Tartumaa Kambja vald Laane küla Võrse, Vilja, Nektari, Rootsu, Seemne, Koore, Õisiku, Näki tee 22, Näki tee 24, Näki tee 26, Idu, Istiku, Juure, Varre, Pöörise, Tõlviku, Kupra, Korvi maaüksuste detailplaneeringu koostamise algatamine

Pargi 2 Ülenurme alevik Kambja vald 61714 TARTUMAA

e-post [email protected] tel 750 2601 https://www.kambja.ee

registrikood 77000275

SEB Pank EE791010102034606009

Swedbank EE592200221068464111

KAMBJA VALLAVALITSUS

Transpordiamet

[email protected]

Meie: 06.02.2025 nr 6-1/168-3

Tingimuste küsimine detailplaneeringu koostamiseks

Kambja Vallvalitsusele on esitatud Laane külas asuvate Võrse, Vilja, Nektari, Rootsu, Seemne, Koore, Õisiku, Näki tee 22, Näki tee 24, Näki tee 26, Idu, Istiku, Juure, Varre, Pöörise, Tõlviku, Kupra, Korvi maaüksustele detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanek. Kehtiva Kambja valla üldplaneeringu endise Ülenurme valla territooriumi osas on maaüksustele määratud äri- ja tootmismaa maakasutuse juhtotstarve ning osaliselt elamumaa juhtotstarve. Detailplaneeringu eesmärgiks on kaaluda võimalusi planeeringuala asuvate maaüksuste ümberkruntimist (elamumaa, ärimaa, tootmismaa, sotsiaalmaa, transpordimaa) ja elamumaa kruntidele ehitusõiguse määramist üksikelamute ja abihoonete projekteerimiseks ning äri- /tootmismaa kruntidele ehitusõiguse määramist äri-/tootmishoonete projekteerimiseks. Taotletav tegevus on kooskõlas kehtiva valla üldplaneeringuga. Planeeringuala suurus on u 85,2 ha. Kambja Vallavalitsus on koostanud detailplaneeringu koostamiseks lähtesisukohtade eelnõu. Planeeringuala ei piirne otseselt riigiteedega kuid planeeringualalt algav liiklusvoog suundub mööda kohalike teid riigiteedele. Arvestades planeeringuala suurust ning sellest tulenevaid liiklusvooge mõjutab kavandatava tegevus liikluskoormust kohalikel teedel ning sellest tulenevalt ka riigiteedel (ristumised riigiteedega). Koostamisel on ka riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga asuva Tartu-Nõo lõigu ehitusprojekt. Lähtuvalt eeltoodust palume Transpordiametil väljastada tingimused eelnimetatud maaüksustele detailplaneeringu koostamiseks.

Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Riivo Leiten juhtiv planeerimisspetsialist [email protected] 5672 2025 Lisa 1. Detailplaneeringu asendiskeem Lisa 2. Detailplaneeringu koostamise lähtesisukohad (eelnõu)

EELNÕU

Lisa 1 Kambja Vallavolikogu xx.xx.2025

Otsusele nr EELNÕU

Laane külas asuvate Võrse, Vilja, Nektari, Rootsu, Seemne, Koore, Õisiku, Näki tee 22, Näki tee 24,

Näki tee 26, Idu, Istiku, Juure, Varre, Pöörise, Tõlviku, Kupra, Korvi, Näki tee lõik 3, Näki tee T3, Näki

tee T4, Kaselehe tee ja Kaselehe tee T1 maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu

LÄHTESEISUKOHAD

1. Lähteülesande koostamise alus

Kambja Vallavalitsusele 19.02.2024 OÜ Näki (lepinguline esindaja v.adv Rene Hallemaa) poolt esitatud detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanek. 2. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringualal olevate kruntide kohta ja lähteülesande

kehtivusaeg

Detailplaneeringu eesmärgiks on kaaluda võimalusi planeeringuala asuvate maaüksuste ümberkruntimist (elamumaa, ärimaa, tootmismaa, sotsiaalmaa, transpordimaa) ja elamumaa kruntidele ehitusõiguse määramist üksikelamute ja abihoonete projekteerimiseks ning äri- /tootmismaa kruntidele ehitusõiguse määramist äri-/tootmishoonete projekteerimiseks. Planeeringuga tuleb anda ka lahendus tehnovõrkudega varustatusele, juurdepääsudele, haljastusele, heakorrale.

