signorell A, Oelhafen S. Perinatal mental disorders in Switzerland‚ÄØ: prevalence estimates
and use of mental-health services. 2017; (March). Swiss Med Wkly. 2017 Mar 7:147:w14417. https://doi/10.4414/smw.2017.14417. eCollection 2017.
22. Tervishoiu Arengu Instituut. (2024, august). THT001: Tervishoiutöötajad, täidetud ametikohad ja ületunnid ameti järgi. Tervishoiu Arengu Instituut. Retrieved from https://www.tai.ee/et
23. Dudley Group NHS Foundation Trust. (2019, October). Careers in midwifery. Retrieved from https://www.dgft.nhs.uk/wp-content/uploads/2020/09/Careers-in-midwifery-October-2019.pdf
24. Gillen, P. (2019). Connecting status and professional learning: An analysis of midwives' careers using the PLACE© model. Education Sciences, 9(4), 256. https://doi.org/10.3390/educsci9040256
25. International Confederation of Midwives. (n.d.). Mentoring guidelines for midwives. Retrieved from https://internationalmidwives.org/resources/mentoring-guidelines-for-midwives/
26. World Health Organization. (2024). Transitioning to midwifery models of care: Global position paper. Geneva: World Health Organization. Licence: CC BY-NC-SA 3.0 IGO. Retrieved from https://iris.who.int/bitstream/handle/10665/379236/9789240098268-eng.pdf?sequence=1
12
keskkonnas, juhtimises, eestvedamisel, mentorluses, uurimistöös ja tõenduspõhises praktikas.
Ämmaemandusabi valdkonna magistrikraad avab võimalusi spetsialiseerunud ametikohtadele,
nagu mentor ämmaemand või kliiniline spetsialist ämmaemandusabi valdkonnas (näiteks
gestatsioonidiabeedi nõustaja, viljakuse ja viljatuse nõustaja jm). Samuti pakub
ämmaemandusabi valdkonna magistrikraad võimalust juhtimise ja tervishoiupoliitika alal,
andes ämmaemandatele võimaluse kaitsta emade ja vastsündinute tervist organisatsiooni-,
riigi- ja globaalsel tasandil, parendades tervishoiuteenuste kättesaadavust, kvaliteeti ja
võrdsust.1,27 Eestis ei ole analüüsitud ämmaemanda pädevuspõhist rakendatavust ning seda,
kas isikuline kasv viitab täiskoormusele või osakoormusele. Samuti ei ole ämmaemandale
suunatud magistri programme.
5. Ämmaemandate roll kriiside mõju ennetamisel ja käsitlemisel on alahinnatud.
Ämmaemandaid tuleb rakendada pandeemiate, kliimamuutuste ja muude kriiside korral.
Ämmaemandate panus hädaolukordade vähendamisse, valmisolek ning ettevalmistus
kriisisituatsioonis on vajalik. See aitab tagada järjepidevat teenuse osutamist nii emadele kui
ka lastele, sh imetamise tugi kriisisituatsioonides.28 Rahvusvaheline Ämmaemandate
Konföderatsioon soovitab ämmaemandaid kaasata valitsuse ja organisatsioonide valmisoleku
programmidesse ning kasutada neid kriisi ajal oma meeskonna osana. Vajalik on
ämmaemandaid järjepidevalt koolitada hädaolukorras tegutsemisel ja kriisisituatsioonides
toimetulemisel 28,29,30.
27. International Confederation of Midwives. (2024). Guidance for meeting the ICM global standards for
midwifery education (2021): Practical/clinical experience supplementary guide. The Hague: International Confederation of Midwives. Retrieved from https://internationalmidwives.org/resources/guidance-for- meeting-the-icm-global-standards-for-midwifery-education-practical-clinical-experience/
28. International Confederation of Midwives. (n.d.). Women, children and midwives in situations of war and civil unrest: Position statement. International Confederation of Midwives. Retrieved from https://internationalmidwives.org/resources/women-children-and-midwives-in-situations-of-war-and-civil- unrest/
29. International Confederation of Midwives. (2024). Role of the midwife in disaster/emergency preparedness. International Confederation of Midwives. https://internationalmidwives.org/resources/role-of-the-midwife- in-disaster-emergency-preparedness/
30. International Confederation of Midwives. (2023). Health of Women and Children in Disasters. International Confederation of Midwives. https://internationalmidwives.org/wp-content/uploads/eng-health-women-and- children-in-disasters.pdf
13
6. Lähisuhte- ja perevägivalla ohvri ära tundmiseks ning toetamiseks on vaja
ämmaemandaid koolitada ja teha võrgustikupõhist koostööd.
Vägivald on mitmetahuline probleem, mis puudutab paljusid ja põhjustab negatiivseid
tagajärgi nii ohvrile kui ka tema lähedastele. Perevägivalla mõiste hõlmab erinevat tüüpi
vägivalda mitte ainult naiste ja meeste, vaid ka laste ja eakate vastu31. Maailma
Terviseorganisatsioon on väljendanud, et seksuaalne väärkohtlemine kahjustab ohvrite
vaimset, füüsilist ja emotsionaalset heaolu. Lisaks kahjustab see töötajate ja avalikkuse
turvalisust ning organisatsiooni mainet. 2022. aastal oli hinnanguliselt 26% registreeritud
vägivallajuhtudest seotud lapsohvriga või -pealtnägijaga. Leitud on, et paljud vanemad
kasutavad laste suhtes kasvatusvägivalda teadmatusest, oskamatusest või jõuetusest32. Laste
kokkupuude perevägivallaga (sh vanematevahelise vägivalla pealtnägemine) mõjutab nende
tervist, suurendab haavatavust ja kahjustab vaimset heaolu33. Vajalik on luua ühtsed standardid
kõikidele töötajatele ja koostööpartneritele, tagades meetmed väärkohtlemise ennetamiseks ja
lahendamiseks34,35. Ämmaemand puutub oma töös kokku naiste ja lastega, mis võimaldab
neil varakult märgata riske ning pakkuda tuge. Oluline on tõsta ämmaemandate teadlikkust
ja oskusi ohvrite äratundmisel ja nende esmasel toetamisel. Tuleb tõhustada ka
võrgustikupõhist koostööd.
7. Ämmaemandusabi kvaliteediindikaatorite välja töötamine.
Vastavalt Maailma Terviseorganisatsiooni määratlusele loetakse tervishoiuteenust
kvaliteetseks, kui see on kooskõlas patsiendi vajadustega, erialavaldkonna kokkulepete ja
31. Mestdagh, E., Timmermans, O., Fontein-Kuipers, Y., & Van Rompaey, B. (2019). Proactive behaviour in
midwifery practice: A qualitative overview based on midwives’ perspectives. Sexual & Reproductive Healthcare, 20, 87–92.
32. Justiitsministeerium. (n.d.). Vägivallaennetuse kokkulepe. Justiitsministeerium. https://www.just.ee/kuritegevus-ja-selle-ennetus/vagivallaennetuse-kokkulepe
33. World Health Organization. (2021). Violence against women prevalence estimates, 2018: Global, regional and national prevalence estimates for intimate partner violence against women and global and regional prevalence estimates for non-partner sexual violence against women (Licence: CC BY-NC-SA 3.0 IGO). World Health Organization.
34. Kriminaalpoliitika. (n.d.). Kuritegevus Eestis. Kriminaalpoliitika. https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/statistika-ja-uuringud/kuritegevus-eestis
35. Kriminaalpoliitika. (n.d.). Laps perevägivalla pealtnägijana: Lõpparuanne. Kriminaalpoliitika. https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/laps_perevagivalla_pealtna gijana_lopparuanne_isbn.pdf
14
eetiliste väärtustega36. Kvaliteetse tervishoiuteenuse keskmes on patsiendi heaolu, kus
patsiendi maksimaalne tervisetulem on saavutatud eesmärgipäraste kulutustega.
