Kiri

J. V. Jannseni tn 46

32

E

31

2

K

K

KK

A

A

A

K

A

A

A

2 K

Ü

A

A

B B

249

kr

38 40

36a

34

E

E K

K K

37

36

33

2KE

2E E

KK KK

K K

MK

M K

2KÜ

KÜ KK

E

J. V. JANNSENI TN

MK

ehit

KK

7087

B

B

Ü Ü

M K

M K

M K

M K

KK

K

36b

35

KK

39

41

1.5E

ter

33/1

34/1

4.52

4.38

4.99

5.01

3.76

4.55

3.81

3.95

3.78

4.65

2.45

1.37

4.63

4.48

4.51

4.39

4.74

4.82

4.63

4.75

4.85

4.80 4.98

5.08

5.03

5.02

4.764.80

4.50

3.68

2.53

4.49

4.84

3.77

3.56

4.33

4.31

2.87

3.34

1.31

2.07

1.94

1.32

1.44

1.95

4.34

B

2,5E

K

B

A

ASENDISKEEM

AADRESS:

LISA 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTELE

KOOSTAS:

JOONIS:

KADRI KARJUS

KINNISTULE PÄÄS

KINNISTU PIIR

VÕIMALIK HOONESTUSALA

PÄRNU LINNAVALITSUSE PLANEERIMISOSAKOND2024

M 1 : 1000

EHITUSKEELUVÖÖND 30 m

J.V. JANNSENI TN 44, PÄRNU LINN, PÄRNU LINN

MERETUULEPARGI HOOLDUSHOONELE

KAVANDATAV HALJASALA

HALJAS PUHVERTSOON/

ASUKOHT 2700m2

VÕIMALIK HOONE

8m

PÄRNU JÕGI

4m

Lisa: Hoonestusala ja Silla sihi laternate töötsoon

Joonis 1. Silla sihi töötsoon (punane), hoonestusala (must viirutus) ja haljastusala (roheline viirutus)

Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnale esitati 03. juunil 2024 taotlus nr 2411002/04361

projekteerimistingimuste saamiseks Pärnu linnas, J. V. Jannseni tn 44 kinnisasjale. Kinnisasi

koosneb kolmest katastriüksusest: J. V. Jannseni tn 44 (katastritunnus 62502:001:5290), J. V.

Jannseni tn 46 (katastritunnus 62502:001:6700) ja J. V. Jannseni tn 50a (katastritunnus

62502:001:5310). Meretuulepargi opereerimiseks ja hoolduseks vajaliku hoone püstitamiseks

kasutatakse J. V. Jannseni tn 44 katastriüksust ja vajalik haljasala planeeritakse osaliselt J. V.

Jannseni tn 46 katastriüksusele. Püstitatava hoone funktsiooniks on meretuulepargi nii

ehitusaegne kui hilisem opereerimine/juhtimine, tehnikute varustuse hoiustamine ning

meretuulepargi opereerimiseks, käitamiseks ja hoolduseks vajalike materjalide ladustamine.

Hoone püstitamise ja käitamisega seondub avalik kasu - lisaks avalikule huvile meretuulepargi

kui taastuvenergia tootmisvõimsuse püstitamise ja toimimise vastu, loob see ka otseseid töökohti

(esialgse hinnangu järgi talvisel ajal ca 45, suvel ca 80), kui ka kaudseid töökohti/ettevõtlustulu

(laevade hooldus, töötajate majutus, toitlustus, logistika, tehnikute tööriistade ja turvavarustuse

hooldus).

Ehitusseadustiku § 28 ning Pärnu Linnavolikogu 01. veebruari 2018 määrusega nr 4 kehtestatud

„Planeerimise ja ehitusalase tegevuse korraldamine Pärnu linnas“ § 6 punkti 1 alusel

väljastatakse arhitekt Kadri Karjuse poolt koostatud järgmised projekteerimistingimused.

PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE SISU JA PÕHJENDUSED

Planeerimisseaduse § 125 lg 5 kohaselt võib kohalik omavalitsus lubada detailplaneeringut

koostamata püstitada projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jääval

kinnisasjal ühe hoone ja seda teenindavad rajatised, kui

1) ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades

sealjuures piirkonna hoonestuslaadi;

2) üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas

projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused, ning ehitise püstitamine ei ole

vastuolus ka üldplaneeringus määratud muude tingimustega.

Katastriüksused aadressidega J. V. Jannseni tn 44, J. V. Jannseni tn 46 ja J. V. Jannseni tn 50a

moodustavad ühe kinnisasja, mistõttu tuleb hoone püstitamine lahendada kogu kinnisasja piires.

Piirkonna väljakujunenud keskkond on lahtise hoonestusviisiga, kus esineb nii viil- kui

lamekatustega hoonemahtusid. Kinnisasja ümbruskonnas on nii madalamaid eluhooneid, kui ka

suuremahulisi tootmishooneid (J. V. Jannseni tn 36a kinnistul kalatöötlustsehh 2 988 m2, J. V.

Jannseni tn 26 kinnistul tootmis- ja ärihoone 4 755 m2). J.V. Jannseni tänava ääres on elukondlik

hoonestus, aga vahetult jõe ääres on tegemist nö traditsioonilise sadama-alaga, kus on tööstus- ja

laondusliku suunitlusega klassikaline kaubasadama hoonestus ja laoplatsid.

OTSUS 05.02.2025 nr 3-5.4/54

Projekteerimistingimused meretuulepargi

opereerimiseks ja hoolduseks vajaliku hoone

püstitamiseks Pärnu linnas J. V. Jannseni tn 44

kinnisasjale

2

J. V. Jannseni tn 44 kinnistule kavandatu sobitub olemasolevasse keskkonda, kuna on järgitud

kvartali hoonestuslaadi, st vahetult jõe äärde tekkinud traditsioonilise sadama-ala hoonestust.

Pärnu linna üldplaneeringu kohaselt on tegemist arengualaga A7, kus on määratud eraldi

tingimused kaheks stsenaariumiks: nii olemasoleva olukorra jätkumisel, kui arenguvisiooni

rakendumisel senise maakasutuse muutmise korral. A7 arenguala eesmärk on sadama- ja

tootmistegevuse arendamine ja korraldamine nii, et selle mõju ümbritsevale keskkonnale oleks

võimalikult väheste häiringutega. Ala kasutamisel tuleb vältida ülemäärase müra, vibratsiooni,

tolmu jms levimist üle sadama- ja tootmisala piiride. Olemasolevate hoonete rekonstrueerimisel

ja uute kavandamisel tuleb leida keskkonnaesteetikat tõstvaid lahendusi. Vajalik on leida

lahendus sadamategevusega kaasneva transpordikoormuse mõju vähendamiseks. Vajalik on ette

näha sadamani kulgevalt kallasrajalt avalik pääs J. V. Jannseni tänavale.

J. V. Jannseni tn 44 kinnistul sadamategevuse jätkamine (meretuulepargi opereerimiseks ja

hoolduseks vajaliku hoone püstitamine) on lubatud ainult tingimusel, kui on võimalik vältida

kõikide eespool kirjeldatud ülemääraste häiringute levimist. Projekteerimistingimuste andmisel

on lähtutud eeldusest, et meretuulepargi rajamise ja opereerimisega mitteseotud sadamategevusi

alal ei kavandata, mistõttu ei ole pärast hoone kasutuselevõttu alal muud sadamategevused

lubatud. Hoone tuleb püstitada üldplaneeringus määratud tingimuste kohaselt ning tulenevalt

sellest, et ehitis sobitub piirkonna väljakujunenud keskkonda, ei ole soovitud ehituse jaoks

detailplaneeringu koostamine rangelt kohustuslik.

Ehitusseadustiku § 31 lg 1 kohaselt korraldatakse planeerimisseaduse § 125 lg 5 kohaste

projekteerimistingimuste andmise menetlus avatud menetlusena. Ehitusseadustiku § 31 lg 4 p 1

ja 2 kohaselt edastatakse eelnõu kooskõlastamiseks asutustele ja isikutele, kelle huve võivad

kavandatavad tööd riivata, arvamuse avaldamiseks.

Projekteerimistingimuste eelnõu avaliku menetluse käigus (perioodil 01. novembrist kuni 15.

novembrini 2024) esitati kolm arvamust. Muinsuskaitseamet edastas 23.01.2025 kirjaga nr 5-

10/111-1 projekteerimistingimuste eelnõule kooskõlastuse tingimustega. Transpordiamet edastas

24.01.2025 kirjaga nr 7.2-4/25/994-2 projekteerimistingimuste eelnõule kooskõlastuse

tingimustega.

Naaberkinnistu J.V. Jannseni 38 korteri omanik esitas arvamuse, mis puudutas hoone plaanitavat

kõrgust, vaadet jõele ja ettepanekut lubada ka Jannseni tänava äärde kõrgema kõrgusega hoonet.

Teise arvamuse esitas Jannseni tn 35 korteri omanik, millega pöörati tähelepanu, et

projekteerimistingimustega kavandatud hoone ei sobitu mahult ega otstarbelt piirkonda, on liiga

kõrge, tegevus ei vasta kehtivale üldplaneeringule, vajalik on ette näha sadamani kulgevalt

kallasrajalt avalik pääs Jannseni tänavale, arvamust ei ole küsitud Muinsuskaitseametilt, kuna

läheduses asub väärikas Koidula muuseum, plaanitav tegevus ei tohi halvendada Jannseni tänava

liikluse läbilaskvust ja põhjustad täiendavaid häiringuid piirkonnale. Veel on arvamuses välja

toodud küsimus, miks antakse välja projekteerimistingimused välja pikemaks ajaks kui 5 aastat,

miks hinnatakse keskkonnamõju alles ehitusloa menetluses ning miks ei lahendata tervet ala

tervikuna läbi detailplaneeringu menetluse. Kolmas arvamus on esitatud MTÜ Ülejõe Selts

poolt, kus tuuakse välja, et projekteerimistingimused ei ole kooskõlas planeerimisseaduse ja

ehitusseadustiku sätetega, projekteerimistingimused on eksitavad, mis puudutavad Jannseni tn 44

kinnistut, tegemist on üldplaneeringu arengualaga A7, mille tervikliku arendusplaani saab ellu

viia läbi detailplaneeringu koostamise menetluse. Lisaks selgitatakse, et detailplaneeringu

koostamise vajadust on linnavalitsus rõhutanud kui ka lubanud poolteist aastat tagasi toimunud

kohtumisel. Arvamuse esitajate sõnul ei ole võimalik rakendada planeerimisseaduse § 125 lg 5,

kuna puudub väljakujunenud hoonestuslaad ehk kogu u 4 hektari suurune ala on hoonestamata

ning projekteerimistingimustega soovitakse püstitada dominanthoone, mis ei haaku ümbritseva

hoonestusega ega ka teisel pool jõge asuva linnaruumiga.

