Vahtra tänava vee – ja kanalisatsioonitorustiku projekti kooskõlastamine riigitee nr 2 tee kaitsevööndis

KESKKOND & PARTNERID OÜ

Vasara 50, Tartu 50113

Reg.nr. 11006388;

registreeringu nr. EEP000544

www.mahutid.ee

Töö nr. 100/2024

Projekteerija: Keskkond & Partnerid OÜ

Vastutav spetsialist VK:

Sirle Punka - Volitatud veevarustus-ja kanalisatsiooniinsener, tase 8,

Kutsetunnistus nr: 189985 /allkirjastatud digitaalselt/

Projekteerija:

Sirle Punka - Volitatud veevarustus-ja kanalisatsiooniinsener, tase 8,

Kutsetunnistus nr: 189985 /allkirjastatud digitaalselt/

TARTU 2024

Vahtra tn, Ülenurme alevik, Kambja vald

Ülenurme alevik, Vahtra tänava vee- ja

kanalisatsioonitorustik

Tööprojekt

Ülenurme alevik, Vahtra tänava vee- ja kanalisatsioonitorustik

Töö nr 100/2024

Tööprojekt

Keskkond & Partnerid OÜ 2/69

Koostas: Sirle Punka

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 01.2025 1002024_TP_AA-3-01_Seletuskiri

SELETUSKIRI

SISUKORD

ASUKOHA SKEEM

1. ÜLDOSA ......................................................................................................................... 6

1.1. Üldandmed .................................................................................................................... 6 1.2. Tehnilised andmed ........................................................................................................ 7 1.2.1. Vee- ja kanalisatsioonitorustik ................................................................................. 7 1.3. Sissejuhatus ................................................................................................................... 8 1.4. Alusdokumendid ........................................................................................................... 8

1.4.1. Lähtematerjalid ......................................................................................................... 8 1.4.2. Ehitusuuringud ......................................................................................................... 8 1.5. Normdokumendid ......................................................................................................... 9

1.6. Täiendavad kriteeriumid ............................................................................................... 10 1.6.1. Kooskõlastused kinnistuomanikega ......................................................................... 10 1.6.2. Kaevude ja torude sügavus ning vahekaugus ........................................................... 11 1.6.3. Kinnistu ühendustorustiku pikkus, läbimõõt ja lang ................................................ 11 1.7. Maaparandussüsteemid ................................................................................................. 12

1.8. Tööd Transpordiameti alas ............................................................................................ 13

1.9. Tööd Eesti Raudtee alas ................................................................................................ 13 2. OLUKORRA KIRJELDUS ........................................................................................... 14 3. PROJEKTLAHENDUS ................................................................................................. 14 3.1. Üldist ............................................................................................................................. 14 3.2. Veetorustik .................................................................................................................... 15

3.3. Väline tuletõrjeveevarustus ........................................................................................... 16 3.4. Isevoolne kanalisatsioonitorustik .................................................................................. 16 3.5. Survekanalisatsioonitorustik ......................................................................................... 17

3.6. Reoveepumpla ............................................................................................................... 18 3.7. Pimeühendused ............................................................................................................. 21

3.8. Projekteeritud läbipesukaev .......................................................................................... 22 4. EHITUSTÖÖD ............................................................................................................... 22

4.1. Üldised juhised ja nõuded ............................................................................................. 22 4.2. Projekti infotahvlid........................................................................................................ 23 4.3. Elanikkonna ja kinnistuomanike teavitamine ehitustöödest ......................................... 23 4.4. Ehitustöödega seotud nõusolekud (load) ...................................................................... 24

4.5. Ehituseelse olukorra fikseerimine ................................................................................. 25 4.6. Ehitusobjekti geodeetilised tööd ................................................................................... 25 4.7. Vajumisvaatlused .......................................................................................................... 26 4.8. Liikluskorraldus ............................................................................................................ 27 4.9. Tööohutus ...................................................................................................................... 28

4.10. Tuleohutus ..................................................................................................................... 30 4.11. Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine ......................................................... 30

4.11.1. Üldist ........................................................................................................................ 30 4.11.2. Hoonete ja rajatiste kaitsmine .................................................................................. 32 4.11.3. Töötamiseks elektrikaablite kaitsevööndis ............................................................... 32 4.11.4. Töötamine sideliinirajatiste kaitsevööndis ............................................................... 33 4.11.5. Geodeetiliste märkide kaitsmine .............................................................................. 33

Ülenurme alevik, Vahtra tänava vee- ja kanalisatsioonitorustik

Töö nr 100/2024

Tööprojekt

Keskkond & Partnerid OÜ 3/69

Koostas: Sirle Punka

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 01.2025 1002024_TP_AA-3-01_Seletuskiri

4.11.6. Puude kaitsmine ehitustööde ajal ............................................................................. 34 4.11.7. Ehitusaegse veevarustuse ja kanalisatsiooni tagamine ............................................. 34 4.12. Ajutine elektrivarustus .................................................................................................. 36

4.13. Ligipääs tehnovõrkudele ............................................................................................... 36 4.14. Ajutised hügieenirajatised ............................................................................................. 36 4.15. Kaetud tööd ................................................................................................................... 36 4.16. Katete eemaldamine ...................................................................................................... 36 4.16.1. Üldine ....................................................................................................................... 36

4.16.2. Kasvupinnase eemaldamine ..................................................................................... 37 4.16.3. Tänavakividest ja plaatidest teekatte eemaldamine .................................................. 38 4.16.4. Äärekivide eemaldamine .......................................................................................... 38 4.16.5. Kruus- ja killustikkatte eemaldamine ....................................................................... 38 4.16.6. Asfaltkatte eemaldamine .......................................................................................... 38

4.17. Kaeve- ja mullatööd ...................................................................................................... 39 4.18. Torustike paigaldamine ................................................................................................. 42 4.19. Tagasitäide .................................................................................................................... 44

4.20. Mahajäetavad torustikud ja kaevud ............................................................................... 46 4.21. Katete taastamine .......................................................................................................... 47 4.21.1. Üldist ........................................................................................................................ 47 4.21.2. Katete konstruktsioonid ............................................................................................ 48

4.21.3. Haljastuse taastamine ............................................................................................... 50 4.21.4. Kruus- ja killustikkatte taastamine ........................................................................... 50

4.21.5. Asfaltkatte taastamine .............................................................................................. 51 4.21.6. Teekattemärgistus ..................................................................................................... 52 4.21.7. Äärekivide taastamine .............................................................................................. 52

4.21.8. Sillutuskivi/betoonkivi taastamine ........................................................................... 52

4.22. Ehitusala puhastamine ja lammutustööd ....................................................................... 52 4.23. Teostusjoonised ............................................................................................................. 54 4.23.1. Üldine ....................................................................................................................... 54

4.23.2. GIS andmete kogumine ning esitamine .................................................................... 55 4.24. Keskkonnakaitse nõuete tagamine ................................................................................ 55

5. MATERJALID JA SEADMED .................................................................................... 56 5.1. Üldist ............................................................................................................................. 56

5.2. Survetorustikud ............................................................................................................. 57 5.2.1. Üldine ....................................................................................................................... 57 5.2.2. Torud ja toruliitmikud .............................................................................................. 57 5.2.3. Siibrid, maakraanid, tagasilöögiklapid, spindlipikendused, kaped .......................... 58 5.2.4. Kiilsiibrid .................................................................................................................. 59

5.2.5. Tuletõrjehüdrandid ................................................................................................... 59

5.3. Isevoolsed torustikud .................................................................................................... 60

5.3.1. Reoveekanalisatsioonitorud ...................................................................................... 60 5.3.2. Kaevud ...................................................................................................................... 61 5.4. Survehajutusplaat .......................................................................................................... 62 5.5. Kinnitusvahendid, tihendid ja määrdeained .................................................................. 62 5.6. Soojustusmaterjalid ....................................................................................................... 63

6. KATSETUSED JA KONTROLLTOIMINGUD ......................................................... 63 6.1. Üldist ............................................................................................................................. 63

Ülenurme alevik, Vahtra tänava vee- ja kanalisatsioonitorustik

Töö nr 100/2024

Tööprojekt

Keskkond & Partnerid OÜ 4/69

Koostas: Sirle Punka

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 01.2025 1002024_TP_AA-3-01_Seletuskiri

6.2. Survetorustike katsetamine ........................................................................................... 64 6.2.1. Üldine ....................................................................................................................... 64 6.2.2. Ettevalmistus survekatseks ....................................................................................... 64

6.2.3. Survekatse ................................................................................................................ 65 6.2.4. Veetorustiku läbipesu, veeanalüüs ja desinfitseerimine ........................................... 65 6.3. Kanalisatsioonitorustike katsetamine ............................................................................ 67 6.3.1. Isevoolsete torustike kaameravaatlus ....................................................................... 67 6.3.2. Isevoolsete torustike veepidavuskatse ...................................................................... 68

6.3.3. Isevoolsete torustike ovaalsuse kontroll ................................................................... 68 6.4. Reoveepumplate katsetamine ........................................................................................ 69

Ülenurme alevik, Vahtra tänava vee- ja kanalisatsioonitorustik

Töö nr 100/2024

Tööprojekt

Keskkond & Partnerid OÜ 5/69

Koostas: Sirle Punka

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 01.2025 1002024_TP_AA-3-01_Seletuskiri

ASUKOHA SKEEM

- Projekti piirkond

Ülenurme alevik, Vahtra tänava vee- ja kanalisatsioonitorustik

Töö nr 100/2024

Tööprojekt

Keskkond & Partnerid OÜ 6/69

Koostas: Sirle Punka

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 01.2025 1002024_TP_AA-3-01_Seletuskiri

1. ÜLDOSA

1.1. Üldandmed

Projekti nimetus: Ülenurme alevik, Vahtra tänava vee- ja

kanalisatsioonitorustik

Staadium: Tööprojekt

Töö nr: 100/2024

Objekti asukoht: Vahtra tänav, Ülenurme alevik, Tartu maakond

Tellija: AS Tartu Veevärk

Registrikood: 10151668

Tähe tn 118, 50107 Tartu

Tellija esindaja lepingulistes küsimustes: Liisa Unt

[email protected]

Tellija kontaktisik: Kristi Kull

[email protected]

Tel: 730 6239

Projekteerija : Keskkond & Partnerid OÜ

Registrikood: 11006388

Majandustegevusteade nr. EEP000544

Vasara 50, 50113 Tartu;

Tel: 733 0350;

[email protected]

Töövõtja vastutav esindaja: Lauri Aim

[email protected]

Tel: 5647 8957

Projekteerimismeeskond:

Lauri Aim – projektijuht - Volitatud veevarustus- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8.

Kutsetunnistus nr: 201410

Sirle Punka – projektijuht/projekteerija/vastutav spetsialist – Volitatud veevarustus- ja

kanalisatsiooniinsener, tase 8. Kutsetunnistus nr: 189985

Tel.: +372 5661 6780

E-post: [email protected]

Ülenurme alevik, Vahtra tänava vee- ja kanalisatsioonitorustik

Töö nr 100/2024

Tööprojekt

Keskkond & Partnerid OÜ 7/69

Koostas: Sirle Punka

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 01.2025 1002024_TP_AA-3-01_Seletuskiri

1.2. Tehnilised andmed

1.2.1. Vee- ja kanalisatsioonitorustik

Ehitise liik: Rajatis

Ehitise nimetus: Veetorustik

Ehitustegevuse liik: Ehitise püstitamine

Ehitise kasutamise otstarve:

22221 Külmaveetorustik

Projekteeritud veetorustiku tehnilised andmed:

PE RC De 32 –96 m

PE RC De 40 – 27 m

PE RC De 50 – 38 m

PE RC De 63 – 122 m

PE RC De 90 – 2 m

PE RC De 110 – 1180 m

Olemasolevad kinnistu veeühendused – 2

Uued kinnistu veeühendused – 19

Ehitisregistrile esitatavad tehnilised andmed:

ehitisealune pind – 143,7 m2

pikkus –1465 m

Tuletõrjehüdrant – 3 tk

Ehitise nimetus: Kanalisatsioonitorustik

Ehitustegevuse liik: Ehitise püstitamine

Ehitise kasutamise otstarve:

22231 Kanalisatsioonitorustik

Projekteeritud isevoolse kanalisatsioonitorustiku tehnilised andmed:

PE RC De 200 – 58 m

PVC De 160 – 132 m

PVC De 200 – 855 m

Uued kinnistu kanalisatsiooniühendused – 19

Projekteeritud isevoolse kanalisatsioonitorustiku tehnilised andmed:

PE RC De 160 – 11 m

Ehitisregistrile esitatavad tehnilised andmed:

ehitisealune pind – 205,5 m2

pikkus – 1045 m

Reoveekanalistasioonipumpla – 1 tk

Ülenurme alevik, Vahtra tänava vee- ja kanalisatsioonitorustik

Töö nr 100/2024

Tööprojekt

Keskkond & Partnerid OÜ 8/69

Koostas: Sirle Punka

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 01.2025 1002024_TP_AA-3-01_Seletuskiri

1.3. Sissejuhatus

Käesoleva projektiga on koostatud Tartu maakonnas Ülenurme alevikus Vahtra tänaval

vee- ja reoveekanalisatsioonitorustike projekt AS-i Tartu Veevärk tellimusel.

Projekteeritav ala hõlmab Ülenurme alevikus järgmisi kinnistuid (IKÕ/sundvalduse

kinnistud):

Segaomand (1 tk):

• Tartu-Petseri 5,3-7,8 km 94901:007:1760

Avalik-õiguslik omand (1 tk):

• Heki tänav 94901:001:0661

Munitsipaalomand (6 tk):

• Vahtra tänav 28301:001:0224

• Vahtra tänava lõik 2 28301:001:0590

• Võru maantee 94901:007:1653

• Poldri tänav 28301:001:0382

• Männi tänava lõik 1 94901:007:1710

• Männi tänav 94901:007:0789

Eraomand (3 tk):

• Vahtra tn 2 94901:007:0219

• Vahtra tn 12 94901:007:0551

• Männimetsa tn 14 94901:007:0777

1.4. Alusdokumendid

1.4.1. Lähtematerjalid

• AS Tartu Veevärk tehnilised tingimused 12.09.2024 24ARE-2-TT-28

• Kambja Vallavalitsus Projekteerimistingimused nr 2411802/03464

• Eesti Raudtee AS tehnilised tingimused 11.11.2024 13-8/4694-1

o EVR infrastruktuuri elektrifitseerimine

• Põllumajandus- ja Toiduamet 08.11.2024 nr 6.2-2/43363

• Teedeprojekt OÜ Töö nr T04921 eelprojekt „Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa

Tartu Läänepoolse ümbersõidu VI ehitusala ehitusprojekt“

• Altren Projekt OÜ Töö nr 23031 eelprojekt „Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa

Tartu Läänepoolse ümbersõidu VI ehitusala ehitusprojekt“ Torustikud.

• Hepta Group Energy OÜ Töö nr 21173 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Tartu

Läänepoolse ümbersõidu VI ehitusala ehitusprojekt“ Elekter, side ja

tänavavalgustus.

1.4.2. Ehitusuuringud

• Topo-geodeetilised uurimistööd: Metricus OÜ 24G9495

Ülenurme alevik, Vahtra tänava vee- ja kanalisatsioonitorustik

Töö nr 100/2024

Tööprojekt

Keskkond & Partnerid OÜ 9/69

Koostas: Sirle Punka

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 01.2025 1002024_TP_AA-3-01_Seletuskiri

1.5. Normdokumendid

Projekteerimisel ja ehitamisel järgivate seaduste, määruste, normide ja standardite loetelu:

• Ehitusseadustik (EhS) – Riigi Teataja

• Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus – Riigi Teataja

• Jäätmeseadus – Riigi Teataja

• Veeseadus (VeeS) – Riigi Teataja

• Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (ÜVVKS) – Riigi Teataja

• Elektroonilise side seadus (ESS) – Riigi Teataja

• Maaparandusseadus (MaaParS) – Riigi Teataja

• Muinsuskaitseseadus – Riigi Teataja

• Majandus- ja taristuministri määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ – Riigi

Teataja

• Majandus ja kommunikatsiooniministri määrus nr 49 „Ehitusmaterjalidele ja -

toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“ –

Riigi Teataja

• Majandus- ja taristuminister määrus nr 74 „Tee-ehitusmaterjalidele ja -toodetele

esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“ – Riigi Teataja

• Majandus- ja taristuministri määrus nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“

– Riigi Teataja

• Majandus- ja taristuministri määrus nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ –

Riigi Teataja

• Majandus- ja taristuministri määrus nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ – Riigi Teataja

• Kliimaministri määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid“ – Riigi Teataja

• Majandus- ja taristuministri määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus,

kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ –

Riigi Teataja

• Kliimaministeerium määrus nr 57 „Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni

kaitsevööndi ulatus“ – Riigi Teataja

• Keskkonnaministri määrus nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise,

ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud

ulatus“ – Riigi Teataja

• RIL77-2013. Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend

• MAARYL 2010 “Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded . Hoone ehituse

pinnasetööd “

• EVS 932 Ehitusprojekt

• EVS 835 Hoone veevärk

• EVS 921 Veevarustuse välisvõrk

• EVS 847-1 Veevärk. Osa 1: Veehaarded

• EVS 848 Väliskanalisatsioonivõrk

Ülenurme alevik, Vahtra tänava vee- ja kanalisatsioonitorustik

Töö nr 100/2024

Tööprojekt

Keskkond & Partnerid OÜ 10/69

Koostas: Sirle Punka

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 01.2025 1002024_TP_AA-3-01_Seletuskiri

• EVS 846 Hoone kanalisatsioon

• EVS 843 Linnatänavad

• EVS-EN 1610 „Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine“

• Transpordiameti juhendid tee konstruktsiooni ehitamiseks

https://transpordiamet.ee/riigiteede-juhendid#tee-konstruktsioon

• Transpordiameti juhendid tee katendite ehitamiseks

https://www.transpordiamet.ee/riigiteede-juhendid#katend

• Transpordiameti juhendid mullatöödeks

https://www.transpordiamet.ee/riigiteede-juhendid#mullatood

• AS Tallinna Vesi tehnilised nõuded

• Tartu linna heakorraeeskiri

Kui mõned tööd ei ole projektdokumentatsioonis täpselt määratletud, tuleb need teostada

vastavalt eelpooltoodud seadustele, määrustele ja normidele, lähtudes heast ehitustavast.

1.6. Täiendavad kriteeriumid

Kui projektis esineb erinevusi seletuskirja, jooniste ja töömahtude tabelite vahel, tuleb neid

tõlgendada järgmises järjekorras: joonised (1), seletuskiri (2), töömahtude tabelid (3).

Torustike asendiplaanil ja pikiprofiilil esitatud info lahknevuse korral tuleb lähtuda

pikiprofiilist.

Töövõtjal tuleb esmalt põhjalikult tutvuda koostatud projektdokumentatsiooniga.

Töövõtja on kohustatud teavitama teist osapoolt viivitamatult omal algatusel avastatud

vigadest, puudustest ja riskiteguritest ning nende abinõudest, millega saab Hanget

edendada ja paremate tulemuste saavutamist soodustada.

Ehitustööde käigus avastatud projekti ebatäpsused ei anna Töövõtjale õigust lisaraha

küsimiseks.

Enne materjalide tellimist tuleb üle kontrollida ja veenduda materjalide (kaevud jne)

õigsuses ja sobivuses. Olemasolevate ühenduste ümberühendamisel projekteeritud

torustike ja kaevudega, tuleb olemasolevate torude kõrgused enne kaevude tellimist

täiendavalt täpsustada kohapeal. Hilisemaid pretensioone ei võeta arvesse.

1.6.1. Kooskõlastused kinnistuomanikega

Torustike sügavuse ja maakraanide paiknemise kavandamisel on lähtutud piirkonna

kinnistuomanike kooskõlastustest ja olemasolevate torustike sügavustest.

Ehitustööde teostamisel peab töövõtja kohalikke elanike teavitama kuni kaks nädalat enne

vastavas asulas ehitustööde algust ning seejärel suletavatest ja avatavatest tee- ja

tänavalõikudest sagedusega 1x nädalas perioodil, mil torustike ehitustöid teostatakse

Tellija poolt määratavas ajalehes või omavalitsuse kodulehe vahendusel.

Töö teostamise aluseks erakinnistul on projekt ning kinnistuomaniku ja

Omanikujärelevalve kooskõlastus.

Ülenurme alevik, Vahtra tänava vee- ja kanalisatsioonitorustik

Töö nr 100/2024

Tööprojekt

Keskkond & Partnerid OÜ 11/69

Koostas: Sirle Punka

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 01.2025 1002024_TP_AA-3-01_Seletuskiri

1.6.2. Kaevude ja torude sügavus ning vahekaugus

• Projekteeritud survetorude minimaalne rajamissügavus on 1,8 m torude peale

arvestades maapinnast.

• Projekteeritud isevoolsete kanalisatsioonitorude minimaalne rajamissügavus

ilma soojustuseta 1,5 m torude peale arvestades maapinnast.

• Projekteeritud torude välispindade minimaalne vertikaalne vahekaugus peab

olema vähemalt 0,1 m ning torude välispindade kaugus kaeviku servadest peab

olema vähemalt 0,2 m. Kaevude kohale tehakse vajalikud laiendused.

• Samas kaevikus paiknevate uute torude seinte minimaalseks vahekauguseks on

0,3 m.

• Projekteeritud torude välispindade minimaalne vahekaugus ristuva

kommunikatsiooniga või selle kaitsetoruga peab olema vähemalt 0,3 m.

• Ristumisel kraavide ja truupidega tuleb projekteeritud veetorustik või

survekanalisatsiooni torustik isoleerida, kasutades XPS soojusisolatsiooniplaate,

kui sügavus kraavi (truubi) põhjast kuni toru pealispinnani on ≤1 500 mm.

Ristumisel kraavide ja truupidega tuleb projekteeritud isevoolne

kanalisatsioonitorustik isoleerida, kasutades XPS soojusisolatsiooniplaate, kui

sügavus kraavi (truubi) põhjast kuni toru ülemise pinnani on ≤1 000 mm.

Plaadi minimaalne paksus on 100 mm, soojustada tuleb nii torude pealt kui

külgedelt ning külgedel peab ulatuma soojustusplaat vähemalt 150 mm toru

põhjast allapoole. Soojustamisel peab pealtvaates isolatsiooni plaat ulatuma

vähemalt 1,5 m kummalegi poole toru teljest.

• Olemasolevate teadmata kõrgusega side- ja elektrikaablite sügavuseks

maapinnast arvestatakse sõiduteede all 1,0 m ja väljaspool sõiduteed 0,7 m

kaablite peale.

• Olemasolevate teadmata kõrgusega gaasitorustiku sügavuseks maapinnast

arvestatakse 1,0 m toru peale.

• Olemasolevate teadmata kõrgusega drenaažitorustiku sügavuseks maapinnast

arvestatakse 1,1 m toru peale.

Juhul kui olemasolevad teadmata asukoha ja sügavusega kommunikatsioonid paiknevad

teistel asukohtadel ja sügavustel kui projektis näidatud, siis korrigeeritakse vajadusel

projektlahendust ehitustööde käigus peale tegeliku sügavuse ja asukoha selgumist.

1.6.3. Kinnistu ühendustorustiku pikkus, läbimõõt ja lang

Kinnistu ühendamiseks veevarustuse magistraaltorustikuga paigaldatakse alates vee

magistraaltorustikust kuni kinnistu piirini veetoru PE RC De 32 – 50 PN10 koos

maakraaniga (maakraan koos spindlipikenduse ja kapega). Maakraan koos

spindlipikenduse ja kapega paigaldatakse 0,3-1,0 m kaugusele kinnistu piirist väljapoole ja

toru lõpetatakse kinnistu piiril otsakorgiga. Maakraani järel peab olema vähemalt 0,3 m

pikkune torulõik. Maakraan paigaldatakse võimalusel 0,5 m väljapoole sõiduteed.

Ülenurme alevik, Vahtra tänava vee- ja kanalisatsioonitorustik

Töö nr 100/2024

Tööprojekt

Keskkond & Partnerid OÜ 12/69

Koostas: Sirle Punka

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 01.2025 1002024_TP_AA-3-01_Seletuskiri

Põhjendatud vajadusel võib maakraani nihutada kinnistu piirini. Liitumispunktiks on

kinnistu piir.

Kinnistu ühendamiseks kanalisatsiooni tänavatorustikuga paigaldatakse alates tänavatorust

kuni kinnistu piirini PVC SN8 De 160 mm toru. Toru lõpetatakse kinnistu piiril

otsakorgiga.

1.7. Maaparandussüsteemid

Maa- ja Ruumiameti registris on Tartu maakonnas Kambja vallas Vahtra tänava

piirkonnas maaparandussüsteemide objektid. Projektiga planeeritavad tegevused tuleb

kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga.

Projekti piirkonda jäävad maaparandusehitised:

• Kuldi I (ID 210444002006000119) - avatud eesvool valgalaga kuni 10 km2

• Kuldi I (ID 21044400200600012) - kollektoreesvool valgalaga kuni 10 km2

Asukoha skeem

- Projekti piirkond

Vaata asukohta asendiplaan AS-4-01 kuni AS-4-04.

Torustike ristumisel eesvooluga ei tohi takistada veevoolu maaparandussüsteemis ning

kahjustada maaparandussüsteemi või selle toimimist. Maaparandussüsteemi kahjustanud

isik peab sellest viivitamata teavitama maaparandussüsteemi omanikku, Põllumajandus- ja

Toiduametit ja Keskkonnaametit ning kõrvaldama tekitatud kahjustuse.

Ülenurme alevik, Vahtra tänava vee- ja kanalisatsioonitorustik

Töö nr 100/2024

Tööprojekt

Keskkond & Partnerid OÜ 13/69

Koostas: Sirle Punka

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 01.2025 1002024_TP_AA-3-01_Seletuskiri

Tööde teostamisel tuleb järgida Maaparandusseadust ning Põllumajandus- ja Toiduameti

tingimusi ja ettekirjutusi.

Vee- ja kanalisatsioonitorustike projekteerimisel, vastavalt tehnilistele tingimustele, on

arvestatud, et ristumisel maaparanduskollektori või eesvoolukraaviga oleks tagatud

vertikaalne vahekaugus minimaalselt 1 m.

Vahtra tn 17a, Vahtra tn 19 ja Vahtra tn 21 kinnistute ühenduste projekteerimisel on

arvestatud seal paikneva 300 mm kollektori PTA Tartu väljastatud teostusega.

Kinnistutel paiknev maaparanduskollektori eesvool tuleb hiljem lahendada ühtselt koos

Transpordiameti teeprojektiga (eelprojektis Vahtra tn osaliselt lahendamata), kus tuleb

vaadata üle terviksüsteem ja selle toimimine.

1.8. Tööd Transpordiameti alas

Projektala, Vahtra tn Kambja vallas Ülenurme alevikus, otseselt ei jää Transpordiameti

kaitsevööndisse või alasse, kuid piirneb Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee kaitsevööndi ja

rajatistega km-tel 185,56 – 186,14.

Transpordiameti tellimusel on 2023.aastal koostatud OÜ Teedeprojekt poolt eelprojekt Töö

nr T04921 „Tartu läänepoolse ümbersõidu VI ehitusala“. Antud projektiga on koostatud

lahendus ka Vahtra tänavale. 2024 a konsulteerides Transpordiametiga, ei olnud teada

põhiprojekti koostamise ja tööde teostamise aeg.

Siiski on käesoleva vee- ja kanalisatsiooniprojektiga arvestatud varasemalt koostatud tee

eelprojekti lahendusega, sh planeeritavate rajatised (SK, D, EL, TV). Projekteerimisel on

lähtutud põhimõttest, et hilisemalt ei peaks vee- ja kanalisatsioonitorustikke ümber ehitama

seoses teeprojektiga. Kaevude teleskoopidele tee alas on juba arvestatud eelprojekti

vertikaalse lahenduse järgi varu teleskoobi langetamiseks või tõstmiseks.

1.9. Tööd Eesti Raudtee alas

Käesoleva projekti piirkonnas asub Eesti Raudtee AS-i Tartu – Petseri laiarööpmeline

rööbastee.

Projekteeritavad veetorustikud paiknevad Tartu – Petseri raudtee kaitsevööndis km-l

7,37 – 7.49.

Projekteeritav veetorustik ristub Tartu – Petseri raudteega :

• Tartu-Petseri km-l 7,38.

Antud lõigus rajatakse torustik kinnisel meetodil kaitsehülsis.

Projekteeritav vee- ja kanalisatsioonitorustik ristub Tartu – Petseri raudteega :

• Tartu-Petseri km-l 7,78.

Antud lõigus rajatakse torustik kinnisel meetodil kaitsehülsis.

Töötamisel raudtee kaitsevööndis tuleb rakendada järgmisi meetmeid:

Ülenurme alevik, Vahtra tänava vee- ja kanalisatsioonitorustik

Töö nr 100/2024

Tööprojekt

Keskkond & Partnerid OÜ 14/69

Koostas: Sirle Punka

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 01.2025 1002024_TP_AA-3-01_Seletuskiri

• Torustike paigaldustööd tuleb teostada kinnisel meetodil.

• Puurimiskaevikute tegemisel tagada raudteehooldustehnikale ja Päästeametile

juurdepääs raudteemaale.

• Ristumisel rööbasteega tuleb torustikud paigaldada kogu rööbastee ulatuses

toruhülssi. Hülss peab olema materjalist PE RC 100 PN16.

• Ristumisel või rööpkulgemisel rööbastee kommunikatsioonidega pidada kinni

normikohastest vahekaugustest, s.t järgida pikiprofiili.

• Raudtee kaitsevööndis on keelatud ohustada liiklust ja takistada nähtavust.

Enne tööde alustamist tuleb Töövõtjal korraldada projekteeritud vee- ja

kanalisatsioonitorustikele isikliku kasutusõiguse seadmise leping Eesti Raudtee AS-i ja AS

Tartu Veevärk vahel. Pärast lepingu sõlmimist tuleb taotleda Töövõtjal Eesti Raudtee AS-

ilt tööluba.

2. OLUKORRA KIRJELDUS

Vahtra tänav asub Tartumaal Kambja vallas Ülenurme aleviku lõuna osas. Projekti

piirkond jääb Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa maantee ja Tartu – Petseri raudtee vahele.

Vahtra tänaval puuduvad ühisvee- ja -kanalisatsioonitorustikud. Vesi ja kanalisatsioon on

kinnistutel lahendatud lokaalselt või puudub.

Lähimad ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonitorustikud asuvad teisel pool raudteed Ülenurme

alevikus Heki, Poldri ja Männi tänavatel.

Vee- ja kanalisatsioonitorustikud kuuluvad AS-ile Tartu Veevärk.

3. PROJEKTLAHENDUS

3.1. Üldist

Torustike projekteerimise ja rajamise maht on määratud Tellija poolt koostatud

hankedokumendiga.

Hankedokumentidega on ette nähtud kinnistud, kellele rajatakse ühisveevärgi ja –

kanalisatsioonitorustikud. Kinnistutele projekteeritakse torustik kinnistupiirini.

Vastavalt Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniseadusele on torustikud projekteeritud

maksimaalselt avalikult kasutatavale maale. Projekteeritud torustikud on ette nähtud

paigaldada ühisesse kaevikusse. Torustikud on projekteeritud tänava alla nii, et

kanalisatsioonikaevud jääksid enamjaolt sõiduraja keskele või tee teljele, sh on arvesse

võetud Transpordiameti poolt tellitud eelprojekti lahendust.

Vahtra tänavale projekteeritud veetorustik ühendatakse ühisveevärgitorustikuga Heki

tänaval, Poldri tänaval ja Männi tänaval.

Võru mnt lõigus Heki tn – Poldri tn likvideeritakse olemasolev De40 tänavatoru,

kinnistuühendused maakraanidega ühendatakse projekteeritud torustikuga.

Käesoleva projektiga on ettenähtud rajada Vahtra tänavale 3 tuletõrjehüdranti.

Ülenurme alevik, Vahtra tänava vee- ja kanalisatsioonitorustik

Töö nr 100/2024

Tööprojekt

Keskkond & Partnerid OÜ 15/69

Koostas: Sirle Punka

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 01.2025 1002024_TP_AA-3-01_Seletuskiri

Vahtra tänavale projekteeritud reoveekanalisatsioonitorustik ühendatakse

ühiskanalisatsioonitorustikuga Männi tänaval.

Männimetsa tn 14 kinnistul olemasolev reoveepumpla rekonstrueeritakse samas asukohas.

Männi tänava ja Võru mnt ristmikul nähakse ette survekanalisatsiooni ümberühendamine

ühe toru peale.

Torustike projekteeritud tööiga on 50 a.

3.2. Veetorustik

Käesolevas projektis on projekteeritud Vahtra tn veetorustike laiendamine (peatorustik PE

RC De 63 – De 110 ja kinnistuühendused PE RC De 32 - De 50).

Uute liitujate majaühendustorustikud on projekteeritud kuni krundi piirini. Olemasolevate

ühenduste korral ühendatakse uus torustik olemasoleva majaühendustorustikuga krundi

piiril või lähimas võimalikus kohas. Kõikidele majaühendustorustikele tuleb paigaldada

maakraan. Maakraanid asuvad ca 0,3 – 1,0 m kinnistu piirist väljaspool. Erandkorras, kui

vahetult kinnistu piiri ees on kraav, paigaldatakse maakraanid kraavi vastaskaldale. Kui

peatorustik asub krundi sees haljasalal, paigaldatakse maakraan vahetult peatoru sõlme

kõrvale. Kui peatorustik asub krundi sees sõiduteel, paigaldatakse võimalusel maakraan

0,5 m väljapoole sõiduteed.

Maakraanid tuleb varustada teleskoopiliste spindlipikenduste ja kapedega. Kape peab

olema nn „ujuvat“ tüüpi ja tihedalt sulguv (klass D400 vastavalt EN124), vertikaalse

poltkinnitusega. Kape koormustaluvus peab olema 40 t. Kaped peavad olema kaetud

korrodeerumist takistava värvkattega. Maakraani järel tuleb paigaldada otsakork.

Olemasolevatele ühisveevärgi klientidele tagatakse ühendus ja ühendatakse olemasoleva

veetoruga vastava ühendusliitmikuga. Uue rajatava PE veetorustiku ühendamisel

olemasoleva mitte PE veetoruga tuleb kasutada tõmbekindlat mehaanilist liidet

olemasoleva toru poolt.

Veetorustik on projekteeritud minimaalselt sügavusele 1,8 m toru peale. Kui toru

paigaldada kõrgemale, tuleb toru soojustada, kasutades selleks XPS plaate või spetsiaalset

soojustuskoorikut.

Torustike ühendamiseks kasutada elekterkeevisliitmikke või põkk-keevis ühendust. Antud

projektis on arvestatud elekterkeevisliitmikega. Väikeste torude korral võib põlve

paigaldamise asemel toru painutada, arvestades, et toru painderaadius on De 20...De 63

toru puhul 40xDe ja üle De 63 toru puhul 50xDe.

Torude ja liidete pimeotsad tuleb sulgeda vastavalt projektjoonistel toodule või

Omanikujärelevalve poolsete instruktsioonide alusel. Torude ja liidete pimeotsad tuleb

sulgeda selleks ettenähtud tehases valmistatud toruosadega. Ühenduste ja liidete surveklass

ei tohi olla madalam kui torustiku üldine surveklass.

Veetorustikule on olulistesse hargnemiskohtadesse ette nähtud maakraanid

spindlipikenduse ja kapega, surveklass PN10.

Ülenurme alevik, Vahtra tänava vee- ja kanalisatsioonitorustik

Töö nr 100/2024

Tööprojekt

Keskkond & Partnerid OÜ 16/69

Koostas: Sirle Punka

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 01.2025 1002024_TP_AA-3-01_Seletuskiri

Lahtiselt rajatavast veetorustikust 30 cm kõrgemale tuleb paigaldada min 100 mm laiune

sinine märkelint kirjaga „VESI“. Üksikule või kõrvuti asetsevatele survetorudele tuleb

vähemalt ühele torule paigaldada isoleeritud vasest min 2,5 mm² ristlõikega isoleeritud

signaalkaabel, mis vastab maa-aluste kommunikatsioonide markeerimisnõuetele

(tootjapoolne kinnitus) või kasutada kaabliga hoiatuslinti. Juhtme otsad tuua välja

maasiibrite spindlipikenduste kapede alla. Juhtmed ühendatakse spetsiaalset hülssi

kasutades ja ühenduskoht muudetakse hermeetiliseks termokahaneva rüüga.

Kinnisel meetodil paigaldatava torustikuga koos paigaldatakse PVC kattega tsingitud

signaaltross min 4 mm läbimõõduga. Vältida tuleks signaalkaabli jätkamist pinnases.

Juhul, kui pinnases jätkamine osutub vajalikuks, tuleb kasutada spetsiaalseid jätkumuhve,

mis tagavad ühenduskoha veetiheduse. Signaalkaabli otsad tuua tänaval kape alla.

Projekteeritud veetorustiku asukoht on esitatud joonistel AS-4-01 kuni AS-4-04.

Veetorustiku sõlmede skeemid on esitatud joonistel VK-7-01 kuni VK-7-02.

3.3. Väline tuletõrjeveevarustus

Projekti koostamisel on lähtutud EVS 812 esitatud vahekaugustest ja tööpiirkonnas

asuvatest olemasolevate hüdrantide asukohtadest.

Vajalik kustutusvee kogus ühele hüdrandile on 10 l/s s 3 h jooksul. Hüdrant paigaldatakse

vastavalt tootjapoolsele kasutusjuhendile ja määrusele nr 10.

Projekteeritud on kolm uut maa-alust hüdranti.

Tuletõrjehüdrandi täpne asukoht on ära näidatud asendiplaani joonisel.

Projekti koostamisel on lähtutud EVS 812 ja Siseministri määrusest 18.02.2021 nr 10

„Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse

nõuded, tingimused ning kord“ – Riigi teataja.

Tuletõrjeveevõtu hüdrantide asukohad on toodud joonistel AS-4-01 ja AS-4-02 ja maa-

aluse hüdrandi skeem esitatud joonisel VK-7-06.

3.4. Isevoolne kanalisatsioonitorustik

Käesolevas projektis on projekteeritud Vahtra tn reoveekanalisatsioonitorustike

laiendamine. Isevoolne kanalisatsioonitorustik tuleb teha PVC De 160 ja De 200 torudest.

Torude minimaalne rõngasjäikus on SN8. Kinnisel meetodil kasutada toru PE RC PN10

De 200.

Kinnistu reoveekanalisatsiooni ühendustorustik rajatakse alates tänavakollektorist kuni

kinnistu piirini reoveekanalisatsioonitoru läbimõõduga PVC SN8 De160 mm.

Kanalisatsiooni majaühenduse lang on üldjuhul 10‰.

Kinnistute liitumispunktid tänavatorustikust on projekteeritud võimalikul palju

pimeühendustena. Kanalisatsiooni pimeühendusel peab kinnistu liitumispunktis asetsema

kaev De560/500.

Ülenurme alevik, Vahtra tänava vee- ja kanalisatsioonitorustik

Töö nr 100/2024

Tööprojekt

Keskkond & Partnerid OÜ 17/69

Koostas: Sirle Punka

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 01.2025 1002024_TP_AA-3-01_Seletuskiri

Töövõtja peab arvestama, et kõigi olemasolevate majaühendustorustike täpne asukoht,

sügavus ja läbimõõt ei ole teada. Töövõtjal tuleb olemasoleva majaühendustorustiku

asukoht, sügavus ja läbimõõt täpsustada enne ehitustööde algust, samuti kontrollida

eesvoolu kaevudes alles jäävate torude kõrgused ning vajadusel teha Töövõtja kulul

korrektuurid projektis.

Projekteeritava reoveetorustiku eesvooluks on Ülenurme alevikus Männi tänaval isevoolne

olemasolev torustik.

Projekteeritud on malmluugiga De560/500 ja De1125/630 teleskoopsed plastkaevud.

Kaevude maksimaalne lubatud vahekaugus tänavatorustikul on 100 m.

Kaevuluugi raamid peavad olema nn „ujuvad“ ehk välise servaga, mis toetub

teekattematerjalile või ümbritsevale pinnasele. Tänavatel asuvatel kanalisatsioonikaevudel

peab olema kaane peal märge “KANAL”.

Kanalisatsioonitoru minimaalne paigaldussügavus soojustuseta on üldjuhul 1,2 m toru

peale.

Ehitatava torustiku kohale 30 cm kõrgusele paigaldada min 100 mm laiune roheline

hoiatuslint tekstiga „KANALISATSIOON“.

Kinnisel meetodil paigaldatava torustiku asukoha määramiseks paigaldatakse koos

torustikuga PVC kattega tsingitud signaaltross.

Sademe- ja drenaaživee juhtimine kanalisatsioonitorustikku on keelatud!

Projekteeritud reoveekanalisatsioonitorustiku asukoht on esitatud joonisel AS-4-01 kuni

AS-4-04.

3.5. Survekanalisatsioonitorustik

Käesoleva tööga on projekteeritud PE RC PN10 De 160 survekanalisatsioonitorustik.

Survekanalisatsioonitorustik projekteeritakse Võru mnt ja Männi tn ristmikul, kus Männi

tn-lt tulev olemasolev survekanal ühendatakse ümber Reola-Ülenurme vahelisele

olemasolevale survekanalisatsioonitorule. Peale ümberühendamist Männi tänavalt Reola

suunas minev survekanalisatsiooni torustik jäetakse maha.

Projekteeritud survekanalisatsioonitorustiku minimaalne sügavus maapinnast on 1,8 m toru

peale.

Survetoru materjaliks on PE-100 survetorusid PN10/SDR17, mis vastab standardile EVS-

EN 12201.

Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plast- ja malmdetaile (kolmikud, ristid).

Keelatud on kasutada roostevabast terasest kolmikuid ja liitmikke, samuti on keelatud

kasutada ilma plast- või galvaanilise katteta terasest detaile (kaasaarvatud poldid, seibid

jne).

Maa-alustes ühendustes on keelatud kasutada plastist mehaanilisi koonusliitmike.

Ülenurme alevik, Vahtra tänava vee- ja kanalisatsioonitorustik

Töö nr 100/2024

Tööprojekt

Keskkond & Partnerid OÜ 18/69

Koostas: Sirle Punka

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 01.2025 1002024_TP_AA-3-01_Seletuskiri

PE-torud ja nende plastdetailid ühendatakse elekterkeevismuhv või põkk-

keevisühendusega.

