Tartumaa Kambja vald Lemmatsi küla Piirivälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering edastamine arvamuse avaldamiseks

DD100_Piirivälja_15.12.2024.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

TIINA KUUSEPUU PNOEE-48007282726 2024-12-15 18:44:09

JN_100_Piirivälja põhijoonis_15.12.2024.pdf

JN_220_Piirivälja tehnovõrgud ja maakasutus_15.12.2024.pdf

JN_800_Piirivälja etapid_15.12.2024.pdf

ML_105_Piirivälja situatsiooniskeem_15.12.2024.pdf

ML_106_Piirivälja_olol_15.12.2024.pdf

ML_107_Piirivälja funkts seosed_15.12.2024.pdf

SK_100_Seletuskiri_Piirivälja_15.12.2024.pdf

Töö nr DP 0401-22

Kambja vald, Lemmatsi küla

PIIRIVÄLJA MAAÜKSUSE JA LÄHIALA

DETAILPLANEERINGU SELETUSKIRI JA JOONISED

Planeeringust huvitatud isik: Jennifer OÜ

Koostaja: Plaan OÜ

Tartu 2023-2024

Piirivälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering

töö nr DP 0401-23

2

Sisukord

1. Sissejuhatus .................................................................................................... 4

1.1. Planeeringust huvitatud isik .......................................................................................... 4

1.2. Planeeringu koostaja ...................................................................................................... 4

1.3. Detailplaneeringu koostamise eesmärk ja andmed planeeringuala kohta ............... 4

1.4. Arvestamisele kuuluvad dokumendid .......................................................................... 5

1.5. Geodeetiline alusplaan ................................................................................................... 5

2. Planeeringuala kontaktvööndi linnaehituslikud seosed .............................. 6

2.1. Vastavus Kambja valla üldplaneeringule ..................................................................... 7

3. Olemasoleva olukorra analüüs ...................................................................... 8

4. Planeerimisettepanek ................................................................................... 10

4.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine ............................................................... 10

4.2. Krundi ehitusõigus ....................................................................................................... 11

4.3. Kruntide hoonestusala piiritlemine ............................................................................. 11

4.4. Tänavate maa-alade piirid, liiklus- ja parkimiskorraldus .......................................... 12

4.5. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted .................................................................... 13

4.6. Ehitistevahelised kujad ................................................................................................ 14

4.7. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad ........................................................................ 14

4.7.1. Veevarustus, sh tuletõrjevesi .......................................................................................... 14

4.7.2. Reoveekanalisatsioon ..................................................................................................... 15

4.7.3. Sademevesi ja maaparandussüsteem ............................................................................ 15

4.7.4. Elektrivarustus, sh välisvalgustus ................................................................................... 16

4.7.5. Soojavarustus ................................................................................................................. 17

4.7.6. Gaasivarustus ................................................................................................................. 17

4.7.7. Sidevarustus ................................................................................................................... 17

4.8. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks ning vajaduse

korral ehitised, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju

hindamine või riskianalüüs ........................................................................................................ 18

4.9. Vajaduse korral ettepanekud kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide

kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks, ettepanekud maa-alade või

üksikobjektide kaitse alla võtmiseks. ....................................................................................... 18

4.10. Arhitektuurinõuded ehitisele ....................................................................................... 18

4.11. Servituutide vajaduse määramine ............................................................................... 19

4.12. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine ........................... 20

4.13. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused

ning nõuded ................................................................................................................................. 20

4.14. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ...................... 20

4.15. Planeeringu rakendamise võimalused ....................................................................... 21

5. Kooskõlastused ja koostöö .......................................................................... 23

Piirivälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering

töö nr DP 0401-23

3

Graafiline osa

Leht 1 “Situatsiooniskeem” M 1:10 000

Leht 2 “Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed” M 1:3000

Leht 3 “Olemasolev olukord” M 1:1000

Leht 4 “Põhijoonis” M 1:1000

Leht 5 „Tehnovõrgud ja maakasutus“ M 1:1000

Leht 6 “Etappide skeem” M 1:1000

Piirivälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering

töö nr DP 0401-23

4

1. Sissejuhatus

1.1. Planeeringust huvitatud isik

Jennifer OÜ

Aadress: Saare vkt 10, Kabina küla Luunja vald Tartumaa 62202

Reg nr: 12881031

Esindaja: Margus Vahtramäe

1.2. Planeeringu koostaja

Plaan OÜ

Aadress: Tamme pst 111, Tartu 50415

Reg nr: 12199722

Maastikuarhitekt-planeerija: Tiina Kuusepuu (Maastikuarhitektuuri MSc, diplomi nr: MB

002238).

1.3. Detailplaneeringu koostamise eesmärk ja andmed

planeeringuala kohta

Detailplaneering on algatatud Jennifer OÜ ettepanekul Kambja Vallavolikogu 21.12.2022. a.

otsusega nr 92. Planeeringu eesmärgiks on kaaluda võimalust 100% maatulundusmaa

sihtotstarbega Piirivälja maaüksuse muutmiseks elamumaa sihtotstarbega krundiks, maaüksuse

jagamiseks elamumaa kruntideks ning ehitusõiguse määramiseks üksikelamute ja abihoonete

projekteerimiseks ja ehitamiseks. Planeeringuga antakse lahendus juurdepääsudele,

parkimiskorraldusele, tehnovõrkudega varustamisele, haljastusele ja heakorrale. Planeeringu

eesmärgid on kooskõlas kehtiva Kambja valla üldplaneeringuga. Planeeringuala pindala on ca 5,5

ha. Andmed planeeringualal asuva krundi koht on toodud tabelis 1.

Tabel 1. Andmed planeeringualal asuva krundi kohta

Aadress Pindala Sihtotstarve

Kambja vald, Lemmatsi küla Piirivälja mü (katastritunnus 28301:001:1063)

53983 m² maatulundusmaa 100%

Detailplaneeringu lähiala hõlmab osaliselt planeeringualaga piirnev Räni-Raudtee tee maa-ala

(katastritunnus: 28301:001:0946; 100% transpordimaa).

Piirivälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering

töö nr DP 0401-23

5

1.4. Arvestamisele kuuluvad dokumendid

Arvestamisele kuuluvad varasemad kehtestatud planeeringud ja muud dokumendid:

• Tartu maakonnaplaneering;

• Kambja Vallavolikogu 13.11.2018 otsus nr 51 „Kambja valla üldplaneeringu kehtestamine

endise Ülenurme valla territooriumi osas“;

• Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne;

• Kambja Vallavolikogu 18.12.2018 määrus nr 47 „Eratee avalikes huvides omandamise ja

avalikuks kasutamiseks määramise kord“;

• Lemmatsi külas asuva Valli maaüksuse detailplaneering (kehtestatud Kambja Vallavalitsuse

01.07.2021 korraldusega nr 3110)

• Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele

esitatavad nõuded

Arvestamisele kuuluvad kehtestatud detailplaneeringud ja muud dokumendid asuvad Kambja

Vallavalitsuse arhiivis.

