Andmekaitse Inspektsioon
Tatari 39
Tallinn 10134
Sotsiaalministeerium
Reg kood. 70001952
Suur-Ameerika 1
Tallinn 10122
(taotluse esitaja)
TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS
Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada
Uuringu pealkiri
Uuring leibkondliku elatusmiinimumi määramise metoodika väljatöötamiseks
Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või
Jah
uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)
Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter.
Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh tema nimi ja kontaktandmed)?
Jah
Kas on olemas eetikakomitee otsus1?
Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.
Taotlus on samaaegselt esitatud Sotsiaalministeeriumi Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute eetikakomiteele
Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel?
Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.
Jah
1. Vastutava töötleja üldandmed2
1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik)
analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon
Sotsiaalministeerium
Reg kood: 70001952,
Aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
Kontakt: Kati Nõlvak, majandusliku toimetuleku juht,
[email protected], 58045973
1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest)
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
2. Volitatud töötleja üldandmed3
2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik)
Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber
Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ
Reg kood: 11343217
Aadress: Rävala 11-8, 10143 Tallinn
Kontaktisik: Epp Kallaste, e-post:
[email protected], tel. 56667440
2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest)
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
2. Volitatud töötleja üldandmed
2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik)
Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber
Statistikaamet
Reg kood: 70000332
Aadress: Tatari tn 51, 10134, Tallinn
Kontaktisik: Ilona Reiljan
+3726259390
[email protected]
2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest)
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
2. Volitatud töötleja üldandmed
2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik)
Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber
Sotsiaalkindlustusamet
Reg kood: 70001975
Aadress: Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn
Kontaktisik: Sven Veskijärv, tel. 58534143,
[email protected]
2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest)
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus?
Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav. Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või arendusprojekti avamise otsus, leping vms.
Sotsiaalministeeriumi teadus- ja arendusteenuse erandit kohaldava avaliku konkursiga tulemusena sõlmiti leping teadusuuringu tegemiseks Eesti Rakendusuuringute Keskusega Centar (töövõtuleping nr 1.8-2/2538-1).
Sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse kuulub Vabariigi Valitsuse seaduse §67 järgi sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalhoolekande ning pensionisüsteemi kavandamine ja korraldamine ja puudega inimeste elukvaliteedi edendamine.
Sotsiaalministeeriumi põhimääruse järgi on hüvitiste ja pensionipoliitika osakonna põhiülesanne kavandada ja koordineerida sotsiaalmajandusliku toimetuleku ja pensionipoliitikat ning korraldada selle elluviimist. Osakonnal on juhtiv roll ebavõrdsuse ja vaesuse ennetamiseks ja leevendamiseks vajalike meetmete väljatöötamisel, pensionäridele adekvaatse sissetuleku tagamiseks jätkusuutliku pensionisüsteemi kujundamisel ning sotsiaalkindlustusskeemide riigisisese ja piiriülese tervikvaate kujundamisel.
Isikuandmete kaitse seaduse §6 kohaselt on lubatud isikuandmete töötlemine teadus- ja ajaloouuringu ning riikliku statistika vajadusteks ning lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil ja nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. Lõikest 1 tulenevalt võib isikuandmeid andmesubjekti nõusolekuta teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika vajadusteks töödelda eelkõige pseudonüümitud või samaväärset andmekaitse taset võimaldaval kujul ning enne isikuandmete üleandmist teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika vajadustel töötlemiseks asendatakse isikuandmed pseudonüümitud või samaväärset andmekaitse taset võimaldaval kujul andmetega.
Taotlusega palutakse ligipääsu
1. Statistikaameti kasutuses olevatele järgmistele andmekogudele:
• pseudonüümitud riiklike statistiliste vaatluste käigus kogutud valimipõhistele küsitlustele Leibkonnaeelarve uuring (LEU) ja Eesti Sotsiaaluuring (ESU).
• pseudonüümitud registriandmetele, mis on ette valmistatud kasutamiseks Euroopa Liidu maksude ja toetuste mikrosimulatsiooni mudelis EUROMOD.
2. Sotsiaalkindlustusametist pseudonüümitud registriandmetele sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrist (STAR) toimetulekutoetuse taotlejate, maksete ja saajate kirjeldamiseks.
4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk?
Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.
Eestis puudub ajakohastatud ja läbipaistev elatusmiinimumi arvestamise metoodika. Praegu on puudulikud teadmised toimetulekuks vajalikest minimaalsetest kulutustest erinevate koosseisudega leibkondades. Täna kehtiv aegunud ning leibkondade erinevusi mittearvestav elatusmiinimumi arvestamise metoodika ei ole usaldusväärne alus sissetulekutoetuste piisavuse hindamiseks. Projekti tulemusel töötatakse välja täpsem ja õiglasem elatustaseme miinimumi arvestamise metoodika Eestile, sh hinnatakse kas ja millised regionaalsed erinevused elatusmiinimumis esinevad. Projekt Uuring loob eeldused tõhusamaks toimetulekutoetuse arvestamise süsteemiks, mis parandab toetuse piisavust ja kättesaadavust.
Uuringul on kaks suuremat osa, mis jaguneb omakorda alamtegevusteks:
1. Elatusmiinimumi arvestamise metoodika väljatöötamine, mis sisaldab:
a. Tteiste riikide praktika kaardistust elatusmiinimumi arvestamise metoodika kaardistusst, mis põhineb dokumendianalüüsil. Isikuandmeid selles osas ei töödelda.
b. olemasolevate Eesti leibkondade kulutuste andmete analüüsi, et määrata elatusmiinimumi hindamisel kasutatavad kulukategooriad, nende suurused, tarbimiskaalud leibkonnaliikmetele ja hinnata leibkonnatüüpide lõikes erinevusi kuludeskuludes ja erinevate leibkonnaliikmete tarbimiskaalude väärtuseid. Selleks aAnalüüsikstakse kasutatakse Statistikaameti riikliku statistika valimipõhiste küsitluste Leibkonnaeelarve uuring (LEU) ja Eesti Sotsiaaluuring (ESU) pseudonüümitud küsitlusandmeid. Leibkonnaeelarve uuringust (LEU) ja Eesti Sotsiaaluuringust (ESU). Kulutuste analüüsi sisendiks kasutatakse ka toimetulekutoetuste saajate eluasemekulude andmeid registrist STAR. Erinevaid andmeallikaid ei seota omavahel, kasutatakse olemasolevaid andmeid, andmeid ei koguta juurde.
c. Tervisearengu Instituudi uusi toitumissoovitusi arvestavate näidismenüüde koostamine ning nende põhjal toidukorvi koostamine erinevatele leibkonnatüüpidele. Isikuandmeid selles osas ei töödelda.
d. LLeibkondade hinnanguliste elatusmiinimumile vastava ostukorvi andmete hindamine intervjuudega. kogumist. intervjuudega, Arvutusliku elatusmiinimumile vastava ostukorvi ja eelarve koostamise kõrval on vaja valideerida ning hinnata inimeste tunnetust hädatarvilikule ja elamisväärse elu tagavale ostukorvile. Selles uuringu osas teeme grupiintervjuud leibkonnatüüpi kuuluvate inimestega. Intervjuud teeme inimestega, kes on vabatahtlikult nõus intervjuul osalema. et kirjeldada leibkondade tunnetust minimaalsest ostukorvist, mis on toimetulekuks vajalik. Intervjueerimine toimub isikute nõusolekul.
e. eelnevate punktide sisendi põhjal eElatusmiinimumi arvestamise metoodika koostamine. ja hinnastamine, Eelmiste punktide tulemusi koondades mille tulemusena arvutatakse välja toimetulekuks minimaalnse sissetuleku suurus leibkonnatüüpidele ning kirjeldatakse edaspidiseks vajaliku elatusmiinimumi arvutamise ja kaasaajastamise metoodika Eestile. Selles punktis isikuandmete analüüsi ei toimu.
