Kiri

RAASIKU VALLAVOLIKOGU

OTSUS

Aruküla 16. jaanuar 2024. a nr 1

Raasiku Vallavolikogu 14.06. 2007 otsusega nr 86 kehtestatud Raasiku alevikus Uueveski I kinnistu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine

I Asjaolud

Raasiku Vallavolikogu 14.06. 2007 otsusega nr 86 kehtestatud Raasiku alevikus Uueveski I kinnistu detailplaneering hõlmab Raasiku alevikus Uueveski kinnistut (65101:001:0319, 100% maatulundusmaa, pindala 52 242 m2). Detailplaneeringuga kavandati Uueveski kinnistule elurajoon, milles on 2 eramaja, 2 paarismaja, 22 ridaelamu korterit ning 3 kortermaja (3-korruselised, 12- korterilised), kokku elamuühikuid ca 64 tk. Lisaks oli planeeritud kalmistu vahetusse lähedusse lastemänguväljak ja parkla.

II Haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjendused

1. Mänguväljaku asukoha kohta on planeeringu kooskõlastamisel andnud Terviseamet seisukoha, et see asukoht on mänguväljaku jaoks sobimatu. Kuid planeeringu lahendusest ei ole aru saada, et seda oleks arvestatud. Mõistlik oleks, et elavad inimesed võimaldavad surnutele austusest rahu ja vaikust. Tavapärane on kalmistu ümbruses eraldada ala loodusliku kõrghaljastusvööndiga nii nagu asukoht võimaldab, näiteks 50 m laiuselt kogu kaitsevööndi ulatuses.

2. Detailplaneeringus puuduvad põhjendused, millistel kaalutlustel on koostatud eelpool kirjeldatud piirkonna omapära mittearvestav detailplaneeringu lahendus. Planeeritavale alale ulatub kalmistu sanitaarkaitsevöönd, mis hõlmab suures ulatuses Uueveski kinnistu (vt Maa-ameti kitsenduste kaardirakenduselt).

Muinsuskaitseseaduse kohaselt tuleb detailplaneeringu koostamise käigus koostada ka muinsuskaitse eritingimused, kui planeeritaval alal asub muinsuskaitseala, kinnismälestis (need mõlemad jäävad kontaktvööndi alale) või nende kaitsevöönd, mis antud juhul hõlmab peaaegu kogu planeeritava ala. Käesoleval juhul detailplaneeringu koosseisus eritingimusi ei ole koostatud ja ajaloolist miljööd ei ole käsitletud ega arvestatud. Detailplaneeringu kooseisust puudub ka kontaktvööndi analüüs ja seosed lähiümbrusega.

3. Planeeringu kehtestamisest on möödas 15 aastat ja seda ei ole asutud ellu viima. Selle aja jooksul on muutunud oluliselt seadused sh 01.07.2015 jõustunud planeerimisseadus, Raasiku Vallavolikogu 26.05.2020.a otsusega nr 24 on kehtestatud Raasiku valla üldplaneering ja teised valla arengu strateegilised dokumendid ning kõrgema astme planeeringud. Kuid veelgi olulisem on, et lisaks seadusandlusele on väga palju muutunud inimeste arusaamine heast elukeskkonnast ja kvaliteetsest ruumiloomest - kestlikust maa- ja ruumikasutusest, keskkonnateemadest sh kliimamuutustega kohanemisest jne. Tänapäeva nõuetele vastavad detailplaneeringud peavad kõigi nendega arvestama. Kuigi kinnistu omanikul on õigus oma omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada ei ole

mõistlik nimetatud detailplaneeringut kehtima jätta, sest see ei vasta kaasaegsetele nõuetele, kuid eelkõige kogukonna huvidele ega ilmselt ka kinnistu omaniku kunagi tekkinud lootustele. Selliste detailplaneeringute aeg on lihtsalt möödunud, kus elukeskkonna kvaliteet ei olnud nii väga oluline ja kinnisvaraturu konkurents oli väiksem. Siis oli vajadus ja nõudlus eluasemetele plahvatuslik ja kõik mida hakati ehitama leidis ostja enne maja valmimist.

