Kooskõlastuse taotlus Nurmika maaüksuse detailplaneeringule

HIIUMAA VALLAVALITSUS

Keskväljak 5a Telefon: + 372 463 6082 Registrikood 77000424

92413 Kärdla e-post: [email protected] EE632200001120048941 Swedbank

Hiiumaa vald, EE361010602008926008 SEB Pank

Hiiu maakond

Päästeamet

Lääne Päästekeskus

[email protected] Meie: 02.12.2024 nr 9-6.1/2532

Kooskõlastuse taotlus Nurmika

maaüksuse detailplaneeringule

Hiiumaa Vallavalitsuse 09.08.2023 korraldusega nr 457 algatati Kõrgesaare alevikus paikneva

Nurmika kinnistu (katastritunnus 20501:001:0557) detailplaneeringu koostamise algatamine ja

väljastati lähtetingimused.

Detailplaneeringuga kavandatakse määrata maaüksusele ehitusõigus elamu ja abihoonete

püstitamiseks (ehitisaluse pinnaga kokku 300 m²), määrata arhitektuursed tingimused hoonetele,

tehnorajatiste ja -võrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride asukohad ja vajalikud

servituutide alad. Detailplaneeringuga on kavandatav maaüksuse sihtostarve 100% elamumaa.

Tulekaitse abinõud on täpsemalt kirjeldatud detailplaneeringu seletuskirja punktis 1.10.

Taotleme kooskõlastust Dagopen OÜ poolt koostatud tööle nr 24-03 ”Nurmika maaüksuse

detailplaneering”. Kui kooskõlastaja ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu saamisest arvates

kooskõlastamisest keeldunud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse detailplaneering

vaikimisi kooskõlastatuks (Planeerimisseadus § 133 lõige 2).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Laid

abivallavanem

Lisa: Nurmika maaüksuse detailplaneering

Maiken Lukas

[email protected]

16

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 03 November 2024 Kõrgessaare alevik, Hiiumaa vald, Hiiu maakond NURMIKA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

2. JOONISED

M 1 : 1 000 000 MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Asukoha joonise koostamisel on kasutatud Maa-ameti Eesti põhikaart kaardilehti nr. 62313 M 1:10000 ning Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneeringu koondkaarti M 1 : 20000. 3. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis.

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 10 000 FORMAAT A3

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

JOONISE NR. 1

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

ASUKOHA JOONIS

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

26.11.2024. a.

RANNALUITE OÜ TÖÖ NR. 24 - 03

Kõrgessaare alevik, Hiiumaa vald, Hiiu maakond DETAILPLANEERING NURMIKA MAAÜKSUSE

PLANEERITAV ALA

TINGMÄRGID

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE PERSP. JALGRATTATEE

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE MÄRGALA

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE SIHTKAITSEVÖÖND

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE TOOTMISETTEVÕTETE JA LADUDE MAA

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE ÄRIMAA

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE TIHEASUSTUSALA PIIR

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE EHITUSKEELUVÖÖND

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE PUHKEMAA

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE ÄRIMAA RESERV KALAKASVATUSE RAJAMISEKS

KULTUURIMÄLESTISTE KAITSEVÖÖNDI VÄLISPIIR

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE ELAMUMAA/ ELAMUEHITUSE RESERVMAA

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE RIIGIMETS

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE KOHALIK MAANTEE KÕRVALMAANTEE

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE METSATEE

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE MUNITSIPAALMAAM-23

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE PERSPEKTIIVNE TUULEPARK

OLEMASOLEV ALAJAAM

OLEMASOLEV TULETÕRJE VEEVÕTUKOHT

KULTUURIMÄLESTIS

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE SADAM/LAUTER

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE MAARDLA NIMEGA

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE HOIUALA NIMEGA

VEEVÕTUKOHA TEENINDUSPIIRKOND

200 m

PLANEERITUD TULETÕRJE VEEVÕTUKOHT

20 0

m

200 m

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Tugijoonise koostamisel on kasutatud : - Geodeesia AP OÜ poolt 15. mai 2023. a. koostatud "Nurmika kinnistu" maa-ala plaan tehnovõrkudega M 1 : 500, töö nr. AP23_071; - Enersence AS poolt oktoober 2023. a. koostatud " Nurmika mü liitumine elektrivõrguga " asendiplaani M 1 : 500, töö nr. LR9935. 3. Koordinaadid L-E st 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 4. Planeeringuala asub Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järg ses Kõrgessaare (II klass) väärtuslik ul maastikul.

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 1000 FORMAAT A2

RANNALUITE OÜ

26.11.2024. a.

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

TÖÖ NR. 24 - 03

JOONISE NR. 3

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

Kõrgessaare alevik, Hiiumaa vald, Hiiu maakond DETAILPLANEERING NURMIKA MAAÜKSUSE

TUGIJOONIS

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

KATASTRIÜKSUSE PIIR

TINGMÄRGID PLANEERINGUALA PIIR

0,4 KV MAAKAABELLIIN

TÄNAVAVALGUSTI MASTIL

HOONE

ÜHISVEEVÄRGI VEETORU

ÜHISKANALISATSIOONIKAEV JA -TORU

MUSTKATTEGA TÄNAV

VALL, NÕLV

MURU

LEHTPUU

VÕRKAED

ROHUMAA

VEETORUSTIKU MAAKRAAN

VALITUD HAJUSKÕRGUSED

HORISONTAALID, NÕLVAKRIIPSUD

ELEKTRIKILP

HEKK

VILJAPUU

PÕÕSAS

KILLUSTIK KATTEGA TEE

KRUUSAKATTEGA TEE

SIDE MAAKAABELLIIN

KATUSEALUNE

PUITAED

PÕLLUMAA

LIIKLUSMÄRK

0,4 KV ELEKTRI ÕHULIIN

p3 SA

2

2

2

1

28.23

72.45

28.01

74.49

5.00

5.00

5.60

5.00

Likvideeritav 0,4 kV maakaabelliin peale reovee pumpla liitumiskilbi ümbertõstmist

29.67

Min. 30 m³ TVK

maa- pealne

maa- alune kokku

sh. 1. korrusel

norma- tiivne

kavan- datud

Nurmika 4 Üksikelamu Üksikelamul - Ühisveevärgi veetoru, koridor laiusega 4 m, servituut trassi valdaja kasuks; 8,0 (13,4), 35°-45°, - Ühisveevärgi kanalisatsioonitoru, koridor laiusega 4 m, servituut trassi valdaja kasuks; abihoone viilkatus. - Reoveepumpla kuja, ulatus on 10 kui reovee vooluhulk on kuni 10 m³/d; 6,0 (11,4). Abihoonel - 0,4 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks;

5°-45°, - Planeeritud 0,4 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; viilkatus, - Side maakaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; pultkatus. - Planeeritud sidekanalisatsioon, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks;

- Tänava kaitsevöönd, laius tee-maa piirist 5 m; - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne Kõrgessaare (II klass) väärtuslik maastik.

Kokku 7.499 300 100 4 650 300 3 3

Krundi suurus

(m²)

7499 EP / 100100 3 TP3300650

Olemasoleva krundi aadress

Krundi nimi

Hoonete suurim lubatud ehitise- alune pind (m2)Pos

nr.

Krundi kasutamise sihtotstarve /osakaal %

Piirangud. Märkused

Suurim lubatud maa- pealne/maa-

alune korruselisus

Hoonete suurim

lubatud arv krundil

P Õ H I L I S E D A R H I T E K T U U R I N Õ U D E DK R U N T I D E E H I T U S Õ I G U S

Katusekalle, tüüp

31

Tulepüsiv us - klass

2 / -1

Parkimiskohtade arv

300

Hoonete lubatud suurim suletud brutopind (m2)

Hoonete suurim lubatud kõrgus (abs.)

Ninametsa tee 3

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Joonisel kujutatud ruum ilahendus ja tehnovõrkude asukohad on tinglik ud ja täpsustatakse ehitusprojektidega . 3. Põhijoonise koostamisel on kasutatud : - Geodeesia AP OÜ poolt 15. mai 2023. a. koostatud "Nurmika kinnistu" maa-ala plaan tehnovõrkudega M 1 : 500, töö nr. AP23_071; - Enersence AS poolt oktoober 2023. a. koostatud " Nurmika mü liitumine elektrivõrguga " asendiplaani M 1 : 500, töö nr. LR9935. 4. Koordinaadid L-E st 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 5. Planeeringuala asub Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järg ses Kõrgessaare (II klass) väärtuslik ul maastikul.

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 1000 FORMAAT A2

RANNALUITE OÜ

26.11.2024. a.

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

TÖÖ NR. 24 - 03

JOONISE NR. 3

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

Kõrgessaare alevik, Hiiumaa vald, Hiiu maakond DETAILPLANEERING NURMIKA MAAÜKSUSE

PÕHIJOONIS

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

Hoonestusala ca 2063 m²

3 "POSITSIOON 1"

4 tk.

100% EP 8,0 m

2 7499 m²

300 m²

1

KATASTRIÜKSUSE PIIR

TINGMÄRGID PLANEERINGUALA PIIR

PLANEERITUD HOONESTUSALA

PLANEERITUD ÜKSIKELAMU VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

1

PLANEERITUD JUURDEPÄÄSUTEE VÕIMALIK ASUKOHT

p3 SA PLANEERITUD KRUNDI PARKIMISKOHT SÕIDUAUTODELE VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD JUURDEPÄÄS KRUNDILE

OLEMASOLEV TÄNAV

PLANEERITUD KRUNDI VEETORU VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD KRUNDI KANALISATSIOONITORU VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD ABIHOONE VÕIMALIK ASUKOHT2

OLEMASOLEV VÕSA

PIIRIMÄRKIDE JÄRGNE KRUNDI PIIR

PRÜGIKONTEINERI VÕIMALIK ASUKOHTPK

LIKVIDEERITAV OBJEKT

OLEMASOLEV NAABERKINNISTU HOONE ASUKOHT

PLANEERITUD HEKI VÕIMALIK ASUKOHT

OLEMASOLEV ÜHISVEEVÄRGI VEEKAEV JA -TORU (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m)

OLEMASOLEV ÜHISKANALISATSIOONITORU (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m)

OLEMASOLEV SURVEKANALISATSIOONI TORU (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m)

OLEMASOLEV ÜHISKANALISATSIOONI REOVEEPUMPLA (kuja ulatus on 10, kui reovee vooluhulk on kuni 10 m³/d)

(kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m) OLEMASOLEV 0,4 KV KAABELLIIN

PLANEERITUD KRUNDI 0,4 KV KAABELLIINI VÕIMALIK ASUKOHT (kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m) PROJEKTEERITUD 0,4 KV KAABELLIINI ASUKOHT

PROJEKTEERITUD MÕÕTKILBI ASUKOHT LK PLANEERITUD ÜMBERTÕSTETAVA MÕÕTKILBI VÕIMALIK UUS ASUKOHT LK

(kaitsevöönd on 1 m kaabli keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni) PLANEERITUD SIDEKANALISATSIOONI VÕIMALIK ASUKOHT (kaitsevöönd on 1 m kaabli keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni) OLEMASOLEV SIDE KAABELLIIN

TEHNOVÕRGUSERVITUUDI VAJADUSEGA ALA

TÄNAVA KAITSEVÖÖNDI PIIR (kaitsevööndi laius on teemaa piirist 5 m)

ALUNE

SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES

KÕRGUS

KRUNDI SUURUS

EHITISE-

PIND

MEETRITES SUURIM

KORRUSELISUS

HOONETE ARV KRUNDIL

PARKIMIS- KOHTADE ARV ÕUES

KRUNDI EHITUSÕIGUS EP ÜKSIKELAMU MAA

"KRUNDI NIMETUS" HOONESTUSALA SUURUS

TVK PLANEERITUD TULETÕRJE VEEVÕTUKOHA VÕIMALIK ASUKOHT (üldjuhul peab veevõtukoht paiknema ehitisest vähemalt 30 m kaugusel)

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Joonisel kujutatud ruum ilahendus ja tehnovõrkude asukohad on tinglik ud ja täpsustatakse ehitusprojektidega . 3. Sidevarustuse joonise koostamisel on kasutatud : - Geodeesia AP OÜ poolt 15. mai 2023. a. koostatud "Nurmika kinnistu" maa-ala plaan tehnovõrkudega M 1 : 500, töö nr. AP23_071; - Maa-ameti Eesti põhikaart 2024 värvilist rasterkaarti nr. 62313. 4. Koordinaadid L-E st 97 süsteemis .

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 1000 FORMAAT A4

RANNALUITE OÜ

26.11.2024. a.

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

TÖÖ NR. 24 - 03

JOONISE NR. 4

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

Kõrgessaare alevik, Hiiumaa vald, Hiiu maakond DETAILPLANEERING NURMIKA MAAÜKSUSE

SIDEVARUSTUSE JOONIS

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

KATASTRIÜKSUSE PIIR

TINGMÄRGID PLANEERINGUALA PIIR

PLANEERITUD HOONESTUSALA

PLANEERITUD ÜKSIKELAMU VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

1

PLANEERITUD ABIHOONE VÕIMALIK ASUKOHT2

(kaitsevöönd on 1 m kaabli keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni) PLANEERITUD SIDEKANALISATSIOONI VÕIMALIK ASUKOHT

47

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 03 November 2024 Kõrgessaare alevik, Hiiumaa vald, Hiiu maakond NURMIKA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

4. JOONISTE DIGITAALSETE KIHTIDE ÜLDINE INFO JA PLANEERINGU- LAHENDUSE KEHTESTATUD KIHTIDE NIMEKIRI

4.1 JOONISTE DIGITAALSETE KIHTIDE ÜLDINE INFO: 4.1.1 Jooniste digitaalsete kihtide koostamiseks kasutatud tarkvara ja tarkvara versioon:

- AutoCAD 2010 LT 4.1.2 Jooniste esituskujude mõõtkava ehk jooniste koostamise üldistusaste:

- Põhijoonis M 1 : 1000 4.1.3 Jooniste digitaalsete kihtide koostaja või koostajate andmed isikute kaupa nimeliselt ja nende roll kihtide

koostamisel: - Teet Elstein

4.2 PLANEERINGULAHENDUSE KEHTESTATUD KIHTIDE NIMEKIRI TABELINA: Kihi/faili nimetus

Sisu kirjeldus

Muu oluline info

DK202_Nurmika_Korgessaare_DP_ digitaalsed_kihid.dwg

DP_hoonestus Planeeritud hoonestusala Tärkandmed seotud kihiga DP_hoonestus

DP_krunt Planeeritud krunt Tärkandmed seotud kihiga DP_krunt

Plan_ala Planeeringuala Tärkandmed seotud kihiga Plan_ala

DP_transp_tee Planeeritud sõidutee Tärkandmed seotud kihiga DP_transp_tee

48

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 03 November 2024 Kõrgessaare alevik, Hiiumaa vald, Hiiu maakond NURMIKA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

5. KOOSKÕLASTUSED

49

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 03 November 2024 Kõrgessaare alevik, Hiiumaa vald, Hiiu maakond NURMIKA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

5. 1

K OO

SK ÕL

AS TU

ST E

KO ON

DN IM

EK IR

I M

ÄR KU

S

6

KO OS

KÕ LA

ST US

E OR

IG IN

AA LI

AS UK

OH T

5

KO OS

KÕ LA

ST US

E SI

SU

4

KO OS

KÕ LA

ST US

E NR

JA K

UU PÄ

EV

3

KO OS

KÕ LA

ST AV

OR

GA NI

SA TS

IO ON

2

JR K

NR

1 1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

21

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 03 November 2024 Kõrgessaare alevik, Hiiumaa vald, Hiiu maakond NURMIKA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

3. LISAD

3.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast 22

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 03 November 2024 Kõrgessaare alevik, Hiiumaa vald, Hiiu maakond NURMIKA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

FOTO 1: Vaade Nurmika maaüksusele ida nurgast edela suunal.

FOTO 2: Vaade Nurmika maaüksusele edela nurgast kirde suunal.

FOTO 3: Vaade Nurmika maaüksusele lääne piiri keskelt põhja suunal.

3.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast 23

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 03 November 2024 Kõrgessaare alevik, Hiiumaa vald, Hiiu maakond NURMIKA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

FOTO 4: Vaade Nurmika maaüksusele Ninametsa tee 7 lõuna nurgast ida suunal.

FOTO 5: Vaade Nurmika maaüksusele kirde nurgast edela suunal.

FOTO 6: Vaade Nurmika maaüksuse kõrval olevale Ninametsa teele kagu suunal.

3.2. Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon 24

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 03 November 2024 Kõrgessaare alevik, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

NURMIKA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Hiiumaa Vallavalitsuse 09.08.2023 korralduse nr 457

Lisa Nurmiku maaüksuse

detailplaneeringu lähteseisukohad

1. Detailplaneeringu koostamse olulisemad alusdokumendid 1.1 Huvitatud isiku detailplaneeringu algatamise taotlus (esitatud 15.07.2023)

1.2 Hiiu Maakonnaplaneering 1.3 Kõrgessaare Vallavolikogu 17.1.2003 määrus nr 5 „Kõrgessaare valla üldplaneering“ 1.4 Kõrgessaare Vallavolikogu 12.11.2010 määrus nr 19 „Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering – Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“ 2. Olemasolev olukord ja planeeringuala üldiseloomustus Detailplaneeringu alana mõistetakse Nurmika katastriüksust (vt. joonis 1) Planeeringuala andmed: Katastritunnus: 20501:001:0557

Planeeritava katastriüksuse suurus: 7499 m2

Planeeritava katastriüksuse sihtotstarve: maatulundusmaa 100% Olemasolevad ehitised: hoonestamata

Joonis 1 Planeeringuala paiknemise skeem (kasutatud Maa-ameti ortofotot ja kitsenduste kaardikihti)

Nurmika maaüksuse detailplaneeringuala

Juurdepääs Nurmika maaüksusele on planeeritud mahasõiduga Ninametsa teelt (20501:001:0290).

Planeeringualal põhjustavad kitsendusi Maa-ameti andmetel uuringu ala (Hiiumaa üldgeoloogiline kaardistamine), 10 kV elektriõhuliin ja selle kaitsevöönd, 0,4 kV maakaabelliin ja side kaabeliin. Nurmika maaüksus asub Kõrgessaare Vallavolikogu 17.1.2003 määrusega nr 5 „Kõrgessaare valla üldplaneering“ ja Kõrgessaare Vallavolikogu 12.11.2010 määrusega nr 19 „Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering – Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“ alal. Vastavalt üldplaneeringule asub Nurmika maaüksus elamumaa juhtotstarbega maa-alal ja tiheasutusalal. Üldplaneeringuga on määratud minimaalseks ehitusõigusega krundi suuruseks tiheasustusalal alal 2500 m2. Ala asub Hiiu maakonnaplaneeringus 2030+ Kõrgessaare (II klass) väärtusliku maastiku alal, kus sobivad ehituskohad on eelkõige endised taluasemed ja külade kultuurmaad teede jm kommunikatsioonivõrkude läheduses.

Joonis 2 Taotlusele lisatud esialgne detailplaneeringu lahendusskeem

3. Detailplaneeringu eesmärk Detailplaneeringuga kavandatakse määrata maaüksusele ehitusõigus elamu ja abihoonete püstitamiseks (ehitisaluse pinnaga kokku 300 m2), määrata arhitektuursed tingimused hoonetele, tehnorajatiste ja -võrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride asukohad ja vajalikud servituutide alad. Detailplaneeringuga on kavandatav maaüksuse sihtostarve 100% elamumaa. 4. Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks 4.1 Krundi ehitusõiguse määramine ja hoonestusala piiritlemine

Planeeringuga määratakse maaüksusel hoonestusala ja ehitusõigus peamiste arhitektuursete tingimustega. Hoonestusala piiritlemisel arvestada kehtivate kitsendustega. Maa kasutamise sihtotstarve määratakse planeeringuga elamumaa. 4.2 Hoone olulisemate arhitektuurinõuete ning rajatiste ehitus- ja kujundusnõuete seadmine Planeeringulahendus peab looma eeltingimused energiasäästlike ja kaasaegsete hoonete projekteerimiseks, mis vastaksid tänapäevastele nõuetele. Detailplaneeringu arhitektuuri-, ehitus- ja kujundusnõuete määramisel arvestada, et:

• hoonestuse korruselisus on kuni 2 ja ehitiste suurim lubatud kõrgus 8 m; • ehitusmaterjali, hoonestuse mahu ja kujunduse valikul tuleb lähtuda energiatõhususe

põhimõttest; • hoone projekteerimisel ja ehitamisel eelistada naturaalseid materjale, vältida

imiteerivaid materjale; • hoone projekteerimisel lähtuda konkreetse piirkonna ehituslikest traditsioonidest; • suurim lubatud ehitisealune pindala 300 m2 (elamu ja abihooned); • maapealsete hoonete kaugus kinnistu piirist vähemalt 5 m.

4.3 Liikluskorralduse määramine Planeeringualale on juurdepääs planeeritud mahasõiduga Ninametsa teelt (20501:001:0290). 4.4 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine Krundi haljastuse planeerimisel arvestada ümbritseva looduskeskkonda ning sellest tulenevate kitsendustega. Planeeringuga näha ette tingimused jäätmekäitluse ja piirete osas. 4.5 Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohtade määramine Planeeritaval krundil ehitiste teenindamiseks vajalike rajatiste, mis ühendatakse võrguettevõtjale energiaseaduse tähenduses kuuluva elektriliini või sellega liituva ehitisega, paigaldamine üldreeglina maa-aluste kaablitega. Võrgupõhise tehnorajatiste planeerimisel taotleda planeeringust huvitatud isikul või planeeringu koostajal tehnilised tingimused piirkonnas vastavaid võrguteenuseid osutavalt ettevõttelt. Veevarustus ja kanalisatsioon lahendatakse vastavalt vee-ettevõtja Kärdla Veevärk AS poolt väljastatud tehniliste tingimuste alusel. Planeeringualal tuleb tagada sademevee ära juhtimine. 4.6 Kujade määramine Ehitistele kehtivate kujade määramisel lähtuda kehtivatest valdkonna reguleerivatest dokumentidest ja normidest. 4.7 Servituutide vajaduse määramine Planeeringuga määrata servituutide vajadused ja nende ulatused. 4.8 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine Määrata kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused. 4.9 Tuleohutuse tagamine Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht. 4.10 Keskkonnatingimused Kavandatud lahendused peavad viima keskkonnariskid miinimumini.

5. Detailplaneeringu koostamine 5.1 Detailplaneeringu koostamise korraldamine ja eeldatav ajakava Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Kõrgessaare Osavalla Valitsus. Detailplaneeringu koostajaks võib olla planeerimisseaduse § 4 lõike 5 nõuetele vastav spetsialist (edaspidi: planeerija), kes on suuteline täitma § 4 lõikes 6 toodud nõudeid. Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava: Tegevus Aeg Detailplaneeringu algatamise taotluse menetlemine, ettepanekute küsimine, lähteseisukohtade koostamine

juuli 2023

Detailplaneeringu algatamine ja Hiiumaa Vallavalitsuses planeerimisseaduse § 130 kohase halduslepingu sõlmimine

august 2023

Detailplaneeringu koostamine september-detsember 2023

Detailplaneeringu kooskõlastamine ja arvamuste avaldamine, vajadusel detailplaneeringu korrigeerimine

jaanuar-veebruar 2024

Detailplaneeringu vastu võtmine märts 2024 Detailplaneeringu avaliku väljapaneku korraldamine, avaliku väljapaneku käigus ettepanekute ja arvamuste kogumine, kirjalikele arvamustele vastamine. Vajadusel avaliku arutelu korraldamine.

aprill-mai 2024

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel muudatuste sisseviimine detailplaneeringusse

juuni 2024

Detailplaneeringu kehtestamine, kui ei ole tekkinud olulisi huvide konflikte või arvestatavat avalikkust huvist tulenevaid vastuväiteid

juuli 2024

5.2 Detailplaneeringu vormistamine Detailplaneering peab vastama planeerimisseaduses ja Riigihalduse ministri 17.10.2019 määruse nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ esitatud nõuetele ja olema struktureeritud, selgesti arusaadav, ilma ebaolulise ja dubleeritud informatsioonita ning moodustama terviku järgmistest põhiosadest:

• seletuskiri; • joonised (asendiplaan, tugiplaan, detailplaan, vajadusel teised erijoonised) –

ehitustegevusega kaetud maa-alade kohta (hoonete, teede, tehnovõrkude alune maa) tuleb kasutada maa-alale koostatud geodeetilist alusplaani;

• ruumiline illustratsioon (visualiseering, mis võimaldab igaühel luua seose planeeringuala paigutuse, asukoha ja kavandatud ruumiliste muutustega);

• lisad (koostamise käigus kogutud dokumendid, fotod, uuringud, kirjavahetus ja teated)

5.3 Täiendavad uuringud Lähtetingimustega täiendavate uuringute vajadust ei määrata. 5.4 Koostöö planeeringu koostamisel Planeeringumenetluses tehakse koostööd järgnevate asutustega ja võrguvaldajatega: -Rahandusministeerium -Päästeameti Lääne Päästekeskus -Elektrilevi OÜ

-Telia Eesti AS -Kärdla Veevärk AS Planeeringu menetlusse kaasatakse planeeringualaga piirnevate kinnistute omanikud ja teised huvitatud isikud, kelle maakasutust planeeritava tegevuse elluviimine võib mõjutada. Samuti kaasatakse planeeringu koostamisse kõik isikud, kes avaldavad selleks planeeringu koostamise käigus soovi või esitavad sisulisi arvamusi. Planeeringu menetlusse kaasatakse järgnevate naaberkinnistute omanikud ja/või nende kinnistute valdajad: Ninametsa tee 7 39201:004:3050

Ninametsa tee 1 39201:004:4070 Põlluste 39201:004:0811

Kasteheina 20501:001:1276 Ninametsa tee 10 39201:004:2770

5.5 Detailplaneeringu kooskõlastamine ja vastuvõtmine Detailplaneering esitada Hiiumaa Vallavalitsusele ametiasutustega kooskõlastamiseks ja vastuvõtmiseks digitaalselt (digitaalselt allkirjastatud failide konteiner e-posti aadressile [email protected]. Detailplaneering tuleb enne vastuvõtmist kooskõlastada Päästeameti ja tehnovõrkude valdajatega. Kooskõlastatud detailplaneering esitada Hiiumaa Vallavalitsusele vastuvõtmiseks digitaalselt (pdf ja dwg formaadis) digitaalselt allkirjastatud failide konteiner e-posti aadressile [email protected]. 5.6 Detailplaneeringu kehtestamine Enne detailplaneeringu kehtestamist tuleb Hiiumaa Vallavalitsusele esitada üks paberkandjal toimik, mis sisaldab digitaalset andmekandjat koos kõigi detailplaneeringu elektrooniliste materjalidega. Lähteseisukohad koostas: Maiken Lukas ehitusspetsialist [email protected]

HIIUMAA VALD

KÕRGESSAARE OSAVALLA VALITSUS

__________________________________________________________________________________________ Kõpu tee 8 telefon +372 463 6071 registrikood 77000588 Kõrgessaare alevik e-post [email protected] Swedbank EE692200221068460924 92201 Hiiumaa vald SEB EE651010220267833220

Huvitatud isikud ja ametid Meie: 14.08.2023 nr 8-3/308 Detailplaneeringu algatamisest teavitamine (Nurmika maaüksuse detailplaneering) Planeerimisseaduse § 128 lõike 8 alusel teavitame Teid, et Hiiumaa Vallavalitsuse 09.08.2023 otsusega nr 457 algatati Nurmika maaüksuse detailplaneeringu koostamine ja väljastati lähtetingimused. Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Kõrgessaare alevikus asuvat Nurmika (katastritunnus 20501:001:0557, olemasolev sihtostarve maatulundusmaa 100%, pindala 7499 m2) maaüksust. Detailplaneeringuga kavandatakse määrata maaüksusele ehitusõigus elamu ja abihoonete püstitamiseks (ehitisaluse pinnaga kokku 300 m2), määrata arhitektuursed tingimused hoonetele, tehnorajatiste ja -võrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride asukohad ja vajalikud servituutide alad. Algatamise otsuse ja väljastatud lähtetingimustega saab tutvuda töö ajal Kõrgessaare Osavalla Valitsuses (Kõpu tee 8, Kõrgessaare) ja Hiiumaa Vallavalitsuse avalikus dokumendiregistris http://atp.amphora.ee/hiiumaavv/index.aspx?itm=278484 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maiken Lukas Ehitusspetsialist osavalla vanema ülesannetes

HIIUMAA TEATAJA • 3 September 2023

Täiendav info Merilin Kaevandes, 462 2882, merilin.kaevandes@hiiu- maa.ee

Paluküla Jaagu detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalik väljapanek Hiiumaa Vallavalitsuse 02.08.2023 kor- raldusega nr 422 võeti vastu Hiiumaa vallas Palukülas asuva Jaagu kinnistu detailplaneering (DAGOpen OÜ töö nr 23-12). Planeeringuala suurus on 17316 m². Planeering näeb ette katast- riüksusest uue ehitusõigusega krundi eraldamise ning sellele hoonestusala määramise kuni 4 hoone (elamu ja abi- hooned) püstitamiseks maksimaalse ehitisealuse pinnaga 500 m² koos olu- lisemate arhitektuurinõuetega ja teh- novõrkude lahendusega. Samuti mää- ratakse järelejäävale hoonestatud krun- dile hoonestusala kuni 7 hoonele (ole- masolevad) maksimaalse ehitisaluse pinnaga 500 m² koos olulisemate arhi- tektuurinõuetega ja tehnovõrkude la- hendusega. Jaagu kinnistu detailpla- neering on vastavuses Pühalepa valla keskosa üldplaneeringuga.

