Leping

RAAMLEPING

03.02.2025 nr 2-2/25/39

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (registrikood 70009764, aadress Järve 34a, 11314 Tallinn), Kaitsevägi (registrikood 70008641, aadress Juhkentali 58, 15007 Tallinn), Kaitseressursside Amet (registrikood 70007647, aadress Aiandi 15, 12918 Tallinn), keda esindab direktori 07.12.2020 käskkirja nr 77 ja peadirektori 28.02.2024 käskkirja nr 26 alusel hankebüroo juht Marek Järlak hangete osakonna juhataja ülesannetes (edaspidi tellija), ning City Keeltekool OÜ (registrikood 11342962, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Tartu mnt 14, 10117), keda esindab seaduse ja põhikirja alusel juhatuse liige Britta Tamverk, (edaspidi täitja), eraldi: pool ja ühiselt: pooled, on sõlminud järgmise raamlepingu (edaspidi leping). 1. Lepingu sõlmimise alus ja ese

1.1. Leping on sõlmitud lähtudes riigihanke „Võõrkeele õpe“ (viitenumber 286510) (edaspidi

riigihange) alusdokumentidest ja selles riigihankes täitja esitatud pakkumusest. 1.2. Lepingu alusel hangitakse lepingu esemeid nii kohustusliku kui vabatahtliku keskse hankimise

raames, mis tähendab, et Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse kui keskse hankija sõlmitud raamlepingut võivad kooskõlas riigihangete seaduse § 30 lõikega 2 kasutada ka teised hankijad, kes kasutavad Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse keskse hankimise teenust.

1.3. Tellija on sõlminud lepingu täitjaga, tuginedes täitja pakkumusele, lepingus esitatud täitja avaldustele ja kinnitustele ning eeldades heas usus täitja professionaalsust ja võimekust lepingut nõuetekohaselt täita. Alltöövõtjate kasutamise korral jääb lepingu nõuetekohase täitmise eest tellija ees vastutavaks täitja.

1.4. Täitja avaldab ja kinnitab, et:

1.4.1. temal ja tema esindajal on lepingu sõlmimiseks kõik õigused ja volitused; 1.4.2. ta on tutvunud lepinguga ja riigihanke alusdokumentidega ning mõistab täielikult enesele

võetavate kohustuste sisu ja tagajärgi ning on nõus nendes toodud tingimustega; 1.4.3. lepingu täitmisega ei kahjustata kolmandate isikute õigusi ning puuduvad mistahes

asjaolud, mis välistaksid tema õigusi sõlmida leping ja seda nõuetekohaselt täita; 1.4.4. ta omab lepingu täitmiseks vajalikke kehtivaid lubasid, registreeringuid, esindusõigusi ja

sertifikaate ning nende lõppemisel lepingu kehtivusperioodil kohustub neid pikendama/ uuendama. Kui lubade, registreeringute, esindusõiguste ja sertifikaatide pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel, on täitja kohustus tellijat sellest koheselt teavitada;

1.4.5. tellijale osutatava teenuse suhtes puuduvad kolmandatel isikutel mistahes nõuded või muud õigused, mida kolmandatel isikutel on õigus teenuse suhtes maksma panna;

1.4.6. tema ja tema poolt pakutav teenus ega sellega seotud kaup ei ole rahvusvahelise sanktsiooni subjekt ega pärit sanktsiooni all olevast piirkonnast rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) mõttes.

1.5. Lepingu ese on võõrkeele õpe, mis on kirjeldatud riigihanke tehnilises kirjelduses (lisa 1)

(edaspidi nimetatud teenus).

2/11

1.6. Lepingu ja selles sätestatud tingimuste alusel kohustub täitja tellijale osutama teenust ning tellija kohustub tasuma täitjale teenuse ostuhinna rahas.

1.7. Teenuse osutamise tingimused, maksumus, tellija kontaktisik sätestatakse võimalusel hankelepingutes. Juhul, kui kõik vajalikud tingimused ei ole sel hetkel teada, edastatakse vajalik info hankelepingu täitmise ajal e-posti teel.

1.8. Teenus peab vastama eelkõige riigihanke alusdokumentidele ja seejärel täitja esitatud pakkumusele. Osutatav teenus peab vastama lepingu tingimustele. Lepingu tingimustele peavad vastama ka teenuse juurde kuuluvad dokumendid.

1.9. Dokumentide hierarhia on järgmine: riigihanke tehniline kirjeldus arvestades minikonkursis või pakkumuse esitamise ettepanekus sätestatud erisustega, raamleping hankelepingus sätestatud erisustega ja seejärel täitja poolt esitatud pakkumus. Täitja teenuse osutamist reguleerivad tüüptingimused saavad rakenduda ainult osas, mis ei ole vastuolus käesolevas lepingus sätestatud tingimustega.

2. Lepingu osad

Lepingu lahutamatud osad on riigihanke alusdokumendid, täitja riigihanke pakkumus ja selle lisad, riigihanke menetluse ajal antud selgitused, kinnituskirjad, lepingu alusel esitatud pakkumuse esitamise ettepanekud ja pakkumused, lepingu alusel sõlmitud hankelepingud, poolte vahel edastatud teated ning kõik sõlmitavad lepingu ja hankelepingu muudatused. Kui hankelepingut ei ole sõlmitud, on hankelepingutena käsitletavad ka tellimused, tellimuskirjad, ostutellimused või muu, millega võetakse rahaline kohustus.

3. Hankelepingute sõlmimine

3.1. Lepingu alusel sõlmitakse hankelepinguid tellija vajaduse põhiselt kas ühekordse tellimuse

(edaspidi: ühekordne soetus) tegemiseks ja/või fikseeritud perioodiks (edaspidi: kestvusleping), mille kestel tehakse tellimusi. Leping ilma hankelepinguta ei kohusta tellijat täitjalt teenust tellima.

3.1.1. Hankeleping ühekordseks soetuseks sõlmitakse raamlepingu partnerite vahel minikonkursi tulemusena, mida ei tellita kestvuslepingu alt. Kui ühekordse tellimuse eeldatav maksumus on suurem kui 10 000 eurot ilma käibemaksuta ja tellija on sõlminud lepingud mitme täitjaga, on tellijal kohustus korraldada minikonkurss kõikide raamlepingu partnerite vahel. Kui ühekordse tellimuse eeldatav maksumus on vähem kui eelnimetatud maksumus, võib tellija korraldada minikonkursi või tellida teenust täitjalt, kelle pakkumuse maksumus on ühekordse tellimuse tegemise hetkel fikseeritud maksumusest majanduslikult kõige soodsam.

3.1.2. Kestvusleping sõlmitakse raamlepingu partnerite vahel minikonkursi tulemusena teenuse tellimiseks kindla perioodi jooksul (perioodi pikkus täpsustatakse minikonkursi tingimustes) riigihankes nimetatud ja tehnilises kirjelduses kirjeldatud või minikonkursil täpsustunud teenuste nimekirja ja/või kirjelduste alusel. Kestvuslepingu alusel on tellijal õigus tellida kestvuslepingu perioodi jooksul tehnilises kirjelduses nimetatud teenust edukaks osutunud pakkujalt. Kestvuslepingu täitmine toimub tellija esitatavate tellimuste alusel, milles täpsustatakse vajadusel nt tellitava teenuse osutamise aeg ja koht, kontaktisik jm.

3.2. Minikonkurss korraldatakse üldjuhul riigihangete registris ühekordse soetuse tegemiseks ja/või kestvuslepingu sõlmimiseks järgneva korra alusel:

3.2.1. Tellija sätestab pakkumuste esitamiseks mõistliku tähtaja, arvestades hankelepingu

eseme keerukust ja pakkumuste esitamiseks vajalikku aega. 3.2.2. Tellija toob välja minikonkursil selle minikonkursi tingimused, tellitavate teenuste loetelu

ja täpsustused, teenuse osutamise tähtaja jm vajaliku info pakkumuse koostamiseks. Pakkumuse esitamise ettepanekus täpsustab tellija, kas tema eesmärk on teha ühekordne soetus või sõlmida kestvusleping.

3/11

3.2.3. Täitja poolt esitatud pakkumus peab olema jõus vähemalt 60 kalendripäeva alates pakkumuse esitamise tähtpäeva saabumisest, kui pakkumuse esitamise ettepanekus ei ole sätestatud teisiti.

3.2.4. Tellijal ei ole kohustust kõiki minikonkursi tehnilises kirjelduses loetletud teenuseid tellida pärast minikonkursil esitatud pakkumuste laekumist, kui tellija võimalused ja vajadused on hankelepingu sõlmimise ajaks muutunud, eeldusel, et teenuse vähendamise tingimused on sätestatud minikonkursi alusdokumentides.

3.2.5. Juhul, kui teenus vajab järeltegevusi või lisategevusi, mida tellija ei osanud minikonkursil ette näha, jätkatakse täitjaga, kes osutas algselt teenust, ilma uut minikonkurssi korraldamata.

3.2.6. Tellija hindab ja võrdleb pakkumusi vastavalt minikonkursi tingimustes täpsustatud pakkumuste hindamise kriteeriumide osakaaludele ning tunnistab edukaks pakkumuse, mis on vastavaks tunnistatud pakkumustest pakkumuste hindamiskriteeriumite alusel majanduslikult soodsaim.

