Piirivälja maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu edastamine kooskõlastamiseks
| Dokumendiregister | Päästeamet |
| Viit | 7.2-3.2/742 |
| Registreeritud | 06.02.2025 |
| Sünkroonitud | 07.02.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Ohutusjärelevalve korraldamine |
| Sari | 7.2-3 Päästekeskuste ehitusvaldkonna alane kirjavahetus |
| Toimik | 7.2-3.2 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Kambja Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Kambja Vallavalitsus |
| Vastutaja | Margo Lempu (Lõuna päästekeskus, Ohutusjärelevalve büroo) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Digiallkirjad
Töö nr DP 0401-22
Kambja vald, Lemmatsi küla
PIIRIVÄLJA MAAÜKSUSE JA LÄHIALA
DETAILPLANEERINGU SELETUSKIRI JA JOONISED
Planeeringust huvitatud isik: Jennifer OÜ
Koostaja: Plaan OÜ
Tartu 2023-2024
Piirivälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering
töö nr DP 0401-23
2
Sisukord
1. Sissejuhatus .................................................................................................... 4
1.1. Planeeringust huvitatud isik .......................................................................................... 4
1.2. Planeeringu koostaja ...................................................................................................... 4
1.3. Detailplaneeringu koostamise eesmärk ja andmed planeeringuala kohta ............... 4
1.4. Arvestamisele kuuluvad dokumendid .......................................................................... 5
1.5. Geodeetiline alusplaan ................................................................................................... 5
2. Planeeringuala kontaktvööndi linnaehituslikud seosed .............................. 6
2.1. Vastavus Kambja valla üldplaneeringule ..................................................................... 7
3. Olemasoleva olukorra analüüs ...................................................................... 8
4. Planeerimisettepanek ................................................................................... 10
4.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine ............................................................... 10
4.2. Krundi ehitusõigus ....................................................................................................... 11
4.3. Kruntide hoonestusala piiritlemine ............................................................................. 11
4.4. Tänavate maa-alade piirid, liiklus- ja parkimiskorraldus .......................................... 12
4.5. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted .................................................................... 13
4.6. Ehitistevahelised kujad ................................................................................................ 14
4.7. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad ........................................................................ 14
4.7.1. Veevarustus, sh tuletõrjevesi .......................................................................................... 14
4.7.2. Reoveekanalisatsioon ..................................................................................................... 15
4.7.3. Sademevesi ja maaparandussüsteem ............................................................................ 15
4.7.4. Elektrivarustus, sh välisvalgustus ................................................................................... 16
4.7.5. Soojavarustus ................................................................................................................. 17
4.7.6. Gaasivarustus ................................................................................................................. 17
4.7.7. Sidevarustus ................................................................................................................... 17
4.8. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks ning vajaduse
korral ehitised, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju
hindamine või riskianalüüs ........................................................................................................ 18
4.9. Vajaduse korral ettepanekud kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide
kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks, ettepanekud maa-alade või
üksikobjektide kaitse alla võtmiseks. ....................................................................................... 18
4.10. Arhitektuurinõuded ehitisele ....................................................................................... 18
4.11. Servituutide vajaduse määramine ............................................................................... 19
4.12. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine ........................... 20
4.13. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused
ning nõuded ................................................................................................................................. 20
4.14. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ...................... 20
4.15. Planeeringu rakendamise võimalused ....................................................................... 21
5. Kooskõlastused ja koostöö .......................................................................... 23
Piirivälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering
töö nr DP 0401-23
3
Graafiline osa
Leht 1 “Situatsiooniskeem” M 1:10 000
Leht 2 “Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed” M 1:3000
Leht 3 “Olemasolev olukord” M 1:1000
Leht 4 “Põhijoonis” M 1:1000
Leht 5 „Tehnovõrgud ja maakasutus“ M 1:1000
Leht 6 “Etappide skeem” M 1:1000
Piirivälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering
töö nr DP 0401-23
4
1. Sissejuhatus
1.1. Planeeringust huvitatud isik
Jennifer OÜ
Aadress: Saare vkt 10, Kabina küla Luunja vald Tartumaa 62202
Reg nr: 12881031
Esindaja: Margus Vahtramäe
1.2. Planeeringu koostaja
Plaan OÜ
Aadress: Tamme pst 111, Tartu 50415
Reg nr: 12199722
Maastikuarhitekt-planeerija: Tiina Kuusepuu (Maastikuarhitektuuri MSc, diplomi nr: MB
002238).
1.3. Detailplaneeringu koostamise eesmärk ja andmed
planeeringuala kohta
Detailplaneering on algatatud Jennifer OÜ ettepanekul Kambja Vallavolikogu 21.12.2022. a.
otsusega nr 92. Planeeringu eesmärgiks on kaaluda võimalust 100% maatulundusmaa
sihtotstarbega Piirivälja maaüksuse muutmiseks elamumaa sihtotstarbega krundiks, maaüksuse
jagamiseks elamumaa kruntideks ning ehitusõiguse määramiseks üksikelamute ja abihoonete
projekteerimiseks ja ehitamiseks. Planeeringuga antakse lahendus juurdepääsudele,
parkimiskorraldusele, tehnovõrkudega varustamisele, haljastusele ja heakorrale. Planeeringu
eesmärgid on kooskõlas kehtiva Kambja valla üldplaneeringuga. Planeeringuala pindala on ca 5,5
ha. Andmed planeeringualal asuva krundi koht on toodud tabelis 1.
Tabel 1. Andmed planeeringualal asuva krundi kohta
Aadress Pindala Sihtotstarve
Kambja vald, Lemmatsi küla Piirivälja mü (katastritunnus 28301:001:1063)
53983 m² maatulundusmaa 100%
Detailplaneeringu lähiala hõlmab osaliselt planeeringualaga piirnev Räni-Raudtee tee maa-ala
(katastritunnus: 28301:001:0946; 100% transpordimaa).
Piirivälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering
töö nr DP 0401-23
5
1.4. Arvestamisele kuuluvad dokumendid
Arvestamisele kuuluvad varasemad kehtestatud planeeringud ja muud dokumendid:
• Tartu maakonnaplaneering;
• Kambja Vallavolikogu 13.11.2018 otsus nr 51 „Kambja valla üldplaneeringu kehtestamine
endise Ülenurme valla territooriumi osas“;
• Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne;
• Kambja Vallavolikogu 18.12.2018 määrus nr 47 „Eratee avalikes huvides omandamise ja
avalikuks kasutamiseks määramise kord“;
• Lemmatsi külas asuva Valli maaüksuse detailplaneering (kehtestatud Kambja Vallavalitsuse
01.07.2021 korraldusega nr 3110)
• Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele
esitatavad nõuded
Arvestamisele kuuluvad kehtestatud detailplaneeringud ja muud dokumendid asuvad Kambja
Vallavalitsuse arhiivis.
1.5. Geodeetiline alusplaan
Planeeringu koostamisel on alusplaanina kasutatud Metricus OÜ poolt märtsis 2023 a. koostatud
digitaalselt mõõdistatud maa-ala geodeetilist alusplaani (töö nr 23G9164). Geodeetilise alusplaani
mõõtkava on M 1:500, kõrgussüsteem EH 2000.
Piirivälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering
töö nr DP 0401-23
6
2. Planeeringuala kontaktvööndi linnaehituslikud seosed
Planeeritav ala asub Kambja valla põhjaosas ca 380 m kaugusel Tartu linna piirist jäädes Tartu-
valga raudtee ja Jõhvi-Tartu-Valga maantee nr 3 vahelisele alale. Kontaktvööndi funktsionaalsed
seosed on toodud graafiliselt lehel 2 „Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed“.
Planeeringualale juurdepääs on tagatud Räni-Raudtee teelt, mis ristub loodesuunas ca 420 m
kaugusel Jõhvi-Tartu-Valga teega nr 3. Planeeringualani on kavandatud ka kehtiva Valli
maaüksuse detailplaneeringuga kavandatud perspektiivsed tänavad. Vastavalt Kambja valla
üldplaneeringule ja Ränilinna linnaosa üldplaneeringule on kavandatud Kambja ja Tartu linn
ühendada kogujateega. Vastavalt Põhimaantee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-
Nõo lõigu projektile suletakse kohalik tee 9490148 Räni – Raudtee juurdepääs ning liikluskorraldus
lahendatakse kogujatee baasil. Lähimad bussipeatused asuvad ca 550 m kaugusel Jõhvi-Tartu-
Valga maantee nr 3 ääres mõlemal pool teed (Saariku peatus) ning Tartu linnas ca 1,5 km
kaugusel Roopa ja Kopli tänava ristmiku juures. Räni-Raudtee tee ääres jalgteid/kergliiklusteid
välja ehitatud ei ole, liigutakse tee ääres. Naabruses kehtestatud Valli maaüksuse detailplaneering
näeb ette läbivaid kergliiklusteid, mida saab perspektiivis ühendada Tartu linnaga ning Jõhvi-Tartu-
Valga maantee nr 3 ääres asuva kergliiklusteega. Planeeringuala lähiümbruses on välja kujunenud
tihe teedevõrk, mis tagab head ühendused läheduses asuvate tõmbekeskustega (vt skeem 1.
Asendiskeem).
Skeem 1. Asendiskeem.
Allikas: Maa-amet seisuga 17.04.2023.
Planeeringuala kontaktvööndis paiknevad hoonestamata põllumaad, osadel katastriüksustel
paiknevad talukompleksid. Viimasel ajal on antud piirkonnas ehitustegevus elavnenud ning leiab
mitmeid ehitusjärgus maju. Hoonestatud katastriüksustel paikneb enamasti kuni kolm hoonet
(elamu ja kaks abihoonet), elamud on kahekorruselised. Ühtset ehitusjoont välja kujunenud ei ole,
hooned asuvad ca 5-45 m kaugusel tee punasest joonest.
Planeeringuala
Piirivälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering
töö nr DP 0401-23
7
Planeeringuala piirneb idast ca 7000 m2 pindalaga maatulundusmaa maaüksustega, põhjast Valli
maaüksuse maatulundusmaaga, kuhu on planeeritud ca 1000-1200 m2 pindalaga elamumaa
krundid ning läänest transpordimaaga. Planeeringuala lähiümbruses on olemas juba valmidus
linnalise keskkonna arendamiseks.
Kontaktvööndis domineerivad 1-2 korruselised üksikelamuid, mille juurde kuulub 1-2 abihoonet.
Katusekalded jäävad valdavalt 15°-45° piiresse ning katuse harjad on nii risti kui ka paralleelselt
tänavatega. Välisviimistluses on kasutatud põhiliselt krohvi ja puitlaudist, lisaks fassaadikivi.
Planeeringuala läheduses on olemas vee-, kanalisatsiooni-, gaasi-, side- ja elektriga liitumise
võimalused. Tartu linna lähedus ja kommunikatsioonide olemasolu on soosinud planeeringuala
kontaktvööndis maa-alade arendamist nii elamu- kui ka ärimaaks (vt foto 1). Kambja Valla
üldplaneering näeb ette ümber planeeringuala elamufunktsiooniga tiheasumi moodustamist ning
planeeringuala on jätk kehtestatud Valli maaüksuse planeeringule.
Foto 1. Vaade planeeringualalt Tartu linnale.
2.1. Vastavus Kambja valla üldplaneeringule
Vastavalt Kambja valla üldplaneeringule on planeeringualal Piirivälja maaüksuse maakasutuse
juhtotstarbeks määratud elamumaa (E) ning ala jääb tiheasustusalasse (vt skeem 2. Väljavõte
Kambja valla üldplaneeringust). Planeeringualale läbivalt on üldplaneeringuga kavandatud jalg- ja
jalgrattatee, mille asukohta täpsustatakse detailplaneeringu lahendusega. Detailplaneeringu
lahendus on kooskõlas üldplaneeringuga.
Piirivälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering
töö nr DP 0401-23
8
Skeem 2. Väljavõte Kambja valla üldplaneeringust.
Kambja valla üldplaneering (seletuskirja peatükk 2.4.1) näeb ette, et Kambja Vallavalitsusel on
õigus nõuda 10% vähemalt viie uue üksikelamu krundi planeerimiseks või enam kui 10 korteri või
elamuühikuga uue korterelamu (sh ridaelamu) planeerimiseks, moodustaks avalikult kasutatav
haljasala detailplaneeringu alast ca 10% planeeringualast. Planeeringuga on kavandatud 2
sotsiaalmaa krunti, millest ühe moodustab haljasala, mis on ühenduses varem planeeritud Valli
maaüksuse detailplaneeringuga kehtestatud sotsiaalmaaga. Teine sotsiaalmaa krunt on
kavandatud sotsiaalhoone ehitamise võimalusega haljasala kõrvale.
3. Olemasoleva olukorra analüüs
Piirivälja maaüksuse praegune maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa, krundi pindala on
53983 m². Olemasolev olukord on toodud graafiliselt lehel 3 „Olemasolev olukord“ ning
naabermaaüksuste pindalad ja sihtotstarbed tabelis 2.
