Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude aruanded

PÄRNU MAAKONNA

RAHVARAAMATUKOGUDE

2023. AASTA TEGEVUSE ARUANNE

Pärnu 2024

2

Sisukord

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1. Põhilised tegevussuunad ........................................................................................................ 4

2 Juhtimine ............................................................................................................................ 5

2.1 Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogud: ........................................................... 5

2.2 Eelarve ......................................................................................................................... 6

2.3 Projektid ....................................................................................................................... 6

2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng ............................................................................. 9

2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest .................................................................................. 10

2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused ...................................................... 11

2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised ........................................................... 14

2.4.4 Erialahariduse omandamine .................................................................................... 14

2.4.5 Töötajate tunnustamine ........................................................................................... 14

2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine ....................................................................................... 15

2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele ................................................................... 16

2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas ....................................... 17

3. Kogud komplekteerimine ja töötlemine ............................................................................... 17

4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused ............................................................................ 23

4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine ......................................................................... 23

4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused ............................................................................ 23

4.3 RVL teenindus ................................................................................................................ 27

4.4 Laste- ja noorteteenindus ............................................................................................... 28

4.4.1 Laste-ja noortekirjanduse komplekteerimine .......................................................... 28

4.4.2 Laste-ja noorte raamatukogu kasutamine ................................................................ 28

4.4.3 Laste-ja noorteteenindus, s.h lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine ...... 28

4.4.4 Laste- ja noorteüritused ........................................................................................... 32

4.5 Erivajadustega sihtrühmade teenused ............................................................................ 35

4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja

võimalusi pakkuv kultuurikeskkond .................................................................................... 38

4.6.1 kohalikul tasandil .................................................................................................... 38

4.6.2 riiklikul tasandil ....................................................................................................... 44

4.6.3 rahvusvahelisel tasandil ........................................................................................... 45

4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele ............................................................... 46

4.8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded................................................................. 47

3

4.9 Andmebaasid .................................................................................................................. 47

5. 2024. aasta tegevused ........................................................................................................... 47

LISA 1. Personali koolitus ....................................................................................................... 50

LISA 2. Raamatukogutöötajate avalikud esinemised............................................................... 50

LISA 3. Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid ............................................... 52

LISA 4. Laste ja noorteüritused ............................................................................................... 53

LISA 5. Raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete täitmine ............ 66

4

Sissejuhatus

Tabel 1

Maakonna/li

nna nimi

Elanike

arv

(01.12.2

2)

KOV-de

arv

maakonn

as

Üldkasutatav

ate

raamatukogu

de arv

Harukogu

de arv

Teenindus

punktide

arv

Kokku

Pärnu

maakond

87 796 7 10 40 3 53

Pärnu linn 51 867 1 11 12

1. Põhilised tegevussuunad

Aasta alguses saatis kultuuriminister Piret Hartman kõigile raamatukogudele tänukirja

möödunud raamatukogudeaasta läbiviimise eest koos sündmuste kalendriga. Kõik

raamatukogud, kes osalesid Vabariigi Presidendi poolt ellukutsutud uudishimu päeval, said

presidendilt tänukirja.

Oktoobris sai Pärnu Keskraamatukogu teate, et 25. jaanuarist 2024 lõpetatakse Ranna

haruraamatukogu üürileping Mai keskuses ja hoone lammutatakse. Eelnevalt oli linnavalitsus

sõlminud AS Tiigikeskusega lepingu, et Ranna raamatuogu saab ruumid uues ehitatavas Mai

ärikeskuses, hoone eeldatav valmismisaeg on oktoober 2024, sellest tulenevalt tuli kiiresti leida

vahepealseks ajaks ajutine pind. Aasta lõpus koliti enamus harukogu fondist Maxima kaupluse

üüripinnale.

2023. aastal suudeti enamus Pärnu Keskraamatukogu Akadeemia tänava hoones paiknevast

fondist varustada RFID kleebistega.

30. jaanuaril tähistasid ka Pärnumaa raamatukogud esmakordselt eesti kirjanduse päeva, Pärnu

Keskraamatukogus esinesid Indrek Koff ja Jaan Sööt.

Seoses üleriigilise liikumise- ja sauna-aastaga püüdsid ka raamatukogude töötajad olla rohkem

aktiivsed, liikuda võimalikult palju ning oma eeskujuga propageerida kehalise aktiivsuse

vajalikkust. Tehti üksjagu temaatilisi väljapanekuid ja näitusi näiteks „Liikujad võidavad”,

„Vihata, kuid vihaga, „Marsimuusikat helisalvestistel: liikumisaasta 2023.” ja „Kaks sammu

sissepoole. Rahvalikud laulumängud noodis ja helisalvestistel: Liikumisaasta 2023”. Sindi

raamatukoguhoidjate poolt algatati Liikumisaasta raames kogukondlik kepikõnni liikumine

„Liigume koos“, mis kestis kokku seitse kuud. Suigu raamatukogus korraldati kord nädalas

joogatreeninguid. 2023. a lugemistund oli Pärnu Keskraamatukogus pühendatud

liikumisaastale – „Kes loeb, see liigub!“

Jaanuaris loositi välja 2022. a toimunud Pärnumaa lugemisbingo auhinnad, raamatukogudesse

jõudis tagasi 128 täidetud piletit, kokku laenutasid ja lugesid osalejad läbi 3010 raamatut. Kohe

alustati ka uue lugemisbingoga, sest lugejad võtsid selle lugemismängu hästi vastu. Saime

5

tagasisidet, et tänu mängus osalemisele loeti ka selliseid raamatuid mida muidu ei oleks teadnud

validagi ning leiti uusi autoreid või žanre mida edaspidigi lugeda.

2023. aasta oli 100. juubeliaasta Libatse raamatukogule, 140. sünnipäev Pärnu-Jaagupi

raamatukogule, 115. sünnipäev Tõstamaa raamatukogule, mida tähistati nii koosviibimiste,

näituste kui ajalugu tutvustavate väljapanekutega.

Põhja-Pärnumaal avati raamatukogu kunstisaaliruumis Vändra Kunstigalerii ja planeeritud

koostöö Eesti Kunstimuuseumiga sai sisse hea hoo. Galerii tulekuga alustati noortele suunatud

uue kultuuriprogrammiga “Kultuuripomm”. Põhja-Pärnumaa raamatukogul vahetus direktor.

Vändra ja Are raamatukogudes avati kaugtöö ruumid.

Lääneranna vallas toimus raamatukogude ja koolide võrgu ümberkorraldamine, mille tulemusel

suleti kaks raamatukogu ja kahest said teeninduspunktid.

Igakuised veebikoosolekud valdade raamatukogude direktorite ja Pärnu Keskraamatukogu

peaspetsialistide vahel on jäänud töösse alates koroona pandeemia ajast. Koosolekutel

puudutatakse jooksvaid küsimusi, ühtlasi saavad kõik rääkida oma muredest ja rõõmudest.

2 Juhtimine

2.1 Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogud:

Juulis kinnitas linnavalitsus Pärnu Keskraamatukogu nõukogu uue koosseisu, nõukogu on 6-

liikmeline, koos käiakse kord kvartalis, esimene kohtumine toimus oktoobris.

Tori valla raamatukogu nõukogu käib koos regulaarselt, oktoobrikuisel kokkusaamisel oli

teemaks Rahvaraamatukogude seaduse muudatus. Nõukogu pidas mitmeid

muudatusettepanekuid ebamõistlikuks.

1.05.23 suleti Lääneranna vallas Metsküla ja Tuudi haruraamatukogud ning Kirbla ja Saulepi

haruraamatukogud jäid Lihula Keskraamatukogu teeninduspunktideks. Neis laenutavad Lihula

raamatukoguhoidjad. Metsküla raamatukogu enamus fondist anti üle Metsküla

kultuuriühingule, kes hakkas ise vahendama raamatuid oma kogukonnale. Tuudi raamatukogu

fondist läksid paljud teavikud teistesse raamatukogudesse, lasteaeda, Lihula gümnaasiumisse,

osaliselt ka müüdi või jagati tasuta elanikkonnale ning annetati Hoiuraamatukogule.

Tori valla Sindi Gümnaasiumis kaotati aruandeaasta lõpus kooliraamatukogu, kooli tuli tööle

uus direktor ning muudeti põhimäärust, mille järgi kooliraamatukogu ülesannet põhikogu osas

täidab rahvaraamatukogu. Sindi haruraamatukogu asub koolist 300 meetri kaugusel, seega saab

Sindi Gümnaasiumi kõige suuremaks koostööpartneriks Sindi haruraamatukogu. Koostöö

suunad pannakse täpsemalt paika 2024. aastal.

Kuna Tammiste Lasteaed-algkoolis on alates 2023. aastast juba kolm klassi ja Tori Valla

raamatukogu (põhiliselt Urge haruraamatukogu) täidab ka kooliraamatukogu ülesannet, siis oli

põhjendatud otsus pikendada Tammiste teeninduspunkti lahtiolekuaega kahele päevale nädalas

senise ühe asemel.

6

Tori haruraamatukogus, mis asub Tori põhikooli ruumides, muudeti raamatukogu

lahtiolekuaegu tulles vastu koolipere soovidele. Kui enne oli raamatukogu tööpäevadel avatud

kell 11:00-18:00, siis alates 1. veebruarist kell 10:00-17:00. Kuna raamatukogu on lahti ka

laupäeviti kella kaheni, siis kogukonna hulgas see pahameelt ega pretensioone ei tekitanud.

Alates aruandeaasta sügisest kuulub Tori valla raamatukogu inforuumi ka Jõesuu

raamatulaenutuse töötaja, kes koostöös MTÜ Viira Arendusseltsiga haldab Jõesuu külamaja.

2.2 Eelarve

Tabel 2

Põhieelarve Seisuga

31.12.22 €

Seisuga

31.12.23 €

Muutus %

Eelarve kokku 2530,459 2641,461 +4,4%

sh keskraamatukogu 1468,777 1531,470 +4,3%

Personalikulu 1652,336 1757,329 +6,4%

sh keskraamatukogu 980,320 1046,660 +6,8%

Komplekteerimiskulu 400,262 419,930 +4,9%

sh KOV-lt 235,261 242,167 +2,9%

sh riigilt 165,001 177,763 +7,7%

sh keskraamatukogu 210,018 217,562 +3,6%

sh KOV-lt 112,717 122,470 +8,7%

sh riigilt 97,301 105,090 +8%

Infotehnoloogiakulu 54,153 47,966 -12,9%

sh keskraamatukogu 21,553 20,848 -3,3%

Koolituskulu Ei küsitud 15,693

sh keskraamatukogu Ei küsitud 10,296

2.3 Projektid

Tabel 3 (täielik loetelu)

Projektid, toetused (Kellelt saadud?) Periood Eraldatud

summa

Projekti üldmaksumus

Surju raamatukogu: „Raamatukogu

tegevusi toetav ruum – kogukonna

kasutusse”

Rahvaraamatukogude arendusprojektid

(määruse § 3 lõike 1 punktides 5-7

nimetatud investeeringutegevused).

Kultuuriministeerium

01.06.-

31.12.2023

2589 € 5276 €

Laste lugemisnurga kaasajastamine

Võiste Raamatukogus –

Rahvaraamatukogude arendusprojektid

(määruse § 3 lõike 1 punktides 5-7

1.03.-

1.09.2023

1105 € 2210 €

7

nimetatud investeeringutegevused).

Kultuuriministeerium

Raamatute tagastuskastide soetamine

Are ja Sauga raamatukogule.

Rahvaraamatukogude arendusprojektid

(määruse § 3 lõike 1 punktides 5-7

nimetatud investeeringutegevused).

Kultuuriministeerium

02.05-

31.08.2023

2640 € 5280 €

Nelja valla raamatukogude töötajate

ühiskoolitused. (Pärnumaalt Tori valla

raamatukogu)

"Rahvaraamatukogude arendusprojektid

(määruse § 3 lõike 1 punktides 1-4

nimetatud koolitustegevused)".

Kultuuriministeerium

01.09.-

30.12.2023

Türi

raamatukogu

oli taotleja

842 € (sõidukuludena

omaosalus)

Tori valla raamatukogu IV.

lasteraamatupäeva läbiviimine. Laste ja

noorte huvihariduse ja -tegevuse toetus

01.03-15.04

2023

2075.40 € 2075.40 €

Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli

rakendamine kohalikus omavalitsuses

ehk ISTE projekt. Erihoolekande

teenusmudeli katsetamist rahastatakse

ESF vahenditest ’’TAT „Sotsiaalkaitse

ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus“

alategevus „Integreeritud, isikukeskse ja

paindliku erihoolekandeteenuste

süsteemi katsetamine“.- Tori valla

raamatukogu

oktoober-

detsember

500 € 500 €

„Kaugtöövõimaluste loomine Põhja-

Pärnumaa Raamatukogus Vändras" -

Rahvaraamatukogude arendusprojektid

(määruse § 3 lõike 1 punktides 5-7

nimetatud investeeringutegevused).

Kultuuriministeerium.

01.06.-

30.11.2023

6814€ 13 633€

Lugemisisu programmi lõpetajate

ekskursioon Muhumaale. Hanila

Toetusgrupp – Kõmsi raamatukogu

Lääneranna vallas

mai 2023 300 € 350 €

Pärnu Keskraamatukogu

„Uuendusmeelne ja ennastjuhtiv

raamatukoguhoidja“ -

"Rahvaraamatukogude arendusprojektid

(määruse § 3 lõike 1 punktides 1-4

nimetatud koolitustegevused)".

mai 2023 2700 €

5940 €

8

Kultuuriministeerium

Surju raamatukogu sai tänu Kultuuriministeeriumi poolt saadud projektitoetusele sisustada ja

tehnikaga varustada ruumi, mis on mõeldud kogukonna vajadusi silmas pidades. Valminud

ruum on täitnud igati raamatukogu külastajate ja kasutajate ootused.

Võiste raamatukogu sai projektitoetuse abil kaasaegse mööbliga lastepärase lugemisnurga.

Projekti käigus soetati raamatukogule põnev lasteriiul, legolaud koos lego klotsidega,

lugemislaud, toolid, kott-toolid, diivan ja kaks vaipa. Selle tulemusena loodi raamatukokku nii

lastele kui ka väikelaste vanematele mõnus vabaaja veetmise paik, kus lisaks raamatutega

tutvumisele on võimalik ka legodega ehitada, erinevate käeliste tegevustega tegelda ja

lauamänge mängida.

Tänu projektist saadud toetusele said Are ja Sauga raamatukogud uued tagastuskastid. Seni Are

ja Sauga piirkonna raamatukogudes kasutusel olnud raamatute tagastuskastid läksid kasutusele

teistesse Tori valla raamatukogudesse. Väliteeninduspunktis Tammistes puudus tagastuskast,

Tori haruraamatukogus oli amortiseerunud. Uued ja mahukamad kastid on kasutajate poolt

väga hästi vastu võetud. Suurenes kolme piirkonna inimeste turvatunne raamatute tagastamisel

ajal, mil raamatukogu on suletud.

Tori ja Põhja-Pärnumaa valla raamatukoguhoidjad osalesid nelja valda ühendavas projektis,

mille taotleja oli Türi raamatukogu. Läbitud arenguvestluse koolitusega said raamatukogu

direktorid oskuse läbi viia arenguvestlusi, et seeläbi parandada raamatukoguhoidjate

enesejuhtimise oskust, tõsta töötajate tööviljakust, aidata neil analüüsida ja paremini mõtestada

oma tööd. Tori valla raamatukogu direktor viis töötajate arenguvestlused läbi detsembrikuus.

Tori vald toetab Tori Valla Raamatukogu taotluse põhjal raamatukogu tegevust riigilt laekuva

huvihariduse ja huvitegevuse toetuse summadest. Lasteraamatupäeva läbiviimine aitab kaasa

laste lugemishuvi tõstmisele ning nende raamatukogu tihedamale külastamisele.

ISTE eesmärk on katsetada sotsiaalkindlustusameti ja kohalike omavalitsuste koostöös uue

isikukeskse komponendipõhise erihoolekande teenusmudeli rakendatavust (teenusmudeli

kasutuselevõtmist ja juurutamist) omavalitsustes. Eelkõige on eesmärk katsetada psüühilise

erivajadusega inimeste abistamisel teenuskomponentidel põhinevat käsitlust ja testida

korraldusskeemi, kus psüühilise erivajadusega inimeste teenuste korraldaja rollis on KOV või

tema allasutus. Tori vallas osalesid selles projektis Sindi ja Tori haruraamatukogude töötajad.

Projektist saadud toetuse abil osteti Vändra raamatukogusse helikabiin ja sisustati kaugtöötuba,

kuhu loodi 5 töökohta. Helikindel kabiin on ventileeritud, selles on elektritoide ja Wi-Fi.

Kabiinis on võimalik kuni 4 inimesega pidada koosolekuid, ka veebikoosolekuid ning rääkida

telefoniga nii, et teisi ei sega. Neid teenuseid saab kasutada raamatukogu lahtiolekuaegadel.

Juunis tegeleti kaugtöötoa sisustamisega (lambid, töötoolid, lauad), helikabiini paigaldamine

toimus augusti lõpus. Kaugtöökoht vajab veel täiustamist, puudu on veel vaheseinad, ruum

kajab. Mõlemad projektid võeti lugeja poolt kiiresti omaks, kasutajaid lisandub pidevalt.

9

Kõmsil võtsid Lugemisisu programmist osa kõik 1.-4. klassi õpilased, toimusid teematunnid

ning lõpuks said lugejad käia tänu projektist saadud toetusele ekskursioonil Muhumaal, mis

meeldis kõigile osalejatele väga.

Pärnu Keskraamatukogu korraldas saadud projektitoetusega 4 koolituspäeva Pärnumaa

raamatukoguhoidjatele. Igal koolitusel osales ligikaudu 70 raamatukoguhoidjat. Aprillis toimus

Ruti Einpalu koolitus arenguvestlustest ja kaasavast juhtimisest, septembris Märt Treieri

koolitus meediaga suhtlemisest ja avalikust esinemisest. Mais toimus väljasõit Tori valla

raamtukogudesse, kus tutvuti Tori valla kultuurielu ja raamatukogude töökorraldusega.

Augustis külastati Kärdla ja Käina raamatukogusid Hiiumaal. Eesmärgiks oli tutuvumine

iseteenindsliku raamatukogu tööga.

Väga oluliseks peavad Pärnumaa raamatukogud võimalust taotleda investeeringutoetust

Kultuuriministeeriumi raamatukogude arendusprojektist. Tänu sellele panevad ka kohalikud

omavalitsused meelsamini oma õla alla suuremate muutuste tegemiseks raamatukogude

ruumides või uute teenuste loomises ja infotehnoloogiliste vahendite ostmiseks.

Arendustegevuste projekt annab parema võimaluse maakonnaraamatukogule korraldada

raamatukoguhoidjatele kvaliteetseid ja mahukaid koolitusi.

2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng

Pärnu Keskraamatukogu Paikuse haruraamatukogus on alates 1 veebruarist 2023 seoses

töökoormuse suurenemisega kolm täiskohaga töötajat, varem oli üks töötaja 0,75 koormusega

ja kaks täiskoormusega. Igakuiselt toimuvad veebikoosolekud Pärnu Keskraamatukogu

peaspetsialistide ja vallaraamatukogude direktoritega – jagatakse infot ning räägitakse

rõõmudest ning muredest. Samuti toimuvad kord kuus veebikoosolekud Pärnu

Keskraamatukogu osavaldade raamatukogudega ning Pärnu Keskraamatukogu töötajate

üldkoosolekud iga kuu viimasel reedel. Ranna haruraamatukogu suleti detsembris kolimiseks

uutesse ruumidesse.

Tori raamatukogus asus alates veebruarist tööle uus täiskohaga töötaja. Enne seda oli

raamatukogu jaanuarikuus avatud tööpäevadel ning asendused toimusid rotatsiooni korras.

Ühel päeval nädalas töötas raamatukogus inimene väljastpoolt (kooli õppekirjanduse eest

vastutav raamatukoguhoidja) käsunduslepingu alusel. Raamatukogu on avatud taas ka

laupäeviti. Urge haruraamatukogu raamatukoguhoidja töökoormus kasvas alates 1. septembrist

0,5 ametikohalt 0,75-le.

Tori valla kultuurikeskusesse võeti tööle meistri ametikohale inimene, kelle tööülesannete

hulka kuulub ka uudiskirjanduse ja RVL laialivedu haruraamatukogudesse. Samuti on tema

pädevuses lahendada kõik remondiga seotud probleemid, mis seotud just raamatukogu

tegevusega. Tori valla raamatukogu direktor on juurutanud sisse traditsiooni, et saadab igal

nädalal töötajatele meili „Kiri kolleegidele“, mis on osutunud heaks info- ja koosolekuvormiks.

Lisaks saadakse koosolekuks kokku kuu viimastel reedetel Pärnu Keskraamatukogus enne

maakondliku koolituspäeva algust, et arutada jooksvaid küsimusi.

10

Põhja-Pärnumaal vahetus aasta lõpus valla raamatukogu direktor, senine direktor Monika

Jõemaa lahkus töölt, uus direktor Annika Kadak asus tööle detsembris.

Pärnjõe raamatukogu on avatud esmaspäeviti ja neljapäeviti kell 9:00-18:00. Teistel päevadel

töötab Pärnjõe raamatukoguhoidja Kaisma raamatukogus. Kuni aprillikuuni oli avatud ka

kolmapäeviti, kuid sel päeval oli külastatavus väike ning jäid ainult 2 päeva.

Suurejõe haruraamatukogu asub Juurikaru Põhikoolis. Suurejõe haruraamatukogus töötas 2023.

aastal 2 osakoormusega töötajat. Seoses sellega on raamatukogu avatud Juurikaru Põhikooli

tööaegadel 5 päeva nädalas. Eelmisel (2022) aastal töötas raamatukogu 3 kuud (jaanuar-märts)

kolmel päeval nädalas ja edasi aasta lõpuni 5 päeva nädalas. 2023. aastal oli raamatukogu lahti

5 päeva nädalas, mil õpilastel oli võimalus veeta oma vaba aega raamatukogus.

Koolivaheaegadel oli raamatukogu avatud 2 päeva nädalas.

Põhja-Pärnumaa valla raamatukogude koosolekud toimuvad iga nädala neljapäeviti Teams`is,

kus direktor annab toimunust ülevaate, jagatakse omavahel informatsiooni ning tehakse plaane

eesseisvateks kuudeks.

Lääneranna raamatukogude võrgu ümberkorraldamise tulemusel suleti Tuudi ja Metsküla

raamatukogud, raamatukoguhoidjad kaotasid töö. Kirbla raamatukogu läks üle Lihula

Keskraamatukogu teeninduspunktiks, mis alates maist on lahti ühel päeval nädalas

esmaspäeviti kell 12:00-17:00. Saulepi raamatukogu läks üle Lihula Keskraamatukogu

teeninduspunktiks. Raamatukogu töötaja on Saulepi teeninduspunktis laupäeviti kell 10:00-

13:00. Lihula raamatukoguhoidja ja Lääneranna valla raamatukogu direktor käivad

teeninduspunktides laenutamas.