2. Elatusmiinimumi arvestamise metoodika mõju toimetulekutoetuse maksmisele, mis sisaldab:
a. toimetulekutoetuse saajate intervjuusid uUue elatusmiinimumi arvutamise metoodikaga leitud toimetulekutoetuse suuruse sobivusele toetuse saaja leibkonnale. Sobivuse hindamiseks intervjueerime toimetulekutoetust saanud või saavate leibkondade esindajaid. Samuti kasutatakse intervjuusid toimetulekutoetuse taotlemise ja maksmise protsessi hindamiseks.Intervjueerimine toimub isikute nõusolekul.
b. Uue elatusmiinimumi arvestamise metoodikaga leitud toimetulekutoetuse mõju toimetulekutoetuse saajate arvule ja toimetulekutoetuse saajate sissetulekutele:
i. SeniVarem kehtinud süsteemiga toimetulekutoetust saanute ja toimetulekutoetuse suuruse kirjeldus toimetulekutoetust saanud leibkondade kirjeldus registriandmetel.
ii. Uue elatusmiinimumi arvutamise metoodikaga arvestatava toimetulekutoetuse mõju toimetulekutoetuse saajate arvule ja sissetulekutele, mida hinnatakse EUROMODiga. EUROMOD on Euroopa Liidu maksude ja toetuste mikrosimulatsioonimudel.
5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks.
Uuringu osade kaupa:
Leibkondade kulutuste analüüs LEU ja ESU andmetel (uuringu osa 1.b).
Uuringus ei töödelda isiku otsest tuvastamist võimaldavaid andmeid. Luba taotletakse Statistikaameti Leibkonnaeelarve uuringu (LEU), Eesti Sotsiaaluuringu (ESU) andmete analüüsimiseks. Tegemist on LEU ja ESU on valimipõhisedte riikliku statistika otstarbel tehtavad regulaarsed küsitlusuuringud.tega, mille v Andmed on kogutud varem, andmeid ei koguta selle uuringu otstarbel. ESU ja LEU valimis on ca 7000-8000 isikut, kes esindavad Eesti 15-aastaseid ja vanemaid elanikke. Andmed on küsitlusuuringu andmestikus, millest on eemaldatud eelnevalt pseudonüümitud ja isiku otseset tuvastamiset võimalus analüüsi teostavatel Centari analüütikutel puudub. ldavad andmed ja mMitmed tunnused (nagu elukoht, amet, tööandja tegevusala) on andmestikus agregeeritud, mistõttu pole analüüsi teostavatel Centari analüütikutel isikuid võimalik tuvastada otse ning kaudne tuvastamine on ka kaudne tuvastamine andmestikust väga keeruline ja pigem võimatu. Seega ei töödelda neid andmeid isiku tuvastamist võimaldaval kujul.
ESU ja LEU sisaldavad infot leibkondade koosseisu, detailsete kulude, tulude ja elamistingimuste kohta. Andmed võimaldavad analüüsida, kui suure osa leibkondade ostukorvist erinevad kulukategooriad moodustavad, kuidas kulud sõltuvad leibkondade koosseisust ja muudest sotsiaal-demograafilistest tunnustest. Kuna tegemist on regulaarselt tehtavate küsitlustega, siis on võimalik nendel andmetel hinnata ostukorvi ja kulude muutuseid aja jooksul. Alternatiivseid analoogse detailsusega leibkondade kulusid dokumenteerivaid elanikkonnale ja erinevatele leibkondade tüüpidele representatiivseid andmeid Eestis regulaarselt ei koguta ega kajastu need registrites.
Kuna elatusmiinimumi arvestamine peab põhinema representatiivsetel, regulaarselt uuendatavatel andmestikel, siis ei ole nende andmestike kasutamisele alternatiivi. Seni kasutatud arvestusliku elatusmiinimumi metoodika põhineb samuti leibkonnaeelarve uuringul4. Samuti on teistes riikides tavapäraseks meetodiks elatusmiinimumi või näidisostukorvi koostamisel leibkondade sissetulekute ja kulutuste küsitlusandmete kasutamine.
Intervjuud ostukorvi koostamiseks/elatusmiinimumi hindamiseks (uuringu osa 1.d)
Eestis on elatusmiinimumi arvestamiseks koostatud ostukorv seni ainult kvantitatiivseid küsitlusandmeid kasutades. Selleks, et statistilised ostukorvid vastaksid inimeste ning leibkondade tegelikele vajadustele ja tunnetusele inimväärsest elust, on vajalik koguda inimestelt tagasisidet ning hinnanguid selle kohta, milline on nende leibkonnatüübile vastav minimaalne vajalik ostukorv. Inimestelt hinnangute kogumist kavandatakse leibkonnatüüpide kaupa grupiintervjuudega. Grupiintervjuudes osalemine toimub inimeste nõusolekul vabatahtlikult. Pärast intervjuu toimumist transkribeeritakse ja anonüümitakse intervjuud, helifiailid kustutatakse.
Intervjuud uue elatusmiinimumi arvestamise metoodikaga ümberarvestatud toimetulekutoetuse sobivuse hindamiseks (uuringu osa 2.a)
Arvestuslikku elatusmiinimumi kasutatakse sisendina toimetulekutoetuse suuruse hindamisel. Uuringu ülesanne on arvestada välja, kuidas uuendatud metoodika korral muutuks toimetulekutoetuse suurus erinevatele leibkondadele. Uue metoodikaga muutub elatusmiinimumi arvestuse aluseks olev ostukorv ja selles olevate kulukategooriate maksumused ja tõenäoliselt ka leibkonnaliikmete kaalud toetuse arvestamisel. Juhul, kui muudetakse oluliselt olulise toetuse arvestamise aluseid ning põhimõtteid, siis tuleb selle mõjude hindamiseks koguda ka tagasisidet inimestelt, keda see otseselt puudutab. Selle punkti ülesanne ongi toimetulekutoetuse saajatelt koguda hinnanguid ja arvamusi toetuse arvestamise ning selle suuruse sobivuse kohta. Selleks on vajalik rääkida toimetulekutoetust saanud või saavate inimestega ja uuringus tehakse seda intervjuu vormis. Intervjueeritav peab olema varem toimetulekutoetust saanud leibkonna esindaja ning vaja on intervjueerida erinevate leibkonna koosseisudega toimetulekutoetuse saajaid. Alternatiivi selle sihtrühma (toimetulekutoetust saanud inimesed) valikule või andmete kogumise meetodile intervjuudega, selles uuringu osas, ei ole.