4. Planeering koostati ajal, kui ka hajaasustusega piirkondadesse kavandati palju tiheda asustusega uuselamurajoone ning võib olla sooviti võimalikult palju inimesi kõrvalistesse kohtadesse elama meelitada. Praegusel ajal on Raasiku valla elanike arv kasvavas trendis ja pigem ei jõua omavalitsus teenustega rahvastiku kasvuga piisavalt sammu pidada. Pärast ehitusbuumi lõppu jäid mitmed arendused poolikult seisma. Detailplaneering peab olema lähiaastate ehitustegevuse alus, aga 15 aastat riiulis seisnud planeeringu koostamise alused on tänaseks muutunud. Aeg on muutunud ja koos sellega ka üldplaneering, seadusandlus, valla strateegilised arengudokumendid, aleviku asustus, inimeste arusaam ja teadlikkus kvaliteetsest ruumist.

5. Samuti ei ilmne kohalikul omavalitsusel ülekaalukat avalikku huvi, mis takistaks detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist. Asjaolu, et detailplaneeringut pole 15 aasta jooksul hakatud ellu viima näitab ilmekalt, et detailplaneeringu kehtestatud kujul elluviimine ei ole kooskõlas ajas muutunud piirkonna ruumilise arengu eesmärkidega kuna planeerimisseaduse § 124 sätestab, et detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse aluseks (so 5 a.). Antud juhul üle 15 aasta tagasi levinud tõekspidamiste alusel koostatud ja kehtestatud detailplaneering ei ole aja- ega asjakohane alus lähituleviku ehitustegevusele.

6. Kohtupraktikast tuleneb järeldus, et mida rohkem aega on detailplaneeringu kehtestamisest möödas, seda ebatõenäolisem võib olla selle asjakohasus ja soov detailplaneeringut muutmata kujul realiseerida (järeldus peab paika ja kajastub ka Uueveski kinnistu omaniku vastustes, mis ta andis käesoleva eelnõu projektile).

7. Raasiku kogukonnale on oluline nn pikem vaade nii tulevikku kui sümboolselt vaadete säilimine ajaloolisele kirikule, see on välja toodud ka Raasiku valla üldplaneeringus. Kirikule avanevad praegu avarad vaated nii Raasikult autodega mööduvatele inimestele ja alevikus kohalikele jalutajatele. Tegemist on maamärgi ja sümboliga, mis on kohalikele elanikele oluline identiteedi tugipunkt kasvava kogukonnaga ja muutuvas piirkonnas. Kehtestatud detailplaneeringus on välja toodud vaatepunktid/ vaatekoridorid hoonete vahelt, kuid planeeringu realiseerimise korral kaoksid vaated sellisel kujul, nagu kogukond neid säilitada sooviks. Kiriku suursugune väärtus maamärgina, millele annab jõudu maastikul oskuslikult valitud asukoht, kaoks jäädavalt.

8. Praegu kehtiv Raasiku valla üldplaneering rõhutab vajadust säilitada kirikuvaated, see näeb ette antud piirkonna küll elamumaana, kuid väiksema ehitusmahuga ja vaadete säilitamise tingimusega. Keelatud on ehitiste rajamine vaatekoridori, mis oma mõõtmete või välimuse tõttu varjavad kaugvaateid või vähendavad vaadete esteetilist kvaliteeti.

9. Raasiku vallavalitsus ei näe võimalust viia detailplaneering strateegiliste eesmärkidega vastavusse läbi detailplaneeringu osalise kehtetuks tunnistamise või täiendavate projekteerimistingimuste andmisega. Kogu ala krundijaotusskeem, hoonestustihedus, liikluskorraldus ja ehitusõiguse ulatus oleks vaja ümber planeerida, ehitusmahtusid oluliselt vähendada ja arvestada paremini ajalooliste - kultuuriliste väärtustega ning praegu kehtivate strateegiliste eesmärkidega. Kogu ala peab uuesti planeerides moodustama terviklahenduse alates kontaktvööndi analüüsist ja ajaloolistest eritingimustest.

