Seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Justiitsministeerium

Kliimaministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Rahandusministeerium

Siseministeerium

Sotsiaalministeerium

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-1/92

Veterinaarseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

kooskõlastamiseks esitamine

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab ministeeriumitele kooskõlastamiseks,

arvamuse esitamiseks asutustele ja huvirühmadele ning teadmiseks Riigikogule

veterinaarseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.

Palume esitada kooskõlastus ja arvamused viieteistkümne tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad: 1. Eelnõu, VS_EN.pdf;

2. Seletuskiri, VS_SK.pdf;

3. Rakendusaktide kavandid, VS_SK_lisa_1.pdf

Sama:

Põllumajandus- ja Toiduamet

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

Andmekaitse Inspektsioon

Keskkonnaamet

Maksu- ja Tolliamet

Eesti Linnade ja Valdade Liit MTÜ

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Eesti Loomaarstide Koda

Spin TEK AS

Eesti Kennelliit MTÜ

Eesti Loomakaitse Selts MTÜ

Eesti Loomakaitse Liit MTÜ

2 (2)

Loomus MTÜ

Varjupaikade MTÜ

Hoiupaiga Loomad MTÜ

Pesaleidja MTÜ

Cats Help MTÜ

Assisi Franciscuse Selts MTÜ

Tartu Kassikaitse MTÜ

Lääne-Virumaa Koduloomade Varjupaik MTÜ

MTÜ Hiiumaa koduta loomade turvakodu

MTÜ Paikass

Kiisutuba MTÜ

Kohtla-Järve kodutute loomade varjupaik Grey Dogs

MTÜ Ayuda

MTÜ Saaremaa Lemmikloomade Turvakodu

Pörröpallo OÜ

Esticat Eesti Kasside Assotsiatsioon

Eesti Kassikasvatajate Liit Felix

Cato Club

Riigikogu

Kadri Kabel

5687 7104 [email protected]

Katrin Tuula

625 6166 [email protected]

1

Veterinaarseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seadus

§ 1. Veterinaarseaduse muutmine

Veterinaarseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse tekstis, välja arvatud §-s 117, asendatakse sõnad „põllumajandusloomade register”

sõnadega „loomade register” vastavas käändes;

2) paragrahvi 2 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Tavapäraselt loomse saaduse ja loomse paljundusmaterjali saamise eesmärgil peetava

maismaalooma ja hobuslase (edaspidi põllumajandusloom) pidamisel ning loomse saaduse, välja

arvatud loomse kõrvalsaaduse käitlemisel osaleva isiku tervisekontrolli suhtes kohaldatakse

nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadust.”;

3) seadust täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses:

㤠31. Lemmikloom

(1) Lemmikloom käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2016/429 artikli 4 punktis 11 sätestatud peetav loom.

(2) Lemmiklooma süstitava elektroonse identifitseerimisvahendiga (edaspidi mikrokiip)

identifitseerimist, loomade registris registreerimist ja lemmiklooma kohta arvestuse pidamist

reguleerivaid sätteid kohaldatakse ka tavapäraselt lemmikloomana pidamiseks mõeldud

kaubanduslikul või eriülesannete täitmise eesmärgil peetava looma ja tema pidaja suhtes.”;

4) paragrahvi 9 punktis 2 asendatakse tekstiosa „artiklites 33–35” tekstiosaga „artiklites 33 ja 34

ning artikli 35 lõike 1 punktides a ja b ning lõikes 2”;

5) paragrahvi 19 lõike 1 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„8) lisama loomale tehtud veterinaarse menetluse kohta tõendi väljastamisel oma allkirjale ees-

ja perekonnanime ning kutsetegevuse loa numbri;”;

6) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Vastutaval töötlejal on õigus kasutada veterinaararstide registris registreeritud isiku

kontaktandmeid sellele isikule vastutava töötleja tegevusega seotud teate, nagu näiteks

loomataudi ohu teade, loomatauditõrje toimingu tegemiseks kaasabi osutamise vajaduse teade ja

muu selline teade, saatmiseks või loomatervise valdkonnas seire või küsitluse korraldamiseks.”;

7) paragrahvi 21 lõike 6 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) andmed töökoha kohta, sealhulgas andmed kõigi loomapidamisettevõtete ja muude teenuse

osutamise kohtade kohta, kus veterinaararst püsivalt veterinaarteenust osutab;”;

8) paragrahvi 21 lõiget 6 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

„31) andmed volitatud veterinaararsti pädevuse kohta;”;

EELNÕU

31.01.2025

2

9) paragrahvi 30 täiendatakse lõigetega 11–13 järgmises sõnastuses:

„(11) Koera, kassi ja valgetuhkru pidaja, sealhulgas sellist liiki looma kaubanduslikul või

eriülesannete täitmise eesmärgil pidav loomapidaja, korraldab oma looma identifitseerimise

mikrokiibiga.

(12) Muu kui käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud liiki lemmiklooma võib identifitseerida

mikrokiibiga, mille Põllumajandus- ja Toiduamet on sellist liiki looma märgistamiseks käesoleva

paragrahvi lõike 2 kohaselt heaks kiitnud.

(13) Looma identifitseerimiseks kasutatava mikrokiibi paigaldab veterinaararst.”;

10) paragrahvi 30 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Põllumajandus- ja Toiduamet kiidab heaks elektroonse identifitseerimisvahendi, mis vastab

asjaomases Euroopa Liidu õigusaktis kehtestatud nõuetele.”;

11) paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Peetava maismaalooma märgistamiseks kasutatava elektroonse identifitseerimisvahendi

heakskiitmiseks esitab selle identifitseerimisvahendi tootja või turustaja taotluse Põllumajandus-

ja Toiduametile.”;

12) paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Põllumajandus- ja Toiduamet avaldab käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt heaks kiidetud

elektroonsete identifitseerimisvahendite loetelu tootjate ja turustajate kaupa oma veebilehel.”;

13) paragrahvi 30 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Peetava maismaalooma märgistamiseks kasutatava identifitseerimisvahendi väljastab

Põllumajandus- ja Toiduametiga selleks halduslepingu sõlminud isik taotluse alusel ja taotleja

kulul. Looma märgistamiseks kasutatav mikrokiip väljastatakse ainult veterinaararstile.”;

14) paragrahvi 30 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Põllumajanduslooma märgistamisel kasutatava identifitseerimisvahendi väljastajaga

käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud halduslepingu sõlmimiseks kuulutab Põllumajandus- ja

Toiduamet välja konkursi. Konkursi kuulutus avaldatakse Põllumajandus- ja Toiduameti

veebilehel.”;

15) seadust täiendatakse §-ga 301 järgmises sõnastuses:

„§ 301. Erandid identifitseerimise nõuetest

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2035 artiklites 39, 47, 53, 54 ja 61

sätestatud pädeva asutuse nõusoleku põllumajanduslooma identifitseerimise nõuetest erandi

saamiseks annab Põllumajandus- ja Toiduamet.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõusoleku andmise või sellest keeldumise otsustab

Põllumajandus- ja Toiduamet 30 päeva jooksul asjakohase taotluse saamisest arvates.”;

16) paragrahvi 31 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada komisjoni delegeeritud

määruse (EL) 2019/2035 artiklites 41, 48, 59, 60 ja 62 nimetatud erandite kohaldamise ning

erandi kohaldamise taotlemise ja taotluse lahendamise korra.”;

17) paragrahv 32 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

㤠32. Lemmiklooma kohta arvestuse pidamine

3

(1) Koera, kassi ja valgetuhkru kohta, sealhulgas kaubanduslikul või eriülesannete täitmise

eesmärgil peetava looma kohta peetakse arvestust loomade registris.

(2) Loomade registris registreeritakse koer, kass ja valgetuhkur, kes viibib Eestis kauem kui 30

päeva.

(3) Muu kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud liiki lemmiklooma kohta peetakse arvestust

loomade registris, kui lemmikloomapidaja soovib oma lemmiklooma loomade registris

registreerida.

(4) Koera, kassi ja valgetuhkru pidaja ning käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud

lemmiklooma pidaja esitab andmed enda ning oma peetava looma kohta loomade registrisse

kandmiseks käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud korras.

(5) Käesoleva seaduse § 37 lõigete 2 ja 4 tähenduses omanikuta või loomapidaja juurest lahti

pääsenud looma (edaspidi hulkuv loom) pidamisega tegelev isik esitab andmed enda ning

hulkuvate loomade pidamiseks ettenähtud kohas (edaspidi varjupaik) loomakaitseseaduse § 5

lõikes 2 nimetatud ajavahemikul peetava koera, kassi ja valgetuhkru ning käesoleva paragrahvi

lõikes 3 nimetatud looma kohta loomade registrisse kandmiseks.

(6) Koera, kassi ja valgetuhkru pidaja ning käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud

lemmiklooma pidaja vahetumise registreerimise loomade registris tagab iga järgmine

loomapidaja või lemmikloomapidaja.

(7) Veterinaararst korraldab viivitamata andmete esitamise loomade registrisse:

1) koera, kassi, valgetuhkru ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud lemmiklooma ning tema

pidaja kohta esmakordse kande tegemiseks loomale mikrokiibi paigaldamise järel;

2) käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud hulkuva looma veterinaarse läbivaatuse ja loomale

tehtud ravi kohta kande tegemiseks nimetatud läbivaatuse või ravi tegemise järel.

(8) Mikrokiibiga identifitseeritava ja loomade registris registreeritava koera, kassi, valgetuhkru

ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud lemmiklooma märgistamise ning registreerimise

täpsemad tingimused ja korra, nõuded andmete esitamise ja ajakohasena hoidmise kohta ning

mikrokiibi asendamise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(9) Loomade registris koera, kassi, valgetuhkru ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud

lemmiklooma registreerimise eest ning loomapidaja või lemmikloomapidaja vahetumise korral

andmete muutmise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.”;

18) paragrahvi 33 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 33. Lemmikloomapass”;

19) paragrahvi 33 lõiked 1–5 tunnistatakse kehtetuks;

20) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Veterinaararst lisab lemmikloomapassi väljastamisel oma allkirjale kutsetegevuse loa

numbri ning kannab lemmikloomapassiga seotud andmed loomade registrisse käesolevas

seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud korras.”;

21) paragrahvi 33 lõikes 8 asendatakse tekstiosa „Põllumajandus- ja Toiduametiga” tekstiosaga

„Põllumajandus- ja Toiduamet või temaga”;

4

22) paragrahvi 34 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Loomade registri eesmärk on tagada loomade jälgitavus ning tõhusa veterinaarjärelevalve ja

veterinaarkontrolli tagamiseks pidada arvestust järgmiste isikute ning nende tegevuse kohta:”;

23) paragrahvi 34 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) koera, kassi ja valgetuhkru pidaja ning käesoleva seaduse § 32 lõikes 3 nimetatud

lemmiklooma pidaja.”;

24) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Loomade registri volitatud töötlejal on õigus kasutada loomade registris registreeritud isiku

kontaktandmeid sellele isikule volitatud töötleja tegevusega seotud teadete, nagu näiteks

loomatervise alase ohu teade, loomade registriga seotud muudatuse teade, andmete ajakohasena

hoidmise teade ja muu selline teade, saatmiseks või loomatervise valdkonnas seire või küsitluse

korraldamiseks.”;

25) paragrahvi 35 lõiget 1 täiendatakse punktidega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:

„7) füüsilisest isikust lemmikloomapidaja puhul nimi, isikukood või selle puudumise korral

sünniaeg, telefoninumber, e-posti aadress, elukoha aadress ning tema peetava lemmiklooma

identifitseerimiseks vajalikud andmed, samuti andmed lemmikloomapidaja nime muutmise ja

tema surma kohta;

8) juriidilisest isikust loomapidaja puhul nimi, registrikood või selle puudumise korral

asjakohane identifitseerimistunnus, telefoninumber, e-posti aadress, tegevuskoha aadress ning

tema peetava koera, kassi, valgetuhkru või käesoleva seaduse § 32 lõikes 3 nimetatud looma

identifitseerimiseks vajalikud andmed, samuti andmed loomapidaja nime muutmise ja tema

likvideerimise kohta.”;

26) paragrahvi 35 lõiked 3–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet keeldub loomade registrisse looma kohta

kande tegemisest, kui isik on teadlikult esitanud valeandmeid või kui isikult on sellist liiki looma

pidamise õigus kohtuotsusega ära võetud.

(4) Andmed loomade registrisse esitatakse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti

e-teenuse keskkonna kaudu või muu e-teenuse keskkonna kaudu, mis suhtleb riigi

infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu loomade registriga.

(5) Loomade registrisse kantud andmete õigsuse eest vastutab nende esitaja.”;

27) paragrahvi 35 täiendatakse lõigetega 51–53 järgmises sõnastuses:

„(51) Põllumajanduslooma pidava isiku ja tema tegevuskoha ning põllumajanduslooma ja tema

liikumise kohta loomade registrisse kantud andmete muutmiseks esitatakse taotlus viivitamata,

kuid mitte hiljem kui seitsme päeva jooksul andmete muutumisest arvates.

(52) Loomade registrisse koera, kassi, valgetuhkru ja käesoleva seaduse § 32 lõikes 3 nimetatud

lemmiklooma ning tema pidaja kohta kantud andmete muutmiseks esitatakse taotlus viivitamata,

kuid mitte hiljem kui kahe tööpäeva jooksul andmete muutumisest arvates.

(53) Püütud hulkuva looma varjupaigas pidamise korral loomakaitseseaduse § 5 lõikes 2

sätestatud ajavahemiku lõppedes esitatakse taotlus käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 ja 3 nimetatud

looma ja tema pidaja kohta loomade registrisse kantud andmete muutmiseks viivitamata, kuid

mitte hiljem kui kahe tööpäeva jooksul nimetatud ajavahemiku lõppemisest arvates juhul, kui

selle ajavahemiku lõpuks ei ole looma omanikku kindlaks tehtud või ei ole otsustatud loom

hukata loomakaitseseaduse §-s 18 sätestatud korras.”;

5

28) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Loomade registrisse kantud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 7 ja 8 kohaselt looma ja

tema pidaja kohta kogutud andmeid ning nende alusdokumente säilitatakse üks aasta arvates

looma surma kohta kande tegemisest või 20 aastat arvates looma kohta registrisse kantud

sünnikuupäevast. Logisid säilitatakse loomade registri põhimääruses sätestatu kohaselt.”;

29) paragrahvi 49 lõiked 3–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Veterinaararst teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teatamiskohustusliku

loomataudi või muu loomataudi, mis kuulub Maailma Loomatervise Organisatsioonile

kohustuslikult teatatavate loomataudide loetellu (edaspidi WOAH-i loomataudide loetellu kuuluv

loomataud), või zoonoosse haigusetekitaja diagnoosimisest Põllumajandus- ja Toiduametit,

loomapidajat ja lemmikloomapidajat.

(4) Labor teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teatamiskohustusliku loomataudi,

WOAH-i loomataudide loetellu kuuluva loomataudi või zoonoosse haigusetekitaja

laboratoorsest leiust Põllumajandus- ja Toiduametit, peab nimetatud loomataudide ja

haigusetekitajate laboratoorsete leidude kohta arvestust ning esitab leidude kohta aruande

Põllumajandus- ja Toiduametile.

(5) Nende zoonooside loetelu, mille haigusetekitajate leiust tuleb Põllumajandus- ja Toiduametit

teavitada, ning nende zoonoossete haigusetekitajate loetelu, mille leiu kohta peab labor arvestust

pidama, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

30) paragrahvi 50 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „liikmesriike” sõnadega „nende taotlusel”;

31) seadust täiendatakse §-ga 551 järgmises sõnastuses:

„§ 551. Muu loomataudi tõrje meetmed

(1) Muu loomataudi kahtluse või puhkemise korral rakendab Põllumajandus- ja Toiduamet taudi

leviku ennetamiseks Maailma Loomatervise Organisatsiooni väljatöötatud asjakohaseid

põhimõtteid, meetodeid, soovitusi ja juhendeid.

(2) Muu loomataudi leviku ennetamiseks rakendab loomapidaja asjakohaseid bioturvalisuse

meetmeid ning järgib taudi tõrjel Põllumajandus- ja Toiduameti ettekirjutusi.

(3) Muu loomataudi ennetamise ja tõrje täpsemad meetmed võib kehtestada valdkonna eest

vastutav minister määrusega.”;

32) paragrahvi 92 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(10) Referentlabor tegutseb valdkonna eest vastutavale ministrile esitatud ja regulaarselt

ajakohastatud tegevuskava alusel. Tegevuskava täitmist rahastatakse riigieelarvest Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile eraldatud vahenditest.”;

33) paragrahvi 107 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§ 99” tekstiosaga „§ 100”;

34) seadust täiendatakse §-ga 1171 järgmises sõnastuses:

㤠1171. Loomade register

Käesoleva seaduse §-s 34 nimetatud loomade registrina käsitatakse käesoleva seaduse enne

2027. aasta 1. juunit kehtinud redaktsiooni samas paragrahvis nimetatud põllumajandusloomade

registrit.”;

6

35) seadust täiendatakse §-dega 1211 ja 1212 järgmises sõnastuses:

㤠1211. Koera, kassi ja valgetuhkru identifitseerimine ning registreerimine

(1) Koera, kassi ja valgetuhkru pidaja korraldab hiljemalt 2028. aasta 1. jaanuariks oma sellise

looma mikrokiibiga identifitseerimise ja loomade registris registreerimise, kes on 2027. aasta 1.

juuni seisuga vanem kui 12-nädalane, mikrokiibiga identifitseerimata ning enne 2027. aasta 1.

juunit kehtinud korras arvestuse pidamiseks kasutatavas andmekogus registreerimata.

(2) Koera, kassi ja valgetuhkru pidaja korraldab veterinaararsti kaudu hiljemalt 2028. aasta 1.

jaanuariks loomade registris oma sellise looma registreerimise, kes on 2027. aasta 1. juuni

seisuga vanem kui 12-nädalane, identifitseeritud mikrokiibiga ning enne 2027. aasta 1. juunit

kehtinud korras arvestuse pidamiseks kasutatavas andmekogus registreerimata.

§ 1212. Andmete üleandmine

Enne 2027. aasta 1. juunit kehtinud korras arvestuse pidamiseks kasutatavas andmekogus 2027.

aasta 31. mai seisuga lemmiklooma ja lemmikloomapidaja kohta kogutud andmete üleandmise

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile korraldab kohalik omavalitsus

masinloetaval viisil hiljemalt 2027. aasta 7. juuniks.”.

§ 2. Loomakaitseseaduse muutmine

Loomakaitseseaduse § 202 lõikes 4, § 40 lõikes 3 ja §-s 65 asendatakse sõnad

„põllumajandusloomade registrisse” sõnadega „loomade registrisse”.

§ 3. Põllumajandusloomade aretuse seaduse muutmine

Põllumajandusloomade aretuse seaduse § 6 lõikes 4 ja § 11 lõikes 5 asendatakse sõnad

„põllumajandusloomade registrisse” sõnadega „loomade registrisse”.

§ 4. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduse 101. peatükki täiendatakse 5. jaoga järgmises sõnastuses:

„5. jagu

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti toimingud

1. jaotis

Veterinaarseaduse alusel tehtavad toimingud

§ 26133. Loomade registri toimingud

(1) Loomade registris koera, kassi, valgetuhkru ja veterinaarseaduse § 32 lõikes 3 nimetatud

lemmiklooma registreerimise eest tasutakse riigilõivu 12 eurot.

(2) Loomade registrisse kantud andmete muutmise eest seoses koera, kassi, valgetuhkru ja

veterinaarseaduse § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma pidaja vahetumisega tasutakse riigilõivu

12 eurot.

(3) Riigiasutus ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus on tema pädevuses oleva ülesande

täitmiseks vajaliku loomade registri toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastatud.

(4) Veterinaarseaduse § 37 lõigete 2 ja 4 tähenduses omanikuta või loomapidaja juurest lahti

pääsenud loomade pidamisega tegelev mittetulundusühing on loomade registris koera, kassi,

7

valgetuhkru ja veterinaarseaduse § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma registreerimise eest

riigilõivu tasumisest vabastatud.”.

§ 5. Toiduseaduse muutmine

Toiduseaduse § 7 lõike 4 punktis 3 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registris”

sõnadega „loomade registris”.

§ 6. Vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmine

Vedelkütuse erimärgistamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 32 lõike 1 punktis 3 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registri” sõnadega

„loomade registri”;

2) paragrahvi 37 lõike 2 punktis 3 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registrisse”

sõnadega „loomade registrisse”.

§ 7. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1, 3, 9–14, 17–20, 22–28, 34 ja 35 ning §-d 2–6 jõustuvad

2027. aasta 1. juunil.

____________________________________________________________________________

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, ….. ……. 2025

1

Veterinaarseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga täpsustatakse lemmikloomade, sealhulgas kaubanduslikul ja erieesmärgil peetavate

lemmikloomade jälgitavuse nõudeid, muutes Eestis peetavate koerte, kasside ja valgetuhkrute

identifitseerimine süstitava elektroonse identifitseerimisvahendiga (edaspidi mikrokiip) ning

looma ja loomapidaja kohta asjakohaste andmete registrisse kandmine (edaspidi ka

registreerimine) riiklikus registris kohustuslikuks. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Ameti (edaspidi PRIA) põllumajandusloomade registri juurde luuakse selleks tarbeks

lemmikloomade ja lemmikloomapidajate andmeid koondav uus registriosa (edaspidi koos riigi

lemmikloomaregister) ning põllumajandusloomade register nimetatakse ümber loomade

registriks. Kehtestatakse riigilõiv, mida tasutakse loomade registris lemmiklooma registreerimise

eest ja lemmikloomapidaja vahetumise korral andmete muutmise eest. Eelnõuga täpsustatakse

lemmiklooma identifitseerimiseks kasutatava mikrokiibi heakskiitmise korda ning nii

veterinaararsti, varjupaigas hulkuvate loomade pidamisega tegeleva isiku kui ka

lemmikloomapidaja kohustusi ja vastutuse ulatust andmete esitamisel ja ajakohasena hoidmisel.

Teise olulise teemana täpsustatakse eelnõu sätetega muu loomataudi ennetamise ja tõrje

korraldamiseks, sealhulgas tauditeavituse kohustusega. Muu loomataud käesoleva seaduse

tähenduses on loomataud, mis ei ole loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2016/4291 (edaspidi EL-i loomatervise määrus) artikli 5 lõike 1 punktis a ja II lisas ning mida ei

peeta esilekerkivaks loomataudiks sama määruse artikli 6 tähenduses. Muu loomataudi

ennetamise ja tõrje reguleerimine on Euroopa Liidus (edaspidi EL) liikmesriigi pädevuses.

Samuti lahendatakse muudatustega käesoleva seaduse ja EL-i õiguse rakendamisel ilmnenud

ebakõlasid ja probleeme ning luuakse alused erandite rakendamiseks loomade märgistamisel.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse

osakonna nõunik Kadri Kabel (tel 5687 7104, [email protected]), sama osakonna nõunik Ülle

Pau (tel 5684 8244, [email protected]), sama osakonna nõunik Enno Piisang (tel 5672 7199,

[email protected]) ja sama osakonna valdkonnajuht Maia Radin (tel 5621 7373,

[email protected]). Eelnõule on juriidilise ekspertiisi teinud ja seletuskirja kvaliteeti

kontrollinud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Katrin Tuula (tel

625 6166, [email protected]). Keeleliselt toimetas eelnõu ja seletuskirja õigusosakonna

peaspetsialist Leeni Kohal (tel 5698 3427, [email protected]).

1.3. Märkused

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/429, loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid

loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus) (ELT L 84, 31.03.2016,

lk 1–201)

KAVAND

31.01.2025

2

Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammi 2023–2027 punktiga 7.3.122. Eelnõu on seotud EL loomatervise määruse

rakendamisega.

Eelnõu väljatöötamisele eelnes veterinaarseaduse muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) koostamine ja kooskõlastamine eelnõude infosüsteemi

(edaspidi EIS) kaudu. VTK toimiku number EIS-is on 23-15813. VTK koostati ainult koerte,

kasside ja valgetuhkrute identifitseerimise ja registreerimisega seotud teemade analüüsimiseks.

Eelnõus sätestatakse nimetatud loomade märgistamise nõuded rangemalt kui EL-i loomatervise

määrus ja teised asjakohased EL-i õigusaktid ette näevad. EL-i loomatervise määruse kohaselt on

liikmesriigil lubatud võtta täiendavaid või rangemaid meetmeid (art 269). EL-i õiguse kohaselt

on koerte, kasside ja valgetuhkrute märgistamine mikrokiibiga kohustuslik üksnes nende loomade

teise liikmesriiki liikumise korral. Kaasatud osapoolteks VTK väljatöötamisel olid

Põllumajandus- ja Toiduamet, Maksu- ja Tolliamet, PRIA, Eesti Loomaarstide Koda (varem

Eesti Loomaarstide Ühing ja Eesti Väikeloomaarstide Selts), Spin TEK AS, Eesti Linnade ja

Valdade Liit, kohalikud omavalitsused, Eesti Kennelliit, loomakaitseorganisatsioonid (Eesti

Loomakaitse Liit ja Eesti Loomakaitse Selts) ning aktiivsemad loomaomanikud.

Loomakaitseorganisatsioonid on andnud teema kohta sisendeid toimunud ümarlaudadel ja

kohtumistel. Samuti on nad esitanud oma ettepanekud „Aitab“ petitsiooni4 ühe punktina (punkt

11, millega taotleti kasside ja koerte kiibistamise kohustuse kehtestamist seadusega ning samas

ka üleriigilise lemmikloomade registri loomist), mille põhjal pooldavad nad kohustuslikku

lemmikloomade kiibistamist ning ühtse andmekogu loomist. 2021. aasta märtsis korraldati

küsitlus, kuhu kaasati teemaga seotud sidusrühmad, keda võimalikud lahendused ja nendega

kaasnevad muudatused kõige rohkem mõjutavad: loomapidajad, veterinaararstid ja Eesti

Loomaarstide Koda, Eesti Linnade ja Valdade Liit, kohalikud omavalitsused. Küsitluste tulemusi

võeti arvesse VTK koostamisel.

VTK-le esitasid ministeeriumid, riigiasutused, loomakaitseorganisatsioonid, veterinaararstide

esindajad ja kohalikud omavalitsused tagasiside, mida on võimaluse korral arvesse võetud

käesoleva eelnõu ettevalmistamisel.

Ülejäänud muudatused on seotud EL-i loomatervise määruse rakendamisega, nende koostamisel

on kaasatud asjakohaseid huvigruppe ja nende mõjusid analüüsitakse käesoleva eelnõu

seletuskirjas. Muudatused kavandatakse EL-i õiguse paremaks rakendamiseks ja bürokraatia

vähendamiseks ning nende puhul ei ole tegemist riigisiseselt rakendatavate lisanõuetega.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

Eelnõuga muudetakse veterinaarseadust (RT I, 30.06.2023, 103), loomakaitseseadust (RT I,

27.09.2023, 9), põllumajandusloomade aretuse seadust (RT I, 02.12.2022, 4), riigilõivuseadust

(RT I, 20.11.2024, 6), toiduseadust (RT I, 08.10.2024, 21) ja vedelkütuse erimärgistamise seadust

(RT I, 30.06.2023, 98).

2. Seaduse eesmärk

2 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2023-2027. Vabariigi Valitsus.

https://valitsus.ee/sites/default/files/documents/2024-03/VVTP%202023-2027%202024.02.29.pdf 3 Eelnõude infosüsteem. Veterinaarseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus, 30.11.2023.

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e25ef253-a6e6-4b92-834e-d9d75d2285e9 4 Rahvaalgatus.ee koduleht. AITAB! Rahvaalgatus Loomakaitseseaduse ja sellega seonduvate õigusaktide

muutmiseks, 14.08.2020. https://rahvaalgatus.ee/initiatives/84efbff9-b3ee-4aa2-96d8-298301cabb07

3

Veterinaarseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse peamine

eesmärk on toetada kohalikke omavalitsusi (edaspidi KOV) omanikuta või loomapidaja juurest

lahti pääsenud loomade (edaspidi hulkuvad loomad) püüdmisel ja pidamisel, aidata vähendada

lemmikloomapidajate peetavate lemmikloomade sattumist loomade varjupaika ning vähendada

seeläbi varjupaikade koormust, samuti aidata kaasa lemmikloomade heaoluga seotud

probleemide lahendamisele ja lemmikloomadega kauplemisel pettuste vähendamisele. Need

eesmärgid saavutatakse koerte, kasside ja valgetuhkrute mikrokiibiga märgistamisega (edaspidi

kiibistamine) ja PRIA põllumajandusloomade registri juurde loodavas riigi lemmikloomaregistris

registreerimisega. Uue registriosa loomisega võtab riik KOV-idelt üle lemmikloomade kohta

arvestuse pidamise kohustuse. Suur osa KOV-e on korraldanud oma haldusterritooriumil koerte

ja kasside kohta arvestuse pidamise, kasutades lemmikloomaregistri pidamiseks eraettevõtjatest

teenusepakkujate tehnilisi lahendusi, mis omavahel ei ühildu. See tähendab, et puudub

ühiskasutatav andmebaas, mida kõik KOV-id kasutada saaksid. Osa KOV-e ei kasuta koerte ja

kasside kohta arvestuse pidamiseks eespool mainitud tehnilisi lahendusi. See on toonud kaasa

arvestuse pidamises KOV-ide vahelise killustumise, mis omakorda raskendab varjupaika

jõudvate loomade pidajate tuvastamist, tekitades seeläbi varjupaikades selliste loomade

ülalpidamisel KOV-idele suuremaid kulusid. Käesoleva eelnõuga soovitakse neid probleeme

lahendada. Muudatuse ettevalmistamisele eelnes VTK (EIS toimiku nr 23-1581) koostamine.

Muudatus on seotud „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030”5 seatud

eesmärkide rakendamiseks vajalike meetmete ja tegevustega, mida kirjeldatakse programmis

„Põllumajandus, toit ja maaelu 2024–2027”6. Meetme „Taimetervise, loomade tervise ja heaolu

tagamine” hulka kuuluvate valdkondade „loomatervis“ ja „loomade heaolu” eesmärk on tagada

loomade võimalikult hea tervis ja parandada loomade heaolu taset. Eelnõuga kavandatavad

muudatused võimaldavad lemmikloomade paremat jälgitavust, mis omakorda aitab kaasa

loomade tervise ja heaolu edendamisele.

Lisaks seaduseelnõu peamise eesmärgiga seotud muudatustele tehakse veterinaarseaduses

(edaspidi VS) muudatusi ja parandusi, mille eesmärgiks on viia Eesti õigus kooskõlla EL-i

õigusega, leevendades ja täpsustades muuhulgas teatud nõudeid, mida EL-i õigusaktide

ülevõtmisel on vajalikust rangemalt tõlgendatud või mida on võimalik paindlikumalt täita. Seadus

on koostatud viis aastat tagasi ning selle rakendamisel on selgunud teatud kitsaskohti ja mõnede

nõuete puhul vajadus suurema õigusselguse järele. Vähese mõjuga ja tehniliste muudatuste puhul

ei olnud VTK koostamine vajalik, nende muudatuste koostamisel on kaasatud asjakohaseid

huvigruppe ja nende mõjusid analüüsitakse käesolevas seletuskirjas.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb seitsmest paragrahvist.

Eelnõu §-s 1 sätestatakse VS-i muutmine.

Eelnõu § 1 punktis 1 asendatakse seaduses sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega

„loomade register” vastavas käändes, välja arvatud §-s 117 asuvas põllumajandusloomade

registrit käsitlevas üleminekusättes.

Muudatus on vajalik, sest eelnõus kavandatud muudatuste kohaselt tuleb 2027. aastast lisaks

põllumajandusloomadele hakata elektroonselt identifitseerima ka koeri, kasse ja valgetuhkruid

5 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030. Valdkonna arengukava. Maaeluministeerium

2021. https://www.agri.ee/pollumajanduse-ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030 6 Põllumajandus, toit ja maaelu. Programm 2024–2027. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, 2024.

https://www.agri.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/maaeluministeerium/strateegilised-

alusdokumendid#tulemusvaldkonna-pro

4

ning nende andmeid hakatakse koguma PRIA põllumajandusloomade registri juurde loodavas

riigi lemmikloomaregistris.

Seega ei ole nimetatud registri eesmärk enam üksnes pidada arvestust tõhusa

veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli tagamiseks põllumajandusloomade ja nende pidajate

kohta. Samuti ei peeta registris arvestust üksnes põllumajandusloomade pidamiskohtade kohta.

Sellest tulenevalt on sobiv nimetada register ümber loomade registriks. Registri nimetusega

seotud sätted on VS-i 3. peatüki 3. jaos, mistõttu sõnastatakse need uuesti. Samuti muudetakse

registri nimetus kõigis VS-i alusel vastu võetud õigusaktides ja teistes õigusaktides, milles

viidatakse põllumajandusloomade registrile. Põllumajandusloomade registreerimise osas registri

eesmärgi ja nimetuse muutmisega seotud tegevustes muudatusi ei tehta.

Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse VS-i § 2 lõiget 4.