Lahtisel meetodil ehitatava torustiku kohale, 30 cm toru laest, paigaldada min 100 mm

laiune pruun märkelint tekstiga „SURVEKANALISATSIOON“.

Survekanalisatsioonitorustiku paigaldamisel lahtisel meetodil isevoolsest

kanalisatsioonitorustikust eraldi kaevikus, tuleb torustiku külge kinnita asukoha

määramiseks vasest min 2,5 mm² ristlõikega isoleeritud signaalkaabel, mis vastab maa-

aluste kommunikatsioonide markeerimisnõuetele (tootjapoolne kinnitus) või kasutada

kaabliga hoiatuslinti. Vältida tuleks signaalkaabli jätkamist pinnases. Juhul, kui pinnases

jätkamine osutub vajalikuks, tuleb kasutada spetsiaalseid jätkumuhve, mis tagavad

ühenduskoha veetiheduse. Kaabli otsad tuua tänaval kape alla.

Projektiga nähakse ette 1 reoveepumpla välja vahetamine uue pumpla vastu Männimetsa tn

14 kinnistul.

Torustiku paiknemine on näidatud joonisel VK-4-03, pumpla joonis on toodud joonisel

VK-7-08.

3.6. Reoveepumpla

Käesoleva projektiga projekteeritakse 1 uus reoveekanalisatsiooni pumpla:

• RPU178 Männimetsa tõstekõrgus 17 m ning minimaalne tootlikus Q=12,0 l/s;

survetorustik De 160mm; Soovituslik pump: KSB ARX F080-220/073F2USG-

180 või analoog.

Männimetsa reoveepumpla pumba valimisel on projekti raames analüüsitud pumpade

graafikuid ja koostööd Reola REO-RVP-001 pumpadega, et oleks tagatud mõlema pumpla

toimimine survetorustike ühendamisel Männi tn alguses.

Pumpla tehnoloogiline skeem ja joonis VK-7-08.

Pumplate ümber rajada kruuskattega plats.

Reoveekanalisatsioonipumpla peab olema valmistatud tehases ning tarnitud objektile ühes

tükis. Reoveepumpla tööjoonise koostamine on Töövõtja ülesanne, pumplate tööjoonised

tuleb kooskõlastada Tellijaga enne pumpla valmistamist.

Reoveekanalisatsioonipumplate tootja peab järgima standardeid EVS-EN 1778 ha prEN

12579-2.

Pumpla valmistatakse PEHD-st rõngasjäikusega SN4 ning ankurdatakse r/b plaadi külge.

Kinnitused roostevabast terasest ankrutega minimaalselt A2. Betooni klass peab olema

C25/30. Pumpla ankurdusplaat armeerida kahes kihis armatuurvõrguga A500H Ø10 mm,

võrgusilm #200/200 mm. Pumpla ankurdusplaadi alus peab olema tehtud killustikust.

Killustiku kihi minimaalne paksus on 200 mm ja aluspind peab olema tihendatud

tihendustegurini Kt= 0,98.

Ülenurme alevik, Vahtra tänava vee- ja kanalisatsioonitorustik

Töö nr 100/2024

Tööprojekt

Keskkond & Partnerid OÜ 19/69

Koostas: Sirle Punka

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 01.2025 1002024_TP_AA-3-01_Seletuskiri

Lubatud on tehases betoonplaadi sisse valatud pumpla põhja kasutamine. Plaadi suurus

määratakse sel juhul vastavalt tootja arvutustele.

Reoveepumpla valmistatakse tehases ja tarnitakse kohale ühes tükis. Pumpla korpus peab

olema varustatud tõsteaasadega. Pumpla põhi peab olema koonilise süvisega, et vältida

reovee settimist pumpla põhja. Pumpla sisepind peab olema sile, et sete ei koguneks

seintele.

Pumpla teenidusava külge tuleb paigaldada neli konksu pumba tõstekettide ja kaablite

riputamiseks. Õhukeseseinalise pumplakorpuse külge tohib torusid, kaableid jm pumpla

sisustust kinnitada ainult tehases paigaldatud kinnituselementide abil. Hilisem mehaaniliste

kinnituste (kruvid jne) tegemine ei ole aktsepteeritav.

Reoveekanalisatsioonipumpla põhi peab omama sette eemaldamise lihtsustamiseks

isepuhastuvaid 450 kaldseinu (H=200 mm).

Pumpla seina lubatud hälve vertikaalist on 5 mm/m.

Pumbad: Pumplasse paigaldada kaks reoveepumpa. Korraga töötab üks pump, seega peab

olema tagatud projektis nõutav vooluhulk ja tõstekõrgus ühe pumba poolt. Pump peab

olema ette nähtud reovee pumpamiseks, mis sisaldavad tahkeid, kiud- ja jämedakoelisi

aineid, samuti gaasilisi ning õhklisandeid. Pump valitakse vastavalt lähteandmetele ja

pumpla tüübile. Kasutatavad pumbad peavad olema 3-faasilised 380V 50Hz. Pumbad

peavad olema ette nähtud reovee pumpamiseks. Pumba vaba läbivooluava peab olema

vähemalt 80 mm.

Reoveepumpla juhtimine ja kaugseire peab võimaldama ühildamist AS Tartu Veevärk

poolt kasutatava kaugseiresüsteemiga SCADA. Automaatika peab võimaldama

kaugjuhtimist. Pumpla automaatika lahendatakse täpsemalt elektri- ja automaatikaprojekti

raames.

Pumpla luuk paigaldada 300 mm kõrgemale ümbritsevad maapinnast.

Pumplal kasutatav luuk peab võimaldama pumpla vaba teenindamise ja tagama suurima

pumplas kasutatava, ühes tükis konstruktsiooni teisaldamise. Luuk ei tohi avatud asendis

takistada redeli ja pumba juhtsiinide kasutamist.

Pumpla luugi minimaalne suurus peab olema DN600 või 600x600 mm. Luuk varustada

fiksaatori ja lukustusega külgservadest. Lukustuselement peab olema ovaalse otsaga

14x10mm ja lukustuselemente peab olema min 2 tk lukuaasadega tabaluku kinnitamiseks.

Pumpla korpus tuleb soojustada minimaalselt 1000 mm sügavuseni loetuna maapinnast

(min 50 mm XPS, va kui soojustus on juba pumpla konstruktsiooni osa) .

Soojustusmaterjal peab olema täielikult kaetud veekindla kattega. Kasutatava

soojustusmaterjali soojusjuhtivustegur peab olema 0,035 W/(m*K) ja paksus minimaalselt

50 mm.

Teenindusplatvorm: Pumplatesse, tuleb valmistada roostevabast terasest (min AISI 316)

või PE (omadused samaväärsed AISI316 platvormiga) restvahepõrand. Vahepõrandas

Ülenurme alevik, Vahtra tänava vee- ja kanalisatsioonitorustik

Töö nr 100/2024

Tööprojekt

Keskkond & Partnerid OÜ 20/69

Koostas: Sirle Punka

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 01.2025 1002024_TP_AA-3-01_Seletuskiri

peavad iga pumba kohal olema maapinnalt tõsteketiga avatavad ja avatud asendis

fikseeritavad restluugid. Pumba tõstekett peab olema roostevabast terasest AISI 316.

Vahepõrand peab olema piisava kandevõimega ning võimaldama torustiku armatuuri ja

pumpade hooldustööde tegemist. Vahepõranda konstruktsioon peab lähtuma töökaitse

seisukohast – ei tohi põhjustada libisemist. Tööosa kõrgus platvormil peab olema vähemalt

1,8 m.

Teenindusredel: Reoveepumplatesse tuleb paigaldada teenindusredel. Redel peab

võimaldama teenindava personali ohutu sissepääsu pumplasse. Redel peab olema ülaosas

kinnitatud vahetult pumpla luugi alla ning ulatuma kuni pumpla põhjani. Vahepõranda

olemasolul peab redel olema kinnitatud pumpla vahepõranda raami külge. Redeli

kinnitused ja konstruktsioon peavad tagama redeli piisava tugevuse ja jäikuse. Redeli toru

minimaalne läbimõõt 33,7 mm, astmed sammuga h=300 mm nelikanttorust 30×30 mm.

Redeli konstruktsioon peab lähtuma tööohutuse seisukohtadest. Astmete pind peab olema

karestatud (libisemiskindlus peab olema saavutatud redelipulga kuju ja pinnatöötlusega,

mitte peale kleebitud karedapinnaliste ribadega vms). Redel ei tohi takistada pumpade

väljatõstmist ja paigaldamist maapinnalt. Redel tuleb valmistada roostevabast terasest AISI

316.

Pumba juhtsiinid: Iga pumplasse paigaldatud reoveepumba jaoks peab olema kaks

juhtsiini. Pumba juhtsiinid peavad olema valmistatud roostevabast terasest (min AISI 316)

ja juhtvarraste kinnitus peab ulatuma vahetult pumpla luugi alla. Juhtsiinid peavad olema

nii jäigad, et olenemata selle pikkusest ei tohi pump pealt maha tulla.

Survetorustik: Pumpla survetorustik peab olema valmistatud roostevabast terasest (AISI

316) või PE PN10 torust. Roostevabast terasest sõlmed tuleb valmistada tehases.

Roostevabast terasest keevisõmblused peab puhastama seest ja väljastpoolt

korrosiooniproduktidest. Pumpla sisetorustik võib olla min DN80 mm.

Pumpla torustiku sisediameeter peab olema suurem või sama, kui pumba vaba

läbivooluava.

Ventilatsioon/õhutustorud: Iga uus pumpla peab olema varustatud mehhaanilise

loomuliku ventilatsiooniga. Torude otsad peavad paiknema 700 mm kõrgusel maapinnast

ja olema kaitstud sademete eest ning suletud putukavõrguga. Torud peavad olema

vandaalikindlad: piisava seinapaksusega ja tugevalt kinnitatud pumpla konstruktsiooni

külge. Värske õhu juurdevool reservuaari alaosasse peab olema 300 mm kõrgemal max

veetasemest ja väljatõmme reservuaari ülaosast. Õhutustoru PE min läbimõõt De110

(DN100).

Siseneva torustiku sulgemine: Reovee pealevool (sisenev toru) pumplasse peab olema

sulgetav seest poolt pumplat paikneva nugasiibriga.

Tõstekett: Tõstekett peab olema roostevabast terasest (AISI 316) silmaga 3x18 mm

(kontrollida ketti purunemisele lähtudes pumba kaalust).

Äärikühendused: roostevaba teras, mis on kaetud PP või PE plastikuga.

Ülenurme alevik, Vahtra tänava vee- ja kanalisatsioonitorustik

Töö nr 100/2024

Tööprojekt

Keskkond & Partnerid OÜ 21/69

Koostas: Sirle Punka

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 01.2025 1002024_TP_AA-3-01_Seletuskiri

Siibrid, tagasilöögiklapid, poldid, mutrid seibid: Iga pumba survetorule tuleb paigaldada

tagasilöögiklapp ja siiber. Poltliited peavad olema happekindlast roostevabast terasest

(AISI316). Tagasilöögiklapid peavad olema nitrilist või nitrilliga kaetud (NBR) kuuliga,

korpus kõrgtugevast malmis, mis kaetud seest ja väljast epoksiidvärviga ning vastama

standardile DIN30677. Tootja peab omama ISO 9001 sertifikaati. Sulgarmatuuriks

kõrgtugevast malmist korpusega siibrid, mis on väljast ja seest kaetud epoksiidvärviga ning

vastama standardile DIN30677. Pumpade survetorustiku liitumine pumplast väljuva

survetorustikuga peab olema lahendatud hüdrauliliselt sobival moel (120º nurga all).

Käepide: Käepide peab olema valmistatud roostevaba terasest, AISI 316. Konstruktsioon

peab lähtuma ohutuse seisukohtadest. Käepide peab olema redeli vertikaaltala kõrval,

ülestõstetav ja iselukustuv. Käepideme kõrgus kanalisatsioonipumpla laest/maapinnast

peab olema 750 mm.

Survekustutusplaat: Survekustutusplaat peab tagama, et pumplasse suubuv reovesi ei

langeks pumpade, siibrite jms armatuuri peale ning olema valmistatud PE materjalist või

AISI 316 roostevabast terasest. Survekustutusplaat peab olema kergesti eemaldatav.

Tõsteaasad: Plastkorpusega pumpla konstruktsioon peab sisaldama pumpla teisaldamiseks

vajalikke tõsteaasasid, mille materjaliks on PE.

Nivooandur: Pumpla nivooandur tuleb paigaldada kaitsehülssi, mille läbimõõt peab olema

vähemalt De63 mm.

Pumpla varustada kahe avariiujukiga, mis hakkavad juhtima pumpade tööd. Pumpade

lülituspunktid on:

0 – pump välja

1 – pump 1 sisse

1 üle 1 min. – pump 2 sisse (2. pumba lülitamiseks võib kasutada ka lisataset 1 ja

MAX vahel)

MAX – avariitase

Reoveekanalisatsioonipumpla vastuvõtureservuaari maksimaalne sügavus pumplasse

sissetuleva isevoolse toru ja minimaalse veetaseme vahel võib olla 1,20 m.

Vooluhulgamõõtja: Reoveekanalisatsioonipumplasse tuleb panna elektromagnetiline

reoveemõõtja.

Survetorustike läbiviik: PE-plastikust pumplate korpuse puhul tuleb survetoru paigaldada

korpust läbiva hülsi sisse, mis on keevitatud seina külge ja ühenduskoht olema kaetud

termokahaneva materjaliga nii seest kui väljast.

3.7. Pimeühendused

Reoveekanalisatsiooni kinnistute ühendused on projekteeritud pimeühendustena.

Kanalisatsiooni pimeühendusel peab kinnistu piirile olema paigaldatud kaev De560/500.

Ülenurme alevik, Vahtra tänava vee- ja kanalisatsioonitorustik

Töö nr 100/2024

Tööprojekt

Keskkond & Partnerid OÜ 22/69

Koostas: Sirle Punka

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 01.2025 1002024_TP_AA-3-01_Seletuskiri

Pimeühenduste ühendamisel põhitorustikuga ehk suuna muutmisel võib kasutada ainult

poognaid (R= min 2 x Diatoru) või 2 x 45o põlvesid.

Pimeühenduse skeem vaata joonis VK-7-07.

3.8. Projekteeritud läbipesukaev

Veetorustiku tupiklõigu lõppudesse ning veetoru peatrassidele on ette nähtud torustike

läbipesuks läbipesukaevud (vt. joonis nr VK-7-04 ja VK-7-05).

Läbipesukaev rajatakse sarnaselt maa-aluse hüdrandi paigaldamisega. Kaevu korpusena

kasutatakse De 500 kaevu teleskoopi, mis on varustatud malmluugiga. Luugi kandevõime

40 T. Korpuse põhja paigaldatakse geotekstiil ning korpus täidetakse pooles ulatuses

killustikuga fr 8..16, et tagada liigvee imbumine pinnasesse. Toru sulgemiseks

paigaldatakse maakraan, mis on varustatud tühjendusklapi ja teleskoopse

spindlipikendusega. Spindlipikendus tuuakse malmluugi alla. Tõusutoru tehakse PE De 63

PN10 torust. Toru otsa paigaldatakse kiirliitmik Bogdanov DN50 koos pimeühendusega.

Läbipesukaevu kasutamiseks tuleb eemaldada kiirliitmikult pimeühendus, ühendada voolik

kiirliitmikuga ning avada maakraan. Läbipesu teostada vastavalt operaatori metoodikale.

Pärast kasutamist sulgeda maakraan ning paigaldada kiirliitmikule pimeühendus. Kuna

maakraan on tühjendusklapiga, ei pea tõusutoru eraldi tühjendama.

Veetorule De 110 tuleb paigaldada maa-alune hüdrant torustiku läbipesuks.

Täpsed asukohad vaata asendiplaani joonistelt AS-4-01 kuni AS-4-02.

4. EHITUSTÖÖD

4.1. Üldised juhised ja nõuded

Kõik ehitustööd tuleb teha vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja normidele. Ehitustöödel

tuleb järgida Majandus- ja taristuministri 25. juuni 2015. a määrust „Ehitise kaitsevööndi

ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“.

Lisaks tuleb Töövõtjal järgida kõikide tehnilisi tingimusi esitanud kooskõlastusi andnud

organisatsioonide nõudeid ning arvestada neist tulenevate kuludega.

Ehitustööde teostamisel tuleb kõik kõrvalekaldumised projektdokumentatsioonist

fikseerida ning kooskõlastada kõikide asjassepuutuvate ametkondadega, tehnovõrkude

valdajatega, Omanikujärelevalvega jne. Oluliste muudatuste korral tuleb muudetava Töö

osa kohta Omanikujärelevalve nõudmisel koostada uus projektdokumentatsioon.

Ehitustööde teostamise aeg ja järjekord lepitakse kokku Tellija ja Töövõtja vahel. Tööde

teostajal tuleb arvestada ilmastikust tingitud tööseisakute ja neist tulenevate kulutustega..

Kaevamistööd tuleb teha kehtiva korra ja vastavate lubade alusel. Kõikidele töödele,

seadmetele ja materjalidele peab kehtima 24 kuuline garantii.

Tööde tegemisel tuleb lähtuda järgmistest dokumentidest:

Ülenurme alevik, Vahtra tänava vee- ja kanalisatsioonitorustik

Töö nr 100/2024

Tööprojekt

Keskkond & Partnerid OÜ 23/69

Koostas: Sirle Punka

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 01.2025 1002024_TP_AA-3-01_Seletuskiri

• EVS-EN 1610 „ Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja

katsetamine“

• RIL 77 „ Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend“

• MAARYL 2010 “Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded . Hoone ehituse

pinnasetööd “

• Torutootjate paigaldusjuhised

• Tootjate paigaldusjuhised

• Majandus ja taristuministri määrus 11.04.2016 nr.101 „Tee ehitamise kvaliteedi

nõuded“ – Riigi Teataja

• Kambja valla (Ülenurme valla) heakorraeeskiri – Kambja vald

• Kambja valla kaevetööde eeskiri – Kambja vald

Ehitusalasse jäävatelt teekatetelt üles freesitav asfalti freespuru kuulub omavalitsusele ning

Töövõtja kulul on vajalik transportida see valla poolt juhendatud kinnistule.

4.2. Projekti infotahvlid

Töövõtja peab hankima (hiljemalt ehitustööde alustamise kuupäevaks), paigaldama,

täitmisaja kestel hooldama ning pärast ajaliselt viimase Vastuvõtmisakti väljastamist

eemaldama projekti infotahvlid. Infotahvel tuleb paigaldada nähtavale kohale vee- ja

kanalisatsioonitorustike võrkude ehituspiirkonda. Tahvlite asukohad, suurus, ja kujundus

kooskõlastatakse Omanikujärelevalve ja Tellijaga.

Tellija esindaja annab enne tahvlite valmistamist täiendavaid juhiseid kujunduse kohta, et

tagada tahvlite ühtne väljanägemine.

4.3. Elanikkonna ja kinnistuomanike teavitamine ehitustöödest

Töövõtja peab omal kulul kohalikke elanikke ja Omanikujärelevalve poolt määratavaid

isikuid kohalikus omavalitsuses teavitama ehitustöödest ja kõigist liikluskorralduse

muudatustest.

Töövõtja peab kohalikke elanikke teavitama ehitustööde alustamisest ja liikluse

sulgemistest. Samal moel peab Töövõtja informeerima elanikkonda kõigist

veekatkestustest.

Töövõtja ei tohi takistada juurdepääsu ühelegi kaevule, tuletõrjehüdrandile, kilbile vms

tehnovõrgu osale ilma vastava tehnovõrgu omaniku kirjaliku nõusolekuta.

Tööde teostamsel avalikel teedel, tänavatel ja kõnniteedel peab Töövõtja tagama töötsooni

vahetus läheduses asuvate kinnistute elanike ja kinnistute teenindamiseks vajalike

sõidukite ning ühissõidukite läbipääsu. Ligipääsu tagamine kohalikule transpordile ja

ühistranspordile peab olema fikseeritud ka liikluskorralduvahenditega (vastavad lisatahvlid

liiklusmärkidel).

Töövõtja peab töötamisel avalikel teedel tagama jalakäijate pideva ning ohutu ligipääsu.

Risti teed ületatavatele kaevikutele tuleb paigaldada vähemalt 1,0 m laiused jalakäijate

Ülenurme alevik, Vahtra tänava vee- ja kanalisatsioonitorustik

Töö nr 100/2024

Tööprojekt

Keskkond & Partnerid OÜ 24/69

Koostas: Sirle Punka

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 01.2025 1002024_TP_AA-3-01_Seletuskiri

liikluseks piisava kandevõimega käigusillad, mille mõlemal küljel on vähemalt 1,0 m

kõrgune piire.

Kinnistuomanikke, kelle ligipääsu kinnistule ehitustööd takistavad, peab Töövõtja

ligipääsu takistamiseks teavitama kirjalikult vähemalt 14 päeva ette. Töövõtja peab

tõendama Omanikujärelevalvele, et kinnistu kasutajaid on teavitatud kinnistule

juurdepääsu takistusest ja alternatiivsed juurdepääsuteed on kooskõlastatud omanikuga.

Töövõtja peab kinnistuomanikega läbi rääkima ning lahendama probleemid, mida ligipääsu

takistamine võib tekitada seoses parkimisega, postiveoga, prügiveoga, sh tagama omal

kulul alternatiivsed juurdepääsu võimalused kinnistu kasutajatele.

4.4. Ehitustöödega seotud nõusolekud (load)

Tööde tegemiseks vajalikud load hangib Töövõtja, kes kannab ka selleks tehtavad

kulutused. Töövõtja hangib omal kulul kõik kohalikus ja riiklikus seadusandluses ette

nähtud load ja nõusolekud nii ajutistele kui ka põhitöödele.

Nõutavad võivad olla järgmised nõusolekud:

• tänava sulgemise luba;

• liikluse ümbersuunamise luba;

• kaeveload, millega koos tuleb hankida tehnovõrkude valdajate load nende

tehnovõrkude kaitsetsoonis töötamiseks, muutmiseks või kasutamiseks.

Eeltoodud loetelu on informatiivne. Üksikasjalikku teavet asjakohaste lubade ja nende

kohta käivate nõuete osas saab kohalikust omavalitsusest.

Töövõtja peab arvestama ehitustööde planeerimisel aja kuluga, mis on vajalik kohalikel

omavalitsustel ja tehnovõrkude valdajatel nõusolekute või lubade väljastamiseks.

Kaeveluba jt. load peavad olema väljastatud vähemalt üks nädal enne ehitustööde algust.

Kohalik omavalitsus võib piirata kaevelubade väljastamist juhul, kui varem väljastatud

kaevelubade alusel tehtavad tööd on lõpetamata.

Vastavalt Eesti seadusandlusele loetakse ehitustööd ametlikult lõpetatuks kasutusloa

väljastamisega omavalitsuse poolt vastavalt Ehitusseadustikule.

Vastavalt Eesti seadusandlusele loetakse Tööd ametlikult lõpetatuks

kasutusloa/kasutusteatise väljastamisega kohaliku omavalitsuse poolt vastavalt

Ehitusseadustikule.

Kasutusloa saamine on Tellija pädevuses. Kasutuslubade taotlemine on Töövõtja ülesanne.

Töövõtja valmistab ette kõik kasutuslubade taotlemiseks vajalikud materjalid, dokumendid

ja esitab kasutuslubade taotlused kohalikule omavalitsusele läbi ehitusregistri. Kasutusloa

taotluse eest tasub riigilõivu Töövõtja.

Ülenurme alevik, Vahtra tänava vee- ja kanalisatsioonitorustik

Töö nr 100/2024

Tööprojekt

Keskkond & Partnerid OÜ 25/69

Koostas: Sirle Punka

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 01.2025 1002024_TP_AA-3-01_Seletuskiri

4.5. Ehituseelse olukorra fikseerimine

Enne ükskõik mistahes tööde algust peab Töövõtja korraldama objekti ülevaatuse.

Töövõtja peab enne ehitustööde alustamist fikseerima olemasoleva olukorra ehituseelsete

fotode abil. Fotod tuleb teha järgmistest objektidest:

• Torustike trassil ja trassi vahetus läheduses olevad teekatted, äärekivid, kraavid,

haljasalad, puud ja põõsad, liikluskorraldusvahendid, tehnovõrkude maapealsed

elemendid, piirdeaiad jms objektid, mida võidakse ehitustööde käigus

kahjustada või mis kuuluvad ehitustööde järgselt taastamisele.

• Torustike trassi vahetus läheduses olevate hoonete fassaadid, pöörates erilist

tähelepanu olemasolevatele kahjustustele (praod, ebaühtlane viimistlus jne).

Fotod peavad olema digitaalsed ning salvestatud Tellijaga kokkuleppelisele andmekandjale

(USB-mäluseade, jagatav pilvelink allalaadimiseks). Fotod tuleb nimetada ja

süstematiseerida nii, et oleks tagatud soovitud pildi kiire leidmine. Üks eksemplar igast

andmekandjast tuleb esitada Omanikujärelevalvele enne tööde alustamist vastavas

töölõigus.

Kui vastavalt tööde ajagraafikule on mingis lõigus ette näha tööde alustamist talvisel ajal,

tuleb ehituseelne olukord fikseerida lumevabal perioodil. Vahetult enne tööde alustamist

tuleb vajadusel fikseerida muudatused, mis on olemasolevas olukorras tekkinud pärast

algsete fotode tegemist.

Enne liiklusaladel asuvate torustike ehitustööde alustamist tuleb fikseerida teekatete

kaevatavasse alasse jäävate servade asukoht. Serva asukoht mõõdetakse Töövõtja esindaja

poolt Omanikujärelevalve juuresolekul püsivate objektide suhtes ning fikseeritakse

sidumismõõdud projekti joonisel. Koopia teekatte serva fikseerimise joonisest peab

Töövõtja andma üle Omanikujärelevalvele. Kui serva asukoht ei ole eelkirjeldatud moel

fikseeritud, tuleb teekate taastada laiuses, mille määrab Omanikujärelevalve.

Kui Töövõtja pole täitnud ehituseelse olukorra fikseerimise nõudeid ega suuda tõendada, et

ta ei ole vastutav Töö teostamise tsoonis olevate ehitiste või muude objektide kahjustumise

eest, loetakse Töövõtja nende defektide eest vastutavaks ning viimaste likvideerimine ja

sellega seonduvad kulud tuleb kanda Töövõtja kohustuste hulka.

4.6. Ehitusobjekti geodeetilised tööd

Ehitusobjektil võib geodeetilisi mahamärkimistöid teostada vastavat litsentsi ja

registreeringut omavad isikud või ettevõtted.

Tööde hulka kuuluvad igasugune projekteeritud ehitiste ja rajatiste ehituse geodeetiline

teenindus, sh ajutiste reeperite paigaldamine, projektijärgne mahamärkimine, vajalikud

kontrollmõõtmised ning hoonete ja ehitiste vajumisvaatlused.

Mõõtmistel tuleb kasutada sertifitseeritud ja korraliselt kontrollitud mõõteriistu, mille

õigusust võib kontrollida Omanikujärelevalve. Kui kasutatakse suunamärgina või masina

juhtimiseks laserkiirt, siis suunatakse kiir nii, et ehitamiseks seatud täpsusenõudeid oleks

Ülenurme alevik, Vahtra tänava vee- ja kanalisatsioonitorustik

Töö nr 100/2024

Tööprojekt

Keskkond & Partnerid OÜ 26/69

Koostas: Sirle Punka

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 01.2025 1002024_TP_AA-3-01_Seletuskiri

võimalik alati järgida ja vajadusel kontrollida. Mõõtmisel kasutatavaid tasapinnalisi ja

kõrguse kinnispunkte kontrollitakse enne ehituse algust, võrreldes nende asendit ja kõrgust

kõrval olevate kinnispunktidega. Mahamärkimisel ei ole lubatud kasutada kinnispunkte,

mille omavahelisel kontrollimisel saadud erinevus on suurem, kui selle kinnismärgi

klassile vastav täpsusnõue.

Ehitatavad objektid märgitakse maastikule projekti järgi iga tööetapi jaoks ettenähtud korra

kohaselt. Töövõtja paneb paika kõik töödeks vajalikud liinid ja kõrgused ning määrab

paigaldatavate trasside ja rajatiste projektijärgsed asukohad. Enne pinnasetööde alustamist

peab Töövõtja projekteerimise ja kontrolli jaoks üles mõõdistama Omanikujärelevalve

poolt nõutud kohad.

Töövõtja paigaldab ja hoiab korras kõik vajalikud visiirid, ajutised kõrgusmärgid, majakad,

püstvisiirid ja kaldvisiirid, mis on vajalikud projektijärgseks mahamärkimiseks. Töövõtja

ei eemalda vastavaid märgistusi enne Omanikujärelevalve heakskiitu.

Paigaldada tuleb nii palju tähistusvaiu, kõrgustähiseid, kallete tähiseid või muid märke, et

nende abil oleks võimalik teostada töid vastavalt projektile ja võrrelda teostatava ehitustöö

vastavust projektile. Ehitustööde jooksul kontrollitakse teatud vaheaegade järel seda, kas

märgistuse asend on jäänud muutumatuks. Vajaduse korral märgitakse tähised maastikule

uuesti.

Kaevetööde korral peab Töövõtja paigaldama püstvisiire vähemalt iga 30 m tagant. Visiirid

tuleb värvida valgeks ja hoida puhtana, visiiri ülemine ots peab olema hööveldatud ja

sirgelt lõigatud. Püstvisiirid tuleb paigaldada vähemalt 24 tundi enne kaevetööde algust ja

vastavalt tuleb ka Omanikujärelevalvet sellest informeerida, et tal oleks võimalik need üle

kontrollida. Visiirid peavad säilima niikaua kui konstruktsioonid on paigaldatud ja

kaevikud kinni aetud. Püstvisiirid tuleb paigaldada kindlalt maasse ja nende kõrgus

maapinnast peab olema vähemalt 0,6 m.

Ehituse alal paiknevate ja sellega külgnevate maa-aluste objektide asukoht tehakse

kindlaks ja vajadusel märgistatakse maastikule enne tööde algust. Vajaduse korral teeb

Töövõtja mõõtmise jaoks vajalikke lisaarvestusi projektis antud lähteandmete alusel.

Mahamärkimine fikseeritakse vastava akti koostamisega, mis on allkirjastatud teostaja ja

Töövõtja poolt. Akti koopia tuleb esitata Omanikujärelevalvele. Enne ehitustööde

alustamist tuleb trassikoridor koos Omanikujärelevalvega üle vaadata.

Juhul kui ehitustööde tõttu on vajalik eemaldada piirimärke või kinnispunkte, tuleb nende

kõrvaldamise osas kokku leppida vastava punkti või märgi haldajaga.

4.7. Vajumisvaatlused

Töövõtja peab tegema vajumisvaatlusi hoonetele, mis asuvad projekteeritud torustiku

teljele lähemal kui 5 m. Selleks peab hoonetele nähtaval kohal tähistama piisaval hulgal

kontrollpunkte, mis tuleb mõõdistada enne ehitustööde algust ja peale ehitustööde

lõpetamist (teekatete ja haljasalade taastamist). Vajadusel teha lisaks kontrollmõõtmisi

Ülenurme alevik, Vahtra tänava vee- ja kanalisatsioonitorustik

Töö nr 100/2024

Tööprojekt

Keskkond & Partnerid OÜ 27/69

Koostas: Sirle Punka

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 01.2025 1002024_TP_AA-3-01_Seletuskiri

ehitustööde ajal. Kontrollpunktide asukohad tuleb ja olemas tuleb kooskõlastada hoone

valdajaga.

Esmase kontrollmõõdistuse aruanne tuleb esitada Omanikujärelevalvele enne ehitustööde

algust, lõplik kontrollmõõdistus esitada koos teostusmõõdistusega. Kontrollmõõdistused

tuleb siduda objektist turvalisel kauguses asuva kõrgusvõrgu reeperiga. Hoone omaniku

pretensioonide korral hindab Omanikujärelevalve vajumisvaatluste tulemuste ja tehtud

fotode põhjal ehitustööde mõju hoonele või selle puudumist.

Kontrollmõõdistuse aruanne tuleb esitada paberkandjal ja digitaalselt

Omanikujärelevalvele.

4.8. Liikluskorraldus

Teede, tänavate, kõnniteede, läbikäikude ja sildade sulgemisel peab Töövõtja teavitama

sellest kõiki asjaosalisi, ametkondi, Omanikujärelevalvet ja Tellija esindajat. Kindlasti

tuleb informeerida Päästeametit ja kohaliku omavalitsuse vastutavat töötajat. Enne

sulgemist tuleb koostada ajutine liiklusskeem koos alternatiivsete lahenduste ära

näitamisega ja ajakavaga ning kinnitada see asjassepuutuvates ametkondades ja esitada

Omanikujärelevalvele. Liikluskorraldus peab vastama Majandus- ja taristuministri 13. juuli

2018. a. määrusele nr. 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“.

Töövõtja peab taolistest korraldustest vastavaid ametkondi ette teatama piisava ajavaruga

ja kui sellist etteteatamist reguleerib seadus, määrus või mõni muu akt, tuleb juhinduda

vastavalt sellest. Töövõtja peab sellistest kavatsustest teavitama Omanikujärelevalvet,

Tellija esindajat ja kohalikku elanikkonda vähemalt 14 päeva ette. Mistahes liikluse

ümberkorraldamine või sulgemine (osaline või täielik) ilma tee omaniku kooskõlastuseta

on keelatud.

Sulgemisel peab Töövõtja tagama, et vajalikud ümbersõidud ja ümberkäigud oleksid

olemas. Vastasel juhul peab Töövõtja tegema ajutised ümbersõidud, ümberkäigud, sillad

jms. Sulgemisel tuleb vastavad kohad hoolikalt tähistada piisava hulga signaallampidega,

hoiatusmärkidega ja/või suunaviitadega nii, et kõigile oleksid ajutised liikluse

ümberkorraldused piisavalt arusaadavad.

Kaevetööde teostamisel peab Töövõtja tagama pideva juurdepääsu hoonetele, seal

elavatele ja töötavatele isikutele, samuti tuletõrjele, päästeametile ja kiirabile. Samuti tuleb

tagada prügiveo-, postiteenuse jms toimimine. Kinnistuomanikke, kelle ligipääsu

kinnistule ehitustööd takistavad, peab Töövõtja ligipääsu takistamisest teavitama vähemalt

üks nädal ette. Töövõtja peab kinnistuomanikega läbi rääkima ning lahendama probleemid,

mida ligipääsu takistamine võib tekitada seoses parkimisega, postiveoga, prügiveoga jms.

Töövõtja peab ise pidama läbirääkimisi maavaldajatega juhul kui tahab kasutada

läbipääsuks või muuks otstarbeks maad, mis ei ole antud omavalitsuse omandis.

Töövõtja peab paigaldama ajutised sillad, kui ta kavatseb kaevikuid lahti hoida kauem kui

6 tundi. Töövõtja peab töötamisel avalikel teedel tagama jalakäijate pideva ning ohutu

läbipääsu. Töövõtja on kohustatud teavitama Omanikujärelevalvet ja Tellija esindajat

Ülenurme alevik, Vahtra tänava vee- ja kanalisatsioonitorustik

Töö nr 100/2024

Tööprojekt

Keskkond & Partnerid OÜ 28/69

Koostas: Sirle Punka

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 01.2025 1002024_TP_AA-3-01_Seletuskiri

teedest ja tänavatest, kus planeeritakse ehitus-kaevetöid ning kus seetõttu võib esineda

liikluse ümberkorraldamist, takistusi või sulgemist.

Töövõtja vastutab ajutiste tähiste, piirete ja liiklusmärkide säilimise ning nende

puudumisest tekkinud kahjude hüvitamise eest. Töövõtja on kohustatud määrama

liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutava isiku, kirjalikult teatama Omanikujärelevalvele

ja tee omanikele ning esitama objekti teabetahvlil selle isiku nime ning kontaktandmed.

Liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutav isik on kohustatud:

• kontrollima tööpiirkonnas vajalike liikluskorraldusvahendite olemasolu ja

seisukorda, samuti teetööde lõigu ja ümbersõiduteede seisundit;

• puuduste avastamisel viima liikluskorraldusvahendite seisukorra ja paigalduse

vastavusse liikluskorralduse projektiga;

• esitama töökohal järelevalvet teostava ametniku nõudmisel kooskõlastatud

liikluskorralduse projekti.

Ajutiselt mitte kasutusel olevad ehitusmasinad ning kasutamisjärge ootavad materjalid

tuleb paigaldada nii, et nad ei häiriks liiklust ning ei takistaks ligipääsu hoonetele ning

muudele objektidele (nt. hüdrandid, alajaamad jne).

Töövõtja peab korras hoidma ja heaperemehelikult kasutama kõiki juurdepääsuteid.

Töövõtja peab tagama ehituspiirkonnas pidevalt normaalsed liiklustingimused. Peale tööde

lõpetamist tuleb kõigil sellistel teedel taastada esialgne seisukord võttes arvesse

Omanikujärelevalve ja Tellijate märkuseid.

Tänavat või selle osa pole lubatud liikluseks avada ja piirdeid eemaldada enne, kui

kaevikud on täies mahus täidetud ja tagatud vähemalt tee minimaalsed ohutud

ekspluatatsioonitingimused. Pärast ehitustööde lõpetamist peab Töövõtja taastama esialgse

liikluskorralduse ning eemaldama kõik ajutised liikluskorraldusvahendid. Töövõtja

parandab kõik kahjustused, mis ta on tekitanud olemasolevatele

liikluskorraldusvahenditele (sh. teekattemärgistus). Juhul, kui liikluseks avatakse ajutise

kattega teelõik, peavad kiirust piiravad ning ebatasasest teest ja/või teetöödest teavitavad

liikluskorraldusvahendid jääma kohale kuni teekatte lõpliku taastamiseni.

4.9. Tööohutus

Töövõtja peab töid teostama vastavalt tööde ohutust puudutava Eesti seadusandlusega, töö

peab olema tehtud kooskõlas Eesti Vabariigi Töötervishoiu, Tööohutuse ja Tuleohutuse

seadusega. Töövõtja peab tagama oma personali ohutuse instrueerides personali tööohutuse

alal ja varustades vajalike individuaal- ja rühmakaitsevahenditega. Ohutusjuhendid peavad

olema allkirjastatud iga tööde teostamisel kasutatava isiku poolt. Töövõtja peab läbi viima

regulaarseid ohutusalaseid instrueerimisi tööohutuse kultuuri tõstmiseks ehitusplatsidel.

Töövõtja peab ametisse nimetama tööohutuse eest vastutava isiku. Töövõtja kohustus on

hoida volitamata isikud ehitusplatsilt eemal.

Tööohutuses tuleb järgida Vabariigi Valitsuse 08.12.1999 nr 377 määrust „Töötervishoiu

ja tööohutuse nõuded ehituses“ nõudeid – Riigi Teataja. Kaitsevahendite valikul erinevat

Ülenurme alevik, Vahtra tänava vee- ja kanalisatsioonitorustik

Töö nr 100/2024

Tööprojekt

Keskkond & Partnerid OÜ 29/69

Koostas: Sirle Punka

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 01.2025 1002024_TP_AA-3-01_Seletuskiri

tüüpi tööde tegemisel tuleb juhinduda Vabariigi Valitsuse 11.01.2000 nr 12 määrusest

„Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord“ – Riigi Teataja.

Töövõtja peab tagama, et kaitsevahendite kasutamine on kohustuslik nii töölistele kui ka

muudele ehitusalal viibivatele inimestele. Kiivri ja ohutusvesti kandmine on kohustuslik

kõigile ehitusplatsile sisenevatele inimestele. Kõik masinad peavad objektil olema

sisselülitatud vilkuritega.

Ehitusplats ja kaevikud peavad olema piiratud nõuetekohaselt piirdeaiaga. Kõik kaevikud

tuleb varustada redeliga. Nõrkades pinnastes paiknevad ja sügavad kaevikud tuleb toestada

vastavalt kaevandite ohutuse eeskirjale. Materjalide ladustamine kaevikute ligiduses on

keelatud. Kõik tööplatvormid, tellingud jm kukkumisriskiga paiknevad tööalad peavad

olema varustatud sobivate piirete ja redelitega. Kõikidel ajutistel ja korralistel töödel tuleb

rakendada selliseid töökaitsemeetmeid, et töölised, tavakodanikud ega keskkond ei oleks

ohustatud.

Ajutistel ega lõpetatud töödel ei tohi olla omadusi, mis ohustaksid hooldepersonali või teisi

vastavat juurdepääsuõigust omavaid isikuid. Kaitsepiirded, elektriohutuse vahendid,

termoisolatsioon, mürasummutusvahendid, hoiatussildid, ohutusvärvid jm meetmed

peavad olema rakendatud

Töövõtja peab tagama päästevahendite olemasolu ehitusplatsil ning personali oskuse neid

kasutada. Töövõtja peab koostama ja esitama tööohutusplaani. Tööohutust kontrollib

Omanikujärelevalve. Kõik tööohutusalased rikkumised tuleb kajastada igakuises

aruandluses.

Töövõtja peab rakendama kõik meetmed tagamaks materjalide ja Töövõtja seadmete

hoidmise nii, et need ei hävineks, ei kahjustuks ja neid ei varastataks.

Ehitusplatsil ohutuse tagamiseks peab Töövõtja:

• tagama ohutu liikluse, koostama ja kooskõlastama tänavate ajutised

liiklusskeemid;

• tagama Ehitusplatsi piires ja naabrused jalakäijate ohutu juurdepääsu

kinnistutele;

• vajadusel läbi viima õppusi õigusaktidest, standarditest ja teistest dokumentidest

tuleneva ohutuse tagamiseks;

• nimetama ohutuse eest vastutava isiku, kes annab juhiseid Töövõtja personalile

tööõnnetuste ärahoidmiseks ja nende tagajärgede likvideerimiseks. Antud isik

peab olema nõuetekohaselt kvalifitseeritud ja volitatud andma juhiseid;

• jäätmete käitlemisel järgima vastavaid õigusakte;

• teatama Tellijale ja Omanikujärelevalvele hädaolukordade korral Töövõtja

esindajaga ühenduse saamise protseduurid.