Alates augusti lõpust oli Koonga raamatukogu avatud pool tundi varasemast vähem, kell 09:00-

16:00. Ainsad lugejad, kes külastasid raamatukogu peale kella 16:00, bussiliikluse muutumise

tõttu sel ajal enam raamatukokku tulla ei saanud. Lõpe raamatukogu oli alates septembrist

esmaspäevadel avatud pool tundi kauem. Raamatukogu oli avatud esmaspäevadel kell 09:00-

17:00, lõunapaus kell 13:00-13:30 ja kolmapäevadel kell 11:00-18:00, lõunapaus kell 13:00-

13:30.

2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest

Lisa 1

Möödunud aastal oli Pärnumaa raamatukoguhoidjatel võimalus osa saada mahukast

veebipõhisest koolitussarjast „Raamatukogu digiriigi nõustajana“, korraldaja Trinidad

Wiseman. Pakuti rohkelt digiriigi teenuseid tutvustavaid koolitusi, nagu e-teenuste kasutamine

pangas, tervishoiusüsteemis, kaubanduses jne. Sarja eesmärgiks oli tõsta raamatukoguhoidjate

digipädevusi erinevate teenuste e-keskkondade alal, sest järjest rohkem vajavad kliendid, eriti

vanemaealised abi ja tuge nende kasutamisel. Veebikoolitustest osavõtt üle maakonna oli väga

suur ja tagasiside positiivne. Leiti, et koolitustest oli palju abi ja saadi juurde uusi teadmisi.

Rahvusraamatukogu korraldatud üleriigiliste arendusprojektide infoseminarid Teams´i

vahendusel olid väga populaarsed, kuulati aktiivselt üle maakonna.

11

Lasteteeninduse poole pealt osaleti erialastel koolitustel, koosolekutel, seminaridel.

Rohkearvulisem osalemine oli ELK korraldatud lasteteeninduse kogemuspäeval Pärnu

Keskraamatukogus, veebikoolitusel „Tere! Hello! Moi! Привіт!”, lastekirjanduse

aastakoosolekul, õpipäeval „Laps kirjanduses“, Lugemisisu programmi tutvustamisel ning

üleriigilisel lasteraamatukoguhoidjate päeval Saaremaal. Haapsalu muinasjutukonverentsist

„Lood lükkavad käima“ sai osa üksteist raamatukoguhoidjat nii Pärnu linnast kui maakonnast.

Ühise sõidu korraldas Pärnu Keskraamatukogu.

Tori ja Põhja-Pärnumaa raamatukoguhoidjad osalesid ühiselt avaliku esinemise koolitusel,

mille viis läbi Veiko Täär ning valla raamatukogude direktorid arenguvestluste pidamise

koolitusel.

Paaril töötajal oli võimalus osaleda ka pikemal jätkukoolitusel Kohalike dialoog kohalikus

raamatukogus.

10 Pärnumaa raamatukoguhoidjat osales ERÜ korraldatud raamatukoguhoidjate kongressil,

Pärnu Keskraamatukogu direktor osales IFLA kongressil Rotterdamis.

2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused

Tabel 4

Koolituse

aeg

Koolituse

teema

Koolitaja Koolituse

maht/kestus

Raamatukog

uhoidjate

arv/ KOV-de

arv

Eelarve/Koolitusek

s kulutatud summa

27.01 Sotsiaalme

edia

kasutamin

e

Kaydi

Tomson

(Pärnumaa

Arenduske

skus)

2 68/6 240 €

27.01 Lasteraam

atute

illustreeri

mine

Sirly Oder

(Rahva

Raamat)

2 68/6 125 €

15.02 Lasteteeni

nduse

veebikooli

tus:

„Kuidas

Anu

Amor-

Narits

(Tartu

Linnaraam

atukogu)

1 32/7 150 €

12

valmistada

ette

raamatuko

gutundi?“

31.03 Poola

kirjandus

Hendrik

Lindepuu

4 64/6 280 €

28.04 „Mis

raamatuko

gudes

toimub?“

Krista

Visas

(PKR)

2 59/7

28.04 „Mis on

arenguvest

lus ja

milleks

seda vaja

on?“

Ruti

Einpalu

PCC

4 59/7 1200 €

26.05 Õppepäev

Tori vallas

–

vallaraama

tukogu

juhtimine

Ene

Michelis

(Tori valla

raamatuko

gu)

4 62/7 840€

25.08 Õppepäev

Hiiumaal –

iseteenind

uslik

raamatuko

gu;

maaraamat

ukogud

täna

Annely

Veevo

(Kärdla

Linnaraam

atukogu);

Maili Uibo

(Käina

raamatuko

gu)

4 56/7 1936€

13

29.09 IFLA 2023 Krista

Visas

(PKR)

1 71/7

29.09 „Avalik

esinemine

“

Märt

Treier

4 71/7 1000 €

27.10 „Mis on

AI, mis on

ChatGPT,

kuidas see

meid

puudutab?

“

Kadri

Vider

(Eesti

Kirjandus

muuseum)

2 70/7 300 €

24.11 „Mõtte

jõud –

optimeerit

ud

mõtteviis“

Ülli

Kukumägi

(Bodylang

uageacade

my OÜ)

4 52/5 850 €

2023. aastal korraldas Pärnu Keskraamatukogu kokku seitse maakondlikku koolituspäeva, neist

kolmel korral oli samal päeval kaks esinejat. Lisaks korraldati kaks tervet päeva hõlmavad

õppereisi ja üks teatri ühiskülastus Tartus. Koolituste valik oli seotud raamatukoguhoidjate

erinevate kompetentside tõstmisega.

Jaanuaris oli võimalik kuulata sotsiaalmeedia kasutamise teemadel Kaydi Tomsonit Pärnumaa

Arenduskeskusest. Koolitus pakkus nippe ja lahendusi, kuidas sotsiaalmeedia kanalid oleksid

atraktiivsemad ja köidaksid rohkemaid inimesi, et tulemuseks oleks raamatukogu

sotsiaalmeediakanalite suurem jälgimine ja sellest omakorda uute lugejate lisandumine.

Lasteraamatute illustreerimisest käis väga väljendusrikkalt ning emotsionaalselt rääkimas Sirly

Oder, kelle esinemine meeldis kuulajatele väga. Raamatukogutundide ettevalmistamise poolt

tutvustas veebi teel Tartu Linnaraamatukogu töötaja Anu Amor-Narits. Ühtlasi andis ta

ülevaate lasteteeninduse tööst Tartu Linnaraamatukogus. Väga hea ülevaate poola kirjandusest

andis tõlkija Hendrik Lindepuu, keskendudes rohkem tema enda tõlgitud raamatutele. Tänu

sellele avastasid raamatukoguhoidjad ka ise nii mõnegi seni lugemata hea poola keelest tõlgitud

raamatu. Pärnu Keskraamatukogu direktor Krista Visas esines raamatukoguhoidjatele aasta

jooksul kaks korda rääkides erinevate riikide raamatukogudest, mida ta oli külastanud, tõstes

esile uusi häid praktikaid. Samuti tutvustas ta IFLAlt saadud uudiseid.

14

Koolitaja Ruti Einpalu käis esinemas arenguvestluste korraldamise teemadel, kuna seda teemat

soovisid valla raamatukogude direktorid. Kõigil raamatukoguhoidjatel oli hea võimalus

kuulata, milleks arenguvestlusi vaja on. Märt Treieri koolituse tulemusel saadi teada seda,

kuidas ennast paremini avalikkuse ees väljendada, mida silmas pidada ja millest hoiduda.

Elavalt esitatud koolituspäev oli üsna meeleolukas ja intrigeeriv. Kadri Vider

Kirjandusmuuseumist andis põhjaliku ülevaate AI ajaloost ja suundumustest. Maikuus oli tänu

Kultuuriministeeriumist saadud toetusele Pärnu linna ja maakonna raamatukoguhoidjatel

võimalik külastada terve päeva vältel ühiselt Tori valla raamatukogusid ning tutvuda valla

kultuurieluga. Saadi ülevaade sellest, kuidas toimub vallas vallaraamatukogu juhtimine ning

milliseid arenguid Tori vallas on oodata. Aasta viimane koolituspäev oli seotud vaimse tervise

hoidmisega – Ülli Kukumägi rääkis sellest, kuidas me ise saame oma mõtteid kontrollida,

vähendada ärevust ja olla tõhusamad nii töös kui eraelus. Koolituspäev andis ka konkreetseid

nippe, mida või kuidas kasutada. Aasta lõpetati kultuurselt, detsembris korraldas Pärnu

Keskraamatukogu väljasõidu Tartu Vanemuise teatrisse, et vaadata Shakespeare „Tõrksa

taltsutust“. Sellega teatrielamusega pandi punkt kogu aastale.

Pärast iga maakondlikku koolitust said osalejad vastata ka tagasisideküsitlusele ning hinnata

koolitust 5-palli süsteemis. Keskmine hinne koolitustele oli 4,7 – seega rahulolu oli väga kõrge.

Enim meeldis Märt Treieri koolitus. Tagasisides tõsteti esile selliste maakondlike koolituste

vajadust ning kiideti head teemade ning esinejate valikut. Kui mõnele koolitusele tulles oli

arvamus, et milleks seda vaja on, kuid pärast koolitust leidis igaüks endale sealt midagi

vajalikku.

2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised: ettekanded, loengud, koolitused.

LISA 2

Pärnu Keskraamatukogu ja Tori valla raamatukogu direktorid tutvustasid laiemalt Pärnumaa

raamatukogude teenuseid ja juhtimismudeleid. Samuti pidasid mitmed raamatukoguhoidjad

ettekandeid oma kodukandi ajaloo kohta ning viisid läbi giidituure. Kirjutati artikleid

erialaväljaannetesse.

2.4.4 Erialahariduse omandamine

Teabekirjanduse osakonna juhtivspetsialist ja Lihula raamatukoguhoidja läbisid

Rahvusraamatukogu juures raamatukoguhoidja kutseõppe ja sügisel alustasid kutseõpet Tori

haruraamatukogu ja Pärnu Keskraamatukogu lasteosakonna raamatukoguhoidjad.

Pärnu Keskraamatukogu juhtivspetsialistile Marju Kurvitsale ja kogude arenduse osakonna

raamatukoguhoidja Inga Tohvile omistati Raamatukoguhoidja kutse tase 6.

Lääneranna vallaraamatukogu direktor Tiiu Aasrand omandas mikrokraadi TÜ info- ja

andmehalduse erialal.

2.4.5 Töötajate tunnustamine

Eesti kultuurkapitali Pärnumaa ekspertgrupi kultuuritegija aastapreemia 2023; Tori valla

tänukiri – Tori vallaraamatukogu direktor Ene Michelis;

ERÜ teenetepreemia 2022 – Pärnu Keskraamatukogu direktor (2012-2022) Heinike Sinijärv;

15

ERÜ aasta tegu linnaraamatukogus 2022, kultuuriministri tänukiri; Eesti Sotsiaaltöö

Assotsiatsiooni aasta koostööpartneri nominent – Pärnu Keskraamatukogu erivajadustega

klientide raamatuklubi, läbiviijad Regina Ester ja Ilme Miilimaa;

Pärnumaa aasta maaraamatukoguhoidja 2023, kultuuriministri ja Pärnu Keskraamatukogu

tänukiri – Põhja-Pärnumaa vallaraamatukogu direktor Monika Jõemaa;

Kultuuriministri tänukiri: Ene Kaldoja Pärnu Keskraamatukogust;

Pärnu Keskraamatukogu kolleegipreemiad: Hea Kolleeg 2023 Külli Lorents; Lugemisisu

Tekitaja 2023 Signe Peeker; Julge Pealehakkaja 2023 Maret Kampus-Külm;

Lindi Lasteaed-Algkooli aasta kolleeg 2023 – Lindi raamatukoguhoidja Maret Kampus-Külm;

Pärnu LV hariduse sõber 2023 nominent – Gerli Lehemets, Paikuse raamatukogu;

Are Kooli tänukiri „30 aastat pühendumusega tehtud töö eest Are koolis – Malle Pajo, Are

raamatukoguhoidja;

Põhja-Pärnumaa tänukiri Kaisma ja Pärnjõe raamatukogude arendamise eest – Sirje Sõnajalg,

Kaisma raamatukoguhoidja;

Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse tänukiri tubli töö eest 2022. aastal Vändra raamatukogu

arendamisel – Katrin Ilbi, Vändra raamatukoguhoidja;

Kõmsi Lasteaed-Algkooli tänukiri – Helen Voogla, Kõmsi raamatukoguhoidja.

2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine

LISA 3

Seoses rendilepingu lõpetamisega 25. jaanuarist 2024. a suleti Pärnu Keskraamatukogu Ranna

haruraamatuogu kolimiseks alates 6. detsembrist 2023. Raamatukogu koliti ajutisele pinnale

Maxima kaubanduskeskuses. Uutesse ruumidesse koliti vana mööbli ja inventariga. 2024. aasta

oktoobris valmib Mai ärikeskus, kuhu saab uued kaasaegsed ruumid ka Ranna

haruraamatukogu.

Paikuse raamatukogus on jätkuvalt probleeme vett läbilaskva katusega, mida on ka parandatud,

kuid probleem on jäänud. Rikutud laeplaadid vajavad väljavahetamist. Probleemiks on ka

ventilatsioonisüsteemi puudumine.

Häädemeeste valla Massiaru raamatukogu kolis ajutisele üüripinnale, kuna majas leiti

vammseent.

Põhja-Pärnumaa valla Tootsi koolimaja, kus asub ka raamatukogu, oli jaanuarist septembrini

kapitaalremondiks suletud. Lasteaia majas oli raamatukogu jaoks ette nähtud kaks väikest

ruumi. Septembris kolis raamatukogu renoveeritud koolimajja tagasi.

Vihtra külakeskuses (Põhja-Pärnumaa v) eraldati vaheseinaga osa raamatukogust laoruumiks,

seda seoses Vihtra lasteaiarühma kolimisega külakeskusesse.

29. märtsil avati Vändras raamatukogu kunstisaaliruumis Vändra Kunstigalerii. Galerii ruum

on ümberehitatud vastavalt nõuetele, muudetud UV-kiirguse kindlaks, vahetati valgustid, aknad

16

ehitati kinni, turvalisuse tagamiseks paigaldati ruumi eraldi signalisatsioon ja ruum läks

omaette valve alla, ruumi niiskuse- ja temperatuurivahemikud on sobivad maalide jm taieste

hoidmiseks ja eksponeerimiseks.

Pärnjõe raamatukogu asub kortermaja esimesel korrusel. Sügisel, kui veel ei köeta ja talvel on

külm, temperatuur maksimaalselt 18 kraadi, tihti siiski vähem. Et Pärnjõe kool muutus

septembrikuust 6. klassiliseks, tekkis võimalus kolida raamatukogu koolimajja. Ruum on välja

valitud ja ümberkujundamiseks, remondiks raha olemas ning loodetavasti saab kolida

parematesse tingimustesse. Toetust taotletakse ka kultuuriministeeriumi raamatukogude

arendamise investeeringute projektist.

Libatse raamatukogus vajaksid remonti veekahjustusi saanud laed ja seinad, vahetamist vajaks

ebaefektiivne küttesüsteem ning maja katus, mis läbi sajab. Pärnu-Jaagupi raamatukogus vajab

remonti laste- ja noorte tuba. Vahenurme raamatukogus vajab üks ruum sanitaarremonti. Välja

tuleb vahetada tualettruumis veetorustik koos kraani ja kraanikausiga.

Mitmes Lääneranna valla raamatukogus, sealhulgas Vatlas ja Virtsus, on sanitaarremondi

vajadus. Virtsus on suur probleem niiskusega, kuna vihmavesi valgub vastu seina ja imbub läbi

seina ruumidesse, mis mõjutab ka arvutipargi tööd. Kuna Päästeameti ettekirjutuse kohaselt ei

vastanud Virtsu raamatukogu ukselukk nõuetele, siis vahetati see välja liblikluku vastu.

Raamatukogus esineb jätkuvalt päris suuri temperatuurikõikumisi seoses küttesüsteemi

riketega. Lihula raamatukogu ruumid vajavad sanitaarremonti: ruumide kõik seinad vajavad

uuesti värvimist, põrandaliistud osaliselt vahetamist. Lugemissaali ukse ees olev põrand tundub

vajuma hakkavat ning välja peaks vahetama ka laevalgustuse.

Tori valla raamatukogu neli harukogu asuvad teistele valla allasutusele kuuluvates ruumides.

Koostöö nende allasutustega on väga hea ja ruumiprogramm toimib. Järjest enam pööratakse

tähelepanu ruumide ristkasutusele. Urge raamatukogu asub vanas kauplusehoones.

Raamatukogu kasutuses olevad ruumid on köetavad elektriga (õhksoojuspumbad ja

radiaatorid), teistes ruumides küte puudub ja need amortiseeruvad. Jätkuvalt on vallas teema

arutluse all – mis on selle maja saatus. Kolme aasta perspektiivis on maja lammutamine.

2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele.

Rohkem on Pärnumaal neid raamatukogusid, kus liikumispiirangutega inimesed saavad

raamatukokku iseseisvalt. Paraku neid raamatukogusid, kus ei ole võimalik juurdepääsu

tagada on endiselt. Osades raamatukogudes tööd juurdepääsu tagamise planeerimisega käivad.

Tabel 5

Juurdepääs võimalik Pärnu Keskraamatukogu, Rääma haruraamatukogu, Pärnu-

Jaagupi, Vihtra, Lindi, Aruvälja, Are, Jõõpre, Tõstamaa,

Paikuse, Tihemetsa, Tali, Kilingi-Nõmme, Uulu, Massiaru,

Treimani, Sauga, Sindi, Tori, Vändra, Kaisma, Kirbla,

Koonga, Lihula, Lõpe, Virtsu

Juurdepääs võimalik osaliselt Vahenurme, Kihnu, Pootsi, Surju, Võiste, Häädemeeste,

Kõmsi, Vatla

17

Juurdepääs puudub Ranna haruraamatukogu, Libatse, Audru, Lavassaare,

Tõhela, Kabli, Suigu, Urge, Suurejõe, Pärnjõe, Võidula,

Tootsi, Varbla, Saulepi

2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas

Aasta algul toimus URRAMi andmebaasi viimine uuele platvormile ja serverite kolimine.

Kahjuks unustati ära, et Pärnu Keskraamatukogu arvutipark on enamikus Linuxi põhine. Nii

algas Pärnus kiirkorras arvutite Windowsiga ühendamine ja samal ajal üritas Urania teha

võimalikuks URRAMi programmi toimimise Linuxi arvutitele. Tulemuseks oli – enamus Pärnu

töötajate arvuteid viidi üle Windowsile, sest ka uued RFID töökohad vajavad seda ühendust

nagunii. Osad töökohad, kus RFID lugejaid ei ole, saavad edasi töötada Linuxil.

Üldiselt võib olukorda, mis puudutab AIP olukorda Pärnumaa raamatukogudes, lugeda heaks.

WIFI-võrk on üldjuhul kiire, olemas on kaasaegsed printerid, koopiamasinad, skannerid.

Üksikutes raamatukogudes on parendamise kohti.

Kihnus on AIP seadmed vananenud, kuid printimise ja koopia tegemine võimalik.

Võiste raamatukogu AIP vajab uue riist- ja tarkvaraga arvutit, mille soetamine on planeeritud

2024. aasta eelarvesse.

Sindi raamatukogule renditi alates septembrist digiekraan, mis aitab veelgi paremini läbi viia

erinevaid raamatukogutunde ja sündmusi ning Sauga haruraamatukogu lastenurka paigaldati

turvakaamera.

Pärnjõe raamatukogus on olukord internetipunktiga keeruline, ka olemasolev sülearvuti on

vana, samamoodi on lood arvutitööks mõeldud mööbliga, mis vajaks uuendamist.

Põhja-Pärnumaa valla raamatukogu direktor toob välja probleemi, et töötajatel on jätkuvalt

nuputelefonid, millega nad ei saa sotsiaalmeediasse postitusi teha, selleks tuleb kasutada

isiklikke telefone.

Vatlas ei ole Wi-Fi levi ja seetõttu interneti kasutajaid raamatukogus jääb iga aastaga vähemaks.

Virtsus oli suvel mitu korda probleem tööarvuti printeriga. Niiskuse protsent oli raamatukogus

nii kõrge, et printimise paber niiskus ja jäi printerisse pidevalt kinni. Seetõttu vajati probleemi

lahendamiseks infotehnoloogi abi.

3. Kogud komplekteerimine ja töötlemine

Sulgudes on toodud 2022. aasta näitajad.

2023. a eraldati väljaannete hankimiseks:

riigieelarvest Pärnumaa raamatukogudele kokku 177 763 (165 001)€,

sh Pärnu Keskraamatukogule 105 092 (97 301)€

KOV eelarvetest Pärnumaa raamatukogudele kokku 243 184 (235 261)€

18

Sh KOVi eelarvest Pärnu Keskraamatukogule 112 470 (112 717)€

KOKKU olid Pärnumaa raamatukogude komplekteerimiskulud 420 947 (400 262)€, sh KRK

217 562 (210 018)€

Pärnumaa raamatukogud said väljaannete soetamiseks riigilt 2,02 (1,93)€ elaniku kohta,

Pärnumaa raamatukogud omavalitsustelt 2,8 (2,7)€, Pärnu Keskraamatukogu 2,2 (2,2)€.

Komplekteerimiskulu elaniku kohta oli maakonnas 4,8 (4,6)€, keskraamatukogus 4,2 (4,1)€.

Riigieelarvest saadud 177 763 eurost kasutati väärtkirjanduse ostmiseks 69 585€, s o 39% ja

kultuuriperioodikale 2224€.

Raamatukogusüsteemis toimusid mitmed muudatused. 1. maist suleti Lääneranna valla

Metsküla ja Tuudi raamatukogud, Kirbla ja Saulepi raamatukogud muutusid Lihula

Keskraamatukogu teeninduspunktideks. Seoses 2 raamatukogu sulgemise ja 2 raamatukogu

laenutuspunktiks muutumisega vähendas Lääneranna vald teavikute soetamise raha 5600€

võrra.

Aruvälja/Jõõpre, Lõpe/Koonga, Pootsi/Tõhela, Kaisma/Pärnjõe ja Vihtra/Suurejõe

raamatukogudes teenindas lugejaid üks töötaja kahe kogu peale.

Võrreldes 2022. aastaga eraldasid kohalikud omavalitsused teavikute soetamiseks Tori valla

raamatukogudele raha rohkem 3300 ja Saarde valla raamatukogudele 7223€.

3.1 komplekteerimise põhimõtted ja uuendused (sh e-teavikud)

Kogude täiendamisel oli prioriteediks Eesti riiki, ajalugu ja kultuurilugu käsitlevate

väljaannete, lastekirjanduse ja koduloolise kirjanduse tellimine. Ilukirjanduse puhul eelistati

eesti autoreid ja kirjandusauhindu saanud teoseid, seejärel tõlkelise väärtkirjanduse raamatuid.