Detailplaneeringu avalik väljapanek toimub ajavahemikul 1. september ku-

ni 15. september 2023 tööpäevadel töö- ajal Pühalepa Osavalla Valitsuses aad- ressiga Vallamaja, Tempa küla, Hiiu- maa vald ja Hiiumaa valla veebilehel .

Avaliku väljapaneku ajal on kõigil huvitatutel võimalik planeeringula- hendusega tutvuda ning vallavalitsu- sele kirjalikult sisulisi ettepanekuid ja arvamusi esitada.

Linnumäe küla Kasela detailplaneeringu algatamine Hiiumaa Vallavalitsuse 05.07.2023 kor- raldusega nr 377 otsustati algatada Lin- numäe külas Kasela (katastritunnus 63901:001:1047, pindala 4,00 ha, siht- otstarve maatulundusmaa 100%) kin- nistu detailplaneering, mille eesmärk on Kasela katastriüksuse jagamine kuni seitsmeks krundiks (äri- ja ela- mukrundid), kruntidele ehitusõigu- se määramine äri- ja eluhoonete püs- titamiseks, arhitektuursete tingimus- te määramine hoonetele, tehnoraja- tiste ja -võrkude väljaehitamiseks va- jaminevate koridoride asukohtade ja vajalike servituutide alade määrami- ne. Algatamisel teadaoleva info põhjal täiendavate uuringute läbiviimise va-

jadus puudub. Detailplaneeringu koos- tamise eesmärk on kooskõlas Pühale- pa valla osa Suuresadama-Kärdla piir- konna üldplaneeringuga.

Detailplaneeringu koostamise kor- raldaja on Pühalepa Osavalla Valitsus (aadress Tempa küla, Hiiumaa vald 92348) ja kehtestaja on Hiiumaa Valla- valitsus (aadress Keskväljak 5a, Kärdla 92413). Korraldusega saab tutvuda töö- ajal Pühalepa Osavalla Valitsuses aad- ressiga Vallamaja Tempa küla Hiiumaa vald ja Hiiumaa valla veebilehel.

Salinõmme külas Meremäe detailplaneeringu algatamine Hiiumaa Vallavolikogu 15.06.2023 ot- susega nr 134 otsustati algatada Sali- nõmme külas Meremäe (katastritun- nus 63902:001:0570, pindala 2,62 ha, sihtotstarve maatulundusmaa) katast- riüksuse detailplaneering ja jäeti alga- tamata detailplaneeringu keskkonna- mõju strateegiline hindamine.

Detailplaneeringu eesmärk on muu- ta Pühalepa valla Heltermaa-Sarve- Salinõmme piirkonna osaüldplanee- ringut, taotledes ranna ehituskeelu- vööndi vähendamist ja määrata krun-

di ehitusõigus. Planeeringuala suurus on u 2,67 ha.

Koostatud eelhinnangu kohaselt ei kaasne käesoleva detailplaneeringu elluviimisega olulist negatiivset kesk- konnamõju, kuna detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei ületa eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust, sel- lel puudub oluline kumulatiivne mõ- ju, see ei sea ohtu inimese tervist, kul- tuuripärandit ega vara, puudub oluli- ne mõju Natura 2000 võrgustiku kait- se-eesmärkidele. Keskkonnaameti 09.05.2023 hinnangul ei kaasne pla- neeritava tegevusega eeldatavalt olu- list keskkonnamõju.

Algatamisel teadaoleva info põhjal täiendavate uuringute läbiviimise va- jadus puudub.

Detailplaneeringu koostamise kor- raldaja on Pühalepa Osavalla Valitsus (aadress Tempa küla, Hiiumaa vald, 92348) ja kehtestaja Hiiumaa Vallavo- likogu (aadress Keskväljak 5a, Kärdla, Hiiumaa vald, 92413).

Otsusega saab tutvuda tööajal Pü- halepa Osavalla Valitsuses aadressiga Vallamaja, Tempa küla, Hiiumaa vald ja Hiiumaa valla veebilehel.

Nurmika maaüksuse detailplaneeringu koostamise algatamine Hiiumaa Vallavalitsuse 09.08.2023 ot- susega nr 457 algatati Nurmika maaük- suse detailplaneeringu koostamine ja väljastati lähtetingimused. Planeerin- gualana mõistetakse Hiiumaa vallas Kõrgessaare alevikus asuvat Nurmi- ka (katastritunnus 20501:001:0557, ole- masolev sihtostarve maatulundusmaa 100%, pindala 7499 m²) maaüksust.

Detailplaneeringuga kavandatakse määrata maaüksusele ehitusõigus ela- mu ja abihoonete püstitamiseks (ehiti- saluse pinnaga kokku 300 m²), määrata arhitektuursed tingimused hoonetele, tehnorajatiste ja -võrkude väljaehitami- seks vajaminevate koridoride asukohad ja vajalikud servituutide alad.

Algatamise otsuse ja väljastatud läh- tetingimustega saab tutvuda töö ajal Kõrgessaare Osavalla Valitsuses (Kõpu tee 8, Kõrgessaare) ja Hiiumaa Vallava- litsuse avalikus dokumendiregistris.

Hiiumaal loodud mini-roheauditist sai üleriiklik mudel Enne turismihooaja algust läbisid kümmekond Hiiumaa turismiette- võtet Hiiumaa Arenduskeskuse poolt ja saarte DMO raames välja töötatud kestlikkuse "mini-roheauditi", et olla teadlikumad kestliku turismi standar- ditest, tegutseda vastutustundlikumalt ja paremini vastata üha teadlikumate ja nõudlikumate klientide ootustele.

Meie tööalases kõnepruugis on üha sagedasemad sellised terminid nagu kestlik majandamine, süsiniku emis- sioon, ESG, SDG, kliimakriis, kestliku arengu eesmärgid, ülemaailmse sääst- va arengu eesmärgid jne, aga tihtilugu pole siiski päris täpset arusaama, mis nende sõnade taga peitub.

Kui suuremates ettevõtetes on tööl

vastava haridusega keskkonna- ja kva- liteedispetsialistid või lausa vastavad osakonnad, kes mainitud teemadega igapäevaselt tegelevad, siis väike- ja pereettevõtted peavad nende teema- de haldamisega enamasti oma jõudu- de ja teadmistega hakkama saama ja seda kõikide oma igapäevaste toime- tamiste kõrvalt.

Kõige keerulisem ongi aru saada, millest peaks alustama, et enda küla- listemaja või turismiteenust kestliku- maks muuta. Hiiumaa Arenduskesku- se ja Visit Saaremaaga koostöös sündis lihtne küsimustik, mida me isekeskis kutsume mini-roheauditiks, mis toob välja peamised kestlikku majandamist mõjutavad teemad ja mille alusel on

võimalik hinnata enda ettevõtte kestli- ku majandamise hetkeseisu kõige olu- lisematel teemadel.

Töötubades, mis toimusid erine- vate Hiiumaa turismiettevõtjate juu- res, arutleti ja jagati kogemusi klien- tide käitumisharjumuste ja keskkon- nahoiu teemadel, tutvuti globaalsete kestlikkuse eesmärkidega, nõudmis- te ja soovitustega, aga detailsemalt vä- ga praktiliste teemadega, nagu seda on jäätmekorraldus, keskkonnasõbrali- kud majapidamiskemikaalid, taaska- sutus jne. Töötubades osalenud ette- võtjad hindasid enda ettevõtte kestlik- kuse hetkeseisu paarikümne enesehin- nangu punkti järgi ja koostasid saadud tulemuste põhjal tegevuskavad vajali-

ke muudatuste läbiviimiseks. Suvel, sel kõige tihedamal külas-

tusperioodil, on saadud teadmised ja muudatused praktikas läbi testitud ja sügisel tullakse uuesti kokku, et jaga- da kogemusi ja teha uusi plaane järg- miseks hooajaks.

Meie poolt välja töötatud mude- li vastu, mis oma lihtsuse ja selgusega positiivselt üllatas, tekkis suur huvi ka teistes maakondades ja laienes seda- võrd, et Visit Estonia meeskond haa- ras kinni ideest, viis selle Rohetiigris- se, et sellest luua üleriiklik mudel. Tä- naseks on üleriiklik mudel valmis ja leitav Visit Estonia kodulehelt. Nii na- gu ka algne miniaudit, lähtub täienda- tud eneseanalüüsi vorm kestliku tu-

rismi rahvusvahelistest standarditest ja enesehinnangu kriteeriumitest (nn GSTC, Green Key, Biosphere) ja valikus on just kõige olulisemad tegevused. Kuigi ettevõtetel on võimalik ankeet täi- ta omal käel, peame oluliseks võima- lust neid teemasid koos arutada, ideid ja kogemusi jagada ja seepärast oleme otsustanud saartel turismirohetöö- tubadega sügisel jätkata.

ANNE-LY TORSTENSSON Hiiumaa ja Saare maakonna kestliku turismiarengu koordinaator

Hiiumaa valla eelarvestrateegia uuendatud Hiiumaa vallavalitsus on valla arengu- kava lisana koostanud ning volikogule üle andnud eelarvestrateegia, mis peab seaduse järgi hõlmama vähemalt nelja järgmist aastat.

Taustaks Hiiumaa vallas elas rahvastikuregistri andmetel 1. jaanuari seisuga 9 758 ini- mest. Elanike arv on viimase aastaga kasvanud 201 inimese võrra ning kasv jätkub. 1. augusti seisuga on Hiiumaal 9 909 elanikku. Ehk rohkem kui kuna- gi varem Hiiumaa valla ajal.

Valla tulude laekumine on üle Eesti keskmise. Samas jagatakse riigi tasan- dilt tulubaasi ringi. Ehk jõukamad, sh Hiiumaa, toetavad neid, kel nii hästi ei lähe, et vähendada riigisisest ebavõrd-

sust. Lisaks on uuest aastast täienda- vad kulud, näiteks käibemaksumää- ra tõus või hooldusreform, mis valda mõjutavad.

Tulud ja kulud Prognoosime järgmisteks aastateks tulumaksu kasvu vastavalt 10, 7, 6 ja 5 protsenti. Põhitegevuse tulud terviku- na kasvavad 4 protsenti aastas, aastal 2025 aga kuni 8 protsenti, seoses maa- maksu suurenemisega.

2024. aastal laekub vallale maamak- su samas suurusjärgus kui aastal 2023 ehk vastavalt 377 000 ja 360 000 eurot. Edaspidi annab riik kohalikele omava- litsustele suurema otsustusvabaduse.

Põhitegevuse kulude kasvuks prog- noosime 4 protsenti aastatel 2025–2027

ja järgmisel aastal 2 protsenti. Majan- duskulud oleme planeerinud arvestu- sega, et need kasvavad 2 protsenti aas- tas. Personalikulud aga 5 protsenti aas- tas. Põhitegevuse kuludest moodusta- vad personalikulud umbes 60, majan- damiskulud 31 protsenti. Teised kulud on suhteliselt väikese osatähtsusega.

Tugev tulem Eelarvestrateegia perioodil ületavad tu- lud kulusid igal aastal ning tulemi suhe tuludesse on 12 kuni 16 protsenti. Tugev tulem annab kindlustunde ootama- tute kõrvaliste majandusmõjude osas ning see on eelduseks valla investeeri- misvõimekuse säilimisele ja kasvule.

Hiiumaa valla esimese perioodi ehk viimase viie aastaga on omavalitsus in-

vesteerinud 40 miljoni euro eest, sellest 25 miljonit eurot on olnud toetusraha.

Järgmise nelja aastaga kavandatak- se investeeringuid 27 miljoni eest, mil- lest 17 on planeeritud toetustena ning 10 omaosalusena. Valdkondade lõikes suunatakse investeeringud järgmiselt: sotsiaalne kaitse 9, haridus 6 ning vaba aeg, kultuur 5,3 miljonit eurot.

Esimese juures saab välja tuua Par- gi 3 järgmise etapi tööd, Hellamaa sot- siaalküla rajamise ning Tohvri dement- sete hoone ehitamise, mis kõik on Eu- roopa sotsiaalfondi meetmete avane- mise ootel. Haridusvaldkonnas val- mistume Kärdla lasteaia uue hoone ehitamiseks. Viimases osas on märk- sõnad Paluküla terviserajad ja Käina kultuurikeskus.

Laenud 2023. aasta alguse seisuga oli vallal laene kogumahus 12,9 miljonit eurot. Strateegia perioodil 2024–2027 on kavas võtta uusi kohustusi 9,5 miljonit eurot ja tasuda kohustusi 9,3 miljonit eurot.

Samas netovõlakoormus strateegia perioodil väheneb, arvestades, et eel- arve kogumaht kasvab. Praeguselt pea 70 protsendilt väheneb laenukoormus 56,4 protsendini aastal 2027.

HERGO TASUJA vallavanem

Ühtsema valla suunas Juunikuisel Hiiumaa Vallavolikogu is- tungil muudeti vallavalitsuse kui ot- sustusorgani koosseisu, mis sealt ala- tes on viieliikmeline. See oli esimene samm valdkondliku juhtimise suunas, milles oleme näiteks koalitsioonilepin- gus kokku leppinud ning mis sai lisatu- ge juhtimisauditist.

Liigume sellega edasi. Lõpp-punkt on ühtne omavalitsus. Üks ametiasu- tus, kus teenused vastavad vajadustele ja on üle saare kättesaadavad.

Järgmine samm on volikogu augus- tikuu istungi päevakorras. Struktuuri- muudatustega liiguvad maa- ja ehitus-

valdkond ning sotsiaalvaldkond osaval- dadest abivallavanemate üksustesse. Vastavad muudatused tehakse ka osa- valdade põhimääruses. See tähendab, et edaspidi tegutseme valdkondliku, mit- te piirkondliku juhtimise põhimõttel.

Küll ei tähenda see, et teenused ini- mestest kaugemale viiakse. Sotsiaaltöö spetsialist peab tegutsema inimeste lä- hedal ning nii on see ka edaspidi. Samu- ti ei muutu muudatusega teiste spetsia- listide füüsiline töökoht. Samas liigume spetsialiseerumise suunas, mis on täna- päeval möödapääsmatu.

Osavallad säilivad, nende pädevu-

ses on edaspidi piirkonna arendustege- vus ja koostöö vabaühendustega, esma- ne nõustamine ja kodanike murede la- hendamine. Samuti osavallas asuva val- la vara eest vastutamine, kommunaal- majandus ja heakord. Aga ka piirkonna noorsootöö, kultuuri- ja sporditegevu- se korraldamine.

Viieliikmelises vallavalitsuses on vas- tutusalad jaotatud alljärgnevalt.

Vallavanemal üldjuhtimine, valla esindamine, kommunikatsioon, ühis- transport, kriisijuhtimine, eelarvepo- liitika, sisekontroll ja arendustegevused.

Rahandusosakonna juhataja Heidi

Siirus vastutab eelarve koostamise, jäl- gimise ja aruandluse ning rahandu- sega seotud tegevuste ja arengudoku- mentide eest.

Abivallavanem Liisi Mäeumbaia vastutada on haridus, tervishoid, sot- siaalne kaitse, lastekaitse valdkonnad ning vaba aeg valdkonna koordinee- rimine.

Abivallavanem Üllar Laid vastutab jäätmekorralduse, elamumajanduse, keskkonnakaitse, energiamajanduse, taristu ning planeeringute eest.

Käina osavalla vanem Omar Jõpiselg juhib osavalda ning koordineerib teiste

piirkonnajuhtide tegevust ja vastutus- alaks on projektid.

Oleme muudatuste kohta kokku lep- pinud selle, kuhu jõuda tahame. Samas sinna liigume sujuvalt ning pigem pea- me rohkem mõttevahetusi, et protses- sil oleks võimalikult lai poliitiline toe- tuspind.

HERGO TASUJA vallavanem

TeliaEestiAS klienditeenindus e-post:[email protected] Mustamäetee3,15033Tallinn ärikliendid1551 e-post:[email protected] Registrikood10283074 erakliendid123 https://www.telia.ee/

TELEKOMMUNIKATSIOONIALASEDTEHNILISEDTINGIMUSEDNR38743403

Tehnilistetingimusteliik Detailplaneering Kliendinumber 277964 Isikukood/Registrikood 10058058 Nimi DAGOpenOÜ Kontaktisik TeetElsteintelefon5034055 e-post [email protected] Aadress SADAMATN15,KÄRDLALINN,HIIUMAAVALD92412,HIIU

MAAKOND Ehitisenimetusjaasukoha kirjeldus

Nurmika,Kõrgessaarealevik,Hiiumaavald,Hiiumaakond- NURMIKAMAAÜKSUSEDETAILPLANEERING

Ehitisesihtotstarve Eramu Objektihaardeulatus kuni50m Olemasolevsidevõrk TeatameTeile,etdetailplaneeringugahaaratavalalalpaiknevad

TeliaEestiAS-ilekuuluvadsideliinirajatised(perspektiivitu sidekaabelVMOHBU3x2x0,5pinnases,mistulebhetkelsäilitada). VõimalikliitudaELA_SA-lekuuluvaoptilisevõrguga.

TeliaEestiAS(edaspidinimetatudTelia)sideteenustetarbimisevõimaldamiseksonvaja projekteeridajarajadaühendusTeliasidevõrgulõpp-punktistobjekti/hoonesisevõrgu ühendus(jaotus)kohani,sealhulgas:

Tehniliselahenduse kirjeldus

Nähaetteasukohadsideliinirajatistele.Planeerida sidekanalisatsioonipõhitrassiehituslähtuvanaEestiLairiba ArenduseSihtasutusele(ELA_SA)kuuluvastsidekaevust082K14. TäiendavadtehnilisedtingimusedtellidalisakskaEestiLairiba ArenduseSihtasutuselt.VastavaltvajaduselekasutadaKKS/OPTO tüüpisidekaevusid.Sidetrassinõutavsügavuspinnases0,7m, teekatteall1m.Planeeritavadsidekaevudeitohijäädaplaneeritava sõiduteealale.NähaettekõikmeetmedjatöödolemasolevateTelia Eestiliinirajatistekaitseks,tagamaksnendesäilivusehitustööde käigus.Tööprojektikoostamisekstaotledatäiendavadtehnilised tingimused.Vajadusellahendadadetailplaneeringukaudu/käigus kinnistulolevatransiidiküsimus.

Nõudedgeodeetiliselealusplaanilejaprojektile • Majandus-jataristuministri14.aprilli2016.amäärusnr34"Topo-geodeetiliseleuuringuleja

teostusmõõdistamiseleesitatavadnõuded" • Teliadokument"TeliaEestiASnõudedehitusgeodeetilisteleuurimistöödele" • Teliadokument"Liinirajatisteprojekteeriminejamaakasutuseseadustamine.v4." • Teliadokument"Üldnõudedehitusprojektidekoostamiseksjakooskõlastamiseksningehitamiseks

liinirajatistekaitsevööndis"

TöödeteostaminesidevõrgukaitsevööndisvõibtoimudakooskõlastatultTeliajärelevalvega. Infojärelevalvekohtatelefoninumbril5149537

TeliaEestiAS klienditeenindus e-post:[email protected] Mustamäetee3,15033Tallinn ärikliendid1551 e-post:[email protected] Registrikood10283074 erakliendid123 https://www.telia.ee/

TeliaEestiASeivõtaväljastatudtehnilistetingimustegasideehitisteväljaehitamiseega omandamisekohustust.

Täiendavadtehnilisednõudmised Tehnilinelahendus(ehitusprojekt,planeering)esitadaenneehitusloa/-teatisemenetlust EhitisregistrisTelialekooskõlastamiseksEhitajateportaali(https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale- arendajale/)kaudu.

Käesolevadtelekommunikatsioonialasedtehnilisedtingimusedkoostati20.03.2024 ningonkehtivadkuni19.03.2025

TeliaEestiASvolitatudesindaja MartinLilles e-post:[email protected]

Koostas: Martin Lilles Koostatud: 20.03.2024 Lk. 1

Telia Eesti AS, Mustamäe tee 3 15033 Tallinn, ESTONIA, Registrikood: 1023495 telia.ee, [email protected], [email protected]

1:2000

Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus Narva mnt 5 Tallinn 10117, Eesti telefon: 6310 555, e-post: [email protected] reg. nr. 90010094

ELASA Elektroonilise side alased tehnilised tingimused nr: TT2898

Taotleja: DAGOpen OÜ Registrikood/isikukood: 10058058 Aadress: Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kärdla linn, Sadama tn 15

Taotluse esitaja: TEET ELSTEIN Telefon: +3725034055 E-post: [email protected]

Tellija: Rannaluite OÜ Aadress: Telefon: +372 5266166 E-post: [email protected]

Ehitise sihtotstarve: detailplaneering Nurmiku maaüksuse detailplaneering Liitumine ELA_SA sidevõrguga

Tingimused: Liitumispunkt: ELASA sidekaev 082K11, milles kaablimuhv 082M07

• Valida sideteenust pakkuma hakkav sideoperaator ja kooskõlastada lahendus nendega. • Rajada sidetrass (multitoru 14/10 ja kaabel min Ø6mm) ELASA sidekaevuni 082K11. • Multitoru ja kaabli toomine sidekaevu 082K11 võib toimuda vaid ELASA volitatud esindaja, AS Connecto Eesti, juuresolekul. • Sidekaevu 082K11 jätta kaablivaru 15m. • Rohkem kui ühe sideühenduse rajamiseks tuleb paigaldada kliendikaev või kapp koos muhviga, kus saab teha hargnemise. • Kaabli ühendamiseks muhvi 082M07 tuleb teenust pakkuval sideoperaatoril tellida ELASA’lt klienditellimus KLT. • Kaabli ühendamise muhvi teostab AS Connecto Eesti. • Kiudude keevitamine teostada vastava kiudude jaotusskeemile (väljastatakse koos KLT tööga). • ELASA sidevõrguga seonduva sidetrassi teostusjoonis või kulgemise skeem edastada ELASA’le koos KLT tööga andmebaasi ELA-12 vahendusel.

Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse (ELASA) elektroonilise sidevõrgu säilimiseks on vajalik ehitusprojektis ette näha järgmised punktid:

Liinirajatise kaitsevööndis on liinirajatise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada liinirajatist (Elektroonilise side seadus, peatükk 11). Liinirajatise kaitsevööndis töötamisel on pinnase töötlemisel keelatud mehhanismide/masinate kasutamine ja kõik tööd tuleb teostada käsitööna. Ehitusprojekt esitada kooskõlastamiseks Eesti Lairiba Arenduse SA võrguhalduse infosüsteemi (ELVI) kaudu https://elvi.elasa.ee/. Ehitusloakohustusega tehnorajatise ehitamine kaitsevööndis on lubatud ainult vastavalt kooskõlastatud ehitusprojektile KOV poolt väljastatud ehitusloa alusel. Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ vastava tegutsemisluba EstWin liinirajatise kaitsevööndis tegutsemiseks on vajalik taotleda järgmiste tööde tegemiseks:

mullatööde tegemine sügavamal kui 0,3 meetrit ja küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit; mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustööd; puude istutamine ja langetamine; vees paikneva liinirajatise kaitsevööndis süvendustööde tegemine, veesõiduki ankurdamine ning

heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega liikumine, veesõidukite liiklustähiste ja poide paigaldamine ning jää lõhkamine ja varumine; pinnases paikneva liinirajatise kaitsevööndis löökmehhanismidega töötamine, pinnase tihendamine või tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine; muu infrastruktuuri avarii kõrvaldamine.

ELASA liinirajatise kaitsevööndis tegutsemiseks tegutsemisloa taotlemisest vaata: www.connecto.ee Tööde teostamine Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse sidevõrgu liinirajatiste kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult AS Connecto Eesti järelevalvajaga.

Täiendav info telefonil +372 55609436 Käesolevad tehnilised tingimused väljastatud 02.04.2024 ning on kehtivad kuni 02.04.2025

Väljastaja: ELASA volitatud esindaja MARKO MITTAL

Teema: RE: Nurmika DP eskiislahendus (Kõrgessaare a. Hiiumaa v. Hiiu mk.) Saatja: Maiken Lukas <[email protected]> Kuupäev: 12/11/2024, 16:57 Saaja: "[email protected]" <[email protected]>

Hei,

Vaatasin üle. 1. Põhijoonisel on maks ehitisalune pind 300 m2. Seletuskirja punktis 1.4 on 500 m2, mujal 300 m2.

Muid märkusi ei ole. Palun parandus teha ja detailplaneering kooskõlastamiseks ning arvamuste avaldamiseks esitada.

Tervitades, Maiken

-----Original Message----- From: Teet Elstein <[email protected]> Sent: Friday, November 8, 2024 9:03 AM To: Hiiumaa Vallavalitsus <[email protected]> Cc: Maiken Lukas <[email protected]>; Taavi Ottens <[email protected]> Subject: Nurmika DP eskiislahendus (Kõrgessaare a. Hiiumaa v. Hiiu mk.)

Tere,

Esitan Hiiumaa Vallavalitsusele eskiislahenduse ülevaatamiseks "Nurmika maaüksuse detailplaneeringu" kaustad portfooliod pdf formaadis. Kaustas puuduolev materjal komplekteeritakse peale eskiislahenduse ülevaatamist.

Täiendav küsimus tuletõrje veevõtukoha kohta. Planeeringus on uus mahuti kavandatud vallatee maa-alale, kas see asukoht on sobiv? Kuna see katab ära Kõrgessaare aleviku elamuala põhjaosa, mis seni on täitmata, kellele lasub selle rajamise kohustus?

Parimat,

Teet Elstein DAGOpen OÜ +372 5034055

KREUTZWALDI 24 SADAMA 15 +372 522 9032 EE192200001120049539 TALLINN 10147 KÄRDLA 92412 +372 463 2024 SWEDBANK HARJUMAA HIIUMAA [email protected] www.dagopen.ee

Reg. nr. 10058058 MTR – EP10058058-0001 Muinsuskaitseameti tegevusluba E 15/2002

Tellija: RANNALUITE OÜ Töö nr. 24 - 03

Esindaja: Taavi Ottens, juhatuse liige Detailplaneeringu algatamise korraldus:

09. august 2023. a. nr. 457 Detailplaneeringu vastuvõtmise korraldus:

........................................... 2025. a. nr. ....... Detailplaneeringu kehtestamise korraldus:

........................................... 2025. a. nr. .......

NURMIKA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Kõrgessaare alevik, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

Vaade Nurmika maaüksusele.

Büroo juhataja, arhitekt Jaan Kuusemets /allkirjastatud digitaalselt/

Kärdla, november 2024. a.