3.2.7. Tellija kasutab minikonkursil majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamiseks järgmisi pakkumuste hindamiskriteeriume:

3.2.7.1. maksumus/kulu (kogumaksumus) (osakaalu punktid 100) või 3.2.7.2. kombineerituna maksumus/kulu (osakaalu punktid 50-90) ja kvaliteedikriteerium

(10-50). Kvaliteedikriteeriumitena võidakse kasutada näiteks alljärgnevaid kriteeriume kui neid ei kasutata pakkumuse vastavustingimustena: 1) Teenust osutava lektori eelnev kogemus (suurim on parim) – kasutatakse,

kui soovitakse anda lisapunkte suurema (sh valdkondliku) kogemusega või pädevusega lektori(te) kasutamisel, mis annab tellijale kindlust kvaliteetsema teenuse saamiseks.

2) Koolituse sisu (õppekava) (suurim on parim) – kasutatakse, kui soovitakse veenduda, et koolituse sisu on terviklik ning vastab tellitava teenuse eesmärkidele ja sihtrühma vajadustele, mis annab tellijale kindlust kvaliteetsema teenuse saamiseks.

3) Koolituse veebikeskkond (suurim on parim) – kasutatakse, kui soovitakse veenduda, et täitja poolt teenuse osutamisel kasutatav veebikeskkond on asjakohane ja toetab õpiväljundute saavutamist, mis annab tellijale kindlust kvaliteetsema teenuse saamiseks.

4) Tellimuse täitmise kiirus (vähim on parim) – kasutatakse, kui tellimuse esitamise ning täitmise ajaline vahemik on lühike tulenevalt tellija vajadusest.

3.2.8. Tellija teavitab minikonkursi tulemustest kõiki lepingupartnereid, sh neid, kes minikonkursil

hinnapakkumust ei esitanud, ning tellib teenuse edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujalt.

3.2.9. Juhul kui minikonkursil eduka pakkumuse esitanud pakkuja võtab pakkumuse tagasi enne hankelepingu sõlmimist või ei asu hankelepingut tähtaegselt täitma, on tellijal õigus pöörduda täitja(te) poole, kelle hinnapakkumus oli pingereas järgmine ja sõlmida hankeleping ilma uut minikonkurssi läbiviimata ja nõuda eduka pakkumuse esitanud pakkujalt (pingereas esimeselt) sisse hinnavahe võrreldes järgmise eduka pakkumuse maksumusega ning kõigi võimalike lisakulude ulatuses vastavalt riigihangete seaduse §-le 119.

3.2.10. Juhul, kui võrdsete pakkumuste esitamise tõttu osutuks minikonkursil edukaks rohkem kui üks pakkumus, kasutatakse eduka pakkumuse väljaselgitamiseks liisuheitmist. Tellija edastab täitjatele enne liisuheitmist liisuheitmise korra.

3.2.11. Tellija võib tagasi lükata kõik minikonkursil esitatud pakkumused juhul, kui esineb vähemalt üks või mitu järgnevatest asjaoludest:

3.2.11.1. pakkumused on tellija jaoks ebamõistlikult kallid; 3.2.11.2. minikonkursi toimumise ajal on tellijale saanud teatavaks andmed, mis välistavad

või muudavad tellija jaoks ebaotstarbekaks minikonkursi lõpuleviimise

4/11

minikonkursi alusdokumentides esitatud tingimustel, või hankelepingu sõlmimine etteantud ja minikonkursi käigus väljaselgitatud tingimustel ei vastaks muutunud asjaolude tõttu tellija varasematele vajadustele või ootustele;

3.2.11.3. langeb ära vajadus hankelepingu eseme järele, mis ei sõltu tellijast, või põhjusel, mis sõltub või tuleneb seadusandluse muutumisest, kõrgemalseisvate asutuste haldusaktidest ja toimingutest või muust taolisest korraldusest.

3.2.12. tellija lükkab tagasi minikonkursile esitatud pakkumuse, mille alusel sõlmitav hankeleping

oleks RSanS § 7 lõike 1 alusel tühine.

3.3. Minikonkursil pakkumuse esitamisega kinnitab täitja kõigi pakkumuse esitamise ettepanekus esitatud tingimuste ülevõtmist. Tingimusliku pakkumuse esitamine minikonkursil ei ole lubatud ja tellija lükkab tingimusliku või mittevastava pakkumuse tagasi (riigihangete seaduse § 114 lõiked 1 ja 2).

3.4. Juhul, kui riigihanke tulemusel sõlmitakse leping vaid ühe partneriga või kui lepingupartnerite arv on vähenenud üheni, võib tellija lükata tagasi esitatud pakkumused punktides 3.2.11.1 – 3.3 toodud alustel.

3.5. Juhul, kui riigihanke tulemusena jõutakse vähem kui kahe raamlepingu partnerini või raamlepingu kehtivuse perioodil väheneb raamlepingu partnerite arv üheni, toimub teenuse tellimine alljärgneva korra alusel:

3.5.1. Tellija esitab täitjale pakkumuse esitamise ettepaneku. 3.5.2. Täitja esitab hiljemalt 5 päeva jooksul pärast tellijalt pakkumuse esitamise ettepaneku

saamist pakkumuse koos teenuse maksumusega. Juhul, kui täitjal ei ole võimalik sellest tähtajast kinni pidada, teavitab ta sellest tellijat viivitamata.

3.5.3. Tellija annab pakkumusele nõusoleku hankelepingu sõlmimisega või lükkab pakkumuse tagasi hiljemalt 14 päeva jooksul. Tellija ei ole kohustatud esitatud pakkumuse alusel hankelepingut sõlmima. Kui tellija nõutud päevade jooksul pakkumusele ei vasta, loetakse seda pakkumuse tagasi lükkamiseks.

3.6. Hankelepingud sõlmitakse vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul, kui

hankelepingu maksumus ilma käibemaksuta on 50 000 eurot või üle selle, sõlmivad pooled hankelepingu kahepoolselt allkirjastatud dokumendina.

3.7. Tellija võib tellida teenust eeldatava maksumusega kuni 5000 eurot käibemaksuta vabalt valitud lepingu pooleks olevalt pakkujalt eeldusel, et nende tellimuste kogumaksumus ei ületa 20% lepingu eeldatavast maksumusest. Riigihangete seaduse § 30 lõike 8 alust kasutatakse eelkõige kiirete ja väiksemahuliste tellimuste tegemiseks (nt uute töötajate vajadused). Lisaks kasutab tellija nimetatud alust, kui kestvuslepingu partner teatab kestvuslepingu perioodil, et tal ei ole võimalik lepingut vähemalt osaliselt täita. Tellija teeb raamlepingu partnerite vahel valiku oma vajadustest lähtuvas järjestuses, kus arvestatakse nii kiirust (kui kiirelt soovitud teenust on võimalik saada), vajaliku teenuse olemasolu, kui ka seda, kas tellitakse eelnevalt tellitud teenusele lisa. Üksikasjad lepitakse kokku hankelepingus.

3.8. Tellijal on õigus tellida täitjalt ka teisi tehnilise kirjelduse nõuetele vastavaid teenuseid (teenus, mille eesmärk on sama). Nimetatud teenuste tellimine toimub minikonkursside käigus raamlepingu partnerite vahel või pakkumuse esitamise ettepanekute esitamisega juhul, kui täitjaid on üks, mille raames esitab tellija täitja(te)le täpsed tehnilised kirjeldused ja teenuste hinnastamise tingimused.

4. Tellija õigused ja kohustused

4.1. Tellijal on õigus jooksvalt kontrollida lepingust tulenevate kohustuste täitmist ja teenuste

tellimisega seotud dokumente ning nõuda igal ajal informatsiooni lepingu täitmise kohta. 4.2. Tellijal on õigus täitjalt küsida ja jooksvalt kontrollida lektorite kvalifikatsiooni ja kogemust

tõendavaid dokumente. 4.3. Tellijal on õigus kontrollida täitja esitatud arvete, kalkulatsioonide ja muude kulutuste õigsust ja

vastavust tegelikkusele. Vajadusel on õigus nõuda välja alltöövõtjate arveid. 4.4. Tellijal on õigus konsulteerida täitjaga teenusega, sh teenuse osutamisega seotud küsimustes.

5/11

4.5. Tellijal on õigus nõuda teenusel ilmnenud puuduste viivitamatut kõrvaldamist. 4.6. Tellijal on õigus nõuda täitja süül tekkinud kahjude hüvitamist. 4.7. Tellija jätab endale õiguse tellida teenust lepinguväliselt, kui: ükski täitja ei esita pakkumust;

täitjate esitatud pakkumused ei vasta nõuetele; ükski täitja ei ole võimeline hankelepingut täitma või lepingust või hankelepingust on taganetud; pakutud teenuse hind on võrreldes keskmise turuhinnaga põhjendamatult kõrge ja tellijale majanduslikult ebamõistlik.

4.8. Tellijal on õigus nõuda teenuse osutamise katkestamist või lõpetamist, kui teenuse osutamisel selgub, et teenus ei vasta lepingutingimustele. Tellija keeldumisel teenuse osutamisest peab täitja osutama tellijale nõuetekohase teenuse. Nõuetekohase teenuse osutamiseni tellijale loetakse täitja teenuse osutamisega viivitanuks.