Alternatiivsete võimalustena intervjueeritavate värbamiseks kaalusime isikute kontaktandmete päringut registrist ja kohalike omavalitsuste sotsiaalkaitse spetsialistide kohaliku teadmise kasutamist intervjueeritavate leidmiseks. Neist kahest variandist eelistasime teist, kuna kasutades ära sotsiaalkaitse ametnike töö käigus kogunenud varasemat teadmist leibkonnast, on tõenäoliselt võimalik leida intervjueeritavad väiksema hulga inimeste isikuandmeid töödeldes, kui see oleks vajalik registrist juhuvalikuga leibkondi valimisse kutsudes. Inimeste intervjueerimisel ei koguta representatiivseid kvantitatiivseid andmeid, vaid kirjeldusi, selgitusi, arvamusi, miks mingi aspekt sobib ja miks mitte. Seetõttu pole intervjueeritavate valikul oluline juhuvalik ning representatiivsus üldkogumi suhtes, vaid pigem tasustatingimustelt sobiv vastaja, kellel on soov ja võimekus kaasa rääkida. Neil kaalutlustel eelistasime intervjueeritavate värbamist sotsiaalkaitse spetsialistide kaudu. Isikuandmete töötlemine ilma isiku nõusolekuta hõlmab sellel juhul sotsiaalkaitse ametniku pöördumist isiku poole, et küsida talt nõusolekut uuringus osalemiseks. Sotsiaalkaitse ametnik ei kasuta isiku tuvastamiseks muid andmeid, kui talle teada olev varasem info inimese kohta. Kui inimene ei nõustu intervjuul osalemisega, siis temaga rohkem uuringu teemal ei kontakteeruta. Kui inimene nõustub, siis toimub järgnev andmete töötlus isiku nõusolekul. Isiku tuvastamine on vajalik ainult andmete kogumiseks, hilisemas analüüsis pole vajalik hoida andmeid isiku tuvastamist võimaldaval kujul.
Toimetulekutoetuse saajate kirjeldus registriandmetel (uuringu osa 2.b.i)
Toimetulekutoetuse saajate registriandmed ja EUROMODi sisendandmed on pseudonüümitud kujul isiku otsest tuvastamist võimaldavate andmeühikuteta (puuduvad kontaktid, nimi või isikukood). Analüüsi tegevatel Centari analüütikutel pole ligipääsu pseudonüümimise võtmele.
Toimetulekutoetuse taotlejate ja saajate registriandmed annavad ülevaate praeguste toimetulekutoetuse saajate profiilist, toimetulekutoetuse komponentidest ja nende suurusest. Kuna uue elatusmiinimumi arvestamise alusel hakatakse senist toimetulekutoetuse suurust ümber arvutama, siis annab senise toetuse saajate ja toetuse komponentide suuruse kirjeldus hädavajaliku ülevaate sellest, keda ja millises ulatuses uus elatusmiinimumi arvestamise metoodika puudutab. Toimetulekutoetuse saamise andmed kajastatakse sotsiaaltoetuste ja teenuste registris (STAR) ning alternatiivseid andmeid, mis toimetulekutoetuse saamist ja selle komponente samaväärselt kirjeldaksid, pole. Seega pole alternatiivi registriandmete kasutamisele. Andmeid ei ole vaja töödelda isiku otsest tuvastamist võimaldaval kujul ja seda uuringus ei kavandata. Kuna otseselt pole vaja isikuid tuvastada, nendega kontakteeruda või andmeid teiste registrite või küsitlusandmetega siduda, siis loob registripidaja andmetele pseudokoodi ning väljastab andmed töötlemiseks pseudokoodiga. Nii ei töödelda andmeid isiku otsest tuvastamist võimaldavana. Arvestada tuleb kaudse tuvastamise võimalusega, kuna tegemist on leibkonnatasandi andmetega. Sarnaselt ESU ja LEU andmetega on isikute kaudne tuvastamine pseudonüümitud STAR andmestikust pigem teoreetiline ja ei ole võimalik süstemaatilisel moel suure arvu isikute kohta.
Uue toimetulekutoetuse arvestuse mõju toimetulekutoetuse saajatele ja toimetulekutoetuse suurusele EUROMODiga (uuringu osa 2.b.ii)
ESU ja LEU on Statistikaameti regulaarsete küsitluste andmed, mis sisaldavad infot leibkondade koosseisu ja detailsemate kulude ning tulude allikate kohta. Nende põhjal on võimalik analüüsida, kui suure osa leibkondade ostukorvist erinevad kulukategooriad moodustavad ning kuidas kulud sõltuvad leibkondade koosseisust ja sotsiaal-demograafilistest tunnustest.
Elatusmiinimumi suuruse arvestamine on Eesti riigi ülesanne, et tagada abivajavatele elanikele põhjendatud suurusega toetused. Elatusmiinimumi arvestamine peab olema võimalik regulaarselt, mis tähendab, et arvestamiseks peab kasutama selliseid andmeallikaid, mida uuendatakse regulaarselt. Isegi juhul, kui uue metoodikaga laiendatakse elatusmiinimumi arvestamise allikaid, siis üheks oluliseks osaks jäävad endiselt LEU ja ESU andmed. Seetõttu pole nende kasutamisele uuringus alternatiivi.
EUROMODi sisendandmed on Statistikaametis varasemalt olemas, pseudonüümitud kujul isiku otsest tuvastamist võimaldavate andmeühikuteta (puuduvad kontaktid, nimi või isikukood). Analüüsi tegevatel Centari analüütikutel pole ligipääsu pseudonüümimise võtmele.
Toimetulekutoetuse taotlejate registriandmed annavad ülevaate praeguste toimetulekutoetuse saajate profiilist ja toimetulekutoetuse komponentidest.
EUROMODiga on võimalik simuleerida toimetulekutoetuse parameetrite muutuse sotsiaalmajanduslikke mõjusid. EUROMOD on üle-Euroopaline pikaajaliselt arendatud simulatsioonimudel just toetuste ja maksude mõjude hindamiseks, mille kasutamise jaoks Statistikaamet koostab ja uuendab iga-aastaselt sisendandmestikku. Alternatiivina selle kasutamisele oleks võimalik ehitada üles terviklik ning eraldiseisev simulatsioonimudel, kuid see oleks väga ajamahukas, kulukas ja ei mahuks kindlasti uuringu ajaraami ega eelarvesse. Lisaks oleks selline tegevus sisutu ja nõuaks täiendavat andmehõivet registritest, kuna EUROMOD on just selliste simulatsioonide tegemiseks ehitatud. Seega on EUROMODi kasutamine koos selle sisendandmestikuga vältimatult vajalik.
6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.
Eesti elanike toimetulek on oluline riigi ülesanne ning puuduse ja abivajaduse korral on riik kohustatud inimesi aitama. Selleks, et riik saaks kujundada toimetulekutoetuse, mis tagab elanikele inimväärse toimetuleku, on oluline hinnata, millistele tingimustele see peab vastama. Praegune elatusmiinimumi arvestamise metoodika lähtub ligi kakskümmend aastat tagasi koostatud tarbimiskorvist. Kuigi tarbimiskorvi maksumust kohandatakse hinnaindeksiga, siis on hädatarvilik kaasajastada ka tarbimiskorvi sisu, mis on aja jooksul muutunud ning mõtestada elatusmiinimumi kontseptsioon, arvutada välja, milline on elatusmiinimum erinevatele leibkondadele ja hinnata, kuidas see sõltub leibkondade koosseisust ja sotsiaal-demograafilistest tunnustest.
7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu.
Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.
Uuring on suunatud elatusmiinimumi arvutamise metoodika uuendamisele. Andmeid kasutatakse elatusmiinimumi metoodika välja töötamiseks, hindamiseks ja selle põhjal uuendatava toimetulekutoetuse arvestamise metoodika uuendamiseks. Uuringust ei tulene otseselt ühelegi inimesele, kelle andmeid töödeldakse, täiendavaid õiguseid ega kohustusi. Uuringu tulemuseks on agregeeritud üldistus, milles ei viidata üksikutele inimestele. Kui kasutatakse tsitaate intervjuudest, siis asendatakse inimeste nimed, kohad või muu info, mis võib üksiku isiku tuvastatavaks muuta. Isikute andmeid analüüsides säilitatakse inimeste anonüümsus.