Ämmaemandusabi kvaliteediindikaatorite väljatöötamine võimaldab parandada teenuse
kvaliteeti, anda tõenduspõhist ülevaadet kättesaadavuse vajadusest ning teenuste kulutõhusast
kasutamisest.37Lisaks on selle abil võimalik hinnata riiklikke tervisetulemeid.
Ämmaemandusabi valdkonnas on võimalik kvaliteediindikaatoritena hinnata näiteks:
1. seksuaal- ja reproduktiivtervisealast ämmaemandusabi teenuse kättesaadavust eri
sihtrühmadele ja erinevatel tervishoiutasanditel
2. gestatsioonidiabeediga naiste nõustamist raseduse ajal;
3. jätkuhoolduse kontekstis riskirasedatele teostatud sünnitusjärgseid kontrolluuringuid ja
-analüüse ning nõustamist;
4. raseduse ja sünnitusjärgsel ajal depressiivseid sümptomeid kogenud naiste määra;
5. sünnitusjärgse verekaotuse 500–1000 ml esinemissagedust füsioloogilise sünnituse
korral.
36. World Health Organization. (2020, July 20). Quality health services: Key facts. World Health Organization. 37. De Bruin-Kooistra, M., Amelink, M., Buitendijk, S., & Westert, G. P. (2012). Finding the right indicators
for assessing quality midwifery care. International Journal for Quality in Health Care, 24(3), 301–310. https://doi.org/10.1093/intqhc/mzs006
15
Arengusuundade tegevuskava
ARENGUSUUND EESMÄRK TEGEVUSED SEIRE/ MÕÕDIK
VÕIMALIKUD SIDUSRÜHMAD
AEG
Ämmaemandusabi järjepidev kättesaadavus naistele kogu elukaare jooksul
Ämmaemandusabi kättesaadavuse parandamine ja teenuste laiendamine
Arendada ja integreerida ämmaemandusabi osutatavate teenuste loetellu: - terviklik seksuaalharidus (sh.
grupiteenused), - naise tervise visiit, sh riskiraseda
jälgimine, rasedusriskide järgne hooldus; viljakus ja viljatus,
- raseduskriisinõustamine, sh kriisiväljakutse teenus
Teenused on lisatud tervishoiuteenuste hulka, teenuse rahulolu ja kättesaadavus
Ämmaemandad, Tervisekassa, Sotsiaalministeerium, TTO-d, Tervise Arengu Instituut
Pidev
Skriininguuringute teenuste läbiviimine ämmaemanda poolt kui üks perearsti kvaliteedi süsteemi osa: - emakaelavähi sõeluuring - rinnakabinet - noortenõustamine
Ämmaemanda poolt osutatud skriininguuringud on lisatud perearsti kvaliteedisüsteemi
Ämmaemandad, Tervise Arengu Instituut ja Tervisekassa
Pidev
Sünnitusjärgse raviteekonna juhend
Juhendmaterjalid on valminud
Tervise Arengu Instituut, Tervisekassa, EÄÜ poolt loodud töörühmad, Perearstid, lastearstid, EÕL
2025 alustada
Vastsündinu ja imiku toitmine, sh imetamine
2026 alustada
16
ARENGUSUUND EESMÄRK TEGEVUSED SEIRE/ MÕÕDIK
VÕIMALIKUD SIDUSRÜHMAD
AEG
Statsionaarne ämmaemandusabi vajab regulatsioone ja kodusünnitusabi auditit.
Ühtselt mõistetav ämmaemandusabi riiklikusse õigusloomesse igal tervishoiutasandil.
Kaasajastada: - Tervishoiu korraldamise
seaduses ämmaemanda ja ämmaemandusabi mõiste
- Ämmaemandusabi määrused - Meditsiinitarvikute seadus - Retseptiõiguse määrus
Õigusnormide muudatuste vastuvõtmine ja rakendumine
EÄÜ, Sotsiaalministeerium, Justiitsministeerium, Tervisekassa, Sotsiaalkomisjon
2025–2028
Kodusünnituse auditi läbi viimine Audit on läbi viidud EÄÜ poolt moodustatud töörühm, Tervisekassa
2027
Vaimse tervise probleemid, sh sünnitusjärgne depressioon, mõjutavad olulisel määral kogu pere elukvaliteeti.
Tõhustada ennetust vaimse tervise probleemide avastamisel ämmaemandusabi raames, sh kriisiväljakutsed.
Integreerida ja arendada vaimse tervise nõustamise teenust perinataal- ja reproduktiivperioodis ämmaemanda poolt, sh kriisiväljakutse teenuse võimalus
Teenuse osutamise sagedus, kriisi väljakutsed
Tervisekassa, Sotsiaalministeerium, EÄÜ vastava teema eestvedaja
2025
Luua võimalusi ämmaemandatele vaimse tervise alaste teadmiste omandamiseks perinataal- ja reproduktiivperioodis: - Kraadiõppe võimalused koostöös
kõrgkoolide ja ülikoolidega - Koolituste korraldamine
Avatud on vähemalt magistrikraadi tasemel väljaõpe ämmaemanda kutse suunal; õppe läbinute arv ja rakendamine tööturul; EÄÜ koolituskalendris on igal aastal vähemalt üks vastava teemaline koolitus
Ülikoolid ja kõrgkoolid, Haridusministeerium, EÄÜ vastava teema eesvedaja
Kraadiõpe - 2025/2026 EÄÜ iga- aastane koolitus- kalender
17
ARENGUSUUND EESMÄRK TEGEVUSED SEIRE/ MÕÕDIK
VÕIMALIKUD SIDUSRÜHMAD
AEG
Ämmaemandusabi kliinilises keskkonnas ja ämmaemanda haridus vajab kaasajastamist
Toetada ämmaemandate professionaalset arengut erinevatel tervishoiutasanditel lugupidava mentorlusega, kraadi õppe võimalused ämmaemandusabis ja ämmaemand- doktorantide toetamine
Koostöös TTO-de ja kõrgkoolidega erinevatel tasanditel praktikabaasides võimaldada ämmaemanda üliõpilase juhendajana ämmaemandat
Rahulolu-uuringud Vilistlased, üliõpilased, juhendajad
1x üle aasta
Pädevushindamise tagamine ämmaemandusabi eesmärkide arendamisel, et luua strateegilist konkurentsieelist läbi motiveeritud ja pädevate inimeste.
Pädevushindamise läbinud
Ämmaemandad 2x üle aasta
Laiendada ämmaemandate töövaldkonda, mis vastavad põhi ja jätkuõppe pädevustele ning naise tervise vajadustele kogu elukaare jooksul nii esmatasandil kui statsionaaris, eriarstiabis ning kogukonnapõhistes teenustes.
Ämmaemandate vajadust arvestatakse 1:10 000 elanikuga: Rahulolu uuringud
Perearstid, pereõed, kooliõed, perearstid, TTO-d
Pidev
Jätkuõpe: - Magistriprogrammi avamine
ämmaemandusabi suunal. Doktorantide toetamine doktorantuuri jooksul
Avatud on ämmaemanda kutse suunal vähemalt üks magistriprogramm Artiklite avaldamine ja ettekannete esitamine
EÄÜ vastava teema eestvedaja, Haridusministeerium, kõrg- ja/või ülikoolid, tööandjad Tervishoiutöötajad, - spetsialistid
2025/2026 Pidev
18
ARENGUSUUND EESMÄRK TEGEVUSED SEIRE/ MÕÕDIK
VÕIMALIKUD SIDUSRÜHMAD
AEG
Ämmaemandate roll kriiside mõju ennetamisel ja käsitlemisel on alahinnatud.