1.5. Geodeetiline alusplaan

Planeeringu koostamisel on alusplaanina kasutatud Metricus OÜ poolt märtsis 2023 a. koostatud

digitaalselt mõõdistatud maa-ala geodeetilist alusplaani (töö nr 23G9164). Geodeetilise alusplaani

mõõtkava on M 1:500, kõrgussüsteem EH 2000.

Piirivälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering

töö nr DP 0401-23

6

2. Planeeringuala kontaktvööndi linnaehituslikud seosed

Planeeritav ala asub Kambja valla põhjaosas ca 380 m kaugusel Tartu linna piirist jäädes Tartu-

valga raudtee ja Jõhvi-Tartu-Valga maantee nr 3 vahelisele alale. Kontaktvööndi funktsionaalsed

seosed on toodud graafiliselt lehel 2 „Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed“.

Planeeringualale juurdepääs on tagatud Räni-Raudtee teelt, mis ristub loodesuunas ca 420 m

kaugusel Jõhvi-Tartu-Valga teega nr 3. Planeeringualani on kavandatud ka kehtiva Valli

maaüksuse detailplaneeringuga kavandatud perspektiivsed tänavad. Vastavalt Kambja valla

üldplaneeringule ja Ränilinna linnaosa üldplaneeringule on kavandatud Kambja ja Tartu linn

ühendada kogujateega. Vastavalt Põhimaantee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-

Nõo lõigu projektile suletakse kohalik tee 9490148 Räni – Raudtee juurdepääs ning liikluskorraldus

lahendatakse kogujatee baasil. Lähimad bussipeatused asuvad ca 550 m kaugusel Jõhvi-Tartu-

Valga maantee nr 3 ääres mõlemal pool teed (Saariku peatus) ning Tartu linnas ca 1,5 km

kaugusel Roopa ja Kopli tänava ristmiku juures. Räni-Raudtee tee ääres jalgteid/kergliiklusteid

välja ehitatud ei ole, liigutakse tee ääres. Naabruses kehtestatud Valli maaüksuse detailplaneering

näeb ette läbivaid kergliiklusteid, mida saab perspektiivis ühendada Tartu linnaga ning Jõhvi-Tartu-

Valga maantee nr 3 ääres asuva kergliiklusteega. Planeeringuala lähiümbruses on välja kujunenud

tihe teedevõrk, mis tagab head ühendused läheduses asuvate tõmbekeskustega (vt skeem 1.

Asendiskeem).

Skeem 1. Asendiskeem.

Allikas: Maa-amet seisuga 17.04.2023.

Planeeringuala kontaktvööndis paiknevad hoonestamata põllumaad, osadel katastriüksustel

paiknevad talukompleksid. Viimasel ajal on antud piirkonnas ehitustegevus elavnenud ning leiab

mitmeid ehitusjärgus maju. Hoonestatud katastriüksustel paikneb enamasti kuni kolm hoonet

(elamu ja kaks abihoonet), elamud on kahekorruselised. Ühtset ehitusjoont välja kujunenud ei ole,

hooned asuvad ca 5-45 m kaugusel tee punasest joonest.

Planeeringuala

Piirivälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering

töö nr DP 0401-23

7

Planeeringuala piirneb idast ca 7000 m2 pindalaga maatulundusmaa maaüksustega, põhjast Valli

maaüksuse maatulundusmaaga, kuhu on planeeritud ca 1000-1200 m2 pindalaga elamumaa

krundid ning läänest transpordimaaga. Planeeringuala lähiümbruses on olemas juba valmidus

linnalise keskkonna arendamiseks.

Kontaktvööndis domineerivad 1-2 korruselised üksikelamuid, mille juurde kuulub 1-2 abihoonet.

Katusekalded jäävad valdavalt 15°-45° piiresse ning katuse harjad on nii risti kui ka paralleelselt

tänavatega. Välisviimistluses on kasutatud põhiliselt krohvi ja puitlaudist, lisaks fassaadikivi.

Planeeringuala läheduses on olemas vee-, kanalisatsiooni-, gaasi-, side- ja elektriga liitumise

võimalused. Tartu linna lähedus ja kommunikatsioonide olemasolu on soosinud planeeringuala

kontaktvööndis maa-alade arendamist nii elamu- kui ka ärimaaks (vt foto 1). Kambja Valla

üldplaneering näeb ette ümber planeeringuala elamufunktsiooniga tiheasumi moodustamist ning

planeeringuala on jätk kehtestatud Valli maaüksuse planeeringule.

Foto 1. Vaade planeeringualalt Tartu linnale.

2.1. Vastavus Kambja valla üldplaneeringule

Vastavalt Kambja valla üldplaneeringule on planeeringualal Piirivälja maaüksuse maakasutuse

juhtotstarbeks määratud elamumaa (E) ning ala jääb tiheasustusalasse (vt skeem 2. Väljavõte

Kambja valla üldplaneeringust). Planeeringualale läbivalt on üldplaneeringuga kavandatud jalg- ja

jalgrattatee, mille asukohta täpsustatakse detailplaneeringu lahendusega. Detailplaneeringu

lahendus on kooskõlas üldplaneeringuga.

Piirivälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering

töö nr DP 0401-23

8

Skeem 2. Väljavõte Kambja valla üldplaneeringust.

Kambja valla üldplaneering (seletuskirja peatükk 2.4.1) näeb ette, et Kambja Vallavalitsusel on

õigus nõuda 10% vähemalt viie uue üksikelamu krundi planeerimiseks või enam kui 10 korteri või

elamuühikuga uue korterelamu (sh ridaelamu) planeerimiseks, moodustaks avalikult kasutatav

haljasala detailplaneeringu alast ca 10% planeeringualast. Planeeringuga on kavandatud 2

sotsiaalmaa krunti, millest ühe moodustab haljasala, mis on ühenduses varem planeeritud Valli

maaüksuse detailplaneeringuga kehtestatud sotsiaalmaaga. Teine sotsiaalmaa krunt on

kavandatud sotsiaalhoone ehitamise võimalusega haljasala kõrvale.