Tabel 2. Naabermaaüksuste pindalad ja sihtotstarbed.
Aadress Pindala Sihtotstarve
Kambja vald, Lemmatsi küla, Valli mü (katastritunnus 94901:005:0686)
15,11 ha maatulundusmaa 100%
Kambja vald, Lemmatsi küla, Piirisalu mü (katastritunnus 28301:001:1420)
18282 m² maatulundusmaa 100%
Kambja vald, Lemmatsi küla, Piirinurme mü (katastritunnus 28301:001:1379)
7447 m² maatulundusmaa 100%
Planeeringuala
Piirivälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering
töö nr DP 0401-23
9
Kambja vald, Lemmatsi küla, Nurmelille mü (katastritunnus 28301:001:1378)
7164 m² maatulundusmaa 100%
Kambja vald, Lemmatsi küla, Nurmiku mü (katastritunnus 28301:001:1377)
7006 m² maatulundusmaa 100%
Kambja vald, Lemmatsi küla, Lääne-Nigula mü (katastritunnus 94901:005:1576)
10663 m² elamumaa 100%
Kambja vald, Lemmatsi küla, Põhja-Nigula mü (katastritunnus 94901:005:1577)
9354 m² maatulundusmaa 100%
Kambja vald, Lemmatsi küla, Künni mü (katastritunnus 94901:001:0155)
5002 m² maatulundusmaa 100%
Kambja vald, Lemmatsi küla, Räni-Raudtee tee mü (katastritunnus 28301:001:0946)
799 m² transpordimaa 100%
Planeeringuala on kasutuses põllumaana (vt foto 2). Alal paikneb põllumaa kuivenduseks rajatud
drenaažisüsteem. Olemasolev drenaažkuivendus on rahuldavas olukorras, kaevud vajavad
rekonstrueerimist (vt foto 3). Räni-Raudtee tee maa-alal kulgeb elektrimaakaabel, mille
kaitsevöönd on 1 m kaablist. Transpordimaale ulatub maaparandussüsteemi kollektoreesvoolu
kaitsevöönd 10 m eesvoolu servast. Planeeringuala ei ole hoonestatud.
Foto 2. Vaade planeeringualale loodest kirdesse. Foto 3. Drenaažikollektorkaev ÜK-1.
Olemasolev juurdepääs on tagatud avalikult kasutatavalt Räni-Raudtee kruusateelt.
Maa-ala mikroreljeef on lauge ja loode-kagu-suunalise languga. Maapinna absoluutkõrgused
jäävad vahemikku 66 – 64 m Balti abs. Planeeringualal esinevad leostunud ja leetjad keskmise
raskusega mullad. Maa-ala mullastiku lõimis on liivsavi ja saviliiv kohatiste rähksete ja veeriseliste
tunnustega. Mineraalosa on kaetud peamiselt 0,2-0,4 m paksuse huumusekihiga
Planeeringuala kirdenurka ulatub kitsa ribana III kategooria kaitsealuse liigi Crex crex (rukkirääk)
leiukoht.
Piirivälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering
töö nr DP 0401-23
10
4. Planeerimisettepanek
4.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine
Planeeringualal Piirivälja maaüksus on planeeritud jagada 40-ks krundiks – 34 elamumaa krunti
(pos 1-34), 2 üldkasutatava maa krunti (pos 35-36) ja 4 transpordimaa krunti (pos 37-40), millest
üks krunt olemasoleva kruusakattega tee laienduseks ja kolm krunti sisese teevõrgu tarbeks.
Kruntide asukohad ja pindalad on toodud graafiliselt lehel 4 „Põhijoonis“. Maakasutuse koondtabel
on toodud tabelis 3.
Tabel 3. Maakasutuse koondtabel.
Olemasolev olukord Planeeritud olukord
Aadress Pindala, m2
Maakasutuse sihtotstarve
Positsiooni number
Maakasutuse sihtotstarve
Pindala, m2
POS1 100% elamumaa 1924
POS2 100% elamumaa 1949
POS3 100% elamumaa 1816
POS4 100% elamumaa 1800
POS5 100% elamumaa 1801
POS6 100% elamumaa 1035
POS7 100% elamumaa 1128
POS8 100% elamumaa 1024
POS9 100% elamumaa 1040
Kambja vald POS10 100% elamumaa 1096
Lemmatsi küla POS11 100% elamumaa 1000
Piirivälja mü (28301:001:1063) 53983
100 % Maa- tulundusmaa
POS12 100% elamumaa 1018
POS13 100% elamumaa 1042
POS14 100% elamumaa 1148
POS15 100% elamumaa 1098
POS16 100% elamumaa 1067
POS17 100% elamumaa 1107
POS18 100% elamumaa 1135
POS19 100% elamumaa 1121
POS20 100% elamumaa 1000
POS21 100% elamumaa 1000
POS22 100% elamumaa 1000
POS23 100% elamumaa 1000
POS24 100% elamumaa 1000
POS25 100% elamumaa 1000
POS26 100% elamumaa 1000
POS27 100% elamumaa 1000
POS28 100% elamumaa 1004
POS29 100% elamumaa 1000
POS30 100% elamumaa 1000
POS31 100% elamumaa 1000
POS32 100% elamumaa 1000
Piirivälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering
töö nr DP 0401-23
11
POS33 100% elamumaa 1000
POS34 100% elamumaa 1000
POS35 100% sotsiaalmaa 1144
POS36 100% sotsiaalmaa 4188
POS37 100% transpordimaa 1815
POS38 100% transpordimaa 3743
POS39 100% transpordimaa 1964
POS40 100% transpordimaa 1776
4.2. Krundi ehitusõigus
Planeeringuga määratakse ehitusõigus kaksikelamutele (pos 1-5) ja üksikelamute (pos 6-34) ning
abihoonete ehitamiseks. Lisaks on planeeritud ehitusõigus pos 35 sotsiaalhoonele.
Ehitusõigusega on määratud krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud arv krundil,
hoonete suurim lubatud kõrgus, hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala. Ehitusõigus on
toodud Põhijoonisel tabelina.
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2 hoonet (1 põhihoone + 1 abihoone). Lisaks on lubatud rajada
1 kuni 20 m² suurune hoone. Kõik hooned peavad jääma planeeritud hoonestusala sisse. Krundi
suurim lubatud ehitisealune pindala kaksikelamumaa kruntidel on koos abihoonega kuni 460 m2,
üksikelamumaa kruntidel koos abihoonega kuni 360 m2 ning sotsiaalmaa krundil kuni 350 m2.
Planeeritud hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala sisaldab nii põhihoone kui abihoone(te)
pindalade summat. Hoonete suurim lubatud kõrgus on kuni 8,5 m maapinnast, abihoonel kuni 4,5
m maapinnast.
Ehitise kasutamise otstarvete määramise aluseks on võetud majandus- ja taristuministri
02.06.2015 määrus nr 51 “Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“. Määruse alusel lubatud on
järgmised otstarbed:
Ehitiste kasutamise otstarbed:
Pos 1-5 – kahe korteriga elamu (kood 11210), abihoone (kood 12744);
Pos 6-34 – üksikelamu (kood 11101), abihoone (kood 12744);
Pos 35 – spordi- ja puhkerajatised (kood 24100), meelelahutus-, haridus- tervishoiu- ja muud
avalikud hooned (12600);
Pos 36 – spordi- ja puhkerajatised (kood 24100);
Pos 37-40 – teed (kood 21100).
4.3. Kruntide hoonestusala piiritlemine
Hoonestusalad on seotud krundi piiridega ning toodud skemaatiliselt lehel 4 „Põhijoonis“.
Graafilises osas on hoonestusalad näidatud kruntidel suuremad kui tegelik lubatud suurim
ehitisealune pindala. See võimaldab valida hoone asukohta, arvestades hoonete vahelise vähima
Piirivälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering
töö nr DP 0401-23
12
lubatud kaugusega, milleks on 8 m. Hoonestusala piires on lubatud ka teede, parkla ja haljasala
kavandamine. Väljapoole hoonestusala ja krundipiirile lähemale kui 4 m (hoonete kaugus tänava
poolsest krundi piirist minimaalselt 7 m) on hoonete püstitamine keelatud. Erandina võib lähemale
rajada prügikastide hoiustamiseks mõeldud suletud ruumi, mänguväljaku rajatise, kasvuhoone
eeldusel, et on olemas naaberkinnistu omaniku kirjalik nõusolek ja tagatud tuleohutusnõuded.
4.4. Tänavate maa-alade piirid, liiklus- ja parkimiskorraldus
Planeeritavale alale on juurdepääs tagatud Räni-Raudtee teelt, mis ristub Tartu-Jõhvi-Valga
maanteega nr 3.
Juurdepääs planeeringualale on kavandatud põhimaanteelt nr 3, lõigus km 138,8-139,3 Kõrtsi
mahasõidu kaudu. Vastavalt Põhimaantee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo
lõigu ehituse eskiisprojektile suletakse kohalik tee 9490148 Räni – Raudtee juurdepääs (Kõrtsi
ristmik). Põhimaantee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu ehituse
eskiisprojektile rajatakse kogujatee läbi “Lemmatsi küla Kõrtsi kinnistu ja lähiala detailplaneering“
käsitletava ala. Selleks on moodustatud ka kinnistu Paju tänav (katastritunnus 94901:001:0340).
Planeeringuala sisesed teed on ühendatud naabruses varem kehtestatud Valli maaüksuse
detailplaneeringuga planeeritud teedega. Olemasolevat Räni-Raudtee teed on planeeritud
laiendada (teemaa laius 15,4 m) selliselt, et tee äärde oleks võimalik rajada 3 m laiune
eraldusribaga kergliiklustee ning sõidutee katendi laiusega 6 m. Planeeringuala läbiv tee (pos 38)
on kavandatud jätkata vastavalt koostatud Valli maaüksuse detailplaneeringule ja Laseri ja
Raudtee tänava rekonstrueerimisprojektile (OÜ Keskkonnaprojekt, töö nr 1885). Pos 38 tee
laiuseks on planeeritud 16,5 m, millest 7 m jääb sõidutee katendi alla, 3 m kergliiklustee tarbeks,
mis on võimalik ühendada perspektiivis Tartu linna kergliiklusteede võrguga. Teised
planeeringuala läbivad teed on kavandatud 12 m laiad, 6 m sõiduteega, mille ääres on 2,5 m laiune
jalgtee.
Kruntide väljasõitude asukohad täpsustatakse projekteerimise käigus. Kõik tänavad on
kavandatud kahesuunalistena. Pos 38 kergliiklustee ja sõidutee vahelisele haljasalale on
kavandatud puuderivi (puud tuleb istutada vähemalt 2 m kõrgused). Ristmikel ja pööretel tuleb
tagada külgnähtavus.
Parkimine tuleb lahendada kõigil kruntidel krundisiseselt. Igale krundile, mille sihtotstarve on
elamumaa, on ette nähtud 3 parkimiskohta elamuühiku kohta. Hoonete projekteerimise käigus
tuleb lahendada ka parkimine vastavalt kehtivale parkimisnormatiivile.
Kavandavate teede täpsed liiklusrajatiste mõõdud (sh elementide laiused) ja kõrgusarvud leitakse
projekteerimise käigus. Olemasolevate teede rekonstrueerimisel tuleb arvestada olemasolevate
mahasõitude kõrgustega selliselt, et mahasõit kinnistule oleks võimalik.
Piirivälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering
töö nr DP 0401-23
13
Teedelt tulev sademevesi suunatakse tee äärde planeeritud nõvasse. Nõva põhja on planeeritud
drenaaži torustik.
Teemaale on lubatud rajada alajaamu. Alajaamade täpne asukoht selgub elektrivõru
projekteerimise käigus.
Sõiduteede laiused ja tee elemendid on toodud joonisel „Tehnovõrgud"
4.5. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted
Planeeringuala on valdavalt lage põllumaa, ala idaosas kraavi äär on võsastunud. Kraavi
puhastamisel ette jäävad puud likvideeritakse.
Täiendava haljastuse võimalik asukoht on toodud graafilises osas. Elamualal ja sotsiaalmaal
krundist 30% peab olema haljastatud, sellest 10% kõrghaljastatud. Kohustusliku kõrghaljastusena
on planeeritud pos 38 kergliiklustee ja sõidutee vahelisele haljasalale puuderivi. Puud peavad
istutamise hetkel olema elujõulised ja vähemalt 2 m kõrgused. Täpne puude liigiline sobivus
pannakse paika teeprojektiga.
Pos 35-36 on planeeritud sotsiaalmaa (moodustab ca 10 % planeeritavast alast). Pos 35 on jäetud
sotsiaalhoone rajamise võimalus. Pos 36 on planeeritud haljasalaks, kuhu tuleb rajada terviserajad
selliselt, et need oleks ühendatud kehtestatud Valli planeeringuga kavandatud radadega.