Tunnustada ja tugevdada ämmaemandate rolli kriiside, sh pandeemiate ja kliimamuutuste ennetamisel ja käsitlemisel.
Pakkuda ämmaemandatele täiendkoolitusi kriisijuhtimise ja kliimamuutuste ennetuse alal koostöös valdkonna eestvedajatega ning integreerida ämmaemandaid vastavatesse meeskondadesse.
Temaatiliste koolituste läbinute arv; alustatud koostööd erinevate sidusrühmadega
EÄÜ vastava temaatika eestvedaja ja valdkonna spetsialistid
Pidev
Lähisuhte- ja perevägivalla ohvri ära tundmiseks ning toetamiseks on vaja ämmaemandaid koolitada ja teha võrgustikupõhist koostööd.
Lähisuhtevägivalla ennetamine ja käsitlemine
Lähisuhtevägivalla alaste koolituste korraldamisel osalemine ja temaatiliste koolituste informatsiooni jagamine ning arendada võrgustikupõhist koostööd
Koolituste läbinute arv, loodud on võrgustikud ja kontaktide kättesaadavus
EÄÜ vastava temaatika eestvedaja ja võrgustiku partnerid
Pidev
Ämmaemandusabi kvaliteedi- indikaatorite välja töötamine.
Arendada ja rakendada kvaliteedi- indikaatoreid ämmaemandusabis, et tagada kõrge teenuste tase.
Viia läbi esmatasandi ämmaemandusabi audit
Teenuste kvaliteedi hindamine läbi rahulolu-uuringute ja tervisenäitajate
Tervisekassa, EÄÜ poolt moodustatud töörühma
2027
Arendada ja luua esmatasandi ämmaemandusabi teenuste kvaliteediindikaatorid: - Gestatsioonidiabeediga rase; - Raseduse ajal ja sünnitusjärgselt
depressiivseid sümptomeid kogenud naised;
- Seksuaal ja reproduktiivtervisega seotud ennetus erivanuserühmas naistele
Tervisekassaga koostöös on valminud kvaliteediindikaatorid ja viidud läbi esmane analüüs
EÄÜ poolt moodustatud töörühm koostöös Tervisekassaga
2026 2027 2028-2030
Eesti Ämmaemandate Ühingu arengusuunad
2025–2030
3
Arengusuundade töörühm: Asta Olonen (ämmaemand Järvamaa Haigla), Eglyd Marion
Esken (üliõpilane Tallinna Tervishoiu Kõrgkool), Eva Kuslap (ämmaemand Tartu Ülikooli
Kliinikum), Irena Bartels (ämmaemand Eesti Ämmaemandate Ühing), Karolin Köörna
(ämmaemand Tartu Ülikooli Kliinikum), Kristi Sims (ämmaemand Ida-Tallinna Keskhaigla),
Leiki Karuse (ämmaemand ja pereõde Laagri Perearstikeskus OÜ), Merit Taim
(ämmaemand Viljandi Tervisekeskus OÜ ja õppejõud-lektor Tartu Tervishoiu Kõrgkool),
Velly Roosileht (ämmaemand ja vaimse tervise õde AS Medicum Tervishoiuteenused).
Retsensendid: Aili Kütt (ämmaemand Lääne-Tallinna Keskhaigla), Annely Kärema
(ämmaemand Ida-Tallinna Keskhaigla), Kadri Madar (ämmaemand Lääne-Tallinna
Keskhaigla), Kaire Sildver (ämmaemand ja õppejõud-juhtivlektor Tallinna Tervishoiu
Kõrgkool), Kairit Pärlist (ämmaemand Lääne-Tallinna Keskhaigla), Katrin Klein
(ämmaemand ja õppejõud-lektor Tallinna Tervishoiu Kõrgkool), Liis Raag (ämmaemand
Eesti Ämmaemandate Ühing), Tiina Lille (Ämmaemand Saku Tervisekeskus), Tiivi Häide
(ämmaemand ja õppejõud-vanemõpetaja Tartu Tervishoiu Kõrgkool), Triin Villemson
(ämmaemand Lääne-Tallinna Keskhaigla).
Keeletoimetaja: Lisete Reiljan
4
Sissejuhatus
Eesti Ämmaemandate Ühingu arengusuunad hõlmavad ämmaemanduse tegevusi ja eesmärke
erinevates tervishoiu valdkondades ning tasanditel. Eesti Ämmaemandate Ühing edendab
koostööd teiste erialade spetsialistidega, patsiendiohutust, kvaliteetset tervishoiuteenust,
tervisenäitajate parandamist ning ämmaemanda kutse teadvustamist ühiskonnas laiemalt.
Arengusuundade aluseks on võetud „Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030“, Strateegia
„Eesti 2035“, Eesti õenduse ja ämmaemanduse strateegia 2021-2030 ning „Haridusvaldkonna
arengukava 2021–2035“ eesmärke, mida on seostatud mõjuga ämmaemandate tööle ning
rollile haridus- ja tervishoiuvaldkonnas:
1. Hariduse ja tervise põimumine. Haridusvaldkonna arengukava rõhutab üldpädevuste,
sealhulgas enesemääratluspädevuse arendamist, mis on tihedalt seotud vaimse ja füüsilise
tervisega. Ämmaemandatel on siin oluline roll terviseteadlikkuse edendamisel.
Ämmaemandatel on võimalik oma pädevusi rakendada haridusasutustes, pakkudes
tervisekasvatust ja oma teenuseid ennetusprogrammides.
2. Rahvastiku tervise väljakutsed. Eestis on madal sündimus ja keskmise sünnitusea tõus.
Lisaks jääb laste arv naise kohta alla taastetaseme. Ämmaemandatel on siin võtmeroll
pakkuda toetust ja nõustamist, aidates naistel teha teadlikke otsuseid seoses
pereplaneerimisega. Aastaks 2035 on iga neljas Eesti elanik 65-aastane või vanem.
Ämmaemandate töö fookus hõlmab ka menopausis ja vanemaealiste naiste nõustamist ning
toetamist.
3. Tervishoiusüsteemi ja personali arendamine. Rahvastiku muutustest tulenevate
nõudmiste tõttu on oluline osaleda elukestvas õppes, säilitades niimoodi oma kutsealast
pädevust ja kohanemisvõimet. Oluline on personali järjepidev koolitamine, pädevuse
hindamine ning võimekuse kasvatamine, sh magistrikraadi omandamine, et tervishoius
töötaksid motiveeritud ja kompetentsed spetsialistid.
4. Eesti strateegilised eesmärgid ja ämmaemandate roll. Sotsiaalse ja majandusliku
ebavõrdsuse vähendamiseks saavad ämmaemandad panustada tervishoiuteenuste
osutamisse ja haridusse, pakkudes juurdepääsu ämmaemandusabile nn kogukonna
ämmaemandatena “väljaspool tõmbekeskusi”.
5
Rahvusvaheline Ämmaemandate Konföderatsioon (International Confederation of Midwives
– ICM) ja Maailma Terviseorganisatsioon (World Health Organisation – WHO) sõnastavad
ämmaemanduse kutsealase raamistiku ja erialase filosoofia, mis keskendub naiste ja laste
tervise edendamisele ning perede toetamisele läbi järjepideva hoolduse. Oluline on väärtustada
ämmaemandaid nii tööturul ja töökeskkonnas kui ka laiemalt ühiskonnas, samuti toetada
kolleege ja järelkasvu1.