Uuringu osade kaupa, milles töödeldakse inimeste andmeid:
ESU ja LEU andmete (uuringu osa 1.b) kasutamisel tagatakse, et inimeste andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti õigusi ega muuda kohustuste mahtu järgmiste oluliste asjaoludega:
• ESU ja LEU on Statistikaameti kaudu kasutatavad varem kogutud valimipõhised küsitluste andmed. Nende andmete kasutamisel välditakse täiendavalt inimeste poole pöördumist ja neilt täiendavalt analoogsete andmete kogumist praegu ning tulevikus, kui on vaja elatusmiinimumi arvestusi uuendada.
• Statistikaamet on juba varem andmed küsitluse koosseisus pseudonüüminud ja ette valmistanud, mistõttu ei ole vaja Statistikaametil andmeid depseudonüümida või täiendavalt muul moel töödelda, et teha need praeguse uuringu jaoks kättesaadavaks. Andmed tehakse teadlastele kättesaadavaks pseudonüümitud kujul. Andmed on pseudonüümitud riikliku statistika tegemise käigus, seda ei tehta spetsiifiliselt käesoleva uuringu jaoks. Teadlastel Analüüsi teostajatel puudub ligipääs pseudonüümimise võtmele.
• Valimipõhine andmestik tähendab, et küsitlusele vastajad on juhuslik valik inimesi teatud raamis, mistõttu on nende kaudse tuvastamise võimalus pseudonüümitud andmestikku kasutades väga väike.
• Andmeid kasutatakse Statistikaameti teadlaste keskkonnas kaugpöördumise teel (RDP). Pseudonüümitud üksikute isikute andmeid ei saa keskkonnast välja saata. Andmeanalüüsi tulemuseks on üldistus ja ühegi üksikvaatluse andmeid ei avaldata. Statistikaamet kontrollib teadlaste keskkonnast väljasaadetavad väljundid üle, tagades et need ei sisalda kaudset tuvastamist võimaldavaid andmeühikuid.
Intervjuudel ostukorvi koostamiseks/elatusmiinimumi hindamiseks (uuringu osa 1.d) osalemisest ei teki inimestele täiendavaid õigusi ega kohustusi.
• Intervjueerimine toimub ainult isikute teadlikul nõusolekul.
• Intervjuu alguses tutvustatakse inimestele uuringu sisu, vabatahtlikkust ning võimalust igal ajahetkel intervjuu andmisest loobuda Inimestel on õigus igal ajahetkel loobuda intervjuus osalemisest.
• Andmete analüüsiks tehakse intervjuude salvestistest tekstifailid, milles asendatakse isikute nimed, kohad, täpsed ajad vm info, mis võib üksiku isiku tuvastatavaks muuta.
• Analüüsi väljundiks on üldistus, milles kasutatakse vajadusel tsitaate illustreerival eesmärgil, kuid selliselt, et üksik isik pole tuvastatav.
Intervjuudel uue elatusmiinimumi arvestamise metoodikaga ümberarvestatud toimetulekutoetuse sobivuse hindamiseks (uuringu osa 2.a) osalemisest ei teki intervjueeritavatele täiendavaid õigusi ega kohustusi.
• Intervjuud toimetulekutoetuse saajatega toimuvad ainult isiku teadlikul nõusolekul. Kas inimene on Nnõusolekut intervjuul osaledama intervjuul, küsib toimetulekutoetuse saajalt alt sotsiaalkaitse spetsialist, kellel on töö käigus olnud inimesega varasem kokkupuude. Juhul, kui inimene ei nõustu, siis tema poole uuringus osalemise palvega rohkem ei pöörduta. Juhul, kui inimene nõustub, siis kasutatakse tema kontakti intervjuu kokku leppimiseks.
• Intervjuu alguses tutvustatakse inimesele uuringu sisu, vabatahtlikkust ning võimalust igal ajahetkel intervjuu andmisest loobuda.
• Andmete analüüsiks tehakse intervjuude salvestistest tekstifailid, milles asendatakse isikute nimed, kohad, täpsed ajad vm info, mis võib üksiku isiku tuvastatavaks muuta.
• Analüüsi väljundiks on üldistus, milles kasutatakse vajadusel tsitaate illustreerival eesmärgil, kuid selliselt, et ükskiik isik pole tuvastatav.
Toimetulekutoetuse saajate kirjeldus registriandmetel (uuringu osa 2.b.i). Üksikutele iIsikutele, kelle andmed toimetulekutoetuste andmestikus kajastuvad, ei teki sellest täiendavaid õiguseid ega kohustusi.
• Sotsiaalkindlustusameti Toimetulekutoetuse taotlejate, saajate leibkonna ja toetuse suuruse registriandmed edastatab Sotsiaalkindlustusametkse Centarile pseudonüümitud kujul ilma isiku otsest tuvastamist võimaldavate indentifikaatoriteta (puuduvad nimi, isikukood, kontkatandmed).
• Andmed edastatakse ja hoitakse igal ajahetkel, kui neid parasjagu ei analüüsita krüpteeritud kujul.
• Andmeid ei seota teiste registrite või küsitluse andmetega.
• Andmeid kasutatakse toimetulekutoetuse ja seda saavate leibkondade kirjeldamiseks agregeeritud kujul. Andmeid ei kasutata üksikute isikute tuvastamiseks. Analüüsi väljund esitatakse ainult sellisel kujul, mis ei võimalda üksikute leibkondade või isikute tuvastamist.
Uue toimetulekutoetuse arvestuse mõju toimetulekutoetuse saajatele ja toimetulekutoetuse suurusele EUROMODiga (uuringu osa 2.b.ii). Ühelegi isikule, kelle andmed EUROMODi andmestikus sisalduvad, ei teki andmete analüüsimisest täiendavaid õiguseid ega kohustusi.
• EUROMODi andmete analüüs toimub Statistikaameti teadlaste keskkonnas kaugpöördumise teel.
• Andmed on varasemalt ette valmsistatud, täiendavaid andmeid ei pärita, koondata ega töödelda selle uuringu eesmärgil.
• Analüüsi väljundiks on EUROMODi väljundid (sh uuringu fookuses olev toimetulekutoetuse saajate arvu muutus toimetulekupiiri muutmise korral), andmeid ei analüüsita eraldiseisvalt EUROMODist.
• Andmed on pseudonüümitud ja ei sisalda isikute otsest tuvastamist võimaldavaid isikutunnuseid nagu nimi või isikukood.
• Kvantitatiivset üldistamist võimaldavate andmete kogumiseks ei pöörduta täiendavalt isikute poole. Analüüsimise käigus ei teki ühelegi inimesele, kelle andmeid töödeldakse, täiendavaid õiguseid ega kohustusi.
•
• Kvalitatiivsete andmete kogumiseks tehakse intervjuud inimeste vabatahtlikul ja teadlikul nõusolekul, see tähendab, et intervjueeritakse ainult juhul, kui inimene on nõus intervjueerimiseks aega panustama ja oma arvamusi ning seisukohti jagama. Intervjuude tulemusi analüüsitakse anonüümsetena, intervjuudest ei teki inimestele täiendavaid kohustusi. Inimestel on õigus igal ajahetkel loobuda intervjuus osalemisest.