Kõik ehitusplatsi osad, sealhulgas ladustusalad, ehitusmasinate seisuplatsid jne, peavad

olema varustatud piiretega, mis muudavad võimatuks kolmandate isikute juhusliku või

teadmatusest tuleneva sattumise ehitusplatsile. Piireteks loetakse vähemalt 1,0 m

Ülenurme alevik, Vahtra tänava vee- ja kanalisatsioonitorustik

Töö nr 100/2024

Tööprojekt

Keskkond & Partnerid OÜ 30/69

Koostas: Sirle Punka

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 01.2025 1002024_TP_AA-3-01_Seletuskiri

kõrgusega stabiilset ja katkematut metallaeda, mis talub tuulekoormust ning lisaks sellele

täiendavat koormust 0,2 kN/m piki piirde ülaserva. Lisaks piiretele muid

piiramismeetodeid (kilelindid, üksikus postid jne) võib kasutada vaid

tähelepanujuhtimiseks, nt. ladustusalade tähistamiseks, liiklusvoolu ümbersuunamiseks

jne. Ajutised piirded peavad jääma kohale seni, kuni Tööd on piisavalt lõpetatud selleks, et

võtta ala ohutult avalikku kasutusse. Kaevikute piirdeid ei tohi eemaldada enne, kui kaevik

on täidetud kuni maapinna tasemeni.

Piirdeid jm ohutusabinõusid tuleb Töövõtja poolt regulaarselt kontrollida ja hooldada (s.h

nädalavahetustel, pühade ajal jne), mistahes puudused tuleb viivitamatult kõrvaldada. Kõik

ohutusabinõud peavad enne kasutuselevõttu olema Omanikujärelevalve poolt heaks

kiidetud.

4.10. Tuleohutus

Töövõtja rakendab kõiki meetmeid vältimaks võimalikke tulekahjusid objektil või selle

läheduses asuvates hoonetes jm. Võimaliku tulekahju likvideerimiseks peab olema objektil

piisaval hulgal tulekustutusvahendeid. Prahi või prügi põletamine ei ole lubatud.

Kui objekti läheduses asuvad tule- ja/või plahvatusohtlikud rajatised/seadmed

(kütusemahutid jne) siis informeerib Töövõtja sellest koheselt Omanikujärelevalvet.

Töövõtja rakendab kõiki ettevaatusabinõusid ja järgib kõiki Omanikujärelevalve poolt

antud juhiseid vältimaks tulekahju või plahvatust.

4.11. Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine

4.11.1. Üldist

Maa-aluste rajatiste asukoht, mis on näidatud joonisel, on mõeldud üldise informatsiooniks

Töövõtjale. Tellija ja projekteerija ei vastuta selle eest, et kõik rajatised on joonisele

kantud või esitatud nende täpses kohas. Töövõtja peab kasutama sobivaid

ettevaatusabinõusid, et ei kahjustaks olemasolevaid torustikke, kaableid jt maa-aluseid ja

maapealseid rajatisi. Ehituskaeviku rajamisel tuleb arvestada olemasolevate tehnovõrkude

toestamisega ja ümberpaigutamise vajadusega. Tehnovõrkude ümberpaigutamine võib

toimuda ainult trassivaldajaga kooskõlastatult.

Teemaale ehitatavad rajatised ei tohi takistada edasiste teehoolde- ja remonditööde

tegemist, sh. truupide ja kraavide rajamist.

Töövõtja tagab kõigi maa-aluste kommunikatsioonide kaevetööde ja kaevikus töötamise

perioodil ajutise toestamise ja vajadusel ka piisava alalise toestamise. Kõik tehnovõrkudele

tekitatud kahjustused parandab Töövõtja oma kulul viivitamatult.

Vastavalt olemasolevate hoonete ja rajatiste iseloomust tuleb nende läheduses tööde

teostamiseks valida sobiv tehnoloogia ja tehnika nt. vibratsiooni vms kahjustava mõju

vältimiseks. Vigastuse avastamisel tuleb sellest kirjalikult informeerida nii ehitise või

rajatise valdajat kui ka Omanikujärelevalvet. Ehitise kasutuskõlblikkus tuleb taastada

Ülenurme alevik, Vahtra tänava vee- ja kanalisatsioonitorustik

Töö nr 100/2024

Tööprojekt

Keskkond & Partnerid OÜ 31/69

Koostas: Sirle Punka

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 01.2025 1002024_TP_AA-3-01_Seletuskiri

võimalikult lühikese ajaga. Tööde käigus kahjustatud ehitiste endisele kujule taastamiseks,

samuti nende mittefunktsioneerimisest põhjustatud kahjude hüvitamiseks vajalikud kulud

tuleb kanda Töövõtjal.

Tööde käigus kahjustatud objektide (piirdeaiad, liikluskorraldusvahendid) taastamine on

aktsepteeritav ainult sel juhul, kui neid on võimalik parandada sellisel moel, et tekkinud

kahjustused on täielikult likvideeritud ning taastatud objekti väljanägemine ja

kasutusomadused ei ole halvemad ehituseelsest olukorrast. Objektid, mida sel moel

taastada ei ole võimalik, tuleb asendada.

Kohati ei ole olemasolevate maa-aluste rajatiste täpne asukoht, kõrgus ja läbimõõt ka

valdajatele teada (nt. olemasolevad side- ja elektrikaablid, veetorustikud,

survekanalisatsioonitorustikud jms), seetõttu tuleb nendele rajatistele ehituse ajal pöörata

erilist tähelepanu. Töövõtjal tuleb arvestada olemasolevate, teadmata ja ebatäpse

asukohaga rajatiste võimalikust ümberpaigutamisest tuleneva kuluga (alternatiiviks on

projekteeritud rajatise ehitamine projektiga näidatust erinevale kõrgusele). Töövõtjal tuleb

arvestada nii ajaliste kui ka rahaliste kulutustega, mis tulenevad survetorude ja kaablite

asukohtade muutusest võrreldes projektjoonistel esitatuga.

Projekteeritud torustike ühendamisel olemasolevate torustikega (ka majaühendused) tuleb

nende läbimõõdud täpsustada tööde käigus kohapeal. Töövõtjal tuleb arvestada kuludega,

mis tulenevad projektis märgitud ja tegelikult olemasolevate torustike ühendamiseks

vajaminevate detailide erinevusest.

Olemasolevad säilitatavate kaevude kaaned ning maakraanide ja siibrite kaped tuleb ümber

paigaldada olenevalt tee pinna kõrgusest. Töövõtja peab arvestama ümberehitusest

tulenevate kulutustega.

Töövõtja peab tagama kõikide olemasolevate torustike (drenaažitorud, sademeveetorud,

truubid, veetorud jms) ja kraavide töötamise peale ehitustööde lõpetamist. Vajadusel tuleb

olemasolevad torustikud asendada uutega.

Töövõtjal tuleb arvestada, et 1 m kaugusel nii ühel kui teisel pool ristuvatest teistest

tehnovõrkudest ja 0,5 m kaugusel rööbiti kulgevatest teistest tehnovõrkudest tuleb

kaevetööd teostada käsitsi.

Olemasolevate õhuliinide kaitsetsoonides töötamisel tuleb Töövõtjal enne kaevetööde

alustamist veenduda, et tööde käigus ei saaks kahjustada olemasolevad õhuliinipostid.

Vajadusel tuleb Töövõtjal postid toestada.

Õhuliini kaitsevööndis tegutsemiseks taotleda kaitsevööndis töötamise luba. Õhuliinide all

üle 4,5 m kõrguste mehhanismidega töötamine on Elektrilevi loata keelatud. Paralleelsel

kulgemisel tuleb hoida nõuetekohast vahekaugust (1 m).

Ehitustööde tegemisel liinirajatiste kaitsevööndis tuleb täita Majandus- ja taristuministri

25.06.2015 määruse nr. 73 nõudeid, muudetud 06.02.2022 – Riigi Teataja

Ülenurme alevik, Vahtra tänava vee- ja kanalisatsioonitorustik

Töö nr 100/2024

Tööprojekt

Keskkond & Partnerid OÜ 32/69

Koostas: Sirle Punka

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 01.2025 1002024_TP_AA-3-01_Seletuskiri

4.11.2. Hoonete ja rajatiste kaitsmine

Töövõtja vastutab, et kogu ehitusplatsil või selle läheduses asuv Tellijale või kolmandatele

isikutele kuuluv vara oleks säilitatud ja kaitstud Töövõtja poolt tehtavast tööst põhjustatud

võimaliku hävitamise või vigastamise eest. Töövõtja poolt tööde elluviimise käigus

põhjustatud vara igasuguse vigastamise või kahjustamise korral tuleb Töövõtjal taastada

sobivalt ja vastuvõetavalt vara esialgne olukord või asendada see uuega ning katta sellega

seonduvad kulud.

Töövõtja taastab kõik tööde elluviimise käigus hävinenud või vigastatud pinnad ja vara.

Kui esineb mingeid kaebusi Tööde lepingu raames sisalduvate tööde elluviimise jooksul

varale tekitatud kahju või väidetava kahju esinemise osas, siis tuleb Töövõtjal katta kõik

sellise kahjunõude likvideerimisega seotud kulud. Enne tööde alustamist objektil või selle

läheduses asuva vara piirkonnas, teeb Töövõtja omal kulul sellised uuringud, mis võivad

olla vajalikud vara olemasoleva olukorra määramiseks.

Kõiki väljaspool maa-aluste rajatiste paigaldamiseks vajalikku ehitustööde ala piire olevaid

rajatisi ja nende omadusi tuleb kaitsta nende kahjustamise eest ning neid ei tohi ilma

kohaliku omavalitsuse või kinnistuomaniku kirjaliku nõusolekuta vigastada ega

kõrvaldada.

Sellised takistused, nagu liiklusmärgid, piirded, kirjakastid ja teised tehisobjektid, võib

tööde käigus ajutiselt kõrvaldada eeldusel, et vastav teenus jääb alles ka ümbermuudetud

asukohas. Kõik ümberpaigutatud või ajutiselt eemaldatud objektid paigaldab pärast

kaevetööde lõppu Töövõtja omal kulul esialgsele kohale tagasi, kui ümberpaigutatud

objekti omanikuga pole kokku lepitud teisiti. Kui rajatud torustiku tõttu ei ole teisaldatud

objekti võimalik esialgsele kohale tagasi paigaldada, tuleb koostöös kohaliku

omavalitsusega, objekti omaniku ja Tellijaga leida uus sobiv asukoht. Juhul, kui ilma

ehitustööde vajaduseta on tekitatud kahju kas era- või ühiskondlikus omandis olevaile

rajatistele, tuleb Töövõtjal asendada või parandada rikutud omand nii, et omanik ei peaks

kulusid kandma ning sellisel viisil, mis rahuldaks omanikku, kohalikku omavalitsust ja

Tellijat.

Enne üleandmis-vastuvõtmisdokumentatsiooni vormistamist esitab Töövõtja piisavad

tõendid selle kohta, et kõik esitatud kahjunõuded on juriidiliselt lahendatud.

4.11.3. Töötamiseks elektrikaablite kaitsevööndis

Töötamine kaablite kaitsevööndis on lubatud ainult võrguvaldaja kirjaliku tööloa alusel.

Enne kaevetöid märgib tehnovõrkude volitatud esitaja looduses maha olemasolevate

kaablite asukohad. Mehhanismide kasutamine mullatöödel lähemal kui 1 m elektrikaablist

on keelatud. Kaeviku kaevamisel nähtavale tulevad elektrikaablid kaitsta kahepoolsete

kaitsetorudega PVC De110 2,0 m ulatuses projekteeritud torustikust. Tänavavalgustuse ja

elektriõhuliini postid tuleb kaevetööde läheduses toestada.

Ülenurme alevik, Vahtra tänava vee- ja kanalisatsioonitorustik

Töö nr 100/2024

Tööprojekt

Keskkond & Partnerid OÜ 33/69

Koostas: Sirle Punka

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 01.2025 1002024_TP_AA-3-01_Seletuskiri

Vt. joonis VK-6-13 – Kaablite kaitsmise ja toestamise skeem ristumisel projekteeritud

torustikuga.

4.11.4. Töötamine sideliinirajatiste kaitsevööndis

Projektpiirkonnas asuvad Telia Eesti AS-le ja Connecto ELA SA kuuluvad

sideliinirajatised.

Side liinirajatise kaitsevööndi ulatus on 1 m mõlemale poole liinirajatise keskjoont.

Töötamine liinirajatise kaitsevööndis on lubatud ainult võrguvaldaja kirjaliku tööloa alusel.

Enne kaevamistööd täpsustada looduses olemasolevate siderajatiste asukohad kasutades

kaabliotsijat. Mehhanismide kasutamine kaitsevööndis on keelatud. Lahtikaevatud

sidetrass tuleb kaitsta vigastuste eest poolitatud kaitsetorudega ja turvata parimal

võimalikul viisil, jättes võimalusel lühikeseks ajaks kaeve koht lahti. Kaablite

paiknemissügavus piirkonnas on alla 1 m maapinnast, ca 50-70 cm. Töötamine raske

tehnikaga sidekaevude peal ja nendest üle sõita on keelatud.

Lahtikaevatud sideehitise säilimise tagamiseks ette näha kaablite täiendav mehhaaniline

kaitsmine ja toestamine (nt. paigaldatakse kaablid ajutiselt laudkasti, kasutatakse

kaablikanali karprauast toestust, riputamiseks koormarihmasid vms).

Tugikonstruktsioonide ehitamine lahti kaevatud kaablikanalisatsiooni säilimise tagamiseks

teostatakse viisil, mis tagab side maakaablite, kaablikanalisatsiooni jms sideehitiste

säilimise ja funktsionaalsuse. Ebastabiilse pinnase ja sügavate kaevikute toestamiseks näha

ette standardsete toestuskilpide, sulundseinte, terastugede kasutamine koos

raketispaneelidega vms.

Vt. joonis VK-6-12 – Kaablite kaitsmise ja toestamise skeem ristumisel projekteeritud

torustikuga.

Vt. joonis VK-6-13 – Tehnovõrkude ristumine ja paralleelne kulgemine side maakaablite

või kaablikanalisatsiooniga.

Kui tööde teostamise käigus selgub, et rajatavat ehitist ei ole võimalik ehitada ilma Telia

Eesti AS sideehitisi teisaldamata, siis tuleb võtta täiendavad tehnilised tingimused

asendusehitiste projekteerimiseks. Juhul kui olemasolevad, kuid teadmata asukohaga ja

sügavusega sideehitised paiknevad teistel asukohtadel ja sügavustel, siis korrigeeritakse

vajadusel projektlahendust ehitustööde käigus peale tegeliku sügavuse ja asukoha

selgumist Töövõtja kulul.

4.11.5. Geodeetiliste märkide kaitsmine

Töövõtja peab tähistama (maha märkima) ja kaitsma tööde alustamisel kõik geodeetilised

märgid (reeperid, polügonomeetriapunktid jm) tööpiirkonnas.

Ehitustööde tegemisel ette jäävad geodeetilised kindelpunktid tuleb koostöös kohaliku

omavalitsusega ümber paigaldada või taastada. Töövõtja peab arvestama kulutustega, mis

on seotud geodeetiliste kindel-punktide taastamise või ümberpaigutamisega.

Ülenurme alevik, Vahtra tänava vee- ja kanalisatsioonitorustik

Töö nr 100/2024

Tööprojekt

Keskkond & Partnerid OÜ 34/69

Koostas: Sirle Punka

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 01.2025 1002024_TP_AA-3-01_Seletuskiri

Ehitustööde tegemisest mõjutatud alal tuleb maapinnal asuvad geodeetilised märgid kaitsta

paigutades nende kohale vähemalt 1,5 m läbimõõduga kaevurõnga, mille kõrgus on

vähemalt 90 cm. Rõngale paigaldada kaas. Geodeetiliste märkide täiendava kaitsmise

abinõud tuleb eelnevalt kooskõlastada Tellijaga.

Töövõtja vastutab selle eest, et geodeetiliste märkide (reeperite, polügonomeetriapunktide

jm) plaanilist ja kõrguslikku asendit ei muudeta ehitusperioodi jooksul. Samuti tuleb

tagada, et ehitustööde käigus ei kahjustataks geodeetilisi märke (reepereid,

polügonomeetriapunkte jm).

Kui geodeetilist märki ei ole võimalik algses asukohas tööde ajal säilitada, toimub selle

ümberpaigutamine või taastamine esialgses asukohas vastavalt märgi valdaja tingimustele

Töövõtja poolt ja tema kulul.

Ehitustööde piirkonda jäävate kinnistute piirimärkide asukohad tuleb välja selgitada

koostöös kinnistute omanikega. Ehitustöödel kahjustatud piirimärgid tuleb Töövõtjal

taastada endisel kujul.

4.11.6. Puude kaitsmine ehitustööde ajal

Ehitustööde vahetus ümbruses asuvate puude tüved ja võrad peavad olema kaitstud

võimalike vigastuste eest. Kaevetööd puude juurekaelale lähemal kui 2 m on keelatud ja

tuleb kooskõlastada kohaliku omavalitsusega. Võra ulatuses kaevetööd teostada käsitsi.

Juhul, kui on puude mahavõtmine vajalik, hangib vajalikud load ja kannab kõik kulud

Töövõtja.

Kui eramaal tekib vajadus teostada puude jm raiet, tuleb see kirjalikult kooskõlastada

kinnistu omanikuga.

Puu tüve ümber siduda püstised prussid, prusside ja tüve vahele panna pehmendus

(kivivill, autokummid vms, prussidest kaitse peab ulatuma kogu tüve kõrguseni) ning

jälgida, et ehitustööde käigus ei vigastataks puude oksi.

Üle 4 cm läbimõõduga juuri ei tohiks läbi raiuda. Kui sellise läbimõõduga juured jäävad

kaevetööde alasse, siis tuleb seal kaevata labidaga käsitsi.

Samuti tuleb jälgida, et ehitusseadmetega ei sõidetaks puude juurtel ega ladustataks

ehitusmaterjale sinna. Tallamise eest kaitset vajav juurestik ulatub vähemalt puu võra

välise jooneni.

Ehituse lõppedes koristatakse kaitsekihid.

4.11.7. Ehitusaegse veevarustuse ja kanalisatsiooni tagamine

Ehitustööde, uuringute, katsetuste ja ettevalmistustööde ajal tuleb Töövõtjal sobival

meetodil vastavad teenused säilitada ning tagada teenuse ja kulumõõtmise selline tase,

nagu see oli enne ehitustöödega alustamist. Joogivee kvaliteet peab vastama

seadusandluses sätestatud nõuetele või vähemalt enne igasuguste tööde alustamist olnud

Ülenurme alevik, Vahtra tänava vee- ja kanalisatsioonitorustik

Töö nr 100/2024

Tööprojekt

Keskkond & Partnerid OÜ 35/69

Koostas: Sirle Punka

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 01.2025 1002024_TP_AA-3-01_Seletuskiri

kvaliteet. Selliste teenuste säilitamise metoodika peab olema kinnitatud

Omanikujärelevalve poolt igal juhtumil eraldi.

Vee võtmisel Tartu Veevärk AS-ile kuuluvast ühisveevärgist korraldab Töövõtja omal

kulul vee mõõtmise ja tasub vee eest vastavalt kehtivale hinnakirjale.

Ajutise veevarustamise korraldamiseks võib Töövõtja kasutada olemasolevat torustikku

ühendades sinna ajutised ühendustorustikud. Töövõtja peab tagama ajutise torustiku

korrashoiu ja külmal ajal mittejäätumise.

Veekatkestuste suhtes tundlike tarbijate puhul on lubatud veevarustuse katkestamine ainult

ümberühenduste tegemise ajaks. Katkestuse aeg, kestus ja tingimused tuleb Töövõtja poolt

iga sellise tarbija esindajaga täiendaval kooskõlastada kirjalikult ja allkirja vastu. Tööde

planeerimisel tuleb sesoonse tegevusega objektide (nt koolid, lasteaiad) veekatkestused

võimalusel planeerida aega, mil seal aktiivset tegevust ei toimu.

Reovee ärajuhtimise katkestamine on üldjuhul lubatud vaid samal ajal veevarustuse

katkestamisega. Töövõtja peab tagama, et reovee ärajuhtimise katkestamise ajal oleks

välistatud üleujutuste põhjustamine keldrites, keskkonnareostus vms. Töövõtja peab

vajadusel tagama reovee ajutise ärajuhtimise või -pumpamise Tellija Tehnilise Esindajaga

kooskõlastatud meetodil.

Kõik ajutise veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuste tagamise kulud kannab Töövõtja.

Juhul kui teenust on vaja lühiajaliselt katkestada, tuleb lähtuda järgnevast:

• Töövõtjal ei ole õigust vett omavoliliselt sulgeda, va avarii korral, sel juhul

tuleb peale vee sulgemist kohesel Tellijat teavitada;

• Ilma veevarustuseta ei ole lubatud tarbijaid hoida üle 6 tunni või omavalitsuse

ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni eeskirjas sätestatud aja, kui see on lühem kui 6

tundi;

• Kanalisatsiooniteenust ei tohi katkestada üle 1 tunni.

Töövõtja peab teenuse katkestamise soovist andma aegsasti teada Omanikujärelevalvele.

Omanikujärelevalve teavitab soovist Tellijat vähemalt 7 päeva ette. Plaaniliste tööde korral

määrab Tellija katkestuse protseduuri, andes ette nädalapäeva ja kellaaegade vahemiku

ning teavitab sellest kliente kodulehel avaldatava info, e-posti ja/või telefoni teel.

Vajadusel kohustab Tellija Töövõtjat klientide täiendavalt informeerima. Juhul, kui pole

kokkulepitud teisiti, sulgeb ja avab vee Tellija esindaja.

Ajutise veevarustuse korraldamiseks võib Töövõtja kasutada olemasolevat torustikku

ühendades sinna ajutised ühendustorustikud. Ajutiste veevarustustorustike kasutamisel on

keelatud nende paigaldamine maapealsena, need tuleb kogu ulatuses paigaldada maa alla

minimaalselt 0,2 m sügavusele. Erandina, Omanikujärelevalve poolt kooskõlastatud juhul

võib rajada lühikesi maapealseid lõike, mille ümber paigaldada kaitserakised. Töövõtja

peab tagama ajutise torustiku korrashoiu ja külmal ajal mittejäätumise.

Ülenurme alevik, Vahtra tänava vee- ja kanalisatsioonitorustik

Töö nr 100/2024

Tööprojekt

Keskkond & Partnerid OÜ 36/69

Koostas: Sirle Punka

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 01.2025 1002024_TP_AA-3-01_Seletuskiri

Kõik ajutise veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse tagamise kulud kannab Töövõtja. Kõik

ajutise veevarustuse ja kanalisatsiooni tagamise tõttu tekkivad võimalike avariide

tagajärjed likvideerib ja sellest tekkivad võimalikud kulud tasub Töövõtja.

4.12. Ajutine elektrivarustus

Töövõtja tagab (tarnimine, paigaldamine, kasutamine ja hooldus) ajutise elektrivarustuse

(ehituslikel eesmärkidel, objekti kontoris ja katsetamine) objektil ja katab kõik sellega

seotud kulud. Töövõtja kooskõlastab oma tegevuse seoses ajutise elektrivarustuse

paigaldamisega kohaliku vastava ettevõttega. Töövõtja tasub kohalikule energiaettevõttele

kõik elektrivarustuse paigaldamisega seotud kulud ja tagab vastava tööjõu, seadmete ja

materjalide olemasolu. Töövõtja lülitab välja ja eemaldab ajutised elektrirajatised pärast

tööde lõpetamist kooskõlas kohaliku energiaettevõtte poolt esitatud nõudmistega. Kui

ajutise elektrivarustuse käigus on vaja kasutada generaatoreid, siis tuleb need katta sellise

kattega, et müra ei häiriks naabreid (kolmandat osapoolt).

4.13. Ligipääs tehnovõrkudele

Töövõtja ei tohi takistada juurdepääsu ühelegi kaevule, tuletõrjehüdrandile, kilbile vms

tehnovõrgu osale ilma vastava tehnovõrgu omaniku kirjaliku nõusolekuta.

4.14. Ajutised hügieenirajatised

Töövõtja tagab piisaval hulgal ajutiste tualett- ja pesuruumide paigaldamise objektile ja

katab kõik sellega seotud kulud. Rajatised peavad olema paigaldatud sobivale kohale

võimalikult väljaspool avalikkuse vaatevälja ja et kõrvaliste isikute juurdepääs oleks

maksimaalselt välditud. Rajatised peavad olema puhtad ja neid tuleb vastavalt nõuetele

tühjendada.

4.15. Kaetud tööd

Kaetud tööd vaadatakse üle Omanikujärelevalve poolt ja pärast kaetud tööde akti

allakirjutamist Omanikujärelevalve poolt võib töid jätkata.

Kaetud tööd on vähemalt järgmised:

• kaevetööde ja vundamendikraavide põhjad;

• hüdroisolatsiooni- ja soojusisolatsioonitööd;

• vee- ja kanalisatsioonitorustikud ja kaablid ja nende alus- ja kaitsekihid;

• muud tööd, mida nõuab projekt, mõni ametkond või Omanikujärelevalve.

4.16. Katete eemaldamine

4.16.1. Üldine

Enne kaevetöid ning katete eemaldamist fikseerib (fotod) Töövõtja trassikoridori

pinnakatted. Fotosid tuleb teha piisaval hulgal, et anda ülevaade kogu ehitusala ja seda

Ülenurme alevik, Vahtra tänava vee- ja kanalisatsioonitorustik

Töö nr 100/2024

Tööprojekt

Keskkond & Partnerid OÜ 37/69

Koostas: Sirle Punka

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 01.2025 1002024_TP_AA-3-01_Seletuskiri

ümbritsevate hoonete, rajatiste, haljastuse jne olukorrast. Erilist tähelepanu tuleb pöörata

järgmiste objektide fotografeerimisele:

• teekatted ja äärekivid,

• tehnovõrkude maapealsed osad,

• kraavid ja truubid,

• piirdeaiad,

• väravad ja hekid,

• torustike läheduses asuvate hoonete fassaadid, sillutusribad, välitrepid ja –

pandused,

• liikluskorraldusvahendid,

• kõrghaljastus.

Fotod esitatakse Omanikujärelevalvele digitaalselt, Omanikujärelevalvega kokkulepitaval

andmekandjal. Fotod tuleb üldjuhul teha vahetult enne tööde alustamist, et fikseerida

võimalikult täpselt ehituseelne olukord. Juhul kui mingis töölõigus planeeritakse tööde

alustamist talvel, tuleb fotod teha enne lumekatte tekkimist.

Katendite taastamise aluskihtidega ristlõiked kehtivad torustiku kaeviku kohal. Ilma

kaevikuta tänavaaladel vajadusel teostada ainult tasandusfreesimist ja AB kulumiskihi

taastamist ning ei ole vaja ehitada katendikonstruktsioonide aluskihte.

Lisaks fotode tegemisele tuleb kinnispunktide (õhuliinide postid, aiapostid, puud) suhtes

markeerida erinevate katete piirid viisil (nt skeemil) mis tagab võimalused hilisemalt

olemasoleva olukorra taastamiseks.

Tähelepanu! Ehitamisega kaasnevate veoste vedamisel ja muude sõidukite liiklemisel peab

kindlustama ehitusobjektilt väljuvate sõidukite rehvide puhtuse ja vältima ehitusprahi,

pinnase, tolmu ning vee kandumise väljapoole ehitusobjekti piire. Selleks tuleb rajada

ehitusobjektile või selle vahetusse lähedusse rehvide puhastamiseks sobiv hooldusala ning

korraldada vajadusel teehooldetööd. Juhul kui hooldusala asub väljaspool ehitusobjekti

tuleb kavandada ja tagada ka selle ala ehitusjärgne heakorrastamine.

4.16.2. Kasvupinnase eemaldamine

Haljasalade kasvupinnase kiht tuleb eemaldada. Eemaldatud kasvupinnas tuleb ladustada

eraldi, selleks et seda oleks võimalik peale torustiku paigaldamist kasutada haljasalade

taastamisel. Taaskasutamiseks mõeldud pinnas eemaldatakse Töövõtja poolt projektis

näidatud ulatuses ja ladustatakse objektil omavalitsuse poolt heakskiidetud alal.

Taaskasutamiseks ebasobiv pinnas, mis võib kahjustada ehituses kasutatavaid materjale,

veetakse Töövõtja poolt ehitusplatsilt ära omavalitsusega kooskõlastatud kohta.

Kasvupinnast tuleb käsitleda võimalikult kuivas olekus. Pinnast ei tohi kasutada tugeva

vihma ajal või pärast seda. Töövõtja peab kindlustama, et pinnas ei seguneks alusmulla,

kivide, kõva pinnase, prahi, lammutustöödest järele jääva materjali või

ehitusmaterjalidega.

Ülenurme alevik, Vahtra tänava vee- ja kanalisatsioonitorustik

Töö nr 100/2024

Tööprojekt

Keskkond & Partnerid OÜ 38/69

Koostas: Sirle Punka

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 01.2025 1002024_TP_AA-3-01_Seletuskiri

Pinnase äraveo ja ladestamisega kaasnevad kulud katab Töövõtja. Töövõtja on vastutav

ladustusalalt väljakanduva, väljavalguva või muul moel ümbritsevale alale sattuva pinnase

eemaldamise eest ning sellega kaasnevate kahjude eest.

4.16.3. Tänavakividest ja plaatidest teekatte eemaldamine

Betoonkatted tuleb eemaldada selliselt, et materjal oleks võimalik taaskasutada pärast

torustike paigaldamist teekatte taastamisel. Katkised kivid ja plaadid tuleb kasutusest

kõrvaldada ning taastamisel asendada sama tüüpi kivide või plaatidega. Katte eemaldamise

laius peab olema piisav kaeviku rajamiseks ja serv min 0,3 m kaeviku ülemisest servast.

Eemaldatud kivid ja plaadid tuleb hoida ehitusobjekti lähedal.

4.16.4. Äärekivide eemaldamine

Äärekivid tuleb eemaldada selliselt, et materjali oleks võimalik taaskasutada pärast

torustike paigaldamist taastamisel. Katkised kivid tuleb kasutusest kõrvaldada ning

taastamisel asendada sama tüüpi kividega.

4.16.5. Kruus- ja killustikkatte eemaldamine

Kruus- ja killustikkattega teede kate eemaldatakse sellise laiusega, mis on vajalik

kavandatud ehituskaeviku rajamiseks. Väljakaevatud materjal tuleb transportida ametlikule

ladustusalale.

4.16.6. Asfaltkatte eemaldamine

Asfaltpinnad tuleb freesida sirgjooneliselt selleks ettenähtud masinatega. Freesitava katte

maksimaalne lubatud pikkus on toodud omavalitsuse kaeveloas. Lõigete laiuse määrab

kaeviku pealt laius, freesitud ala peab olema kaevikust mõlemalt poolt min 0,3 m laiem.

Kui pinnase varingud säilitatava asfaltkatte alt või lõikeserva vigastused tingivad täiendava

teekatte eemaldamise, siis toimub see Töövõtja kulul.

Kui vajaliku lõikekoha ja katte serva vahekaugus on 1,0 m või vähem, tuleb teekate

eemaldada kuni servani. Kate tuleb ka eemaldada kui lõigete vahekaugus on 1,0 m või

vähem. Kui taastamise ulatus on kogu tee laius, siis tuleb tee kogu laiuses lahti freesida.

Kui tööde käigus on asfalt katet kahjustatud 50% või rohkem katte laiusest, tuleb kogu

asfaltkate üles võtta ja taastada tänav/tee kogu ulatuses.

Freesimata võib kokkuleppel Omanikujärelevalvega eemaldada asfaltkatte kohtadest, kus

asfaltkatte olukord (väike või väga ebaühtlane paksus vms) freesimist ei võimalda.

Freespuru kuulub tee valdajale ja tuleb Töövõtja kulul transportida ja ladustada tee valdaja

poolt selleks määratud asukohta. Hoiuplatsil tuleb freespuru hoida korrektselt vallitatuna,

hoiuplatsi korrashoiu eest vastutab Töövõtja. Tee valdaja loal on ladestuskohta

transporditud freespuru lubatud kasutada käesoleva projektiga seotud liiklusalade teekatte

ajutisel või lõplikul taastamisel. Töövõtja peab pidama freespuru arvestust.

Ülenurme alevik, Vahtra tänava vee- ja kanalisatsioonitorustik

Töö nr 100/2024

Tööprojekt

Keskkond & Partnerid OÜ 39/69

Koostas: Sirle Punka

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 01.2025 1002024_TP_AA-3-01_Seletuskiri

Freesitava teekatte maksimaalse lubatud pikkuse määrab kohalik omavalitsus kaeveloas

(see ei või olla pikem kui tänavalõik, s.t. tänava järjestikuste ristmike vaheline lõik). Lahti

freesitud teekattega lõik peab olema tähistatud hoiatusmärkidega.

Kui lahti freesitud teekattega lõik on liikluseks osaliselt või täielikult avatud ning

freesimissügavus ületab 50 mm, peab Töövõtja tegema freesitud ala otstesse, ristmikele

ning kinnistu jne sissesõidukohtadesse freespurust üleminekud freesitud ja freesimata serva

ohutuks ületamiseks liiklusvahenditega.

4.17. Kaeve- ja mullatööd

Kaevetööd on lubatud kohaliku omavalitsuselt saadud kaeveloa taotlusega ja kaevetöödel

tuleb jälgiga kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud kaevetööde eeskirjast.

Ehitustööde ajal tuleb kogu töötsoon tähistada. Eemaldatava pinnakihi paksus tuleb

kooskõlastada Tellijaga. Kui eemaldatav pinnas sobib projektijärgseks taimestiku ja

murupindade rajamiseks, siis varutakse piisav kogus mulda, mis võimaldab taimestiku

kasvuks minimaalse kihi (150 mm), ehitusplatsil omavalitsuse poolt heakskiidetud

kohtadesse. Ülejäänud sobiv pinnas tuleb viia varusse või kuhjata heakskiidetud

kohtadesse. Töövõtjal peab olema kirjalik tõendus heakskiidu kohta.

Kohates juhuslikke vanu ehitisi, maardlaid, vundamente, täitematerjale, mahuteid, torusid,

kaableid, kuivendustorusid, luuke, voolusänge, kraave, jne mis ei ole märgitud

projektidele, siis tuleb enne tööde jätkamist hankida kohalikult omavalitsuselt vajalikud

juhised tööde edasiseks jätkamiseks.

Töövõtja kontrollib kaevamistööde ala juures toimuvat tasandamistööd, et vältida vee

jooksmist kaevatud aladesse või valmistööde sektsiooni.

Kaevikul võib vajadusel olla minimaalseid erinevusi projekteeritavast suunast ja ristlõike

kujust. Kaevikul võivad olla laiendused kaevude ja rajatiste, seadmete asukohas.

Külma ilmaga tuleb takistada kaeviku põhja jäätumist tehes tagasitäitmist kiiresti või

kasutades soojendamist (soojustust). Tuleb vältida ka kaeviku seina jäätumist kaevikus

kõige kõrgemal asuva toru laest madalamal. Kaevikut tuleb töö ajal hoida kuivana, et saaks

sooritada kõik paigaldus- ja tagasitäitetööd koos kihtide tihendamisega.

Vajadusel tuleb alandada ka pinnasevett. Kaevikust väljapumbatava vee juhtimine reovee-

või sademeveesüsteemi (s.h. kraavid) on lubatud ainult vastava kommunikatsiooni valdaja

loal ja tema poolt määratud tingimustel ning ulatuses. Vee väljapumpamisel kraavidesse,

haljasaladele jne peab Töövõtja vältima vee sattumist kinnistutele, teedele jne, samuti

kraavide ülekoormamisest tekkivaid üleujutusi. Nõude eiramisest tekkivad kahjud

kompenseerib ning üleujutuse tagajärjed kõrvaldab Töövõtja.

Vajadusel peab Töövõtja kaevandid varustama ajutise toestuse, vooderduse või ajutiste

puittugedega, et hoida ära kaevandiseinte varinguid. Toed võib eemaldada alles siis, kui

see ei sea ohtu töötajaid ega kaevandisse paigaldatud ehitisi, ehitiste osi,

kommunikatsioone või seadmeid. Omanikujärelevalvel on õigus nõuda süvendite külgede

Ülenurme alevik, Vahtra tänava vee- ja kanalisatsioonitorustik

Töö nr 100/2024

Tööprojekt

Keskkond & Partnerid OÜ 40/69

Koostas: Sirle Punka

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 01.2025 1002024_TP_AA-3-01_Seletuskiri

ja lahtiste kaevikute nõlvade stabiilsuse tagamiseks toestuste tegemist või muude meetodite

kasutamist.

Kui kaeviku sein on järsem varisemisnurgast, tuleb I kategooria pinnaste puhul (sõmer ja

kesktihe liiv, sõmer kruus, sõmer moreen) kaevikut toestada sügavusel alates 2 m. II ja III

kategooria pinnaste puhul (tihe ja kesktihe liiv kesktihe tihe ja kesktihe moreen, tihe kruus)

toestada vastavalt kohalikele tingimustele.

Kaeviku telgjoon ja pealtlaius tuleb maha märkida ja protokollida. Vajadusel tuleb kohale

seada ajutised reeperid asukohtadele , kus neid tõenäoliselt ei rikuta.

Üldjuhul tehakse ehituskaevik võimalikult kitsas, võttes arvesse võimalike tugitarindite

jaoks vajalikku laiust, töötamisruumi ja seda, et torustiku ümber paiknevat algtäidet saaks

nõuetekohaselt tihendada. Ehituskaeviku ristlõige (ehituskaeviku nõlva kalle) selgitatakse

konkreetsel töölõigul Töövõtja poolt sõltuvalt hetke geoloogilistest tingimustest.

Toestamata ehituskaeviku nõlva kalde määrab Töövõtja konkreetsel töölõigul sõltuvalt

tööde teostamise ajal valitsevatest ehitustingimustest. Toestamata kaeviku põhja

minimaalne laius on 1,2 m ja kaevik on vähemalt 0,4 m laiem toru läbimõõdust. Toestatud

kaeviku põhja minimaalne laius on 1,0 m ja kaevik on vähemalt 0,4 m laiem toru

läbimõõdust.

Ilma toestuseta kaevikute lubatav nõlvakalle eri niiskusega pinnastes:

Süvendi sügavus m

kuni 1,5 kuni 3 kuni 5

Nõlva-

kõrguse ja

aluse suhe

Nõlva

kaldenurk

kraadi

Nõlva

kõrguse ja

aluse suhe

Nõlva

kaldenurk

kraadi

Nõlva

kõrguse ja

aluse suhe

Nõlva

kaldenurk

kraadi

Loomuliku

niiskusega

puistepinnas

4:1 76 1:1 45 1:1,25 38

Niiske liiv- ja

kruuspinnas 2:1 63 1:1 45 1:1 45

Saviliiv 4:1 76 1:0,67 56 1:0,85 50

Liivsavi 1:0 90 4:1 76 2:1 63

Savi 1:0 90 2:1 63 2:1 63

Ülenurme alevik, Vahtra tänava vee- ja kanalisatsioonitorustik

Töö nr 100/2024

Tööprojekt

Keskkond & Partnerid OÜ 41/69

Koostas: Sirle Punka

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 01.2025 1002024_TP_AA-3-01_Seletuskiri

Töövõtjal tuleb ehituskaevik rajada nii, et kõik ohutusnõuded oleksid tagatud. Kui

kaevikutes peaks esinema varinguid vms, siis Töövõtja likvideerib sellest tulenevad

tagajärjed oma kuludega. Töövõtja peab arvestama, et geoloogiline info kirjeldab

geoloogilist läbilõiget konkreetses kohas uuringu tegemise ajal, kuid tegelik

maapinnakihtide paiknemine ja põhjavee tase võib oluliselt erineda torustiku rajamise

erinevates kohtades.

Kasutatavad mehhanismid ja tööde teostamise tehnoloogia peab olema valitud nii, et oleks

välditud olemasoleva kõrghaljastuse vigastamine tööde käigus.

1 m kaugusel nii ühel kui teisel pool ristuvatest teistest tehnovõrkudest ja 0,5 m kaugusel

rööbiti kulgevatest teistest tehnovõrkudest tuleb kaevata käsitsi. Vajalike käsitsi

kaevamistöödega peab Töövõtja arvestama.

Kõiki teisi tehnovõrke, mis avatakse kaevetööde ajal, tuleb korralikult toestada ja kaitsta

vigastuste eest. Toestuse lahendus tuleb kirjalikult kooskõlastada tehnovõrgu valdajaga.

Töövõtja vastutab kõigi olemasolevate rajatiste ja hoonete kaitsmise eest ning võimalike

vigastuste eest, mis võivad tööde käigus tekkida.

Töövõtja tööd ei tohi häirida ühegi olemasoleva rajatise (tehnovõrgu) toimimist,

väljaarvatud juhul kui on vastav kokkulepe tehnovõrgu operaatoriga. Juhul, kui mõni

rajatistest on Töövõtja tegevusest tulenevalt kas purunenud või kahjustatud, tuleb

omanikku sellest teavitada ning teha viivitamatult vajalikud remontööd. Kulud selliste

remonttööde eest kannab Töövõtja.

Maa-aluste rajatiste asukoht, mis on näidatud joonistel, on mõeldud üldise

informatsioonina Töövõtjale. Tellija ei vastuta selle eest, et kõik rajatised on joonistele

kantud või esitatud nende täpses asukohas. Töövõtja peab rakendama sobivaid

ettevaatusabinõusid, et vältida olemasolevate torustike, kaablite ja teiste maa-aluste või

maapealsete rajatiste kahjustusi. Kaeviku rajamisel tuleb arvestada olemasolevate

tehnovõrkude toestamise ja ümberpaigutamise vajadusega.

Omanikujärelevalve võib nõuda kaeviku põhja ja seinade katmist geotekstiiliga pinnases,

kus esineb pehme savimöll, kui peab seda vajalikuks.

Ehituskaeviku lahti hoidmise aeg peab olema võimalikult lühike. Kui

Omanikujärelevalvega pole kokku lepitud teisiti, siis tuleb ehituskaevik kaevata vahetult

enne torustiku paigaldamist ja tagasitäide tuleb teha sama tööpäeva lõpuks, jättes kuni 6 m

pikkuse kaeviku lõigu toru otsa juures avatuks. Tagasitäiteta toru tuleb kaitsta võimalike

kahjustuste eest.