Teatme-, teabe- ja tarbekirjandust telliti valikuliselt. Enamik maakonna raamatukogudest

komplekteeris oma kogusid Pärnu keskraamatukogu kaudu.

2023. aastal otsustasid Põhja-Pärnumaa valla raamatukogud komplekteerida teavikuid riigi

poolt eraldatud rahade eest Pärnu Keskraamatukogu kaudu, omavalitsuse eraldatud raha jäi aga

kohapeal komplekteerimiseks. Vändra raamatukogu raamatukoguhoidja kasutas seda raha

teavikute tellimiseks kõigile oma piirkonna raamatukogudele, telliti põhiliselt Rahva Raamatust

või Apollo raamatukauplusest. Tellimiseks loodi TEAMSi keskkonnas tabel, kuhu iga

raamatukogu märkis oma soovid, nii sai osta rohkem erinevaid nimetusi väljaandeid ja vältida

väiksema nõudlusega raamatute tellimist mitmesse raamatukogusse.

Lihula, Kõmsi, Vatla ja Virtsu raamatukogud komplekteerisid jätkuvalt Rahva Raamatu e-poe

kaudu, raamatud toimetati neile kohale kulleriga. Kuna Tuudi ja Metsküla raamatukogud suleti,

said teised Lääneranna valla raamatukogud valida nende kogudest endale vajalikke teoseid.

Komplekteerimisvajaduse otsustas iga raamatukogu ise, sest oma piirkonna lugejate soove teati

kohapeal kõige paremini. Kordustrükkide ilmudes vahetati välja määrdunud ja lagunenud

eksemplare. Komplekteerimisotsuste tegemiseks vaadati üle raamatute leidumus lähimates

raamatukogudes, et selle põhjal oma tellimusi kujundada. Näiteks ei tellitud teaberaamatuid,

mis olid olemas Pärnu Keskraamatukogus. Nõudluse rahuldamiseks teaberaamatute järele

toimis hästi nii vallasisene RVL kui ka tellimine Pärnu Keskraamatukogust.

19

Järelkomplekteerimise korras osteti õppijatele vajalikku kirjandust. Soetati koolieelikutele

eakohaseid ja arendavaid raamatuid.

Pärnu Keskraamatukogu muusikaosakond arvestas oma kogu täiendamisel ka suvekülaliste

vajadustega.

Jätkuvalt olid populaarsed need raamatud, millest oli meediakajastusi, suur roll nõudluse

kujundamisel oli ka raamatukaupluste müügiedetabelitel. Eriti märgatav oli huvi kasv eesti

autorite ilukirjandusteoste vastu, mida tuli järelkomplekteerimise korras juurde osta.

Populaarsed olid elulood, krimikirjandus ja reisikirjad. Välisautorite armastus- ja

kriminaalromaane hangiti ka kirjastuste ja hulgimüüjate allahindlustelt soodushindadega.

Luulekogude tellimine oli valikuline, eelistati juba tuntud autoreid. Noorte hulgas olid

populaarsed fantaasia- ja ulmeraamatud. Rääma raamatukogus märgati huvi kasvu

noorsooraamatute vastu ja seetõttu telliti neid oma kogusse varasemast rohkem.

Kasvanud huvi ajaloo- ja reisikirjanduse vastu märgati näit. Audru ja Lääneranna

raamatukogudes. Väga nõutud olid eneseabi- ja psühholoogiaalased teavikud näiteks Jõõpre ja

Rääma raamatukogudes. Raamatute soetamise otsuste tegemisel oli kasu ka Lugemise

väljakutse Facebooki-grupist. Teabekirjandust osteti põhiliselt valdade keskkogudesse.

Raamatukogudes, kus oli kahe kogu kohta üks töötaja, võimaldas see komplekteerida rohkem

erinevaid nimetusi, neid sai siis kahe raamatukogu vahel vastavalt nõudlusele operatiivselt

vahetada.

Lasteosakondadesse telliti raamatuid nii lugemisoskuse arendamiseks ja süvendamiseks,

teadmiste ammutamiseks kui ka ajaveetmiseks. Telliti kõik auhinnatud ja konkurssidel

tunnustuse saanud lasteraamatud, abiks olid ka Eesti Lastekirjanduse Keskuse soovitused.

„Lugemisisu“ programmiga liitunud raamatkogudesse osteti juurde lasteraamatuid, mille vastu

tekitati huvi selle programmi raames. Raamatukogudesse osteti koolikohustusliku kirjanduse

kordustrükke.

Raamatute hankimisel Pärnu Keskraamatukokku arvestati nii Pärnu Kolledži üliõpilaste,

kutsehariduskeskuse õpilaste kui ka gümnaasiumiõpilaste vajadustega.

Lugejaskonna vananemine vähendas nõudlust lasteraamatute järele näit Virtsu ja Tootsi

raamatukogudes, soetati võimalusel kooli soovituslikus nimekirjas olevaid raamatuid ja

vahetati välja kulunud eksemplare.

Teabekirjandusest telliti laiemat huvi pakkuvate valdkondade, nt majandus-, õigus-, tervishoiu-

, tehnika-, aiandus- ja kodundusalaseid väljaandeid, samuti elukestvat õpet toetavat kirjandust.

Lauamängud leidsid raamatukogudes aktiivset kasutamist, seepärast osteti juurde maakonna

raamatukogudesse kokku 189, sellest keskraamatukokku 120 (66) mängu. Oma mängukogusid

täiendasid enim Audru, Kilingi-Nõmme ja Ranna raamatukogud. Mänge osteti ka

raamatukaupluste sooduspakkumistelt. Annetusena saadi 11 mängu.

3.1.1 Raamatu komplekteerimine (trükis + e-raamat)

Komplekteerimiskuludest kasutati raamatute hankimiseks maakonnas 84,8% ja KRK-s 88,5%,

s o 356 948 (339 228)€ ja 192 551€. Raamatuid osteti 21 997 eks, sellest KRK 11 780, elaniku

kohta maakonnas 0,3, KRKs 0,2 raamatut. Nimetusi saadi juurde 5384.

20

Eksemplaarsus oli maakonnas kokku 4,1, KRKs 2,2. Ostetud raamatu keskmiseks hinnaks

kujunes 16,2 (14,96)€. Ilu- ja lastekirjanduse osakaal saabunud raamatutest oli 83 (80)%, Pärnu

Keskraamatukogus 70 (72)%.

Maakonna kogudest oli aasta lõpuks 60 (61)% ilukirjandus ja 40% teabekirjandus, Pärnu

Keskraamatukogul 54% ilukirjandus ja 46% teabekirjandus.

Raamatufondi ringlus maakonnas oli 0,8 (0,7), ilu- ja lastekirjandusel 0,8 (0,8),

teabekirjandusel 0,8 (0,5), võõrkeelsel kirjandusel 0,5 (0,5).

Pärnu Keskraamatukogu raamatufondi ringlus oli 1, ilu- ja lastekirjandusel 1,1(1,1),

teabekirjandusel 1 (0,7), võõrkeelsel kirjandusel 0,5 (0,5), venekeelsel kirjandusel 0,6 (0,6).

Kogude uuenemise protsent oli nii maakonnas tervikuna 3,3 (3,3), KRKs 3,1 (3,3).

Saabunud raamatutest (nii ostud kui muu kokku) oli 4,7 (5,2)% võõrkeeltes. Võõrkeeltes saadi

1189 eks, s h vene keeles 309 eks. Pärnu Keskraamatukogus vastavalt 8,2 (8,7) %, 1023 eks,

vene keeles 220 eks. Võõrkeelse kirjanduse kogust moodustab venekeelne 61(62)%.

Pärnu Keskraamatukogu muusikaosakonda komplekteeriti eesti autorite ja esitajate noote,

samuti osteti lasteaedadele, lastemuusika- ja üldhariduskoolidele suunatud

muusikaväljaandeid. Lähtuti nii maa kui linna tegevmuusikute, koolide muusikaõpetajate ja -

õpilasete, koolieelsete lasteasutuste õpetajate vajadustest.

Saksa lugemissaali komplekteerimise pearõhk oli keeleõppematerjalidel ning uuemal

Saksamaad puudutaval kirjandusel. Ilukirjandusest telliti põhiliselt raamatumessidel

auhinnatud ja Goethe Instituudi poolt soovitatud raamatuid. Goethe Instituudilt saadi 9

raamatut. Juurde tuli 2023. a vähem, sest enamus vajalikke keeleõppematerjale komplekteeriti

juba 2022. a.

Annetusena saadi 2964 eks, s o 11,9 (9,4)% raamatutest, sellest KRK 768, s o 6,1 (7)%, nimetusi

lisandus 201. Suurimad annetajad olid eraisikud, annetati ka vene- ja inglisekeelseid raamatuid.

Annetasid mitmed asutused: Enn Kunila kollektsioon, Poola Suursaatkond, Tervise Arengu

Instituut, Swedbank, Pärnu Muuseum, Pärnu Nooruse Selts, Prantsuse Instituut Eestis, Goethe

Instituut jt.

Lavassaare raamatukogule annetas kirjastus kunstiraamatuid. Peep Ilmet annetas Lihula

raamatukogule eesti- ja ingliskeelseid raamatuid, annetusi tegid ka Gerda Kordemets ja Anneli

Akkermann.

Lisaks tavapärasele komplekteerimisele hangiti väljaandeid ka järelkomplekteerimise teel, nii

osteti juurde õpilastele vajalikku kirjandust, teabekirjandust, suurt nõudlust omanud

väljaandeid. Järelkomplekteerimiseks kasutati erinevaid hulgimüüjate, raamatukaupluste,

kirjastuste sooduspakkumisi ja kampaaniaid. Raamatute hinnatõus mõjutas valikuid ja

suurendas järelkomplekteerimise tähtsust.

Harukogud/maakogud jätsid tellimata väiksema nõudlusega väljaanded, mis olid Pärnu

Keskraamatukogus olemas ja tellisid neid RVLi teel, samuti telliti RVLi teel võõrkeelset

kirjandust.

3.1.2 Perioodika komplekteerimine

21

Perioodika hankimiseks kasutati terves maakonnas 58 286 (58 340)€, sellest Keskraamatukogus

21 898 (20 044)€. Kultuuriperioodikat telliti maakonnas 2224 (1884)€ eest, millest KRK 855

(678)€, osteti kokku 91 (85) eks, sellest KRK 29 (25).

Ajakirju osteti juurde 725 aastakäiku, annetusena saadi 66, sellest KRK vastavalt 206 ja 45.

Lisandus 180 nimetust ostusid ja 10 nimetust muul moel saadud ajakirju.

Ajalehti osteti KRKle 75 aastakäiku, maakonna raamatukogudele kokku 248 aastakäiku, s o 48

nimetust. Muul moel saadi: KRK 5, maakond kokku 18 aastakäiku, s o 6 nimetust.

2023. aastal lõpetas aasta sees ilmumise 4 tellitud ajakirja. Aasta lõpul anti teada veel kolme

ajakirja ja kahe ajalehe paberkandjal ilmumise lõpetamisest. Mõned neist jäävad ilmuma veebis

digiajakirjadena, kuid Pärnu Keskraamatukogus loetakse digiväljaandeid oluliselt vähem kui

paberil ilmuvat perioodikat. Pärnu Keskraamatukogus on lugejatele autoriseeritud töökohal

tagatud ligipääs Postimees Grupi, Delfi Meedia, AS Äripäev ja Juridica digiväljaannetele.

Haruraamatukogudes on ligipääs Delfi Meedia digiväljaannetele.

Saksa saalis on lugemiseks on 13 erinevat ajakirja. Keskkogu tellib ajakirja Der Spiegel. GI

maksab ajakirjade Freundin ja Geo eest. Lisaks saadab GI 4 keeleõppeajakirja.

Perioodikaväljaannete kallite hindade tõttu vaadati senised tellimused kriitiliselt üle.

Kultuuriperioodikat telliti järgmiselt:

Pärnumaa raamatukogud kokku Keskraamatukogu

Akadeemia 5 2

Hea laps 10 1

Keel ja Kirjandus 1 1

Looming 9 4

Loomingu Raamatukogu 10 2

Muusika 2 1

Raamatukogu 7 3

Teater. Muusika. Kino 5 3

Tuna 3 1

Täheke 21 3

Vikerkaar 3 2

Värske Rõhk 2 1

22

Sirp 9 4

Õpetajate Leht 4 1

3.1.3 Auviste komplekteerimine

Auviste hankimiseks kasutati maakonnas 3113 (2693)€. Osteti kokku 193 (207) auvist, KRKle

sellest 190 (201), annetusena saadi 60 (50), sellest KRK 54.

Auviseid osteti põhiliselt Pärnu Keskraamatukogu muusikaosakonnale. Prioriteediks olid eesti

autorite ja esitajate, Pärnust pärit ja siin tegutsevate ning Pärnuga seotud muusikute

helisalvestised. Osteti ka Eesti Muusikaauhindade võitjate ja nominentide, maailma ja Euroopa

nimekate plaadifirmade poolt parimaks peetud salvestisi, näit. GRAMMY auhinna saanute ja

nominentide helisalvestisi.

Saksa osakond sai Goethe Instituudilt annetusena 27 DVDd.

Nõudlus auviste järele maakogudes praktiliselt puudus.

3.2 inventuurid, mahakandmised

2023. a toimus inventuur Suigu raamatukogus.

Maakonnas dekomplekteeriti 36 159 (31 707) arvestusüksust, sellest KRK 8562.

Raamatuid kustutati kokku 34 661 eks, sellest KRK 8298. Auviseid kustutati 109, sellest KRK

28.

Kogude korrastamisega tegeleti maakonna kõigis raamatukogudes, eemaldati kogudest

ülearuseid ja lagunenud eksemplare. Tublimad olid Sindi, Lihula, Uulu ja Treimani

raamatukogud. Pärnu Keskraamatukogu Rääma haruraamatukogus vaadati põhjalikult üle

lastekirjanduse kogu, eemaldati määrdunud, lagunenud ja kasutamist mitte leidnud raamatud.

Kuna Pärnu Keskraamatukogu Ranna haruraamatukogu ootab ees RFIDle üleminek, siis töötati

terve aasta jooksul põhjalikult oma kogudega. Eemaldati liigse eksemplaarsusega, aegunud ja

lagunenud raamatuid, kustutati kokku 3242 eks. Kogude uuenemise protsent oli seega 4,6.

Pärnu Keskraamatukogu saksakeelse kirjanduse osakond kustutas 16 DVDd, mille litsentsid

olid lõppenud.

Pärnu Keskraamatukogu osavaldade raamatukogudes kustutatud eksemplarid toodi

keskraamatukokku. Osakondade töötajad leidsid nende hulgast oma kogudesse vajalikke

eksemplare, millega vahetati välja lagunenud raamatuid või suurendati nõudlust omavate

raamatute eksemplaarsust.

Lugejad said valida raamatuid riiulitest „Võta raamat tasuta”, „Raamat uuele ringile“. Pärnu

Keskraamatukogu, Are ja Tori raamatukogud viisid mahakantud raamatuid ka bussijaamade

„Rändaja raamatukogu” riiulitesse. Pärnu Keskraamatukogus müüdi kogudest eemaldatud

raamatuid huvilistele väikese raha eest. Saugas toimus Maal elamise päeva raames tasuta

raamatute laat, kus läksid jagamisele Tori valla raamatukogude mahakantud raamatud, sama

23

tehti ka Sindi linna 85. sünnipäeva puhul korraldatud laadal. Kuna Tuudi ja Metsküla

raamatukogud suleti, said teised Lääneranna valla raamatukogud valida nende kogudest endale

vajalikke raamatuid. Are ja Tori raamatukogud jagasid raamatuid lasteaedadele.

4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused

Pärnu Keskraamatukogu kasutajate hulgas on järjest populaarsem lugejaportaali kaudu

raamatute reserveerimine ning nende tellimine raamatukappi. Lugejaportaali kaudu registreeris

ennast lugejaks 82 inimest, sisselogimisi oli 49 009 (2022. aastal 34 121), teostati 143 341

(2022. a 126 180) otsingut ja pikendusi tehti 20 188 (2022. a 17 669). Raamatukappi kasutati

2023. aastal 5805 korral st keskmiselt 20 pakki päevas (raamatukogu avatud päevadel). 2022.

aasta lõpul soetatud kapi lisamoodul on end igati õigustanud. Hästi kasutatakse ka võimalust

tagastada raamatud tagastuskasti. Valikstatistika järgi kasutas seda teenust aasta jooksul 12 061

lugejat st 33 inimest päevas (365 päeva). RFID tehnoloogia kasutuselevõtt on oluliselt

kergendanud raamatukoguhoidjate tööd nii tagastuskasti tagastatud raamatute arvelt

mahavõtmisel kui ka tavalaenutusprotsessis. Lugejate jaoks on oluline, et raamatukoguteenus

on kättesaadav ka siis, kui raamatukogu on suletud. Kasvanud on ka PrintinCity

pilveprinditeenuse kasutajate hulk. 2024. aastal loodame soetada keskkogusse ja Ranna

haruraamatukokku iseteenindusautomaadi.

Pärnu Keskraamatukogu Paikuse haruraamatukogus on alates 2022. aastast õmblustuba, mida

2023. aastal kasutati 47 korral. Kasutajatel on võimalus raamatukogus kasutada õmblusajakirju,

võtta lõiked maha, lõigata kangast sobiv lõige ja õmmelda lõigetest toode. Õmblustuba on

populaarne ka ukrainlaste hulgas.

Vändras sai rentida kaminasaali, kasutada helikabiini Chatbox Duo, tellida raamatuid

raamatukappi ning külastada kunstigaleriid. Vändras, Treimanis, Pärnu-Jaagupis ja Ares sai

kasutada kaugtöökohta. Lisaks sai raamatukogust osta kohalikku ajalehte „Valla Teataja“,

kohalike autorite raamatuid, käsitööd, valla meeneid ning suvepuhkuste ajal kultuurimajas

toimuvate kontsertide pileteid.

Are ja Sauga haruraamatukogudesse soetati mahukamad tagastuskastid ning Sindi ja Sauga

haruraamatukogudes on raamatukapi kasutamise võimalus.

4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine.

4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused. Üldistav ja muutusi näitav kokkuvõte.

Tabel 6

Raamatukogu Lugejad 2022 Lugejad 2023 Muutus (+-)

Rahvark

mk-s kokku*

25 463 25 977 +514

MKR kokku** 16 175 16 659 +484

*Rahvaraamatukogud maakonnas kokku

**Maakonnaraamatukogu koos oma haruraamatukogudega kokku

24

Tabel 7

Raamatu-

kogu

Külastused

2022

Külastused

2023

Muutus

(+-)

Virtuaal-

külast.

2022

Virtuaal-

külast.

2023

Muutus

(+-)

Rahvark

mk-s kokku*

438 665 456 020 +17 355 102 196 92 192 -10 004

MKR

kokku**

288 357 296 732 +8 375 63 931 37 433 -26 498

Eelneva aastaga võrreldes on külastatavus suurenenud. Ilmselt on seda tinginud raamatukogu

avatus, kuna inimesed kasutavad pärast koroonapiirangute aega meelsasti kõiki pakutavaid

teenuseid (eriti raamatukogu tasuta laenutamisteenust). Kindlasti mõjutas külastuste tõusu ka

üleüldine raske majanduslik olukord riigis. Raamatud on tugevalt kallinenud, samuti elekter

ning muud igapäevateenused, mille tõttu on inimesed kokkuhoidlikumad ning kasutavad

meeleldi sooja, vaikset ning mugavat keskkonda, et õppida või kaugtööd teha. Õpilasedki

kogunevad tihti grupitöödeks või individuaalõppeks lugemissaali, kus on võimalus kasutada

WiFit ning vajadusel ka arvuteid. Suurenenud on ka järelaitamistundide läbiviimine

raamatukogus. Sealsamas, seoses rahvastiku vananemisega väiksemate raamatukogude

külastatavus langeb - vanemad lugejad surevad, noorema- ja keskealised aga tihti ei ole

raamatukogudes lugejad. Paljud tööealised käivad linnades või suuremates keskustes tööl,

mistõttu kasutavad sealsete raamatukogude teenuseid.

Raamatukogude külastatavuse arvu mõjutab ka raamatukogude lahtiolekuaeg. Kui väiksemate

raamatukogude igapäevane lahtiolek tähendaks raamatukogude alakasutamist, siis samas

paaripäevane lahtiolekuaeg ei pruugi erinevatel põhjustel sobida. Hooned, kus raamatukogu on

lasteaia või kooliga koos, on laste külastatavus ning laenutuste arv oluliselt suurem.

Samas on raamatukogud ja raamatukoguhoidjad teinud tublit tööd, et säilitada olemasolevaid

lugejaid ja tuua juurde uusi. Pidevalt mõeldakse välja ja korraldatakse uusi üritusi, loenguid,

klubisid, viktoriine, töötubasid jne, et suurendada huvi raamatukokku tulemise vastu. Aktiivselt

tehakse tööd järelkasvu ehk laste raamatukokku toomisel.

Märgata on tendentsi, et kuna kooli soovitusliku kirjanduse raamatuid ei jätku alati, sest on

korraga välja laenutatud, siis võidakse käia neid laenutamas olenemata raamatukogu kaugusest

üle maakonna.

Põhja-Pärnumaa valla Libatse raamatukogus vähenes külastuste arv võrreldes eelmise aastaga

tunduvalt (341 korra võrra), üheks põhjuseks võib pidada Omniva postipunkti sulgemist, lisaks

sellele ka vaid kahte päeva, mil raamatukogu avatud on.

Lääneranna valla Lõpe kooli sulgemine mõjutas Lõpe raamatukogu tööd ja Virtsu kooli

neljaklassiliseks muutmine on vähendanud Virtsu raamatukogu lugejate – nii täiskasvanute kui

õpilaste arvu.

25

Seoses Lääneranna vallas toimunud raamatukogude sulgemiste ja ümberorganiseerimistega

võis märgata lähimate raamatukogude – Saulepi ja Varbla – piirkonna elanike

ümberorienteerumist Tõstamaa raamatukokku, mistõttu suurenes uute lugejate arv 49 võrra.

Tabel 8

Raamatu-

kogu

Laenut-d

2022

Laenut-d

2023

Muutus

(+-)

Päringud**

* 2022

Päringud**

* 2023

Muutus

(+-)

Rahvark

mk-s kokku*

671 908 662 826 -9 082 10 560 10 160 -400

MKR

kokku**

440 124 434 707 -5 417 6 708 6 886 +178

Laenutuste osakaal on eelneva aastaga võrreldes vähenenud. Kuna külastatavus üldiselt on

eelneva aastaga võrreldes suurenenud, siis võib see seotud olla sellega, et lugejad eelistavad

pärast karme koroonapiiranguid taas raamatukokku füüsiliselt kohale tulla ning ka nii mõnigi

kord kohapeal lugeda.

Internet on muusikateenusele oluliseks konkurendiks. Eesti noodi kirjastamine paberkandjal on

säilinud vaid tänu lastelaulukogumikele, vähesel määral autorikogumikke on siiski ilmunud.