3. Olemasoleva olukorra analüüs

Piirivälja maaüksuse praegune maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa, krundi pindala on

53983 m². Olemasolev olukord on toodud graafiliselt lehel 3 „Olemasolev olukord“ ning

naabermaaüksuste pindalad ja sihtotstarbed tabelis 2.

Tabel 2. Naabermaaüksuste pindalad ja sihtotstarbed.

Aadress Pindala Sihtotstarve

Kambja vald, Lemmatsi küla, Valli mü (katastritunnus 94901:005:0686)

15,11 ha maatulundusmaa 100%

Kambja vald, Lemmatsi küla, Piirisalu mü (katastritunnus 28301:001:1420)

18282 m² maatulundusmaa 100%

Kambja vald, Lemmatsi küla, Piirinurme mü (katastritunnus 28301:001:1379)

7447 m² maatulundusmaa 100%

Planeeringuala

Piirivälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering

töö nr DP 0401-23

9

Kambja vald, Lemmatsi küla, Nurmelille mü (katastritunnus 28301:001:1378)

7164 m² maatulundusmaa 100%

Kambja vald, Lemmatsi küla, Nurmiku mü (katastritunnus 28301:001:1377)

7006 m² maatulundusmaa 100%

Kambja vald, Lemmatsi küla, Lääne-Nigula mü (katastritunnus 94901:005:1576)

10663 m² elamumaa 100%

Kambja vald, Lemmatsi küla, Põhja-Nigula mü (katastritunnus 94901:005:1577)

9354 m² maatulundusmaa 100%

Kambja vald, Lemmatsi küla, Künni mü (katastritunnus 94901:001:0155)

5002 m² maatulundusmaa 100%

Kambja vald, Lemmatsi küla, Räni-Raudtee tee mü (katastritunnus 28301:001:0946)

799 m² transpordimaa 100%

Planeeringuala on kasutuses põllumaana (vt foto 2). Alal paikneb põllumaa kuivenduseks rajatud

drenaažisüsteem. Olemasolev drenaažkuivendus on rahuldavas olukorras, kaevud vajavad

rekonstrueerimist (vt foto 3). Räni-Raudtee tee maa-alal kulgeb elektrimaakaabel, mille

kaitsevöönd on 1 m kaablist. Transpordimaale ulatub maaparandussüsteemi kollektoreesvoolu

kaitsevöönd 10 m eesvoolu servast. Planeeringuala ei ole hoonestatud.

Foto 2. Vaade planeeringualale loodest kirdesse. Foto 3. Drenaažikollektorkaev ÜK-1.

Olemasolev juurdepääs on tagatud avalikult kasutatavalt Räni-Raudtee kruusateelt.

Maa-ala mikroreljeef on lauge ja loode-kagu-suunalise languga. Maapinna absoluutkõrgused

jäävad vahemikku 66 – 64 m Balti abs. Planeeringualal esinevad leostunud ja leetjad keskmise

raskusega mullad. Maa-ala mullastiku lõimis on liivsavi ja saviliiv kohatiste rähksete ja veeriseliste

tunnustega. Mineraalosa on kaetud peamiselt 0,2-0,4 m paksuse huumusekihiga

Planeeringuala kirdenurka ulatub kitsa ribana III kategooria kaitsealuse liigi Crex crex (rukkirääk)

leiukoht.

Piirivälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering

töö nr DP 0401-23

10

4. Planeerimisettepanek

4.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine

Planeeringualal Piirivälja maaüksus on planeeritud jagada 40-ks krundiks – 34 elamumaa krunti

(pos 1-34), 2 üldkasutatava maa krunti (pos 35-36) ja 4 transpordimaa krunti (pos 37-40), millest

üks krunt olemasoleva kruusakattega tee laienduseks ja kolm krunti sisese teevõrgu tarbeks.

Kruntide asukohad ja pindalad on toodud graafiliselt lehel 4 „Põhijoonis“. Maakasutuse koondtabel

on toodud tabelis 3.

Tabel 3. Maakasutuse koondtabel.

Olemasolev olukord Planeeritud olukord

Aadress Pindala, m2

Maakasutuse sihtotstarve

Positsiooni number

Maakasutuse sihtotstarve

Pindala, m2

POS1 100% elamumaa 1924

POS2 100% elamumaa 1949

POS3 100% elamumaa 1816

POS4 100% elamumaa 1800

POS5 100% elamumaa 1801

POS6 100% elamumaa 1035

POS7 100% elamumaa 1128

POS8 100% elamumaa 1024

POS9 100% elamumaa 1040

Kambja vald POS10 100% elamumaa 1096

Lemmatsi küla POS11 100% elamumaa 1000

Piirivälja mü (28301:001:1063) 53983

100 % Maa- tulundusmaa

POS12 100% elamumaa 1018

POS13 100% elamumaa 1042

POS14 100% elamumaa 1148

POS15 100% elamumaa 1098

POS16 100% elamumaa 1067

POS17 100% elamumaa 1107

POS18 100% elamumaa 1135

POS19 100% elamumaa 1121

POS20 100% elamumaa 1000

POS21 100% elamumaa 1000

POS22 100% elamumaa 1000

POS23 100% elamumaa 1000

POS24 100% elamumaa 1000

POS25 100% elamumaa 1000

POS26 100% elamumaa 1000

POS27 100% elamumaa 1000

POS28 100% elamumaa 1004

POS29 100% elamumaa 1000

POS30 100% elamumaa 1000

POS31 100% elamumaa 1000

POS32 100% elamumaa 1000

Piirivälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering

töö nr DP 0401-23

11

POS33 100% elamumaa 1000

POS34 100% elamumaa 1000

POS35 100% sotsiaalmaa 1144

POS36 100% sotsiaalmaa 4188

POS37 100% transpordimaa 1815

POS38 100% transpordimaa 3743

POS39 100% transpordimaa 1964

POS40 100% transpordimaa 1776

4.2. Krundi ehitusõigus

Planeeringuga määratakse ehitusõigus kaksikelamutele (pos 1-5) ja üksikelamute (pos 6-34) ning

abihoonete ehitamiseks. Lisaks on planeeritud ehitusõigus pos 35 sotsiaalhoonele.

Ehitusõigusega on määratud krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud arv krundil,

hoonete suurim lubatud kõrgus, hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala. Ehitusõigus on

toodud Põhijoonisel tabelina.

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2 hoonet (1 põhihoone + 1 abihoone). Lisaks on lubatud rajada

1 kuni 20 m² suurune hoone. Kõik hooned peavad jääma planeeritud hoonestusala sisse. Krundi

suurim lubatud ehitisealune pindala kaksikelamumaa kruntidel on koos abihoonega kuni 460 m2,

üksikelamumaa kruntidel koos abihoonega kuni 360 m2 ning sotsiaalmaa krundil kuni 350 m2.