4.9. Tellija kohustub tasuma täitjale lepingule vastavalt osutatud teenuse eest lepingus sätestatud tingimustel.

4.10. Tellija kohustub vastama mõistliku aja jooksul kõikidele täitja poolt esitatud taotlustele juhiste täpsustamiseks.

4.11. Tellija kohustub informeerima täitjat esimesel võimalusel probleemidest, mis on seotud hankelepingu täitmisega.

5. Täitja õigused ja kohustused

5.1. Täitja kohustub tagama nõuetekohase teenuse osutamise valmisoleku lepingu kehtivuse ajal, sh

olema täienduskoolitusasutuse pidaja täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses ning vajadusel omama tegevusluba, kui see on õigusaktidest tulenevalt nõutav teenuse osutamiseks.

5.2. Täitja kohustub tagama teenuse osutamiseks vajaliku teenust osutava personali olemasolu ja vastavuse lepingus ja riigihanke alusdokumentides sätestatud nõuetele.

5.3. Täitja kohustub esitama vormikohased osavõtuandmed lepingus märgitud tellija kontaktisikule iga kalendrikuu 5. kuupäevaks. Viimased osavõtuandmed või alla ühe kuu kestva teenuse osavõtuandmed esitab täitja 5 päeva jooksul pärast teenuse lõppemist. Tellija nõudmisel on täitja kohustatud osavõtuandmed esitama ka muul ajal.

5.4. Täitja kohustub tagama õppematerjalide vastavuse intellektuaalse omandi kaitseks kehtestatud nõuetele ja tingimustele.

5.5. Täitja kohustub esitama tellija nõudmisel õppematerjalid, muud teenuse osutamist tõendavad dokumendid ja selgitused.

5.6. Täitja kohustub andma teenusel osalemise kohta täienduskoolituse standardi kohase dokumendi.

5.7. Täitja kohustub võimaldama tellija määratud isikutele lepingus nimetatud kontrolli teostamiseks juurdepääsu asjakohastele dokumentidele ja ruumidele.

5.8. Täitja kohustub esitama tellijale nõudmisel määratud perioodi osas koondväljavõtte täitjalt tellitud teenuse kohta (sh hankelepingu sõlmimise või ostutellimuse kuupäev, teenuse nimetus ja maksumus ilma käibemaksuta, hankelepingute/ostutellimuste maksumus kokku ilma käibemaksuta jms) MS Excel või tellijaga kokkuleppel muus vormingus 10 päeva jooksul vastava nõude saamisest juhul, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.

5.9. Täitja kohustub tellija nõudmisel esitama informatsiooni (maht ja otstarve) alltöövõtjate kohta. Juhul, kui täitja on esitanud vastavasisulise informatsiooni enne lepingu sõlmimist, siis täitja peab tellijaga eelnevalt kooskõlastama varem nimetatud isikute vahetumise.

5.10. Täitja kohustub viivitamata teavitama tellijat lepingu täitmist takistavatest asjaoludest. 5.11. Täitja kohustub viivitamata teavitama tellijat täitja vastu suunatud tellijaga seotud

küberründest ja küberintsidendist ning esitama tellija nõudmisel tellijale küberintsidendi raporti.

5.12. Täitja kohustub järgima lepingu täitmisel õiglase kaubanduse tingimusi, lähtuma keskkonnasäästlikest põhimõtetest, mitte kasutama orja- ja lapstööjõudu.

5.13. Täitja kohustub tellijat viivitamata teavitama, kui ta ei saa kokkulepitud tähtajaks teenust osutada.

5.14. Täitja kohustub osutama teenust kvaliteetselt, õigeaegselt ja nõuetekohaselt kokkulepitud mahus ja sagedustega vastavalt lepingus ja minikonkursis/pakkumise esitamise ettepanekus sätestatud tingimustele, parimas praktikas rakendatavatele nõuetele, normidele ja standarditele.

6/11

5.15. Täitja kohustub tagama teenuse osutamiseks lepingus (sh hankelepingus) nimetatud tasu eest vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõu, vahendid, materjalid jms, mis on vajalikud eesmärgi saavutamiseks.

5.16. Täitja kohustub tagama teenuse osutamiseks ja lepingu täitmiseks kõik vajalikud intellektuaalse omandi õigused.

5.17. Täitjal on õigus saada kokkulepitud tasu vastavalt osutatud teenuse eest lepingus sätestatud tingimustel.

5.18. Täitjal on õigus saada tellijalt juhiseid, selgitusi või muud teavet, mis mõjutab lepingu täitmist. 5.19. Täitjal on õigus teha ettepanekuid teenuse osutamisega seotud tegevuste parema

organiseerimise osas.

6. Teenuse üleandmine ja vastuvõtmine

6.1. Täitja vormistab teenuse osutamise kohta üleandmise-vastuvõtmise akti, mis allkirjastatakse kahepoolselt.

6.2. Üleandmise-vastuvõtmise akt on allkirjastatud dokument, mis kinnitab lepingu tingimustele vastava teenuse üleandmist ja tellija poolt selle vastuvõtmist (teenuse hankelepingu kohase väljundi sihipärase kasutuse võimaldamist). Nimetatud akti vormistab täitja võimalusel digitaalselt allkirjastatuna ning esitab tellijale allkirjastamiseks viivitamatult pärast teenuse osutamist.

6.3. Teenuse kasutamine võimaldatakse tellijale viivitamatult pärast hankelepingu jõustumist, kuid mitte hiljem kui hankelepingus nimetatud tähtajaks.

6.4. Tellijal on õigus üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest keelduda, kui osutatud teenus ei vasta lepingus sätestatud tingimustele. Teenuse vastuvõtmisest keeldumise korral koostavad poolte hankelepingu kontaktisikud kirjalikus vormis vastavasisulise akti ning täitja on kohustatud pretensioonis märgitud puudused likvideerima tellija ja täitja kontaktisikute poolt kokkulepitud tähtajaks, mis ei või olla pikem kui 14 kalendripäeva, kui pooled ei ole kokku leppinud teisti.

7. Lepingu maksumus ja maksetingimused

7.1. Raamlepingute eeldatav maksimaalne kogumaksumus riigihankes on 200 000 eurot, millele

lisandub käibemaks seaduses sätestatud juhul. 7.2. Lepinguga fikseeritakse maksimaalsed teenuse hinnad minimaalselt 2 aastaks ning igale

konkreetsele tellimusele pakutav hind ei või ületada tellijaga sõlmitud lepingu lisas 2 sätestatud või punkti 7.3 alusel muudetud hindu.

7.3. Täitjal on õigus taotleda üks kord pärast 2 aastat raamlepingus fikseeritud hindade korrigeerimist üksnes eelneval perioodil (raamlepingu sõlmimise kuust kuni hinnamuutustaotluse esitamise kuuni) toimunud Statistikaameti poolt avaldatud tarbijahinnaindeksi muutuse ulatuses või tingituna erandlikest asjaoludest, mis ei sõltu pooltest. Nendeks võivad olla näiteks õigusaktide muudatused, poliitilised otsused või teenuse turuhinna oluline muutus. Samuti on tellija õigustatud esitama ühepoolse tahtevalduse hindade langetamiseks üks kord kalendriaastas, kui Statistikaameti poolt avaldatud tarbijahinnaindeksi muutus on negatiivne või muudel käesolevas punktis nimetatud juhtudel.

7.3.1. Nimetatud hinna muutmise vajaduse tekkimisel esitatakse põhjendatud avaldus. Tellijal on õigus hinnata muudatuse põhjendatust, sealhulgas võtta turult võrdlevaid pakkumusi ning küsida täitjalt tõendeid hinnatõusu põhjuste kohta. Tellija ei nõustu hinnatõusuga, kui selgub, et see ei ole põhjendatud ja/või tellijal puuduvad selleks eelarvelised vahendid. Põhjendatuks tunnistatud hinna muutmise korral vormistatakse uute hindade kohta lepingu lisa. Kui avaldust ei esitata või tellija ei nõustu hinnatõusu avaldusega, jäävad lepingus fikseerituks riigihanke pakkumuses esitatud maksimaalsed hinnad.

7.4. Ühekordsete tellimuste puhul kujunevad reaalsed hinnad tellija poolt korraldatud minikonkursside või pakkumuse esitamise ettepanekute alusel. Kestvuslepingus sõlmimiseks pakutud hinnad fikseeritakse kestvuslepingu perioodiks. Need hinnad ei tohi ületada punktis 7.2 nimetatud maksimaalseid hindasid või punktis 7.3 sätestatud korrigeeritud maksimaalseid

7/11

hindasid. Juhul kui lepingus fikseeritud ühikuhindu korrigeeritakse punkti 7.3 alusel, ei mõjuta see juba sõlmitud kestvuslepinguga fikseeritud hindu.

7.5. Teenuse ühikuhinnad sisaldavad kõiki lepingu täitmiseks vajalikke kulusid, sh tehnilises kirjelduses loetletud tegevusi. Teenuse eest tasutakse vastavalt tellitud ja reaalselt osutatud teenusele, võttes aluseks mõlemapoolselt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akt.

7.6. Ühe osutatud teenuse kohta esitatakse üks e-arve, kui ei ole kokku lepitud teisiti. 7.7. Täitja esitab arve e-arvena (masintöödeldavas XML-formaadis). Juhul, kui väljaspool Eesti

Vabariiki registreeritud täitjal ei ole tehnilistel põhjustel võimalik esitada e-arvet, siis ta esitab lepingus nimetatud e-posti aadressile PDF-formaadis arve juhul, kui hankelepingus ei ole teisiti kokku lepitud.