Kui väljakaevatud materjal on ajutiselt ladustatud murukattele või selle servale, siis pärast

tööde lõpetamist tuleb taastada antud murukatte esialgne olukord. Kui väljakaevatud

materjal on ladustatud killustik- või kruusakattega alale, siis tuleb tee peale materjali

eemaldamist puhastada.

Ülenurme alevik, Vahtra tänava vee- ja kanalisatsioonitorustik

Töö nr 100/2024

Tööprojekt

Keskkond & Partnerid OÜ 42/69

Koostas: Sirle Punka

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 01.2025 1002024_TP_AA-3-01_Seletuskiri

4.18. Torustike paigaldamine

Torude transport, ladustamine ja kasutamine peavad toimuma vastavalt tootja juhistele ja

RIL77-2013 nõuetele ning käesoleva projekti kaevikute lõigetele joonisel VK-6-12.

Torusid ei tohi ladustada kohtades, kus neile mõjub otsene päikesekiirgus.

Enne toru paigaldamist tuleb kontrollida toru aluse tasapinna ja langu vastavust

projektdokumentatsioonile. Torud tuleb kontrollida defektide puudumise suhtes ja

puhastada. Toru peab toetuma tasanduskihile ühtlaselt kogu toru ulatuses. Muhvide kohale

tuleb toru alusesse teha süvend, vältimaks toru toetumist muhvile.

Erinevat tüüpi termosulatusühendused peavad olema teostatud plasttorude torutööde

keevituse väljaõppe saanud töömeeste poolt. Töövõtja peab edastama ühendusi teostatavate

töömeeste nimed, nende väljaõppe tunnistused ja kogemuse Omanikujärelevalvele

kinnitamiseks.

Torude liitmiseks tuleb kasutada kas kontaktsulatusliiteid, muhv- või põkksulatusmeetodit

juhul, kui ei ole määratletud teisiti. Veetorustiku rajamisel arvestada muhvkeevituse

tehnoloogianõuetega, torudelt eemaldada oksiidikiht, torud peavad olema fikseeritud enne

keevitamist, keevituse ja jahtumise ajal.

Töövõtja rakendab kõiki meetmeid selleks, et ehitustööde ajal ei satuks paigaldatavasse

torustikku võõriseid, mis on kahjulikud või ohtlikud inimese tervisele või veevarustuse ja

kanalisatsiooni süsteemile. Ühendatavad torud peavad olema otstest suletud ja kaitstud

saastumise eest kuni torud on paigaldatud.

Isevoolse kanalisatsioonitorustiku lubatud hälbed on järgmised:

Projekteeritud toru lang (‰) Lubatud kõrvalekaldumine

projekteeritud langust (‰)

Lubatud kõrvalekaldumine

kõrgusest (mm)

>5 1,5 50

3-5 1,0 30

<3 1,0 20

Kaevu seina lubatud hälve vertikaalist on 5 mm/m, lubatud kõverus kaevude vahel ±1/300

kaevude vahekaugusest. Paigaldatud torustikul peab olema ühtlane lang, vett koguvate

lohkude esinemine ei ole lubatud.

Vee- ja survekanalisatsioonitorustike lubatud hälbed on järgmised:

• Kõrgusliku asukoha hälve (vertikaalis) ±50 mm;

• Asendiplaaniline asukoha hälve (horisontaalis) ±100 mm.

Torustikud rajatakse üldjuhul lahtisel meetodil v.a. ristumisel maanteega, veekoguga või

üksikute survetorustike rajamisel. Üksikud survetorud võib paigaldada suundpuurimise

meetodil.

Suundpuurimise puhul peab Töövõtja Omanikujärelevalvet teavitama vahenditest ja

meetoditest, millega tagatakse toru paigaldustäpsuse vastavus Tellija tingimustes esitatud

Ülenurme alevik, Vahtra tänava vee- ja kanalisatsioonitorustik

Töö nr 100/2024

Tööprojekt

Keskkond & Partnerid OÜ 43/69

Koostas: Sirle Punka

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 01.2025 1002024_TP_AA-3-01_Seletuskiri

nõuetele. Toru plaanilist asukohta ja sügavust määravate toimingute tegemine (varraste

pinnasesse puurimine vms) peab toimuma Omanikujärelevalve all ja Töövõtja peab selle

käigus tehtavad mõõtmised dokumenteerima ning esitama Omanikujärelevalvele

heakskiitmiseks. Kinnisel meetodil paigaldatavad torud ühendatakse põkk-keevisega.

Kinnisel meetodil paigaldatavad torud peavad olema spetsiaalsed 3-kihilised PE RC torud.

Torustike paigaldamisel tuleb jälgida torude valmistajatehaste poolt määratud

paigaldusnõudeid ja ettekirjutusi. Torustike paigaldamisel tuleb kontrollida, et torudel ei

oleks sügavaid kriime (lubatud 0,1 toru seina paksusest). Tuleb vältida ehitusaegset

võõrmaterjali sattumist torusse. Vee- ja kanalisatsioonitorustike vahekaugus peab olema

vähemalt 0,3 m. Toru ja kaeviku seina vahe peab olema vähemalt 0,4 m. Torude ristumisel

tuleb jälgida, et torude vaheline vertikaalne kaugus oleks vähemalt 10 cm. Vajadusel saab

muuta survetorustiku kõrguseid.

Töövõtja peab kasutama spetsiaalseid toruliitmike või astmelisi muhve erinevat tüüpi või

klassi torude ühendamisel. Erinevatest materjalist torustike puhul tuleb kasutada

tõmbekindlaid muhve. Astmelised muhvid peavad vastama elastsete muhvide ja

äärikadapterite nõuetele.

Torude paigaldamisel ei tohi kasutada ülemäärast jõudu vältimaks toruotste vigastamist

jms defekte. Kanalisatsioonitoru tihend peab ulatuma naabertorusse vähemalt 40 mm

ulatuses.

Siibrite (maakraanide) kaped, kaevude kaaned tuleb paigaldada järgmiselt:

• Asfaltkattega tänavatel tuleb kape, kaevu kaas paigaldada teekattega samale

tasapinnale;

• Kruusa- ja killustikkattega tänavatel tuleb kape, kaevu kaas paigaldada 15 cm

madalamale teepinnast;

• Betoon-, betoonist sillutiskividega ja loodusliku kiviga kaetud teedel tuleb kape,

kaevu kaas paigaldada 0-5 mm maapinnast allapoole;

• Haljasalal tuleb kape, kaevu kaas paigaldada ümbritsevast maapinnast 50 mm

kõrgemale. Maapind tuleb planeerida kaevuluukidest eemale, et oleks välditud

pinnavee sissevool kaevudesse;

• Kaped ja kaevude kaaned tuleb paigaldada teekattega samale kaldele;

• Kaevu kaane suurus valitakse vastavalt kaevu läbimõõdule;

• Tagamaks kaevude veetihedust, tuleb kaevukaane raami ja teleskooptoru

ühendus teha korrektselt ja veetihedalt.

Plasttorude ühendamisel olemasoleva plastkaevuga tuleb kasutada vastava läbimõõduga

läbiviigumuhvi.

Talvisel perioodil tuleb torustikutöid teha eriti ettevaatlikult. Plasttorude paigaldamine ei

ole lubatud temperatuuridel alla -15C. Torud, liitmikud ja toru alus tuleb hoida puhtana

lumest, jääst ja külmunud pinnasest. Tihendeid ja liugainet peab enne kasutamist hoidma

soojas ruumis. PE torude keevitus temperatuuril alla -10oC pole lubatud. Torude

üleskerkimise vältimiseks kaevikus tuleb teha veetõrjet.

Ülenurme alevik, Vahtra tänava vee- ja kanalisatsioonitorustik

Töö nr 100/2024

Tööprojekt

Keskkond & Partnerid OÜ 44/69

Koostas: Sirle Punka

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 01.2025 1002024_TP_AA-3-01_Seletuskiri

Torustiku paigaldamise ajal tuleb teha teostusmõõdistamine ning kaevude ja sõlmede

digitaalne pildistamine.

4.19. Tagasitäide

Tagasitäidet tohib teostada ainult pärast kooskõlastamist Tellija esindajaga.

Kaeviku tagasitäite kihid tuleb teostada vastavalt EVS-EN 1610:2015-le „Äravoolu- ja

kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine ”, RIL 77-2013 või tootja nõuete ja

juhiste järgi. Kaevikute tagasitäite tegemisel tuleb arvestada ka Majandus- ja taristuministri

määrusega „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ (vastu võetud 03.08.2015 määrus nr 101).

Tagasitäitmise ajal võetakse vastavalt Omanikujärelevalve juhistele pinnaseproovid, et

määrata kindlaks tagasitäite materjali tihendusaste. Kui tihendusaste on väiksem kui

nõutud, siis tehakse täiendav tihendamine ning uut tagasitäitematerjali ei paigaldata enne,

kui eelnevalt paigaldatud materjal on nõuetekohaselt tihendatud. Kui tihendusaste ei ole

ikkagi vastuvõetav, siis eemaldatakse tagasitäitematerjal kuni eelmise vastuvõetava

tihendusastmega kihini ning tehakse täiendav tihendamine, kuni saadakse rahuldav

tulemus. Alles seejärel pannakse kaevikusse uus tagasitäitematerjali kiht. Tihendustestid

tehakse Töövõtja kulul vastavalt Omanikujärelevalve poolt antud juhistele.

Tagasitäitematerjali tihendusproovid (penetromeeter, elastsusmoodul) viiakse läbi

Omanikujärelevalve poolt näidatud kohtades. Töövõtja teostab tihendusproovid

Omanikujärelevalve vastava korralduse alusel, vähemalt 1 proov 50 m3 tihendatud pinnase

kohta.

Kaevikute tasanduskihi/algtäite tegemiseks kasutatakse liiva, kruusa või

peenefraktsioonilisest killustikku.

Projekteeritud torustikud paigaldada 10…15 cm paksusele liivast või killustikust

aluskihile.

Kui torustiku paigaldatakse nõrga kandevõimega pinnasesse (märg pinnas, savi, saviliiv,

turvas jt) või suure põhjavee peale vooluga tingimustes, siis tuleb tasanduskihi alla

valmistada paigaldustingimustele sobiv torustiku aluskonstruktsioon. Aluskonstruktsioon

tuleb kooskõlastata Omanikujärelevalvega. Killustikalus (max fr 16…32 mm) tuleb

ümbritseda geotekstiiliga (kaal 150-200 g/m2, tõmbetugevus 10-15 kN/m).

Omanikujärelevalve võib nõuda torustiku tasanduskihi alla aluskonstruktsiooni

valmistamist, kui peab seda vajalikuks. Kõik torustike tasanduskihi ja aluskonstruktsiooni

rajamisega seotud kulud kannab Töövõtja.

Aluskihi/tasanduskihi ja täitematerjali loodusliku kivimaterjali suurim lubatud fraktsioon

sõltub paigaldatava toru välisest läbimõõdust. Kui toru läbimõõt on De200-De600, siis

dmax=0,1De, kui De on suurem kui 600, siis dmax ei või ületada 60 mm. Kui toru

läbimõõt on alla De200, siis suurim lubatud fraktsioon on 20 mm. Materjal peab olema

homogeenne, puhas, ühtlane ja osakesi, mis on väiksemad kui 0,02 mm peab olema vähem

kui 10%. Materjal ei tohi sisaldada orgaanilisi ja kahjulikke aineid ning savi või liivsavi

Ülenurme alevik, Vahtra tänava vee- ja kanalisatsioonitorustik

Töö nr 100/2024

Tööprojekt

Keskkond & Partnerid OÜ 45/69

Koostas: Sirle Punka

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 01.2025 1002024_TP_AA-3-01_Seletuskiri

(kas eraldi või kokku) rohkem kui 15% materjali kaalust. Materjal peab olema tihendatav

ja filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0,5 m/ööp.

Peenfraktsioonist killustikku võib kasutada De110mm ja suuremate torude korral, mille

fraktsiooni suurus ei tohi olla suurem kui 16 mm. Killustik tuleb eraldada liivast

geotekstiiliga.

Toru peab toetuma alusele ühtlaselt kogu toru ulatuses. Muhvide kohale tuleb aluskihti

teha süvend vältimaks toru toetumist muhvile. Pärast torude paigaldamist teha käsitsi

liivast algtäite paigaldus. Toru peal peab olema vähemalt 300 mm kiht enne tihendamise

alustamist. Algtäide tuleb tihendada tihendusastmeni 0,95. Peale aluspõhja valmimist peab

Töövõtja saama Omanikujärelevalve kooskõlastuse ehitustööde jätkamiseks.

Ehituskaeviku tasanduskihi ja tagasitäite materjal peab olema Omanikujärelevalve poolt

heakskiidetud.

Lõpptäide teha liivast või kruusliivast filtratsioonimooduliga k>0,5 m/d. Tagasitäite

algtäide asetatakse toru ümber ja peale (min 300 mm toru ülaservast kõrgemale). Toru ja

kaev peavad säilitama oma esialgse asukoha ja kalde. Kaeviku täitmine külgedelt toimub

ettevaatlikult ja mitte paksema kui 150 mm täitekihiga. Iga kiht tihendatakse eraldi käsitsi

kuni kuivtihedusaste saavutatud proctorteimi käigus (n. test 12 BS 1377st) on vähemalt

98% maksimumtihendusest, kui toru asub olemasoleva tee all. Kui toru ei asu

liikluspiirkonnas ja lepingus määratud uute teede all, siis peab tihendusaste olema

vähemalt 90%. Tihendusastme testimine toimub Omanikujärelevalve poolt määratud

kohtades ja keskmiselt 150 – 250 m tagant. Algtäite materjal peab olema sama

tasanduskihi/aluskihi materjaliga.

Ülejäänud tagasitäide kuni maapinnani (lõpptäide) asetakse kaevikusse 300 mm kihtidena

ja tihendatakse. Torude puhul, mille väline läbimõõt on 2 00 mm ei rakendata tugevat

tihendamist kuni 300 mm kõrguseni toru ülaservast. DN200st suuremate torude puhul on

see kõrgus 500 mm. Liikluspiirkondades ei tohi tagasitäitekihi paksus olla suurem kui 200

mm.

Ehituskaevik tuleb liikluspiirkonnas tagasi täita liivaga (materjal sama, mis tasanduskihis

ja algtäite tegemisel), väljaspool liikluspiirkonda võib materjalina kasutada kohapeal

väljakaevatud, tagasitäitmiseks ja tihendamiseks sobiva pinnasega. Kui väljakaevatav

pinnas on hästi tihendatav ja sobilik liikluspiirkonnas lõpptäitena, siis võib kasutada seda,

muidu kasutada juurde veetavat lõpptäiteks sobivat pinnast. Toru ülaservast 1 m paksuses

lõpptäitekihis ei tohi olla üle 300 mm läbimõõduga kive ega kamakaid. Lõpptäite ülaosas

ei tohi kivide läbimõõt ületada 2/3 ühekorraga tihendatava kihi paksusest. Täitematerjal

peab olema mitmekesise teralise koostisega, et täitesse ei tekiks tühimikke.

Kui vajalik, tuleb tagasitäitematerjali kuivatada või niisutada enne tihendamist. Sisse tuleb

viia tihendustööde päevik. Pärast tagasitäitetööde lõppu peab Töövõtja näitama täidetud

pinnad ette Omanikujärelevalvele ja peale sellelt vastava heakskiidu saamist tohib ta

jätkata edasiste töödega.

Ülenurme alevik, Vahtra tänava vee- ja kanalisatsioonitorustik

Töö nr 100/2024

Tööprojekt

Keskkond & Partnerid OÜ 46/69

Koostas: Sirle Punka

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 01.2025 1002024_TP_AA-3-01_Seletuskiri

Keelatud on ilma Omanikujärelevalve loata ühegi kaeviku täisajamine või kinni katmine.

Täitematerjalidena on keelatud kasutada materjale, mis on iseseisvalt või teiste

materjalidega või põhjaveega segunedes tõstavad sanitaarriski, kahjustavad ehitisi või

muudavad täite ebastabiilseks.

Tagasitäitmisel tuleb kindlustada, et täidetavad kaevandid on tühjad, seal ei tohi olla

näiteks lahtist mulda, prügi ja vett. Keelatud on kasutada tagasitäitena külmunud materjale

või materjale, mis sisaldavad jääd. Täidet ei tohi hoida külmunud maapinnal. Arvestada

tuleb kõikide ettevaatusabinõudega, et ära hoida ümberkaudset hoonekonstruktsioonide

rikkumist ja liigset koormamist. Täitematerjal tuleb ladustada ja hiljem ka tagasitäita nii, et

säilitatakse olemasolev olukord stabiilsena või parendatakse seda. Seadmed, mida

kasutatakse transportimiseks, panemiseks ja kokku surumiseks, peavad sobima

tagasitäiteprotsessiga ja tagasitäitematerjaliga. Kui tagasitäite ala kõrgus ümbritsevast alast

on rohkem kui 600 mm, tuleb kahe ala ühendusserva moodustada nõlv, mille kalle on

minimaalselt 1:1. Nõlva tihendusaste peab vastama tagasitäitepinna üldisele

tihendusastmele. Torustike puhul järgida torustike kaevikute tagasitäitmisel (algtäide ja

lõpptäide) RIL 77-2013 või tootja nõudeid ja juhiseid.

Töövõtja säilitab tasanduskihi säilimise määratud tasapinnal ja tagab, et tagasitäidetud

pinnas oleks rahuldavas olukorras kogu projekti elluviimise perioodil. Vajumise korral

pärast tagasitäite tegemist täidetakse kaevik sama klassi materjaliga ja hoitakse täide

nõutud kõrgusel. Kui vajumine võib osutuda ohtlikuks inimestele, rajatistele või

sõidukitele, siis tehakse taastäitmine samal päeval, kui vajumist märgati või kui sellest

informeeriti Töövõtjat. Kui vajumine toimub suures ulatuses ja viitab kehvale tihendamise

kvaliteedile, siis kaevab Töövõtja kaeviku lahti vajaliku sügavuseni ja tihendab kaeviku

uuesti vastavalt nõutud standarditele. Tihendustestid tehakse vastavalt Omanikujärelevalve

poolt antud juhistele.

4.20. Mahajäetavad torustikud ja kaevud

Torustiku rajamisel ja rekonstrueerimisel kasutusest välja jäävad kõik torustikud ja kaevud

tuleb likvideerida sh need kaevud, mis jäävad väljaspoole kaevetööde piirkonda.

Projekteeritud torustikuga samas asukohas paiknevad likvideeritavad torustikud tuleb välja

kaevata. Projekteeritud torustikust sügavamal ja/või teises plaanilised asukohas paiknevad

kasutusest välja jäävad torustikud tuleb otstest sulgeda liiklusalal kergbetooniga ja

haljasalal tuleb torustiku otsad veekindlalt otstest (igas kaevus/sõlmes) betoneerida, et

vältida pinnase/vee sattumist torusse.

Likvideeritavatel/ kasutusest välja jäävatel kaevudel tuleb eemaldada ülemised rõngad

(rakked) koos nende peale jäävate kaevukonstruktsioonidega.

Likvideeritavad kaevud võetakse lahti kuni 1.5 m sügavuseni ning kaevud täidetakse ja

tihendatakse vastavalt lõpptäitele kehtivatele nõuetele.

Plastkaevu likvideerimisel tuleb eemaldada kaevu lagi, täita kaev puistematerjaliga ning

see viimane siis tihendada.

Ülenurme alevik, Vahtra tänava vee- ja kanalisatsioonitorustik

Töö nr 100/2024

Tööprojekt

Keskkond & Partnerid OÜ 47/69

Koostas: Sirle Punka

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 01.2025 1002024_TP_AA-3-01_Seletuskiri

Likvideeritavates kaevudes toruotsad olemasolevatesse torustikesse betoneeritakse kinni, et

vältida pinnase sattumist torusse.

Kaev tuleb täita sobiva pinnasega ja pinnakate tuleb taastada ümbritsevaga samaväärselt.

Säilivas kaevus tuleb likvideeritav toruühendus veetihedalt tamponeerida/sulgeda.

Kasutusest välja jäävatel veetorustiku sõlmedel tuleb eemaldada kõik sõlme elemendid

(sulgarmatuur vms) sulgeda sõlme ühendatud kasutusest välja jäävate torustike otsad

betooniga ning juhul, kui sõlm paikneb kaevus, toimida sarnaselt eelnevale.

Veetorustiku likvideerimine peab alati toimuma vahetult peatorust hargnemise juures.

Likvideerimise tulemusena ei tohi tupikuna töösse jääda vana torustikku. Keelatud on

veetorustikku või veeühendust likvideerida siibri või maakraani sulgemise ja spindli

eemaldamisega. Sadulühenduse korral tuleb vana sadul eemaldada ning asendada

remondimuhviga. Peatorul paikneva kolmiku või äärikühenduse korral tuleb

likvideeritavale hargnemisele paigaldada pimeäärik.

Likvideeritavate kaevude luugid, luugiraamid ning hüdrandid kuuluvad vee-ettevõttele.

4.21. Katete taastamine

4.21.1. Üldist

Avalike teede katendite taastamistöid võib teostada ainult teehoiutööde tegevusluba omav

ehitaja ja tööde teostamise järelevalvet peab teostama teehoiutööde tegevusluba omav

järelevalve insener.

Peale tööde lõpetamist tuleb taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted

(muru, killustik jne) enne ehitustööde alustamist pindalaliselt samaväärses mahus.

Tööpiirkond tuleb puhastada ehitusprahist, materjalidest, väljakaevatud pinnasest jms,

taastades piirkonna endise välisilme ja kvaliteedi.

Taastamistöödega tuleb alustada nii kiiresti kui võimalik ja mõistlik. Kuni taastamistööde

lõpuleviimiseni peab Töövõtja hoidma tänavad ja kinnistute ligipääsuteed kasutatavas

seisukorras. Juhul, kui puuduva murukatte tõttu kandub kraavidesse, truupidesse või

nõlvadest alla pinnast, peab Töövõtja üleliigse pinnase eemaldama ja ärauhutud kohad

taastama.

Kate taastatakse ehituseelse kattega samatüübilisena, lähtudes seda tüüpi uue katte

rajamise tingimustest ja kvaliteedinõuetest.

Teekatted tuleb taastada nii, et säiliks tänava esialgne kõrgus, kui projektis ei ole määratud

teisiti. Kõik tänavarajatised tuleb viia vähemalt nende endisesse tehnilisse seisukorda.

Objekti tänavaelemendid tuleb taastada nii kiiresti, kui võimalik pärast iga torulõigu

paigaldamise ja kaeviku tagasitäite lõpetamist.

Ülenurme alevik, Vahtra tänava vee- ja kanalisatsioonitorustik

Töö nr 100/2024

Tööprojekt

Keskkond & Partnerid OÜ 48/69

Koostas: Sirle Punka

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 01.2025 1002024_TP_AA-3-01_Seletuskiri

Enne ehitustööde vastuvõtmist Omanikujärelevalve poolt peab kohalik omavalitsus ja

vajadusel ka eraomanikud olema haljastuse ja teekatete taastamise tööd heaks kiitnud.

Kirjaliku heakskiidu hangib Töövõtja.

Piirkondades, kus on olemas teeprojekt, teha koostööd kohaliku omavalitsusega ja leppida

kokku taastamise ulatus ja tingimused. Torustike tagasitäide on vajalik teha katte

konstruktsioonini, st dreenikihini ja vastavalt Tellija ja omavalitsuse kokkuleppele, kas

ajutine kattekonstruktsioon või taastada vastavalt kattetaastus joonistel näidatud.

4.21.2. Katete konstruktsioonid

KATENDI TÜÜP: Kahekihiline sõidutee asfaltbetoon katend

Katendi kiht Kihi paksus

Asfaltbetoon AC 12 surf 70/100 4 cm

Asfaltbetoon AC 16 base 70/100 5 cm

Killustikust alus fr. 32/63 kiilumisega 20 cm

Dreenkiht, k≥1,0m/ööp, Kt≥0,98 20 cm

Täiteliiv, k≥0,5m/ööp, Kt≥0,98 (sügavamal kui 1,00 m

katte pinnast Kt≥0,95)

vajadusel

Olemasolev sobilik aluspinnas Kt≥0,95

KATENDI TÜÜP: Ühekihiline sõidutee asfaltbetoon katend.

Katendi kiht Kihi paksus

Asfaltbetoon AC 16 surf 70/100 (tardkivim) 7 cm

Killustikust alus fr. 32/63 (E≥170 MPa) kiilumisega 25 cm

Dreenkiht, k≥1,0m/ööp, Kt≥0,98 20 cm

Täiteliiv, k≥0,5m/ööp, Kt≥0,98 (sügavamal kui 1,00 m

katte pinnast Kt≥0,95)

vajadusel

Olemasolev sobilik aluspinnas Kt≥0,95

KATENDI TÜÜP: Kõnni-/kergliiklustee asfaltbetoon katend

Katendi kiht Kihi paksus

Asfaltbetoon AC 12 surf 5 cm

Killustikust alus fr. 32/63 (E≥140 MPa) kiilumisega 15 cm

Dreenkiht, k≥1,0m/ööp, Kt≥0,98 20 cm

Ülenurme alevik, Vahtra tänava vee- ja kanalisatsioonitorustik

Töö nr 100/2024

Tööprojekt

Keskkond & Partnerid OÜ 49/69

Koostas: Sirle Punka

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 01.2025 1002024_TP_AA-3-01_Seletuskiri

Täiteliiv, k≥0,5m/ööp, Kt≥0,98 (sügavamal kui 1,00 m

katte pinnast Kt≥0,95)

vajadusel

Olemasolev sobilik aluspinnas Kt≥0,95

KATENDI TÜÜP: Kruuskate

Katendi kiht Kihi paksus

Purustatud kruus segu nr 6 (kivimaterjali segu 0/31,5) 10 cm

Kruus segu nr 4 (0/63) 20 cm

Dreenkiht, k≥1,0m/ööp, Kt≥0,98 20 cm

Täiteliiv, k≥0,5m/ööp, Kt≥0,98 (sügavamal kui 1,00 m

katte pinnast Kt≥0,95)

vajadusel

Olemasolev sobilik aluspinnas Kt≥0,95

KATENDI TÜÜP: Killustikkate

Katendi kiht Kihi paksus

Killustikkiht 16/32 (segu pos 6) 10 cm

Kruus segu nr 4 (0/63) 20 cm

Dreenkiht, k≥1,0m/ööp, Kt≥0,98 20 cm

Täiteliiv, k≥0,5m/ööp, Kt≥0,98 (sügavamal kui 1,00 m

katte pinnast Kt≥0,95)

vajadusel

Olemasolev sobilik aluspinnas Kt≥0,95

KATENDI TÜÜP: Haljasala katte taastamine

Katendi kiht Kihi paksus

Muru (külvinorm 20...30g/m2)

Kasvupinnas (maksimaalne osakeste suurus 20mm) 15 cm

Olemasolev sobilik aluspinnas Kt≥0,95

KATENDI TÜÜP: Betoonkivisillutis kate

Katendi kiht Kihi paksus

Betoonkivi

Liiv-tsement segu 3:1 2…3 cm

Ridakillustikust alus fr. 4/63 kiilumisega 20 cm

Dreenkiht, k≥1,0m/ööp, Kt≥0,98 20 cm

Ülenurme alevik, Vahtra tänava vee- ja kanalisatsioonitorustik

Töö nr 100/2024

Tööprojekt

Keskkond & Partnerid OÜ 50/69

Koostas: Sirle Punka

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 01.2025 1002024_TP_AA-3-01_Seletuskiri

Täiteliiv, k≥0,5m/ööp, Kt≥0,98 (sügavamal kui 1,00 m

katte pinnast Kt≥0,95)

vajadusel

Olemasolev sobilik aluspinnas Kt≥0,95

4.21.3. Haljastuse taastamine

Kasvupinnas tuleb kujundada ilma järskude üleminekuteta ja saavutades projektis

ettenähtud pinnakõrgused. Vajadusel tuleb vajaliku kasvukihi paksuse säilitamiseks

teostada lokaalseid kaevetöid. Alad tuleb ette valmistada pehme pinnasega katmiseks.

Kasvukiht tuleb viia sobivasse kultiveerimisolekusse. Seal, kus maapind on kõva, tuleb

maapinda kobestada. Likvideerida tuleb kõik juured ja rahnud. Seal, kus maapind on

kaetud mätaste või murukamaraga, tuleb kasvupinnas lõpuni lahti künda või välja kaevata.

Enne pindmulla laialijaotamist tuleb likvideerida ajutised teed või pinnased.

Enne kaevetöid eemaldatud või juurde hangitud kasvupinnas tuleb paigaldada

haljastatavale alale viisil ning paksuses, mis pärast pinna mururulliga tihendamist tagab

kasvupinnase minimaalse kihipaksuse 0,10 m. Kasvupinnas ei tohi sisaldada kive või muid

võõrkehi suurusega üle 20 mm. Pärast tihenemist peab taastatud ala jääma ümbritseva

maapinnaga samale tasapinnale ning olema piisavalt tasane käsimuruniitjaga niitmiseks.

Haljasalal asuvad kaevuluugi tuleb paigaldada ümbritsevast maapinnast 50 mm kõrgemale.

Maapind tuleb planeerida kaevuluukidest ja kapedest eemale kaldega 1:20, et tagada

haljasala niidetavus ning vältida pinnavee sissevoolu kaevudesse.

Kasvupinnasena tuleb kasutada mineraalmulda, mille pH on 6,5 ...7,0. Muld ei tohi sisalda

taimedele kahjulikke jäätmeid ja pinnas ei tohi olla külmunud.

Haljasalal kasvanud muru taastamiseks tuleb alale külvata Omanikujärelevalve ja/või

kinnistuomaniku poolt heakskiidetud muruseeme, külvinormiga 20...30 g/m2. Muruseemne

külvamiseks sobilikuks ajavahemikuks loetakse perioodi 1. maist 1. septembrini.

Kokkuleppel kohaliku omavalitsuse või kinnistuomanikuga võib muru taastamiseks

kasutada ka mätastust. Haljastatud pindade taastamise juurde kuulub ka muru hooldamine

kuni selle täieliku tärkamiseni kogu haljastatud ala ulatuses. Esimese muru niitmise teostab

Töövõtja.

Taastamistööde käigus tuleb järsud kraavikaldad, teetammi nõlvad vms suure kaldega

pinnad pinnase erosiooni vältimiseks mätastada. Mätaste taimestik peab olema sarnane

murule. Töövõtja peab tagama, et ehitus- ja taastamistööd ei halvenda kraavide hüdraulilisi

omadusi ega nende väljanägemist.

Viia läbi hekkide ja lillepeenarde taastamine

4.21.4. Kruus- ja killustikkatte taastamine

Kruusatee kattekiht on segu nr.6 („Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ lisa 10; Majandus- ja

taristuministri määrus nr 101, vastuvõetud 03.08.2015, jõustus 10.08.2015),

Ülenurme alevik, Vahtra tänava vee- ja kanalisatsioonitorustik

Töö nr 100/2024

Tööprojekt

Keskkond & Partnerid OÜ 51/69

Koostas: Sirle Punka

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 01.2025 1002024_TP_AA-3-01_Seletuskiri

elastsusmoodul tihendatud kruusatee pinnal määratuna LOADMAN- või INSPECTOR-

tüüpi seadmega ristlõike kolmes punktis peab olema ≥120 MPa.

Kruus- ja killustikkattega teekatte taastamine peab toimuma nii, et tulemusena oleks kate

vähemalt esialgses seisukorras. Peale taastustöid tuleb teostada kogu teelõigu

nõuetekohane profileerimine ja tagada tee vajalikud põikkalded. Taastava kruuskattega tee

ülemine kiht tuleb teha vastavalt Majandus- ja taristuministri määruse nr 101 „Tee

ehitamise kvaliteedi nõuded“ (vastu võetud 03.08.2015 määrus nr 101) nõuetele,

paksusega 20 cm.

Killustikkatte tegemiseks kasutatav materjal ei tohi sisaldada üle 20 mm terasuurusega

osiseid.

Kruus- ja killustikkatte alla jääva täiteliiva filtratsioonimoodul peab olema vähemalt k>0,5

m/d. Aluskiht tuleb tihendada ja tasandada teehöövliga enne kattekihi (peeneteraline kruus

või killustik) paigaldamist. Kattekiht ei tohi sisaldada üle 20 mm terasuurusega osiseid.

Ülemine kiht tuleb tasandada ja rullida. Kruus- ja killustikkatte elastsusmoodul peab olema

140 MPa.

Sõidutee taastamisel kujundada 0,5 m laiused teepeenrad 2,5...4% kaldega.

Kaevuluugid ja kaped tuleb paigaldada 15 cm teepinnast allpoole.

4.21.5. Asfaltkatte taastamine

Asfaltkatte taastamisel tuleb lähtuda seadusandluses tulenevatest ja/või Transpordiameti

ning kohaliku omavalitsuse poolt kinnitatud normidest ja nõuetest. Asfaltkate laotamist

tuleb teostada kuumvuukidega.

Enne asfaltkatte taastamist tuleb olemasoleva asfaltkatte servad ning katte pind puhastada

tolmust ja porist ning kuivatada enne bituumenemulsiooniga katmist. Kõik olemasoleva

asfaltkatte servad tuleb ühtlaselt katta bituumenemulsiooniga. Asfaltkatte töövuukide arv

peab olema minimaalne. Väikesed asfalteeritavad alad (kuni 20 m²) tuleb tingimata

asfalteerida ilma töövuukideta. Töövuugid ja vana ning uue asfaldi liited tuleb katta

bituumenemulsiooniga ja peeneteralise graniitkillustikuga. Kaevuluugid tuleb

asfalteerimisel paigaldada teepinnaga samale tasapinnale ning sama kaldega. Taastatava

asfaltkatte ebatasasus ei tohi ületada 3 mm/3 m risti tänavat ja 4 mm/3 m piki tänavat.

Olemasolevate kanalisatsioonikaevude ümber taastada asfaltkate vähemalt 50 cm kauguselt

kaevukaanest.

Keelatud on asfalteerimistööde teostamine kui valitsevad ilmastikutingimused (nt vihm,

temperatuur) tingivad ebakvaliteetse tulemi.

Kui tehnoloogiliselt ei ole võimalik vuugikuumutit kasutada, tuleb vuugi tiheduse

tagamiseks kasutada vuugiliimi (Bornit nahtflex või analoog), kulunorm vastavalt

tootejuhendile.

Asfaltsegude jämetäitematerjalide nõuded on määratud dokumendis: „Asfaldist

katendikihtide ehitamise juhis 2021“ - Transpordiamet.

Ülenurme alevik, Vahtra tänava vee- ja kanalisatsioonitorustik

Töö nr 100/2024

Tööprojekt

Keskkond & Partnerid OÜ 52/69

Koostas: Sirle Punka

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 01.2025 1002024_TP_AA-3-01_Seletuskiri

Killustikalustes kasutatavate materjalide omadused ja paigaldus peavad vastama

alljärgnevale juhisele ja selles viidatud standarditele, arvestades projektis toodud nõudeid:

„Killustikust katendikihtide ehitamise juhis“ 26.01.2022 Transpordiamet. Kivimaterjali

kvaliteedinõuded ja killustikaluse elastsusmoodul tihendatud aluse pinnal mõõdetuna

INSPECTOR või LOADMAN seadmetega.

4.21.6. Teekattemärgistus

Asfaltkatte taastamisel tuleb ette näha ka teekattemärgistuse taastamine termoplastikuga.

Projekteeritud teekattemärgistus paigaldada vastavalt standardile „EVS 614:2008/AI:2016

Teemärgised ja nende kasutamine”.

4.21.7. Äärekivide taastamine

Betoonist äärekividel kasutada graniitkillustiku baasil sõidutee ääres kasutamiseks

toodetud äärekive, mis on vastupidavad teede talihoolduses kasutatavatele tehnoloogiatele.

Betoonist äärekivid peavad vastama Eesti standardi EVS-EN 1340 „Betoonist äärekivid“

nõuetele:

• paindetugevus - klass 1

• kulumiskindluse klass 3

• Vastupidavus külma ja jäätumisvastaste soolade mõjule - klass 3, kivide

keskmine massikadu külmakindluse katsel ei tohi ületada 0,2kg/m2 ja katse

üksiktulemuse massikadu ei tohi ületada 0,5 kg/m2.

Betoonäärekivid paigaldatakse betoonalusele, betoonimark C16/20. Betoonist äärekivid ja

betoonist sillutuskivid peavad vastama MTM määrusele „Tee-ehitusmaterjalidele ja -

toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“. Parklas ja

mahasõitudel, kus äärekivid ristuvad, tekitada 45 kraadise nurga all „faasid“.

Äärekivid taastada vastavalt olemasolevale kõrgusele.

4.21.8. Sillutuskivi/betoonkivi taastamine

Teekatte taastamine peab toimuma nii, et taastamise tulemusena oleks kate vähemalt

esialgses seisuskorras. Betoonkate paigaldatakse 3 cm liivast/sõelmest aluskihile, mille all

on kivimaterjali segu vähemalt 20 cm.

Tuleb tagada, et katte välimus ja omadused jääksid taastatult vähemalt samaväärseks

ehitustöödele eelnenuga.

4.22. Ehitusala puhastamine ja lammutustööd

Tööde käigus tekkivad jäätmed, sh. ohtlikud jäätmed, peab Töövõtja käitlema

Jäätmeseaduses ja selle rakendusaktide sätestatud moel või kohaliku omavalitsuse poolt

kehtestatud jäätmekäitluskorra kohaselt. Kõik lammutusjärgsed materjalid tuleb eraldada ja

ladustada sortimentide kaupa ning käidelda vastavalt jäätmekäituskorrale. Kõik ohtlike

jäätmete käitlemisega seotud load ja kooskõlastused hangib ning käitlemisega seotud kulud

Ülenurme alevik, Vahtra tänava vee- ja kanalisatsioonitorustik

Töö nr 100/2024

Tööprojekt

Keskkond & Partnerid OÜ 53/69

Koostas: Sirle Punka

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 01.2025 1002024_TP_AA-3-01_Seletuskiri

kannab Töövõtja. Dokumentatsioon, mis tõendab ohtlike jäätmete nõuetekohast ja

legaalset käitlemist, peab olema igal ajal Töövõtja objektikontoris kättesaadav

kontrollimiseks.

Ilma Omanikujärelevalve kirjaliku loata ei tohi ehitusplatsil hävitada puid ega muul viisil

kahjustada ehitusplatsi looduslikke elemente. Kogu materjal, mis jääb järgi puude

raiumisest või pügamisest, tuleb utiliseerida vastavalt kohaliku omavalitsuse poolt

kehtestatud jäätmekäituskorra kohaselt.

Enne kaevamistööde algust tuleb terve ehitusplats täielikult puhastada rahnudest, kividest,

põõsastest, puudest, juurtest, kivimüüridest jm. Kõik kaevetööde käigus välja tulnud

rahnud ja kivid tuleb ladustada korralikesse hunnikutesse ja utiliseerida kooskõlastatult

kohaliku omavalitsuse vastutava spetsialistiga (keskkonna või Omanikujärelevalve

spetsialist).

Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms

mõjul, peab Töövõtja koheselt eemaldama ning kahjustatud ala tuleb puhastada

Omanikujärelevalve ja asjasse puutuvate maaomanikke rahuldaval kujul.

Kaeve- ja tagasitäitetööde ajal tuleb kõik tööpiirkonna naabruses paiknevad teed,

kõnniteed ja muud alad hoida puhtana. Tööde ala tuleb iga tööpäeva lõpus puhastada.

Töövõtja peab vältima pinnase või jäätmete kukkumist tänavatele tööde alalt lahkuvatelt

täislaaditud veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt

eemaldada.

Kaevikutest väljakaevatud pinnas tuleb otsekohe objektilt ära vedada ning transportida

ladestuspaika.

Peale ehitustööde lõpetamist ja enne lõplikku üleandmist peab Töövõtja puhastama

hoolikalt Ehitusplatsi jäätmetest, ülejäänud materjalidest, prahist, tolmust jne. Kõik

ajutised kaitsekatted, markeeringud, värvipritsmed jne tuleb eemaldada.

Väljaspool heakorrastatavat ala tuleb pärast tööde lõpetamist üleliigne või sobimatu

pinnas, tööde käigus eemaldatud puud ja põõsad ning ehitusjäätmed eemaldada ja maapind

tasandada. Heakorrastatava ala piirid määrab Omanikujärelevalve. Ladustamine peab

toimuma legaalsel viisil. Tagasitäiteks kasutatava pinnase vaheladustamise kohad tuleb

leida asulas vahetult enne töödega alustamist vastavalt Töövõtja logistilisele vajadusele ja

ning kokkuleppele omavalitsuse ja maavaldajaga. Kokkulepped tuleb vormistada

kirjalikult ning informeerida sellest Omanikujärelevalvet. Ladustuskohtade leidmise ning

kõik pinnase ladustamiskohtadesse transportimise ja ladustamisega seotud kulud kannab

Töövõtja.

Ülenurme alevik, Vahtra tänava vee- ja kanalisatsioonitorustik

Töö nr 100/2024

Tööprojekt

Keskkond & Partnerid OÜ 54/69

Koostas: Sirle Punka

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 01.2025 1002024_TP_AA-3-01_Seletuskiri

4.23. Teostusjoonised

4.23.1. Üldine

Kõik Lepingu raames rajatud ja rekonstrueeritud ehitised ja rajatised tuleb peale

väljaehitamist teostusmõõdistada. Teostusmõõdistuse tegijal peab olema MTR

registreering geodeetiliste uuringute tegemiseks.

Vee-, kanalisatsioonisüsteemide teostusjooniste vormistamisel lähtuda eelkõige EVV

nõuetest (versioon nr 1.1, 04.07.2018). Teiste kommunikatsioonide teostusjooniste

koostamisel arvestada süsteemide haldaja ja Majandus- ja taristuministri 14.04.2016

määrusega nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad

nõuded“ nõudeid“. Andmete esituse vormistus tuleb enne tööde algust kooskõlastada

Omanikujärelevalvega. Täiendavalt kooskõlastab Töövõtja Omanikujärelevalvega

teostusjooniste ulatuse hoonete ja rajatiste kohta.