2

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 03 November 2024 Kõrgessaare alevik, Hiiumaa vald, Hiiu maakond NURMIKA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

KÖITE KOOSSEIS 1. SELETUSKIRI

1.1 Seletuskirja üldosa ............................................................................................................................................ 4 1.2 Lähtesituatsioon ............................................................................................................................................... 4 1.3 Üldplaneeringust tulenevate tingimuste kirjeldus ............................................................................................ 5 1.4 Planeeringu üldlahendus ja avalik ruum ........................................................................................................... 7 1.5 Planeeringujärgne kruntide tabel ..................................................................................................................... 7 1.6 Olulisemad arhitektuurinõuded ........................................................................................................................ 7 1.7 Planeeringuala tehnilised näitajad .................................................................................................................... 8 1.8 Tehnovõrkude lahendus ................................................................................................................................... 8 1.9 Tehnovõrkude koridorid ................................................................................................................................... 11 1.10 Tulekaitse abinõud ............................................................................................................................................ 11 1.11 Keskkonnakaitsenõuded ................................................................................................................................... 12 1.12 Piirkonna liikluskorraldus ja teede hooldus ...................................................................................................... 13 1.13 Piirkonna turvalisus ........................................................................................................................................... 14 1.14 Planeeringu realiseerimine ............................................................................................................................... 14

2. JOONISED

2.1 Asukoha joonis .................................................................... M 1 : 10 000 ......................................................... 17 2.2 Tugijoonis ............................................................................ M 1 : 500 ............................................................. 18 2.3 Põhijoonis ........................................................................... M 1 : 500 ............................................................. 19 2.4 Sidevarustuse skeem .......................................................... M 1 : 2 000 ........................................................... 20

3. LISAD

3.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast. ............................................................................................................ 22 3.2 Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon. ............................................................................................... 24 3.3 Hiiumaa Vallavalitsuse korraldus 09. august 2023. a. nr. 457 „Nurmika maaüksuse detailplaneeringu

koostamise algatamine.“ .................................................................................................................................. 25 Lisa „Nurmika maaüksuse detailplaneeringu lähteseisukohad.“ .................................................................... 26

3.4 Hiiumaa vald Kõrgessaare Osavalla Valitsuse kiri 14. august 2023. a. nr. 8-3/308 „Detailplaneeringu algatamisest teavitamine (Nurmika maaüksuse detailplaneering).“ ................................................................ 31

3.5 Hiiumaa Vallavalitsuse 14. august 2023. a. kodulehe väljavõte „Nurmika maaüksuse detailplaneeringu koostamise algatamine.“ .................................................................................................................................. 37

3.6 Ajalehe „Hiiumaa Leht“ Kuulutused • Teated väljavõte 15. august 2023. a. .................................................... 38 3.7 Ajalehe „Hiiumaa Teataja“ September 2023 nr 65 väljavõte 25. august 2023. a. ............................................ 39 3.8 Telia Eesti AS 20. märts 2024. a. „Telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 38743403.“ .......... 40

Lisa „Asendiplaan Nurmika.“ M 1 : 2000 ........................................................................................................ 42 3.9 Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus 02. aprill 2024. a. „ELASA Elektroonilise side alased tehnilised

tingimused nr: TT2898.“ ................................................................................................................................... 43 Lisa Skeem „082K11.“ ..................................................................................................................................... 45

3.10 Hiiumaa Vallavalitsuse e-kiri 12. november 2024. a. „Nurmika DP eskiislahendus (Kõrgessaare a. Hiiumaa v. Hiiu mk.)“ ........................................................................................................................................ 46

3

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 03 November 2024 Kõrgessaare alevik, Hiiumaa vald, Hiiu maakond NURMIKA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

4. JOONISTE DIGITAALSETE KIHTIDE ÜLDINE INFO JA PLANEERINGULAHENDUSE KEHTESTATUD KIHTIDE

NIMEKIRI

4.1 Jooniste digitaalsete kihtide üldine info ........................................................................................................... 47 4.2 Planeeringulahenduse kehtestatud kihtide nimekiri tabelina .......................................................................... 47

5. KOOSKÕLASTUSED

5.1 Kooskõlastuste koondnimekiri .......................................................................................................................... 49 5.2 Kooskõlastused eraldi lehtedel ......................................................................................................................... 50

4

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 03 November 2024 Kõrgessaare alevik, Hiiumaa vald, Hiiu maakond NURMIKA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

1. SELETUSKIRI 1.1 SELETUSKIRJA ÜLDOSA 1.1.1 Detailplaneeringu planeeringuala asukoht ja suurus

Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Kõrgessaare alevikus asuvat Nurmika maaüksust (katastritunnus 20501:001:0557, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 7499.0 m² ja registriosa nr 15417650).

1.1.2 Detailplaneeringu eesmärgid

Detailplaneeringuga kavandatakse määrata maaüksusele ehitusõigus elamu ja abihoonete püstitamiseks (ehitisaluse pinnaga kokku 300 m²), määrata arhitektuursed tingimused hoonetele, tehnorajatiste ja -võrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride asukohad ja vajalikud servituutide alad. Detailplaneeringuga on kavandatav maaüksuse sihtostarve 100% elamumaa.

1.2 LÄHTESITUATSIOON 1.2.1 Lähtematerjali loetelu:

1. Planeerimisseadus (Riigikogu seadus, jõustumine 01. juuli 2015. a.); 2. Atmosfääriõhu kaitse seadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01. jaanuar 2017. a.); 3. Ehitusseadustik1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01. juuli 2015. a.); 4. Tuleohutuse seadus (Riigikogu seadus, jõustumine 01. september 2010. a.); 5. Veeseadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01. oktoober 2019. a.); 6. Hiiu maakonnaplaneering 2030+ (riigihalduse ministri käskkiri 20. märts 2018. a. nr 1.1-4/65); 7. Kõrgessaare valla üldplaneering (kehtestatud Kõrgessaare Vallavolikogu 17. jaanuar 2003. a. määrusega nr 5); 8. Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering „Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“ (kehtestatud

Kõrgessaare Vallavolikogu 12. november 2010. a. määrusega nr 9); 9. Hiiumaa Vallavalitsuse korraldus 09. august 2023. a. nr. 457 „Nurmika maaüksuse detailplaneeringu koostamise

algatamine“, Lisa „Nurmika maaüksuse detailplaneeringu lähteseisukohad“;

10. Telia Eesti AS 20. märts 2024. a. „Telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 38743403“, Lisa „Asendiplaan Nurmika.“ M 1 : 2000;

10. Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus 02. aprill 2024. a. „ELASA Elektroonilise side alased tehnilised tingimused nr: TT2898“, Lisa Skeem „082K11“;

11 Geodeesia AP OÜ poolt 15. mai 2023. a. koostatud "Nurmika kinnistu" maa-ala plaan tehnovõrkudega M 1 : 500, töö nr. AP23_071;

12. Enersence AS poolt oktoober 2023. a. koostatud "Nurmika mü liitumine elektrivõrguga" asendiplaani M 1 : 500, töö nr. LR9935,

13. teised kehtivad õigusaktid ja normdokumendid. 1.2.2 Olemasoleva ruumi kirjeldus Nurmika maaüksus asub Kõrgessaare aleviku loodepoolsel äärealal, üksikelamute ja põllumaade vahelises piirkonnas. Maaüksus piirneb kagust Ninametsa tee 1 maaüksusega (tunnus 39201:004:4070, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 13124.0 m²), edelast Põlluste maaüksusega (tunnus 39201:004:0811, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 32247.0 m²), loodest Nurmenuku maaüksusega (tunnus 20501:001:0310, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 42207.0 m²) ja Ninametsa tee 7 maaüksusega (tunnus 39201:004:3050, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 3958.0 m²) ning kirdest Ninametsa tee maaüksusega (tunnus 20501:001:0290, sihtotstarve transpordimaa 100%, pindala 8268.0 m²). Teisel pool Ninametsa tee maaüksust asuvad Kasteheina maaüksusega (tunnus 20501:001:1276, sihtotstarbeta maa 100%, pindala 13303.0 m²), Ninametsa tee L2 maaüksusega (tunnus 20501:001:1269, sihtotstarve transpordimaa 100%, pindala 860.0 m²) ja Ninametsa tee 10 maaüksus (tunnus 39201:004:2770, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 1913.0 m²). Maa-ameti andmetel on Nurmika maaüksuse kõlvikuline koosseis detailplaneeringu algatamisel: haritav maa 425.0 m², looduslik rohumaa 6659.0 m² ja muu maa 415.0 m². Nurmika maaüksus on hoonestamata, loode ja kagu poolt piirnevad Ninametsa tee 7 ja Ninametsa tee 1 maaüksused on hoonestatud. Samuti on hoonestatud teisel pool vallateed asuv Ninametsa tee 10 maaüksus. Maa-ameti kitsenduste kaardi järgi põhjustavad Nurmika maaüksusel kitsendusi: sideehitis maismaal ja sideehitise kaitsevöönd, elektrimaakaabelliin ja elektripaigaldise kaitsevöönd ning elektriõhuliin 1-20 kV (keskpingeliin) ja elektripaigaldise kaitsevöönd.

5

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 03 November 2024 Kõrgessaare alevik, Hiiumaa vald, Hiiu maakond NURMIKA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Planeeringuala ei asu kaitse- ega hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis. Samuti ei kuulu Natura 2000 võrgustiku aladele. Lähimad kaitsealad asuvad ca 0,52 km kaugusel idas Kõrgessaare-Mudaste hoiuala (registikood KLO2000163) ja ca 0,9 km kaugusel läänes Paope looduskaitseala (registikood KLO1000281), mille tõttu eeldatav mõju kaitsealale puudub. Planeeringuala asub Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ kohases Kõrgessaare (II klass) väärtuslikul maastikul, aga ei asu Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ kohase rohevõrgustiku alal. Kõrgessaare valla üldplaneeringu ja selle Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering „Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“ järgi on vallateeäärsele osale määratud elamumaa juhtotstarve. Detailplaneeringuga ei kavandata planeerimisseaduse § 124 lõige 5 ja 6 nimetatud tegevusi, seega puudub vajadus keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks.

Joonis 1. Situatsiooniskeem (Maa-amet, november 2024) 1.2.3 Kehtivad piirangud ja kitsendused planeeringualal 1.2.3.1 Kehtivad piirangud:

- 10 kV elektri õhuliin ja kaitsevöönd (kaitsevöönd mõlemalt poolt liini telge 10 m); - 0,4 kV elektri õhuliini kaitsevöönd (kaitsevöönd mõlemalt poolt liini telge 2 m); - 0,4 kV elektri maakaabelliin ja kaitsevöönd (kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m); - Side maakaabelliin ja kaitsevöönd (kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m); - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne Kõrgessaare (II klass) väärtuslik maastik.

1.2.3.2 Krundi kasutusõiguse kitsendused:

1. Tehnovõrkude ja tehnorajatiste rajamisel kehtivad Asjaõigusseaduse § 158 sätted. 2. Elektrivõrgu kaitsevööndeid ning nendega seotud kitsendusi reguleerib ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis

tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded. 3. Ehitise kaitsevööndis, tegevused tee kaitsevööndis ja tee kaitsevööndi maa kinnisasja omaniku kohustused on

reguleeritud Ehitusseadustiku § 70 ja § 72 alusel. 4. Maakasutaja peab kinni pidama krunti läbivate tehnovõrkude kaitse-eeskirjadest ja võimaldama tehnovõrkude

omanikele juurdepääsu tehnovõrkude hooldamiseks. 5. Maaüksust läbivatele tehnovõrkudele seada servituudid tehnovõrkude valdajate kasuks. 6. Ehitiste ja mahuliste rajatiste lahenduse ja kujunduse projekteerimisel tuleb lähtuda Ehitusseadustikust,

projekteerimisnormidest, tuleohutusnõuetest. 1.3 ÜLDPLANEERINGUST TULENEVATE TINGIMUSTE KIRJELDUS Nurmika maaüksus asub Kõrgessaare valla üldplaneeringu ja selle Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneeringu „Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“ alal. Vastavalt üldplaneeringule asub nimetatud maaüksus

6

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 03 November 2024 Kõrgessaare alevik, Hiiumaa vald, Hiiu maakond NURMIKA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

detailplaneeringu kohustusega maastikul, üldplaneeringu järgselt on vallateeäärsele osale määratud elamumaa juhtotstarve. Maaüksus asub tiheasutusala piirkonnas. Piirkonna hoonestuse moodustavad suures osas üksikelamud kui korterelamud. Nõuded hoonete välimusele ja ehitusõiguse täpsele ulatusele tuleb detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel määrata detailplaneeringus, arvestades nii Kõrgessaare valla üldplaneeringus kui ka siinses teemaplaneeringus toodud reegleid. Detailplaneeringus tuleb määrata nii lubatav maapealsete kui ka maa-aluste korruste arv. Kui seda ei ole määratud, siis ei ole maa-aluste korruste rajamine lubatud. Kõigi Kõrgessaare valda ehitatavate hoonete ja rajatiste jms puhul tuleb tagada nende arhitektuurne ja esteetiline sobivus konkreetsesse kohta. Selleks on vaja hoonete ja rajatiste püstitamisel, laiendamisel, rekonstrueerimisel olemasoleva hoonestuse läheduses ja looduslikele aladele uute hoonete projekteerimisel lähtuda konkreetse piirkonna ehitustavadest ja asukoha looduslikust eripärast. Selle tagamiseks tuleb: • detailplaneeringu algatamise taotlemisel Kõrgessaare Vallavalitsusele esitada planeerida soovitava ala hoonestust,

maakasutust, teid jms kajastav põhimõtteline eeleskiis; • projekti koosseisus hoonestatud alal anda kõigi naaberhoonete tänava fassaadide fotod ja projekteeritava hoone poolse

külje vaated või fotod ja hoonestamata alal vaated loodusele projekteeritava hoone asukohast iga põhiilmakaare suunas. Kõik uued kavandatavad elamud (sh suvilad vms hooajalise kasutusega elamud) peavad Kõrgessaare vallas asuma üldplaneeringuga reserveeritud elamumaal, varem kehtinud detailplaneeringuga või katastri järgi määratud maatulundusmaal (üldplaneeringu kaardil näidatud valge ala). Valgel alal ja rohevõrgustiku aladel, kus ei ole detailplaneeringu koostamise kohustust, toimub elamute projekteerimine reeglina projekteerimistingimuste alusel, kuid lähtuvalt konkreetse koha eripärast võib vald ka siis nõuda detailplaneeringu koostamist (nt ehitamisel väärtusliku maastiku alale või loodus- või kultuurimälestise ala või objekti lähedusse vms juhul). Krundi pinna kõrguse muutmine üle 0,2 m, juhul kui sellega kaasneb sadevete režiimi muutumine, võib toimuda valla kirjaliku kooskõlastuse alusel. Minimaalsed ühepereelamu ehitamiseks lubatud krundi või maaüksuse suurused on edaspidi määratud teemaplaneeringuga järgnevalt: • olemasolevatel tiheasustusaladel ja Lauka külas minimaalselt 2 500 m²; • üldplaneeringu koondkaardil oleval elamumaal ja elamuehituse reservmaal ja kompaktse hoonestuse alal vähemalt 1 ha; • kõikidel muudel juhtudel minimaalselt 2 ha. Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering täpsustab sätestatud ehitamise kaugust krundile järgmiselt: • maapealse ehitise kaugus krundipiirist kompaktse hoonestusega alal on minimaalselt 5 m; • maapealse ehitise kaugus krundipiirist muudel juhtudel on krundi teepoolsest servast minimaalselt 10 m jt

krundi/maaüksuse külgedest minimaalselt 20 m. Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneeringuga täpsustatakse üldplaneeringut ja seatakse täiendavalt kohustuslik elamute vahekaugus järgmiselt: • kompaktse hoonestusega aladel ja tiheasustusalal asuvatel elamutel peab vahekaugus olema 20 m; • muudel juhtudel peab elamute või elamugruppide vahekaugus olema 50 m. Detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel määratakse edaspidi kõigi lubatud hoonete arv krundil detailplaneeringuga. Detailplaneeringus määratule täiendavaid hooneid ilma uut detailplaneeringut koostamata projekteerida ei lubata. Abihoonete asukohad detailplaneeringu kohustuseta alal tuleb näidata kinnistu asendiplaanil, mis tuleb lisada kirjaliku nõusoleku taotluse või ehitusloa taotluse juurde. Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering määrab ühepereelamu, kaksikelamu, ridamaja ja suvila ning nende juurde kuuluvate abihoonete maksimumkõrguseks Kõrgessaare (osa-)vallas edaspidi 8,0 m olemasolevast maapinnast, kui varem kehtestatud detailplaneeringus ei ole määratud teisiti. Uute hoonete ehitusprojektide koostamisel tuleb arvestada olemasolevate hoonete kaugvaadete koridoridega (vaated loodusobjektidele või miljööväärtuslikele aladele). Projektis tuleb kajastada, kas projekteeritav hoone võib varjata naaberhoonetes või kaugemal olevatest hoonetest avanevaid vaateid. Vaate varjamisel tuleb skeemil või plaanil kajastada,

7

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 03 November 2024 Kõrgessaare alevik, Hiiumaa vald, Hiiu maakond NURMIKA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

milliste hoonete vaateid varjatakse ja võimalusel lisada fotod vaadetest, mida naabruses olevate majade omanikud soovivad säilitada. Koostatava detailplaneeringuga piiritletakse üldplaneeringuga planeeritud krundi hoonestusala ja määratakse ehitusõigused hoonete rajamiseks ning määratakse haljastus-, heakorra- ja keskkonnatingimused. Nimetatud tingimustega on arvestatud ka kehtivas detailplaneeringus. Detailplaneeringu lahenduse koostamisel on ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused määratud üldplaneeringut arvestades ja järgitakse üldplaneeringus toodud põhimõtteid. Detailplaneeringuga ei muudeta valla üldplaneeringut. 1.3.1 Olemasolevad detailplaneeringud: Planeeringualaga külgnevaid kehtestatud detailplaneeringuid ei ole. Lähim kehtestatud detailplaneering asub ca 100 m kaugusel kagu suunas Kõrgessaare Vallavalitsuse 23. mai 2003. a. kehtestatud „Ninametsa tee 4 maaüksuse detailplaneering“, mille koostamise eesmärgiks oli Kinnistu jagamine ja ehitusõiguse määramine. Käesoleva detailplaneeringuga eelnimetatud detailplaneeringu planeeringulahendust ei muudeta. 1.4 PLANEERINGU ÜLDLAHENDUS JA AVALIK RUUM Põhijoonisel kujutatud ruumilahendus ja tehnovõrkude lahendus on tinglik ning täpsustatakse ehitusprojektidega. Arhitektuurse ruumimõju kujundamisel on eesmärgiks hoonestuse orgaaniline sulatamine loodusesse - suhteliselt madal, kerge, ratsionaalne, looduslikku keskkonda ja piirkonna hooneid arvestav arhitektuurikäsitlus. Säilitatakse planeeritaval maa-alal olemasolevad üksikud puud hoonestusalal ja selle ümber. Uute hoonete ehitamisel järgida piirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadi. Hoonestuse projekteerimisel silmas pidada head ehitustava. Hoone välisviimistluseks on eelistatud krohv, kivi, puit (palk ja värvitud laud) ja muud traditsioonilised looduslähedased materjalid. Planeeritud ühe ehitusõigusega krundi hoonete kompleks, 1 üksikelamu ja 3 abihoonet, on lubatud kavandada maksimaalselt kuni 300 m2 ehitisealuse pindalaga vastavalt põhijoonisele. Planeeritud üksikelamu maksimaalne lubatud kõrgus on kuni 8,0 m ja abihoonete maksimaalne lubatud kõrgus on kuni 6,0 m. Planeeritud krundi hoonestusala võib piirata piirkonda sobiva aiaga. Piirete rajamisel eelistada traditsioonilisi materjale, kohalikke ehitusviise ja tavasid. Ehitisteatise kohustuslike piirdeaedade joonised tuleb esitada koos hoonestuse ehitusprojektiga või eraldi piirdeaia ehitusprojektiga ning kooskõlastada omavalitsusega. Sõiduautode parkimine on lubatud oma krundil hoonete läheduses. Krundile on planeeritud paigaldada oma prügikonteiner, mis tuleb paigutada planeeritud juurdepääsutee juurde või vastavalt jäätmeveoteenuse osutajaga kokkulepitud tingimustele. Olmejäätmete vedu toimub valla territooriumil organiseeritult vastavalt kehtivale jäätmehoolduseeskirjale. Maaüksuse omanikul on kohustuslik ühineda Hiiumaa vallas korraldatud jäätmeveoga. Vastavalt jäätmehoolduseeskirjale tuleb jäätmevedajaga sõlmida jäätmeveoleping, mille abil tagatakse koordineeritud jäätmevedu. Postkastid rajatakse vastavalt postiteenusettevõtte (näiteks Eesti Post AS) juhistele. 1.5 PLANEERINGUJÄRGNE KRUNTIDE TABEL

Pos. Nr

Planeeritava krundi nimi Pindala

m² Planeeritav detailplaneeringu

sihtotstarve Planeeritav katastri sihtotstarve

1. Nurmika

7499 Üksikelamu maa, EP 100%

Elamumaa 100%

1.6 OLULISEMAD ARHITEKTUURINÕUDED Detailplaneeringu põhijoonisel on esitatud hoonete võimalikud asukohad planeeritud hoonestusalas, see tähendab, et planeeritud hoonet võib ehitada ainult põhiplaanil näidatud hoonestusala sees vastavalt krundi ehitusõigusele. Nii hoonestusalale kui ka väljapoole hoonestusala võib ehitada erinevaid rajatisi, mis ei ole hooned ning istutada puid ja põõsaid. Hoonete täpne kuju ja suurus määratakse ehitusprojektidega. Põhijoonisel toodud uute hoonete paigutus on illustreeriva eesmärgiga ning ei märgi hoonete lõplikku asukohta. Täna ei ole teada täpsemalt uue hoonestuse arhitektuurne lahendus, sellepärast on määratud hoonestuse projekteerimiseks suurem hoonestusala, et tagada vabam arhitektuurne loomingulisus ning uute hoonete paigutamise võimalus hoonestusalal. Käesoleva detailplaneeringuga on määratud ehitusõigus nii ehitisteatise kui ehitusloa kohustuslikele hoonetele, mille ehitisealune pindala on suurem kui 20 m². Lubatud on alla 20 m² väikehoonete püstitamine ainult eluhoonete teenindamiseks. Alla 20 m² väikehooneid võib püstitada väljapoole planeeritud hoonestusala, aga nende püstitamise asukoha valikul peab kinni pidama kaitsevöönditest ja tuleohutuskujadest.

8

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 03 November 2024 Kõrgessaare alevik, Hiiumaa vald, Hiiu maakond NURMIKA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Detailplaneeringuga määratud hoonete lubatud suurim suletud brutopind on kõikide hoonete kõigi lubatud korruste suletud brutopindade summa. Samuti on määratud kõikide hoonete 1. korruse lubatud suurim suletud brutopindade summa. 1.6.1 Planeeritud Nurmika krundi ehitusõigus:

Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 4 (1 üksikelamu ja 3 abihoonet) Lubatud suurim ehitisealune pind - 300 m²

suurim maa-alune ehitisealune pind - 100 m² Lubatud suurim suletud brutopind - 650 m²

sh suurim 1. korruste suletud brutopind - 300 m² Ehitiste lubatud suurim kõrgus (maapinnast) - 8,0 m üksikelamul

- 6,0 m abihoonel Ehitiste lubatud suurim sügavus (maapinnast) - 2,5 m Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2 / -1

Katused: kalded - 35⁰ - 45° üksikelamul, abipinnal lubatud 5⁰ - 45° (nt eeskoda) 5⁰ - 45⁰ abihoonel

materjalid - katusekivi, värviline tsementkiudplaat, värvitud plekk (loodus- lähedase tooniga). Kivikatusel ja plekk-katusel on lubatud katusekattematerjali integreeritud päikesepaneelid.

tüüp - üksikelamu põhimahul viilkatus, abipinnal viilkatus ja pultkatus abihoonel viilkatus, pultkatus

Välisseinad - puit (va. palksein), kivi, klaas, krohv Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv, kiudtsement plaat Piirdeaiad - kiviaed, metallaed, puitaed

1.7 PLANEERINGUALA TEHNILISED NÄITAJAD

1. Planeeringuala suurus - 7499 m2 2. Planeeritud maaüksuste summaarne suurus - 7499 m2 3. Ehitisealune pind kokku - 300 m2 4. Planeeritud maaüksusi - 1 5. Planeeritud krunte - 1

1.8 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS 1.8.1 Veevarustus Planeeringualaga piirnevale Ninametsa teele jäävad olemasolevad Kärdla Veevärk AS ühisveevärgi veetorustik. Planeeringuala hoonestuse veevarustus lahendatakse ühisveevärgi veetrassi baasil, mille liitumispunkt rajatakse krundi piiri lähedale. Planeeritud hoonestuse välisveevarustus ning siseveevarustus lahendatakse hoone projekti koosseisus. Krundi veetorustiku soovituslik paigaldussügavus on vähemalt 1,2 m maapinnast. Olemasolevate torude rekonstrueerimise vajadus selgitatakse välja sõltuvalt projekteeritavate hoonete tegelikust veetarbimisest. Kasutusest väljajäävad veetorud tuleb likvideerida vahetult hargnemisel töösse jäävatest torudest. Projekteerimisel lähtuda:

- „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus“ (Riigikogu 15. veebruar 2023. a. seadus). - „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ (Vabariigi

Valitsuse 25. juuni 2015. a. määrus nr. 73). - „Hiiumaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja kasutamise eeskiri“ (Hiiumaa Vallavolikogu 21. märts 2019.

a. määrus nr. 58). - „Hiiumaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2022-2033“ (Hiiumaa Vallavolikogu 21. aprill

2022. a. määrus nr. 12). 1.8.2 Reoveekanalisatsioon Planeeringualaga piirnevale Ninametsa teele jäävad olemasolevad Kärdla Veevärk AS ühisveevärgi reovee pumpla, kanalisatsiooni survetorustik ja isevoolne kanalisatsioonitorustik. Planeeringuala hoonestuse kanalisatsioonivarustus lahendatakse linna kanalisatsioonitrassi baasil, mille liitumispunkt rajatakse krundi piiri lähedale.

9

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 03 November 2024 Kõrgessaare alevik, Hiiumaa vald, Hiiu maakond NURMIKA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Planeeritud hoonestuse väliskanalisatsioonivarustus ning sisekanalisatsioonivarustus lahendatakse hoone projekti koosseisus. Olemasolevate torude rekonstrueerimise vajadus selgitatakse välja sõltuvalt projekteeritavate hoonete tegelikust veetarbimisest. Kasutusest väljajäävad kanalisatsioonitorud tuleb likvideerida vahetult hargnemisel töösse jäävatest torudest. Alternatiivse lahendusena on lubatud krundi hoonestuse kanalisatsioonivarustus lahendada reo- ja heitvete kogumisega lekkekindlasse kogumismahutisse, kus krundi omanik peab korraldama selle veo kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme. Hoonete projektide koostamisel esitatakse iga rajatava hoone heitvete kogumise ja puhastamise lahendus. Projekteerimisel lähtuda:

- „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus“ (Riigikogu 15. veebruar 2023. a. seadus). - „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ (Vabariigi

Valitsuse 25. juuni 2015. a. määrus nr. 73). - „Hiiumaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja kasutamise eeskiri“ (Hiiumaa Vallavolikogu 21. märts 2019.

a. määrus nr. 58). - „Hiiumaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2022-2033“ (Hiiumaa Vallavolikogu 21. aprill

2022. a. määrus nr. 12). 1.8.3 Soojusvarustus Planeeritud hoonete küte lahendatakse lokaalsena hoonete projekteerimise käigus, kas elektri- või tahkeküttena (sinna alla kuulub ka soojuspump, solaar- ja maaküte), lähtuvalt energiatõhususest ja omaniku vajadustest. Kütteallikana võib kasutada ka kõiki muid kaasaegseid energiatõhusatel tehnoloogiatel baseeruvaid ja keskkonda oluliselt mittesaastavaid kütteliike. Lahenduste väljatöötamisel on soovitav eelistada energiatõhusaid või kombineeritud lahendusi (sh välisõhu eelsoojendamine, lahenduste kombineerimine passiivküttega jms). Maaüksusel võib paigaldada nii horisontaalse kui vertikaalse maaküttetorustiku. Maakütte (kinnise soojussüsteemi) puuraugu(-de) asukoht(-ad) täpsustatakse projekteerimise staadiumis, mis tuleb vastavalt keskkonnaministri 09. juuli 2015. a. määrusele nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“ kooskõlastada enne puuraugu ehitusprojekti koostamist kohaliku omavalitsusega, esitades selleks määrusekohase taotluse. Hoonete küttesüsteemi valikul juhinduda küttesüsteemi energiatõhususest. Hoonete projekteerimisel lähtuda ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembril 2018. a. kehtima hakanud määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1“ kehtivast redaktsioonist. 1.8.4 Elektrivarustus Planeeringualal paiknevad elektrivõrgu 0,4 kV maakaabelliin, liitumiskilp ja jaotuskilp. Planeeringuala madalpinge liitumiseks on Elektrilevi OÜ paigaldanud krundi juurdepääsutee juurde liitumiskilbi nr LK224503. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. Elektritoide liitumiskilbist hoonestuse peajaotuskilpi on planeeritud 0,4 kV maakaabelliiniga. Krundisisesed võrgud alates liitumiskilbist lahendatakse koos hoone elektrivarustuse projektidega. Elektrilevi OÜ tehnorajatistele on maakasutusõigus tagatud tehnovõrguservituudi vajadusega alana. Elektrikaablite planeerimine piki sõidutee katendit ei ole lubatud, samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Detailplaneeringuga on määratud ka väljaspool planeeringuala kulgevate kaablite trasside tehnovõrguservituudi vajadusega alad. Ehitusalale jäävad liinid võib lähtuvalt ehituste vajadustest ringi tõsta või rekonstrueerida kooskõlastatult valdajaga. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. 1.8.5 Sidevarustus Põhijoonisel on tähistatud planeeringualale jäävad side maakaabelliinid. Planeeringuala sidevarustus lahendatakse vastavalt Telia Eesti AS 20. märts 2024. a. „Telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 38743403“ ja Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus 02. aprill 2024. a. „ELASA Elektroonilise side alased tehnilised tingimused nr: TT2898.“ alusel.

