Kuressaare linnas Ida-Niidu detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu Õie tn 2 katastriüksuse osas kooskõlastamiseks esitamine

EELNÕU

Kuressaare {adoptionDateTime} nr {regNumber}

Kuressaare linnas Ida-Niidu detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine Õie tn 2

katastriüksuse osas

Kuressaare Linnavalitsuse 3. märts 1997. a korraldusega nr 120 kehtestati Kuressaare linnas Ida-

Niidu detailplaneering / Marientali elamukvartali detailplaneerimise projekt (edaspidi

detailplaneering). Planeeringuala suurusega ca 25 ha asub Kuressaare linnas, planeeringuala on

nähtav otsuse lisas toodud asendiplaanil. Detailplaneeringu koostamise eesmärk oli uus

elamukvartal võimalikult loogiliselt siduda olemasoleva tänavate võrguga ja püüda jätkata

hoonestamist nii, et kasutades olemasolevaid elamuid tekiks tänavate, õuede süsteem, mis

mastaabilt oleks vastuvõetav linnale. Planeeringu kohaselt oli planeeringu koostamise ajal

elamukvartalis üks 210-kohaga lasteaed, kuid planeeriti reserveeritud maa-alale 140-kohalist

lastepäevakodu lisaks, sest olemasoleva lasteaia võimsus oli ennast ammendamas.

Lastepäevakodu vahetus naabruses oli planeeritud laste spordiväljak koos jalgrattasõiduradadega.

Detailplaneeringualasse kuulub ka Õie tn 2 katastriüksus (katastritunnus 34901:004:0157,

katastriüksuse sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa 100%, pindala 9919 m²). Maa- ja

Ruumiameti kitsenduste kaardirakenduse alusel ulatuvad planeeringualale lennuvälja kaitsevöönd,

sideehitise kaitsevööndid ja surveseadme kaitsevööndid. Kehtiva detailplaneeringu kohaselt on

Õie tn 2 katastriüksusele planeeritud lastepäevakodu ja laste spordiplats koos jalgrattasõidu rajaga.

Detailplaneeringu seletuskirjas krundi ehitusõigust määratud ei ole, kuid planeeringujoonisel on

kajastatud hoone eeldatav asukoht.

Õie tn 2 katastriüksus on kompaktse nelinurkse kujuga, millel asub terviklahendusega

lasteaiakompleks koos mänguväljakute ja haljastusega. Ehitisregistri andmete kohaselt asub

katastriüksusel hoonetena lasteaed (ehitisregistri kood 106007486, ehitatud 1989. aastal) ja ajutine

moodulhoone (ehitisregistri kood 121412168, paigaldatud 2024. aastal), rajatistena 4 paviljoni

(ehitisregistri koodid 20382774, 220382775, 220382776 ja 220382777) ja mänguväljak

(ehitisregistri kood 221469046).

Katastriüksuse kasutamise sihtotstarve on hetkel ühiskondlike ehitiste maa 100%. Kõlvikuliselt

koosseisult on Õie tn 2 katastriüksus tervikuna muu maa. Ligipääs katastriüksusele toimub

avalikult kasutatavate Õie tänava (tee nr 3491360), Raja tänava (tee nr 3490820) ja Õie tn 2a

(katastritunnus 34901:004:0192) katastriüksusel asuva parkimisala kaudu.

Ida-Niidu detailplaneeringut on Õie tn 2 katastriüksuse osas osaliselt ellu viidud, kuid mitte

planeeringujoonisel näidatud katastriüksuste struktuuri ja lasteaia asukoha osas. Õie tn 2 ja Õie tn

2a kruntimine ei ole teostatud vastavalt planeeringujoonisele ning lasteaiahoone asukoht on erinev

planeeringujoonisel näidatust.

Õie tn 2 katastriüksuse kõrval asuva Õie tn 2a katastriüksusel kehtib Õie tn 2a detailplaneering

(kehtestatud Kuressaare Linnavolikogu 26. aprill 2001.a. otsusega nr 48). Detailplaneeringu

eesmärgiks on laste spordirajatiste planeerimine.

2

Saaremaa vald Õie tn 2 katastriüksuse omaniku ja detailplaneeringu koostamise korraldajana leiab,

et Õie tn 2 katastriüksuse osas on detailplaneering vaja kehtetuks tunnistada, kuna

detailplaneeringut ei ole lahenduse kohaselt ellu viidud ja seda ka ei soovita selliselt ellu viia.

Ülejäänud planeeringuala osas jääks detailplaneering kehtima.

Detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise järgselt tuleks lähtuda Kuressaare linna ja

Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringust (kehtestatud Kaarma Vallavolikogu 25. jaanuar

2012. a määrusega nr 1, edaspidi ühisplaneering). Vastavalt ühisplaneeringu maakasutuse kaardile

asub Õie tn 2 katastriüksus asutuste ja üldkasutatavate hoonete alal. Asutuste ja üldkasutatavate

hoonete ala hõlmab: tervishoiu- ja hoolekandeasutuse maad; teadus-, haridus- ja lasteasutuste

maad; spordi-, kultuuri- ja kogunemisasutuste maad; usu- ja tavandiasutuste maad ning

riigikaitsemaad. Ühisplaneeringus ei eristata ühiskondlikku maad kuuluvuse järgi munitsipaal-,

riigi või eraomandisse. Üldjuhul kehtib arhitektuurikonkursi korraldamise kohustus.

Ühisplaneering toob veel välja, et üks üldistest linnakeskkonda puudutavatest strateegilistest

eesmärkidest aastani 2020 (ja kindlasti võtab vallavalitsus selle sihi ka edaspidi) on vajadusi

rahuldavad sportimispaigad, nende efektiivsem majandamine; elurajoonides ja puhkealadel laste

mänguväljakute ja spordiplatside olemasolu.

Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 140 lõike 7 kohaselt tuleb detailplaneeringu muutmiseks

koostada uus sama planeeringuala hõlmav detailplaneering. Kuressaare linn on PlanS § 125 lõike

1 kohaselt detailplaneeringu koostamise kohustusega ala. Õie tn 2 katastriüksusel asub lisaks

lasteaiahoonele ajutine moodulhoone (täiendab lasteaiahoonet), mida soovitakse muuta püsiva

iseloomuga hooneks ehk soovitakse ehitusloakohustuslikku hoone püstitamist, mis tegelikkuses

on juba püstitatud. Kuna moodulhoone oma olemuselt, kasutamise otstarbelt (koolieelne

lasteasutus), ruumilt ja mahult sobitub Õie tn 2 katastriüksusele ning on osa lasteaiakompleksist,

siis on võimalik lasteaia moodulhoonele anda ehitusõigus pärast detailplaneeringu osaliselt

kehtetuks tunnistamist.

Vastavalt PlanS § 125 lõike 5 punktile 1 võib kohaliku omavalitsuse üksus lubada

detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringut koostamata püstitada või

laiendada projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe

hoone ja seda teenindavad rajatised, kui ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna

väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi. Seega on võimalik

anda ehitusõigus läbi avatud menetlusega projekteerimistingimuste, mis on eelduseks, et muuta

moodulmaja püsiva iseloomuga hooneks. Tulenevalt eelnevast ei ole otstarbekas algatada pärast

detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamist uue detailplaneeringu koostamist.

Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 5 lõikele 2 viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja

efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi

isikutele. Tegemist on haldusmenetluse põhimõttega, millest lähtuvalt tuleb võimaluse korral

eelistada lihtsamat ja asjaosalistele vähem koormavat menetlusviisi. Olukorras, kus aeganõudvam

ja kulukam menetlusviis ei võimaldaks ettenähtavalt saavutada kvaliteetsemat tulemust ega tagaks

puudutatud isikute huvidele tõhusamat kaitset, ei ole selle kohaldamine põhjendatud. Saaremaa

Vallavolikogu hinnangul on võimalik soovitud tulemus saada ilma uut detailplaneeringut

koostamata, mis on lihtsam ja kiireim viis.

Detailplaneeringu koostamise ajal oli piirkonnas üks lasteaed, mis kattis valdava osa piirkonna

laseaiakohtade vajadusest, kuid korterelamute ehitamisega tõusis ka lasteaiakohtade vajadus.

Seega ehitati 1989. aastal Kuressaare Ida-Niidu Lasteaed. Piirkonnast lammutati 2008./2009.

aastal Saare EPT lasteaed Tallinna tn 64 (katastritunnus 34901:004:0238) katastriüksusel, kuid

lammutamise järgselt uut lasteaeda piirkonda asemele ei ole ehitatud. Arvestades seda, et tegu on

tiheasustatud korterelamute piirkonnaga, millele lasteaia kasutajate poolest annavad lisa Kudjape

aleviku ja Muratsi poolsaare elanikud, on lasteaiakohtade vajadus säilinud. Tulenevalt eelpool

nimetatud vajadusest paigaldati 2024. aastal Õie tn 2 katastriüksusele ajutine moodulhoone, mis

katab lasteaiakohtade vajaduse.