7.8. Täitja esitab arve järgmiste andmetega: 7.8.1. Maksja andmed (arve tasuja): Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (registrikood 70009764, aadress Järve 34a, 11314 Tallinn); Kaitsevägi (registrikood 70008641, aadress Juhkentali 58, 15007 Tallinn); Kaitseressursside Amet (registrikood 70007647, aadress Aiandi tn 15, 12918 Tallinn); 7.8.2. Muud arvele märgitavad andmed: tellija kontaktisiku nimi (täpsustatakse hankelepingus); raamlepingu number; hankelepingu (ostutellimuse) number; riigihanke viitenumber 286510; teenuse liik ja osutamise aeg; riigihangete registris 15-kohaline lepinguosa viitenumber (olemasolul), mis on leitav riigihangete registrist riigihankes täitjaga sõlmitud lepingu andmetest. 7.8.3. Täitja pangarekvisiidid: Saaja pank: SEB pank; Saaja pangakonto number: IBAN EE701010220066064012, CITY KEELTEKOOL OÜ; SWIFT: EEUHEE2X.

7.9. Tellija tasub vastuvõetud ja lepingu tingimustele vastava teenuse eest 28 päeva jooksul pärast

lepingu tingimustele vastava arve kättesaamist. Arve esitamise aluseks on poolte allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akt.

7.10. Tellija ei aktsepteeri arvet, mis ei vasta lepingu tingimustele. Sellisel juhul täitja esitab uue arve seitsme päeva jooksul. Tasumine loetakse teostatuks tellija panga poolt maksekorralduse vastuvõtmisest.

7.11. Tellija kontrollib enne arve, mille maksumus on koos käibemaksuga 10 000 eurot või rohkem, tasumist täitja maksuvõla puudumist Maksu- ja Tolliameti kodulehekülje kaudu. Vähemalt 10 000-eurose maksuvõla olemasolu korral informeerib tellija tasutavast arvest Maksu- ja Tolliametit.

8. Vääramatu jõud

8.1. Lepingust tulenevate kohustuste rikkumine on vabandatav, kui pool on rikkunud kohustust

vääramatu jõu tõttu. Pooled loevad vääramatuks jõuks asjaolu, mida kohustust rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks, nt loodusõnnetusi, üldisi elektrikatkestusi, sõjategevust, blokaadi. Pooled ei loe vääramatuks jõuks täitja kolmandast isikust lepingupartneri suutmatust lepingut täita.

8.2. Kui mistahes vääramatu jõu tingimustele vastav asjaolu tõi kaasa lepingu mittetäitmise lepingus või selle lisades ettenähtud tähtajal ning selle mõju on ajutine, on lepingust tulenevat kohustust rikkunud poole käitumine vabandatav üksnes ajal, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.

8.3. Vääramatu jõu esinemise tõttu lükatakse lepingulise kohustuse täitmise tähtaeg edasi vastavalt asjaolu mõjumise ajale, kuid mitte enamaks kui 90 päeva juhul, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. Vääramatu jõu esinemisel tehakse tarneaja osas vajadusel hankelepingu muudatus.

8/11

8.4. Pool, kes ei suuda oma kohustusi vääramatu jõu tõttu täita, peab viivitamatult teatama teisele poolele nimetatud olukorra tekkimisest ja lõppemisest. Mitteteatamine või mitteõigeaegne teatamine võtab poolelt õiguse viidata rikkumise vabandatavusele, s.o vääramatu jõu esinemisele, ning teavitamise kohustust rikkunud pool vastutab lepingulise kohustuse rikkumise eest vastavalt lepingus sätestatule.

8.5. Juhul, kui vääramatu jõu mõju on alaline ning ei võimalda pooltel täita lepingulisi kohustusi täielikult või osaliselt, siis pooltel on õigus leping üles öelda või lepingust taganeda, tehes teisele poolele vastava lepingust ülesütlemis- või taganemisavalduse.

8.6. Vene Föderatsiooni ja Valgevenega seotud impordi piirangutest tulenevat mõju teenuse osutamise kohustuse täitmisele ei käsitle pooled vääramatu jõuna juhul, kui need asjaolud esinesid lepingu sõlmimise hetkel.

8.7. Covid 19 pandeemiast tulenevat ei käsitle pooled käesoleva lepingu sõlmimise hetkel vääramatu jõuna. Juhul, kui pärast käesoleva lepingu sõlmimist kehtestatakse uusi ettenägematuid piiranguid, mis on seotud Covid 19 pandeemiaga või muu pandeemilise haiguspuhanguga ning millest johtuvalt ei ole võimalik või on takistatud lepingu täitmine, siis võib see olla käsitletav vääramatu jõuna.

9. Konfidentsiaalsus- ja julgeolekutingimused

9.1. Konfidentsiaalse teabe all mõistavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud teavet,

isikuandmeid, turvaandmeid, selgelt tähistatud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud dokumente ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada poolte huve. Konfidentsiaalne teave ei hõlma endas teavet, mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil.

9.2. Konfidentsiaalsusnõude kohaselt pool kohustub mitte avaldama lepingu kehtivuse ajal ega hiljem teise poole kirjaliku nõusolekuta teise poole konfidentsiaalset teavet. Pool kaitseb temale lepingu täitmise käigus teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsust.

9.3. Täitja kohustub mitte kasutama tellija kirjaliku nõusolekuta lepingu juurde kuuluvat dokumenti või informatsiooni, v.a juhtudel, mis on vajalikud lepingu täitmiseks. Kõik dokumendid peale lepingu ja selle lisade on tellija omand ning kui tellija nõuab, on täitja kohustatud tagastama need talle pärast lepingu lõppemist.

9.4. Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe avaldamine mistahes kolmandatele isikutele on keelatud.

9.5. Juhul, kui lepingu täitmiseks on täitjal vaja siseneda Kaitseministeeriumi valitsemisala territooriumile, siis täitja kohustub täitma kehtivaid julgeolekutingimusi (Lisa 3). Juhul, kui täitja kasutab nimetatud territooriumil alltöövõtjaid, siis need tuleb eelnevalt kirjalikult kooskõlastada tellijaga ning ka neile rakenduvad kõik lepingus sätestatud julgeoleku-tingimused. Täitja vastutab selle eest, et alltöövõtjad täidavad julgeolekutingimusi.

9.6. Avalikkusele suunatud lepingu eseme või selle täitmisega seotud teavitus, sh pressiteated, tellijale viitamine reklaamis või võrguväljaandes, on lubatud ainult tellija sõnaselgel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.

9.7. Konfidentsiaalsusnõue on tähtajatu.

10. Intellektuaalse omandi õigused 10.1. Juhul, kui teenusega seotud dokumentatsioon on kaitstud autoriõigustega, annab täitja tellijale

autoriõiguse seaduse tähenduses ülemaailmse tagasivõtmatu lihtlitsentsi, mis kehtib autoriõiguste kehtivuse tähtaja lõpuni. Litsents loetakse üleantuks vastava dokumentatsiooni üleandmise hetkest, mille eest eraldi tasu ei maksta (autoriõiguste tasu sisaldub lepingu maksumuses).

10.2. Juhul, kui teenusega seotud dokumentatsioon on kaitstud muu intellektuaalse omandi õigusega, annab täitja tellijale vajaliku õiguse teenuse igakülgseks kasutamiseks.

10.3. Käesolevas peatükis toodud juhtudel loetakse lepingut ühtlasi ka autorilepinguks. Intellektuaalse omandi õiguste üleandmise ja kasutamise tingimused võib hankelepingus kokku leppida teisti.

9/11

11. Vastutus

11.1. Pooled kannavad teineteise ees vastutust lepingujärgsete kohustuste mittenõuetekohase täitmise või täitmata jätmise korral vastavalt lepingu sätetele ja kehtivatele õigusaktidele.

11.2. Täitja vastutab teenuse lepingu tingimustele mittevastavuse (puuduste) eest, kui teenuse lepingu tingimustele mittevastavus avastatakse (st puuduseid ei olnud võimalik nende tavapärase ülevaatuse käigus avastada, nn varjatud puudused) pärast osutatud teenust.

11.3. Juhul, kui täitja täidab lepingut mittenõuetekohaselt, on tellijal õigus keelduda osutatud teenuse vastuvõtmisest ja ostuhinna tasumise kohustuse täitmisest ning esitada täitjale lepingus sätestatud viisil kohustuse täitmise nõue pärast kohustuse rikkumisest teadasaamist, andes täitjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks. Nõuetekohase teenuse osutamiseni tellijale loetakse täitja teenuse osutamisega viivitanuks.

11.4. Teenus ei vasta lepingu tingimustele muu hulgas, kui teenust ei ole osutatud ootuspärasele kvaliteedile vastavalt, teenusel ei ole kokkulepitud omadusi, teenust ei ole osutatud kokkulepitud tähtajaks, kokkulepitud mahus, ettenähtud sagedusega, täitja ei esita teenuse osutamise kohta nõuetekohast dokumentatsiooni, jätab tellijale lepingu täitmise kohta informatsiooni esitamata vms.

11.5. Tellija on kohustatud teavitama täitjat vähemalt e-posti teel teenuse lepingu tingimustele mittevastavusest 30 päeva jooksul arvates sellest, kui tellija või tellija volitatud isik sai teada teenuse lepingu tingimustele mittevastavusest. Teates kohustub tellija nõudma täitjalt kohustuse täitmist, andes ühtlasi lepingu kohaseks täitmiseks täitjale mõistliku tähtaja, mis ei tohi olla üldjuhul pikem kui 30 päeva.