Terviseraja äärde on kavandatud erinevad välispordiväljaku rajatised. Pos 36 on kavandatud
kompaktne mänguväljak lastele, mis sisaldab ronilat ning erinevaid tasakaalu- ja
tervisespordivahendeid. Haljasalale tuleb rajada mitmerindeline haljastus (puud, põõsad).
Mänguväljakul puude ja põõsaste täpne asukoht tuleb leida projekteerimise käigus ning haljasala
jätmine lagedaks murualaks ei ole lubatud.
Elamumaade kruntide piirete kõrgus tänavapoolsel küljel mitte üle 1,2 m, teistel külgedel
maksimaalselt kuni 1,5 m (keelatud on läbipaistmatud piirded (aia pinnast minimaalselt 25% peab
olema läbipaistev). Sotsiaalmaa pos 35 ümber on lubatud rajada piire vastavalt elamumaa kruntide
nõuetele. Sotsiaalmaa pos 36 ei ole planeeritud piirata.
Vertikaalplaneerimisega suunatakse sademeveed ehitatavatest hoonetest ja teedest eemale.
Parklatele ja tänavatele on planeeritud sajuveekanalisatsiooni võimalus ja nõvad. Krundisisesed
parklad ja teed võib rajada ka vett läbilaskvatest materjalidest, näiteks sõelmed või tänavakivid.
Krundi täpsem maapinna vertikaalplaneerimise lahendus anda hoone ehitusprojekti asendiplaanil.
Suuremahuline maapinna kõrguste muutmine ja järsud üleminekud planeeritud kruntidel on
keelatud. Krundil peab olema selline vertikaalplaneering, et krundilt tulenevat sademe- ja
lumesulamisvett ei juhitaks naaberkruntidele.
Piirivälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering
töö nr DP 0401-23
14
4.6. Ehitistevahelised kujad
Ehitistevahelised kujad on lahendatud vastavalt Vabariigi Valitsuse 2017 aasta 13. märtsi
määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”. Kui hoonete vahelise kuja laius on alla
8 meetri, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike (tulemüür, tuletõkkesein) või muude
abinõudega. Planeeritud uute hoonete vähimaks tuleohutusklassiks on TP-3.
4.7. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad
Planeeritaval alal ei ole liitumist ühegi tehnovõrguga. Alal asub drenaažisüsteem. Tehnovõrkude
ja -rajatiste asukohad on toodud lehel 5 „ Tehnovõrgud“. Planeeringuala kõrval asuvale Valli
maaüksusele on koostatud „Piiri maaparandusehitise rekonstrueerimise projekti uurimistööde
aruanne“ millega kohaselt suunatakse kõik naaberalade põllumaade kuivendusveed kraavi.
4.7.1. Veevarustus, sh tuletõrjevesi
Veevarustuse planeerimiseks on võetud tehnilised tingimused Tartu Veevärk AS-lt (nr 23ARE-2-
DT-9)
Arvutusliku veetarbe aluseks on võetud keskmiseks leibkonna suuruseks 2,54 inimest. Arvutuslik
veetarve on ca 102 m3 ööpäevas.
Veevarustus on lahendatud ühisveevõrgu baasil. Kõigile planeeritavatele kruntidele on
kavandatud veevarustus sõidutee äärde jääva maa-ala alla kavandatud veetorustikust.
Detailplaneeringuala kruntide veega varustamiseks kavandatud liitumine ühelt poolt Räni-Raudtee
tee T1 olemasoleva veetoruga De 160 (Paju 1, Lemmatsi kinnistu kohal) ning teiselt poolt Valli
detailplaneeringus jätkatavatest veetorudest. Planeeringus on arvestatud Altren Projekt OÜ poolt
Valli maaüksusele projekteeritud veetorudega.
Veetorustiku projekteerimiseks tuleb võtta tehnilised tingimused piirkonna ühisveevärgi haldajalt,
arvestada tuletõrje nõuetest tulenevaid tingimusi.
Veetorustiku magistraalliinidele on kavandatud hüdrantide ligikaudsed asukohad, hüdrantide
täpsed asukohad ja tüübid täpsustatakse projekteerimise käigus.
Piirivälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering
töö nr DP 0401-23
15
4.7.2. Reoveekanalisatsioon
Reoveekanalisatsiooni planeerimiseks on võetud tehnilised tingimused Tartu Veevärk AS-lt (nr
23ARE-2-DT-9).
Arvutusliku reoveehulga aluseks on võetud keskmiseks leibkonna suuruseks 2,54 inimest.
Arvutuslik reoveehulk on ca 102 m3 ööpäevas.
Reoveelahendus on kavandatud ühiskanalisatsioonivõrgu baasil. Planeeringuala kruntide reovee
eesvooluna on ette nähtud Altren Projekt töös projekteeritud Valli mü reoveekanalisatsioonitorustik
De 250. Reoveed on kavandatud isevoolselt suunata Valli maaüksuse planeeringualale varem
planeeritud reoveekanalisatsiooni torustikku ning sealt edasi Valli maaüksuse lõunaossa
kavandatud reoveepumplasse. Kavandatud pumplast tuleb reovesi pumbata läbi survetorustiku
Tartu linna ühiskanalisatsioonitorustikku.
4.7.3. Sademevesi ja maaparandussüsteem
Sademeveekanalisatsiooni planeerimiseks on võetud tehnilised tingimused Tartu Veevärk AS-lt
(nr 23ARE-2-DT-9).
Planeeringualal asub olemasolev drenaažisüsteem. Drenaažisüsteemi eesmärgiks on olnud
eelnevalt põllumajanduslik kuivendus. Drenaažitorude asukoht graafilises osas on märgitud
maaparanduskaartite alusel, mistõttu nende asukoht ei ole täpne. Olemasolev
maaparandussüsteem Piirivälja maaüksusel on planeeritud likvideerida ja dreeniveed juhtida tee
äärde planeeritud kollektoritesse. Naaberalade põllumaade kuivendusvõrk peab jääma toimima ja
seega on planeeritud põllumaade kuivendusveed kokku koguda Piirivälja maaüksuse piiril ning
suunata idaküljel asuvasse kraavi. Piirivälja kinnistul asuv kollektorkaev ÜK-1 jääb töösse ning
edasise projekteerimise käigus tuleb hinnata kaevu seisukorda ning projekteerida toimiv lahendus.
Vajadusel tuleb kaev rekonstrueerida (puhastada setetest, lisada kaas, asendada vajunud torud
jne).
Planeeritud teedelt ja kruntidelt kokku kogutav sademevesi on planeeritud juhtida sõidutee äärde
planeeritud sademeveetorustikku, mis vastavalt maapinna kallet arvestades suubub Valli
maaüksusele planeeritud sademeveekanalisatsiooni torustikku ja sealt edasi planeeritud tiiki.
Tiigist suunatakse vesi ülepumpamise teel Tartu linna sademeveekanalisatsiooni. Lahendus
arvestab Altern Projekt OÜ poolt koostatud torustiku tööprojekti sisuga (töö nr VK1752).
Sademe- ja drenaaživee juhtimine reoveekanalisatsioonitorustikku on keelatud.
Sademevee säästliku käitlemise eesmärgil tuleb planeeringualal vähendada ärajuhtimist ehk
kanaliseerimist vajavat sademeveehulka, mistõttu on oluline sademevee käitlemise
lokaliseerimine. Lokaalselt on võimalik maksimaalses mahus immutada elamukruntidel katustelt ja
Piirivälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering
töö nr DP 0401-23
16
vett mitte läbilaskvalt pinnaselt kogutud vesi murualale. Kobas AS poolt koostatud juhendmaterjali
järgi („Sademevee säästliku käitlemise põhimõtted Tartu linnas“, töö nr 2018-004) võiksid
sademevee käitlemislahendused olla eelistuse järjekorras järgmised:
• Osaline sademevee immutamine alal, kus see tekib;
• Sademevee äravoolu aeglustamine (viibeaja pikendamine) enne selle ära juhtimist;
• Sademevee tõkestamine viivitava immutussüsteemiga, nt kraavide, lohkude jms kaudu,
kus vesi saab imbuda pinnasesse. Seda takistab taimestik ja vesi saab aurustuda;
• Kui kraavide abil ei saa vett edasi juhtida, siis juhitakse vesi edasi toruga, rakendades
vajadusel enne suublasse juhtumist aeglustust (tiigid);
• Kui eelnevaid lahendusi pole võimalik rakendada, siis viimasena suunata sademevesi
lahkvoolsesse ühiskanalisatsioonivõrku.
Kraavidesse või pinnasesse juhitav sademevesi peab vastama Eesti Vabariigi seadusandlusega
kehtestatud nõuetele.
4.7.4. Elektrivarustus, sh välisvalgustus
Elektrivarustuse planeerimiseks on võetud tehnilised tingimused Elektrilevi OÜ-lt (nr 441483).
Detailplaneeringu alal on kavandatud uus komplektalajaam. Alajaama asukoht on ette nähtud
võimalikult koormuskeskme lähedusse, planeeritava tee äärde. Täpne alajaamade asukoht
pannakse paika projekteerimise käigus. Alajaama teenindamiseks peab jääma ööpäevaringne
vaba juurdepääs. Uue alajaamade toide on planeeritud 10 kV maakaabelliiniga AJ9806 (Paju tn 2,
Lemmatsi küla) ja Siimu AJ(Siimu kinnistu, Lemmatsi küla) alajaamadest.
Kõigile planeeritavatele kruntidele on planeeritud elektriühendus maakaabliga. Kruntide piiridele
paigaldatakse liitumiskilp, millest veetakse kaablid hoonestusalani. Võimalusel tuleb ette üks kilp
vähemalt kahe krundi peale. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad.
Kõikide planeeritavate teede äärde on ette nähtud perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite
koridorid. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele.
Avalikult kasutatavate teede äärde on kavandatud välisvalgustus. Välisvalgustuse toide on
kavandatud planeeritud alajaamast.
Piirivälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering
töö nr DP 0401-23
17
4.7.5. Soojavarustus
Soojavarustus lahendatakse individuaalkütte baasil. Võimalikud kütteallikad on elektri-,
soojuspump-, gaasi-, tahkeküte ja päikesepaneelid (põhihoonel). Maakütte rajamine on lubatud
kui projekt saab positiivse kooskõlastuse kohalikult omavalitsuselt. Keelatud on kasutada
märkimisväärselt jääkaineid lendu laskvaid kütteliike nagu raskeõlid ja kivisüsi.
Maaküttekontuuri ei ole lubatud paigaldada juurdepääsutee alla ja tehnovõrkude kaitsevööndisse.
Hoonetele paigaldatavad ventilatsiooni- ja soojuspumbad ei tohi häirida naaberelanikke (müra) ja
need ei tohi paikneda krundi tänavapoolses hoone osas. Lahenduse väljatöötamisel arvestada
tänapäevaste innovatiivsete võimaluste ja keskkonnasäästlike lahendustega.
Maasoojussüsteemi planeerimisel ja projekteerimisel tuleb tagada minimaalsed kaugused:
• soojusvaia kaugus kinnistu piirist 10 m. Seda kauguse piirangut võib vähendada 5 meetrini
piirinaabri nõusolekul. Kinnistu piires oleva soojuspuuraukude grupi puuraukude vahekaugused
määratakse vastava arvutuse teel.
• horisontaalse soojuskontuuri kaugus kinnistu piirist 2 m.
• soojusvaia kaugus maa-alustest torustikest ja kaabelliinidest vastavalt nende kaitsevööndile.
• 20 m naaberkinnistu soojuspuuraugust või –vaiast.
• 10 m hooldusalaga puurkaevuni või salvkaevuni, kui kaev on samal kinnistul ja kuulub
soojussüsteemi omanikule.
• 20 m hooldusalaga naaberkinnistu puurkaevu või salvkaevuni.
4.7.6. Gaasivarustus
Planeeringuala on võimalik liita gaasivõrguga. Gaasilahendus on kavandatud Valli maaüksuse
planeeringuga planeeritud gaasi regulaatorkapist, milleni toide on planeeritud alates Tartu linnas
Laseri tn T13 asuvast gaasitorustikust B-kategooria torustikuga.
4.7.7. Sidevarustus
Sidevarustuse planeerimiseks on võetud tehnilised tingimused Telia Eesti AS-lt (nr 37636853).
Kõigile planeeritavatele kruntidele on kavandatud telekommunikatsiooniühendus. Liitumispunk
asub Riia mnt 223 kinnistu piiril kaevust F08S40_K12. Ühendus sidekaevust F08S40_K12
planeeringuala keskmesse kavandatud sidekaevu on planeeritud 100 mm sidekanaliga või 4-
avalise multitoruga. Täpne lahendus määratakse koostatava sideprojektiga. Kogu rajatav
sidekanal peab olema elektriliselt tuvastatav.
Piirivälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering
töö nr DP 0401-23
18
4.8. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava
elluviimiseks ning vajaduse korral ehitised, mille ehitusprojekti
koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine või
riskianalüüs
Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte, samuti
ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi.
Jäätmemajandus lahendatakse vastavalt kehtivatele normatiividele ja seadusandlikele aktidele.
Prügikonteinerite tarbeks tuleb rajada soovitavalt varikatused. Kõik ohtlikud jäätmed tuleb koguda
vastavalt kehtivatele eeskirjadele. Olmejäätmete äravedu tuleb korraldada jäätmekäitlusluba
omavate ettevõtete kaudu.
Veekogusse või pinnasesse juhitav vesi peab vastama veekogusse või pinnasesse juhitava
heitvee kohta esitatavatele nõuetele. Vajadusel tuleb kasutada õlipüüdureid.
Ehitised, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine või
riskianalüüs, puuduvad.
4.9. Vajaduse korral ettepanekud kaitse alla võetud maa-alade
ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või
lõpetamiseks, ettepanekud maa-alade või üksikobjektide kaitse
alla võtmiseks.
Planeeringuala kirdenurka ulatub kitsa ribana III kategooria kaitsealuse liigi Crex crex (rukkirääk)
leiukoht. Kaisealusel liigi leiukoht ulatub ainult kitsa servaga Piirivälja maaüksusele, põhimaht
jääb naabruses asuvale Valli maaüksusele. Valli maaüksusel kehtib detialplaneering, mis
näeb ette elamukruntide moodustamist. Seega sealne rukkiräägu leiukoht peale varem
kehtestatud planeeringuala realiseerimist ei jää toimima.
4.10. Arhitektuurinõuded ehitisele
Hooned peavad sobima ümbritsevasse keskkonda. Planeeritavate hoonete arhitektuur peab
olema kaasaegne ja kõrgetasemeline. Katusekattematerjalid ja hoone välisviimistlusmaterjalid
peavad sobima hoone arhitektuurilahendusega ja välisilmega. Põhihoone ja abihooned peavad
omavahel harmoneeruma. Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja
üldtunnustatud linnaehituslike põhimõtete järgi.
Piirivälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering
töö nr DP 0401-23
19
Arhitektuurinõuded ehitisele on järgmised:
• Lubatud korruselisus ja kõrgus maapinnast: põhihoonel kuni kaks korrust (teine korrus katuse
alune) ja 8,5 m; abihoonel üks korrus ja 4,5 m.
• Katusekalded: 0-35 kraadi (hooned tuleb tsoneerida gruppidesse ning määrata katusekalde
vahemikuks 15 kraadi nt 10-25 kraadi või 20-35 kraadi). Kõrvalmahtudel on lubatud 0-10
kraadi;
• Katuse tüüp: viilkatus, kaldkatus, kelpkatus (sh poolkelpkatus) ja lamekatus.
• Katusekattematerjal: katuseplekk, katusekivi, rullmaterjal (kivi imitatsiooniga- ja trapetsplekk
ei ole lubatud).
• Katusekalde suund:
o Põhihoonel: hoone põhiosal - risti või paralleelne sissesõitu tänavaga. Vintskapi ja
varikatuse katusekalde suund võib erineda hoone põhiosa suunast;
o Abihoonel: katusekalde suund ei ole planeeringuga määratud.
• Välisviimistluse materjalid: krohv, klaas, puit, betoon. Keelatud on imiteerivad materjalid ning
palk välisviimistlusena.
• Piirded: tänavapoolsel küljel mitte üle 1,2 m, teistel külgedel maksimaalselt kuni 1,5 m
kõrgused. Lubatud nii horisontaal- või vertikaallaudisest. Keelatud on läbipaistmatud piirded
(aia pinnast min 25% peab olema läbipaistev). Piirde asemel lubatud ka hekk, mis rajatakse
piirist sissepoole.
• Kohustuslik ehitusjoon: 7 m tänava punasest joonest , va paarismajad ning pos 7 ja 10. Nurga
kruntidel võib ehitusjoonen järgida ühe tee punast joont.
• Hoonete minimaalne tulepüsivusklass: TP3.
4.11. Servituutide vajaduse määramine
Servituudi vajaduse määramise ulatus on toodud lehel 5 „Tehnovõrgud“ ning kirjeldus tabelis 4.
Tabel 4. Servituutide määramise vajadus
Teeniv kinnisasi Valdav kinnisasi/isik Servituudi sisu
Pos 1-5 Pos 29-31 Pos 35-36
Tehnovõrgu valdaja
Kinnistu omanik on kohustatud taluma tema kinnistut läbivat drenaažikollektortoru
Pos 7 Tehnovõrgu valdaja
Kinnistu omanik on kohustatud taluma tema kinnistut läbivat vee-, reoveekanalisatsiooni- ja sademeveekanalisatsioonitoru
Pos 10 Tehnovõrgu valdaja
Kinnistu omanik on kohustatud taluma tema kinnistut läbivat gaasitoru, side- ja elektrikaablit
Pos 36 Tehnovõrgu valdaja Kambja Vallavalitsus
Kinnistu omanik on kohustatud taluma tema kinnistut läbivat maaparandussüsteemi kraavi
Pos 7 ja 10 Pos 7 ja 10 Kambja Vallavalitsus
Kinnistu omanik on kohustatud taluma tema kinnistut läbivat juurdepääsuteed
Piirivälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering
töö nr DP 0401-23
20
4.12. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste
seadmine
Käesoleva peatüki koostamise aluseks on Eesti standard EVS 809-1:2002. Järgnevalt on tehtud
kokkuvõte antud piirkonna kuritegevuse riske vähendavatest tingimustest.
Kuritegevuse riske vähendavad:
• selgelt eristatav juurdepääs, valduse sissepääsude arvu piiramine;
• atraktiivne maastikukujundus ja arhitektuur;
• hoonete vaheline nähtavus, hea jälgitavus;
• korrashoid;
• lukustatud sisenemisruumid;
• tugevad ukse- ja aknaraamid, uksed, aknad, lukud, klaasid;
• korrashoid;
• süttimatust materjalist suletavate prügianumate kasutamine, süttiva prügi kiire
eemaldamine.
Krundi valdajatel on soovitav hoone projekteerimisel ja hilisemal rajamisel arvestada eelpool
tooduga.
4.13. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad
kinnisomandi kitsendused ning nõuded
Planeeringuala omaniku või haldaja tegevust kitsendatakse planeeringualal paiknevate
tehnovõrkude kaitsevööndis, mis maa-alustel kommunikatsioonidel on kuni 2 m mõlemale poole
toru või kaabli telge.
Tee kaitseks, teehoiu korraldamiseks, liiklusohutuse tagamiseks ning teelt lähtuvate
keskkonnakahjulike ja inimesele ohtlike mõjude vähendamiseks on läänes asuval Räni - Raudteel
vallatee olemasolev tee kaitsevööndi laius 20 meetrit sõidutee servast.
4.14. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike
kahjude hüvitaja
Planeeringu kehtestamisega kaasnevad võimalikud kahjud, mida tekitatakse kolmandatele
osapooltele, katab krundi igakordne omanik. Tuleb tagada, et rajatavad hooned ei kahjustaks
naaberkruntide kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega kasutamise
käigus. Võimalikud ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb kahju tekitajal hüvitada.
Piirivälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering
töö nr DP 0401-23
21
4.15. Planeeringu rakendamise võimalused
Planeeringualal edaspidi koostatavad ehituslikud- ja tehnilised projektid peavad vastama Eesti
Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale. Käesolev
detailplaneering on aluseks uute hoonete ja teiste planeeringualasse jäävate ehitiste
projekteerimiseks – ehitamiseks. Planeeringu rakendamiseks sõlmitakse enne detailplaneeringu
kehtestamist planeeritava ala kinnisasja omaniku ja Kambja valla vahel planeeringu elluviimise
võimalusi garanteeriv leping. Planeeringu elluviimine toimub vastavalt lepingule ja arendaja
täpsemad kohustused on sätestatud lepingus.
Esimene tegevus – katastriüksusteks jagamine.
Teine tegevus – kogu ala taristu läbiprojekteerimine (tehnovõrgud ja teed) ja ehitusload tervikult
kõikidele võrkudele ja teedele. Taristu kasutuslube on võimalik taotleda osade kaupa
(osakasutusload).
Kolmas tegevus – vastava etapi välja ehitamine.
Enne ei väljastata ehituslubasid hoonetele kui on välja ehitatud planeeringujärgsed avalikku
kasutusse ettenähtud juurdepääsuteed, tehnovõrgud ja –rajatised. Servituutide planeerimise
korral tuleb ennem ehituslubade väljastamist servituudid kanda kinnistusraamatus.
Planeeringuala on jagatud 3-ks etapiks (etapi ulatus on toodud joonisel 6):
etapp 1 – elamumaa pos 4-5, 19, 24-34, sotsiaalmaa pos 36 mänguväljak, haljastus ja jalgteed.
Pos 35 sotsiaalhooned võib rajada esimeses etapis kui vajadus tekib. Senikaua kui sotsiaalmaa
on hoonestamata tuleb ala hoida korrastatud haljasalana. Pos 38 juurdepääsutee ning Räni-
Raudtee tee laiendus koos kergliiklusteega (pos 37). Tehnovõrkudega liitumine sõltub Valli dp
realiseerimisest, seega enne I etapi elamute ehitamist peab olema välja ehitatud elektri-, vee-,
reovee- ja sademevee liitumispunktid krundipiirini. Koos tehnovõrkude liitumispunktide
väljaehitamisega tuleb rajada drenaažisüsteem, et vältida lõhutud maaparandussüsteemist
tekkivaid uputusi naaberkruntidel.
etapp 2 – elamumaa pos 2-3, 7-10, 13-18, 20-23, transpordimaa pos 39-40. Enne ehitustegevuse
algust tuleb välja ehitada tehnovõrkude liitumispunktid krundipiirini.
etapp 3 – elamumaa pos 1, 6, 11-12 eeldusel, et välja on arendatud Valli detailplaneeringuga
planeeritud tänavad. Enne ehitustegevuse algust tuleb välja ehitada tehnovõrkude liitumispunktid
krundipiirini.
Etapp loetakse lõppenuks, kui on välja ehitatud planeeringujärgsed tehnovõrgud selliselt, et on
tagatud tehnovõrkude ühendused alates liitumispunktist, istutatud kohustuslik kõrghaljastus, teed
ja kruntidele mahasõidud on kõvakattel ning avalikult kasutatavad tee maa-alad on üle antud
tasuta Kambja vallale. Kõik etapid võib ehitada ka korraga või muuta järjekorda.
Piirivälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering
töö nr DP 0401-23
22
Kui planeeringuala realiseerimist ei ole alustatud 5 aasta jooksul peale detailplaneeringu
kehtestamist, on kohalikul omavalitsusel (Kambja Vallavolikogul) õigus tunnistada koostatud
detailplaneering kehtetuks.
Piirivälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering
töö nr DP 0401-23
23
5. Kooskõlastused ja koostöö
Tabel 5. Kooskõlastuste kokkuvõte ametkondade ja asutustega
Asutus/aadress Kuupäev Koostöö tulemus Koostöö tegija
Telia Eesti AS, Endla 16, 15033 Tallinn
18.07.2023 KOOSKÕLASTATUD Kooskõlastuse nr 38088626
Kaino Ütt-Ütti Telia Eesti AS volitatud esindaja Kaino
Elektrilevi OÜ, Kadaka tee 63, 12915 Tallinn
19.07.2023 KOOSKÕLASTATUD Kooskõlastuse nr 1048208032 Kooskõlastuse tingimus: tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.
Enn Truuts Elektrilevi OÜ volitatud esindaja
AS Tartu Veevärk, Tähe 118, Tartu
11.09.2023 ÜLE VAADATUD Üle vaatamise nr 23ARE-3-DP-15
Peeter Pindma Arendusjuht
Adven Eesti AS, Kassi 13, Tallinn
Päästeamet Lõuna Päästekeskus, Jaama 207, Tartu
Keskkonnaamet Roheline 64, Pärnu
Digiallkirjad
Pargi 2 Ülenurme alevik Kambja vald 61714 TARTUMAA
e-post [email protected] tel 750 2600 registrikood 77000275
SEB Pank EE791010102034606009
Swedbank EE592200221068464111
KAMBJA VALLAVALITSUS
Päästeamet 06.02.2025 nr 6-1/97-4
Detailplaneeringu edastamine kooskõlastamiseks Edastame Teile kooskõlastamiseks Kambja vallas Lemmatsi külas asuva Piirivälja maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu. Planeeringu koostaja on Plaan OÜ. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kätlin Umal-Järvesaar planeerimisspetsialist 5387 6433 [email protected] Lisa: 1. Lemmatsi külas asuva Piirivälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering
Edastame kooskõlastamiseks Lemmatsi külas asuva Piirivälja maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu.
