Sissetulev kiri

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 [email protected]/ www.justdigi.ee/ Registrikood 70000898

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium [email protected] COM(2024) 576 Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, milles käsitletakse koostööd selliste nõuete täitmise eest vastutavate asutuste vahel, kelle ülesandeks on tagada direktiivi (EL) 2019/633 (milles käsitletakse põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas ettevõtjatevahelistes suhetes esinevaid ebaausaid kaubandustavasid) täitmine Esitame käesolevaga ettepanekud seoses ettepanekuga COM(2024) 576. 1) Toetame algatuse eesmärki tõhustada piirülest koostööd ebaausate kaubandustavade (UTP)

tõkestamiseks. Samas on oluline, et algatus ei tooks endaga kaasa täiendavat halduskoormust ja bürokraatiat, sh töökoormuse kasvu Konkurentsiametile. Piiriüleste UTP juhtumite menetlemine kooskõlas määrusega võivad suurendada järelevalveasutuste ressursivajadust ning tuua kaasa lisakulusid. Eriti puudutab see vastastikuse abi taotlusi (art 5 jj) ning võimalikku koordinaatori rolli laiaulatuslike UTP-de puhul (art 18). Peame vajalikuks komisjonil täiendavalt hinnata, kas koordinaatori ülesandeid ja töökoormust saab liikmesriikide vahel paremini jagada.

2) Eesti üldjoontes toetab teavitamismehhanismi loomist (art 8), mis tagab järelevalveasutuste vahelise kiirema ja tõhusama koostöö. Samas vajab selgitamist kõikide liikmesriikide teavitamise kohustuse vajalikkus. Siinkohal peame oluliseks, et ei kehtestataks järelevalveasutusi koormavat teabe edastamise lisakohustust olukordades, kus see sisulist lisaväärtust ei anna ning ei ole seetõttu vajalik.

3) UTPde tuvastamine ja menetlemine peab olema tõhus ja tulemuslik, kuid uurimised on sageli

ajamahukas ja nõuavad märkimisväärseid ressursse. Seda arvestades võib artiklis 5 viidatud 60- päevane vastamistähtaeg võib osutuda ebapiisavaks, eriti kui tegemist ei ole olemasoleva teabe väljastamisega ning info kogumiseks tuleb teha täiendavaid toiminguid. Peame oluliseks, et kaalutaks pikema tähtaja sätestamist. Juhul, kui teabe kogumine eeldab aga täiemahulise uurimise algatamist (ehk toimub sisuliselt üleminek artiklile 6) peab järelevalveasutusel säilima menetluse algatamise otsustamisel selge kaalutlusõigus. Muuhulgas peaks järelevalveasutusel olema õigus keelduda võimaliku rikkumise menetlemisest, kui rikkumisel puudub esmapilgul oluline mõju. Peame vajalikuks eelnõus selgemini välja tuua, et artikli 5 ülemineku otsustamisel artiklile 6 on tagatud järelevalveasutuse kaalutlusõigus.

4) Arvestada tuleb asjaoluga, et kehtestatavad reeglid ei hakkaks mõjutama riigisisest

menetlusnormistikku. Näiteks ei tohiks algatusega suunata liikmesriiki valima rikkumiste lahendamiseks konkreetset menetlusliiki või muuta oluliselt liikmesriigis kehtivaid

Teie 15.01.2025 nr 2-5/25-00084, 10.1.1/24-0607/-2T

Meie 05.02.2025 nr 7-1/535

haldusmenetluse reegleid. Menetlusnormid peaksid üldises plaanis jääma liikmesriigi autonoomsesse pädevusse. Arvesse tuleb võtta, et Eestis ei ole haldustrahve. Aktiivse ja jätkuva korrarikkumise tõrjumine toimub haldusmenetluses ettekirjutuse tegemise ja sunniraha rakendamisega ning juhul kui on vaja rikkujat karistada, läheb haldusmenetlus üle väärteomenetluseks ning sellisel juhul kohaldub Eestis süüteomenetluse regulatsioon ja karistusseadustik. Hetkel viidatakse eelnõus keeldumise alusena vaid kriminaal- ja kohtumenetluse algatamisele (eelkõige artiklis 10 ja 14). Keeldumise alused peaksid selgelt hõlmama ka haldusmenetlusi (administrative proceedings) ja väärteomenetlusi (misdemeanour proceedings).

5) Jõustunud otsuse ja karistuse jõustamise mehhanismi (art 7) puhul tuleb samuti arvesse võtta

seda, et UTP trahvide miinimum- ja maksimummäärad ei ole harmoneeritud, samuti kehtivad liikmesriikides rikkumistele erinevad aegumistähtajad. Leiame, et Eestile peab jääma õigus keelduda vastastikusest abist juhul, kui tõendite kogumine, rikkumise uurimine või otsuse jõustamine on siseriikliku õigusega vastuolus või ületab järelevalveasutuse pädevust. Peame oluliseks, et kaalutaks laiendada artiklis 10 sätestatud keeldumise aluseid, et liikmesriikidel oleks võimalik keelduda ka muudel mõjuvatel põhjustel.

6) Oluline on määruses täpsustada andmekaitse ja konfidentsiaalse teabe, eelkõige ettevõtja

ärisaladuse ja taotleja anonüümsuse tagamise reegleid vastastikuse teabevahetuse korral. Koostööd tegevad järelevalveasutused peavad mõlemad tagama ärisaladuse ja muu konfidentsiaalse teabe kaitse, kui selle avalikustamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti. Koostööd tegevatel järelevalveasutustel peavad olema selged volitused nõuda, et uuritavad isikud, kes esitavad dokumente või avaldusi, määratleksid konfidentsiaalse teabe, et tagada selle kaitse.

7) Vastastikuse abi korral peab taotlev järelevalveasutus esitama kogu vajaliku informatsiooni ja

tõendid (artikkel 9). Eelnõus ei ole täpsustatud, et kui kogutud tõendid on koostatud taotleva järelevalveasutuse riigikeeles, siis kes vastutab nende tõlkimise ja sellega kaasnevate võimalike kulude eest. Ettepanek täiendada eelnõud, et taotlev järelevalveasutus peab esitama taotluse saanud järelevalveasutuse nõudel kogu edastatud informatsiooni ja tõendite ingliskeelsed tõlked omal kulul.

8) On positiivne, et uute taotluste loomise valguses plaanitakse vastu võtta ka nende

standardlahendused. See teeb tööprotsessi lihtsamaks ja aitab praktikat ühtlustada. Näiteks senine Request for information (RFI) vorm töötab UTP informatsioonivahetusel hetkel väga tõhusalt. Seejuures peab standardlahenduse loomisel arvestama nende ühese arusaadavuse ja lihtsusega. Lisaks on oluline, kuidas nende taotluste esitamine toimub, st elektrooniliselt või mõne portaali kaudu (praegu toimub UTP teemaline asjaajamine peamiselt CIRCABC portaalis). Täiendavate platvormide loomine võib tekitada vajaduse täiendavateks kulutusteks platvormiga liidestumiseks.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister /*Lisaadressaadid: Riigikantselei Konkurentsiamet Mari-Liis Mikli 5861 8982 [email protected]