Arvamuste ärakuulamiseks korraldati arutelu, kus arvamuse esitajad kui ka

projekteerimistingimustest huvitatud isikud (taotleja) said anda selgitusi ja enda arvamusi avada.

Lähtuvalt laekunud arvamustest hoone mahu osas olid projekteerimistingimustest huvitatud

isikud (taotleja) valmis hoone kõrgust vähendama 13 meetrilt 10 meetrile ja ehitisealust pinda

vähendama 2 700 m2-lt 2 600 m2-le. Toodi välja, et kogu hoonet ei projekteerita kõrgeima

3

kõrgusega ehk osa hoonest, st kontoriosa jääks madalam. Arvestades kinnistu kõrguste vahesid,

tuleb 10 meetri kõrgune osa kai äärde, mis ühtlasi tähendab, et J.V. Jannseni tänava poolne

hoone jääb madalam.

Asjaoludest tuleb järeldada ja projekteerimistingimused näevad ette, et hoone kavandatakse

mahult ja arhitektuurilt ümbruskonda sobivana. Hoone mahtude osas on järgitud piirkonnas

väljakujunenud hoonestuslaadi ehk sadama-alale omast hoonestust. Lisaks kavandatakse

hoonesse tegevust, mis sobitub sadama-alale ehk järgitakse ala varasemat kasutust. Seega võib

järeldada, et kavandatav hoone sobitub nii mahult kui ka otstarbelt väljakujunenud piirkonda.

Muus osas ei ole võimalik järeldada, et hoone mõjutaks piirkonna elanikke negatiivselt ehk tooks

praegusega võrreldes kaasa tagajärgi, mida ümberkaudsetel isikutel taluda ei tule.

Teiseks, kõnealuse hoone kavandamine vastab üldplaneeringu arenguala A7 olemasoleva

olukorra jätkumise (ehk sadamana edasi tegutsemise) tingimustele ning üldplaneeringus

arenguvisioonile rakenduvad kriteeriumid antud juhul ei kohaldu, kuna tegemist ei ole senise

maakasutuse muutumise/lõppemisega. Seega ei ole asjakohane arvamus, et

projekteerimistingimuste andmise välistaks üldplaneering koos A7 arenguala tingimuste

määramisega.

Kallasraja ümbersuunamine on võimalik lahendada projekteerimise käigus, millest lähtutakse ka

projekteerimistingimuste andmisel. Kuigi sadamas kallasrada ette ei saa näha, tuleb

ehitusprojekti koostamisel mõelda läbi ja teha ettepanek, mis teed pidi hakkab ümbersuunatud

kallasrada kulgema. Arvamustes välja toodud juurdepääsu ja liikluse ning müra teemad on

projekteerimistingimustesse sisse viidud ja need tuleb lahendada projekteerimise etapis, kui on

selgunud kavandatava hoone täpsed lahendused. Praeguses etapis ja saadaolevate andmete

pinnalt saab järeldada, et hooldussadama teenindamisega kaasnev müra või muud mõjutused on

minimaalsed, sest suuri kaubaühikute massiive ei käidelda ning ka hoolduslaevade enda

seisuaegne müra on vähene. Ehitusprojektis tuleb ära määrata ka hooldussadama kohustused

(vajadusel ka seiremeetmed), et mõju ulatusse jäävatel elamukruntidel oleks tagatud normidele

vastav ja oluliste mõjutusteta elukeskkond.

Projekteerimistingimuste kehtivuse osas ütleb ehitusseadustik, et põhjendatud juhul võib kohalik

omavalitsus projekteerimistingimuste kehtivuseks sätestada pikema tähtaja. Selle alusel on

kehtivusaega pikendatud ning seda on põhjalikult põhistatud, mistõttu on

projekteerimistingimuste kehtivusaja pikendamine lubatav. Lisaks on lubatav anda

keskkonnamõju eelhinnang ehitusloa andmise menetluses, kuna seda sätestab ehitusseadustiku §

42 lg 2.

Lisaks tuleb arvamuse andjatel mõista, et õigusaktid ei anna kolmandatele isikutele subjektiivset

õigust nõuda projekteerimistingimuste andmise asemel detailplaneeringu koostamist. Puudutatud

isikutel on võimalik mõlemas menetluses enda arvamused esitada ning ka

projekteerimistingimuste andmisel tuleb asjakohaste arvamustega vajadusel ja võimalusel

arvestada – seega ei looks detailplaneeringu koostamine arvamuste andjate õiguste ja huvide

osas sisulist lisaväärtust või võimaldaks muul viisil neil enda õigus ja huve efektiivsemalt

kaitsta. Arvestades, et alal soovitakse jätkata varasemat kujunenud maakasutust ning ala asub

juba kujunenud hoonestuse vahel, on projekteerimistingimuste andmise kaudu hoone püstitamine

mõistlik ja ökonoomne viis, millega ei koormata põhjendamatult puudutatud isikuid ning tooda

kaasa asjatut halduskoormust. Samuti kaastakse arvamuse andjad ehitusloa andmise menetluses,

mille käigus on võimalik enda õiguste riivet ja huvide järgimata jätmist hinnata ning asjakohasel

juhul arvamusi esitada.

Praegusel juhul kavandatakse projekteerimistingimustega ühe hoone püstitamist, mis paikneb

olemasoleva hoonestuse vahele jääval kinnisasjal (J. V. Jannseni tn 44 kinnisasi, registriosaga nr

1126205, mis koosneb omakorda kolmest katastriüksusest). J. V. Jannseni tn 44 kinnisasja

naaberkinnistutel on hooned olemas, mistõttu ongi tegemist kavandatava hoonega olemasoleva

hoonestuse vahel – planeerimisseaduse § 125 lg 5 eeldabki, et olemasoleva hoonestuse vahel on

hoonestamata kinnisasi, millele hoone püstitamine on võimalik lahendada ökonoomsemas

menetluses ehk projekteerimistingimuste andmise menetluses. Samuti on selge, et

projekteerimistingimuste andmine vastab üldplaneeringus antud, sh arenguala A7 tingimustele.

4

Projekteerimistingimustega antakse lähtealused projekteerimiseks ning uue hoone ehitusprojekti

lahendus peab tagama kõigi võimalike häiringute minimeerimise ja samamoodi muude

küsimuste (sh kallasraja kulgemise) lahendamise.

Projekteerimistingimuste eelnõu avalikustamise käigus esitatud arvamustest ja Transpordiameti

ning Muinsuskaitseameti kooskõlastamise tingimustest tulenevalt on täiendatud ja/või muudetud

projekteerimistingimuste punkte alljärgnevalt:

Muudetud p 1.8. Merekaardi (vt Maa-ameti merekaart või Nutimeri) ja Sadamaregistris

oleva sadamaala skeemi kohaselt jäävad maa-alale kaid nr. 8 ja 9.

Lisatud p 1.10. Kinnistu jääb osaliselt navigatsioonimärkide 891 ja 892 Silla sihi töötsooni

(vt Lisa 2), kus on oluline Pärnu sadamasse sissesõidu tagamine. Tulenevalt meresõiduohutuse

seadusest (§ 48 lg 1) on Transpordiametil õigus piirata ehitustegevust, kui see kahjustab

meresõiduohutust. Silla sihi töö tagamiseks tuleb tagada navigatsioonimärkide nähtavus nii

päevasel kui ka öisel ajal, hoiduda tuleb sihimärkide kahjustamisest nii uute hoonete ehitamisel

kui ka kasutamisel. Võimalike kahjude ilmnemisel tuleb need korvata. Kai ääres seisvad laevad

ei tohi häirida Silla sihi navigatsioonimärkide vaatlemist laevadelt sadamasse sissesõidul;

Täiendatud p 2.2. HOONE ASUKOHT: vt Lisa 1 ja Lisa 2. Hoonestusalal olevad ehitised ja

nendega seotud tegevused (s.h. ehitustegevus ning laevade lastimine ja lossimine) ei tohi häirida

navigatsioonimärkide vaatlemist laevadelt sadamasse sissesõidul sj kai ääres seisvad laevad ei

tohi häirida Silla sihi navigatsioonimärkide vaatlemist laevadelt sadamasse sissesõidul.

Muudetud p 2.4. LUBATAV SUURIM EHITISEALUNE PIND: 2600 m².

Täiendatud p 2.7. LUBATUD SUURIM KÕRGUS: hoone suurim lubatud kõrgus 10,0 meetrit

olemasolevast maapinnast. Silla sihi navigatsioonimärkide töötsoonis (vt. Lisa 2) on ehitiste

suurim lubatud kõrgus kuni 8 m olemasolevast maapinnast (10,0 m EH2000). Tehnoseadmed

peavad mahtuma kõrguse sisse ja olema mittevaadeldavad.

Täiendatud p 2.13. VÄLISVIIMISTLUS: Välisviimistlus edelakaarest (Pärnu muulide vahelt

sadamasse sissesõidul) peab tagama navigatsioonimärkide selge eristatavuse teistest ehitistest,

sellest suunast vältida ka peegeldavate pindade kasutamist.

Täiendatud p 2.15. HALJASTUS JA HEAKORD: Silla sihi navigatsioonimärkide töötsoonis (vt.

Lisa 2) on haljastuse suurim lubatud kõrgus kuni 8 m olemasolevast maapinnast.

Lisatud p 4.2. Enne ehitusloa taotlust esitada ehitusprojekt kooskõlastamiseks Transpordiametile.

Lisatud p 3.5. Ehitusprojektis esitada ehitiste ja kinnistu välisvalgustuse lahendus.

Lisatud p 5.8. Muinsuskaitse kooskõlastuse juurde lisatud tingimused

1. Projekteerimise lähtematerjal

1.1.Projekti koostamisel lähtuda kehtivatest normidest (EPN), standarditest (EVS) ja Eesti

Vabariigis kehtivatest õigusaktidest.

1.2.Kehtiv üldplaneering: Pärnu Linnavolikogu 20. mai 2021 otsusega nr 21 kehtestatud „Pärnu

linna asustusüksuse üldplaneering 2025+”.

1.3.Kehtiv detailplaneering: kinnistul kehtiv detailplaneering puudub.

1.4.Katastriüksuse J. V. Jannseni tn 44 sihtotstarve: tootmismaa 50%. ärimaa 50%.

1.5.Üldplaneeringujärgne juhtfunktsioon: arenguala A7 „J.V. Jannseni sadama arenguala“,

millele on määratud tingimused nii olemasoleva olukorra jätkumisel, kui arenguvisiooni

rakendumisel senise maakasutuse muutmise korral.