Ämmaemandusabi mängib olulist rolli 2030. aasta kestliku arengu eesmärkide saavutamisel,
toetades naiste, laste ja noorukite tervist ning heaolu. Selle eesmärk pole vaid ennetatavate
surmade vähendamine, vaid ka ühiskondade muutmine nii, et igaüks saab kasutada oma õigust
tervisele ja heaolule. Kvaliteetse ämmaemandusabi arendamine ja jätkusuutlike lahenduste
loomine tugevdavad tervishoiusüsteeme, edendavad sotsiaalset võrdsust ja on väiksema
süsiniku jalajäljega (näiteks rinnaga toitmise toetamine).2 Kirjeldatut toetab Maailma
Terviseorganisatsioon, mille dokumendis on välja toodud jätkusuutlikkus ja prognoositav
rahastus, et tagada tervishoiuteenuste kvaliteet ja võrdsus kõigile. Ämmaemandusabi on oluline
osa ülemaailmsetest tervisealgatustest, mis hõlmavad tõenduspõhiste tervishoiulahenduste
rakendamist ja tervishoiuasutuste uuendamist, et parandada ligipääsu ja pakkuda jätkusuutlikke
teenuseid. Lisaks aitab kliimamuutustele vastupidavate tervishoiusüsteemide rajamine kaitsta
tervist ja parandada haavatavate elanikkonnarühmade heaolu.3
Ämmaemanda pädevuses on tõenduspõhise ämmaemandusabi osutamine normaalse
bioloogilise, psühholoogilise, sotsiaalse ja kultuurilise reproduktiivtervise alal, tüsistuste
õigeaegne ennetamine, konsulteerimine ja suunamine teiste teenuste juurde, tehes koostööd ja
austades naiste individuaalseid otsuseid, sh tugevdada nende võimekust hoolitseda iseenda ja
oma perede eest.1 WHO dokument „Üleminek ämmaemanduslikele hooldusmudelitele:
Globaalne seisukoht“ („Transitioning to midwifery models of care: global position paper.“
WHO 2024) toetab ämmaemandusabi rakendamist kui tõhusat ja kulusäästlikku strateegiat
1. World Health Organization. (2024, May 3). Strengthening the skills of future midwives [News release] 2. The United Nations Population Fund, World Health Organization, & International Confederation of
Midwives. (2021). The state of the world’s midwifery 2021 (ISBN 9789211295092). United Nations Population Fund. https://www.unfpa.org/sites/default/files/pub-pdf/21-038-UNFPA-SoWMy2021-Report- ENv4302.pdf
3. All for Health, Health for All: investment case 2025-2028. Geneva: World Health Organization; 2024. Licence: CC BY-NC-SA 3.0 IGO
6
naiste ja vastsündinute tervisetulemuste parandamiseks, vähendades samas põhjendamatuid
meditsiinilisi sekkumisi.
Eesti tervishoius puudub ühtne arusaam ämmaemanda kutsealasest pädevusest. Puudub
süstemaatiline kutsealase täiendusõppe koordineerimine. Lisaks takistavad sageli
täienduskoolituste väljatöötamist, koordineerimist ja koolitusel osalemist tervishoiuasutuste
rahalised ja korralduslikud probleemid. Samuti ei jõustu õigusaktide muudatused, mis toetaksid
kutseala arengut, piisavalt kiiresti.
Eesti Ämmaemandate Ühing algatas 2022. aastal koostöös Sotsiaalministeeriumiga
õigusaktide uuendamise protsessi. Uuendamisel on õigusaktid „Nõuded ämmaemandusabi
iseseisvalt osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele, aparatuurile, töövahenditele ja
ravimitele“; „Iseseisvalt osutada lubatud ämmaemandusabiteenuste loetelu ja nende hulka
kuuluvad tegevused ning kodusünnitusabi osutamise tingimused ja kord“; „Tervishoiuteenuste
korraldamise seadus“ ja „Meditsiiniseadme seadus“. 2023. aastal ka uuendati ja viidi
vastavusse rahvusvaheliste soovitustega ämmaemandusabi osutamiseks ämmaemanda
kutsestandardeid tase 6 ja tase 7. Kaks korda aastas on võimalik Eesti Ämmaemandate Ühingu
kutsekomisjonile esitada pädevushindamiseks vajalikud dokumendid. 2019. aastal uuendati
ämmaemanduseetika koodeksit. Aastatel 2019–2024 on järjepidevalt uuendatud Eesti
Ämmaemandate Ühingu kodulehte ja ühingule kuuluvat perekool.ee portaali.
Ämmaemandusterminoloogia arendamiseks on moodustatud Tartu Ülikooli õendusteaduse
magistriõppekava juurde töörühm. 2023. aastal anti välja koostöös Tervisekassaga peredele
suunatud väljaanne „Me saame lapse“. Seoses patsiendikindlustuse seaduse jõustumisega tuleb
kokku leppida tervishoiutöötajate vastutuspiirid tervishoius ning terviseinfo jagamine
tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi vahel. Sotsiaalministeeriumi juurde loodud õendusarenduse
nõukogus viiakse ellu Eesti õenduse ja ämmaemanduse strateegia 2021-2030 eesmärke.
7
Ämmaemandusabi arengusuunad
1. Ämmaemandusabi järjepidev kättesaadavus naistele kogu elukaare jooksul: ennetus;
seksuaalharidus; viljakuse ja viljatuse teemal nõustamine; skriininguuringud;
antenataalne ja sünnitusjärgne hooldus; vastsündinu ja imiku hooldus; üleminekueas
naiste nõustamine.
2023. aastal oli Eestis püsivalt emakakaelavähi sõeluuringus osalejate määr madal,
moodustades vaid 63,8%, samuti rinnavähi sõeluuringus osalejate määr, mis oli 64,5%4.
Aastatel 2019–2023 oli ämmaemanda kontaktvastuvõttude arv vahemikus 148 602–166 859.
Kontaktvastuvõttude hulgas on rasedusaegsed ja sünnitusjärgsed visiidid. Arvestades Eestis
2024. aasta seisu, kus erinevas eas naiste arv on üle 700 000, siis ämmaemanda pädevuses
olevate naise reproduktiivtervise visiitide, sh skriininguuringud, arv võiks olla kolmekordne.
Rasedusaegsete külastuste koguarv on aastatel 2019–2023 langenud, on tõusnud rasedate
keskmine visiitide arv ämmaemanda juurde, mis oli 2019. aastal 6,9, kuid 2023. aastal 8,35.
2019. aastal tegid ämmaemandad kokku 515 koduvisiiti, mis kasvas 2022. aastaks 4526 peale6.
Keskmine rasedusaegsete ja koduvisiitide arvu kasv viitab sellele, et ämmaemandate roll on
muutumas ja laienemas, pakkudes anamneesist tulenevat paindlikku naise ja perekeskset
hooldust.
Ämmaemandaid tuleb rakendada koostööpartneritena tervisekasvatuse ja pereplaneerimise
teemade käsitlemisel koolitervishoius. Tuginedes koolitervishoiuteenust reguleerivatele
õigusaktidele on koolitervishoiuteenuse osutajal kohustus teha koostööd koolitöötajate,
lapsevanemate ning teiste erialade spetsialistidega. Ämmaemandate integreerimisel
koolitervishoidu on vaja koolitervishoiuteenust reguleerivas määruses „Koolitervishoiuteenust
osutava õe tegevused ning nõuded õe tegevuste ajale, mahule, kättesaadavusele ja asukohale“
4. Tervishoiu Arengu Instituut. (2024, august). VSR12: Emakakaelavähi sõeluuringu sihtrühma hõlmatus
uuringuga vanuse järgi. Tervishoiu Arengu Instituut. 5. Tervishoiu Arengu Instituut. (2024, september). SR43: Sünnitajate rasedusaegne jälgimine naise elukoha
järgi. September 2024. Tervishoiu Arengu Instituut. 6. Tervishoiu Arengu Instituut. (2024, september). AV29: Õe ja ämmaemanda iseseisvad ambulatoorsed
vastuvõtud ja koduvisiidid ning visiidid 100 elaniku kohta vanuserühma, ameti ja maakonna järgi. Tervishoiu Arengu Instituut.