Tegemist on vormilise muudatusega, mis on vajalik õigusselguse tagamiseks. Kehtiva seaduse

§ 2 lõikes 4 kasutatakse terminit „põllumajandusloom”. Põllumajanduslooma määratlus on

esitatud kehtiva seaduse § 30 lõikes 4, mida eelnõu kohaselt muudetakse ja mis sõnastatakse

uuesti. Termin „põllumajandusloom“ on VS-is ja selle rakendusaktides läbivalt kasutuses ning

seetõttu on vajalik mõiste määratleda pikema sõnaühendina sättes, kus seda esmakordselt

kasutatakse. Seoses sellega asendatakse sõna „põllumajandusloom” tekstiosaga „tavapäraselt

loomse saaduse ja loomse paljundusmaterjali saamise eesmärgil peetava maismaalooma ja

hobuslase”, täpsustades, et edaspidi kasutatakse seaduses selle pika sõnaühendi kordamise asemel

lühendina terminit „põllumajandusloom”.

Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse seadust §-ga 31.

Paragrahvi 31 lõikes 1 viidatakse lemmiklooma mõistele EL-i loomatervise määruse artikli 4

punktis 11. Sama paragrahvi lõikes 2 täpsustatakse lemmikloomade mikrokiibiga

identifitseerimise, loomade registris registreerimise ja lemmikloomade kohta arvestuse pidamise

nõuete kohaldamisala. Nähakse ette, et lemmiklooma mikrokiibiga identifitseerimise, loomade

registris registreerimise ja lemmiklooma kohta arvestuse pidamise kohta käivaid sätteid

kohaldatakse ka tavapäraselt lemmikloomana pidamiseks mõeldud kaubanduslikul või

eriülesannete täitmise eesmärgil peetava looma ja tema pidaja suhtes.

EL-i loomatervise määruse kohaselt kuuluvad lemmikloomade hulka vaid nimetatud määruse I

lisas esitatud loetellu kantud liiki kuuluvad loomad, keda peetakse mittekaubanduslikul isiklikul

eesmärgil. Eelnõuga kavandatud muudatuste eesmärk on tagada, et loomade jälgitavuse nõuded

kehtiksid kõigi koerte, kasside ja valgetuhkrute pidamisel. See tähendab, et sätteid tuleb

kohaldada ka nimetatud liiki loomade suhtes, kes on tavapäraselt lemmikloomana pidamiseks

mõeldud, kuid keda ei peeta lemmikloomana.

Kaubanduslikul eesmärgil peavad loomi isikud, kes annavad lemmikloomi kas tasu eest või tasuta

üle uuele pidajale, sealhulgas nii eraisikud, aretajad kui ka varjupaigad ja lemmikloomi müüvad

kauplused, samuti isikud, kes tegelevad loomade pidamisega muul kui isikliku seltsi eesmärgil

ehk looma avalikult näitamiseks, võistlustel osalemiseks või sel eesmärgil treenimiseks ja enda

ning teiste meelelahutuseks, sealhulgas näiteks kelgukoerte pidajad. Eriülesannete täitmise

eesmärgil peetava loomana käsitatakse looma, keda kasutab eriülesannete täitmiseks näiteks

nägemispuudega isik, Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) või Päästeamet. Siia kuuluvad

näiteks teraapialoomad, nägemispuudega isikute juhtloomad PPA ja Päästeameti

teenistusülesannete täitmisel kasutatavad loomad, kes aitavad tuvastada näiteks lõhkeaineid ja

uimasteid või otsida inimesi.

Kuigi edaspidi kehtestatakse kohustus identifitseerida mikrokiibiga koer, kass ja valgetuhkur ning

registreerida nende pidamise korral andmed loomade registris, luuakse eelnõuga võimalus lisaks

nendele liikidele registreerida andmed muude mikrokiibiga identifitseeritavate lemmikloomana

5

peetavate liikide kohta loodavas riigi lemmikloomaregistris. Registrisse kantavate andmete

õigsuse ja usaldusväärsuse ning loomade jälgitavuse nõuete täitmise tagamiseks ning

lemmikloomadega või tavapäraselt lemmikloomana pidamiseks mõeldud loomadega kauplemisel

pettuste esinemise võimaluste vähendamiseks on oluline, et kõigi riigi lemmikloomaregistrisse

kantavate loomaliikide registreerimisel täidetaks samu nõudeid.

Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse VS-i § 9 punkti 2, et täpsustada Põllumajandus- ja

Toiduameti (edaspidi PTA) ning Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA) ülesandeid pädeva

asutusena.

Kehtiva seaduse § 9 punktis 2 reguleeritakse PTA ja MTA pädevuste jaotust reisijaga kaasas

olevate loomade üle kontrolli tegemisel. Sättes viidatakse määruse (EL) nr 576/20137 artiklitele

33–35. Nimetatud EL-i määruse lõike 1 kohaselt, otsustab pädev asutus, kui artiklitega 33 ja 34

ette nähtud kontrollide tulemusena selgub, et lemmikloom ei vasta selle määruse II või III

peatükis sätestatud nõuetele, pärast konsulteerimist ametliku veterinaararstiga (Eestis

veterinaarjärelevalve ametnik) ning, kui see on asjakohane, lemmiklooma omaniku või volitatud

isikuga, kas saata lemmikloom tagasi lähteriiki või -territooriumile, isoleerida lemmikloom

ametliku järelevalve all, kui seda on vaja II või III peatüki nõuete täitmiseks, või viimase

abinõuna, kui looma tagasi saata ei ole võimalik või isoleerida ei ole otstarbekas ning kooskõlas

riigisiseselt kohaldatavate eeskirjadega lemmikloomade kaitse kohta surmamisel lemmikloom

surmata. Sama artikli lõike 2 kohaselt isoleeritakse lemmikloom ametliku järelevalve all kuni

looma tagasisaatmiseni kas lähteriiki või -territooriumile või lemmiklooma kohta muu

haldusotsuse vastuvõtmise kohta, kui pädev asutus ei anna luba lemmiklooma

mittekaubanduslikuks toomiseks liitu. Lõike 3 kohaselt kohaldatakse lõigetes 1 ja 2 osutatud

meetmeid omaniku kulul ning võimaluseta neid kulusid omanikule või volitatud isikule rahaliselt

hüvitada.

Kuigi nimetatud EL-i määruses nähakse mittenõuetekohase looma avastamise korral võetavate

meetmete üle otsustamise protsessis ette konsulteerimine veterinaararstiga ning juhul, kui see on

asjakohane, ka omaniku või volitatud isikuga, on looma surmamise otsus ja selle otsuse

täideviimise korraldamine PTA pädevuses. Sellele juhtis VTK tagasisides tähelepanu ka MTA.

Kuigi MTA hinnangul puuduvad neil otsustuspädevus ja vahendid ka muude haldusotsuste

tegemiseks, siis dokumentide kontrollimise käigus mittenõuetekohasuse tuvastamiseks ei ole

veterinaarharidus vajalik, küll aga on see eelduseks surmamiseks vajaliku otsuse tegemisel.

Seetõttu muudetakse eelnõus VS-i § 9 punkti 2 sõnastust, viidates uues sõnastuses määruse (EL)

nr 576/2013 artikli 35 lõike 1 punktile c (pädevus otsustada loom surmata), jättes sellise otsuse

tegemise MTA pädevuste hulgast välja. Ülejäänud määruse (EL) nr 576/2013 artiklites 33–35

nimetatud ülesanded jäävad MTA pädevusse.

Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse VS-i § 19 lõike 1 punkti 8.

Määruse (EL) nr 576/2013 artikli 6 punktis d osutatud identifitseerimisdokumendiga (edaspidi

lemmikloomapass) seonduv veterinaararsti kohustus jäetakse sellest sättest välja ja esitatakse

uuesti §-s 33 koos muude lemmikloomapassiga seotud nõuetega. Kehtiva õiguse kohaselt on

veterinaararsti kohustatud lemmikloomapassi ja lemmikloomale veterinaarse menetluse kohta

tõendi väljastamisel lisama oma allkirjale ametinimetuse ja kutsetegevuse loa numbri.

Kõnealusesse punkti jäetakse veterinaarse menetluse kohta tõendi väljastamisega seotud nõuded

ja neid täpsustatakse, sest senine sõnastus ei anna edasi sätte tegelikku mõtet ega kanna sätte

kehtestamisega ettenähtud eesmärki.

7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12.06.2013 määrus (EL) nr 576/2013 lemmikloomade mittekaubandusliku

liikumise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 998/2003

6

VS-i § 1 lõike 2 kohaselt kasutatakse VS-is mõisteid EL-i loomatervise määruse ning määruse

(EL) 2017/6258 ja nende rakendamiseks vastu võetud õigusaktide tähenduses, kui VS-is ei ole

sätestatud teisiti. EL-i loomatervise määruse kohaselt on „lemmikloom“ nimetatud määruse I

lisas esitatud loetellu kantud liiki kuuluv peetav loom, keda peetakse mittekaubanduslikul

isiklikul eesmärgil. Sellesse loetellu kuuluvad ka koerad, kassid ja valgetuhkrud. Veterinaarse

menetluse kohta tõendi väljastamise kohustus kehtib näiteks maaeluministri 11. märtsi 2022. a

määruse nr 14 „Marutaudi ennetamise ja tõrje täpsemad meetmed“9 kohaselt koera, kassi või

valgetuhkru vaktsineerimisel marutaudi vastu. See nõue kehtib kõigi koerte, kasside ja

valgetuhkrute vaktsineerimise korral, mitte ainult nende isendite puhul, keda peetakse EL-i

loomatervise määruse mõistes lemmikloomana. Samuti väljastatakse põllumajandusloomadele

tehtud veterinaarse menetluse kohta tõendeid, mistõttu on põhjendatud muuta sõnastust selliselt,

et nõuded kehtiksid ühtmoodi kõigil sarnastel puhkudel. Selguse huvides kehtib edaspidi punktis

8 nimetatud nõue mitte ainult lemmikloomadele, vaid kõigile loomadele tehtud veterinaarse

menetluse kohta tõendi väljastamisel.

Lisaks eelnevale muudetakse ka tõendile lisatavate andmete nõudeid. Kehtiva õiguse kohaselt on

vaja lisada tõendile ametinimetus, kuid kuna veterinaarse menetluse kohta väljastabki tõendi

menetluse teinud veterinaararst, ei ole vaja ametinimetust „veterinaararst“ eraldi välja tuua.

Ametinimetuse asemel on oluline lisada tõendile veterinaararsti ees- ja perekonnanimi, et

vajaduse korral oleks võimalik veterinaararsti tuvastada. Kehtima jääb nõue lisada tõendile allkiri

ja veterinaararsti kutsetegevuse loa number.

Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse VS-i § 21 lõikega 51.

Uue sättega antakse veterinaararstide registri vastutavale töötlejale ehk PTA-le õigus kasutada

veterinaararstide registris registreeritud isikute kontaktandmeid neile PTA tegevusega seotud

teavituste saatmiseks. Säte on vajalik selleks, et PTA-l oleks õigus veterinaararstidele saata

teavitusi olulistel teemadel, nagu näiteks loomataudi oht, volitatud veterinaararstina tegutsemise

või loomatauditõrje toimingu tegemiseks kaasabi osutamise vajadus, loomatervise valdkonnas

seire või küsitluse korraldamine jne.

Eelnõu § 1 punktidega 7 ja 8 muudetakse VS-i § 21 lõike 6 punkti 3 ning lõiget täiendatakse

punktiga 31. Sätet täpsustatakse ja täiendatakse nii, et edaspidi kogutakse veterinaararstide

registrisse veterinaararsti töökoha andmete hulgas ka andmed nende loomapidamisettevõtete ja

muude teenuse osutamise kohtade kohta, kus veterinaararst püsivalt veterinaarteenust osutab. Kehtivas sättes on nõutud andmed töökoha kohta, kuid ei ole täpsemat nõuet, millised need

andmed peaksid olema. Nii andmete esitaja kui ka veterinaararstide registri arendamise

seisukohalt on selgem ja täpsem, kui andmed nende ettevõtete kohta, kus veterinaararst püsivalt

veterinaarteenust osutab, on kohustuslikult kogutavate andmete loetelus. Püsiva teenuse

osutamise all mõeldakse eelnõus teenuse osutamist füüsilisest isikust ettevõtjana või töölepingust

tulenevat või teenuse osutamist reguleerivat suhet teise tööandjaga. Vajadus sellise täpsustuse

järele tuleneb PTA järelevalvepraktikast, näiteks on avastatud veterinaararsti kutsetegevuse loa

numbri kuritarvitamisi. PTA-l on järelevalve paremaks kavandamiseks vajalik saada ülevaade

veterinaararsti teenuse pakkujatest. Eriti oluline on see veterinaarias ravimite kasutamise

järelevalve korraldamisel. Veterinaarteenuse osutamise õigust on riiklikus veterinaararstide

8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/625, 15. märts 2017, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid

ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja

loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr

1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr

1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja

2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja

(EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ,

96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus)(ELT L 95, 07.04.2017, lk 1–142) 9 RT I, 10.12.2024, 8

7

registri avalikus vaates praegu võimalik kontrollida ainult veterinaararsti nime või kutsetegevuse

loa numbri alusel. Riiklikus veterinaararstide registris on 2024. aasta 18. oktoobri seisuga 895

veterinaararsti. Eesti Loomaarstide Koja (edaspidi ELK) hinnangul osutavad paljud neist

veterinaarteenust ainult üksikutele loomapidamisettevõtetele või väikeses mahus või ei ole üldse

aktiivselt veterinaarteenuse pakkujad. Tegelikud andmed puuduvad, sest neid ei koguta. Registrit

tuleks edasi arendada nii, et veterinaararstide register oleks informatiivsem nii veterinaarteenuse

pakkujale kui ka selle teenuse saajale, et lõpptulemusena tagada veterinaarteenuse parem

kättesaadavus. Kehtiva lõike 6 punktis 3 sätestatud kohustus koguda registris andmeid volitatud

veterinaararsti pädevuse kohta on õigusselguse ja arusaadavuse tagamiseks sätestatud eraldi

punktina ja esitatud § 21 lõike 6 uues punktis 31.

Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse VS-i § 30 lõigetega 11–13. Kehtiva VS-i § 30 lõike 1 sõnastuse kohaselt ei kehti säte koera, kassi ja valgetuhkru kohta, kuna

nende loomade kohta on kehtestatud nõuded VS-i §-s 32. VTK analüüsi põhjal tehakse eelnõus

ettepanek muuta nimetatud liiki loomade elektroonne identifitseerimine kohustuslikuks. Seetõttu

sätestatakse § 30 lõikes 11 koera, kassi ja valgetuhkru pidaja, sealhulgas loomapidaja, kes peab

sellist liiki looma kaubanduslikul või eriülesannete täitmise eesmärgil, kohustus korraldada oma

looma identifitseerimine mikrokiibiga.

Paragrahvi 30 lõikes 12 nähakse ette, et lisaks koerale, kassile ja valgetuhkrule võib teist liiki

lemmiklooma identifitseerida mikrokiibiga, mille PTA on sellist liiki looma märgistamiseks

heaks kiitnud § 30 lõike 2 kohaselt. Kuigi edaspidi kehtestatakse kohustus mikrokiibiga

identifitseerida ja loomade registris andmed registreerida vaid koerte, kasside ja valgetuhkrute

pidamisel, luuakse eelnõuga võimalus lisaks neile liikidele ka muude mikrokiibiga

identifitseeritavate lemmikloomadena peetavate liikide registreerimiseks loodavas riigi

lemmikloomaregistris. Registrisse kantavate andmete õigsuse ja usaldusväärsuse ning loomade

jälgitavuse nõuete täitmise tagamiseks ning lemmikloomadega kauplemisel pettuste esinemise

võimaluse vähendamiseks on oluline, et kõigi riigi lemmikloomaregistrisse kantavate

loomaliikide registreerimisel järgitaks samu nõudeid.

Paragrahvi 30 lõikes 13 sätestatakse nõue, et mikrokiibi paigaldab veterinaararst.

Loomakaitseseaduse (edaspidi LoKS) § 9 lõige 3 sätestab mikrokiibi paigaldamise õiguse

loomaheaolu vaates veterinaarse menetlusena, mida tohib teha ainult veterinaararst. Kiibistamine

ja selle kohta arvestuse pidamine ning muud seotud tegevused peavad olema usaldusväärsed,

nõuetekohased ja kontrollitavad, seega on seaduses vaja nimetada isik, kes kiibistamisega

seonduva eest vastutab. VS-i sätte lisamise eesmärk on selgelt piiritleda, et kiibistada võib vaid

veterinaararst. Järgnevates sätetes on käsitletud sellega seotult muud tegevused ja vastutus.

Eelnõu § 1 punktiga 10 muudetakse VS-i § 30 lõiget 2.

Põllumajandus- ja Toiduamet kiidab heaks elektroonse identifitseerimisvahendi, mis vastab

asjaomases EL-i õigusaktis kehtestatud nõuetele. Säte sõnastatakse üldisemalt, jättes välja viited

konkreetsetele EL-i loomatervise määruse artiklitele, mille alusel identifitseerimisvahendid heaks

kiidetakse, sest PTA kui rakendusasutus peab tundma EL-i õigusakte. Samuti aitab üldisem säte

ennetada olukordi, kus EL-i õigusaktides muudatuste tegemise järel oleks vaja muuta Eesti

õigusakte.

Eelnõus ei ole enam asjakohane viidata määruse (EL) nr 576/2013 II lisas toodud tehnilistele

nõuetele mikrokiipide kohta, sest seda EL-i määrust kohaldatakse kuni 21. aprillini 2026. aastal

ja eelnõuga tehtava muudatuse jõustumine on kavandatud 2027. aasta 1. juunil. 2026. aasta

21. aprillil jõustub EL-i loomatervise määruse artikli 252 lõike 1 punktis a sätestatud volitusnorm,

mille alusel on komisjonil õigus kehtestada liigispetsiifilisi nõudeid lemmikloomade

identifitseerimisvahendite suhtes ning kõnealuste identifitseerimisvahendite rakendamise ja

kasutamise suhtes.

8

Jätkuvalt kiidab PTA heaks põllumajanduslooma märgistamiseks kasutatava elektroonse

identifitseerimisvahendi, mis vastab EL-i loomatervise määruse artikli 120 lõike 2 punkti c alusel

kehtestatud nõuetele.

Eelnõu § 1 punktidega 11 ja 12 täiendatakse VS-i § 30 lõigetega 21 ja 31.

Sätetega tagatakse Eesti õiguse parem kooskõla EL-i õigusega. Peetavate loomade

identifitseerimise nõuded on kehtestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2019/203510.

Määruse artiklite 41, 48, 55, 59, 75 ja 82 kohaselt on liikmesriigil kohustus kehtestada loomade

identifitseerimisvahendite heakskiitmise kord. Praegu toimub identifitseerimisevahendite

heakskiitmine lisaks VS-is sätestatud korrale PTA sisemise töökorralduse kohaselt.

Eelnõu kohaselt täpsustatakse seaduses, et tootja või turustaja esitab peetava looma

märgistamiseks kasutatava elektroonse identifitseerimisvahendi heakskiitmiseks taotluse PTA-le.

Identifitseerimisvahendite tehnilised nõuded on sätestatud komisjoni rakendusmääruse (EL)

2021/52011 3. peatükis ja see on PTA-le aluseks identifitseerimisvahendite kasutusse võtmise

lubamisel. 21. aprillil 2026. aastal jõustub EL-i loomatervise määruse artikli 252 lõike 1 punktis a

sätestatud volitusnorm, mille alusel on komisjonil õigus kehtestada liigispetsiifilisi nõudeid

lemmikloomade identifitseerimisvahendite suhtes ning kõnealuste identifitseerimisvahendite

rakendamise ja kasutamise suhtes. Senikaua kehtivad määruse (EL) nr 576/2013 II lisas toodud

tehnilised nõuded lemmikloomade mikrokiipide kohta. Kuna Eestis on loomade märgistamiseks

heakskiidetud elektroonsete identifitseerimisvahendite loetelu avalik ja peab olema igal ajal

kättesaadav, avaldab PTA selle loetelu tootjate ja turustajate kaupa oma veebilehel. Veebilehel

avaldatakse heakskiidetud elektroonsete identifitseerimisvahendite kohta järgmised andmed:

heakskiitmise otsuse number, heakskiitmise kuupäev, loomaliik, toote nimi, toote kood ja tootja

nimi. Sätet rakendatakse edaspidi nii lemmikloomade kui põllumajandusloomade märgistamiseks

kasutatavate elektroonsete identifitseerimisvahendite heakskiitmise suhtes.

Eelnõu § 1 punktiga 13 muudetakse VS-i § 30 lõiget 4.

Sätet täiendatakse selliselt, et ka koera, kassi ja valgetuhkru või muu lemmiklooma

märgistamiseks kasutatava mikrokiibi väljastab selleks PTA-ga halduslepingu sõlminud isik

taotluse alusel ja taotleja kulul.

Sätte eesmärk on ühtlustada elektroonsete identifitseerimisvahendite väljastamise korda, et

tagada elektroonseks identifitseerimiseks kasutatavate mikrokiipide suurem usaldusväärus ning

vältida märgistamisega seotud pettusi. Sätet rakendatakse edaspidi nii lemmikloomade kui

põllumajandusloomade märgistamiseks kasutatavate elektroonsete identifitseerimisvahendite

heakskiitmise suhtes.

Seoses uue registriosa lisandumisega PRIA registrisse on sarnaselt põllumajandusloomade

registriosaga vajalik ka koertele, kassidele ja valgetuhkrutele paigaldatud mikrokiipide

seostamine lemmikloomade märgistamiseks veterinaararstidele väljastatud mikrokiipide

andmetega märgiste jälgitavuse tagamiseks. Looma identifitseerimiseks kasutatava mikrokiibi

tohib väljastada ainult veterinaararstile. Erinevalt põllumajandusloomade märgiste väljastamisest

ei ole kehtiva õiguse kohaselt määratletud, kes võib lemmiklooma identifitseerimiseks

kasutatavaid elektroonseid identifitseerimisvahendeid väljastada. Mikrokiipe turustavad paljud

hulgimüügiettevõtted ning neil ei ole PTA ees aruandekohustust. Seetõttu on keeruline

kontrollida mikrokiipide liikumist nende paigaldajani ning tuvastada elektroonsete

10 Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/2035, millega täiendatakse euroopa parlamendi ja nõukogu määrust

(EL) 2016/429 seoses maismaaloomade pidamise ettevõtteid ja haudejaamu ning teatavate peetavate

maismaaloomade ja haudemunade jälgitavust käsitlevate eeskirjadega (ELT L 314, 05.12.2019, lk 115–169) 11 Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/520, 24. märts 2021, millega kehtestatakse euroopa parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2016/429 rakenduseeskirjad seoses teatavate peetavate maismaaloomade jälgitavusega

9

identifitseerimisvahendite väärkasutust. Seoses sellega on vaja ühtlustada märgistusvahendite

väljastamise korda. VTK-s oli selline muudatus samuti vajalikuna välja toodud.

Eelnõu § 1 punktiga 14 muudetakse VS-i § 30 lõiget 6. Sätte muutmisega säilib kehtiv kord, mille kohaselt korraldatakse konkurss põllumajanduslooma

märgistamiseks kasutatava identifitseerimisvahendi väljastamiseks. Konkursi võitnud ettevõtjaga

sõlmitakse haldusleping. Põllumajandusloomade identifitseerimisega tagatakse toiduahela

jälgitavus ja sellega seotud kõrvalekalded on toiduohutuse ja loomatervise suhtes kõrgema

riskiga. Seetõttu on oluline välja selgitada toiduloomade identifitseerimisvahendite väljastaja

konkursi korras. Lemmikloomade märgistamiseks kasutatavate mikrokiipide väljastamiseks ei

korralda PTA konkurssi, kuna nende loomade identifitseerimine ei ole looma- ega rahvatervise

suhtes kõrge riskiga. Koerte ja kasside mikrokiibiga märgistamine on siiani olnud vabatahtlik

tegevus ning kohustus märgistada loom mikrokiibiga kaasnes ainult looma teise riiki viimisega.

Kuna üldine identifitseerimiskohustus on lemmikloomapidaja jaoks kehtinud kogu aeg, siis

loomatervise seisukohast olukord ei muutu. Mikrokiipe turustavaid ettevõtjaid on mitmeid ning

sättega ei soovita tekitada konkursi korras võimalust anda monopol ühele neist ettevõtjatest.

Edaspidi sõlmib PTA halduslepingu kõigi lemmikloomadel kasutatavate heakskiidetud

mikrokiipe müüvate ettevõtjatega.

Eelnõu § 1 punktiga 15 täiendatakse seadust §-ga 301, millega sätestatakse PTA-le volitus anda

loomapidajale nõusolek saada erand põllumajanduslooma üldistest identifitseerimisnõuetest.

Määruse (EL) 2019/2035 artiklites 39, 47, 53, 54 ja 61 on sätestatud, et sellise nõusoleku võib

teatud tingimustel anda pädev asutus. Eelnõus sätestatakse, et Eestis annab selle nõusoleku PTA.

Lisaks sätestatakse nõusoleku andmise või sellest keeldumise otsuse tegemise tähtaeg, milleks on

30 päeva asjakohase taotluse saamisest arvates.

Seadust täiendatakse §-ga 301 EL-i õiguse paremaks rakendamiseks. VS-is ei ole praegu

sätestatud identifitseerimisnõuetest üksikerandi andmise võimalust. Eelnõu kohaselt võib PTA

vabastada veiste, sigade, lammaste ja kitsede kinnist ettevõtet käitavad ettevõtjad ning sigu,

lambaid ja kitsi kultuurilisel, vabaajategevusega seotud ja teaduslikul eesmärgil ning veiste puhul

ka ajaloolistel põhjustel või spordiga seotud eesmärgil pidavad ettevõtjad üldiste

identifitseerimisnõuete täitmisest. Kinnine ettevõte on EL-i loomatervise määruse definitsiooni

kohaselt vabatahtlikkuse alusel loodud alaline, geograafiliselt piiritletud ettevõte, mis on loomade

liikumiseks heaks kiidetud ja kus loomi peetakse või aretatakse näitusteks, hariduse eesmärgil,

liigi säilitamiseks või uurimistööks, loomi peetakse suletud ruumides ja eraldatuna ümbritsevast

keskkonnast ning loomade suhtes kohaldatakse loomatervise seire- ja bioturvameetmeid.

Praegu on PTA Eestis heaks kiitnud ainult ühe kinnise ettevõtte – Tallinna Loomaaia. Lisaks on

Eestis veel ettevõtteid, kus loomi avalikult näidatakse, kuid neid ei saa pidada kinnisteks

ettevõteteks. Siiski ei ole välistatud, et sellise loa taotlejaid lisandub. Hoolimata sellest, et praegu

on nende ettevõtete arv väike, kellel on õigus saada erand, tuleb riigil tagada, et erandi andmise

võimalus on tagatud. Tallinna Loomaaias peetakse veiseid, hobuslasi, lambaid, kitsi, kaamellasi

ja hirvlasi, kes tuleb üldiste nõuete kohaselt märgistada. Kuna need loomad on juba loomaaia

vajadusi ja nõudeid arvestades märgistatud ja nende liikumine on suure kontrolli all, siis ei ole

vajadust täita nõudeid topelt.

PTA võib anda tarneahela ettevõtjatele nõusoleku jätta täitmata sigade identifitseerimise

kohustus, kui kõnealuseid loomi kavatsetakse vedada selle tarneahela raames Eesti territooriumil,

tingimusel, et muude jälgitavusmeetmete rakendamisega tagatakse nende loomade täielik

jälgitavus. Kinnise tarneahela võimalust Eestis praegu taotletud ei ole. Tavapäraselt on kohustus

märgistada sead sünniettevõtte numbriga selles farmis, kus nad sündisid. Tarneahel on määruse

(EL) 2019/2035 kohaselt integreeritud tootmisahel, millel on loetellu kantud taudide puhul ühtne

tervisestaatus ning mis koosneb koostöövõrgust, kuhu kuuluvad pädeva asutuse heaks kiidetud

10

spetsialiseerunud ettevõtted, mille vahel sigu tootmistsükli lõpetamiseks veetakse. See tähendab,

et samal põllumajandustootjal võib olla mitu erineva registrinumbriga pidamiskohta, mille vahel

võib PTA nõusolekul vedada loomi ilma märgistamata, aga kui loomad tarneahelast välja viiakse,

näiteks tapamajja, siis märgistatakse nad selle pidamiskoha numbriga, milles neid viimati peeti.

Nõusolek antakse määruse (EL) 2019/2035 kohaselt, kui pidamiskohad on sama loomatervise

alase staatusega ja ettevõte tagab oma pidamiskohtade vahelisel liikumisel sigade jälgitavuse

muul viisil.

PTA võib anda nõusoleku kasutada lihtsustatud identifitseerimismeetodit selliste hobuslaste

puhul, keda kavatsetakse vedada tapamajja ning kelle kohta ei ole kogu eluea jooksul antud välja

kehtivat EL-i loomatervise määruse artikli 110 lõike 1 punkti a kohast

identifitseerimisdokumenti, nn hobusepassi. Sellised hobuslased võivad olla alla 12 kuu vanused

ja nende liikumine sünniettevõttest Eesti asuvasse tapamajja peab olema katkematult jälgitav.

Hobuslased tuleb sellisel juhul vedada otse tapamajja ning selle veo ajal peavad nad olema

individuaalselt identifitseeritud mikrokiibi, tavalise või elektroonilise kõrvamärgi või sõrgatsile

kinnitatava tavalise või elektroonilise tähisega, mis on loetletud määruse (EL) 2019/2035 III lisas.

Eestis ei ole hobuste tapmine lihaks tavapärane, seda eriti alla aastaste hobuste puhul, ning

hobuslaste kohta väljastatakse alati nõuetekohases korras identifitseerimisdokument. Seega on

tegemist EL-i õigusest tuleneva võimalusega, mis tuleb seadusega tagada, kuid mille kasutamist

praktikas on vähe ette näha.

Eelnõu § 1 punktiga 16 muudetakse VS-i § 31 lõiget 4.

Sättega täpsustatakse lõikes toodud volitusnormi ulatust. Kehtivas sättes on ministri pädevuses

kehtestada erandite kohaldamise ning erandi kohaldamise taotlemise ja taotluse lahendamise kord

kõigi erandite puhul, mida võib EL-i loomatervise määruse kohaselt kehtestada kas riik või pädev

asutus. Sätte lisamise eesmärk on rakendada EL-i õigusest tulenevat paindlikkust.

Tulenevalt üldisest eesmärgist vähendada bürokraatiat soovitakse eelnõuga anda PTA-le

kaalutlusõigust, jättes edaspidi ministrile õiguse ainult nende erandite kohaldamise ning erandi

kohaldamise taotlemise ja taotluse lahendamise korra kehtestamiseks, mis on riigi pädevuses

olevad üldised erandid. Pädeva asutuse õigus otsustada erandi kohaldamise üle üksikjuhtumina

on sätestatud eelnõu punktis 15 (uues VS-i §-s 301). Seetõttu muudetakse § 31 lõikes 4 viiteid,

edaspidi on volitusnormis viited ainult EL-i loomatervise määruse artiklitele 41, 48, 59, 60 ja 62.

Ministri määrusega võib edaspidi loomagrupi või kõigi seda liiki loomade suhtes lubada

loomaliigile tavaliselt kohustusliku identifitseerimisvahendi asendada alternatiivse

identifitseerimisvahendiga või lubada hobune teatud tingimustel märgistamata jätta. Volitusnorm

on lisatud võimalusena, kuna määruses (EL) 2019/2035 sätestatud erandi kohaldamise vajadus

võib ajas muutuda. See sõltub näiteks nende ettevõtete või loomagruppide olemasolust, mille

puhul erandit võib kohaldada, või sektori soovist erandit kohaldada. Praegu seda volitusnormi

kasutatud ei ole, sest loomapidajad ei ole sellekohaseid taotlusi esitanud.

Eelnõu § 1 punktiga 17 muudetakse ja sõnastatakse uuesti VS-i § 32.

Paragrahvi reguleerimisese jääb osaliselt samaks, paragrahvis sätestatakse lemmikloomade kohta

arvestuse pidamise nõuded.

Kehtiva VS-i § 32 kohaselt ei ole Eestis peetavate koerte, kasside ja valgetuhkrute elektroonne

identifitseerimine kohustuslik ning nende liikumisel teise liikmesriiki ärilisel või mitteärilisel

eesmärgil peavad nad olema märgistatud määruse (EL) nr 576/2013 nõuete kohaselt. Sellest

erinevalt sätestatakse eelnõu § 1 punktis 9 (VS-i § 30 lg 11) koera, kassi ja valgetuhkru pidaja,

sealhulgas kaubanduslikul või eriülesannete täitmise eesmärgil sellist liiki looma pidaja kohustus

korraldada oma looma identifitseerimine mikrokiibiga. Nimetatud loomade kohta arvestuse

pidamise nõuded on eelnõu kohaselt edaspidi sätestatud VS-i §-s 32. Arvestust koerte, kasside ja

valgetuhkrute kohta peab edaspidi KOV-ide asemel Eesti riik.