1.6.Katastriüksuse J. V. Jannseni tn 44 suurus 16 727 m², Katastriüksuse J. V. Jannseni tn 46

suurus 10 845 m².

1.7.Ehitisregistri andmetel asuvad J. V. Jannseni tn 44 katastriüksusel ladu, rajatisena

katusealune ja kaubakaid.

1.8.Sadamaregistri kohaselt on tegemist Pärnu sadama alaga, millel asuvad kaid nr 7 ja 8.

1.9.Kinnistu asub arheoloogiamälestis asulakoht registri nr 11792 alal. J. V. Jannseni tn 37

aadressil asub ajaloomälestis reg nr 8320 „Pärnu Ülejõe vallakooli hoone, kus aastail 1850-

1863 elasid J. W. Jannsen ja L. Koidula“.

1.10. Kinnistu jääb osaliselt navigatsioonimärkide 891 ja 892 Silla sihi töötsooni (vt Lisa 2),

kus on oluline Pärnu sadamasse sissesõidu tagamine. Tulenevalt meresõiduohutuse seadusest (§

5

48 lg 1) on Transpordiametil õigus piirata ehitustegevust, kui see kahjustab meresõiduohutust.

Silla sihi töö tagamiseks tuleb tagada navigatsioonimärkide nähtavus nii päevasel kui ka öisel

ajal, hoiduda tuleb sihimärkide kahjustamisest nii uute hoonete ehitamisel kui ka kasutamisel.

Võimalike kahjude ilmnemisel tuleb need korvata. Kai ääres seisvad laevad ei tohi häirida Silla

sihi navigatsioonimärkide vaatlemist laevadelt sadamasse sissesõidul.

2. Linnaehituslikud ja arhitektuursed nõuded projekteerimiseks

2.1. ÜLDIST: kinnistul on lubatud püstitada ainult meretuulepargi ehitamiseks,

opereerimiseks ja hoolduseks vajalikku hoonet ning see peab sobituma mahult ja otstarbelt

piirkonna väljakujunenud keskkonda. Hoonesse on planeeritud kontoripinnad meretuulepargi

opereerimiseks ja juhtimiseks ning ladu, kus hoitakse tehnikutele vajalikke materjale, mis on

vajalikud meretuulepargi hoolduseks ja käitamiseks. Arvestades hoone asukohta ja avalikku

mõjusfääri peavad hoone fassaadid kandma edasi linlikku keskkonda ja olema arhitektuurselt

vaadeldavad. Parema arhitektuurse lahenduse saamiseks on vajalik hoonet nii mahuliste kui

arhitektuursete võtetega liigendada. Hoonet kavandades arvestada piirkonna hoonestuslaadi, sh

mahte ja üldplaneeringus toodud tingimusi. Võrdse kohtlemise põhimõttest tulenevalt ei ole

lubatud kinnistule ehitustegevuse kavandamisel kitsendada naaberkinnistu ehitusõigust,

arvestada tuleb naaberkinnistutel olemasolevate hoonetega, vajadusel rakendatakse kõrgendatud

tuleohutusmeetmeid ning tagatud peavad olema olemasolevate elamute insolatsioonitingimused.

Kinnistul lubatud ehitisealuse pinna hulka arvestatakse kõigi kinnistul olevate hoonete alune

pind k.a alla 20 m² hoonete alune pind. Hoonest väljapoole ei lubatud midagi ladustada, sh ei ole

lubatud ladustada tuuleparkide suuremõõtmelisi komponente (labad, gondel, torni osad jmt.) ega

puistematerjali ega ka käideldavate detailide ja komponentide püsivat ladustamist.

Meretuulepargi hoolduseks vajalikud varuosad (mutrid, poldid, laagrid, kaablid,

väikeelektroonika, tihendid, määrded, õlid jms) tuleb hoida alalise ladustamise mõttes hoones

sees. Sadama kaidele meretranspordiks liikuvad laevade suurused olenevad tuulepargi

hooldusstrateegiast, kasutatakse kas SOV (Service Operation Vessel – laeva pikkus kuni 90 m),

CTV (Crew Transfer Vessel – laeva pikkus kuni 30 m) või SOV/CTV kombineeritud strateegiat.

Vastavalt kehtivale üldplaneeringule tuleb kinnistul tagada linnatänavate standardis EVS

843:2016 seatud nõudeid ning minimaalselt 15% haljastust, võimalusel rohkem, sh näha ette

puhverhaljastus kavandatava hoone ja Jannseni tänava ääres asuvate elamute vahele. Ehitusloa

menetluse raames tuleb koostada keskkonna mõjude eelhinnang kavandatavast hoonest tuleneva

keskkonnamõju hindamiseks. Projekteerimise etapis tuleb läbi viia ka müra modelleerimine ja

analüüs. Praegu eeldatavatel andmetel on hooldussadama teenindamisega kaasnev müra

minimaalne, sest suuri kaubaühikute massiive ei käidelda ning ka hoolduslaevade enda

seisuaegne müra on vähene. Ehitusprojektis tuleb ära määrata ka tootmisettevõtja kohustused

(vajadusel ka seiremeetmed), et mõju ulatusse jäävatel elamukruntidel oleks tagatud

elamisväärne ja normidele vastav elukeskkond.

2.2.HOONE ASUKOHT: vt Lisa 1 ja Lisa 2. Kõik hoone osad peavad mahtuma hoone

asukohana määratud alasse. Asendiskeemil toodud „võimalik hoone asukoht“ ei ole siduv,

vaid markeerib hoone mahtu, seega kavandatava hoone täpsem paiknemine, kuju ja suurus

võib projekteerimise käigus muutuda projekteerimistingimustes toodud ala piires.

Hoonestusalal olevad ehitised ja nendega seotud tegevused (s.h. ehitustegevus ning laevade

lastimine ja lossimine) ei tohi häirida navigatsioonimärkide vaatlemist laevadelt sadamasse

sissesõidul sj kai ääres seisvad laevad ei tohi häirida Silla sihi navigatsioonimärkide

vaatlemist laevadelt sadamasse sissesõidul.

2.3.HOONE KAUGUS TÄNAVAPOOLSEST KATASTRIÜKSUSE PIIRIST: vt lisatud

asendiskeem.

2.4.LUBATAV SUURIM EHITISEALUNE PIND: 2600 m².

2.5.KÕRGUSLIK SIDUMINE: hoone ±0.00 lahendada projektiga. Projekti mahus lahendada

sademevete kogumine ja ärajuhtimine. Sademevett ei tohi juhtida naaberkinnistutele.

2.6.LUBATAV HOONETE ARV: üks.

6

2.7.LUBATUD SUURIM KÕRGUS: hoone suurim lubatud kõrgus 10,0 meetrit olemasolevast

maapinnast. Silla sihi navigatsioonimärkide töötsoonis (vt. Lisa 2) on ehitiste suurim lubatud

kõrgus kuni 8 m olemasolevast maapinnast (10,0 m EH2000). Tehnoseadmed peavad

mahtuma kõrguse sisse ja olema mittevaadeldavad.

2.8.KORRUSTE ARV: kuni 3 korrust.

2.9.KATUSETÜÜP: Katusetüübi kavandamisel arvestada piirkonnas enam levinud

hoonestuslaadiga. Lubatud ainult lamekatus parapetiga.

2.10. KATUSEKALLE: katusekalle 0º- 10º.

2.11. KATUSEKATE: lahendada projektiga.

2.12. AKNAD JA UKSED: lahendada projektiga.

2.13. VÄLISVIIMISTLUS: Välisviimistlus edelakaarest (Pärnu muulide vahelt sadamasse

sissesõidul) peab tagama navigatsioonimärkide selge eristatavuse teistest ehitistest, sellest

suunast vältida ka peegeldavate pindade kasutamist. Hoone värvitoonide valik lahendada

projektiga. Välistatud on PVC ja Sandwich välisviimistlusena. Välisviimistlus tuleb

kombineerida kahe eri materjaliga, hoone arhitektuur peab olema atraktiivne, nii mahuliste

kui visuaalsete liigendustega, büroo-osa nt klaaspindadega.

2.14. TEED, JUURDEPÄÄS JA PARKIMINE: kinnistule juurdepääs Jannseni tänavalt

olemasolevast asukohast. Arvestada, et J.V.Jannseni tänav on suure liiklusintensiivsusega,

seega kavandatav tegevus ei tohi halvendada J.V.Jannseni tänava liikluse läbilaskvust ja

põhjustada täiendavaid häiringuid piirkonnale. J.V.Jannseni tänaval on raskeveoliikluse

piirang, seega tuleb seda ehitusprojektis kajastada ja üle 12 tonni veokitele tuleb Pärnu

Linnavalitsuselt taotleda sissesõidu – ja eriveoluba. Ehitusprojektis esitada prognoos

raskeliikluse osas ning analüüs, mis on selle mõju ümbruskonna tänavatele. Praegu

eeldatavatel andmetel ei teeninda hooldussadamat regulaarne ja tihe raskeliiklus -

meretuulepargi ehituse perioodil hinnanguliselt 1-2 veoautot nädalas, meretuulepargi

hoolduse ajal on liikluskoormus pigem veel väiksem. Kuna Pärnu linna üldplaneeringuline

eesmärk on luua kergliiklejate ühendused J. V. Jannseni tänavalt jõe äärde ning pikendada

olemaolevat kergliiklejate promenaadi Siimu sillani, siis tuleb projektis pakkuda lahendusi

läbipääsude loogiliseks ja realistlikuks elluviimiseks. Tagada tuleb standardikohane

parkimisvõimalus (s.h jalgrataste parkimisvõimalus) hoonestusega samal katastriüksusel.

Jannseni tänavalt mahasõit korrastada ja esitada projektiga lahendus kuidas

jalakäija/kergliikleja seal ohutult liikuda saab (lisada haljastust, eraldada kõnnitee sõiduteest

jne.)

2.15. HALJASTUS JA HEAKORD: minimaalne haljastusprotsent tootmise maa-alal on 15%.

Haljastuse kavandamisel tuleb valdavas osas kasutada kõrghaljastust. Kõige suurem

haljastatud ala on lubatud kavandada kahele katastriüksusele - J.V.Jannseni 44 ja

J.V.Jannseni 46. Silla sihi navigatsioonimärkide töötsoonis (vt. Lisa 2) on haljastuse suurim

lubatud kõrgus kuni 8 m olemasolevast maapinnast. Vastavalt kehtiva üldplaneeringu

nõuetele tuleb haljastuse kavandamisel rõhku pöörata piirkondadele, kus liigub rohkem

inimesi nagu juurdepääsuteed, hoonete sissepääsud ja parkla alad, et luua meeldiv ja

inimsõbralik keskkond. Haljastuse kavandamisel tuleb arvestada vajadusega kavandada

puhvertsoonid tootmistegevuse ja muu kasutusega alade (elamud) vahele ning võimalusel ka

erinevate tootmistegevuste vahele, et leevendada ettevõtlusest tulenevaid mõjusid, liigendada

territooriumi, vältida ulatuslikke kõvakattega pindu, vähendad kuumasaarte teket, vähendada

tolmu jm ainete lendumist ning tagada esteetilisem ning puhtam keskkond. Projektiga näha

ette haljas- puhvertsoon elamutest, mis oleks häiringute leevendamiseks piisava laiusega.