8
sõnastust muuta, muutes koolitervishoiuteenuse osutajaks õe asemel tervishoiutöötaja.
Ämmaemandatel on kandev roll reproduktiivtervisega seotud ennetustegevuses.
Aastatel 2019–2023 on raseduse katkestamise üldarv vähenenud. Vanuserühm 35–45 (32–34%
raseduse katkestamist omal soovil) moodustab ligikaudu kolmandiku kõigist raseduse
katkestamistest Eestis.7 Sugulisel teel levivate haiguste esinemissagedus on Eestis aastatel
2019–2023 järk-järgult tõusutendentsiga eelkõige noorte hulgas8. Paljude nakkushaiguste eest
saab end kaitsta vaktsineerimisega. Positiivne on, et 2024. aasta veebruarist vaktsineeritakse
riikliku immuniseerimiskava alusel HPV vastu 12–18-aastaseid tüdrukuid ja poisse. Oluline
on jätkata haiguste ennetamist ja teadlikkuse tõstmist. Tervishoiutöötajal sh ämmaemandal
on oluline roll pere/lapsevanemate toetamisel immuniseerimisalasel nõustamisel. Kõrge
vaktsineerimisega hõlmatus aitab säilitada kogukonna immuunsust ning vähendada nii
haigestumist kui ka viiruste levikut.
Rasedusaegsete riskitegurite hulgas on varasem keisrilõige, kunstlik viljastamine,
hüpertensioon, rasedusaegne aneemia, insuliinsõltuv diabeet ja urogenitaalinfektsioonid, mis
vajavad sagedasemat jälgimist. Eestis on ülekaaluliste laste ja noorte arv aastate jooksul
oluliselt kasvanud, seda enim naiste seas9,10. Ülekaalulisus on terviserisk kogu elukaare
jooksul, millel on muuhulgas ka oluline mõju pereplaneerimisele ja raseduse kulule. Näiteks
tõstab ülekaalulisus gestatsioonidiabeedi (GDM) esinemise riski raseduse jooksul. 40% naistel,
kellel on GDM avaldunud raseduse esimesel poolel kujuneb kümne aasta jooksul välja 2. tüüpi
insuliinsõltuv diabeet.11 Tervise ja elustiili harjumused kujunevad välja varases eas ning
omavad pikaajalist mõju füüsilisele ja vaimsele tervisele, suurendades hilisemas elus
7. Tervishoiu Arengu Instituut. (2024, september). RK01: Raseduse katkemised/katkestamised liigi, naise
vanuserühma ja elukoha järgi. Tervishoiu Arengu Instituut. Retrieved from https://www.tai.ee 8. Tervishoiu Arengu Instituut. (2024, september). NH02: Valitud nakkushaiguste registreeritud juhtude arv ja
kordaja 100 000 elaniku kohta soo ja vanuserühma järgi. Tervishoiu Arengu Instituut. Retrieved from https://www.tai.ee
9. Tervise Arengu Instituut. (2024). Rahvastiku tervise aastaraamat 2024: Eesti rahvastiku tervis ja selle mõjurid. Fookusteema: toitumine (lk 50–51). Tervise Arengu Instituut. https://tai.ee/sites/default/files/2024- 07/TAI%20aastaraamat%202024_WEB.pdf
10. Oja, L., Piksööt, J., Haav, A., jt. (2023). Eesti kooliõpilaste tervise-käitumine. 2021/2022. õppeaasta uuringu raport. Tervise Arengu Instituut. https://www.tai.ee/sites/default/files/2024- 01/Eesti%20kooli%C3%B5pilaste%20tervisek%C3%A4itumine.pdf
11. World Health Organization. (2014). Diagnostic criteria and classification of hyperglycaemia first detected in pregnancy (pp. 1–63). World Health Organization. https://iris.who.int/bitstream/handle/10665/85975/WHO_NMH_MND_13.2_eng.pdf?sequence=1
9
krooniliste haiguste riski.
Jätkusuutlik ja tõenduspõhine ämmaemandusabi sünnitusjärgsel perioodil on oluline, et
ennetada tüsistusi, soodustada vastsündinu ja imiku arengut ning toetada perede heaolu12.
Maailma Terviseorganisatsioon soovitab imikut toita vaid rinnapiimaga kuni pooleaastaseks
saamiseni13. Tervise Arengu Instituudi statistikast selgub, et 2023. aastal olid täielikul
rinnapiima toidul ühenädalaselt 78% (2022 80%), ühekuuselt 70% (2022 72%), kolmekuuselt
57% (2022 58%) ja kuuekuuselt 16% imikutest (2022 18%). Rinnapiimatoidul olevate laste
osakaal on püsinud samal tasemel alates 2016. aastast, kuid samal ajal väheneb ainult
rinnapiima saavate laste osakaal14. Oluline on tähtsustada rinnapiima kasulikkust ja
rinnapiimaga toitmist ning ühtlustada ämmaemanda poolset imetamisnõustamise
kättesaadavust üle riigi.
2. Statsionaarne ämmaemandusabi vajab regulatsioone ja kodusünnitusabi auditit.
Ämmaemanda praktika jaoks olulised sünnitusega seotud pädevused on füsioloogilise
sünnituse edendamine, spontaanse vaginaalse sünnituse jälgimine ja komplikatsioonide
ennetamine, vastsündinu esmane hooldus15. Tõusnud on keisrilõigete osakaal (21,0%
2022.aastal, 21,3% 2023.aastal), sünnituse medikamentoosne valutustamine ja riskirasedate
arv. Need on omakorda tõstnud ämmaemanda individuaalse hoolduse pakkumise vajadust.
2023. aastal teostati kliiniline audit „Ämmaemandustegevused ja nende dokumenteerimine
haiglas toimuva normaalse sünnituse ajal“, kus toodi välja kitsaskohad: puudub ühtne
sünnitusabi-spetsiifilise anamneesi vorm või partogramm sekkumiste ja jälgimise kohta, mis
lähtuks normaalse sünnituse käsitlemise juhendist. Meditsiinilise sünniregistri järgi esines
12. WHO recommendations on maternal and newborn care for a positive postnatal experience. Geneva: World
Health Organization; 2022. Licence: CC BY-NC-SA 3.0 IGO. 13. World Health Organization. (2021). The WHO global strategic directions for nursing and midwifery (2021–
2025). World Health Organization. Retrieved from https://iris.who.int/bitstream/handle/10665/344562/9789240033863-eng.pdf?sequence=1
14. Tervishoiu Arengu Instituut. (2024, september). SR91: Imikute rinnapiimaga toitmine toitmise kestuse ja maakonna järgi. Tervishoiu Arengu Instituut. Retrieved from https://www.tai.ee
15. International Confederation of Midwives. (2018). ICM essential competencies for midwifery practice. International Confederation of Midwives. Retrieved from https://internationalmidwives.org/resources/essential-competencies-for-midwifery-practice/
10
2023. aastal üle 1000 ml verekaotust 3,6% dokumenteeritud juhtudest16. Lisaks üle 1000 ml
verekaotuse dokumenteerimise, taga kvaliteetse ämmaemandusabi kuni 1000 ml
dokumenteerimine ja sellega seotud terviseseisundist tulenevad terviseriskid. Juhend
normaalse sünnituse käsitlemiseks sisaldab soovitust sünnitusjärgse verejooksu
profülaktikaks, kuid selles puudub edasine käsitlus patoloogilise verejooksu korral.