Planeeritud hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala sisaldab nii põhihoone kui abihoone(te)

pindalade summat. Hoonete suurim lubatud kõrgus on kuni 8,5 m maapinnast, abihoonel kuni 4,5

m maapinnast.

Ehitise kasutamise otstarvete määramise aluseks on võetud majandus- ja taristuministri

02.06.2015 määrus nr 51 “Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“. Määruse alusel lubatud on

järgmised otstarbed:

Ehitiste kasutamise otstarbed:

Pos 1-5 – kahe korteriga elamu (kood 11210), abihoone (kood 12744);

Pos 6-34 – üksikelamu (kood 11101), abihoone (kood 12744);

Pos 35 – spordi- ja puhkerajatised (kood 24100), meelelahutus-, haridus- tervishoiu- ja muud

avalikud hooned (12600);

Pos 36 – spordi- ja puhkerajatised (kood 24100);

Pos 37-40 – teed (kood 21100).

4.3. Kruntide hoonestusala piiritlemine

Hoonestusalad on seotud krundi piiridega ning toodud skemaatiliselt lehel 4 „Põhijoonis“.

Graafilises osas on hoonestusalad näidatud kruntidel suuremad kui tegelik lubatud suurim

ehitisealune pindala. See võimaldab valida hoone asukohta, arvestades hoonete vahelise vähima

Piirivälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering

töö nr DP 0401-23

12

lubatud kaugusega, milleks on 8 m. Hoonestusala piires on lubatud ka teede, parkla ja haljasala

kavandamine. Väljapoole hoonestusala ja krundipiirile lähemale kui 4 m (hoonete kaugus tänava

poolsest krundi piirist minimaalselt 7 m) on hoonete püstitamine keelatud. Erandina võib lähemale

rajada prügikastide hoiustamiseks mõeldud suletud ruumi, mänguväljaku rajatise, kasvuhoone

eeldusel, et on olemas naaberkinnistu omaniku kirjalik nõusolek ja tagatud tuleohutusnõuded.

4.4. Tänavate maa-alade piirid, liiklus- ja parkimiskorraldus

Planeeritavale alale on juurdepääs tagatud Räni-Raudtee teelt, mis ristub Tartu-Jõhvi-Valga

maanteega nr 3.

Juurdepääs planeeringualale on kavandatud põhimaanteelt nr 3, lõigus km 138,8-139,3 Kõrtsi

mahasõidu kaudu. Vastavalt Põhimaantee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo

lõigu ehituse eskiisprojektile suletakse kohalik tee 9490148 Räni – Raudtee juurdepääs (Kõrtsi

ristmik). Põhimaantee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu ehituse

eskiisprojektile rajatakse kogujatee läbi “Lemmatsi küla Kõrtsi kinnistu ja lähiala detailplaneering“

käsitletava ala. Selleks on moodustatud ka kinnistu Paju tänav (katastritunnus 94901:001:0340).

Planeeringuala sisesed teed on ühendatud naabruses varem kehtestatud Valli maaüksuse

detailplaneeringuga planeeritud teedega. Olemasolevat Räni-Raudtee teed on planeeritud

laiendada (teemaa laius 15,4 m) selliselt, et tee äärde oleks võimalik rajada 3 m laiune

eraldusribaga kergliiklustee ning sõidutee katendi laiusega 6 m. Planeeringuala läbiv tee (pos 38)

on kavandatud jätkata vastavalt koostatud Valli maaüksuse detailplaneeringule ja Laseri ja

Raudtee tänava rekonstrueerimisprojektile (OÜ Keskkonnaprojekt, töö nr 1885). Pos 38 tee

laiuseks on planeeritud 16,5 m, millest 7 m jääb sõidutee katendi alla, 3 m kergliiklustee tarbeks,

mis on võimalik ühendada perspektiivis Tartu linna kergliiklusteede võrguga. Teised

planeeringuala läbivad teed on kavandatud 12 m laiad, 6 m sõiduteega, mille ääres on 2,5 m laiune

jalgtee.

Kruntide väljasõitude asukohad täpsustatakse projekteerimise käigus. Kõik tänavad on

kavandatud kahesuunalistena. Pos 38 kergliiklustee ja sõidutee vahelisele haljasalale on

kavandatud puuderivi (puud tuleb istutada vähemalt 2 m kõrgused). Ristmikel ja pööretel tuleb

tagada külgnähtavus.

Parkimine tuleb lahendada kõigil kruntidel krundisiseselt. Igale krundile, mille sihtotstarve on

elamumaa, on ette nähtud 3 parkimiskohta elamuühiku kohta. Hoonete projekteerimise käigus

tuleb lahendada ka parkimine vastavalt kehtivale parkimisnormatiivile.

Kavandavate teede täpsed liiklusrajatiste mõõdud (sh elementide laiused) ja kõrgusarvud leitakse

projekteerimise käigus. Olemasolevate teede rekonstrueerimisel tuleb arvestada olemasolevate

mahasõitude kõrgustega selliselt, et mahasõit kinnistule oleks võimalik.

Piirivälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering

töö nr DP 0401-23

13

Teedelt tulev sademevesi suunatakse tee äärde planeeritud nõvasse. Nõva põhja on planeeritud

drenaaži torustik.

Teemaale on lubatud rajada alajaamu. Alajaamade täpne asukoht selgub elektrivõru

projekteerimise käigus.

Sõiduteede laiused ja tee elemendid on toodud joonisel „Tehnovõrgud"

4.5. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted

Planeeringuala on valdavalt lage põllumaa, ala idaosas kraavi äär on võsastunud. Kraavi

puhastamisel ette jäävad puud likvideeritakse.

Täiendava haljastuse võimalik asukoht on toodud graafilises osas. Elamualal ja sotsiaalmaal

krundist 30% peab olema haljastatud, sellest 10% kõrghaljastatud. Kohustusliku kõrghaljastusena

on planeeritud pos 38 kergliiklustee ja sõidutee vahelisele haljasalale puuderivi. Puud peavad

istutamise hetkel olema elujõulised ja vähemalt 2 m kõrgused. Täpne puude liigiline sobivus

pannakse paika teeprojektiga.

Pos 35-36 on planeeritud sotsiaalmaa (moodustab ca 10 % planeeritavast alast). Pos 35 on jäetud

sotsiaalhoone rajamise võimalus. Pos 36 on planeeritud haljasalaks, kuhu tuleb rajada terviserajad

selliselt, et need oleks ühendatud kehtestatud Valli planeeringuga kavandatud radadega.