10. Kehtiva üldplaneeringu alusel on lubatud 1 eluhoone krundil, aga detailplaneeringus on kahel krundil 3 eluhoonet. Krundi max täisehituse protsent on üldplaneeringus 20%, aga detailplaneeringus 25%. Hoone max ehitusalune pind on üldplaneeringus üksikelamutel 240 m2 ning rida- ja

korterelamutel 500 m2, aga detailplaneeringus on üksikelamul 150 m2, paariselamul 300 m2, ridaelamul 800-1000 m2, korterelamul ca 583 m2. Loetletud vastuolu on nii suur, et tuleks lahendada üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Hoonete kõrgused on vastavuses üldplaneeringus lubatud max kõrgustega.

Üldplaneeringu järgi peaks olema ühe kortermaja jaoks min krundisuurus 3000 m2 aga planeeringus on 3 kortermaja ühel 8109 m2- suurusel krundil, mis teeb ühe kortermaja kohta ruumivaruks 2703 m2. Üldplaneeringu kohaselt, uued rida- ja korterelamute hoone mahud tuleb sobitada linnaehituslikult ja arhitektuurselt piirkonna olemasolevate hoonetega. Uue korter- või ridaelamu kavandamisel tuleb jätta piisav kaugus naabrusesse jääva olemasoleva üksikelamu või kahe korteriga elamu vahele, et tagada privaatsus. Korterelamute kavandamisel peab planeeritavale krundile mahtuma hoonet teenindav parkimine, mänguväljak, haljasala jm vajalikud objektid ja rajatised, kuid planeeringus seda pole lahendatud.

11. Kanalisatsioon on lahendatud vana vildivabriku kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimise ja uute trasside paigaldamise baasil vastavalt Raven OÜ antud tehnilistele tingimustele, aga tänasel päeval Raven OÜ neid trasse omaks ei tunnista, servituute seatud ei ole, kohalike inimeste väidetele tuginedes on trassid masuuti täis. Kui Raven OÜ annaks uued tehnilised tingimused aegunud tingimuste asemel, siis oleks võimalik lahendada uute trassidega liitumine ja need küsimused lahendada.

12. Veevarustuse tehnilised tingimused on väljastanud AS Mistra-Autex, kuid aastast 2023. on AS Mistra-Autex lõpetanud oma torustikust veevarustamise klientidele (kiri 29.09.2022 Veevarustuse lõpetamine) ja liitumiseks veevõrguga tuleb taotleda Raven OÜ-lt uued tingimused, mis antakse Raasiku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2020-2031 kohaselt. See tähendab uuesti tehnovõrkude lahendamist kogu detailplaneeringu ulatuses.

III Haldusakti kehtetuks tunnistamise õiguslikud alused

Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise eesmärk lõpetada vananenud tõekspidamiste kohaselt planeeritud detailplaneeringu kehtivus, kuna kõik lähteseisukohad, tehnilised tingimused ja kooskõlastused, millele kunagi tugineti detailplaneeringu kehtestamisel on ajas muutunud või kaotanud kehtivuse.

Tuleb arvestada, et nimetatud detailplaneeringu kehtestamisest on möödas 15 aastat ning selle aja jooksul ei ole arendusest huvitatud isik asutud detailplaneeringut ellu viima, mis tõestab, et kui selle detailplaneeringu lahendus ja tingimused olidgi sobilikud üle 15 aasta tagasi, siis tänapäeval ei vasta need enam ühiskonnas väljakujunenud ootustele, soovidele ja vajadustele. Selle perioodi jooksul on oluliselt muutunud inimeste elulised vajadused ja nägemus elukeskonna ruumilise arengu suundadest. Raasiku alevikus ei ole kujunenud omaseks hoonestusstiil, kus väikesele maa- alale oleks tihedalt üksteise kõrvale püstitatud üksik-, paaris-, rida- ja korterelamud nagu on Uueveski I detailplaneeringus. Pigem on madal - tiheda asustuse tihendamine, suurte vabade kruntide hoonestamisel näiteks kuni 6 korteriga korterelamutega, kutsunud esile kohalike elanike proteste ja vastuväiteid, seda hoolimata hoonete mahtude sobivusest ja piisavatest vahekaugustest ning sobivast kaasaegsest arhitektuurist.