10

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 03 November 2024 Kõrgessaare alevik, Hiiumaa vald, Hiiu maakond NURMIKA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Detailplaneeringuga haarataval alal paiknevad Telia Eesti AS-ile kuuluvad sideliinirajatised (perspektiivitu sidekaabel VMOHBU3x2x0,5 pinnases, mis tuleb hetkel säilitada). Siderajatised planeeringualal on lubatud lähtuvalt ehituste vajadustest ringi tõsta või rekonstrueerida kooskõlastatult tehnovõrgu valdajaga. Säilimatamaks planeeringualal sideoperaatori neutraalsuse, on uus sidetrass planeeritud ELASA sidetrassi baasil. ELASA sidevarustuse liitumispunkt on 12117 Jõeranna-Kõrgessaare tee maaüksuse (tunnus 39201:004:4810) riigitee servas olev ELASA’le kuuluv ELASA sidekaev 082K11, milles kaablimuhv 082M07, millest on planeeritud sidekanalisatsiooni põhitrassi ehitus. ELASA tingimused sidevarustuse ehitamiseks on:

- Valida sideteenust pakkuma hakkav sideoperaator ja kooskõlastada lahendus nendega. - Rajada sidetrass (multitoru 14/10 ja kaabel min Ø6mm) ELASA sidekaevuni 082K11. - Multitoru ja kaabli toomine sidekaevu 082K11 võib toimuda vaid ELASA volitatud esindaja, AS Connecto Eesti,

juuresolekul. - Sidekaevu 082K11 jätta kaablivaru 15m. - Rohkem kui ühe sideühenduse rajamiseks tuleb paigaldada kliendikaev või kapp koos muhviga, kus saab teha

hargnemise. - Kaabli ühendamiseks muhvi 082M07 tuleb teenust pakkuval sideoperaatoril tellida ELASA’lt klienditellimus KLT. - Kaabli ühendamise muhvi teostab AS Connecto Eesti. - Kiudude keevitamine teostada vastava kiudude jaotusskeemile (väljastatakse koos KLT tööga). - ELASA sidevõrguga seonduva sidetrassi teostusjoonis või kulgemise skeem edastada ELASA’le koos KLT tööga

andmebaasi ELA-12 vahendusel. Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse (ELASA) elektroonilise sidevõrgu säilimiseks on vajalik ehitusprojektis ette näha järgmised punktid:

- Liinirajatise kaitsevööndis on liinirajatise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada liinirajatist (Elektroonilise side seadus, peatükk 11).

- Liinirajatise kaitsevööndis töötamisel on pinnase töötlemisel keelatud mehhanismide/masinate kasutamine ja kõik tööd tuleb teostada käsitööna.

- Ehitusprojekt esitada kooskõlastamiseks Eesti Lairiba Arenduse SA võrguhalduse infosüsteemi (ELVI) kaudu https://elvi.elasa.ee/.

- Ehitusloakohustusega tehnorajatise ehitamine kaitsevööndis on lubatud ainult vastavalt kooskõlastatud ehitusprojektile KOV poolt väljastatud ehitusloa alusel.

- Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ vastava tegutsemisluba EstWin liinirajatise kaitsevööndis tegutsemiseks on vajalik taotleda järgmiste tööde tegemiseks:

- mullatööde tegemine sügavamal kui 0,3 meetrit ja küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit; - mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustööd; - puude istutamine ja langetamine; - vees paikneva liinirajatise kaitsevööndis süvendustööde tegemine, veesõiduki ankurdamine ning heidetud ankru,

kettide, logide, traalide ja võrkudega liikumine, veesõidukite liiklustähiste ja poide paigaldamine ning jää lõhkamine ja varumine;

- pinnases paikneva liinirajatise kaitsevööndis löökmehhanismidega töötamine, pinnase tihendamine või tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine;

- muu infrastruktuuri avarii kõrvaldamine. - ELASA liinirajatise kaitsevööndis tegutsemiseks tegutsemisloa taotlemisest vaata: www.connecto.ee Tööde teostamine

Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse sidevõrgu liinirajatiste kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult AS Connecto Eesti järelevalvajaga.

Vastavalt vajadusele kasutada KKS/OPTO tüüpi sidekaevusid. Sidevõrgu multitoru on lubatud jätta kavandatava juurdepääsu tee alla, kui on tagatud sidevõrgu multitoru nõuetekohane sügavus. Sidetrassi nõutav sügavus pinnases 0,7 m, teekatte all 1,0 m. Planeeritud sidekaevud ei tohi jääda planeeritud sõidutee teekatendi alale. Näha ette kõik meetmed ja tööd olemasolevate ELA_SA ja Telia Eesti AS liinirajatiste kaitseks, tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus. Tööde teostamine nii ELA_SA kui Telia Eesti AS sidevõrgus võib toimuda vaid ELA_SA volitatud esindaja, AS Connecto Eesti ja/või Telia Eesti AS, järelevalve töötaja juuresolekul. Transpordiameti teemaale võib toimuda vaid kooskõlastatult Transpordiametiga. Juhul, kui Transpordiameti teemaal tehnovõrgu rajamise või rekonstrueerimise kooskõlastuse tingimuseks on 5-aastase garantii nõue teekatendi taastamisele (st ka tee taastamisprojektile), mis hõlmab mistahes defekte, vigu või muid (varjatud) puudusi, mis on tekkinud seoses

11

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 03 November 2024 Kõrgessaare alevik, Hiiumaa vald, Hiiu maakond NURMIKA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

tehnovõrgu rajamisega ja millega seoses nõutakse tehnovõrgu omanikult (ELA_SA) vastavat garantiikirja, tuleb töid teostaval ettevõttel anda täpselt samasuguse ulatuse ja kehtivusega (5 aastat) garantii ELA_SA-le. Hoonete sisevõrk tuleb projekteerida ja ehitada Tellija vahenditest. Paigaldada hoonesse vajalikumahuline andmesidejaotla. Jaotlas peab olema elektritoide seadmete ühendamiseks 220V elektrivõrguga. Täiendavad krundisisesed võrgud alates liitumispunktist lahendatakse koos planeeritud hoone nõrkvoolu projektiga. Sidevõrguga liitumiseks, uute siderajatiste ja asendustrasside projekteerimiseks tuleb tellida täiendavad tehnilised tingimused tööjooniste koostamiseks ja tööprojekt kooskõlastada antud piirkonna tehnovõrgu valdajaga. Alternatiivse lahendusena on lubatud krundipõhise sideteenuste tarbimise võimaldamine mobiilsete seadmetega. 1.8.6 Sajuveed ja vertikaalplaneerimine Planeeritud krundi hoonete ümbrus ja planeeritud parkimiskohad projekteeritakse hoonestuse ehitusprojekti koosseisus või eraldi projektidega. Täpsemad kõrgusmärgid antakse koostatavate projektjoonistega. Krundi hoonete lähiümbruse maapinna kõrgusmärgid ei tohi olla alla kõrguse +4.7 m. Planeeritud krundi sajuveed juhitakse osaliselt katetele kallete andmisega hoonest eemale krundi haljasalale. Vertikaalplaneerimisega mullatööd on ette nähtud vahetult hoone ümbruses ning juurdepääsutee ja parkimisala ulatuses. Kasvupinnas eemaldada teede alt täies mahus, asendades selle kruusa ja dreenliivaga. Vertikaalplaneerimine ja sajuvete ärajuhtimine lahendatakse täpsemalt edasise projekteerimise käigus. 1.9 TEHNOVÕRKUDE KORIDORID Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja - rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side- või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Ehitusalale jäävad liinid ja trassid võib lähtuvalt ehituste vajadustest ringi tõsta või rekonstrueerida kooskõlastatult valdajaga. Projekteerimisel tuleb lähtuda kehtivatest normidest. Hoone ja rajatiste tehnovarustus tuleb lahendada vastavuses võrkude valdajate poolt väljastatud tehniliste tingimustega. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste survetorustike kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on alla 250 mm siseläbimõõduga torustikul 2 meetrit. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste vabavoolsete torustike kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on paigaldatud kuni 2 meetri sügavusele, on 2 meetrit. Ühiskanalisatsiooni reoveepumpla kuja ulatus sõltub reoveepumplasse juhitava reovee vooluhulgast järgmiselt: kui vooluhulk on kuni 10 m³/d, peab kuja olema 10 meetrit. 0,4 kV maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus:

- Maakaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.

- Alajaamade ja jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest.

Sideehitise kaitsevöönd: - Sideehitise kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool sideehitist maismaal - 1 meeter sideehitisest või sideehitise välisseinast

sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni või tõmmitsatega raadiomasti korral 1 meeter välimiste tõmmitsate vundamendi välisservast, ühendades tõmmitsad mõtteliseks kolmnurgaks, vabalt seisva masti korral 1 meeter vundamendi välisservast.

Tehnovõrkude tähistatud koridorid märgivad kommunikatsioonide asukohti, mille osas kehtivad kinnisasjade omanikele „Asjaõigusseaduse“ § 158 sätted. 1.10 TULEKAITSE ABINÕUD Tuleohutusnõuete juures tuleb planeeringuala uute hoonete projekteerimise käigus lähtuda Siseministri 30. märts 2017. a. määrusest nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” kehtivast redaktsioonist. Planeeritud üksikelamud ja nende abihooned planeeringualal on ühe- ja kahekorruselised ja kõrgusega kuni 8,0 m. Hoonestus kuulub tulepüsivuse seisukohalt klassi TP3 ning ehitiste kasutamise liigitus tuleohutusest tulenevalt on üksikelamutel ja sellega võrdsustatud hoonel I kasutusviis.

12

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 03 November 2024 Kõrgessaare alevik, Hiiumaa vald, Hiiu maakond NURMIKA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

I kasutusviisiga ehitiste puhul kuja arvestamisel võib ühe maaüksuse piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete kogupindala on TP3-klassi hoonete puhul suurem kui 400 m² ning TP2- ja TP1-klassi hoonete puhul suurem kui 800 m², siis peab tule levikut takistama ehituslike abinõudega. Planeeritud hoonete katusekate peab vastama nõudele, mis näeb ette piiratud osalemise põlemisprotsessis (tähis BROOF). Katusekattematerjali, mille väline tuletundlikkus on Croof(tx), Droof(tx), Eroof(tx) või Froof(tx), võib paigaldada tulekoldeta hoonele või muule hoonele, kui see ei põhjusta tule leviku ohtu nii hoonele endale kui naaberhoonetele. Üldjuhul loetakse, et tule leviku ohtu ei ole, kui hooned asuvad üksteisest kaugemal kui 40 meetrit. Planeeritud hoones tuleb ette näha vett mittevajavad esmased kustutusvahendid. Hoone projektis täpsustatakse vastavalt hoonele veevõtukoha kaugus ja muud vajalikud tuletõrje välis- ja siseveevarustuse tingimused ja lahendused. Projekteerimise staadiumis lähtuda sel hetkel kehtivatest normidest ja nõuetest. Uue hoone projekteerimisel kuulub projekt enne ehituse algust läbivaatamisele ja heakskiitmisele Päästeameti Lääne päästekeskusega. Planeeritud hoonestusalani tuletõrjevahenditega juurdepääsuks kasutada Ninametsa tee vallateelt mahasõiduga Nurmika maaüksusele planeeritud juurdepääsuteed. Juurdepääsutee rajamisel tuleb järgida päästetehnika mõõtmete ja juurdepääsuvajadustega: tee kandevõime paakauto registrimassile 26000 kg, pöörderaadius vähemalt 18,5 m ja tee laius vähemalt 3,5 m. Planeeritud krundi I kasutusviisiga hoonel (üksikelamu) ja sellega võrdsustatud hoone kustutamiseks peab vajalik veevooluhulk veevõtukohas olema 10 l/s, mis peab olema tagatud 3 tunni jooksul. I kasutusviisiga hoonel ja sellega võrdsustatud hoonel loetakse veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³. Kuna Kõrgessaare aleviku põhjapoolne üksikelamute ja korterelamute maa-ala on tuletõrje veevõtukohaga katmata, on planeeringuala lähedale Ninametsa tee L2 maaüksusele (tunnus 20501:001:1269) planeeritud uus tuletõrje veevõtukoha rajamine (täiendava kokkuleppe alusel rajatakse Kasteheina maaüksusele, tunnus 20501:001:1276). Nurmika maaüksuse tulekustutusvesi saadakse ca 15 m kaugusele Ninametsa tee äärde planeeritud tuletõrje veevõtukohast. Veevõtukohale juurdepääsuks kasutada 12117 Jõeranna-Kõrgessaare tee riigiteelt mahasõiduga Ninametsa tee kohalikku maanteed. Veevõtukoha kaugus planeeringualast on mõõdetud mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid. Planeeritud tuletõrje veevõtukoha võimalik asukoht ja selle teeninduspiirkond ja kuivhüdrandi võimaliku asukohaga on määratud Asukoha joonisel kui Põhijoonisel. Veevõtukoha rajamisel või rekonstrueerimisel tuleb arvestada Siseministri 18. veebruar 2021. a. määrusest nr. 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” kehtivast redaktsioonist ja EVS 812-6:2012 „Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“. Veevõtukoht rajatakse nii, et tagatud on päästesõidukite ja -tehnika aastaringne juurdepääs ja vee ohutu kättesaamine. Üldjuhul peab veevõtukoht paiknema ehitisest vähemalt 30 meetri kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus. Veevõtukoht peab paiknema ehitise sissepääsust ja tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 meetri kaugusel. 1.11 KESKKONNAKAITSENÕUDED Planeeritav alale ega selle lähialadele ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi looduskaitsealuseid objekte. Seega kavandatava tegevuse mõju Natura 2000 aladele, elupaigatüüpidele jt. looduskaitselistele objektidele on ebatõenäoline. Planeeringualale ei jää kaitsealuste liikide registreeritud leiukohti ega Natura elupaigatüüpide esinemisalasid. Seega ei ole oodata olulist mõju kaitsealustele liikidele ega olulistele elupaigatüüpidele. Muinsuskaitseobjektid planeeringualal ja külgnevatel aladel puuduvad, seega mõju kultuuriväärtustele puudub. Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ järgi kuulub planeeringuala „Kõrgessaare” II klassi väärtuslike maastike koosseisu. Ala hõlmab suuremat osa Kõrgessaare poolsaarest, v.a. selle edelaosa. Kõrgessaare poolsaare rannik on tuntud tormide rannana. Rannast 20 km kaugusel asuv Hiiu madal on hukutanud sadu laevu. Kõrgessaare sadamast käidi paatidega meremehi päästmas ja ühtlasi laevadelt “mereande” nõutamas, millega on kurikuulsaks saanud parun Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg. Kõrgessaare mõis eksisteeris eramõisana juba 1552. a. Hohenholmi nime all. Arvatavasti 18. saj. ehitatud madal puust peahoone on hävinud, alles on ait, tall, teenijatemaja, valitsejamaja, viinavabrik, kaks lubjapõletusahju. Mõisapargist on säilinud piirdemüür, palju põlispuid ja tiik. Mõisapargi pikendusena toimis mets Ninametsa neemel; säilinud on sealsed vanad metsateed ja istutatud lehiseid tee ääres. Sadama läheduses olevat asunud mõisa lusthoone. Kunagisest karjamaa- metsast on saanud ilus männik liigirikka alustaimestikuga. Siin paikneb ka Ungern-Sternbergi legendidega seotud Ungru kivi. Metsast lõunasse jääb veel suhteliselt avatud looniit (varasem karjamaa). Mõisapõllud on osaliselt säilinud. 1909-14. a. rajas välismaine aktsiaselts “La Viscosa” siia kunstsiidivabriku, kus pidi tööle hakkama 1200 töölist. Vabrik jõudis vaevalt tegutsema hakata, kui puhkes sõda. 1917. a. lasti vabrikukorsten ja osa hooneid õhku. Säilisid vabriku veehoidla kivitammid (Künaaugus). Nõukogude perioodil rajati varemetele kalakonservitehase ja lihatööstuse hooned. Ajaloolist huvi pakub veel Kõrgessaare sadam, mis nõukogude perioodil oli “Hiiu Kaluri” valduses (ranna- ja lestapüük), valged

13

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 03 November 2024 Kõrgessaare alevik, Hiiumaa vald, Hiiu maakond NURMIKA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

töölistemajad (end. kasarmud), samuti vana vallamaja (1890-ndad) kaevuga maantee ääres. Maakonnaplaneeringuga on sätestatud väärtuslike maastike üldised hooldussoovitused:

- Hooldussoovitused: Ninametsa metsa (Riigimetsa hoiumets) võiks majandada püsimetsana, kuna on tegemist puhkealaga. Ranna- ja looniidud ning põllumaad vajaksid jätkuvat majandamist. Soovitav oleks karjamaana taastada ka Kirikulahe äärsed rannaniidud. Mõisakeskus pargiga vajaks paremat hoolt ning eksponeerimist.

Uute hoonete ehitamisel järgida piirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadi. Ehitustegevuse perioodil ja selle järgselt ei tohi planeeringuala keskkonnatingimused oluliselt halveneda. Looduskoosluste säilitamine tuleb tagada koos ehitustegevusega. Maastikulise ilu säilitamine (säästlik uuendamine) ja piiratud ning suunatud tegevus annab maale uue piirkonna elutegevuseks vajaliku väärtuse. Hoone ehitamisega ja tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb taastada. Haljastuse taastamistööde täpsem kirjeldus lahendada projekteerimistööde käigus. Tänavalt tuleva liiklusmüra summutamiseks tuleb hoone piirdekonstruktsioonid projekteerida keskmisest tasemest mürapidavamad ja vastavalt vajadusele näha ette müra summutavad aknaraamid ja klaaspaketid. Aluseks tuleb võtta Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembril 2018. a. määrus nr. 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1“ ning Sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määrus nr. 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Planeeringuga ei kavandata ehitist või tegevust, mis võib kaasa tuua müra normtaseme ületamise, sellepärast ei ole vajadust käesoleva planeeringu koostamise käigus koostada mürahinnangut (Keskkonnaministri määrus 03. oktoober 2016.a. nr. 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“). Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud nõuetest. Samuti kaasneb jäätmeteke hoonete kasutusperioodil. Jäätmed antakse üle jäätmekäitlejale. Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja Hiiumaa jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju. Planeeringuala paikneb Maa-ameti kaardirakenduse 1 : 50000 geoloogiline baaskaart kohaselt nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Planeeringus tuleb ette näha planeeringuala reovete juhtimine ühisveevärgi reoveekanalisatsiooni. Tingimuste järgimisel ei ole oodata olulist mõju veekeskkonnale, sh. põhjaveele ega pinnasele. Tegevusega võib kaasneda valguse emissioon. Selle iseloom sõltub suuresti järgmistes etappides kavandatavatest valgustuslahendustest. Soovitav on vältida ülespoole suunatud valgusteid ning valgusteid mis võiksid mõjuda häirivalt naabruses asuvatele üksikelamualadele. Kaasaegse korrektselt projekteeritud ja ehitatud valgustuslahenduse korral ei ole oodata olulise valgusreostuse teket. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei ole oodata detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju, mis nõuaks täiemahulise keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimist. 1.12 PIIRKONNA LIIKLUSKORRALDUS JA TEEDE HOOLDUS Käesoleva detailplaneeringuga lahendatakse Ninametsa tee äärse Nurmika maaüksuse liikluskorraldus. Liikluse korraldamise eesmärk planeeringualal on tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus. Liikluse korraldamine planeeringualal toimub liiklusmärkide, teemärgiste ja muude liikluskorraldusvahenditega vastavalt Ehitusseadustiku ja Liiklusseaduse alusel kehtestatud nõuetele. Juurdepääsuna tuleb kasutada olemasolevat Ninametsa teed, millelt on planeeritud mahasõit hoonestatavale krundile. Käesolev detailplaneering näeb tänava kaitsevööndi laiuseks tee servast 5 meetrit. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi tänava kaitsevööndis, tuleb esitada kohalikule omavalitsusele nõusoleku saamiseks. Uue tänava osa tee ehitusprojekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (Ehitusseadustik1 § 24 lõige 2 punkt 2). Sõidutee äärde eraldi kergliiklusteed planeeritud ei ole, kuna eeldatav liiklussagedus on planeeringualal madal. Detailplaneeringust huvitatud isik peab arvestama olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud liiklusmüra, vibratsiooni, õhusaaste ning muude võimalike mõjude võimaliku normaliseerimise vajaduse ja kohustusega. Detailplaneeringust huvitatud isik peab vajadusel võtma kasutusele meetmed „Atmosfääriõhu kaitse seadus” alusel

14

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 03 November 2024 Kõrgessaare alevik, Hiiumaa vald, Hiiu maakond NURMIKA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

kehtestatud Keskkonnaministri 03. oktoober 2016. a. määrusele nr. 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“ ning planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed häiringute mõju vähendamiseks, sealhulgas Keskkonnaministri 16. detsember 2016. a. määruse nr. 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Parkimine lahendatakse planeeringualal krundi siseselt. Parkimiskohtade kontrollarvutus on teostatud vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad” esitatud normi alusel, mis näeb hoonestavale krundile ette 3 sõiduauto parkimiskohta. Jalgrataste parkimine on vaba ja määratlemata. Täpsem krundi parkimiskohtade arv ja -lahendus täpsustatakse hoonete projektide või eraldi teeprojekti koosseisus. Planeeritava krundi liikluskorraldus ja juurdepääsutee on näidatud joonisel Põhijoonis. Mahasõidu ja krundi siseste teede projekteerimine ning väljaehitamine on detailplaneeringust huvitatud isiku kohustus. Juurdepääs tagatakse sõiduautoga liiklusele ja piiratud ulatuses rasketehnikale (krundi teenindamiseks vajalik tehnika). Krundi siseste teede katendid valitakse vastavalt omaniku soovile või haljastusprojektide lahendustele. Juurdepääsuteed rajada kandevõimega 26 tonni (päästetehnika ja prügiautod), pöörderaadius 18,5 m ja tee laius 3,5 m. Nii päästetehnika kui prügiauto tagasipööramise võimalus on tagatud hoonestusaladele mahasõitude kaudu. Sajuvete ärajuhtimine on kajastatud peatükis 1.8.6 Sadeveed ja vertikaalplaneerimine. Planeeringu joonistel on näidatud planeeringualal ja selle läheduses paiknevad olemasolevad ja planeeritud tehnovõrgud ning muu asjakohane taristu. Uutest tehnovõrkudest koos nende kaitsevööndi ulatusega on riigitee ja vallatee alusele maaüksusele planeeritud uus sidekanalisatsioon. Riigitee alune maa on riigiteerajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul võib Transpordiamet asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks. Nii riigiteega kui vallateega ristuvad uued tehnovõrgud tulevad projekteerida ja paigaldada kinnisel meetodil, nö. hülsstorustiku horisontaalse suundpuurimise teel. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest. 1.13 PIIRKONNA TURVALISUS Eestis on koostatud kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste kohane standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“, 29. november 2002. a. Antud standard puudutab probleeme ja annab soovitusi nii linnalisele keskkonnale kui ka maapiirkondadele. Läbi planeeringu on võimalik tuua välja mõned probleemid ja anda soovitused edaspidiseks projekteerimiseks ning turvalisuse tõstmiseks. Vajalik on ka valla ja elanike enda huvi ja initsiatiiv. Turvalisem keskkond on materiaalsele ja sotsiaalsele keskkonnale suunatud ohutus- ja julgeolekupoliitika tulemus. Planeeringu koostamisel on arvestatud erinevaid kuritegevuse riske vähendavaid meetmeid. Olulisteks elementideks on peetud, et:

- planeeringualal ja hoonel oleks konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed, - hoone ja rajatised oleks pimedal ajal valgustatud (näiteks hämarduslülitiga liikumisele reageeriv valgustus), - ehitamisel kasutataks kvaliteetseid ja vastupidavaid ehitusmaterjale, - vajadusel oleks ehitusperioodil hoone ja ehitusmaterjalide ladustamisplats ajutiste piiretega piiratud, - hoone ümbrus ja kogu maaüksuse territoorium oleks haljastatud ja korrastatud, - hoone oleks varustatud tulekahju- ja valvesignalisatsiooniga.

1.14 PLANEERINGU REALISEERIMINE Planeeringu elluviimise kavas ettenähtud tegevuste järjekorda on lubatud muuta juhul, kui see on võimalik, mõistlik ning kõikide kavandatud tegevustega seotud osapooltega kooskõlastatud, sh Hiiumaa Vallavalitsusega. Üldjuhul toimub kogu tegevus planeeringust huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Planeeringust huvitatud osapoolena mõeldakse üldjuhul planeeringualal paikneva maaüksuse omanikku. 1.14.1 Detailplaneeringus kavandatud tööde järjekord: 1. planeeritava maaüksuse maakorralduslik piiride kindlaks määramine peale detailplaneeringu kehtestamist ning

omavalitsuselt maaüksuse sihtotstarbe muutmise taotlemine: planeeringust huvitatud isik tellib vastavat litsentsi omavalt maamõõtjalt katastritöö, mille sisuks on vastavalt detailplaneeringule katastriüksuse piiride kindlaks määramine olemasolevate mõõdistustoimikute piiriandmete järgi. Maamõõtja poolt koostatud katastritoimiku alusel võtab kohalik omavalitsus vastu korralduse, millega määratakse katastriüksuse piirid, pindala ja sihtotstarve. Vastu võetud korralduse alusel viiakse sisse muudatused maakatastris;

2. krunti/maaüksust läbivale juurdepääsuteele seada reaalservituut teed kasutava krundi/maaüksuse kasuks; 3. krunti/maaüksust läbivatele tehnovõrkudele seada servituudid ja tehnovõrkude koridorid tehnovõrkude valdajate

kasuks;

15

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 03 November 2024 Kõrgessaare alevik, Hiiumaa vald, Hiiu maakond NURMIKA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

4. teede ja tehnovõrkude rajamine:  teedele ja tehnovõrkudele ehitusprojektide koostamine, täiendavate tehniliste tingimuste taotlemine, projektide

kooskõlastamine. Projekteerimistööd toimuvad huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel. Tehnovõrkude ja -rajatiste projekteerimine toimub kas käesoleva detailplaneeringu või vajadusel kohaliku omavalitsuse väljastatavate täiendavate projekteerimistingimuste alusel. Projekteerimine toimub huvitatud osapoolte finantseerimisel ning tehnovõrkude ja - rajatiste valdajate vahelise lepingu alusel. Elektrivõrgu maakaabelliinide ja muude seotud rajatiste projekteerimine ja ehitamine toimub huvitatud isiku finantseerimisel ja elektrivarustuse valdaja vahel sõlmitava lepingu alusel. Peale valmimist jäävad kuni liitumispunktini ulatuvad kaablid elektrivarustuse valdaja omandisse, krundisisesed trassid jäävad kinnisasja omaniku valdusesse. Võimaliku sidevõrgu kaabelliinide ja muude seotud rajatiste projekteerimine ja ehitamine toimub maaüksuse omaniku finantseerimisel ja sidevarustuse ettevõtte vahel sõlmitava lepingu alusel. Peale valmimist jäävad kuni krundi piirini ulatuvad kaablid teenusepakkuja omandisse, krundisisesed trassid jäävad kinnisasja omaniku valdusesse, kui ei ole kokkulepitud teisiti. Vee- ja kanalisatsioonitorustike ning muude seotud rajatiste projekteerimine ja ehitamine toimub huvitatud isiku poolt ja finantseerimisel;

 tehnovõrkude väljaehitamiseks ehituslubade/-teatiste taotlemine;  teede ja tehnovõrkude väljaehitamine, sealhulgas arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad

takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus Ehitusseadustik § 72 lõige 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Ehitustööd toimuvad huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel;

 teedele ja tehnovõrkudele teostusjooniste koostamine;  tehnovõrkudele kasutusloa/-teatise taotlemine;

5. hoonete ja rajatiste rajamine planeeritud kruntidele (projekt, ehitusluba/-teatis, kasutusluba/-teatis):  hoonete ehitusprojekti koostamise aluseks on käesolev detailplaneering, täiendavate projekteerimistingimuste

väljastamise vajalikkuse üle otsustab kohalik omavalitsus;  krundi hoonestuse ehitusprojekti/ehitusprojektide koostamine (sh juurdepääsuteede ja tehnovõrkude parameetrid,

töömahtude ja asukohtade täpne lahendamine) ja kooskõlastamine;  peale projekti koostamist tuleb ehitusprojekt esitada kohalikule omavalitsusele ehitusloa taotlemiseks. Hoonete

püstitamiseks ehituslubade/-teatiste taotlemine kohalikult omavalitsuselt;  hoonestuse püstitamine ja haljastustööd (lahendatakse projekteerimistööde ja ehitustööde käigus).

Kõik ehitusprojektis ette nähtud tööd peavad olema lõppenud enne hoonestusele kasutusloa/-teatise väljastamist;  ehitiste kasutamist lubavate lubade/-teatiste taotlemine kohalikult omavalitsuselt.

Planeeringuga kavandatud tegevuste elluviimisel ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb kahjutekitaja poolt hüvitada Asjaõigusseaduse alusel.

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 02.12.2024 17:06

Adressaat: PÄA Lääne <[email protected]>

Teema: 9-6.1/2532 Kooskõlastuse taotlus Nurmika maaüksuse detailplaneeringule

Manused: Kooskõlastuse taotlus Nurmika maaüksuse detailplaneeringule.asice

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada!