8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis5 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.
ESU ja LEU andmed (uuringu osa 1.b) ja EUROMODi sisendandmed (uuringu osa 2.b.ii) Statistikaameti andmeid ei edastata kellelegi, andmete analüüs toimub Statistikaameti teadlaste keskkonnas, kust saab välja saata vaid agregeeritud analüüsi tulemusi. Andmed paiknevad Statistikaameti serverites, millele analüütikud pääsevad ligi ID-kaardiga identifitseerides kaugpöördumise teel (vt täpsemalt https://www.stat.ee/et/konfidentsiaalsete-andmete-kasutamise-juhend).
Sotsiaalkindlustusamet pseudonüümib (asendab inimest identifitseeriva koodi pseudokoodiga) ja edastab STARist toimetulekutoetuse analüüsimiseks vajalikud andmed Centarile krüpteerituna (ID-kaardi krüpteerimise funktsiooniga) e-posti teel (Centar kasutab selleks meiliteenust Microsoft Office 365 teenuse raames, mis on seadistatud kasutama Euroopa Liidu riikides asuvaid servereid).
Intervjuud ostukorvi koostamiseks/elatusmiinimumi hindamiseks (uuringu osa 1.d). Fookusgruppide osalejad värbab küsitlusfirma Norstat vastavalt Centari poolt etteantud kriteeriumitele (leibkonnatüüpidele). Esialgne leibkonnatüüpide loetelu on järgmine: üksi elav pensionär; kahe pensionäri leibkond; üksikvanem lastega, 1-2 lapsega paar, 3 või enama lapsega paar. Täpsed leibkonna tüübid selguvad uuringu käigus. Üheks valikukriteeriumiks on, et fookusgrupis osaleja peab olema hästi kursis pere eelarvega, sealhulgas sissetulekute ja kulutustega. Norstat kasutab fookusgruppide osalejate leidmiseks oma eelvärvatud paneeli. Eelvärvatud paneeli liikmed on andnud nõusoleku saada uuringute kutseid (vt ka Norstati andmekaitse reeglid: Andmekaitse | Norstatpanel).
Intervjuud uue elatusmiinimumi arvestamise metoodikaga ümberarvestatud toimetulekutoetuse sobivuse hindamiseks (uuringu osa 2.a). Intervjuusid de andmeid koguvad teevad Eesti Rakendusuuringu Centar intervjueerijad, intervjuudega kogutud neid andmeid ei edastata kolmandatele isikutele. Isikutega kontakteerumiseks ja intervjueerimiseks nõusoleku saamiseks töödeldakse isikute kontaktandmeid järgmiselt. :
Intervjueeritavad toimetulekusaajad värvatakse kohalike omavalitsuste sotsiaaltöö spetsialistide abiga6. Valitakse välja 5 kohalikku omavalitsust ning kontakteerutakse sealsete spetsialistidega. Neile tutvustatakse uuringut ning palutakse nende abi toimetulekutoetuse saajate kontaktide kogumisel vastavalt Centari poolt etteantud kriteeriumitele. Kui spetsialistid on nõus kontaktide kogumisel aitama, siis saadetakse neile uuringu tutvustus ja nõusoleku küsimine, mida nad saavad toimetulekutoetuse saajatele e-postiga edasi saata ja/või telefoni teel toimetulekutoetuse saajatele ette lugeda. Kui toimetulekutoetuse saaja on nõus uuringus osalema, siis edastab sotsiaaltöö spetsialist Centarile tema e-posti aadressi ja/või telefoninumbri (e-posti teel) ja Centar võtab toimetulekutoetuse saajaga ühendust ning lepib kokku intervjuu aja ja viisi.
Selline andmete liikumise skeem valiti isiku nõusolekuta isikute andmete töötlemise minimeerimiseks. Alternatiivina oleks võimalik, et SKA edastab Centarile toimetulekutoetuse saajate registriandmetest inimeste kontaktandmed ning Centar pöördub potentsiaalsete intervjueeritavate poole otse ilma kohaliku omavalitsuse sotsiaalhoolekande spetsialisti vahenduseta. Sellise skeemi korral oleks vaja kontakteeruda intervjuude kokku leppimiseks oluliselt suurema arvu inimestega. Seda põhjusel, et keeldujate arv on suurem. Sotsiaalhoolekande spetsialistid tunnevad toimetulekutoetuse saajaid isiklikult ja neil on nende usaldus. Inimeste valmisolek intervjuu andmiseks ilma eelneva taustinformatsioonita uuringu kohta on kindlasti vähesem ning potentsiaalsete intervjueeritavate vastavus valimi-kriteeriumitele pole eelnevalt teada. Sotsiaalhoolekande spetsialistid valivad intervjueeritavad vastavalt lisa 1 lk 1 toodud kriteeriumitele. Tegemist on nn ekspertvalikuga, mitte juhuvalikuga, ehk intervjueeritavaid ei valita nimekirjast, vaid sotsiaalhoolekande spetsialistid võtavad ühendust nende inimestega, kes nende eksperthinnangu kohaselt on valmis oma kogemust jagama ja kellel on intervjuu jaoks asjakohane taust.
Fookusgruppide osalejad värbab küsitlusfirma Norstat vastavalt Centari poolt etteantud kriteeriumitele (leibkonnatüüpidele). Esialgne leibkonnatüüpide loetelu on järgmine: üksi elav pensionär; kahe pensionäri leibkond; üksikvanem lastega, 1-2 lapsega paar, 3 või enama lapsega paar. Täpsed leibkonna tüübid selguvad uuringu käigus. Üheks valikukriteeriumiks on, et fookusgrupis osaleja peab olema hästi kursis pere eelarvega, sealhulgas sissetulekute ja kulutustega. Norstat kasutab fookusgruppide osalejate leidmiseks oma eelvärvatud paneeli. Eelvärvatud paneeli liikmed on andnud nõusoleku saada uuringute kutseid (vt ka Norstati andmekaitse reeglid: Andmekaitse | Norstatpanel).Toimetulekutoetuse saajate kirjeldus registriandmetel (uuringu osa 2.b.i)
Sotsiaalkindlustusamet pseudonüümib (asendab inimest identifitseeriva koodi pseudokoodiga) ja edastab STARist toimetulekutoetuse analüüsimiseks vajalikud andmed Centarile krüpteerituna (ID-kaardi krüpteerimise funktsiooniga) e-posti teel (Centar kasutab selleks meiliteenust Microsoft Office 365 teenuse raames, mis on seadistatud kasutama Euroopa Liidu riikides asuvaid servereid).
9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus.
Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.
ESU ja LEU andmed (uuringu osa 1.b). Statistikaameti küsitlusuuringud on representatiivsed valimid Eesti elanikest vanuses 15 ja vanemad. Valimi suurused on ca 7000 - 8000 inimest LEU-l ja ESU-l.
Intervjuud ostukorvi koostamiseks/elatusmiinimumi hindamiseks (uuringu osa 1.d). Grupiintervjuud on kuni 8 leibkonnatüübi (nt lastega leibkond, vanemaealiste leibkond jne) esindajatega. 5-8 inimest grupis.