11

Koerte, kasside ja valgetuhkrute mikrokiibiga identifitseerimise ning registreerimise kohustus

võib endast kujutada teatud ulatuses omandipõhiõiguse riivet, samas ei sea see piiranguid isiku

õigusele ja vabadusele lemmiklooma pidada. Põhiseaduse (edaspidi PS) § 32 sätestab

omandipõhiõiguse. Omandipõhiõigus on olemuselt vabadusõigus ning see annab isikutele

iseseisvuse ja vabaduse oma elu iseseisvalt korraldada. Omandipõhiõigusega on kaitstud vara

omanikule kuuluvana (omandiõigus) nii ise kui ka selle vaba valdamine, kasutamine ja

käsutamine. PS-i § 32 lõike 2 teine lause näeb omandiõiguse piiramiseks ette lihtsa

seadusereservatsiooni. Lihtne seadusereservatsioon tähendab, et üldjuhul võib omandiõigust

piirata mis tahes eesmärgil, mis ei ole PS-iga vastuolus12. Formaalselt peavad omandiõiguse

kitsendused tulenema seadusest. Omandipõhiõiguse kitsendused ei tohi olla ebaproportsionaalsed

ega piirata omanikke ebamõistlikult. Kuna saavutatav eesmärk on loomade jälgitavuse tagamine

ning lemmiklooma tervise ja heaolu kaitse ning see eesmärk on õiguspärane, siis on teatav riive

õigustatud. Riive on ka loomaomanike huvides, sest võimaldab neil oma omandit paremini kaitsta

ja lahti pääsenud looma üles leida. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete ja regulatiivsete

lahenduste võrdlev analüüs ja järeldused esitati VTK-s. Praegu on lemmikloomade

registreerimine ja nende kohta arvestuse pidamise süsteem killustunud KOV-ide erinevate

andmekogude vahel ning osas KOV-ides puudub elektrooniline arvestuse pidamine üldse.

Mitteregulatiivsed võimalused ei ole ootuspärast tulemust andnud. Seetõttu on vajalik kehtestada

loomapidajatele uued kohustused. Koera, kassi ja valgetuhkru identifitseerimis- ja

registreerimiskohustus aitab kaasa loomade jälgitavuse tagamisele ning parema loomatervise

ja -heaolu saavutamisele ning on seega sobiv meede. Identifitseerimis- ja registreerimiskohustus

on vajalik, kuna eelnimetatud eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise isikut vähem

koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Riive on mõõdukas, sest

legitiimse eesmärgi olulisus kaalub üles piirangu intensiivsuse loomaomaniku jaoks.

Kokkuvõtvalt saab järeldada, et muudatustega kavandatav omandipõhiõiguse riive on vastavuses

proportsionaalsuse põhimõttega, sest rakendada kavandatavad meetmed on sobivad, vajalikud ja

mõõdukad.

Paragrahvi 32 lõike 1 kohaselt peetakse koera, kassi ja valgetuhkru kohta, sealhulgas sellist liiki

kaubanduslikul või eriülesannete täitmise eesmärgil peetava looma kohta arvestust loomade

registris.

Kehtiva õiguse kohaselt peavad KOV-id korraldama koerte ja vajadusel teiste lemmikloomade

kohta arvestuse pidamist oma haldusterritooriumil. Eesti 79 KOV-ist 67 on 2025. aasta jaanuari

seisuga lemmikloomade kohta arvestuse pidamise tehnilise keskkonna kasutamiseks sõlminud

lepingu elektroonse andmekogu ehk lemmikloomaregistri tehnilise keskkonna teenuse pakkujaga

(6613 IT ettevõttega Spin TEK AS14 (edaspidi Spin TEK), 615 Eesti Loomaarstide Koja (edaspidi

ELK) lemmikloomaregistriga16). Viiel KOV-il on sõlmitud leping mõlema teenusepakkujaga.

Lisaks on tõukoeri võimalik kanda Eesti Kennelliidu (edaspidi EKL) tõuregistrisse. EKL-i

tõuregister on veebis kättesaadav ja otsingu tegemiseks kasutatav kõigile soovijatele, kuid ükski

KOV seda andmekogu lemmikloomade kohta arvestuse pidamiseks ei kasuta ning kummagi

teenusepakkuja andmekogu sellega liidestatud ei ole. Lemmikloomaregistri teenust kasutavates

KOV-ides on lisaks koerte ja mõnel juhul ka kasside kiibistamise kohustuse nõudele vaja

kiibistatud looma ja tema pidaja andmed kanda kumbagi eelnimetatud registrisse. Oma

haldusterritooriumil peetavate lemmikloomade kohta ühiskasutust võimaldavas elektroonses

andmekogus arvestuse pidamine puudub 12 KOV-il. Vaatamata sellele, et mõnes neist KOV-idest

on koerte ja kasside pidamise eeskirjaga ettenähtud kiibistatud lemmiklooma ja tema pidaja

andmete kandmine andmekogusse (üleriigilises) lemmikloomade registris, ei ole neil KOV-idel

ligipääsu registrisse kantud lemmikloomade ja nende pidajate andmetele, kuna puudub leping

12 RKPJKo 17.04.2012, 3-4-1-25-11, p 37 13 Kadri Kabeli e-mail Spin TEK AS infomeilile 7.01.2025 14 Spin TEK AS. LLR Lemmikloomaregister, 2025. https://www.llr.ee/ 15 Kadri Kaugeranna kõne Julia Abramile 04.05.2023 16 Eesti Loomaarstide Koda. Eesti Lemmikloomaregister, 2025. http://lemmikloomaregister.ee/

12

lemmikloomaregistriga ja seetõttu ei ole võimalik KOV-il kiibistatud lemmikloomade kohta ka

arvestust pidada. Kuigi teoreetiliselt on võimalik nii paberkandjal kui ka mõnes arvutiprogrammis

(näiteks Exceli tabelit kasutades) arvestust pidada selliselt, et loomapidaja isikuandmete

töötlemine toimuks süsteemselt ja isikuandmete kaitse üldmääruse17 nõuete kohaselt, on see

küllalt keerukas ja ametnike tööaja kasutuse mõttes tõenäoliselt ebaefektiivne ja ebamugav.

On oluline, et KOV-id kasutaksid sellist elektroonilist andmekogu, millele pääsevad ligi ka teised

KOV-id, järelevalveametnikud, veterinaararstid ning varjupaigad, et pidaja juurest lahti pääsenud

mikrokiibiga märgistatud looma pidajat oleks võimalik lihtsalt ja kiirelt tuvastada, vaatamata

sellele, millisest Eesti piirkonnast loom leitakse. See pole aga võimalik, kui KOV-i andmekogule

on ligipääs olemas vaid KOV-il endal. Just sel põhjusel on tähtis elektroonilise andmekogu

kasutuselevõtt kõigis KOV-ides ning KOV-ide kasutatavate andmekogude ühtse üleriigilise

süsteemina toimimine. See eeldab kõikide KOV-ide omavahelist koostööd, mis aastate vältel ei

ole senini tulemust andnud. KOV-id, kaasates selleks Eesti Linnade ja Valdade Liitu (edaspidi

ELVL) ja loomakaitseorganisatsioonid on aastaid avaldanud soovi, et kehtestataks riiklik nõue

lemmikloomade kiibistamiseks ja loodaks riigile kuuluv lemmikloomaregister lemmikloomade

kohta arvestuse pidamiseks. Eelnõu kohaselt tullakse sellele soovile vastu ning luuakse riigi

lemmikloomaregister PRIA põllumajandusloomade registri juurde.

Nende liikide kindlakstegemiseks, kelle pidamisel hakkab kehtima üleriigiline kohustus loom

kiibistada ja eespool nimetatud registris registreerida, on arvestatud järgneva teabega. Võttes

arvesse olemasolevaid andmeid, mille põhjal koer on ligi veerandis ja kass ligi kolmandikus Eesti

kodudest ning kokku on neid müüdud loomatoidu põhjal ~544 000 isendit (243 500 koera ja

300 400 kassi)18, sealjuures oletades, et iga andmekogus registreeritud lemmikloom on unikaalne,

ega esine mõlemas registris, on Eestis kiibistatud ja registreeritud vähem kui 50% kassidest ja

koertest. Tegelik seis on siiski veelgi kehvem, sest osa KOV-e ja loomapidajaid on registreerinud

sama lemmiklooma mõlemas andmekogus. Samuti selgub neist andmetest, et kuigi Eestis

peetakse kasse enam kui koeri, on kasse koertest vähem registreeritud.

Tabel 1 Registreeritud lemmikloomade arvud liikide kaupa 10. jaanuari 2025. a seisuga ELK ja

Spin TEK andmetel*

Looma liik

Loomade arv

ELK-s

Loomade arv

Spin TEK-is

Liigi esindajaid

kokku

Koer 58 556 95 100 153 656

Kass 24 739 90 100 114 839

Valgetuhkur 272

272

Roomajad 1

1

Küülik 46

46

Lind 13

13

Nasua 4

4

Kilpkonn 5

5

Kala 3

3

Määramata 9

9

Loomi kokku: 83 648 185 200 268 848

*Andmete hulgast on eemaldatud registreeritud põllumajandusloomade arvud.

17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta

isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta

(isikuandmete kaitse üldmäärus) 18 FEDIAF EuropeanPetFood. Annual report, 2024. https://europeanpetfood.org/about/annual-report/

13

Varjupaikadesse sattuvate uut kodu otsivate lemmikloomade liigilise koosluse19,20 põhjal selgub,

et varjupaika jõuavad peamiselt kassid, vähemal määral ka koerad, kuid siiski sagedamini

võrreldes muude liikidega. Võimalik, et koeri jõuab varjupaikadesse vähem just nimelt selle

pärast, et enamikus KOV-ides on koerte kiibistamine tehtud kohustuslikuks ja leitud koera pidajat

on võimalik hõlpsalt tuvastada. Kasside kiibistamine on üldjuhul jäetud loomapidajale

vabatahtlikuks ning enamik kasse on eeldatavasti just seetõttu kiibistamata. Kassi lahtipääsemise

korral on keeruline, kui mitte võimatu, tema pidajat tuvastada, kuna toakassidel puudub

tõenäoliselt ka kaelarihm pidaja kontaktandmetega. Arvestades veel, et kasse peetakse arvuliselt

rohkem kui koeri, ei ole liiast järeldada, et see on ka üks põhjus, miks neid on varjupaikades

rohkem. 67 KOV-i on juba praegu koerte ja kasside pidamise eeskirjaga pannud loomapidajale

kohustuse kiibistada oma koer, mistõttu on asjakohane koerte kiibistamisega jätkata, lisades

kohustuslikult kiibistatavate liikide hulka kassid ja kehtestada see kohustus üle riigi. Koerad ja

kassid koos valgetuhkrutega on Eestis registreeritud lemmikloomade arvu poolest enim peetavad

loomaliigid. Samuti kehtivad nende liikide puhul liikmesriikides ja kolmandasse riiki liikumisel

ühtsed EL-i nõuded, sealhulgas kohustus loom mikrokiibiga märgistada ja loomapidaja kohustus

omada looma pidamise korral lemmikloomapassi. Seetõttu on asjakohane viia Eesti nõuded

kooskõlla EL-i õigusaktide nõuetega, sealhulgas määrusega (EL) nr 576/2013, ning kehtestada

sarnaselt koera ja kassi pidamise puhul kehtiva kiibistamise ja registreerimise kohustusele sama

nõue ka valgetuhkru pidamise korral.

Eelnõu kohaselt tehtava muudatusega sätestatakse VS-i § 32 lõikes 1, et edaspidi peetakse

arvestust koerte, kasside ja valgetuhkrute kohta loomade registris, kuhu luuakse selleks tarbeks

riigi lemmikloomaregister. Selle muudatusega leevendatakse varasemalt KOV-idele kehtestatud

nõudeid lemmikloomade kohta arvestuse pidamisel. Nimelt võtab riik eelnõu kohaselt KOV-idelt

arvestuse pidamise kohustuse üle ja loob ühtsetel alustel toimiva andmekogu (riigi

lemmikloomaregister), et lahendada eespool kirjeldatud probleeme.

Paragrahvi 32 lõike 2 kohaselt tuleb loomade registris registreerida Eestis peetav koer, kass ja

valgetuhkur, kes viibib Eestis kauem kui 30 päeva. Kehtiva õiguse kohaselt puudub riiklik

kohustus teatud tähtajaks oma koer, kass või valgetuhkur registreerida. Uute nõuete

kehtestamisega on vaja tagada, et teisest riigist Eestisse oma lemmikloomaga reisides kas ajutiselt

või alaliselt siia jäädes oleks ka nende lemmikloomade kohta võimalik arvestust pidada ja nende

jälgitavus oleks tagatud. Lühiajalisele puhkuse- või tööreisile lemmikloomaga tulles ei ole vaja

oma lemmiklooma loomade registris registreerida, kuid pikemaajaliselt ehk vähemalt 30 päevaks

Eestisse jäädes on oluline, et looma oleks kadumamineku ja seejärel leidmise korral võimalik

tagastada tema pidajale. See ei ole võimalik, kui loom ei ole registreeritud ja tema pidaja

andmetega seotud. Nii lemmiklooma kui ka tema pidaja huvides on, et lemmikloom oleks

registreeritud.

Paragrahvi 32 lõike 3 kohaselt peetakse loomade registris arvestust ka teist liiki lemmiklooma

kohta, kui lemmikloomapidaja soovib oma lemmiklooma loomade registris registreerida.

Kuna eelnõu üks eesmärk on toetada KOV-ide ja varjupaikade tegevust hulkuvate loomadega

tegelemisel, on oluline, et loomapidajal oleks vabatahtlikult võimalik registreerida lemmikloom

ka sellisest liigist, keda on võimalik kiibistada ja keda varjupaikadesse ka jõuab (peamiselt

väikeimetajad nagu rotid ja küülikud). Samuti on seda peetud oluliseks VTK tagasiside põhjal.

Lisaks on praegustes KOV-ide lemmikloomaregistrites registreeritud muud liiki lemmikloomi,

kelle registreerimiseks on loomapidajad soovi avaldanud. Nende loomade kohta arvestuse

pidamine jätkub riigi lemmikloomaregistris.

19 Tartu Koduta Loomade Varjupaiga koduleht. Statistika, 26.09.2024.

https://loomadevarjupaik.eu/varjupaik/statistika/ 20 Varjupaikade MTÜ koduleht. Tähtsad numbrid ja dokumendid, 26.09.2024. https://varjupaik.ee/varjupaikade-

mtu/tahtsad-numbrid-ja-dokumendid

14

Paragrahvi 32 lõikes 4 sätestatakse koera, kassi ja valgetuhkru pidaja ning VS-i § 32 lõikes 3

nimetatud teist liiki lemmiklooma pidaja kohustus esitada oma peetava looma ning enda kohta

andmed loomade registrisse kandmiseks käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud

õigusaktis sätestatud korras. Pärast lemmikloomale mikrokiibi paigaldamist on vaja

lemmiklooma ja tema pidaja andmed registreerida riigi lemmikloomaregistris. Teatud andmete

esitamise eest lasub vastutus loomapidajal. Nende andmete hulka kuuluvad muu hulgas looma

nimi ja sünniaeg, mille õigsuse eest saab vastutada vaid loomapidaja. Kuigi veterinaararst

korraldab nende andmete registreerimise, ei saa ta nende andmete õigsuse eest vastutada. Samuti

sätestatakse lõikega 4 loomapidaja kohustus hoida ajakohasena andmed nii enda kui ka oma

lemmiklooma kohta. Nende ajakohastatavate andmete hulka kuuluvad muu hulgas loomapidaja

nimi, elukoha- ja kontaktandmed rahvastikuregistris juhul, kui need andmed muutuvad, samuti

andmed looma kohta looma surma korral. Rakendusaktidega on kavandatud sätestada täpne

nimekiri andmetest, mille esitab registrisse kandmiseks loomapidaja, sealhulgas nende andmete

esitamise ja ajakohastamise tähtaeg ning vastutuse ulatus andmete õigsuse eest.

Paragrahvi 32 lõikega 5 sätestatakse nõue, et varjupaika sattuvate loomade, eelkõige koera,

kassi ja valgetuhkru kohta tuleb esitada andmed riigi lemmikloomaregistrisse, et oleks tagatud

loomade jälgitavus ajavahemikul (vähemalt kaks nädalat ehk 14 päeva), mil KOV korraldab

hulkuvate loomade pidamist. Hulkuvate loomade püüdmist, pidamist, nende omaniku

kindlakstegemist ja hulkuvate loomade hukkamist, mida korraldab kohaliku omavalitsuse üksus

oma haldusterritooriumil, reguleeritakse Vabariigi Valitsuse 16. aprilli 2002. a määrusega nr

130.21 Loomade jälgitavuse osana on oluline teada, kes looma tema sünnist surmani peab,

mistõttu looma lahtipääsemine tema pidaja juurest ja ajutine varjupaigas pidamine on samuti

oluline loomade registris sündmusena ära märkida. Kuna hulkuva looma varjupaika viimisel ei

pruugi olla võimalik looma omanikku kindlaks teha, siis loomapidajate vahetumise protsess peab

olema selge. Juhul kui varjupaika sattunud looma omanikku kahe nädala jooksul kindlaks ei tehta,

loom kas eutaneeritakse või läheb loomapidamisõigus üle varjupaigale või uuele omanikule.

Varjupaigas 14-päevasel ajavahemikul looma pidamise kohta kantakse andmed nii-öelda

varjupaiga moodulisse. Kui pärast seda ajavahemikku on looma võimalik kauem varjupaigas

pidada, jääb loom varjupaika edasi ja sellisel juhul kantakse loom varjupaiga kui uue loomapidaja

nimele. Varjupaiga moodulisse kantakse andmed looma leiukoha ja -kuupäeva kohta, andmed

varjupaiga kohta, kus looma peetakse, ning andmed tema edasise saatuse kohta (tagastamine

loomapidajale, eutanaasia, varjupaiga või uue omaniku nimele kandmine ja muud sellised

sündmused), mis tagab loomast järjepideva ülevaate ehk jälgitavuse looma kohta.

Paragrahvi 32 lõike 6 kohaselt tagab iga järgmine koera, kassi ja valgetuhkru pidaja ning muu

lemmiklooma pidaja, et registris registreeritud lemmiklooma pidava isiku vahetus registreeritakse

loomade registris. Andmed riigi lemmikloomaregistris registreeritud looma ja tema pidaja kohta

tuleb hoida ajakohasena. Muu hulgas on vaja ajakohasena hoida andmed loomapidaja vahetumise

kohta, et looma saaks lahtipääsemise korral tagastada õigele isikule. Nimetatud nõue kehtib nii

koera, kassi, valgetuhkru kui ka muud liiki lemmiklooma kohta, kelle loomapidaja on

vabatahtlikult otsustanud registris registreerida. Kuigi edaspidi kehtestatakse kohustus

mikrokiibiga identifitseerida ja andmed loomade registris registreerida vaid koera, kassi ja

valgetuhkru pidamise korral, antakse eelnõu kohaselt lisaks neile liikidele võimalus registreerida

loodavas riigi lemmikloomaregistris ka muud liiki mikrokiibiga identifitseeritav lemmikloomana

peetav loom. Registrisse kantavate andmete õigsuse ja usaldusväärsuse ning loomade jälgitavuse

nõuete täitmise tagamiseks ning lemmikloomadega kauplemisel pettuse esinemise võimaluse

vähendamiseks on oluline, et kõigi riigi lemmikloomaregistrisse kantavate loomaliikide

registreerimisel järgitaks samu nõudeid.

21 RT I, 11.12.2021, 19

15

Paragrahvi 32 lõike 7 kohaselt peab veterinaararst korraldama andmete esitamise loomade

registrisse nii lemmiklooma ja tema pidaja kohta esmakordse kande tegemiseks kui ka püütud

hulkuva koera, kassi, valgetuhkru ja VS-i § 32 lõikes 3 nimetatud loomal varjupaigas tehtud

veterinaarse läbivaatuse ja ravi kohta kande tegemiseks. Senini on mikrokiibiga identifitseeritud

lemmikloomade registreerimist reguleerinud KOV-ide koerte ja kasside pidamise eeskirjad, mis

arvestasid lemmiklooma registri teenust pakkuva ettevõtja tehniliste lahenduste ja protsessidega

ning kellega KOV või loomapidaja on sõlminud lepingu lemmiklooma ja tema pidaja kohta

andmete registrisse kandmiseks. Praegu on lemmiklooma andmete andmekogusse kandmise

õigus sõltuvalt registrist kas loomapidajal, KOV-i ametnikul või veterinaararstil. Vaatamata

kasutatavast teenusepakkujast küsib veterinaararst andmekogusse andmete kandmise eest tasu

(umbes 15 eurot), sest tegemist on eraldi tööülesandega. Tasu suuruse tõttu ei soovi osa

loomapidajaid seda teenust kasutada, mis jätab Spin TEK-iga lepingu sõlminud KOV-i elanikust

loomapidajale võimaluse andmed ise andmekogusse kanda, kuid seda alati ei tehta ja seetõttu

võib loom olla küll kiibiga märgistatud, kuid tema ja tema pidaja andmeid andmekogus ei ole.

Hetkeolukorra kohaselt ei pruugi seega mikrokiibiga identifitseeritud loomad olla registreeritud,

mis tähendab, et märgistamine ei võimalda looma tema pidajaga seostada ja märgistamine ei

kanna oma eesmärki (loomade kohta arvestuse pidamine, hulkuvate loomadega tegelemine,

kadunud lemmiklooma tagastamine pidajale, järelevalveasutuste ülesannete täitmine). Seetõttu

on oluline siduda omavahel kaks protseduuri: lemmikloomale kiibi paigaldamine ning seejärel

kohe andmete registris registreerimine. Nõue, mille kohaselt peab edaspidi andmed registrisse

kandma veterinaararst, on seotud loomakaitseseaduse § 9 lõikes 3 sätestatud nõudega, mille

kohaselt tohib kiibistada ainult veterinaararst, ning eelnõu punktiga 13, mille kohaselt tohib

looma märgistamiseks kasutatavat mikrokiipi väljastada vaid veterinaararstile.

Registriandmete usaldusvääruse tagamiseks ja looma identifitseerimisega seotud pettuste

ärahoidmiseks on asjakohane, et sellekohase teabe edastab mikrokiibi paigaldanud veterinaararst.

Mida väiksem on aeg mikrokiibi paigaldamise ja andmete registreerimise vahel, seda tõenäolisem

on andmete registrisse jõudmine. Ideaalolukorras teeb veterinaararst registrikande sama visiidi

ajal, mil ta paigaldab mikrokiibi. Nii oleks loom registreeritud juba loomakliinikust väljudes ning

kadumamineku korral kohe ka registrist leitav ning välistatud oleks olukord, kus kiibistatud loom

ei ole registrisse kantud. Seetõttu sätestatakse, et edaspidi esitab lemmikloomale mikrokiibi

paigaldanud veterinaararst lemmiklooma ja tema pidaja andmed loomade registrisse kandmiseks.

Vabariigi Valitsuse 16. aprilli 2022. a määruse „Hulkuvate loomade püüdmise, pidamise ja nende

omaniku kindlakstegemise ning hulkuvate loomade hukkamise kord“ § 3 lõike 2 kohaselt peab

veterinaararst varjupaika paigutatud looma viivitamata läbi vaatama. Veterinaararst esitab

andmed püütud hulkuva koera, kassi, valgetuhkru ja VS-i § 32 lõikes 3 nimetatud loomal

varjupaigas tehtud veterinaarse läbivaatuse ja ravi kohta.

Täpsemad registreerimisega seotud nõuded kehtestatakse VS-i § 32 lõike 8 alusel ministri

määrusega. Andmed, mis tavapäraselt registrisse kantakse, on järgmised: looma nimi, liik,

sünniaeg, sugu, värv, tõug, loomale paigaldatud mikrokiibi kood, mikrokiibi paigaldamise

kuupäev, lemmikloomale väljastatud lemmikloomapassi andmed, kui see on väljastatud, ning

need andmed on vaja siduda loomapidajaga, kelle kohta saadakse andmed (isikuandmed,

kontaktandmed, elu- või asukoht) üldjuhul rahvastikuregistrist või äriregistrist. Veterinaararst

kontrollib vajadusel loomapidaja andmete õigsust isiku ID-kaardi või muu isikut tõendava

dokumendi alusel, võrreldes seda võimaluse korral Eesti rahvastikuregistris olevate andmetega.

Varjupaika sattunud loomade puhul on vaja loomade registri nii nimetatud varjupaiga moodulisse

kanda juba käesolevas seletuskirjas eespool (VS § 32 lg 5 selgituse juures) nimetatud andmed

looma leiukoha ja -kuupäeva kohta, andmed varjupaiga kohta, kus looma peetakse, samuti

andmed veterinaarse läbivaatuse ja loomale tehtud ravi kohta ja muud sellised andmed. Täpsed

andmed, mis loomade registrisse kantakse, sätestatakse loomade registri põhimääruses.

16

Paragrahvi 32 lõikes 8 sätestatakse uus volitusnorm, mille kohaselt kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega mikrokiibiga identifitseeritava ja loomade registris registreeritava

koera, kassi, valgetuhkru ja veterinaarseaduse § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma

märgistamise ning registreerimise täpsemad tingimused ja korra, nõuded andmete esitamise ja

ajakohasena hoidmise kohta ning mikrokiibi asendamise nõuded.

Kui KOV on kehtiva õiguse kohaselt koerte ja kasside pidamise eeskirjaga ette näinud

loomapidajale kohustuse oma peetav lemmikloom kiibistada ja registreerida, on sama eeskirjaga

kehtestatud ka kiibistamise ja registreerimise täpsem kord. Edaspidi kehtestatakse täpsemad

nõuded lemmikloomade kohta arvestuse pidamiseks VS-i § 32 lõike 8 alusel ministri määrusega.

Määrusega reguleeritakse muu hulgas koerte, kasside ja valgetuhkrute mikrokiibiga

identifitseerimise ja registreerimise tähtaeg, täpsustatakse nii veterinaararsti kui ka loomapidaja

kohustusi ja vastutuse ulatust registrisse kantud andmete ajakohasena hoidmisel ning püütud ja

varjupaika sattunud hulkuvate loomade varjupaigas pidamisel loomade kohta andmete registrisse

kandmise nõudeid. Kui loomapidaja soovib vabatahtlikult kanda registrisse andmed teist liiki

lemmiklooma kohta, keda on võimalik mikrokiibiga identifitseerida, siis kehtivad sellise looma

kohta andmete registreerimisel samad nõuded, mis koerte, kasside ja valgetuhkrute puhul, välja

arvatud identifitseerimise tähtaeg, mis sõltub sellisel puhul liigi eripärast.

Paragrahvi 32 lõikes 9 sätestatakse nõue, mille kohaselt tasutakse loomade registris koera, kassi,

valgetuhkru ja veterinaarseaduse § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma registreerimise eest ning

loomapidaja või lemmikloomapidaja vahetumise korral andmete muutmise eest riigilõivu

riigilõivuseaduses sätestatud määras.

Tagamaks loodava riigi lemmikloomaregistri toimivuse ja vajaliku hoolduse, kehtestatakse

registreerimise eest riigilõivu tasumise nõue. Riigilõivu peab maksma loomade registris

lemmiklooma registreerimisel ja samuti andmete muutmise eest lemmikloomapidaja vahetumise

korral. Loomapidaja vahetumise registreerimiseks registris tasub riigilõivu uus loomapidaja ise

või teine isik tema nimel. Riigilõivu suurus kehtestatakse riigilõivuseadusega (vt eelnõu § 4).

Loomade registris looma või tema pidaja andmete ajakohasena hoidmiseks andmete muutmise

korral (elukoha andmed, telefoninumbri vahetumine, loomapidaja nime muutus nt abielu korral

vmt) riigilõivu tasuma ei pea. Seni on Spin TEK-iga lepingu sõlminud KOV-i elanikele olnud

looma registreerimine tasuta, kuid see-eest on KOV tasunud ettevõtjale kuutasuga selle summa

elaniku eest, ELK registrisse looma registreerimise eest on loomapidaja pidanud tasuma 6,5 eurot

ja lisaks tasu veterinaararstile tema pakutava teenuse ehk andmete registrisse esitamise eest.

Eelnõuga kavandatava seaduse jõustumise ajaks kantakse KOV-i registritesse kantud loomade ja

nende pidajate andmed üle loodavasse riigi lemmikloomaregistrisse. Nende andmete riigi

lemmikloomaregistrisse ülekandmise eest loomapidaja riigilõivu tasuma ei pea, kuna

loomapidaja või KOV on loomapidaja nimel teenuse eest juba varem tasunud.

Eelnõu § 1 punktiga 18 muudetakse VS-i § 33 pealkirja, sõnastades selle „Lemmikloomapass“.

Kuna eelnõu kohaselt toimub edaspidi kõigi elektroonsete identifitseerimisvahendite

heakskiitmine ja väljastamine õiguslikult samadel alustel (st VS-i § 30 kohaselt), siis on kehtiva

VS-i § 33 sätted osaliselt juba teistes sätetes sõnastatud. Paragrahvis 33 on edaspidi vajalikud

üksnes lemmikloomapassiga seotud lõiked 6–9, mistõttu on asjakohane muuta ja täpsustada

paragrahvi pealkirja.

Eelnõu § 1 punktiga 19 tunnistatakse kehtetuks VS-i § 33 lõiked 1–5. Nimetatud lõigete 1−5

sisu on edaspidi sätestatud §-s 30 kehtestatud ühtlustatud identifitseerimisvahendite

heakskiitmise ja väljastamise korras.

Eelnõu § 1 punktiga 20 täiendatakse VS-i § 33 lõikega 61, milles sätestatakse kehtiva seaduse §

19 lõike 1 punktis 8 kehtestatud veterinaararsti kohustus lisada lemmikloomapassi väljastamise

korral oma allkirjale kutsetegevuse loa number. Sättest jäetakse välja kohustus lisada allkirjale

17

ametinimetus. Lemmikloomapassi võib väljastada vaid veterinaararst, mistõttu ametinimetuse

lisamine lemmikloomapassi ei ole vajalik. Sätte asukohta VS-is muudetakse parema selguse

tagamiseks, et lemmikloomapassiga seotud sätted asuksid samas paragrahvis.

Kuna edaspidi on vaja lemmikloomade jälgitavuse tõhustamiseks ja lemmikloomadega

kauplemisel pettuste ennetamiseks lemmikloomapassiga seotud andmed (lemmikloomapassi

väljastamise kuupäev ja passi number ning passi väljastanud veterinaararsti andmed) kanda

loomade registrisse ja siduda need andmed loomaga, kelle kohta lemmikloomapass on

väljastatud, täiendatakse eespool mainitud lõiget ka kohustusega esitada sellised andmed. Täpsed

andmed, mida on vaja loomade registrisse lemmikloomapassi kohta esitada, sätestatakse loomade

registri põhimääruses.

Eelnõu § 1 punktiga 21 asendatakse VS-i § 33 lõikes 8 tekstiosa „Põllumajandus- ja

Toiduametiga“ tekstiosaga „Põllumajandus- ja Toiduamet või temaga“. Selliselt täpsustatud lõike

8 kohaselt korraldab lemmikloomapassi blankettide trükkimist ja veterinaararstile väljastamist

ning lemmikloomapasside veterinaararstile väljastamise kohta arvestuse pidamist PTA või

temaga halduslepingu sõlminud isik.

Lemmikloomapassiga seotud nõuded on kehtestatud määrusega (EL) nr 576/2013. Selle määruse

artikli 23 lõike 1 kohaselt peab liikmesriigi pädev asutus tagama, et lemmikloomapasside

blankette jagatakse ainult selleks volitatud veterinaararstidele ning et veterinaararsti nimi ja

kontaktandmed peavad olema seotud väljastatud passi numbriga. Kehtivas õiguses on PTA-l

kohustus see teenus välja volitada (VS-i § 33 lg 8). Praktikas on selgunud, et konkursi

ebaõnnestumise või pakkuja loobumise korral võib tekkida olukord, kus riigi kohustus tagada

lemmikloomapasside nõuetekohasus ja nõuetekohane kasutamine võib olla ohus. Seetõttu on

eelnõus passide trükkimise ja väljastamise nõudeid muudetud. Eelnõu kohaselt korraldab

lemmikloomapassi blankettide trükkimist ja veterinaararstile väljastamist ning

lemmikloomapasside veterinaararstile väljastamise kohta arvestuse pidamist PTA või temaga

halduslepingu sõlminud isik. Oluline on, et halduslepingu sõlmimise hilinemise korral oleks

teenuse pakkumine endiselt tagatud. Muudatus võimaldab PTA-l kui pädeval asutusel vajaduse

tekkimisel korraldada teenuse pakkumist ise.

Eelnõu § 1 punktidega 22 ja 23 muudetakse VS-i § 34 lõiget 2, et täpsustada loomade registri

eesmärki.

Paragrahvi 34 lõike 2 sõnastust täiendatakse nii sissejuhatavas lauseosas kui ka uue punktiga,

mille kohaselt on loomade registri eesmärgiks tagada loomade jälgitavus ning tõhusa

veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli tagamiseks pidada arvestust muu hulgas koera, kassi,

valgetuhkru ja VS-i § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma pidaja ning nende tegevuse kohta.

Lemmikloomade ja nende pidajate kohta andmete kogumise esmane eesmärk on toetada KOV-e

oma ülesannete täitmisel ja vähendada varjupaika sattuvate loomade hulka. Andmekogu

andmekoosseisu muutmisega seoses on vajalik täpsustada, et loomade registril on oluline roll

loomade jälgitavuse tagamisel. Selleks täiendatakse lõike 2 sissejuhatavat lauseosa, mis seda

eesmärki täpsustab. Loomade registris olev andmestik annab järelevalve tegijale teavet peetavate

loomade jälgitavuse kohta, sealhulgas on võimalik vajaduse tekkimisel saada teavet koera, kassi

ja valgetuhkru nõuetekohase märgistamise ja registreerimise kohta, saada andmeid selle kohta,

kui palju on isikul lemmikloomi ning looma korduva varjupaika sattumise korral võtta meetmeid

looma nõuetekohaste pidamise tingimuste tagamiseks.