Tere

Hiiumaa Vallavalitsus edastab digitaalselt allkirjastatud kirja "Kooskõlastuse taotlus

Nurmika maaüksuse detailplaneeringule" (manuses).

Lugupidamisega

Heli Üksik

Hiiumaa Vallavalitsus

sekretär

HIIUMAA VALLAVALITSUS

Keskväljak 5a Telefon: + 372 463 6082 Registrikood 77000424

92413 Kärdla e-post: [email protected] EE632200001120048941 Swedbank

Hiiumaa vald, EE361010602008926008 SEB Pank

Hiiu maakond

Päästeamet

Lääne Päästekeskus

[email protected] Meie: 02.12.2024 nr 9-6.1/2532

Kooskõlastuse taotlus Nurmika

maaüksuse detailplaneeringule

Hiiumaa Vallavalitsuse 09.08.2023 korraldusega nr 457 algatati Kõrgesaare alevikus paikneva

Nurmika kinnistu (katastritunnus 20501:001:0557) detailplaneeringu koostamise algatamine ja

väljastati lähtetingimused.

Detailplaneeringuga kavandatakse määrata maaüksusele ehitusõigus elamu ja abihoonete

püstitamiseks (ehitisaluse pinnaga kokku 300 m²), määrata arhitektuursed tingimused hoonetele,

tehnorajatiste ja -võrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride asukohad ja vajalikud

servituutide alad. Detailplaneeringuga on kavandatav maaüksuse sihtostarve 100% elamumaa.

Tulekaitse abinõud on täpsemalt kirjeldatud detailplaneeringu seletuskirja punktis 1.10.

Taotleme kooskõlastust Dagopen OÜ poolt koostatud tööle nr 24-03 ”Nurmika maaüksuse

detailplaneering”. Kui kooskõlastaja ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu saamisest arvates

kooskõlastamisest keeldunud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse detailplaneering

vaikimisi kooskõlastatuks (Planeerimisseadus § 133 lõige 2).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Laid

abivallavanem

Lisa: Nurmika maaüksuse detailplaneering

Maiken Lukas

[email protected]

16

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 03 November 2024 Kõrgessaare alevik, Hiiumaa vald, Hiiu maakond NURMIKA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

2. JOONISED

M 1 : 1 000 000 MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Asukoha joonise koostamisel on kasutatud Maa-ameti Eesti põhikaart kaardilehti nr. 62313 M 1:10000 ning Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneeringu koondkaarti M 1 : 20000. 3. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis.

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 10 000 FORMAAT A3

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

JOONISE NR. 1

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

ASUKOHA JOONIS

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

26.11.2024. a.

RANNALUITE OÜ TÖÖ NR. 24 - 03

Kõrgessaare alevik, Hiiumaa vald, Hiiu maakond DETAILPLANEERING NURMIKA MAAÜKSUSE

PLANEERITAV ALA

TINGMÄRGID

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE PERSP. JALGRATTATEE

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE MÄRGALA

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE SIHTKAITSEVÖÖND

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE TOOTMISETTEVÕTETE JA LADUDE MAA

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE ÄRIMAA

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE TIHEASUSTUSALA PIIR

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE EHITUSKEELUVÖÖND

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE PUHKEMAA

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE ÄRIMAA RESERV KALAKASVATUSE RAJAMISEKS

KULTUURIMÄLESTISTE KAITSEVÖÖNDI VÄLISPIIR

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE ELAMUMAA/ ELAMUEHITUSE RESERVMAA

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE RIIGIMETS

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE KOHALIK MAANTEE KÕRVALMAANTEE

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE METSATEE

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE MUNITSIPAALMAAM-23

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE PERSPEKTIIVNE TUULEPARK

OLEMASOLEV ALAJAAM

OLEMASOLEV TULETÕRJE VEEVÕTUKOHT

KULTUURIMÄLESTIS

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE SADAM/LAUTER

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE MAARDLA NIMEGA

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE HOIUALA NIMEGA

VEEVÕTUKOHA TEENINDUSPIIRKOND

200 m

PLANEERITUD TULETÕRJE VEEVÕTUKOHT

20 0

m

200 m

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Tugijoonise koostamisel on kasutatud : - Geodeesia AP OÜ poolt 15. mai 2023. a. koostatud "Nurmika kinnistu" maa-ala plaan tehnovõrkudega M 1 : 500, töö nr. AP23_071; - Enersence AS poolt oktoober 2023. a. koostatud " Nurmika mü liitumine elektrivõrguga " asendiplaani M 1 : 500, töö nr. LR9935. 3. Koordinaadid L-E st 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 4. Planeeringuala asub Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järg ses Kõrgessaare (II klass) väärtuslik ul maastikul.

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 1000 FORMAAT A2

RANNALUITE OÜ

26.11.2024. a.

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

TÖÖ NR. 24 - 03

JOONISE NR. 3

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

Kõrgessaare alevik, Hiiumaa vald, Hiiu maakond DETAILPLANEERING NURMIKA MAAÜKSUSE

TUGIJOONIS

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

KATASTRIÜKSUSE PIIR

TINGMÄRGID PLANEERINGUALA PIIR

0,4 KV MAAKAABELLIIN

TÄNAVAVALGUSTI MASTIL

HOONE

ÜHISVEEVÄRGI VEETORU

ÜHISKANALISATSIOONIKAEV JA -TORU

MUSTKATTEGA TÄNAV

VALL, NÕLV

MURU

LEHTPUU

VÕRKAED

ROHUMAA

VEETORUSTIKU MAAKRAAN

VALITUD HAJUSKÕRGUSED

HORISONTAALID, NÕLVAKRIIPSUD

ELEKTRIKILP

HEKK

VILJAPUU

PÕÕSAS

KILLUSTIK KATTEGA TEE

KRUUSAKATTEGA TEE

SIDE MAAKAABELLIIN

KATUSEALUNE

PUITAED

PÕLLUMAA

LIIKLUSMÄRK

0,4 KV ELEKTRI ÕHULIIN

p3 SA

2

2

2

1

28.23

72.45

28.01

74.49

5.00

5.00

5.60

5.00

Likvideeritav 0,4 kV maakaabelliin peale reovee pumpla liitumiskilbi ümbertõstmist

29.67

Min. 30 m³ TVK

maa- pealne

maa- alune kokku

sh. 1. korrusel

norma- tiivne

kavan- datud

Nurmika 4 Üksikelamu Üksikelamul - Ühisveevärgi veetoru, koridor laiusega 4 m, servituut trassi valdaja kasuks; 8,0 (13,4), 35°-45°, - Ühisveevärgi kanalisatsioonitoru, koridor laiusega 4 m, servituut trassi valdaja kasuks; abihoone viilkatus. - Reoveepumpla kuja, ulatus on 10 kui reovee vooluhulk on kuni 10 m³/d; 6,0 (11,4). Abihoonel - 0,4 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks;

5°-45°, - Planeeritud 0,4 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; viilkatus, - Side maakaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; pultkatus. - Planeeritud sidekanalisatsioon, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks;

- Tänava kaitsevöönd, laius tee-maa piirist 5 m; - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne Kõrgessaare (II klass) väärtuslik maastik.

Kokku 7.499 300 100 4 650 300 3 3

Krundi suurus

(m²)

7499 EP / 100100 3 TP3300650

Olemasoleva krundi aadress

Krundi nimi

Hoonete suurim lubatud ehitise- alune pind (m2)Pos

nr.

Krundi kasutamise sihtotstarve /osakaal %

Piirangud. Märkused

Suurim lubatud maa- pealne/maa-

alune korruselisus

Hoonete suurim

lubatud arv krundil

P Õ H I L I S E D A R H I T E K T U U R I N Õ U D E DK R U N T I D E E H I T U S Õ I G U S

Katusekalle, tüüp

31

Tulepüsiv us - klass

2 / -1

Parkimiskohtade arv

300

Hoonete lubatud suurim suletud brutopind (m2)

Hoonete suurim lubatud kõrgus (abs.)

Ninametsa tee 3

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Joonisel kujutatud ruum ilahendus ja tehnovõrkude asukohad on tinglik ud ja täpsustatakse ehitusprojektidega . 3. Põhijoonise koostamisel on kasutatud : - Geodeesia AP OÜ poolt 15. mai 2023. a. koostatud "Nurmika kinnistu" maa-ala plaan tehnovõrkudega M 1 : 500, töö nr. AP23_071; - Enersence AS poolt oktoober 2023. a. koostatud " Nurmika mü liitumine elektrivõrguga " asendiplaani M 1 : 500, töö nr. LR9935. 4. Koordinaadid L-E st 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 5. Planeeringuala asub Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järg ses Kõrgessaare (II klass) väärtuslik ul maastikul.

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 1000 FORMAAT A2

RANNALUITE OÜ

26.11.2024. a.

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

TÖÖ NR. 24 - 03

JOONISE NR. 3

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

Kõrgessaare alevik, Hiiumaa vald, Hiiu maakond DETAILPLANEERING NURMIKA MAAÜKSUSE

PÕHIJOONIS

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

Hoonestusala ca 2063 m²

3 "POSITSIOON 1"

4 tk.

100% EP 8,0 m

2 7499 m²

300 m²

1

KATASTRIÜKSUSE PIIR

TINGMÄRGID PLANEERINGUALA PIIR

PLANEERITUD HOONESTUSALA

PLANEERITUD ÜKSIKELAMU VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

1

PLANEERITUD JUURDEPÄÄSUTEE VÕIMALIK ASUKOHT

p3 SA PLANEERITUD KRUNDI PARKIMISKOHT SÕIDUAUTODELE VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD JUURDEPÄÄS KRUNDILE

OLEMASOLEV TÄNAV

PLANEERITUD KRUNDI VEETORU VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD KRUNDI KANALISATSIOONITORU VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD ABIHOONE VÕIMALIK ASUKOHT2

OLEMASOLEV VÕSA

PIIRIMÄRKIDE JÄRGNE KRUNDI PIIR

PRÜGIKONTEINERI VÕIMALIK ASUKOHTPK

LIKVIDEERITAV OBJEKT

OLEMASOLEV NAABERKINNISTU HOONE ASUKOHT

PLANEERITUD HEKI VÕIMALIK ASUKOHT

OLEMASOLEV ÜHISVEEVÄRGI VEEKAEV JA -TORU (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m)

OLEMASOLEV ÜHISKANALISATSIOONITORU (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m)

OLEMASOLEV SURVEKANALISATSIOONI TORU (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m)

OLEMASOLEV ÜHISKANALISATSIOONI REOVEEPUMPLA (kuja ulatus on 10, kui reovee vooluhulk on kuni 10 m³/d)

(kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m) OLEMASOLEV 0,4 KV KAABELLIIN

PLANEERITUD KRUNDI 0,4 KV KAABELLIINI VÕIMALIK ASUKOHT (kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m) PROJEKTEERITUD 0,4 KV KAABELLIINI ASUKOHT

PROJEKTEERITUD MÕÕTKILBI ASUKOHT LK PLANEERITUD ÜMBERTÕSTETAVA MÕÕTKILBI VÕIMALIK UUS ASUKOHT LK

(kaitsevöönd on 1 m kaabli keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni) PLANEERITUD SIDEKANALISATSIOONI VÕIMALIK ASUKOHT (kaitsevöönd on 1 m kaabli keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni) OLEMASOLEV SIDE KAABELLIIN

TEHNOVÕRGUSERVITUUDI VAJADUSEGA ALA

TÄNAVA KAITSEVÖÖNDI PIIR (kaitsevööndi laius on teemaa piirist 5 m)

ALUNE

SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES

KÕRGUS

KRUNDI SUURUS

EHITISE-

PIND

MEETRITES SUURIM

KORRUSELISUS

HOONETE ARV KRUNDIL

PARKIMIS- KOHTADE ARV ÕUES

KRUNDI EHITUSÕIGUS EP ÜKSIKELAMU MAA

"KRUNDI NIMETUS" HOONESTUSALA SUURUS

TVK PLANEERITUD TULETÕRJE VEEVÕTUKOHA VÕIMALIK ASUKOHT (üldjuhul peab veevõtukoht paiknema ehitisest vähemalt 30 m kaugusel)

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Joonisel kujutatud ruum ilahendus ja tehnovõrkude asukohad on tinglik ud ja täpsustatakse ehitusprojektidega . 3. Sidevarustuse joonise koostamisel on kasutatud : - Geodeesia AP OÜ poolt 15. mai 2023. a. koostatud "Nurmika kinnistu" maa-ala plaan tehnovõrkudega M 1 : 500, töö nr. AP23_071; - Maa-ameti Eesti põhikaart 2024 värvilist rasterkaarti nr. 62313. 4. Koordinaadid L-E st 97 süsteemis .

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 1000 FORMAAT A4

RANNALUITE OÜ

26.11.2024. a.

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

TÖÖ NR. 24 - 03

JOONISE NR. 4

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

Kõrgessaare alevik, Hiiumaa vald, Hiiu maakond DETAILPLANEERING NURMIKA MAAÜKSUSE

SIDEVARUSTUSE JOONIS

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

KATASTRIÜKSUSE PIIR

TINGMÄRGID PLANEERINGUALA PIIR

PLANEERITUD HOONESTUSALA

PLANEERITUD ÜKSIKELAMU VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

1

PLANEERITUD ABIHOONE VÕIMALIK ASUKOHT2

(kaitsevöönd on 1 m kaabli keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni) PLANEERITUD SIDEKANALISATSIOONI VÕIMALIK ASUKOHT

47

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 03 November 2024 Kõrgessaare alevik, Hiiumaa vald, Hiiu maakond NURMIKA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

4. JOONISTE DIGITAALSETE KIHTIDE ÜLDINE INFO JA PLANEERINGU- LAHENDUSE KEHTESTATUD KIHTIDE NIMEKIRI

4.1 JOONISTE DIGITAALSETE KIHTIDE ÜLDINE INFO: 4.1.1 Jooniste digitaalsete kihtide koostamiseks kasutatud tarkvara ja tarkvara versioon:

- AutoCAD 2010 LT 4.1.2 Jooniste esituskujude mõõtkava ehk jooniste koostamise üldistusaste:

- Põhijoonis M 1 : 1000 4.1.3 Jooniste digitaalsete kihtide koostaja või koostajate andmed isikute kaupa nimeliselt ja nende roll kihtide

koostamisel: - Teet Elstein

4.2 PLANEERINGULAHENDUSE KEHTESTATUD KIHTIDE NIMEKIRI TABELINA: Kihi/faili nimetus

Sisu kirjeldus

Muu oluline info

DK202_Nurmika_Korgessaare_DP_ digitaalsed_kihid.dwg

DP_hoonestus Planeeritud hoonestusala Tärkandmed seotud kihiga DP_hoonestus

DP_krunt Planeeritud krunt Tärkandmed seotud kihiga DP_krunt

Plan_ala Planeeringuala Tärkandmed seotud kihiga Plan_ala

DP_transp_tee Planeeritud sõidutee Tärkandmed seotud kihiga DP_transp_tee

48

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 03 November 2024 Kõrgessaare alevik, Hiiumaa vald, Hiiu maakond NURMIKA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

5. KOOSKÕLASTUSED

49

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 03 November 2024 Kõrgessaare alevik, Hiiumaa vald, Hiiu maakond NURMIKA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

5. 1

K OO

SK ÕL

AS TU

ST E

KO ON

DN IM

EK IR

I M

ÄR KU

S

6

KO OS

KÕ LA

ST US

E OR

IG IN

AA LI

AS UK

OH T

5

KO OS

KÕ LA

ST US

E SI

SU

4

KO OS

KÕ LA

ST US

E NR

JA K

UU PÄ

EV

3

KO OS

KÕ LA

ST AV

OR

GA NI

SA TS

IO ON

2

JR K

NR

1 1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

21

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 03 November 2024 Kõrgessaare alevik, Hiiumaa vald, Hiiu maakond NURMIKA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

3. LISAD

3.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast 22

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 03 November 2024 Kõrgessaare alevik, Hiiumaa vald, Hiiu maakond NURMIKA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

FOTO 1: Vaade Nurmika maaüksusele ida nurgast edela suunal.

FOTO 2: Vaade Nurmika maaüksusele edela nurgast kirde suunal.

FOTO 3: Vaade Nurmika maaüksusele lääne piiri keskelt põhja suunal.

3.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast 23

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 03 November 2024 Kõrgessaare alevik, Hiiumaa vald, Hiiu maakond NURMIKA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

FOTO 4: Vaade Nurmika maaüksusele Ninametsa tee 7 lõuna nurgast ida suunal.

FOTO 5: Vaade Nurmika maaüksusele kirde nurgast edela suunal.

FOTO 6: Vaade Nurmika maaüksuse kõrval olevale Ninametsa teele kagu suunal.

3.2. Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon 24

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 03 November 2024 Kõrgessaare alevik, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

NURMIKA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Hiiumaa Vallavalitsuse 09.08.2023 korralduse nr 457

Lisa Nurmiku maaüksuse

detailplaneeringu lähteseisukohad

1. Detailplaneeringu koostamse olulisemad alusdokumendid 1.1 Huvitatud isiku detailplaneeringu algatamise taotlus (esitatud 15.07.2023)

1.2 Hiiu Maakonnaplaneering 1.3 Kõrgessaare Vallavolikogu 17.1.2003 määrus nr 5 „Kõrgessaare valla üldplaneering“ 1.4 Kõrgessaare Vallavolikogu 12.11.2010 määrus nr 19 „Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering – Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“ 2. Olemasolev olukord ja planeeringuala üldiseloomustus Detailplaneeringu alana mõistetakse Nurmika katastriüksust (vt. joonis 1) Planeeringuala andmed: Katastritunnus: 20501:001:0557

Planeeritava katastriüksuse suurus: 7499 m2

Planeeritava katastriüksuse sihtotstarve: maatulundusmaa 100% Olemasolevad ehitised: hoonestamata

Joonis 1 Planeeringuala paiknemise skeem (kasutatud Maa-ameti ortofotot ja kitsenduste kaardikihti)

Nurmika maaüksuse detailplaneeringuala

Juurdepääs Nurmika maaüksusele on planeeritud mahasõiduga Ninametsa teelt (20501:001:0290).

Planeeringualal põhjustavad kitsendusi Maa-ameti andmetel uuringu ala (Hiiumaa üldgeoloogiline kaardistamine), 10 kV elektriõhuliin ja selle kaitsevöönd, 0,4 kV maakaabelliin ja side kaabeliin. Nurmika maaüksus asub Kõrgessaare Vallavolikogu 17.1.2003 määrusega nr 5 „Kõrgessaare valla üldplaneering“ ja Kõrgessaare Vallavolikogu 12.11.2010 määrusega nr 19 „Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering – Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“ alal. Vastavalt üldplaneeringule asub Nurmika maaüksus elamumaa juhtotstarbega maa-alal ja tiheasutusalal. Üldplaneeringuga on määratud minimaalseks ehitusõigusega krundi suuruseks tiheasustusalal alal 2500 m2. Ala asub Hiiu maakonnaplaneeringus 2030+ Kõrgessaare (II klass) väärtusliku maastiku alal, kus sobivad ehituskohad on eelkõige endised taluasemed ja külade kultuurmaad teede jm kommunikatsioonivõrkude läheduses.

Joonis 2 Taotlusele lisatud esialgne detailplaneeringu lahendusskeem

3. Detailplaneeringu eesmärk Detailplaneeringuga kavandatakse määrata maaüksusele ehitusõigus elamu ja abihoonete püstitamiseks (ehitisaluse pinnaga kokku 300 m2), määrata arhitektuursed tingimused hoonetele, tehnorajatiste ja -võrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride asukohad ja vajalikud servituutide alad. Detailplaneeringuga on kavandatav maaüksuse sihtostarve 100% elamumaa. 4. Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks 4.1 Krundi ehitusõiguse määramine ja hoonestusala piiritlemine

Planeeringuga määratakse maaüksusel hoonestusala ja ehitusõigus peamiste arhitektuursete tingimustega. Hoonestusala piiritlemisel arvestada kehtivate kitsendustega. Maa kasutamise sihtotstarve määratakse planeeringuga elamumaa. 4.2 Hoone olulisemate arhitektuurinõuete ning rajatiste ehitus- ja kujundusnõuete seadmine Planeeringulahendus peab looma eeltingimused energiasäästlike ja kaasaegsete hoonete projekteerimiseks, mis vastaksid tänapäevastele nõuetele. Detailplaneeringu arhitektuuri-, ehitus- ja kujundusnõuete määramisel arvestada, et:

• hoonestuse korruselisus on kuni 2 ja ehitiste suurim lubatud kõrgus 8 m; • ehitusmaterjali, hoonestuse mahu ja kujunduse valikul tuleb lähtuda energiatõhususe

põhimõttest; • hoone projekteerimisel ja ehitamisel eelistada naturaalseid materjale, vältida

imiteerivaid materjale; • hoone projekteerimisel lähtuda konkreetse piirkonna ehituslikest traditsioonidest; • suurim lubatud ehitisealune pindala 300 m2 (elamu ja abihooned); • maapealsete hoonete kaugus kinnistu piirist vähemalt 5 m.

4.3 Liikluskorralduse määramine Planeeringualale on juurdepääs planeeritud mahasõiduga Ninametsa teelt (20501:001:0290). 4.4 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine Krundi haljastuse planeerimisel arvestada ümbritseva looduskeskkonda ning sellest tulenevate kitsendustega. Planeeringuga näha ette tingimused jäätmekäitluse ja piirete osas. 4.5 Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohtade määramine Planeeritaval krundil ehitiste teenindamiseks vajalike rajatiste, mis ühendatakse võrguettevõtjale energiaseaduse tähenduses kuuluva elektriliini või sellega liituva ehitisega, paigaldamine üldreeglina maa-aluste kaablitega. Võrgupõhise tehnorajatiste planeerimisel taotleda planeeringust huvitatud isikul või planeeringu koostajal tehnilised tingimused piirkonnas vastavaid võrguteenuseid osutavalt ettevõttelt. Veevarustus ja kanalisatsioon lahendatakse vastavalt vee-ettevõtja Kärdla Veevärk AS poolt väljastatud tehniliste tingimuste alusel. Planeeringualal tuleb tagada sademevee ära juhtimine. 4.6 Kujade määramine Ehitistele kehtivate kujade määramisel lähtuda kehtivatest valdkonna reguleerivatest dokumentidest ja normidest. 4.7 Servituutide vajaduse määramine Planeeringuga määrata servituutide vajadused ja nende ulatused. 4.8 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine Määrata kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused. 4.9 Tuleohutuse tagamine Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht. 4.10 Keskkonnatingimused Kavandatud lahendused peavad viima keskkonnariskid miinimumini.

5. Detailplaneeringu koostamine 5.1 Detailplaneeringu koostamise korraldamine ja eeldatav ajakava Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Kõrgessaare Osavalla Valitsus. Detailplaneeringu koostajaks võib olla planeerimisseaduse § 4 lõike 5 nõuetele vastav spetsialist (edaspidi: planeerija), kes on suuteline täitma § 4 lõikes 6 toodud nõudeid. Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava: Tegevus Aeg Detailplaneeringu algatamise taotluse menetlemine, ettepanekute küsimine, lähteseisukohtade koostamine

juuli 2023

Detailplaneeringu algatamine ja Hiiumaa Vallavalitsuses planeerimisseaduse § 130 kohase halduslepingu sõlmimine

august 2023

Detailplaneeringu koostamine september-detsember 2023

Detailplaneeringu kooskõlastamine ja arvamuste avaldamine, vajadusel detailplaneeringu korrigeerimine

jaanuar-veebruar 2024

Detailplaneeringu vastu võtmine märts 2024 Detailplaneeringu avaliku väljapaneku korraldamine, avaliku väljapaneku käigus ettepanekute ja arvamuste kogumine, kirjalikele arvamustele vastamine. Vajadusel avaliku arutelu korraldamine.

aprill-mai 2024

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel muudatuste sisseviimine detailplaneeringusse

juuni 2024

Detailplaneeringu kehtestamine, kui ei ole tekkinud olulisi huvide konflikte või arvestatavat avalikkust huvist tulenevaid vastuväiteid

juuli 2024

5.2 Detailplaneeringu vormistamine Detailplaneering peab vastama planeerimisseaduses ja Riigihalduse ministri 17.10.2019 määruse nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ esitatud nõuetele ja olema struktureeritud, selgesti arusaadav, ilma ebaolulise ja dubleeritud informatsioonita ning moodustama terviku järgmistest põhiosadest:

• seletuskiri; • joonised (asendiplaan, tugiplaan, detailplaan, vajadusel teised erijoonised) –

ehitustegevusega kaetud maa-alade kohta (hoonete, teede, tehnovõrkude alune maa) tuleb kasutada maa-alale koostatud geodeetilist alusplaani;

• ruumiline illustratsioon (visualiseering, mis võimaldab igaühel luua seose planeeringuala paigutuse, asukoha ja kavandatud ruumiliste muutustega);

• lisad (koostamise käigus kogutud dokumendid, fotod, uuringud, kirjavahetus ja teated)

5.3 Täiendavad uuringud Lähtetingimustega täiendavate uuringute vajadust ei määrata. 5.4 Koostöö planeeringu koostamisel Planeeringumenetluses tehakse koostööd järgnevate asutustega ja võrguvaldajatega: -Rahandusministeerium -Päästeameti Lääne Päästekeskus -Elektrilevi OÜ

-Telia Eesti AS -Kärdla Veevärk AS Planeeringu menetlusse kaasatakse planeeringualaga piirnevate kinnistute omanikud ja teised huvitatud isikud, kelle maakasutust planeeritava tegevuse elluviimine võib mõjutada. Samuti kaasatakse planeeringu koostamisse kõik isikud, kes avaldavad selleks planeeringu koostamise käigus soovi või esitavad sisulisi arvamusi. Planeeringu menetlusse kaasatakse järgnevate naaberkinnistute omanikud ja/või nende kinnistute valdajad: Ninametsa tee 7 39201:004:3050

Ninametsa tee 1 39201:004:4070 Põlluste 39201:004:0811

Kasteheina 20501:001:1276 Ninametsa tee 10 39201:004:2770

5.5 Detailplaneeringu kooskõlastamine ja vastuvõtmine Detailplaneering esitada Hiiumaa Vallavalitsusele ametiasutustega kooskõlastamiseks ja vastuvõtmiseks digitaalselt (digitaalselt allkirjastatud failide konteiner e-posti aadressile [email protected]. Detailplaneering tuleb enne vastuvõtmist kooskõlastada Päästeameti ja tehnovõrkude valdajatega. Kooskõlastatud detailplaneering esitada Hiiumaa Vallavalitsusele vastuvõtmiseks digitaalselt (pdf ja dwg formaadis) digitaalselt allkirjastatud failide konteiner e-posti aadressile [email protected]. 5.6 Detailplaneeringu kehtestamine Enne detailplaneeringu kehtestamist tuleb Hiiumaa Vallavalitsusele esitada üks paberkandjal toimik, mis sisaldab digitaalset andmekandjat koos kõigi detailplaneeringu elektrooniliste materjalidega. Lähteseisukohad koostas: Maiken Lukas ehitusspetsialist [email protected]

HIIUMAA VALD

KÕRGESSAARE OSAVALLA VALITSUS

__________________________________________________________________________________________ Kõpu tee 8 telefon +372 463 6071 registrikood 77000588 Kõrgessaare alevik e-post [email protected] Swedbank EE692200221068460924 92201 Hiiumaa vald SEB EE651010220267833220

Huvitatud isikud ja ametid Meie: 14.08.2023 nr 8-3/308 Detailplaneeringu algatamisest teavitamine (Nurmika maaüksuse detailplaneering) Planeerimisseaduse § 128 lõike 8 alusel teavitame Teid, et Hiiumaa Vallavalitsuse 09.08.2023 otsusega nr 457 algatati Nurmika maaüksuse detailplaneeringu koostamine ja väljastati lähtetingimused. Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Kõrgessaare alevikus asuvat Nurmika (katastritunnus 20501:001:0557, olemasolev sihtostarve maatulundusmaa 100%, pindala 7499 m2) maaüksust. Detailplaneeringuga kavandatakse määrata maaüksusele ehitusõigus elamu ja abihoonete püstitamiseks (ehitisaluse pinnaga kokku 300 m2), määrata arhitektuursed tingimused hoonetele, tehnorajatiste ja -võrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride asukohad ja vajalikud servituutide alad. Algatamise otsuse ja väljastatud lähtetingimustega saab tutvuda töö ajal Kõrgessaare Osavalla Valitsuses (Kõpu tee 8, Kõrgessaare) ja Hiiumaa Vallavalitsuse avalikus dokumendiregistris http://atp.amphora.ee/hiiumaavv/index.aspx?itm=278484 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maiken Lukas Ehitusspetsialist osavalla vanema ülesannetes

HIIUMAA TEATAJA • 3 September 2023

Täiendav info Merilin Kaevandes, 462 2882, merilin.kaevandes@hiiu- maa.ee

Paluküla Jaagu detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalik väljapanek Hiiumaa Vallavalitsuse 02.08.2023 kor- raldusega nr 422 võeti vastu Hiiumaa vallas Palukülas asuva Jaagu kinnistu detailplaneering (DAGOpen OÜ töö nr 23-12). Planeeringuala suurus on 17316 m². Planeering näeb ette katast- riüksusest uue ehitusõigusega krundi eraldamise ning sellele hoonestusala määramise kuni 4 hoone (elamu ja abi- hooned) püstitamiseks maksimaalse ehitisealuse pinnaga 500 m² koos olu- lisemate arhitektuurinõuetega ja teh- novõrkude lahendusega. Samuti mää- ratakse järelejäävale hoonestatud krun- dile hoonestusala kuni 7 hoonele (ole- masolevad) maksimaalse ehitisaluse pinnaga 500 m² koos olulisemate arhi- tektuurinõuetega ja tehnovõrkude la- hendusega. Jaagu kinnistu detailpla- neering on vastavuses Pühalepa valla keskosa üldplaneeringuga.