Intervjuud uue elatusmiinimumi arvestamise metoodikaga ümberarvestatud toimetulekutoetuse sobivuse hindamiseks (uuringu osa 2.a). Toimetulekutoetust saavate inimeste intervjuusid tehakse leibkonnatüüpide kaupa, kuni 3 inimest leibkonnatüübi kohta, kokku kuni 20 intervjuud. Toimetulekutoetuse saajate leidmiseks kontakteerutakse viie Eesti erinevas regioonis asuva omavalitsuse sotsiaaltöö spetsialistiga ning palutakse igast omavalitsusest kuni 10 isiku kontakte. Kokku edastatakse seega kuni 50 inimese kontaktid, kellest intervjuud tehakse kuni 20 inimesega.
Toimetulekutoetuse saajate kirjeldus registriandmetel (uuringu osa 2.b.i)
Registriandmed on kõiksed Eesti elanike andmed registritest, mis ei sisalda isiku otsest tuvastamist võimaldavaid andmevälju:
toimetulekutoetuse taotlejate ja saajate andmed sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrist (STAR) (aastas ca 19 000 leibkonda saab toimetulekutoetust).
EUROMODi sisendandmed (uuringu osa 2.b.ii). EUROMODi sisendiks kasutatavad kõiksed andmed registritesttunnused, mis on töödeldud sellisele kujule, mis on vajalikud EUROMODi simulatsioonimudeli jooksutamiseks järgmistest registritest:
◦ Aadressiandmete süsteem
◦ Äriregister
◦ Liiklusregistri infosüsteem
◦ Eesti hariduse infosüsteem
◦ Ehitisregister
◦ Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register
◦ Pensioniregister
◦ Karistusregister
◦ Eesti väärtpaberite keskregister
◦ Ravikindlustuse andmekogu
◦ Kinnistusraamat
◦ Maksukohustuslaste register
◦ Rahvastikuregister
◦ Sotsiaalkaitse infosüsteem
◦ Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister
◦ Statistikaameti statistiliste registrite infosüsteem
◦ Eesti Töötukassa Infosüsteem
◦ Töötuskindlustuse andmekogu
◦ Töötamise register
Uuringus kasutatakse Statistikaametis olemasolevat juba varem ettevalmistatud EUROMODi andmestikku (andmete töötlemine EUROMODi sisendi ettevalmistamiseks on juba tehtud ja ei toimu käesoleva uuringu raames). Uuringu raames ei esitatapärita simulatsiooniks EUROMODi simulatsioonideks täiendavaid andmeid. Uuringus kasutatakse EUROMODi poliitikamuutuste simulatsiooniks: mängitakse läbi hüpoteetiline olukord, kus toimetulekupiir on praegu kehtivast erinev ning arvutatakse toimetulekutoetuse saajate arvu muutus toimetulekupiiri muutuse korral.
Grupiintervjuud on kuni 8 leibkonnatüübi (nt lastega leibkond, vanemaealiste leibkond jne) kohta. 5-8 inimest grupis.
Toimetulekutoetust saavate inimeste intervjuusid tehakse leibkonnatüüpide kaupa, kuni 3 inimest leibkonnatüübi kohta, kokku kuni 20 intervjuud. Toimetulekutoetuse saajate leidmiseks kontakteerutakse viie Eesti erinevas regioonis asuva omavalitsuse sotsiaaltöö spetsialistiga ning palutakse igast omavalitsusest kuni 10 isiku kontakte. Kokku edastatakse seega kuni 50 inimese kontaktid.
9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.
ESU ja LEU andmed (uuringu osa 1.b). Statistikaameti küsitlusuuringute andmed päritakse kõikide aastate kohta alates 2000. aastast, mil küsitlusi tehti (LEU ei ole iga-aastane uuring), sh 2025. aastal valmivad küsitluste andmed.
Intervjuud ostukorvi koostamiseks/elatusmiinimumi hindamiseks (uuringu osa 1.d). Päringuid ei tehta.
Intervjuud uue elatusmiinimumi arvestamise metoodikaga ümberarvestatud toimetulekutoetuse sobivuse hindamiseks (uuringu osa 2.a). Päringuid ei tehta.
Toimetulekutoetuse saajate kirjeldus registriandmetel (uuringu osa 2.b.i). Toimetulekutoetuse taotlejate ja saajate (aastas ca 19 000 leibkonda) andmed STARist päritakse perioodi 2023.-2024. aasta ning 2025. aasta esimese 6 kuu kohta.
EUROMODi sisendandmed (uuringu osa 2.b.ii). EUROMODi sisendandmestikest päritakse kasutatakse 2023.-2024. aasta andmeid. Aasta 2024. aasta andmed valmivad 2025. aasta sügisel.
Toimetulekutoetuse taotlejate ja saajate (aastas ca 19 000 leibkonda) andmed STARist päritakse perioodi 2023.-2024. aasta ning 2025. aasta esimese 6 kuu kohta.
9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis.
Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).
ESU ja LEU andmed (uuringu osa 1.b). Statistikaameti küsitluste andmeid töödeldakse küsitlusandmete koosseisus, need ei sisalda isikuandmeid nagu nimi, isikukood, isiku kontaktandmed).
ESU on pidevuuring, mis toimub igal aastal veebruarist juunini. Uuringu põhiväljund puudutab leibkondade sissetulekuid ja elamistingimusi (eluruumi ja -keskkonda). Muud teemad on seotud ühelt poolt vastaja perekonna ja selle majandusliku toimetulekuga ning teiselt poolt vastaja tööelu, hariduse, tervise ja arstiabi kättesaadavusega. Detailsem metoodika 2010. aasta metoodikakogumikust https://www.stat.ee/sites/default/files/2020-12/Eesti%20sotsiaaluuring.pdf
LEU eesmärk on saada usaldusväärset infot leibkondade kulutuste ja tarbimise kohta. Leibkonna koosseisu andmete teadasaamise kõrval pakub uuring infot ka leibkonnaliikmete põhiliste demograafiliste ja sotsiaalsete näitajate (perekonnasuhte, tööhõive, hariduse) ning samuti elamistingimuste ja püsikaupade olemasolu kohta. Detailsemat metoodikat vt 2010. aasta kogumikust https://www.stat.ee/sites/default/files/2020-12/Leibkonna%20eelarve%20uuring%202010.pdf
Mõlema andmestiku koosseisus on eriliigiliste isikuandmetena hinnangud tervisele ja tervishoiuteenustele ning puude ja töövõimetuse andmed.
Kuna nende uuringute metoodika on laiemalt samasugune üle aastate, siis on ka hilisemate aastate andmete koosseisud sarnased metoodikakogumikes kirjeldatule.
Toimetulekutoetuse saajate kirjeldus registriandmetel (uuringu osa 2.b.i). Sotsiaalkindlustusameti andmeregistri STAR andmete analüüs toimub samuti pseudonüümitud kujul ja ei sisalda isiku otsest tuvastamist võimaldavaid andmeid. Toimetulekutoetuse taotlejate ja saajate registriandmed päritakse toimetulekutoetuse taotluste esitamise detailsuses perioodi 2023.-2024. aasta ja 2025. aasta esimese 6 kuu kohta ja neid andmeid ei ühendata teiste registritega:
a. Menetluse pseudonüümitud kood
b. Leibkonnaliikmete andmed
i. Liikme pseudonüümitud kood
ii. Sünniaasta
iii. Peamine sotsiaalne seisund (töötu, vanaduspensionär, õppur jne)
iv. Teine sotsiaalne seisund
v. Haridustase
vi. Kas on taotleja (jah/ei)
1. Taotleja kodakondsus
c. Taotluse eluruumi andmed:
i. Üldpind
ii. Elanike arv
iii. Normpind
iv. Eluaseme kasutamise alus
v. Eraldi pinnal elavate üliõpilaste arv
d. Menetluse loonud kohaliku omavalitsuse maakond, vald, piirkond (andmed vajalikud eluasemekulude regionaalsete erinevuste hindamiseks)
e. Kulu periood
f. Toetuse summa
g. Toetuse vähendamise alused
h. Leibkonna kulud ja tulud:
i. Kulu või tulu
ii. Liik
iii. Summa
iv. Normkulu (toimetulekutoetuse maksmisel arvestatav normkulu)
v. Toimetulekutoetuse arvestusse minev summa
Eriliigilised andmed on osad sotsiaalse seisundi kirjeldused (nt puuduv töövõime).