Eelnõu § 1 punktiga 24 täiendatakse VS-i § 34 lõikega 5.

Sätte kohaselt on loomade registri volitatud töötlejal õigus kasutada isiku kontaktandmeid isikule

volitatud töötleja tegevusega seotud teate saatmiseks. Säte on vajalik selleks, et PRIA-l oleks

õigus loomapidajale saata näiteks järgmist teavet: loomatervise alase ohu teade; loomatervise

valdkonnas seire või küsitluse korraldamise teade; PRIA registritega seotud muudatuse teade;

PRIA registritega seotud tõrgete tekkimise ja lahendamise teavitamise teade (näiteks trükikojas

18

veisepasside printimise probleem); seadusest tuleneva kohustuse täitmise meeldetuletuse teade

(näiteks loomade arvude teatamine); seadusest tuleneva nõude rikkumise teade (näiteks

registriandmete esitamise hilinemine); andmete korrektsuse ja ajakohasena hoidmise teade

(näiteks veterinaarsertifikaadi väljastamise korral loomade liikumise andmete registrisse

kandmiseks esitamise vajadus); loomapidaja surma korral teade perekonnale (teade registris

oleva teabe uuendamise vajaduse kohta – kes on uus loomapidaja); toetuse taotlemise võimaluse

teade (eriti erakorraliste toetuste puhul, mis on suunatud kindlale loomaliigile/kategooriale).

Eelnõu § 1 punktiga 25 täiendatakse VS-i § 35 lõiget 1 punktidega 7 ja 8.

Sätte kohaselt kantakse edaspidi loomade jälgitavuse tagamiseks ja võimalike pettuste

ennetamiseks koerte, kasside ja valgetuhkrute ning vajaduse korral teiste lemmikloomaliikide ja

nende pidajate kohta andmed loomade registrisse. VS-i § 35 lõike 1 uues punktis 7 nähakse ette,

et loomade registrisse kantakse füüsilisest isikust lemmikloomapidaja ja tema tegevuse kohta

järgmised andmed: lemmikloomapidaja nimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg,

telefoninumber, e-posti aadress, elukoha aadress ning tema peetava lemmiklooma

identifitseerimiseks vajalikud andmed, samuti andmed lemmikloomapidaja nime muutmise ja

tema surma kohta. VS § 35 lõike 1 uues punktis 8 nähakse ette, et loomade registrisse kantakse

juriidilisest isikust loomapidaja ja tema tegevuse kohta järgmised andmed: nimi, registrikood või

selle puudumise korral asjakohane identifitseerimistunnus, telefoninumber, e-posti aadress,

asukoha aadress ning tema peetava lemmiklooma identifitseerimiseks vajalikud andmed, samuti

andmed loomapidaja nime muutmise ja tema likvideerimise kohta. Täpsem andmekooslus

sätestatakse loomade registri põhimääruses, mis on kehtestatud VS-i § 34 lõike 3 alusel.

Kohustuslik registreerimine ja sellega seoses lemmikloomapidaja kohta andmete kogumine ja

töötlemine riigi andmekogus on isikuandmete kaitse üldmääruse22 (edaspidi IKÜM)

kohaldamisalas. Isikuandmete töötlemisel riivatakse inimese õigust privaatsusele, mis on

sätestatud PS-i §-s 26. PS-i § 26 on kvalifitseeritud piiriklausliga põhiõigus. Piiriklausli kohaselt

ei tohi riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud kellegi perekonna- ega eraellu

sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või

teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.

Põhiõiguste riive alused peavad tulenema seadusest (PS-i §-id 3 ja 11). Antud juhul on

lemmikloomapidaja isikuandmete töötlemine vajalik andmesubjekti eluliste huvide kaitsmiseks

(pidaja juurest lahti pääsenud looma ülesleidmiseks) ning avalikes huvides oleva ülesande

(loomade jälgitavuse ning seeläbi loomatervise ja -heaolu tagamine, samuti KOV-i territooriumil

heakorra tagamine) täitmiseks. Isikuandmeid on vaja eelkõige lemmikloomapidaja ja tema

lemmiklooma vahel seose loomiseks eesmärgiga loom kaduma mineku korral pidajale tagastada,

erijuhtudel järelevalveasutustele piiriületuse õiguspärasuse ja loomapidamisnõuete täitmise

kontrollimiseks. Laiemas mõttes on isikuandmete kogumine vajalik avaliku korra tagamiseks,

sest avalik kord on ühiskonna seisund, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning

õigushüvede (sh loomatervis ja -heaolu) ja isikute subjektiivsete õiguste (sh omandiõigus)

kaitstus. Andmesubjekti õiguste piirang on demokraatlikus ühiskonnas sobiv, vajalik ning

proportsionaalne, sellele ei ole head alternatiivi, mis oleks vähemalt sama tõhus või vähem riivav.

Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete ja regulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs ja järeldused

esitati VTK-s. Seni KOV-ide andmekogudes lemmiklooma ja tema pidaja kohta kogutud andmed

kantakse üle riigi andmekogusse ning nende andmete riigi lemmikloomaregistrisse ülekandmise

eest ei pea loomapidaja tasuma riigilõivu . IKÜM-i artiklite 5 ja 6 kohaselt peab isikuandmete

töötlemiseks olema seaduslik alus ning andmete töötlemisel tuleb järgida isikuandmete

töötlemise põhimõtteid. Seadust lugedes peaks inimene aru saama, mis liiki andmeid ja milleks

tema kohta kogutakse, kaua neid säilitatakse ning milleks veel võidakse kasutada. Seega peab

22 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta

isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta

(isikuandmete kaitse üldmäärus)

19

isikuandmete töötlemiseks sätestama seaduses minimaalselt andmete töötlemise konkreetse

eesmärgi, samuti töödeldavate andmete koosseisu ja töötlemise kestuse. Selleks, et reguleerida

isikuandmete töötlemist kooskõlas IKÜM-iga ja IKÜM-i kohaselt lubatud ulatuses, on eelnõu §

1 punktides 22 ja 23 (VS-i § 34 lg 2) täiendatud loomade registri eesmärkide sõnastust, eelnõu §

1 punktis 25 (VS-i § 35 lg 1 p 7) loetletud loomapidaja kohta kogutavate isikuandmete koosseis

ning eelnõu § 1 punktis 28 (VS-i § 35 lg 61) sätestatud nende isikuandmete töötlemise kestus.

Eelnõu § 1 punktiga 26 muudetakse VS-i § 35 lõikeid 3–5.

Kehtivas õiguses ei olnud isikutel kohustust esitada riigi andmekogusse andmeid koera, kassi ja

valgetuhkru kohta. Eelnõu kohaselt selline kohustus sätestatakse, seega muudetakse VS-i § 35

lõike 3 sõnastust, mille kohaselt võib PRIA ainult põllumajandus- ja vesiviljelusloomade kohta

esitatavate andmete vastuvõtmisest keelduda. Säte on edaspidi aluseks kõigi peetavate loomade,

sealhulgas ka koerte, kasside, valgetuhkrute ja VS § 32 lõikes 3 nimetatud loomade kohta

esitatavate andmete vastuvõtmisest keeldumiseks.

VS-i § 35 lõike 4 uue sõnastuse kohaselt ei saa edaspidi PRIA-le enam esitada andmeid

paberkandjal, vaid seda tuleb teha elektroonilist kanalit kasutades, et registripidaja saaks andmete

esitaja turvalisel viisil tuvastada.

2023. aastal esitati põllumajandusloomade registrile andmed 127 018 dokumendil, millest 3 964

ehk 3,12 % esitati paberil. PRIA on selgitanud, et paberprotsessi kaotamine on vajalik eelkõige

infotehnoloogiliste arenduste jaoks kuluva ressursi vähendamiseks. Paberprotsessi

ülevalpidamise mõju IT-le kuluvale eelarvele on eelkõige põhjustatud olukordadest, kus registrile

esitatavate andmete koosseis muutub. IT arendus paberprotsessi jaoks on kallim, kui e-teenuste

jaoks ning seda põhjusel, et paberprotsessile tuleb arendada erinevaid kontrolle, mis e-teenustes

on lahendatud andmete ette kuvamisega. Lisaks peab iga vea korral olema paberprotsessis välja

arendatud paberil tagasiside andmise võimekus, mis peab andmete esitajale olema arusaadav

(selgitama, milles on probleem), ning olema lisatud selgitused probleemi lahendamise võimaluste

kohta. Iga esitatavate andmete muudatuse korral õigusaktides tuleb muuta paralleelselt nii e-

teenuseid kui paberprotsessi.

Paberprotsessis on suurim osakaal paberil veisepasside käitlemisel. Kuna alates 1. detsembrist

2021 veisepasse vaid riigisiseselt liikuvate veiste kohta enam ei väljastata, siis veisepassil

esitatavate andmete hulk on kiiresti vähenenud. 2025. aasta 1. aprillist on ettevõtjatel võimalik

kasutada ka loomade Eestist välja viimisel elektroonset veisepassi, seega väheneb

paberdokumentide osakaal veelgi. Arvestamata tagastatud veisepassidelt saadud andmeid, on

paberil esitatud dokumentide osakaal kõigis dokumentides vaid 0,96%. Paberprotsessi kaotamine

soodustab infotehnoloogiliste lahenduste kasutamist. Paberposti kaotamine vähendab

paberprotsessiga tegeleva tööjõu vajadust, kaob vajadus paberdokumentide arhiivipinna järele

Lahendusena neile isikutele, kellel elektroonilise andmeedastuse võimalus puudub, on PRIA-l

kohapealne teenindus kõigis 15 maakonnakeskuses koos võimalusega esitada andmeid

elektroonselt kohapeal. Isikul on võimalik mugavalt broneerida endale sobiv aeg andmete

esitamiseks. PRIA klienditeenindus pakub kliendile alati kohapealset juhendamist ja abi.

VS-i § 35 lõike 5 muutmise vajadus on seotud koerte, kasside, valgetuhkrute ja VS § 32 lõikes 3

nimetatud lemmikloomade ja nende pidajate kohta loomade registrisse andmete kogumisega.

Nimelt on vaja lõike 5 sõnastust muuta selliselt, et oleks selge, et nii põllumajandusloomade kui

ka lemmikloomade kohta loomade registrisse kantud andmete õigsuse eest vastutab nende esitaja.

Kuna lemmiklooma ja tema pidaja kohta andmete esitamine registrisse on osaliselt veterinaararsti

(andmed, mis on seotud veterinaarsete menetlustega ja lemmikloomapassi väljastamisega) ja

osaliselt lemmiklooma pidaja kohustus, siis vastutavad nad mõlemad enda esitatud andmete

õigsuse eest. Andmed lemmiklooma nime ja sünniaja ning loomapidaja enda kohta esitab

loomapidaja. Veterinaararstil pole võimalik looma kohta esitatud andmete (nimi ja sünniaeg)

õigsuses täielikult veenduda. Samuti on keerukas veenduda, kas isik on tegelik loomapidaja, kui

20

isikul pole just näidata ostu-müügi- või rendilepingut. Eestis ei ole tavapärane sõlmida

loomapidaja vahetumisel sellist lepingut, eriti juhul, kui tegu ei ole tõuloomaga. Seetõttu ei saa

veterinaararstil lasuda vastutus teatud andmete õigsuse eest, mida on kohustuslik registrisse

kanda. Varjupaigas ajutiselt looma pidamisel esitatavate andmete õigsuse eest vastutab varjupaik

ettevõtjana, välja arvatud andmed veterinaarse läbivaatuse ja looma veterinaarse menetlusega

seotud surma kohta, mille õigsuse eest vastutab veterinaararst. Põllumajandusloomade kohta

andmete esitamise kohustus kehtiva õigusega võrreldes ei muutu.

Eelnõu § 1 punktiga 27 täiendatakse VS-i § 35 lõigetega 51–53.

Kehtiva VS-i § 35 lõikes 5 asunud normid jagatakse selguse mõttes kaheks eraldi sätteks.

Põllumajandusloomadega seotud andmete muutumise korral taotluse esitamise kohustus

sätestatakse lõikes 51.

Paragrahvi 35 lõike 51 uues sõnastuses muudetakse loomade registrisse isiku ja tema

tegevuskoha kohta ning põllumajandusloomade ja nende liikumise kohta kantud andmete

muutumise korral taotluse esitamise tähtaega. Senise viie tööpäeva asemel tuleb taotlus andmete

muutmiseks esitada viivitamata, kuid mitte hiljem kui seitsme päeva jooksul andmete

muutumisest (s.o sündmuse toimumisest) arvates. Sätte muutmine on vajalik tulenevalt PRIA

praktilise tegevuse käigus tekkinud probleemidest.

Määruse (EL) 2021/520 artikkel 3 sätestab, et veiseid, lambaid, kitsi ja sigu pidavad ettevõtjad

edastavad EL-i loomatervise määruse artikli 112 punktis d osutatud liikumisi, sünde ja surmasid

ning kõnealuse määruse artikli 113 lõike 1 punktis c ja määruse (EL) 2019/2035 artikli 56 punktis

b osutatud liikumist käsitleva teabe kõnealuste liikide jaoks loodud elektroonilistes

andmebaasides registreerimiseks liikmesriikide määratava ajavahemiku jooksul. Teave tuleb

edastada seitsme päeva jooksul loomade liikumisest, sünnist või surmast arvates.

Lisaks on hobuslaste kohta teabe esitamine sätestatud komisjoni rakendusmääruse (EL)

2021/96323 artiklis 9. Hobuslasi pidavad ettevõtjad tagavad, et pädevale asutusele edastatakse

määruse (EL) 2019/2035 artikli 64 punktide b ja c kohaselt nõutav teave pädeva asutuse määratud

tähtajaks, mis ei ületa seitsmepäevast ajavahemikku alates kuupäevast, mil hobuslase hariliku

viibimiskohana registreeriti EL-i loomatervise määruse artikli 102 lõike 1 punkti b alapunkti ii

kohaselt ettevõtja käitatav ettevõte.

VS-i nõue esitada andmed põllumajandusloomade registrisse viie tööpäeva jooksul arvates

sündmuse toimumisest tekitab registripidajale, järelevalve teostajale ja loomapidajatele

täiendavat keerukust ja lisakulusid, kuna paralleelselt tuleb jälgida (sh infosüsteemides) VS-is

kehtestatud tähtaega ning määruste (EL) 2021/520 ja (EL) 2021/963 tähtaegu, mis on erinevad.

Jälgides ainult viie tööpäeva nõuet, eksivad loomapidajad 7-päevase tähtaja nõude osas ja seda

olukorras, kus tavapäraselt argipäeval on riigipüha (eriti probleemsed on jaanipäev/võidupüha ja

jõulud). Seitsme päeva nõue on EL-is kokku lepitud, et kõigis liikmesriikides oleks teavitamise

kohustus ühetaoliselt reguleeritud ja andmete esitamise tähtaegades ei sõltutaks erinevate

liikmesriikide riigipühadest. Sisuline vajadus viie tööpäeva nõude erisuse järele puudub.

Kirjeldatud olukord on loomapidajatele asjatult keerukas. Andmete registrile esitamise tähtaja

üheselt arusaadavuse tagamiseks kehtestatakse eelnõuga loomade registrile andmete esitamise

tähtajaks seitse päeva. Andmete täpsema laekumisega tagatakse registri ajakohasus ja

usaldusväärsus.

23 Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/963, millega kehtestatakse eeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruste (EL) 2016/429, (EL) 2016/1012 ja (EL) 2019/6 kohaldamiseks seoses hobuslaste identifitseerimise ja

registreerimisega ning kehtestatakse nende loomade identifitseerimisdokumentide näidised (ELT L 213, 16.06.2021,

lk 3),

21

Paragrahvi 35 lõikes 52 sätestatakse, et loomade registrisse koera, kassi, valgetuhkru ja VS § 32

lõikes 3 nimetatud lemmiklooma ja tema pidaja kohta kantud andmete muutumise korral tuleb

esitada taotlus andmete muutmiseks viivitamata, kuid mitte hiljem kui kaks tööpäeva pärast

andmete muutumist. Oluline on, et andmed nii looma kui ka loomapidaja kohta oleksid registris

ajakohased ja peegeldaksid tegelikku olukorda. Sellel põhjusel kehtestatakse nõue nii

veterinaararstile kui ka loomapidajale või lemmikloomapidajale andmete muutumise korral need

andmed ka registris uuendada. Selliste andmete hulka kuuluvad näiteks andmed loomapidaja või

lemmikloomapidaja kontaktandmete, loomapidaja või lemmikloomapidaja vahetumise, loomale

lemmikloomapassi väljastamise, looma püsivalt riigist välja viimise kohta. Üldjuhul uuenevad

enamik loomapidaja ja lemmikloomapidaja kohta kogutavad andmed automaatselt, kui isik neid

andmeid rahvastiku- või äriregistris uuendab, ning riigi lemmikloomaregistris ei pea riigi jaoks

andmeid topelt uuendama.

Paragrahvi 35 lõikes 53 sätestatakse andmete muutmise kord püütud hulkuva looma varjupaigas

pidamise korral. Lõike 53 kohaselt esitatakse püütud hulkuva looma varjupaigas pidamise korral

LoKS-i § 5 lõikes 2 sätestatud kahenädalase ajavahemiku lõppedes andmed varjupaigas peetava

kassi, koera, valgetuhkru ja VS § 32 lõikes 3 nimetatud looma ja tema pidaja kohta loomade

registrisse kantud andmete muutmiseks viivitamata, kuid mitte hiljem kui kaks tööpäeva pärast

nimetatud kahenädalase ajavahemiku lõppu juhul, kui selle ajavahemiku lõpuks ei ole looma

omanikku kindlaks tehtud või ei ole otsustatud loom hukata LoKS-i §-s 18 sätestatud korras.

Tavaolukorras on andmete muutumisel nende ajakohastamise tähtaeg kaks tööpäeva, kuid pikem

tähtaeg – 14 päeva, millele lisandub kaks tööpäeva – on ettenähtud olukordadeks, mil loom satub

varjupaika (VS-i § 37 lõigete 2 ja 4 tähenduses omanikuta või loomapidaja juurest lahti pääsenud

loomade pidamiseks ettenähtud koht). Sellisel puhul on keelatud loomapidaja andmete muutmine

registris enne 14 päeva möödumist ehk hulkuva looma ajutise pidamise ajavahemiku lõppemist.

LoKS-i § 5 lõike 2 kohaselt peab loomaomaniku kindlakstegemise alguse ja looma eutaneerimise

vahel olema vähemalt kaks nädalat, mille jooksul tuleb tagada looma nõuetekohane pidamine ja

vajaduse korral ravi. Varjupaik saab küll looma arvele võtta ajutiselt elupaiga pakkumiseks ehk

ajutiseks pidamiseks, kuid ei saa end registreerida esimese 14 päeva jooksul loomapidajaks. Kuna

omanikuta või loomapidaja juurest lahti pääsenud loomade püüdmist ja pidamist korraldab KOV

oma territooriumil, on oluline, et loomapidajal oleks võimalik oma peetav loom varjupaigast

tagasi saada kindla ettenähtud aja jooksul. Hulkuva looma omaniku kindlakstegemise kohustus

ning LoKS-i § 5 lõikes 2 sätestatud tähtaja nõue kehtib varjupaiga suhtes sõltumata sellest, kas

tegemist on KOV-i lepingupartneriga või mitte. LoKS-i § 5 lõikes 2 sätestatud kahenädalase

tähtaja nõue ei kehti olukordades, kus lemmikloomapidaja viib omaalgatuslikult oma

lemmiklooma varjupaika selleks, et varjupaik võtaks tema asemel üle selle looma pidamise.

Sellisel puhul ei ole tegemist hulkuva loomaga ning lemmikloomapidaja vahetumine tuleb

registreerida loomade registris kahe tööpäeva jooksul, seejuures kinnitavad lemmikloomapidaja

vahetumise registris nii eelmine kui ka uus loomapidaja.

Eelnõu § 1 punktiga 28 täiendatakse VS-i § 35 lõikega 61, milles sätestatakse loomade registrisse

koera, kassi, valgetuhkru ja VS § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma ning tema pidaja kohta

kogutud andmete ning andmete alusdokumentide säilitamise tähtaeg ning viidatakse, et logisid

säilitatakse loomade registri põhimääruses sätestatu kohaselt.

Andmeid säilitatakse üks aasta arvates looma surma kohta kande tegemisest. Oluline on tagada,

et isikuandmeid töödeldakse ainult seni, kuni see on vajalik nende töötlemise eesmärgi

saavutamiseks. Kuna järelevalvetoimingutega seoses võib olla vajalik isikuandmetele ligi

pääseda ka pärast loomade registris loomapidaja või lemmikloomapidaja vahetumist või looma

surma, on oluline määrata andmete säilitamise aeg. Üks aasta on piisav ajavahemik andmete

koondamiseks erinevate rikkumismenetluste või vaidluste lahendamise tarbeks.

22

Eelnõu § 1 punktiga 29 muudetakse VS-i § 49 lõikeid 3–5.

Paragrahvi 49 lõikes 3 tehtava muudatusega sätestatakse veterinaararstile kohustus teavitada

Maailma Loomatervise Organisatsiooni (edaspidi WOAH) kohustuslikult teatatavate

loomataudide loetellu kuuluva loomataudi või zoonoosse haigusetekitaja diagnoosimisest PTA-

d, loomapidajat ja lemmikloomapidajat.

Kehtiva õiguse kohaselt peab veterinaararst teavitama PTA-d EL-is kohustuslikult teavitatavate

loomataudide loetelusse kuuluva loomataudi või zoonoosse haigustekitaja diagnoosimisest. EL-

is kohustuslikult teavitatavate loomataudide hulka kuulub kokku 63 maismaa-ja veeloomataudi.

Nimekiri on koostatud Euroopa Toiduohutusameti soovitusi järgides ja see sisaldab nn EL-is

olulisi loomataude. Eesti on WOAH-i liige ja sellega kaasneb kohustus teavitada organisatsiooni

Eestis diagnoositud loomataudidest 24 tunni jooksul selle diagnoosimisest arvates. WOAH-ile

teavitatavate loomataudide loetelu, mis on leitav WOAH-i veebilehelt maismaaloomad ja

veeloomad ning PTA veebilehelt, on koostatud kogu maailmas olulist mõju omavate

loomataudide kohta. WOAH-i loetelus on lisaks EL-i loomataudide loetelule veel 59 erinevat

loomataudi. Enamikku neist taudidest ei ole Eestis kunagi diagnoositud ja looduslike tingimuste

tõttu neid meie piirkonnas ei esine.

Lisaks tagab muudatus, et WOAH-i teatamiskohustuslikest loomataudidest teavitatakse

õigeaegselt ka siis, kui uuring on tehtud ja haigusetekitaja on leitud muu liikmesriigi laboris.

Paragrahvi 49 lõike 4 muudetud sõnastuse kohaselt peab labor teavitama PTA-d lisaks EL-i

teatamiskohustuslike loomataudide loetelus olevatele loomataudidele ka sellise loomataudi või

zoonoosse haigusetekitaja laboratoorsest leiust, millest Eestil tuleb kohe teavitada WOAH-i,

labor peab pidama sellise loomataudi ning zoonoosse haigusetekitaja laboratoorsete leidude kohta

arvestust ning esitama leidude kohta aruande PTA-le. Kehtivas VS-is on reguleeritud ainult EL-i

loomataudide loetelusse kuuluva loomataudi diagnoosimisest teavitamise nõuded ja laboritel ei

ole kohustust muust loomataudist kohe teavitada. Uus nõue kehtib kõigile Eestis asuvatele

laboritele, kus uuritakse loomadelt võetud proove loomataudide suhtes. Leidude kohta õigel ajal

teabe edastamisega tagatakse PTA võimekus täita rahvusvahelisi kohustusi.

Paragrahvi 49 lõikes 5 täpsustatakse volitusnormi ulatust. Volitusnormi uue sõnastuse kohaselt

kehtestab valdkonna eest vastutav minister nende zoonooside loetelu, mille haigusetekitajate

leiust tuleb PTA-d teavitada, ning nende zoonoossete haigusetekitajate loetelu, mille leiu kohta

peab labor arvestust pidama. Volitusnormist on jäetud välja muude loomataudide

haigusetekitajate loetelu, sest see on kaetud WOAH-i teatamiskohustuslike taudide loeteluga.

Kehtiva VS-i kohaselt peavad labor ja veterinaararst teavitama PTA-d ka muu loomataudi ja

zoonoosse haigusetekitaja leiust. Muude loomataudide ja zoonoossete haigusetekitajate loetelu

on kehtestatud maaeluministri 25. novembri 2021. a määruse nr 7124 „Põllumajandus- ja

Toiduametile esitatava teatise sisu nõuded ning esitamise kord, laboris loomataudide

laboratoorsete leidude kohta arvestuse pidamise ning selle kohta aruannete esitamise täpsem kord

ja aruande sisu nõuded, nende zoonooside loetelu, mille haigusetekitaja leiust tuleb

Põllumajandus- ja Toiduametit teavitada, ning muude loomataudide ja zoonoossete

haigusetekitajate loetelu, mille leiu kohta peab labor arvestust pidama“ lisas 2. Muude haiguste

nimekiri kattub WOAH-ile kohustuslikult teatatavate loomataudide loeteluga, mistõttu ei ole

enam vajalik valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestada muude loomataudide

loetelu, ning seega täpsustatakse VS-i § 49 lõikes 5 asuvat volitusnormi. Määruse muutmise

eelnõu kavand on lisatud käesolevale seletuskirjale.

Eelnõu § 1 punktiga 30 muudetakse VS-i § 50 lõiget 2.

Lõike 2 täpsustatud sõnastuse kohaselt teavitab PTA simulatsiooniõppuse tulemustest Euroopa

Komisjoni ja liikmesriike nende taotlusel.

24

RT I, 26.11.2021, 13

23

Teavituskohustus on sätestatud EL-i loomatervise määruse artikli 45 lõikes 3 ja Eestis on

teavitajaks PTA. EL-i loomatervise määrus ei kohusta liikmesriike iga kord komisjoni ja teisi

liikmesriike teavitama, kui riigis korraldatakse mõne loomataudi tõrje simulatsiooniõppus. Seda

tuleb teha ainult komisjoni või teise liikmesriigi taotlusel. Kehtiv säte on seega EL-i õigusega

vastuolus, seetõttu tuleb seda muuta ja asjakohaselt täiendada.

Eelnõu § 1 punktiga 31 täiendatakse seadust §-ga 551.

Seadusesse lisatakse muu loomataudi kahtluse ja puhkemise korral võetavad meetmed.

Muu loomataudi kohta puuduvad EL-i üleselt kokku lepitud ennetus- ja tõrjemeetmed. EL-i

loomatervise määruse artiklis 171 sätestatakse, et kui muu kui loetellu kantud taud kujutab endast

olulist riski liikmesriigis peetavate maismaaloomade tervisele, võib asjaomane liikmesriik võtta

riiklikke meetmeid kõnealuse taudi tõrjeks ning piirata peetavate maismaaloomade ja loomse

paljundusmaterjali liikumist, tingimusel et kõnealused meetmed ei takista loomade ja toodete

liikmesriikide vahelist liikumist ega ületa piire, mis on asjakohased ja vajalikud kõnealuse taudi

tõrjeks.

Praktikas on tekkinud vajadus anda PTA-le ning loomapidajatele selgemad juhised, milliseid

meetmeid tuleks muu loomataudi kahtluse või puhkemise korral rakendada. WOAH-i käsiraamat

annab juhised ka nende loomataudide ennetuse ja tõrje meetmete kohta, mis ei ole reguleeritud

EL-i õigusega. Eestis tekitavad igapäevaelus probleeme ja vajavad PTA sekkumist näiteks nõlg,

hobuste rhinopneumoonia, hobuste gripp, lammaste Maedi-Visna ja sigade reproduktiiv-

respiratoorne sündroom (PRRS). Meetmeteks, mida PTA saab rakendada WOAH-i üldiste juhiste

kohaselt, on näiteks kitsenduste kehtestamine loomade liikumisele ettevõttesse ja sealt välja,

loomade eraldamine ning muude asjakohaste bioturvameetmete kohaldamine. Praegu saab PTA

anda üldisi soovitusi, aga loomade liikumiskeelu ja muude kitsenduste rakendamiseks VS-is selge

õiguslik alus puudub.

Eelnõu kohaselt rakendab PTA muu loomataudi kahtluse või puhkemise korral loomataudi tõrjel

WOAH-i väljatöötatud asjakohaseid põhimõtteid, meetodeid, soovitusi ja juhendeid.

Loomapidaja rakendab muu loomataudi leviku ennetamiseks asjakohaseid bioturvalisuse

meetmeid ja järgib taudi tõrjel PTA ettekirjutusi. Eelnõusse on lisatud ka uus volitusnorm, mille

kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister vajadusel kehtestada määrusega muu loomataudi

ennetamise ja tõrje täpsemad meetmed.

Eelnõu § 1 punktiga 32 muudetakse VS-i § 92 lõike 10 sõnastust.

Kehtiva seaduse kohaselt tegutses referentlabor valdkonna eest vastutava ministri esitatud riikliku

tellimuse alusel. Uue sõnastuse kohaselt tegutseb referentlabor valdkonna eest vastutavale

ministrile esitatud tegevuskava alusel.

Määruse (EL) 2017/625 artikli 100 kohaselt määrab liikmesriik igale sama määruse artikli 93

lõike 1 kohaselt määratud EL-i referentlaborile ühe riikliku referentlabori või mitu riiklikku

referentlaborit, kelle ülesanded on sätestatud sama määruse artiklis 101. Referentlaborite

tegevuse eesmärk on tagada ametlike laborite tööks vajaliku teadmuse edasiandmine (uute

meetodite ja metoodikate kasutuselevõtt, koolituste korraldamine jms); samuti laborianalüüside,

uuringute või diagnostika tulemuste usaldusväärsus ja nende võrreldavus nii riigis kui ka

rahvusvaheliselt. Riiklik referentlabor teeb koostööd EL-i sama valdkonna referentlaboriga,

osaleb rahvusvahelistes laborite vahelistes võrdluskatsetes ning korraldab vajaduse korral

võrdluskatseid volitatud laborite vahel.

Arvestades, et riikliku referentlabori ülesanded tulenevad EL-i vahetult kohalduvast õigusaktist,

on otstarbekas muuta referentlabori tegutsemise alust, mistõttu edaspidi ei lähtu referentlabor

valdkonna eest vastutava ministri esitatud riiklikust tellimusest, vaid referentlabori enda

koostatud tegevuskavast määruse (EL) 2017/625 artiklis 101 sätestatud nõuete täitmiseks.

24

Koostatud tegevuskava esitatakse valdkonna eest vastutavale ministrile ning seda ajakohastatakse

regulaarselt.

Tegu ei ole uue kohustusega, kuna kehtiva korra kohaselt esitab volituse taotleja tegevuskava

koos taotlusega taotletava volituse ulatuses määruse (EL) 2017/625 artiklis 101 sätestatud nõuete

täitmiseks. Need asutused, kes täidavad tsiviilõigusliku lepingu alusel referentlaborite ülesandeid,

koostavad ja ajakohastavad tegevuskava, lähtudes lepingus sätestatust.

Eelnõu § 1 punktiga 33 parandatakse VS-i § 107 lõikes 1 asuv viiteviga.

Muudatuse eesmärk on parandada seaduse koostamisel tekkinud viiteviga, mis on jäänud seaduse

vastuvõtmisel märkamata. Paragrahv 107 käsitleb menetlusprotseduuri, kus väärteo vahetuks

objektiks olnud loom, loomne saadus või loomne paljundusmaterjal tuleb PTA või kohtu otsusel

konfiskeerida. Seda meedet võib kohaldada karistusseadustiku § 83 kohaselt, kuid VS-i § 100

lõigetes 2 ja 4, mitte § 99 lõigetes 2 ja 4 sätestatud juhul, nagu on kehtivas seaduses.

Eelnõu § 1 punktiga 34 täiendatakse VS-i §-ga 1171, milles on sätestatud üleminekusäte

loomade registri kohta. Üleminekusätte kohaselt käsitatakse VS §-s 34 nimetatud loomade

registrina VS-i enne 2027. aasta 1. juunil kehtinud redaktsioonis nimetatud

põllumajandusloomade registrit.

Eelnõu § 1 punktiga 35 täiendatakse VS-i §-dega 1211 ja 1212.

Paragrahvis 1211 on sätestatud koera, kassi ja valgetuhkru identifitseerimise ja registreerimise

kohustusega seotud üleminekusätted. Nende sätetega täpsustatakse lemmiklooma

identifitseerimise ja registreerimise nõudeid vanemate koerte, kasside ja valgetuhkrute puhul, kes

enne eelnõu seadusena jõustumist olid küll kiibistatud, kuid registris registreerimata, või

mikrokiibiga identifitseerimata ja registreerimata. Sellise looma pidaja peab korraldama oma

lemmiklooma kiibistamise ja loomade registris registreerimise esimesel võimalusel mikrokiibi

või registreerimise puudumise tuvastamise järel, kuid hiljemalt 2028. aasta 1. jaanuariks.