Kehtiva Kambja valla üldplaneeringu endise Ülenurme valla territooriumi osas on planeeringualale määratud äri- ja tootmise ala juhtotstarve (T1) ning ala kirdeosas on määratu elamuala juhtotstarve ning see ala asub tiheasustusalal.

Planeeringu eesmärgid on kooskõlas kehtiva valla üldplaneeringuga.

Planeeringuala pindala u 85,2 ha.

Planeeringuala krundid:

• Võrse

• Pindala: 96116,0 m²

• Sihtostarve: maatulundusmaa 100%

• KÜ tunnus: 28301:001:2086

• Üldplaneeringu järgne maakasutus: elamumaa ja äri- ja tootmismaa

• Vilja

• Pindala: 92918,0 m²

• Sihtostarve: maatulundusmaa 100%

• KÜ tunnus: 28301:001:2092

• Üldplaneeringu järgne maakasutus: äri- ja tootmismaa

• Nektari

• Pindala: 94934,0 m²

• Sihtostarve: maatulundusmaa 100%

EELNÕU

• KÜ tunnus: 28301:001:2085

• Üldplaneeringu järgne maakasutus: äri- ja tootmismaa

• Rootsu

• Pindala: 28690,0 m²

• Sihtostarve: maatulundusmaa 100%

• KÜ tunnus: 28301:001:2096

• Üldplaneeringu järgne maakasutus: äri- ja tootmismaa

• Seemne

• Pindala: 25173,0 m²

• Sihtostarve: maatulundusmaa 100%

• KÜ tunnus: 28301:001:2088

• Üldplaneeringu järgne maakasutus: äri- ja tootmismaa

• Koore

• Pindala: 29007,0 m²

• Sihtostarve: maatulundusmaa 100%

• KÜ tunnus: 28301:001:2092

• Üldplaneeringu järgne maakasutus: äri- ja tootmismaa

• Õisiku

• Pindala: 13744,0 m²

• Sihtostarve: maatulundusmaa 100%

• KÜ tunnus: 28301:001:2095

• Üldplaneeringu järgne maakasutus: äri- ja tootmismaa

• Näki tee 22

• Pindala: 10047,0 m²

• Sihtostarve: elamumaa 100%

• KÜ tunnus: 28301:001:2089

• Üldplaneeringu järgne maakasutus: äri- ja tootmismaa

• Näki tee 24

• Pindala: 10175,0 m²

• Sihtostarve: elamumaa 100%

• KÜ tunnus: 28301:001:2093

• Üldplaneeringu järgne maakasutus: äri- ja tootmismaa

• Näki tee 26

• Pindala: 10026,0 m²

• Sihtostarve: maatulundusmaa 100%

• KÜ tunnus: 28301:001:2094

• Üldplaneeringu järgne maakasutus: äri- ja tootmismaa

• Idu

EELNÕU

• Pindala: 24873,0 m²

• Sihtostarve: maatulundusmaa 100%

• KÜ tunnus: 28301:001:2090

• Üldplaneeringu järgne maakasutus: äri- ja tootmismaa

• Istiku

• Pindala: 25047,0 m²

• Sihtostarve: maatulundusmaa 100%

• KÜ tunnus: 28301:001:2084

• Üldplaneeringu järgne maakasutus: äri- ja tootmismaa

• Juure

• Pindala: 30093,0 m²

• Sihtostarve: maatulundusmaa 100%

• KÜ tunnus: 28301:001:2098

• Üldplaneeringu järgne maakasutus: äri- ja tootmismaa

• Varre

• Pindala: 9191,0 m²

• Sihtostarve: transpordimaa 100%

• KÜ tunnus: 28301:001:2091

• Pöörise

• Pindala: 91313,0 m²

• Sihtostarve: maatulundusmaa 100%

• KÜ tunnus: 28301:001:2044

• Üldplaneeringu järgne maakasutus: äri- ja tootmismaa

• Tõlviku

• Pindala: 91144,0 m²

• Sihtostarve: maatulundusmaa 100%

• KÜ tunnus: 28301:001:2043

• Üldplaneeringu järgne maakasutus: äri- ja tootmismaa

• Kupra

• Pindala: 75696,0 m²

• Sihtostarve: maatulundusmaa 100%