Maailma Terviseorganisatsiooni välja töötatud sünnituse jälgimise juhendi eesmärk on
rõhutada positiivset sünnituskogemust ja tagada kvaliteetne raviteenus. Õigusaktide
ajakohastamine vastavalt praktika arengule tagab kvalifitseeritud tervishoiutöötajate osakaalu
teenuste hindamisel nii riiklikul kui ka ülemaailmsel tasandil.17,18 Planeeritud ja assisteeritud
kodusünnituste arv jääb läbi aastate alla 1%19. Eestis on olemas ravijuhend ja sotsiaalministri
määrus kodusünnituse osutamiseks. Eestis puudub sünnitusabi osutavatel tervishoiuasutustel
ühtne regulatsioon statsionaarse ämmaemandusabi osutamiseks füsioloogilise sünnituse
korral ja sünnitusjärgsel perioodil. Kodusünnituse puhul ei ole teostatud auditit.
3. Vaimse tervise probleemid, sh sünnitusjärgne depressioon, mõjutavad olulisel määral
kogu pere elukvaliteeti.
Positiivsed ja toetavad perekonnasuhted panevad aluse lapse arengule ja heaolule. Perekonnas
esinevad konfliktid ja vägivald kahjustavad lapse vaimset ja füüsilist tervist20. Negatiivne
sünnikogemus ja sünnitusjärgne depressioon mõjutavad nii naise tervist kui ka lapse arengut.
Uuringute andmetel kogeb negatiivset sünnikogemust keskmiselt 25–38% naistest. On leitud,
et negatiivne sünnikogemus mõjutab vanemlust, soodustab posttraumaatilise stressihäire
16. Tervise Arengu Instituut. (n.d.). Meditsiiniline sünniregister. Tervise Arengu Instituut. Retrieved from https://www.tai.ee
17. World Health Organization. (n.d.). Global strategy for women’s, children’s and adolescents’ health. World Health Organization. Retrieved from https://apps.who.int/gb/ebwha/pdf_files/WHA76/A76_5-en.pdf
18. European Commission. (n.d.). Monitoring access to healthcare to improve policy making: Opinion by the Expert Panel on Effective Ways of Investing in Health (EXPH). European Commission. Retrieved from https://health.ec.europa.eu/document/download/260c2cad-c4ed-4c70-943f- de953327c96b_en?filename=factsheet_benchmarking_healthcareaccess_en.pdf
19. Tervishoiu Arengu Instituut. (2024, september). SR68: Sünnid sünnikoha, elulisuse ja raseduskestuse järgi. Tervishoiu Arengu Instituut. Retrieved from https://www.tai.ee/et
20. Bastos, M. H., Furuta, M., Small, R., McKenzie-McHarg, K., & Bick, D. (2015). Debriefing interventions for the prevention of psychological trauma in women following childbirth. Cochrane Database of Systematic Reviews, 2015(4). https://doi.org/10.1002/14651858.CD007194.pub2
11
esinemist (20%)20,21 ning põhjustab hirmu järgneva sünnituse ees21. Sünnitusjärgse perioodi
koduvisiidi käigus on ämmaemand see, kes oskab hinnata naise ja pere abivajadust nii
vaimse tervise probleemide kui ka sotsiaalse toimetuleku osas. Ämmaemand saab pakkuda
esmast abi, suunata edasi erialaspetsialistile, sotsiaaltöötajale ning planeerida korduvat
visiiti.
4. Ämmaemandusabi kliinilises keskkonnas ja ämmaemanda haridus vajab
kaasajastamist
2013. aastal oli töötavaid ämmaemandaid 431. isikut, 2023. aastaks oli see arv 52322.
Ämmaemandate järelkasvu kujunemist mõjutavad haridus, organisatsioonikultuur,
autonoomia, juhendamine ja kogemused, mida omakorda mõjutavad teadmiste, käitumise ja
hoiakute edendamise terviklik lähenemine23. Juhendatav vajab kutsealaseks arenguks
juhendaja pidevat refleksiooni24,25. Ämmaemandusabi jätkusuutlikkuse ja järelkasvu
tagamiseks on oluline keskenduda hariduse ja juhtimisoskuste arendamisele. Õppejõudude
kvaliteedi ja arvu suurendamine nõuab parimate õpetamismeetodite ning digitehnoloogia
oskuste koolitusi. Oluline on koostöö kliiniliste asutustega ämmaemanda pädevuse
rakendamiseks kõikidel tervishoiu suundadel ning riiklikke ja piirkondlikke programme, mis
tagaksid võrdse ligipääsu koolitustele ja mentorlusvõimalustele, kus juhendaja on
ämmaemand.1,26 Rahvusvahelised organisatsioonid, sealhulgas WHO ja ICM, soovitavad tõsta
ämmaemandate haridusstandardeid, et tagada kvaliteetsete hooldusteenuste osutamine.
Magistrikraad ämmaemanduses hõlmab nii erialaseid kui ka ühiskondlikke vajadusi kliinilises
21. Bachmann N, Signorell A, Oelhafen S. Perinatal mental disorders in Switzerland‚ÄØ: prevalence estimates
and use of mental-health services. 2017; (March). Swiss Med Wkly. 2017 Mar 7:147:w14417. https://doi/10.4414/smw.2017.14417. eCollection 2017.
22. Tervishoiu Arengu Instituut. (2024, august). THT001: Tervishoiutöötajad, täidetud ametikohad ja ületunnid ameti järgi. Tervishoiu Arengu Instituut. Retrieved from https://www.tai.ee/et
23. Dudley Group NHS Foundation Trust. (2019, October). Careers in midwifery. Retrieved from https://www.dgft.nhs.uk/wp-content/uploads/2020/09/Careers-in-midwifery-October-2019.pdf
24. Gillen, P. (2019). Connecting status and professional learning: An analysis of midwives' careers using the PLACE© model. Education Sciences, 9(4), 256. https://doi.org/10.3390/educsci9040256
25. International Confederation of Midwives. (n.d.). Mentoring guidelines for midwives. Retrieved from https://internationalmidwives.org/resources/mentoring-guidelines-for-midwives/
26. World Health Organization. (2024). Transitioning to midwifery models of care: Global position paper. Geneva: World Health Organization. Licence: CC BY-NC-SA 3.0 IGO. Retrieved from https://iris.who.int/bitstream/handle/10665/379236/9789240098268-eng.pdf?sequence=1
12
keskkonnas, juhtimises, eestvedamisel, mentorluses, uurimistöös ja tõenduspõhises praktikas.
Ämmaemandusabi valdkonna magistrikraad avab võimalusi spetsialiseerunud ametikohtadele,
nagu mentor ämmaemand või kliiniline spetsialist ämmaemandusabi valdkonnas (näiteks
gestatsioonidiabeedi nõustaja, viljakuse ja viljatuse nõustaja jm). Samuti pakub
ämmaemandusabi valdkonna magistrikraad võimalust juhtimise ja tervishoiupoliitika alal,
andes ämmaemandatele võimaluse kaitsta emade ja vastsündinute tervist organisatsiooni-,
riigi- ja globaalsel tasandil, parendades tervishoiuteenuste kättesaadavust, kvaliteeti ja
võrdsust.1,27 Eestis ei ole analüüsitud ämmaemanda pädevuspõhist rakendatavust ning seda,
kas isikuline kasv viitab täiskoormusele või osakoormusele. Samuti ei ole ämmaemandale
suunatud magistri programme.