Detailplaneeringu avalik väljapanek toimub ajavahemikul 1. september ku-

ni 15. september 2023 tööpäevadel töö- ajal Pühalepa Osavalla Valitsuses aad- ressiga Vallamaja, Tempa küla, Hiiu- maa vald ja Hiiumaa valla veebilehel .

Avaliku väljapaneku ajal on kõigil huvitatutel võimalik planeeringula- hendusega tutvuda ning vallavalitsu- sele kirjalikult sisulisi ettepanekuid ja arvamusi esitada.

Linnumäe küla Kasela detailplaneeringu algatamine Hiiumaa Vallavalitsuse 05.07.2023 kor- raldusega nr 377 otsustati algatada Lin- numäe külas Kasela (katastritunnus 63901:001:1047, pindala 4,00 ha, siht- otstarve maatulundusmaa 100%) kin- nistu detailplaneering, mille eesmärk on Kasela katastriüksuse jagamine kuni seitsmeks krundiks (äri- ja ela- mukrundid), kruntidele ehitusõigu- se määramine äri- ja eluhoonete püs- titamiseks, arhitektuursete tingimus- te määramine hoonetele, tehnoraja- tiste ja -võrkude väljaehitamiseks va- jaminevate koridoride asukohtade ja vajalike servituutide alade määrami- ne. Algatamisel teadaoleva info põhjal täiendavate uuringute läbiviimise va-

jadus puudub. Detailplaneeringu koos- tamise eesmärk on kooskõlas Pühale- pa valla osa Suuresadama-Kärdla piir- konna üldplaneeringuga.

Detailplaneeringu koostamise kor- raldaja on Pühalepa Osavalla Valitsus (aadress Tempa küla, Hiiumaa vald 92348) ja kehtestaja on Hiiumaa Valla- valitsus (aadress Keskväljak 5a, Kärdla 92413). Korraldusega saab tutvuda töö- ajal Pühalepa Osavalla Valitsuses aad- ressiga Vallamaja Tempa küla Hiiumaa vald ja Hiiumaa valla veebilehel.

Salinõmme külas Meremäe detailplaneeringu algatamine Hiiumaa Vallavolikogu 15.06.2023 ot- susega nr 134 otsustati algatada Sali- nõmme külas Meremäe (katastritun- nus 63902:001:0570, pindala 2,62 ha, sihtotstarve maatulundusmaa) katast- riüksuse detailplaneering ja jäeti alga- tamata detailplaneeringu keskkonna- mõju strateegiline hindamine.

Detailplaneeringu eesmärk on muu- ta Pühalepa valla Heltermaa-Sarve- Salinõmme piirkonna osaüldplanee- ringut, taotledes ranna ehituskeelu- vööndi vähendamist ja määrata krun-

di ehitusõigus. Planeeringuala suurus on u 2,67 ha.

Koostatud eelhinnangu kohaselt ei kaasne käesoleva detailplaneeringu elluviimisega olulist negatiivset kesk- konnamõju, kuna detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei ületa eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust, sel- lel puudub oluline kumulatiivne mõ- ju, see ei sea ohtu inimese tervist, kul- tuuripärandit ega vara, puudub oluli- ne mõju Natura 2000 võrgustiku kait- se-eesmärkidele. Keskkonnaameti 09.05.2023 hinnangul ei kaasne pla- neeritava tegevusega eeldatavalt olu- list keskkonnamõju.

Algatamisel teadaoleva info põhjal täiendavate uuringute läbiviimise va- jadus puudub.

Detailplaneeringu koostamise kor- raldaja on Pühalepa Osavalla Valitsus (aadress Tempa küla, Hiiumaa vald, 92348) ja kehtestaja Hiiumaa Vallavo- likogu (aadress Keskväljak 5a, Kärdla, Hiiumaa vald, 92413).

Otsusega saab tutvuda tööajal Pü- halepa Osavalla Valitsuses aadressiga Vallamaja, Tempa küla, Hiiumaa vald ja Hiiumaa valla veebilehel.

Nurmika maaüksuse detailplaneeringu koostamise algatamine Hiiumaa Vallavalitsuse 09.08.2023 ot- susega nr 457 algatati Nurmika maaük- suse detailplaneeringu koostamine ja väljastati lähtetingimused. Planeerin- gualana mõistetakse Hiiumaa vallas Kõrgessaare alevikus asuvat Nurmi- ka (katastritunnus 20501:001:0557, ole- masolev sihtostarve maatulundusmaa 100%, pindala 7499 m²) maaüksust.

Detailplaneeringuga kavandatakse määrata maaüksusele ehitusõigus ela- mu ja abihoonete püstitamiseks (ehiti- saluse pinnaga kokku 300 m²), määrata arhitektuursed tingimused hoonetele, tehnorajatiste ja -võrkude väljaehitami- seks vajaminevate koridoride asukohad ja vajalikud servituutide alad.

Algatamise otsuse ja väljastatud läh- tetingimustega saab tutvuda töö ajal Kõrgessaare Osavalla Valitsuses (Kõpu tee 8, Kõrgessaare) ja Hiiumaa Vallava- litsuse avalikus dokumendiregistris.

Hiiumaal loodud mini-roheauditist sai üleriiklik mudel Enne turismihooaja algust läbisid kümmekond Hiiumaa turismiette- võtet Hiiumaa Arenduskeskuse poolt ja saarte DMO raames välja töötatud kestlikkuse "mini-roheauditi", et olla teadlikumad kestliku turismi standar- ditest, tegutseda vastutustundlikumalt ja paremini vastata üha teadlikumate ja nõudlikumate klientide ootustele.

Meie tööalases kõnepruugis on üha sagedasemad sellised terminid nagu kestlik majandamine, süsiniku emis- sioon, ESG, SDG, kliimakriis, kestliku arengu eesmärgid, ülemaailmse sääst- va arengu eesmärgid jne, aga tihtilugu pole siiski päris täpset arusaama, mis nende sõnade taga peitub.

Kui suuremates ettevõtetes on tööl

vastava haridusega keskkonna- ja kva- liteedispetsialistid või lausa vastavad osakonnad, kes mainitud teemadega igapäevaselt tegelevad, siis väike- ja pereettevõtted peavad nende teema- de haldamisega enamasti oma jõudu- de ja teadmistega hakkama saama ja seda kõikide oma igapäevaste toime- tamiste kõrvalt.

Kõige keerulisem ongi aru saada, millest peaks alustama, et enda küla- listemaja või turismiteenust kestliku- maks muuta. Hiiumaa Arenduskesku- se ja Visit Saaremaaga koostöös sündis lihtne küsimustik, mida me isekeskis kutsume mini-roheauditiks, mis toob välja peamised kestlikku majandamist mõjutavad teemad ja mille alusel on

võimalik hinnata enda ettevõtte kestli- ku majandamise hetkeseisu kõige olu- lisematel teemadel.

Töötubades, mis toimusid erine- vate Hiiumaa turismiettevõtjate juu- res, arutleti ja jagati kogemusi klien- tide käitumisharjumuste ja keskkon- nahoiu teemadel, tutvuti globaalsete kestlikkuse eesmärkidega, nõudmis- te ja soovitustega, aga detailsemalt vä- ga praktiliste teemadega, nagu seda on jäätmekorraldus, keskkonnasõbrali- kud majapidamiskemikaalid, taaska- sutus jne. Töötubades osalenud ette- võtjad hindasid enda ettevõtte kestlik- kuse hetkeseisu paarikümne enesehin- nangu punkti järgi ja koostasid saadud tulemuste põhjal tegevuskavad vajali-

ke muudatuste läbiviimiseks. Suvel, sel kõige tihedamal külas-

tusperioodil, on saadud teadmised ja muudatused praktikas läbi testitud ja sügisel tullakse uuesti kokku, et jaga- da kogemusi ja teha uusi plaane järg- miseks hooajaks.

Meie poolt välja töötatud mude- li vastu, mis oma lihtsuse ja selgusega positiivselt üllatas, tekkis suur huvi ka teistes maakondades ja laienes seda- võrd, et Visit Estonia meeskond haa- ras kinni ideest, viis selle Rohetiigris- se, et sellest luua üleriiklik mudel. Tä- naseks on üleriiklik mudel valmis ja leitav Visit Estonia kodulehelt. Nii na- gu ka algne miniaudit, lähtub täienda- tud eneseanalüüsi vorm kestliku tu-

rismi rahvusvahelistest standarditest ja enesehinnangu kriteeriumitest (nn GSTC, Green Key, Biosphere) ja valikus on just kõige olulisemad tegevused. Kuigi ettevõtetel on võimalik ankeet täi- ta omal käel, peame oluliseks võima- lust neid teemasid koos arutada, ideid ja kogemusi jagada ja seepärast oleme otsustanud saartel turismirohetöö- tubadega sügisel jätkata.

ANNE-LY TORSTENSSON Hiiumaa ja Saare maakonna kestliku turismiarengu koordinaator

Hiiumaa valla eelarvestrateegia uuendatud Hiiumaa vallavalitsus on valla arengu- kava lisana koostanud ning volikogule üle andnud eelarvestrateegia, mis peab seaduse järgi hõlmama vähemalt nelja järgmist aastat.

Taustaks Hiiumaa vallas elas rahvastikuregistri andmetel 1. jaanuari seisuga 9 758 ini- mest. Elanike arv on viimase aastaga kasvanud 201 inimese võrra ning kasv jätkub. 1. augusti seisuga on Hiiumaal 9 909 elanikku. Ehk rohkem kui kuna- gi varem Hiiumaa valla ajal.

Valla tulude laekumine on üle Eesti keskmise. Samas jagatakse riigi tasan- dilt tulubaasi ringi. Ehk jõukamad, sh Hiiumaa, toetavad neid, kel nii hästi ei lähe, et vähendada riigisisest ebavõrd-

sust. Lisaks on uuest aastast täienda- vad kulud, näiteks käibemaksumää- ra tõus või hooldusreform, mis valda mõjutavad.

Tulud ja kulud Prognoosime järgmisteks aastateks tulumaksu kasvu vastavalt 10, 7, 6 ja 5 protsenti. Põhitegevuse tulud terviku- na kasvavad 4 protsenti aastas, aastal 2025 aga kuni 8 protsenti, seoses maa- maksu suurenemisega.

2024. aastal laekub vallale maamak- su samas suurusjärgus kui aastal 2023 ehk vastavalt 377 000 ja 360 000 eurot. Edaspidi annab riik kohalikele omava- litsustele suurema otsustusvabaduse.

Põhitegevuse kulude kasvuks prog- noosime 4 protsenti aastatel 2025–2027

ja järgmisel aastal 2 protsenti. Majan- duskulud oleme planeerinud arvestu- sega, et need kasvavad 2 protsenti aas- tas. Personalikulud aga 5 protsenti aas- tas. Põhitegevuse kuludest moodusta- vad personalikulud umbes 60, majan- damiskulud 31 protsenti. Teised kulud on suhteliselt väikese osatähtsusega.

Tugev tulem Eelarvestrateegia perioodil ületavad tu- lud kulusid igal aastal ning tulemi suhe tuludesse on 12 kuni 16 protsenti. Tugev tulem annab kindlustunde ootama- tute kõrvaliste majandusmõjude osas ning see on eelduseks valla investeeri- misvõimekuse säilimisele ja kasvule.

Hiiumaa valla esimese perioodi ehk viimase viie aastaga on omavalitsus in-

vesteerinud 40 miljoni euro eest, sellest 25 miljonit eurot on olnud toetusraha.

Järgmise nelja aastaga kavandatak- se investeeringuid 27 miljoni eest, mil- lest 17 on planeeritud toetustena ning 10 omaosalusena. Valdkondade lõikes suunatakse investeeringud järgmiselt: sotsiaalne kaitse 9, haridus 6 ning vaba aeg, kultuur 5,3 miljonit eurot.

Esimese juures saab välja tuua Par- gi 3 järgmise etapi tööd, Hellamaa sot- siaalküla rajamise ning Tohvri dement- sete hoone ehitamise, mis kõik on Eu- roopa sotsiaalfondi meetmete avane- mise ootel. Haridusvaldkonnas val- mistume Kärdla lasteaia uue hoone ehitamiseks. Viimases osas on märk- sõnad Paluküla terviserajad ja Käina kultuurikeskus.

Laenud 2023. aasta alguse seisuga oli vallal laene kogumahus 12,9 miljonit eurot. Strateegia perioodil 2024–2027 on kavas võtta uusi kohustusi 9,5 miljonit eurot ja tasuda kohustusi 9,3 miljonit eurot.

Samas netovõlakoormus strateegia perioodil väheneb, arvestades, et eel- arve kogumaht kasvab. Praeguselt pea 70 protsendilt väheneb laenukoormus 56,4 protsendini aastal 2027.

HERGO TASUJA vallavanem

Ühtsema valla suunas Juunikuisel Hiiumaa Vallavolikogu is- tungil muudeti vallavalitsuse kui ot- sustusorgani koosseisu, mis sealt ala- tes on viieliikmeline. See oli esimene samm valdkondliku juhtimise suunas, milles oleme näiteks koalitsioonilepin- gus kokku leppinud ning mis sai lisatu- ge juhtimisauditist.

Liigume sellega edasi. Lõpp-punkt on ühtne omavalitsus. Üks ametiasu- tus, kus teenused vastavad vajadustele ja on üle saare kättesaadavad.

Järgmine samm on volikogu augus- tikuu istungi päevakorras. Struktuuri- muudatustega liiguvad maa- ja ehitus-

valdkond ning sotsiaalvaldkond osaval- dadest abivallavanemate üksustesse. Vastavad muudatused tehakse ka osa- valdade põhimääruses. See tähendab, et edaspidi tegutseme valdkondliku, mit- te piirkondliku juhtimise põhimõttel.

Küll ei tähenda see, et teenused ini- mestest kaugemale viiakse. Sotsiaaltöö spetsialist peab tegutsema inimeste lä- hedal ning nii on see ka edaspidi. Samu- ti ei muutu muudatusega teiste spetsia- listide füüsiline töökoht. Samas liigume spetsialiseerumise suunas, mis on täna- päeval möödapääsmatu.

Osavallad säilivad, nende pädevu-

ses on edaspidi piirkonna arendustege- vus ja koostöö vabaühendustega, esma- ne nõustamine ja kodanike murede la- hendamine. Samuti osavallas asuva val- la vara eest vastutamine, kommunaal- majandus ja heakord. Aga ka piirkonna noorsootöö, kultuuri- ja sporditegevu- se korraldamine.

Viieliikmelises vallavalitsuses on vas- tutusalad jaotatud alljärgnevalt.

Vallavanemal üldjuhtimine, valla esindamine, kommunikatsioon, ühis- transport, kriisijuhtimine, eelarvepo- liitika, sisekontroll ja arendustegevused.

Rahandusosakonna juhataja Heidi

Siirus vastutab eelarve koostamise, jäl- gimise ja aruandluse ning rahandu- sega seotud tegevuste ja arengudoku- mentide eest.

Abivallavanem Liisi Mäeumbaia vastutada on haridus, tervishoid, sot- siaalne kaitse, lastekaitse valdkonnad ning vaba aeg valdkonna koordinee- rimine.

Abivallavanem Üllar Laid vastutab jäätmekorralduse, elamumajanduse, keskkonnakaitse, energiamajanduse, taristu ning planeeringute eest.

Käina osavalla vanem Omar Jõpiselg juhib osavalda ning koordineerib teiste

piirkonnajuhtide tegevust ja vastutus- alaks on projektid.

Oleme muudatuste kohta kokku lep- pinud selle, kuhu jõuda tahame. Samas sinna liigume sujuvalt ning pigem pea- me rohkem mõttevahetusi, et protses- sil oleks võimalikult lai poliitiline toe- tuspind.

HERGO TASUJA vallavanem

TeliaEestiAS klienditeenindus e-post:[email protected] Mustamäetee3,15033Tallinn ärikliendid1551 e-post:[email protected] Registrikood10283074 erakliendid123 https://www.telia.ee/

TELEKOMMUNIKATSIOONIALASEDTEHNILISEDTINGIMUSEDNR38743403

Tehnilistetingimusteliik Detailplaneering Kliendinumber 277964 Isikukood/Registrikood 10058058 Nimi DAGOpenOÜ Kontaktisik TeetElsteintelefon5034055 e-post [email protected] Aadress SADAMATN15,KÄRDLALINN,HIIUMAAVALD92412,HIIU

MAAKOND Ehitisenimetusjaasukoha kirjeldus

Nurmika,Kõrgessaarealevik,Hiiumaavald,Hiiumaakond- NURMIKAMAAÜKSUSEDETAILPLANEERING

Ehitisesihtotstarve Eramu Objektihaardeulatus kuni50m Olemasolevsidevõrk TeatameTeile,etdetailplaneeringugahaaratavalalalpaiknevad

TeliaEestiAS-ilekuuluvadsideliinirajatised(perspektiivitu sidekaabelVMOHBU3x2x0,5pinnases,mistulebhetkelsäilitada). VõimalikliitudaELA_SA-lekuuluvaoptilisevõrguga.

TeliaEestiAS(edaspidinimetatudTelia)sideteenustetarbimisevõimaldamiseksonvaja projekteeridajarajadaühendusTeliasidevõrgulõpp-punktistobjekti/hoonesisevõrgu ühendus(jaotus)kohani,sealhulgas:

Tehniliselahenduse kirjeldus

Nähaetteasukohadsideliinirajatistele.Planeerida sidekanalisatsioonipõhitrassiehituslähtuvanaEestiLairiba ArenduseSihtasutusele(ELA_SA)kuuluvastsidekaevust082K14. TäiendavadtehnilisedtingimusedtellidalisakskaEestiLairiba ArenduseSihtasutuselt.VastavaltvajaduselekasutadaKKS/OPTO tüüpisidekaevusid.Sidetrassinõutavsügavuspinnases0,7m, teekatteall1m.Planeeritavadsidekaevudeitohijäädaplaneeritava sõiduteealale.NähaettekõikmeetmedjatöödolemasolevateTelia Eestiliinirajatistekaitseks,tagamaksnendesäilivusehitustööde käigus.Tööprojektikoostamisekstaotledatäiendavadtehnilised tingimused.Vajadusellahendadadetailplaneeringukaudu/käigus kinnistulolevatransiidiküsimus.

Nõudedgeodeetiliselealusplaanilejaprojektile • Majandus-jataristuministri14.aprilli2016.amäärusnr34"Topo-geodeetiliseleuuringuleja

teostusmõõdistamiseleesitatavadnõuded" • Teliadokument"TeliaEestiASnõudedehitusgeodeetilisteleuurimistöödele" • Teliadokument"Liinirajatisteprojekteeriminejamaakasutuseseadustamine.v4." • Teliadokument"Üldnõudedehitusprojektidekoostamiseksjakooskõlastamiseksningehitamiseks

liinirajatistekaitsevööndis"

TöödeteostaminesidevõrgukaitsevööndisvõibtoimudakooskõlastatultTeliajärelevalvega. Infojärelevalvekohtatelefoninumbril5149537

TeliaEestiAS klienditeenindus e-post:[email protected] Mustamäetee3,15033Tallinn ärikliendid1551 e-post:[email protected] Registrikood10283074 erakliendid123 https://www.telia.ee/

TeliaEestiASeivõtaväljastatudtehnilistetingimustegasideehitisteväljaehitamiseega omandamisekohustust.

Täiendavadtehnilisednõudmised Tehnilinelahendus(ehitusprojekt,planeering)esitadaenneehitusloa/-teatisemenetlust EhitisregistrisTelialekooskõlastamiseksEhitajateportaali(https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale- arendajale/)kaudu.

Käesolevadtelekommunikatsioonialasedtehnilisedtingimusedkoostati20.03.2024 ningonkehtivadkuni19.03.2025

TeliaEestiASvolitatudesindaja MartinLilles e-post:[email protected]

Koostas: Martin Lilles Koostatud: 20.03.2024 Lk. 1

Telia Eesti AS, Mustamäe tee 3 15033 Tallinn, ESTONIA, Registrikood: 1023495 telia.ee, [email protected], [email protected]

1:2000

Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus Narva mnt 5 Tallinn 10117, Eesti telefon: 6310 555, e-post: [email protected] reg. nr. 90010094

ELASA Elektroonilise side alased tehnilised tingimused nr: TT2898

Taotleja: DAGOpen OÜ Registrikood/isikukood: 10058058 Aadress: Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kärdla linn, Sadama tn 15

Taotluse esitaja: TEET ELSTEIN Telefon: +3725034055 E-post: [email protected]

Tellija: Rannaluite OÜ Aadress: Telefon: +372 5266166 E-post: [email protected]

Ehitise sihtotstarve: detailplaneering Nurmiku maaüksuse detailplaneering Liitumine ELA_SA sidevõrguga

Tingimused: Liitumispunkt: ELASA sidekaev 082K11, milles kaablimuhv 082M07

• Valida sideteenust pakkuma hakkav sideoperaator ja kooskõlastada lahendus nendega. • Rajada sidetrass (multitoru 14/10 ja kaabel min Ø6mm) ELASA sidekaevuni 082K11. • Multitoru ja kaabli toomine sidekaevu 082K11 võib toimuda vaid ELASA volitatud esindaja, AS Connecto Eesti, juuresolekul. • Sidekaevu 082K11 jätta kaablivaru 15m. • Rohkem kui ühe sideühenduse rajamiseks tuleb paigaldada kliendikaev või kapp koos muhviga, kus saab teha hargnemise. • Kaabli ühendamiseks muhvi 082M07 tuleb teenust pakkuval sideoperaatoril tellida ELASA’lt klienditellimus KLT. • Kaabli ühendamise muhvi teostab AS Connecto Eesti. • Kiudude keevitamine teostada vastava kiudude jaotusskeemile (väljastatakse koos KLT tööga). • ELASA sidevõrguga seonduva sidetrassi teostusjoonis või kulgemise skeem edastada ELASA’le koos KLT tööga andmebaasi ELA-12 vahendusel.

Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse (ELASA) elektroonilise sidevõrgu säilimiseks on vajalik ehitusprojektis ette näha järgmised punktid:

Liinirajatise kaitsevööndis on liinirajatise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada liinirajatist (Elektroonilise side seadus, peatükk 11). Liinirajatise kaitsevööndis töötamisel on pinnase töötlemisel keelatud mehhanismide/masinate kasutamine ja kõik tööd tuleb teostada käsitööna. Ehitusprojekt esitada kooskõlastamiseks Eesti Lairiba Arenduse SA võrguhalduse infosüsteemi (ELVI) kaudu https://elvi.elasa.ee/. Ehitusloakohustusega tehnorajatise ehitamine kaitsevööndis on lubatud ainult vastavalt kooskõlastatud ehitusprojektile KOV poolt väljastatud ehitusloa alusel. Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ vastava tegutsemisluba EstWin liinirajatise kaitsevööndis tegutsemiseks on vajalik taotleda järgmiste tööde tegemiseks:

mullatööde tegemine sügavamal kui 0,3 meetrit ja küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit; mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustööd; puude istutamine ja langetamine; vees paikneva liinirajatise kaitsevööndis süvendustööde tegemine, veesõiduki ankurdamine ning

heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega liikumine, veesõidukite liiklustähiste ja poide paigaldamine ning jää lõhkamine ja varumine; pinnases paikneva liinirajatise kaitsevööndis löökmehhanismidega töötamine, pinnase tihendamine või tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine; muu infrastruktuuri avarii kõrvaldamine.

ELASA liinirajatise kaitsevööndis tegutsemiseks tegutsemisloa taotlemisest vaata: www.connecto.ee Tööde teostamine Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse sidevõrgu liinirajatiste kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult AS Connecto Eesti järelevalvajaga.

Täiendav info telefonil +372 55609436 Käesolevad tehnilised tingimused väljastatud 02.04.2024 ning on kehtivad kuni 02.04.2025

Väljastaja: ELASA volitatud esindaja MARKO MITTAL

Teema: RE: Nurmika DP eskiislahendus (Kõrgessaare a. Hiiumaa v. Hiiu mk.) Saatja: Maiken Lukas <[email protected]> Kuupäev: 12/11/2024, 16:57 Saaja: "[email protected]" <[email protected]>

Hei,

Vaatasin üle. 1. Põhijoonisel on maks ehitisalune pind 300 m2. Seletuskirja punktis 1.4 on 500 m2, mujal 300 m2.

Muid märkusi ei ole. Palun parandus teha ja detailplaneering kooskõlastamiseks ning arvamuste avaldamiseks esitada.

Tervitades, Maiken

-----Original Message----- From: Teet Elstein <[email protected]> Sent: Friday, November 8, 2024 9:03 AM To: Hiiumaa Vallavalitsus <[email protected]> Cc: Maiken Lukas <[email protected]>; Taavi Ottens <[email protected]> Subject: Nurmika DP eskiislahendus (Kõrgessaare a. Hiiumaa v. Hiiu mk.)

Tere,

Esitan Hiiumaa Vallavalitsusele eskiislahenduse ülevaatamiseks "Nurmika maaüksuse detailplaneeringu" kaustad portfooliod pdf formaadis. Kaustas puuduolev materjal komplekteeritakse peale eskiislahenduse ülevaatamist.

Täiendav küsimus tuletõrje veevõtukoha kohta. Planeeringus on uus mahuti kavandatud vallatee maa-alale, kas see asukoht on sobiv? Kuna see katab ära Kõrgessaare aleviku elamuala põhjaosa, mis seni on täitmata, kellele lasub selle rajamise kohustus?

Parimat,

Teet Elstein DAGOpen OÜ +372 5034055

KREUTZWALDI 24 SADAMA 15 +372 522 9032 EE192200001120049539 TALLINN 10147 KÄRDLA 92412 +372 463 2024 SWEDBANK HARJUMAA HIIUMAA [email protected] www.dagopen.ee

Reg. nr. 10058058 MTR – EP10058058-0001 Muinsuskaitseameti tegevusluba E 15/2002

Tellija: RANNALUITE OÜ Töö nr. 24 - 03

Esindaja: Taavi Ottens, juhatuse liige Detailplaneeringu algatamise korraldus:

09. august 2023. a. nr. 457 Detailplaneeringu vastuvõtmise korraldus:

........................................... 2025. a. nr. ....... Detailplaneeringu kehtestamise korraldus:

........................................... 2025. a. nr. .......

NURMIKA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Kõrgessaare alevik, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

Vaade Nurmika maaüksusele.

Büroo juhataja, arhitekt Jaan Kuusemets /allkirjastatud digitaalselt/

Kärdla, november 2024. a.