Töövõtja peab koguma vajalikku informatsiooni teostusjooniste koostamiseks kogu

ehitusperioodi vältel. Taoline informatsioon peab olema kättesaadav Töövõtja kohapealses

kontoris ning Tellija nõudmisel esitama kontrolliks. Omanikujärelevalvel on õigus nõuda

teostusjoonistele ja teostusmõõdistuse aruandesse nii sisulisi kui ka vormilisi täiendusi ja

täpsustusi ning töö vastavusse viimist eelpoolmainitud nõuetega.

Teostusmõõdistus peab olema registreeritud kohalikus omavalitsuses vastavalt kohapeal

kehtivatele nõuetele.

Teostusjoonistel tuleb kasutada projektijärgset seadmete, kaevude ja sõlmede tähistust.

Kaevude ja sõlmede tehnilised andmed ja skeemid tuleb esitada joonistel noolega kaevule

või sõlmele osutades. Teostusjoonistel tuleb eraldi välja tuua kõik kasutatud tingmärgid

koos selgitava tekstiga. Teostusmõõdistuse aruandes tuleb eraldi välja tuua kõikide torude

pikkused läbimõõtude kaupa.

Mõõdistus tuleb teha mahus, mis võimaldab seadusandlikes aktides sätestatud nõuete

kohaselt positsioneerida ehitatud rajatiste asukohta looduses (ka kõrguslikult). Samuti peab

mõõdistus sisaldama informatsiooni mõõdistatud rajatise üksikosade ning selle rajatisega

otseselt seotud teiste rajatiste asendi ning tehniliste parameetrite kohta.

Maa-aluste vee- ja kanalisatsioonirajatiste teostusmõõdistus tuleb teha avatud kaevikuga.

Erandiks on kinnisel meetodil paigaldatavad torustikud, kus objektid tuleb

teostusjoonistele kanda maapinnalt mõõdistatud kontrollpunktide ja paigaldamise käigus

määratud suhtelise sügavuse alusel. Teostusmõõdistuse aruanne peab sel juhul sisaldama

vastavat märget. Kinnisel meetodil paigaldatavate torustike puhul tuleb avatud kaevikuga

mõõdistada kõik ligipääsetavad punktid (otsapunktid, hiljem tehtavad ühendused jne).

Ehitatud rajatisest eristatuna tuleb teostusjoonisel sama detailsusega välja tuua kõikide

tööde käigus avatud olemasolevate tehnovõrkude parameetrid.

Ülenurme alevik, Vahtra tänava vee- ja kanalisatsioonitorustik

Töö nr 100/2024

Tööprojekt

Keskkond & Partnerid OÜ 55/69

Koostas: Sirle Punka

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 01.2025 1002024_TP_AA-3-01_Seletuskiri

Juhul kui ehitamise käigus jäeti ekspluatatsioonist täielikult või osaliselt välja rajatisi

(vanade torustike lõigud, kaevude kambrid jne), siis tuleb need kindlasti teostusjoonisel ära

näidata ning nõuetekohaselt tähistada.

Teostusmõõdistuse joonisel peab olema eristatud ja vastavalt kirjeldatud lisaks ehitatud

ehitistele kogu ehituse käigus olulisel määral muudetud muu maapealne ja -alune

situatsioon (haljastus, pinnakatted, piirded jms).

Teostusmõõdistuse joonisele peavad olema kantud töö valmimise hetkel aktuaalsed

katastriüksuste piirid, -tunnused ja aadressid.

Kõikidest kaetud töödest, sh vee- ja survekanalisatsioonitorustike sõlmedest/kaevudest

tuleb ehituse käigus teha fotod, kus on näidatud sõlme/kaevu number või tähis, mis on

vastavuses projektis esitatuga.

Teostusjoonised tuleb üle anda Tellijale enne lõppülevaatuse tegemist. Mõõdistused tuleb

esitada digitaalselt USB mälupulgal või lingil allalaadimiseks.

4.23.2. GIS andmete kogumine ning esitamine

Kõikide projekti raames rajatud rajatiste/ehitiste kohta tuleb koos teostusjoonistega

(teostusjoonise aruandega) esitada Tellijale GIS andmestik. Teostusjoonised peavad

vastama Eesti Vee-ettevõtete Liidu (EVEL-i) poolt koostatud nõuetele (https://evel.ee/wp-

content/uploads/2018/10/EVEL_Geodeesia_N%C3%B5uded_04_07_2018.pdf) ja olema

kontrollitud „EVEL Kontroller“ kontrollsüsteemiga.

Rohkem infot „EVEL Kontroller“ teenuse kohta leiab Geospatial OÜ kodulehelt

(https://www.geospatial.ee/et/node/54).

4.24. Keskkonnakaitse nõuete tagamine

Töövõtja peab arvestama piirangutega ja leevendusmeetmetega, mis tulenevad Eesti

Vabariigi kohustustest täita EL direktiivide nõudeid.

Töövõtja peab tööde teostamisel olema äärmiselt tähelepanelik ümbritseva keskkonna

suhtes, et vähendada ja leevendada tööde võimalikku negatiivset mõju.

Töövõtja on vastutav tööde läbiviimise ala korrashoiu eest.

Töövõtja peab kasutama keskkonnasõbralikke materjale, vahendeid ja töömeetodeid ning

vältima keskkonna reostamist. Keskkonnamõju ei tohi mingil moel segada seadmete

töötamist ja ekspluateerimist ning avaldada kahjulikku mõju konstruktsioonidele ja

paigaldistele.

Kõik tööde käigus tekkivad jäätmed (pinnas, ehituspraht, asfaldijäätmed jms) tuleb

utiliseerida legaalsel viisil selleks ettenähtud kohta ning kohaliku omavalitsuse või

Omanikujärelevalve nõudel esitada seda tõendavad dokumendid. Ohtlikud jäätmed tuleb

koguda ja käidelda eraldi.

Ülenurme alevik, Vahtra tänava vee- ja kanalisatsioonitorustik

Töö nr 100/2024

Tööprojekt

Keskkond & Partnerid OÜ 56/69

Koostas: Sirle Punka

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 01.2025 1002024_TP_AA-3-01_Seletuskiri

Kui võimalik, kasutada olemasolevaid läbisõiduteid uute rajamise asemel. Kus võimalik,

kasutada müra summutavaid ja järske valjusid lööke mittetekitavaid ehitusmasinaid

ja -seadmeid, et mitte häirida inimesi ja loomade ning lindude elutegevust. Säilitatavad

puud tuleb masinate töötsoonis kaitsta.

Ei ole lubatud ladustada ehitusmaterjale, ehitusprahti ja väljakaevatavat materjali selliselt,

et see tekitab ebamugavusi piirkonna elanikele või reostab loodust. Juhul kui Töövõtja

soovib kolmandatel kinnistutel materjale ladustada, sõidukeid üle juhtida või kasutada

kinnistut ükskõik millisel muul viisil, mis võib kinnistu heakorda kahjustada, peab

Töövõtja kinnistu kasutamise ning taastamistööd vastava kinnistu omanikuga kirjalikult

kooskõlastama.

Materjalide tarne ja ehitustööde teostamisega ei tohi kaasneda ligipääsuteede sulgemist

ilma varu juurdepääsu tagamata.

Ehitustöödel tuleb järgida asjakohaseid standardeid, nõudeid ja töömeetodeid eesmärgiga

vältida ehitusmaterjalide levikut veekogudesse, taimkattesse ja pinnasesse.

Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad

kütte- ja määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Kasutatavad materjalid ei tohi olla

reostunud ega sisaldada aineid, mis võiksid halvendada vee kvaliteeti. Kasutatavate

masinate ja seadmete korrasoleku üle tuleb teha looduse reostamise (nt. õlid, kütus jms)

vältimiseks piisavat järelevalvet ja järgida häid kasutamistavasid. Määrde- ja kütteainete

objektile tarnimisel, ladustamisel ja masinatesse tankimisel tuleb järgida keskkonnakaitse

ja ohutusnõudeid. Tööde teostamisel tuleb rangelt täita tuleohutusnõudeid. Masinate

hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja veejuhtmetele lähemal kui 10

meetrit. Masinate kasutamine töös, millel on visuaalse vaatlusega tuvastatav õlileke, on

keelatud.

Töökohas peab olema varustus reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht.

Torustike läbipesust ning torustiku ja mahutite tühjendamisel tekkiva reovee peab Töövõtja

transportima ning purgima purgimissõlme ning tasuma vastavalt kehtivale hinnakirjale.

Tulekahju ja keskkonnaohtliku reostuse tekkimisel peab Töövõtja koheselt rakendama

meetmeid reostuse mõju vähendamiseks ning teavitama tekkinud reostusest Päästeametit

telefonil 112 ja Omanikujärelevalvet.

5. MATERJALID JA SEADMED

5.1. Üldist

Enne ehitustööde alustamist peab Töövõtja esitama Omanikujärelevalvele kasutatavate

materjalide ja toodete kohta nõutud informatsiooni (sertifikaadid, vastavustunnistused,

paigaldusjuhendid, katsete tulemused jne). Muuhulgas tuleb järgida nõudeid materjalide ja

toodete nõuetekohasuse tõendamise osas ning Euroopa Liidus kehtivaid nõudeid

CE-märgistuse osas. Vajadusel võib Omanikujärelevalve nõuda materjalide ja toodete

kohta täiendavat informatsiooni, et veenduda nende vastavuses Tellija Tingimustele.

Ülenurme alevik, Vahtra tänava vee- ja kanalisatsioonitorustik

Töö nr 100/2024

Tööprojekt

Keskkond & Partnerid OÜ 57/69

Koostas: Sirle Punka

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 01.2025 1002024_TP_AA-3-01_Seletuskiri

Seadmete valmistajatel peab Eestis olema Omanikujärelevalve poolt heakskiidetud müügi-

ja hooldusesindus.

Materjalide kasutamiseks tuleb saada Omanikujärelevalvelt kirjalik nõusolek.

Kooskõlastus tuleb hankida piisavalt varakult, vältimaks viivitusi ehitustöödes.

Kõik alalise töö tegemisel (püsivasse kasutusse) kasutatavad materjalid peavad olema

uued. Materjalide transportimine, ladustamine ja paigaldamine peab toimuma vastavalt

tootja poolt koosatud nõuetele ja eeskirjadele. Transportimisel, ladustamisel, paigaldamisel

või mõnel muul tööoperatsioonil saadud defekti tõttu standardiga kehtestatud nõuetele

mittevastavaks muutunud materjal tuleb Töövõtja kulul asendada.

Paigaldatavad materjalid peavad olema loetavalt ja koos materjalidega ajas säilivalt

markeeritud. Standardi tähis peab olema kantud torule.

Ehitusplatsile tarnitavad torud peavad olema varustatud otsakorkidega, mis peavad jääma

paigale kuni torustike paigaldamiseni.

Alternatiivina alljärgnevalt märgitud toodetele, võib Omanikujärelevalve kirjalikul

nõusolekul kasutada teistele standarditele vastavaid tooteid eeldusel, et nende kasutamine

annab võrdväärse või parema tehnilis-majandusliku tulemuse.

5.2. Survetorustikud

5.2.1. Üldine

Veetorustiku rajamisel kasutatavad materjalid (torud, liitmikud, siibrid, maakraanid jms)

peavad sobima joogiveevõrgus kasutamiseks ja survekanalisatsioonitorustiku rajamisel

kasutatavad materjalid (torud, liitmikud, siibrid, maakraanid jms) peavad sobima

reoveevõrgus kasutamiseks.

Joogiveetorustikuna kasutatavad torud ja toruliitmikud, siibrid, maakraanid jms peavad

olema valmistatud materjalist, mida aktsepteerib Terviseamet. Töövõtja esitab

Omanikujärelevalvele sellekohase dokumendi koopia.

Torustikuga ühendatavad liitmikud ja armatuur peavad survekindluse, materjali ning

pinnakäsitluse poolest sobima antud torustikule ja täitma materjalidele esitatud üldisi

nõudeid. Erilist tähelepanu peab tarvikute valikul pöörama sellele, et materjalide

ühenduspunktides ei tekiks korrosiooni või muid vigastusi.

5.2.2. Torud ja toruliitmikud

Survetoru materjaliks on PE RC (polüetüleen), mis peab vastama standardile EN12201.

Kõik survetorud, survetorude liitmikud, siibrid, maakraanid jms peavad vastama

minimaalselt PN10 surveklassile (ühenduse surveklass ei tohi olla madalam kui torustiku

üldine surveklass).

Survetoru peab olema PN10 PE100 RC materjalist toru, mille surveklass peab olema

vähemalt PN10, SDR17 ja rõngasjäikus vähemalt SN8 (8 kN/m2).

Ülenurme alevik, Vahtra tänava vee- ja kanalisatsioonitorustik

Töö nr 100/2024

Tööprojekt

Keskkond & Partnerid OÜ 58/69

Koostas: Sirle Punka

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 01.2025 1002024_TP_AA-3-01_Seletuskiri

Hülsitorude materjal raudtee alt puurimisel on PE RC PN16.

PE-torud ja nende plastdetailid tuleb ühendada elekterkeevismuhv või põkk-

keevisühendusega. Torude ühendamisel kasutatavad elekterkeevismuhvid peavad vastama

standardile EN12201-3 ja olema sobivad SDR17-SDR33 torude ühendamiseks. Põkk-

keevitustega ühendatud torudel peab olema keeviskrae torustiku sisepinnalt eemaldatud.

Mehaaniliste koonusliitmike (surveliitmike) kasutamine on keelatud.

Kõik survetoru liitmikud (torukolmikud, muhvid, äärikud jne) peavad olema kasutatava

toruga materjalilt ja mõõtmetelt kokkusobivad.

Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plastist ja/või malm detaile (kolmikud, ristid

jms). Keelatud on kasutada roostevabast terasest kolmikuid ja liitmikke. Samuti on

keelatud kasutada ilma plast või galvaanilist katet omavaid terasest detaile (kaasaarvatud

poldid, seibid jne).

PE torustiku ühendused tempermalmist fassongosadega tuleb teha elekterkeevismuhvidega

ühendatavate või põkk–keevitatavate PEH–kaeluste ja terasäärikutega (plastkattega).

Kõik malmist detailid (olenemata liigist) peavad olema kaetud korrodeerumist takistava

epoksiidvaigust kattega, mille minimaalne paksus on 250 μm vastavalt standardile

DIN30677.

Kaevudes on lubatud plast ja malm detailide kõrval kasutada ka roostevabast terasest

detaile.

Ühendus malm- ja terastoruga – rajatava PE veetoru ühendamisel olemasoleva malm- või

terastoruga kasutada vastvavat tõmbekindlat tolerantsliitmiku.

Ühendus kinnistu sisese torustikuga – rajatava PE veetoru ühendamisel olemasoleva toruga

tuleb kasutada tõmbekindlat mehaanilist liidet olemasoleva toru poolt.

5.2.3. Siibrid, maakraanid, tagasilöögiklapid, spindlipikendused, kaped

Tempermalmist siibrid peavad vastama minimaalselt surveklassile PN10 ning vastama

standarditele DIN3352. Siibrite äärikute vahe peab vastama standardile DIN3202. Äärikud

ja poldipesad peavad vastama standardile ISO 7005-2 (BS4504, DIN2501)

Siibrite ja tagasilöögiklappide korpus peab olema tempermalmist minimaalse

tugevusklassiga GGG 400 – DIN1693.

Maakraanid peavad vastama minimaalselt surveklassile PN10 ning vastama standardile

DIN3352 ja olema PE torule sobivate tõmbekindlate muhvliitmikega.

Plastist maakraanid (POM) peavad vastama standardile EN1074-1 ja EN1074-2.

Siibrid, tagasilöögiklapid ja maakraanid (välja arvatud plastist) peavad olema seest ja

väljast kaetud korrodeerumist takistava epoksiidkattega, mille minimaalne paksus on 250

μm vastavalt standardile DIN30677.

Ülenurme alevik, Vahtra tänava vee- ja kanalisatsioonitorustik

Töö nr 100/2024

Tööprojekt

Keskkond & Partnerid OÜ 59/69

Koostas: Sirle Punka

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 01.2025 1002024_TP_AA-3-01_Seletuskiri

Siibrite ja maakraanide kiil peab olema kaetud vulkaniseeritud materjaliga EPDM (elastse

tihenduspinnaga).

Võllühendused peavad olema tehtud malmist GGG. Maa-alused pikendused peavad olema

kaetud spetsiaalse bituumenkattega kastiga ning malm GG kaanega. Siibrite ja

maakraanide spindel peab olema valmistatud roostevabast terasest (X20Cr13).

Maa-aluste siibritele ja maakraanidele tuleb paigaldada spindlipikendused.

Spindlipikendused peavad olema roostevabast terasest südamikuga ning teleskoopilised.

Spindlipikenduse kate peab olema hermeetiline ning eemaldatava korgiga. Katte ülaosa

peab olema veekindel.

Siibrite ja maakraanide spindlipikenduste kaped peavad vastavama EN124 klassile D400

(kandejõud 400 kN). Kaped peavad olema “ujuva” paigaldusega ehk välise servaga, mis

toetub teekattematerjalil või ümbritseval pinnasel. Kaped peavad olema kaetud

korrodeerumist takistava värvkattega.

Siibrid ja maakraanid peavad sulguma päripäeva.

5.2.4. Kiilsiibrid

Kiilsiibrid peavad vastama järgnevatele miinimumnõuetele:

• spindlid peavad olema roostevabast terasest (X20Cr13);

• O-rõngad materjalist NBR;

• spindlikaelal messingust (Ms 58 või vastav) tugirõngas;

• tagumine tihend materjalist EPDM;

• korpus ning kate malmist GGG, seest ja väljast 250 μm epoksiidkate vastavalt

standardile

• DIN30677;

• lametihend materjalist EPDM;

• siibris peab olema kiilu juhik, mis takistaks kiilu kaldumist, (säilitab jõu spindlil

ning vähendab

• jõumomenti);

• kiil kaetud vulkaniseeritud materjaliga EPDM (elastse tihenduspinnaga);

• DIN2501 äärikud;

• reovee puhul peab igal pool materjali EPDM asemel kasutama materjali NBR.

• Siibrikorpusel peab olema vähemalt järgmine informatsioon:

o Tootja nimi või logo

o Toote number

o Nimiläbimõõt DN ja muhvil toru läbimõõt De (mm)

o Surveklass (PN)

5.2.5. Tuletõrjehüdrandid

• Tuletõrjehüdrandid peavad vastama standardile EVS-EN 14384:2005;

Ülenurme alevik, Vahtra tänava vee- ja kanalisatsioonitorustik

Töö nr 100/2024

Tööprojekt

Keskkond & Partnerid OÜ 60/69

Koostas: Sirle Punka

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 01.2025 1002024_TP_AA-3-01_Seletuskiri

• Tuletõrjehüdrandid peavad vastama 01.03.2021 siseministri määrusele

„Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja

teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ – Riigi Teataja

• Lähtuda tuleb nii standardist kui määrusest, kuid vastuolude korral on ülemuslik

määrus

• Tuletõrjehüdrandi ühendustoru minimaalne torunimiläbimõõt on DN100

• Tuletõrjehüdrandid peavad olema surveklassiga PN10

• Äärikud ja poldiaugud peavad vastama standardile ISO 2531

• Tõusutoru peab olema valmistatud PE plasttorust või roostevabast terasest

• Hüdrandid peavad olema teleskoopilise tõusutoruga ning varustatud automaatse

tühjendusklapi ja siibriga

• Tõusutoru tühjendamise torustik ei tohi olla ühendatud

reoveekanalisatsioonitoruga

• Hüdranti tähistava infotahvli tarnib Töövõtja ja paigaldab Töövõtja

• Hüdrandikaardi koostab ehituse Töövõtja. Kaart peab olema plastist, nt neobond

(ACP), mis on kolmekihiliseset materjalist, kus PE pind on mõlemalt poolt

kaetud alumiiniumlehega. Kinnitusvahendid peavad olema roostevabast

metallist. Infokaart peab olema ilmastikukindel.

• Ehitustööde käigus tuleb hüdrandilahendus kooskõlastada Tellijaga

• Tuletõrjehüdrandid tuleb tarnida koos hüdrandivõtmega (24mm nelikant võti),

mis antakse üle Tellijale.

• Tuletõrjehüdrantide kohta tuleb esitada Töövõtjal vastavussertifikaat.

5.3. Isevoolsed torustikud

5.3.1. Reoveekanalisatsioonitorud

Isevoolse lahtiselt rajatava reoveekanalisatsioonitoru materjaliks on PVC, mis peab

vastama standardile EN1401. Kõikide torude rõngasjäikuse (ringpinge) klass peab olema

vähemalt SN8 (8 kN/m2).

Kinniselt rajatava isevoolse reoveekanalisatsiooni torustiku materjal on PE-RC PN10.

Reoveekanalisatsioonitorud peavad olema täisseinalised PVC torud. Mitmekihiliste (nn

vahuga täidetud toru seinaga), standardile EN13476-1 vastavate PVC torude kasutamine

on keelatud. Torude sisesein peab olema tasane ja sile.

PVC ühendused ja liitmikud peavad olema samast kvaliteediklassist kui torudki.

Isevoolsete torustike ühendusmuhvides ja fassongosades kasutatavad NBR tihendid peavad

vastama standardile SS367612.

Ühenduste tegemisel olemasolevate kanalisatsioonitorudega kasutada termokahanevaid

muhve.

Reoveekanalisatsiooni puhul tuleb kasutada vastavat sertifikaati omavaid torusid.

Ülenurme alevik, Vahtra tänava vee- ja kanalisatsioonitorustik

Töö nr 100/2024

Tööprojekt

Keskkond & Partnerid OÜ 61/69

Koostas: Sirle Punka

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 01.2025 1002024_TP_AA-3-01_Seletuskiri

5.3.2. Kaevud

Reoveekanalisatsioonikaevudeks paigaldada teleskooptüüpi PE või PP kaevud, mis

vastavad standardi EVS-EN 13598-2 nõuetele. Paigaldatavad kaevud ja nendega tehtud

ühendused peavad olema veetihedad. Ühendustorude liited kaevudesse peavad olema

tehaselaselt paigaldatud. Kõik ühendustorude liited kaevudega peavad olema tehtud

vastavalt kaevu tootjatehase ühendusdetaile kasutades ja paigaldusjuhiseid jälgides nii, et

oleks tagatud ühenduste püsivus ja veetihedus kogu kasutusaja vältel.

Kasutada on lubatud nn Lego-tüüpi kaevusid, kuid sel juhul peavad olema kaevu

(hargmik)põhi ja torutoru kokku keevitatud.

Kanalisatsioonikaevude tõustorud peavad olema siledaseinalised.

Kaevupõhjad peavad olema varustatud hüdrauliliselt sobivate voolurennidega (keelatud on

90º nurgad ja liitumised voolurennides jms). Reoveekanalisatsioonikaevu voolurenni

raadius ei tohi olla suurem, kui väljavoolutoru raadius. Voolurenni sügavus keskel peab

olema vähemalt renni raadiusega võrdne. Juhul, kui kaevu siseneb kõrgemalt külgharu,

peab külgharu sisenemiskoha all olev kaevupõhi olema piisava kaldega, et oleks välistatud

külgharust voolava reovee tahke komponendi kogunemine kaevupõhjale.

Keelatud on kasutada voolurenni-kujulise välispõhjaga kaevusid.

Kaevu kõik konstruktsioonielemendid peavad taluma pinnasest ja liiklusest tulenevat

koormust. Kaevud kõrgusega kuni 2,5 m peavad olema rõngasjäikusega vähemalt SN2 ja

2,5 m ning kõrgemad kaevud rõngasjäikusega vähemalt SN4.

Kaevude teleskoopide rõngasjäikus peab olema vähemalt SN2 (rõngasjäikus peab olema

kantud teleskoobile).

Kaevud ehitatakse kõrguse poolest sellistena, et kaevuluuki oleks võimalik paigaldada

vastavalt projektis antud kõrgusele ja kaldega, kusjuures lõplik teleskoobi varu peab olema

asfaltkattega tänavatel minimaalselt 20cm, kruuskattega tänaval ja haljasalal 30 cm.

Kaevud ja nende luugid peavad vastavama EVS-EN124 klassile D400 (kandejõud 400

kN). Kaevuluugid peavad olema “ujuva” paigaldusega ehk välise servaga, mis toetub

teekattematerjalil või ümbritseval pinnasel ja kaetud korrodeerumist takistava värvkattega.

Haljasaladele ja kruuskateega tänavatele ei ole lubatud paigaldada lukustuselemendiga

kaevuluuke.

Kaevud ehitatakse kõrguse poolest sellistena, et kaevuluuki oleks võimalik paigaldada

vastavalt projektis antud kõrgusele ja kaldega, kusjuures lõplik teleskoobi varu peab olema

asfaltkattega tänavatel minimaalselt 20cm, kruuskattega tänaval ja haljasalal 30 cm.

Luugikomplekti materjal peab olema malm EN-GJL-200 (GG20), luugikomplekti valu

täpsus peab olema ISO8062 ning kontaktpinnad luugi ja korpuse vahel peavad olema

samast materjalist.

Luugikomplektide minimaalsed massid:

Ülenurme alevik, Vahtra tänava vee- ja kanalisatsioonitorustik

Töö nr 100/2024

Tööprojekt

Keskkond & Partnerid OÜ 62/69

Koostas: Sirle Punka

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 01.2025 1002024_TP_AA-3-01_Seletuskiri

• DN300 luuk -15,5 kg, DN300 korpus – 19,5 kg, DN300 komplekt kokku 35 kg;

• DN500 luuk - 40 kg, DN500 korpus – 28 kg, DN500 komplekt kokku 68 kg;

• DN600 luuk -77 kg, DN600 korpus – 73 kg, DN700 komplekt kokku 150 kg.

Ühendustega olemasolevate kaevudega tuleb juhinduda järgnevast:

• Sileda välisseinaga keevis- ja moodulkaev

o Ühendus teha eelistatult kaevu põhjas oleva ühendustoruga.

o Seina uue ühenduse tegemisel peab kasutama torusadulat, mis kinnitub

kaevu seina külge happekindlate poltidega (A4) (järelühendussadul).

Arvestada, et torusadula kinnituspoldid ei sattuks voolurenni sisse.

Ühenduse tegemine vaid kummitihendiga on keelatud.

• Gofreeritud välisseinaga keevis- ja moodulkaev

o Gofreeritud välisseinaga keevis- ja moodulkaevu on lubatud uus

ühendus teha ainult kaevu põhja

o Kui põhjas puudub ühendustoru, siis tuleb tellida uus kaev.

• Raudbetoonkaev

o Raudbetoonkaevu uue ühenduse ehitamisel tuleb kontrollida kaevu

seisukord. Pragudega kaevurõngad peab torkreteerima või asendama.

o Raudbetoonkaevu põhja uue ühenduse tegemisel tuleb kontrollida, et

olemasoleva kaevu põhjas oleks ühendustoru. Selle puudumisel on

lubatud ette näha uue põhja valamine, juhul kui on arvestatud sellega, et

valamistöid oleks võimalik teostada olemasolevas kaevus.

o Raudbetoonkaevu seina uue ühenduse tegemine on lubatud ainult

ühendusaugu freesimisel

5.4. Survehajutusplaat

Plastkaevudele alates De800/630 tuleb paigaldata survehajutusplaat.

• Plaadi paksus minimaalselt > 100 mm ettevalmistatuna ja > 120 mm kohapeal

valmistatuna.

• Plaadi välisläbimõõt = kaevu põhja diameeter + minimaalselt 600 mm.

• Plaat tuleb valmistada kiud- või armeeritud betoonist C30/37 XC2 XF3 KK3

• Kasutada Tallinna linna juhendit:

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4240/9201/9038/1110141708.attachment.pdf

5.5. Kinnitusvahendid, tihendid ja määrdeained

Kõik kasutatavad (poldid, mutrid, seibid, jms) kinnitusvahendid peavad olema valmistatud

roostevabast terasest A4, tugevusklass 8.8. Ühenduses kasutatav polt peab olema

minimaalselt nii pikk, et lõpuni pingutamisel oleks mutter kogu ulatuses peale keeratud.

Kasutatavad poldid peavad olema varustatud 2 seibiga.

Survetorustike liitmike, siibrite ja maakraanide puhul kasutatavad tihendid peavad olema

valmistatud etüleen-propüleen-dieenkummist (EPDM) ja vastama standardile EN681-1.

Ülenurme alevik, Vahtra tänava vee- ja kanalisatsioonitorustik

Töö nr 100/2024

Tööprojekt

Keskkond & Partnerid OÜ 63/69

Koostas: Sirle Punka

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 01.2025 1002024_TP_AA-3-01_Seletuskiri

Isevoolsete torustike ühendusmuhvides ja fassongosades kasutatavad NBR tihendid peavad

vastama standardile SS367612 ja SBR tihendid standardile SS367611.

Ühendustel kasutatavad määrdeained ei tohi avaldada kahjulikku mõju ei torudele,

tihenditele ega ühendustele ja olla ise mõjutatavad torudes transporditava vedeliku poolt.

Torude ühendamiseks kasutatavad määrdeained ei tohi avaldada mõju vee maitsele ja/või

värvile, omada kahjulikku toimet inimeste tervisele ning peavad olema vastupidavad

bakterite kasvu suhtes. Kasutada tuleb tootja poolt soovitatavaid määrdeaineid.

Kanalisatsioonitorude ühendamiseks kasutatavad ühendusliitmikud peavad olema

sobilikud kasutatavatele torudele.

5.6. Soojustusmaterjalid

Kui projekteeritud torustikul ei ole võimalik täita minimaalse rajamissügavuse nõudeid,

siis tuleb torustik soojustada.

Projekteeritud veetorustikud ja survekanalitorustikud, mis paigaldatakse maapinnale

lähemale kui 1,8 m mõõdetuna toru pealt ja isevoolsed kanalisatsioonitorustikud, mis

paigaldatakse maapinnale lähemale kui 1,2 m mõõdetuna toru pealt, tuleb soojustada.

Survetorustiku ristumisel kraaviga tuleb paigaldada soojustus kui projekteeritud torustiku

lae ja kraavi põhja puhasvahe on väiksem kui 1,8 m.

Isevoolse kanalitorustiku ristumisel kraaviga tuleb paigaldada soojustus kui projekteeritud

torustiku ja kraavi põhja puhasvahe on väiksem kui 1,2 m.

Torustiku ristumisel olemasoleva/ projekteeritud truubiga tuleb paigaldada soojustus kui

projekteeritud torustiku ja truubi põhja puhasvahe on väiksem kui 1,2 m.

Torustike soojustamisel tuleb kasutada soojustusmaterjali, mis on ette nähtud pinnasesse

paigaldamiseks, maksimaalse soojusjuhtivusteguriga 0,04 W/mK ja veeimavusega alla

0,2%. Tee alla paigaldatava isolatsiooni koormustaluvus peab olema 400 kN/m2.

Projekteeritud torustike soojustamisel tuleb kasutada soojustusisolatsiooniplaate, mis

vastavad standarditele: EN826, EN1606, EN16535, EN12091. Soojustusmaterjal

paigaldada vastavalt torumaterjali ja soojustusmaterjali tootja juhistele.

6. KATSETUSED JA KONTROLLTOIMINGUD

6.1. Üldist

Töövõtja peab hoolitsema, et sooritataks kõik seaduste ja määrustega määratud

ametiisikute poolt teostatavad katsetused, ülevaatused ja kontrollid. Katsetustest,

ülevaatustest ja kontrollidest tuleb eelnevalt teatada Omanikujärelevalvele piisavalt

varakult, kuid mitte hiljem kui 1 tööpäev ette, et tema esindaja võiks ülevaatustest osa

võtta.

Kõikide kulude eest, mis tulenevad torustike katsetamisest ja kontrollimisest, tasub

Töövõtja.

Ülenurme alevik, Vahtra tänava vee- ja kanalisatsioonitorustik

Töö nr 100/2024

Tööprojekt

Keskkond & Partnerid OÜ 64/69

Koostas: Sirle Punka

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 01.2025 1002024_TP_AA-3-01_Seletuskiri

6.2. Survetorustike katsetamine

6.2.1. Üldine

Survetorude katsetamine teha vastavalt standardi EVS 921 p 9.10 ja AS Tartu Veevärk

ettekirjutistele.

Paigaldatud survetorustikele (s.h kõik kinnistuühendused ja ümberühendatud olemasolevad

kinnistuühendused) tuleb teha survekatse, mis on kokkuvõtlikult ära toodud allpool.

Töövõtja eraldab vajaliku tööjõu, paigaldab kogu katsetamise seadmestiku ja ankurdab

selle nii, et oleks võimalik kõik ettenähtud katsetused läbi viia.

Survekatse tuleb Töövõtjal korraldada Omanikujärelevalve juuresolekul. Katse teostamisel

ei tohi ehituskaevikus töötada. Samuti ei tohi survekatset teha avatud ehituskaevikuga.

• Survetorustike survekatse tehakse kõikidele rajatud survetorustikele (sh

survekanalisatsioonitorustik),

• mille pikkus on vähemalt 10 m;

• korraga testitava torustiku kogupikkus ei tohi olla üle 500 meetrit (erandina

võib seda nõuet eirata juhul, kui torustikul ei ole vahepealset sulgarmatuuri)

ja/või testitavas torustikus sisalduv veemaht ei ületa 7500 m³

• Tellija ei aktsepteeri õhuga teostatavaid survekatseid

• Survekatsel kasutatav manomeeter peab olema taadeldud vastavalt

seadusandluses kehtestatud nõuetele, skaala peab ulatuma vähemalt 12 baarini

ja olema vähima jaotusega 0,2 baari või väiksem

• Survekatse on ettenähtud teostada rõhukao meetodil. Proovirõhkuks on 1,5

kordne torustiku töörõhk, kuid mitte alla 10 baar (PN10 torustiku puhul).

Katsetused tuleb läbi viia veepumba (kompressori) ja survemahuti või mõne

muu seadme abil, millega saab survet tõsta ja hoida nõutud tasemel.

Omanikujärelevalvel on õigus kinnisel meetodil rajatud/rekonstrueeritud torustike

survekatse läbiviimisel kohaldada rangemaid nõudeid, näiteks kõrgemat katserõhku. Katse

ebaõnnestumisel tuleb katsetuse protseduuri korrata seni, kuni katsetingimused on täidetud.

Juhul kui ei õnnestu katsetingimusi täita tuleb torustik välja vahetada. Kõik katsetused

tuleb protokollida ja allkirjastada nii Töövõtja kui Omanikujärelevalve poolt. Kõik kulud

torustike katsetamisel kannab Töövõtja.

6.2.2. Ettevalmistus survekatseks

Töövõtja informeerib plaanitavast survekatsest Omanikujärelevalvet, kellega koos

täpsustatakse eelseisva survekatse üksikasjad. Töövõtja peab survekatseks ettevalmistuse

käigus muu hulgas veenduma, et

• kõiki katselõigul paiknevaid sulgseadmeid on võimalik probleemideta avada ja

sulgeda

• kinnistuühenduste maakraanide kinnistupoolsed toruotsad oleksid lekkekindlalt

elekterkeevisotsakorgiga suletud

Ülenurme alevik, Vahtra tänava vee- ja kanalisatsioonitorustik

Töö nr 100/2024

Tööprojekt

Keskkond & Partnerid OÜ 65/69

Koostas: Sirle Punka

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 01.2025 1002024_TP_AA-3-01_Seletuskiri

• kõik kinnistuühenduste maakraanid oleksid avatud asendis võimaldamaks

veenduda maakraanide kinnistupoolse liitekoha lekkekindluses

• Erisus: Juhul, kui on tegemist kinnistuühendusega, mis käimasoleva ehitustöö

lõppedes jääb kinnistu veetoruga ühendamata, tuleb maakraan survekatse

alguseni hoida suletud asendis. Koostöös Omanikujärelevalvega kontrollitakse

maakraani avamise hetkel tekkiva rõhu hetkelise kõikumisega puursadulas ava

läbipuurimist;

• katselõigust oleks võimalik kogu õhk välja lasta.

Enne survekatset tuleb täita torustik veega (torustikust peab õhk saama täielikult

eemaldatud), tõsta torustikus rõhk 10 baarini ja jätta see regulaarse jälgimise alla

orienteeruvalt ööpäevaks venima, vajadusel ka pikemaks ajaks. Rõhu langemisel alla 8

baari tuleb rõhku uuesti tõsta 10 baarini.

Töövõtjal tuleb protseduuri korrata seni kuni rõhk stabiliseerub.

6.2.3. Survekatse

Töövõtja annab Omanikujärelevalvele teada, kui torustiku venitamise tulemusena on rõhk

stabiliseerunud.

Survekatse viiakse üldjuhul läbi torustiku venimise lõppedes stabiliseerunuks jäänud rõhul

(˃8 baari), Omanikujärelevalvel on õigus kohaldada rangemaid nõudeid, näiteks nõuda

kõrgemat katserõhku ja või pikemat katseperioodi.

Survekatse kestvuseks on 1 tund, rõhu vähenemine pole lubatud.

Survekatse ajal kontrollib Omanikujärelevalve katselõigule jäävate siibrite ja maakraanide

avatust.

Survekatse järel lastakse rõhk alla 0 baarini, rõhu allalaskmine toimub Omanikujärelevalve

poolt valitud punkti(de)st. Survekatse kohta koostab Töövõtja akti, milles fikseerib katse

aja, katserõhu, määratleb katselõigu ulatuse, loetleb üles kõik katselõigu sõlmed,

maakraanide ja siibrite arvud, torude läbimõõdud. Erisuste olemasolul fikseerib need,

näiteks maakraanid, mida ei saanud katsetada avatud asendis koos põhjendusega vms.

Survekatset survekanalisatsioonitorustikele võib kooskõlastatult Omanikujärelevalvega

läbi viia rõhul vähemalt 6 baari.

Survekatse ebaõnnestumisel tuleb katsetuse protseduuri korrata seni, kuni katsetingimused

on täidetud.

Akt allkirjastatakse Töövõtja ja Omanikujärelevalve poolt.

Kõik kulud torustike katsetamisel kannab Töövõtja.

6.2.4. Veetorustiku läbipesu, veeanalüüs ja desinfitseerimine

Pärast survekatsetust ja enne kasutuselevõttu tuleb Töövõtjal teostada torustiku läbipesu

lõikude kaupa ning olema kirja pandud iga lõigu kaetud tööde aktis. Pärast veetorustiku

Ülenurme alevik, Vahtra tänava vee- ja kanalisatsioonitorustik

Töö nr 100/2024

Tööprojekt

Keskkond & Partnerid OÜ 66/69

Koostas: Sirle Punka

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 01.2025 1002024_TP_AA-3-01_Seletuskiri

läbipesu tuleb Töövõtjal torustikust võtta veeproov (ühekorraga läbi pestud torustiku osa

kohta), et kontrollida kas veeproovi tulemused vastavad Eestis kehtestatud joogivee

mikrobioloogiliste kvaliteedinõuete osas. Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning

analüüsimeetodid peavad vastama sotsiaalministri 24. september 2019. a määrusele nr 61

„Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“.

Torustike läbipesu toimub Omanikujärelevalvega kokkulepitud perioodi jooksul

soovitavalt veekiirusel 0,8 m/s.

Pärast läbipesu desinfitseerib Töövõtja vajadusel torustikud. Töövõtja kohustus on

desinfitseerida torustikud Omanikujärelevalve nõudmisel ja/või juhul kui pärast torustiku

läbipesu tehtud veeanalüüsidest on ilmnenud vastav vajadus.

Töövõtja peab vajadusel läbi viima olemasolevate veetorustike desinfitseerimise kuni

esimese sulgarmatuurini olemasoleval torustikul, mis eraldab olemasolevat süsteemi uuest

või renoveeritud torustikust ja uute ehitatud torustike osade desinfitseerimise ning

bakterioloogiliste proovide võtmise.

Töövõtja peab torustike desinfitseerimise läbi viima järgneva protseduuri alusel:

• desinfitseerimisele eelnevalt peab torustikus olema tehtud survetestid ning

olema täielikult veega täidetud;

• desinfitseerimise käigus tuleb vastavate ettevaatusabinõude abil kindlustada, et

veejaotussüsteemi ei satuks kõrge kloorisisaldusega vett;

• desinfitseerimine tehakse Omanikujärelevalve poolt heaks kiidetud kloreeritud

gaasi või naatriumhüpokloriti lahusega. Konstantse veevoolu juures lisatakse

pidevalt ja konstantse doosiga desinfektanti säilitades vaba kloori

kontsentratsiooni min 20 mg/l. Vastav jääkkloori kontsentratsioon peab olema

kogu torustiku ulatuses;

• jääkkloori sisaldust tuleb kontrollida torustiku ja selle harude lõpus ning

kasutada tuleb Omanikujärelevalve poolt kinnitatud meetodit. Juhul kui

torustiku igas punktis saavutatakse kloori jääkkontsentratsioon 20 mg/l, loetakse

torustik rahuldavalt klooriveega täidetuks;

• kõiki siibreid ja hüdrante tuleb käitada mitu korda, et kindlustada kloorilahuse

ühtlane jaotumine torustikus. Torustiku kõik osad peavad olema suletud ja

kaetud;

• 24 tunni kontaktaja möödumisel peab kogu torustiku kloorivaba veega läbi

uhtuma. Kloori jääkkontsentratsiooni peab võimalikult sagedasti kontrollima

kasutades eespool kirjeldatud meetodit. Uhtumise võib peatada kui kloori

jääkkontsentratsioon torustikus on siseneva veega samal tasemel. Suurema

kloori üldkontsentratsiooniga kui 0,1 mg/l vett ei tohi lasta veekogudesse. Vee

juhtimine kanalisatsiooni on lubatud ainult Omanikujärelevalve nõusolekul;

• proovid torustiku kõikidest osadest võtab Töövõtja. Proovide võtmise ajal tuleb

ka mõõta kloori jääkkontsentratsiooni. Proove tuleb analüüsida

Omanikujärelevalelvega kokkulepitud mikrobioloogiliste parameetrite osas.

Ülenurme alevik, Vahtra tänava vee- ja kanalisatsioonitorustik

Töö nr 100/2024

Tööprojekt

Keskkond & Partnerid OÜ 67/69

Koostas: Sirle Punka

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 01.2025 1002024_TP_AA-3-01_Seletuskiri

• torustikku ei tohi enne kasutusele võtta, kui kõik võetud proovid vastavad

veekvaliteedi

• standarditele;

• proovide mittevastavusel tuleb desinfitseerimist korrata.