5. Ämmaemandate roll kriiside mõju ennetamisel ja käsitlemisel on alahinnatud.
Ämmaemandaid tuleb rakendada pandeemiate, kliimamuutuste ja muude kriiside korral.
Ämmaemandate panus hädaolukordade vähendamisse, valmisolek ning ettevalmistus
kriisisituatsioonis on vajalik. See aitab tagada järjepidevat teenuse osutamist nii emadele kui
ka lastele, sh imetamise tugi kriisisituatsioonides.28 Rahvusvaheline Ämmaemandate
Konföderatsioon soovitab ämmaemandaid kaasata valitsuse ja organisatsioonide valmisoleku
programmidesse ning kasutada neid kriisi ajal oma meeskonna osana. Vajalik on
ämmaemandaid järjepidevalt koolitada hädaolukorras tegutsemisel ja kriisisituatsioonides
toimetulemisel 28,29,30.
27. International Confederation of Midwives. (2024). Guidance for meeting the ICM global standards for
midwifery education (2021): Practical/clinical experience supplementary guide. The Hague: International Confederation of Midwives. Retrieved from https://internationalmidwives.org/resources/guidance-for- meeting-the-icm-global-standards-for-midwifery-education-practical-clinical-experience/
28. International Confederation of Midwives. (n.d.). Women, children and midwives in situations of war and civil unrest: Position statement. International Confederation of Midwives. Retrieved from https://internationalmidwives.org/resources/women-children-and-midwives-in-situations-of-war-and-civil- unrest/
29. International Confederation of Midwives. (2024). Role of the midwife in disaster/emergency preparedness. International Confederation of Midwives. https://internationalmidwives.org/resources/role-of-the-midwife- in-disaster-emergency-preparedness/
30. International Confederation of Midwives. (2023). Health of Women and Children in Disasters. International Confederation of Midwives. https://internationalmidwives.org/wp-content/uploads/eng-health-women-and- children-in-disasters.pdf
13
6. Lähisuhte- ja perevägivalla ohvri ära tundmiseks ning toetamiseks on vaja
ämmaemandaid koolitada ja teha võrgustikupõhist koostööd.
Vägivald on mitmetahuline probleem, mis puudutab paljusid ja põhjustab negatiivseid
tagajärgi nii ohvrile kui ka tema lähedastele. Perevägivalla mõiste hõlmab erinevat tüüpi
vägivalda mitte ainult naiste ja meeste, vaid ka laste ja eakate vastu31. Maailma
Terviseorganisatsioon on väljendanud, et seksuaalne väärkohtlemine kahjustab ohvrite
vaimset, füüsilist ja emotsionaalset heaolu. Lisaks kahjustab see töötajate ja avalikkuse
turvalisust ning organisatsiooni mainet. 2022. aastal oli hinnanguliselt 26% registreeritud
vägivallajuhtudest seotud lapsohvriga või -pealtnägijaga. Leitud on, et paljud vanemad
kasutavad laste suhtes kasvatusvägivalda teadmatusest, oskamatusest või jõuetusest32. Laste
kokkupuude perevägivallaga (sh vanematevahelise vägivalla pealtnägemine) mõjutab nende
tervist, suurendab haavatavust ja kahjustab vaimset heaolu33. Vajalik on luua ühtsed standardid
kõikidele töötajatele ja koostööpartneritele, tagades meetmed väärkohtlemise ennetamiseks ja
lahendamiseks34,35. Ämmaemand puutub oma töös kokku naiste ja lastega, mis võimaldab
neil varakult märgata riske ning pakkuda tuge. Oluline on tõsta ämmaemandate teadlikkust
ja oskusi ohvrite äratundmisel ja nende esmasel toetamisel. Tuleb tõhustada ka
võrgustikupõhist koostööd.
7. Ämmaemandusabi kvaliteediindikaatorite välja töötamine.
Vastavalt Maailma Terviseorganisatsiooni määratlusele loetakse tervishoiuteenust
kvaliteetseks, kui see on kooskõlas patsiendi vajadustega, erialavaldkonna kokkulepete ja
31. Mestdagh, E., Timmermans, O., Fontein-Kuipers, Y., & Van Rompaey, B. (2019). Proactive behaviour in
midwifery practice: A qualitative overview based on midwives’ perspectives. Sexual & Reproductive Healthcare, 20, 87–92.
32. Justiitsministeerium. (n.d.). Vägivallaennetuse kokkulepe. Justiitsministeerium. https://www.just.ee/kuritegevus-ja-selle-ennetus/vagivallaennetuse-kokkulepe
33. World Health Organization. (2021). Violence against women prevalence estimates, 2018: Global, regional and national prevalence estimates for intimate partner violence against women and global and regional prevalence estimates for non-partner sexual violence against women (Licence: CC BY-NC-SA 3.0 IGO). World Health Organization.
34. Kriminaalpoliitika. (n.d.). Kuritegevus Eestis. Kriminaalpoliitika. https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/statistika-ja-uuringud/kuritegevus-eestis
35. Kriminaalpoliitika. (n.d.). Laps perevägivalla pealtnägijana: Lõpparuanne. Kriminaalpoliitika. https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/laps_perevagivalla_pealtna gijana_lopparuanne_isbn.pdf
14
eetiliste väärtustega36. Kvaliteetse tervishoiuteenuse keskmes on patsiendi heaolu, kus
patsiendi maksimaalne tervisetulem on saavutatud eesmärgipäraste kulutustega.
Ämmaemandusabi kvaliteediindikaatorite väljatöötamine võimaldab parandada teenuse
kvaliteeti, anda tõenduspõhist ülevaadet kättesaadavuse vajadusest ning teenuste kulutõhusast
kasutamisest.37Lisaks on selle abil võimalik hinnata riiklikke tervisetulemeid.
Ämmaemandusabi valdkonnas on võimalik kvaliteediindikaatoritena hinnata näiteks:
1. seksuaal- ja reproduktiivtervisealast ämmaemandusabi teenuse kättesaadavust eri
sihtrühmadele ja erinevatel tervishoiutasanditel
2. gestatsioonidiabeediga naiste nõustamist raseduse ajal;
3. jätkuhoolduse kontekstis riskirasedatele teostatud sünnitusjärgseid kontrolluuringuid ja
-analüüse ning nõustamist;
4. raseduse ja sünnitusjärgsel ajal depressiivseid sümptomeid kogenud naiste määra;
5. sünnitusjärgse verekaotuse 500–1000 ml esinemissagedust füsioloogilise sünnituse
korral.