Suurem osa eesti noodi kirjastamisest on suundunud tasulisse internetipõhisesse Noodipanka.

Plaadilaenutus Pärnu Keskraamatukogu muusikaosakonnas on vähenenud 16%, samas on

tõusnud pillilaenutuste arv, 30% võrreldes 2022. aastaga. Enim laenutati aasta jooksul

klassikalist kitarri, väikekannelt ja ukulelet. Järjest on tõusnud ka digiklaveri populaarsus, seda

saab mängida osakonnas kohapeal.

Pärnu Keskraamatukogu teabekirjanduse osakonnas infopäringute arv on suurenenud 533 võrra

(2022. aastal - 964; 2023. aastal – 1497), kuid kohallaenutuste arv on võrreldes eelmise aastaga

vähenenud drastiliselt 2869 võrra (2022 – 5727; 2023 – 2858). 2022. aastal laastas maailma

koroonakriis ja inimestel ei olnud võimalik nii palju vabalt ringi liikuda. Ilmselt kasutati

meeleldi võimalust kodust välja saada ja sellest oli tingitud ka 2022. aasta rekordiline

kohallaenutuste arv. Väga palju õpiti ja loeti raamatukogus koha peal. 2023. aastal oli võimalik

kohtuda kohvikutes, koolides, kodudes, ehk sellest on tingitud ka vähenenud kohallaenutuste

arv. Maaraamatukogudes küsiti pigem asju, mida igaüks võiks ka ise internetist googeldades

kiirelt leida.

Infopäringud: mõned näited huvitavamatest päringutest:

Pärnu Keskraamatukogu: Aluseline toitumine, lahustoitumine, taimetoitlus; Salmikute ajaloost;

Pärnu tennis, tennisekoolid, ajalugu; Puitmaterjal, küttepuud, metsakahjurid; Helindatud eesti

kirjanike proosalooming „Melodija” heliplaadistuudio väljaannetel; Ooperikonflikt Verdi vs.

Wagner; Gruusia vanad hällilaulud ja vaimulikud hümnid; Muusikahelide füüsika. Selle

uurimine ja tähtsamad teadlased; Lastelaulud Venda Sõelsepa tekstidele.

26

Audru raamatukoguhoidja mahukamad päringud olid seotud Audru mõisa ja kohaliku ajaloo,

talude kohta. Kogukonna inimesed huvituvad üldiselt oma kodukoha ajaloost. Materjale vajati

Uruste allika ja pühapaiga kohta.

Surju raamatukogus tuli otsida infot teemal „Sooline võrdõiguslikkus – kuidas seda mõista?”,

„FIE ja OÜ moodustamine”, prügimajandusega seotu – kuidas sorteerida?

Võiste raamatukoguhoidja aitas õpilasel otsida loovtöö jaoks materjale kohaliku koduloolase

kohta.

Kilingi-Nõmme raamatukoguhoidjal tuli leida lugejale infot naisatleet Anette Buchi kohta.

Uulu raamatukogust vajati abi, et otsida materjale referaadi tegemiseks uisutamise ajaloo, aga

ka erinevate loomariigi esindajate kohta.

Põhja-Pärnumaal tunti huvi kohalike talude ajaloo vastu; pildi järgi tuli tuvastada rahvarõiva

tikandi päritolu; materjali otsing loovtöödeks (kohalikud kivid, piimatööstus, Vändra ja Tori

muistendid, kuidas ehitada kanalisatsiooni, millised Colombia kirjanike raamatud on ilmunud

eesti keeles; sooviti raamatuid, kus oleks häid mõtteid 8. klassi õpilasele, et pidada kõne 9.

klassi lõpuaktusel.

Koonga raamatukoguhoidja aitas otsida laiemalt infot Aafrika kultuuri, Cotardi sündroomi

kohta.

Virtsu raamatukogust otsiti materjale 1905. aasta revolutsiooni, ATH sündroomi kohta. Huvitav

infopäring oli teemal, kuidas tõrjuda ulukeid noorte mändide ja kuuskede kahjustamiselt?

Varbla raamatukogus tunti huvi, kuidas õigesti prügi sorteerida, millest tehakse kampriõli?

Otsida oli vaja ka milline on hetke soodsaim elektripakett ja kuidas taotleda PRIA toetuseid.

Tabel 9

Raamatu-

kogu

Virtuaalürituste arv Virtuaalüritustel

osalejate arv

Virtuaalürituste

järelvaatajate arv***

2022 2023 2022 2023 2022 2023

Rahvark

mk-s

kokku*

2 6 547 Ei saa

andmeid

547 Ei saa

andmeid

MKR

kokku**

4 Ei saa

andmeid

Ei saa

andmeid

Pärnu Keskraamatukogu ja Tori valla Are raamatukogu koostasid Genially ja Google Formsi

keskkonnas veebiviktoriine erinevatel teemadel – Kui hästi tunned Pärnu muusikaelu; Pildikesi

minevikust. Are lugu; Eesti kirjanduse päeva puhul „Anton Hansen Tammsaare 145“; Kas

tunned Eesti ja Pärnu muuseume?; Muinsuskaitsepäevade viktoriin "Pärnu - elav pärand jõe ja

mere vahel"; Juubilarid Eesti muusikas 2023.

Tabel 10

27

Raamatu-

kogu

Virtuaalkoolituste arv Virtuaalkoolitustel

osalejate arv

Virtuaalkoolituste

järelvaatajate arv***

2022 2023 2022 2023 2022 2023

Rahvark

mk-s

kokku*

MKR

kokku**

*Rahvaraamatukogud maakonnas kokku

**Maakonnaraamatukogu koos oma haruraamatukogudega kokku

***kui järelvaatamine võimaldati peale koolituse toimumist

Tabel 11

Raamatu-

kogu

Virtuaalnäituste

arv 2022

Virtuaalnäituste

arv 2023

Virtuaalnäituste

külastajate arv

2022

Virtuaalnäituste

külastajate arv

2023

Rahvark

mk-s

kokku*

2 1 793 Ei saa andmeid

MKR

kokku**

1 Ei saa andmeid

Pärnu Keskraamatukogu vormistas veebinäituseks 2022. aastal linnaruumis olnud näituse

„Proosaline Pärnu“.

4.3 RVL teenindus

Pärnumaa raamatukogudes on RVL teenus jätkuvalt populaarne nii maakonnasiseselt kui ka

väljaspool Pärnumaad. Pärnu Keskraamatukogu saatis 2023. aastal 2885 teavikut, sisse

tellisime 1369 teavikut. Peamised RVL tellijad on Pärnumaa ja teiste maakondade väiksemad

raamatukogud. Suur osa RVL teenusest toimub ka harukogude vahel.

Tallinna Ülikooli raamatukogust, Tallinna Tehnikakõrgkooli raamatukogust,

Rahvusraamatukogust, Tartu Linnaraamatukogust või Tartu Ülikooli raamatukogust tellisime

sisse vaid 16 väljaannet. See näitab, et Pärnu Keskraamatukogu on piisavalt hästi

komplekteeritud, et rahuldada meie lugejate vajadusi, aga ka seda, et lugejad on liikuvamad ja

leiavad võimalusi muul moel endale vajalikud väljaanded laenutada. Kindlasti on abiks ka

MIRKO.

Pärnu maakonnas kokku saadeti RVLiga oma kogust välja 16 268 väljaannet ja

raamatukogudesse telliti sisse 16 609 väljaannet. RVLi kasvu rohkem kui 5000 eksemplari

võrra põhjuseks on enamuse Kabli raamatukogu fondi RVLiga laenutamine Häädemeeste

raamatukogule.

Maaraamatukoguhoidjad, kes töötavad korraga kahes raamatukogus, kiidavad RVL võimalust,

mis aitab kogusid komplekteerida mitmekülgsemalt ehk soetada erinevatesse

raamatukogudesse erinevaid teavikuid.

28

4.4 Laste- ja noorteteenindus

Raamatukogudel on Pärnumaal väga hea koostöö lasteasutustega. Lasteaia- ja kooliõpetajad

käivad lastega nii raamatukogutundides kui valivad teematundideks raamatukogudest

raamatuid. Mõnel pool on heaks praktikaks saanud, et raamatukoguhoidja komplekteerib

teematundideks suured raamatukastid, et need siis lasteaedadesse viia.

Raamatukogud vahetavad regulaarselt raamatunäitusi, suuremat tähelepanu pööratakse

tähtpäevade tähistamisele ja kirjanikele, illustraatoritele, kellel on juubelid. Alati

eksponeeritakse uudiskirjandust.

Raamatukogudes, mis asuvad mõne lasteasutusega – kooli või lasteaiaga samas majas on

koostöö eriti hea ja seetõttu pannakse suurt rõhku tööle lastega. Seal on ka lastest lugejate ja

laenutuste arvud kõrged

4.4.1 Laste-ja noortekirjanduse komplekteerimine

Komplekteeritakse ELK poolt soovitatud, auhinnatud parimaid lasteraamatuid. Suur rõhk on

kodumaise kirjanduse komplekteerimisel. Tegeletakse aktiivselt järelkomplekteerimisega.

Kuna lastele meeldivad uued korralikud raamatud, siis jooksvalt vahetatakse välja vanu,

soovitusliku koolikirjanduse eksemplare, aga ka tellitakse raamatute kaasaegseid ilusaid

uustrükke.

4.4.2 Laste-ja noorte raamatukogu kasutamine

Tabel 12

Rmtk Lug-d

2022

Lug-d

2023

Muutus

(+-)

Külast-d

2022

Külast-d

2023

Muutus

(+-)

Laenut

2022

Laenut

2023

Muutus

(+/-)

Rahvark

mk-s

kokku*

7 623 7 617 -6 146 886 162 323 +15 437 71 598 69 138 -2 460

MKR

kokku**

4 342 4 537 +195 91 350 99 116 +7 766 41 968 40 667 -1 301

*Rahvaraamatukogud maakonnas kokku

**Maakonnaraamatukogu koos oma haruraamatukogudega kokku

Lihula raamatukogus on laste külastatavus on suurenenud hüppeliselt, kusjuures eelmine aasta

6932 külastust, siis tänavu 10 751, samas see ei kajastu laste lugemises, laenutustes. Lapsed

veedavad bussi oodates raamatukogus aega.

4.4.3 Laste-ja noorteteenindus, s.h lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine

Pärnumaa raamatukogud osalevad väga aktiivselt erinevates programmides, nagu näiteks Eesti

Lastekirjanduse Keskuse eestvedamisel korraldatud Lugemisisu, mis aitab lapsi lugemise

juurde tuua. Programm on leidnud kindla koha nii laste kui raamatukogude juures. Paljudes

29

kohtades on ka lapsevanemad tagasisidet andnud, et programm meeldib neile väga. Lugemisisu

programmiga jätkasid need, kes juba olid liitunud, aga liitus ka uusi lasteasutuste gruppe.

Programmis osalevad lasteaiarühmad koos õpetajatega, 1.–6. klassi lapsed ja ka pered. Sel

hooajal lisandus uus vanusegrupp, mis kutsub programmis osalema viiendate ja kuuendate

klasside õpilasi. Lapsed valivad raamatukogudest lugemiseks põnevat uudiskirjandust ja

panevad loetud raamatud kirja spetsiaalsesse lugemispassi. Lugemispassis on loomingulised

lisaülesanded loetu kinnistamiseks ja oma lugemiskogemuse jagamiseks. 4.-6. klassi õpilastele

loodi Eesti Lastekirjanduse Keskuse poolt ka noortepärase kujundusega lugemispass.

Programmis osalesid kõik Tori valla raamatukogud, Pärnu Keskraamatukogus liitus koos oma

õpetajaga programmiga 68 algklassilast ja 6 lasteaiarühma, kus kokku osales 118 lasteaialast.

13 last soovis osa võtta iseseisvalt. Samuti lõi kaasa üks vene emakeelega klass. Kokku liitus

sügisel 2023 Pärnu Keskraamatukogu lasteosakonnas „Lugemisisu” programmiga 199 last.

Kõmsi koolis on Lugemisisu programmi kaasatud kõik 1.- 4. klassi õpilased, mis on väga

positiivset tagasisidet saanud ka lapsevanematelt, sest lapsevanemad ise soovisid, et lapsed

programmis osaleksid. Lastele meeldivad teematunnid, eriti muinasjutu– ja detektiivitund.

Lisaväärtuseks on kindlasti kevadel korraldatav ekskursioon Lugemisisu programmi läbinud

lastele. 5.-6.kl õpilased peavad õpetaja palvel läbi lugema vähemalt ühe raamatu kuus ja

kohtumisel raamatukogus tutvustama kaaslastele loetut.

Raamat „Pisike puu“ on esimene raamat, mille saavad kõik ilmakodanikud. Raamatu

kättesaamine toimub pidulikult nii valdades kui linnas. Raamatukogude juhid on pidulikul

beebilusikate üleandmisel kohal ja tutvustavad raamatuid värskete valla- või linnakodanike

vanematele.

Laste seas on populaarne ka ettelugemise päev, mis annab hea võimaluse ennast proovile panna.

Kõikides raamatukogudes tutvustatakse uudiskirjandust, mis on välja pandud eraldi riiulitele.

Lapsed uurivad hea meelega uusi ilusaid raamatuid, neid ka laenutatakse enam kui vanu

raamatuid. Seetõttu tegeletakse raamatukogudes ka pidevalt vanade, koledaks läinud

eksemplaride väljavahetamisega, et lapsed saaksid laenutada uusi ja korralikke raamatuid.

Hea meelega tullakse raamatukokku koos kogu perega raamatuid vaatama ja lauamänge

mängima. Palju tähelepanu pööratakse kõige pisemate raamatuavastajate ja nende perede

raamatukokku kutsumisele ja nende ootuste täitmisele. Pärnu Keskraamatukogus on rikkalik

väikelasteraamatute kogu. Väga suureks abiks pere pisemate raamatukokku toomisel on olnud

Mürakarukool, mis sündiski 2012. aastal soovist peredele väikelaste avastuslikes tegevustes

abiks olla ja soovist neile raamatuid ja raamatukogu tutvustada.

Sageli külastatakse raamatukogu lasteaia- või klassiõpetaja eestvedamisel. Raamatukogudelt

soovitakse teematunde vastavalt laste vanusele ja õppeprogrammile. Kõige enam tahetakse, et

tutvustataks uusi raamatuid ja aidataks lastes lugemishuvi tekitada ja arendada, neid

raamatuelamustega köita, mõtteid tekitada. Nii koolikohustusliku kui ükskõik millise muu

raamatu valimisel soovitakse raamatukoguhoidjatelt personaalseid soovitusi. Tuleb olla

oskuslik küsitleja, kannatlik ärakuulaja ja hea ning kiire soovitaja, et lugeja talle sobiva raamatu

juurde juhatada. Paikuse raamatukogu paneb suurt rõhku just lasteteenindusele, seal käib 2x

30

nädalas koos Lugemispesa 1.-3. klassi õpilastele. Tõusnud on raamatukogu väikeste lastega

perede külastatavus, eriti nädalavahetustel.

Tõstamaa raamatukoguhoidja on oluline lüli koostöös lapsevanematega pakkudes lastele

trennide või bussi ootamise vahel ajaveetmise võimalust raamatukogus ja tegeledes lastega

(raamatute tutvustamine, ettelugemine, mängude mängimine, meisterdamine jne).

Lindi raamatukogu asub Lindi kooliga samas majas. Lindi raamatukoguhoidja tegi Lindi lastele

oma lugemisbingo, mille puhul tehakse koostööd klassiõpetajatega ning mis on väga hästi laste

lugemisisu suurendamisele mõjunud ja ühtlasi tekitanud suuremat huvi raamatukogu ja

raamatute vastu.

Kilingi-Nõmmes on heaks traditsiooniks saanud, et lasteaia vanim rühm käib raamatukogus

ekskursioonil, et kasvatada endale uusi lugejaid. Hea koostöö on ka kooli kirjandusõpetajatega,

kellega koos arutatakse soovitusliku kirjanduse teemasid. Kuna raamatukoguga samas majas

asub internaat, siis on ka sealsed õpilased raamatukogu sagedased külalised mängides

lauamänge ja lugedes raamatuid ja ajakirju jne.

Tori valla Sauga haruraamatukogu asub samas majas noortekeskusega ja järjest enam noori

leiab tee raamatukogusse. Väga oluline laste raamatutega sõbraks saamise jaoks on see, et Are

haruraamatukogu on teatud aegadel avatud Are Põhikooli ruumides. Tori haruraamatukogu

põhilisteks kasutajateks on koolipere liikmed, sest raamatukogu asub koolimajas.

Urge haruraamatukogu põhitöö kaldub järjest enam Tammiste kogukonna ja sealse

teeninduspunkti poole. Lastetöö põhirõhk on Tammiste Lasteaed-algkoolis. Õpetajad on väga

huvitatud koostööst ning kuigi seal asuv Tammiste teeninduspunkt on väga väikese pinna peal,

saab sündmusi läbi viia saalis, klassides ja rühmades.

Vatla raamatukogus on lastenurk saanud armastatud kohaks nii laste kui vanemate jaoks.

Mitmed noored emad on leidnud regulaarselt tee oma väikeste lastega raamatukogu

mängunurka, emad ise samal ajal lehitsedes ajakirju, käsitööraamatuid ja uudiskirjandust.

Regulaarselt saavad kokku Pärnu-Jaagupi algklassiõpilased Sõpside ringis, kus loetakse või

arutletakse mingi teema üle ning sellele järgneb käeline tegevus. Raamatukogu on laste seas

populaarne vaba aja veetmise koht, kus saab ka lauamänge mängida. 2023. aasta sügisest on

seal võimalik kasutada legolauda.

Vahenurme raamatukoguhoidja tutvustab ja loeb kord kuus lasteaialastele raamatuid. Koostöö

lasteaiaõpetajatega on tihe ja hea.

Igakuiselt külastavad Pärnu Keskraamatukogu lasteosakonda Pärnu Päikese Kooli

erivajadustega lapsed ja noored koos oma õpetajatega, et tutvuda raamatutega ja harjutada

sotsiaalset toimetulekut. Raamatutega tutvust teha ja lugemisharjumusi kujundada aitab ka

Pärnu Keskraamatukogu Karude jututuba, kuhu on oodatud 5-8 aasta vanuseid raamatusõpru.

Laupäevastel kohtumistel lasteosakonna jutunurgas loevad ja jutustavad raamatukoguhoidjad

või jututoa külalised lastele lugusid ja kutsuvad neid kaasa arvama ja kaasa tegutsema.

31

Pärnu Keskraamatukogu lasteosakond on juba mitmeid aastaid kõikide suvel raamatukogu

külastavate laste rõõmuks raamatukogus ringi liikumist ja mõnusat mõistatamist pakkuvat

otsimismängu välja mõelnud. Seekord kandis see nime „Vaat kus vahva Pärnu!” ja andis vihjeid

Pärnu põneva ajaloo ja vaatamisväärsuste kohta.

Kaisma raamatukoguhoidja ülesandeks on panna kokku kogum erinevatest raamatutest, mis siis

kastiga lasteaialasteni jõuavad. Reedeti toimub raamatukoguring, kus tutvustatakse raamatuid,

meisterdatakse, mängitakse, nuputatakse. 5.-6. klassi tüdrukute soovil alustas aasta lõpus

raamatukogus meisterdamise ring, millega planeeritakse jätkata.

Pärnjõe raamatukogus tähistati koos lastega eesti kirjanduse päeva. Raamatukoguhoidja luges

ette raamatuid ning mängis koos lastega.

Kihnus käib lasteaiaõpetaja ettelugemise raamatuid raamatukogust valimas ja laenutamas.

Kooliõpilased võtavad osa raamatukogutundidest koos kirjanduse õpetajaga. Alati tutvustab

raamatukoguhoidja ka uudiskirjandust.

Surju raamatukoguhoidja teeb koostööd kohaliku kooli õpetajatega, et komplekteerida parim

valik soovituslikku kirjandust. Samuti komplekteerib raamatukoguhoidja lasteaiaõpetajate

soovidele vastavat kirjandust. Koolivaheaegadel veedavad erinevates koolides käivad lapsed

hea meelega koos aega just raamatukogus, et lugeda raamatuid ja mängida lauamänge.

Võiste raamatukogu töötaja korraldab õpilastele raamatukogutunde lähtuvalt õpetajate

soovidest. 2023. aasta sügisel valmistusid õpilased maakondlikuks Ellen Niidu viktoriiniks,

seetõttu käisid Tahkuranna kooli õpilased raamatukogus tutvumas Ellen Niidu raamatutega.

Raamatukogu töötaja tegi ülevaate kirjaniku elust ja loomingust.

Treimani raamatukoguhoidja käib laenutamas Metsapoole Põhikoolis. Emakeele õpetajaga

koostöös viiakse kooliõpilastele parim valik soovituslikku kirjandust. Raamatukoguhoidja käib

ka Kabli lasteaias, mis asub Metsapoole koolimajas.

Kui Sindis on koostöö lasteaiaõpetajatega olnud pikaaegne, siis näiteks Saugas, Suigus, Toris

ja Tammistes see trend järjest kasvab. Urge raamatukogu arvestab lasteteeninduse töös ja

kogude komplekteerimisel eelkõige Tammiste lasteaed-algkooli laste huvidega, sest koostöö

kooli ja lasteaiaga on kujunenud väga heaks.

Juurikaru raamatukoguhoidja tutvustab kohaliku põhikooli lastele raamatukogutundides uusi

laste- ja noorteraamatuid, seal ka meisterdatakse, lahendatakse mõistatusi.

Tootsi raamatukoguhoidja viib läbi raamatukoguga tutvumistunde algklassidele. Koostööd

alustati ka lasteaia rühmaga. Raamatukoguhoidja loeb ette, samuti mängitakse ja joonistatakse

ning pannakse kokku puzzlesid.

Lihula raamatukoguhoidjad pistavad rinda uue olukorraga – päeva jooksul veedab

raamatukogus aega kuni 70 last, kes ootavad kojumineku bussi. Enamus lapsi/noori lihtsalt

veedavad aega raamatukogus. Hea on see, et enamus siiski võtab osa, kui raamatukoguhoidja

neile mingeid tegevusi pakuvad. Et lapsi tegevuses hoida, on neile välja mõeldud hulgaliselt

erinevaid tegevusi. Lihula raamatukogus kasutavad seal avatud väikelaste lugemisala meelsasti

väikelaste emad. Noortele on nüüd kujundatud ka oma ruum, kus on riiulitel vaid

32

noortekirjandus.

Rühma- ja klassikülastuste sihtpunktiks valivad Pärnu Keskraamatukogu nii linnas kui

maakonnas tegutsevad lasteaiad ja koolid koos kõigi seal esindatud vanustega. Meelsasti

tellitakse teematunde, oodatakse juhendamist info otsimisel, soovitakse terve maja tuuri koos

kõigi Pärnu Keskraamatukogu tegevuste tutvustamisega. Soovitakse tulla ka mängulisse tundi,

kus saaks mõistatada ja meisterdada ning kõige selle käigus tarkusi kõrva taha panna.