2

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 03 November 2024 Kõrgessaare alevik, Hiiumaa vald, Hiiu maakond NURMIKA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

KÖITE KOOSSEIS 1. SELETUSKIRI

1.1 Seletuskirja üldosa ............................................................................................................................................ 4 1.2 Lähtesituatsioon ............................................................................................................................................... 4 1.3 Üldplaneeringust tulenevate tingimuste kirjeldus ............................................................................................ 5 1.4 Planeeringu üldlahendus ja avalik ruum ........................................................................................................... 7 1.5 Planeeringujärgne kruntide tabel ..................................................................................................................... 7 1.6 Olulisemad arhitektuurinõuded ........................................................................................................................ 7 1.7 Planeeringuala tehnilised näitajad .................................................................................................................... 8 1.8 Tehnovõrkude lahendus ................................................................................................................................... 8 1.9 Tehnovõrkude koridorid ................................................................................................................................... 11 1.10 Tulekaitse abinõud ............................................................................................................................................ 11 1.11 Keskkonnakaitsenõuded ................................................................................................................................... 12 1.12 Piirkonna liikluskorraldus ja teede hooldus ...................................................................................................... 13 1.13 Piirkonna turvalisus ........................................................................................................................................... 14 1.14 Planeeringu realiseerimine ............................................................................................................................... 14

2. JOONISED

2.1 Asukoha joonis .................................................................... M 1 : 10 000 ......................................................... 17 2.2 Tugijoonis ............................................................................ M 1 : 500 ............................................................. 18 2.3 Põhijoonis ........................................................................... M 1 : 500 ............................................................. 19 2.4 Sidevarustuse skeem .......................................................... M 1 : 2 000 ........................................................... 20

3. LISAD

3.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast. ............................................................................................................ 22 3.2 Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon. ............................................................................................... 24 3.3 Hiiumaa Vallavalitsuse korraldus 09. august 2023. a. nr. 457 „Nurmika maaüksuse detailplaneeringu

koostamise algatamine.“ .................................................................................................................................. 25 Lisa „Nurmika maaüksuse detailplaneeringu lähteseisukohad.“ .................................................................... 26

3.4 Hiiumaa vald Kõrgessaare Osavalla Valitsuse kiri 14. august 2023. a. nr. 8-3/308 „Detailplaneeringu algatamisest teavitamine (Nurmika maaüksuse detailplaneering).“ ................................................................ 31

3.5 Hiiumaa Vallavalitsuse 14. august 2023. a. kodulehe väljavõte „Nurmika maaüksuse detailplaneeringu koostamise algatamine.“ .................................................................................................................................. 37

3.6 Ajalehe „Hiiumaa Leht“ Kuulutused • Teated väljavõte 15. august 2023. a. .................................................... 38 3.7 Ajalehe „Hiiumaa Teataja“ September 2023 nr 65 väljavõte 25. august 2023. a. ............................................ 39 3.8 Telia Eesti AS 20. märts 2024. a. „Telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 38743403.“ .......... 40

Lisa „Asendiplaan Nurmika.“ M 1 : 2000 ........................................................................................................ 42 3.9 Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus 02. aprill 2024. a. „ELASA Elektroonilise side alased tehnilised

tingimused nr: TT2898.“ ................................................................................................................................... 43 Lisa Skeem „082K11.“ ..................................................................................................................................... 45

3.10 Hiiumaa Vallavalitsuse e-kiri 12. november 2024. a. „Nurmika DP eskiislahendus (Kõrgessaare a. Hiiumaa v. Hiiu mk.)“ ........................................................................................................................................ 46

3

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 03 November 2024 Kõrgessaare alevik, Hiiumaa vald, Hiiu maakond NURMIKA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

4. JOONISTE DIGITAALSETE KIHTIDE ÜLDINE INFO JA PLANEERINGULAHENDUSE KEHTESTATUD KIHTIDE

NIMEKIRI

4.1 Jooniste digitaalsete kihtide üldine info ........................................................................................................... 47 4.2 Planeeringulahenduse kehtestatud kihtide nimekiri tabelina .......................................................................... 47

5. KOOSKÕLASTUSED

5.1 Kooskõlastuste koondnimekiri .......................................................................................................................... 49 5.2 Kooskõlastused eraldi lehtedel ......................................................................................................................... 50

4

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 03 November 2024 Kõrgessaare alevik, Hiiumaa vald, Hiiu maakond NURMIKA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

1. SELETUSKIRI 1.1 SELETUSKIRJA ÜLDOSA 1.1.1 Detailplaneeringu planeeringuala asukoht ja suurus

Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Kõrgessaare alevikus asuvat Nurmika maaüksust (katastritunnus 20501:001:0557, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 7499.0 m² ja registriosa nr 15417650).

1.1.2 Detailplaneeringu eesmärgid

Detailplaneeringuga kavandatakse määrata maaüksusele ehitusõigus elamu ja abihoonete püstitamiseks (ehitisaluse pinnaga kokku 300 m²), määrata arhitektuursed tingimused hoonetele, tehnorajatiste ja -võrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride asukohad ja vajalikud servituutide alad. Detailplaneeringuga on kavandatav maaüksuse sihtostarve 100% elamumaa.

1.2 LÄHTESITUATSIOON 1.2.1 Lähtematerjali loetelu:

1. Planeerimisseadus (Riigikogu seadus, jõustumine 01. juuli 2015. a.); 2. Atmosfääriõhu kaitse seadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01. jaanuar 2017. a.); 3. Ehitusseadustik1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01. juuli 2015. a.); 4. Tuleohutuse seadus (Riigikogu seadus, jõustumine 01. september 2010. a.); 5. Veeseadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01. oktoober 2019. a.); 6. Hiiu maakonnaplaneering 2030+ (riigihalduse ministri käskkiri 20. märts 2018. a. nr 1.1-4/65); 7. Kõrgessaare valla üldplaneering (kehtestatud Kõrgessaare Vallavolikogu 17. jaanuar 2003. a. määrusega nr 5); 8. Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering „Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“ (kehtestatud

Kõrgessaare Vallavolikogu 12. november 2010. a. määrusega nr 9); 9. Hiiumaa Vallavalitsuse korraldus 09. august 2023. a. nr. 457 „Nurmika maaüksuse detailplaneeringu koostamise

algatamine“, Lisa „Nurmika maaüksuse detailplaneeringu lähteseisukohad“;

10. Telia Eesti AS 20. märts 2024. a. „Telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 38743403“, Lisa „Asendiplaan Nurmika.“ M 1 : 2000;

10. Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus 02. aprill 2024. a. „ELASA Elektroonilise side alased tehnilised tingimused nr: TT2898“, Lisa Skeem „082K11“;

11 Geodeesia AP OÜ poolt 15. mai 2023. a. koostatud "Nurmika kinnistu" maa-ala plaan tehnovõrkudega M 1 : 500, töö nr. AP23_071;

12. Enersence AS poolt oktoober 2023. a. koostatud "Nurmika mü liitumine elektrivõrguga" asendiplaani M 1 : 500, töö nr. LR9935,

13. teised kehtivad õigusaktid ja normdokumendid. 1.2.2 Olemasoleva ruumi kirjeldus Nurmika maaüksus asub Kõrgessaare aleviku loodepoolsel äärealal, üksikelamute ja põllumaade vahelises piirkonnas. Maaüksus piirneb kagust Ninametsa tee 1 maaüksusega (tunnus 39201:004:4070, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 13124.0 m²), edelast Põlluste maaüksusega (tunnus 39201:004:0811, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 32247.0 m²), loodest Nurmenuku maaüksusega (tunnus 20501:001:0310, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 42207.0 m²) ja Ninametsa tee 7 maaüksusega (tunnus 39201:004:3050, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 3958.0 m²) ning kirdest Ninametsa tee maaüksusega (tunnus 20501:001:0290, sihtotstarve transpordimaa 100%, pindala 8268.0 m²). Teisel pool Ninametsa tee maaüksust asuvad Kasteheina maaüksusega (tunnus 20501:001:1276, sihtotstarbeta maa 100%, pindala 13303.0 m²), Ninametsa tee L2 maaüksusega (tunnus 20501:001:1269, sihtotstarve transpordimaa 100%, pindala 860.0 m²) ja Ninametsa tee 10 maaüksus (tunnus 39201:004:2770, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 1913.0 m²). Maa-ameti andmetel on Nurmika maaüksuse kõlvikuline koosseis detailplaneeringu algatamisel: haritav maa 425.0 m², looduslik rohumaa 6659.0 m² ja muu maa 415.0 m². Nurmika maaüksus on hoonestamata, loode ja kagu poolt piirnevad Ninametsa tee 7 ja Ninametsa tee 1 maaüksused on hoonestatud. Samuti on hoonestatud teisel pool vallateed asuv Ninametsa tee 10 maaüksus. Maa-ameti kitsenduste kaardi järgi põhjustavad Nurmika maaüksusel kitsendusi: sideehitis maismaal ja sideehitise kaitsevöönd, elektrimaakaabelliin ja elektripaigaldise kaitsevöönd ning elektriõhuliin 1-20 kV (keskpingeliin) ja elektripaigaldise kaitsevöönd.

5

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 03 November 2024 Kõrgessaare alevik, Hiiumaa vald, Hiiu maakond NURMIKA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Planeeringuala ei asu kaitse- ega hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis. Samuti ei kuulu Natura 2000 võrgustiku aladele. Lähimad kaitsealad asuvad ca 0,52 km kaugusel idas Kõrgessaare-Mudaste hoiuala (registikood KLO2000163) ja ca 0,9 km kaugusel läänes Paope looduskaitseala (registikood KLO1000281), mille tõttu eeldatav mõju kaitsealale puudub. Planeeringuala asub Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ kohases Kõrgessaare (II klass) väärtuslikul maastikul, aga ei asu Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ kohase rohevõrgustiku alal. Kõrgessaare valla üldplaneeringu ja selle Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering „Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“ järgi on vallateeäärsele osale määratud elamumaa juhtotstarve. Detailplaneeringuga ei kavandata planeerimisseaduse § 124 lõige 5 ja 6 nimetatud tegevusi, seega puudub vajadus keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks.

Joonis 1. Situatsiooniskeem (Maa-amet, november 2024) 1.2.3 Kehtivad piirangud ja kitsendused planeeringualal 1.2.3.1 Kehtivad piirangud:

- 10 kV elektri õhuliin ja kaitsevöönd (kaitsevöönd mõlemalt poolt liini telge 10 m); - 0,4 kV elektri õhuliini kaitsevöönd (kaitsevöönd mõlemalt poolt liini telge 2 m); - 0,4 kV elektri maakaabelliin ja kaitsevöönd (kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m); - Side maakaabelliin ja kaitsevöönd (kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m); - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne Kõrgessaare (II klass) väärtuslik maastik.

1.2.3.2 Krundi kasutusõiguse kitsendused:

1. Tehnovõrkude ja tehnorajatiste rajamisel kehtivad Asjaõigusseaduse § 158 sätted. 2. Elektrivõrgu kaitsevööndeid ning nendega seotud kitsendusi reguleerib ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis

tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded. 3. Ehitise kaitsevööndis, tegevused tee kaitsevööndis ja tee kaitsevööndi maa kinnisasja omaniku kohustused on

reguleeritud Ehitusseadustiku § 70 ja § 72 alusel. 4. Maakasutaja peab kinni pidama krunti läbivate tehnovõrkude kaitse-eeskirjadest ja võimaldama tehnovõrkude

omanikele juurdepääsu tehnovõrkude hooldamiseks. 5. Maaüksust läbivatele tehnovõrkudele seada servituudid tehnovõrkude valdajate kasuks. 6. Ehitiste ja mahuliste rajatiste lahenduse ja kujunduse projekteerimisel tuleb lähtuda Ehitusseadustikust,

projekteerimisnormidest, tuleohutusnõuetest. 1.3 ÜLDPLANEERINGUST TULENEVATE TINGIMUSTE KIRJELDUS Nurmika maaüksus asub Kõrgessaare valla üldplaneeringu ja selle Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneeringu „Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“ alal. Vastavalt üldplaneeringule asub nimetatud maaüksus

6

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 03 November 2024 Kõrgessaare alevik, Hiiumaa vald, Hiiu maakond NURMIKA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

detailplaneeringu kohustusega maastikul, üldplaneeringu järgselt on vallateeäärsele osale määratud elamumaa juhtotstarve. Maaüksus asub tiheasutusala piirkonnas. Piirkonna hoonestuse moodustavad suures osas üksikelamud kui korterelamud. Nõuded hoonete välimusele ja ehitusõiguse täpsele ulatusele tuleb detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel määrata detailplaneeringus, arvestades nii Kõrgessaare valla üldplaneeringus kui ka siinses teemaplaneeringus toodud reegleid. Detailplaneeringus tuleb määrata nii lubatav maapealsete kui ka maa-aluste korruste arv. Kui seda ei ole määratud, siis ei ole maa-aluste korruste rajamine lubatud. Kõigi Kõrgessaare valda ehitatavate hoonete ja rajatiste jms puhul tuleb tagada nende arhitektuurne ja esteetiline sobivus konkreetsesse kohta. Selleks on vaja hoonete ja rajatiste püstitamisel, laiendamisel, rekonstrueerimisel olemasoleva hoonestuse läheduses ja looduslikele aladele uute hoonete projekteerimisel lähtuda konkreetse piirkonna ehitustavadest ja asukoha looduslikust eripärast. Selle tagamiseks tuleb: • detailplaneeringu algatamise taotlemisel Kõrgessaare Vallavalitsusele esitada planeerida soovitava ala hoonestust,

maakasutust, teid jms kajastav põhimõtteline eeleskiis; • projekti koosseisus hoonestatud alal anda kõigi naaberhoonete tänava fassaadide fotod ja projekteeritava hoone poolse

külje vaated või fotod ja hoonestamata alal vaated loodusele projekteeritava hoone asukohast iga põhiilmakaare suunas. Kõik uued kavandatavad elamud (sh suvilad vms hooajalise kasutusega elamud) peavad Kõrgessaare vallas asuma üldplaneeringuga reserveeritud elamumaal, varem kehtinud detailplaneeringuga või katastri järgi määratud maatulundusmaal (üldplaneeringu kaardil näidatud valge ala). Valgel alal ja rohevõrgustiku aladel, kus ei ole detailplaneeringu koostamise kohustust, toimub elamute projekteerimine reeglina projekteerimistingimuste alusel, kuid lähtuvalt konkreetse koha eripärast võib vald ka siis nõuda detailplaneeringu koostamist (nt ehitamisel väärtusliku maastiku alale või loodus- või kultuurimälestise ala või objekti lähedusse vms juhul). Krundi pinna kõrguse muutmine üle 0,2 m, juhul kui sellega kaasneb sadevete režiimi muutumine, võib toimuda valla kirjaliku kooskõlastuse alusel. Minimaalsed ühepereelamu ehitamiseks lubatud krundi või maaüksuse suurused on edaspidi määratud teemaplaneeringuga järgnevalt: • olemasolevatel tiheasustusaladel ja Lauka külas minimaalselt 2 500 m²; • üldplaneeringu koondkaardil oleval elamumaal ja elamuehituse reservmaal ja kompaktse hoonestuse alal vähemalt 1 ha; • kõikidel muudel juhtudel minimaalselt 2 ha. Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering täpsustab sätestatud ehitamise kaugust krundile järgmiselt: • maapealse ehitise kaugus krundipiirist kompaktse hoonestusega alal on minimaalselt 5 m; • maapealse ehitise kaugus krundipiirist muudel juhtudel on krundi teepoolsest servast minimaalselt 10 m jt

krundi/maaüksuse külgedest minimaalselt 20 m. Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneeringuga täpsustatakse üldplaneeringut ja seatakse täiendavalt kohustuslik elamute vahekaugus järgmiselt: • kompaktse hoonestusega aladel ja tiheasustusalal asuvatel elamutel peab vahekaugus olema 20 m; • muudel juhtudel peab elamute või elamugruppide vahekaugus olema 50 m. Detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel määratakse edaspidi kõigi lubatud hoonete arv krundil detailplaneeringuga. Detailplaneeringus määratule täiendavaid hooneid ilma uut detailplaneeringut koostamata projekteerida ei lubata. Abihoonete asukohad detailplaneeringu kohustuseta alal tuleb näidata kinnistu asendiplaanil, mis tuleb lisada kirjaliku nõusoleku taotluse või ehitusloa taotluse juurde. Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering määrab ühepereelamu, kaksikelamu, ridamaja ja suvila ning nende juurde kuuluvate abihoonete maksimumkõrguseks Kõrgessaare (osa-)vallas edaspidi 8,0 m olemasolevast maapinnast, kui varem kehtestatud detailplaneeringus ei ole määratud teisiti. Uute hoonete ehitusprojektide koostamisel tuleb arvestada olemasolevate hoonete kaugvaadete koridoridega (vaated loodusobjektidele või miljööväärtuslikele aladele). Projektis tuleb kajastada, kas projekteeritav hoone võib varjata naaberhoonetes või kaugemal olevatest hoonetest avanevaid vaateid. Vaate varjamisel tuleb skeemil või plaanil kajastada,

7

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 03 November 2024 Kõrgessaare alevik, Hiiumaa vald, Hiiu maakond NURMIKA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

milliste hoonete vaateid varjatakse ja võimalusel lisada fotod vaadetest, mida naabruses olevate majade omanikud soovivad säilitada. Koostatava detailplaneeringuga piiritletakse üldplaneeringuga planeeritud krundi hoonestusala ja määratakse ehitusõigused hoonete rajamiseks ning määratakse haljastus-, heakorra- ja keskkonnatingimused. Nimetatud tingimustega on arvestatud ka kehtivas detailplaneeringus. Detailplaneeringu lahenduse koostamisel on ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused määratud üldplaneeringut arvestades ja järgitakse üldplaneeringus toodud põhimõtteid. Detailplaneeringuga ei muudeta valla üldplaneeringut. 1.3.1 Olemasolevad detailplaneeringud: Planeeringualaga külgnevaid kehtestatud detailplaneeringuid ei ole. Lähim kehtestatud detailplaneering asub ca 100 m kaugusel kagu suunas Kõrgessaare Vallavalitsuse 23. mai 2003. a. kehtestatud „Ninametsa tee 4 maaüksuse detailplaneering“, mille koostamise eesmärgiks oli Kinnistu jagamine ja ehitusõiguse määramine. Käesoleva detailplaneeringuga eelnimetatud detailplaneeringu planeeringulahendust ei muudeta. 1.4 PLANEERINGU ÜLDLAHENDUS JA AVALIK RUUM Põhijoonisel kujutatud ruumilahendus ja tehnovõrkude lahendus on tinglik ning täpsustatakse ehitusprojektidega. Arhitektuurse ruumimõju kujundamisel on eesmärgiks hoonestuse orgaaniline sulatamine loodusesse - suhteliselt madal, kerge, ratsionaalne, looduslikku keskkonda ja piirkonna hooneid arvestav arhitektuurikäsitlus. Säilitatakse planeeritaval maa-alal olemasolevad üksikud puud hoonestusalal ja selle ümber. Uute hoonete ehitamisel järgida piirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadi. Hoonestuse projekteerimisel silmas pidada head ehitustava. Hoone välisviimistluseks on eelistatud krohv, kivi, puit (palk ja värvitud laud) ja muud traditsioonilised looduslähedased materjalid. Planeeritud ühe ehitusõigusega krundi hoonete kompleks, 1 üksikelamu ja 3 abihoonet, on lubatud kavandada maksimaalselt kuni 300 m2 ehitisealuse pindalaga vastavalt põhijoonisele. Planeeritud üksikelamu maksimaalne lubatud kõrgus on kuni 8,0 m ja abihoonete maksimaalne lubatud kõrgus on kuni 6,0 m. Planeeritud krundi hoonestusala võib piirata piirkonda sobiva aiaga. Piirete rajamisel eelistada traditsioonilisi materjale, kohalikke ehitusviise ja tavasid. Ehitisteatise kohustuslike piirdeaedade joonised tuleb esitada koos hoonestuse ehitusprojektiga või eraldi piirdeaia ehitusprojektiga ning kooskõlastada omavalitsusega. Sõiduautode parkimine on lubatud oma krundil hoonete läheduses. Krundile on planeeritud paigaldada oma prügikonteiner, mis tuleb paigutada planeeritud juurdepääsutee juurde või vastavalt jäätmeveoteenuse osutajaga kokkulepitud tingimustele. Olmejäätmete vedu toimub valla territooriumil organiseeritult vastavalt kehtivale jäätmehoolduseeskirjale. Maaüksuse omanikul on kohustuslik ühineda Hiiumaa vallas korraldatud jäätmeveoga. Vastavalt jäätmehoolduseeskirjale tuleb jäätmevedajaga sõlmida jäätmeveoleping, mille abil tagatakse koordineeritud jäätmevedu. Postkastid rajatakse vastavalt postiteenusettevõtte (näiteks Eesti Post AS) juhistele. 1.5 PLANEERINGUJÄRGNE KRUNTIDE TABEL

Pos. Nr

Planeeritava krundi nimi Pindala

m² Planeeritav detailplaneeringu

sihtotstarve Planeeritav katastri sihtotstarve

1. Nurmika

7499 Üksikelamu maa, EP 100%

Elamumaa 100%

1.6 OLULISEMAD ARHITEKTUURINÕUDED Detailplaneeringu põhijoonisel on esitatud hoonete võimalikud asukohad planeeritud hoonestusalas, see tähendab, et planeeritud hoonet võib ehitada ainult põhiplaanil näidatud hoonestusala sees vastavalt krundi ehitusõigusele. Nii hoonestusalale kui ka väljapoole hoonestusala võib ehitada erinevaid rajatisi, mis ei ole hooned ning istutada puid ja põõsaid. Hoonete täpne kuju ja suurus määratakse ehitusprojektidega. Põhijoonisel toodud uute hoonete paigutus on illustreeriva eesmärgiga ning ei märgi hoonete lõplikku asukohta. Täna ei ole teada täpsemalt uue hoonestuse arhitektuurne lahendus, sellepärast on määratud hoonestuse projekteerimiseks suurem hoonestusala, et tagada vabam arhitektuurne loomingulisus ning uute hoonete paigutamise võimalus hoonestusalal. Käesoleva detailplaneeringuga on määratud ehitusõigus nii ehitisteatise kui ehitusloa kohustuslikele hoonetele, mille ehitisealune pindala on suurem kui 20 m². Lubatud on alla 20 m² väikehoonete püstitamine ainult eluhoonete teenindamiseks. Alla 20 m² väikehooneid võib püstitada väljapoole planeeritud hoonestusala, aga nende püstitamise asukoha valikul peab kinni pidama kaitsevöönditest ja tuleohutuskujadest.

8

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 03 November 2024 Kõrgessaare alevik, Hiiumaa vald, Hiiu maakond NURMIKA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Detailplaneeringuga määratud hoonete lubatud suurim suletud brutopind on kõikide hoonete kõigi lubatud korruste suletud brutopindade summa. Samuti on määratud kõikide hoonete 1. korruse lubatud suurim suletud brutopindade summa. 1.6.1 Planeeritud Nurmika krundi ehitusõigus:

Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 4 (1 üksikelamu ja 3 abihoonet) Lubatud suurim ehitisealune pind - 300 m²

suurim maa-alune ehitisealune pind - 100 m² Lubatud suurim suletud brutopind - 650 m²

sh suurim 1. korruste suletud brutopind - 300 m² Ehitiste lubatud suurim kõrgus (maapinnast) - 8,0 m üksikelamul

- 6,0 m abihoonel Ehitiste lubatud suurim sügavus (maapinnast) - 2,5 m Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2 / -1

Katused: kalded - 35⁰ - 45° üksikelamul, abipinnal lubatud 5⁰ - 45° (nt eeskoda) 5⁰ - 45⁰ abihoonel

materjalid - katusekivi, värviline tsementkiudplaat, värvitud plekk (loodus- lähedase tooniga). Kivikatusel ja plekk-katusel on lubatud katusekattematerjali integreeritud päikesepaneelid.

tüüp - üksikelamu põhimahul viilkatus, abipinnal viilkatus ja pultkatus abihoonel viilkatus, pultkatus

Välisseinad - puit (va. palksein), kivi, klaas, krohv Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv, kiudtsement plaat Piirdeaiad - kiviaed, metallaed, puitaed

1.7 PLANEERINGUALA TEHNILISED NÄITAJAD

1. Planeeringuala suurus - 7499 m2 2. Planeeritud maaüksuste summaarne suurus - 7499 m2 3. Ehitisealune pind kokku - 300 m2 4. Planeeritud maaüksusi - 1 5. Planeeritud krunte - 1

1.8 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS 1.8.1 Veevarustus Planeeringualaga piirnevale Ninametsa teele jäävad olemasolevad Kärdla Veevärk AS ühisveevärgi veetorustik. Planeeringuala hoonestuse veevarustus lahendatakse ühisveevärgi veetrassi baasil, mille liitumispunkt rajatakse krundi piiri lähedale. Planeeritud hoonestuse välisveevarustus ning siseveevarustus lahendatakse hoone projekti koosseisus. Krundi veetorustiku soovituslik paigaldussügavus on vähemalt 1,2 m maapinnast. Olemasolevate torude rekonstrueerimise vajadus selgitatakse välja sõltuvalt projekteeritavate hoonete tegelikust veetarbimisest. Kasutusest väljajäävad veetorud tuleb likvideerida vahetult hargnemisel töösse jäävatest torudest. Projekteerimisel lähtuda:

- „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus“ (Riigikogu 15. veebruar 2023. a. seadus). - „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ (Vabariigi

Valitsuse 25. juuni 2015. a. määrus nr. 73). - „Hiiumaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja kasutamise eeskiri“ (Hiiumaa Vallavolikogu 21. märts 2019.

a. määrus nr. 58). - „Hiiumaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2022-2033“ (Hiiumaa Vallavolikogu 21. aprill

2022. a. määrus nr. 12). 1.8.2 Reoveekanalisatsioon Planeeringualaga piirnevale Ninametsa teele jäävad olemasolevad Kärdla Veevärk AS ühisveevärgi reovee pumpla, kanalisatsiooni survetorustik ja isevoolne kanalisatsioonitorustik. Planeeringuala hoonestuse kanalisatsioonivarustus lahendatakse linna kanalisatsioonitrassi baasil, mille liitumispunkt rajatakse krundi piiri lähedale.

9

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 03 November 2024 Kõrgessaare alevik, Hiiumaa vald, Hiiu maakond NURMIKA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Planeeritud hoonestuse väliskanalisatsioonivarustus ning sisekanalisatsioonivarustus lahendatakse hoone projekti koosseisus. Olemasolevate torude rekonstrueerimise vajadus selgitatakse välja sõltuvalt projekteeritavate hoonete tegelikust veetarbimisest. Kasutusest väljajäävad kanalisatsioonitorud tuleb likvideerida vahetult hargnemisel töösse jäävatest torudest. Alternatiivse lahendusena on lubatud krundi hoonestuse kanalisatsioonivarustus lahendada reo- ja heitvete kogumisega lekkekindlasse kogumismahutisse, kus krundi omanik peab korraldama selle veo kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme. Hoonete projektide koostamisel esitatakse iga rajatava hoone heitvete kogumise ja puhastamise lahendus. Projekteerimisel lähtuda:

- „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus“ (Riigikogu 15. veebruar 2023. a. seadus). - „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ (Vabariigi

Valitsuse 25. juuni 2015. a. määrus nr. 73). - „Hiiumaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja kasutamise eeskiri“ (Hiiumaa Vallavolikogu 21. märts 2019.

a. määrus nr. 58). - „Hiiumaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2022-2033“ (Hiiumaa Vallavolikogu 21. aprill

2022. a. määrus nr. 12). 1.8.3 Soojusvarustus Planeeritud hoonete küte lahendatakse lokaalsena hoonete projekteerimise käigus, kas elektri- või tahkeküttena (sinna alla kuulub ka soojuspump, solaar- ja maaküte), lähtuvalt energiatõhususest ja omaniku vajadustest. Kütteallikana võib kasutada ka kõiki muid kaasaegseid energiatõhusatel tehnoloogiatel baseeruvaid ja keskkonda oluliselt mittesaastavaid kütteliike. Lahenduste väljatöötamisel on soovitav eelistada energiatõhusaid või kombineeritud lahendusi (sh välisõhu eelsoojendamine, lahenduste kombineerimine passiivküttega jms). Maaüksusel võib paigaldada nii horisontaalse kui vertikaalse maaküttetorustiku. Maakütte (kinnise soojussüsteemi) puuraugu(-de) asukoht(-ad) täpsustatakse projekteerimise staadiumis, mis tuleb vastavalt keskkonnaministri 09. juuli 2015. a. määrusele nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“ kooskõlastada enne puuraugu ehitusprojekti koostamist kohaliku omavalitsusega, esitades selleks määrusekohase taotluse. Hoonete küttesüsteemi valikul juhinduda küttesüsteemi energiatõhususest. Hoonete projekteerimisel lähtuda ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembril 2018. a. kehtima hakanud määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1“ kehtivast redaktsioonist. 1.8.4 Elektrivarustus Planeeringualal paiknevad elektrivõrgu 0,4 kV maakaabelliin, liitumiskilp ja jaotuskilp. Planeeringuala madalpinge liitumiseks on Elektrilevi OÜ paigaldanud krundi juurdepääsutee juurde liitumiskilbi nr LK224503. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. Elektritoide liitumiskilbist hoonestuse peajaotuskilpi on planeeritud 0,4 kV maakaabelliiniga. Krundisisesed võrgud alates liitumiskilbist lahendatakse koos hoone elektrivarustuse projektidega. Elektrilevi OÜ tehnorajatistele on maakasutusõigus tagatud tehnovõrguservituudi vajadusega alana. Elektrikaablite planeerimine piki sõidutee katendit ei ole lubatud, samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Detailplaneeringuga on määratud ka väljaspool planeeringuala kulgevate kaablite trasside tehnovõrguservituudi vajadusega alad. Ehitusalale jäävad liinid võib lähtuvalt ehituste vajadustest ringi tõsta või rekonstrueerida kooskõlastatult valdajaga. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. 1.8.5 Sidevarustus Põhijoonisel on tähistatud planeeringualale jäävad side maakaabelliinid. Planeeringuala sidevarustus lahendatakse vastavalt Telia Eesti AS 20. märts 2024. a. „Telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 38743403“ ja Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus 02. aprill 2024. a. „ELASA Elektroonilise side alased tehnilised tingimused nr: TT2898.“ alusel.