Müra vähendamise eesmärgil kavandatav puhverhaljastus tuleb lahendada mitmerindeliselt,

s.h 60%Jannseni tänava äärsest kompaktsest haljasalast tuleb ette näha kõrghaljastus.

J.V.Jannseni 44 ja J.V.Jannseni 46 katastriüksustele kavandatud haljasala peab olema

tänavalt vaadeldav ehk piire Jannseni tänava ääres peab olema läbipaistev terves ulatuses.

2.16. PIIRDED JA VÄRAVAD: ehitusprojekti koosseisus esitada kinnistu piirdeaia /värava

lahendus joonisena. Jannseni tänava äärne piire ja mujal kinnistul olevad piirded kavandada

läbipaistavatena.

7

3. Ehituslikud (insenertehnilised) nõuded projekteerimiseks

3.1 Tagada ehitise vastavus tuleohutusnõuetele, sh tagada normatiivsed tuleohutuskujad või

tuleohutusabinõud normatiivsest väiksema kuja puhul.

3.2 Ehitusprojekti koosseisus esitada vertikaalplaneerimise lahendus koos sademevete

kogumise ja ärajuhtimisega, võimalusel linnatänavamaal olemasolevasse sademeveetrassi.

Sademevett kinnistul on keelatud juhtida naaberkinnistutele. Kinnistu vertikaalplaneerimisel

arvestada naaberkinnistute olemasolevate kõrgusmärkidega. Põhjendamata vajadusel ei ole

lubatud maapinda võrreldes naaberkinnistutega oluliselt tõsta. Vertikaalplaneerimine esitada

standardsete samakõrgusjoontega vastavalt majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr

34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ § 23.

3.3 Ehitusprojekti koostamiseks taotleda vajadusel trassivaldajatelt (vee, kanalisatsiooni,

elektri ja side trassi) tehnilised tingimused.

3.4 Ehitusprojekti joonistel ja asendiplaanil tuleb näidata jäätmete kogumise ja hoonet

teenindavate tehniliste seadmete (nt soojuspumpade välisagregaadid, päikesepaneelid jms)

asukoht. Tehnilistele seadmetele ja prügikonteineritele tuleb tagada tänavalt mitte vaadeldav ja

naabreid mitte häiriv asukoht, vajadusel kavandada arhitektuurselt sobivad varjatud lahendused.

Paigaldamine peab vastama seadmetele ettenähtud tehnilistele lahendustele, tagades müra

leevendavate meetmete rakendamine. Vältimaks seadmest tekkivat vibratsioonimüra ja hoone

konstruktsioonide kahjustamist tuleks reeglina kütte/jahutusseadmete välisosad paigaldada hoone

vahetusse lähedusse hoone konstruktsiooniga mitte külgnevana, soovituslikult maapinnal

eraldiseisval alusele. Pöörata tähelepanu, et hoonet teenindavatele tehnilistel seadmetel tuleb

tagada müranõuetele vastav lahendus (keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus

leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ ja

sotsiaalministri 04.03.2002määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning

ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“).

3.5. Ehitusprojektis esitada ehitiste ja kinnistu välisvalgustuse lahendus.

4. Projekti kooskõlastamise tingimused

4.1 Enne ehitusprojekti esitamist ehitusloa saamiseks esitada hoone eskiis

planeerimisosakonna arhitektidele arvamuse andmiseks. Eskiisi joonised (asendiplaan,

põhiplaanid, vaated, lõige) esitada vastavalt mõõtkavale, vaated värviliselt koos kavandatavate

välisviimistluse materjalidega.

4.2 Enne ehitusloa taotlust esitada ehitusprojekt kooskõlastamiseks Transpordiametile.

5. Muud nõuded

5.1 Ehitusprojekt vormistada mitte vanemale kui kahe aasta vanusele maa-ala topograafilisele

plaanile, mille mõõtkava on 1:500. Vertikaalplaneerimise kavandamiseks ja tuleohutuskuja

arvestamiseks peab mõõdistusala piir ulatuma 8 m üle kinnistu piiri. Enne topogeodeetilise

uuringu teostamist peab vastavat pädevust omav isik taotlema Pärnu Linnavalitsuse

planeerimisosakonnalt mõõdistusloa (mõõdistustööde spetsialist tel 5561 5961).

5.2 Projekteeritavad hooned ja rajatised siduda L-EST97 tasapinnaliste ristkoordinaatide

süsteemis ja EH2000 kõrgussüsteemis. Täiendavad sidemed anda joonmõõtudega kas

olemasolevatest hoonetest või kinnistu piirist.

5.3 Ehitusprojekt peab vastama majandus- ja taristuministri 21.07.2015 määrusele nr 97

„Nõuded ehitusprojektile“. Kõiki projekteerimistingimuste nõudeid käsitleda ehitusprojektis.

5.4 Ehitusprojektis esitada projekteeritava ehitise piirkonda arhitektuurse sobivuse (sh mahu ja

kõrguse) põhjendus/ruumiline analüüs. Ehitusprojektis peavad olema selgelt välja toodud

kasutatavad materjalid ja värvitoonid.

5.5 Ehitusprojektis esitada ehitisega seotud tehnovõrkude ja -rajatiste, juurdepääsuteede ning

parkimiskohtade ning haljastuse lahendus.

5.6 Kooskõlastamiseks esitatava ehitusprojekti asendiplaan, sidumisjoonis, vertikaalplaneerimine

ja insenerkommunikatsioonide projektjoonised esitada tekst .doc- või .rtf-formaadis ja

graafiline osa .dwg- või .dgn-formaadis. Jooniste loetavuse huvides esitada vajadusel

8

tehnovõrkude koondplaan, vertikaalplaneerimise ja haljastuse joonised eraldi. Väljastatud

projekteerimistingimused, tehnilised tingimused ja muu projektiga seonduv informatsioon

lisada projekti kausta.

5.7 Ehitusloa taotlemiseks esitatav projekt koos kooskõlastatud eskiisiga esitada elektrooniliselt

Ehitisregistri kaudu või Suur-Sepa 16 I korruse infolauda või vastuvõtuaegadel

planeerimisosakonna ehitusjärelevalve teenistusele tel 5190 6015, 5307 0865.

5.8 Muinsuskaitseseadus (edaspidi MuKS) näeb ette, et kui kinnismälestise või selle

kaitsevööndi alal rajatakse ehitis kas detailplaneeringu või eelplaneeringu koostamise

kohustuse puudumisel projekteerimistingimuste alusel, koostatakse detailplaneeringu

muinsuskaitse eritingimused (MuKS§ 61 lg 3, 4). Tuginedes muinsuskaitseseadusele ning

üldplaneeringu ja detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamise korrale, otsustab

Muinsuskaitseamet MuKS § 61 alusel loobuda eritingimuste koostamise nõudest, kuna

kavandatav tegevus ei muuda oluliselt väljakujunenud ruumilist olukorda, ning annab

käeolevaga omapoolsed tingimused, mis tuleb kanda projekti seletuskirja, soovitavalt

eraldiseisva alapeatükina.

1) Lisada projekti koosseisu muinsuskaitse peatükk.

2) Projekti alal J. V. Jannseni tn 44 kinnisasjal paikneb arheoloogiamälestis asulakoht

(regnr 11792). Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele

elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed,

toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui

kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha

valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Pärnu jõe

paremkaldalt, Rääma linnaosast Sauga jõeni ulatuval alalt on arheoloogiliste uuringute

käigus saadud leide, mis viitavad muuhulgas kiviaja asustusele. Mesoliitikumile

omaselt oli elupaik otseselt seotud veekogudega. Arvestades väheintensiivset

kultuurkihti ning suhteliselt väheseid leide, oli tegemist pigem hooajalise asustusega.

Piirkonna ajalooline hoonestus on jäljed kiviaegsest sporaadilisest asustusest mingis

ulatuses hävitanud, kuid perioodiga seonduva arheoloogilise leiuainese esinemine

pinnases ei ole täielikult välistatud. Asulakoha alal võib esineda ka teiste ajalooliste

perioodide elutegevuse jälgi. Eelnevale tuginedes ei ole projekti elluviimisel

arheoloogiline uuring esialgu vajalik. Sellele vaatamata tuleb mälestise alal

teostatavatel kaevetöödel olla tähelepanelik ning arvestada arheoloogiliste leidude ja

arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest

tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja sellisel juhul kohustatud tööd katkestama, jätma

leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Märge selle kohta, et

kinnistul asub arheoloogiamälestise Asulakoht reg-nr 11792 alal kanda projekti

tiitellehele. Asendiplaanile märkida mälestise nimetus ning mälestise ja kaitsevööndi

ulatus. Info on kättesaadav Maa-ameti kultuurimälestiste kaardikihil

(https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/kultuurimalestised).

3) Enne tööde teostamise algust peab Muinsuskaitseametist taotlema tööde tegemise loa

(MuKS § 52 lg 3; https://register.muinas.ee/public.php?menuID=workpermit).

4) Valminud projekt kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Projekti kooskõlastus võib

toimuda ehitusloa- või ehitusteatise menetluse käigus.

6. Käesolevad projekteerimistingimused kehtivad seitse aastat (ehitusseadustik § 33 lg 1)

põhjendusel, et kavandatav meretuulepargi arendustsükkel on pikk, riiklik meretuuleenergiaga

seotud otsused võtavad aega ja võivad viibida. Kuivõrd otsuste tõttu viibib ka meretuulepargi

projekteerimine ning ehitus, siis on vajalik tavapärasest pikem projekteerimistingimuste

kehtivusaeg.