Paikuse Kooli lapsed soovisid 16. veebruaril, oma töövarju päeval, Pärnu Keskraamatukogu

külastada. Koos lastega tehti tutvust kõigi ametite ja ametikandjatega, keda sel päeval

raamatukogu tööruumides kohata võis. Lastele tundus alustuseks põnev turvamehe amet koos

võimalusega arvutist raamatukogumaja erinevaid kaamerapilte jälgida. Haaravalt oskasid

raamatukogutöö erinevatest tahkudest rääkida ja lapsi üllatada kõik töötajad. Samuti külastati

direktori kabinetti, kust võeti kaasa mitu tähtsat tarkust. Saalis ootas lapsi mõistatamismäng,

kus tuli kirjandusagendiks hakata.

Võrreldes eelmiste aastatega ei ole toimunud erilisi muudatusi noorte lugemisharjumustes. Ikka

mõjutavad seda filmid, sõprade soovitused, TikToki postitused, kooli kohustuslik kirjandus.

Hea, et kooli kohustuslikku kirjavarasse on õpetajad lisanud värskelt ilmunud kirjandust ja

jätnud ruumi individuaalseks valikuks. Tihtipeale saab aga põhiliseks valikukriteeriumiks

raamatu paksus. Missugused raamatud noortele meeldivad? Noorte sõnul teevad raamatu

meeldivaks huumor ja eakaaslastest tegelased. Naljakaid noorsooromaane on aga kahjuks

ülivähe. Samuti peetakse oluliseks raamatu välimust, eriti just kirjasuurust.

Noortele meeldivad sageli raamatud, mis pakuvad neile kaasahaaravat lugu ning käsitlevad

teemasid, millega noored saavad samastuda. Mõned levinumad probleemid, millega

noortekirjandus tegeleb: identiteet ja eneseotsingud, sõprus, vaimsete ja füüsiliste häiretega

toimetulek, koolivägivald ja väärkohtlemine. Väga levinud on ka armastus- ja suhteteemad.

Ilmunud on ka esimesed sõjateemalised raamatud noortele (M. Liinev „Raske on olla

inimene”). Hea noorsookirjandus võiks pakkuda lugejale võimalust ennast avastada, õppida

uusi asju või lihtsalt lõbutseda. Samuti on oluline, et noorsookirjandus oleks hästi kirjutatud ja

korralikult toimetatud, et see oleks arusaadav ja nauditav lugeda. Muidugi on iga noore huvid

ja eelistused erinevad ning raamatute valik sõltub individuaalsetest eelistustest ja maitsest.

Noortekirjandus võimaldab noortel end samastada tegelastega, mõista ja lahendada probleeme

ning pakkuda tuge ja lohutust.

4.4.4 Laste- ja noorteüritused

LISA 4

Kirjandusmäng 2023. Pärnu Keskraamatukogu rippsaalis panid 16. märtsil oma teadmised

proovile kolmandate-neljandate klasside vabariikliku kirjandusmängu maakonnavooru

võistkonnad. Kõigil linna ja maakonna koole esindanud võistkondadel tuli mänguks

valmistudes läbi lugeda viimaste aastate jooksul ilmunud ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse

ekspertide poolt välja valitud kümme raamatut. Tallinnas toimuvale finaalvõistlusele sõitis

Pärnu Ülejõe Põhikooli võistkond. Tublile teisele kohale tuli Metsküla Algkool ja kolmandaks

jäid Uulu Põhikooli tublid mängijad. Liikumislusti ja sporditeadmisi jagas kirjandusmängijatele

33

Margrit Kärp. Finaalmängus Eesti Lastekirjanduse Keskuses tuli Pärnumaad esindanud

võistkond kolmandale kohale.

Koostöös Pärnu Muuseumiga toimus maikuus Pärnumaa viiendikele nutimäng, mille käigus

saadi uus teadmisi raamatukogu ja muuseumi kohta mida tuli kinnitada Kahootis! Osales 24

neljaliikmelist võistkonda.

20. märts oli üleilmne jutuvestmise päev. Muinasjututaat Jaak pajatas 21. ja 23. märtsil Pärnu

Keskraamatukogus lasteaialastele põnevaid lugusid. Neid tulid raamatukogu jutuvaibale

kuulama Kesklinna, Ülejõe, Vana-Sauga, Liblika ja Kastani Tänava Lasteaia väikesed

jutuhuvilised. Seekord olid kogu maailma jutuvestjad otsustanud, et lood kannavad pealkirja

"Koos me suudame". Lindi raamatukogus käis jutuvestja Ena Mets, kes jutustas lugusid nii

kooli- kui lasteaia lastele.

10. oktoobril toimus Pärnu Keskraamatukogu saalis maakondlik neljandate klasside

ettelugemisvõistlus. Sel korral oli see pühendatud armastatud lastekirjanik Eno Rauale, kelle

sünnist möödus veebruaris 95 aastat. Võistlus kandis pealkirja "Padakonna vada". Eno Raua

jutte ja lugusid esitasid 23 tublit ettelugejat. Peale võistulugemist pandi kokku Eno Raua sassi

läinud raamatupealkirju, võisteldi Sipsikute kuivama riputamises ja tehti kirjaniku luuletuse

sõnadest uus luuletus. Võistluse võitja, Are Kooli õpilane, esindas 21. oktoobril Pärnumaad

Eesti Lastekirjanduse Keskuse poolt korraldataval lõppvõistlusel.

ELLENimäng 2.-4. klassidele oli pühendatud lastekirjanik Ellen Niidu 95. sünniaastapäevale.

Mälumänguküsimused olid Ellen Niidu lasteraamatutest, kirjaniku elust ning Endla teatri

lastelavastustest ja Eesti lasteteatritest. Mängu viis läbi Jaak Känd koostöös Endla teatri ja

Pärnu Keskraamatukogu lasteosakonnaga. 1. ja 2. poolfinaalis mängisid Vanalinna Põhikooli,

Audru Kooli, Sindi Gümnaasiumi, Surju ja Jõõpre Kooli võistkonnad. 30. novembri tasavägises

finaalmängus tuli esimeseks Surju võistkond, teise koha sai Jõõpre võistkond ja kolmandat-

neljandat kohta jäid jagama Sindi ja Vanalinna kirjandusmängijad.

Uulu raamatukogus toimusid lugemismängud seitsmenda ja kaheksanda klassi õpilastele.

Põhjamaade kirjanduse nädala raames lugesid 4. klassi lapsed ette lasteaialastele ja algklassi

lastele. Esinemas käisid Ena Mets ja Margit Peterson.

Märtsis toimus Kergu koolis luulekonkurss, kus Kaisma raamatukoguhoidja sai olla žürii

koosseisus ja paremaid välja valida. Maikuus külastas kooli ja raamatukogu kirjanik Wimberg.

2023. aastal maikuust kuni septembrini toimus Pärnu-Jaagupi kihelkonnapäevade raames

KAH-festival (KAH=Kaisma, Are, Halinga). Üritusi oli üle terve kihelkonna. Kaisma

raamatukogu oli avatud, toimus laat, välja olid pandud koduloolised materjalid. Huvilisi oli

palju, kes tuli oma vana kooli uudistama, kes mahakantud raamatuid valima, kes huvitus

koduloomaterjalidest.

Pärnu-Jaagupis toimus mitu üritust, kuhu olid kaasatud kõik põhikooli lapsed. Kokku osales

Pärnu-Jaagupi raamatukogu korraldatud üritustel rekordiliselt üle 800 osaleja. Jaanuaris

tähistatud eesti kirjanduse päeval tutvustati põhikooli kõikidele vanuserühmadele uuemaid eesti

laste- ja noortekirjanduse raamatuid. Selle tulemusel leidsid mitmedki raamatud lugejad. Aasta

lõpus külastas raamatukogu raamatuillustraator Sirly Oder, millest taas kogu koolipere osa sai.

34

Lisaks oma tööde tutvustamisele, mille tulemusel taas paljud raamatud lugejad leidsid, oli

temaga kohtumine kindlasti inspireerivaks ja innustavaks kõikidele, kel vaja julgustust oma

ideede elluviimiseks. Raamatukogu perepühapäevad on laste seas jätkuvalt populaarsed.

Meisterdamine on lastele oluline ja sellest soovitakse osa saada.

Suurimaks ülevallaliseks ürituseks Põhja-Pärnumaal kujunes jutuvõistlus „Imemaitsev jäätis.“

Osavõtjaid oli igast vanuserühmast kokku pea 200.

Tihemetsa raamatukogus oli sõbrapäeval võimalus teha raamatukogu pildinurgas fotosid,

vaadata vaheajal multifilme ning toimus 3 ettelugemist. Kord nädalas toimub seal ka pilliring

ja loomering.

Tori raamatukogu ülevallalised sündmused olid Lugemisisu tundide koolitused,

ettevalmistamine ja läbiviimine ja Tori valla raamatukogu ühine „Suvine lugemisbingo“, mis

pakkus palju põnevust, hasarti ja rõõmu kõigile osavõtjatele. Tori valla raamatukogu IV.

lasteraamatupäev meeldis osalejatele väga, esinesid koeratüdruk Lotte ja tema väike õde Roosi,

keda kehastasid Gerli Padar-Parmas ja Camilla Miranda Parmas.

Tammistes alustas kooskäimist laste kirjandusklubi Tammiste Tõrukesed, Sindis mudilaste ring

Raamaturüblikud. Sauga raamatukogus toimusid aasta vältel mitmed erinevad töötoad, kus

lastel ja noortel oli võimalik meisterdada. Lasteaialastega tähistati emakeelepäeva, võeti osa

Ööbikuööde festivalist ning viidi läbi ettelugemisi raamatukogupäevade raames. Koostöös

Sauga Avatud Noortekeskusega toimus Sauga perepäev ning raamatukogus oli avatud

meisterdamise töötuba.

Laste rõõmuks jätkus Sindi raamatukogus ka koostöö projekti „Lugemine käppa“ raames

lugemiskoera Norbertiga, kelle perenaine on Sindi raamatukoguhoidja.

Tori raamatukogul, asudes Tori kooliga samas majas, on tihe ja tulemuslik koostöö. Uus

raamatukoguhoidja on saavutanud hea kontakti õpetajate ja õpilastega. Ühiselt korraldati

raamatukogutunde, kooli huvijuhiga korra kuus kooliga raamatukoguga seotud üritusi. Kõik

klassid, kellele on suunatud Lugemisisu programm, on aktiivsed osalejad. Ka Tori lasteaed

ühines programmiga ja käib raamatukogus.

Hea koostöö on Virtsul, Kõmsil, Lõpel, Koongal ja Lihulal lasteaedadega.

Koonga raamatukoguhoidja tegi lasteaialastele vähemalt korra kuus ühe ürituse.

Raamatukogupäevade puhul oli raamatukogus 2 näitust laste joonistustest. Kuna

raamatukoguhoidja töötab ka Lõpe raamatukogus, siis ka seal alustab ta lastes

lugemisharjumuse kujundamist juba lasteaialastel kutsudes neid raamatukokku külla. Ka

algklassidele tutvustab raamatukoguhoidja raamatuid, mille tulemusel on lastest saanud uued

tublid lugejad.

Koongas veetsid kooliõpilased lisaks raamatute laenutamisele aega raamatukogus nii vabade

tundide ajal, kui ka peale tunde. Näiteks mängiti lauamänge, uuriti loodusteemalisi raamatuid

ja suheldi omavahel. Raamatukogupäevade puhul oli raamatukogus 2 näitust laste joonistustest.

E. Raua loomajuttude ainetel mõistatamismängu tulemusel valminud 1.-4. klassi joonistustest

35

sai üks näitus ja teise näituse pildid joonistasid lasteaialapsed. Lõpel oli raamatukogupäevade

ajal külastajatele vaatamiseks lasteaialaste joonistustest näitus „Vahtralehed sügistuules”.

Lapsed loevad Lihulas enamasti kohustuslikku kirjandust. Lihulas pandi noorteromaanid eraldi

riiulisse noortele rohkem silma alla, ühtlasi ka soovitati rohkem. Selle tulemusel on nii mõnigi

noor tasapisi hakanud lugema ka soovitusliku kirjanduse väliseid teoseid. Algklassi ja lasteaia

õpilastele on korraldatud ettelugemispäevi. Lapsed mängivad raamatukogudes lauamänge.

Populaarsemad üritused Lihula raamatukogus olid Lugemisisu, Aaretejaht läbi raamatukogu,

viktoriin. Uudishimupäeva raames esines raamatukogus kohalik ettevõtja Henri Bekmann.

Virtsu raamatukoguhoidja viib lasteaiaõpetajatele ettelugemiseks unejuturaamatuid. Lastega

viiakse läbi erinevaid üritusi ja tehakse ka liikumismänge. Kui varasemalt käisid lapsed

raamatukogus üritusel kohapeal, siis nüüd käib raamatukoguhoidja lasteaias.

Põnevust pakkusid ka kohtumised kirjanikega, eelmisel aastal külastasid Pärnumaa

raamatukogusid Ketlin Priilinn, Ilmar Tomusk, Jaanus Vaiksoo, Wimberg, Kairi Look, Markus

Saksatamm ja raamatuillustraator Sirly Oder.

4.5 Erivajadustega sihtrühmade teenused

Tabel 13

Koduteenindus Kordade arv Teenuste arv Kasutajate arv

Pärnu Keskraamatukogu 466 1 59

Põhja-Pärnumaa valla

raamatukogu

147 1 15

Tori valla raamatukogu 229 1 21

Häädemeeste valla

raamatukogu

1035 1 30

Kilingi-Nõmme

raamatukogu

30 1 6

Lääneranna valla

raamatukogu

20 1 7

Surju raamatukogu 40 1 7

Võiste raamatukogu 33 1 4

Koduteenus toimib kogu maakonnas vastavalt vajadusele. Pakutakse ühte teenust – raamatute

ja perioodikaväljaannete laenutamist. Lugejale viiakse tema soovitud väljaanded koju kätte ja

võetakse läbiloetu tagasi. Muid teenuseid lugejate juures kodus käies ei tehta. Aruvälja, Lindi,

Võiste ja Virtsu raamatukoguhoidjad viivad klientidele ise raamatud koju kätte

36

Tabel 14

Teenused teistele asutustele Ürituste arv Osavõtjate arv

Pärnu Keskraamatukogu

raamatuklubi

Hoolekandeteenused AS Pärnu

kodude elanikele

9 130

Pärnu Keskraamatukogu

raamatuklubi

Hoolekandeteenused AS

klientidele (Lääne regioon) veebis

koos järelvaatamistega

9 ca 700

Pärnu Keskraamatukogu -

raamatukastid lasteaedadesse

9

Pärnu Keskraamatukogu -

raamatukarussellid Pärnu Haiglas

1

Pärnu Keskraamatukogu/Solve

et Coagula/AMANITA Pärnu

töökeskus

1 15

Tõstamaa raamatukogu

uudiskirjanduse viimine

Tõstamaa lasteaiale

9 35

Audru raamatukogu

raamatunäituse korraldamine

Männituka lasteaiale

1 40

Pootsi raamatukogu korraldatud

raamatukoguring Pootsi

hooldekodu klientidele

5 15

Kilingi-Nõmme raamatukogu

koostöö Kilingi-Villa

Pansionaadiga

3 12

Surju raamatukogu/ Hooldekodu

Videvik

2 23

Surju raamatukogu/Surju

lasteaed, kord kvartalis

4

Häädemeeste rmtk/Eakate Kodu 2 50

Sindi rmtk/Sindi

sotsiaaltöökeskus

6 45

37

Tori rmtk/Tori Sotsiaalmaja 4 19

Vändra rmtk/ Vändra Kodu 12 96

Varbla rmtk laenutas Varbla

hooldekodule raamatuid ja

perioodikat

26 10

Pärnu Keskraamatukogust on lasteaiaõpetajatel võimalus oma soovidele vastav raamatukast

lasteaeda tellida. Soovitud raamatud viib kord kuus kohale raamatukogu auto. Igakuiselt

laenutame sel moel keskmiselt 150 raamatut. Hea koostöö on lisaks raamatusoovidele toonud

postkasti tänusõnu õppealajuhatajatelt ja õpetajatelt.

Pärnu Keskraamatukogu Rääma harukogu raamatukoguhoidja kutsuti Solve et

Coagula/AMANITA Pärnu töökeskusse intellekti-puudega inimestele rääkima teemal

„Liikumise osatähtsus igapäevaelus”.

Pärnu-Jaagupi raamatukogu poolt on töö hooldekodus elavate raamatuhuviliste jaoks

korraldatud nii, et hooldekodus elavatele lugejatele viib raamatuid hooldekodu töötaja.

Kihnus viib sotsiaaltöötaja ajakirjad ja raamatud ise hooldekodus olevatele lugejatele, Kilingi-

Nõmme raamatukogu valib hooldekodu elanikele raamatuid, mille toimetab kohale haigla

töötaja. Pootsi raamatukogu asub hooldekoduga ühes majas ja hoolealused on pidevad

raamatukogu kasutajad. Samuti korraldas raamatukoguhoidja hooldekodu klientidele

kohtumisõhtu Märt Treieriga, mis osutus väga populaarseks.

Surju raamatukogus toimub kord kuus raamatute laenutamine Surju hooldekodus Videvik.

Lugejatele viiakse kohale soovitud raamatuid ja ajakirju. Meelsasti loetakse nii eesti- kui

välisautorite ilukirjandust, kriminaalromaane, elulugusid ja ajalugu. Tegevusjuhendajad

laenutavad kirjandust ettelugemiseks ja ühistegevusteks.

Tori valla raamatukogu liitus projektiga „Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendamine

kohalikus omavalitsuses 2023–2024“. Programmi ISTE raames külastavad Sotsiaaltöökeskuse

kliendid üks või kaks korda kuus raamatukogu, kus loetakse raamatuid ning tehakse käelisi

tegevusi. Projekti raames alustas Tori raamatukogu koostööd Tori Sotsiaalmajaga ning Sindi

raamatukogu koostööd Sindi Sotsiaaltöökeskusega. Koos tehakse raamatukogutunde ja käelisi

tegevusi.

Vändra raamatukogus toimusid iga kuu esimesel neljapäeval ettelugemised Vändra Kodu

erivajadustega elanikele.

Pärnu Keskraamatukogu jätkas koostööd AS Hoolekandeteenustega. Pärnu Keskraamatukogu

koolituse spetsialist ja saksa saali juhataja teevad psüühilise erivajadusega täiskasvanud

klientidele igakuiselt raamatukogutunde, kus iga kord tutvustatakse erinevatel teemadel

raamatuid, loetakse ette ning arutletakse antud teemadel. Kord kuus käivad Pärnu kodude

kliendid ja 2023. aastast ka Vändra kodu kliendid raamatukogus kohapeal, samuti on kord kuus

kogu Lääne regiooni klientidel võimalus kuulata samal teemal veebitundi. Huvi selle vastu on

järjest kasvavas suunas. Kuna kõik kliendid ei saa otse alati kuulata, siis on neile võimaldatud

antud veebitunni salvestise järelvaatamine.

38

4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja

võimalusi pakkuv kultuurikeskkond

Raamatukogud ühendavad olenemata asula suurusest inimesi. Väikestes paikades on

raamatukogudest ja raamatukoguhoidjatest saanud kogukonna liitjad, olles tihti ainukesed

füüsilised kultuuriasutused lähikonnas. Lisaks tavapärasele teavikute laenutamise teenusele

saab raamatukogudes kiirelt abi erinevate e-toimingute tegemisel, saab lihtsalt suhelda, saab

küsimustele vastuseid. Enamuses raamatukogudes korraldatakse vastavalt eelarve vähestele

võimalustele siiski kohtumisi tuntud ja/või huvitavate inimestega, tehakse klubilisi tegevusi,

korraldatakse näituseid. Püütakse korraldada kohalike inimeste kunsti-, fotograafia- ja

käsitöönäituseid. Raamatukoguhoidjate kurvastuseks ei leidu eriti enam neid esinejaid, kes ilma

tasuta kohale tuleks, nagu on varasematel aegadel olnud. Esinemistasud on tihti liiga kõrged, et

seda endale lubada saaks.

Enamus raamatukoguhoidjaid tegeleb koduloolise materjali kogumise, säilitamise ja

uurimisega. Kui vähegi huvilisi jätkub, korraldatakse tähtpäevadega seotud üritusi ja klubilisi

tegevusi.

Paljudes kohtades on populaarseks saanud raamatulaadad, mille käigus pakutakse mahakantud

raamatuid.

4.6.1 kohalikul tasandil

Paljud väiksed maaraamatukogud on jäänud ainukeseks või peaaegu ainukeseks veel toimivaks

(kultuuri)asutuseks külas. See tähendab, et raamatukogud on tähtsad kohaliku kogukonna

kokkusaamise ning liitmise kohaks ning raamatukoguhoidjad olulised kogukonna liikmed. Nii

mõnedki raamatukogud asuvad samas majas külaseltside või rahvamajadega, mis hoogustab

erinevate kultuuriürituste toimumist ja raamatukoguhoidjate kaasamist sellesse.

Raamatukogudel on väga oluline roll koduloolise materjali kogumisel. Igas raamatukogus

kogutakse, süstematiseeritakse ning säilitatakse koduloolisi materjale. Paljudes kohtades on

üleval koduloolised püsinäitused. Pärnu Keskraamatukogu alustas koostööd kohaliku

genealoogia seltsiga, 2023. aastal toimus kaks kokkusaamist, kus tutvuti temaatilise

kirjandusega ja raamatukogu võimalustega suguvõsauurimise toetamisel.

Vabariigi aastapäevaks valmis Pärnu Keskraamatukogu teabekirjanduse osakonnal koostöös

Pärnu Linnakodaniku Majaga näitus Pärnu osast/mõjust Eesti Vabariigi väljakuulutamises.

Väljapanek koosnes nii Linnakodaniku Majast deponeeritud kui meie enda kogus olevatest

vanadest Pärnu-ainelistest teostest.

Pärast koroonaviiruse taandumist on suurenenud inimeste huvi kohapeal toimuvate kohtumiste

ja töötubade vastu, inimesed tahavad omavahel suhelda. Pärnu Keskraamatukogus on toimunud

igakuiselt kohtumised kirjanikega, 2023. aastal käisid Pärnus lugejatega kohtumas Doris

Kareva, Tõnu Õnnepalu, Indrek Hargla, Andrus Kivirähk, Maarja Undusk. Eesti kirjanduse

päeval astusid üles Indrek Koff ja Jaan Sööt. Pootsi ja Lindi raamatukogu lugejad kohtusid Märt

Treieriga. Oma raamatuid esitlesid Piret Põldver ja Andres Siplane

39

Regulaarsed on ka muusikaklubi kokkusaamised, pärnakast muusik Fred Rõigas tutvustas

Raimond Valgre loomingut, folklorist Jaanika Oras rääkis eestlaste jõuludest, Katti Aumeister

rääkis muusikateraapiast jne. Igakuiselt käib koos raamatuklubi, kus jagatakse lugemismuljeid

ja tutvustatakse erinevate autorite loomingut. Lisaks on väga populaarsed Pärnu

Keskraamatukogu töötoad, kord kuus toimuvates töötubades meisterdati parkimiskella,

õmblustarvikute hoidjat-nõelapatja jne. Käsitöö huvilised said kududa kaelussalli, heegeldada

õlasalli jne. Koostöös Eesti Õdede Liidu Pärnu osakonnaga toimusid kord kvartalis

terviseloengud, mis tänavu keskendusid vaimse tervise hoidmisele (söömishäired, vaimse

tervise ABC, meeste vaimne tervis ja sõltuvushäired). Väga populaarseks osutus koostöös

Pärnu linnavalitsuse rahvatervise spetsialistiga korraldatud loeng, kus kliiniline psühholoog

Elen Kihl rääkis stressi reguleerimisest.