Pärast edukat desinfitseerimisprotsessi läbiviimist ühendatakse torustikulõik

ühisveevärgiga ja täidetakse veega süsteemist. Kui proovid on nii bakterioloogiliselt kui

keemiliselt puhtad (ehitusest tingitud reostusest), võib ajutise torustiku lahti ühendada ja

võtta paigaldatud toru kasutusele.

Analüüside tulemused esitatakse ja kooskõlastatakse Omanikujärelevalvega.

Torustiku desinfitseerimisel ja läbipesul kasutatud vesi peab olema mõõdetud ja tasutud

Töövõtja poolt kohalikule vee-ettevõtjale.

6.3. Kanalisatsioonitorustike katsetamine

6.3.1. Isevoolsete torustike kaameravaatlus

Pärast torude paigaldamist ja torude ühendamist ning kaevude tihendamist teostab

Töövõtja igale kaevudevahelisele torulõigule kaamerauuringu.

Kaamerauuring tuleb teostada kõikidele rajatavatele/rekonstrueeritavatele isevoolsetele

torudele, sh kinnistuühendused.

Omanikujärelevalvet tuleb videouuringute ajakavast teavitada 4 päeva enne nende tööde

algust.

Töövõtja on kohustatud võimaldama Omanikujärelevalvel jälgida uuringuprotsessi.

Kaameravaatluse tegemisel tuleb järgida alltoodud nõudeid:

• kaameravaatluse tegemise ajaks peab tagasitäide ja liiklusala puhul ka teekatte

aluskiht olema valmis ja tihendatud

• pealevool vaadeldavasse lõiku peab vaatluse ajal olema suletud

• vaadeldava lõigu läbipesu peab olema tehtud vähemalt 1 h enne

kaameravaatlust

• pärast läbipesu ja enne kaameravaatlust tagab Töövõtja Omanikujärelevalve

nõudel vee

• juhtimise torustikku senikaua, kuni voolav vesi jõuab vaadeldava lõigu alumise

kaevuni

• kõiki kaeve tuleb vähemalt ühest suunast vaadelda lõigu lõpukaevuna (s.t. nii, et

kaamera sõidab kaevu suunas). Vaatlus peab algama kaevust nii, et esimene

ühendusmuhv kaevuga on näha.

Kaevude, tänavate jms identifitseerimine kaameravaatluse materjalides peab langema

kokku teostusmõõdistuse joonistel kasutatavate tähistega.

Videos peab olema ära näidatud filmimise asukoht, aeg, kuupäev, eesmärk (kas esmane

filmimine või kordus), filmitava lõigu pikkus jm. filmimisseadme poolt võimaldatav info.

Ülenurme alevik, Vahtra tänava vee- ja kanalisatsioonitorustik

Töö nr 100/2024

Tööprojekt

Keskkond & Partnerid OÜ 68/69

Koostas: Sirle Punka

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 01.2025 1002024_TP_AA-3-01_Seletuskiri

Töövõtjal tuleb lähivaatluste tegemiseks kasutada 360-kraadist radiaalset videokaamerat.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata uuendatud haruühendustele, kinnistuühendustele ja

kaevude tihendusele, liigutades kaamerat aeglaselt ja andes 100% ülevaate kõikidest

komponentidest. Kinnistuühendustel tuleb kaamera peatada, et anda ühendusest täielik ja

terviklik pilt. Igat ebakorrapärasust tuleb hoolega uurida ja fikseerida lõplikus

videouuringute päevikus.

Kaamera peab olema varustatud kaldemõõtjaga ja tarkvaraga, mis võimaldab kaldemõõtja

mõõtmistulemuste põhjal koostada iga torulõigu (kaevuvahe) kohta kallete graafiku.

Kaldemõõtja peab olema tootja nõuete kohaselt kalibreeritud.

Videomaterjalina esitatakse redigeerimata ja täielikud video- ning uuringu protokollid iga

kaevuvahe kohta (s.h. defektide loetelu ja kallete graafik).

Pärast esmasel vaatlusel selgunud puuduste likvideerimist on vajalik teostada korduv

kaameravaatlus. Kordusvaatluse korral tuleb esitada eelmine film koos parandatud

lõikudega ühel plaadil. Seejuures peab olema filmitud ka eelnev ja järgnev kaevude

vaheline lõik.

Väiksemate defektide puhul, mis Omanikujärelevalve arvates ei nõua kohest parandamist

või kõrvaldamist, võib Omanikujärelevalve nõuda täiendavat uuringut, mis viiakse läbi

Töövõtja kulul.

Kaameravaatluse aruanne ja videosalvestus esitatakse kahes eksemplaris

Omanikujärelevalvele USB mäluseadmel.

Kaameravaatlus teha vastavalt standardile EN 13508-2 ja EVV-i poolt välja antud

„Kanalisatsioonitorustiku videovaatluse tõlgendamise juhendile“.

6.3.2. Isevoolsete torustike veepidavuskatse

Omanikujärelevalvel on õigus nõuda Töövõtjalt täiendava kontrollimeetodina (kui

kaameravaatluse tulemusena tekib kahtlus torustiku veepidavuse osas) isevoolse torustiku

mingi lõigu veepidavuskatse tegemist. Metoodika määrab Omanikujärelevalve.

Isevoolsete torustike ja kaevude veepidavuse katsed viia läbi vastavalt EVS-EN1610-le

kasutades vett.

6.3.3. Isevoolsete torustike ovaalsuse kontroll

Omanikujärelevalvel on õigus nõuda Töövõtjalt täiendava kontrollimeetodina (kui

kaameravaatluse tulemusena tekib kahtlus torustiku ovaalsuse osas) isevoolse torustiku

ovaalsuse kontrolli. Selleks hangib Töövõtja silindri, mille välisdiameeter on võrdne toru

lubatud ovaalsuse võrra vähendatud sisediameetriga, ning tõmbab selle läbi kontrollitava

lõigu.

Toru ristlõike kuju ei tohi paigalduse ja täite tegemise käigus muutuda rohkem, kui tootja

poolt lubatud, igal juhul mitte rohkem, kui PVC torudel max 8%, PE torudel max 9%.

Ülenurme alevik, Vahtra tänava vee- ja kanalisatsioonitorustik

Töö nr 100/2024

Tööprojekt

Keskkond & Partnerid OÜ 69/69

Koostas: Sirle Punka

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 01.2025 1002024_TP_AA-3-01_Seletuskiri

Kui katse ebaõnnestub, on Omanikujärelevalvel õigus nõuda antud lõigus toru asendamist

uuega.

6.4. Reoveepumplate katsetamine

Enne reovee laskmist pumplasse ja pumpade katsetamis tuleb kanalisatsioonipumpla

elekter-automaatika osale teostada vastavat akrediteeringut omava isiku poolt

elektripaigaldise audit. Auditi aruanne tuleb esitada Omanikujärelevalvele.

Enne vee juhtimist pumplasse tuleb jälgida:

• kontrollida pumpla korpuse võimalikke deformatsioone;

• kontrollida, kas pumpla juhtimisahelad, sh. ka häiresignalisatsioon töötavad;

• teostada pumpade pöörlemissuuna kontroll, järgides selleks pumbavalmistaja

poolt etteantud instruktsioone;

• teostada üleüldine pumpla komplektsuse ja elementide kinnituse kontroll:

o erilist tähelepanu tuleb pöörata pumba kaabli õigele kinnitusele

tõsteketi(trossi) külge;

o kõigi vee alla jäävate seadmete ja kinnituste kontrollile.

Pumpade töö katsetustel tuleb käsitsi teha pumpade eraldi sisse-välja lülitamine – 10 korda

tunnis; automaatne pumpade sisse-välja lülitamine – 5 korda tunnis; pumpade samaaegne

sisse-välja lülitamine, nö uputuse olukorras.

Kaugseire katsetusteks tuleb häireteadete ja pumpla tööd iseloomustava info edastamine

AS Tartu Veevärk kaugseire keskusele.

Peale vee sisselaskmist tuleb teostada pumplate testimine ekspluatatsiooni olukorras. Selle

eesmärk on Töövõtja poolt tõestada, et pumpla parameetrid (vooluhulk, tõstekõrgus ja

pumba võime pumbata reovett) vastavad projekteeritule. Vooluhulgaga kuni 100 m3/h

puhul on testimise pikkus 1 ööpäev ja vooluhulgaga üle 100 m3/h puhul testimise pikkus 3

ööpäeva.

Töö vastuvõtmisel viiakse läbi proovipumpamine. Kui mõõdetud tootlikus erineb

tööprojektis määratud tootlikusest üle 10%, on Omanikujärelevalvel õigus nõuda uusi

seadmeid.

Projekteerija : Sirle Punka

Vastutav spetsialist vee- ja kanalisatsioonitorustikud: Sirle Punka

Projektijuht: Lauri Aim

/allkirjastatud digitaalselt/

1:1 .75

1:1.75

IIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIII III

IIIIIII IIIIIIIIIIIIIIIIIIII

II IIII

I III

II I

I I

I I

II II

II II

I II

I I

I I

I I

I I

II I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I

45.00

46.00

47.00

48.00 49.00 50.00

51.00

45.00

46.00

47.00

49.00 50.00

51.00

44.80

44.90

45.10

45.20

45.30 45.40

45.50 45.60

45.70 45.80

45.90

46.10 46.20

46.30 46.40

46.50 46.60

46.70 46.80

46.90 47.10

47.20 47.30

47.40 47.50

47.60 47.70

47.80 47.90

48.10 48.20

48.30 48.40

48.50 48.60

48.70 48.80

48.90 49.10

49.20 49.30

49.40 49.50

49.60

49.70

49.80

49.90

50.10

50.20

50.30

50.40

50.50

50.60

50.70

50.80

50.90

51.10

51.20

44.80

44.90

45.10

45.20

45.30

45.40

45.50

45.60 45.70

45.80 45.90

46.10 46.20

46.30 46.40

46.50 46.60

46.70 46.80

46.90 47.10

47.20 47.30

47.40 47.50

47.60 47.70

47.80 47.90

48.80 48.90

49.10 49.20

49.30 49.40

49.50 49.60

49.70 49.80

49.90

50.10

50.20

50.30

50.40

50.50

50.60

50.70

50.80

50.90

51.10

51.20

51.30

44.00

45.00

43.00

46.00

43.90 44.10

44.20 44.30

44.40 44.50

44.60 44.70

44.80 44.90

45.10 45.20

45.30 45.40

45.50 45.60

45.70 45.80

42.70 42.80 42.90

43.10 43.20 43.30 43.40 43.50 43.60

43.70 43.80

45.90 46.10

46.20 46.30

46.40 46.50 46.60 46.70

44.00

43.80

43.90

44.10

44.20

44.30

43.00

42.70

42.80

42.90

43.10

43.20

43.30

43.40

43.50

43.60

43.70

- -

-

1W1.1 1W1.1

1W1.1 1W1.1

X

XX

/ / / / / / / / / / /

/ / / / / / /

/ / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / /

/ /

/ /

/ / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / /

De110 L= 16,4 i=

0,085

De110 L=97,2 i=0,022

1 2

De110 L=106,2 i=0,022

1 2

De110 L=99,6 i=0,011

1 2

De110 L=109,6 i=0,015

1 2

De315 L=15,0 i=0,003

1

2

1

De250 L=50,1 i=0,003

2

De200 L=39,7 i=0,003

12

De200 L=6,4 i=0,023

3

De200 L=6,6 i=0,020

3

De200 L=7,2 i=0,020

3

De315 L=42,8 i=0,002

1 2

De315 L=7,4 i=0,005

12

De315 L=2,1 i=0,005

1212 3

3

De160 L=9,1 i=0,0203

De160 L=22,1 i=0,020

1 3

De160 L=28,8 i=0,020

1 3 2

2

De250 L=49,7 i=0,003 2

1

De200 L=11,7 i=0,005

1

2

De110 L=61,6 i=0,004

De110 L=13,2 i=0,006

3

De110 L=21,0 i=0,012

1

2

De110 L=25,0 i=0,012

1 2

De110 L=20,0 i=0,012

1 2

De110 L=20,0 i=0,012

1 2

De110 L=35,0 i=0,012

1 2

2SK 42,60 42,65

102

103

104

105

PRS

K1K1K1K1K1

←De200 L=45,3 i=0,017

K1K1K1K1 →De200 L=32,8 i=0,017

2

1K1

→De200 L=8,6

i=0,017

31K1K1

→ De200 L=19,8 i=0,017

21

→De200 L=6,1

i=0,017

31K1K1K1K1K1 → De200 L=41,2 i=0,017

21

K1K1K1K1K1 →De200 L=43,5 i=0,017

31K1K1K1 K1

←De20 L=33,0 i=0,010 2

1

21

3

2

K1

K1

K1

K1

→

De200 L=37,8 i=0,007

1

3

K1

K1

K1

→

De200 L=27,6 i=0,007

1

2

→De200L=5,8i=0,007

1

2

K2 K2

1 2

K1 →

De200 L=14,9 i=0,020 1

2

1

K1 K1

K1 K1

K1 →

De200 L= 42,5 i=

0,020

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

→ De200 L=80,3 i=0,020

1 2

V1V1V1V1V1 De110 L=46,3

V1De110 L=8,6 V1V1De110 L=19,8

De110 L=6,1

V1V1V1V1V1

De110 L=42,2

V1V1V1V1V1 De110 L=42,5V1V1V1V1 De110 L=33,0

V1

V1

V1

De110 L=28,6

De110 L=5,8

V1 De50 L=8,5

De50 L=2,4

K1 → De160 L=9,0 i=0,010

3

→ De160 L=2,7

i=0,010 1

2

→ De160

L=2,7 i=0,010

3 1

2

De40 L=2,3

De40 L=

4,2 De40 L=

2,5

→ De160 L=

7,3 i=

0,010 2

2

De32 L=3,9

De40 L=4,3

→ De160 L=5,3 i=0,010

2 V1V1V1 De110 L=24,1De110 L=7,7

De110 L=

1,6

V1

De110 L=13,9

De110 L=1,2

De32 L=7,4

← De160

L=7,4 i=0,010

1 2

V1

V1

V1

V1

V1

De110 L=36,9

← De160

L=6,2 i=0,010

2 De32 L=6,3

V2 V2

V1 V1

V1 V1

V1 De110 L=

42,5

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

De110 L=81,2

De32 L=6,3 ←

De160 L=6,1

i=0,010

3

K1← De160 L=9,2

i=0,010

3 1

2 V1

De40 L=9,7

→ De160 L=4,4

i=0,010

2 1

V1 De32 L=9,0

K1

← De160 L=8,6

i=0,010

3 1

2

K1

← De160 L=

9,8 i= 0,010

3 V1

De32 L= 9,8

V2 De110 L=13,2

V2

V2 De110 L=22,0

V2 V2

V1 De110 L=14,3

KULDI I

2104440020060

Kollektoreesvool alla 10 km 2 valgalaga KULDI I

2104440020060

Eesvool alla 10 km 2 valgalaga

2 Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa

2tn Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd

Puurkaev PRK0062485 EHR kood: 221337104 Eraisik Kehtiv Ulatus 10 m

R10

K1

K1 →

De200 L=16,5 i=0,007

K1→ De200 L=9,4 i=0,007

1

2 3

De110 L=10,3 De50 L=2,4

K1 K1

←De200 L=22,9 i=0,010

K1 ←De200 L=10,8 i=0,010

31

V1 V1 De110 L=22,8

V1

De110 L=10,8

2

De50 L=2,8

1 2

1 2

1 2

1 2

1

2

1 2

SK SK

SK SK

D D

D

D

D

D

D

D

D

D

D

D

D

D

ETTEVAATUST!

Telia Eesti AS

sidetrass !

Ettevaatust!

ELA SA sidetrass!

ETTEVAATUST

DRENAAŽITORUSTIK!

ETTEVAATUST

DRENAAŽITORUSTIK!

Ettevaatust!

ELA SA sidetrass!

ETTEVAATUST DRENAAŽITORUSTIK!

Ettevaatust! ELA SA sidetrass! E TTEVAATUST! Telia Eesti AS sidetrass !

E TTEVAATU

ST! Telia Eesti AS sidetrass

!

Ettevaatust!

ELA SA sidetrass!

Ettevaatust! ELA SA sidetrass!Ettevaatust!

ELA SA sidetrass!

Kok-8 Ø0 45,20 (45,25) 1) 43,65

1,55

ETTEVAATUST

KAABEL

E TTEVAATUST!

Telia Eesti AS

sidetrass !

ETTEVAATUST!

Telia Eesti AS

sidetrass !

E TTEVAATUST! Telia Eesti AS sidetrass !

Ettevaatust!ELA SA sidetrass!

E TTEVAATUST!Telia Eesti ASsidetrass !

E TTEVAATUST

sidetrass !

Aed ehitustööde ajaks eemaldada! Peale ehitustöid aed taastada! Aia taastamise tingimused kokku leppida eelnevalt kinnistu omanikuga!

Aed ehitustööde ajaks eemaldada! Peale ehitustöid aed taastada! Aia taastamise tingimused kokku leppida eelnevalt kinnistu omanikuga!

KK-9 Ø560 43,05 (42,80) 1) 40,40 2) 40,40 2,65

KK-11 Ø560 42,75 (42,55) 1) 39,37 2) 39,41 3) 39,96 3,38

KPY-8 Ø0 43,20 (43,10) 1) 40,23 2) 40,23 3) 40,75 2,97

KPY-9 Ø0 43,30 (43,45) 1) 40,42 2) 40,42 3) 41,95 2,88

KLK-2 Ø560 46,75 (46,75) 1) 45,20 2) 45,20 1,55

Kok-7 Ø0 45,90 (45,45) 1) 44,08

1,82 KLK-3 Ø560 45,25 (44,75) 1) 42,90 2) 42,90 2,35

KLK-4 Ø560 45,00 (44,85) 1) 43,35 2) 43,35 1,65

Kok-13 Ø0 43,50 (43,30) 1) 40,80

2,70

→ De160 L=3,3

i=0,010 1 2

KPY-6 Ø0 42,70 (42,55) 1) 40,17 2) 40,73 3) 40,17 2,53

KLK-6 Ø560 42,85 (42,45) 1) 40,77 2) 40,77 2,08

→ De160 L=2,7

i=0,010

1 2

KPY-7 Ø0 42,70 (42,55) 1) 39,31 2) 39,31 3) 40,55 3,39

KLK-7 Ø560 42,70 (42,50) 1) 40,58 2) 40,58 2,12

Kok-16 Ø0 42,65 (42,35) 1) 39,47

3,18

KLK-8 Ø560 43,15 (43,05) 1) 40,78 2) 40,78 2,37

Kok-19 Ø0 43,25 (43,00) 1) 40,53

2,72

KK-13 Ø560 41,35 (41,35) 1) 38,89 2) 38,89 2,46

V-38 43,95 (43,95) 41,75

V-39 43,55 (43,55) 40,91

VPK-2 Torustiku läbipesukaev

43,35 (43,50) 41,55

V-24 43,30 (43,50) 41,15

VMK-18 43,90 (43,90) 41,20

VMK-17 43,15 (43,05) 41,10

V-15 44,30 (44,00) 42,15

VMK-10 45,00 (44,85) 43,05

V-13 45,10 (44,90) 43,05

VMK-8 45,25 (45,40) 43,45

VMK-6 46,75 (46,75) 44,95V-11

45,55 (45,40) 43,55

V-25 43,35 (43,50) 41,55

V-21 42,70 (42,50) 39,40

V-22 42,75 (42,55) 39,85

V-16 43,60 (43,00) 41,05

VMK-13 43,55 (43,35) 41,50

V-14 45,00 (44,80) 42,95

VMK-11 44,80 (44,20) 42,40

V-12 45,45 (45,30) 43,35

VMK-7 45,90 (45,45) 43,65

V-19 42,70 (42,45) 39,10

V-20 42,70 (42,45) 39,10

V-17 43,05 (42,75) 40,95

V-18 42,70 (42,50) 39,90

VMK-14 42,85 (42,45) 40,54

KK-10 Ø1125 42,70 (42,35) 1) 39,19 2) 39,19 3) 40,06 3,51

V-23 43,15 (43,10) 41,15

KK-12 Ø1125 43,35 (43,45) 1) 40,46 2) 40,46 2,89

VMK-19 43,25 (43,00) 41,23

KLK-9 Ø560 43,85 (43,90) 1) 42,04 2) 42,04 1,81

VMK-16 42,70 (42,40) 40,54

VMK-15 42,70 (42,50) 40,20

H-3 Maa-alune

42,70 (42,40) 39,10

V-9 46,05 (45,90) 43,80

V-10 45,70 (45,60) 43,61

KK-8 Ø1125 43,60 (43,00) 1) 40,73 2) 40,73 3) 40,73 2,87

KPY-4 Ø0 45,10 (44,90) 1) 42,28 2) 43,31 3) 42,28 2,82

KPY-3 Ø0 45,45 (45,30) 1) 42,61 2) 42,61 3) 42,81 2,84

KK-6 Ø560 45,55 (45,40) 1) 42,76 2) 43,60 3) 42,76 2,79

KK-5 Ø1125 46,10 (45,90) 1) 43,32 2) 43,32 3) 43,99 2,78

KPY-5 Ø0 45,00 (44,80) 1) 42,17 2) 42,17 3) 42,37 2,83

KLK-5 Ø560 44,80 (44,20) 1) 42,46 2) 42,46 2,34

Kok-12 Ø0 44,00 (44,00) 1) 41,78

2,22

KK-7 Ø1125 44,30 (44,05) 1) 41,47 2) 41,70 3) 41,47 2,83

VMK-12 44,30 (43,95) 41,77

VMK-9 45,25 (44,85) 42,87

H-2Maa-alune

45,65 (45,60) 43,61

V-45 41,35 (41,30) 39,00

V-46 39,25 (39,25) 37,39

V-47 38,40 (38,40) 36,50

KK-15 Ø

560 38,40 (38,40) 1) 36,44 2) 36,44 1,96

KK-14 Ø1125 39,25 (39,25) 1) 37,29 2) 37,29 1,96

Laiarööpmeline raudtee

4073117

Tartu-Petseri

Raudtee kaitsevöönd, 30 m

IS O

fu ll

bl ee

d A1

(5 94

.0 0

x 84

1. 00

M M

)

StaadiumJoonis

Tööprojekt

1002024_TP 24.01.2025

KESKKOND & PARTNERID OÜ Reg. nr. 11006388 Vasara 50, Tartu 50113 Tel. 733 0350; [email protected]

Fail

Töö nr.Tellija

Projekt

Kuupäev JoonisMõõtProjekteerija

Aadress

Vastutav spetsialist

Projektijuht

Kõrgused EH2000 süsteemis Koordinaadid L-EST97 süsteemis

MÄRKUSED:

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ AS-4-011:500

Topo-geodeetilise asendiplaani koostas: OÜ Metricus 10.2024 a. Töö nr 24G9495

Sirle Punka

Lauri Aim

Sirle Punka

Ülenurme alevik, Vahtra tänava vee- ja kanalisatsioonitorustik

AS Tartu Veevärk 100/2024

Torustike asendiplaan

Vahtra tänav, Ülenurme alevik, Kambja vald

TINGMÄRGID VK Projekteeritud isevoolne ühiskanalsiatsioonitoru Projekteeritud isevoolne ühiskanalisatsioonitoru, kinniselt rajatav

Projekteeritud ühisveetorustik

Projekteeritud ühisveetorustik, kinniselt rajatav

Projekteeritud torustiku soojustus

Projekteeritud olemasolev siiber

Projekteeritud siiber

Projekteeritud reoveepumpla

Proj. isevoolse kanalisatsiooni kaev

Proj. isevoolse kanalisatsiooni pimeühenduse sõlm

Proj. survekanalisatsiooni sõlm

Proj. veetorustiku sõlm

Proj. veetorustiku kapega siiber

Proj. veetorustiku maakraan/liitumispunkt

Proj. hüdrant maa-alune

Proj. veetorustiku läbipesukaev

Proj. koormusühtlustusplaat

K1 K1

K2 K2

V1 V1

V2 V2

Proj. reoveepumpla Dxxxx NIMI Q=X l/s H=XX m sanitaarkaitsealaga R=xx m x=xxx y=yyyy

K kaevu Tähis Kaevu De Proj. maapind (Olol. maapind) 1)Väljuv ühendus 2)Sisenev ühendus 3)... Kaevu kõrgus

Proj. maapind (Olol. maapind) Ühendus

V sõlme Tähis

Proj. maapind (Olol. maapind) Ühendus

KS sõlme Tähis

TINGMÄRGID AA Kinnistupiir

Olemasolev drenaaž

Olemasolev sademeveekanalisatsioon

Olemasolev reoveekanalisatsioon

Olemasolev survekanalisatsioon

Olemasolev veetorustik

Olemasolev gaasitorustik

Olemasolev madalpingekaabel

Olemasolev keskpingekaabel

Olemasolev kõrgepinge õhuliin

Olemasolev sidekaabel

Olemasolev sidekanalisatsioon

Olemasoleva puu kaitsetsoon

Geodeetilise punkti kaitsevöönd

Likvideeritav objekt/puu/põõsas

Puurimise kaevik

Likvideeritav torustik/kaabel

Ranna või kalda piiranguvööndiga seotud kitsendused (Nimi, tunnus, kitsenduse tunnus, vööndi liik)

Maaparandussüsteemiga seotud kitsendused (Nimetus, tunnus, vööndi liik)

Geodeetilised märgi kaitsevöönd (Nimi, ulatus)

Lennuvälja kaitsevöönd (Nähtus, tunnus, vööndi liik)

Raudtee piiranguvöönd (Nimetus, tunnus, vööndi liik ulatusega)

Teekaitsevöönd (Nimetus, vid, vööndi liik)

Sideehitise kaitsevöönd (Nimetus, tunnus, vööndi liik)

Elektripaigaldise kaitsevöönd (Nähtus, tunnus, vööndi liik)

D

SK

G

R=3m

X X X X

Nimi vid Kitsendust põhjustava objekti vid Ranna või kalda veekaitsevöönd

Nimetus vid Maaparandushoiu-ala

Geodeetiline märk NIMI, ulatus 3 m

R3

Nimi vid Lennuvälja kaitsevöönd

Nimetus vid Raudtee kaitsevöönd, 30 m

Nimetus vid (tee nr) Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd

Nimetus vid Sideehitise kaitsevöönd

Nähtus vid Elektripaigaldise kaitsevöönd

Eesti Raudtee infrastruktuuri elektrifitseerimine

104

Teedeprojekt OÜ Töö nr T04921 eelprojekt "Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Tartu Läänepoolse ümbersõidu VI ehitusala ehitusprojekt".

Varemprojekteeritud katte serv

Varemprojekteeritud sõidutee betoon/tardkivist äärekivi, h=12cm Varemprojekteeritud madaldatud äärekivi kõrgus, cm Varemprojekteeritud betoonplaatidest (1 rida 30*30cm) murukaitseriba

Varemprojekteeritud nõlv

Varemprojekteeritud veevoolusuund koos abs kõrgusega Varemprojekteeritud ühepoolne põrkepiire N2W3 (esiserv) Varemprojekteeritud ühepoolne põrkepiire H1W4 (esiserv) Varemprojekteeritud kahepoolne põrkepiire H1W4 Varemprojekteeritud ühepoolne põrkepiire viaduktil H2W1 (esiserv) Varemprojekteeritud kergliikleja piire

Varemprojekteeritud müratõkkesein

Varemprojekteeritud kandur (raam/konsool) Varemprojekteeritud horisontaal kõrgusarvuga Varemprojekteeritud restkaev (neeluluuk/restluuk/mururest)

Varemprojekteeritud truup

Varemprojekteeritud truup/väikeulukite läbipääs Varemprojekteeritud kahepaiksete läbipääs

Varemprojekteeritud piirdeaed

Varemprojekteeritud kahepaiksete tõke. Betoonelement h=400mm Varemprojekteeritud kahepaiksete tõke. Augustatud plastiksein, AMX40 v. analoog Varemprojekteeritud kraavi puhastamine Varemprojekteeritud likvideeritav puu

Varemprojekteeritud likvideeritav ehitis vms

I I I I I I I I I I I I I I I IIIIIIIIIIIIII

10 7,5 4 2 0

44.50

Hepta Group Energy OÜ Töö nr 21173 "Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Tartu Läänepoolse ümbersõidu VI ehitusala". Varem projekteeritud elekter, side ja tänavavalgustus

Varemprojekteeritud sidekaabel

Varemprojekteeritud mikrotoru

Varemprojekteeritud madalpinge maakaabel, X-kaablite arv Varemprojekteeritud keskpinge maakaabel, X-kaablite arv Varemprojekteeritud tänavavalgustuse maakaabel, X-kaablite arv

Varemprojekteeritud likvideerimine

Varemprojekteeritud tugi

Varemprojekteeritud liitumiskilp

Varemprojekteeritud lülitus- ja juhtimiskilp Varemprojekteeritud jätkumuhv sidekaabel

Valgustusmasti demonteerimine

Varemprojekteeritud valgusti, metallmast, jaland, konsool

Varemprojekteeritud KLT valgusti

Varemprojekteeritud ÜKR Valgusti, metallmast, jaland

Varemprojekteeritud tunneli valgusti

Varemprojekteeritud puitmast

Varemprojekteeritud demonteeritav rajatis Varemprojekteeritud ümbertõstetav KP õhuliin Varemprojekteeritud suundpuurimise kaevik Varemprojekteeritud ümbertõstetav elektrikarjus

///

XW1

XW2

XW1.1

X X X

LJK

-

- -

Altren Projekt OÜ Töö nr 23031 eelprojekt "Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Tartu Läänepoolse ümbersõidu VI ehitusala ehitusprojekt". Torustikud

Varemprojekteeritud drenaažitorustik

Varemprojekteeritud poolpilutatud sademeveekanalisatsioonitorustik Varemprojekteeritud sademeveekanalisatsioonitorustik Varemprojekteeritud olemasolev sademeveetoru

Varemprojekteeritud veetoru

Varemprojekteeritud drenaažikaev

Varemprojekteeritud sademeveekanalisatsioonikaev Varemprojekteeritud restkaev (külgsissevooluga) Varemprojekteeritud restkaev (kandilise luugiga)

Varemprojekteeritud likvideeritud puu

Varemprojekteeritud likvideeritud rajatis

D1

SK3

SK1

SK V4

IS O

fu ll

bl ee

d A1

(5 94

.0 0

x 84

1. 00

M M

)

ISO full bleed A1 (594.00 x 841.00 MM)

ISO full bleed A1 (594.00 x 841.00 MM)

AS-4-02

AS-4-03

AS-4-04

vt. joonis AS-4-02

vt. joonis AS-4-03

Jooniste paiknemise skeem:

AS-4-01

IS O

fu ll

bl ee

d A1

(5 94

.0 0

x 84

1. 00

M M

)

vt. joonis AS-4-02

vt. joonis AS-4-03

Märkused: 1.

Enne ehitustööde algust ol.olevate allesjäävate reoveekanalisatsiooni- ja

sademeveekaevude

kõrgused ja toru kõrgused täpsustada, vajadusel korrigeerida

projektlahendust enne ehitamist! 2. Olemasolevate ja allesjäävate veetorustiku kõrgused ja materjal täpsustada

enne ehitustööde algust ja vajadusel korrigeerida lahendust! 3. * tähistatud kõrgus täpsustada ehitustööde käigus 4. Torustike pikiprofiil vt joonis VK-6-01

kuni VK-6-11 5. Sõlmede skeemid vt joonis VK-7-01 kuni VK-7-03 6. Kaablite kaitsmise ja toestamise skeem ristumisel projekteeritudtorustikuga vt joonis

VK-6-13 ja

VK-6-14 7.

Ehituskaeviku tüüpristlõiked vt joonis VK-6-12 8. Katete taastamine vt joonis

AS-4-05

kuni

AS-4-08.

1:1 .5

1:3

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

II

IIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIII

I

10 m

30 m

10 m

10 m

49 .00

50.00

51.00

48 .80

48 .90

49.10

49.20

49.30

49.40

51.50 51.60

49.50

49.60

49.70

49.80

49.90

50.10

50.20

50.30

50.40

50.50

50.60

50.70

50.80

50.90

51.10

51.20

51.30

51.40

51.50

51.60

51. 8051.

9052. 1052.

20

45.00

46.00

47.00

48.00

49.00

50.00

51.00

44.80 44.90

45.10 45.20

45.30 45.40

45.50 45.60

45.70 45.80

49.10 49.20

51.40

45.90 46.10

46.20 46.30

46.40 46.50 46.60 46.70 46.80 46.90 47.10 47.20 47.30 47.40 47.50 47.60 47.70 47.80 47.90 48.10 48.20 48.30 48.40 48.50 48.60 48.70 48.80 48.90

49.10 49.20

49.30

49.40

49.50

49.60

49.70

49.80

49.90

50.10

50.20

50.30

50.40

50.50

50.60

50.70

50.80

50.90

51.10

51.20

51.20

51.30

51.30

51.40 51.40

1W1.1 1W1.1

1W1.1 1W1.1

1W1.1 1W1.1

1W1.1 1W1.1

1W1.1 1W1.1

1W1.1 1W1.1

1W1.1 1W1.11W1.11W1.1

1W1.1 1W1.1

1W 1.1

1W1.1

X

98

99

100

101

102

103

X X X X X X X X X X X

X X X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

K1 K1

K1 K1 →

De200 L=32,5 i=0,013K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1

←De200 L=62,7 i=0,013

3

1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1

←De200 L=57,5 i=0,013

31

K1K1K1

←De200 L=31,0 i=0,017

3 2

K1

←De200 L=11,8 i=0,017

21

K1K1K1K1K1

←De200 L=45,3 i=0,017 31

K1K1K1K1

→De200 L=32,8 i=0,017

2

1K1

→De200 L=8,6

i=0,017

31K1K1

→ De200 L=19,8 i=0,017

21

→De200 L=6,1

i=0,017

31K1K1 21

De63 L=1,0

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1

De63 L=62,7

V1V1V1 De110 L=31,0

V1De110 L=11,8

V1V1V1V1V1

De110 L=46,3

V1De110 L=8,6

V1V1De110 L=19,8

De110 L=6,1

V1V1

2

De32 L=3,9

De40 L=4,3

→ De160 L=5,3

i=0,010

2

2

De32 L=4,6

De32 L=4,0 →

De160 L=4,9

i=0,010 1

→ De160 L=5,5

i=0,010

2

De50 L=4,0

De50 L=6,2 →

De160 L=7,2

i=0,010

2

K1→ De160 L=8,5 i=0,010

1 2

De50 L=7,6

De110 L=1,6

V1V1V1 De110 L=24,1De110 L=7,7

De110 L=

1,6

K1← De160 L=9,2

i=0,010

3 1

2 V1

De40 L=9,7

→ De160 L=4,4

i=0,010

2 1

→ De160 L=5,1

i=0,010

2 1

V1 De32 L=9,0

K1

← De160 L=8,6

i=0,010

3 1

2

K1

← De160 L=

9,8 i= 0,010

3 V1

De32 L= 9,8

V1 De32 L=9,9

K1 ← De160 L=9,3

i=0,010

3 1

2

V2 V2

De110 L=20,2

De110 L=

1,9 V2

V2 V2

V2 V2

De110 L=43,2 De110 L=3,5

De32 L=0,4

V2 De110 L=13,0

V2 De110 L=12,9

V2

V2

V2

De110 L=27,4

V2 De110 L=13,2

V2

V2 De110 L=22,0

V2 V2

V2 V2

V2

De110 L=40,5 V2 De32 L=14,0

V2 V2

V2 V2

V2 V2

V2

De110 L=56,2

V2

De32 L=15,3

V1 V1

V1 De110 L=30,2

V1 V1

V1 De63 L=25,4De110 L=7,5

V1 De110 L=8,7

De110 L=1,7

V2

De110 L=13,4

Lennuväli EETU Lennuvälja kaitsevöönd

Laiarööpmeline raudtee

4073117

Tartu-Petseri

Raudtee kaitsevöönd, 30 m

1

1 2

1 2

1 2

1 2

1 2

G

G

SK SK

SK SK

SK

D D

DD

DD

DD

DD

DD

DD

V1 De110 L=11,4

V2

De110 L=14,2

V2 V2

V2 V2

De110 L=36,4

V2 V2

V2 V2

De110 L=32,6

E TTEVAATU

ST! Telia Eesti AS sidetrass

!

Ettevaatust!

ELA SA sidetrass!

Ettevaatust! ELA SA sidetrass!Ettevaatust!

ELA SA sidetrass!

E TTEVAATUST!Telia Eesti ASsidetrass !

Ettevaatust! ELA SA sidetrass!

ETTEVAATUST KAABEL

E TTEVAATU

ST! Telia Eesti AS sidetrass

!

E TTEVAATUST! Telia Eesti AS sidetrass !

Ettevaatust! ELA SA sidetrass! ETTEVAATUST

KAABEL

Kok-8 Ø0 45,20 (45,25) 1) 43,65

1,55

V1De63 L=10,8

V1 V1De63 L=21,5

E TTEVAATUST

sidetrass !

E TTEVAATUST!

Telia Eesti AS

sidetrass !

E TTEVAATUST

sidetrass !

ETTEVAATU ST

KAABEL

ETTEVAATUST

KAABEL

E TTEVAATUST!

Telia Eesti AS

sidetrass !

E TTEVAATUST!

Telia Eesti AS

sidetrass !

ETTEVAATUST

GAASITORUSTIK!

ETTEVAATUST

GAASITORUSTIK!

ETTEVAATUST

KAABEL

E TTEVAATUST!

Telia Eesti AS

sidetrass !

E TTEVAATUST!

Telia Eesti AS

sidetrass !

E TTEVAATUST! Telia Eesti AS sidetrass !

ETTEVAATUST

KAABEL

E TTEVAATUST!

Telia Eesti AS

sidetrass !

ETTEVAATUST

KAABEL

E TTEVAATUST!

Telia Eesti AS

sidetrass !

ETTEVAATUST

KAABEL

E TTEVAATUST!

Telia Eesti AS

sidetrass !