Antud juhul tuleb eriti arvestada piirkonna eripära ja asjaolu, et planeeritav elukondlik ala jääb kahe mälestise: Harju-Jaani kiriku ja Raasiku vana kalmistu vahetusse lähedusse ning kalmistu sanitaarkaitsevöönd hõlmab peaegu kogu Uueveski kinnistu. Kalmistule on ette nähtud vähemalt 50 meetri laiune puhvervöönd kalmistu välispiirist. Sinna on reeglina keelatud rajada ehitisi ja planeerida maakasutust, mis võib põhjustada kalmistul müra, välja arvatud kalmistut teenindav rajatis. Kaitsevöönd aitab ennetada olulisi negatiivseid mõjusid kalmistule ja ka vastupidi – kalmistu läheduses olevale elukeskkonnale. Uue elukvartali paiknemine kalmistu läheduses võib olla ebameeldiv üllatus tulevastele elanikele, kes ei soovi argielus osa saada kalmistul toimuvatest

tseremooniatest. Nii on 50 meetri laiune vaikuse ja rahutsoon tarvilik nii kalmistu kui naaberala parema planeerimise võtmes. Uueveski I detailplaneeringuga ei ole arvestatud, et kalmistuseadusega on reguleeritud kalmistu rajamist, haldamist, kasutamist, matmiseks sulgemist puudutavad küsimused ning kehtestatakse surnu kalmistule matmise ja tuhastamise nõuded. Seega on tegemist kaasaegsete nõuete ja vajadustega sobimatu elamukvartali detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisega ja see on igati põhjendatud.

Kuna kinnistu omanik ei ole 15 aasta jooksul alustanud detailplaneeringu elluviimisega, siis antud alal on hakanud kasvama isetekkelised puud, mis ei sega avatud vaateid Kirikule ja on rahulikuks ümbruseks kalmistule. Kohaliku omavalitsuse üksus toetab, et Uueveski kinnistul jätkub senine tegelik maakasutus maatulundusmaana, kuigi üldplaneeringus on antud ala elamumaa juhtfunktsiooniga, mis võimaldav planeerida sobivas ulatuses ja mahus hoonestust.

Raasiku Vallavolikogu eelarve,- keskkonna- ja planeerimiskomisjon soovitas 04.08.2021. toimunud koosolekul algatada Vallavalitsusel Uueveski I detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetlus. Vastavalt planeerimisseaduse §-le 140 võib detailplaneeringu või selle osa tunnistada kehtetuks, kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima või kui planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda. Planeerimisseaduse § 124 lg 2 sätestab, et detailplaneeringu eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneering koostatakse on lähiaastate ehitustegevuse aluseks.

Uueveski I kinnistu detailplaneeringu materjalidega saab tutvuda Raasiku valla kodulehel, avalikus dokumendiregistris:http://atp.amphora.ee/raasikuvv/index.aspx?itm=196007

kogu planeeringu toimik: http://atp.amphora.ee/raasikuvv/index.aspx?itm=195960

IV Haldusakti eelnõu kooskõlastamine ja arvamuse avaldamine

Vastavalt planeerimisseaduse § 140 lg 3 ja 4, esitatakse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu kooskõlastamiseks planeerimisseaduse § 127 lõikes 1 nimetatud asutustele ja arvamuse andmiseks planeerimisseaduse § 127 lõikes 2 nimetatud isikutele ja asutustele. Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse otsuse eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi selle kohta arvamust avaldada, kui seadus ei sätesta teisiti.

Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise osas küsiti esialgse eelnõu kohta, 2.02.2022 kirjaga arvamust Uueveski kinnistu omanikult, kes esitas omapoolsed vastuväited 5.04.2022.

Vastuväited:

1. Raasiku alevikus Uueveski I kinnistu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisele ei ole mingit reaalset vajadust ega põhjendust.

Vastus: Põhjendused on toodud eespool. Vajadus on mitte teha viga ja viia ellu detailplaneeringut, mis pole enam aja ja asjakohane, vaid jätta võimalus läbi uue planeeringu koostamise kujundada kvaliteetsem elukeskkond ja inimlik asularuum eestlastele omaselt ,,oma kodumaja“ võtmes ning avatud vaated kiriku suunas.

2. Detailplaneeringut ei ole veel realiseeritud ainult sellel põhjusel, et Raasiku kaasaegsete elamute turu arenemine on viibinud, milles on oma osa ka ühisveevärgi võrgu aeglasel arengul.