Paragrahvi 1211 lõikes 2 on täpsustatud, et koer, kass või valgetuhkur, kes on mikrokiibiga

identifitseeritud, kui registreerimata, tuleb uute nõuete kohaselt lasta registreerida veterinaararsti

vahendusel. Täpsustus on vajalik, sest üldnõudena on registrisse andmete esitamise korraldamine

selle veterinaararsti kohustus, kes on paigaldanud lemmikloomale mikrokiibi, kuid lõikes 2

kirjeldatud olukorras on vaja looma registreerimiseks pöörduda ükskõik millise veterinaararsti

poole, kes registreerimise korraldaks, sest lemmikloomapidaja ei pruugi mäletada, kes oli see

veterinaararst, kes tema loomale mikrokiibi paigaldas. Oluline on, et looma kohta saaks

registrisse andmed esitatud ja siinkohal ei ole niivõrd oluline, kes seda teeb. Veterinaararst esitab

registrisse kandmiseks loomale paigaldatud mikrokiibi näidu lugemise kuupäeva ja enda kui

mikrokiibi tuvastanud veterinaararsti ees- ja perekonnanime ning kutsetegevuse loa numbri.

Pärast eelnõuga ettenähtud muudatuste seadusena vastuvõtmist on kavandatud ühe aasta ja viie

kuu pikkune ajavahemik enne muudatuste jõustumist ja sellele järgnev seitsmekuune

üleminekuaeg. Selline üleminekuaeg peaks olema loomapidajatele piisav uute nõuetega

kohanemiseks ning aitab tagada, et lemmikloomad, keda peeti enne eelnõu seadusena jõustumist,

saaksid samuti nõuetekohaselt identifitseeritud ja registreeritud. Lemmikloomade jälgitavus peab

olema tagatud kõigi koerte, kasside ja valgetuhkrute puhul, mitte ainult nende puhul, kes alates

1. juunist 2027. aastal saavad 12-nädalaseks.

Paragrahvis 1212 sätestatakse üleminekusäte lemmiklooma ja tema pidaja kohta arvestuse

pidamise andmete üleandmise kohta. Nähakse ette, et enne 2027. aasta 1. juunit kehtinud korras

arvestuse pidamiseks kasutatavas andmekogust 2027. aasta 31. mai seisuga lemmiklooma ja tema

pidaja kohta kogutud andmete üleandmise PRIA-le loomade registrisse ülekandmiseks korraldab

25

kohalik omavalitsus hiljemalt 7. juuniks 2027. aastal. PRIA-le tuleb andmed üle anda

masinloetaval viisil.

Kuna 1. juunil 2027 jõustub nõue registreerida koer, kass ja valgetuhkur riigi

lemmikloomaregistris, siis selle kuupäevani KOV-ide arvestuse pidamiseks kasutatud

platvormidel registreeritud loomade kohta tuleb esitada andmed PRIA-le, kes korraldab nende

andmete ülekandmise riigi lemmikloomaregistrisse. KOV-idele antakse andmete PRIA-le

üleandmiseks aega üks nädal, mis on piisav aeg masinloetavate andmete koondamiseks KOV-ide

kasutatavatelt elektroonse andmekogu teenuse pakkujatelt ja nende edastamiseks PRIA-le.

Seejärel kannab PRIA saabunud andmed üle riigi lemmikloomaregistrisse. Loomapidaja saab

teate enda ja oma looma kohta riigi lemmikloomaregistrisse andmete kandmise kohta.

Eelnõu §-des 2 ja 3 on sätestatud LoKS-is ja põllumajandusloomade aretuse seaduses tehtavad

muudatused. Seaduseid muudetakse, et viia need kooskõlla VS-is tehtavate muudatustega.

LoKS-is ja põllumajandusloomade aretuse seaduse sätetes asendatakse sõnad

„põllumajandusloomade registrisse“ sõnadega „loomade registrisse“.

Eelnõu §-s 4 on toodud riigilõivuseaduses tehtavad muudatused.

Riigilõivuseaduse 101. peatükki täiendatakse 5. jaoga VS-i alusel PRIA toimingute tegemise eest

riigilõivu kogumiseks.

Paragrahvi 26133 lõikega 1 kehtestatakse riigilõiv koera, kassi, valgetuhkru ja VS § 32 lõikes 3

nimetatud lemmiklooma riigi lemmikloomaregistrisse registreerimise eest. See tähendab, et

registrisse koera, kassi, valgetuhkru ja VS § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma kohta esmase

kande tegemise eest tuleb tasuda riigilõivu 12 eurot. Paragrahvi 26133 lõikega 2 täpsustatakse,

et koera, kassi, valgetuhkru ja VS § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma pidaja vahetumise korral

tuleb tasuda riigilõivu samas summas ehk 12 eurot registrisse kantud andmete muutmise eest.

Riigilõivu tasumine on vajalik PRIA loomade registri ülalpidamiskulude katmiseks riigi

lemmikloomaregistri vastutava töötlejana. Iga-aastane loomade registri ülalpidamiskulu on PRIA

hinnangul ligikaudu 189 000 eurot. Riik võtab lemmikloomade kohta arvestuse pidamise KOV-

idelt enda kanda, et tagada kogu Eestis ühtsetel alustel arvestuse pidamine. KOV-ide ülesanne on

korraldada hulkuvate loomade püüdmine ja pidamine vähemalt 14 päeva jooksul. Probleemid

hulkuvate loomadega ja vajadus varjupaikade järele, kus hulkuvaid loomi ajutiselt pidada, on

tekkinud elanike tegevuse tagajärjel ning nii KOV-id kui ka varjupaigad tegelevad tagajärgede

likvideerimisega. Oluline on aga lahendada juurprobleem – et igal loomal oleks kodu ja meil ei

oleks hulkuvaid loomi. Lemmiklooma lahtipääsemise korral on seega loomapidaja ja

lemmikloomapidaja huvides oma loom tagasi saada ja ka vastutus selle eest, et tema loom ei jääks

KOV-i ega varjupaiga pidada. Seetõttu katab riigilõivu tasumisega registri hoolduse eest

loomapidaja või lemmikloomapidaja, kelle nimele loom kantakse. Loomapidaja või

lemmikloomapidaja kulu on ühekordne, registris looma enda nimele registreerimise eest tasub

loomapidaja või lemmikloomapidaja loomapidamise perioodi vältel ühel korral ehk riigi

lemmikloomaregistrisse sellekohase kande tegemise eest.

Loomapidajate ja lemmikloomapidajate makstav riigilõiv katab eeldatavalt riigi

lemmikloomaregistri ülalpidamiskulu 189 000 eurot aastas. Esialgsete kalkulatsioonide põhjal on

riigilõivu suurus loomapidajale või lemmikloomapidajale 12 eurot. Täpsed andmed igal aastal

sündivate koerte, kasside ja valgetuhkrute kohta ning loomapidaja või lemmikloomapidaja

vahetumiste kohta aastas puuduvad. Riigilõivu suuruse arvutamisel on arvesse võetud avalikke

andmeid EKL-i registris igal aastal registreeritud tõukoerte kutsikate arvu kohta, tõukasside

aretusühingute registrites registreeritud kasside arvu ning suurematest varjupaikadest uude koju

läinud loomade arvu kohta. Siinkohal on arvestatud ka eeldusliku loomade arvuga, võrreldes

omavahel sarnase suurusega varjupaikade andmeid, kui täpseid andmeid mõne varjupaiga kohta

ei olnud võimalik saada või kui varjupaik küsitud andmeid ei ole esitanud. Sealhulgas koguti

avalikult kättesaadavad andmed ja küsiti täiendavad andmed KOV-ide lepingupartnerite

(varjupaikade) käest. Lisaks võeti arvesse Euroopa Komisjoni kaubanduse kontrolli- ja

26

ekspertsüsteemi veebiplatvormil TRACES (edaspidi TRACES) registreeritud Eestisse saabunud

lemmikloomade (koerad, kassid, valgetuhkrud) arvu. Arvude koondamisel on võetud võimaluse

korral arvesse lähiaastate keskmine väärtus. Kalkulatsioon annab tulemusena eeldusliku

riigilõivu suuruse, kuna täpseid andmeid lemmikloomade arvu kohta Eestis ei ole. Ülevaade

kalkulatsiooni tegemisel kasutatud arvude kohta on tabelis 2.

Tabel 2 Eeldatav aastane lemmikloomade registreerimiste ja loomapidaja vahetumiste arv

Registreeritud loomade

arv aastas

Uude koju läinud loomade

arv aastas

Varjupaigad - 6255

Tõukoerad 4600 4000

Tõukassid 121 -

TRACES 1450 -

Kokku loomi 6171 10 255

Nende andmete põhjal on aastas loomade registreerimisi ja loomapidaja vahetumisi kokku

eeldatavalt 16 426. Arvestades PRIA aastast kulu 189 000 eurot, on ühe registritoimingu kulu

11,5 ehk ümardatult 12 eurot.

Loomapidaja või lemmikloomapidaja tasub riigilõivu, esitab PRIA e-teenuste keskkonnas

registrisse enda andmed, oma lemmiklooma registreerimise korral esitab lemmiklooma kohta

„Põllumajandusloomade registri põhimääruse“ paragrahv 7 lõikes 41 punktis 2 toodud andmed.

Seejärel pöördub loomapidaja lemmiklooma registreerimiseks veterinaararsti poole, kes kannab

paragrahv 7 lõikes 41 punktis 1, 3, 4 andmed registrisse. Riigilõivu tasumise kohta tuleb teave

riigikassast, andmete edastamiseks on PRIA-l vaja luua liidestus loomade registriga. Raha registri

ülalpidamiseks, hoolduseks ja riigilõivu teenustasudeks tuleb igal aastal arvestada PRIA

baasrahastuse sisse.

Paragrahvi 26133 lõikega 3 vabastatakse riigilõivu tasumisest riigiasutused ja KOV-i üksuste

asutused, kui koera, kassi, valgetuhkru või VS § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma kohta

registritoimingu tegemine on vajalik seoses riigiasutuse või KOV-i ülesannete täitmisega. See

tähendab, et näiteks PPA ja Päästeameti teenistuskoera ning KOV-ile kuuluva varjupaiga nimele

kantava lemmiklooma riigi lemmikloomaregistrisse kandmise eest riigilõivu tasuma ei pea.

Riigiasutuste ja KOV-i asutuste vabastamine riigilõivu tasumisest on asjakohane, kuna nende

rahastamine toimub niigi riigieelarve vahenditest.

Paragrahvi 26133 lõikega 4 vabastatakse riigilõivu tasumisest varjupaiga teenust pakkuvad

mittetulundusühingud. Kuna nende eesmärk ei ole teenida tulu, vaid otsida omanikuta

lemmikloomadele kodu, ning nende tegevus toimub enamasti annetuste toel, ei pea varjupaigad

riigilõivu loomade enda nimele registreerimise eest tasuma. Varjupaigad tegelevad vabatahtlikult

ühiskonnale vajaliku teenuse pakkumisega ja tegutsevad seejuures ühiskonnas senini leviva

loomadesse suhtumise tagajärjel tekkinud probleemide – hulkuvate loomade pidamise ja neile

kodu otsimise – lahendamisega.

Eelnõu §-des 5 ja 6 muudetakse toiduseadust ja vedelkütuse erimärgistamise seadust.

Nimetatud seadused viiakse kooskõlla VS-is tehtavate muudatustega ning seaduste tekstis

olevates viidetes põllumajandusloomade registrile asendatakse nimetus „põllumajandusloomade

register“ nimetusega „loomade register“.

Eelnõu §-s 7 on sätestatud seaduse jõustumise tähtpäev.

Eelnõu seadusena jõustumine on kavandatud 2026. aasta 1. jaanuaril. Jõustumise erisused

lemmikloomade jälgitavusega seotud uute nõuete osas on sätestatud § 7 lõikes 2, mille kohaselt

27

seaduse § 1 punktid 1, 3, 9, 10, 17–20, 22–28, 34 ja 35 ning §-id 2–6 jõustuvad 2027. aasta 1.

jaanuaril.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei lisata uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas EL-i õigusega. Eelnõu väljatöötamisel on arvestatud EL-i loomatervise

määruse nõuetega ja IKÜM-i nõuetega.

6. Seaduse mõjud

6.1 Olulise mõjuga muudatused

Oluline mõju on muudatustel, mis on seotud koerte, kasside ja valgetuhkrute kohustusliku

kiibistamise ja registreerimise nõude kehtestamise (muudatus 6.1.1) ning riigi

lemmikloomaregistri loomisega (muudatus 6.1.2).

Neist muudatustest mõjutatud sihtrühmad on järgmised.

 Koera, kassi, valgetuhkru ja VS § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma pidajad – Eestis

puuduvad täpsed andmed lemmiklooma pidavate isikute arvu kohta. Aastal 2021, mil

Eesti rahvaarv oli 1 330 06825, avaldas If Kindlustus Balti riikides tehtud

lemmikloomateemalise uuringu tulemused26, millest selgus, et 54% Eesti elanikest peab

lemmiklooma. Uuringust selgus, et 37% Eesti elanikest peab kodus kassi, 27% peab koera

ning 14% on võtnud lemmikuks mõne muud liiki looma. Jääb selgusetuks, kas ühe

lemmiklooma pidajaks võivad end tehtud uuringu põhjal pidada korraga mitu sama

leibkonna liiget. Sama aasta kohta avaldas Euroopa Lemmiklooma Toidutööstuse Liit

raporti27, mille põhjal on EL-is vähemalt üks lemmikloom 46% leibkondadest. Eestis on

raporti alusel vähemalt üks kass 31% leibkondadest ja vähemalt üks koer 22%

leibkondadest ehk koera või kassi omab 53% leibkondadest. Kuigi If Kindlustuse uuringu

ja Euroopa Lemmiklooma Toidutööstuse Liidu raporti andmed on võrreldavad, ei saa

nende põhjal hinnata täpset loomapidajate arvu, kuna ühel isikul võib olla korraga mitu

lemmiklooma. Hinnanguliselt võib öelda, et ligi pooltes Eesti leibkondades on

lemmikloomaks koer või kass, teiste lemmikloomade pidajate kohta statistilised andmed

puuduvad. Statistikaameti andmete kohaselt oli aastal 2023 Eestis 643 500 leibkonda28.

Väga ligikaudsete arvutuste järgi on Eestis koera või kassi pidajaid suurusjärgus 322 000

(321 750).

 Veterinaararstid – veterinaararstide registris on 2025. aasta 21. jaanuari seisuga 90229

tegevusluba omavat veterinaararsti, kuid nad kõik ei tegele otseselt veterinaararsti teenuse

pakkumisega. 2022. aastal avaldatud uuringu30 tulemuste põhjal tegeleb

lemmikloomadega neist ligikaudu 400 (väikeloomadega 332, segapraksisega 97).

25 Statistikaameti andmebaas [e-andmebaas]. RV021. https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik__rahvastikunaitajad-ja-

koosseis__rahvaarv-ja-rahvastiku-koosseis/RV021/ 26 If P&C Insurance AS. Uuring: lemmikloomad on 54 protsendil Eesti elanikest, 31.08.2021.

https://www.if.ee/ifist/pressiruum/2021/uuring-lemmikloomad-on-54-protsendil-eesti-elanikest 27 FEDIAF EuropeanPetFood. Annual report, 2022. https://europeanpetfood.org/about/annual-report/ 28 Statistikaameti andmebaas [e-andmebaas]. LEM04.

https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__leibkonnad__leibkondade-uldandmed/LEM04/table/tableViewLayout2 29 Põllumajandus- ja toiduameti järelevalve infosüsteem. Veterinaararstide register, 2025.

https://jvis.agri.ee/jvis/avalik.html#/vetarstparing 30 M. Leivits. Põud veterinaariamaastikul. Eesti loomaarstlik ringvaade, lk 12–15, sügis 2022.

28

 Mikrokiipide maaletoojad ja edasimüüjad - Eestis on neli ettevõtjat, kes toovad maale

VS-i § 33 alusel heaks kiidetud koerte, kasside ja valgetuhkrute märgistamiseks

kasutatavaid mikrokiipe31 ning müüvad neid veterinaararstidele. Mikrokiipide müük on

vaid väike osa nende pakutavatest teenustest ja toodetest.

 KOV-id – Eestis on 79 KOV-i, millest 67 on 2023. aasta juuni lõpu seisuga kehtestanud

teatud lemmikloomade kohustusliku kiibistamise nõude ja nende lemmikloomade kohta

arvestuse pidamiseks sõlminud lepingu elektroonse andmekogu ehk lemmikloomaregistri

tehnilise keskkonna teenuse pakkujaga. Üldiselt on igas KOV-is üks ametnik, kelle

vastutusvaldkondade hulka kuulub ka lemmikloomadega seonduv.

 Varjupaigad – organisatsioone, kes pakuvad omanikuta ja loomapidaja juurest lahti

pääsenud looma pidamise teenust, on üle Eesti mitmeid. Mõned suurematest

varjupaikadest ja hoiukodudest on Varjupaikade MTÜ, mis koondab enda alla seitse

varjupaika üle Eesti, MTÜ Hoiupaiga Loomad, Tartu Koduta Loomade Varjupaik, MTÜ

Tartu Kassikaitse ja Pesaleidja MTÜ. KOV-iga sõlmitud leping omanikuta ja loomapidaja

juurest lahti pääsenud loomade pidamise teenuse osutamiseks on ainult osal

varjupaikadel.

 Lemmikloomaregistri teenust pakkuvad ettevõtjad – praeguse seisuga on Eestis kasutusel

kaks peamist lahendust, mida kasutavad nii KOV-id, veterinaararstid kui ka varjupaigad.

Populaarseim neist lahendustest on Spin TEKi KOV-idele liitumiseks pakutav

IT-platvorm, millega on 2025. aasta jaanuari seisuga liitunud 66 KOV-i. Teiseks

peamiseks lahenduseks on liitumine ELK-i lemmikloomaregistriga ning seda võimalust

on kasutanud kuus KOV-i. Viiel ELK-i lepingulisel KOV-il on leping mõlema

teenusepakkujaga. Varjupaigad on liitunud Spin TEKi loodud platvormiga. Lisaks on

tõukoeri võimalik kanda EKL-i tõuregistrisse. EKL-i tõuregister on veebis kättesaadav ja

otsingu tegemiseks kasutatav kõigile soovijatele, kuid ükski KOV seda andmekogu

lemmikloomade kohta arvestuse pidamiseks ei kasuta ning kumbki lemmikloomaregister

sellega liidestatud ei ole.

 PRIA – isikud, kes peavad tavapäraselt lemmikloomana peetavaid loomaliike

kaubanduslikul eesmärgil ning ka varjupaigad ja kogumiskeskused, kes viivad loomi teise

liikmesriiki, peavad oma tegevusest teavitama või tegevusele heakskiitu taotlema, st

kandma andmed PRIA põllumajandusloomade registrisse. See võimaldab PTA-l teostada

järelevalvet neis tegevuskohtades peetavate lemmikloomade heaolu ja tervise nõuete

täitmise üle.

 PTA – PTA teeb riiklikku järelevalvet lemmikloomade nõuetekohase pidamise üle riski-

ja vihjepõhiselt. Selle valdkonnaga on otseselt seotud umbes 10 ametnikku üle Eesti, siiski

on osaliselt seotud kõik loomatervise ja -heaolu nõuete täitmist kontrollivad ametnikud

(umbes 30 ametnikku32). Järelevalvet tehakse kõigi loomapidajate ehk nii eraisikute kui

ka äriühingute üle. Lisaks on kaks piiripunkti (Luhamaa ja Narva), kus PTA teostab

kontrolli lemmikloomade kaubandusliku liikumise nõuetekohasuse üle Eestisse ja Eestist

välja. PTA on sõlminud riikliku järelevalve otstarbekamaks teostamiseks ja koostöö

tõhustamiseks piirikontrolli tegemisel koostööleppe MTA-ga.

 MTA – MTA teostab järelevalvet mittekaubanduslikul eesmärgil reisijatega

kaasasolevate lemmikloomade Eestisse sisenemise nõuetekohasuse üle. Riiki sisenemine

on võimaldatud kõikide rahvusvaheliseks liikluseks, sealhulgas reisijatele, avatud

piiripunktide kaudu. Valdkonnaga on seotud Narva, Luhamaa ja Koidula piiripunkti,

Tallinna lennujaama reisiterminali ja vähemal määral ka lennujaama kaubakäsitlusega

seotud ametnikud, mille suurusjärk kokku on 70 ametnikku. Lemmikloomade

piiriületusega seonduvate küsimustega tuleb tegeleda keskmiselt iga päev.

31 Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehekülg. Kiipimine ja registreerimine, 2024. https://pta.agri.ee/tarbijale-ja-

eraisikule/lemmikloomad/kiipimine-ja-registreerimine 32 Põllumajandus- ja Toiduameti koduleht, Kõik kontaktid. 19.10.2023. https://pta.agri.ee/ametist-uudised-ja-

kontaktid/kontakt/koik-kontaktandmed

29

 PPA – PPA on LoKS-is sätestatud lemmikloomavastaste väärtegude kohtuväline

menetleja lisaks PTA-le. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse33 alusel menetleb

PPA ka koerte ja kasside pidamise eeskirjade rikkumisega kaasnevaid väärtegusid,

millega on põhjustatud varaline kahju või tervisekahjustus inimesele. Spetsiaalselt

loomade terviseseisundit või heaolu hindama väljaõpetatud ametnikke PPA-s ei ole,

juhtumite lahendamisel kaasatakse vajalike teadmistega partnereid34.

6.1.1 Kavandatav muudatus: koerte, kasside ja valgetuhkrute kohustusliku kiibistamise ja

registreerimise nõude lisamine (eelnõu § 1 punktid 3, 9–12, 17, 20 ja 35).

1) Sotsiaalsed mõjud

Koera, kassi ja valgetuhkru kiibistamise ning seejärel loomade registris looma ja tema pidaja

andmete registreerimisega kaasneb mõju inimeste õigustele, sest see eeldab isikuandmete

töötlemist ja mõjutab seega isikuandmete kaitset. Füüsilise isiku kohta vajaminevad andmed (nt

kontaktandmed, isikukood/sünnikuupäev) saab valideerida rahvastikuregistris, mis eraldi

andmete kogumist ei eelda ning isik ei pea oma andmeid mitmekordselt riigile esitama. Eeldame,

et isikuandmete töötlemise ulatust, konteksti ja eesmärke arvesse võttes (isikuandmeid on vaja

eelkõige pidaja ja tema lemmiklooma vahel seose loomiseks eesmärgiga loom kadumamineku

korral pidajale tagastada, erijuhtudel järelevalveasutustele piiriületuse õiguspärasuse ja

loomapidamisnõuete täitmise kontrollimiseks, KOV-il ei ole loomapidajatele teenuste

pakkumisel vaja nende isikuandmeid teada, ainult KOV-is peetavate lemmikloomade arvukust

liigipõhiselt) ei kaasne füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele suur ohtu. Isikuandmeid ei

edastata välisriikidesse, samuti ei töödelda eriliigilisi isikuandmeid. Täpsem mõju andmekaitsele

on kirjeldatud andmekaitsealases mõjuhinnangus.

Muudatus mõjutab enam toimetulekuraskustes olevate loomapidajate sotsiaalset heaolu ja

maapiirkonnas elavate inimeste võrdseid võimalusi veterinaarabi teenuste kättesaadavusel. Eestis

omatakse hinnanguliselt ühte või mitut lemmiklooma pooltes peredes. Suhtelises vaesuses elas

Eestis Statistikaameti andmete kohaselt 2023. aastal ligikaudu 20,2%35 elanikkonnast, kuid see

ei tähenda seda, et need pered ei pea lemmiklooma. Lemmikloomade kiibistamise kohustuslikuks

muutmine mõjutab kindlasti seda osa elanikkonnast rohkem. Lemmiklooma kiibistamine (umbes

20 eurot lemmiklooma kohta) võib osutuda kulukamaks neile, kellel on lemmikloomi rohkem kui

üks, ja neile, kes elavad maapiirkonnas, kus veterinaararsti visiidi kuludele lisanduvad

võimalikud koduvisiidi tegemiseks vajalikud sõidukulud, kui veterinaararst kutsutakse koju,

mitte ei minda lemmikloomaga ise veterinaararsti juurde. Siiski vähendab kiibistamine

võimalikke kulutusi looma kadumamineku korral (leitud lemmiklooma varjupaigas pidamisega

seotud kulud katab loomapidaja), sest hulkuma läinud loom ei pruugi varjupaika jõudagi, vaid

pidaja leitakse registriandmete abil üles ning loom toimetatakse ta leidmisel kohe koju tagasi.

Mitmed veterinaararstid, sealhulgas linnades, pakuvad võimalust tasuda veterinaararsti teenuse

eest järelmaksuga. Looma nõuetekohane ülalpidamine, hooldamine ja ravi on kulukas, kuid

looma tervist ja heaolu silmas pidades vältimatult oluline, sellega on oluline arvestada juba enne

lemmiklooma võtmist.

Väiksema elanike arvuga asulates või linnades ja maapiirkondades võib esineda probleeme

veterinaararsti leidmisega. Lemmikloomade kohta asjakohase arvestuse pidamine annab

KOV-idele andmeid, mis näitavad vajadust loomakliinikus pakutavate teenuste järele selles

piirkonnas. Lisaks kiibistamisele ja registreerimisele vajavad lemmikloomad mitmekülgset

hooldust (näiteks vaktsineerimine) ja terviseabi, mida saab pakkuda vaid veterinaararst. Seega

33 RT I, 30.06.2023, 28 34 Kadri Kaugeranna e-mail Politsei- ja Piirivalveameti infomeilile 20.09.2023 35 Statistikaameti koduleht. Suhteline vaesus, 18.12.2024. https://www.stat.ee/et/avasta-

statistikat/valdkonnad/heaolu/sotsiaalne-torjutus-ja-vaesus/suhteline-vaesus

30

annab kavandatud muudatuste elluviimine lisavõimalusi avada loomakliinik piirkonnas, kus

praegu ei pruugi veterinaararstid ettevõtlusega alustamist tulusaks pidada. See aga avaldaks neis

piirkondades omakorda positiivset mõju tööhõivele. Samuti on veterinaarabi kättesaadavusel

oluline mõju Eesti loomapidamiskultuuri parendamisel, sest veterinaararst saab loomapidajaid

harida sobivate loomapidamistingimuste rakendamises ja kasutuselevõtmises. Lemmikloomade

tervisliku seisundi paranemine omakorda vähendab selles piirkonnas inimeste haigestumise või

tervisekahjustuse riskitegurite esinemist (väheneb inimestele ohtlike zoonootiliste haiguste

esinemine ja tegeldakse aktiivsemalt taudiennetusega).

Lemmikloomade kiibistamine on üleriigiliselt kohustuslik kehtiva õiguse kohaselt olnud vaid

neile, kes soovivad oma koera, kassi või valgetuhkruga reisida Eestist välja. Piirkonniti on Eestis

79 KOV-ist 67 teinud lemmiklooma kiibistamise oma territooriumil kohustuslikuks. See

tähendab, et neis KOV-ides on loomapidajate käitumisega seotud sotsiaalse muutuse juhtimine

jõudnud KOV-i töökorralduse praktikasse ja seaduse tasandil kiibistamise kohustuslikuks

muutmine olulist lisamõju sihtrühmadele ei avalda. Kiibistamise kohustuse laienemine kogu

Eestis mõjutab kõiki isikuid, kes peavad lemmikloomana koera, kassi ja/või tuhkrut või plaanivad

seda tulevikus teha. Lemmiklooma kiibistamine on kogu ülejäänud loomapidamisega seotud

kulude seas looma eluea jooksul loomapidajale ühekordne väljaminek. Mõju olulisus on pigem

väike ja avaldub neile loomapidajatele, kes ei ole veel oma lemmiklooma lasknud kiibistada või

kes ei ole veel registreerinud oma kiibistatud lemmiklooma.

2) Mõju majandusele

Kiibistamise ja registreerimise kohustusega kaasneb mõju ettevõtlusele. Peamiselt mõjutab see

veterinaararste olenemata sellest, kas tegutsetakse tavapärases loomakliinikus või varjupaigas.

Riigi kohustusega registreerida kiibistamise järel asjakohased andmed loomade registris suureneb

veterinaararstide halduskoormus, kuid ka nõudlus nende teenuste järele, sest vähemalt pooled

Eestis peetavatest koertest ja kassidest on kiibistamata ja registrisse kandmata. Kiibistamise

toodete ja teenustega kaasnev tulude kasv on kesk-pikas (3–5 aastat) perspektiivis eeldatavalt

kiirem ja seejärel stabiliseerub. Veterinaararsti koormust aitab leevendada see, et kavandatava

muudatuse kohaselt lemmikloomale mikrokiibi paigaldanud veterinaararst korraldab andmete

esitamise lemmiklooma ja tema pidaja kohta loomade registrisse kandmiseks. See VS-i säte

võimaldab veterinaararstil valida, kas ta esitab andmed ise või korraldab andmete esitamise tema

vastutusel tegutseva abilise kaudu.

Ettevõtjatest on mõjutatud lemmikloomade mikrokiipide maaletoojad ja edasimüüjad, sest Eestis

selliste mikrokiipide tootjad puuduvad. Mikrokiipide edasimüüjate tulu suureneb, sest vajadus

mikrokiipide järele kasvab, seega on mõju positiivne.

Kulu lemmikloomi pidavatele leibkondadele või üksikisikutele on piirkonniti erinev ning sõltub

konkreetsest KOV-ist ja seal ettenähtud lemmikloomade kiibistamise kohustuse täitmisest. Nagu

eelnevalt mainitud, võib maapiirkonnas olla veterinaararsti teenustele ligipääs piiratud või

veterinaararsti külastus kulukas. Samas erineb ka linnas tegutsevate loomakliinikute

vastuvõtutasu suurus mitmekümne euro võrra, sest konkurentsi (st hea ligipääsetavuse) olemasolu

või kliiniku bränd ja selle maine võimaldavad küsida kõrgemat tasu. Leibkondade majanduslike

võimaluste (tulude) ja kiibistamist vajavate lemmikloomade arvu kohta eraldi uuringud

puuduvad, kuid eeldame, et leibkondade kulud on (sõltuvalt tulutasemest) väikesed või

keskmised (praegu on veterinaararsti juures kiibi paigaldamise tasu koos registreerimise jaoks

vajalike toimingutega umbes 35 eurot, hinnakirja seab teenusepakkuja) seaduse mõjueesmärgi

(ühiskonna hüve) saavutamise kontekstis. Mõju leibkondadele on ühekordne ja hajutatav.

Kohustusega kaasnev lisakulu võib mõjutada tarbimiskäitumist, mis puudutab lemmiklooma

võtmise (st nii ostmist kui ka tasuta/kingituseks saamist) otsust. Kaalutletud otsuse tegemine

lemmiklooma võtmise ja tema ülalpidamise võimaluste kohta on oluline samm lemmiklooma

31

edasise tervise ja heaolu tagamisel. Lemmiklooma pidamisel võivad igakuised kulud ulatuda

mitmesaja euroni (sööt, mänguasjad, kassidel liiv, koertekoolis käimine, hooldusteenused nagu

lemmikloomade juuksuris käimine ja muud sellised kulud). Lisanduvad korraliste

marutaudivastaste vaktsineerimiste ja muudest võimalikest tervisehäiretest tulenevad ravikulud.

Kohustuse kehtestamine aitaks kaasa Eesti loomapidamiskultuuri parandamisele, sest sellega

tuletatakse inimestele meelde head loomapidamistava.

Andmekogusse kantud andmete ajakohastamine, näiteks loomapidaja kontaktandmete

muutumine, loomapidaja vahetuse registreerimine kui ka teatud loomal teostatud veterinaarsete

menetluste kohta teabe lisamine ja uuendamine, toob endaga kaasa halduskoormuse tõusu nende

andmete puhul, mida riik keskselt (eelkõige rahvastikuregistrisse ja äriregistrisse) ei kogu.

Lemmikloomi pidavatele leibkondadele, kelle loomad on kiibistatud ja registreeritud, see muutus

otseseid kulusid ei põhjusta, kuid identifitseerimisandmete registrisse kandmisega varem mitte

kokku puutunud loomapidajatel suureneb seaduse jõustumise järel lühiajaliselt halduskoormus

ning ühekordne kiibistamise ja andmete registreerimise kulu (infokohustuse täitmisega seotud

ajakulu). Praegu on need toimingud osaliselt soovituslikud ning seetõttu täidavad seda kohustust

eelkõige kohusetundlikumad loomapidajad.

Mõju veterinaararstide koormusele ja sissetulekule on mõõdukas. Vähesel määral suureneb

veterinaararsti halduskoormus veterinaarsete menetluste kohta andmete andmekogusse

esitamisel, kuid tegemist on teenusega, mille eest võetakse loomapidajalt tasu, ja seega eeldame,

et veterinaararstidele lisanduv halduskoormus ja sissetulek on omavahel tasakaalus.

Mõju mittetulundussektorile on väike, sest varjupaikade praktikas on juba praegu looma

kiibistamine ja registreerimine enne tema loovutamist tavapärane. Positiivse mõjuna võib

avalduda varjupaikade töökoormuse langus. Kasside kiibistamise ja registreerimise kohustuse

järgimisel (enamik varjupaikadesse jõudvatest loomadest on kassid) jääb varjupaikade mureks

peamiselt vaid omanikuta loomadele pidajate leidmine, sest pidajaga ja juba kiibistatud loomad

jõuavad kiiresti koju tagasi.