EUROMODi sisendandmed (uuringu osa 2.b.ii). Statistikaametist päritakse andmed EUROMODiga simulatsioonide arvutamiseks. Selleks kasutatakse EUROMODi sisendandmeid, mis on olemas aasta 2023 kohta ja uuringuperioodi jooksul valmivat 2024. aasta kohta käivat andmestikku. EUROMODi simulatsioonid kasutavad sisendina laia hulka tunnuseid. Tervikliku ülevaate tunnustest annab EUROMODi sisendandmete kirjeldus: https://euromod-web.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2024-01/EM_data_codebook_2021_I6.0%2B.zip
EUROMOD kasutab järgmisi sisendandmeid, mis on eriliigilised:
• puuetega inimeste sotsiaaltoetused
• töövõimetoetus
• haigusega seotud hüvitised
• püsiv puue / töövõimetus
• puue
• töövõimetus
• töövõime
• rahvus
• töövõimetusega seotud hüvitised
• mitmel kalendrikuul sai töövõimetusega seotud hüvitisi
Intervjuud ostukorvi koostamiseks/elatusmiinimumi hindamiseks (uuringu osa 1.d). Grupiintervjuudes kogutakse inimeste arvamusi ja seisukohti minimaalsete vajalike kulutuste kohta leibkonnatüüpides, mida intervjuul osalevad inimesed esindavad. Isiku nõusolekuta Värbamisel töödeldakse värbamisel vad järgmiseid isikuandmeid ei töödelda. Norstat kasutab värbamiseks paneeli, milles osalemiseks on inimesed andnud nõusoleku. : on isiku nõusolekul: nimi, leibkonnatüüp, elukoha piirkond, e-posti aadress, telefoninumber. Grupiintervjuude käigus kogutavaid andmeid töödeldakse isikute nõusolekul.
Intervjuud uue elatusmiinimumi arvestamise metoodikaga ümberarvestatud toimetulekutoetuse sobivuse hindamiseks (uuringu osa 2.a).
Toimetulekutoetuse saajate intervjuudes kogutakse isikute hinnanguid nende võimekusele toime tulla elatusmiinimumi aluseks oleva summaga. KOVi sotsiaalkaitse töötaja võtab isikutega Isiku nõusolekuta Värbamisel töödeldaksevad värbamisel järgmiseid isikuandmeidühendust (töötleb enne nõusoleku küsimist järgmisi andmeid: nimi, e-posti aadress või telefon, toimetulekutoetuse saamise kestus, leibkonnatüüp) ja küsib isiku nõusolekut uuringus osalemiseks. on isiku nõusolekul: nimi, toimetulekutoetuse saamise kestus, elukoha piirkond, leibkonnatüüp, e-posti aadress, telefoninumber. Intervjuude käigus kogutavaid andmeid töödeldakse isikute nõusolekulJärgnev kontakteerumine ja intervjueerimine toimub ainult isiku nõusolekul.
Elukoha piirkonna tunnus on intervjueeritavate värbamisel oluline, et tagada uuringus erinevate Eesti regioonide inimeste esindatus. Piirkonna tunnus intervjueeritavate värbamisel: Põhja-Eesti, Lääne-Eesti, Kesk-Eesti, Lõuna-Eesti, Kirde-Eesti
9.3. Loetlege isikuandmete allikad.
Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.
ESU ja LEU andmed (uuringu osa 1.b). Riikliku statistika küsitlused, küsitluse ankeedid on esitatud punktis 9.2 viidatud metoodikaraportites. Andmeid ei koguta täiendavalt ega selle uuringu otstarbel.
Kasutatavate registrite loetelu on toodud punktis 9.
Statistikaameti andmeid ja STAR registriandmeid ei koguta täiendavalt ega selle uuringu otstarbel, andmed on varem kogutud riikliku statistika ning toimetulekutoetuse arvestamise ning maksmise otstarbel. Andmekoosseisud kirjeldasime punktis 9.2.
Intervjuud ostukorvi koostamiseks/elatusmiinimumi hindamiseks (uuringu osa 1.d). Grupiintervjuudesse värbamiseks kasutatakse Norstati oma küsitlusuuringute paneeli. Intervjueerimine toimub isikute nõusolekul poolstruktureeritud intervjuukavaga, milles küsitakse inimeste hinnanguid ostukorvi sobivusele leibkonnatüüpidele.
Intervjuud uue elatusmiinimumi arvestamise metoodikaga ümberarvestatud toimetulekutoetuse sobivuse hindamiseks (uuringu osa 2.a). Toimetulekutoetuse saajate leidmiseks kontakteerutakse viie Eesti erinevas regioonis asuva omavalitsuse sotsiaaltöö spetsialistiga. Intervjueerimine toimub isiku nõusolekul poolstruktureeritud intervjuukava alusel (vt taotluse lisa 1), milles küsitakse hinnanguid leibkonna toimetulekule uue ja senise toimetulekutoetuse arvestamise korral.
Toimetulekutoetuse saajate kirjeldus registriandmetel (uuringu osa 2.b.i). Andmed päritakse STARist, mille pidaja on Sotsiaalkindlustusamet.
EUROMODi sisendandmed (uuringu osa 2.b.ii), registrite loetelu on toodud punktis 9. Andmeid ei koguta täiendavalt ega selle uuringu otstarbel, andmed on varem kogutudregistrite pidamise eesmärgil. Andmekoosseisud kirjeldasime punktis 9.2.
9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?
ESU ja LEU andmed (uuringu osa 1.b) ning EUROMODi sisendandmed (uuringu osa 2.b.ii). Statistikaamet on volitatud töötleja käesolevas taotluses ja taotluse üheks osapooleks. Statistikaametile on selliseks andmete töötluseks välja töötatud lahendused, tegemist on standardprotseduuriga ning mitmed teadlased kasutavad neid andmeid igapäevaselt.
Sotsiaalkindlustusamet on volitatud töötleja käesolevas taotluses ja taotluse üheks osapooleks. Andmete koosseis ning edastamise protsess on nendega kooskõlastatud.
Intervjuud ostukorvi koostamiseks/elatusmiinimumi hindamiseks (uuringu osa 1.d). Norstatiga on kontakteerutud ja nad on valmis grupiintervjuude värbamiseks.
Intervjuud uue elatusmiinimumi arvestamise metoodikaga ümberarvestatud toimetulekutoetuse sobivuse hindamiseks (uuringu osa 2.a). Sotsiaaltöö spetsialistidega pole veel ühendust võetud. Toimetulekutoetuse saajate intervjuud toimuvad sügisel, mistõttu on praegusel ajal liiga vara vastavate kokkulepete sõlmimiseks.
Toimetulekutoetuse saajate kirjeldus registriandmetel (uuringu osa 2.b.i). Sotsiaalkindlustusamet on volitatud töötleja käesolevas taotluses ja taotluse üheks osapooleks. Andmete koosseis ning edastamise protsess on nendega kooskõlastatud.