Vastus: Esitatud väide ei vasta tõele, Raasikul valmis eelneva aasta jooksul kümneid uusi üksikelamuid, mis saavad EHRis kasutusloa. Kui selle arenduse eelduseks on asula (ühtlasi

planeeringuala välise) ÜVK rekonstrueerimine ja arendamine ning seda peetakse valla kohustuseks, kuid vallal pole eelarves vajalikku raha, siis on vallal olemas veel üks täiendav põhjendus tunnistada elujõuetu detailplaneering kehtetuks.

3. Viide uuele Raasiku valla üldplaneeringule ei ole antud kontekstis kohane, sest hiljem kehtestatud üldplaneering ei mõjuta kuidagi varem kehtestatud detailplaneeringute kehtivust vaid on suunatud tulevikku, andes üldised suunad tuleviku planeeringutele.

Vastus: Planeerimisseaduse § 140 võimaldab tunnistada detailplaneeringut kehtetuks sõltumatult sellest, milline üldplaneering antud hetkel kehtib.

4. Detailplaneering ei ole vananenud mingis mõttes, selle koostamisel on olnud eesmärgiks tagada sealsetele tulevastele elanikele kvaliteetne ja Raasiku alevikku sobiv elukeskkond. Tegemist ei ole „põllule rajatud odavmajade vaibaga“.

Vastus: Kuna planeeringut ei ole ellu viima asutud ja korterelamud ei ole Raasiku kiriku lähiümbrusesse sobivad ning planeeringulahendus ei ole kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga, mis on ühiskondlik kokkulepe ja detailplaneeringute koostamise aluseks, siis arengueesmärkide huvides on õige ja põhjendatud tunnistada aegunud lahendustega detailplaneeringud kehtetuks.

5. Harju-Jaani kiriku kui kultuuriobjekti ja ühe Raasiku aleviku sümboli lähedusest. Detailplaneeringu protsessis tehti mitmeid uuringuid, kaasa arvatud müra mõõtmised, ja planeering sai kooskõlastuse ka Muinsuskaitse Ametilt, s.h. tagati ka vaated kirikule erinevatelt tänavatel.

Vastus: Harju-Jaani kirik on ehitismälestis nr 21529, mis on registreeritud Kultuurimälestiste registris. Seda on mainitud esmakordselt juba 1322. a. Teisel pool planeeringu ala on Raasiku vana kalmistu - ajaloomälestis nr 14819, mis on pühitsetud 04.08.1846 ja on samuti kantud Kultuurimälestiste registrisse. Planeeritavale alale ulatuv kalmistu sanitaarkaitsevöönd hõlmab peaegu kogu Uueveski kinnistut. Muinsuskaitseseaduse kohaselt tuleb detailplaneeringu koostamisel koostada ka muinsuskaitse eritingimused, kui planeeritaval alal asub muinsuskaitseala, kinnismälestis (need mõlemad jäävad kontaktvööndi alale) või nende kaitsevöönd, mis antud juhul hõlmab suures ulatuses planeeritava ala.

Muinsuskaitseseaduse § 14. kohaselt on kaitsevöönd:

(1) Kinnismälestise ja muinsuskaitseala kaitseks võib kehtestada kaitsevööndi, kaaludes selle vajalikkust ja ulatust kaitsevööndi eesmärkidest lähtudes.

(2) Kinnismälestise kaitsevööndi eesmärk on tagada:

1) kinnismälestise säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas ning seda ümbritsevate mälestisega seotud kultuuriväärtuslike objektide ja elementide säilimine;

2) kinnismälestise vaadeldavus ja mälestiselt avanevate algupäraste vaadete säilimine;

3) kinnismälestist ümbritseva arheoloogilise kultuurkihi säilimine.

(3) Muinsuskaitseala kaitsevööndi eesmärk on tagada:

1) muinsuskaitseala säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas, et vältida järske üleminekuid hoonestuse mastaapsuses ja tiheduses;

2) muinsuskaitseala vaadeldavus olulistest vaatepunktidest.

(4) Kaitsevööndi võib jagada erinevate kitsendustega osadeks, lähtudes käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud eesmärkidest.