3) Keskkonnamõjud

Kui lemmikloomad on kiibistatud ja registreeritud, siis paraneb lemmikloomapidajate vastutuse

suurenemisega eeldatavasti ka lemmikloomade haiguste ja parasiitide profülaktiline ravi ning

väheneb näiteks võimalus, et (õue)kassidega levivate paelussid satuvad laste mänguväljakute

liivakasti. Hinnanguliselt on muudatuse üldine mõju loodus- ja elukeskkonnale siiski vähene.

4) Mõju riigivalitsemisele

PTA töökorraldusele on muudatusel oluline mõju, sest võimaldab vihjepõhisest järelevalvest

minna üle andme- ja riskipõhisele järelevalvele. Säilib praegune tööülesanne mikrokiipide

heakskiitmisel. Samuti jääb PTA-le kohustus heaks kiita ja avalikustada kasutamiseks lubatud

mikrokiipide loetelu tootjate kaupa oma veebilehel, millega antakse kinnitus, et nende kasutamine

Eestis on lubatud. Positiivse mõjuna saab käsitleda parema ülevaate saamist turul olevatest

märgistusvahenditest ja võimalust probleemide korral toote heakskiit peatada, eemaldades toote

loetelust. PRIA-le lisandub riigi lemmikloomaregistri volitatud töötleja ülesanne.

Koerte, kasside ja valgetuhkrute kiibistamise ja registreerimise kohustuse kehtestamisega

väheneb KOV-ide enesekorraldusõigus. Kiibistamise riikliku kohustuse kehtestamist on KOV-id

valdavalt ise soovinud ja eeldatavalt on see neile positiivse mõjuga. Kuigi KOV-idele ei

kehtestata kohustust kasutada riigi lemmikloomaregistrit, ei ole enam asjakohane kasutada

lemmikloomade ja nende pidajate andmete koondamiseks mõnda muud andmekogu.

Olemuslikult KOV-ide ülesanded ei muutu, sest tegu on kohaliku elu ja heakorra küsimusega,

muutus seisneb peamiselt selles, et riik võtab KOV-idelt üle lemmikloomade kohta arvestuse

pidamise.

32

Muudatus võimaldab KOV-idel eesmärgipärasemalt saada andmeid oma territooriumil peetavate

lemmikloomade kohta. Nende andmete põhjal on võimalik loomapidajatele vajalike teenuste

kvaliteeti kas parandada, nende pakkumist tõhustada või hakata pakkuma uusi vajalikke

teenuseid, mida seni veel võimaldatud ei ole. Samuti võimaldab see kulusid optimeerida –

KOV-id ei pea teistes KOV-ides elavate loomapidajate lemmikloomi või lemmikloomi, kellel on

tegelikult pidaja olemas, oma raha eest ülal pidama, sest kiibi numbri põhjal on võimalik

tuvastada, kes on loomapidaja ja millises KOV-is ta elab. Kui palju ja milleks KOV otsustab neid

andmeid kasutada, on iga KOV-i otsustada.

Muudatuse (kohustusliku kiibistamise ja registreerimise) rakendamise järel väheneb eeldatavalt

KOV-ide kulu hulkuvate loomade püüdmisele ning ülalpidamisele, mistõttu mõju KOV-ide

eelarvele on pikas perspektiivis positiivne.

5) Mõju infotehnoloogiale ja ühiskonnale

Lemmikloomade kohta arvestuse pidamine loomade registris muudab küll mitmed ülesanded nii

veterinaararstidele, varjupaikadele kui ka KOV-idele infotehnoloogiast sõltuvaks, kuid siiani on

elektrooniline arvestuse pidamine tõendatult36,37 ka kõige tõhusam abivahend hulkuvate

loomadega tegelemisel mitte ainult KOV-idele, vaid ka varjupaikadele. Kuna loomapidaja ei pea

ise oma lemmiklooma registreerima, vaid selle korraldab veterinaararst, siis ei kaasne sellega

negatiivset mõju eakamate või vähese arvutikasutusoskusega elanikele, kes võiksid muidu hätta

jääda. Statistikaameti andmete kohaselt kasutatakse internetti 92,9% Eesti leibkondades.

16–54-aastaste seas on internetikasutajaid 95%, üle 54-aastaste seas langeb protsent alla 90%

ning 65–74-aastaste hulgas on osakaal ligi 70%.38 Andmete ajakohastamisel vähese või puuduva

internetikasutamise võimekuse korral saavad abiks olla KOV-i ametnikud, kes on

lemmikloomade registreerimisega seoses elanikele siiani tuge pakkunud, ja PRIA maakondlikud

teenindusbürood, mis asuvad kõigis maakondades ja kelle igapäevatöö osa on ka tehnoloogiliste

vahendite ja interneti kasutamine. Samuti on neil haldusmenetluse seaduse §-st 36 tulenev

selgituskohustus. PRIA kõigis teenindusbüroodes on olemas tehniline taristu ja personal

lemmikloomapidajate abistamiseks.

6) Mõju riigikaitsele ja välissuhetele

EL-i liikmesriikidest 24-s riigis on kohustuslik koerte kiibistamine ja registreerimine, vaid

kolmes riigis (Eesti, Poola, Saksamaa) selline nõue puudub. Kasside kohta on selle kohustuse

kehtestanud vaid seitse riiki39. Kuna ebaseaduslik kaubandus on suur probleem kogu EL-is, siis

registrisse looma ja tema pidaja andmete kandmine aitab kaasa Eestis lemmikloomadega

liikumisega ja lemmikloomavabrikutega seotud probleemide lahendamisele. Muudatus aitab

kaasa Eesti kohta positiivse kuvandi loomisele ja usaldusväärse majanduskeskkonna

edendamisele EL-is.

7) Mõju siseturvalisusele

Muudatuse rakendamine tagab andmestiku olemasolu, mis suurendab PPA, MTA ja PTA

võimekust ennetada, takistada või lahendada süütegusid.

36 C. Siettou. Evaluating the recently imposed English compulsory dog microchipping policy. Evidence from an

English Local Authority. Preventative Veterinary Medicine: 2019.

https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0167587718305099 37 P.A. Dingman, J.K. Levy, L.E. Rockey, M.M. Crandall. Use of visual and permanent identification for pets by

veterinary clinics. The Veterinary Journal: 2014.

https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1090023314002068 38 Statistikaameti koduleht. Internetti kasutab 92,9% Eesti leibkondadest, sotsiaalmeedia on järjest populaarsem,

16.09.2024. https://www.stat.ee/et/uudised/internetti-kasutab-929-eesti-leibkondadest-sotsiaalmeedia-jarjest-

populaarsem 39 EU Dog & Cat Alliance. National Legislation, 15.09.2024. https://www.dogandcatwelfare.eu/national-

legislation/

33

8) Mõju regionaalarengule, sealhulgas linna-, maa- ja rannapiirkondadele

Muudatusel on mõju nii linna- kui ka maapiirkondade elanikele, kuna riigis ühtlustatakse

lemmikloomade kohta arvestuse pidamise nõudeid ja need muutuvad ühesuguseks igal pool.

Muudatus vähendab piirkondadevahelisi erinevusi, kuna lemmiklooma kadumamineku korral on

igas piirkonnas võrdsed võimalused looma leidmise korral tema pidaja kindlaks teha ja loom talle

tagastada.

Senini on lemmikloomade kohta arvestuse pidamise metoodika olnud KOV-i otsustada.

Jooniselt 1 on näha, millised KOV-id on sõlminud lepingu lemmikloomaregistri teenuse

pakkujaga, mis tähendab, et (peamiselt) koerte kiibistamise kohustus on KOV-is kehtestatud ja

see omakorda võimaldab tõhusalt arvestust pidada, ja jooniselt 2 nähtub, milline on (peamiselt)

koerte kiibistamise nõude ulatus maakondades, arvestades elanike arvu.

Joonis 1 Kiibistamiskohustus KOVides

Kiibistamiskohustus puudub

Kiibistamiskohustus kehtestatud

34

Joonis 2 Koerte kiibistamiskohustuse ulatus maakonnas vastavalt elanike arvule

Kogu Eesti rahvaarvuga (1 374 687 inimest 1.01.2024 seisuga) võrreldes puudub koerte

kiibistamise kohustus 6,5% elanikest (90 044 inimest)40. Enamik neist elab maapiirkonnas ja

peamiselt Eesti piirialadel paiknevates KOV-ides. Piirialade KOV-ides on eriti oluline pidada

arvestust lemmikloomade (koerte, kasside ja valgetuhkrute) kohta, et oleks võimalik hinnata

marutaudivastase vaktsineerimise ulatust nende lemmikloomade seas, sest piirialadel on suurem

risk marutaudi levikuks seoses loomade, sealhulgas ka metsloomade liikumisega. Üleriigiline

kohustus nimetatud liiki loomad kiibistada ja registreerida toetab piirialade KOV-e koostöös

PTA-ga lemmikloomade ja seeläbi ka inimeste marutaudiga nakatumise ennetamisel.

Täpsemalt on mõjusid kirjeldatud sotsiaalsete ja majanduslike mõjude all.

6.1.2 Kavandatav muudatus: registri loomine PRIA juurde ja riigilõivu kehtestamine (eelnõu

§ 1 punktid 17, 22, 23, 25, 27, 28, 35 ja §-id 2–6).

1) Sotsiaalsed mõjud

Ühtse registri kasutuselevõtmine toob endaga kaasa kõigile loomapidajatele ja

lemmikloomapidajatele võrdse võimaluse oma kass, koer, valgetuhkur või VS § 32 lõikes 3

nimetatud lemmikloom tema kadumamineku korral tagasi saada, sest kogu riigis peetakse

lemmikloomade kohta arvestust samadel alustel. Lemmikloomi võetakse tihti kui pereliikmeid,

seega teadmine, et lemmikloom on oma pidajaga seotud ja tema leidmise korral on suur võimalus

ta tagasi saada, võib mõjuda positiivselt lemmiklooma pidavate isikute omandi kaitsele, heaolule

ning vaimsele tervisele.

Isikuandmete kaitse aspektist on ühise andmekogu kasutamisel kõigi loomapidajate, sealhulgas

ettevõtjate kohta nõutud andmed eelkõige sellised, mis on vajalikud looma pidajaga kontakti

saamiseks (telefoninumber, aadress, e-posti aadress) ja tema tuvastamiseks (nimi,

isikukood/registrikood). Loomapidaja aadress on KOV-idele vajalik teadmaks, kui palju on

40 Statistikaameti andmebaas [e-andmebaas]. RV021https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik__rahvastikunaitajad-ja-

koosseis__rahvaarv-ja-rahvastiku-koosseis/RV0291U

Kiibistamiskohustus puudub 1/3 elanikest

Kiibistamiskohustus puudub 1/5 elanikest

Kiibistamiskohustus kõigil elanikel

35

loomapidajaid ning milliseid teenuseid ja millises KOV-i piirkonnas pakkuda.

Järelevalveasutustel on võimalik looma ja tema pidaja vahelist seost selleks vajaduse tekkimisel

(näiteks korralise kontrolli või vihje korral) kontrollida, sealhulgas nendega liikumisel nii

kaubanduslikul kui ka mittekaubanduslikul eesmärgil. Enamik andmeid, mida andmekogus

töödeldakse, on lemmiklooma andmed. Siiski peab tagama, et andmekogule ligipääsu omav isik

pääseks ligi vaid tema tegevuseks vajalikule eesmärgipärasele andmehulgale. Isikuandmete

töötlemise ulatust, konteksti ja eesmärke arvesse võttes (isikuandmeid on vaja eelkõige pidaja ja

tema lemmiklooma vahel seose loomiseks eesmärgiga pidajale loom kadumamineku korral

tagastada, erijuhtudel järelevalveasutustele piiriületuse õiguspärasuse ja loomapidamisnõuete

täitmise kontrollimiseks) ei kaasne füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele suur ohtu.

Isikuandmeid ei edastata välisriikidele (Europetnet on üleeuroopaline lemmikloomaregistreid

ühendav otsingumootor, mis annab otsingu tulemusena andmed selle lemmikloomaregistri kohta,

kus lemmikloom on registreeritud, kuid mitte looma pidaja kohta), samuti ei töödelda eriliigilisi

isikuandmeid. Täpsem mõju andmekaitsele on kirjeldatud andmekaitsealases mõjuhinnangus.

2) Majanduslikud mõjud

Ettevõtlusele on mõju negatiivne. Riigi lemmikloomaregistri loomine ja selles registris

registreerimise kohustuslikuks muutmine mõjutab otseselt mõlema ettevõtja tulusid, kes praegu

KOV-idele teenust pakuvad, sest nende teenuseid tõenäoliselt enam ei kasutata. Riigi

lemmikloomaregistri teenuse pakkumine ei ole kummalegi KOV-idele teenust pakkuvale

ettevõtjale nende ainus või põhitegevusala, kuid võib siiski endaga kaasa tuua teatava mõju

ettevõtja toimetulekule. Samuti ei motiveeriks riigi registri loomine tulla turule teisi ettevõtjaid,

kes sellist teenust pakkuda sooviksid.

Mõju leibkondadele on kaudne, kui leibkonnas ei olda võimeline kasutama IT-lahendusi

lemmiklooma või lemmikloomapidaja andmete muutuste kandmiseks asjakohasesse

andmekogusse. Siiski puudutab see vaid väheseid leibkondi ja peamiselt olukorras, kus

lemmikloomapidaja vahetub, sest esmase andmete esitamise andmekogusse pärast kiibi

paigaldamist korraldab veterinaararst. Otsene mõju kaasneb riigilõivu kehtestamisega

registrikande tegemise eest. Esialgsete kalkulatsioonide kohaselt on see 12 eurot loomapidaja

nimele looma registreerimise kohta, seda ka loomapidaja vahetumise korral looma

registreerimisel uue loomapidaja nimele.

Eeldatavat mõju suurust elanikele sissetulekukvintiilide kaupa (2022. aasta andmete põhjal41)

saab hinnata jooniste 3 ja 4 põhjal. Samas tuleb nende jooniste põhjal tehtavate järelduste

tegemisel võtta arvesse ka asjaolu, et meil puuduvad andmed Eesti eri piirkondades peetavate

lemmikloomade tegeliku arvu kohta (sealhulgas kiibistatud või registreeritud koerte, kasside ja

valgetuhkrute osakaal, loomapidajate arv, loomapidajate vahetumiste arv aastas jne), mis

võimaldaks adekvaatselt hinnata regionaalseid mõjusid, sealhulgas seda, kui suurt osa ja mil

määral eri piirkondade elanikke muudatus tegelikult mõjutab.

41 Statistikaameti andmebaas [e-andmebaas]. ST03 https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__sissetulek/ST03

36

Joonis 3 Sissetulekukvintiilid elukoha kaupa

Joonis 4 Sissetulekukvintiilide võrdlus maalises ja linnalises/väikelinnalises asustuspiirkonnas

Neilt joonistelt selgub, et maapiirkonnas elavatele inimestele on loomapidamisega kaasnevad

kulud, sealhulgas riigilõivu tasumine registritoimingu tegemise eest, suurema mõjuga võrreldes

linnas ja väikelinnas elavate elanikega. Selgelt eristub Põhja-Eesti (Harjumaa), kus muudatuste

mõju elanikele on väiksem võrreldes ülejäänud piirkondadega.

Andmete edastamisega kaasnev kulu suureneb mõningal määral nii loomapidajatele,

varjupaikadele kui veterinaararstidele, kuna lemmiklooma kohta tuleb hakata esitama pisut enam

andmeid. Siiski aitab lisaandmete kogumine tagada lemmikloomade heaolu ning tuvastada

ebaeetilist aretustegevust.

MTÜ-de kulusid ja tulusid ning halduskoormust muudatus eeldatavasti otseselt ei mõjuta.

Varjupaigad, kes on liitunud Spin TEK-i pakutava platvormiga, sisestavad juba praegu leitud

loomade kohta andmeid iga varjupaika jõudva looma kohta koostatud kaardile eraldi. Edaspidi

esitavad varjupaigad andmed loomade registrisse loodavasse varjupaiga moodulisse.

3) Mõju riigivalitsemisele

Kuigi eelduste kohaselt riigieelarve tuludes ja kuludes märkimisväärseid muudatusi ei kaasne,

võib mõningane mõju kaasneda riigieelarvele. Uue andmekogu loomiseks tehtavate IT-arenduste

15,3

16,5

18,8

22,0

27,4

24,9

23,3

19,6

19,0

13,2

28,2

24,8

23,1

15,4

8,5

23,7

23,3

21,9

19,0

12,0

22,5

22,1

20,4

18,7

16,4

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Madalaim kvintiil

Teine kvintiil

Kolmas kvintiil

Neljas kvintiil

Kõrgeim kvintiil

Põhja-Eesti Kesk-Eesti Kirde-Eesti Lääne-Eesti Lõuna-Eesti

19,1 18,6 19,2 20,7

22,322,3 23,3

21,9

18,2

14,4

0,0

5,0

10,0

15,0

20,0

25,0

Madalaim kvintiil Teine kvintiil Kolmas kvintiil Neljas kvintiil Kõrgeim kvintiil

Linnaline või väikelinnaline asustuspiirkond Maaline asustuspiirkond

37

kulude katteks (kulu riigi lemmikloomaregistri arendusele on umbes 445 000 eurot) on 2025.

aastal plaanis taotleda rahastust EL-i struktuurifondist, et rakendada Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas digipöörde plaani. Andmekogu ülalpidamisega

kaasnevad tööjõu- ja majandamiskulud on vaja katta riigieelarve vahenditest. Registrikande

tegemise eest (loomapidajaks registreerimine, sealhulgas loomapidaja vahetus) kehtestatakse

riigilõiv. Riigieelarve tulud eeldatavasti ei suurene. Loodava andmekoguga on vaja luua seosed

rahvastikuregistriga, äriregistriga, riikliku veterinaararstide registriga, riigikassaga,

karistusregistriga, Europetnetiga. Uue andmekogu kasutuselevõtmisel tuleb võimalusel andmed

teistest praegu kasutusel olevatest lemmikloomade andmeid koondavatest andmekogudest üle

kanda, et mitte tekitada juba enda lemmiklooma kiibistanud ja registreerinud loomapidajatele

lisakohustusi.

IT-arendustega seotud kulude hinnanguline maksumus ja kulukomponendid

Kuluallikas 2025 2026 2027 2028 KOKKU 2025–

2028

Personalikulu1

(püsiv kulu,

allikas

riigieelarve)

51 379,20 € 102 758,40 € 102 758,40 € 102 758,40 € 359 654,40 €

Majandamiskulu2

(püsiv kulu,

allikas

riigieelarve)

6 500,00 € 14 000,00 € 86 000,00 € 86 000,00 € 192 500,00 €

Investeering3

(ajaliselt

piiritletud kulu,

allikas

struktuurifondid)

328 624,00 € 328 624,00 €

Kulu kokku4 57 879,20 € 445 382,40 € 188 758,40 € 188 758,40 € 880 778,40 €

1Personalikulude hulgas: tooteomaniku palgakulu 3000 eurot, IT-analüütiku palgakulu 3200 eurot. 2Majandamiskulude hulgas: loodava riigi lemmikloomaregistri hilisema hooldamise kulu, pisivigade

parandamise kulu, süsteemi uuendamise kulu. Lisaks on arvestatud töökoha sisustamise kulud 6500 eurot

koht. 3Investeeringu kulu: riigi lemmikloomaregistri arendamise kulu. 4Kõigi kulude arvestuse aluseks on võetud PRIA IT-raamhanke tunnihinnad ning vastavate tööperede

keskmised töötasud.

Kavandatavad lahendused on kooskõlas „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukavaga

aastani 2030“5 (peatükk 3.2), mille üheks alameesmärgiks on lemmikloomade heaolu

parandamiseks vajalike meetmete koostamine ja rakendamine.

Muudatus toob endaga kaasa lisatööülesande PRIA-le kui uue andmekogu volitatud töötlejale,

kelle ülesandeks jääb tagada andmekogu kvaliteetne töös hoidmine, rakendamine ja vajalike

lisaarenduste tellimine koos klienditoe pakkumisega. Andmekogu loomine aitab kaasa

riigiasutuste omavahelisele koostööle ja andmekogu kavandatud võimaluste tööle rakendumine

(mitmekülgselt lemmikloomade heaolu tagamine) aitaks kaasa nende riigiasutuste positiivsele

kuvandile Eesti ühiskonnas.

Riik võtab üle KOV-ide ülesande pidada lemmikloomade kohta arvestust. Hulkuvate loomade

püüdmise ja pidamise, hukkamise ja korjuste hävitamise korraldamise ülesanne jääb ka edaspidi

KOV-idele. Küll aga muutub töökorraldus, sest kõik KOV-id saavad kasutada riigi registrit,

38

sealhulgas need KOV-id, kes ei pea praegu arvestust elektroonses andmekogus. See lihtsustab

ülesannete täitmist, muutes töökorralduse eesmärgipäraseks.

Riigi lemmikloomaregistri kasutuselevõtmise korral paraneb eeldatavalt ülesannete täitmise ja

elanikele teenuse pakkumise kvaliteet, isegi kui KOV-i ametnikud vajavad esialgu uuel moel

tööülesande täitmiseks sisseelamisaega. Riigi lemmikloomaregistri kasutuselevõtmine tagab

teenuse (leitud lemmiklooma tagastamine loomapidajale) kättesaadavuse kõigis KOV-ides

samadel alustel.

4) Mõju infotehnoloogiale ja ühiskonnale Registri loomiseks on vaja teha IT-arendusi. Arenduste teostaja tuvastatakse hanke korras ja

varaseim tähtaeg riigi andmekogu valmimiseks on 2027. aasta. Seda eeldusel, et VS-i muudatus

võetakse vastu 2026. aastal. E-teenus muutub kõigis Eesti osades kvaliteetseks ja kättesaadavaks

kõigile KOV-idele ja elanikele.

Loomapidaja huvi on eelkõige lemmiklooma kaduma mineku korral loom tagasi saada. Selleks

peavad olema registrisse kantud loomapidajaga ühenduse saamiseks ja isikutuvastuseks vajalikud

andmed ning andmed, mis tõendavad looma ja tema pidaja omavahelist seost. KOV-il on oluline

teada, kui palju ja mis liigist lemmikloomi elanikud peavad, et tagada vajalike teenuste

pakkumine. Lisaks on oluline omada ülevaadet hulkuvate lemmikloomade püüdmise

korraldamise ja nende varjupaigas pidamise kohta. Loomapidaja kohta on KOV-i jaoks vajalikud

samad andmed, mis on olulised lemmikloomapidajale endale. Oluline on leitud lemmiklooma

pidaja tuvastada ja loom talle tagastada. PTA, MTA ja PPA ülesanded on küll kohati erinevad,

kuid üldjoontes siiski sarnased. Oluline on sellise andmestiku olemasolu, mis võimaldab siduda

loomapidajat tema lemmikloomaga, et leitud loom vajaduse korral loomapidajale tagastada ning

saada teavet looma terviseseisundi ja dokumentide kohta (näiteks lemmikloomapassi andmed),

sealhulgas nendega liikumisel nii kaubanduslikul kui ka mittekaubanduslikul eesmärgil. Riigi

lemmikloomaregistri loomisel jääb registri volitatud töötlejaks PRIA.

Muudatuse tagajärjel võetakse kasutusele elektrooniline andmekogu lemmikloomade kohta

arvestuse pidamiseks, mida saavad kasutada kõik KOV-id. See muudab küll mitmed nii

veterinaararstide, varjupaikade kui ka KOV-ide ülesanded infotehnoloogiast sõltuvaks, kuid

siiani on see hulkuvate loomadega tegelemisel ka kõige tõhusam abivahend mitte ainult

KOV-idele, vaid ka varjupaikadele. Kuna loomapidaja ei pea ise oma lemmiklooma

registreerima, vaid esitama ainult andmed registrisse kandmiseks, siis ei kaasne sellega ka

negatiivset mõju eakamate või vähese arvutikasutusoskusega elanikele, kes võiksid muidu hätta

jääda. Andmete ajakohastamisel on samuti abiks KOV-i ametnikud ja PRIA teenindusbürood,

kelle igapäevatöö osa on ka tehnoloogiliste vahendite ja interneti kasutamine, seega negatiivset

mõju infoühiskonna teenuste pakkumisele, kättesaadavusele, kasutamisele ega sisule ei ole ette

näha. Samuti on neil haldusmenetluse seaduse §-st 36 tulenev selgituskohustus.

Lahendus mõjutab riigi infosüsteeme. Riigi lemmikloomaregistri loomisel on vaja luua seosed

rahvastikuregistriga, äriregistriga, riikliku veterinaararstide registriga, riigikassaga,

karistusregistriga ning Europetnetiga. Infosüsteemi kasutajatele tekib ühtne e-teenuse keskkond,

kõik osapooled saavad kasutada süsteemi mugavalt (sisselogimine), lemmikloomadega seotud

andmestik on ühes andmekogus. E-teenuse kättesaadavus on kvaliteetne ja ligipääsetav kõigile

Eestis elavatele isikutele, sõltumata nende elukohast. Riigi registri loomine aitab kaasa Vabariigi

Valitsuse tööplaanis välja toodud eesmärgile viia kohalike omavalitsuste ja riigi IT-süsteemid ja

-teenused ühtsesse personaalse riigi süsteemi. Lisaks aitab see parandada riigi ja kohaliku

omavalitsuse üksuste teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust ning tagada andmete turvaline

hoidmine. Proaktiivselt saab riik pakkuda elanikele võimalust hoida registris oma

lemmikloomade andmeid ajakohasena.

39

Andmekogu lahendused ei mõjuta andme- või küberturvet, kuid nende nõuetega (Eesti

infoturbestandardiga) tuleb arvestada andmekogu teenuse pakkumisel. Asjakohane on välja tuua,

et makseagentuurina on PRIA-l ISO 27001 infoturbesertifikaat, mille omamise kohustus tuleneb

akrediteerimistingimustest.

6.2 Vähese või marginaalse mõjuga muudatused

6.2.1 Kavandatav muudatus: PTA ja MTA pädevuste selgem jaotus (eelnõu § 1 punkt 4).

Muudatuse eesmärk on korrastada riigiasutuste pädevusi seoses reisijatega kaasas olevate

loomade kontrollimisega riiki sisenemisel. MTA pädevuste hulgast jäetakse välja vastutus

mittenõuetekohaste lemmikloomade surmamise üle otsustamise ja selle korraldamise eest. See

pädevus on PTA-l.

1) Mõju riigivalitsemisele

Tegemist on PTA ja MTA pädevuste täpsustamisega suurema õigusselguse tagamiseks. Mõju

PTA-le puudub, sest LoKS-i rakendamine, sealhulgas juhtudel, kus looma heaolu tagamiseks

tuleb loom eutaneerida, on ka praegu formaalselt PTA pädevuses. MTA tegutseb muudatuse

jõustumise järel edasi oma pädevuste piires ning temale lisakohustusi ei panda, kuid sätte

muutmine kaotab mitmeti mõistetavuse looma surmamise otsuse ja selle korraldamise osas. PTA-

ga koostöö osas ei muutu samuti midagi, sest määruse (EL) nr 576/2013 kohaselt tuleb

lemmikloomaga seotud otsuse tegemise puhul konsulteerida veterinaarjärelevalveametnikuga.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, pädevuste selge jaotus seaduses tagab, et

ametkonnad teevad kontrolle ja otsuseid oma pädevuse piires. Looma surmamise otsuseid siiani

ei ole tulnud teha, seega puudub otsene mõju ka MTA tegevusele.

6.2.2. Kavandatav muudatus: kohustus esitada veterinaararstide registrisse andmed

veterinaararsti töökoha kohta, kus veterinaar püsivalt teenust osutab (eelnõu § 1 punktid 7 ja 8).

Muudatuse eesmärk on täpsustada andmeid, mida veterinaararsti kohta kogutakse

veterinaararstide registrisse. VS-i § 19 lõike 6 punkti 3 kohaselt kogutakse andmeid töökoha ja

volitatud veterinaararsti pädevuse kohta. Nõue sellises sõnastuses ei ole olnud praktikas piisavalt

selge ega ole oma eesmärki täitnud. Seetõttu täpsustatakse eelnõus, et esitada tuleb andmed nende

töökohtade kohta, kus veterinaararst püsivalt teenust osutab.

1) Mõju riigivalitsemisele

PTA jaoks on riiklikule veterinaararstide registrile andmete esitamise täpsem regulatsioon püsiva

positiivse mõjuga. Veterinaarteenuse esitajate üle järelevalve teostamiseks on vaja hinnata riske

ja oluline on teada, kus veterinaararst teenust osutab. Loomatauditõrje kontekstis on PTA-le

oluline omada ülevaadet veterinaarteenuse osutamise kohtadest Eestis, et vajadusel kaasata neid

loomataudi ennetamise ja tõrje tegevustesse. Ebasoovitavaid mõjusid PTA-le ei kaasne,

veterinaararstide riikliku registri tehnilises lahenduses on vaja teha minimaalseid täiendusi ja

lisada andmevälju. Oluline mõju puudub.

2) Mõju majandusele

Riiklikus veterinaararstide registris on 2024. aasta 18. oktoobri seisuga 895 veterinaararsti.

Veterinaararstidel on kohustus esitada registrile andmed ka kehtiva õiguse kohaselt, muudatus

tehakse suurema õigusselguse huvides. Samuti on veterinaararstide registri tehnilise lahenduse

kohaselt olemas võimalus kuvada töökoha andmeid. Veterinaararsti jaoks on registrisse

täpsemate andmete esitamisel positiivne mõju, kuna register on avalik ja võimaldab

veterinaarteenuse vajajatel saada selgemat teavet teenusepakkujate kohta. Oluline mõju puudub.

40

6.2.3. Kavandatav muudatus: peetava looma märgistamiseks kasutatava elektroonse

identifitseerimisvahendi heakskiitmise kord (eelnõu punktid 11 ja 12).

Muudatuse eesmärk on kehtestada loomade identifitseerimisvahendite heakskiitmise kord.

Vajadus muudatuse tegemiseks tuleneb määrusest (EL) 2019/2035. Muudatusega ühtlustatakse

kõigil peetavatel loomadel kasutatavate elektroonsete identifitseerimisvahendite heakskiitmise

korda. Muudatus ei ole seotud põllumajandusloomadel kasutatavate elektroonsete

identifitseerimisvahendite heakskiitmisega, küll aga ühtlustatakse lemmikloomadel kasutatavate

mikrokiipide heakskiitmine põllumajandusloomadel kasutatavate märgistusvahendite

heakskiitmisega.

1) Mõju riigivalitsemisele

Tegemist on sätetega, millega rakendatakse EL-i õigust. Praegu kiidetakse

identifitseerimisevahendid heaks PTA sisemise töökorralduse kohaselt, see protseduur sisuliselt

ei muutu, kuid seda täiendatakse õigusselguse eesmärgil. PTA kiidab ka praegu lemmikloomadel

kasutatavad mikrokiibid heaks EL-i õigusaktides esitatud nõuete kohaselt. Sätete lisamisega ei

ole vaja teha ümberkorraldusi PTA sisemises töökorralduses ega võtta kasutusele lisaressursse.

PTA-le lisandub kohustus sõlmida ettevõtjatega haldusleping, kuid see võimaldab PTA-l saada

andmeid veterinaararstidele müüdud mikrokiipide numbrivahemike kohta. Otsene mõju

riigivalitsemisele puudub.

2) Mõju majandusele

Ettevõtjatest on mõjutatud peamiselt lemmikloomade mikrokiipide maaletoojad ja edasimüüjad

(peamiselt ravimite hulgimüügiga tegelevad ettevõtjad), sest Eestis selliste mikrokiipide tootjad

puuduvad. Mikrokiipide edasimüüjate tulu suureneb, sest vajadus mikrokiipide järele kasvab,

seega mõju on positiivne.

6.2.4. Kavandatav muudatus: teatud peetavate loomade identifitseerimise kohta erandite

lubamine (eelnõu § 1 punktid 15 ja 16).

Muudatuse eesmärk on reguleerida EL-i loomatervise määruse alusel liikmesriigi pädevale

asutusele antud otsustusõiguse kasutamist seoses loomade identifitseerimisega. Kehtivas

seaduses on sätestatud õigus vajaduse korral kehtestada loomade identifitseerimisega seotud

erand ainult ministril, sõltumata sellest, kas EL-i loomatervise määruse kohaselt võib erandi

kehtestada riik või tema pädev asutus.

Tulenevalt üldisest eesmärgist vähendada bürokraatiat soovitakse eelnõus jätta ministri määruse

sisuks ainult riigi pädevuses olevate üldiste erandite regulatsioon ja pädeva asutuse õigus

otsustada erandite rakendamise üle üksikjuhtumitena on sätestatud eraldi sätetes. Seal on

loetletud EL-i loomatervise määruse artiklid, mida rakendab edaspidi PTA. Muudatus võimaldab

vajaduse korral teha loomapidaja kohta kiiremini otsuseid, samuti ei pea edaspidi kehtestama

selleks nõudeid ministri määrusega.

Eelnõuga kohaselt kehtestatakse EL-i õiguse rakendamiseks PTA jaoks asjakohane protseduur.

PTA-l on kohustus menetleda taotlusi teatud loomade identifitseerimisest erandite lubamiseks.

Identifitseerimisest erandi taotlemiseks on komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2035/2019 mitu

võimalust. Praegu ei ole eranditega seonduv Eesti õiguses reguleeritud.