Koostöös Pärnu Linnagaleriiga on raamatukogus üleval Fotofesti näitused, samuti InGraafika

kunstifestivali näitused. Oma töid eksponeerib Pärnu Fotoklubi, raamatukogus toimus ka

Drink&Draw üritustesarja üks maalimine, modelliks oli meie raamatukoguhoidja.

Pärnu Keskraamatukogu saksa lugemissaalis käib koos saksa keele vestlusring. Kokku kohtuti

2023. aastal 17 korral. Lisaks käidi Linnakodaniku majas kuulamas saksa reisiselli Reinhard

Klettet, kes sõitis jalgrattal läbi Baltikumi ja pani oma muljed raamatusse kirja. Vestlusringi

meilinimekiri kasvab – 25 huvilist ja nende hulgas on ka 6 sakslast ja 1 soomlane.

Saksa lugemissaalis toimus ka keele- ja sõnavaraülesannete võistlus „Deutsch ist cool!“ saksa

keelt õppivatele Pärnu linna 6.-7. klassi õpilastele, osales 22 õpilast.

Kihnus kui väikeses kogukonnas on loomulik, et koostöö kohaliku kooli, muuseumi,

rahvamajaga on tihe ja hea. Kihnu raamatukoguhoidja püüab soetada kõik koduloolised

raamatud, olenemata sellest, et raamatute hinnad on tõusnud. Kihnus on huvi oma kogukonna

ajaloo sündmuste vastu väga suur.

Lindi raamatukogu tähistas raamatukogude-aastalt liikumisaastale üleminekut üritusega 31.

jaanuaril, külaliseks oli Jüri Jaanson. Raamatukoguhoidja juhendamisel on tänaseks hästi käima

läinud raamatukoguring samas majas oleva Lindi kooli töötajatele. Seal loetakse luuletusi,

vesteldakse loetud raamatutest ning jagatakse ka reisimuljeid. Palju kõlapinda leidis aasta

mahukaim näitus kohalike inimeste kogudest, mida oli üle kolmekümne.

Tõhela raamatukogu-rahvamaja külastasid 2x linna kultuuriosakonna inimesed ning

abilinnapea Ene Täht. Antud maja on Tõhelas veel ainuke hoone, mis on avatud ja kus

tähistatakse kõik sündmusi. Raamatukoguhoidja on üks tähtsamaid lülisid erinevate ürituste

korraldamisel ja eestvedamisel ning kogukonna liitmisel.

Audru osavallapäevadel osales teist aastat järjest Audru raamatukogu, mille raames korraldatud

raamatulaat leidis head vastukaja. Head vastukaja ja rohket külastamist leidsid Audru

raamatukogus toimunud jutuvestmise hommikuid, kus esinesid Ena Mets, Jaak Känd ja Krista

Mustonen.

Kilingi-Nõmme raamatukogu võimaldab pidevalt Saarde valla huvikeskuse kunstiringi

„Spekter“ liikmete kunstinäituse eksponeerimist. Raamatukogus kohapeal on võimalik

kasutada kaardilõikamismasinat. Detsembris käidi raamatukogus seoses valla korraldatud

advendimänguga jõuluraamatute taustal pildistamas. Tihemetsa raamatukogus oli üleval

40

kohalike käsitöömeistrite advendiaja näitusmüük. Menukaks on osutunud mahakantud

raamatute jagamise raamatulaat.

Põhja-Pärnumaa raamatukogudes on võimalus kohalikel raamatukogu ruume kasutada

erinevateks kokkusaamisteks nt trennid, korteriühistute koosolekud, eakate klubi

kokkusaamised. Järjepidev töö koduloolise materjali säilitamise ja eksponeerimisega toimub

Vändra, Pärnu-Jaagupi, Libatse ja Kaisma raamatukogudes. Koduloolise materjali

väljapanekud on regulaarsed. 2023. aasta oli Libatse raamatukogus 100. juubeliaasta, mille

puhul tähistati seda kogukonnaga koos kohvi-kringlilauas raamatukogu ajalugu kajastavaid

slaide vaadates. Libatse raamatukogus on Edasi kolhoositeemaline kodulugu presenteeriv

ajaloonurk, kus huvilistel on võimalik tutvuda tolleaegsete fotode, aukirjade, perioodika

väljavõtete, sümboolika ja digiteeritud filmidega. Detsembris korraldati raamatukogus

jõulupärgade näitus, mille valmimisse panustasid kõik Halinga piirkonna raamatukoguhoidjad

juba 2021. aastal. Nendest töödest sai liikuv näitus mööda Põhja-Pärnumaa raamatukogusid.

Raamatukogus saab igal neljapäeval kokku „Neljapäevaliste klubi“ nime all grupp enamasti

eakaid inimesi. Selle kooskäimise eesmärk on tuua argipäeva vaheldust, suhelda ning õppida

midagi uut. 2023. aasta teemad olid näiteks: Egiptuse, Tai ja Jordaania reisimuljed,

tšeburekkide valmistamine, nõelviltimine, omavalmistatud hoidised ja nende maitsemine,

raamatute voltimine jne. Kuulati ka vaimse tervisega seotud loengut pereterapeut Eva Palgi

esinemisel teemal „Kuidas iseendaga sõbraks saada“, mis toimus ka Vahenurme raamatukogus.

Kirjandusklubi sai Pärnu-Jaagupi raamatukogus kokku kuus korda, et rääkida erinevatel

teemadel, nt Katrin Pautsi, W. S. Maughami, D. Lessingi looming, poola kirjandus jpm.

Pärnu-Jaagupi mahakantud raamatud leidsid tee Rändaja raamatukokku, mis asub bussijaamas

ja sealt edasi juba inimeste kodudesse.

2023. aastal oli ka mitu huvipakkuvat näitust, mida käidi vaatamas kaugemaltki. Välja olid

pandud raamatukogule saadetud kutsed ja saadud tänukaardid läbi aegade. Kuna tähistati

kihelkonnapäevi, siis oli vaatamiseks näitus kohalike juurtega laulja Milvi Klaasist. Sellest

tulenevalt algatati ka käsikirjaliste trükiste sari Jakobi kihelkondsete elulood. Raamatukogu

sünnipäeval tehti üleskutse võtta külastajatel kaasa oma kodu vanim raamat. Seegi näitus sai

suurt tähelepanu. Jätkusid perepühapäevad, mille väärtuseks on laste ja vanemate koosoldud

aeg. Koostöös Spordikeskusega toimus kohtumine endise tippsportlase Virge Naerisega.

Vahenurme ja Libatse raamatukogudes on koostöös Halinga Energeetikaga võimalik maksta

elektrimaksu neil, kes ei saa arveid tasuda interneti teel. Vahenurme raamatukogus toimus

vaimse tervise koolitus “Ärevus ja muretsemine“. Südamenädala raames oli võimalus tutvust

teha joogaga ja saada osa tervislike smuutide valmistamise õpetusest.

Pärnjõe raamatukoguhoidja on püüdnud juurutada erinevaid üritusi. Olenemata vähestest

osavõtjatest on koosoldud aeg olnud toimekas, koos on õpitud käsitööd, mängitud lauamänge

ja loetud raamatuid. Nii Pärnjõe kui Vihtra raamatukogudes toimusid mälumänguõhtud ning

Kaismal ja Vändras käisid koos lugemisklubid. Ka Tootsi raamatukogus alustas raamatuklubi,

mille raames kohtuti aasta jooksul viiel korral.

30. jaanuaril tähistati Põhja-Pärnumaal eesti kirjanduse päeva Lydia Koidula luulega. Põhja-

Pärnumaa vallavalitsuse, Vändra gümnaasiumi ja Põhja-Pärnumaa raamatukogu töötajad (Aili

41

Luik Libatse raamatukogust, Olga Käärt Tootsi raamatukogust ja raamatukogu direktor Monika

Jõemaa) koos vallavanema Aivar Mäega esitasid Lydia Koidula sünnikohas Kirikumõisas tema

isamaaluulet.

Vändras alustas tööd laia kajastamist saanud kunstisaal, kus on olnud kõrgetasemelised

näitused, nagu näiteks „Kunsti ilu vaataja silmades“ - Põhja-Pärnumaa valla inimese ja

volikogu liikme Tarmo Lehiste erakogu; Eduard Wiiralti, Richard Sagritsa, Valdemar Väli,

Johannes Võerahansu, Elmar Kitse jt kunstnike töid. Tähtis näitus oli „Koidula Eesti kunstis“,

mille puhul näidati töid, mis olid valminud erinevatel ajastutel tegutsenud kunstnikelt –

Laikmaast ja Adamson-Ericust Leonhard Lapini ja tänavakunstnik Edward von Lõnguseni.

Vändra raamatukogus toimusid kohtumised näitleja Marilyn Jurmaniga, endise kohaliku

õpetajaga, kellelt ilmus luuleraamat, Helgi Parveloga ning Eva ja Raido Soosaar tutvustasid

oma raamatut “Haputaignast küpsetised.

Võidula mõis/raamatukogu/rahvamaja osales 2023. aastal Rohelise Jõemaa Koostöökogu poolt

korraldatud sündmusel „Kaks kohviringi ümber Soomaa“.

Pärnu-Jaagupi kihelkonnapäevade raames toimus KAH-festival (Kaisma, Are, Halinga), mis

tänaseks on kahte valda ühendav üritus. Sellest võttis osa ka Are raamatukogu. Are

raamatukogu tegi koostööd ka Kaitseliidu ja Naiskodukaitsega. Koos korraldati

orienteerumismängu „Sinilillerada“. Tegus raamatukoguhoidja koostas veebipõhiseid

viktoriine Genially keskkonnas nii Eesti kirjanduse päeva kui muinsuskaitsepäevade puhul.

Surju raamatukogus toimuvad kord kuus keraamika õpitoad ning samas toimub ka kohaliku

käsitöö müük. Kevadel alustas kord kuus kooskäimist teemaõhtu „Kolmapäeva õhtu Surju

raamatukogus”. Toimusid vestlused erinevatel aktuaalsetel teemadel jagades ja arutades

eelnevate koolituste teadmisi nt e-teenused. Kohtumisel G. Kordemetsaga arutleti kultuuri

tähtsusest maal, aga ka filmidest ja tema lavastustest. Kuulati huviga reisimuljeid Taist,

Kambožast, Seišellidest. Sügisesel sai rahvamaja uue ja aktiivse juhataja. See tähendas seda, et

õhtune raamatukogu üritus kolis päevasele ajale rahvamajja ja sellest on nüüd saanud „Eakate

seltskondlikud kohtumised Surju rahvamajas”. Muinsuskaitsepäevade raames toimus

kokkusaamine „Taasavastatud hoidistamine”, kus kaasa võeti hoidiseid, mis olid valmistatud

vanemate ja vanavanemate retseptide järgi. Raamatukoguhoidja kuulub Surju-Ilvese küla seltsi

juhatusse, osaleb nende ürituste planeerimisel ja korraldamisel ning ka projektide koostamisel-

teostamisel. Ta kuulub ka Surju Kooli Hoolekogusse, kui sõbraliku asutuse esindaja ja Saarde

valla arengukava ja eelarvestrateegia muutmise humanitaarvaldkonna töörühma.

Uulu raamatukogus käib koos igakuiselt koduloolaste klubi.

Massiaru kooli juubeli korraldamise meeskonda oli kaastatud ka raamatukogu, samamoodi on

Kabli Külaseltsi ürituste korraldamistesse kaastatud raamatukoguhoidjad.

Treimanis on hea koostöö Seltsimajaga, näiteks pidude korraldamisel tehakse osalejatele

viktoriine. Toredaks traditsiooniks on saanud tänuüritused koostööpartneritele. Need toimuvad

kaks korda aastas. Igal aastal toimub seal ka meeleolukas Avatud Hoovide Päev, kus tegutseb

raamatukogukohvik. Toimuvad vahvad töötoad ja vanade raamatute laat. Üritus on külastuste

42

arvu kasvule kaasa aidanud, sest samal ajal saab tutvuda raamatukoguga ja ennast lugejaks

vormistada.

Populaarsed on Treimani talumuuseumi töötaja Ants Lingi ajalooteemalised näitused, mis

pakuvad raamatukogu külastajatele rohkelt põnevust. Pärast renoveerimist alustas

raamatukogus tööd turismiinfopunkt-külastuskeskus, sealt saab infot kohalike

arhitektuuripärlite, öömajade ja kohvikute kohta. Raamatukogust läheb mööda rahvusvaheline

pikamaarada E9 (matkarada). Mööda mereäärt jõuab raamatukogu juurde välja veel Eesti-Läti

ranniku matkarada. Raamatukogu ja rahvamaja õues on matkajatele kaks puhkekohta ja

kasutada Wi-Fi.

Häädemeeste valla raamatukoguhoidjad osalesid Maal Elamise Päeval, mis meeldis kõigile ja

lõi hea meeskonnatunde. Korraldati kaardi valmistamise ja luuleloomingu õpitubasid. Aasta

lõpus tõi Häädemeeste raamatukogusse oma kirjutatud raamatu „Meie suguvõsa lugu

Rannametsas” Saima Strenze. Kodulooline raamat on kättesaadav ainult Häädemeeste

Raamatukogus. Oktoobris oli raamatukogus Eakate Kodu kunstiringi näitus, mis leidis suurt

vastukaja, mistõttu planeeritakse sellega ka edaspidi jätkata. Kevadel oli raamatukogus

Tõstamaa Käsitöökeskuse näitus „Pärnumaa põlled“, mis oli rändnäitus ja koosnes raamatud

„Pärnumaa põlled“ olevatest käsitöömeistrite tehtud põlledest. Menukaks osutus nii näitus-

müük Jõulurõõm, milles said kaasa lüüa kohalikud käsitöötegijad kui näitus „Perenaise pärlid“,

mis tutvustas kauneid nõusid kohalike perenaiste kappidest. Nõud kõnetasid paljusid, ka neid,

kes ei külasta raamatukogu väga tihti. Juunikuus oli üleval K. Mülleri maastikumaalide näitus.

Uudist kajastas portaal Külauudised Pärnumaalt. Ööbikuööde Jutufestival toimus Häädemeeste

Lasteaia saalis ja Eakate Kodus on väga tore maakondlik üritus, millega soovitakse kindlasti

jätkata.

Tori Valla Raamatukogu on eestvedaja ülevallalise mälumängusarja SATS läbiviimisel, 2023.

aasta oli sellel III hooaeg, nagu ka Tori ülevallalise kirjandusmängu Lugemise proovikivil.

Põnevust pakkus valla oma suvine lugemisbingo.

Erinevate haruraamatukogude juures käivad koos või on koostööpartneriteks erinevad klubid,

Saugas kirjandusklubi Luule, Ares eakate klubi Pääsusilmad, Suigus eakate klubi Tuluke. 2023.

aastal oli Tori Valla Raamatukogu haruraamatukogudes näituseid ja väljapanekuid kokku 248

ja sündmustel osalejaid 4736. Paljud näitused avati pidulikult ning liikusid erinevate

haruraamatukogude vahel.

Are raamatukogu võttis osa üleriigilisest uudishimu päevast korraldades otsimismängu „Targad

raamatud oskavad vastata“. Are raamatukoguhoidja täiendas järjepidevalt topoteegi varamut.

Tori ja Are raamatukogudes viidi mahakantud teavikud bussijaamades asuvatesse Rändaja

raamatukogu riiulitesse.

Sindi haruraamatukogus toimuvad igakuised Raamatukohvikud. Toimusid kohtumised

laevakaptenist kirjaniku Lembit Uustulndiga, pakuti võimalust kuulata loengut jäätmeteta

majandamisest, aga ka Jordaania reisi muljeid. Sindi raamatukogul on hea koostöö Sindi

muuseumiga. Muinsuskaitsepäevade raames mängiti koos Sindi lasteaia mudilastega 100 aastat

vanu mänge „Kassikangast seebiseani“. Koostöös tutvuti ka Sindi muuseumi maja ajalooga.

43

Suigu haruraamatukogu võttis osa maist kuni augustini Pärnu-Jaagupi kihelkonnapäevade

raames toimunud KAH-festivalist (KAH = Kaisma, Are, Halinga). Raamatukogus oli festivalile

pühendatud väljapanek ja kaks lugejat ning raamatukoguhoidja osalesid KAH bingo

lugemisvõistlusel. Kultuuritöö võimaluste laiendamiseks tegutseb MTÜ Suigu piirkonna

külade kultuuriselts. Ka Suigu raamatukogu käelise tegevuse töötoad täiskasvanutele toimuvad

koostöös sama seltsiga. Need on kujunenud populaarseks kogukondlikuks kooskäimise kohaks.

Möödunud aasta jooksul valmistati lilletugesid, küünlaid, seepe, aga ka tervislikke suupisteid.

Urge haruraamatukogus toimus keskkonnateemaline sündmus „Kuidas sorteerida ja

taaskasutada prügi“ ning Tammistes raamatu „Õnnelik spordilaps“ esitlus Maal elamise päeval.

Sauga, Are ja Sindi haruraamatukogudes korraldati tasuta raamatu laatasid.

Sauga raamatukogu teeb koostööd valla sotsiaalosakonnaga aidates eakate jõulupeo piletite

müügi, bussisoovi vahendamisega ning aitab jagada koduste laste jõulu kommipakke, kes peole

ei jõua.

Tori valla raamatukogu direktor Ene Michelis läbis ERÜ ja Eesti Koostöö Kogu koostööna ellu

kutsutud raamatukogutöötajate koolitusprogrammi “Kohalike dialoog kohalikus

raamatukogus”. Esimene dialoogiring Tori vallas, kus oli teemaks „Kas ja kuidas lisab

mälumängusari SATS Tori valla kultuurielule särtsu?”, andis jõudu mälumängusarjaga julgelt

edasi minna.

Mahakantud raamatud leiavad tee ka Lääneranna vallas Lihulas bussijaama riiulitele, et

soovijad neid võtta saaksid.

Lihula raamatukogu pidi oma ruume reorganiseerima, kuna raamatukogu külastab igapäevaselt

väga suur arv lapsi ja noori. Kui varem oli ajakirjanduse lugemisnurk kohe sissepääsu juures,

siis nüüd asub see tagumises toas, kus on ka täiskasvanutele mõeldud arvutid, sinna viidi kõik

ajakirjanduse kapid ja riiulid. Lehelugejad ja arvutikasutajad on väga rahul, kuna nüüd on neil

omaette vaikne ruum. Postipunkt tõsteti sissepääsu juures endisesse lugemisnurka ja selle

asemele tehti väikelastele oma nurgake koos väikelastele mõeldud kirjandusega. Põrandale

osteti kaks vaipa ja kolm pehmet istumispatja. Nüüd on raamatukogu jaotunud kuueks

erinevaks osaks: lugemissaal, nurk väikelastele, laenutuslett, postipunkt, noortetuba ning fond.

Koonga raamatukogu korraldas kohtumised poetess Margit Petersoniga ja kirjanik Annika

Lõhmusega ning Lihula raamatukogus tutvustasid oma raamatuid Märt Treier ja Ilmar Särg.

Kõmsi raamatukoguhoidja eestvõtmisel käib juba aasta jagu koos raamatuklubi, kuhu kutsuti

aasta jooksul kolm esinejat – Krista Kumberg, Krista Kaer ning Juhan Kilumets.

Raamatukoguhoidja on aktiivne kogukonna liige, osales Hanila kiriku restaureerimisprotsessis

ning tegutseb vajadusel ka ise kiriku giidina.

Vatla raamatukoguhoidja lõi kaasa mõisapäeva organiseerimisel, aitas Vatla kooli 100. juubeli

üritustel ja osales Vatla „Kool 100“ raamatu väljaandmisel. Vatla raamatukogus korraldati

mitmeid koosviibimisi, märtsis valimiste ajal oli seal valimisjaoskond. Tänu sellele saadi juurde

ka uusi lugejaid. Kooli juubeli puhul avatud kooli ajaloo näitust sai vaadata kogu suve

raamatukogu avatud aegadel.

44

Virtsus teevad tihedat koostööd omavahel raamatukogu, Virtsu harrastusmuuseum, lasteaed,

kool. Rahandusminister Anneli Akkermann külastas Riigikogu kampaania raames Virtsu

raamatukogu.

Kirbla raamatukogu on kohaliku kultuurieluga tihedalt seotud, kuna töötaja, kelleks on

Lääneranna valla raamatukogu direktor kuulub külaseltsi juhatusse ja naisseltsi. Koos

naiseltsiga toimusid erinevad käsitööalased koolitused.

Saulepi raamatukogul on hea koostöö Saulepi Külaseltsiga. Koos tehakse üritusi – külapäevi ja

mälumängu.

4.6.2 riiklikul tasandil

Novembris ja detsembris korraldas President Kersti Kaljulaid Fond koos MTÜ Pärnu Naitse

Tugikeskusega lähisuhtevägivalla-vastase kampaania. Pärnu Keskraamatukogu

teabekirjanduse osakonnas koostati selle jaoks Pärnu Naiste Tugikeskuse eestvedaja palvel

lähisuhtevägivalla teemaline nimestik. Nimekiri koosnes Pärnu Keskraamatukogu raamatutest,

mis ühel või teisel moel käsitlevad pere- ja lähisuhtevägivalda. 5.12.2023 korraldas President

Kaljulaidi Fond lähisuhtevägivalla konverentsi „Koos tugevamad“, mis oli järjekorras juba

teine. Ja seekord uued teemakohased vaatenurgad nagu ettevõtjate võimalus märgata oma

kollektiivides abivajajat, oskus reageerida ning võimalused turvalisemasse ühiskonda

panustada. Meedias avaldati mitmel pool see nimekiri ning lugemissoovitused.