7. Projekteerimistingimuste väljastamise otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul otsuse

teatavakstegemisest, esitades kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus

sätestatud korras või vaide Pärnu Linnavalitsusele haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

9

8. Otsus jõustub teatavakstegemisest taotlejale.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaido Koppel

osakonna juhataja

Lisad: 1. J. V. Jannseni tn 44 asendiskeem.pdf

2. Navigatsioonimärkide 891 ja 892 Silla sihi töötsoon.pdf

Kadri Karjus

5323 9544, [email protected]

Koostaja ees- ja perenimi

telefon, e-post

J. V. Jannseni tn 46

32

E

31

2

K

K

KK

A

A

A

K

A

A

A

2 K

Ü

A

A

B B

249

kr

38 40

36a

34

E

E K

K K

37

36

33

2KE

2E E

KK KK

K K

MK

M K

2KÜ

KÜ KK

E

J. V. JANNSENI TN

MK

ehit

KK

7087

B

B

Ü Ü

M K

M K

M K

M K

KK

K

36b

35

KK

39

41

1.5E

ter

33/1

34/1

4.52

4.38

4.99

5.01

3.76

4.55

3.81

3.95

3.78

4.65

2.45

1.37

4.63

4.48

4.51

4.39

4.74

4.82

4.63

4.75

4.85

4.80 4.98

5.08

5.03

5.02

4.764.80

4.50

3.68

2.53

4.49

4.84

3.77

3.56

4.33

4.31

2.87

3.34

1.31

2.07

1.94

1.32

1.44

1.95

4.34

B

2,5E

K

B

A

ASENDISKEEM

AADRESS:

LISA 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTELE

KOOSTAS:

JOONIS:

KADRI KARJUS

KINNISTULE PÄÄS

KINNISTU PIIR

VÕIMALIK HOONESTUSALA

PÄRNU LINNAVALITSUSE PLANEERIMISOSAKOND2024

M 1 : 1000

EHITUSKEELUVÖÖND 30 m

J.V. JANNSENI TN 44, PÄRNU LINN, PÄRNU LINN

MERETUULEPARGI HOOLDUSHOONELE

KAVANDATAV HALJASALA

HALJAS PUHVERTSOON/

ASUKOHT 2700m2

VÕIMALIK HOONE

8m

PÄRNU JÕGI

4m

Lisa: Hoonestusala ja Silla sihi laternate töötsoon

Joonis 1. Silla sihi töötsoon (punane), hoonestusala (must viirutus) ja haljastusala (roheline viirutus)

Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnale esitati 03. juunil 2024 taotlus nr 2411002/04361

projekteerimistingimuste saamiseks Pärnu linnas, J. V. Jannseni tn 44 kinnisasjale. Kinnisasi

koosneb kolmest katastriüksusest: J. V. Jannseni tn 44 (katastritunnus 62502:001:5290), J. V.

Jannseni tn 46 (katastritunnus 62502:001:6700) ja J. V. Jannseni tn 50a (katastritunnus

62502:001:5310). Meretuulepargi opereerimiseks ja hoolduseks vajaliku hoone püstitamiseks

kasutatakse J. V. Jannseni tn 44 katastriüksust ja vajalik haljasala planeeritakse osaliselt J. V.

Jannseni tn 46 katastriüksusele. Püstitatava hoone funktsiooniks on meretuulepargi nii

ehitusaegne kui hilisem opereerimine/juhtimine, tehnikute varustuse hoiustamine ning

meretuulepargi opereerimiseks, käitamiseks ja hoolduseks vajalike materjalide ladustamine.

Hoone püstitamise ja käitamisega seondub avalik kasu - lisaks avalikule huvile meretuulepargi

kui taastuvenergia tootmisvõimsuse püstitamise ja toimimise vastu, loob see ka otseseid töökohti

(esialgse hinnangu järgi talvisel ajal ca 45, suvel ca 80), kui ka kaudseid töökohti/ettevõtlustulu

(laevade hooldus, töötajate majutus, toitlustus, logistika, tehnikute tööriistade ja turvavarustuse

hooldus).

Ehitusseadustiku § 28 ning Pärnu Linnavolikogu 01. veebruari 2018 määrusega nr 4 kehtestatud

„Planeerimise ja ehitusalase tegevuse korraldamine Pärnu linnas“ § 6 punkti 1 alusel

väljastatakse arhitekt Kadri Karjuse poolt koostatud järgmised projekteerimistingimused.

PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE SISU JA PÕHJENDUSED

Planeerimisseaduse § 125 lg 5 kohaselt võib kohalik omavalitsus lubada detailplaneeringut

koostamata püstitada projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jääval

kinnisasjal ühe hoone ja seda teenindavad rajatised, kui

1) ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades

sealjuures piirkonna hoonestuslaadi;

2) üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas

projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused, ning ehitise püstitamine ei ole

vastuolus ka üldplaneeringus määratud muude tingimustega.

Katastriüksused aadressidega J. V. Jannseni tn 44, J. V. Jannseni tn 46 ja J. V. Jannseni tn 50a

moodustavad ühe kinnisasja, mistõttu tuleb hoone püstitamine lahendada kogu kinnisasja piires.

Piirkonna väljakujunenud keskkond on lahtise hoonestusviisiga, kus esineb nii viil- kui

lamekatustega hoonemahtusid. Kinnisasja ümbruskonnas on nii madalamaid eluhooneid, kui ka

suuremahulisi tootmishooneid (J. V. Jannseni tn 36a kinnistul kalatöötlustsehh 2 988 m2, J. V.

Jannseni tn 26 kinnistul tootmis- ja ärihoone 4 755 m2). J.V. Jannseni tänava ääres on elukondlik

hoonestus, aga vahetult jõe ääres on tegemist nö traditsioonilise sadama-alaga, kus on tööstus- ja

laondusliku suunitlusega klassikaline kaubasadama hoonestus ja laoplatsid.

OTSUS 05.02.2025 nr 3-5.4/54

Projekteerimistingimused meretuulepargi

opereerimiseks ja hoolduseks vajaliku hoone

püstitamiseks Pärnu linnas J. V. Jannseni tn 44

kinnisasjale

2

J. V. Jannseni tn 44 kinnistule kavandatu sobitub olemasolevasse keskkonda, kuna on järgitud

kvartali hoonestuslaadi, st vahetult jõe äärde tekkinud traditsioonilise sadama-ala hoonestust.

Pärnu linna üldplaneeringu kohaselt on tegemist arengualaga A7, kus on määratud eraldi

tingimused kaheks stsenaariumiks: nii olemasoleva olukorra jätkumisel, kui arenguvisiooni

rakendumisel senise maakasutuse muutmise korral. A7 arenguala eesmärk on sadama- ja

tootmistegevuse arendamine ja korraldamine nii, et selle mõju ümbritsevale keskkonnale oleks

võimalikult väheste häiringutega. Ala kasutamisel tuleb vältida ülemäärase müra, vibratsiooni,

tolmu jms levimist üle sadama- ja tootmisala piiride. Olemasolevate hoonete rekonstrueerimisel

ja uute kavandamisel tuleb leida keskkonnaesteetikat tõstvaid lahendusi. Vajalik on leida

lahendus sadamategevusega kaasneva transpordikoormuse mõju vähendamiseks. Vajalik on ette

näha sadamani kulgevalt kallasrajalt avalik pääs J. V. Jannseni tänavale.

J. V. Jannseni tn 44 kinnistul sadamategevuse jätkamine (meretuulepargi opereerimiseks ja

hoolduseks vajaliku hoone püstitamine) on lubatud ainult tingimusel, kui on võimalik vältida

kõikide eespool kirjeldatud ülemääraste häiringute levimist. Projekteerimistingimuste andmisel

on lähtutud eeldusest, et meretuulepargi rajamise ja opereerimisega mitteseotud sadamategevusi

alal ei kavandata, mistõttu ei ole pärast hoone kasutuselevõttu alal muud sadamategevused

lubatud. Hoone tuleb püstitada üldplaneeringus määratud tingimuste kohaselt ning tulenevalt

sellest, et ehitis sobitub piirkonna väljakujunenud keskkonda, ei ole soovitud ehituse jaoks

detailplaneeringu koostamine rangelt kohustuslik.

Ehitusseadustiku § 31 lg 1 kohaselt korraldatakse planeerimisseaduse § 125 lg 5 kohaste

projekteerimistingimuste andmise menetlus avatud menetlusena. Ehitusseadustiku § 31 lg 4 p 1

ja 2 kohaselt edastatakse eelnõu kooskõlastamiseks asutustele ja isikutele, kelle huve võivad

kavandatavad tööd riivata, arvamuse avaldamiseks.

Projekteerimistingimuste eelnõu avaliku menetluse käigus (perioodil 01. novembrist kuni 15.

novembrini 2024) esitati kolm arvamust. Muinsuskaitseamet edastas 23.01.2025 kirjaga nr 5-

10/111-1 projekteerimistingimuste eelnõule kooskõlastuse tingimustega. Transpordiamet edastas

24.01.2025 kirjaga nr 7.2-4/25/994-2 projekteerimistingimuste eelnõule kooskõlastuse

tingimustega.

Naaberkinnistu J.V. Jannseni 38 korteri omanik esitas arvamuse, mis puudutas hoone plaanitavat

kõrgust, vaadet jõele ja ettepanekut lubada ka Jannseni tänava äärde kõrgema kõrgusega hoonet.

Teise arvamuse esitas Jannseni tn 35 korteri omanik, millega pöörati tähelepanu, et

projekteerimistingimustega kavandatud hoone ei sobitu mahult ega otstarbelt piirkonda, on liiga

kõrge, tegevus ei vasta kehtivale üldplaneeringule, vajalik on ette näha sadamani kulgevalt

kallasrajalt avalik pääs Jannseni tänavale, arvamust ei ole küsitud Muinsuskaitseametilt, kuna

läheduses asub väärikas Koidula muuseum, plaanitav tegevus ei tohi halvendada Jannseni tänava

liikluse läbilaskvust ja põhjustad täiendavaid häiringuid piirkonnale. Veel on arvamuses välja

toodud küsimus, miks antakse välja projekteerimistingimused välja pikemaks ajaks kui 5 aastat,

miks hinnatakse keskkonnamõju alles ehitusloa menetluses ning miks ei lahendata tervet ala

tervikuna läbi detailplaneeringu menetluse. Kolmas arvamus on esitatud MTÜ Ülejõe Selts

poolt, kus tuuakse välja, et projekteerimistingimused ei ole kooskõlas planeerimisseaduse ja

ehitusseadustiku sätetega, projekteerimistingimused on eksitavad, mis puudutavad Jannseni tn 44

kinnistut, tegemist on üldplaneeringu arengualaga A7, mille tervikliku arendusplaani saab ellu

viia läbi detailplaneeringu koostamise menetluse. Lisaks selgitatakse, et detailplaneeringu

koostamise vajadust on linnavalitsus rõhutanud kui ka lubanud poolteist aastat tagasi toimunud

kohtumisel. Arvamuse esitajate sõnul ei ole võimalik rakendada planeerimisseaduse § 125 lg 5,

kuna puudub väljakujunenud hoonestuslaad ehk kogu u 4 hektari suurune ala on hoonestamata

ning projekteerimistingimustega soovitakse püstitada dominanthoone, mis ei haaku ümbritseva

hoonestusega ega ka teisel pool jõge asuva linnaruumiga.