Terviseraja äärde on kavandatud erinevad välispordiväljaku rajatised. Pos 36 on kavandatud

kompaktne mänguväljak lastele, mis sisaldab ronilat ning erinevaid tasakaalu- ja

tervisespordivahendeid. Haljasalale tuleb rajada mitmerindeline haljastus (puud, põõsad).

Mänguväljakul puude ja põõsaste täpne asukoht tuleb leida projekteerimise käigus ning haljasala

jätmine lagedaks murualaks ei ole lubatud.

Elamumaade kruntide piirete kõrgus tänavapoolsel küljel mitte üle 1,2 m, teistel külgedel

maksimaalselt kuni 1,5 m (keelatud on läbipaistmatud piirded (aia pinnast minimaalselt 25% peab

olema läbipaistev). Sotsiaalmaa pos 35 ümber on lubatud rajada piire vastavalt elamumaa kruntide

nõuetele. Sotsiaalmaa pos 36 ei ole planeeritud piirata.

Vertikaalplaneerimisega suunatakse sademeveed ehitatavatest hoonetest ja teedest eemale.

Parklatele ja tänavatele on planeeritud sajuveekanalisatsiooni võimalus ja nõvad. Krundisisesed

parklad ja teed võib rajada ka vett läbilaskvatest materjalidest, näiteks sõelmed või tänavakivid.

Krundi täpsem maapinna vertikaalplaneerimise lahendus anda hoone ehitusprojekti asendiplaanil.

Suuremahuline maapinna kõrguste muutmine ja järsud üleminekud planeeritud kruntidel on

keelatud. Krundil peab olema selline vertikaalplaneering, et krundilt tulenevat sademe- ja

lumesulamisvett ei juhitaks naaberkruntidele.

Piirivälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering

töö nr DP 0401-23

14

4.6. Ehitistevahelised kujad

Ehitistevahelised kujad on lahendatud vastavalt Vabariigi Valitsuse 2017 aasta 13. märtsi

määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”. Kui hoonete vahelise kuja laius on alla

8 meetri, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike (tulemüür, tuletõkkesein) või muude

abinõudega. Planeeritud uute hoonete vähimaks tuleohutusklassiks on TP-3.

4.7. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad

Planeeritaval alal ei ole liitumist ühegi tehnovõrguga. Alal asub drenaažisüsteem. Tehnovõrkude

ja -rajatiste asukohad on toodud lehel 5 „ Tehnovõrgud“. Planeeringuala kõrval asuvale Valli

maaüksusele on koostatud „Piiri maaparandusehitise rekonstrueerimise projekti uurimistööde

aruanne“ millega kohaselt suunatakse kõik naaberalade põllumaade kuivendusveed kraavi.

4.7.1. Veevarustus, sh tuletõrjevesi

Veevarustuse planeerimiseks on võetud tehnilised tingimused Tartu Veevärk AS-lt (nr 23ARE-2-

DT-9)

Arvutusliku veetarbe aluseks on võetud keskmiseks leibkonna suuruseks 2,54 inimest. Arvutuslik

veetarve on ca 102 m3 ööpäevas.

Veevarustus on lahendatud ühisveevõrgu baasil. Kõigile planeeritavatele kruntidele on

kavandatud veevarustus sõidutee äärde jääva maa-ala alla kavandatud veetorustikust.

Detailplaneeringuala kruntide veega varustamiseks kavandatud liitumine ühelt poolt Räni-Raudtee

tee T1 olemasoleva veetoruga De 160 (Paju 1, Lemmatsi kinnistu kohal) ning teiselt poolt Valli

detailplaneeringus jätkatavatest veetorudest. Planeeringus on arvestatud Altren Projekt OÜ poolt

Valli maaüksusele projekteeritud veetorudega.

Veetorustiku projekteerimiseks tuleb võtta tehnilised tingimused piirkonna ühisveevärgi haldajalt,

arvestada tuletõrje nõuetest tulenevaid tingimusi.

Veetorustiku magistraalliinidele on kavandatud hüdrantide ligikaudsed asukohad, hüdrantide

täpsed asukohad ja tüübid täpsustatakse projekteerimise käigus.

Piirivälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering

töö nr DP 0401-23

15

4.7.2. Reoveekanalisatsioon

Reoveekanalisatsiooni planeerimiseks on võetud tehnilised tingimused Tartu Veevärk AS-lt (nr

23ARE-2-DT-9).

Arvutusliku reoveehulga aluseks on võetud keskmiseks leibkonna suuruseks 2,54 inimest.

Arvutuslik reoveehulk on ca 102 m3 ööpäevas.

Reoveelahendus on kavandatud ühiskanalisatsioonivõrgu baasil. Planeeringuala kruntide reovee

eesvooluna on ette nähtud Altren Projekt töös projekteeritud Valli mü reoveekanalisatsioonitorustik

De 250. Reoveed on kavandatud isevoolselt suunata Valli maaüksuse planeeringualale varem

planeeritud reoveekanalisatsiooni torustikku ning sealt edasi Valli maaüksuse lõunaossa

kavandatud reoveepumplasse. Kavandatud pumplast tuleb reovesi pumbata läbi survetorustiku

Tartu linna ühiskanalisatsioonitorustikku.

4.7.3. Sademevesi ja maaparandussüsteem

Sademeveekanalisatsiooni planeerimiseks on võetud tehnilised tingimused Tartu Veevärk AS-lt

(nr 23ARE-2-DT-9).

Planeeringualal asub olemasolev drenaažisüsteem. Drenaažisüsteemi eesmärgiks on olnud

eelnevalt põllumajanduslik kuivendus. Drenaažitorude asukoht graafilises osas on märgitud

maaparanduskaartite alusel, mistõttu nende asukoht ei ole täpne. Olemasolev

maaparandussüsteem Piirivälja maaüksusel on planeeritud likvideerida ja dreeniveed juhtida tee

äärde planeeritud kollektoritesse. Naaberalade põllumaade kuivendusvõrk peab jääma toimima ja

seega on planeeritud põllumaade kuivendusveed kokku koguda Piirivälja maaüksuse piiril ning

suunata idaküljel asuvasse kraavi. Piirivälja kinnistul asuv kollektorkaev ÜK-1 jääb töösse ning

edasise projekteerimise käigus tuleb hinnata kaevu seisukorda ning projekteerida toimiv lahendus.

Vajadusel tuleb kaev rekonstrueerida (puhastada setetest, lisada kaas, asendada vajunud torud

jne).

Planeeritud teedelt ja kruntidelt kokku kogutav sademevesi on planeeritud juhtida sõidutee äärde

planeeritud sademeveetorustikku, mis vastavalt maapinna kallet arvestades suubub Valli

maaüksusele planeeritud sademeveekanalisatsiooni torustikku ja sealt edasi planeeritud tiiki.