• KÜ tunnus: 28301:001:2042

• Üldplaneeringu järgne maakasutus: äri- ja tootmismaa

• Korvi

• Pindala: 62754,0 m²

• Sihtostarve: maatulundusmaa 100%

• KÜ tunnus: 28301:001:2046

• Üldplaneeringu järgne maakasutus: äri- ja tootmismaa

EELNÕU

• Näki tee lõik 3

• Pindala: 20027,0 m² (planeeringualas u 10500 m²)

• Sihtostarve: transpordimaa 100%

• KÜ tunnus: 28301:001:0096

• Näki tee T3

• Pindala: 2795,0 m²

• Sihtostarve: transpordimaa 100%

• KÜ tunnus: 28301:001:2097

• Näki tee T4

• Pindala: 4406,0 m²

• Sihtostarve: transpordimaa 100%

• KÜ tunnus: 28301:001:0096

• Kaselehe tee

• Pindala: 8489,0 m² (planeeringualas u 3200 m²)

• Sihtostarve: transpordimaa 100%

• KÜ tunnus: 28301:001:0842

• Kaselehe tee T1

• Pindala: 381,0 m²

• Sihtostarve: transpordimaa 100%

• KÜ tunnus: 28301:001:2045 Lähteülesanne on kehtiv kolm aastat alates detailplaneeringu algatamisest. Planeeringuala:

EELNÕU

Väljavõte maa-ameti kaardiserverist 2024

3. Arvestamisele kuuluvad kehtestatud planeeringud ja muud dokumendid

3.1. Tartu maakonnaplaneering (kehtestatud riigihalduseministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1- 4/29); 3.2. Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi osas (kehtestatud Kambja Vallavolikogu 13.11.2018.a otsusega nr 51); 3.3. Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne; 3.4. Kambja Vallavolikogu 18.12.2018 määrus nr 47 „Eratee avalikes huvides omandamise ja avalikuks kasutamiseks määramise kord“; 3.5. Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ 3.6. Laane külas asuva Väike-Näki maaüksuse ja lähiala detailplaneering (kehtestatud Kambja Vallavalitsuse 17.04.2024.a korraldusega nr 227); 3.7. Laane külas asuvate Sambla, Seemne, Okka ja Käbi maaüksuste detailplaneering (kehtestatud Ülenurme Vallavolikogu 20.04.2004.a otsusega nr 39); 3.8. Laane külas asuva Tammelehe maaüksuse ja lähiala detailplaneering (kehtestatud Kambja Vallavalitsuse 11.01.2023.a korraldusega nr 1251); 3.9. Laane küla Haldja ja Haldjamätta kinnistute detailplaneering (kehtestatud Ülenurme Vallavolikogu 01.03.2005.a otsusega nr 13); 3.10. Kliimaministri 17.11.2023.a määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid“; 3.11. Kambja valla energia- ja kliimakava (https://www.kambja.ee/energia-ja-kliimakava). Arvestamisele kuuluvad kehtestatud detailplaneeringud ja muud dokumendid asuvad vallavalitsuse arhiivis.

EELNÕU

Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks võtta olemasolevat situatsiooni tõeselt kajastav digitaalselt mõõdistatud geodeetiline alusplaan. Planeeringus esitada andmed alusplaani koostaja kohta- firma nimi, litsentsi nr, töö nr, mõõdistamise aeg. Geodeetiline alusplaan peab olema kooskõlastatud tehnovõrgu valdajatega ja registreeritud geoarhiivis (geoarhiiv.kambja.ee). 4. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks

Planeeringuga esitada:

4.1. olemasoleva olukorra iseloomustus: 4.1.1. planeeritava ala piir, krundipiirid (esitada planeeringualast välja jäävate naabermaaüksuste piirid vähemalt 40 meetri ulatuses väljaspool planeeritavat ala); 4.1.2. krundi/kruntide kasutamise sihtotstarve/sihtotstarbed; 4.1.3. planeeringualal asuvate või sellele ulatuvate kitsenduste asukoht; 4.1.4. senised kokkulepped maakasutuse kitsenduste kohta; 4.1.5. olemasolevat olukorda iseloomustavad muud andmed; 4.1.6. geoloogiline ülevaade. 4.2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed: 4.2.1. kontaktvööndi olemasolev ja planeeritav liiklusskeem, sh. juurdepääsud planeeritavale alale, sõiduteed, jalakäijate liikumissuunad; 4.2.2. kontaktvööndi kruntide struktuur, hoonestuse tüübi ja mahu ning ehitusjoonte ülevaatlik analüüs; 4.2.3. põhjendada planeeringulahenduse sobivust olemasolevasse keskkonda ja seotust kontaktvööndi tiheasustuskeskkonnaga. 4.3. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine: 4.3.1. lahendada planeeringuga. Anda maakasutuse koondtabel (planeeringu algatamise eelsed ja -järgsed kruntide pindalad, kruntide kasutamise sihtotstarbed, sh avalikku kasutusse planeeritavad maa-alad). Kruntide planeerimisel arvestada üldplaneeringust tulenevate tingimustega (elamumaa krunt min 1500m², äri- ja tootmismaa krunt 5000-40000m²). 4.4. Krundi ehitusõigus: 4.4.1. krundi kasutamise sihtotstarve: elamumaa, transpordimaa, ärimaa, tootmismaa, sotsiaalmaa; 4.4.2. hoonete suurim lubatud arv krundil: Elamumaa: 2 hoonet (1 üksikelamu ja 1 abihoone. Lisaks lubatud rajada 1 kuni 20m2 ehitisealuse pinnaga ja kõrgusega kuni 5m hoone). Ärimaa: 4 hoonet. Rohkem hooneid ei ole lubatud rajada (nii vabaehitus kui ka teatisekohustuslikud); 4.4.3. hoonete kasutamise otstarbed: elamumaa: 11101 – üksikelamu, 12744 – elamu, kooli vms abihoone), ärimaa: 12110 – majutushooned, 12130 – toitlustushooned, 12200 – büroohooned, 12310 – kaubandushooned, 12330 – teenindushooned, 12510 – tööstushooned, 12520 – hoidlad ja laohooned, 12610 – meelelahutushooned, 12650 – spordihooned, 24100 – spordi- ja puhkerajatised. Tööstushooned planeerida raudtee vahetusse lähedusse; 4.4.4. krundi suurim lubatud täisehitus: elamumaal määratakse detailplaneeringuga vastavalt üldplaneeringus toodud tingimustele (määrata kindel m²), äri-/tootmismaadel kuni 50% krundi pindalast (määrata kindel m2);