Lugupidamisega
Kätlin Umal-Järvesaar
planeerimisspetsialist
Digiallkirjad
Töö nr DP 0401-22
Kambja vald, Lemmatsi küla
PIIRIVÄLJA MAAÜKSUSE JA LÄHIALA
DETAILPLANEERINGU SELETUSKIRI JA JOONISED
Planeeringust huvitatud isik: Jennifer OÜ
Koostaja: Plaan OÜ
Tartu 2023-2024
Piirivälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering
töö nr DP 0401-23
2
Sisukord
1. Sissejuhatus .................................................................................................... 4
1.1. Planeeringust huvitatud isik .......................................................................................... 4
1.2. Planeeringu koostaja ...................................................................................................... 4
1.3. Detailplaneeringu koostamise eesmärk ja andmed planeeringuala kohta ............... 4
1.4. Arvestamisele kuuluvad dokumendid .......................................................................... 5
1.5. Geodeetiline alusplaan ................................................................................................... 5
2. Planeeringuala kontaktvööndi linnaehituslikud seosed .............................. 6
2.1. Vastavus Kambja valla üldplaneeringule ..................................................................... 7
3. Olemasoleva olukorra analüüs ...................................................................... 8
4. Planeerimisettepanek ................................................................................... 10
4.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine ............................................................... 10
4.2. Krundi ehitusõigus ....................................................................................................... 11
4.3. Kruntide hoonestusala piiritlemine ............................................................................. 11
4.4. Tänavate maa-alade piirid, liiklus- ja parkimiskorraldus .......................................... 12
4.5. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted .................................................................... 13
4.6. Ehitistevahelised kujad ................................................................................................ 14
4.7. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad ........................................................................ 14
4.7.1. Veevarustus, sh tuletõrjevesi .......................................................................................... 14
4.7.2. Reoveekanalisatsioon ..................................................................................................... 15
4.7.3. Sademevesi ja maaparandussüsteem ............................................................................ 15
4.7.4. Elektrivarustus, sh välisvalgustus ................................................................................... 16
4.7.5. Soojavarustus ................................................................................................................. 17
4.7.6. Gaasivarustus ................................................................................................................. 17
4.7.7. Sidevarustus ................................................................................................................... 17
4.8. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks ning vajaduse
korral ehitised, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju
hindamine või riskianalüüs ........................................................................................................ 18
4.9. Vajaduse korral ettepanekud kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide
kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks, ettepanekud maa-alade või
üksikobjektide kaitse alla võtmiseks. ....................................................................................... 18
4.10. Arhitektuurinõuded ehitisele ....................................................................................... 18
4.11. Servituutide vajaduse määramine ............................................................................... 19
4.12. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine ........................... 20
4.13. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused
ning nõuded ................................................................................................................................. 20
4.14. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ...................... 20
4.15. Planeeringu rakendamise võimalused ....................................................................... 21
5. Kooskõlastused ja koostöö .......................................................................... 23
Piirivälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering
töö nr DP 0401-23
3
Graafiline osa
Leht 1 “Situatsiooniskeem” M 1:10 000
Leht 2 “Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed” M 1:3000
Leht 3 “Olemasolev olukord” M 1:1000
Leht 4 “Põhijoonis” M 1:1000
Leht 5 „Tehnovõrgud ja maakasutus“ M 1:1000
Leht 6 “Etappide skeem” M 1:1000
Piirivälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering
töö nr DP 0401-23
4
1. Sissejuhatus
1.1. Planeeringust huvitatud isik
Jennifer OÜ
Aadress: Saare vkt 10, Kabina küla Luunja vald Tartumaa 62202
Reg nr: 12881031
Esindaja: Margus Vahtramäe
1.2. Planeeringu koostaja
Plaan OÜ
Aadress: Tamme pst 111, Tartu 50415
Reg nr: 12199722
Maastikuarhitekt-planeerija: Tiina Kuusepuu (Maastikuarhitektuuri MSc, diplomi nr: MB
002238).
1.3. Detailplaneeringu koostamise eesmärk ja andmed
planeeringuala kohta
Detailplaneering on algatatud Jennifer OÜ ettepanekul Kambja Vallavolikogu 21.12.2022. a.
otsusega nr 92. Planeeringu eesmärgiks on kaaluda võimalust 100% maatulundusmaa
sihtotstarbega Piirivälja maaüksuse muutmiseks elamumaa sihtotstarbega krundiks, maaüksuse
jagamiseks elamumaa kruntideks ning ehitusõiguse määramiseks üksikelamute ja abihoonete
projekteerimiseks ja ehitamiseks. Planeeringuga antakse lahendus juurdepääsudele,
parkimiskorraldusele, tehnovõrkudega varustamisele, haljastusele ja heakorrale. Planeeringu
eesmärgid on kooskõlas kehtiva Kambja valla üldplaneeringuga. Planeeringuala pindala on ca 5,5
ha. Andmed planeeringualal asuva krundi koht on toodud tabelis 1.
Tabel 1. Andmed planeeringualal asuva krundi kohta
Aadress Pindala Sihtotstarve
Kambja vald, Lemmatsi küla Piirivälja mü (katastritunnus 28301:001:1063)
53983 m² maatulundusmaa 100%
Detailplaneeringu lähiala hõlmab osaliselt planeeringualaga piirnev Räni-Raudtee tee maa-ala
(katastritunnus: 28301:001:0946; 100% transpordimaa).
Piirivälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering
töö nr DP 0401-23
5
1.4. Arvestamisele kuuluvad dokumendid
Arvestamisele kuuluvad varasemad kehtestatud planeeringud ja muud dokumendid:
• Tartu maakonnaplaneering;
• Kambja Vallavolikogu 13.11.2018 otsus nr 51 „Kambja valla üldplaneeringu kehtestamine
endise Ülenurme valla territooriumi osas“;
• Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne;
• Kambja Vallavolikogu 18.12.2018 määrus nr 47 „Eratee avalikes huvides omandamise ja
avalikuks kasutamiseks määramise kord“;
• Lemmatsi külas asuva Valli maaüksuse detailplaneering (kehtestatud Kambja Vallavalitsuse
01.07.2021 korraldusega nr 3110)
• Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele
esitatavad nõuded
Arvestamisele kuuluvad kehtestatud detailplaneeringud ja muud dokumendid asuvad Kambja
Vallavalitsuse arhiivis.
1.5. Geodeetiline alusplaan
Planeeringu koostamisel on alusplaanina kasutatud Metricus OÜ poolt märtsis 2023 a. koostatud
digitaalselt mõõdistatud maa-ala geodeetilist alusplaani (töö nr 23G9164). Geodeetilise alusplaani
mõõtkava on M 1:500, kõrgussüsteem EH 2000.
Piirivälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering
töö nr DP 0401-23
6
2. Planeeringuala kontaktvööndi linnaehituslikud seosed
Planeeritav ala asub Kambja valla põhjaosas ca 380 m kaugusel Tartu linna piirist jäädes Tartu-
valga raudtee ja Jõhvi-Tartu-Valga maantee nr 3 vahelisele alale. Kontaktvööndi funktsionaalsed
seosed on toodud graafiliselt lehel 2 „Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed“.
Planeeringualale juurdepääs on tagatud Räni-Raudtee teelt, mis ristub loodesuunas ca 420 m
kaugusel Jõhvi-Tartu-Valga teega nr 3. Planeeringualani on kavandatud ka kehtiva Valli
maaüksuse detailplaneeringuga kavandatud perspektiivsed tänavad. Vastavalt Kambja valla
üldplaneeringule ja Ränilinna linnaosa üldplaneeringule on kavandatud Kambja ja Tartu linn
ühendada kogujateega. Vastavalt Põhimaantee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-
Nõo lõigu projektile suletakse kohalik tee 9490148 Räni – Raudtee juurdepääs ning liikluskorraldus
lahendatakse kogujatee baasil. Lähimad bussipeatused asuvad ca 550 m kaugusel Jõhvi-Tartu-
Valga maantee nr 3 ääres mõlemal pool teed (Saariku peatus) ning Tartu linnas ca 1,5 km
kaugusel Roopa ja Kopli tänava ristmiku juures. Räni-Raudtee tee ääres jalgteid/kergliiklusteid
välja ehitatud ei ole, liigutakse tee ääres. Naabruses kehtestatud Valli maaüksuse detailplaneering
näeb ette läbivaid kergliiklusteid, mida saab perspektiivis ühendada Tartu linnaga ning Jõhvi-Tartu-
Valga maantee nr 3 ääres asuva kergliiklusteega. Planeeringuala lähiümbruses on välja kujunenud
tihe teedevõrk, mis tagab head ühendused läheduses asuvate tõmbekeskustega (vt skeem 1.
Asendiskeem).
Skeem 1. Asendiskeem.
Allikas: Maa-amet seisuga 17.04.2023.
Planeeringuala kontaktvööndis paiknevad hoonestamata põllumaad, osadel katastriüksustel
paiknevad talukompleksid. Viimasel ajal on antud piirkonnas ehitustegevus elavnenud ning leiab
mitmeid ehitusjärgus maju. Hoonestatud katastriüksustel paikneb enamasti kuni kolm hoonet
(elamu ja kaks abihoonet), elamud on kahekorruselised. Ühtset ehitusjoont välja kujunenud ei ole,
hooned asuvad ca 5-45 m kaugusel tee punasest joonest.
Planeeringuala
Piirivälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering
töö nr DP 0401-23
7
Planeeringuala piirneb idast ca 7000 m2 pindalaga maatulundusmaa maaüksustega, põhjast Valli
maaüksuse maatulundusmaaga, kuhu on planeeritud ca 1000-1200 m2 pindalaga elamumaa
krundid ning läänest transpordimaaga. Planeeringuala lähiümbruses on olemas juba valmidus
linnalise keskkonna arendamiseks.
Kontaktvööndis domineerivad 1-2 korruselised üksikelamuid, mille juurde kuulub 1-2 abihoonet.
Katusekalded jäävad valdavalt 15°-45° piiresse ning katuse harjad on nii risti kui ka paralleelselt
tänavatega. Välisviimistluses on kasutatud põhiliselt krohvi ja puitlaudist, lisaks fassaadikivi.
Planeeringuala läheduses on olemas vee-, kanalisatsiooni-, gaasi-, side- ja elektriga liitumise
võimalused. Tartu linna lähedus ja kommunikatsioonide olemasolu on soosinud planeeringuala
kontaktvööndis maa-alade arendamist nii elamu- kui ka ärimaaks (vt foto 1). Kambja Valla
üldplaneering näeb ette ümber planeeringuala elamufunktsiooniga tiheasumi moodustamist ning
planeeringuala on jätk kehtestatud Valli maaüksuse planeeringule.
Foto 1. Vaade planeeringualalt Tartu linnale.
2.1. Vastavus Kambja valla üldplaneeringule
Vastavalt Kambja valla üldplaneeringule on planeeringualal Piirivälja maaüksuse maakasutuse
juhtotstarbeks määratud elamumaa (E) ning ala jääb tiheasustusalasse (vt skeem 2. Väljavõte
Kambja valla üldplaneeringust). Planeeringualale läbivalt on üldplaneeringuga kavandatud jalg- ja
jalgrattatee, mille asukohta täpsustatakse detailplaneeringu lahendusega. Detailplaneeringu
lahendus on kooskõlas üldplaneeringuga.
Piirivälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering
töö nr DP 0401-23
8
Skeem 2. Väljavõte Kambja valla üldplaneeringust.
Kambja valla üldplaneering (seletuskirja peatükk 2.4.1) näeb ette, et Kambja Vallavalitsusel on
õigus nõuda 10% vähemalt viie uue üksikelamu krundi planeerimiseks või enam kui 10 korteri või
elamuühikuga uue korterelamu (sh ridaelamu) planeerimiseks, moodustaks avalikult kasutatav
haljasala detailplaneeringu alast ca 10% planeeringualast. Planeeringuga on kavandatud 2
sotsiaalmaa krunti, millest ühe moodustab haljasala, mis on ühenduses varem planeeritud Valli
maaüksuse detailplaneeringuga kehtestatud sotsiaalmaaga. Teine sotsiaalmaa krunt on
kavandatud sotsiaalhoone ehitamise võimalusega haljasala kõrvale.
3. Olemasoleva olukorra analüüs
Piirivälja maaüksuse praegune maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa, krundi pindala on
53983 m². Olemasolev olukord on toodud graafiliselt lehel 3 „Olemasolev olukord“ ning
naabermaaüksuste pindalad ja sihtotstarbed tabelis 2.
Tabel 2. Naabermaaüksuste pindalad ja sihtotstarbed.