Arvamuste ärakuulamiseks korraldati arutelu, kus arvamuse esitajad kui ka

projekteerimistingimustest huvitatud isikud (taotleja) said anda selgitusi ja enda arvamusi avada.

Lähtuvalt laekunud arvamustest hoone mahu osas olid projekteerimistingimustest huvitatud

isikud (taotleja) valmis hoone kõrgust vähendama 13 meetrilt 10 meetrile ja ehitisealust pinda

vähendama 2 700 m2-lt 2 600 m2-le. Toodi välja, et kogu hoonet ei projekteerita kõrgeima

3

kõrgusega ehk osa hoonest, st kontoriosa jääks madalam. Arvestades kinnistu kõrguste vahesid,

tuleb 10 meetri kõrgune osa kai äärde, mis ühtlasi tähendab, et J.V. Jannseni tänava poolne

hoone jääb madalam.

Asjaoludest tuleb järeldada ja projekteerimistingimused näevad ette, et hoone kavandatakse

mahult ja arhitektuurilt ümbruskonda sobivana. Hoone mahtude osas on järgitud piirkonnas

väljakujunenud hoonestuslaadi ehk sadama-alale omast hoonestust. Lisaks kavandatakse

hoonesse tegevust, mis sobitub sadama-alale ehk järgitakse ala varasemat kasutust. Seega võib

järeldada, et kavandatav hoone sobitub nii mahult kui ka otstarbelt väljakujunenud piirkonda.

Muus osas ei ole võimalik järeldada, et hoone mõjutaks piirkonna elanikke negatiivselt ehk tooks

praegusega võrreldes kaasa tagajärgi, mida ümberkaudsetel isikutel taluda ei tule.

Teiseks, kõnealuse hoone kavandamine vastab üldplaneeringu arenguala A7 olemasoleva

olukorra jätkumise (ehk sadamana edasi tegutsemise) tingimustele ning üldplaneeringus

arenguvisioonile rakenduvad kriteeriumid antud juhul ei kohaldu, kuna tegemist ei ole senise

maakasutuse muutumise/lõppemisega. Seega ei ole asjakohane arvamus, et

projekteerimistingimuste andmise välistaks üldplaneering koos A7 arenguala tingimuste

määramisega.

Kallasraja ümbersuunamine on võimalik lahendada projekteerimise käigus, millest lähtutakse ka

projekteerimistingimuste andmisel. Kuigi sadamas kallasrada ette ei saa näha, tuleb

ehitusprojekti koostamisel mõelda läbi ja teha ettepanek, mis teed pidi hakkab ümbersuunatud

kallasrada kulgema. Arvamustes välja toodud juurdepääsu ja liikluse ning müra teemad on

projekteerimistingimustesse sisse viidud ja need tuleb lahendada projekteerimise etapis, kui on

selgunud kavandatava hoone täpsed lahendused. Praeguses etapis ja saadaolevate andmete

pinnalt saab järeldada, et hooldussadama teenindamisega kaasnev müra või muud mõjutused on

minimaalsed, sest suuri kaubaühikute massiive ei käidelda ning ka hoolduslaevade enda

seisuaegne müra on vähene. Ehitusprojektis tuleb ära määrata ka hooldussadama kohustused

(vajadusel ka seiremeetmed), et mõju ulatusse jäävatel elamukruntidel oleks tagatud normidele

vastav ja oluliste mõjutusteta elukeskkond.

Projekteerimistingimuste kehtivuse osas ütleb ehitusseadustik, et põhjendatud juhul võib kohalik

omavalitsus projekteerimistingimuste kehtivuseks sätestada pikema tähtaja. Selle alusel on

kehtivusaega pikendatud ning seda on põhjalikult põhistatud, mistõttu on

projekteerimistingimuste kehtivusaja pikendamine lubatav. Lisaks on lubatav anda

keskkonnamõju eelhinnang ehitusloa andmise menetluses, kuna seda sätestab ehitusseadustiku §

42 lg 2.

Lisaks tuleb arvamuse andjatel mõista, et õigusaktid ei anna kolmandatele isikutele subjektiivset

õigust nõuda projekteerimistingimuste andmise asemel detailplaneeringu koostamist. Puudutatud

isikutel on võimalik mõlemas menetluses enda arvamused esitada ning ka

projekteerimistingimuste andmisel tuleb asjakohaste arvamustega vajadusel ja võimalusel

arvestada – seega ei looks detailplaneeringu koostamine arvamuste andjate õiguste ja huvide

osas sisulist lisaväärtust või võimaldaks muul viisil neil enda õigus ja huve efektiivsemalt

kaitsta. Arvestades, et alal soovitakse jätkata varasemat kujunenud maakasutust ning ala asub

juba kujunenud hoonestuse vahel, on projekteerimistingimuste andmise kaudu hoone püstitamine

mõistlik ja ökonoomne viis, millega ei koormata põhjendamatult puudutatud isikuid ning tooda

kaasa asjatut halduskoormust. Samuti kaastakse arvamuse andjad ehitusloa andmise menetluses,

mille käigus on võimalik enda õiguste riivet ja huvide järgimata jätmist hinnata ning asjakohasel

juhul arvamusi esitada.

Praegusel juhul kavandatakse projekteerimistingimustega ühe hoone püstitamist, mis paikneb

olemasoleva hoonestuse vahele jääval kinnisasjal (J. V. Jannseni tn 44 kinnisasi, registriosaga nr

1126205, mis koosneb omakorda kolmest katastriüksusest). J. V. Jannseni tn 44 kinnisasja

naaberkinnistutel on hooned olemas, mistõttu ongi tegemist kavandatava hoonega olemasoleva

hoonestuse vahel – planeerimisseaduse § 125 lg 5 eeldabki, et olemasoleva hoonestuse vahel on

hoonestamata kinnisasi, millele hoone püstitamine on võimalik lahendada ökonoomsemas

menetluses ehk projekteerimistingimuste andmise menetluses. Samuti on selge, et

projekteerimistingimuste andmine vastab üldplaneeringus antud, sh arenguala A7 tingimustele.

4

Projekteerimistingimustega antakse lähtealused projekteerimiseks ning uue hoone ehitusprojekti

lahendus peab tagama kõigi võimalike häiringute minimeerimise ja samamoodi muude

küsimuste (sh kallasraja kulgemise) lahendamise.

Projekteerimistingimuste eelnõu avalikustamise käigus esitatud arvamustest ja Transpordiameti

ning Muinsuskaitseameti kooskõlastamise tingimustest tulenevalt on täiendatud ja/või muudetud

projekteerimistingimuste punkte alljärgnevalt:

Muudetud p 1.8. Merekaardi (vt Maa-ameti merekaart või Nutimeri) ja Sadamaregistris

oleva sadamaala skeemi kohaselt jäävad maa-alale kaid nr. 8 ja 9.

Lisatud p 1.10. Kinnistu jääb osaliselt navigatsioonimärkide 891 ja 892 Silla sihi töötsooni

(vt Lisa 2), kus on oluline Pärnu sadamasse sissesõidu tagamine. Tulenevalt meresõiduohutuse

seadusest (§ 48 lg 1) on Transpordiametil õigus piirata ehitustegevust, kui see kahjustab

meresõiduohutust. Silla sihi töö tagamiseks tuleb tagada navigatsioonimärkide nähtavus nii

päevasel kui ka öisel ajal, hoiduda tuleb sihimärkide kahjustamisest nii uute hoonete ehitamisel

kui ka kasutamisel. Võimalike kahjude ilmnemisel tuleb need korvata. Kai ääres seisvad laevad

ei tohi häirida Silla sihi navigatsioonimärkide vaatlemist laevadelt sadamasse sissesõidul;

Täiendatud p 2.2. HOONE ASUKOHT: vt Lisa 1 ja Lisa 2. Hoonestusalal olevad ehitised ja

nendega seotud tegevused (s.h. ehitustegevus ning laevade lastimine ja lossimine) ei tohi häirida

navigatsioonimärkide vaatlemist laevadelt sadamasse sissesõidul sj kai ääres seisvad laevad ei

tohi häirida Silla sihi navigatsioonimärkide vaatlemist laevadelt sadamasse sissesõidul.

Muudetud p 2.4. LUBATAV SUURIM EHITISEALUNE PIND: 2600 m².

Täiendatud p 2.7. LUBATUD SUURIM KÕRGUS: hoone suurim lubatud kõrgus 10,0 meetrit

olemasolevast maapinnast. Silla sihi navigatsioonimärkide töötsoonis (vt. Lisa 2) on ehitiste

suurim lubatud kõrgus kuni 8 m olemasolevast maapinnast (10,0 m EH2000). Tehnoseadmed

peavad mahtuma kõrguse sisse ja olema mittevaadeldavad.

Täiendatud p 2.13. VÄLISVIIMISTLUS: Välisviimistlus edelakaarest (Pärnu muulide vahelt

sadamasse sissesõidul) peab tagama navigatsioonimärkide selge eristatavuse teistest ehitistest,

sellest suunast vältida ka peegeldavate pindade kasutamist.

Täiendatud p 2.15. HALJASTUS JA HEAKORD: Silla sihi navigatsioonimärkide töötsoonis (vt.

Lisa 2) on haljastuse suurim lubatud kõrgus kuni 8 m olemasolevast maapinnast.

Lisatud p 4.2. Enne ehitusloa taotlust esitada ehitusprojekt kooskõlastamiseks Transpordiametile.

Lisatud p 3.5. Ehitusprojektis esitada ehitiste ja kinnistu välisvalgustuse lahendus.

Lisatud p 5.8. Muinsuskaitse kooskõlastuse juurde lisatud tingimused

1. Projekteerimise lähtematerjal

1.1.Projekti koostamisel lähtuda kehtivatest normidest (EPN), standarditest (EVS) ja Eesti

Vabariigis kehtivatest õigusaktidest.

1.2.Kehtiv üldplaneering: Pärnu Linnavolikogu 20. mai 2021 otsusega nr 21 kehtestatud „Pärnu

linna asustusüksuse üldplaneering 2025+”.

1.3.Kehtiv detailplaneering: kinnistul kehtiv detailplaneering puudub.

1.4.Katastriüksuse J. V. Jannseni tn 44 sihtotstarve: tootmismaa 50%. ärimaa 50%.

1.5.Üldplaneeringujärgne juhtfunktsioon: arenguala A7 „J.V. Jannseni sadama arenguala“,

millele on määratud tingimused nii olemasoleva olukorra jätkumisel, kui arenguvisiooni

rakendumisel senise maakasutuse muutmise korral.