Kok-3 Ø0 48,35 (48,70) 1) 47,01

1,34

Kok-4 Ø0 47,55 (47,55) 1) 46,00

1,55

KLK-2 Ø560 46,75 (46,75) 1) 45,20 2) 45,20 1,55

Kok-7 Ø0 45,90 (45,45) 1) 44,08

1,82 KLK-3 Ø560 45,25 (44,75) 1) 42,90 2) 42,90 2,35

1) 43,35 2) 43,35

V-38 43,95 (43,95) 41,75

V-39 43,55 (43,55) 40,91

V-40 43,20 (43,20) 40,90

V-41 42,70 (42,70) 40,80

V-42 42,70 (42,70) 40,80

V-43 42,65 (42,65) 40,75

V-36a 45,50 (45,50) 43,70V-37a

44,25 (44,25) 42,24

VPK-1Torustiku läbipesukaev

49,60 (50,10) 47,75

VMK-10 45,00 (44,85) 43,05

V-13 45,10 (44,90) 43,05

VMK-8 45,25 (45,40) 43,45

VMK-6 46,75 (46,75) 44,95

V-8 46,85 (46,65) 44,85

VMK-4 47,55 (47,55) 45,75 VMK-3

48,45 (48,60) 46,55

VMK-2 49,25 (49,40) 47,45

H-1 Maa-alune

48,00 (48,00) 46,05

V-11 45,55 (45,40) 43,55

VMK-11 44,80 (44,20) 42,40

V-12 45,45 (45,30) 43,35

VMK-7 45,90 (45,45) 43,65

V-7 47,05 (46,95) 45,10

VMK-5 46,85 (46,55) 44,75

V-33 45,75 (45,75) 43,70

V-6 47,55 (47,45) 45,60

V-4 48,45 (48,45) 46,60

V-5 48,05 (47,90) 46,05

V-26 47,85 (47,80) 46,00

V-28 46,00 (46,00) 44,00

V-34 45,70 (45,70) 43,70

V-35 45,75 (45,75) 43,70

V-2 49,25 (49,80) 47,40

V-3 49,10 (49,25) 47,25

Ristlõige 1. Ristumine raudteega Tartu-Petseri km-l 7,38 Kat.tunnus 94901:007:1760 Torustik rajatakse kinnisel meetodil. Veetorustik kaitsehülsis PE RC D160 PN16 (L=32 m)

V-27 46,75 (46,75) 44,75

Hülss PE RC PP-kattega De160 PN16 L=32 m

V-9 46,05 (45,90) 43,80

V-10 45,70 (45,60) 43,61

Kok-1 Ø0 50,10 (50,10) 1) 47,74

2,36

V-1 49,60 (50,10) 47,60

KPY-4 Ø0 45,10 (44,90) 1) 42,28 2) 43,31 3) 42,28 2,82

KPY-3 Ø0 45,45 (45,30) 1) 42,61 2) 42,61 3) 42,81 2,84

KK-6 Ø560 45,55 (45,40) 1) 42,76 2) 43,60 3) 42,76 2,79

KK-5 Ø1125 46,10 (45,90) 1) 43,32 2) 43,32 3) 43,99 2,78

KPY-2 Ø0 46,85 (46,65) 1) 44,09 2) 45,15 3) 44,09 2,76

KK-4 Ø1125 47,55 (47,45) 1) 44,81 2) 45,95 3) 45,66 2,74

KLK-5 Ø560 44,80 (44,20) 1) 42,46 2) 42,46 2,34

KPY-1 Ø0 47,05 (46,95) 1) 44,29 2) 44,29 3) 44,49 2,76

KLK-1 Ø560 46,85 (46,55) 1) 44,58 2) 44,58 2,27

KK-3 Ø1125 48,45 (48,45) 1) 46,41 2) 46,95 3) 46,41 2,04

KK-1 Ø1125 49,60 (50,10) 1) 47,65 2) 47,65 1,95

VMK-9 45,25 (44,85) 42,87

H-2Maa-alune

45,65 (45,60) 43,61

Kok-2 Ø0 49,30 (49,40) 1) 47,61

1,69

KK-2 Ø560 49,10 (49,25) 1) 47,22 2) 47,54 3) 47,22 1,88

VMK-1 50,10 (50,10) 47,80

V-32 46,50 (46,50) 44,60

V-30 46,65 (46,65) 44,60

V-31 46,55 (46,55) 44,60

V-29 46,45 (46,45) 44,27

V-37 44,40 (44,40) 42,40

V-36 45,65 (45,65) 43,70

V-44 42,65 (42,65) 40,64

IS O

fu ll

bl ee

d A1

(5 94

.0 0

x 84

1. 00

M M

)

StaadiumJoonis

Tööprojekt

1002024_TP 24.01.2025

KESKKOND & PARTNERID OÜ Reg. nr. 11006388 Vasara 50, Tartu 50113 Tel. 733 0350; [email protected]

Fail

Töö nr.Tellija

Projekt

Kuupäev JoonisMõõtProjekteerija

Aadress

Vastutav spetsialist

Projektijuht

Kõrgused EH2000 süsteemis Koordinaadid L-EST97 süsteemis

MÄRKUSED:

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ AS-4-021:500

Topo-geodeetilise asendiplaani koostas: OÜ Metricus 10.2024 a. Töö nr 24G9495

Sirle Punka

Lauri Aim

Sirle Punka

Ülenurme alevik, Vahtra tänava vee- ja kanalisatsioonitorustik

AS Tartu Veevärk 100/2024

Torustike asendiplaan

Vahtra tänav, Ülenurme alevik, Kambja vald

TINGMÄRGID VK Projekteeritud isevoolne ühiskanalsiatsioonitoru Projekteeritud isevoolne ühiskanalisatsioonitoru, kinniselt rajatav

Projekteeritud ühisveetorustik

Projekteeritud ühisveetorustik, kinniselt rajatav

Projekteeritud torustiku soojustus

Projekteeritud olemasolev siiber

Projekteeritud siiber

Projekteeritud reoveepumpla

Proj. isevoolse kanalisatsiooni kaev

Proj. isevoolse kanalisatsiooni pimeühenduse sõlm

Proj. survekanalisatsiooni sõlm

Proj. veetorustiku sõlm

Proj. veetorustiku kapega siiber

Proj. veetorustiku maakraan/liitumispunkt

Proj. hüdrant maa-alune

Proj. veetorustiku läbipesukaev

Proj. koormusühtlustusplaat

K1 K1

K2 K2

V1 V1

V2 V2

Proj. reoveepumpla Dxxxx NIMI Q=X l/s H=XX m sanitaarkaitsealaga R=xx m x=xxx y=yyyy

K kaevu Tähis Kaevu De Proj. maapind (Olol. maapind) 1)Väljuv ühendus 2)Sisenev ühendus 3)... Kaevu kõrgus

Proj. maapind (Olol. maapind) Ühendus

V sõlme Tähis

Proj. maapind (Olol. maapind) Ühendus

KS sõlme Tähis

TINGMÄRGID AA Kinnistupiir

Olemasolev drenaaž

Olemasolev sademeveekanalisatsioon

Olemasolev reoveekanalisatsioon

Olemasolev survekanalisatsioon

Olemasolev veetorustik

Olemasolev gaasitorustik

Olemasolev madalpingekaabel

Olemasolev keskpingekaabel

Olemasolev kõrgepinge õhuliin

Olemasolev sidekaabel

Olemasolev sidekanalisatsioon

Olemasoleva puu kaitsetsoon

Geodeetilise punkti kaitsevöönd

Likvideeritav objekt/puu/põõsas

Puurimise kaevik

Likvideeritav torustik/kaabel

Ranna või kalda piiranguvööndiga seotud kitsendused (Nimi, tunnus, kitsenduse tunnus, vööndi liik)

Maaparandussüsteemiga seotud kitsendused (Nimetus, tunnus, vööndi liik)

Geodeetilised märgi kaitsevöönd (Nimi, ulatus)

Lennuvälja kaitsevöönd (Nähtus, tunnus, vööndi liik)

Raudtee piiranguvöönd (Nimetus, tunnus, vööndi liik ulatusega)

Teekaitsevöönd (Nimetus, vid, vööndi liik)

Sideehitise kaitsevöönd (Nimetus, tunnus, vööndi liik)

Elektripaigaldise kaitsevöönd (Nähtus, tunnus, vööndi liik)

D

SK

G

R=3m

X X X X

Nimi vid Kitsendust põhjustava objekti vid Ranna või kalda veekaitsevöönd

Nimetus vid Maaparandushoiu-ala

Geodeetiline märk NIMI, ulatus 3 m

R3

Nimi vid Lennuvälja kaitsevöönd

Nimetus vid Raudtee kaitsevöönd, 30 m

Nimetus vid (tee nr) Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd

Nimetus vid Sideehitise kaitsevöönd

Nähtus vid Elektripaigaldise kaitsevöönd

Eesti Raudtee infrastruktuuri elektrifitseerimine

104

Teedeprojekt OÜ Töö nr T04921 eelprojekt "Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Tartu Läänepoolse ümbersõidu VI ehitusala ehitusprojekt".

Varemprojekteeritud katte serv

Varemprojekteeritud sõidutee betoon/tardkivist äärekivi, h=12cm Varemprojekteeritud madaldatud äärekivi kõrgus, cm Varemprojekteeritud betoonplaatidest (1 rida 30*30cm) murukaitseriba

Varemprojekteeritud nõlv

Varemprojekteeritud veevoolusuund koos abs kõrgusega Varemprojekteeritud ühepoolne põrkepiire N2W3 (esiserv) Varemprojekteeritud ühepoolne põrkepiire H1W4 (esiserv) Varemprojekteeritud kahepoolne põrkepiire H1W4 Varemprojekteeritud ühepoolne põrkepiire viaduktil H2W1 (esiserv) Varemprojekteeritud kergliikleja piire

Varemprojekteeritud müratõkkesein

Varemprojekteeritud kandur (raam/konsool) Varemprojekteeritud horisontaal kõrgusarvuga Varemprojekteeritud restkaev (neeluluuk/restluuk/mururest)

Varemprojekteeritud truup

Varemprojekteeritud truup/väikeulukite läbipääs Varemprojekteeritud kahepaiksete läbipääs

Varemprojekteeritud piirdeaed

Varemprojekteeritud kahepaiksete tõke. Betoonelement h=400mm Varemprojekteeritud kahepaiksete tõke. Augustatud plastiksein, AMX40 v. analoog Varemprojekteeritud kraavi puhastamine Varemprojekteeritud likvideeritav puu

Varemprojekteeritud likvideeritav ehitis vms

I I I I I I I I I I I I I I I IIIIIIIIIIIIII

10 7,5 4 2 0

44.50

Hepta Group Energy OÜ Töö nr 21173 "Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Tartu Läänepoolse ümbersõidu VI ehitusala". Varem projekteeritud elekter, side ja tänavavalgustus

Varemprojekteeritud sidekaabel

Varemprojekteeritud mikrotoru

Varemprojekteeritud madalpinge maakaabel, X-kaablite arv Varemprojekteeritud keskpinge maakaabel, X-kaablite arv Varemprojekteeritud tänavavalgustuse maakaabel, X-kaablite arv

Varemprojekteeritud likvideerimine

Varemprojekteeritud tugi

Varemprojekteeritud liitumiskilp

Varemprojekteeritud lülitus- ja juhtimiskilp Varemprojekteeritud jätkumuhv sidekaabel

Valgustusmasti demonteerimine

Varemprojekteeritud valgusti, metallmast, jaland, konsool

Varemprojekteeritud KLT valgusti

Varemprojekteeritud ÜKR Valgusti, metallmast, jaland

Varemprojekteeritud tunneli valgusti

Varemprojekteeritud puitmast

Varemprojekteeritud demonteeritav rajatis Varemprojekteeritud ümbertõstetav KP õhuliin Varemprojekteeritud suundpuurimise kaevik Varemprojekteeritud ümbertõstetav elektrikarjus

///

XW1

XW2

XW1.1

X X X

LJK

-

- -

Altren Projekt OÜ Töö nr 23031 eelprojekt "Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Tartu Läänepoolse ümbersõidu VI ehitusala ehitusprojekt". Torustikud

Varemprojekteeritud drenaažitorustik

Varemprojekteeritud poolpilutatud sademeveekanalisatsioonitorustik Varemprojekteeritud sademeveekanalisatsioonitorustik Varemprojekteeritud olemasolev sademeveetoru

Varemprojekteeritud veetoru

Varemprojekteeritud drenaažikaev

Varemprojekteeritud sademeveekanalisatsioonikaev Varemprojekteeritud restkaev (külgsissevooluga) Varemprojekteeritud restkaev (kandilise luugiga)

Varemprojekteeritud likvideeritud puu

Varemprojekteeritud likvideeritud rajatis

D1

SK3

SK1

SK V4

IS O

fu ll

bl ee

d A1

(5 94

.0 0

x 84

1. 00

M M

)

ISO full bleed A1 (594.00 x 841.00 MM)

ISO full bleed A1 (594.00 x 841.00 MM)

AS-4-03

AS-4-04

vt. joonis AS-4-01

Jooniste paiknemise skeem:

AS-4-01

IS O

fu ll

bl ee

d A1

(5 94

.0 0

x 84

1. 00

M M

)

AS-4-02

vt. joonis AS-4-01

Märkused: 1. Enne ehitustööde algust ol.olevate allesjäävate reoveekanalisatsiooni- ja sademeveekaevude kõrgused ja toru kõrgused täpsustada, vajadusel korrigeerida projektlahendust enne ehitamist! 2. Olemasolevate ja allesjäävate veetorustiku kõrgused ja materjal täpsustada enne ehitustööde algust ja vajadusel korrigeerida lahendust! 3. * tähistatud kõrgus täpsustada ehitustööde käigus 4. Torustike pikiprofiil vt joonis VK-6-01 kuni VK-6-11 5. Sõlmede skeemid vt joonis VK-7-01 kuni VK-7-03 6. Kaablite kaitsmise ja toestamise skeem ristumisel projekteeritud torustikuga vt joonis VK-6-13 ja VK-6-14 7. Ehituskaeviku tüüpristlõiked vt joonis VK-6-12 8. Katete taastamine vt joonis AS-4-05 kuni AS-4-08.

106

107

108

109

PRS

X X

X X

X X

X X

X X

X

De160L=0,7

De 16

0 L=

0, 4

5 1 De160L=0,4 2

K1

K1 →

De20 0 L

=18, 0 i=

0,0 07

4

K1 →

De200 L=12,3 i=0,007 1 2

12

K1

K1

K1

K1

→

De200 L=32,9 i=0,020

1

2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2

→ De200 L=57,2 i=0,020

1 2

12

K1 K1 K1 K1 K1 →De200 L=42,5 i=0,020

K1 12

V1

De11 0 L

=15, 9

V1 De110 L=12,6

V1

V1

V1

V1

De110 L=32,1

V2 V2

V2 V2

V2 V2

V2

De110 L=56,6

V1 V1 V1 V1 V1 De110 L=42,5

V1

KULDI I 2104440020060

Eesvool alla 10 km2 valgalaga

Geodeetiline märk YL04, ulatus 3 m

SK SK

SK

G

V1

V1

V1

V1

V1

V1

De110 L=49,8

V1

V1

V1

V1

V1

De110 L=43,9

De160 L=1,4

3

1 3

De160 L=1,0

2

K1

K1

K1

K1

K1

K1

→

De200 L=49,6 i=0,007

K1

K1

K1

K1

K1

→

De200 L=43,8 i=0,007

1

2

E TT

EV AA

TU ST

si de

tr as

s !

E TT

EV AA

TU ST

si de

tr as

s !

ETTEVAATUST

KAABEL

E TTEVAATUST!

Telia Eesti AS

sidetrass !

ET TE

VA AT

US T

KA AB

EL

E TTEVAATUST! Telia Eesti AS sidetrass !

E TTEVAATUST!

Telia Eesti AS

sidetrass !

ETTEVAATUST GAASITORUSTIK!

E TTEVAATU

ST!

Telia Eesti AS

sidetrass !

De160 L=6,5

Torustik Reola suunas kasutusest välja jätta! Survekanalisatsiooni ots kaevus K9 (tj) sulgeda reoveepumpla REO-RVP-001 juures.

KK-19 Ø560 35,80 (35,80) 1) 33,48 2) 33,48 2,32

KK-20 Ø560 35,50 (35,50) 1) 33,39 2) 33,39 2,11

V-52 35,50 (35,50) 33,65

V-53 35,25 (35,25) 33,17

V-54 35,25 (35,25) 33,17

V-51 35,80 (35,80) 33,85

V-50 36,55 (36,55) 33,95

KK-18 Ø1125 36,55 (36,55) 1) 33,83 2) 33,83 2,72

KK-21 Ø1125 35,20 (35,20) 1) 32,71 2) 32,71 3) 32,71 4) 33,27 5) 33,61 2,49

Ristlõige 2. Ristumine raudteega Tartu-Petseri km-l 7,78 Kat.tunnus 94901:007:1760 Torustik rajatakse kinnisel meetodil. Veetorustik kaitsehülsis PE RC D160 PN16 (L=57 m) Kanalisatsioonitorustik kaitsehülsis PE RC D250 PN16 (L=57 m)

Hülss PE RC PP-kattega De250 PN16 L=57 m

Hülss PE RC PP-kattega De160 PN16 L=57 m

V- 46

39 ,2

5 (3

9, 25

) 37

,3 9

KK-17 Ø560 37,45 (37,45) 1) 34,13 2) 34,64 3,32

KK-16 Ø1125 37,90 (37,90) 1) 35,30 2) 35,30 2,60

V-49 37,45 (37,50) 34,85

V-48 37,90 (37,90) 35,70

KS-2 36,75 (36,75) 34,75

KS-1 36,35 (36,35) 34,27

De160 L=0,9

ET TE

VA AT

U ST

KA AB

EL

V-47 38,40 (38,40) 36,50

KK-15 Ø560 38,40 (38,40) 1) 36,44 2) 36,44 1,96

KK -1

4 Ø

11 25

39 ,2

5 (3

9, 25

) 1)

3 7,

29 2)

3 7,

29 1,

96

Torustik sulgeda PE De160 elekterkeevis otsakorgiga!

La ia

rö öp

m el

in e

ra ud

te e

40 73

11 7

Ta rt

u- Pe

ts er

i

Ra ud

te e

ka it

se vö

ön d,

3 0

m

IS O

fu ll

bl ee

d A2

(4 20

.0 0

x 59

4. 00

M M

)

StaadiumJoonis

Tööprojekt

1002024_TP 24.01.2025

KESKKOND & PARTNERID OÜ Reg. nr. 11006388 Vasara 50, Tartu 50113 Tel. 733 0350; [email protected]

Fail

Töö nr.Tellija

Projekt

Kuupäev JoonisMõõtProjekteerija

Aadress

Vastutav spetsialist

Projektijuht

Kõrgused EH2000 süsteemis Koordinaadid L-EST97 süsteemis

MÄRKUSED:

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ AS-4-031:500

Topo-geodeetilise asendiplaani koostas: OÜ Metricus 10.2024 a. Töö nr 24G9495

Sirle Punka

Lauri Aim

Sirle Punka

Ülenurme alevik, Vahtra tänava vee- ja kanalisatsioonitorustik

AS Tartu Veevärk 100/2024

Torustike asendiplaan

Vahtra tänav, Ülenurme alevik, Kambja vald

TINGMÄRGID VK Projekteeritud isevoolne ühiskanalsiatsioonitoru Projekteeritud isevoolne ühiskanalisatsioonitoru, kinniselt rajatav

Projekteeritud ühisveetorustik

Projekteeritud ühisveetorustik, kinniselt rajatav

Projekteeritud torustiku soojustus

Projekteeritud olemasolev siiber

Projekteeritud siiber

Projekteeritud reoveepumpla

Proj. isevoolse kanalisatsiooni kaev

Proj. isevoolse kanalisatsiooni pimeühenduse sõlm

Proj. survekanalisatsiooni sõlm

Proj. veetorustiku sõlm

Proj. veetorustiku kapega siiber

Proj. veetorustiku maakraan/liitumispunkt

Proj. hüdrant maa-alune

Proj. veetorustiku läbipesukaev

Proj. koormusühtlustusplaat

K1 K1

K2 K2

V1 V1

V2 V2

Proj. reoveepumpla Dxxxx NIMI Q=X l/s H=XX m sanitaarkaitsealaga R=xx m x=xxx y=yyyy

K kaevu Tähis Kaevu De Proj. maapind (Olol. maapind) 1)Väljuv ühendus 2)Sisenev ühendus 3)... Kaevu kõrgus

Proj. maapind (Olol. maapind) Ühendus

V sõlme Tähis

Proj. maapind (Olol. maapind) Ühendus

KS sõlme Tähis

TINGMÄRGID AA Kinnistupiir

Olemasolev drenaaž

Olemasolev sademeveekanalisatsioon

Olemasolev reoveekanalisatsioon

Olemasolev survekanalisatsioon

Olemasolev veetorustik

Olemasolev gaasitorustik

Olemasolev madalpingekaabel

Olemasolev keskpingekaabel

Olemasolev kõrgepinge õhuliin

Olemasolev sidekaabel

Olemasolev sidekanalisatsioon

Olemasoleva puu kaitsetsoon

Geodeetilise punkti kaitsevöönd

Likvideeritav objekt/puu/põõsas

Puurimise kaevik

Likvideeritav torustik/kaabel

Ranna või kalda piiranguvööndiga seotud kitsendused (Nimi, tunnus, kitsenduse tunnus, vööndi liik)

Maaparandussüsteemiga seotud kitsendused (Nimetus, tunnus, vööndi liik)

Geodeetilised märgi kaitsevöönd (Nimi, ulatus)

Lennuvälja kaitsevöönd (Nähtus, tunnus, vööndi liik)

Raudtee piiranguvöönd (Nimetus, tunnus, vööndi liik ulatusega)

Teekaitsevöönd (Nimetus, vid, vööndi liik)

Sideehitise kaitsevöönd (Nimetus, tunnus, vööndi liik)

Elektripaigaldise kaitsevöönd (Nähtus, tunnus, vööndi liik)

D

SK

G

R=3m

X X X X

Nimi vid Kitsendust põhjustava objekti vid Ranna või kalda veekaitsevöönd

Nimetus vid Maaparandushoiu-ala

Geodeetiline märk NIMI, ulatus 3 m

R3

Nimi vid Lennuvälja kaitsevöönd

Nimetus vid Raudtee kaitsevöönd, 30 m

Nimetus vid (tee nr) Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd

Nimetus vid Sideehitise kaitsevöönd

Nähtus vid Elektripaigaldise kaitsevöönd

Eesti Raudtee infrastruktuuri elektrifitseerimine

104

Teedeprojekt OÜ Töö nr T04921 eelprojekt "Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Tartu Läänepoolse ümbersõidu VI ehitusala ehitusprojekt".

Varemprojekteeritud katte serv

Varemprojekteeritud sõidutee betoon/tardkivist äärekivi, h=12cm Varemprojekteeritud madaldatud äärekivi kõrgus, cm Varemprojekteeritud betoonplaatidest (1 rida 30*30cm) murukaitseriba

Varemprojekteeritud nõlv

Varemprojekteeritud veevoolusuund koos abs kõrgusega Varemprojekteeritud ühepoolne põrkepiire N2W3 (esiserv) Varemprojekteeritud ühepoolne põrkepiire H1W4 (esiserv) Varemprojekteeritud kahepoolne põrkepiire H1W4 Varemprojekteeritud ühepoolne põrkepiire viaduktil H2W1 (esiserv) Varemprojekteeritud kergliikleja piire

Varemprojekteeritud müratõkkesein

Varemprojekteeritud kandur (raam/konsool) Varemprojekteeritud horisontaal kõrgusarvuga Varemprojekteeritud restkaev (neeluluuk/restluuk/mururest)

Varemprojekteeritud truup

Varemprojekteeritud truup/väikeulukite läbipääs Varemprojekteeritud kahepaiksete läbipääs

Varemprojekteeritud piirdeaed

Varemprojekteeritud kahepaiksete tõke. Betoonelement h=400mm Varemprojekteeritud kahepaiksete tõke. Augustatud plastiksein, AMX40 v. analoog Varemprojekteeritud kraavi puhastamine Varemprojekteeritud likvideeritav puu

Varemprojekteeritud likvideeritav ehitis vms

I I I I I I I I I I I I I I I IIIIIIIIIIIIII

10 7,5 4 2 0

44.50

Hepta Group Energy OÜ Töö nr 21173 "Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Tartu Läänepoolse ümbersõidu VI ehitusala". Varem projekteeritud elekter, side ja tänavavalgustus

Varemprojekteeritud sidekaabel

Varemprojekteeritud mikrotoru

Varemprojekteeritud madalpinge maakaabel, X-kaablite arv Varemprojekteeritud keskpinge maakaabel, X-kaablite arv Varemprojekteeritud tänavavalgustuse maakaabel, X-kaablite arv

Varemprojekteeritud likvideerimine

Varemprojekteeritud tugi

Varemprojekteeritud liitumiskilp

Varemprojekteeritud lülitus- ja juhtimiskilp Varemprojekteeritud jätkumuhv sidekaabel

Valgustusmasti demonteerimine

Varemprojekteeritud valgusti, metallmast, jaland, konsool

Varemprojekteeritud KLT valgusti

Varemprojekteeritud ÜKR Valgusti, metallmast, jaland

Varemprojekteeritud tunneli valgusti

Varemprojekteeritud puitmast

Varemprojekteeritud demonteeritav rajatis Varemprojekteeritud ümbertõstetav KP õhuliin Varemprojekteeritud suundpuurimise kaevik Varemprojekteeritud ümbertõstetav elektrikarjus

///

XW1

XW2

XW1.1

X X X

LJK

-

- -

Altren Projekt OÜ Töö nr 23031 eelprojekt "Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Tartu Läänepoolse ümbersõidu VI ehitusala ehitusprojekt". Torustikud

Varemprojekteeritud drenaažitorustik

Varemprojekteeritud poolpilutatud sademeveekanalisatsioonitorustik Varemprojekteeritud sademeveekanalisatsioonitorustik Varemprojekteeritud olemasolev sademeveetoru

Varemprojekteeritud veetoru

Varemprojekteeritud drenaažikaev

Varemprojekteeritud sademeveekanalisatsioonikaev Varemprojekteeritud restkaev (külgsissevooluga) Varemprojekteeritud restkaev (kandilise luugiga)

Varemprojekteeritud likvideeritud puu

Varemprojekteeritud likvideeritud rajatis

D1

SK3

SK1

SK V4

IS O

fu ll

bl ee

d A2

(4 20

.0 0

x 59

4. 00

M M

)

ISO full bleed A2 (420.00 x 594.00 MM)

ISO full bleed A2 (420.00 x 594.00 MM)

AS-4-02

AS-4-03

AS-4-04

vt. joonis AS-4-01

Jooniste paiknemise skeem:

AS-4-01

vt. joonis AS-4-01

IS O

fu ll

bl ee

d A2

(4 20

.0 0

x 59

4. 00

M M

)

Märkused: 1. Enne ehitustööde algust ol.olevate allesjäävate reoveekanalisatsiooni- ja sademeveekaevude kõrgused ja toru kõrgused täpsustada, vajadusel korrigeerida projektlahendust enne ehitamist! 2. Olemasolevate ja allesjäävate veetorustiku kõrgused ja materjal täpsustada enne ehitustööde algust ja vajadusel korrigeerida lahendust! 3. * tähistatud kõrgus täpsustada ehitustööde käigus 4. Torustike pikiprofiil vt joonis VK-6-01 kuni VK-6-11 5. Sõlmede skeemid vt joonis VK-7-01 kuni VK-7-03 6. Kaablite kaitsmise ja toestamise skeem ristumisel projekteeritud torustikuga vt joonis VK-6-13 ja VK-6-14 7. Ehituskaeviku tüüpristlõiked vt joonis VK-6-12 8. Katete taastamine vt joonis AS-4-05 kuni AS-4-08.

PORIJÕ GI

104 440

020 000

Eesvo ol üle 25

km 2 v

alg ala

ga

Surveehitise pumbamaja RPU178 Männimetsa AS TARTU VEEVÄRK Kehtiv Ulatus 10 m Ühiskanalisatsiooni reoveepumpla vooluhulk alla 10m3/d

R10

Olemasoleva puitaia rekonstrueerimine. Aia taastamise tingimused kokku leppida eelnevalt kinnistu omanikuga! Aia pikkus 6 m.

Kasvuhoone kinnistu piiril!

Proj. reoveepumpla D1600 RPU178 Männimetsa Q=12 l/s H=17 m sanitaarkaitsealaga R=10 m x=6465991.25 y=659906.97

→ De200 L=2,4 i=0,010

3

12 De 160

L= 1,9

12

33,50 30,61

33,50 33,60 32,29

KK-22 Ø1125 33,50 (33,55) 1) 30,61 2) 32,29 3) 30,61 2,89 KS-3

33,50 (33,65) 31,70

RPU178 Männimetsa Ø1600 33,50 (33,50) 1) 30,59 2) 31,70 2,91

IS O

fu ll

bl ee

d A3

(2 97

.0 0

x 42

0. 00

M M

)

StaadiumJoonis

Tööprojekt

1002024_TP 24.01.2025

KESKKOND & PARTNERID OÜ Reg. nr. 11006388 Vasara 50, Tartu 50113 Tel. 733 0350; [email protected]

Fail

Töö nr.Tellija

Projekt

Kuupäev JoonisMõõtProjekteerija

Aadress

Vastutav spetsialist

Projektijuht

Kõrgused EH2000 süsteemis Koordinaadid L-EST97 süsteemis

MÄRKUSED:

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ AS-4-041:500

Topo-geodeetilise asendiplaani koostas: OÜ Metricus 10.2024 a. Töö nr 24G9495

Sirle Punka

Lauri Aim

Sirle Punka

Ülenurme alevik, Vahtra tänava vee- ja kanalisatsioonitorustik

AS Tartu Veevärk 100/2024

Torustike asendiplaan

Vahtra tänav, Ülenurme alevik, Kambja vald

TINGMÄRGID VK Projekteeritud isevoolne ühiskanalsiatsioonitoru Projekteeritud isevoolne ühiskanalisatsioonitoru, kinniselt rajatav

Projekteeritud ühisveetorustik

Projekteeritud ühisveetorustik, kinniselt rajatav

Projekteeritud torustiku soojustus

Projekteeritud olemasolev siiber

Projekteeritud siiber

Projekteeritud reoveepumpla

Proj. isevoolse kanalisatsiooni kaev

Proj. isevoolse kanalisatsiooni pimeühenduse sõlm

Proj. survekanalisatsiooni sõlm

Proj. veetorustiku sõlm

Proj. veetorustiku kapega siiber

Proj. veetorustiku maakraan/liitumispunkt

Proj. hüdrant maa-alune

Proj. veetorustiku läbipesukaev

K1 K1

K2 K2

V1 V1

V2 V2

Proj. reoveepumpla Dxxxx NIMI Q=X l/s H=XX m sanitaarkaitsealaga R=xx m x=xxx y=yyyy

K kaevu Tähis Kaevu De Proj. maapind (Olol. maapind) 1)Väljuv ühendus 2)Sisenev ühendus 3)... Kaevu kõrgus

Proj. maapind (Olol. maapind) Ühendus

V sõlme Tähis

Proj. maapind (Olol. maapind) Ühendus

KS sõlme Tähis

TINGMÄRGID AA Kinnistupiir

Olemasolev drenaaž

Olemasolev sademeveekanalisatsioon

Olemasolev reoveekanalisatsioon

Olemasolev survekanalisatsioon

Olemasolev veetorustik

Olemasolev gaasitorustik

Olemasolev madalpingekaabel

Olemasolev keskpingekaabel

Olemasolev kõrgepinge õhuliin

Olemasolev sidekaabel

Olemasolev sidekanalisatsioon

Olemasoleva puu kaitsetsoon

Geodeetilise punkti kaitsevöönd

Likvideeritav objekt/puu/põõsas

Puurimise kaevik

Likvideeritav torustik/kaabel

Ranna või kalda piiranguvööndiga seotud kitsendused (Nimi, tunnus, kitsenduse tunnus, vööndi liik)

Maaparandussüsteemiga seotud kitsendused (Nimetus, tunnus, vööndi liik)

Geodeetilised märgi kaitsevöönd (Nimi, ulatus)

Lennuvälja kaitsevöönd (Nähtus, tunnus, vööndi liik)

Raudtee piiranguvöönd (Nimetus, tunnus, vööndi liik ulatusega)

Teekaitsevöönd (Nimetus, vid, vööndi liik)

Sideehitise kaitsevöönd (Nimetus, tunnus, vööndi liik)

Elektripaigaldise kaitsevöönd (Nähtus, tunnus, vööndi liik)

D

SK

G

R=3m

X X X X

Nimi vid Kitsendust põhjustava objekti vid Ranna või kalda veekaitsevöönd

Nimetus vid Maaparandushoiu-ala

Geodeetiline märk NIMI, ulatus 3 m

R3

Nimi vid Lennuvälja kaitsevöönd

Nimetus vid Raudtee kaitsevöönd, 30 m

Nimetus vid (tee nr) Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd

Nimetus vid Sideehitise kaitsevöönd

Nähtus vid Elektripaigaldise kaitsevöönd

IS O

fu ll

bl ee

d A3

(2 97

.0 0

x 42

0. 00

M M

)

ISO full bleed A3 (297.00 x 420.00 MM)

ISO full bleed A3 (297.00 x 420.00 MM)

AS-4-02

AS-4-03

AS-4-04

Jooniste paiknemise skeem:

AS-4-01

IS O

fu ll

bl ee

d A3

(2 97

.0 0

x 42

0. 00

M M

)

Märkused: 1. Enne ehitustööde algust ol.olevate allesjäävate reoveekanalisatsiooni- ja sademeveekaevude kõrgused ja toru kõrgused täpsustada, vajadusel korrigeerida projektlahendust enne ehitamist! 2. Olemasolevate ja allesjäävate veetorustiku kõrgused ja materjal täpsustada enne ehitustööde algust ja vajadusel korrigeerida lahendust! 3. * tähistatud kõrgus täpsustada ehitustööde käigus 4. Torustike pikiprofiil vt joonis VK-6-01 kuni VK-6-11 5. Sõlmede skeemid vt joonis VK-7-01 kuni VK-7-03 6. Kaablite kaitsmise ja toestamise skeem ristumisel projekteeritud torustikuga vt joonis VK-6-13 ja VK-6-14 7. Ehituskaeviku tüüpristlõiked vt joonis VK-6-12 8. Katete taastamine vt joonis AS-4-05 kuni AS-4-08.

102

103

104

105

PRS

K1K1K1K1K1K1K1K1K1 2

1K1 31K1K1 21

31K1K1K1K1K1

21

K1K1K1K1K1 31K1K1K1K1

2

1

21

3

2

K1

K1

K1

K1

1

3

K1

K1

K1

1

2

1

2

K2 K2

1 2

K1

1 2

1

K1 K1

K1 K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1 1

2

V1V1V1V1V1V1 V1V1

V1V1V1V1V1V1V1V1V1V1V1V1V1V1

V1

V1

V1

V1 K1 3

1 2

3 1

2

2

2

2 V1V1V1

V1

1 2

V1

V1

V1

V1

V1

2

V2 V2

V1 V1

V1 V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

3

K1

3 1

2 V1

2 1

V1

K1

3 1

2

K1

3 V1

V2 De110 L=13,2

V2

V2 De110 L=22,0

V2 V2

V1

KULDI I

2104440020060

Kollektoreesvool alla 10 km 2 valgalaga KULDI I

2104440020060

Eesvool alla 10 km 2 valgalaga

2 Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa

2tn Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd

Puurkaev PRK0062485 EHR kood: 221337104 Eraisik Kehtiv Ulatus 10 m

R10

K1

K1

K1

1

2 3

K1 K1

K1

31

V1 V1

V1

2

1 2

1 2

1 2

1 2

1

2

1 2

SK SK

SK SK

D D

D

D

D

D

D

D

D

D

D

D

D

D

D

ETTEVAATUST!

Telia Eesti AS

sidetrass !

Ettevaatust!

ELA SA sidetrass!

ETTEVAATUST

DRENAAŽITORUSTIK!

ETTEVAATUST

DRENAAŽITORUSTIK!

Ettevaatust!

ELA SA sidetrass!

ETTEVAATUST DRENAAŽITORUSTIK!

Ettevaatust! ELA SA sidetrass! E TTEVAATUST! Telia Eesti AS sidetrass !

E TTEVAATU

ST! Telia Eesti AS sidetrass

!

Ettevaatust!

ELA SA sidetrass!

Ettevaatust! ELA SA sidetrass!Ettevaatust!

ELA SA sidetrass!

ETTEVAATUST

KAABEL

E TTEVAATUST!

Telia Eesti AS

sidetrass !

E TTEVAATUST!

Telia Eesti AS

sidetrass !

E TTEVAATUST! Telia Eesti AS sidetrass !

Ettevaatust!ELA SA sidetrass!

E TTEVAATUST!Telia Eesti ASsidetrass !

E TTEVAATUST

sidetrass !

Aed ehitustööde ajaks eemaldada! Peale ehitustöid aed taastada! Aia taastamise tingimused kokku leppida eelnevalt kinnistu omanikuga!

Aed ehitustööde ajaks eemaldada! Peale ehitustöid aed taastada! Aia taastamise tingimused kokku leppida eelnevalt kinnistu omanikuga!

1 2

1 2

Hülss PE RC PP-kattega De250 PN16 L=57 m

Hülss PE RC PP-kattega De160 PN16 L=57 m

Laiarööpmeline raudtee

4073117

Tartu-Petseri

Raudtee kaitsevöönd, 30 m

AS-4-06

AS-4-07

AS-4-08

vt. joonis AS-4-06

vt. joonis AS-4-07

Jooniste paiknemise skeem:

AS-4-05

IS O

fu ll

bl ee

d A1

(5 94

.0 0

x 84

1. 00

M M

)

StaadiumJoonis

Tööprojekt

1002024_TP 24.01.2025

KESKKOND & PARTNERID OÜ Reg. nr. 11006388 Vasara 50, Tartu 50113 Tel. 733 0350; [email protected]

Fail

Töö nr.Tellija

Projekt

Kuupäev JoonisMõõtProjekteerija

Aadress

Vastutav spetsialist

Projektijuht

Kõrgused EH2000 süsteemis Koordinaadid L-EST97 süsteemis

MÄRKUSED:

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ AS-4-051:500

Topo-geodeetilise asendiplaani koostas: OÜ Metricus 10.2024 a. Töö nr 24G9495

Sirle Punka

Lauri Aim

Sirle Punka

Ülenurme alevik, Vahtra tänava vee- ja kanalisatsioonitorustik

AS Tartu Veevärk 100/2024

Katete taastamise asendiplaan

Vahtra tänav, Ülenurme alevik, Kambja vald

TINGMÄRGID VK Projekteeritud isevoolne ühiskanalsiatsioonitoru Projekteeritud isevoolne ühiskanalisatsioonitoru, kinniselt rajatav

Projekteeritud ühisveetorustik

Projekteeritud ühisveetorustik, kinniselt rajatav

Projekteeritud torustiku soojustus

Projekteeritud olemasolev siiber

Projekteeritud siiber

Projekteeritud reoveepumpla

Proj. isevoolse kanalisatsiooni kaev

Proj. isevoolse kanalisatsiooni pimeühenduse sõlm

Proj. survekanalisatsiooni sõlm

Proj. veetorustiku sõlm

Proj. veetorustiku kapega siiber

Proj. veetorustiku maakraan/liitumispunkt

Proj. hüdrant maa-alune

Proj. veetorustiku läbipesukaev

Proj. koormusühtlustusplaat

K1 K1

K2 K2

V1 V1

V2 V2

Proj. reoveepumpla Dxxxx NIMI Q=X l/s H=XX m sanitaarkaitsealaga R=xx m x=xxx y=yyyy

TINGMÄRGID AA Kinnistupiir

Olemasolev drenaaž

Olemasolev sademeveekanalisatsioon

Olemasolev reoveekanalisatsioon

Olemasolev survekanalisatsioon

Olemasolev veetorustik

Olemasolev gaasitorustik

Olemasolev madalpingekaabel

Olemasolev keskpingekaabel

Olemasolev kõrgepinge õhuliin

Olemasolev sidekaabel

Olemasolev sidekanalisatsioon

Olemasoleva puu kaitsetsoon

Geodeetilise punkti kaitsevöönd

Likvideeritav objekt/puu/põõsas

Puurimise kaevik

Likvideeritav torustik/kaabel

Ranna või kalda piiranguvööndiga seotud kitsendused (Nimi, tunnus, kitsenduse tunnus, vööndi liik)

Maaparandussüsteemiga seotud kitsendused (Nimetus, tunnus, vööndi liik)

Geodeetilised märgi kaitsevöönd (Nimi, ulatus)

Lennuvälja kaitsevöönd (Nähtus, tunnus, vööndi liik)

Raudtee piiranguvöönd (Nimetus, tunnus, vööndi liik ulatusega)

Teekaitsevöönd (Nimetus, vid, vööndi liik)

Sideehitise kaitsevöönd (Nimetus, tunnus, vööndi liik)

Elektripaigaldise kaitsevöönd (Nähtus, tunnus, vööndi liik)

D

SK

G

R=3m

X X X X

Nimi vid Kitsendust põhjustava objekti vid Ranna või kalda veekaitsevöönd

Nimetus vid Maaparandushoiu-ala

Geodeetiline märk NIMI, ulatus 3 m

R3

Nimi vid Lennuvälja kaitsevöönd

Nimetus vid Raudtee kaitsevöönd, 30 m

Nimetus vid (tee nr) Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd

Nimetus vid Sideehitise kaitsevöönd

Nähtus vid Elektripaigaldise kaitsevöönd

TINGMÄRGID TL-Kattetaastus Kahekihilise asfaltkatte taastamine

Ühekihilise asfaltkatte taastamine

Kõnni-/kergliiklustee asfaltkatte taastamine

Betoonist plaat- ja kivikate taastamine

Haljasalade murukatte taastamine

Kruuskatte taastamine

Killustikkatendi taastamine

Projekteeritud kruuskate

Piirdeaia taastamine

Eesti Raudtee infrastruktuuri elektrifitseerimine

104

IS O

fu ll

bl ee

d A1

(5 94

.0 0

x 84

1. 00

M M

)

ISO full bleed A1 (594.00 x 841.00 MM)

ISO full bleed A1 (594.00 x 841.00 MM)

IS O

fu ll

bl ee

d A1

(5 94

.0 0

x 84

1. 00

M M

)

vt. joonis AS-4-06

vt. joonis AS-4-07

98

99

100

101

102

103

X X X X X X X X X X X

X X X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

K1 K1

K1 K1K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

3

1

K1K1 K1

K1 K1

K1 K1

31

K1K1K1

3 2

K1 21

K1K1K1K1K1

31

K1K1K1K1 2

1K1 31K1K1 21

31K1K1 21

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1

V1V1V1 V1

V1V1V1V1V1V1 V1V1

V1V1

2

2

2

1

2

2

K1 1

2

V1V1V1

K1

3 1

2 V1

2 1

2 1

V1

K1

3 1

2

K1

3 V1

V1

K1

3 1

2

V2 V2

De110 L=20,2

De110 L=

1,9 V2

V2 V2

V2 V2

De110 L=43,2

V2 De110 L=13,0

V2 De110 L=12,9

V2

V2

V2

De110 L=27,4

V2 De110 L=13,2

V2

V2 De110 L=22,0

V2 V2

V2 V2

V2

De110 L=40,5 V2 De32 L=14,0

V2 V2

V2 V2

V2 V2

V2

De110 L=56,2

V2

De32 L=15,3

V1 V1

V1

V1 V1

V1

V1

V2

De110 L=13,4

Lennuväli EETU Lennuvälja kaitsevöönd

Laiarööpmeline raudtee

4073117

Tartu-Petseri

Raudtee kaitsevöönd, 30 m

1

1 2

1 2

1 2

1 2

1 2

G

G

SK SK

SK SK

SK

D D

DD

DD

DD

DD

DD

DD

V1

V2

De110 L=14,2

V2 V2

V2 V2

De110 L=36,4

V2 V2

V2 V2

De110 L=32,6

E TTEVAATU

ST! Telia Eesti AS sidetrass

!

Ettevaatust!

ELA SA sidetrass!

Ettevaatust! ELA SA sidetrass!Ettevaatust!

ELA SA sidetrass!

E TTEVAATUST!Telia Eesti ASsidetrass !

Ettevaatust! ELA SA sidetrass!

ETTEVAATUST KAABEL

E TTEVAATU

ST! Telia Eesti AS sidetrass

!

E TTEVAATUST! Telia Eesti AS sidetrass !

Ettevaatust! ELA SA sidetrass! ETTEVAATUST

KAABEL

V1 V1

V1

E TTEVAATUST

sidetrass !

E TTEVAATUST!

Telia Eesti AS

sidetrass !

E TTEVAATUST

sidetrass !

ETTEVAATU ST

KAABEL

ETTEVAATUST

KAABEL

E TTEVAATUST!

Telia Eesti AS

sidetrass !

E TTEVAATUST!

Telia Eesti AS

sidetrass !

ETTEVAATUST

GAASITORUSTIK!

ETTEVAATUST

GAASITORUSTIK!

ETTEVAATUST

KAABEL

E TTEVAATUST!

Telia Eesti AS

sidetrass !

E TTEVAATUST!

Telia Eesti AS

sidetrass !

E TTEVAATUST! Telia Eesti AS sidetrass !

ETTEVAATUST

KAABEL

E TTEVAATUST!

Telia Eesti AS

sidetrass !

ETTEVAATUST

KAABEL

E TTEVAATUST!

Telia Eesti AS

sidetrass !

ETTEVAATUST

KAABEL

E TTEVAATUST!

Telia Eesti AS

sidetrass !