11.6. Juhul, kui tellija ei teata täitjale teenusel esinevast puudusest lepingus sätestatud tähtaja jooksul pärast puudusest teadasaamist, siis täitja vabaneb vastutusest teenuse puuduste eest, v.a juhul, kui puudustest teatamata jätmine oli mõistlikult vabandatav.

11.7. Juhul, kui osutatud teenus ei vasta lepingu tingimustele, siis tellijal on õigus nõuda täitjalt mittevastava teenuse teistkordset osutamist lepingu tingimustele vastava teenusega.

11.8. Juhul kui teenus ei vasta lepingu tingimustele ja tellija on nõus vastu võtma puudustega teenuse, on tellijal õigus alandada selle teenuse hinda puudustele vastava osa võrra, esitades selleks täitjale avalduse.

11.9. Teenuse tähtaegselt osutamata jätmise korral on tellijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi kuni 0,25% tähtaegselt osutamata teenuse maksumusest päevas iga teenuse osutamata jätmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 50% hankelepingu maksumusest, kui hankelepingus ei ole sätestatud teisiti.

11.10. Pooltel on õigus lisaks lepingu ülesütlemisele või lepingust taganemisele nõuda lepingu olulise rikkumise eest leppetrahvi, kahju hüvitamist ja kasutada teisi õiguskaitsevahendeid.

11.11. Juhul, kui täitja rikub muud lepingujärgset kohustust kui tähtaegne teenuse osutamine, on tellijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi kuni 10% kogu hankelepingu objektiks oleva teenuse maksumusest.

11.12. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise korral on poolel õigus nõuda kohustust rikkunud poolelt leppetrahvi kuni 10 000 eurot iga vastava juhtumi korral.

11.13. Juhul, kui tellija viivitab arve tasumisega, on täitjal õigus nõuda tellijalt võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivist tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni 0,25% päevas tingimusel, et viivitusest on tellijale teada antud 30 päeva jooksul selle tekkimisest. Viivise kogusuurus ei ületa 10% viivituses oleva summa suurusest.

11.14. Leppetrahv on kokkulepitud kohustuse täitmise tagamiseks, mitte kohustuse täitmise asendamiseks. Leppetrahvi nõudmine ei võta tellijalt õigust nõuda täitjalt lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

11.15. Leppetrahvide nõudeõigus on 180 päeva alates vastava rikkumise avastamisest arvates. 11.16. Leppetrahvid ja viivised tasutakse 28 päeva jooksul vastava nõude saamisest arvates, kui

pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Tellijal on õigus arvestada tellija poolt esitatud leppetrahvi nõuete summad ja kahjuhüvitiste summad maha täitjale tasumisele kuuluvast tasust.

11.17. Pooltel on õigus kokkuleppel leppetrahv (ka osaliselt) asendada samas väärtuses lepingu esemega või lepingu esemega seotuga. Käesoleva punkti rakendamisel ei ole tegemist leppetrahvi määramisega, vaid eraldiseisva lepingust tuleneva õiguskaitsevahendiga.

10/11

12. Lepingu lõpetamise alused 12.1. Tellija annab lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel täitjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks,

mis ei või üldjuhul olla pikem kui 30 päeva. Lepingu täitmiseks antav tähtaeg ei vabasta poolt vastutusest kohustuse rikkumise eest.

12.2. Tellija ei ole kohustatud lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel andma tähtaega lepingu täitmiseks olulise lepingurikkumise korral. Sel juhul tellija esitab täitjale kirjaliku lepingu ülesütlemis-/taganemisavalduse mõistliku aja jooksul olulisest lepingurikkumisest teadasaamisest arvates. Lepingu(st) ülesütlemine/taganemine loetakse toimunuks, kui täitja on saanud ülesütlemis-/taganemisavalduse kätte.

12.3. Lepingu täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumisel tellija võib esitada täitjale kirjaliku lepingu(st) ülesütlemis-/või taganemisavalduse. Lepingu(st) ülesütlemine või taganemine loetakse toimunuks ülesütlemis-/taganemisavalduse täitja poolt kättesaamisest arvates. Lepingu(st) ülesütlemis-/taganemisavaldust ei ole vaja esitada, kui täiendava tähtaja andmisel on tellija eelnevalt kirjalikult selgitanud, et tähtaja jooksul lepingujärgse kohustuse täitmata jätmisel ütleb tellija lepingu üles/taganeb tellija lepingust. Sel juhul lõpeb leping tellija poolt lepingu täitmiseks määratud tähtaja möödumisel ja tingimusel, et täitja ei ole pakkunud tellijale kohast täitmist.

12.4. Poolel on õigus leping täiendava tähtajata üles öelda või lepingust taganeda, kui teine pool on lepingust tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Oluliste lepingurikkumistega on muu hulgas tegemist juhul, kui:

12.4.1. rikutakse lepingust tulenevaid kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 12.4.2. täitja on jätnud tellija antud täiendava tähtaja jooksul oma kohustused täitmata; 12.4.3. täitja edastab tellijale teate täitmisest keeldumise kohta; 12.4.4. täitja ei ole alustanud lepingu täitmist aja jooksul, mis võimaldaks lepingut tähtaegselt

täita; 12.4.5. esitatakse valeteavet või võltsitud andmeid; 12.4.6. rikutakse konfidentsiaalsuskohustust; 12.4.7. kohustuse rikkumine annab poolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine pool ei täida

kohustust ka edaspidi; 12.4.8. täitjal esineb lepingu kehtivuse ajal seadusrikkumisi lepingu esemeks oleva teenuse

osutamisega; 12.4.9. täitjal lõppevad lepingu täitmiseks vajalikud load ning täitja ei pikenda neid või lubade

pikendamine ei ole võimalik; 12.4.10. täitja on enam kui kolmel korral rikkunud lepingu tingimusi, mida ei ole nimetatud

punktides 12.4.1-12.4.10. 12.5. Tellijal on õigus leping erakorraliselt üles öelda juhul, kui täitja suhtes on tehtud pankrotiotsus

või on algatatud likvideerimisprotsess. 12.6. Tellijal on õigus leping igal ajal üles öelda, teatades sellest täitjale vähemalt 30 kalendripäeva

ette. 12.7. Pooltel on õigus leping igal ajal lõpetada poolte kokkuleppel. 12.8. Ülesütlemisel ei ole pooled kohustatud lepingut täitma. Pooled on lepingu ülesütlemisel või

taganemisel kohustatud tagastama teineteisele lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu võlaõigusseaduses sätestatud korras.

13. Kontaktisikud

13.1. Tellija kontaktisik on vastava valdkonna kategooriajuht, kes on lepingu sõlmimise hetkel taristu

ja teenuste kategooriajuht Kristo Raud (tel nr +372 5388 3440, e-post [email protected]). 13.2. Ostutellimuste esitaja on tellija ostu projektijuht või tellija kontaktisiku volitatud isikud.

Volituse andmine ja tagasivõtmine toimub e-posti teel või täpsustatakse hankelepingus. 13.3. Täitja kontaktisik on Britta Tamverk (tel nr +372 5664 1748, e-post [email protected]). 13.4. Kontaktisikud teenuse vastuvõtmiseks lepitakse kokku hankelepingus. 13.5. Kõik teated, millel ei ole õiguslikku tagajärge, esitatakse e-posti teel ning peavad olema

adresseeritud lepingu kontaktisikutele juhul, kui hankelepingus ei ole teisiti kokku lepitud. 13.6. Pool teavitab teist poolt kontaktisiku või muude andmete muutumisest viivitamata e-posti teel.

Seda teadet ei loeta lepingu muudatuseks.

11/11

14. Lõppsätted

14.1. Leping jõustub, kui tellija on selle allkirjastanud. 14.2. Leping kehtib alates jõustumisest 48 kuud või või kuni punktis 7.1 sätestatud raamlepingute

maksimaalse maksumuseni, olenevalt sellest, milline tingimus saabub varem. Raamlepingute kogumaksumuse arvestamisel lähevad arvesse kõik raamlepingute alusel sõlmitud hankelepingud ja/või esitatud ostutellimused olenemata sellest, et osapoolteks võivad olla erinevad täitjad.

14.3. Lepingu täitmise keel on eesti keel, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. Vastuolude olemasolul eestikeelsete ja inglisekeelsete dokumentide korral prevaleerib eestikeelne versioon.

14.4. Lepingu täitmisel ja lepingust tulenevate vaidluste korral lähtutakse Eesti Vabariigi õigusaktidest, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.

14.5. Pooled on kokku leppinud võtta tarvitusele kõik abinõud omavaheliste erimeelsuste lahendamiseks läbirääkimiste teel. Kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse vaidlus vastavalt Eesti Vabariigi õigusele Harju Maakohtus, v.a juhul, kui pooled on teisiti kokku leppinud.

14.6. Lepingu üksiku sätte kehtetus ei too kaasa kogu lepingu või lepingu teiste sätete kehtetust. 14.7. Kumbki pool ei oma õigust oma lepingulisi õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele

teise poole kirjaliku nõusolekuta. 14.8. Lepingu muutmises võib kokku leppida riigihangete seaduses toodud tingimustel. 14.9. Lepingu muudatused kehtivad juhul, kui need on vormistatud kirjalikult. Kirjaliku vorminõude

mittejärgimisel on lepingu muudatused tühised. Kõik lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allkirjastamist poolte poolt või poolte määratud tähtajal.