1.6.Katastriüksuse J. V. Jannseni tn 44 suurus 16 727 m², Katastriüksuse J. V. Jannseni tn 46

suurus 10 845 m².

1.7.Ehitisregistri andmetel asuvad J. V. Jannseni tn 44 katastriüksusel ladu, rajatisena

katusealune ja kaubakaid.

1.8.Sadamaregistri kohaselt on tegemist Pärnu sadama alaga, millel asuvad kaid nr 7 ja 8.

1.9.Kinnistu asub arheoloogiamälestis asulakoht registri nr 11792 alal. J. V. Jannseni tn 37

aadressil asub ajaloomälestis reg nr 8320 „Pärnu Ülejõe vallakooli hoone, kus aastail 1850-

1863 elasid J. W. Jannsen ja L. Koidula“.

1.10. Kinnistu jääb osaliselt navigatsioonimärkide 891 ja 892 Silla sihi töötsooni (vt Lisa 2),

kus on oluline Pärnu sadamasse sissesõidu tagamine. Tulenevalt meresõiduohutuse seadusest (§

5

48 lg 1) on Transpordiametil õigus piirata ehitustegevust, kui see kahjustab meresõiduohutust.

Silla sihi töö tagamiseks tuleb tagada navigatsioonimärkide nähtavus nii päevasel kui ka öisel

ajal, hoiduda tuleb sihimärkide kahjustamisest nii uute hoonete ehitamisel kui ka kasutamisel.

Võimalike kahjude ilmnemisel tuleb need korvata. Kai ääres seisvad laevad ei tohi häirida Silla

sihi navigatsioonimärkide vaatlemist laevadelt sadamasse sissesõidul.

2. Linnaehituslikud ja arhitektuursed nõuded projekteerimiseks

2.1. ÜLDIST: kinnistul on lubatud püstitada ainult meretuulepargi ehitamiseks,

opereerimiseks ja hoolduseks vajalikku hoonet ning see peab sobituma mahult ja otstarbelt

piirkonna väljakujunenud keskkonda. Hoonesse on planeeritud kontoripinnad meretuulepargi

opereerimiseks ja juhtimiseks ning ladu, kus hoitakse tehnikutele vajalikke materjale, mis on

vajalikud meretuulepargi hoolduseks ja käitamiseks. Arvestades hoone asukohta ja avalikku

mõjusfääri peavad hoone fassaadid kandma edasi linlikku keskkonda ja olema arhitektuurselt

vaadeldavad. Parema arhitektuurse lahenduse saamiseks on vajalik hoonet nii mahuliste kui

arhitektuursete võtetega liigendada. Hoonet kavandades arvestada piirkonna hoonestuslaadi, sh

mahte ja üldplaneeringus toodud tingimusi. Võrdse kohtlemise põhimõttest tulenevalt ei ole

lubatud kinnistule ehitustegevuse kavandamisel kitsendada naaberkinnistu ehitusõigust,

arvestada tuleb naaberkinnistutel olemasolevate hoonetega, vajadusel rakendatakse kõrgendatud

tuleohutusmeetmeid ning tagatud peavad olema olemasolevate elamute insolatsioonitingimused.

Kinnistul lubatud ehitisealuse pinna hulka arvestatakse kõigi kinnistul olevate hoonete alune

pind k.a alla 20 m² hoonete alune pind. Hoonest väljapoole ei lubatud midagi ladustada, sh ei ole

lubatud ladustada tuuleparkide suuremõõtmelisi komponente (labad, gondel, torni osad jmt.) ega

puistematerjali ega ka käideldavate detailide ja komponentide püsivat ladustamist.

Meretuulepargi hoolduseks vajalikud varuosad (mutrid, poldid, laagrid, kaablid,

väikeelektroonika, tihendid, määrded, õlid jms) tuleb hoida alalise ladustamise mõttes hoones

sees. Sadama kaidele meretranspordiks liikuvad laevade suurused olenevad tuulepargi

hooldusstrateegiast, kasutatakse kas SOV (Service Operation Vessel – laeva pikkus kuni 90 m),

CTV (Crew Transfer Vessel – laeva pikkus kuni 30 m) või SOV/CTV kombineeritud strateegiat.

Vastavalt kehtivale üldplaneeringule tuleb kinnistul tagada linnatänavate standardis EVS

843:2016 seatud nõudeid ning minimaalselt 15% haljastust, võimalusel rohkem, sh näha ette

puhverhaljastus kavandatava hoone ja Jannseni tänava ääres asuvate elamute vahele. Ehitusloa

menetluse raames tuleb koostada keskkonna mõjude eelhinnang kavandatavast hoonest tuleneva

keskkonnamõju hindamiseks. Projekteerimise etapis tuleb läbi viia ka müra modelleerimine ja

analüüs. Praegu eeldatavatel andmetel on hooldussadama teenindamisega kaasnev müra

minimaalne, sest suuri kaubaühikute massiive ei käidelda ning ka hoolduslaevade enda

seisuaegne müra on vähene. Ehitusprojektis tuleb ära määrata ka tootmisettevõtja kohustused

(vajadusel ka seiremeetmed), et mõju ulatusse jäävatel elamukruntidel oleks tagatud

elamisväärne ja normidele vastav elukeskkond.

2.2.HOONE ASUKOHT: vt Lisa 1 ja Lisa 2. Kõik hoone osad peavad mahtuma hoone

asukohana määratud alasse. Asendiskeemil toodud „võimalik hoone asukoht“ ei ole siduv,

vaid markeerib hoone mahtu, seega kavandatava hoone täpsem paiknemine, kuju ja suurus

võib projekteerimise käigus muutuda projekteerimistingimustes toodud ala piires.

Hoonestusalal olevad ehitised ja nendega seotud tegevused (s.h. ehitustegevus ning laevade

lastimine ja lossimine) ei tohi häirida navigatsioonimärkide vaatlemist laevadelt sadamasse

sissesõidul sj kai ääres seisvad laevad ei tohi häirida Silla sihi navigatsioonimärkide

vaatlemist laevadelt sadamasse sissesõidul.

2.3.HOONE KAUGUS TÄNAVAPOOLSEST KATASTRIÜKSUSE PIIRIST: vt lisatud

asendiskeem.

2.4.LUBATAV SUURIM EHITISEALUNE PIND: 2600 m².

2.5.KÕRGUSLIK SIDUMINE: hoone ±0.00 lahendada projektiga. Projekti mahus lahendada

sademevete kogumine ja ärajuhtimine. Sademevett ei tohi juhtida naaberkinnistutele.

2.6.LUBATAV HOONETE ARV: üks.

6

2.7.LUBATUD SUURIM KÕRGUS: hoone suurim lubatud kõrgus 10,0 meetrit olemasolevast

maapinnast. Silla sihi navigatsioonimärkide töötsoonis (vt. Lisa 2) on ehitiste suurim lubatud

kõrgus kuni 8 m olemasolevast maapinnast (10,0 m EH2000). Tehnoseadmed peavad

mahtuma kõrguse sisse ja olema mittevaadeldavad.

2.8.KORRUSTE ARV: kuni 3 korrust.

2.9.KATUSETÜÜP: Katusetüübi kavandamisel arvestada piirkonnas enam levinud

hoonestuslaadiga. Lubatud ainult lamekatus parapetiga.

2.10. KATUSEKALLE: katusekalle 0º- 10º.

2.11. KATUSEKATE: lahendada projektiga.

2.12. AKNAD JA UKSED: lahendada projektiga.

2.13. VÄLISVIIMISTLUS: Välisviimistlus edelakaarest (Pärnu muulide vahelt sadamasse

sissesõidul) peab tagama navigatsioonimärkide selge eristatavuse teistest ehitistest, sellest

suunast vältida ka peegeldavate pindade kasutamist. Hoone värvitoonide valik lahendada

projektiga. Välistatud on PVC ja Sandwich välisviimistlusena. Välisviimistlus tuleb

kombineerida kahe eri materjaliga, hoone arhitektuur peab olema atraktiivne, nii mahuliste

kui visuaalsete liigendustega, büroo-osa nt klaaspindadega.

2.14. TEED, JUURDEPÄÄS JA PARKIMINE: kinnistule juurdepääs Jannseni tänavalt

olemasolevast asukohast. Arvestada, et J.V.Jannseni tänav on suure liiklusintensiivsusega,

seega kavandatav tegevus ei tohi halvendada J.V.Jannseni tänava liikluse läbilaskvust ja

põhjustada täiendavaid häiringuid piirkonnale. J.V.Jannseni tänaval on raskeveoliikluse

piirang, seega tuleb seda ehitusprojektis kajastada ja üle 12 tonni veokitele tuleb Pärnu

Linnavalitsuselt taotleda sissesõidu – ja eriveoluba. Ehitusprojektis esitada prognoos

raskeliikluse osas ning analüüs, mis on selle mõju ümbruskonna tänavatele. Praegu

eeldatavatel andmetel ei teeninda hooldussadamat regulaarne ja tihe raskeliiklus -

meretuulepargi ehituse perioodil hinnanguliselt 1-2 veoautot nädalas, meretuulepargi

hoolduse ajal on liikluskoormus pigem veel väiksem. Kuna Pärnu linna üldplaneeringuline

eesmärk on luua kergliiklejate ühendused J. V. Jannseni tänavalt jõe äärde ning pikendada

olemaolevat kergliiklejate promenaadi Siimu sillani, siis tuleb projektis pakkuda lahendusi

läbipääsude loogiliseks ja realistlikuks elluviimiseks. Tagada tuleb standardikohane

parkimisvõimalus (s.h jalgrataste parkimisvõimalus) hoonestusega samal katastriüksusel.

Jannseni tänavalt mahasõit korrastada ja esitada projektiga lahendus kuidas

jalakäija/kergliikleja seal ohutult liikuda saab (lisada haljastust, eraldada kõnnitee sõiduteest

jne.)

2.15. HALJASTUS JA HEAKORD: minimaalne haljastusprotsent tootmise maa-alal on 15%.

Haljastuse kavandamisel tuleb valdavas osas kasutada kõrghaljastust. Kõige suurem

haljastatud ala on lubatud kavandada kahele katastriüksusele - J.V.Jannseni 44 ja

J.V.Jannseni 46. Silla sihi navigatsioonimärkide töötsoonis (vt. Lisa 2) on haljastuse suurim

lubatud kõrgus kuni 8 m olemasolevast maapinnast. Vastavalt kehtiva üldplaneeringu

nõuetele tuleb haljastuse kavandamisel rõhku pöörata piirkondadele, kus liigub rohkem

inimesi nagu juurdepääsuteed, hoonete sissepääsud ja parkla alad, et luua meeldiv ja

inimsõbralik keskkond. Haljastuse kavandamisel tuleb arvestada vajadusega kavandada

puhvertsoonid tootmistegevuse ja muu kasutusega alade (elamud) vahele ning võimalusel ka

erinevate tootmistegevuste vahele, et leevendada ettevõtlusest tulenevaid mõjusid, liigendada

territooriumi, vältida ulatuslikke kõvakattega pindu, vähendad kuumasaarte teket, vähendada

tolmu jm ainete lendumist ning tagada esteetilisem ning puhtam keskkond. Projektiga näha

ette haljas- puhvertsoon elamutest, mis oleks häiringute leevendamiseks piisava laiusega.