3

Hetkel kehtiv Ida-Niidu detailplaneering ei käsitle arhitektuursete ja ehituslike parameetrite osas

ehitusõigust, mille toob välja PlanS § 126 lõige 4 (krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed;

hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv või nende puudumine maa-alal;

hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind; hoonete või olulise

avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus; asjakohasel juhul hoonete või olulise avaliku

huviga rajatiste suurim lubatud sügavus). Detailplaneering koostati 1984. aastal ehk ca 40 aastat

tagasi, kehtestati 1997. aastal ehk ca 27 aastat tagasi. Ajaga on muutunud õigusaktid, ruumiline

vajadus jms. Detailplaneeringu puhul ei ole enam tegu ajakohase dokumendiga, mis käsitleks

ehitusõigust kaasaegsetele nõuetele vastavalt.

PlanS § 140 lõike 1 punkti 2 kohaselt võib detailplaneeringu osa kehtetuks tunnistada, kui

planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu

elluviimisest loobuda ja PlanS § 140 lõike 2 kohaselt võib detailplaneeringu tunnistada osaliselt

kehtetuks, kui on tagatud planeeringu terviklahenduse elluviimine pärast detailplaneeringu osalist

kehtetuks tunnistamist. Saaremaa vald planeeringu koostamise korraldajana ja planeeritava

kinnistu omanikuna soovib planeeringu elluviimisest loobuda. Ida-Niidu detailplaneeringu osaline

kehtetuks tunnistamine Õie tn 2 katastriüksuse osas ei avalda mõju kehtima jäävale

detailplaneeringu lahendusele ning kehtima jäävas osas on detailplaneeringus kavandatu

elluviidav.

Kaalutlusõiguse teostamisel on arvestatud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning kaalumine on

toimunud ratsionaalselt, arvestades kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikutele, keda haldusakt ehk

detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine puudutab. Eelnevast tulenevalt on Saaremaa

Vallavolikogu seisukohal, et Ida-Niidu detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine Õie tn 2

katastriüksuse osas on põhjendatud, kuna katastriüksuse omanik on avaldanud selleks vastavat

soovi, detailplaneeringut ei ole ellu viidud vastavalt detailplaneeringus toodule ja selliselt ei

plaanita seda ka ellu viia, moodulhoonele on võimalik ehitusõigus anda ka

projekteerimistingimustega ehk siis eeldatavasti ei ole kavandatava tegevuse jaoks

detailplaneeringu koostamine vajalik, vaid lähtuda saab kehtivast üldplaneeringust.

Haldusorganipoolne haldusakti kehtetuks tunnistamine toimub kaalutlusõiguse alusel.

Haldusmenetluse seaduse § 64 lõike 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse teostamisel arvestada

haldusakti andmise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti andmise

menetluse põhjalikkust, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost

isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest

möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid. Tutvunud materjalide ja

menetlustoimingutega, kaalunud detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist, põhjendusi ja

tagajärgi, leiab Saaremaa Vallavolikogu, et detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine ei

riiva naaberkinnistute omanike ja huvitatud isiku õigusi ja huve ega kahjusta avalikke huve.

Detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine ei kitsenda kinnistu omaniku ega

naaberkinnistute omanike seniseid kinnistu kasutamistingimusi.

Detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega,

planeeringuga kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks

on kohaliku omavalitsuse üksus.

PlanS § 140 lõike 3 kohaselt tuleb detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu esitada

kooskõlastamiseks PlanS § 127 lõikes 1 nimetatud asutustele ja arvamuse andmiseks § 127 lõikes

2 nimetatud isikutele ja asutustele.

Eelnõu saadeti Ida-Niidu detailplaneeringu planeeringualal asuvate katastriüksuste omanikele ja

Õie tn 2 katastriüksuse piirinaabritele arvamuse andmiseks xx.02.2025 kirjadega nr xx ja

korteriühistutele kirjaga nr xx. Kirjades määratud tähtajaks esitas…

4

Otsuse eelnõu on kooskõlastanud Päästeamet xx.02.2025 kirjaga nr xx ja Transpordiamet

xx.02.2025 kirjaga nr xx.

Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks planeerimisseaduse § 140 lõike 6 ning kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 33, Saaremaa Vallavolikogu

o t s u s t a b:

1. Tunnistada Kuressaare Linnavalitsuse 3. märts 1997. a korraldusega nr 120 kehtestatud

Kuressaare linnas Ida-Niidu detailplaneering osaliselt kehtetuks Õie tn 2 katastriüksuse

osas.

2. Otsus jõustub teatavakstegemisega.

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide Saaremaa

Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(digitaalselt allkirjastatud)

Jaanus Tamkivi

volikogu esimees