10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud töötleja, andmeandja vms)?
Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.
ESU ja LEU andmed (uuringu osa 1.b) ning EUROMODi sisendandmed (uuringu osa 2.b.ii). Statistikaameti andmed on varasemalt pseudonüümitud Statistikaametis ja teadlastele antakse kasutamiseks andmed, kust puuduvad isiku otsest tuvastamist võimaldavad andmed nagu nimi, isikukood või kontaktandmed.
Toimetulekutoetuse saajate kirjeldus registriandmetel (uuringu osa 2.b.i). Sotsiaalkindlustusamet teeb päringu STARist toimetulekutoetuse andmete välja võtmiseks ja pseudonüümib andmed. Centarile esitatakse analüüsimiseks pseudonüümitud andmed.
Intervjuud ostukorvi koostamiseks/elatusmiinimumi hindamiseks (uuringu osa 1.d), Iintervjuud uue elatusmiinimumi arvestamise metoodikaga ümberarvestatud toimetulekutoetuse sobivuse hindamiseks (uuringu osa 2.a) anonüümitakse. Intervjuud e andmed transkribeerimetakse ja eemaldametakse transkriptsioonidest isiku tuvastamist võimaldavad tunnused ehk transkriptsioonid anonümiseeritakse transkribeerimise käigus. Värbamisandmed, sh Iintervjueeritute kontaktid ja intervjuude failid kustutatakseme taksekolme kuu jooksul pärast uuringu valmimist (hiljemalt 2026. aasta maisII kvartalis). Intervjueeritute kontaktandmed säilitame uuringu lõpuni seetõttu, et intervjueeritavatel on õigus intervjuust loobuda ka pärast intervjuu lõppu.
10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.
Vt punkt 9.2.
10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.
Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.
ESU ja LEU andmed (uuringu osa 1.b) ning EUROMODi sisendandmed (uuringu osa 2.b.ii) pseudonüümimine ei toimu käesoleva uuringu käigus, andmed on pseudonüümitud enne käesolevat uuringut Statistikaameti sisemiste reeglite järgi. Statistikaameti andmeid analüüsivatele teadlastele ei ole kättesaadav koodivõti. Koodivõtit säilitatakse statistikaametis tähtajatult.
Toimetulekutoetuse saajate kirjeldus registriandmetel (uuringu osa 2.b.i). Sotsiaalkindlustusamet säilitab koodivõtit kuni uuringu lõpuni, misjärel see kustutatakse (II kvartal 2026).
10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.
Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg.
Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.
ESU ja LEU andmed (uuringu osa 1.b) ning EUROMODi sisendandmed (uuringu osa 2.b.ii). Statistikaameti küsitlusandmete säilitamine ja kustutamine toimub riikliku statistika reeglite järgi. Käesoleva uuringu otstarbel teadlastele kättesaadavaks tehtavate andmete kättesaadavus lõppeb lepingu lõppemisel (kavandatav lõpp I II kvartal 2026).
Toimetulekutoetuse saajate kirjeldus registriandmetel (uuringu osa 2.b.i). Sotsiaalkindlustusamet kustutab Centarile edastatud registriväljavõtte pärast selle edastamist (eeldatav Sotsiaalkindlustusameti päringu tegemise, andmete edastamise ja kustutamise aeg II kvartal 2025). Sotsiaalkindlusutusametist päritud STARi pseudonüümitud andmed kustutab Centartakse uuringu lõppedes (kavandatav lõpp II kvartal 2026).
Intervjuud ostukorvi koostamiseks/elatusmiinimumi hindamiseks (uuringu osa 1.d), Iintervjuud uue elatusmiinimumi arvestamise metoodikaga ümberarvestatud toimetulekutoetuse sobivuse hindamiseks (uuringu osa 2.a). I intervjueeritute kontaktid ja intervjuude failid kustutatakse kolme kuu jooksul pärast uuringu valmimist (hiljemalt 2026. aasta II kvartalis).
11. Kas andmesubjekti teavitatakse isikuandmete töötlemisest?
Jah/ei
Statistikaameti küsitluste andmestikus olevate isikuandmete ja Sotsiaalkindlustuse registriandmete töötlemisest ei teavitata isikuid.
Intervjueerimisel toimub isikuandmete töötlemine isiku nõusolekul – jah, inimest teavitatakse tema andmete töötlemisest.Jah
11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage7
Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli 14 lõike 5 punkti b kohaselt tuleb isikute andmetöötlusest teavitamata jätmine kõne alla juhul, kui isikuandmeid töödeldakse avalikes huvides toimuva arhiveerimise, teadus- või ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil. Tegemist on avalikes huvides teostatava teadusuuringuga, kus andmeid töödeldakse pseudonüümitud kujul.
Andmesubjektide teavitamine ei ole võimalik/põhjendatud, kuna:
andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti huve, sest väljund on teaduslik üldistus. Töötlemine toimub teadus- ja statistilisel eesmärgil, kusjuures andmeid ei kasutata otsuste tegemiseks üksikisikute kohta. Teavitamise puudumine ei mõjuta andmesubjektide õigusi ega kohustusi.
loaküsimine oleks seotud ebamõistlikult suurte kuludega. Teavitamise korral tuleks teostada ulatuslik ja kulukas isikuandmete sidumine ning teavitamiskohustus rakendaks ebaproportsionaalse halduskoormuse, ilma et see aitaks otseselt kaasa isikute õiguste kaitsele. Statistikaameti küsitluste andmed on kogutud riikliku statistika eesmärgil ning seejuures on inimesi andmete töötlemise põhimõtetest juba varem teavitatud.
nõusoleku mittesaamine isikute poolt vähendaks üldistuste valiidsust.
11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas teavitatakse.
Intervjueeritavateid teavitatakse kirjalikult nõusolekuvormilnõusoleku küsimine toimub vastavalt nõusolekuvormile (vt Lisa 1).
Registriandmete ja küsitlusandmete kasutamisest pole võimalik igat üksikut andmesubjekti teavitada isiklikult, seetõttu teavitatakse avalikkust ministeeriumi veebilehe kaudu uuringu toimumisest ja selles analüüsitavatest andmetest. Käimasolevad uuringud | Sotsiaalministeerium
Kõik Sotsiaalministeeriumi tellimusel või osalusel läbi viidud uuringud avaldatakse Sotsiaalministeeriumi kodulehel: Uuringud ja analüüsid | Sotsiaalministeerium
11.3. Kust on leitavad andmekaitsetingimused8?
Statistikaameti relevantsed andmekaitsetingimused esitatakse inimestele küsitlusandmete kogumisel ja esitatakse Statistikaameti veebilehel (https://stat.ee/et/statistikaamet/andmekaitse).
Sotsiaalkindlustusameti andmekaitse tingimused esitatakse SKA veebilehel (https://sotsiaalkindlustusamet.ee/asutus-uudised-ja-kontakt/praktiline-teave/isikuandmete-tootlemine).
Intervjuude andmekaitse tingimused esitatakse nõusolekuvormil ja tutvustatakse intervjuu alguses suuliselt (vt lisatud manused taotlusele).
12. Kas isikuandmeid edastatakse kolmandatesse riikidesse9
Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.
Ei
12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid edastatakse.
12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid kasutatakse?
Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.
Marion Rummo (allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastaja ees- ja perenimi)10 (allkiri ja kuupäev)
Taotluse lisad11:
Lisa 1: Intervjuude kavad ja nõusolekud