Tiigist suunatakse vesi ülepumpamise teel Tartu linna sademeveekanalisatsiooni. Lahendus

arvestab Altern Projekt OÜ poolt koostatud torustiku tööprojekti sisuga (töö nr VK1752).

Sademe- ja drenaaživee juhtimine reoveekanalisatsioonitorustikku on keelatud.

Sademevee säästliku käitlemise eesmärgil tuleb planeeringualal vähendada ärajuhtimist ehk

kanaliseerimist vajavat sademeveehulka, mistõttu on oluline sademevee käitlemise

lokaliseerimine. Lokaalselt on võimalik maksimaalses mahus immutada elamukruntidel katustelt ja

Piirivälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering

töö nr DP 0401-23

16

vett mitte läbilaskvalt pinnaselt kogutud vesi murualale. Kobas AS poolt koostatud juhendmaterjali

järgi („Sademevee säästliku käitlemise põhimõtted Tartu linnas“, töö nr 2018-004) võiksid

sademevee käitlemislahendused olla eelistuse järjekorras järgmised:

• Osaline sademevee immutamine alal, kus see tekib;

• Sademevee äravoolu aeglustamine (viibeaja pikendamine) enne selle ära juhtimist;

• Sademevee tõkestamine viivitava immutussüsteemiga, nt kraavide, lohkude jms kaudu,

kus vesi saab imbuda pinnasesse. Seda takistab taimestik ja vesi saab aurustuda;

• Kui kraavide abil ei saa vett edasi juhtida, siis juhitakse vesi edasi toruga, rakendades

vajadusel enne suublasse juhtumist aeglustust (tiigid);

• Kui eelnevaid lahendusi pole võimalik rakendada, siis viimasena suunata sademevesi

lahkvoolsesse ühiskanalisatsioonivõrku.

Kraavidesse või pinnasesse juhitav sademevesi peab vastama Eesti Vabariigi seadusandlusega

kehtestatud nõuetele.

4.7.4. Elektrivarustus, sh välisvalgustus

Elektrivarustuse planeerimiseks on võetud tehnilised tingimused Elektrilevi OÜ-lt (nr 441483).

Detailplaneeringu alal on kavandatud uus komplektalajaam. Alajaama asukoht on ette nähtud

võimalikult koormuskeskme lähedusse, planeeritava tee äärde. Täpne alajaamade asukoht

pannakse paika projekteerimise käigus. Alajaama teenindamiseks peab jääma ööpäevaringne

vaba juurdepääs. Uue alajaamade toide on planeeritud 10 kV maakaabelliiniga AJ9806 (Paju tn 2,

Lemmatsi küla) ja Siimu AJ(Siimu kinnistu, Lemmatsi küla) alajaamadest.

Kõigile planeeritavatele kruntidele on planeeritud elektriühendus maakaabliga. Kruntide piiridele

paigaldatakse liitumiskilp, millest veetakse kaablid hoonestusalani. Võimalusel tuleb ette üks kilp

vähemalt kahe krundi peale. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad.

Kõikide planeeritavate teede äärde on ette nähtud perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite

koridorid. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele.

Avalikult kasutatavate teede äärde on kavandatud välisvalgustus. Välisvalgustuse toide on

kavandatud planeeritud alajaamast.

Piirivälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering

töö nr DP 0401-23

17

4.7.5. Soojavarustus

Soojavarustus lahendatakse individuaalkütte baasil. Võimalikud kütteallikad on elektri-,

soojuspump-, gaasi-, tahkeküte ja päikesepaneelid (põhihoonel). Maakütte rajamine on lubatud

kui projekt saab positiivse kooskõlastuse kohalikult omavalitsuselt. Keelatud on kasutada

märkimisväärselt jääkaineid lendu laskvaid kütteliike nagu raskeõlid ja kivisüsi.

Maaküttekontuuri ei ole lubatud paigaldada juurdepääsutee alla ja tehnovõrkude kaitsevööndisse.

Hoonetele paigaldatavad ventilatsiooni- ja soojuspumbad ei tohi häirida naaberelanikke (müra) ja

need ei tohi paikneda krundi tänavapoolses hoone osas. Lahenduse väljatöötamisel arvestada

tänapäevaste innovatiivsete võimaluste ja keskkonnasäästlike lahendustega.

Maasoojussüsteemi planeerimisel ja projekteerimisel tuleb tagada minimaalsed kaugused:

• soojusvaia kaugus kinnistu piirist 10 m. Seda kauguse piirangut võib vähendada 5 meetrini

piirinaabri nõusolekul. Kinnistu piires oleva soojuspuuraukude grupi puuraukude vahekaugused

määratakse vastava arvutuse teel.

• horisontaalse soojuskontuuri kaugus kinnistu piirist 2 m.

• soojusvaia kaugus maa-alustest torustikest ja kaabelliinidest vastavalt nende kaitsevööndile.

• 20 m naaberkinnistu soojuspuuraugust või –vaiast.

• 10 m hooldusalaga puurkaevuni või salvkaevuni, kui kaev on samal kinnistul ja kuulub

soojussüsteemi omanikule.

• 20 m hooldusalaga naaberkinnistu puurkaevu või salvkaevuni.

4.7.6. Gaasivarustus

Planeeringuala on võimalik liita gaasivõrguga. Gaasilahendus on kavandatud Valli maaüksuse

planeeringuga planeeritud gaasi regulaatorkapist, milleni toide on planeeritud alates Tartu linnas

Laseri tn T13 asuvast gaasitorustikust B-kategooria torustikuga.

4.7.7. Sidevarustus

Sidevarustuse planeerimiseks on võetud tehnilised tingimused Telia Eesti AS-lt (nr 37636853).

Kõigile planeeritavatele kruntidele on kavandatud telekommunikatsiooniühendus. Liitumispunk

asub Riia mnt 223 kinnistu piiril kaevust F08S40_K12. Ühendus sidekaevust F08S40_K12

planeeringuala keskmesse kavandatud sidekaevu on planeeritud 100 mm sidekanaliga või 4-

avalise multitoruga. Täpne lahendus määratakse koostatava sideprojektiga. Kogu rajatav

sidekanal peab olema elektriliselt tuvastatav.

Piirivälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering

töö nr DP 0401-23

18

4.8. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava

elluviimiseks ning vajaduse korral ehitised, mille ehitusprojekti

koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine või

riskianalüüs

Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte, samuti

ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi.

Jäätmemajandus lahendatakse vastavalt kehtivatele normatiividele ja seadusandlikele aktidele.