Aadress Pindala Sihtotstarve
Kambja vald, Lemmatsi küla, Valli mü (katastritunnus 94901:005:0686)
15,11 ha maatulundusmaa 100%
Kambja vald, Lemmatsi küla, Piirisalu mü (katastritunnus 28301:001:1420)
18282 m² maatulundusmaa 100%
Kambja vald, Lemmatsi küla, Piirinurme mü (katastritunnus 28301:001:1379)
7447 m² maatulundusmaa 100%
Planeeringuala
Piirivälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering
töö nr DP 0401-23
9
Kambja vald, Lemmatsi küla, Nurmelille mü (katastritunnus 28301:001:1378)
7164 m² maatulundusmaa 100%
Kambja vald, Lemmatsi küla, Nurmiku mü (katastritunnus 28301:001:1377)
7006 m² maatulundusmaa 100%
Kambja vald, Lemmatsi küla, Lääne-Nigula mü (katastritunnus 94901:005:1576)
10663 m² elamumaa 100%
Kambja vald, Lemmatsi küla, Põhja-Nigula mü (katastritunnus 94901:005:1577)
9354 m² maatulundusmaa 100%
Kambja vald, Lemmatsi küla, Künni mü (katastritunnus 94901:001:0155)
5002 m² maatulundusmaa 100%
Kambja vald, Lemmatsi küla, Räni-Raudtee tee mü (katastritunnus 28301:001:0946)
799 m² transpordimaa 100%
Planeeringuala on kasutuses põllumaana (vt foto 2). Alal paikneb põllumaa kuivenduseks rajatud
drenaažisüsteem. Olemasolev drenaažkuivendus on rahuldavas olukorras, kaevud vajavad
rekonstrueerimist (vt foto 3). Räni-Raudtee tee maa-alal kulgeb elektrimaakaabel, mille
kaitsevöönd on 1 m kaablist. Transpordimaale ulatub maaparandussüsteemi kollektoreesvoolu
kaitsevöönd 10 m eesvoolu servast. Planeeringuala ei ole hoonestatud.
Foto 2. Vaade planeeringualale loodest kirdesse. Foto 3. Drenaažikollektorkaev ÜK-1.
Olemasolev juurdepääs on tagatud avalikult kasutatavalt Räni-Raudtee kruusateelt.
Maa-ala mikroreljeef on lauge ja loode-kagu-suunalise languga. Maapinna absoluutkõrgused
jäävad vahemikku 66 – 64 m Balti abs. Planeeringualal esinevad leostunud ja leetjad keskmise
raskusega mullad. Maa-ala mullastiku lõimis on liivsavi ja saviliiv kohatiste rähksete ja veeriseliste
tunnustega. Mineraalosa on kaetud peamiselt 0,2-0,4 m paksuse huumusekihiga
Planeeringuala kirdenurka ulatub kitsa ribana III kategooria kaitsealuse liigi Crex crex (rukkirääk)
leiukoht.
Piirivälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering
töö nr DP 0401-23
10
4. Planeerimisettepanek
4.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine
Planeeringualal Piirivälja maaüksus on planeeritud jagada 40-ks krundiks – 34 elamumaa krunti
(pos 1-34), 2 üldkasutatava maa krunti (pos 35-36) ja 4 transpordimaa krunti (pos 37-40), millest
üks krunt olemasoleva kruusakattega tee laienduseks ja kolm krunti sisese teevõrgu tarbeks.
Kruntide asukohad ja pindalad on toodud graafiliselt lehel 4 „Põhijoonis“. Maakasutuse koondtabel
on toodud tabelis 3.
Tabel 3. Maakasutuse koondtabel.
Olemasolev olukord Planeeritud olukord
Aadress Pindala, m2
Maakasutuse sihtotstarve
Positsiooni number
Maakasutuse sihtotstarve
Pindala, m2
POS1 100% elamumaa 1924
POS2 100% elamumaa 1949
POS3 100% elamumaa 1816
POS4 100% elamumaa 1800
POS5 100% elamumaa 1801
POS6 100% elamumaa 1035
POS7 100% elamumaa 1128
POS8 100% elamumaa 1024
POS9 100% elamumaa 1040
Kambja vald POS10 100% elamumaa 1096
Lemmatsi küla POS11 100% elamumaa 1000
Piirivälja mü (28301:001:1063) 53983
100 % Maa- tulundusmaa
POS12 100% elamumaa 1018
POS13 100% elamumaa 1042
POS14 100% elamumaa 1148
POS15 100% elamumaa 1098
POS16 100% elamumaa 1067
POS17 100% elamumaa 1107
POS18 100% elamumaa 1135
POS19 100% elamumaa 1121
POS20 100% elamumaa 1000
POS21 100% elamumaa 1000
POS22 100% elamumaa 1000
POS23 100% elamumaa 1000
POS24 100% elamumaa 1000
POS25 100% elamumaa 1000
POS26 100% elamumaa 1000
POS27 100% elamumaa 1000
POS28 100% elamumaa 1004
POS29 100% elamumaa 1000
POS30 100% elamumaa 1000
POS31 100% elamumaa 1000
POS32 100% elamumaa 1000
Piirivälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering
töö nr DP 0401-23
11
POS33 100% elamumaa 1000
POS34 100% elamumaa 1000
POS35 100% sotsiaalmaa 1144
POS36 100% sotsiaalmaa 4188
POS37 100% transpordimaa 1815
POS38 100% transpordimaa 3743
POS39 100% transpordimaa 1964
POS40 100% transpordimaa 1776
4.2. Krundi ehitusõigus
Planeeringuga määratakse ehitusõigus kaksikelamutele (pos 1-5) ja üksikelamute (pos 6-34) ning
abihoonete ehitamiseks. Lisaks on planeeritud ehitusõigus pos 35 sotsiaalhoonele.
Ehitusõigusega on määratud krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud arv krundil,
hoonete suurim lubatud kõrgus, hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala. Ehitusõigus on
toodud Põhijoonisel tabelina.
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2 hoonet (1 põhihoone + 1 abihoone). Lisaks on lubatud rajada
1 kuni 20 m² suurune hoone. Kõik hooned peavad jääma planeeritud hoonestusala sisse. Krundi
suurim lubatud ehitisealune pindala kaksikelamumaa kruntidel on koos abihoonega kuni 460 m2,
üksikelamumaa kruntidel koos abihoonega kuni 360 m2 ning sotsiaalmaa krundil kuni 350 m2.
Planeeritud hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala sisaldab nii põhihoone kui abihoone(te)
pindalade summat. Hoonete suurim lubatud kõrgus on kuni 8,5 m maapinnast, abihoonel kuni 4,5
m maapinnast.
Ehitise kasutamise otstarvete määramise aluseks on võetud majandus- ja taristuministri
02.06.2015 määrus nr 51 “Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“. Määruse alusel lubatud on
järgmised otstarbed:
Ehitiste kasutamise otstarbed:
Pos 1-5 – kahe korteriga elamu (kood 11210), abihoone (kood 12744);
Pos 6-34 – üksikelamu (kood 11101), abihoone (kood 12744);
Pos 35 – spordi- ja puhkerajatised (kood 24100), meelelahutus-, haridus- tervishoiu- ja muud
avalikud hooned (12600);
Pos 36 – spordi- ja puhkerajatised (kood 24100);
Pos 37-40 – teed (kood 21100).
4.3. Kruntide hoonestusala piiritlemine
Hoonestusalad on seotud krundi piiridega ning toodud skemaatiliselt lehel 4 „Põhijoonis“.
Graafilises osas on hoonestusalad näidatud kruntidel suuremad kui tegelik lubatud suurim
ehitisealune pindala. See võimaldab valida hoone asukohta, arvestades hoonete vahelise vähima
Piirivälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering
töö nr DP 0401-23
12
lubatud kaugusega, milleks on 8 m. Hoonestusala piires on lubatud ka teede, parkla ja haljasala
kavandamine. Väljapoole hoonestusala ja krundipiirile lähemale kui 4 m (hoonete kaugus tänava
poolsest krundi piirist minimaalselt 7 m) on hoonete püstitamine keelatud. Erandina võib lähemale
rajada prügikastide hoiustamiseks mõeldud suletud ruumi, mänguväljaku rajatise, kasvuhoone
eeldusel, et on olemas naaberkinnistu omaniku kirjalik nõusolek ja tagatud tuleohutusnõuded.
4.4. Tänavate maa-alade piirid, liiklus- ja parkimiskorraldus
Planeeritavale alale on juurdepääs tagatud Räni-Raudtee teelt, mis ristub Tartu-Jõhvi-Valga
maanteega nr 3.
Juurdepääs planeeringualale on kavandatud põhimaanteelt nr 3, lõigus km 138,8-139,3 Kõrtsi
mahasõidu kaudu. Vastavalt Põhimaantee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo
lõigu ehituse eskiisprojektile suletakse kohalik tee 9490148 Räni – Raudtee juurdepääs (Kõrtsi
ristmik). Põhimaantee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu ehituse
eskiisprojektile rajatakse kogujatee läbi “Lemmatsi küla Kõrtsi kinnistu ja lähiala detailplaneering“
käsitletava ala. Selleks on moodustatud ka kinnistu Paju tänav (katastritunnus 94901:001:0340).
Planeeringuala sisesed teed on ühendatud naabruses varem kehtestatud Valli maaüksuse
detailplaneeringuga planeeritud teedega. Olemasolevat Räni-Raudtee teed on planeeritud
laiendada (teemaa laius 15,4 m) selliselt, et tee äärde oleks võimalik rajada 3 m laiune
eraldusribaga kergliiklustee ning sõidutee katendi laiusega 6 m. Planeeringuala läbiv tee (pos 38)
on kavandatud jätkata vastavalt koostatud Valli maaüksuse detailplaneeringule ja Laseri ja
Raudtee tänava rekonstrueerimisprojektile (OÜ Keskkonnaprojekt, töö nr 1885). Pos 38 tee
laiuseks on planeeritud 16,5 m, millest 7 m jääb sõidutee katendi alla, 3 m kergliiklustee tarbeks,
mis on võimalik ühendada perspektiivis Tartu linna kergliiklusteede võrguga. Teised
planeeringuala läbivad teed on kavandatud 12 m laiad, 6 m sõiduteega, mille ääres on 2,5 m laiune
jalgtee.
Kruntide väljasõitude asukohad täpsustatakse projekteerimise käigus. Kõik tänavad on
kavandatud kahesuunalistena. Pos 38 kergliiklustee ja sõidutee vahelisele haljasalale on
kavandatud puuderivi (puud tuleb istutada vähemalt 2 m kõrgused). Ristmikel ja pööretel tuleb
tagada külgnähtavus.
Parkimine tuleb lahendada kõigil kruntidel krundisiseselt. Igale krundile, mille sihtotstarve on
elamumaa, on ette nähtud 3 parkimiskohta elamuühiku kohta. Hoonete projekteerimise käigus
tuleb lahendada ka parkimine vastavalt kehtivale parkimisnormatiivile.
Kavandavate teede täpsed liiklusrajatiste mõõdud (sh elementide laiused) ja kõrgusarvud leitakse
projekteerimise käigus. Olemasolevate teede rekonstrueerimisel tuleb arvestada olemasolevate
mahasõitude kõrgustega selliselt, et mahasõit kinnistule oleks võimalik.
Piirivälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering
töö nr DP 0401-23
13
Teedelt tulev sademevesi suunatakse tee äärde planeeritud nõvasse. Nõva põhja on planeeritud
drenaaži torustik.
Teemaale on lubatud rajada alajaamu. Alajaamade täpne asukoht selgub elektrivõru
projekteerimise käigus.
Sõiduteede laiused ja tee elemendid on toodud joonisel „Tehnovõrgud"
4.5. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted
Planeeringuala on valdavalt lage põllumaa, ala idaosas kraavi äär on võsastunud. Kraavi
puhastamisel ette jäävad puud likvideeritakse.
Täiendava haljastuse võimalik asukoht on toodud graafilises osas. Elamualal ja sotsiaalmaal
krundist 30% peab olema haljastatud, sellest 10% kõrghaljastatud. Kohustusliku kõrghaljastusena
on planeeritud pos 38 kergliiklustee ja sõidutee vahelisele haljasalale puuderivi. Puud peavad
istutamise hetkel olema elujõulised ja vähemalt 2 m kõrgused. Täpne puude liigiline sobivus
pannakse paika teeprojektiga.
Pos 35-36 on planeeritud sotsiaalmaa (moodustab ca 10 % planeeritavast alast). Pos 35 on jäetud
sotsiaalhoone rajamise võimalus. Pos 36 on planeeritud haljasalaks, kuhu tuleb rajada terviserajad
selliselt, et need oleks ühendatud kehtestatud Valli planeeringuga kavandatud radadega.
Terviseraja äärde on kavandatud erinevad välispordiväljaku rajatised. Pos 36 on kavandatud
kompaktne mänguväljak lastele, mis sisaldab ronilat ning erinevaid tasakaalu- ja
tervisespordivahendeid. Haljasalale tuleb rajada mitmerindeline haljastus (puud, põõsad).
Mänguväljakul puude ja põõsaste täpne asukoht tuleb leida projekteerimise käigus ning haljasala
jätmine lagedaks murualaks ei ole lubatud.