Sheila O’Flanagan “Kadunud naine”, Colleen Hoover “Ei iial enam” ja “Kõik algab meist”,

Valérie Bacot “Kõik teadsid” — valik ilukirjandust lähisuhtevägivalla teemadel |

Lugemissoovituse blog (wordpress.com)

Juhani Püttsepp „Lugu väikesest tammepuust, vihast ja varesest“, Jan Guillou “Kurjus” — valik

laste- ja noortekirjandust lähisuhtevägivalla teemadel | Lugemissoovituse blog

(wordpress.com)

LUGEMISSOOVITUS | Lihtsamaid ja keerulisemaid teoseid lähisuhtevägivalla mõtestamiseks

(ohtuleht.ee)

RAAMATUSOOVITUSED ⟩ Lihtsamat ja keerulisemat lugemist lähisuhtevägivalla

mõtestamiseks (postimees.ee)

Pärnu Keskraamatukogu saksa lugemissaalil on hea koostöö: Tallinna Goethe Instituudiga

Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkonnaga Tallinnas ja Tartu Saksa Kultuuri Instituudiga

Pärnumaa raamatukoguhoidjad võtavad aktiivselt osa ERÜ tegemistest, 2009. aastast on Urve

Salumaa ERÜ maaraamatukogude sektsiooni Pärnumaa esindaja. Pärnu Keskraamatukogu

direktor Krista Visas valiti veebruaris uuesti ERÜ juhatuse liikmeks ja aseesimeheks, samuti

on ta raamatukoguhoidja kutse kutsekomisjoni liige ning kultuuriministeeriumi kokkukutsutud

rahvaraamatukogude nõukogu liige. Sindi haruraamatukogu juhataja Rita Raudsepp on ERÜ

lasteteeninduse toimkonna juhatuse liige. Pärnu Keskraamatukogu teeninduse peaspetsialist

Marina Jantson on statistika ja URRAMi töögrupi liige. Kogude arenduse osakonna juhataja

Marju Rosenberg kuulub e-väljaannete komplekteerimise nõukotta.

45

Pärnu Keskraamatukogus sooritasid oma erialapraktika kaks TLÜ infoteaduste

bakalaureuseõppe tudengit. Samuti on Pärnu Keskraamatukogul hea koostöö TÜ Pärnu

Kolledžiga, õppejõud toovad nii turismi- kui teenustedisaini eriala tudengeid tutvuma

raamatukogu teenustega, mille käigus direktor Krista Visas peab ka loengu teenuste disainist,

kliendirahulolust ja juhtimisest raamatukogus.

Raamatukogupäevade avamise kirjandusliku mälumängu küsimused koostasid seekord Pärnu

Keskraamatukogu raamatukoguhoidjad Külli Lorents, Irina Golenkova, Heda Piiriste ja Krista

Visas.

Võidula mõis/raamatukogu/rahvamaja osaleb Eesti Mõisakoolide Ühenduse poolt korraldatud

külastusmängus Unustatud Mõisad alates aastast 2008.

Maaraamatukogud võtsid aktiivselt osa Maal elamise päevast. Kõik raamatukogud osalesid

Säästva arengu nädala tegemistes, samuti võeti osa Põhjamaade kirjanduse nädalast, eesti

kirjanduse päevast, raamatukogupäevadest ning presidendi algatatud uudishimu päevast.

Osaleti ka erinevate töötubade ja loengutega täiskasvanud õppija nädalal. Uulu

raamatukoguhoidja tegi TÕN raames infotunni lasteaiaõpetajatele, kus tutvustas aasta jooksul

raamatukokku saabunud raamatuid. Õppijad said tõendi infotunnis osalemise kohta. Pärast

infotundi käidi raamatukogust saadud soovitusnimestikuga raamatuid laenamas.

Kõigi eelpoolnimetatud üleriigiliste ürituste puhul pandi välja temaatilisi raamatunäitusi,

korraldati töötube ja põnevaid üritusi.

Lindi raamatukogu võttis osa Avatud kalasadamate päevast. Line-tantsu 26. sünnipäevapidu

175 inimesega andis Lindi raamatukoguhoidjale võimaluse ka oma raamatukogu kõigile

külastajatele tutvustada.

Jaanuaris oli võimalik Häädemeeste raamatukogus vaadata üle-eestilist näitust „100 aastat

soome-ugri iseolemist”.

30. november – 2. detsember toimus Lääne Maakaitseringkonna õppus Orkaan, kus osalesid

Lääne ringkonda kuuluvad Pärnumaa, Saaremaa ja Lääne malevad. Naiskodukaitse

evakuatsioonirühma õppus toimus Suigu seltsimajas 1.-2. detsember. Suigu raamatukogus oli

naiskodukaitse staap ja kogu majas viibis kokku umbes 70 inimest.

Heaks traditsiooniks on saanud ERÜ üleskutse raamatukoguhoidjatele kanda vabariigi

aastapäeva nädalal tööl rahvarõivaid, seda traditsiooni jätkati ka 2023. aastal ja mida kajastati

ka erinevates meediakanalites.

4.6.3 rahvusvahelisel tasandil

Pärnu Keskraamatukogu direktor Krista Visas valiti IFLA Marketing&Management Standing

Commitee liikmeks.

Erasmus+ rändeprojekti raames töövarjutasid Pärnu Keskraamatukogus 3 Praha

linnaraamatukogu töötajat. Kahel päeval tutvuti raamatukogu töökorralduse ja teenustega.

46

Raamatukogu külastas ka Prantsuse Instituudi aseesimees Guillaume Raboutat, kes andis üle

raamatuannetuse, mis sisaldas nii prantsuskeelset ilukirjandust kui eesti keelde tõlgitud

kaasaegset prantsuse kirjandust.

Pärnu Keskraamatukogu direktor käis koos teiste maakonnaraamatukogude direktoritega

õppereisil Oslos, kus tutvuti Norra raamatukogudega.

Treimani raamatukogu kui piiriäärne raamatukogu on tihti lätlaste külastamise sihtpunktiks.

Naabritega tehakse tihedat koostööd.

Massiaru harukogu piirkonnas asub kunstiline loomekeskus Massia, kellega on tehtud

kokkusaamisi ning on vaja olnud vahendada infot või olla abiks tõlkimisel.

Tori valla raamatukogu direktor Ene Michelis käis koos teiste Tori valla allasutuste juhtidega

30. jaanuar - 2. veebruar Soomes Savitaipale vallas õppereisil, mille raames külastati ka valla

raamatukogusid.

Suvel teevad mitmeid üritusi ja projekte Lääneranna valla kohalikud noorsootöötajad

ERASMUS projekti raames erinevatest maadest inimestega kasutades selleks Lihula

Raamatukogu ruume.

4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele.

Järjepidevalt tutvustatakse raamatukogu klientidele raamatukogude e-katalooge, et õpetada

neid ise raamatuid otsima, reserveerima, pikendama.

Järjest rohkem on raamatukogust saanud keskkond, kust küsitakse abi erinevate toimingute

tegemisel arvutis. Kõige enam vajavad raamatukogude klientidest juhendamist vanemaealised,

kelle jaoks on raamatukoguhoidja tihti ainuke käepärast olev abimees.

Põhiliselt vajati abi e-toimingute tegemisel (e-tervis, juhilubade taotlemine, elektrienergia

lepingud, tuludeklaratsioon, ID-kaardi uuendamine, digiallkirjastamine, skaneerimine ja

meilile saatmine jne). Käiakse palju nõu küsimas meili postkasti seadistamisel, nutiseadmete

erinevate probleemide korral, nt äppide kasutamisel jms. Seetõttu peavad raamatukoguhoidjad

pidevalt ka ise täiendama oma arvutialaseid kompetentse, et püüda lahendada lugejate muresid.

Pärnu Keskraamatukogu teabekirjanduse osakonna rühmakoolituste sihtrühmaks on peamiselt

6.-12. klasside õpilased kellega viiakse läbi infootsingu tunde. Tunnid viiakse läbi osakonnas,

kasutades lugejaarvuteid ja sülearvuteid ning vajadusel saavad õpilased ka oma mobiiltelefone

kasutada. Sel viisil on hea koha peal teavik üles leida ning see tekitab õpilastes kerge

eduelamuse. Samuti saab neile selgeks, kuidas raamatukogus vajalikku kirjandust leida.

Pärnu Keskraamatukogu muusikaosakond viib läbi traditsioonilisi teabepäevi koolide

muusikaõpetajatele. 2023. aastal alustati teabepäevade traditsiooni uuele sihtrühmale: Pärnu

maakonna muusikakoolide instrumendiõpetajatele. Esimesel koosolemisel osales 11 õpetajat

viiest maakonna muusikakoolist, kes jäid pakutuga väga rahule. Lisaks muusikaosakonna

teabele oli sarnaste erialaste huvidega muusikaõpetajatel hea võimalus omavahel tööteemasid

arutada ja ühiselt probleeme lahendada.

47

Pärnu Keskraamatukogus toimus igakuiselt käsitöö töötuba täiskasvanutele. Osad töötoad olid

jätkukoolitused ehk saad kokku kolmel korral, et mahukam või keerulisem ese valmis teha.

Õpiti kuduma peapaela, aga ka käpikuid kahel vardal, heegeldama skeemi järgi salli ning

nõelvilditi prosse. Tehti ka erinevaid taaskasutuse meisterdamise töötubasid, kus valmisid

küünlalaternad, nagid, tapeedist kinkekotid jms.

4.8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded

Kõikide Pärnu linna ja valdade kodulehtedelt leiab esmase info raamatukogude kohta.

Raamatukogudel on ka omad kodulehed ja sotsiaalmeedia kanalid, kus rohkemal või vähemal

määral oma tegemistest, uutest raamatutest ja sündmustest märku antakse.

Pärnu-Jaagupi raamatukogu FB grupp „Nii oli kord Pärnu-Jaagupis…“ on sotsiaalmeedias väga

suure tähelepanu pälvinud, mille liikmete arv on kasvanud juba 371-ni. Pärast postituste

tegemist toimub aktiivne arutelu ja kommenteerimine, mis näitab nende postituste olulisust.

Ajalehtedest kajastavad raamatukogude tegemisi Pärnumaal järgmised ajalehed: Audrus

“Kodused Hääled”, Tõstamaal „Tõstamaa tuuled“, Saardes „Saarde sõnumid“, Häädemeestel

„Liiviranna“, Tori vallas „Tori valla Teataja, Põhja-Pärnumaal „Valla Teataja“. Ajaleht „Pärnu

Postimees“ kajastab nii Pärnu linna kui ka maakonna raamatukogude tegemisi. Aeg-ajalt on

tehtud reportaaže ka Pärnu ERR-i toimetuse poolt.

4.9 Andmebaasid

Kodulookartoteegi kirjeid sisestati e-kataloogi URRAM 1281 (kokku 48981 kirjet Pärnu

koduloo andmebaasis).

2023. aastal uuendati EBSCO andembaasidesse logimise paroole raamatukogudele.

Lääneranna vald kasutab raamatukoguprogrammi RIKSWEB, teised Pärnu maakonna ja linna

raamatukogud kasutavad e-kataloogi URRAM.

5. 2024. aasta tegevused

Plaanis on Pärnu Keskraamatukogu Ranna haruraamatukogu avamine 1. veebruaril 2024 uuel,

ajutisel pinnal Maxima kaubanduskeskuses. 2024. aasta oktoobris loodame Ranna

haruraamatukogu kolida juba püsivale pinnale Mai ärikeskusesse ja avada uue ja kaasaegse

raamatukogu. Lisaks on plaanis haruraamatukogu nimetada ümber Mai haruraamatukoguks.

Ajutisel pinnal olemise ajal toimub fondi korrastamine ja RFID kiipide lisamine väljaannetele.

2024. aastal loodame nii Pärnu Keskraamatukogus kui Ranna haruraamatukogus võtta

kasutusele iseteenindusautomaadi ja harukogus ka raamatukapi. Keskraamatukogus on ka

plaanis I korruse põrandakatte vahetus ja III korruse ümberkujundamine. Lisaks tähistab Pärnu

Keskraamatukogu oma 115. tegutsemisaastat jaanuaris konverentsiga „Raamatute raamid vol

3“. Konverentsil keskendutakse AI teemale. Samuti alustab Pärnu Keskraamatukogu ka

arengukava uuendamisega, senine kehtib aastani 2025.

48

Seoses 2024. aasta Kultuurilise mitmekesisuse aastaga on plaanis erinevad näitused ning

kohtumised.

Raamatukogudes jätkatakse lisaks igapäevatööle temaatiliste näituste ja väljapanekute

korraldamist. Kutsutakse eelarve võimaluste piires kirjanikke ja tuntud põnevaid inimesi

esinema nii lastele kui kogukonnale. Kuu lõpu viimastel reedetel planeeritakse Pärnu

Keskraamatukogu korraldatud koolitustest osalemist. See on kogu maakonna

raamatukoguhoidjatele hea võimalus saada igakuiselt huvitavaid erinevaid koolitusi, mida

ainult ühe valla piires oleks raske finantseerida.

Kindlasti jätkatakse tööd lugejate järelkasvu kasvatamisega ehk planeeritakse raamatukogu

tutvustamisi ja raamatukogu- ning lugemistunde nii lasteaialastele kui kooliõpilastele.

Raamatukogud, kes on liitunud Lugemisisu programmiga, loodavad sellega jätkata, kuigi raha

eelmisel aastal raamatute soetamiseks ei eraldatud. Programmi peetakse väga heaks laste

raamatute juurde toomise platvormiks.

Jätkatakse koostööd külaseltsidega. On väga tähtis, et kõik raamatukogud on tegelenud ja

tegelevad edasi oma kodukandi, külade ja raamatukogude ajaloo uurimise, talletamise ning

tutvustamisega. Samuti tegeletakse järjepidevalt kroonikate kirjutamisega.

Tõhela raamatukoguhoidja kui kogukonna eestvedaja teeb plaane suvise Kodukohapäeva 40.

juubeli tähistamisele pühendatud üritusteks.

Kihnu raamatukogu on esitanud Kultuuriministeeriumile „Raamatukogude kiirendi“

programmi taotluse, et selle kaudu kaasajastada AIP-ruumi tehnilist baasi. Samuti loodab

raamatukoguhoidja, et vallal on vahendeid pidada jätkuvalt Kihnu väikese lugejaskonnaga

raamatukogu avatud.

Saarde vallas on tõenäoliselt ees suuremad muudatused valla raamatukogude struktuuris ja töös.

Surju raamatukogu eelarvesse on planeeritud vahendid, raamatukogu ruumides valgustite

väljavahetamiseks LED valgustite vastu. Seoses pommiähvarduste lainega pidi Surju

raamatukogu koostama „Hädaolukorra lahendamise plaani”, et ennetada erinevaid

kriisiolukordi. Tegevusvalmiduse suurendamiseks tuleb 2024. aastal läbida erinevaid koolitusi

- esmaabi jt.

Kilingi-Nõmme raamatukogu loodab positiivset vastust „Raamatukogude kiirendi”

innovatsioonifondi tehtud taotlusele. Plaan on uuendada raamatukogu valgustust, teha remont

lugemistoas, sisustada ruum sobiva mööbli ja tehnikaga ning muuta see kaugtöö ja seminaride

toimumise kohaks.

Tori valla raamatukogude eelarvesse tuli teha mitmeid kärpeid, mis ei pruugi olla lõplikud. Küll

aga on kokkulepe vallajuhtidega, et ürituste ja teavikute komplekteerimise pealt kokkuhoidu ei

tule. Tori vald on elanike arvult kasvav vald, seega on neil järjest rohkem ka potentsiaalseid

raamatukogude külastajaid. Siiani puudub Tori valla raamatukogul oma arengukava. See

takerdus eelkõige rahvaraamatukogude seaduse muutmise ootamisse. Kuna nüüd selgus, et see

lükkub veelgi edasi, siis on 2024. aastal plaanis arengukava koostamine. Selle rahastamiseks

on esitatud projekt kultuuriministeeriumile ning plaanis on kaasata vastava ala ekspert.

49

2024. aastal on kavas läbi viia Tori valla raamatukogu kasutajate/mittekasutajate küsitlus. Are

haruraamatukogus on plaanis viia läbi inventuur. Tori haruraamatukogu soovib hoo sisse saada

Raamatukohvikule. Sindi haruraamatukogu plaanib kooli raamatukogu ülesandeid täites panna

paika koostööplaani Sindi Gümnaasiumiga.

Tammiste teeninduspunkt asub Tammiste lasteaia ühes väikeses toas. Tori valla arengukavasse

on sisse kirjutatud haruraamatukogu loomine Tammistesse külakeskuse osana. Raamatukogu

direktor on kaasatud projekteerimisprotsessi jätkumisse.

Treimani raamatukogu kavatseb jätkata Avatud Hoovide Päeval raamatukohviku korraldamist,

kus on ka raamatulaat ja töötoad.

Põhja-Pärnumaal on plaanis arendada Vändras asuvat kunstigaleriid ja luua lisaväärtust

erinevate üritustega, mis on seotud galeriiga. Sisustada tuleb Vända raamatukogus kaugtöötuba

ja täiendav ruum kohalike kunsti jms eksponeerimiseks, teha haruraamatukogudes vajalikke

remonditöid (sansõlmede korrastamine, laste-ja noortetoa värvimine). Plaan on regulaarselt

kirjutada Põhja-Pärnumaa Raamatukogu erinevate harude tegemistest valla ajalehes.

Pärnjõe raamatukogu on vaja kolida uude ruumi koolimajas, mis annab võimaluse tegeleda

aktiivsemalt laste harimisega lugemise valdkonnas. Libatse raamatukogule on vaja leida uued

ruumid ning leida võimalus töötajatele uute töötelefonide hankimiseks.

Lääneranna valla raamatukogud loodavad, et sulgemisi rohkem ei tule. Samas on teada, et

ümberkorraldusi on veelgi tulemas, valla poolt tahetakse teha muudatusi Virtsu ja Lõpe

raamatukogude asukoha suhtes aga selles ei ole veel täit selgust.

Lihula Raamatukogu soovib soetada raamatukappi, samuti uuendada teavikute riiuleid.

Vatla raamatukogu teeb plaane 105. sünnipäeva tähistamiseks.

Pärnus, 01.03.2024

Koostajad:

Teeninduse peaspetsialist Marina Jantson

Koolituse peaspetsialist Regina Ester

Direktor Krista Visas

/allkirjastatud digitaalselt/

50

LISA 1. Personali koolitus

Raamatukogu nimi Koolituste arv Koolitustundide arv

(koolituse maht )

Koolituseks kulutatud

Pärnu linn 62 817 6920€

Põhja-Pärnumaa

rmtk

24 315

Tori valla

raamatukogu

41 308 2 610 €

Häädemeeste vald 4 26 130 €

Saarde vald 3 11

Lääneranna rmtk 29 141,5

Surju raamatukogu 27 46

Võiste raamatukogu 13 38 30 €

Uulu raamatukogu 3 39

LISA 2. Raamatukogutöötajate avalikud esinemised

Raamatukogu Avalikud esinemised

Pärnu

Keskraamatukogu

Ilme Miilimaa ja Regina Ester: Eesti raamatukoguhoidjate XII

kongressil Viimsis ettekanne „Psüühilise erivajadusega klientide

raamatuklubi“.

Regina Ester artikkel ERÜ 2022 aastaraamatus – „Aasta tegu

linnaraamatukogus 2022: Pärnu Keskraamatukogu erivajadustega

klientide raamatuklubi loomine ja tegevus“ ning AS

Hoolekandeteenustele samal teemal artikkel.

Krista Visas: ettekanded maakondlikel koolituspäevadel – „Mis

toimub maailma raamatukogudes?“, „IFLA 2023 Rotterdamis“.

Ettekanne ERÜ koolitustoimkonna koolituspäeval AK koolituses

„Pärnu Keskraamatukogu teenused, kliendirahulolu ja juhtimine“;

Ettekanne Viljandi linnaraamatukogu töötajatele: „IFLA 2023

Rotterdamis“. Loengud TÜ Pärnu Kolledži turismieriala ja teenuste

disaini eriala tudengitele „Teenuste disain raamatukogus ja

kvaliteedijuhtimine“; Eesti raamatukoguhoidjate XII kongressi I

ploki moderaator.

51

Artiklid ajakirjas Raamatukogu: nr 2 – „Rahulolu-uuring miks ja

kuidas?; nr. 4 – koos Heli Toomaniga „Raamatukoguturism ehk

biblioturism – kasvav reisitrend maailmas“. Artiklid ERÜ

aastaraamatus 2022 „Avasta Eesti raamatukogusid“ ja „ERÜ

teenetepreemia 2022: Pärnu Keskraamatukogu direktor (2012-

2022) Heinike Sinijärv“. Kaanetekst/soovitus raamatule H.

Tooman, A. Roosipõld, S. Rekkor „Teenindusprotsesside juhtimine

ja teenusedisain“, TLÜ Kirjastus 2023. Koos Heli Toomaniga

giidituur ürituste sarja „Pärnu pajatab“ raames „Elevandi uulits –

raamatukogu sünnikoht“.

Libatse raamatukogu Aili Luik esitles Libatse raamatukogu 100. juubelisünnipäeva puhul

maja ajalugu koondavat slaidiesitlust.

Tõstamaa

raamatukogu Marge Päästel pidas raamatukogu 115nda sünnipäeva puhul kõne

sünnipäeva peol ja lisaks pikem artikkel kohalikus ajalehes

„Tõstamaa Tuuled“

(https://parnu.ee/OV/TostamaaOV/Tostamaa_ajaleht/ttuul_novem

ber-2023_net.pdf )

Võiste raamatukogu Ülle Toomla andis ülevaate Anton Hansen Tammsaare elust ja

loomingust eesti kirjanduse päevale pühendatud sündmusel 30.

jaanuaril.

Are raamatukogu Malle Pajo esines ettekandega „Iirimaa lood“ eakate klubis

Pääsusilmad

Tori valla

raamatukogu

Ene Michelis´e ettekanded, loengud, koolitused:

• Dialoogiring „Kas ja kuidas lisab mälumängusari SATS Tori

valla kultuurielule särtsu?” Sindi raamatukogus 23. mai;

• Pärnumaa raamatukoguhoidjate seminar „Tiirutame Toris“ 26.

mai;

• „Dialoogiline ringreis“ Sindi haruraamatukogus 2. juuni;

• KOVide kultuuri-ja haridusjuhid Sindi haruraamatukogus 15.

november;

• ERÜ koolituse toimkonna traditsiooniline AK koolituste

seminaril 22. november Pärnu Keskraamatukogus.