Prügikonteinerite tarbeks tuleb rajada soovitavalt varikatused. Kõik ohtlikud jäätmed tuleb koguda

vastavalt kehtivatele eeskirjadele. Olmejäätmete äravedu tuleb korraldada jäätmekäitlusluba

omavate ettevõtete kaudu.

Veekogusse või pinnasesse juhitav vesi peab vastama veekogusse või pinnasesse juhitava

heitvee kohta esitatavatele nõuetele. Vajadusel tuleb kasutada õlipüüdureid.

Ehitised, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine või

riskianalüüs, puuduvad.

4.9. Vajaduse korral ettepanekud kaitse alla võetud maa-alade

ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või

lõpetamiseks, ettepanekud maa-alade või üksikobjektide kaitse

alla võtmiseks.

Planeeringuala kirdenurka ulatub kitsa ribana III kategooria kaitsealuse liigi Crex crex (rukkirääk)

leiukoht. Kaisealusel liigi leiukoht ulatub ainult kitsa servaga Piirivälja maaüksusele, põhimaht

jääb naabruses asuvale Valli maaüksusele. Valli maaüksusel kehtib detialplaneering, mis

näeb ette elamukruntide moodustamist. Seega sealne rukkiräägu leiukoht peale varem

kehtestatud planeeringuala realiseerimist ei jää toimima.

4.10. Arhitektuurinõuded ehitisele

Hooned peavad sobima ümbritsevasse keskkonda. Planeeritavate hoonete arhitektuur peab

olema kaasaegne ja kõrgetasemeline. Katusekattematerjalid ja hoone välisviimistlusmaterjalid

peavad sobima hoone arhitektuurilahendusega ja välisilmega. Põhihoone ja abihooned peavad

omavahel harmoneeruma. Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja

üldtunnustatud linnaehituslike põhimõtete järgi.

Piirivälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering

töö nr DP 0401-23

19

Arhitektuurinõuded ehitisele on järgmised:

• Lubatud korruselisus ja kõrgus maapinnast: põhihoonel kuni kaks korrust (teine korrus katuse

alune) ja 8,5 m; abihoonel üks korrus ja 4,5 m.

• Katusekalded: 0-35 kraadi (hooned tuleb tsoneerida gruppidesse ning määrata katusekalde

vahemikuks 15 kraadi nt 10-25 kraadi või 20-35 kraadi). Kõrvalmahtudel on lubatud 0-10

kraadi;

• Katuse tüüp: viilkatus, kaldkatus, kelpkatus (sh poolkelpkatus) ja lamekatus.

• Katusekattematerjal: katuseplekk, katusekivi, rullmaterjal (kivi imitatsiooniga- ja trapetsplekk

ei ole lubatud).

• Katusekalde suund:

o Põhihoonel: hoone põhiosal - risti või paralleelne sissesõitu tänavaga. Vintskapi ja

varikatuse katusekalde suund võib erineda hoone põhiosa suunast;

o Abihoonel: katusekalde suund ei ole planeeringuga määratud.

• Välisviimistluse materjalid: krohv, klaas, puit, betoon. Keelatud on imiteerivad materjalid ning

palk välisviimistlusena.

• Piirded: tänavapoolsel küljel mitte üle 1,2 m, teistel külgedel maksimaalselt kuni 1,5 m

kõrgused. Lubatud nii horisontaal- või vertikaallaudisest. Keelatud on läbipaistmatud piirded

(aia pinnast min 25% peab olema läbipaistev). Piirde asemel lubatud ka hekk, mis rajatakse

piirist sissepoole.

• Kohustuslik ehitusjoon: 7 m tänava punasest joonest , va paarismajad ning pos 7 ja 10. Nurga

kruntidel võib ehitusjoonen järgida ühe tee punast joont.

• Hoonete minimaalne tulepüsivusklass: TP3.

4.11. Servituutide vajaduse määramine

Servituudi vajaduse määramise ulatus on toodud lehel 5 „Tehnovõrgud“ ning kirjeldus tabelis 4.

Tabel 4. Servituutide määramise vajadus

Teeniv kinnisasi Valdav kinnisasi/isik Servituudi sisu

Pos 1-5 Pos 29-31 Pos 35-36

Tehnovõrgu valdaja

Kinnistu omanik on kohustatud taluma tema kinnistut läbivat drenaažikollektortoru

Pos 7 Tehnovõrgu valdaja

Kinnistu omanik on kohustatud taluma tema kinnistut läbivat vee-, reoveekanalisatsiooni- ja sademeveekanalisatsioonitoru

Pos 10 Tehnovõrgu valdaja

Kinnistu omanik on kohustatud taluma tema kinnistut läbivat gaasitoru, side- ja elektrikaablit

Pos 36 Tehnovõrgu valdaja Kambja Vallavalitsus

Kinnistu omanik on kohustatud taluma tema kinnistut läbivat maaparandussüsteemi kraavi

Pos 7 ja 10 Pos 7 ja 10 Kambja Vallavalitsus

Kinnistu omanik on kohustatud taluma tema kinnistut läbivat juurdepääsuteed

Piirivälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering

töö nr DP 0401-23

20

4.12. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste

seadmine

Käesoleva peatüki koostamise aluseks on Eesti standard EVS 809-1:2002. Järgnevalt on tehtud

kokkuvõte antud piirkonna kuritegevuse riske vähendavatest tingimustest.

Kuritegevuse riske vähendavad:

• selgelt eristatav juurdepääs, valduse sissepääsude arvu piiramine;

• atraktiivne maastikukujundus ja arhitektuur;

• hoonete vaheline nähtavus, hea jälgitavus;

• korrashoid;

• lukustatud sisenemisruumid;

• tugevad ukse- ja aknaraamid, uksed, aknad, lukud, klaasid;

• korrashoid;

• süttimatust materjalist suletavate prügianumate kasutamine, süttiva prügi kiire

eemaldamine.

Krundi valdajatel on soovitav hoone projekteerimisel ja hilisemal rajamisel arvestada eelpool

tooduga.

4.13. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad

kinnisomandi kitsendused ning nõuded

Planeeringuala omaniku või haldaja tegevust kitsendatakse planeeringualal paiknevate

tehnovõrkude kaitsevööndis, mis maa-alustel kommunikatsioonidel on kuni 2 m mõlemale poole

toru või kaabli telge.

Tee kaitseks, teehoiu korraldamiseks, liiklusohutuse tagamiseks ning teelt lähtuvate

keskkonnakahjulike ja inimesele ohtlike mõjude vähendamiseks on läänes asuval Räni - Raudteel

vallatee olemasolev tee kaitsevööndi laius 20 meetrit sõidutee servast.