Elamumaade kruntide piirete kõrgus tänavapoolsel küljel mitte üle 1,2 m, teistel külgedel
maksimaalselt kuni 1,5 m (keelatud on läbipaistmatud piirded (aia pinnast minimaalselt 25% peab
olema läbipaistev). Sotsiaalmaa pos 35 ümber on lubatud rajada piire vastavalt elamumaa kruntide
nõuetele. Sotsiaalmaa pos 36 ei ole planeeritud piirata.
Vertikaalplaneerimisega suunatakse sademeveed ehitatavatest hoonetest ja teedest eemale.
Parklatele ja tänavatele on planeeritud sajuveekanalisatsiooni võimalus ja nõvad. Krundisisesed
parklad ja teed võib rajada ka vett läbilaskvatest materjalidest, näiteks sõelmed või tänavakivid.
Krundi täpsem maapinna vertikaalplaneerimise lahendus anda hoone ehitusprojekti asendiplaanil.
Suuremahuline maapinna kõrguste muutmine ja järsud üleminekud planeeritud kruntidel on
keelatud. Krundil peab olema selline vertikaalplaneering, et krundilt tulenevat sademe- ja
lumesulamisvett ei juhitaks naaberkruntidele.
Piirivälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering
töö nr DP 0401-23
14
4.6. Ehitistevahelised kujad
Ehitistevahelised kujad on lahendatud vastavalt Vabariigi Valitsuse 2017 aasta 13. märtsi
määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”. Kui hoonete vahelise kuja laius on alla
8 meetri, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike (tulemüür, tuletõkkesein) või muude
abinõudega. Planeeritud uute hoonete vähimaks tuleohutusklassiks on TP-3.
4.7. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad
Planeeritaval alal ei ole liitumist ühegi tehnovõrguga. Alal asub drenaažisüsteem. Tehnovõrkude
ja -rajatiste asukohad on toodud lehel 5 „ Tehnovõrgud“. Planeeringuala kõrval asuvale Valli
maaüksusele on koostatud „Piiri maaparandusehitise rekonstrueerimise projekti uurimistööde
aruanne“ millega kohaselt suunatakse kõik naaberalade põllumaade kuivendusveed kraavi.
4.7.1. Veevarustus, sh tuletõrjevesi
Veevarustuse planeerimiseks on võetud tehnilised tingimused Tartu Veevärk AS-lt (nr 23ARE-2-
DT-9)
Arvutusliku veetarbe aluseks on võetud keskmiseks leibkonna suuruseks 2,54 inimest. Arvutuslik
veetarve on ca 102 m3 ööpäevas.
Veevarustus on lahendatud ühisveevõrgu baasil. Kõigile planeeritavatele kruntidele on
kavandatud veevarustus sõidutee äärde jääva maa-ala alla kavandatud veetorustikust.
Detailplaneeringuala kruntide veega varustamiseks kavandatud liitumine ühelt poolt Räni-Raudtee
tee T1 olemasoleva veetoruga De 160 (Paju 1, Lemmatsi kinnistu kohal) ning teiselt poolt Valli
detailplaneeringus jätkatavatest veetorudest. Planeeringus on arvestatud Altren Projekt OÜ poolt
Valli maaüksusele projekteeritud veetorudega.
Veetorustiku projekteerimiseks tuleb võtta tehnilised tingimused piirkonna ühisveevärgi haldajalt,
arvestada tuletõrje nõuetest tulenevaid tingimusi.
Veetorustiku magistraalliinidele on kavandatud hüdrantide ligikaudsed asukohad, hüdrantide
täpsed asukohad ja tüübid täpsustatakse projekteerimise käigus.
Piirivälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering
töö nr DP 0401-23
15
4.7.2. Reoveekanalisatsioon
Reoveekanalisatsiooni planeerimiseks on võetud tehnilised tingimused Tartu Veevärk AS-lt (nr
23ARE-2-DT-9).
Arvutusliku reoveehulga aluseks on võetud keskmiseks leibkonna suuruseks 2,54 inimest.
Arvutuslik reoveehulk on ca 102 m3 ööpäevas.
Reoveelahendus on kavandatud ühiskanalisatsioonivõrgu baasil. Planeeringuala kruntide reovee
eesvooluna on ette nähtud Altren Projekt töös projekteeritud Valli mü reoveekanalisatsioonitorustik
De 250. Reoveed on kavandatud isevoolselt suunata Valli maaüksuse planeeringualale varem
planeeritud reoveekanalisatsiooni torustikku ning sealt edasi Valli maaüksuse lõunaossa
kavandatud reoveepumplasse. Kavandatud pumplast tuleb reovesi pumbata läbi survetorustiku
Tartu linna ühiskanalisatsioonitorustikku.
4.7.3. Sademevesi ja maaparandussüsteem
Sademeveekanalisatsiooni planeerimiseks on võetud tehnilised tingimused Tartu Veevärk AS-lt
(nr 23ARE-2-DT-9).
Planeeringualal asub olemasolev drenaažisüsteem. Drenaažisüsteemi eesmärgiks on olnud
eelnevalt põllumajanduslik kuivendus. Drenaažitorude asukoht graafilises osas on märgitud
maaparanduskaartite alusel, mistõttu nende asukoht ei ole täpne. Olemasolev
maaparandussüsteem Piirivälja maaüksusel on planeeritud likvideerida ja dreeniveed juhtida tee
äärde planeeritud kollektoritesse. Naaberalade põllumaade kuivendusvõrk peab jääma toimima ja
seega on planeeritud põllumaade kuivendusveed kokku koguda Piirivälja maaüksuse piiril ning
suunata idaküljel asuvasse kraavi. Piirivälja kinnistul asuv kollektorkaev ÜK-1 jääb töösse ning
edasise projekteerimise käigus tuleb hinnata kaevu seisukorda ning projekteerida toimiv lahendus.
Vajadusel tuleb kaev rekonstrueerida (puhastada setetest, lisada kaas, asendada vajunud torud
jne).
Planeeritud teedelt ja kruntidelt kokku kogutav sademevesi on planeeritud juhtida sõidutee äärde
planeeritud sademeveetorustikku, mis vastavalt maapinna kallet arvestades suubub Valli
maaüksusele planeeritud sademeveekanalisatsiooni torustikku ja sealt edasi planeeritud tiiki.
Tiigist suunatakse vesi ülepumpamise teel Tartu linna sademeveekanalisatsiooni. Lahendus
arvestab Altern Projekt OÜ poolt koostatud torustiku tööprojekti sisuga (töö nr VK1752).
Sademe- ja drenaaživee juhtimine reoveekanalisatsioonitorustikku on keelatud.
Sademevee säästliku käitlemise eesmärgil tuleb planeeringualal vähendada ärajuhtimist ehk
kanaliseerimist vajavat sademeveehulka, mistõttu on oluline sademevee käitlemise
lokaliseerimine. Lokaalselt on võimalik maksimaalses mahus immutada elamukruntidel katustelt ja
Piirivälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering
töö nr DP 0401-23
16
vett mitte läbilaskvalt pinnaselt kogutud vesi murualale. Kobas AS poolt koostatud juhendmaterjali
järgi („Sademevee säästliku käitlemise põhimõtted Tartu linnas“, töö nr 2018-004) võiksid
sademevee käitlemislahendused olla eelistuse järjekorras järgmised:
• Osaline sademevee immutamine alal, kus see tekib;
• Sademevee äravoolu aeglustamine (viibeaja pikendamine) enne selle ära juhtimist;
• Sademevee tõkestamine viivitava immutussüsteemiga, nt kraavide, lohkude jms kaudu,
kus vesi saab imbuda pinnasesse. Seda takistab taimestik ja vesi saab aurustuda;
• Kui kraavide abil ei saa vett edasi juhtida, siis juhitakse vesi edasi toruga, rakendades
vajadusel enne suublasse juhtumist aeglustust (tiigid);
• Kui eelnevaid lahendusi pole võimalik rakendada, siis viimasena suunata sademevesi
lahkvoolsesse ühiskanalisatsioonivõrku.
Kraavidesse või pinnasesse juhitav sademevesi peab vastama Eesti Vabariigi seadusandlusega
kehtestatud nõuetele.
4.7.4. Elektrivarustus, sh välisvalgustus
Elektrivarustuse planeerimiseks on võetud tehnilised tingimused Elektrilevi OÜ-lt (nr 441483).
Detailplaneeringu alal on kavandatud uus komplektalajaam. Alajaama asukoht on ette nähtud
võimalikult koormuskeskme lähedusse, planeeritava tee äärde. Täpne alajaamade asukoht
pannakse paika projekteerimise käigus. Alajaama teenindamiseks peab jääma ööpäevaringne
vaba juurdepääs. Uue alajaamade toide on planeeritud 10 kV maakaabelliiniga AJ9806 (Paju tn 2,
Lemmatsi küla) ja Siimu AJ(Siimu kinnistu, Lemmatsi küla) alajaamadest.
Kõigile planeeritavatele kruntidele on planeeritud elektriühendus maakaabliga. Kruntide piiridele
paigaldatakse liitumiskilp, millest veetakse kaablid hoonestusalani. Võimalusel tuleb ette üks kilp
vähemalt kahe krundi peale. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad.
Kõikide planeeritavate teede äärde on ette nähtud perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite
koridorid. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele.
Avalikult kasutatavate teede äärde on kavandatud välisvalgustus. Välisvalgustuse toide on
kavandatud planeeritud alajaamast.
Piirivälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering
töö nr DP 0401-23
17
4.7.5. Soojavarustus
Soojavarustus lahendatakse individuaalkütte baasil. Võimalikud kütteallikad on elektri-,
soojuspump-, gaasi-, tahkeküte ja päikesepaneelid (põhihoonel). Maakütte rajamine on lubatud
kui projekt saab positiivse kooskõlastuse kohalikult omavalitsuselt. Keelatud on kasutada
märkimisväärselt jääkaineid lendu laskvaid kütteliike nagu raskeõlid ja kivisüsi.
Maaküttekontuuri ei ole lubatud paigaldada juurdepääsutee alla ja tehnovõrkude kaitsevööndisse.
Hoonetele paigaldatavad ventilatsiooni- ja soojuspumbad ei tohi häirida naaberelanikke (müra) ja
need ei tohi paikneda krundi tänavapoolses hoone osas. Lahenduse väljatöötamisel arvestada
tänapäevaste innovatiivsete võimaluste ja keskkonnasäästlike lahendustega.
Maasoojussüsteemi planeerimisel ja projekteerimisel tuleb tagada minimaalsed kaugused:
• soojusvaia kaugus kinnistu piirist 10 m. Seda kauguse piirangut võib vähendada 5 meetrini
piirinaabri nõusolekul. Kinnistu piires oleva soojuspuuraukude grupi puuraukude vahekaugused
määratakse vastava arvutuse teel.
• horisontaalse soojuskontuuri kaugus kinnistu piirist 2 m.
• soojusvaia kaugus maa-alustest torustikest ja kaabelliinidest vastavalt nende kaitsevööndile.
• 20 m naaberkinnistu soojuspuuraugust või –vaiast.
• 10 m hooldusalaga puurkaevuni või salvkaevuni, kui kaev on samal kinnistul ja kuulub
soojussüsteemi omanikule.
• 20 m hooldusalaga naaberkinnistu puurkaevu või salvkaevuni.
4.7.6. Gaasivarustus
Planeeringuala on võimalik liita gaasivõrguga. Gaasilahendus on kavandatud Valli maaüksuse
planeeringuga planeeritud gaasi regulaatorkapist, milleni toide on planeeritud alates Tartu linnas
Laseri tn T13 asuvast gaasitorustikust B-kategooria torustikuga.
4.7.7. Sidevarustus
Sidevarustuse planeerimiseks on võetud tehnilised tingimused Telia Eesti AS-lt (nr 37636853).
Kõigile planeeritavatele kruntidele on kavandatud telekommunikatsiooniühendus. Liitumispunk
asub Riia mnt 223 kinnistu piiril kaevust F08S40_K12. Ühendus sidekaevust F08S40_K12
planeeringuala keskmesse kavandatud sidekaevu on planeeritud 100 mm sidekanaliga või 4-
avalise multitoruga. Täpne lahendus määratakse koostatava sideprojektiga. Kogu rajatav
sidekanal peab olema elektriliselt tuvastatav.
Piirivälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering
töö nr DP 0401-23
18
4.8. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava
elluviimiseks ning vajaduse korral ehitised, mille ehitusprojekti
koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine või
riskianalüüs
Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte, samuti
ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi.
Jäätmemajandus lahendatakse vastavalt kehtivatele normatiividele ja seadusandlikele aktidele.
Prügikonteinerite tarbeks tuleb rajada soovitavalt varikatused. Kõik ohtlikud jäätmed tuleb koguda
vastavalt kehtivatele eeskirjadele. Olmejäätmete äravedu tuleb korraldada jäätmekäitlusluba
omavate ettevõtete kaudu.