14.10. Pooltevaheliste õiguslikku tähendust omavate teadete edastamine peab toimuma kirjalikult või e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna. Teatis loetakse kättesaaduks ka juhul, kui see on edastatud postiasutuse poolt tagasisaadetava väljastusteatega lepingus tähendatud asukohta ja teate posti panemisest on möödunud 5 päeva. E-posti teel teate saatmise korral loetakse teade kättesaaduks järgmisel tööpäeval.

14.11. Leping on koostatud ühes eksemplaris ja allkirjastatud digitaalselt. 14.12. Kui leping allkirjastatakse omakäeliselt, on pooltel õigus saata enda poolt allkirjastatud leping

teisele poolele allkirjastamiseks e-posti teel skaneeritult PDF vormingus, mille teine pool allkirjastab ning saadab tagasi e-posti teel skaneeritult PDF vormingus. Pooled on kohustatud 15 päeva jooksul pärast allkirjastamist edastama ka originaaldokumendid, kuid leping jõustub e-posti vahendusel edastatud tellija allkirja kuupäevast.

15. Lisad

15.1. Lisa 1. Tehniline kirjeldus. 15.2. Lisa 2. Täitja pakkumus. 15.3. Lisa 3. Julgeolekutingimused.

Tellija Täitja (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Marek Järlak Britta Tamverk

1/3

Lisa 1 Raamlepingu „Võõrkeele õpe“ (viitenumber 286510) juurde

Tehniline kirjeldus „Võõrkeele õpe“ 1. Hanke ese

1.1. Tellija ostab keeleõppe teenuseid (edaspidi nimetatud ka kursus või koolitus) vastavalt

organisatsiooni vajadustele, keskendudes inglise ja vene keele õppele. 1.2. Koolituse eesmärk on vastava keeletaseme saavutamine. 1.3. Koolituse sihtgrupp on Kaitseministeeriumi valitsemisala töötajad. 1.4. Koolitusgrupi suurus on 10-12 inimest, kui tellijaga ei ole kokku lepitud teisiti. 1.5. Koolitused toimuvad põhiliselt veebikeskkonnas, vajadusel ka kontaktkoolitustena. 1.6. Veebikeskkonnana kasutatakse Microsoft Teams programmi, või muud sellega samaväärset

programmi, mis sobib tellija organisatsioonis kehtivate turvalisusnõuetega.

2. Nõuded koolitusele

2.1. Õpe peab toimuma tööpäevadel ajavahemikus kell 8:00-17:00. 2.2. E-õppe koolituste mahud:

2.2.1. Täistaseme koolitus (nt A1, A2 jne): 120 akadeemilist tundi. 2.2.2. Pooltaseme koolitus (nt A1.1, A1.2 jne): 60 akadeemilist tundi. 2.2.3. Koolituse maht ei sisalda koolitatava (edaspidi ka osaleja) iseseisva töö tunde. Koolitus võib

sisaldada täiendavalt iseseisvat tööd, kuid tellija nende tundide eest täitjale tasu ei maksa. 2.2.4. Tunnid toimuvad kaks korda nädalas, vähemalt kaks akadeemilist tundi korraga, kui tellijaga

ei ole kokku lepitud teisiti. 2.3. Keeleoskustasemed vastavad Euroopa keeleõppe raamdokumendile. 2.4. Tellijal peab olema võimalus tellida täitjalt ka kontaktkoolitusi. 2.5. Kontaktkoolitused toimuvad tellija asukohas. 2.6. Tellijal peab olema võimalus tellida vajadusel inglise või vene keele intensiivkursuseid. 2.7. Koolitus peab sisaldama pause kestusega vähemalt 10 minutit iga akadeemilise tunni kohta. 2.8. Koolituse esimese kuu tunniplaan tuleb esitada tellijale vähemalt 5 tööpäeva enne kokkulepitud

koolituse algust. Kui koolitus kestab kauem kui üks kuu, tuleb tunniplaan esitada igakuiselt vähemalt 5 tööpäeva enne järgmise kuu algust, kui tellijaga ei ole kokku lepitud teisiti.

2.9. Tunniplaan koostatakse minikonkursi pakkumuses esitatud õppekava alusel ning tunniplaanis tuleb välja tuua koolituse kuupäevad, kellaajad, lektorite/koolitajate nimed, loetavad teemad ja pausideks planeeritud aeg.

2.10. Tunniplaanis tehtavad muudatused tuleb eelnevalt tellijaga kooskõlastada. Tellijat tuleb teavitada vähemalt 2 tööpäeva enne muudatuse jõustumist, kui tellijaga ei ole kokku lepitud teisiti.

3. Keeleoskuse hindamine

3.1. Koolitustele eelneb koolitatavate keeleoskustaseme hindamine täitja poolt tagamaks koolitusgrupi

ühtlasema taseme. Test peab olema teostatav interneti vahendusel, kui tellijaga ei ole kokku lepitud teisiti.

3.2. Koolitusgrupid komplekteeritakse koostöös tellijaga, arvestades koolitatavate keeleoskustaset, kui tellijaga pole kokku lepitud teisiti.

3.3. Täpne keeleoskustaseme hindamise toimumise aeg ja koht lepitakse poolte vahel kokku peale hankelepingu sõlmimist.

3.4. Keeleoskustaseme hindamise kulu peab olema arvestatud pakkumuse maksumuse sisse.

2/3

3.5. Keeleoskustaseme määramiseks kasutatavad testid peavad võimaldama koolituse alguses selgitada välja koolitatavate keeleoskuse tegelikku taset ja konkreetseid vajadusi ning koolituse lõpus fikseerida koolituse käigus saavutatud keeleoskuse taset.

3.6. Koolituse lõpus testib koolitaja koolitatavate keeletaset ning annab koolitatavatele tagasisidet edusammude kohta.

4. Koolituse lõpetamise tingimused 4.1. Koolituse lõppemisel hinnatakse õpitulemusi vastavalt õppekavas välja toodud õpitulemuste

hindamise viisile. 4.2. Õppekavas esitab täitja tellija nõutud informatsiooni kooskõlas Haridus- ja teadusministri

19.06.2015 määruses nr 27 „Täienduskoolituse standard“ sätestatud täienduskoolituse õppekava nõuetega ja koolituse eesmärgiga.

4.3. Koolitusel hinnatakse õpiväljundite saavutamist, mitte protsessis osalemist. 4.4. Koolituse lõpetamise tingimustes ei või täitja nimetada koolituse lõpetamise tingimusena

koolitusel osalemise miinimummäära ega kehtestada seda ka hindamismeetodina või hindamiskriteeriumina kui tellijaga ei ole kokku lepitud teisiti.

4.5. Õpiväljundid omandanud ning hindamise läbinud koolitatavale väljastatakse tunnistus. Hindamisel mitteosalenud või hindamist mitteläbinud koolitatavale väljastatakse tõend koolitusel osaletud mahu ja läbitud teemade kohta.

4.6. Täitja ei tohi seada tunnistuse või tõendi väljastamise eelduseks koolitatava koolituselt osavõttu, kui tellijaga ei ole kokku lepitud teisiti.

5. Lektori kvalifikatsiooninõuded

5.1. Kõik lepinguperioodil koolitust läbiviivad lektorid peavad omama kõrgharidust vastava keele

filoloogia alal või vastava keele õpetaja kvalifikatsiooni või sellega samaväärset (kvalifikatsioon peab olema omandatud kõrghariduse omandamist võimaldavas õppeasutuses).

5.2. Lektoril peab olema kogemus veebipõhiste keelekursuste läbiviimisel, kasutades Microsoft Teamsi või samaväärset platvormi. Lektori digipädevus peab võimaldama sujuvat koolituse korraldust.

5.3. Lektor peab olema võimeline pakkuma paindlikku ja õppijakeskset lähenemist, võttes arvesse osalejate erinevaid tasemeid ja õppimisstiile.

5.4. Lektoril peavad olema teadmised keeleoskuse testimise ja hindamise kohta. 6. Tehnilised nõuded e-õppele

6.1. Koolitused toimuvad veebikeskkonnas, kasutades Microsoft Teams programmi, või muud sellega

samaväärset programmi, mis sobib tellija organisatsioonis kehtivate turvalisusnõuetega või samaväärset platvormi. Zoomi kasutamine ei ole lubatud.

6.2. Koolitaja peab tutvustama koolitatavale digikeskkonna kasutamist. 6.3. Koolitaja peab tagama tehnilise toe osalejatele seoses platvormi kasutamisega (sh juhendid,

esmane abi tehniliste probleemide korral jne). 6.4. Kursused salvestatakse (nt õppe eesmärgil või õppematerjalide koostamiseks), eeldusel, et see on

kooskõlas andmekaitsenõuetega ja osalejad on sellega nõus. 6.5. Koolitaja peab pakkuma veebipõhiseid õppematerjale, mis vastavad ja võimalust neid mugavalt

jagada (nt Microsoft Teamsi failid, Google Drive vms). 7. Koolitusest osavõtt ja kvaliteedi kontroll 7.1. Tellija kontaktisik edastab täitjale enne koolituse algust vormikohased osavõtulehed. 7.2. Täitja on kohustatud koolituse läbiviimisel pidama arvestust koolitatavate kursusel osalemise

kohta. Koolitusel osalemise kohta allkirjastatakse individuaalne osavõtulehe vorm koolitaja ja koolitatava poolt kord kuus digitaalselt. Kui koolitataval ei ole võimalik osavõtulehte digitaalselt

3/3

allkirjastada, allkirjastab erandkorras osavõtulehe digitaalselt ainult koolitaja, sh lisab koolitaja osavõtulehele info, mis põhjusel ei saanud koolitatav digitaalselt osavõtulehte allkirjastada.