EELNÕU

4.4.5. hoonete suurim lubatud kõrgus: üksikelamutel kuni 8,5m maapinnast, abihoonel kuni 6m maapinnast, äri-/tootmishoonetel kuni 12m maapinnast. 4.5. Krundi hoonestusala piiritlemine: 4.5.1. määrata ära krundi hoonestusala, so. ala, mille piires võib rajada krundi ehitusõigusega määratud hooneid ning rajatisi ning hoonestusala siduda krundi piiridega. Lubatud kruntide liitmine. Planeeringus sätestada tingimus, et väljapoole hoonestusala on hoonete ja rajatiste (va tehnovõrgud ja rajatised, mis ei võimalda tulelevikut) püstitamine keelatud. Hoonestusalade kaugus planeeritava tänava poolse krundi piirist min 10 m, Kaselehe tee ja Näki tee poolsetest krundi piiridest min 15, teistest piiridest minimaalselt 4 m. Hoonestusala ei tohi olla suurem kui 50% krundi pindalast. 4.6. Tänavate maa-ala piirid, liiklus- ja parkimiskorraldus: 4.6.1. lahendada vastavalt kehtivatele normatiividele: 4.6.2. tänava maa-ala piirid (punased jooned) ja selle elementide (sõidutee, jalgrattatee, kõnnitee, eraldusriba) kirjeldus ja kavandatavad laiused, määrata tee kaitsevööndi vajadus ja selle ulatus. Arendusesisese teemaa laiust mitte planeerida alla 12m (arendust läbivad teed nn jätkuvad teed naaberkinnistule mitte planeerida alla 15m) ning sõidutee katendit (asfaltkatend) mitte alla 6m ning kõnnitee katendit (asfalt katend) mitte alla 2m. Piirnevad Näki tee ja Kaselehe tee olemasolevad koridorid tuleb planeerida min 15m laiusena, koos tänavahaljastusega ning olemasolevad teed tuleb laiendada min 6m laiuseks ning ümber ehitada asfaltteedeks. Teede äärde planeerida min 3m laiused eraldusribaga jalgratta- ja kõnniteed (mitte kasutada äärekivi), mis peavad arvestama ka puuetega inimeste liikumisvajadusi. Planeeringuala tuleb laiendada Kaselehe teed mööda Ülenurme-Külitse teeni ja Näki teed mööda Jõhvi-Tartu-Valga teeni (planeerida sõidutee laiendus ja kergliiklustee lahendus vastavalt piirnevate teede tingimustega). Lisaks tuleb planeerida ühistranspordipeatused. Ristmikel nähe ette külgnähtavuse kolmnurgad; 4.6.3. parklate asukohad, suurus ja kuju: üksikelamul 3 parkimiskohta, äri- ja tootmismaadel puhul vastavalt EVS standardile (näidata arvutuskäik). 4.6.4. krundile juurdepääsu asukohad, lubatavad pöörded: Mahasõidud kruntidelt planeerida planeeringu siseste kogujateede kaudu. Määrata lumevallitamise alad. 4.7. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted: 4.7.1. säilitatav ja likvideeritav kõrghaljastus; 4.7.2. planeeritav kõrg- ja madalhaljastus: lahendada planeeringuga. Minimaalselt 10% krundi pindalast haljastusega millest 5% kõrghaljastusega; 4.7.3. kruntide piirded (materjal, kõrgus, tüüp): elamumaadel tänavapoolsel küljel mitte üle 1,2m, teistel külgedel maks 1,5m. Äri- ja tootmismaadel 1,5 – 2m. Keelatud on läbipaistmatud piirded (aia pinnast min 25% peab olema läbipaistev); 4.7.4. vertikaalplaneerimise põhimõtted (maapinna kõrguse muutmine, sademevee ärajuhtimine jmt): anda planeeringuga; 4.7.6. näha ette puhveralad elamuala ja tootmismaa alade vahel (puhvri laius ja sisu täpsustatakse planeerimise käigus Kambja Vallavalitsusega); 4.7.7. tulenevalt üldplaneeringust näha ette ca 10% suurune (elamumaa maakasutuse juhtotstarbega alast planeeringualal) sotsiaalmaa krunt