Veekogusse või pinnasesse juhitav vesi peab vastama veekogusse või pinnasesse juhitava
heitvee kohta esitatavatele nõuetele. Vajadusel tuleb kasutada õlipüüdureid.
Ehitised, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine või
riskianalüüs, puuduvad.
4.9. Vajaduse korral ettepanekud kaitse alla võetud maa-alade
ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või
lõpetamiseks, ettepanekud maa-alade või üksikobjektide kaitse
alla võtmiseks.
Planeeringuala kirdenurka ulatub kitsa ribana III kategooria kaitsealuse liigi Crex crex (rukkirääk)
leiukoht. Kaisealusel liigi leiukoht ulatub ainult kitsa servaga Piirivälja maaüksusele, põhimaht
jääb naabruses asuvale Valli maaüksusele. Valli maaüksusel kehtib detialplaneering, mis
näeb ette elamukruntide moodustamist. Seega sealne rukkiräägu leiukoht peale varem
kehtestatud planeeringuala realiseerimist ei jää toimima.
4.10. Arhitektuurinõuded ehitisele
Hooned peavad sobima ümbritsevasse keskkonda. Planeeritavate hoonete arhitektuur peab
olema kaasaegne ja kõrgetasemeline. Katusekattematerjalid ja hoone välisviimistlusmaterjalid
peavad sobima hoone arhitektuurilahendusega ja välisilmega. Põhihoone ja abihooned peavad
omavahel harmoneeruma. Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja
üldtunnustatud linnaehituslike põhimõtete järgi.
Piirivälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering
töö nr DP 0401-23
19
Arhitektuurinõuded ehitisele on järgmised:
• Lubatud korruselisus ja kõrgus maapinnast: põhihoonel kuni kaks korrust (teine korrus katuse
alune) ja 8,5 m; abihoonel üks korrus ja 4,5 m.
• Katusekalded: 0-35 kraadi (hooned tuleb tsoneerida gruppidesse ning määrata katusekalde
vahemikuks 15 kraadi nt 10-25 kraadi või 20-35 kraadi). Kõrvalmahtudel on lubatud 0-10
kraadi;
• Katuse tüüp: viilkatus, kaldkatus, kelpkatus (sh poolkelpkatus) ja lamekatus.
• Katusekattematerjal: katuseplekk, katusekivi, rullmaterjal (kivi imitatsiooniga- ja trapetsplekk
ei ole lubatud).
• Katusekalde suund:
o Põhihoonel: hoone põhiosal - risti või paralleelne sissesõitu tänavaga. Vintskapi ja
varikatuse katusekalde suund võib erineda hoone põhiosa suunast;
o Abihoonel: katusekalde suund ei ole planeeringuga määratud.
• Välisviimistluse materjalid: krohv, klaas, puit, betoon. Keelatud on imiteerivad materjalid ning
palk välisviimistlusena.
• Piirded: tänavapoolsel küljel mitte üle 1,2 m, teistel külgedel maksimaalselt kuni 1,5 m
kõrgused. Lubatud nii horisontaal- või vertikaallaudisest. Keelatud on läbipaistmatud piirded
(aia pinnast min 25% peab olema läbipaistev). Piirde asemel lubatud ka hekk, mis rajatakse
piirist sissepoole.
• Kohustuslik ehitusjoon: 7 m tänava punasest joonest , va paarismajad ning pos 7 ja 10. Nurga
kruntidel võib ehitusjoonen järgida ühe tee punast joont.
• Hoonete minimaalne tulepüsivusklass: TP3.
4.11. Servituutide vajaduse määramine
Servituudi vajaduse määramise ulatus on toodud lehel 5 „Tehnovõrgud“ ning kirjeldus tabelis 4.
Tabel 4. Servituutide määramise vajadus
Teeniv kinnisasi Valdav kinnisasi/isik Servituudi sisu
Pos 1-5 Pos 29-31 Pos 35-36
Tehnovõrgu valdaja
Kinnistu omanik on kohustatud taluma tema kinnistut läbivat drenaažikollektortoru
Pos 7 Tehnovõrgu valdaja
Kinnistu omanik on kohustatud taluma tema kinnistut läbivat vee-, reoveekanalisatsiooni- ja sademeveekanalisatsioonitoru
Pos 10 Tehnovõrgu valdaja
Kinnistu omanik on kohustatud taluma tema kinnistut läbivat gaasitoru, side- ja elektrikaablit
Pos 36 Tehnovõrgu valdaja Kambja Vallavalitsus
Kinnistu omanik on kohustatud taluma tema kinnistut läbivat maaparandussüsteemi kraavi
Pos 7 ja 10 Pos 7 ja 10 Kambja Vallavalitsus
Kinnistu omanik on kohustatud taluma tema kinnistut läbivat juurdepääsuteed
Piirivälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering
töö nr DP 0401-23
20
4.12. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste
seadmine
Käesoleva peatüki koostamise aluseks on Eesti standard EVS 809-1:2002. Järgnevalt on tehtud
kokkuvõte antud piirkonna kuritegevuse riske vähendavatest tingimustest.
Kuritegevuse riske vähendavad:
• selgelt eristatav juurdepääs, valduse sissepääsude arvu piiramine;
• atraktiivne maastikukujundus ja arhitektuur;
• hoonete vaheline nähtavus, hea jälgitavus;
• korrashoid;
• lukustatud sisenemisruumid;
• tugevad ukse- ja aknaraamid, uksed, aknad, lukud, klaasid;
• korrashoid;
• süttimatust materjalist suletavate prügianumate kasutamine, süttiva prügi kiire
eemaldamine.
Krundi valdajatel on soovitav hoone projekteerimisel ja hilisemal rajamisel arvestada eelpool
tooduga.
4.13. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad
kinnisomandi kitsendused ning nõuded
Planeeringuala omaniku või haldaja tegevust kitsendatakse planeeringualal paiknevate
tehnovõrkude kaitsevööndis, mis maa-alustel kommunikatsioonidel on kuni 2 m mõlemale poole
toru või kaabli telge.
Tee kaitseks, teehoiu korraldamiseks, liiklusohutuse tagamiseks ning teelt lähtuvate
keskkonnakahjulike ja inimesele ohtlike mõjude vähendamiseks on läänes asuval Räni - Raudteel
vallatee olemasolev tee kaitsevööndi laius 20 meetrit sõidutee servast.
4.14. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike
kahjude hüvitaja
Planeeringu kehtestamisega kaasnevad võimalikud kahjud, mida tekitatakse kolmandatele
osapooltele, katab krundi igakordne omanik. Tuleb tagada, et rajatavad hooned ei kahjustaks
naaberkruntide kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega kasutamise
käigus. Võimalikud ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb kahju tekitajal hüvitada.
Piirivälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering
töö nr DP 0401-23
21
4.15. Planeeringu rakendamise võimalused
Planeeringualal edaspidi koostatavad ehituslikud- ja tehnilised projektid peavad vastama Eesti
Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale. Käesolev
detailplaneering on aluseks uute hoonete ja teiste planeeringualasse jäävate ehitiste
projekteerimiseks – ehitamiseks. Planeeringu rakendamiseks sõlmitakse enne detailplaneeringu
kehtestamist planeeritava ala kinnisasja omaniku ja Kambja valla vahel planeeringu elluviimise
võimalusi garanteeriv leping. Planeeringu elluviimine toimub vastavalt lepingule ja arendaja
täpsemad kohustused on sätestatud lepingus.
Esimene tegevus – katastriüksusteks jagamine.
Teine tegevus – kogu ala taristu läbiprojekteerimine (tehnovõrgud ja teed) ja ehitusload tervikult
kõikidele võrkudele ja teedele. Taristu kasutuslube on võimalik taotleda osade kaupa
(osakasutusload).
Kolmas tegevus – vastava etapi välja ehitamine.
Enne ei väljastata ehituslubasid hoonetele kui on välja ehitatud planeeringujärgsed avalikku
kasutusse ettenähtud juurdepääsuteed, tehnovõrgud ja –rajatised. Servituutide planeerimise
korral tuleb ennem ehituslubade väljastamist servituudid kanda kinnistusraamatus.
Planeeringuala on jagatud 3-ks etapiks (etapi ulatus on toodud joonisel 6):
etapp 1 – elamumaa pos 4-5, 19, 24-34, sotsiaalmaa pos 36 mänguväljak, haljastus ja jalgteed.
Pos 35 sotsiaalhooned võib rajada esimeses etapis kui vajadus tekib. Senikaua kui sotsiaalmaa
on hoonestamata tuleb ala hoida korrastatud haljasalana. Pos 38 juurdepääsutee ning Räni-
Raudtee tee laiendus koos kergliiklusteega (pos 37). Tehnovõrkudega liitumine sõltub Valli dp
realiseerimisest, seega enne I etapi elamute ehitamist peab olema välja ehitatud elektri-, vee-,
reovee- ja sademevee liitumispunktid krundipiirini. Koos tehnovõrkude liitumispunktide
väljaehitamisega tuleb rajada drenaažisüsteem, et vältida lõhutud maaparandussüsteemist
tekkivaid uputusi naaberkruntidel.
etapp 2 – elamumaa pos 2-3, 7-10, 13-18, 20-23, transpordimaa pos 39-40. Enne ehitustegevuse
algust tuleb välja ehitada tehnovõrkude liitumispunktid krundipiirini.
etapp 3 – elamumaa pos 1, 6, 11-12 eeldusel, et välja on arendatud Valli detailplaneeringuga
planeeritud tänavad. Enne ehitustegevuse algust tuleb välja ehitada tehnovõrkude liitumispunktid
krundipiirini.
Etapp loetakse lõppenuks, kui on välja ehitatud planeeringujärgsed tehnovõrgud selliselt, et on
tagatud tehnovõrkude ühendused alates liitumispunktist, istutatud kohustuslik kõrghaljastus, teed
ja kruntidele mahasõidud on kõvakattel ning avalikult kasutatavad tee maa-alad on üle antud
tasuta Kambja vallale. Kõik etapid võib ehitada ka korraga või muuta järjekorda.
Piirivälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering
töö nr DP 0401-23
22
Kui planeeringuala realiseerimist ei ole alustatud 5 aasta jooksul peale detailplaneeringu
kehtestamist, on kohalikul omavalitsusel (Kambja Vallavolikogul) õigus tunnistada koostatud
detailplaneering kehtetuks.
Piirivälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering
töö nr DP 0401-23
23
5. Kooskõlastused ja koostöö
Tabel 5. Kooskõlastuste kokkuvõte ametkondade ja asutustega
Asutus/aadress Kuupäev Koostöö tulemus Koostöö tegija
Telia Eesti AS, Endla 16, 15033 Tallinn
18.07.2023 KOOSKÕLASTATUD Kooskõlastuse nr 38088626
Kaino Ütt-Ütti Telia Eesti AS volitatud esindaja Kaino
Elektrilevi OÜ, Kadaka tee 63, 12915 Tallinn
19.07.2023 KOOSKÕLASTATUD Kooskõlastuse nr 1048208032 Kooskõlastuse tingimus: tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.
Enn Truuts Elektrilevi OÜ volitatud esindaja
AS Tartu Veevärk, Tähe 118, Tartu
11.09.2023 ÜLE VAADATUD Üle vaatamise nr 23ARE-3-DP-15
Peeter Pindma Arendusjuht
Adven Eesti AS, Kassi 13, Tallinn
Päästeamet Lõuna Päästekeskus, Jaama 207, Tartu
Keskkonnaamet Roheline 64, Pärnu
Digiallkirjad
Pargi 2 Ülenurme alevik Kambja vald 61714 TARTUMAA
e-post [email protected] tel 750 2600 registrikood 77000275
SEB Pank EE791010102034606009
Swedbank EE592200221068464111
KAMBJA VALLAVALITSUS
Päästeamet 06.02.2025 nr 6-1/97-4
Detailplaneeringu edastamine kooskõlastamiseks Edastame Teile kooskõlastamiseks Kambja vallas Lemmatsi külas asuva Piirivälja maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu. Planeeringu koostaja on Plaan OÜ. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kätlin Umal-Järvesaar planeerimisspetsialist 5387 6433 [email protected] Lisa: 1. Lemmatsi külas asuva Piirivälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering
Saatja: <[email protected]>
Saadetud: 06.02.2025 11:54
Adressaat: Päästeamet <[email protected]>
Teema: 6-1/97-4 Piirivälja maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu edastamine
kooskõlastamiseks
Manused: Detailplaneeringu edastamine kooskõlastamiseks.asice;
DD100_Piirivälja_15.12.2024.asice
TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada!
Tere!
Edastame kooskõlastamiseks Lemmatsi külas asuva Piirivälja maaüksuse ja lähiala
detailplaneeringu.
Lugupidamisega
Kätlin Umal-Järvesaar
planeerimisspetsialist