10

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 03 November 2024 Kõrgessaare alevik, Hiiumaa vald, Hiiu maakond NURMIKA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Detailplaneeringuga haarataval alal paiknevad Telia Eesti AS-ile kuuluvad sideliinirajatised (perspektiivitu sidekaabel VMOHBU3x2x0,5 pinnases, mis tuleb hetkel säilitada). Siderajatised planeeringualal on lubatud lähtuvalt ehituste vajadustest ringi tõsta või rekonstrueerida kooskõlastatult tehnovõrgu valdajaga. Säilimatamaks planeeringualal sideoperaatori neutraalsuse, on uus sidetrass planeeritud ELASA sidetrassi baasil. ELASA sidevarustuse liitumispunkt on 12117 Jõeranna-Kõrgessaare tee maaüksuse (tunnus 39201:004:4810) riigitee servas olev ELASA’le kuuluv ELASA sidekaev 082K11, milles kaablimuhv 082M07, millest on planeeritud sidekanalisatsiooni põhitrassi ehitus. ELASA tingimused sidevarustuse ehitamiseks on:

- Valida sideteenust pakkuma hakkav sideoperaator ja kooskõlastada lahendus nendega. - Rajada sidetrass (multitoru 14/10 ja kaabel min Ø6mm) ELASA sidekaevuni 082K11. - Multitoru ja kaabli toomine sidekaevu 082K11 võib toimuda vaid ELASA volitatud esindaja, AS Connecto Eesti,

juuresolekul. - Sidekaevu 082K11 jätta kaablivaru 15m. - Rohkem kui ühe sideühenduse rajamiseks tuleb paigaldada kliendikaev või kapp koos muhviga, kus saab teha

hargnemise. - Kaabli ühendamiseks muhvi 082M07 tuleb teenust pakkuval sideoperaatoril tellida ELASA’lt klienditellimus KLT. - Kaabli ühendamise muhvi teostab AS Connecto Eesti. - Kiudude keevitamine teostada vastava kiudude jaotusskeemile (väljastatakse koos KLT tööga). - ELASA sidevõrguga seonduva sidetrassi teostusjoonis või kulgemise skeem edastada ELASA’le koos KLT tööga

andmebaasi ELA-12 vahendusel. Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse (ELASA) elektroonilise sidevõrgu säilimiseks on vajalik ehitusprojektis ette näha järgmised punktid:

- Liinirajatise kaitsevööndis on liinirajatise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada liinirajatist (Elektroonilise side seadus, peatükk 11).

- Liinirajatise kaitsevööndis töötamisel on pinnase töötlemisel keelatud mehhanismide/masinate kasutamine ja kõik tööd tuleb teostada käsitööna.

- Ehitusprojekt esitada kooskõlastamiseks Eesti Lairiba Arenduse SA võrguhalduse infosüsteemi (ELVI) kaudu https://elvi.elasa.ee/.

- Ehitusloakohustusega tehnorajatise ehitamine kaitsevööndis on lubatud ainult vastavalt kooskõlastatud ehitusprojektile KOV poolt väljastatud ehitusloa alusel.

- Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ vastava tegutsemisluba EstWin liinirajatise kaitsevööndis tegutsemiseks on vajalik taotleda järgmiste tööde tegemiseks:

- mullatööde tegemine sügavamal kui 0,3 meetrit ja küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit; - mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustööd; - puude istutamine ja langetamine; - vees paikneva liinirajatise kaitsevööndis süvendustööde tegemine, veesõiduki ankurdamine ning heidetud ankru,

kettide, logide, traalide ja võrkudega liikumine, veesõidukite liiklustähiste ja poide paigaldamine ning jää lõhkamine ja varumine;

- pinnases paikneva liinirajatise kaitsevööndis löökmehhanismidega töötamine, pinnase tihendamine või tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine;

- muu infrastruktuuri avarii kõrvaldamine. - ELASA liinirajatise kaitsevööndis tegutsemiseks tegutsemisloa taotlemisest vaata: www.connecto.ee Tööde teostamine

Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse sidevõrgu liinirajatiste kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult AS Connecto Eesti järelevalvajaga.

Vastavalt vajadusele kasutada KKS/OPTO tüüpi sidekaevusid. Sidevõrgu multitoru on lubatud jätta kavandatava juurdepääsu tee alla, kui on tagatud sidevõrgu multitoru nõuetekohane sügavus. Sidetrassi nõutav sügavus pinnases 0,7 m, teekatte all 1,0 m. Planeeritud sidekaevud ei tohi jääda planeeritud sõidutee teekatendi alale. Näha ette kõik meetmed ja tööd olemasolevate ELA_SA ja Telia Eesti AS liinirajatiste kaitseks, tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus. Tööde teostamine nii ELA_SA kui Telia Eesti AS sidevõrgus võib toimuda vaid ELA_SA volitatud esindaja, AS Connecto Eesti ja/või Telia Eesti AS, järelevalve töötaja juuresolekul. Transpordiameti teemaale võib toimuda vaid kooskõlastatult Transpordiametiga. Juhul, kui Transpordiameti teemaal tehnovõrgu rajamise või rekonstrueerimise kooskõlastuse tingimuseks on 5-aastase garantii nõue teekatendi taastamisele (st ka tee taastamisprojektile), mis hõlmab mistahes defekte, vigu või muid (varjatud) puudusi, mis on tekkinud seoses

11

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 03 November 2024 Kõrgessaare alevik, Hiiumaa vald, Hiiu maakond NURMIKA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

tehnovõrgu rajamisega ja millega seoses nõutakse tehnovõrgu omanikult (ELA_SA) vastavat garantiikirja, tuleb töid teostaval ettevõttel anda täpselt samasuguse ulatuse ja kehtivusega (5 aastat) garantii ELA_SA-le. Hoonete sisevõrk tuleb projekteerida ja ehitada Tellija vahenditest. Paigaldada hoonesse vajalikumahuline andmesidejaotla. Jaotlas peab olema elektritoide seadmete ühendamiseks 220V elektrivõrguga. Täiendavad krundisisesed võrgud alates liitumispunktist lahendatakse koos planeeritud hoone nõrkvoolu projektiga. Sidevõrguga liitumiseks, uute siderajatiste ja asendustrasside projekteerimiseks tuleb tellida täiendavad tehnilised tingimused tööjooniste koostamiseks ja tööprojekt kooskõlastada antud piirkonna tehnovõrgu valdajaga. Alternatiivse lahendusena on lubatud krundipõhise sideteenuste tarbimise võimaldamine mobiilsete seadmetega. 1.8.6 Sajuveed ja vertikaalplaneerimine Planeeritud krundi hoonete ümbrus ja planeeritud parkimiskohad projekteeritakse hoonestuse ehitusprojekti koosseisus või eraldi projektidega. Täpsemad kõrgusmärgid antakse koostatavate projektjoonistega. Krundi hoonete lähiümbruse maapinna kõrgusmärgid ei tohi olla alla kõrguse +4.7 m. Planeeritud krundi sajuveed juhitakse osaliselt katetele kallete andmisega hoonest eemale krundi haljasalale. Vertikaalplaneerimisega mullatööd on ette nähtud vahetult hoone ümbruses ning juurdepääsutee ja parkimisala ulatuses. Kasvupinnas eemaldada teede alt täies mahus, asendades selle kruusa ja dreenliivaga. Vertikaalplaneerimine ja sajuvete ärajuhtimine lahendatakse täpsemalt edasise projekteerimise käigus. 1.9 TEHNOVÕRKUDE KORIDORID Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja - rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side- või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Ehitusalale jäävad liinid ja trassid võib lähtuvalt ehituste vajadustest ringi tõsta või rekonstrueerida kooskõlastatult valdajaga. Projekteerimisel tuleb lähtuda kehtivatest normidest. Hoone ja rajatiste tehnovarustus tuleb lahendada vastavuses võrkude valdajate poolt väljastatud tehniliste tingimustega. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste survetorustike kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on alla 250 mm siseläbimõõduga torustikul 2 meetrit. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste vabavoolsete torustike kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on paigaldatud kuni 2 meetri sügavusele, on 2 meetrit. Ühiskanalisatsiooni reoveepumpla kuja ulatus sõltub reoveepumplasse juhitava reovee vooluhulgast järgmiselt: kui vooluhulk on kuni 10 m³/d, peab kuja olema 10 meetrit. 0,4 kV maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus:

- Maakaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.

- Alajaamade ja jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest.

Sideehitise kaitsevöönd: - Sideehitise kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool sideehitist maismaal - 1 meeter sideehitisest või sideehitise välisseinast

sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni või tõmmitsatega raadiomasti korral 1 meeter välimiste tõmmitsate vundamendi välisservast, ühendades tõmmitsad mõtteliseks kolmnurgaks, vabalt seisva masti korral 1 meeter vundamendi välisservast.

Tehnovõrkude tähistatud koridorid märgivad kommunikatsioonide asukohti, mille osas kehtivad kinnisasjade omanikele „Asjaõigusseaduse“ § 158 sätted. 1.10 TULEKAITSE ABINÕUD Tuleohutusnõuete juures tuleb planeeringuala uute hoonete projekteerimise käigus lähtuda Siseministri 30. märts 2017. a. määrusest nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” kehtivast redaktsioonist. Planeeritud üksikelamud ja nende abihooned planeeringualal on ühe- ja kahekorruselised ja kõrgusega kuni 8,0 m. Hoonestus kuulub tulepüsivuse seisukohalt klassi TP3 ning ehitiste kasutamise liigitus tuleohutusest tulenevalt on üksikelamutel ja sellega võrdsustatud hoonel I kasutusviis.

12

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 03 November 2024 Kõrgessaare alevik, Hiiumaa vald, Hiiu maakond NURMIKA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

I kasutusviisiga ehitiste puhul kuja arvestamisel võib ühe maaüksuse piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete kogupindala on TP3-klassi hoonete puhul suurem kui 400 m² ning TP2- ja TP1-klassi hoonete puhul suurem kui 800 m², siis peab tule levikut takistama ehituslike abinõudega. Planeeritud hoonete katusekate peab vastama nõudele, mis näeb ette piiratud osalemise põlemisprotsessis (tähis BROOF). Katusekattematerjali, mille väline tuletundlikkus on Croof(tx), Droof(tx), Eroof(tx) või Froof(tx), võib paigaldada tulekoldeta hoonele või muule hoonele, kui see ei põhjusta tule leviku ohtu nii hoonele endale kui naaberhoonetele. Üldjuhul loetakse, et tule leviku ohtu ei ole, kui hooned asuvad üksteisest kaugemal kui 40 meetrit. Planeeritud hoones tuleb ette näha vett mittevajavad esmased kustutusvahendid. Hoone projektis täpsustatakse vastavalt hoonele veevõtukoha kaugus ja muud vajalikud tuletõrje välis- ja siseveevarustuse tingimused ja lahendused. Projekteerimise staadiumis lähtuda sel hetkel kehtivatest normidest ja nõuetest. Uue hoone projekteerimisel kuulub projekt enne ehituse algust läbivaatamisele ja heakskiitmisele Päästeameti Lääne päästekeskusega. Planeeritud hoonestusalani tuletõrjevahenditega juurdepääsuks kasutada Ninametsa tee vallateelt mahasõiduga Nurmika maaüksusele planeeritud juurdepääsuteed. Juurdepääsutee rajamisel tuleb järgida päästetehnika mõõtmete ja juurdepääsuvajadustega: tee kandevõime paakauto registrimassile 26000 kg, pöörderaadius vähemalt 18,5 m ja tee laius vähemalt 3,5 m. Planeeritud krundi I kasutusviisiga hoonel (üksikelamu) ja sellega võrdsustatud hoone kustutamiseks peab vajalik veevooluhulk veevõtukohas olema 10 l/s, mis peab olema tagatud 3 tunni jooksul. I kasutusviisiga hoonel ja sellega võrdsustatud hoonel loetakse veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³. Kuna Kõrgessaare aleviku põhjapoolne üksikelamute ja korterelamute maa-ala on tuletõrje veevõtukohaga katmata, on planeeringuala lähedale Ninametsa tee L2 maaüksusele (tunnus 20501:001:1269) planeeritud uus tuletõrje veevõtukoha rajamine (täiendava kokkuleppe alusel rajatakse Kasteheina maaüksusele, tunnus 20501:001:1276). Nurmika maaüksuse tulekustutusvesi saadakse ca 15 m kaugusele Ninametsa tee äärde planeeritud tuletõrje veevõtukohast. Veevõtukohale juurdepääsuks kasutada 12117 Jõeranna-Kõrgessaare tee riigiteelt mahasõiduga Ninametsa tee kohalikku maanteed. Veevõtukoha kaugus planeeringualast on mõõdetud mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid. Planeeritud tuletõrje veevõtukoha võimalik asukoht ja selle teeninduspiirkond ja kuivhüdrandi võimaliku asukohaga on määratud Asukoha joonisel kui Põhijoonisel. Veevõtukoha rajamisel või rekonstrueerimisel tuleb arvestada Siseministri 18. veebruar 2021. a. määrusest nr. 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” kehtivast redaktsioonist ja EVS 812-6:2012 „Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“. Veevõtukoht rajatakse nii, et tagatud on päästesõidukite ja -tehnika aastaringne juurdepääs ja vee ohutu kättesaamine. Üldjuhul peab veevõtukoht paiknema ehitisest vähemalt 30 meetri kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus. Veevõtukoht peab paiknema ehitise sissepääsust ja tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 meetri kaugusel. 1.11 KESKKONNAKAITSENÕUDED Planeeritav alale ega selle lähialadele ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi looduskaitsealuseid objekte. Seega kavandatava tegevuse mõju Natura 2000 aladele, elupaigatüüpidele jt. looduskaitselistele objektidele on ebatõenäoline. Planeeringualale ei jää kaitsealuste liikide registreeritud leiukohti ega Natura elupaigatüüpide esinemisalasid. Seega ei ole oodata olulist mõju kaitsealustele liikidele ega olulistele elupaigatüüpidele. Muinsuskaitseobjektid planeeringualal ja külgnevatel aladel puuduvad, seega mõju kultuuriväärtustele puudub. Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ järgi kuulub planeeringuala „Kõrgessaare” II klassi väärtuslike maastike koosseisu. Ala hõlmab suuremat osa Kõrgessaare poolsaarest, v.a. selle edelaosa. Kõrgessaare poolsaare rannik on tuntud tormide rannana. Rannast 20 km kaugusel asuv Hiiu madal on hukutanud sadu laevu. Kõrgessaare sadamast käidi paatidega meremehi päästmas ja ühtlasi laevadelt “mereande” nõutamas, millega on kurikuulsaks saanud parun Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg. Kõrgessaare mõis eksisteeris eramõisana juba 1552. a. Hohenholmi nime all. Arvatavasti 18. saj. ehitatud madal puust peahoone on hävinud, alles on ait, tall, teenijatemaja, valitsejamaja, viinavabrik, kaks lubjapõletusahju. Mõisapargist on säilinud piirdemüür, palju põlispuid ja tiik. Mõisapargi pikendusena toimis mets Ninametsa neemel; säilinud on sealsed vanad metsateed ja istutatud lehiseid tee ääres. Sadama läheduses olevat asunud mõisa lusthoone. Kunagisest karjamaa- metsast on saanud ilus männik liigirikka alustaimestikuga. Siin paikneb ka Ungern-Sternbergi legendidega seotud Ungru kivi. Metsast lõunasse jääb veel suhteliselt avatud looniit (varasem karjamaa). Mõisapõllud on osaliselt säilinud. 1909-14. a. rajas välismaine aktsiaselts “La Viscosa” siia kunstsiidivabriku, kus pidi tööle hakkama 1200 töölist. Vabrik jõudis vaevalt tegutsema hakata, kui puhkes sõda. 1917. a. lasti vabrikukorsten ja osa hooneid õhku. Säilisid vabriku veehoidla kivitammid (Künaaugus). Nõukogude perioodil rajati varemetele kalakonservitehase ja lihatööstuse hooned. Ajaloolist huvi pakub veel Kõrgessaare sadam, mis nõukogude perioodil oli “Hiiu Kaluri” valduses (ranna- ja lestapüük), valged

13

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 03 November 2024 Kõrgessaare alevik, Hiiumaa vald, Hiiu maakond NURMIKA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

töölistemajad (end. kasarmud), samuti vana vallamaja (1890-ndad) kaevuga maantee ääres. Maakonnaplaneeringuga on sätestatud väärtuslike maastike üldised hooldussoovitused:

- Hooldussoovitused: Ninametsa metsa (Riigimetsa hoiumets) võiks majandada püsimetsana, kuna on tegemist puhkealaga. Ranna- ja looniidud ning põllumaad vajaksid jätkuvat majandamist. Soovitav oleks karjamaana taastada ka Kirikulahe äärsed rannaniidud. Mõisakeskus pargiga vajaks paremat hoolt ning eksponeerimist.

Uute hoonete ehitamisel järgida piirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadi. Ehitustegevuse perioodil ja selle järgselt ei tohi planeeringuala keskkonnatingimused oluliselt halveneda. Looduskoosluste säilitamine tuleb tagada koos ehitustegevusega. Maastikulise ilu säilitamine (säästlik uuendamine) ja piiratud ning suunatud tegevus annab maale uue piirkonna elutegevuseks vajaliku väärtuse. Hoone ehitamisega ja tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb taastada. Haljastuse taastamistööde täpsem kirjeldus lahendada projekteerimistööde käigus. Tänavalt tuleva liiklusmüra summutamiseks tuleb hoone piirdekonstruktsioonid projekteerida keskmisest tasemest mürapidavamad ja vastavalt vajadusele näha ette müra summutavad aknaraamid ja klaaspaketid. Aluseks tuleb võtta Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembril 2018. a. määrus nr. 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1“ ning Sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määrus nr. 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Planeeringuga ei kavandata ehitist või tegevust, mis võib kaasa tuua müra normtaseme ületamise, sellepärast ei ole vajadust käesoleva planeeringu koostamise käigus koostada mürahinnangut (Keskkonnaministri määrus 03. oktoober 2016.a. nr. 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“). Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud nõuetest. Samuti kaasneb jäätmeteke hoonete kasutusperioodil. Jäätmed antakse üle jäätmekäitlejale. Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja Hiiumaa jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju. Planeeringuala paikneb Maa-ameti kaardirakenduse 1 : 50000 geoloogiline baaskaart kohaselt nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Planeeringus tuleb ette näha planeeringuala reovete juhtimine ühisveevärgi reoveekanalisatsiooni. Tingimuste järgimisel ei ole oodata olulist mõju veekeskkonnale, sh. põhjaveele ega pinnasele. Tegevusega võib kaasneda valguse emissioon. Selle iseloom sõltub suuresti järgmistes etappides kavandatavatest valgustuslahendustest. Soovitav on vältida ülespoole suunatud valgusteid ning valgusteid mis võiksid mõjuda häirivalt naabruses asuvatele üksikelamualadele. Kaasaegse korrektselt projekteeritud ja ehitatud valgustuslahenduse korral ei ole oodata olulise valgusreostuse teket. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei ole oodata detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju, mis nõuaks täiemahulise keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimist. 1.12 PIIRKONNA LIIKLUSKORRALDUS JA TEEDE HOOLDUS Käesoleva detailplaneeringuga lahendatakse Ninametsa tee äärse Nurmika maaüksuse liikluskorraldus. Liikluse korraldamise eesmärk planeeringualal on tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus. Liikluse korraldamine planeeringualal toimub liiklusmärkide, teemärgiste ja muude liikluskorraldusvahenditega vastavalt Ehitusseadustiku ja Liiklusseaduse alusel kehtestatud nõuetele. Juurdepääsuna tuleb kasutada olemasolevat Ninametsa teed, millelt on planeeritud mahasõit hoonestatavale krundile. Käesolev detailplaneering näeb tänava kaitsevööndi laiuseks tee servast 5 meetrit. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi tänava kaitsevööndis, tuleb esitada kohalikule omavalitsusele nõusoleku saamiseks. Uue tänava osa tee ehitusprojekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (Ehitusseadustik1 § 24 lõige 2 punkt 2). Sõidutee äärde eraldi kergliiklusteed planeeritud ei ole, kuna eeldatav liiklussagedus on planeeringualal madal. Detailplaneeringust huvitatud isik peab arvestama olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud liiklusmüra, vibratsiooni, õhusaaste ning muude võimalike mõjude võimaliku normaliseerimise vajaduse ja kohustusega. Detailplaneeringust huvitatud isik peab vajadusel võtma kasutusele meetmed „Atmosfääriõhu kaitse seadus” alusel

14

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 03 November 2024 Kõrgessaare alevik, Hiiumaa vald, Hiiu maakond NURMIKA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

kehtestatud Keskkonnaministri 03. oktoober 2016. a. määrusele nr. 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“ ning planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed häiringute mõju vähendamiseks, sealhulgas Keskkonnaministri 16. detsember 2016. a. määruse nr. 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Parkimine lahendatakse planeeringualal krundi siseselt. Parkimiskohtade kontrollarvutus on teostatud vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad” esitatud normi alusel, mis näeb hoonestavale krundile ette 3 sõiduauto parkimiskohta. Jalgrataste parkimine on vaba ja määratlemata. Täpsem krundi parkimiskohtade arv ja -lahendus täpsustatakse hoonete projektide või eraldi teeprojekti koosseisus. Planeeritava krundi liikluskorraldus ja juurdepääsutee on näidatud joonisel Põhijoonis. Mahasõidu ja krundi siseste teede projekteerimine ning väljaehitamine on detailplaneeringust huvitatud isiku kohustus. Juurdepääs tagatakse sõiduautoga liiklusele ja piiratud ulatuses rasketehnikale (krundi teenindamiseks vajalik tehnika). Krundi siseste teede katendid valitakse vastavalt omaniku soovile või haljastusprojektide lahendustele. Juurdepääsuteed rajada kandevõimega 26 tonni (päästetehnika ja prügiautod), pöörderaadius 18,5 m ja tee laius 3,5 m. Nii päästetehnika kui prügiauto tagasipööramise võimalus on tagatud hoonestusaladele mahasõitude kaudu. Sajuvete ärajuhtimine on kajastatud peatükis 1.8.6 Sadeveed ja vertikaalplaneerimine. Planeeringu joonistel on näidatud planeeringualal ja selle läheduses paiknevad olemasolevad ja planeeritud tehnovõrgud ning muu asjakohane taristu. Uutest tehnovõrkudest koos nende kaitsevööndi ulatusega on riigitee ja vallatee alusele maaüksusele planeeritud uus sidekanalisatsioon. Riigitee alune maa on riigiteerajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul võib Transpordiamet asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks. Nii riigiteega kui vallateega ristuvad uued tehnovõrgud tulevad projekteerida ja paigaldada kinnisel meetodil, nö. hülsstorustiku horisontaalse suundpuurimise teel. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest. 1.13 PIIRKONNA TURVALISUS Eestis on koostatud kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste kohane standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“, 29. november 2002. a. Antud standard puudutab probleeme ja annab soovitusi nii linnalisele keskkonnale kui ka maapiirkondadele. Läbi planeeringu on võimalik tuua välja mõned probleemid ja anda soovitused edaspidiseks projekteerimiseks ning turvalisuse tõstmiseks. Vajalik on ka valla ja elanike enda huvi ja initsiatiiv. Turvalisem keskkond on materiaalsele ja sotsiaalsele keskkonnale suunatud ohutus- ja julgeolekupoliitika tulemus. Planeeringu koostamisel on arvestatud erinevaid kuritegevuse riske vähendavaid meetmeid. Olulisteks elementideks on peetud, et:

- planeeringualal ja hoonel oleks konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed, - hoone ja rajatised oleks pimedal ajal valgustatud (näiteks hämarduslülitiga liikumisele reageeriv valgustus), - ehitamisel kasutataks kvaliteetseid ja vastupidavaid ehitusmaterjale, - vajadusel oleks ehitusperioodil hoone ja ehitusmaterjalide ladustamisplats ajutiste piiretega piiratud, - hoone ümbrus ja kogu maaüksuse territoorium oleks haljastatud ja korrastatud, - hoone oleks varustatud tulekahju- ja valvesignalisatsiooniga.

1.14 PLANEERINGU REALISEERIMINE Planeeringu elluviimise kavas ettenähtud tegevuste järjekorda on lubatud muuta juhul, kui see on võimalik, mõistlik ning kõikide kavandatud tegevustega seotud osapooltega kooskõlastatud, sh Hiiumaa Vallavalitsusega. Üldjuhul toimub kogu tegevus planeeringust huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Planeeringust huvitatud osapoolena mõeldakse üldjuhul planeeringualal paikneva maaüksuse omanikku. 1.14.1 Detailplaneeringus kavandatud tööde järjekord: 1. planeeritava maaüksuse maakorralduslik piiride kindlaks määramine peale detailplaneeringu kehtestamist ning

omavalitsuselt maaüksuse sihtotstarbe muutmise taotlemine: planeeringust huvitatud isik tellib vastavat litsentsi omavalt maamõõtjalt katastritöö, mille sisuks on vastavalt detailplaneeringule katastriüksuse piiride kindlaks määramine olemasolevate mõõdistustoimikute piiriandmete järgi. Maamõõtja poolt koostatud katastritoimiku alusel võtab kohalik omavalitsus vastu korralduse, millega määratakse katastriüksuse piirid, pindala ja sihtotstarve. Vastu võetud korralduse alusel viiakse sisse muudatused maakatastris;

2. krunti/maaüksust läbivale juurdepääsuteele seada reaalservituut teed kasutava krundi/maaüksuse kasuks; 3. krunti/maaüksust läbivatele tehnovõrkudele seada servituudid ja tehnovõrkude koridorid tehnovõrkude valdajate

kasuks;

15

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 03 November 2024 Kõrgessaare alevik, Hiiumaa vald, Hiiu maakond NURMIKA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

4. teede ja tehnovõrkude rajamine:  teedele ja tehnovõrkudele ehitusprojektide koostamine, täiendavate tehniliste tingimuste taotlemine, projektide

kooskõlastamine. Projekteerimistööd toimuvad huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel. Tehnovõrkude ja -rajatiste projekteerimine toimub kas käesoleva detailplaneeringu või vajadusel kohaliku omavalitsuse väljastatavate täiendavate projekteerimistingimuste alusel. Projekteerimine toimub huvitatud osapoolte finantseerimisel ning tehnovõrkude ja - rajatiste valdajate vahelise lepingu alusel. Elektrivõrgu maakaabelliinide ja muude seotud rajatiste projekteerimine ja ehitamine toimub huvitatud isiku finantseerimisel ja elektrivarustuse valdaja vahel sõlmitava lepingu alusel. Peale valmimist jäävad kuni liitumispunktini ulatuvad kaablid elektrivarustuse valdaja omandisse, krundisisesed trassid jäävad kinnisasja omaniku valdusesse. Võimaliku sidevõrgu kaabelliinide ja muude seotud rajatiste projekteerimine ja ehitamine toimub maaüksuse omaniku finantseerimisel ja sidevarustuse ettevõtte vahel sõlmitava lepingu alusel. Peale valmimist jäävad kuni krundi piirini ulatuvad kaablid teenusepakkuja omandisse, krundisisesed trassid jäävad kinnisasja omaniku valdusesse, kui ei ole kokkulepitud teisiti. Vee- ja kanalisatsioonitorustike ning muude seotud rajatiste projekteerimine ja ehitamine toimub huvitatud isiku poolt ja finantseerimisel;

 tehnovõrkude väljaehitamiseks ehituslubade/-teatiste taotlemine;  teede ja tehnovõrkude väljaehitamine, sealhulgas arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad

takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus Ehitusseadustik § 72 lõige 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Ehitustööd toimuvad huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel;

 teedele ja tehnovõrkudele teostusjooniste koostamine;  tehnovõrkudele kasutusloa/-teatise taotlemine;

5. hoonete ja rajatiste rajamine planeeritud kruntidele (projekt, ehitusluba/-teatis, kasutusluba/-teatis):  hoonete ehitusprojekti koostamise aluseks on käesolev detailplaneering, täiendavate projekteerimistingimuste

väljastamise vajalikkuse üle otsustab kohalik omavalitsus;  krundi hoonestuse ehitusprojekti/ehitusprojektide koostamine (sh juurdepääsuteede ja tehnovõrkude parameetrid,

töömahtude ja asukohtade täpne lahendamine) ja kooskõlastamine;  peale projekti koostamist tuleb ehitusprojekt esitada kohalikule omavalitsusele ehitusloa taotlemiseks. Hoonete

püstitamiseks ehituslubade/-teatiste taotlemine kohalikult omavalitsuselt;  hoonestuse püstitamine ja haljastustööd (lahendatakse projekteerimistööde ja ehitustööde käigus).

Kõik ehitusprojektis ette nähtud tööd peavad olema lõppenud enne hoonestusele kasutusloa/-teatise väljastamist;  ehitiste kasutamist lubavate lubade/-teatiste taotlemine kohalikult omavalitsuselt.

Planeeringuga kavandatud tegevuste elluviimisel ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb kahjutekitaja poolt hüvitada Asjaõigusseaduse alusel.