2023. aastal ilmus „Rahvakultuuri aastaraamat 2022“, kus on

avaldatud direktor Ene Michelise artikkel lk 192-195 „Et kõik ausalt

ära rääkida, nagu on, pean ma alustama sellest…“Artikkel annab

põgusa ülevaate Tori valla raamatukogu loomisest ja seisust.

https://rahvakultuur.ee/wp-

content/uploads/2023/05/Rahvakultuuri-aastaraamat-2022.pdf

52

Kõmsi raamatukogu Helen Voogla esines Mäense küla päeval, kus rääkis küla tuntud

inimestest ja nende saatusest

Võidula raamatukogu Lea Toom

• viis 9 x läbi Võidula mõisa ja koha ajalugu tutvustavaid

giidituure koostöös Võidula külaseltsi, rahvamaja, Eesti

Mõisakoolide ühenduse, MTÜ Läbi Tähe Väravaga, MTÜ

Rohelise Jõemaa Koostöökoguga;

• külastusmäng Unustatud Mõisad 2023 külastuspäevadel

osalejatele;

• Võidula kokkutulek (kontsert, sportlikud mängud, loterii jne);

• Võidula jõululõuna (ringmängud ja laulumängud)

Treimani

Raamatukogu

Evi Laarents tutvustas A. Lingi raamatut „Treimani ja selle rahvas”

LISA 3. Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid

Raamatukogu nimi Teostatud tööd (2023)

Pärnu

Keskraamatukogu

Lavassaare raamatukogus tehti pisiremonti ja parandustöid

Pärnu-Jaagupi

raamatukogu

Töötajate WC remont

Vändra

raamatukogu

Vändra kaugtöötuba, vaikusekabiin, pisiparandustööd

Vihtra

raamatukogu

Vaheseina ehitamine laoruumi jaoks

Tootsi

raamatukogu

Hoone kapitalremont, sise- ja välistööd

Surju raamatukogu Kultuuriministeeriumi projektitoetusega 50:50%, „Raamatukogu

tegevusi toetav ruum – kogukonna kasutusse”. Ruum renoveeriti,

paigaldati elektrijuhtmestik, kanalisatsioon ühendati trassiga ja

sisustati mööbli ja tehnikaga

53

Treimani

Raamatukogu

Pisiparandused laes ja akende ümbruses. Uue, kaasaegse

eritellimusel valmistatud ukse paigaldus. Õhksoojuspumba

parandus

Massiaru

Raamatukogu

Raamatukogu maja välja kolimine ajutisele üüripinnale. Maja

põrandad ja seinad on puhastatud

Sindi

haruraamatukogu

Valgustuse parendamine lasteosakonnas

Tori

haruraamatukogu

Raamatukoguhoidjale puhkenurga ehitus ja sisustamine.

LISA 4. Laste ja noorteüritused

Raamatukogu nimi Ürituse nimi Osavõtjate arv

Pärnu Keskraamatukogu Raamatukogu 114. sünnipäev ja

perepäev

150

Paikuse Kooli töövarju päev

Pärnu Keskraamatukogus

20

Vabariiklik Kirjandusmäng 2023

maakondlik võistlus

55

Jutuvestmise päevad 21. ja 23.

märtsil

115

Maakondlik KERÄNENimäng:

kaks poolfinaali ja finaalmäng

94

Koolivaheaja töötoad 58

Jutuvestmine lasteaialastele 20

Pärnu lasteaedade näituse „Puhas

vesi” avamine

25

Kohtumine kirjanik Markus

Saksatammega

70

Suvemäng „Vaat kus vahva

Pärnu!”

30

MTÜ Pärnumaa Lasterikkad

linnalaager

28

54

Kirjaoskuse päeva

lugemisrännak ja lugemistund

32

Maakondlik neljandate klasside

ettelugemisvõitlus

40

Lugemisprogrammi

„Lugemisisu” osalejad

79

Külas käis kirjanik Kairi Look 76

Maakondlik ELLENi mäng: kaks

poolfinaali ja finaalmäng

96

Mürakarukool 504

Karude jututuba 60

Nutimäng 5. klassidele 94

Kirjanduslik mälumäng 8.-9.

klassidele „Oskar Luts“

21

Aruvälja raamatukogu Eesti raamatu päev 10

Kauneimad Eesti lasteraamatud 11

Emakeelepäev 28

Lugemistund 28

Lugemisisu erinevad

teematunnid 4 x

60

Audru raamatukogu Perehommik Ena Metsaga 8

Kadripäeva jutud Krista

Mustoneniga

5

Jutuhommik Jaak Kännuga 4

Ettelugemise päev Männituka

Lepatriinudega

12

Teematund Männituka

Sajajalgsetega

10

Teematund Lepatriinudega 14

Külas Vikerkaare lasteaia Siniste

rühm (rahvusvaheline hariduse

päev)

13

Jõõpre raamatukogu Emakeelepäev raamatukogus 16

55

Raamatuhommik koos piknikuga 15

Tipo tunnid; loeme vahvaid

lasteraamatuid;

Emmed koos lastega 7 x

21

Lugemistund 15

Lavassaare raamatukogu Lugemistuba 5

Lindi raamatukogu Kogumine ja kogud, näituse

vaatamine

9

Ettelugemistunnid kooli- ja

lasteaialastele 8 x

141

Ülekoolilised üritused

(Raamatukoguaastalt üleminek

liikumisaastale ja Päkapikuralli)

2 x

44

Kohtumine

portselanimaalimisega tegeleva

külaelaniku H. Jõõtsiga

15

Paikuse raamatukogu Lugemispesa ring 2 x nädalas, 74

x

35

Lugemisisu teematunnid 12 x 190

Lugemisisu lõpuüritus, külas Piip

ja Tuut

190

Esimesed klassid tutvuvad

raamatukoguga

71

Kohtumine Jaanus Vaiksooga 98

Mika Keräneni viktoriin 15

P.Õ.M.M – Paikuse Õhtune

Matka Mäng

78

Päkapiku teematunnid 7 x 175

Projektõppepäev - dinosaurused 72

Sauna-aasta loeng ja teematund 101

Kirjandusmänguks

ettevalmistamine

4

Ettelugemisepäev 50

56

Külas lasteaiarühmad 100

Tõstamaa raamatukogu „Rampsi sõbrad“ 3x kuus jaan-

juuni ja sept –dets. Mängud,

meisterdamised, raamatukogutöö

varjud jne.

10

Sõbrapaelad 12

Tõstamaa Keskkooli Erasmus

projekti raames olid külas

Bulgaaria noored koos Tõstamaa

noortega. Toimus vestlusring,

kus räägiti nii õppimisest kui

raamatutest ja lugemisest.

16

Tõstamaa Lasteaia vanema

rühmaga emadepäevaks

lilleseemnete kaartide tegemine

14

Dialoog: „Milline on norm

rämps?!“

5

Emakeelepäev lasteaiaga 30

Riisiga maakaardid 6

Häädemeeste vald

Häädemeeste

raamatukogu

Laste tehtud Sipsiku järjehoidjad.

Lugemisisu - raamatu teekond,

lasteaiarühm

15

Emakeelepäeva tähistamine –

lasteaiarühm tutvub

raamatukoguga ja uute

lasteraamatutega

15

Lugemisisu - illustratsioonid

raamatutes läbi aegade

12

Tõlgitud Hispaania kirjandus

raamatukogus –Häädemeeste

Keskkooli õpilased ja Alicante

maakonna õpilased

25

Lugemisisu – kevadine

lõpetamine ja auhinnad

20

Jutuvestmisfestival Ööbikuööd,

osalesid lasteaed ja keskkool

65

57

1. ja 2. klass – täherägastikud 2 x 40

3. klass – ühisluuletus Sügise

värvid. Lugemistund, tutvumine

vanade aabitsate ja õpikutega

20

Raamatukogude nädal 20

4. klass – vooglugemine,

ristsõnade lahendamine

15

Lasteaias Naerulindudele unejutu

lugemine

15

Lasteaiarühm Naerulinnud

tutvusid uute ja vanade

lasteraamatutega.

15

Lasteaiarühm Päikesekillud

tutvusid ametinädalal

raamatukogutööga ja uute

raamatutega. Kuidas saab

raamatust raamatukogu raamat.

Kadripäeva tähistamine

15

Treimani raamatukogu Avatud Hoovide Päev

Raamatukogu õuel

50

Ettelugemispäev Metsapoole

Põhikoolis

32

Ettelugemispäev Kabli Lasteaias 21

Punupaela õpituba 10

Uulu raamatukogu Raamatukogutunnid lasteaias 4 x 43

Raamatukogutunnid koolis 9 x 160

Kirjandusmäng 3

Lugemisisu võitjad 17

Lugemismängud 4 x 45

“Jõulud Põhjalas” 8 x 81

Võiste raamatukogu Rannakarbi rühma külaskäik

emakeelepäeva puhul.

Ruunikirjas sõnade äraarvamine

10

Päikesekiirte rühma külaskäik

emakeelepäeva puhul.

12

58

Jutuvestmisefestivali Ööbikuööd

jutupesa Tahkuranna Lasteaed-

Algkooli 1.-3. klassi õpilastele

18

Tahkuranna Lasteaed-Algkooli

koolilaste raamatukogu

ühiskülastus. Ülevaade

lastekirjanik Ellen Niidu

loomingust.

30

Ettelugemispäev lasteaia

Rannakarbi rühma lastega

10

Kirjandustund Tahkuranna

Lasteaed-Algkoolis koos

Markus Saksatamme ja Urmas

Nemvaltsiga

40

Kihnu raamatukogu Uudiskirjanduse tutvustus 9

Raamatukogutund 2 x 18

Lääneranna vald

Koonga raamatukogu Eesti kirjanduse päev. Raamatu

”Sirli, Siim ja saladused”

tutvustus

11

J. Kunderi muinasjuttu „Suur

Peeter ja Väike Peeter” kuulasid

lasteaia noorema rühma

mudilased

12

J. Kunderi muinasjuttu „Suur

Peeter ja Väike Peeter” kuulasid

lasteaia vanema rühma

mudilased

6

Eesti kirjanduse päev. Uute

noorsooromaanide tutvustus

24

Minu kodu on Eestimaa 9

„Isamaa ja emakeel” 7

Emakeelepäev 10

Leia raamat riiulist 8

E. Raua loomajuttude

ettelugemine

19

Sügistuul 11

Tuule vembud 15

Koduloomad 15

59

Jõulurõõm 15

Kõmsi raamatukogu Eesti kirjanduse

kooslugemispäev - Naksitrallid

29

Lugemisisu teematunnid 8 x 128

Lugemisisu ekskursioon

Muhumaale/Muhu muuseum ja

Loomapark

19

Sõbra soovitatud raamat 8 x 42

Põhjamaade kirjanduse nädal.

Loeme Vahtramäe Emili lugusid

1.-3.kl

16

Uurime päkapikuteadust -

lasteaia vanem rühm

17

Lihula raamatukogu Lugemisisu 6 x 78

Kõik lapsed värvima 68

Ettelugemisepäev 57

Muusikaline etteaste 53

Viktoriin ja aaretejaht läbi

raamatukogu

26

Põhjamaade nädal 40

Uudishimupäev - esines kohalik

ettevõtja

42

Lõpe raamatukogu Uuemad raamatud noortele -

tutvustamine Eesti kirjanduse

päeva tähistamiseks

15

Muinasjutu „Suur Peeter ja

Väike Peeter” ettelugemine

lasteaialastele eesti kirjanduse

päeva tähistamiseks

17

Raamatukoguhoidja ameti

tutvustamine Lõpe koolile

28

Lõpe kooli 2. ja 4. klassi tund

raamatukogus „Raamatute

liigitamine”

6

Uute raamatute tutvustus

lasteaialastele „Ilusad ja

põnevad”

10

60

Raamatukogupäevade

tähistamine koos lasteaialastega.

Teemaks „Tuul”

11

Varbla raamatukogu Eesti kirjanduse päeva

tähistamine Varbla Kooli 5.-9.

klassi õpilastega - A.H.

Tammsaare elu ja looming

20

Varbla Kooli 1.-3. klass

raamatukogus- raamatukogu ja

uuema eesti lastekirjanduse

tutvustamine

11

6. ja 7. klassi õpilastele

päevikuvormis noorteraamatute,

koomiksite ja „Minu...” sarja

raamatute tutvustamine

10

7. ja 8. klassi õpilastele eluloo-

ja kogemusraamatute

tutvustamine

7

Ettelugemispäev. Ettelugemine

E. Raua lasteraamatutest 1.-3.

klassi õpilastele

12

Ettelugemispäev 6. klassi

õpilastele

7

7. ja 8. klassi õpilastele uuema

noorsookirjanduse tutvustamine

8

Vatla raamatukogu Meisterdamine 2 x 15

Virtsu raamatukogu Emakeelepäev lasteaias

„Aabitsalugu”

6

Lasteraamatupäev lasteaias, E.

Niit „Rongisõit.” Liikumismäng

„Rongisõit”

13

E. Raud – 90, raamatu lugemine

„Kassid ja hiired.”

Liikumismäng „Hiirelõks”,

lasteaias

8

I kl õpilaste tutvumine

raamatukoguga

2

M. Handford „Kus on Volli?”.

Suur otsimise raamat,

algklasside lapsed otsisid Vollit

5

Uudishimupäev lasteaias.

Uudistati patareidega raamatut

9

61

„Tuduviisid”. Liikumismäng

„Muusikakujud”

Jõulupuu lugu. K. Smith „Väike

jõulupuu.” Vestlused kuusepuu

ehtimisest, vanade jõuluehete

vaatamine. Kingituse pakkimise

mäng „Minu parem, sinu vasak”

14

Põhja-Pärnumaa vald

Kaisma raamatukogu Uute raamatute tutvustamine 6

Eesti kirjanduse päev 10

Meisterdamised 6 x 50

Sõbrapäeva tähistamine 6

Viktoriin „Sipsiku” põhjal 6

Emakeelepäeva tähistamine 10

Kuidas kirjutada oma juttu? 12

Külas Wimberg 25

Kodukandipäev 50

Raamatute lugemine 6 x 44

Raamatukogu reeglid ja otsing 10

Tutvume raamatukoguhoidja

tööga

5

Libatse rmtk Erikujuliste raamatute uurimine 6

Raamatukogu 100. sünnipäeva

tähistamine: fotode vaatamine,

kus raamatukogu on asunud

7

Põhjamaade kirjandusnädala

raames Islandi trollide kohta

lugemine

6

Teemaks päkapikud raamatu

„Suur päkapikuraamat“ põhjal

8

Pärnjõe raamatukogu Eesti kirjanduse päev 15

Raamatukoguhoidja ettekanne

jutuvõistluse „Imemaitsev jäätis”

kirjutamisest Pärnjõe koolis

56

Ettelugemine lasteaiale 3 x 30

Lauamänguklubi 2 x 8

62

Pärnu-Jaagupi rmtk Sõpside ring 15 x 113

Eesti kirjanduse päeva

tähistamine

230

Perepäevad 4 x 73

Lasteaed Pesamuna Pipide ja

Liblikate rühm tähistab

emakeelepäeva

23

Raamatukogu koolitustund 4. ja

8. klassile

20

Lugemisisu lõpetamine 45

Raamatukogu tutvustus

esimesele klassile

26

Uue Lugemisisu avamine 46

Ettelugemispäev teisele klassile 16

Kohtumine illustraator Sirly

Oderiga

220

Suurejõe raamatukogu Eesti kirjanduse päev 40

Emakeelepäev 2 x 44

Ettelugemispäev 4 x 55

Jutuvõistlus „Imemaitsev jäätis“ 3

Raamatukogutunnid 33

Tootsi raamatukogu Kirjanduspäeva tähistamine 25

Teatmeteostega tutvumine 6

Ettelugemistunnid 2 x 36

Õpilaste koostööpäev 11

Ajakirjandus, mis see on? 5

Raamatute liigid 8

Raamatukoguga tutvumine 10

Erinevad tähtpäevad 2 x 22

Vahenurme

raamatukogu

Erinevad tähtpäevad 8 x 119

Vihtra raamatukogu Raamatukogutund

emakeelepäevaks, pühendatud

Lydia Koidulale

13

63

Lastekaitsepäeval luuletusi ja

laule kevadest

13

Lasteraamatu ettelugemispäev,

pühendatud Eno Raua 95.

sünniaastapäevale. Raamatust

„Sipsik jutuke „Sipsiku

saladus”. Stressi-Sipsiku

meisterdamine

12

Vändra raamatukogu Kultuuripomm 1614

Emakeelepäev 40

Jutuvõistlus „Imemaitsev jäätis“ Üle valla ca 200 last

Marilyn Jurmaniga

kohtumisõhtu

5

Muinasjututund 19

Kultuurikomm 2x 262

Muinasjuhtuhommik lasteaias 24

Ettelugemispäev 19

Raamatukogupäev 19

Laste jututuba 20

Saarde vald

Kilingi-Nõmme

raamatukogu

Lugemisisu lõpetamine 50

Teabekirjanduse tutvus, viktoriin

(7. klass) 2x

26

Lugemisisu tunnid (algklassid)

9x

118

Lugemisisu teematunnid

(lasteaed) 5x

50

Õhtupoolik lauamängudega 3x 12

Tihemetsa raamatukogu Multifilmi vaatamine 2x 10

Mängime raamatukogus (Kahe

spordihoone matka raames)

12

Ettelugemine 3x 11

Surju raamatukogu „Ka raamatutel on kodu”

(lasteaiarühm Päevakoerad

raamatukogus)

16

64

„Koolivaheajale uute

raamatutega”( III. kl

raamatukogutund)

7

„Sügisest oleme koolilapsed”

(Päevakoerad)

19

Lugemisisu V. hooaeg lõppeb

diplomiga”, usinate lugejate

autasustamine

22

Raamatukogutund II. ja I.

klassidele, Ettelugemine

„Padakonna vada” E. Raua

loomingust

20

„Vaheaeg koos raamatuga”, I kl 13

Tori vald

Are raamatukogu Erinevad meisterdamistunnid 26

„Eno Raud 95“ viktoriin 16

Emakeelepäeva tähistamine.

Kohtumine kirjanik Ketlin

Priilinnaga ja sellele eelnenud

tegevused

308

Are kooli võistkonna

ettevalmistamine 3.-4. klasside

kirjandusmängu maakondlikuks

vooruks

3

Lugemisisu teematunnid ja

lõpusündmus 10 x

339

Tori valla lasteraamatupäev

Toris

15

Ööbikuööde festival. Juttu vestis

Jaak Känd

62

1. klassi külaskäik

raamatukokku

16

Ettelugemistunnid 49

Pärnu Keskraamatukogus Pärnu

linna ja maakonna 4. klasside

ettelugemisvõistlusest osavõtt

1

„Suvise lugemisbingo“

lõpetamine

8

Noortekirjanduse tutvustus 5., 6.

ja 7., 8. ja 9. klassile

86

65

Põhjamaade kirjanduse nädal 34

Raamatukogus toimus

otsimismäng "Otsi ja avasta!"

12

Jõulujutuhommik Are koolis. 4.

klassi õpilased lugesid ette

omaloodud jõulujutte.

65

Sauga haruraamatukogu Lugemisisu teematunnid 12 x 232

Meisterdamise töötoad 8 x 42

Tori valla lasteraamatupäev 8

Üle-eestiline Lugemistund 46

Ööbikuööd Jutustamisfestival 27

Ettelugemine lasteaia rühmadele

13 x

163

Sindi raamatukogu Lugemistuhin 80

Lugemisisu 129

Lugemiskoer Norbert 65

Ööbikuööd 44

Esimeste klasside ja

lasteaiarühmade tutvumine

raamatukoguga

87

Muinsuskaitsepäevad 34

Tori Valla lasteraamatupäev 31

Mudilasring „Raamaturüblikud“ 31

Kirjaoskuse päev 98

Suvise Lugemisbingo

lõpetamine

4

Suigu raamatukogu Meisterdamise töötoad 3 x 22

Turvalise interneti päev 5

Jutuvestmisfestival

„Ööbikuööd“ Suigu lasteaias

9

Lugemistund Suigu lasteaia

Lepatriinu rühmaga

17

„Suvise lugemisbingo“

lõpetamine

6

Ettelugemispäev Suigu lasteaia

neljale rühmale

35

66

Lugemisisu tunnid 13 x 143

Ettelugemised Suigu lasteaias 4

x

26

Tori raamatukogu Emakeele päev Tori Põhikoolis 79

Tori Valla Lasteraamatupäev 6

„Suvise lugemisbingo“

lõpetamine

13

Ettelugemispäev Tori Põhikoolis 25

Uudishimupäev Tori Põhikoolis 91

Raamatukogutunnid lastele

(Lugemisisu, teematunnid)

426

Raamatukogutunnid Tori

lasteaia lastele

62

Lõimingupäevad Tori

Põhikooliga

81

Urge raamatukogu Meisterdamise päev 4

Lugemisisu 129

Ööbikuööd 120

Külas käis kirjanik Ilmar

Tomusk

75

Raamatukoguga tutvumise

tunnid

73

Tori valla lasteraamatupäev 8

Ellen Niidu mälumäng 50

Kirjandusklubi „Tammiste

Tõrukesed“ 1 x nädalas

6

Luuletamine Isamaa

sünnipäevaks

25

Lasteaiarühmade

raamatukogutunnid ja

ettelugemine 1 x kuus

72

LISA 5. Raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete

täitmine

Valdade raamatukoguhoidjate sõnul on kogude komplekteerimise süsteem aastatega

sissetöötatud, toimib väga hästi ning on tehtud valla raamatukogudele väga mugavaks,

loogiliseks ja kiireks. KOVidel on sõlmitud koostöö-kokkulepe Pärnu Keskraamatukoguga, kes

67

hangib raamatukogudele raamatuid vastavalt raamatukogu tellimusele, liigitab vastavalt

liigitussüsteemile ja jälgib raha kasutamist. Valmis raamatupakid toimetab raamatukogudesse

kas valla poolt selleks volitatud inimene, raamatukogu töötaja või valla raamatukogu direktor.

2023. aasta statistilise aruandluse puhul on saadud vajalikku abi ja toetust Pärnu

Keskraamatukogu peaspetsialisti käest. Tori raamatukogu direktor ootab aruandluse

mõttekamaks ja kaasaegsemaks muutmist. Statistilise aruande poole pealt teeb ettepaneku

venekeelsete raamatute statistika välja toomise lõpetamise ning tekstilise aruande vormi

kaasajastamise vajalikkuse. Samuti teeb ettepaneku lisada aruandesse koha, kus saaks

kirjeldada tegevusi, mis seotud kokkuhoidva ja rohelise mõtteviisi juurutamisega

raamatukogudes.

Pärnu Keskraamatukogu korraldatud koolitustega on jäädud rahule, sest pakutud koolitused on

olnud eriilmelised ja erinevaid valdkondi, pädevusi katvad.

Surju raamatukoguhoidja kirjutab, et koolitused on väga vajalikud enese täiendamiseks,

erialaselt harivad ja silmaringi laiendavad. Ta on tänulik Pärnu Keskraamatukogule nende

korraldamise eest, sest nii finantsiliselt (30€ eest) kui korralduslikult, ei suudaks üksikud

raamatukogud seda endale lubada ning töötajad jääksid ilma paljudest vajalikest kohtumistest

oma ala pädevate inimestega, tööalaselt vajalikust infost ja teadmistest. Piirkondlikud

õppepäevad, seminarlaagreid on hästi korraldatud ja väga olulised teiste raamatukogudega

tutvumiseks ja töötajatega kogemuste vahetamiseks. On heaks vahelduseks igapäevasele

töökeskkonnale ja omavahelisele suhtlusele ning külastatava valla-piirkonna ajalooga ning

vaatamisväärtustega tutvumiseks.

Pärnu Keskraamatukogu vahendab maakonna raamatukogudele ERÜ, Kultuuriministeeriumi,

Rahvusraamatukogu ja teiste organisatsioonide erialast infot.

Pärnumaa raamatukoguvõrgustik on ühtne ning hästi toimiv. Tänu maakondlikele

koolituspäevadele ning vallaraamatukogude direktorite ning Pärnu Keskraamatukogu

spetsialistide igakuistele veebikoosolekutele on raamatukoguhoidjad informeeritud ning kursis

maakonna raamatukogudes toimuvaga.