7.3. Koolituse kvaliteedi tagamiseks võib tellija läbi viia regulaarseid küsitlusi osalejate seas, et koguda tagasisidet koolitaja töö ja õppeprotsessi kohta.

7.4. Koolitaja peab vajadusel korrigeerima kursuse sisu või metoodikat vastavalt tagasisidele ja osalejate tasemele.

7.5. Koolitaja peab järgima üldtunnustatud keeleõppe kvaliteedistandardeid ja tagama, et õppetöö on kooskõlas CEFR või samaväärsete tasemetega.

8. Aruandlus ja hindamine

8.1. Koolitaja peab iga kursuse lõpus esitama tellijale kokkuvõtliku aruande kursuse läbiviimise ja

tulemuste kohta, sealhulgas osalejate edasijõudmise ja tasemetestide tulemused ja osalejate osaluse kuu lõikes.

8.2. Kõik kursuse lõpetanud peavad täitjalt saama tasemetunnistuse või osalemistõendi sõltuvalt nende tulemustest lõputestil.

8.3. Täitja esitab info osalejate osaluse kohta koos arvega. Arve esitamise eelduseks on poolte allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akt.

9. Lisateenused ja -võimalused

9.1. Koolitaja peab pakkuma täiendavaid tugiteenuseid, näiteks individuaalset konsultatsiooni, kui

koolitatav vajab lisatuge kursuse jooksul. 9.2. Koolitaja peab tagama täiendava võimaluse tunnistuse saamiseks ning teostama osalejatele

järelteste, kui osaleja ei läbi tasemetesti. 10. Õppematerjalid

10.1. Õppematerjalid peavad olema tänapäevased, sobiva raskusastmega, toetama koolituse

eesmärgi saavutamist ja koolitatavate iseseisvat õppimist. 10.2. Täitja tagab igale koolitatavale õppeprotsessis kasutatavad õppematerjalid ja -vahendid.

Õppematerjalid- ja vahendid sisalduvad täitja pakkumuses. Õppematerjalid ja -vahendid peavad olema koostatud ja/või nende kasutamine toimuma kooskõlas autoriõiguse seadusega ning ei tohi rikkuda autori isiklikke ega varalisi õigusi. Vastutus õppematerjalide vastavuse kohta autoriõiguse seaduse nõuetele lasub täielikult täitjal.

10.3. Koolitataval peab olema võimalik koolitusel kasutatavaid õppematerjale salvestada või alla laadida. Õppematerjalid peavad jääma koolitatavale pärast koolituse lõppu.

10.4. Täitja esitab õppekavas koolituse läbiviimiseks vajalike õppematerjalide loendi.

1/4

Lisa 3

Raamlepingu „Koostööpartneri leidmine riigikaitselise inimvara kompleksuuringu läbiviimiseks Kaitseväes 2026-2029“ (viitenumber 289394) juurde

Julgeolekutingimused Riigihanke objekti asumisega Kaitseväe julgeolekualal teavitatakse lepingupartnerit alljärgnevatest tingimustest: 1. Julgeolekutingimustest teavitamise eesmärk

1.1. Teavitamise eesmärk on selgitada lepingupartnerile poolte suhteid, õigusi ja kohustusi julgeolekualaste nõuete täitmisel Kaitseväe julgeolekualal.

2. Mõisted 2.1. Teavitamisel kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 2.1.1. Kontrollitav isik – müüja ja alltöövõtja töötaja, kelle suhtes teostatakse taustakontrolli

tema eelneval kirjalikul nõusolekul seoses sissepääsuõiguse taotlemisega Kaitseväe julgeolekualale.

2.1.2. Taustakontroll – Kaitseväe julgeoleku tagamise eesmärgil Kaitseväe poolt teostatav Kaitseväe korralduse seaduses (KKS) § 41³ sätestatud asjaolude kontrollimine otsustamaks kontrollitava isiku lubamine Kaitseväe julgeolekualale.

2.1.3. Kaitseväe struktuuriüksus – KKS § 12 ja § 13 tähenduses.

2.1.4. Kaitseväe julgeolekuala – KKS § 50 tähenduses. 2.1.5. Riigihanke objekt – lepingu täitmiseks ettenähtud Kaitseväe julgeolekualal paiknev

tööpiirkond. 2.1.6. Julgeolekualased nõuded – käesolevas dokumendis nimetatud üldised julgeolekualased

nõuded, sh taustakontrolli läbiviimisega seotud nõuded ning muudest õigusaktidest tulenevad Kaitseväe julgeoleku tagamiseks kehtestatud nõuded.

2.1.7. Sissepääsutaotlus – dokument, mille müüja vastutav isik on kohustatud esitama kontrollitava isiku taustakontrolli algatamiseks ja sissepääsuõiguse saamiseks objektile. Sissepääsutaotluse võib esitada lisatud näidise alusel või e-kirjaga vabas vormis e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee. Taotlusele lisatakse täidetud taustakontrolli nõusoleku vormid.

2.1.8. Nõusoleku vorm – sissepääsutaotluse juurde kuuluv dokumendi vorm, mida kontrollitav isik on kohustatud täitma.

2.1.9. Sissepääsuõigus – õigus viibida objektil seoses lepingu täitmisega. Sissepääsuõiguse saamise üks eeltingimus on taustakontrolli läbimine.

2.1.10. Sissepääsuõigust omav isik - taustakontrolli läbinud müüja ja alltöövõtja töötaja, kellel

on õigus saatjata siseneda ja viibida objektil seoses lepingu täitmisega. Sissepääsuõigust

omav isik lubatakse objektile konkreetse Kaitseväe struktuuriüksuse kehtestatud

tingimustel.

2.1.11. Eritingimusega sissepääsuõigust omav isik – sissepääsuõigust omav isik, kellel on vaid erandjuhtudel ja Kaitseväe vastutava isikuga eelnevalt kooskõlastatult õigus siseneda ja viibida objektil müüja poolse saatjaga seoses lepingu täitmisega.

2.1.12. Kaitseväe vastutav isik (edaspidi KV vastutav isik) – konkreetsel Kaitseväe julgeolekualal asuva objekti julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav Kaitseväe määratud isik.

2.1.13. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse vastutav isik (edaspidi RKIK vastutav isik) – lepingujärgne kontaktisik, kelle kaudu toimub lepingujärgsete kohustuste täitmise korraldamine ja lepingus ettenähtud teadete, nõuete ja teiste dokumentide edastamine.

2/4

2.1.14. Müüja vastutav isik (edaspidi TV vastutav isik) – julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav müüja määratud isik.

2.1.15. Objekti vastutav isik – Kaitseväe julgeolekualal paikneval objektil julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav müüja määratud isik. Punktides 2.1.14 ja 2.1.15 nimetatud isik võib olla üks ja sama isik.

3. Müüja õigused ja kohustused

3.1. Müüjal on õigus: 3.1.1. saada julgeolekualaste nõuete täitmiseks vajalikku informatsiooni KV vastutavalt isikult; 3.1.2. lähtuvalt taustakontrolli tulemustest saada teavet sissepääsuõiguse saamise kohta KV

vastutavalt isikult.

3.2. Müüja kohustub: 3.2.1. tagama lepingus kokkulepitud teenuse osutamise üksnes sissepääsuõigust omava isiku

poolt; 3.2.2. täitma ja tagama sissepääsuõigust omava isiku, sh eritingimusega sissepääsuõigust

omava isiku julgeolekualaste nõuete järgimise Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud tingimustel ning tagama nende täitmise ka alltöövõtja poolt;

3.2.3. mitte planeerima teenust osutama isikut: - kellele ei ole sissepääsuõigust antud, - kellele ei ole taustakontrolli tehtud või - eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõigust ei ole kooskõlastatud;

3.2.4. esitama objektile teenust osutavale füüsilisele isikule sissepääsuõiguse saamiseks ja taustakontrolli algatamiseks esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui seitse (7) tööpäeva enne lepingus kokkulepitud töö teostamise algust e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee alljärgnevad dokumendid: - sissepääsutaotluse (vt näidis) ja - kontrollitava isiku täidetud ja käsikirjaliselt (skaneeritult) või digitaalselt

allkirjastatud nõusoleku; 3.2.5. edastama eelnimetatud punktis märgitud nõusolekute originaalid posti aadressile

Kaitsevägi, Magasini 31A, 10138, Tallinn; 3.2.6. märkima vabas vormis esitatavas sissepääsutaotluses:

- teenust osutava füüsilise isiku ees- ja perekonnanime, isikukoodi ning müüja ja/või alltöövõtja nimetuse;

- sissepääsuõiguse saamise põhjenduse, s.t teenuse või töö kirjelduse, mida konkreetsel objektil tegema hakatakse;

- viite sõlmitud lepingule ning lepingu kehtivuse aja; - andmed sõiduki (mark/mudel ja registreerimise nr) kohta, millega soovitakse

siseneda KV julgeolekualale; - müüja esindaja kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber); - taotluse juurde lisama kontrollitava isiku allkirjastatud nõusoleku.