4.14. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike

kahjude hüvitaja

Planeeringu kehtestamisega kaasnevad võimalikud kahjud, mida tekitatakse kolmandatele

osapooltele, katab krundi igakordne omanik. Tuleb tagada, et rajatavad hooned ei kahjustaks

naaberkruntide kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega kasutamise

käigus. Võimalikud ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb kahju tekitajal hüvitada.

Piirivälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering

töö nr DP 0401-23

21

4.15. Planeeringu rakendamise võimalused

Planeeringualal edaspidi koostatavad ehituslikud- ja tehnilised projektid peavad vastama Eesti

Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale. Käesolev

detailplaneering on aluseks uute hoonete ja teiste planeeringualasse jäävate ehitiste

projekteerimiseks – ehitamiseks. Planeeringu rakendamiseks sõlmitakse enne detailplaneeringu

kehtestamist planeeritava ala kinnisasja omaniku ja Kambja valla vahel planeeringu elluviimise

võimalusi garanteeriv leping. Planeeringu elluviimine toimub vastavalt lepingule ja arendaja

täpsemad kohustused on sätestatud lepingus.

Esimene tegevus – katastriüksusteks jagamine.

Teine tegevus – kogu ala taristu läbiprojekteerimine (tehnovõrgud ja teed) ja ehitusload tervikult

kõikidele võrkudele ja teedele. Taristu kasutuslube on võimalik taotleda osade kaupa

(osakasutusload).

Kolmas tegevus – vastava etapi välja ehitamine.

Enne ei väljastata ehituslubasid hoonetele kui on välja ehitatud planeeringujärgsed avalikku

kasutusse ettenähtud juurdepääsuteed, tehnovõrgud ja –rajatised. Servituutide planeerimise

korral tuleb ennem ehituslubade väljastamist servituudid kanda kinnistusraamatus.

Planeeringuala on jagatud 3-ks etapiks (etapi ulatus on toodud joonisel 6):

etapp 1 – elamumaa pos 4-5, 19, 24-34, sotsiaalmaa pos 36 mänguväljak, haljastus ja jalgteed.

Pos 35 sotsiaalhooned võib rajada esimeses etapis kui vajadus tekib. Senikaua kui sotsiaalmaa

on hoonestamata tuleb ala hoida korrastatud haljasalana. Pos 38 juurdepääsutee ning Räni-

Raudtee tee laiendus koos kergliiklusteega (pos 37). Tehnovõrkudega liitumine sõltub Valli dp

realiseerimisest, seega enne I etapi elamute ehitamist peab olema välja ehitatud elektri-, vee-,

reovee- ja sademevee liitumispunktid krundipiirini. Koos tehnovõrkude liitumispunktide

väljaehitamisega tuleb rajada drenaažisüsteem, et vältida lõhutud maaparandussüsteemist

tekkivaid uputusi naaberkruntidel.

etapp 2 – elamumaa pos 2-3, 7-10, 13-18, 20-23, transpordimaa pos 39-40. Enne ehitustegevuse

algust tuleb välja ehitada tehnovõrkude liitumispunktid krundipiirini.

etapp 3 – elamumaa pos 1, 6, 11-12 eeldusel, et välja on arendatud Valli detailplaneeringuga

planeeritud tänavad. Enne ehitustegevuse algust tuleb välja ehitada tehnovõrkude liitumispunktid

krundipiirini.

Etapp loetakse lõppenuks, kui on välja ehitatud planeeringujärgsed tehnovõrgud selliselt, et on

tagatud tehnovõrkude ühendused alates liitumispunktist, istutatud kohustuslik kõrghaljastus, teed

ja kruntidele mahasõidud on kõvakattel ning avalikult kasutatavad tee maa-alad on üle antud

tasuta Kambja vallale. Kõik etapid võib ehitada ka korraga või muuta järjekorda.

Piirivälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering

töö nr DP 0401-23

22

Kui planeeringuala realiseerimist ei ole alustatud 5 aasta jooksul peale detailplaneeringu

kehtestamist, on kohalikul omavalitsusel (Kambja Vallavolikogul) õigus tunnistada koostatud

detailplaneering kehtetuks.

Piirivälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering

töö nr DP 0401-23

23

5. Kooskõlastused ja koostöö

Tabel 5. Kooskõlastuste kokkuvõte ametkondade ja asutustega

Asutus/aadress Kuupäev Koostöö tulemus Koostöö tegija

Telia Eesti AS, Endla 16, 15033 Tallinn

18.07.2023 KOOSKÕLASTATUD Kooskõlastuse nr 38088626

Kaino Ütt-Ütti Telia Eesti AS volitatud esindaja Kaino

Elektrilevi OÜ, Kadaka tee 63, 12915 Tallinn

19.07.2023 KOOSKÕLASTATUD Kooskõlastuse nr 1048208032 Kooskõlastuse tingimus: tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.

Enn Truuts Elektrilevi OÜ volitatud esindaja

AS Tartu Veevärk, Tähe 118, Tartu

11.09.2023 ÜLE VAADATUD Üle vaatamise nr 23ARE-3-DP-15

Peeter Pindma Arendusjuht

Adven Eesti AS, Kassi 13, Tallinn

Päästeamet Lõuna Päästekeskus, Jaama 207, Tartu

Keskkonnaamet Roheline 64, Pärnu

Detailplaneeringu edastamine arvamuse avaldamiseks – TRAM.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

KÄTLIN UMAL-JÄRVESAAR PNOEE-48903242727 2025-02-06 12:04:17

Detailplaneeringu edastamine arvamuse avaldamiseks – TRAM.pdf

Pargi 2 Ülenurme alevik Kambja vald 61714 TARTUMAA

e-post [email protected] tel 750 2600 registrikood 77000275

SEB Pank EE791010102034606009

Swedbank EE592200221068464111

KAMBJA VALLAVALITSUS

Transpordiamet 06.02.2025 nr 6-1/97-6

Detailplaneeringu edastamine arvamuse avaldamiseks Edastame Teile arvamuse avaldamiseks Kambja vallas Lemmatsi külas asuva Piirivälja maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu. Planeeringu koostaja on Plaan OÜ. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kätlin Umal-Järvesaar planeerimisspetsialist 5387 6433 [email protected] Lisa: 1. Lemmatsi külas asuva Piirivälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering

E-kiri.eml

Tere!

Edastame arvamuse avaldamiseks Lemmatsi külas asuva Piirivälja maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu.

Lugupidamisega

Kätlin Umal-Järvesaar
planeerimisspetsialist