PTA võib veiste, sigade, lammaste ja kitsede puhul vabastada kinnist ettevõtet käitava ettevõtja

ning neid loomi kultuurilisel, ajaloolisel, vaba aja tegevusega seotud, teaduslikel või spordiga

seotud eesmärgil pidava ettevõtja identifitseerimise nõuete täitmisest. Eesti on praegu ainult üks

PTA poolt heaks kiidetud kinnine ettevõte – Tallinna Loomaaed. Eestis on veel loomaparke, mille

kohta ei ole loomaaialuba väljastatud ja mis ei toimi kõigi kinnisele ettevõttele ettenähtud nõuete

41

kohaselt, kuid nad võivad kunagi selleni jõuda. Seega on Eestis ka edaspidi tegemist väikese arvu

ettevõtetega, kelle kohta seda erandit taotleda saab.

PTA võib tarneahela ettevõtjatel lubada jätta täitmata sigade identifitseerimise kohustus, kui

kõnealuseid loomi kavatsetakse vedada selle tarneahela raames Eesti territooriumil, tingimusel,

et muude jälgitavusmeetmete rakendamisega tagatakse nende loomade täielik jälgitavus. Eestis

ei ole tarneahela erandit seni rakendatud ja loomapidajad ei ole sellist taotlust esitanud.

PTA võib lubada kasutada lihtsustatud identifitseerimismeetodit selliste hobuslaste puhul, keda

kavatsetakse vedada tapamajja ning kelle kohta ei ole kogu eluea jooksul välja antud kehtivat

EL-i loomatervise määruse artikli 110 lõike 1 punkti a kohast identifitseerimisdokumenti

(hobusepassi). Sellised hobuslased võivad olla alla 12 kuu vanused ja nende liikumine

sünniettevõttest Eestis asuvasse tapamajja on katkematult jälgitav. Vajadust sellist erandit Eestis

kehtestada ei ole ette näha, kuna hobuslaste kohta on Eestis identifitseerimisdokumendid

nõuetekohaselt väljastatud ning ainult hobuste tapmisele ja hobuseliha käitlemisele

spetsialiseeritud tapamajasid Eestis ei ole.

Ministri määruse volitusnorm muutub kitsamaks, edaspidi võib loomagrupi või kõigi seda liiki

loomade suhtes lubada loomaliigile tavaliselt kohustusliku identifitseerimisvahendi asendada

alternatiivse identifitseerimisvahendiga või lubada hobune teatud tingimustel märgistamata jätta.

Volitusnorm on lisatud võimalusena, kuna määruses (EL) 2019/2035 sätestatud erandite

kohaldamise vajadus võib ajas muutuda. See sõltub näiteks nende ettevõtete või loomagruppide

olemasolust, mille puhul erandit võib rakendada, või sektori soovist erandit rakendada. Praegu

seda volitusnormi rakendatud ei ole.

1) Mõju riigivalitsemisele

PTA koormus ja halduskulud kohustuse lisamisega ei suurene, kuna vajadus teha loomade

identifitseerimisest erandeid on väga väike ja siiani ei ole seda taotletud. Luuakse võimalus EL-i

rakendada määrusest tulenevat paindlikkust. Ebasoovitavate mõjude risk on väike, kuna

identifitseerimisnõuetest erandite lubamine on seotud peamiselt ainult ühe ettevõtte vajadustega.

PRIA-l peab erandite lubamisega seoses olema valmisolek võtta vastu andmeid ettevõtetelt, kus

erandit rakendatakse. See nõuab tehnilisi arendusi loomade registris. Üldiselt on aga tegu

tavaprotseduuriga, kus loomapidajal on kohustus individuaalselt identifitseeritavate loomade

kohta edastada andmeid kasutatud märgistuse, selle kasutamise ja asendamise ning loomadega

toimuvate muude sündmuste kohta. PTA ja PRIA jaoks on lisakoormuseks protsessi hoolikas

läbimõtlemine, et loa andmisel säiliks ülevaade sigade liikumisest ja nende asukohast. Muudatus

hõlmab teoreetiliselt ka REM-i õigusloomet, üksikerandi kehtestamiseks ei ole vaja regulatsiooni.

Tegelikkuses ei ole EL-i õigusest tulenevat võimalust siiani kasutatud ja seega tegelikku

koormust riigiasutustele lisandunud ei ole. Oluline mõju puudub.

2) Mõju majandusele

PRIA andmetel peetakse kohustuslikult individuaalselt või karjana identifitseeritavaid loomi

umbes 6500 ettevõttes ja kodumajapidamises. Umbes 60 ettevõttes ja majapidamises peetakse

loomi, keda Eestis laiemalt ei peeta, kuid kes tuleb kohustuslikult identifitseerida. Tegemist on

pigem eksootiliste loomadega. Samas tuleb märkida, et enamasti peetakse sellistes ettevõtetes või

majapidamistes ka tavapäraselt põllumajandussaaduste tootmiseks peetavaid loomi.

Ebasoovitavad mõjud puuduvad, kuna kinnise ettevõtte erandit saab taotleda Eestis ainult üks

ettevõte, sigade tarneahela süsteemi Eestis praegu ei kasutata ning hobuste lihaks tapmise

traditsioon Eestis puudub. Seega tavaloomapidaja jaoks ei ole tegu olulise muudatustega.

Mõju on positiivne, kuna võimaldab osale loomapidajatele paindlikkust loomade

identifitseerimise korraldamisel ja aitab vältida ebavajalikke kulusid. Oluline mõju puudub.

42

6.2.5. Kavandatav muudatus: PRIA paberkandjal teavituse protsessi lõpetamine (eelnõu § 1

punkt 27). Muudatuse eesmärk on lõpetada ressursimahukas, kuid ebaefektiivne ja praktikas vähe kasutatav,

elektroonset asjaajamist dubleeriv protsess PRIA teavitamisel.

1) Mõju riigivalitsemisele Paberprotsessi kaotamine on vajalik eelkõige infotehnoloogiliste arenduste jaoks kuluva ressursi

vähendamiseks. Praegu on paberprotsessi ülevalpidamise mõju IT-le kuluvale eelarvele eelkõige

põhjustatud olukordadest, kus registrile esitatavate andmete koosseis muutub (sealhulgas on

vajalik esitada uusi andmeid, nagu näiteks andmed hobuste liikumise kohta, identifitseerimata

loomade arvust teavitamine, sigade arvust teavitamine). IT-arendus paberprotsessi jaoks on

kallim kui e-teenuste jaoks ning seda põhjusel, et paberprotsessil puhul tuleb arendada erinevaid

kontrolle, mis e-teenustes on lahendatud andmete ette kuvamisega. Lisaks peab paberprotsessis

iga vea korral olema välja arendatud paberil tagasiside andmise võimekus, mis peab andmete

esitajale olema arusaadav (selgitama, milles on probleem) ning olema lisatud selgitused

probleemi lahendamise võimaluste kohta. Iga esitatavate andmete kohta õigusaktis tehtava

muudatuse korral tuleb muuta paralleelselt nii e-teenuseid kui ka paberprotsessi. Paberkandjal

esitatavate teadete ja dokumentide osakaal on alla 1% ning selleks protsessi dubleerimine on

kulukas ja ebavajalik.

Muudatusel on püsiv positiivne mõju PRIA eelarvele, aidates vähendada asutuse töökoormust.

Ebasoovitavade mõjude risk PRIA jaoks puudub.

2) Mõju majandusele

Muudatus mõjutab loomapidajate teavituskohustuse täitmist. 2023. aastal esitati

põllumajandusloomade registrile andmed 127 018 dokumendil, millest 3964 ehk 3,12% esitati

paberil. Kuna veisepasse vaid riigisiseselt liikuvate veiste kohta alates 1. detsembrist 2021. aastal

ei väljastata, on veisepassil esitatavate andmete hulk kiiresti vähenenud. Lisaks avaneb 2025.a 1.

aprillist ettevõtja jaoks võimalus edastada looma Eestis väljaviimisel teatud riikidesse veisepass

elektroonselt. Paberkandjal esitatavate teadete ja dokumentide osakaal on alla 1% ja selleks

protsessi dubleerimine on kulukas ja ebavajalik. PRIA-l on kohapealne teenindus kõigis 15

maakonnakeskuses koos võimalusega esitada andmeid elektroonselt. Isikul on võimalik mugavalt

broneerida endale sobiv aeg andmete esitamiseks. PRIA klienditeenindus pakub kliendile alati

kohapealset juhendamist ja abi.

Ebasoovitavade mõjude risk loomapidajale on väike ja oluline mõju puudub.

6.2.6. Kavandatav muudatus: PRIA-le andmete esitamise tähtaja muutmine (eelnõu § 1 punkt

28).

Muudatuse eesmärk on kehtestada PRIA registrile andmete esitamise tähtajaks ühese

arusaadavuse tagamiseks seitse päeva. Praegu on erinevates õigusaktides kehtestatud erinevad

tähtajad, mis tekitab segadust.

1) Mõju riigivalitsemisele Muudatus mõjutab PRIA loomade registrisse andmete kogumist. Viie tööpäeva asemel seitsme

päeva nõue võimaldab vältida olukorda, kus riigipüha tõttu ei ole andmete esitamise tähtaeg enam

kooskõlas EL-i õigusest tuleneva kohustusega esitada andmed mitte hiljem kui seitsme päeva

jooksul. Andmete täpsema laekumisega tagatakse registri ajakohasus ja usaldusväärsus.

2) Mõju majandusele

Loomapidajate jaoks kehtestatakse kõigi loomaliikide puhul ühtne andmete esitamise tähtaeg.

Andmed tuleb esitada kindlaks tähtajaks, sõltumata puhkepäevade arvust, mis jäävad andmete

43

esitamise tähtaja sisse. Andmete esitamiseks ühtse tähtaja kehtestamine aitab tagada, et tekib

vähem probleeme näiteks seoses nõuetekohasuse kontrollidega või muude toetusmeetmetega

seotud küsimustes.

6.2.7. Kavandatav muudatus: Muude loomataudide kahtlusest ja diagnoosimisest teavituse ja

nende tõrje nõuded (eelnõu § 1 punktid 30−32).

Muudatuse eesmärk on luua PTA-le õiguslikud alused muude kui EL-i loetellu kantud

loomataudide ennetus- ja tõrjemeetme rakendamiseks, nagu kitsenduste kehtestamine loomade

liikumisele ettevõttest, loomade eraldamine, asjakohaste bioturvameetmete kohaldamine ning

rahvusvaheliste kohustuste täitmine nendest loomataudidest teavitamisel.

1) Mõju riigivalitsemisele Kavandatav muudatus ei suurenda PTA töökoormust, kuid annab seadusest tuleneva aluse

kehtestada vajalikud loomatauditõrje meetmed, mida PTA ise saab rakendada või mida ettevõtja

on kohustatud täitma. Kehtiv õigus annab PTA-le selleks üldised alused, kuid praktikas on

selgunud vajadus täpsama regulatsiooni järele. Tuginedes LABRIS-e 2023. aasta aruandele,

diagnoositi selliseid haigusi 11 korral. Oluline mõju puudub.

2) Mõju majandusele

Vähene mõju on põllumajandusloomade pidajale, kelle karjas muu loomataud diagnoositakse või

kes peab sellise taudi leviku tõttu tegema ennetavaid tegevusi. Tavaliselt puudutavad selliste

loomataudide tõttu võetavad meetmed mõnda üksikut ettevõtet.

Veterinaararstide halduskoormus kasvab minimaalselt, mis seisneb PTA teavitamises muu

loomataudi diagnoosimisest. Oluline mõju puudub.

6.2.8. Kavandatav muudatus: referentlabori tegutsemise alused (eelnõu § 1 punkt 33). Kehtiva seaduse kohaselt tegutseb referentlabor valdkonna eest vastutava ministri esitatud

riikliku tellimuse alusel. Arvestades, et riikliku referentlabori ülesanded on sätestatud määruse

(EL) 2017/625 artiklis 101, on otstarbekas muuta referentlabori tegutsemise alust selliselt, et

edaspidi ei lähtu referentlabor valdkonna eest vastutava ministri esitatud riiklikust tellimusest,

vaid referentlabori enda koostatud tegevuskavast sama määruse samas artiklis sätestatud nõuete

täitmiseks. Koostatud tegevuskava esitatakse valdkonna eest vastutavale ministrile ning seda

ajakohastatakse regulaarselt.

Mõju majandusele Muudatus mõjutab referentlabori ülesandeid täitvaid asutusi – loomatervise valdkonnas täidavad

referentlabori ülesandeid praegu Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus ning Sciensano

Belgia terviseinstituut. Avalduva mõju ulatus on väike, kuna muudatus mõjutab üksnes neid

asutusi, kes täidavad loomatervise valdkonnas referentlaborite ülesandeid. Riikliku referentlabori

ülesanded on sätestatud määruse (EL) 2017/625 artiklis 101 ja kehtiva korra kohaselt esitab

volituse taotleja tegevuskava koos taotlusega taotletava volituse ulatuses sama määruse samas

artiklis sätestatud nõuete täitmiseks. Tegevuskava koostatakse nimetatud määruse samas artiklis

sätestatud ja regulaarselt ajakohastatavate nõuete täitmise tagamiseks. Need asutused, kes

täidavad tsiviilõigusliku lepingu alusel referentlaborite ülesandeid, koostavad ja ajakohastavad

tegevuskava, lähtudes lepingus sätestatust. Mõju sagedus on keskmine, kuna tegevuskava

ajakohastatakse regulaarselt. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike.

Muudatuse mõju on pigem väike. Muid mõjusid muudatusega ei kaasne.

6.3. Kokkuvõte haldus- ja töökoormuse kohta

Ettevõtjate halduskoormus

44

Koerte, kasside ja valgetuhkrute kohustusliku kiibistamise ja registreerimise nõude

kehtestamisega kaasneb mõju ettevõtlusele peamiselt veterinaararstide seisukohalt. Riigi

kohustusega korraldada pärast lemmiklooma kiibistamist asjakohaste andmete esitamine riigi

lemmikloomaregistrisse suureneb veterinaararstide halduskoormus, kuid ka nõudlus nende

teenuste järele. Andmekogusse kantud andmete ajakohastamine lemmikloomal teostatud

veterinaarsete menetluste kohta teabe lisamisel ja uuendamisel toob endaga kaasa

halduskoormuse tõusu. Veterinaararstidele halduskoormus siiski märkimisväärselt ei suurene.

Riigi lemmikloomaregistri loomise ja kasutuselevõtuga suureneb mõningal määral

veterinaararstidele teavituskohustuse täitmisega kaasnev kulu, kuna lemmiklooma kohta tuleb

esitada pisut enam andmeid kui senini. Siiski aitab lisaandmete kogumine kaasa lemmikloomade

heaolu tagamisele ning ebaeetilise aretustegevuse tuvastamisele. MTÜde halduskoormusele

muudatus otsest mõju eeldatavalt ei avalda. Varjupaigad, kes on liitunud Spin TEK-i pakutava

platvormiga, sisestavad juba praegu leitud loomade kohta VTK-s väljapakutud andmeid

(varjupaiga mooduli andmed) iga looma kohta koostatud kaardile eraldi. Edaspidi esitavad

varjupaigad andmed loomade registrisse loodavasse varjupaiga moodulisse.

Avaliku sektori töökoormus Koerte, kasside ja valgetuhkrute kohustusliku mikrokiibiga märgistamise ja riigi

lemmikloomaregistris registreerimise nõude kehtestamisega võtab riik KOV-idelt üle kohustuse

pidada lemmikloomade kohta arvestust, millega väheneb KOV-ide töökoormus. Kuigi riik võtab

üle KOV-ide ülesande pidada lemmikloomade kohta arvestust, jääb hulkuvate loomade püüdmise

ja pidamise korraldamine ka edaspidi KOV-ide ülesandeks. Küll aga muutub töökorraldus, sest

kõik KOV-id saavad kasutada riigi lemmikloomaregistrit, sealhulgas need KOV-id, kes praegu

elektroonses andmekogus arvestust ei pea. See lihtsustab ülesannete täitmist, muutes

töökorralduse eesmärgipärasemaks.

PTA töökorraldusele omab muudatus olulist mõju, sest võimaldab vihjepõhisest järelevalvest

minna üle andme- ja riskipõhisele järelevalvele, mis eelduslikult võimaldab aega kokku hoida.

PTA praegused tööülesanded seoses mikrokiipide heakskiitmisega ja nende kasutamiseks lubatud

mikrokiipide loetelu tootjate kaupa oma veebilehel avalikustamisega säilivad, töökoormusele

avaldub vähene mõju seoses mikrokiipide maaletoojatega halduslepingu sõlmimisega.

Andmete ajakohastamisel vähese või puuduva internetikasutamise võimekuse korral saavad

loomapidajatele olla abiks KOV-i ametnikud, kes on lemmikloomade registreerimisega seoses

elanikele siiani tuge pakkunud, ning PRIA maakondlikud teenindusbürood, kelle igapäevatöö osa

on ka tehnoloogiliste vahendite ja interneti kasutamine. Samuti on neil haldusmenetluse seaduse

§-st 36 tulenev selgituskohustus. Eelduslikult on mõju KOV-i ja PRIA töökoormusele väike.

Riigi lemmikloomaregistri loomine toob endaga kaasa lisatööülesande PRIA-le kui uue

andmekogu volitatud töötlejale, kelle ülesandeks jääb tagada andmekogu kvaliteetne töös

hoidmine ja rakendamine ning vajalike lisaarenduste tellimine koos klienditoe pakkumisega.

PTA ja MTA pädevuste täpsema sätestamisega luuakse suurem õigusselgus. Mõju PTA-le

puudub, sest LoKS-i rakendamine, sealhulgas juhtudel, kus looma heaolu tagamiseks tuleb loom

eutaneerida, on ka praegu formaalselt PTA pädevuses. MTA tegutseb muudatuse jõustumise järel

edasi oma pädevuste piires ning muudatusega lisakohustusi ei kaasne, kuid sätte muutmine kaotab

mitmeti mõistetavuse looma surmamise otsuse ja selle korraldamise osas.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

45

Koerte, kasside ja valgetuhkrute kohustusliku kiibistamise ja registreerimise nõude kehtestamine

ja registri loomine vähendab eeldatavalt KOV-ide kulu hulkuvate loomade püüdmisele ning

ülalpidamisele. Mõju KOV-ide eelarvele on eelhinnangu kohaselt positiivne.

Kuigi eelduste kohaselt riigieelarve tuludele ja kuludele märkimisväärseid muudatusi ei kaasne,

võib mõningane mõju kaasneda. Uue andmekogu loomiseks tehtavate IT-arenduste kulude

katteks (kogukulu arenduse aastal umbes 445 400 eurot) on 2025. aastal plaanis taotleda rahastust

EL-i struktuurifondist, et rakendada ReM-i valitsemisalas digipöörde plaani. Andmekogu

ülalpidamisega kaasnevad tööjõu- ja majandamiskulud (umbes 189 000 eurot aastas) on vaja

katta riigieelarve vahenditest. Riigi lemmikloomaregistrisse registrikande tegemise eest

(loomapidajaks registreerimine, sealhulgas loomapidaja vahetuse korral andmete muutmine)

kehtestatakse riigilõiv, et katta andmekogu ülalpidamisega kaasnevad tööjõu- ja

majandamiskulud. Täpsem ülevaade kuludest on toodud seletuskirja lehekülgedel 25 ja 26 ning

lk 37. Marginaalseid täiendusi tuleb teha riiklikus veterinaararstide registri IT-lahenduses.

Riigieelarve tulud ei suurene.

8. Rakendusaktid

8.1. Muudetavad rakendusaktid

Eelnõu seadusena rakendamiseks tuleb muuta järgmiseid määruseid:

1) maaeluministri 23. novembri 2021. a määrus nr 67 „Riikliku veterinaararstide registri

põhimäärus” https://www.riigiteataja.ee/akt/112092023004;

2) maaeluministri 23. novembri 2021. a määrus nr 68 „Veterinaarteenuse osutamise kohta

arvestuse pidamise ning aruande ja andmete esitamise täpsemad nõuded ja kord”

https://www.riigiteataja.ee/akt/112092023005;

3) maaeluministri 25. novembri 2021. a määrus nr 71 „Põllumajandus- ja Toiduametile esitatava

teatise sisu nõuded ning esitamise kord, laboris loomataudide ja zoonoossete haigusetekitajate

laboratoorsete leidude kohta arvestuse pidamise ning selle kohta aruannete esitamise täpsem kord

ja aruande sisu nõuded, nende zoonooside loetelu, mille haigusetekitaja leiust tuleb

Põllumajandus- ja Toiduametit teavitada, ning muude loomataudide ja zoonoossete

haigusetekitajate loetelu, mille leiu kohta peab labor arvestust pidama“

https://www.riigiteataja.ee/akt/126112021013;

4) maaeluministri 25. novembri 2021. a määrus nr 73 „Põllumajandusloomade registri

põhimäärus” https://www.riigiteataja.ee/akt/104072023035;

5) maaeluministri 25. novembri 2021. a määrus nr 74 „Põllumajanduslooma märgistamise ja

registreerimise ning veisepassi väljastamise kord, põllumajanduslooma tapmisest ja hukkumisest

ning kõrvaldamisest teavitamise kord ning identifitseerimisvahendi eemaldamise ja asendamise

nõuded” https://www.riigiteataja.ee/akt/102082024003;

6) maaeluministri 17. novembri 2021. a määrus nr 55 „Loomse paljundusmaterjali märgistamise

nõuded” https://www.riigiteataja.ee/akt/119112021003;

7) maaeluministri 23. detsembri 2022. a määrus nr 82 „Perioodi 2023–2027 ohustatud tõugu

looma pidamise toetus” https://www.riigiteataja.ee/akt/125052024005;

8) maaeluministri 30. aprilli 2015. a määrus nr 56 „Loomade heaolu toetus”

https://www.riigiteataja.ee/akt/120042022006;

9) maaeluministri 26. juuni 2017. a määrus nr 48 „Ohtliku taimekahjustaja ja eriti ohtliku

loomataudi tõttu kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamise toetus”

https://www.riigiteataja.ee/akt/125112021016;

10) maaeluministri 22. novembri 2021. a määrus nr 59 „Farmis tapetud kodulinnu ja jäneselise

liha väikeses koguses käitlemise hügieeninõuded”

https://www.riigiteataja.ee/akt/124112021005;

11) maaeluministri 30. septembri 2022. a määrus nr 53 „Põllumajanduses kasutatava

eriotstarbelise diislikütuse ostuõiguse andmine“ https://www.riigiteataja.ee/akt/101102022009;

46

12) maaeluministri 16. veebruari 2017. a määrus nr 17 „Loomakasvatuse üleminekutoetus“

https://www.riigiteataja.ee/akt/115052020017;

13) maaeluministri 23. detsembri 2022. a määrus nr 84 „Perioodi 2023–2027 loomade heaolu

toetus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/128122024024;

14) maaeluministri 21. detsembri 2022. a määrus nr 73 „Piimalehma, ammlehma ning lamba ja

kitse kasvatamise otsetoetus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/128122024039;

15) maaeluministri 17. aprilli 2017. a määruse nr 33 „Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne

üleminekutoetus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/129122017044;

16) maaeluministri 6. veebruari 2019. a määrus nr 12 „Mesilaspere toetus“

https://www.riigiteataja.ee/akt/131032023005;

17) maaeluministri 30. aprilli 2015. a määrus nr 55 „Ohustatud tõugu looma pidamise toetus“

https://www.riigiteataja.ee/akt/124042024002;

18) maaeluministri 27. detsembri 2022. a määrus nr 86 „Perioodi 2023–2027 turvas- ja

erodeeritud mulla kaitse toetus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/128122024035;

19) maaeluministri 27. detsembri 2022. a määrus nr 87 „Perioodi 2023–2027 põhjavee kaitse

toetus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/128122024032;

20) maaeluministri 27. detsembri 2022. a määruse nr 88 „Perioodi 2023–2027 pinnavee kaitse

toetus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/128122024030;

21) maaeluministri 21. detsembri 2022. a määrus nr 76 „Perioodi 2023–2027 mesilaste korjeala

toetus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/128122024027;

22) maaeluministri 21. detsembri 2022. a määrus nr 71 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded,

põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“

https://www.riigiteataja.ee/akt/128122024021;

23) maaeluministri 29. aprilli 2015. a määrus nr 49 „Keskkonnasõbraliku majandamise toetus“

https://www.riigiteataja.ee/akt/106102022003;

24) maaeluministri 30. aprilli 2015. a määrus nr 53 „Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja

mahepõllumajandusega jätkamise toetus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/118042023004;

25) maaeluministri 3. märtsi 2023. a määrus nr 12 „Mesindussektorisse sekkumise toetus“

https://www.riigiteataja.ee/akt/128052024008;

26) põllumajandusministri 8. oktoobri 2014. a määrus nr 84 Põllumajandustootja asendamise

toetus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/104062022006;

27) põllumajandusministri 20. jaanuari 2015. a määrus nr 7 „Väikeste põllumajandusettevõtete

arendamise toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“

https://www.riigiteataja.ee/akt/108032022006;

28) regionaalministri 18. jaanuari 2024. a määrus nr 6 „Märgistamise täpsemad nõuded

kanamunade turustamise korral“ https://www.riigiteataja.ee/akt/119012024011;

29) regionaalministri 18. detsembri 2023. a määrus nr 102 „Perioodi 2023–2027 turvas- ja

erodeeritud mullaga väärtusliku püsirohumaa kaitse toetus“

https://www.riigiteataja.ee/akt/128122024034;

30) regionaalministri 21. detsembri 2023. a määrus nr 110 „Perioodi 2023–2027 põhjavee kaitse

alal asuva väärtusliku püsirohumaa kaitse toetus“

https://www.riigiteataja.ee/akt/128122024031.

31) maaeluministri 23. detsembri 2022. a määrus nr 77 „Perioodi 2023–2027 loomade tervist

edendavate majandamisnõuete toetus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/128122024025;

32) regionaalministri 18. detsembri 2023. a määrus nr 100 „Perioodi 2023–2027 loomatauditõrje

programmi rakendamise toetus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/120122023035.

8.2. Uus rakendusakt

VS-i § 32 lõikega 8 (eelnõu § 1 punkt 17) antakse regionaal- ja põllumajandusministrile volitus

kehtestada mikrokiibiga identifitseeritava ja loomade registris registreeritava koera, kassi,

valgetuhkru ja VS § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma märgistamise ning registreerimise

47

täpsemad tingimused ja kord, nõuded andmete esitamise ja ajakohasena hoidmise kohta ning

mikrokiibi asendamise nõuded. Määrusega reguleeritakse muu hulgas koerte, kasside ja

valgetuhkrute mikrokiibiga identifitseerimise ja registreerimise tähtaeg, täpsustatakse nii

veterinaararsti kui ka loomapidaja kohustusi ja vastutuse ulatust registris olevate andmete

ajakohasena hoidmise eest ning varjupaika sattunud ja seal peetavate hulkuvate loomade kohta

andmete registrisse kandmise nõudeid.

Rakendusaktide kavandid on esitatud seletuskirja lisas 1.

9. Seaduse jõustumine

Seaduse jõustumine on eelnõu kohaselt kavandatud 2026. aasta 1. jaanuaril.

Jõustumise erisused lemmikloomade jälgitavusega seotud uute nõuete osas on sätestatud § 7

lõikes 2, mille kohaselt seaduse § 1 punktid 1, 3, 9–14, 17–20, 22–28, 34 ja 35 ning §-d 2–6

jõustuvad 2027. aasta 1. juunil. Jõustumise erisused on sätestatud arvestusega, et jõustumise ajaks

on riigi lemmikloomaregister kasutusvalmis. Jõustumise tähtpäevaks on valitud 1. juuni, et nii

loomapidajad kui ka KOV-ide töötajad, kellele on kehtestatud eelnõuga tähtajad kohustuste

täitmiseks, ei oleks veel suurel hulgal suvepuhkusel. See võimaldab paremini korraldada riigi

lemmikloomaregistri toimima saamist.

Selline üleminekuaeg on loomapidajatele piisav uute nõuetega kohanemiseks ning aitab tagada,

et lemmikloomad, saaksid nõuetekohaselt identifitseeritud ja registreeritud.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Justiits- ja

Digiministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Siseministeeriumile,

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Rahandusministeeriumile.

Samuti edastatakse eelnõu teadmiseks Riigikogule ning arvamuse avaldamiseks järgmistele

asutustele ja huvirühmadele: Andmekaitse Inspektsioon, Keskkonnaamet, Maksu- ja Tolliamet,

Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Loomaarstide Koda,

Spin TEK AS, Eesti Kennelliit MTÜ, Eesti Loomakaitse Selts MTÜ, Eesti Loomakaitse Liit

MTÜ, Loomus MTÜ, Varjupaikade MTÜ, Hoiupaiga Loomad MTÜ, Pesaleidja MTÜ, Cats Help

MTÜ, Assisi Franciscuse Selts MTÜ, Tartu Kassikaitse MTÜ, Lääne-Virumaa Koduloomade

Varjupaik MTÜ, MTÜ Hiiumaa koduta loomade turvakodu, MTÜ Paikass, Kiisutuba MTÜ,

Kohtla-Järve kodutute loomade varjupaik Grey Dogs, MTÜ Ayuda, MTÜ Saaremaa

Lemmikloomade Turvakodu, Pörröpallo OÜ, Esticat Eesti Kasside Assotsiatsioon, Eesti

Kassikasvatajate Liit Felix, Cato Club.

Kuna eelnõu sisaldab toote nõuetele vastavuse seaduse tähenduses tehnilisi norme, teavitatakse

sama seaduse § 43 lõike 1 kohaselt sellistest normidest Euroopa Komisjoni ja Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguriike. Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2010. a määruse nr 140

„Kavandatavast tehnilisest normist, infoühiskonna teenusele kehtestatavast nõudest ja teenuse

osutamise nõudest teavitamise kord ning teavitamist koordineeriva asutuse määramine” § 3 lõike

1 kohaselt on Eesti Vabariigis teavitamist koordineerivaks asutuseks Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium. Eelnõu edastatakse Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile edasiseks menetlemiseks.

__________________________________________________________________________

Veterinaarseaduse muutmise ja

sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse

eelnõu seletuskiri

Lisa 1

Rakendusaktide kavandid

MÄÄRUS

xx.xx.2026 nr …..

Maaeluministri 23. novembri 2021. a määruse nr 67

„Riikliku veterinaararstide registri põhimäärus”

muutmine

Määrus kehtestatakse veterinaarseaduse § 21 lõike 1 alusel.

§ 1. Maaeluministri 23. novembri 2021. a määruses nr 67 „Riikliku veterinaararstide registri

põhimäärus” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Registrisse kantakse isiku kohta andmed kõigi loomapidamisettevõtete ja muude teenuse

osutamise kohtade kohta, kus isik püsivalt veterinaarteenust osutab, sealhulgas töökoha aadress

ning juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi ja registrikood.”;

2) paragrahvi 91 lõike 1 punktis 4 ja lõike 4 punktis 4 asendatakse sõnad

„põllumajandusloomade registris” sõnadega „loomade registris”;

§ 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026. a, välja arvatud § 1 punkt 2, mis jõustub 1. juunil 2027. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

KAVAND 1

2

MÄÄRUS

xx.xx.202x nr …..

Maaeluministri 23. novembri 2021. a määruse nr 68

„Veterinaarteenuse osutamise kohta arvestuse pidamise

ning aruande ja andmete esitamise täpsemad nõuded ja

kord” muutmine

Määrus kehtestatakse veterinaarseaduse § 19 lõike 2 alusel.

§ 1. Maaeluministri 23. novembri 2021. a määruses nr 68 „Veterinaarteenuse osutamise kohta

arvestuse pidamise ning aruande ja andmete esitamise täpsemad nõuded ja kord” tehakse

järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) individuaalselt identifitseeritavale loomale süstitava elektroonse identifitseerimisvahendi

(edaspidi mikrokiip) tähtnumbriline kood või muu identifitseerimisvahendi number või nende

puudumisel looma kirjeldus;“;

2) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) individuaalselt identifitseeritavale loomale mikrokiibi või muu identifitseerimisvahendi

paigaldamise kuupäev;”;

3) paragrahvi 2 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „lõike 1 punktides 2 ja 3“ tekstiosaga „lõike 1

punktides 2, 21 ja 3“.

§ 2. Määrus jõustub 1. juunil 2027. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

KAVAND 2

3

MÄÄRUS

xx.xx.202x nr …..

Maaeluministri 25. novembri 2021. a määruse nr 71

„Põllumajandus- ja Toiduametile esitatava teatise sisu

nõuded ning esitamise kord, laboris loomataudide ja

zoonoossete haigusetekitajate laboratoorsete leidude

kohta arvestuse pidamise ning selle kohta aruannete

esitamise täpsem kord ja aruande sisu nõuded, nende

zoonooside loetelu, mille haigusetekitajate leiust tuleb

Põllumajandus- ja Toiduametit teavitada, ning muude

loomataudide ja zoonoossete haigusetekitajate loetelu,

mille leiu kohta peab labor arvestust pidama“ muutmine

Määrus kehtestatakse veterinaarseaduse § 49 lõigete 5 ja 6 alusel.