Müra vähendamise eesmärgil kavandatav puhverhaljastus tuleb lahendada mitmerindeliselt,

s.h 60%Jannseni tänava äärsest kompaktsest haljasalast tuleb ette näha kõrghaljastus.

J.V.Jannseni 44 ja J.V.Jannseni 46 katastriüksustele kavandatud haljasala peab olema

tänavalt vaadeldav ehk piire Jannseni tänava ääres peab olema läbipaistev terves ulatuses.

2.16. PIIRDED JA VÄRAVAD: ehitusprojekti koosseisus esitada kinnistu piirdeaia /värava

lahendus joonisena. Jannseni tänava äärne piire ja mujal kinnistul olevad piirded kavandada

läbipaistavatena.

7

3. Ehituslikud (insenertehnilised) nõuded projekteerimiseks

3.1 Tagada ehitise vastavus tuleohutusnõuetele, sh tagada normatiivsed tuleohutuskujad või

tuleohutusabinõud normatiivsest väiksema kuja puhul.

3.2 Ehitusprojekti koosseisus esitada vertikaalplaneerimise lahendus koos sademevete

kogumise ja ärajuhtimisega, võimalusel linnatänavamaal olemasolevasse sademeveetrassi.

Sademevett kinnistul on keelatud juhtida naaberkinnistutele. Kinnistu vertikaalplaneerimisel

arvestada naaberkinnistute olemasolevate kõrgusmärkidega. Põhjendamata vajadusel ei ole

lubatud maapinda võrreldes naaberkinnistutega oluliselt tõsta. Vertikaalplaneerimine esitada

standardsete samakõrgusjoontega vastavalt majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr

34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ § 23.

3.3 Ehitusprojekti koostamiseks taotleda vajadusel trassivaldajatelt (vee, kanalisatsiooni,

elektri ja side trassi) tehnilised tingimused.

3.4 Ehitusprojekti joonistel ja asendiplaanil tuleb näidata jäätmete kogumise ja hoonet

teenindavate tehniliste seadmete (nt soojuspumpade välisagregaadid, päikesepaneelid jms)

asukoht. Tehnilistele seadmetele ja prügikonteineritele tuleb tagada tänavalt mitte vaadeldav ja

naabreid mitte häiriv asukoht, vajadusel kavandada arhitektuurselt sobivad varjatud lahendused.

Paigaldamine peab vastama seadmetele ettenähtud tehnilistele lahendustele, tagades müra

leevendavate meetmete rakendamine. Vältimaks seadmest tekkivat vibratsioonimüra ja hoone

konstruktsioonide kahjustamist tuleks reeglina kütte/jahutusseadmete välisosad paigaldada hoone

vahetusse lähedusse hoone konstruktsiooniga mitte külgnevana, soovituslikult maapinnal

eraldiseisval alusele. Pöörata tähelepanu, et hoonet teenindavatele tehnilistel seadmetel tuleb

tagada müranõuetele vastav lahendus (keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus

leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ ja

sotsiaalministri 04.03.2002määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning

ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“).

3.5. Ehitusprojektis esitada ehitiste ja kinnistu välisvalgustuse lahendus.

4. Projekti kooskõlastamise tingimused

4.1 Enne ehitusprojekti esitamist ehitusloa saamiseks esitada hoone eskiis

planeerimisosakonna arhitektidele arvamuse andmiseks. Eskiisi joonised (asendiplaan,

põhiplaanid, vaated, lõige) esitada vastavalt mõõtkavale, vaated värviliselt koos kavandatavate

välisviimistluse materjalidega.

4.2 Enne ehitusloa taotlust esitada ehitusprojekt kooskõlastamiseks Transpordiametile.

5. Muud nõuded

5.1 Ehitusprojekt vormistada mitte vanemale kui kahe aasta vanusele maa-ala topograafilisele

plaanile, mille mõõtkava on 1:500. Vertikaalplaneerimise kavandamiseks ja tuleohutuskuja

arvestamiseks peab mõõdistusala piir ulatuma 8 m üle kinnistu piiri. Enne topogeodeetilise

uuringu teostamist peab vastavat pädevust omav isik taotlema Pärnu Linnavalitsuse

planeerimisosakonnalt mõõdistusloa (mõõdistustööde spetsialist tel 5561 5961).

5.2 Projekteeritavad hooned ja rajatised siduda L-EST97 tasapinnaliste ristkoordinaatide

süsteemis ja EH2000 kõrgussüsteemis. Täiendavad sidemed anda joonmõõtudega kas

olemasolevatest hoonetest või kinnistu piirist.

5.3 Ehitusprojekt peab vastama majandus- ja taristuministri 21.07.2015 määrusele nr 97

„Nõuded ehitusprojektile“. Kõiki projekteerimistingimuste nõudeid käsitleda ehitusprojektis.

5.4 Ehitusprojektis esitada projekteeritava ehitise piirkonda arhitektuurse sobivuse (sh mahu ja

kõrguse) põhjendus/ruumiline analüüs. Ehitusprojektis peavad olema selgelt välja toodud

kasutatavad materjalid ja värvitoonid.

5.5 Ehitusprojektis esitada ehitisega seotud tehnovõrkude ja -rajatiste, juurdepääsuteede ning

parkimiskohtade ning haljastuse lahendus.

5.6 Kooskõlastamiseks esitatava ehitusprojekti asendiplaan, sidumisjoonis, vertikaalplaneerimine

ja insenerkommunikatsioonide projektjoonised esitada tekst .doc- või .rtf-formaadis ja

graafiline osa .dwg- või .dgn-formaadis. Jooniste loetavuse huvides esitada vajadusel

8

tehnovõrkude koondplaan, vertikaalplaneerimise ja haljastuse joonised eraldi. Väljastatud

projekteerimistingimused, tehnilised tingimused ja muu projektiga seonduv informatsioon

lisada projekti kausta.

5.7 Ehitusloa taotlemiseks esitatav projekt koos kooskõlastatud eskiisiga esitada elektrooniliselt

Ehitisregistri kaudu või Suur-Sepa 16 I korruse infolauda või vastuvõtuaegadel

planeerimisosakonna ehitusjärelevalve teenistusele tel 5190 6015, 5307 0865.

5.8 Muinsuskaitseseadus (edaspidi MuKS) näeb ette, et kui kinnismälestise või selle

kaitsevööndi alal rajatakse ehitis kas detailplaneeringu või eelplaneeringu koostamise

kohustuse puudumisel projekteerimistingimuste alusel, koostatakse detailplaneeringu

muinsuskaitse eritingimused (MuKS§ 61 lg 3, 4). Tuginedes muinsuskaitseseadusele ning

üldplaneeringu ja detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamise korrale, otsustab

Muinsuskaitseamet MuKS § 61 alusel loobuda eritingimuste koostamise nõudest, kuna

kavandatav tegevus ei muuda oluliselt väljakujunenud ruumilist olukorda, ning annab

käeolevaga omapoolsed tingimused, mis tuleb kanda projekti seletuskirja, soovitavalt

eraldiseisva alapeatükina.

1) Lisada projekti koosseisu muinsuskaitse peatükk.

2) Projekti alal J. V. Jannseni tn 44 kinnisasjal paikneb arheoloogiamälestis asulakoht

(regnr 11792). Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele

elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed,

toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui

kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha

valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Pärnu jõe

paremkaldalt, Rääma linnaosast Sauga jõeni ulatuval alalt on arheoloogiliste uuringute

käigus saadud leide, mis viitavad muuhulgas kiviaja asustusele. Mesoliitikumile

omaselt oli elupaik otseselt seotud veekogudega. Arvestades väheintensiivset

kultuurkihti ning suhteliselt väheseid leide, oli tegemist pigem hooajalise asustusega.

Piirkonna ajalooline hoonestus on jäljed kiviaegsest sporaadilisest asustusest mingis

ulatuses hävitanud, kuid perioodiga seonduva arheoloogilise leiuainese esinemine

pinnases ei ole täielikult välistatud. Asulakoha alal võib esineda ka teiste ajalooliste

perioodide elutegevuse jälgi. Eelnevale tuginedes ei ole projekti elluviimisel

arheoloogiline uuring esialgu vajalik. Sellele vaatamata tuleb mälestise alal

teostatavatel kaevetöödel olla tähelepanelik ning arvestada arheoloogiliste leidude ja

arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest

tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja sellisel juhul kohustatud tööd katkestama, jätma

leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Märge selle kohta, et

kinnistul asub arheoloogiamälestise Asulakoht reg-nr 11792 alal kanda projekti

tiitellehele. Asendiplaanile märkida mälestise nimetus ning mälestise ja kaitsevööndi

ulatus. Info on kättesaadav Maa-ameti kultuurimälestiste kaardikihil

(https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/kultuurimalestised).

3) Enne tööde teostamise algust peab Muinsuskaitseametist taotlema tööde tegemise loa

(MuKS § 52 lg 3; https://register.muinas.ee/public.php?menuID=workpermit).

4) Valminud projekt kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Projekti kooskõlastus võib

toimuda ehitusloa- või ehitusteatise menetluse käigus.

6. Käesolevad projekteerimistingimused kehtivad seitse aastat (ehitusseadustik § 33 lg 1)

põhjendusel, et kavandatav meretuulepargi arendustsükkel on pikk, riiklik meretuuleenergiaga

seotud otsused võtavad aega ja võivad viibida. Kuivõrd otsuste tõttu viibib ka meretuulepargi

projekteerimine ning ehitus, siis on vajalik tavapärasest pikem projekteerimistingimuste

kehtivusaeg.

7. Projekteerimistingimuste väljastamise otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul otsuse

teatavakstegemisest, esitades kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus

sätestatud korras või vaide Pärnu Linnavalitsusele haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

9

8. Otsus jõustub teatavakstegemisest taotlejale.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaido Koppel

osakonna juhataja

Lisad: 1. J. V. Jannseni tn 44 asendiskeem.pdf

2. Navigatsioonimärkide 891 ja 892 Silla sihi töötsoon.pdf

Kadri Karjus

5323 9544, [email protected]

Koostaja ees- ja perenimi

telefon, e-post