EELNÕU

4.8. Ehitistevahelised kujad: 4.8.1 Vastavalt normatiivdokumentidele koos viitega seadusandlikule aktile. 4.9. Tehnovõrkude ja – rajatiste asukohad: 4.9.1. olemasoleva olukorra iseloomustus; 4.9.2. planeeritavate hoonete ja rajatiste tehnovarustuse arvestuslikud põhinäitajad ja põhimõtteline lahendus (reovee- ja veevarustus, sademevee kanalisatsioon, soojavarustus, elektrivarustus, välisvalgustus (LED lahendused), sidevarustus – planeerida liitumispunktideni); 4.9.3. lubatud või keelatud lahendused hoonete ja rajatiste tehnovarustuse tagamisel: vee- ja kanalisatsioonilahendus lahendada ühisvee- ja kanalisatsioonivõrgu baasil (AS Tartu Veevärk). Vallavalitsus ei võta kohustusi tehnovõrkude (p 4.9.2.) planeerimiseks ega välja ehitamiseks; 4.9.4. Sademevee kanalisatsioon planeerida eesvooluni; 4.9.5. tehnovõrkudele ja – rajatistele reserveeritud maa-alad; 4.9.6. vajadusel võimalikud tehnovarustuse variandid; 4.9.7. hüdrantide ja tuletõrjevee veevõtukohtade paiknemine; 4.9.8. tehnovõrkude koondtabel (planeeringu algatamise eelsed ja planeeringuga kavandatavad tehnovõrgud ning nende ulatus). 4.10. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks ning vajaduse korral ehitised, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine või riskianalüüs: 4.10.1 lahendada planeeringuga; 4.11. Vajaduse korral ettepanekud kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks, ettepanekud maa-alade või üksikobjektide kaitse alla võtmiseks: 4.11.1 määrata planeeringuga; 4.12. Vajaduse korral miljööväärtusega hoonestusalade määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine: 4.12.1 määrata planeeringuga; 4.13. Arhitektuurinõuded ehitisele: 4.13.1. nõuded planeeritavatele hoonetele: planeeringus määrata nõuded planeeritavatele uushoonetele arvestades ümbruskonna ehituslaadiga ning sobilikkusega ümbritsevasse keskkonda. 4.13.2. lubatud korruselisus ja kõrgus: üksikelamutel kuni 2 korrust, abihoonel 1 korrus, äri- /tootmishoonetel kuni 3 korrust; 4.13.3. katusekalded: 0-40 kraadi (määrata vahemik kuni 15 kraadi, lahendatakse planeerimise käigus); 4.13.4. katusekatte materjalid: üksikelamul ja abihoonel katuseplekk, katusekivi, rullmaterjal, äri-/tootmishoonetel rullmaterjal, plekk; 4.13.5. välisviimistluse materjalid: puit, kivi, krohv, klaas, betoon, fassaadiplaadid (soovituslikult kombineeritult) Keelatud on imiteerivate materjalide (plastvooder jmt) kasutamine; 4.13.6. kohustuslik ehitusjoon: määratakse planeeringuga; 4.13.7. katusetüüp: üksikelamul ja abihoonel viilkatus, kelpkatus, lamekatus, äri- ja tootmishoonetel kaldkatus, lamekatus, viilkatus;

EELNÕU

4.14. Servituutide/sundvalduse vajaduse määramine: 4.14.1 vajadus määratakse planeeringuga; 4.15. Vajadusel riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine: 4.15.1 vajadus puudub 4.16. Muud seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nõuded. 4.16.1 täpsustada planeeringuga. 4.16.2. Planeeringus näidata ära maaparandussüsteemide eesvoolude hooldusalad ja juurdepääsud. 4.17. Uuringute koostamise vajadus: 4.17.1. mürauuring: koostada mürauuring selgitamaks võimaliku ärimaa-ala müra ning tarnspordist tuleneva võimalikku mürahäiringut (mürauuring modelleerida ka aastani 2035); 4.17.2. vibratsiooniuuring: koostada vibratsiooniuuring transpordist sh raudtee transpordist tuleneva häiringuga; 4.17.3. liiklusuuring: koostada piirkonna liiklusuuring planeeritava ala mõjust piirkonna teedele ja ristumisaladele

Teedevõrgustiku skeem uuringuks 4.18. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja. 4.18.1 täpsustada planeeringuga. 4.19. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine. 4.19.1. anda hinnangud planeeringuga. 4.20. Planeeringu rakendamise võimalused:

EELNÕU

4.20.1. Kui planeeringu koostamise käigus muutuvad lähteseisukohad ulatuses, mis ei muuda planeeringu põhilahendust ning vallavalitsus on muudatustega nõustunud, ei kuulu lähteülesanne muutmisele; 4.20.2. Planeeringu rakendamise ossa märkida tingimus, et enne ei väljastata ehituslubasid hoonetele kui on välja ehitatud planeeringujärgsed juurdepäästeed (sh Kaselehe tee Ülenurme- Külitse teeni ja Näki tee Jõhvi-Tartu-Valga teeni) , tehnovõrgud ja –rajatised sh üldkasutatavad maad koos sisustusega. Planeeringuga võib arendusala väljaehitamise jagada ehitusettappideks ning sellisel juhul ei väljastata ehituslubasid hoonetele kui on välja ehitatud teed, tehnovõrgus ja rajatised vastaval ehitusetapil (kuid peab olema valmis ehitatud Kaselehe tee Ülenurme- Külitse teeni ja Näki tee Jõhvi-Tartu-Valga teeni). Servituutide planeerimise korral vajalik ennem ehituslubade väljastamist servituutide kanded kinnistusraamatus; 4.20.3. Anda planeeringu elluviimise järjekord ja tegevuste loetelu, mis tagavad detailplaneeringu elluviimise; 4.20.4. Märkida tingimus, et kui planeeringuala realiseerimist ei ole alustatud 5 aasta jooksul peale detailplaneeringu kehtestamist on kohalikul omavalitsusel (Kambja Vallavolikogul) õigus tunnistada koostatud detailplaneering kehtetuks. 5. Detailplaneeringu koosseisus esitatavad kaardid ja joonised 5.1. Situatsiooniskeem, M 1: 10 000; 5.2. Olemasolev olukord vastavalt punktile 4.1., M 1: 500/1000; 5.3. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed vastavalt punktile 4.2. M 1: 2000; 5.4. Planeeringu põhijoonis vastavalt punktidele 4.3.- 4.8 ; 4.10; 4.13; 4.16; M 1: 500; 5.5. Planeeritud maakasutus ja kitsendused vastavalt 4.3; 4.12; 4.14; ja 4.16. ,M 1:500. 5.6. Tehnovõrkude planeering vastavalt punktile 4.9., M 1:500; 5.7. Detailplaneeringu lahendust illustreeriv joonis. 6. Koostöö detailplaneeringu koostamisel, avaliku väljapaneku ja arutelu korraldamine, detailplaneeringu kehtestamine 6.1. Enne planeeringu kooskõlastamist esitada planeeringu lahendus vallavalitsusele läbivaatamiseks (digitaalselt ja paberkandjal). 6.2 Detailplaneeringu koostamise korraldaja kaasab planeeringumenetlusse piirinaabrid ja vajadusel piirkonna elanikud. Kaasamine peab olema fikseeritud detailplaneeringu materjalides. 6.3. Detailplaneering tuleb kooskõlastada: 6.3.1. Päästeametiga; 6.3.2. Transpordiametiga; 6.3.3. Maa- ja Ruumiamet; 6.3.4. AS Eesti Raudtee 6.4. Detailplaneeringu koostamisel tuleb teha koostööd: 6.4.1. Tehnovõrkude valdajatega; 6.4.2. OÜ Ülenurme Teed; Detailplaneeringu koostamisel teha koostööd tehnovõrkude valdajatega ja teiste asjast huvitatud isikutega. Kooskõlastused/koostöö esitada vallavalitsusele digitaalselt või paberkandjal. Paberkandjal kooskõlastused lisada põhikausta ja esitada lisaks ka digitaalselt

EELNÕU

detailplaneeringu lisade kaustas. Tekstilises osas esitada kooskõlastuste/koostöö kokkuvõte, kus on näidatud kooskõlastatava instantsi nimi ja kooskõlastuse kuupäev, märkused ning kooskõlastaja nimi ja ametinimi. Kooskõlastatud planeering esitada vallavalitsusele vastuvõtmiseks ja avalikule väljapanekule suunamiseks digitaalselt allkirjastatuna ja 2 eksemplaris paberkandjal. Detailplaneering esitada või saata postiga vastuvõtmiseks paberkandjal kaaskirjaga. Kui avaliku väljapaneku ja arutelu tulemuste alusel tehtud paranduste tõttu muutuvad planeeringu põhilahendused, on vajalik detailplaneering uuesti kooskõlastada. Kehtestatud planeering esitada 2 eksemplaris paberkandjal ning digitaalselt (graafiline osa lisaks .pdf failina ka .dwg ja/või .dgn failina ning tekstiline osa .doc failina andmekandjal). Planeeringu digitaalne vormistus peab vastama riigihalduse ministri 17.10.2019.a määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ning peab vastama PLANK nõuetele. Planeeringu paberkandjal eksemplarid tuleb vormistada arhiveerimisnõuetele vastavalt köidetuna.

Koostas: Riivo Leiten juhtiv planeerimisspetsialist