§ 1. Maaeluministri 25. novembri 2021. a määruses nr 71 „ Põllumajandus- ja Toiduametile

esitatava teatise sisu nõuded ning esitamise kord, laboris loomataudide ja zoonoossete

haigusetekitajate laboratoorsete leidude kohta arvestuse pidamise ning selle kohta aruannete

esitamise täpsem kord ja aruande sisu nõuded, nende zoonooside loetelu, mille haigusetekitaja

leiust tuleb Põllumajandus- ja Toiduametit teavitada, ning muude loomataudide ja zoonoossete

haigusetekitajate loetelu, mille leiu kohta peab labor arvestust pidama“ tehakse järgmised

muudatused:

1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„Põllumajandus- ja Toiduametile esitatava teatise sisu nõuded ning teatise esitamise kord,

laboris laboratoorsete leidude kohta arvestuse pidamise ning selle kohta aruannete esitamise

täpsem kord ja aruande sisu nõuded, nende zoonooside loetelu, mille haigusetekitajate leiust

tuleb teavitada, ning nende zoonoossete haigusetekitajate loetelu, mille leiu kohta peab labor

arvestust pidama“;

2) määruse § 1 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„Määrusega kehtestatakse:

1) Põllumajandus- ja Toiduametile laboratoorsete leidude kohta esitatava teatise sisu nõuded

ning teatise esitamise kord;

2) laboris teatamiskohustusliku loomataudi, Maailma Loomatervise Organisatsioonile

kohustuslikult teatatavate loomataudide loetellu kuuluva loomataudi (edaspidi WOAH-i

loomataudide loetellu kuuluv loomataud) ja zoonoossete haigusetekitajate laboratoorsete

KAVAND 3

4

leidude kohta arvestuse pidamise ning selle kohta aruannete esitamise täpsem kord ja aruande

sisu nõuded;

3) nende zoonooside loetelu, mille haigusetekitaja leiust tuleb Põllumajandus- ja Toiduametit

teavitada, ning nende zoonoossete haigusetekitajate loetelu, mille leiu kohta peab labor

arvestust pidama“;

2) paragrahvide 2 ja 3 pealkirja täiendatakse pärast sõna „loomataudi“ tekstiosaga „, WOAH-i

loomataudide loetellu kuuluva loomataudi“;

3) paragrahvi 2 lõikeid 1−3 täiendatakse pärast sõna „loomataudi“ tekstiosaga „, WOAH-i

loomataudide loetellu kuuluva loomataudi“;

4) paragrahvi 3 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Labor peab arvestust teatamiskohustusliku loomataudi, WOAH-i loomataudide loetellu

kuuluva loomataudi ning lisades 1 ja 2 loetletud zoonoossete haigusetekitajate laboratoorsete

leidude kohta“;

5) paragrahvi 3 lõikest jäetakse välja sõnad „Muud loomataudid ja“;

6) paragrahvi 4 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

㤠4. Teatamiskohustusliku loomataudi, WOAH-i loomataudide loetellu kuuluva

loomataudi ning zoonoosse haigusetekitaja laboratoorse leiu kohta esitatava aruande sisu

nõuded ja aruande esitamise täpsem kord“;

7) paragrahvi 4 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Põllumajandus- ja Toiduametile esitatav aruanne teatamiskohustusliku loomataudi,

WOAH-i loomataudide loetellu kuuluva loomataudi ning lisades 1 ja 2 loetletud zoonoossete

haigusetekitajate laboratoorsete leidude kohta sisaldab järgmisi andmeid:“;

8) paragrahvi 4 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Labor esitab aruande teatamiskohustusliku loomataudi, WOAH-i loomataudide loetellu

kuuluva loomataudi ning lisades 1 ja 2 loetletud zoonoossete haigusetekitajate laboratoorsete

leidude kohta üks kord kvartalis sellele kvartalile järgneva kuu 15. kuupäevaks“;

9) määruse lisa 2 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

§ 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

Lisa 2

5

Regionaal- ja põllumajandusministri… määrus nr… „Põllumajandus- ja Toiduametile esitatava teatise sisu nõuded ning esitamise kord, laboris

laboratoorsete leidude kohta arvestuse pidamise ning selle kohta aruannete esitamise täpsem

kord ja aruande sisu nõuded ning nende zoonooside loetelu, mille haigusetekitajate leiust tuleb

teavitada ning zoonoossete haigusetekitajate loetelu, mille leiu kohta peab labor arvestust

pidama“ Lisa 2

(regionaal- ja põllumajandusministri xx.xx.202x. a määruse nr xx sõnastuses)

Nende zoonoossete haigusetekitajate loetelu, mille leiu kohta peab labor arvestust pidama

Zoonoosid

Metitsilliiniresistentse Staphylococcus aureus’e nakkus (MRSA)

Zoonoossed haigusetekitajad toidus 1. Yersinia enterocolitica

2. Clostridium botulinum

3. Trichinella spp.

6

MÄÄRUS

xx.xx.202x nr …..

Maaeluministri 25. novembri 2021. a määruse nr 73

„Põllumajandusloomade registri põhimäärus” muutmine

Määrus kehtestatakse veterinaarseaduse § 34 lõike 3 alusel.

§ 1. Maaeluministri 25. novembri 2021. a määruses nr 73 „Põllumajandusloomade registri

põhimäärus” tehakse järgmised muudatused:

1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„Loomade registri põhimäärus”;

2) määruse tekstis asendatakse läbivalt sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega

„loomade register” vastavas käändes;

3) paragrahvi 1 lõike 2 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

„Registri eesmärk on tagada loomade jälgitavus ning tõhusa veterinaarjärelevalve ja

veterinaarkontrolli tagamiseks pidada arvestust järgmiste isikute ning nende tegevuse kohta:“;

4) paragrahvi 1 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) koera, kassi, valgetuhkru ja veterinaarseaduse § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma

pidaja.“;

5) paragrahvi 4 lõike 4 punktist 1 jäetakse välja sõna „volitatud”;

6) paragrahvi 4 lõike 4 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:

„6) Maksu- ja Tolliametile riiklike maksude tasumise õigsuse kontrollimiseks ja

veterinaarseaduse alusel kehtestatud ülesannete täitmiseks vajalikele andmetele;”;

7) paragrahvi 4 lõiget 4 täiendatakse punktidega 9−12 järgmises sõnastuses:

„9) kohaliku omavalitsuse üksusele veterinaarseaduse § 37 lõigete 2 ja 4 tähenduses omanikuta

või loomapidaja juurest lahti pääsenud lemmikloomade (edaspidi hulkuv loom) püüdmise ja

pidamise ning nende hulkuvate loomade pidajate kindlakstegemise ning kohaliku elu

korraldamisega seotud ülesannete täitmiseks vajalikele andmetele;

KAVAND 4

7

10) Politsei- ja Piirivalveametile kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja

loomakaitseseaduse alusel kehtestatud ülesannete täitmiseks vajalikele andmetele;

11) Põllumajandus- ja Toiduameti ametnikule tema ülesannete täitmiseks vajalikele andmetele

12) hulkuva looma pidamisega tegelevale isikule hulkuvate loomade pidamiseks ettenähtud

kohas (edaspidi varjupaik) loomakaitseseaduse § 5 lõikes 2 nimetatud ajavahemikul hulkuva

looma pidamisega seotud ülesannete täitmiseks vajalikele andmetele.”;

8) paragrahvi 7 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Registrisse kantakse:

1) ettevõtja ja veterinaarseaduse § 24 lõikes 4 nimetatud isiku põllumajandusloomade arv ning

muud andmed nende ettevõtete ja tegevuskohtade kaupa;

2) andmed koera, kassi, valgetuhkru ja veterinaarseaduse § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma

(edaspidi koos lemmikloom) ja tema pidaja (edaspidi koos lemmikloomapidaja) kohta.”;

9) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 41–44 järgmises sõnastuses:

„(41) Registrisse kantakse lemmiklooma kohta järgmised andmed:

1) looma liik, sugu ja tõug või eristatavad omadused tõu puudumisel;

2) looma nimi ja sünnikuupäev;

3) loomale paigaldatud mikrokiibi tähtnumbriline kood, mikrokiibi asukoht, mikrokiibi

paigaldamise või mikrokiibi näidu lugemise kuupäev, mikrokiibi paigaldanud või mikrokiibi

tuvastanud veterinaararsti ees- ja perekonnanimi ning kutsetegevuse loa number;

4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 576/2013 artikli 6 punktis d osutatud

identifitseerimisdokumendi (edaspidi lemmikloomapass) olemasolu korral selle väljastamise

kuupäev ja number ning lemmikloomapassi väljastanud veterinaararsti ees- ja perekonnanimi

ning kutsetegevuse loa number;

5) andmed looma sigimisvõime kohta;

6) loomaga seotud sündmus ja selle toimumise kuupäev.

(42) Registrisse kantakse lemmiklooma kohta järgmine selle loomaga seotud sündmus ja selle

toimumise kuupäev:

1) registris registreerimine;

2) kadumine;

3) leidmine;

4) hulkuva looma varjupaigas pidamine loomakaitseseaduse § 5 lõikes 2 nimetatud

ajavahemikul;

5) lemmikloomapidaja vahetumine;

6) riigist püsivalt väljaviimine;

7) looma surm veterinaarse menetluse käigus;

8) looma surm muul kui punktis 7 nimetatud põhjusel.

(43) Registrisse kantakse lemmikloomapidaja kohta järgmised andmed:

1) füüsilisest isikust lemmikloomapidaja nimi ja isikukood või selle puudumise korral

sünniaasta, -kuu ja -päev;

2) juriidilisest isikust lemmikloomapidaja nimi ja registrikood või selle puudumise korral

asukohariigi asjakohane identifitseerimistunnus (registreerimisnumbriga võrdsustatav numbri-

või tähekombinatsioon);

3) kontaktandmed: telefoninumber, e-posti aadress ja elu- või tegevuskoha aadress;

4) andmed füüsilisest isikust lemmikloomapidaja nime muutmise ja tema surma kohta;

5) andmed juriidilisest isikust lemmikloomapidaja nime muutmise ja tema likvideerimise

kohta;

6) andmed riigilõivu laekumise kohta.

8

(44) Registrisse kantakse varjupaigas loomakaitseseaduse § 5 lõikes 2 nimetatud ajavahemikul

peetava hulkuva looma kohta järgmised andmed:

1) hulkuva looma pidamisega tegeleva isiku nimi, registrikood ja tegevuskoha aadress;

2) lemmiklooma pilt;

3) lõikes 41 nimetatud andmed lemmiklooma kohta, kui need on tuvastatavad;

4) andmed hulkuva looma varjupaika toomise kohta (varjupaika toomise põhjus, kuupäev,

kellaaeg, leidmise koht ja leidmise kuupäev, kui see erineb varjupaika toomise kuupäevast);

5) andmed veterinaarse läbivaatuse kohta (läbivaatuse kuupäev, looma terviseseisundi hinnang,

looma kaal, veterinaararsti otsus ravi, ratsiooni ja pidamisrežiimi kohta);

6) loomal teostatud ravi;

7) andmed loomapidajale looma tagastamise ja selle kuupäeva või teise varjupaika

ümberpaigutamise ja selle kuupäeva kohta ning teise varjupaika ümberpaigutamise põhjuse

kohta.

10) paragrahvi 12 tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises

sõnastuses: „(2) Andmevahetus teiste andmekogudega toimub avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punkti 5 alusel kehtestatud korras riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu.”;

11) paragrahvi 13 täiendatakse lõigetega 5–7 järgmises sõnastuses: „(5) Lemmikloomapidajalt saadakse § 7 lõike 41 punktis 2, lõike 42 punktides 2, 3, 5, 6 ja 8 ning lõike 43 punktides 1–5 nimetatud andmed. (6) Hulkuva looma pidamisega tegelevalt isikult saadakse § 7 lõike 42 punktides 3–5 ja 8, § 7

lõike 44 punktides 1–4 ja 7 nimetatud andmed.

(7) Veterinaararstilt saadakse § 7 lõike 41 punktides 1, 3–5, lõike 42 punktis 7 ning § 7 lõike 44

punktides 5 ja 6 nimetatud andmed.”;

12) paragrahvi 15 täiendatakse punktidega 4–10 järgmises sõnastuses:

„4) kohtuotsus, millega on isikult ära võetud loomapidamise õigus;

5) lemmiklooma registreerimise või registriandmete muutmise taotlus, mille on esitanud

lemmikloomapidaja, hulkuva looma pidamisega tegelev isik või veterinaararst;

6) veterinaararsti väljastatud tõend;

7) veterinaararsti väljastatud lemmikloomapass;

8) Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile e-teeninduse kaudu esitatud dokument;

9) riigi infosüsteemide andmevahetuskihi (X-tee) liikme andmeteenuse kaudu esitatud

dokument;

10) lemmiklooma varjupaika registreerimise ankeet.”

13) määrust täiendatakse §-ga 161 järgmises sõnastuses:

„§ 161. Registriandmete säilitamine

Andmeid lemmiklooma ja tema pidaja kohta ning nende andmete alusdokumente säilitatakse

veterinaarseaduse § 35 lõikes 61 sätestatud tähtaja jooksul. Pärast seda andmed kustutatakse.”.

§ 2. Määrus jõustub 1. juunil 2027. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

9

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

10

MÄÄRUS

xx.xx.202x nr …..

Maaeluministri 23. novembri 2021. a määruse nr 74

„Põllumajanduslooma märgistamise ja registreerimise

ning veisepassi väljastamise kord, põllumajanduslooma

tapmisest ja hukkumisest ning kõrvaldamisest teavitamise

kord ning identifitseerimisvahendi eemaldamise ja

asendamise nõuded” muutmine

Määrus kehtestatakse veterinaarseaduse § 31 lõike 3 alusel.

§ 1. Maaeluministri 23. novembri 2021. a määrust nr 74 „Põllumajanduslooma märgistamise ja

registreerimise ning veisepassi väljastamise kord, põllumajanduslooma tapmisest ja

hukkumisest ning kõrvaldamisest teavitamise kord ning identifitseerimisvahendi eemaldamise

ja asendamise nõuded” tehakse järgmised muudatused:

1) määruses asendatakse läbivalt sõnad „viis tööpäeva” sõnadega „seitse päeva” vastavas

käändes;

2) määruse § 1 lõikes 5 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registri” sõnadega

„loomade registri”;

3) määruses asendatakse läbivalt sõna „transponder” sõnaga „mikrokiip” vastavas käändes;

4) määruses asendatakse läbivalt sõna „asendustransponder” sõnaga „asendusmikrokiip”

vastavas käändes.“.

§ 2. Määrus jõustub 1. juunil 2027. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

KAVAND 5

11

MÄÄRUS

xx.xx.202x nr …..

Mikrokiibiga identifitseeritavate ja loomade registris

registreeritava koera, kassi, valgetuhkru ja muu

lemmiklooma märgistamise ning registreerimise

täpsemad tingimused ja kord, nõuded andmete esitamise

ja ajakohasena hoidmise kohta ning mikrokiibi

asendamise nõuded

Määrus kehtestatakse veterinaarseaduse § 32 lõike 8 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimis- ja kohaldamisala

(1) Määrusega kehtestatakse süstitava elektroonse identifitseerimisvahendiga (edaspidi

mikrokiip) identifitseeritavate ja loomade registris (edaspidi register) registreeritava koera,

kassi, valgetuhkru ja veterinaarseaduse § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma märgistamise

ning registreerimise täpsemad tingimused ja kord, nõuded andmete registrisse kandmiseks

esitamise ja registrisse kantud andmete ajakohasena hoidmise kohta ning mikrokiibi

asendamise nõuded.

(2) Määruse nõudeid kohaldatakse ka tavapäraselt lemmikloomana pidamiseks mõeldud

kaubanduslikul või eriülesannete täitmise eesmärgil peetava looma ja tema pidaja suhtes.

§ 2. Lemmiklooma identifitseerimise ja registreerimise kord

(1) Koer, kass ja valgetuhkur identifitseeritakse mikrokiibiga enne loomapidaja vahetumist,

kuid mitte hiljem kui looma 12-nädala vanuseks saamisel.

(2) Kui lemmikloomapidaja soovib loomade registris registreerida muu looma kui lõikes 1

nimetatud lemmiklooma, otsustatakse nimetatud lemmiklooma identifitseerimise jaoks sobilik

aeg koostöös veterinaararstiga ja tulenevalt liigi eripärast.

(3) Koera, kassi, valgetuhkru ja lõikes 2 nimetatud lemmiklooma (edaspidi koos lemmikloom)

registreerimiseks esitab koer, kassi, valgetuhkru ja lõikes 2 nimetatud lemmiklooma pidaja

(edaspidi koos lemmikloomapidaja) oma peetava lemmiklooma ning enda kohta maaeluministri

25. novembri 2021. a määruse nr 73 „Loomade registri põhimäärus“ nõuete kohased andmed

registri volitatud töötlejale mikrokiibi paigaldanud veterinaararsti kaudu.

KAVAND 6

12

(4) Veterinaarseaduse § 37 lõigete 2 ja 4 tähenduses omanikuta või loomapidaja juurest lahti

pääsenud looma (edaspidi hulkuv loom) pidamisega tegelev isik esitab hulkuvate loomade

pidamiseks ettenähtud kohas (edaspidi varjupaik) loomakaitseseaduse § 5 lõikes 2 nimetatud

ajavahemikul peetava hulkuva looma ning enda kohta maaeluministri 25. novembri 2021. a

määruse nr 73 „Loomade registri põhimäärus“ nõuete kohased andmed registri volitatud

töötlejale viivitamata, kuid mitte hiljem kui kaks tööpäeva pärast hulkuva looma varjupaika

paigutamist.

(5) Lemmikloomale mikrokiibi paigaldanud veterinaararst korraldab andmete esitamise

lemmiklooma ja tema pidaja kohta registri volitatud töötlejale viivitamata mikrokiibi

paigaldamise järel, kuid mitte hiljem kui kaks tööpäeva pärast mikrokiibi paigaldamist.

(6) Alla 16 aasta vanuse lemmikloomapidaja korral esitatakse registrisse kandmiseks tema

seadusliku esindaja andmed.

(7) Varjupaigas tegutsev veterinaararst korraldab registri volitatud töötlejale lõikes 4 nimetatud

hulkuval loomal teostatud veterinaarse läbivaatuse ja ravi kohta andmete esitamise viivitamata,

kuid mitte hiljem kui kaks tööpäeva pärast teostatud veterinaarset läbivaatust ja ravi.

(8) Lemmiklooma registreerimiseks korraldab veterinaararst registri volitatud töötlejale

maaeluministri 25. novembri 2021. a määruse nr 73 „Loomade registri põhimäärus“ nõuete

kohaste andmete, sealhulgas lemmikloomale tehtud veterinaarse menetlusega ja

lemmikloomapassi väljastamisega seotud andmete esitamise.

§ 3. Andmete ajakohasena hoidmine

(1) Registrisse kantavad andmed hoitakse ajakohasena.

(2) Veterinaararst korraldab lemmikloomale tehtud veterinaarse menetluse ja

lemmikloomapassi väljastamise kohta registrisse kantud andmete ajakohastamise

veterinaarseaduse § 35 lõikes 52 ettenähtud tähtaja jooksul.

(3) Lemmikloomapidaja ajakohastab lemmiklooma ja enda kohta registrisse kantud andmed,

mis ei ole seotud veterinaarse menetlusega, veterinaarseaduse § 35 lõikes 52 ettenähtud tähtaja

jooksul.

(4) Hulkuva looma pidamisega tegelev isik ajakohastab § 2 lõikes 4 nimetatud hulkuva looma

ja enda kohta registrisse kantud andmed, mis ei ole seotud veterinaarse menetlusega,

veterinaarseaduse § 35 lõikes 53 ettenähtud tähtaja jooksul.

(5) Lemmikloomapidaja vahetumise korral esitavad loomade registris registreeritud

lemmikloomapidaja ja lemmiklooma tulevane pidaja isikutuvastust võimaldaval viisil loomade

registri vastutavale töötlejale taotluse loomapidaja vahetumise registreerimiseks loomade

registris. Taotluse esitamisega kinnitab registreeritud lemmikloomapidaja lemmiklooma

üleandmise uuele loomapidajale ja tulevane lemmikloomapidaja lemmiklooma vastuvõtmise

registris registreeritud loomapidajalt.

§ 4. Mikrokiibi loetamatuks muutumine ja asendamine

(1) Lemmikloomapidaja pöördub viivitamata veterinaararsti poole, kui on saanud teada, et tema

peetava lemmiklooma mikrokiip on muutunud loetamatuks.

13

(2) Mikrokiibi loetamatuks muutumise või meditsiinilistel näidustusel eemaldamise vajaduse

korral paigaldab veterinaararst lemmikloomale meditsiinilise näidustuse põhjuse möödumisel

viivitamata uue mikrokiibi ja korraldab uue mikrokiibi paigaldamise kohta maaeluministri 25.

novembri 2021. a määruse nr 73 „Loomade registri põhimäärus“ § 7 lõike 41 punktis 3

nimetatud andmete esitamise veterinaarseaduse § 35 lõikes 52 ettenähtud tähtaja jooksul

mikrokiibi paigaldamise päevast arvates.

§ 5. Määruse jõustumine

(1) Määrus jõustub 1. juunil 2027. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

14

MÄÄRUS

xx.xx.202x nr …..

Maaeluministri, põllumajandusministri ja

regionaalministri määruste muutmine seoses

põllumajandusloomade registri nimetuse muutmisega

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 2

lõike 2, § 7 lõike 2, § 8 lõike 2, § 12 lõike 3, § 14 lõike 2 punkti 3, § 15 lõike 2, § 16 lõike 3,

§ 18 lõike 4, § 19 lõike 5, § 20 lõike 4, § 21 lõike 2, § 24 lõike 1, § 25 lõike 2, § 28 lõike 2,

§ 29 lõike 2, § 38 lõike 3, § 39 lõike 3, § 67 lõike 2, § 86 lõike 3, § 104 lõike 4, maaelu ja

põllumajandusturu korraldamise seaduse § 11 lõike 1, § 18 lõike 1 ja § 202 lõike 1,

toiduseaduse § 26 lõike 3, vedelkütuse erimärgistamise seaduse § 32 lõike 3, § 33 lõike 5 ja §

34 lõike 5, veterinaarseaduse § 41 lõike 7, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega

tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ)

nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671–854), VII lisa VI osa

III punkti alapunktide 1 ja 3, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115, millega

kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise

põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning

tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435,

06.12.2021, lk 1–186), artikli 4 lõigete 1, 2, 4 ja 5, artikli 18 lõike 1, artikli 29 lõike 3, artikli 34

lõike 2, komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/126, millega täiendatakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2115 täiendavate nõuetega teatavatele

sekkumisviisidele, mille liikmesriigid määravad kindlaks kõnealuse määruse kohastes

ajavahemikuks 2023–2027 ette nähtud ÜPP strateegiakavades, ning eeskirjadega, milles

käsitletakse maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise (HPK) 1. standardi

kohast suhtarvu (ELT L 20, 31.01.2022, lk 52–94), artikli 2, komisjoni rakendusmääruse (EL)

2022/1173, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116

kohaldamise eeskirjad ühise põllumajanduspoliitika ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kohta

(ELT L 183, 08.07.2022, lk 23–34), artikli 3 lõigete 2 ja 3, artikli 5 lõike 6, artikli 7 lõike 1

punkti a ja artikli 8 lõike 3 punkti i , Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ)

nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel

põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks

nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (ET L 347/608, 20.12.2013, lk 608–

670), artikli 37, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004, millega

sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad (ELT L 139, 30.04.2004, lk 55–205),

artikli 1 lõike 3 punkti d ja lõike 4 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ)

KAVAND 7

15

nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (ETL L 139, 30.04.2004, lk 1–54) artikli 13 lõike 3

alusel.

§ 1. Maaeluministri 22. novembri 2021. a määruse nr 59 „Farmis tapetud kodulinnu ja

jäneselise liha väikeses koguses käitlemise hügieeninõuded” muutmine

Maaeluministri 22. novembri 2021. a määruse nr 59 „Farmis tapetud kodulinnu ja jäneselise

liha väikeses koguses käitlemise hügieeninõuded” § 5 lõikes 4 asendatakse sõnad

„põllumajandusloomade registris” sõnadega „loomade registris”.

§ 2. Maaeluministri 29. aprilli 2015. a määruse nr 49 „Keskkonnasõbraliku majandamise

toetus“ muutmine

Maaeluministri 29. aprilli 2015. a määruse nr 49 „Keskkonnasõbraliku majandamise toetus“ §

16 lõikes 8 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registri“ sõnadega „loomade registri“.

§ 3. Maaeluministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 56 „Loomade heaolu toetus” muutmine

Maaeluministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 56 „Loomade heaolu toetus” tekstis asendatakse

sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega „loomade register” vastavas käändes.

§ 4. Maaeluministri 16. veebruari 2017. a määruse nr 17 „Loomakasvatuse

üleminekutoetus“ muutmine

Maaeluministri 16. veebruari 2017. a määruse nr 17 „Loomakasvatuse üleminekutoetus“ tekstis

asendatakse sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega „loomade register” vastavas

käändes.

§ 5. Maaeluministri 17. novembri 2021. a määruse nr 55 „Loomse paljundusmaterjali

märgistamise nõuded” muutmine

Maaeluministri 17. novembri 2021. a määruse nr 55 „Loomse paljundusmaterjali märgistamise

nõuded” § 2 punktis 2 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registris” sõnadega

„loomade registris”.

§ 6. Maaeluministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 53 „Mahepõllumajandusele ülemineku

toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus“ muutmine

Maaeluministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 53 „Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja

mahepõllumajandusega jätkamise toetus“ § 5 lõikes 6 asendatakse sõnad

„põllumajandusloomade registrisse“ sõnadega „loomade registrisse“.

§ 7. Maaeluministri 6. veebruari 2019. a määruse nr 12 „Mesilaspere toetus“ muutmine

Maaeluministri 6. veebruari 2019. a määruse nr 12 „Mesilaspere toetus“ tekstis asendatakse

sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega „loomade register” vastavas käändes.

§ 8. Maaeluministri 3. märtsi 2023. a määruse nr 12 „Mesindussektorisse sekkumise

toetus“ muutmine

Maaeluministri 3. märtsi 2023. a määruse nr 12 „Mesindussektorisse sekkumise toetus“ § 5

lõikes 4 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registri“ sõnadega „loomade registri“.

16

§ 9. Regionaalministri 18. jaanuari 2024. a määruse nr 6 „Märgistamise täpsemad nõuded

kanamunade turustamise korral“ muutmine

Regionaalministri 18. jaanuari 2024. a määruse nr 6 „Märgistamise täpsemad nõuded

kanamunade turustamise korral“ § 2 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kanamunad märgistatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013

VII lisa VI osa III punkti alapunktis 1 sätestatud tootjakoodiga, mis koosneb maaeluministri

25. novembri 2021. a määruse nr 73 „Loomade registri põhimäärus” § 6 lõike 4 punkti 3 ja

lõike 5 kohasest munakanade pidamiseks kasutatava ettevõtte loomade registris registreerimise

kordumatust numbrist.“.

§ 10. Maaeluministri 26. juuni 2017. a määruse nr 48 „Ohtliku taimekahjustaja ja eriti

ohtliku loomataudi tõttu kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali

taastamise toetus” muutmine

Maaeluministri 26. juuni 2017. a määruse nr 48 „Ohtliku taimekahjustaja ja eriti ohtliku

loomataudi tõttu kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamise toetus” tekstis

asendatakse sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega „loomade register” vastavas

käändes.

§ 11. Maaeluministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 55 „Ohustatud tõugu looma pidamise

toetus“ muutmine

Maaeluministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 55 „Ohustatud tõugu looma pidamise toetus“

tekstis asendatakse sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega „loomade register”

vastavas käändes.

§ 12. Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 71 „Otsetoetuste saamise üldised

nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“

muutmine

Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 71 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded,

põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ § 2 lõike 3

punktis 2 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registri” sõnadega „loomade registri”.

§ 13. Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 73 „Piimalehma, ammlehma ning

lamba ja kitse kasvatamise otsetoetus“ muutmine

Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 73 „Piimalehma, ammlehma ning lamba ja

kitse kasvatamise otsetoetus“ tekstis asendatakse sõnad „põllumajandusloomade register”

sõnadega „loomade register” vastavas käändes.

§ 14. Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 84 „Perioodi 2023–2027 loomade

heaolu toetus“ muutmine

Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 84 „Perioodi 2023–2027 loomade heaolu

toetus“ tekstis asendatakse sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega „loomade

register” vastavas käändes.

§ 15. Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 76 „Perioodi 2023–2027 mesilaste

korjeala toetus“ muutmine

17

Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 76 „Perioodi 2023–2027 mesilaste korjeala

toetus“ § 5 lõikes 3 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registri“ sõnadega „loomade

registri“.

§ 16. Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 82 „Perioodi 2023–2027 ohustatud

tõugu looma pidamise toetus” muutmine

Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 82 „Perioodi 2023–2027 ohustatud tõugu

looma pidamise toetus” tekstis asendatakse sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega

„loomade register” vastavas käändes.

§ 17. Maaeluministri 27. detsembri 2022. a määruse nr 88 „Perioodi 2023–2027 pinnavee

kaitse toetus“ muutmine

Maaeluministri 27. detsembri 2022. a määruse nr 88 „Perioodi 2023–2027 pinnavee kaitse

toetus“ tekstis asendatakse sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega „loomade

register” vastavas käändes.

§ 18. Regionaalministri 21. detsembri 2023. a määruse nr 110 „Perioodi 2023–2027

põhjavee kaitse alal asuva väärtusliku püsirohumaa kaitse toetus“ muutmine

Regionaalministri 21. detsembri 2023. a määruse nr 110 „Perioodi 2023–2027 põhjavee kaitse

alal asuva väärtusliku püsirohumaa kaitse toetus“ tekstis asendatakse sõnad

„põllumajandusloomade register” sõnadega „loomade register” vastavas käändes.

§ 19. Maaeluministri 27. detsembri 2022. a määruse nr 87 „Perioodi 2023–2027 põhjavee

kaitse toetus“ muutmine

Maaeluministri 27. detsembri 2022. a määruse nr 87 „Perioodi 2023–2027 põhjavee kaitse

toetus“ tekstis asendatakse sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega „loomade

register” vastavas käändes.

§ 20. Maaeluministri 27. detsembri 2022. a määruse nr 86 „Perioodi 2023–2027 turvas- ja

erodeeritud mulla kaitse toetus“ muutmine

Maaeluministri 27. detsembri 2022. a määruse nr 86 „Perioodi 2023–2027 turvas- ja

erodeeritud mulla kaitse toetus“ tekstis asendatakse sõnad „põllumajandusloomade register”

sõnadega „loomade register” vastavas käändes.

§ 21. Regionaalministri 18. detsembri 2023. a määruse nr 102 „Perioodi 2023–2027 turvas-

ja erodeeritud mullaga väärtusliku püsirohumaa kaitse toetus“ muutmine

Regionaalministri 18. detsembri 2023. a määruse nr 102 „Perioodi 2023–2027 turvas- ja

erodeeritud mullaga väärtusliku püsirohumaa kaitse toetus“ tekstis asendatakse sõnad

„põllumajandusloomade register” sõnadega „loomade register” vastavas käändes.

§ 22. Maaeluministri 30. septembri 2022. a määruse nr 53 „Põllumajanduses kasutatava

eriotstarbelise diislikütuse ostuõiguse andmine“ muutmine

18

Maaeluministri 30. septembri 2022. a määruse nr 53 „Põllumajanduses kasutatava

eriotstarbelise diislikütuse ostuõiguse andmine“ § 2 lõikes 1 asendatakse sõnad

„põllumajandusloomade registri” sõnadega „loomade registri”.

§ 23. Maaeluministri 17. aprilli 2017. a määruse nr 33 „Põllumajanduskultuuri ja

heinaseemne üleminekutoetus“ muutmine

Maaeluministri 17. aprilli 2017. a määruse nr 33 „Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne

üleminekutoetus“ § 2 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registri”

sõnadega „loomade registri”.

§ 24. Põllumajandusministri 8. oktoobri 2014. a määruse nr 84 Põllumajandustootja

asendamise toetus“ muutmine

Põllumajandusministri 8. oktoobri 2014. a määruse nr 84 Põllumajandustootja asendamise

toetus“ § 4 lõigetes 3 ja 6 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registri” sõnadega

„loomade registri”.

§ 25. Põllumajandusministri 20. jaanuari 2015. a määruse nr 7 „Väikeste

põllumajandusettevõtete arendamise toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning

kord“ muutmine

Põllumajandusministri 20. jaanuari 2015. a määruse nr 7 „Väikeste põllumajandusettevõtete

arendamise toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“ § 3 lõikes 2 asendatakse

sõnad „põllumajandusloomade registri” sõnadega „loomade registri”.

§ 26. Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 77 „Perioodi 2023–2027 loomade

tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetus“ muutmine

Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 77 „Perioodi 2023–2027 loomade tervist

edendavate majandamisnõuete toetus“ tekstis asendatakse sõnad „põllumajandusloomade

register” sõnadega „loomade register” vastavas käändes.

§ 27. Regionaalministri 18. detsembri 2023. a määruse nr 100 „Perioodi 2023–2027

loomatauditõrje programmi rakendamise toetus“ muutmine

Regionaalministri 18. detsembri 2023. a määruse nr 100 „Perioodi 2023–2027 loomatauditõrje

programmi rakendamise toetus“ tekstis asendatakse sõnad „põllumajandusloomade register”

sõnadega „loomade register” vastavas käändes.

§ 28. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. juunil 2027. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

19

Marko Gorban

Kantsler