Ristlõige 1. Ristumine raudteega Tartu-Petseri km-l 7,38 Kat.tunnus 94901:007:1760 Torustik rajatakse kinnisel meetodil. Veetorustik kaitsehülsis PE RC D160 PN16 (L=32 m)

Hülss PE RC PP-kattega De160 PN16 L=32 m

AS-4-07

AS-4-08

vt. joonis AS-4-05

Jooniste paiknemise skeem:

AS-4-05

IS O

fu ll

bl ee

d A1

(5 94

.0 0

x 84

1. 00

M M

)

AS-4-06

IS O

fu ll

bl ee

d A1

(5 94

.0 0

x 84

1. 00

M M

)

StaadiumJoonis

Tööprojekt

1002024_TP 24.01.2025

KESKKOND & PARTNERID OÜ Reg. nr. 11006388 Vasara 50, Tartu 50113 Tel. 733 0350; [email protected]

Fail

Töö nr.Tellija

Projekt

Kuupäev JoonisMõõtProjekteerija

Aadress

Vastutav spetsialist

Projektijuht

Kõrgused EH2000 süsteemis Koordinaadid L-EST97 süsteemis

MÄRKUSED:

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ AS-4-061:500

Topo-geodeetilise asendiplaani koostas: OÜ Metricus 10.2024 a. Töö nr 24G9495

Sirle Punka

Lauri Aim

Sirle Punka

Ülenurme alevik, Vahtra tänava vee- ja kanalisatsioonitorustik

AS Tartu Veevärk 100/2024

Katete taastamise asendiplaan

Vahtra tänav, Ülenurme alevik, Kambja vald

TINGMÄRGID VK Projekteeritud isevoolne ühiskanalsiatsioonitoru Projekteeritud isevoolne ühiskanalisatsioonitoru, kinniselt rajatav

Projekteeritud ühisveetorustik

Projekteeritud ühisveetorustik, kinniselt rajatav

Projekteeritud torustiku soojustus

Projekteeritud olemasolev siiber

Projekteeritud siiber

Projekteeritud reoveepumpla

Proj. isevoolse kanalisatsiooni kaev

Proj. isevoolse kanalisatsiooni pimeühenduse sõlm

Proj. survekanalisatsiooni sõlm

Proj. veetorustiku sõlm

Proj. veetorustiku kapega siiber

Proj. veetorustiku maakraan/liitumispunkt

Proj. hüdrant maa-alune

Proj. veetorustiku läbipesukaev

Proj. koormusühtlustusplaat

K1 K1

K2 K2

V1 V1

V2 V2

Proj. reoveepumpla Dxxxx NIMI Q=X l/s H=XX m sanitaarkaitsealaga R=xx m x=xxx y=yyyy

TINGMÄRGID AA Kinnistupiir

Olemasolev drenaaž

Olemasolev sademeveekanalisatsioon

Olemasolev reoveekanalisatsioon

Olemasolev survekanalisatsioon

Olemasolev veetorustik

Olemasolev gaasitorustik

Olemasolev madalpingekaabel

Olemasolev keskpingekaabel

Olemasolev kõrgepinge õhuliin

Olemasolev sidekaabel

Olemasolev sidekanalisatsioon

Olemasoleva puu kaitsetsoon

Geodeetilise punkti kaitsevöönd

Likvideeritav objekt/puu/põõsas

Puurimise kaevik

Likvideeritav torustik/kaabel

Ranna või kalda piiranguvööndiga seotud kitsendused (Nimi, tunnus, kitsenduse tunnus, vööndi liik)

Maaparandussüsteemiga seotud kitsendused (Nimetus, tunnus, vööndi liik)

Geodeetilised märgi kaitsevöönd (Nimi, ulatus)

Lennuvälja kaitsevöönd (Nähtus, tunnus, vööndi liik)

Raudtee piiranguvöönd (Nimetus, tunnus, vööndi liik ulatusega)

Teekaitsevöönd (Nimetus, vid, vööndi liik)

Sideehitise kaitsevöönd (Nimetus, tunnus, vööndi liik)

Elektripaigaldise kaitsevöönd (Nähtus, tunnus, vööndi liik)

D

SK

G

R=3m

X X X X

Nimi vid Kitsendust põhjustava objekti vid Ranna või kalda veekaitsevöönd

Nimetus vid Maaparandushoiu-ala

Geodeetiline märk NIMI, ulatus 3 m

R3

Nimi vid Lennuvälja kaitsevöönd

Nimetus vid Raudtee kaitsevöönd, 30 m

Nimetus vid (tee nr) Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd

Nimetus vid Sideehitise kaitsevöönd

Nähtus vid Elektripaigaldise kaitsevöönd

Eesti Raudtee infrastruktuuri elektrifitseerimine

104

IS O

fu ll

bl ee

d A1

(5 94

.0 0

x 84

1. 00

M M

)

ISO full bleed A1 (594.00 x 841.00 MM)

ISO full bleed A1 (594.00 x 841.00 MM)

vt. joonis AS-4-05

TINGMÄRGID TL-Kattetaastus Kahekihilise asfaltkatte taastamine

Ühekihilise asfaltkatte taastamine

Kõnni-/kergliiklustee asfaltkatte taastamine

Betoonist plaat- ja kivikate taastamine

Haljasalade murukatte taastamine

Kruuskatte taastamine

Killustikkatendi taastamine

Projekteeritud kruuskate

Piirdeaia taastamine

Märkused:1.

Ehituskaeviku ja katete tüüpristlõiked vt joonis VK-6-12

106

107

108

109

PRS

X X

X X

X X

X X

X X

X

De160L=0,7

De 16

0 L=

0, 4

5 1 De160L=0,4 2

K1

K1

4

K1

1 2

12

K1

K1

K1

K1

1

2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2

→ De200 L=57,2 i=0,020

1 2

12

K1 K1 K1 K1 K1 K1

12

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V2 V2

V2 V2

V2 V2

V2

De110 L=56,6

V1 V1 V1 V1 V1 V1

KULDI I 2104440020060

Eesvool alla 10 km2 valgalaga

Geodeetiline märk YL04, ulatus 3 m

SK SK

SK

G

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

De160 L=1,4

3

1 3

2

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

1

2

E TT

EV AA

TU ST

si de

tr as

s !

E TT

EV AA

TU ST

si de

tr as

s !

ETTEVAATUST

KAABEL

E TTEVAATUST!

Telia Eesti AS

sidetrass !

ET TE

VA AT

US T

KA AB

EL

E TTEVAATUST! Telia Eesti AS sidetrass !

E TTEVAATUST!

Telia Eesti AS

sidetrass !

ETTEVAATUST GAASITORUSTIK!

E TTEVAATU

ST!

Telia Eesti AS

sidetrass !Torustik Reola suunas kasutusest välja jätta!

Survekanalisatsiooni ots kaevus K9 (tj) sulgeda reoveepumpla REO-RVP-001 juures.

Ristlõige 2. Ristumine raudteega Tartu-Petseri km-l 7,78 Kat.tunnus 94901:007:1760 Torustik rajatakse kinnisel meetodil. Veetorustik kaitsehülsis PE RC D160 PN16 (L=57 m) Kanalisatsioonitorustik kaitsehülsis PE RC D250 PN16 (L=57 m)

Hülss PE RC PP-kattega De250 PN16 L=57 m

Hülss PE RC PP-kattega De160 PN16 L=57 m

ET TE

VA AT

U ST

KA AB

EL

Torustik sulgeda PE De160 elekterkeevis otsakorgiga!

La ia

rö öp

m el

in e

ra ud

te e

40 73

11 7

Ta rt

u- Pe

ts er

i

Ra ud

te e

ka it

se vö

ön d,

3 0

m

IS O

fu ll

bl ee

d A2

(4 20

.0 0

x 59

4. 00

M M

)

StaadiumJoonis

Tööprojekt

1002024_TP 24.01.2025

KESKKOND & PARTNERID OÜ Reg. nr. 11006388 Vasara 50, Tartu 50113 Tel. 733 0350; [email protected]

Fail

Töö nr.Tellija

Projekt

Kuupäev JoonisMõõtProjekteerija

Aadress

Vastutav spetsialist

Projektijuht

Kõrgused EH2000 süsteemis Koordinaadid L-EST97 süsteemis

MÄRKUSED:

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ AS-4-071:500

Topo-geodeetilise asendiplaani koostas: OÜ Metricus 10.2024 a. Töö nr 24G9495

Sirle Punka

Lauri Aim

Sirle Punka

Ülenurme alevik, Vahtra tänava vee- ja kanalisatsioonitorustik

AS Tartu Veevärk 100/2024

Katete taastamise asendiplaan

Vahtra tänav, Ülenurme alevik, Kambja vald

TINGMÄRGID VK Projekteeritud isevoolne ühiskanalsiatsioonitoru Projekteeritud isevoolne ühiskanalisatsioonitoru, kinniselt rajatav

Projekteeritud ühisveetorustik

Projekteeritud ühisveetorustik, kinniselt rajatav

Projekteeritud torustiku soojustus

Projekteeritud olemasolev siiber

Projekteeritud siiber

Projekteeritud reoveepumpla

Proj. isevoolse kanalisatsiooni kaev

Proj. isevoolse kanalisatsiooni pimeühenduse sõlm

Proj. survekanalisatsiooni sõlm

Proj. veetorustiku sõlm

Proj. veetorustiku kapega siiber

Proj. veetorustiku maakraan/liitumispunkt

Proj. hüdrant maa-alune

Proj. veetorustiku läbipesukaev

Proj. koormusühtlustusplaat

K1 K1

K2 K2

V1 V1

V2 V2

Proj. reoveepumpla Dxxxx NIMI Q=X l/s H=XX m sanitaarkaitsealaga R=xx m x=xxx y=yyyy

TINGMÄRGID AA Kinnistupiir

Olemasolev drenaaž

Olemasolev sademeveekanalisatsioon

Olemasolev reoveekanalisatsioon

Olemasolev survekanalisatsioon

Olemasolev veetorustik

Olemasolev gaasitorustik

Olemasolev madalpingekaabel

Olemasolev keskpingekaabel

Olemasolev kõrgepinge õhuliin

Olemasolev sidekaabel

Olemasolev sidekanalisatsioon

Olemasoleva puu kaitsetsoon

Geodeetilise punkti kaitsevöönd

Likvideeritav objekt/puu/põõsas

Puurimise kaevik

Likvideeritav torustik/kaabel

Ranna või kalda piiranguvööndiga seotud kitsendused (Nimi, tunnus, kitsenduse tunnus, vööndi liik)

Maaparandussüsteemiga seotud kitsendused (Nimetus, tunnus, vööndi liik)

Geodeetilised märgi kaitsevöönd (Nimi, ulatus)

Lennuvälja kaitsevöönd (Nähtus, tunnus, vööndi liik)

Raudtee piiranguvöönd (Nimetus, tunnus, vööndi liik ulatusega)

Teekaitsevöönd (Nimetus, vid, vööndi liik)

Sideehitise kaitsevöönd (Nimetus, tunnus, vööndi liik)

Elektripaigaldise kaitsevöönd (Nähtus, tunnus, vööndi liik)

D

SK

G

R=3m

X X X X

Nimi vid Kitsendust põhjustava objekti vid Ranna või kalda veekaitsevöönd

Nimetus vid Maaparandushoiu-ala

Geodeetiline märk NIMI, ulatus 3 m

R3

Nimi vid Lennuvälja kaitsevöönd

Nimetus vid Raudtee kaitsevöönd, 30 m

Nimetus vid (tee nr) Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd

Nimetus vid Sideehitise kaitsevöönd

Nähtus vid Elektripaigaldise kaitsevöönd

Eesti Raudtee infrastruktuuri elektrifitseerimine

104

IS O

fu ll

bl ee

d A2

(4 20

.0 0

x 59

4. 00

M M

)

ISO full bleed A2 (420.00 x 594.00 MM)

ISO full bleed A2 (420.00 x 594.00 MM)

AS-4-06

AS-4-07

AS-4-08

vt. joonis AS-4-05

Jooniste paiknemise skeem:

AS-4-05

vt. joonis AS-4-05

IS O

fu ll

bl ee

d A2

(4 20

.0 0

x 59

4. 00

M M

)

TINGMÄRGID TL-Kattetaastus Kahekihilise asfaltkatte taastamine

Ühekihilise asfaltkatte taastamine

Kõnni-/kergliiklustee asfaltkatte taastamine

Betoonist plaat- ja kivikate taastamine

Haljasalade murukatte taastamine

Kruuskatte taastamine

Killustikkatendi taastamine

Projekteeritud kruuskate

Piirdeaia taastamine

Märkused:1.

Ehituskaeviku ja katete tüüpristlõiked vt joonis VK-6-12

PORIJÕ GI

104 440

020 000

Eesvo ol üle 25

km 2 v

alg ala

ga

Surveehitise pumbamaja RPU178 Männimetsa AS TARTU VEEVÄRK Kehtiv Ulatus 10 m Ühiskanalisatsiooni reoveepumpla vooluhulk alla 10m3/d

R10

Olemasoleva puitaia rekonstrueerimine. Aia taastamise tingimused kokku leppida eelnevalt kinnistu omanikuga! Aia pikkus 6 m.

Kasvuhoone kinnistu piiril!

Proj. reoveepumpla D1600 RPU178 Männimetsa Q=12 l/s H=17 m sanitaarkaitsealaga R=10 m x=6465991.25 y=659906.97

3

12 12

IS O

fu ll

bl ee

d A3

(2 97

.0 0

x 42

0. 00

M M

)

Märkused: 1. Ehituskaeviku ja katete tüüpristlõiked vt joonis VK-6-12

StaadiumJoonis

Tööprojekt

1002024_TP 24.01.2025

KESKKOND & PARTNERID OÜ Reg. nr. 11006388 Vasara 50, Tartu 50113 Tel. 733 0350; [email protected]

Fail

Töö nr.Tellija

Projekt

Kuupäev JoonisMõõtProjekteerija

Aadress

Vastutav spetsialist

Projektijuht

Kõrgused EH2000 süsteemis Koordinaadid L-EST97 süsteemis

MÄRKUSED:

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ AS-4-081:500

Topo-geodeetilise asendiplaani koostas: OÜ Metricus 10.2024 a. Töö nr 24G9495

Sirle Punka

Lauri Aim

Sirle Punka

Ülenurme alevik, Vahtra tänava vee- ja kanalisatsioonitorustik

AS Tartu Veevärk 100/2024

Katete taastamise asendiplaan

Vahtra tänav, Ülenurme alevik, Kambja vald

TINGMÄRGID VK Projekteeritud isevoolne ühiskanalsiatsioonitoru Projekteeritud isevoolne ühiskanalisatsioonitoru, kinniselt rajatav

Projekteeritud ühisveetorustik

Projekteeritud ühisveetorustik, kinniselt rajatav

Projekteeritud torustiku soojustus

Projekteeritud olemasolev siiber

Projekteeritud siiber

Projekteeritud reoveepumpla

Proj. isevoolse kanalisatsiooni kaev

Proj. isevoolse kanalisatsiooni pimeühenduse sõlm

Proj. survekanalisatsiooni sõlm

Proj. veetorustiku sõlm

Proj. veetorustiku kapega siiber

Proj. veetorustiku maakraan/liitumispunkt

Proj. hüdrant maa-alune

Proj. veetorustiku läbipesukaev

K1 K1

K2 K2

V1 V1

V2 V2

Proj. reoveepumpla Dxxxx NIMI Q=X l/s H=XX m sanitaarkaitsealaga R=xx m x=xxx y=yyyy

TINGMÄRGID AA Kinnistupiir

Olemasolev drenaaž

Olemasolev sademeveekanalisatsioon

Olemasolev reoveekanalisatsioon

Olemasolev survekanalisatsioon

Olemasolev veetorustik

Olemasolev gaasitorustik

Olemasolev madalpingekaabel

Olemasolev keskpingekaabel

Olemasolev kõrgepinge õhuliin

Olemasolev sidekaabel

Olemasolev sidekanalisatsioon

Olemasoleva puu kaitsetsoon

Geodeetilise punkti kaitsevöönd

Likvideeritav objekt/puu/põõsas

Puurimise kaevik

Likvideeritav torustik/kaabel

Ranna või kalda piiranguvööndiga seotud kitsendused (Nimi, tunnus, kitsenduse tunnus, vööndi liik)

Maaparandussüsteemiga seotud kitsendused (Nimetus, tunnus, vööndi liik)

Geodeetilised märgi kaitsevöönd (Nimi, ulatus)

Lennuvälja kaitsevöönd (Nähtus, tunnus, vööndi liik)

Raudtee piiranguvöönd (Nimetus, tunnus, vööndi liik ulatusega)

Teekaitsevöönd (Nimetus, vid, vööndi liik)

Sideehitise kaitsevöönd (Nimetus, tunnus, vööndi liik)

Elektripaigaldise kaitsevöönd (Nähtus, tunnus, vööndi liik)

D

SK

G

R=3m

X X X X

Nimi vid Kitsendust põhjustava objekti vid Ranna või kalda veekaitsevöönd

Nimetus vid Maaparandushoiu-ala

Geodeetiline märk NIMI, ulatus 3 m

R3

Nimi vid Lennuvälja kaitsevöönd

Nimetus vid Raudtee kaitsevöönd, 30 m

Nimetus vid (tee nr) Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd

Nimetus vid Sideehitise kaitsevöönd

Nähtus vid Elektripaigaldise kaitsevöönd

IS O

fu ll

bl ee

d A3

(2 97

.0 0

x 42

0. 00

M M

)

ISO full bleed A3 (297.00 x 420.00 MM)

ISO full bleed A3 (297.00 x 420.00 MM)

AS-4-06

AS-4-07

AS-4-08

Jooniste paiknemise skeem:

AS-4-05

IS O

fu ll

bl ee

d A3

(2 97

.0 0

x 42

0. 00

M M

)

TINGMÄRGID TL-Kattetaastus Kahekihilise asfaltkatte taastamine

Ühekihilise asfaltkatte taastamine

Kõnni-/kergliiklustee asfaltkatte taastamine

Betoonist plaat- ja kivikate taastamine

Haljasalade murukatte taastamine

Kruuskatte taastamine

Killustikkatendi taastamine

Projekteeritud kruuskate

Piirdeaia taastamine

Soojustatud toru ristlõige

proj. toru

Toru soojustuskoorik EPS100. Soojustuskihi paksus 50mm

liiv

toru algtäide

De

0,1-0,2m

. l1

.

H

Soojustatud toru ristlõige

soojustusplaat XPS 50 mm; liiklusalal survetugevus 400 kN/m² väljaspool liiklusala survetugevus 200 kN/m²

min 0.4min 0.3min 0.4

De

Kaeviku ristlõige (2 toru).

De

Märkelint "Vesi"

0. 3

0.2

Märkelint "Kanal"

0. 3

0.3

0.3 0.3

0.3

0.3a°

a°

0.3

Toru alus - liiv 20cm*; Kt=0,95 Proj. toru

Kaeviku tagasitäide k≥0,5m/ööp, Kt≥0,98 (sügavamal kui 1,00 m katte pinnast Kt≥0,95); hmin=25 cm

Liivast algtäide

Asfaltbetoon AC 16 surf 70/100 (tardkivim), h = 7 cm Killustikalus fr 32/63 (E³ 170 MPa) kiilumisega; h = 25 cm

min 1.2

>1,8

Ühekihilise sõidutee asfaltbetoon katendi taastamine

min 0.4min 0.3min 0.4

De

Toestatud kaeviku ristlõige (2 toru).

De

Märkelint "Vesi"

0. 3

0.2

Märkelint "Kanal"

0. 3

0.3

0.3 0.3

0.3

0.3a°

a°

0.3

Toru alus - liiv 20cm*; Kt=0,95 Proj. toru

Kaeviku tagasitäide k≥0,5m/ööp, Kt≥0,98 (sügavamal kui 1,00 m katte pinnast Kt≥0,95); hmin=25 cm

Dreenkihtkiht keskliivast või kruusliivast Kt=0,98, hmin=20 cm

Liivast algtäide

Asfaltbetoon AC 16 surf 70/100 (tardkivim), h = 7 cm Killustikalus fr 32/63 (E³ 170 MPa) kiilumisega; h = 25 cm

min 1.0

Ühekihilise sõidutee asfaltbetoon katendi taastamine

min 0.4min 0.3min 0.4

De

Kaeviku ristlõige (2 toru).

De

Märkelint "Vesi"

0. 3

0.2

Märkelint "Kanal"

0. 3

0.3

0.3 0.3

0.3 0.3a°

a°

0.3

min 1.2

>1,8

min 0.4min 0.3min 0.4

De

Toestatud kaeviku ristlõige (2 toru).

De

Märkelint "Vesi"

0. 3

0.2

Märkelint "Kanal"

0. 3

0.3

0.3 0.3

0.3

0.3a°

a°

0.3

Toru alus - liiv 20cm*; Kt=0,95 Proj. toru

Kaeviku tagasitäide k≥0,5m/ööp, Kt≥0,98 (sügavamal kui 1,00 m katte pinnast Kt≥0,95); hmin=25 cm

Dreenkihtkiht keskliivast või kruusliivast Kt=0,98, hmin=20 cm

Liivast algtäide

min 1.0

>1,8

Purustatud kruus segu nr 6 (kivimaterjali segu 0/31,5); h = 10 cm Kruus segu nr 4 (0/63); h = 20 cm

Kruuskatte taastamine

Kruuskatte taastamine

Toru alus - liiv 20cm*; Kt=0,95

Kaeviku tagasitäide k≥0,5m/ööp, Kt≥0,98 (sügavamal kui 1,00 m katte pinnast Kt≥0,95); hmin=25 cm

Purustatud kruus segu nr 6 (kivimaterjali segu 0/31,5); h = 10 cm Kruus segu nr 4 (0/63); h = 20 cm

Proj. toru Liivast algtäide

min 0.4min 0.3min 0.4

De

Kaeviku ristlõige (2 toru).

De

Märkelint "Vesi"

0. 3

0.2

Märkelint "Kanal"

0. 3

0.3 0.3

a°

min 1.2

>1,8

min 0.4min 0.3min 0.4

De

Toestatud kaeviku ristlõige (2 toru).

De

Märkelint "Vesi"

0. 3

0.2

Märkelint "Kanal"

0. 3

0.3 0.3

a°

Toru alus - liiv 20cm*; Kt=0,95

min 1.0

>1,8

Haljasala katte taastamine

Muru külv II klass (külvinorm 20...30 g/m2)

Proj. toru Liivast algtäide

Kasvupinnas, h = 15 cm maksimaalne osakeste suurus 20 mm

Haljasala katte taastamine

Dreenkihtkiht keskliivast või kruusliivast Kt=0,98, hmin=20 cm Dreenkihtkiht keskliivast või kruusliivast Kt=0,98, hmin=20 cm

Kaeviku tagasitäide k≥0,5m/ööp, Kt≥0,98 (sügavamal kui 1,00 m katte pinnast Kt≥0,95); hmin=25 cm

Toru alus - liiv 20cm*; Kt=0,95

Muru külv II klass (külvinorm 20...30 g/m2)

Proj. toru Liivast algtäide

Kasvupinnas, h = 15 cm maksimaalne osakeste suurus 20 mm

Kaeviku tagasitäide k≥0,5m/ööp, Kt≥0,98 (sügavamal kui 1,00 m katte pinnast Kt≥0,95); hmin=25 cm

Ridakillustikalus fr 4/63, h = 20 cm

Sillutuskivi (betoonkivi), h = 6 cm Liiv-tsement segu 3:1, h = 3 cm

Täiteliiv/kruus k≥0,5m/ööp, Kt≥0,98 (sügavamal kui 1,00 m katte pinnast Kt≥0,95); hmin=25 cm

Dreenkihtkiht keskliivast või kruusliivast Kt=0,98, hmin=20 cm

min 0.4min 0.3min 0.4

De

Kaeviku ristlõige (2 toru).

De

Märkelint "Vesi"

0. 3

0.2

Märkelint "Kanal"

0. 3

a°

min 1.2

>1,8

min 0.4min 0.3min 0.4

De

Toestatud kaeviku ristlõige (2 toru).

De

Märkelint "Vesi"

0. 3

0.2

Märkelint "Kanal"

0. 3

a°

a°

Toru alus - liiv 20cm*; Kt=0,95 Proj. toru Liivast algtäide

min 1.0

>1,8

Sillutuskivi/betoonkivi taastamine

Sillutuskivi/betoonkivi taastamine

0.3

0.3 0.3

0.3

0.3

0.3

a°

0.3

0.3

Ridakillustikalus fr 4/63, h = 20 cm

Sillutuskivi (betoonkivi), h = 6 cm Liiv-tsement segu 3:1, h = 3 cm

Täiteliiv/kruus k≥0,5m/ööp, Kt≥0,98 (sügavamal kui 1,00 m katte pinnast Kt≥0,95); hmin=25 cm

Dreenkihtkiht keskliivast või kruusliivast Kt=0,98, hmin=20 cm

Toru alus - liiv 20cm*; Kt=0,95 Proj. toru Liivast algtäide

Killustikalus fr 32/63, h = 15 cm

Asfaltbetoon AC 12 surf 70/100 (tardkivim), h = 5 cm

min 0.4min 0.3min 0.4

De

Kaeviku ristlõige (2 toru).

De

Märkelint "Vesi"

0. 3

0.2

Märkelint "Kanal"

0. 3

a°

a°

min 1.2

min 0.4min 0.3min 0.4

De

Toestatud kaeviku ristlõige (2 toru).

De

Märkelint "Vesi"

0. 3

0.2

Märkelint "Kanal"

0. 3

0.30.3

0.3

0.3 0.3a°

a°

0.3

Toru alus - liiv 20cm*; Kt=0,95 Proj. toru

Kaeviku tagasitäide k≥0,5m/ööp, Kt≥0,98 (sügavamal kui 1,00 m katte pinnast Kt≥0,95); hmin=25 cm

Dreenkihtkiht keskliivast või kruusliivast Kt=0,98, hmin=20 cm

Liivast algtäide

min 1.0

Kõnni- /kergliiklustee asfaltbetoon katendi taastamine

Kõnni- /kergliiklustee asfaltbetoon katendi taastamine

Killustikalus fr 32/63, h = 15 cm

Asfaltbetoon AC 12 surf 70/100 (tardkivim), h = 5 cm

Toru alus - liiv 20cm*; Kt=0,95

Kaeviku tagasitäide k≥0,5m/ööp, Kt≥0,98 (sügavamal kui 1,00 m katte pinnast Kt≥0,95); hmin=25 cm

Dreenkihtkiht keskliivast või kruusliivast Kt=0,98, hmin=20 cm

Liivast algtäide Proj. toru

0.3 0.3

0.3 0.3

0.3 0.3

Killustikalus fr 32/63 (E³ 170 MPa) kiilumisega h = 20 cm

Asfaltbetoon AC 12 surf 70/100 (tardkivim), h = 4 cm Asfaltbetoon AC 16 base 70/100, h = 5 cm

min 0.4min 0.3min 0.4

De

Kaeviku ristlõige (2 toru).

De

Märkelint "Vesi"

0. 3

0.2

Märkelint "Kanal"

0. 3

0.3

0.3 0.3

0.3

0.3

a°

a°

0.3

min 1.2

>1,8

Kahekihilise sõidutee asfaltbetoon katendi taastamine

min 0.4min 0.3min 0.4

De

Toestatud kaeviku ristlõige (2 toru).

De

Märkelint "Vesi"

0. 3

0.2

Märkelint "Kanal"

0. 3

0.3

0.3

0.3

a°

a°

0.3

Toru alus - liiv 20cm*; Kt=0,95 Proj. toru

Kaeviku tagasitäide k≥0,5m/ööp, Kt≥0,98 (sügavamal kui 1,00 m katte pinnast Kt≥0,95); hmin=25 cm

Dreenkihtkiht keskliivast või kruusliivast Kt=0,98, hmin=20 cm

Liivast algtäide

min 1.0

Kahekihilise sõidutee asfaltbetoon katendi taastamine

0.3 0.3

0.3

a°

0.3

Killustikalus fr 32/63 (E³ 170 MPa) kiilumisega h = 20 cm

Asfaltbetoon AC 12 surf 70/100 (tardkivim), h = 4 cm Asfaltbetoon AC 16 base 70/100, h = 5 cm

Toru alus - liiv 20cm*; Kt=0,95 Proj. toru

Kaeviku tagasitäide k≥0,5m/ööp, Kt≥0,98 (sügavamal kui 1,00 m katte pinnast Kt≥0,95); hmin=25 cm

Dreenkihtkiht keskliivast või kruusliivast Kt=0,98, hmin=20 cm

Liivast algtäide

0.3

0.3

Kruus 0/63, h = 20 cm Killustikkiht 16/32 (segu pos 6), h = 10 cm

min 0.4min 0.3min 0.4

De

Kaeviku ristlõige (2 toru).

De

Märkelint "Vesi"

0. 3

0.2

Märkelint "Kanal"

0. 3

0.3

0.3 0.3

0.3 0.3a°

a°

0.3

min 1.2

>1,8

min 0.4min 0.3min 0.4

De

Toestatud kaeviku ristlõige (2 toru).

De

Märkelint "Vesi"

0. 3

0.2

Märkelint "Kanal"

0. 3

0.3

0.3 0.3

0.3

0.3a°

a°

0.3

Toru alus - liiv 20cm*; Kt=0,95 Proj. toru

Kaeviku tagasitäide k≥0,5m/ööp, Kt≥0,98 (sügavamal kui 1,00 m katte pinnast Kt≥0,95); hmin=25 cm

Dreenkihtkiht keskliivast või kruusliivast Kt=0,98, hmin=20 cm

Liivast algtäide

min 1.0

>1,8

Killustikkatte taastamine

Killustikkatte taastamine

Toru alus - liiv 20cm*; Kt=0,95

Kaeviku tagasitäide k≥0,5m/ööp, Kt≥0,98 (sügavamal kui 1,00 m katte pinnast Kt≥0,95); hmin=25 cm

Proj. toru Liivast algtäide

Dreenkihtkiht keskliivast või kruusliivast Kt=0,98, hmin=20 cm Kruus 0/63, h = 20 cm Killustikkiht 16/32 (segu pos 6), h = 10 cm

0. 3

0. 3

Märkelint "Vesi"

Signaaltross

>1 ,8

min 0.4

min 1.2

0. 2

De min 0.4

0. 3

a°

min 1.0

0.2

a°

Märkelint "Vesi"

min 0.4

De

min 0.4

Signaaltross

Kaeviku ristlõige (1 survetoru).

Toestatud kaeviku ristlõige (1 survetoru).

Toru alus - liiv 20cm*; Kt=0,95

Muru külv II klass (külvinorm 20...30 g/m2)

Proj. toru Liivast algtäide

Kasvupinnas, h = 15 cm maksimaalne osakeste suurus 20 mm

Kaeviku tagasitäide k≥0,5m/ööp, Kt≥0,98 (sügavamal kui 1,00 m katte pinnast Kt≥0,95); hmin=25 cm

0.3 0.3

Haljasala katte taastamine

Toru alus - liiv 20cm*; Kt=0,95

Muru külv II klass (külvinorm 20...30 g/m2)

Liivast algtäide

Kasvupinnas, h = 15 cm maksimaalne osakeste suurus 20 mm

Kaeviku tagasitäide k≥0,5m/ööp, Kt≥0,98 (sügavamal kui 1,00 m katte pinnast Kt≥0,95); hmin=25 cm

Haljasala katte taastamine

>1 ,8

0.3 0.3

Proj. toru

0. 3

0. 3

Märkelint "Vesi"

Signaaltross

min 0.4

min 1.2

0. 2

De min 0.4

0. 3

min 1.0

0.2

Märkelint "Vesi"

min 0.4

De

min 0.4

Signaaltross

Kaeviku ristlõige (1 survetoru).

Toestatud kaeviku ristlõige (1 survetoru).

Kõnni- /kergliiklustee asfaltbetoon katendi taastamine

Kõnni- /kergliiklustee asfaltbetoon katendi taastamine

0.30.3

0.3

0.3 0.3a°

a°

0.3

Killustikalus fr 32/63, h = 15 cm

Asfaltbetoon AC 12 surf 70/100 (tardkivim), h = 5 cm

Toru alus - liiv 20cm*; Kt=0,95

Kaeviku tagasitäide k≥0,5m/ööp, Kt≥0,98 (sügavamal kui 1,00 m katte pinnast Kt≥0,95); hmin=25 cm

Dreenkihtkiht keskliivast või kruusliivast Kt=0,98, hmin=20 cm

Killustikalus fr 32/63, h = 15 cm

Asfaltbetoon AC 12 surf 70/100 (tardkivim), h = 5 cm

Toru alus - liiv 20cm*; Kt=0,95

Kaeviku tagasitäide k≥0,5m/ööp, Kt≥0,98 (sügavamal kui 1,00 m katte pinnast Kt≥0,95); hmin=25 cm

Dreenkihtkiht keskliivast või kruusliivast Kt=0,98, hmin=20 cm

Proj. toru Liivast algtäide

Proj. toru Liivast algtäide

0.30.3

0.3

0.3 0.3a°

a°

0.3

0. 3

0. 3

Märkelint "Vesi"

Signaaltross

min 0.4

min 1.2

0. 2

De min 0.4

0. 3

min 1.0

0.2

Märkelint "Vesi"

min 0.4

De

min 0.4

Signaaltross

Kaeviku ristlõige (1 survetoru).

Toestatud kaeviku ristlõige (1 survetoru).

Proj. toru

Ühekihilise sõidutee asfaltbetoon katendi taastamine

Ühekihilise sõidutee asfaltbetoon katendi taastamine

Toru alus - liiv 20cm*; Kt=0,95 Proj. toru

Kaeviku tagasitäide k≥0,5m/ööp, Kt≥0,98 (sügavamal kui 1,00 m katte pinnast Kt≥0,95); hmin=25 cm

Dreenkihtkiht keskliivast või kruusliivast Kt=0,98, hmin=20 cm

Liivast algtäide

Asfaltbetoon AC 16 surf 70/100 (tardkivim), h = 7 cm Killustikalus fr 32/63 (E³ 170 MPa) kiilumisega; h = 25 cm

Toru alus - liiv 20cm*; Kt=0,95

Kaeviku tagasitäide k≥0,5m/ööp, Kt≥0,98 (sügavamal kui 1,00 m katte pinnast Kt≥0,95); hmin=25 cm

Dreenkihtkiht keskliivast või kruusliivast Kt=0,98, hmin=20 cm

Liivast algtäide

Asfaltbetoon AC 16 surf 70/100 (tardkivim), h = 7 cm Killustikalus fr 32/63 (E³ 170 MPa) kiilumisega; h = 25 cm

0.3

0.3 0.3

0.3

0.3

a°

a°

0.3

0.3

0.3 0.3

0.3

0.3

a°

a°

0.3

0. 3

0. 3

Märkelint "Vesi"

Signaaltross

>1 ,8

min 0.4

min 1.2

0. 2

De min 0.4

0. 3

min 1.0

0.2

Märkelint "Vesi"

min 0.4

De

min 0.4

Signaaltross

Kaeviku ristlõige (1 survetoru).

Toestatud kaeviku ristlõige (1 survetoru).

>1,8

Proj. toru

Kruuskatte taastamine

Kruuskatte taastamine

Toru alus - liiv 20cm*; Kt=0,95 Proj. toru

Kaeviku tagasitäide k≥0,5m/ööp, Kt≥0,98 (sügavamal kui 1,00 m katte pinnast Kt≥0,95); hmin=25 cm

Dreenkihtkiht keskliivast või kruusliivast Kt=0,98, hmin=20 cm

Liivast algtäide

Purustatud kruus segu nr 6 (kivimaterjali segu 0/31,5); h = 10 cm Kruus segu nr 4 (0/63); h = 20 cm

Toru alus - liiv 20cm*; Kt=0,95

Kaeviku tagasitäide k≥0,5m/ööp, Kt≥0,98 (sügavamal kui 1,00 m katte pinnast Kt≥0,95); hmin=25 cm

Dreenkihtkiht keskliivast või kruusliivast Kt=0,98, hmin=20 cm

Liivast algtäide

Purustatud kruus segu nr 6 (kivimaterjali segu 0/31,5); h = 10 cm Kruus segu nr 4 (0/63); h = 20 cm

0.3

0.3 0.3

0.3 0.3

a°

0.3

a°

0.3

0.3 0.3

0.3

a°

0.3

a°

MÄRKUSED: 1. Ühikuta mõõdud meetrites. 2.Toestamata ehituskaeviku nõlva kalde (α) määrab Töövõtja konkreetsel töölõigul sõltuvalt tööde teostamise ajal valitsevatest ehitustingimustest. 3.Toestamise vajaduse määrab Töövõtja konkreetsel töölõigul sõltuvalt tööde teostamise ajal valitsevatest ehitustingimustest. 4. Katted taastada vastavalt Majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määrusele nr 101 "Tee ehitamise kvaliteedinõuded". 5. Ehitamise ajal tuleb juhinduda Maanteeameti kodulehel toodud ehitusjuhistest. 6. Asfalt- ja mustsegude jämetäitematerjalidele esitatavad nõuded peavad vastama: „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis", kinnitatud Maanteeameti peadirektori 30.12.2010.a käskkirjaga nr 383, tabel 1. 7. Minimaalsed nõuded jämetäitematerjalide omadustele aluste ehitamisel peavad vastama: „Killustikust katendikihtide ehitamise juhend, kinnitatud Maanteeameti peadirektori käskkirjaga 30.04.2012.a nr 0167, tabel 1.“ 8. Maapinna planeerimisel juhinduda põhimõttest, et maapinna lang oleks tänavalt ja kinnistute sissesõiduteedelt haljasalale projekteeritud nõvade poole. Asendiplaani joonisel on toodud nõvade kõrgusmärgid.

>1,8 >1,8 >1,8

>1,8

>1,8

>1 ,8

>1 ,8

>1 ,8

IS O

fu ll

bl ee

d A1

(5 94

.0 0

x 84

1. 00

M M

)

StaadiumJoonis

Tööprojekt

1002024_TP 23.01.2025

KESKKOND & PARTNERID OÜ Reg. nr. 11006388 Vasara 50, Tartu 50113 Tel. 733 0350; [email protected]

Fail

Töö nr.Tellija

Projekt

Kuupäev JoonisMõõtProjekteerija

Aadress

Vastutav spetsialist

Projektijuht

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ VK-6-121:50Sirle Punka

Lauri Aim

Sirle Punka

Ülenurme alevik, Vahtra tänava vee- ja kanalisatsioonitorustik

AS Tartu Veevärk 100/2024

Ehituskaeviku ja katete tüüpristlõiked

Vahtra tänav, Ülenurme alevik, Kambja vald

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Sirle Punka

Keskkond & Partnerid OÜ

[email protected]

27.01.2025

Meie 06.02.2025 nr 7.1-2/25/1478-2

Vahtra tänava vee – ja kanalisatsioonitorustiku

projekti kooskõlastamine riigitee nr 2 tee

kaitsevööndis

Esitasite Transpordiametile nõusoleku saamiseks Keskkond & Partnerid OÜ poolt koostatud

tööprojekti töö nr 100/2024 „Ülenurme alevik, Vahtra tänava vee- ja

kanalisatsioonitorustik“ (edaspidi projekt).

Projektis on lahendatud AS-i Tartu Veevärk tellimusel Tartu maakonnas Ülenurme alevikus

asuvale ja munitsipaalomandis olevale Vahtra tänavale (katastritunnus 28301:001:0224) vee- ja

reoveekanalisatsioonitorustike (edaspidi tehnovõrk) rajamine riigitee nr 2 Tallinna-Tartu-Võru-

Luhamaa tee kaitsevööndis km 185,56- 186,14.

Projektis on lähtutud projektilahendustest: Teedeprojekt OÜ töö nr T04921 „Tallinn-Tartu-Võru-

Luhamaa Tartu Läänepoolse ümbersõidu VI ehitusala ehitusprojekt“, Altren Projekt OÜ töö nr

23031 „Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Tartu Läänepoolse ümbersõidu VI ehitusala

ehitusprojekt“ Torustikud ja Hepta Group Energy OÜ töö nr 21173 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa

Tartu Läänepoolse ümbersõidu VI ehitusala ehitusprojekt“ Elekter, side ja tänavavalgustus.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 70 lg 3, anname nõusoleku riigitee

kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks vastavalt Keskkond & Partnerid

OÜ poolt koostatud tööprojektile töö nr 100/2024 „Ülenurme alevik, Vahtra tänava vee- ja

kanalisatsioonitorustik“. Juhime tähelepanu, et nõusoleku andmise objektiks on ainult projektis

sisalduvad vee- ja reoveekanalisatsioonitorustikud ja muudele projekti asendiplaanil toodud

ehitistele see ei laiene. Nõusolek tugineb asjaolule, et projekti realiseerimisest huvitatud isik ja

tehnovõrgu omanik on nõus arvestama Transpordiameti poolt esitatud alljärgnevate ettepanekute

ja nõuetega:

1. Riigitee nr 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee teelõik (SMART E263/E77 (Mäo- Luhamaa

ITS)) km 66,000 - 283,000 oli intelligentsete transpordisüsteemide objekt 2022. aastal. Tuleb

arvestada, et riigitee katendile ja kõikidele väljaehitatud rajatistele ning tehnovõrkudele kehtib

ehitaja poolne garantii 5 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast 2022. aastal ning riigitee

konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab olema välistatud.

2. Riigitee nr 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee teelõik km 183,272 - 187,740 oli

taastusremondi objekt 2022. aastal. Tuleb arvestada, et riigitee katendile ja kõikidele

väljaehitatud rajatistele ning tehnovõrkudele kehtib ehitaja poolne garantii 5 aastat alates tööde

vastuvõtmise kuupäevast 2022. aastal ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine

peab olema välistatud.

2 (2)

3. Ehitatav tehnovõrk peab vastama EhS tulenevatele normidele ning ei tohi ehituse ajal ega

kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) või

sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja kaitsevööndist.

4. EhS § 70 lg 2 p 1 kohaselt ei tohi ehitus- ega muu tegevus kaitsevööndis ohustada riigiteed ega

selle korrakohast kasutamist. Juhul kui tööde tegemine võib riigiteel liiklejaid ohustada

mistahes viisil, tuleb ohutuse tagamisel lähtuda liiklusseaduse § 7¹ lõike 4 alusel kehtestatud

majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele

liikluskorraldusele“. Riigiteel liikluskorralduse ajutiseks muutmiseks on vajalik

liikluskorralduse projekt, millele on saadud tee omaniku nõusolek.

5. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud, ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel

ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate

juurdepääsuteede kaudu.

6. Projekti realiseerimisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel

näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele

sõitmist.

7. Töövõtjal näha ette paigaldustöödega rikutud maa-ala korrastamine ning kahjustatud

teerajatiste taastamine.

8. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb

projektlahendus Transpordiametiga uuesti kooskõlastada.

Järelevalvet esitatud nõuete täitmise üle riigitee kaitsevööndi ulatuses teostab Transpordiamet EhS

kehtestatud korras.

Käesolev nõusolek kehtib 2 aastat.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Elliko Kõiv

tehnovõrkude koordinaator

planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus

Lisad: Projekt „1002024_TP_Ylenurme-Vahtra-VK.asice“.

Elliko Kõiv

57848581, [email protected]