36. World Health Organization. (2020, July 20). Quality health services: Key facts. World Health Organization. 37. De Bruin-Kooistra, M., Amelink, M., Buitendijk, S., & Westert, G. P. (2012). Finding the right indicators
for assessing quality midwifery care. International Journal for Quality in Health Care, 24(3), 301–310. https://doi.org/10.1093/intqhc/mzs006
15
Arengusuundade tegevuskava
ARENGUSUUND EESMÄRK TEGEVUSED SEIRE/ MÕÕDIK
VÕIMALIKUD SIDUSRÜHMAD
AEG
Ämmaemandusabi järjepidev kättesaadavus naistele kogu elukaare jooksul
Ämmaemandusabi kättesaadavuse parandamine ja teenuste laiendamine
Arendada ja integreerida ämmaemandusabi osutatavate teenuste loetellu: - terviklik seksuaalharidus (sh.
grupiteenused), - naise tervise visiit, sh riskiraseda
jälgimine, rasedusriskide järgne hooldus; viljakus ja viljatus,
- raseduskriisinõustamine, sh kriisiväljakutse teenus
Teenused on lisatud tervishoiuteenuste hulka, teenuse rahulolu ja kättesaadavus
Ämmaemandad, Tervisekassa, Sotsiaalministeerium, TTO-d, Tervise Arengu Instituut
Pidev
Skriininguuringute teenuste läbiviimine ämmaemanda poolt kui üks perearsti kvaliteedi süsteemi osa: - emakaelavähi sõeluuring - rinnakabinet - noortenõustamine
Ämmaemanda poolt osutatud skriininguuringud on lisatud perearsti kvaliteedisüsteemi
Ämmaemandad, Tervise Arengu Instituut ja Tervisekassa
Pidev
Sünnitusjärgse raviteekonna juhend
Juhendmaterjalid on valminud
Tervise Arengu Instituut, Tervisekassa, EÄÜ poolt loodud töörühmad, Perearstid, lastearstid, EÕL
2025 alustada
Vastsündinu ja imiku toitmine, sh imetamine
2026 alustada
16
ARENGUSUUND EESMÄRK TEGEVUSED SEIRE/ MÕÕDIK
VÕIMALIKUD SIDUSRÜHMAD
AEG
Statsionaarne ämmaemandusabi vajab regulatsioone ja kodusünnitusabi auditit.
Ühtselt mõistetav ämmaemandusabi riiklikusse õigusloomesse igal tervishoiutasandil.
Kaasajastada: - Tervishoiu korraldamise
seaduses ämmaemanda ja ämmaemandusabi mõiste
- Ämmaemandusabi määrused - Meditsiinitarvikute seadus - Retseptiõiguse määrus
Õigusnormide muudatuste vastuvõtmine ja rakendumine
EÄÜ, Sotsiaalministeerium, Justiitsministeerium, Tervisekassa, Sotsiaalkomisjon
2025–2028
Kodusünnituse auditi läbi viimine Audit on läbi viidud EÄÜ poolt moodustatud töörühm, Tervisekassa
2027
Vaimse tervise probleemid, sh sünnitusjärgne depressioon, mõjutavad olulisel määral kogu pere elukvaliteeti.
Tõhustada ennetust vaimse tervise probleemide avastamisel ämmaemandusabi raames, sh kriisiväljakutsed.
Integreerida ja arendada vaimse tervise nõustamise teenust perinataal- ja reproduktiivperioodis ämmaemanda poolt, sh kriisiväljakutse teenuse võimalus
Teenuse osutamise sagedus, kriisi väljakutsed
Tervisekassa, Sotsiaalministeerium, EÄÜ vastava teema eestvedaja
2025
Luua võimalusi ämmaemandatele vaimse tervise alaste teadmiste omandamiseks perinataal- ja reproduktiivperioodis: - Kraadiõppe võimalused koostöös
kõrgkoolide ja ülikoolidega - Koolituste korraldamine
Avatud on vähemalt magistrikraadi tasemel väljaõpe ämmaemanda kutse suunal; õppe läbinute arv ja rakendamine tööturul; EÄÜ koolituskalendris on igal aastal vähemalt üks vastava teemaline koolitus
Ülikoolid ja kõrgkoolid, Haridusministeerium, EÄÜ vastava teema eesvedaja
Kraadiõpe - 2025/2026 EÄÜ iga- aastane koolitus- kalender
17
ARENGUSUUND EESMÄRK TEGEVUSED SEIRE/ MÕÕDIK
VÕIMALIKUD SIDUSRÜHMAD
AEG
Ämmaemandusabi kliinilises keskkonnas ja ämmaemanda haridus vajab kaasajastamist
Toetada ämmaemandate professionaalset arengut erinevatel tervishoiutasanditel lugupidava mentorlusega, kraadi õppe võimalused ämmaemandusabis ja ämmaemand- doktorantide toetamine
Koostöös TTO-de ja kõrgkoolidega erinevatel tasanditel praktikabaasides võimaldada ämmaemanda üliõpilase juhendajana ämmaemandat
Rahulolu-uuringud Vilistlased, üliõpilased, juhendajad
1x üle aasta
Pädevushindamise tagamine ämmaemandusabi eesmärkide arendamisel, et luua strateegilist konkurentsieelist läbi motiveeritud ja pädevate inimeste.
Pädevushindamise läbinud
Ämmaemandad 2x üle aasta
Laiendada ämmaemandate töövaldkonda, mis vastavad põhi ja jätkuõppe pädevustele ning naise tervise vajadustele kogu elukaare jooksul nii esmatasandil kui statsionaaris, eriarstiabis ning kogukonnapõhistes teenustes.
Ämmaemandate vajadust arvestatakse 1:10 000 elanikuga: Rahulolu uuringud
Perearstid, pereõed, kooliõed, perearstid, TTO-d
Pidev
Jätkuõpe: - Magistriprogrammi avamine
ämmaemandusabi suunal. Doktorantide toetamine doktorantuuri jooksul
Avatud on ämmaemanda kutse suunal vähemalt üks magistriprogramm Artiklite avaldamine ja ettekannete esitamine
EÄÜ vastava teema eestvedaja, Haridusministeerium, kõrg- ja/või ülikoolid, tööandjad Tervishoiutöötajad, - spetsialistid
2025/2026 Pidev
18
ARENGUSUUND EESMÄRK TEGEVUSED SEIRE/ MÕÕDIK
VÕIMALIKUD SIDUSRÜHMAD
AEG
Ämmaemandate roll kriiside mõju ennetamisel ja käsitlemisel on alahinnatud.
Tunnustada ja tugevdada ämmaemandate rolli kriiside, sh pandeemiate ja kliimamuutuste ennetamisel ja käsitlemisel.
Pakkuda ämmaemandatele täiendkoolitusi kriisijuhtimise ja kliimamuutuste ennetuse alal koostöös valdkonna eestvedajatega ning integreerida ämmaemandaid vastavatesse meeskondadesse.
Temaatiliste koolituste läbinute arv; alustatud koostööd erinevate sidusrühmadega
EÄÜ vastava temaatika eestvedaja ja valdkonna spetsialistid
Pidev
Lähisuhte- ja perevägivalla ohvri ära tundmiseks ning toetamiseks on vaja ämmaemandaid koolitada ja teha võrgustikupõhist koostööd.
Lähisuhtevägivalla ennetamine ja käsitlemine
Lähisuhtevägivalla alaste koolituste korraldamisel osalemine ja temaatiliste koolituste informatsiooni jagamine ning arendada võrgustikupõhist koostööd
Koolituste läbinute arv, loodud on võrgustikud ja kontaktide kättesaadavus
EÄÜ vastava temaatika eestvedaja ja võrgustiku partnerid
Pidev
Ämmaemandusabi kvaliteedi- indikaatorite välja töötamine.
Arendada ja rakendada kvaliteedi- indikaatoreid ämmaemandusabis, et tagada kõrge teenuste tase.
Viia läbi esmatasandi ämmaemandusabi audit
Teenuste kvaliteedi hindamine läbi rahulolu-uuringute ja tervisenäitajate
Tervisekassa, EÄÜ poolt moodustatud töörühma
2027
Arendada ja luua esmatasandi ämmaemandusabi teenuste kvaliteediindikaatorid: - Gestatsioonidiabeediga rase; - Raseduse ajal ja sünnitusjärgselt
depressiivseid sümptomeid kogenud naised;
- Seksuaal ja reproduktiivtervisega seotud ennetus erivanuserühmas naistele
Tervisekassaga koostöös on valminud kvaliteediindikaatorid ja viidud läbi esmane analüüs
EÄÜ poolt moodustatud töörühm koostöös Tervisekassaga
2026 2027 2028-2030