3.2.7. lisama välismaalasele sissepääsuõiguse saamiseks ja taustakontrolli algatamiseks taotluse juurde täiendavalt: - koopia isikut tõendava dokumendi pildiga leheküljest, sh viisast vm Eestis viibimise

seaduslikku alust kinnitavast dokumendist; 3.2.8. kinnitama ja tõendama välismaalase Eestis töötamise seadusliku aluse andmist,

omamist ja pikendamist (välismaalaste seadus § 19 ja § 20); 3.2.9. kontrollitava isiku taustakontrolli tulemusel sissepääsuõiguse mittesaamisel esitama

vajadusel taustakontrolliks uue sissepääsutaotluse koos isiku nõusolekuga;

3/4

3.2.10. pidama ajakohast nimekirja sissepääsuõigust omavatest isikutest ning uuendama iga kalendriaasta lõpus töötajate nimekirja, kes jätkavad teenuse osutamist uuel kalendriaastal, saates ajakohase nimekirja e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee;

3.2.11. teavitama viivitamatult e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuvajaduse lõppemisest;

3.2.12. teavitama viivitamatult kõikidest julgeolekualaste nõuete rikkumistest või nende kahtlusest objektil KV vastutavat isikut.

4. Kaitseväe õigused ja kohustused

4.1. Kaitseväel on õigus: 4.1.1. teha kontrollitava isiku suhtes taustakontroll üldjuhul kuni seitsme (7) tööpäeva jooksul

nõuetekohase sissepääsutaotluse ja nõusoleku saamisest arvates; 4.1.2. teostada uuesti punktis 3.2.9 sätestatud juhul taustkontroll punktis 4.1.1. sätestatud

tähtaegasid arvestades; 4.1.3. muul põhjendatud juhul pikendada taustakontrolli läbiviimise tähtaega kuni seitsme (7)

tööpäeva võrra, teavitades TV vastutavat isikut sellest kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis;

4.1.4. kehtestada julgeolekualased nõuded, kusjuures olulistest piirangutest teavitatakse TV vastutavat isikut esimesel võimalusel;

4.1.5. anda või piirata taustakontrolli käigus ilmnenud asjaoludele tuginedes kontrollitavale isikule sissepääsuõigus või anda eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku õigused;

4.1.6. keelduda julgeolekukaalutlustel sissepääsuõiguse andmisest, sh isikule, kellele ei ole taustakontrolli tehtud või ei ole võimalik seda teha ja keelduda eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõiguse kooskõlastamisest;

4.1.7. piirata juurdepääsu turvaaladele kodakondsuseta või välisriigi kodakondsusega isikutele, lähtudes riigisaladusele juurdepääsu õigusest, teadmisvajadusest ja muudest riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud nõuetest;

4.1.8. keelata kontrollitaval isikul nõusoleku mitteesitamisel või selle mittenõuetekohasel esitamisel siseneda objektile;

4.1.9. kontrollida objektil kehtestatud julgeolekualastest nõuetest kinni pidamist sissepääsuõigust ja/või eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku suhtes;

4.1.10. julgeolekualaste nõuete mittejärgimisel või nende rikkumisel keelata punktides 2.1.10 ja 2.1.11 sätestatud isiku viibimine Kaitseväe julgeolekualal.

4.2. Kaitsevägi kohustub: 4.2.1. teavitama TV vastutavat isikut kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis kontrollitava

isiku sissepääsuõiguse saamisest, sh sellekohastest piirangutest objektile; 4.2.2. teavitama TV vastutavat isikut sissepääsuõigust või eritingimustega sissepääsuõigust

omava isiku julgeolekualaste nõuete rikkumise tuvastamisest, mis välistab tema edaspidise sissepääsuõiguse saamise objektile;

4.2.3. tutvustama objektil kehtestatud julgeolekualaseid nõudeid või nende muudatusi sissepääsuõigust omavale isikule, sh eritingimusega sissepääsuõigust omavale isikule.

4.3. Kaitseväe vastutava isiku (p 2.1.12), RKIK vastutava isiku (p 1.2.13), müüja vastutava isiku (p 2.1.14), objekti vastutava isiku (p 2.1.15) kontaktid määratakse kindlaks lepingu sõlmimisel.

5. Lõppsätted 5.1. Vastutavate isikute muutumisest teavitab pool teist poolt kirjalikus taasesitamist

võimaldavas vormis. 5.2. Isikuandmete töötlemisel lähtutakse kehtivate õigusaktide nõuetest. 5.3. Kaitseväel on õigus teha RKIKile erakorraliselt ettepanekuid lepingu üles ütlemiseks

etteteatamise tähtaega arvestamata kui müüja rikub punktides 3.2.1–3.2.4 nimetatud

4/4

kohustusi, ei järgita lepingus sätestatud konfidentsiaalsusnõuet või müüja ja alltöövõtja töötajad ei järgi Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud nõudeid.

1/1

[LISADA ETTEVÕTTE PÄIS]

TAOTLUS SISSEPÄÄSUÕIGUSE SAAMISEKS KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE TEENUSE OSUTAMISEKS

SISSEPÄÄSUTAOTLUS

[Registreerimisnumber]

[………..……] kuupäev

Käesoleva taotlusega kinnitan, et [ettevõtte nimetus] on sõlminud lepingu [asutuse nimetus] ning

omab sissepääsuvajadust Kaitseväe julgeolekualale seoses lepinguga nr [Lepingu nr]. Leping kehtib

[Lepingu alguskuupäev] kuni [Lepingu lõppkuupäev].

[Ettevõtte nimetus] teostab Kaitseväe julgeolekualal [Lepingu eesmärk, tööde iseloom] ning taotleb

sissepääsuõigust alljärgnevatele objektidele;

1. Objekti nimetus: [objekti nimetus]

Aadress: [aadress]

Objekti vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi], [telefoni nr], [e-posti aadress]

Kaitseväe vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi]

2. jne

Seoses sissepääsuvajadusega eelnimetatud Kaitseväe objektidele palub lepingujärgne müüja

[ettevõtte nimetus] algatada taustakontrolli tegemise sissepääsuõiguse saamiseks alljärgneva(te)le

isiku(te)le kui müüja [ettevõtte nimetus] [ja alltöövõtja nimetus] töötajatele, tuginedes isikute

nõusolekule (allkirjastatud nõusoleku lehed on lisatud taotlusele) ning sissepääsuõigust taotluses

märgitud sõidukitele.

Müüja [ettevõtte nimetus] töötajad:

1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood]

2. jne

Alltöövõtja [ettevõtte nimetus] töötajad:

1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood]

2. jne

Sõidukid:

1. Registreerimisnumber Mark/mudel

2. jne

Müüja on teadlik, et sõltuvalt taustakontrolli tulemusest on Kaitseväel õigus piirata isikute juurdepääsu

Kaitseväe julgeolekualale ning taustakontrolli läbimine ei taga automaatset sissepääsu Kaitseväe

julgeolekualale.

[Allkiri]

[Ees- ja perekonna nimi]

[Ametikoht]

Lisad: nõusolekud … lehel.

1/1

KAITSEVÄGI ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise kuupäevast kuni vajaduse

möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12

KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE LUBAMIST TAOTLEVA KAITSEVÄELE TEENUSE OSUTAMISEGA SEOTUD FÜÜSILISE ISIKU

NÕUSOLEK TAUSTAKONTROLLI TEOSTAMISEKS

(ees- ja perekonnanimi) Isikukood:

Luban Kaitseväel töödelda minu isikuandmeid minu Kaitseväe julgeolekualale lubamise otsustamise

eesmärgil kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS) § 41⁵ sätestatud viisil Kaitseväele teenuse

osutamise lepingu kehtivuse ajal, kuid mitte kauem kui nõusoleku andmisest viie aasta jooksul.

Nõusoleku andmisel olen teadlik, et: 1. mul on õigus keelduda nõusoleku andmisest (KKS § 416 lg 2 p 1);

2. mul on õigus keelduda selliste andmete esitamisest, mis võivad põhjustada minu suhtes või minu

lähedase või elukaaslase suhtes süüteomenetluse (KKS § 416 lg 2 p 2);

3. mul on õigus taotleda minu kohta andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist

(KKS § 416 lg 2 p 3);

4. mul on õigus esitada minu kohta kogutud andmete kohta selgitusi (KKS § 416 lg 2 p 4);

5. kui ma keeldun nõusoleku andmisest või taotlen andmete kogumise või päringute tegemise

lõpetamist, siis on see minu Kaitseväe julgeolekualale mittelubamise aluseks (KKS § 41³);

6. mul on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks ja KKS § 41⁶ alusel kogutud andmete põhjal tehtud

otsuse vaidlustamiseks kohtu, õiguskantsleri või Andmekaitse Inspektsiooni poole, et kontrollida,

kas minu põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava on järgitud

(KKS § 416 lg 2 p 5);

7. Kaitsevägi võib piirata minu õigusi töödeldavate isikuandmete suhtes (KKS § 41¹⁰ lg 3 ja lg 4).

( päev, kuu, aasta ) [ allkirjastatud digitaalselt ]1

1 lubatud allkirjastada ka paberkandjal