(5) Kaitsevööndit ei kehtestata:

1) muinsuskaitsealal paiknevale mälestisele, kui muinsuskaitseala kaitsekorras ei ole määratud teisiti;

2) kalmistul paiknevale mälestisele;

3) kinnismälestiseks olevas pargis paiknevale mälestisele.

(6) Ajaloolise terviku moodustavatele või lähestikku asuvatele mälestistele võib kehtestada ühise kaitsevööndi.

Käesoleval juhul detailplaneeringu koosseisus eelpool nimetatud eritingimusi ei ole koostatud ja piirkonnale ainuomast väärtuslikku ajaloolist miljööd ei ole käsitletud.

Seega saab väita, et ajaloolist miljööd ei ole detailplaneeringus arvestatud ja Aruvalla-Jägala maantee äärde planeeritud korterelamud on oma mahult piirkonda mittesobivad ja liiga domineerivad ning kaotavad täielikult harjumuspärase vaate kirikule. Planeeringulahendus peab tuginema analüüsile, mille eesmärgiks on leida piirkonda sobivaim lahendus. Mürasituatsioon on samuti aja jooksul muutunud, maantee liiklussagedus ja sellest tingitud müra on suurenenud.

6. Arendaja soov on planeering realiseerida, vajadusel tehes selles ainult väiksemaid muudatusi.

Vastus: Väiksemad muudatused, mida saab teha ehitusseadustiku kohaste projekteerimistingimustega, ei ole piisavad planeeringulahenduse üldplaneeringu ja kaasaja nõuetega kooskõlla viimiseks. Ehitusseadustiku § 27 alusel on lubatud projekteerimistingimuste alusel detailplaneeringut muuta vaid limiteeritud ulatuses täpsustustega, kuid sellele tuginedes ei ole võimalik detailplaneeringut olemuslikult muuta. Ainus mõistlik variant oleks sobivas mahus ja ulatuses algatada Uueveski I kinnistule uus detailplaneering kaasaegsete väikeelamute rajamise eesmärgil, mis on looduslike puhveraladega eraldatud ajaoolistest objektidest, eriti kalmistust ning järgib Raasiku valla üksikelamute piirkonna aedlinnale omaseid väärtusi. Arendaja saaks oma soove piirkonnas realiseerida algatades antud alale uue detailplaneeringu, mille lahendus tugineb kaasaegsetele seisukohtadele ja õigusaktidele ning mille algatamine toimub mõistliku aja jooksul vallavalitsusega sõlmitud kokkuleppel. Arendaja sõlmib vallavalitsusega lepingu, milles annab garantii, et pärast uue detailplaneeringu kehtestamist asutakse seda ellu viima. Kui seda pole mõjuvate põhjusteta hakatud 5. aasta jooksul ellu viima, siis tunnistatakse ka uus detailplaneering valla algatusel kehtetuks. Juhul kui arendaja ei ole oma soovides ja võimalustes panustada piirkonna arengusse veendunud, pole mõtet aega ja ressursse tühja töö jaoks kulutada.

Pärast esialgse arvamuse laekumist, täiendati materjale ja koostati käesoleva otsuse eelnõu ning esitati 25.10.2023, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Terviseametile, Päästeametile, Muinsuskaitseametile, Transpordiametile ja Maa-ametile kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks Uueveski kinnistu omanikule, planeeringuala naaberkinnistute omanikele sh Harju – Jaani Ristija Johannese Kogudusele ja planeeringuga seotud võrguvaldajatele Raven OÜ, Telia Eesti AS, Elektrilevi OÜ ja Mistra-Autex AS.

Raasiku vallavalitsuse kirjale vastasid Maa-amet, Muinsuskaitseamet, Terviseamet, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Raven OÜ ja Mistra-Autex AS.

Kõik nende poolt esitatud seisukohad on lisatud käeoleva otsuse koosseisu.

Maa-amet 26.10.2023 kirjaga nr 6-3/23/15405-2 esitati seisukoht, et Maa-ametil, kui piirinaabriks oleva reformimata Nurme 4 kinnistu esindajana, puuduvad vastuväited Uueveski I kinnistu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise eelnõule.

Muinsuskaitseameti seisukoht esitati 30.10.2023 kirjaga nr 5.1-17.5/2055-1, milles nad nõustuvad Raasiku Vallavolikogu 14.juuni 2007 otsusega nr 86 kehtestatud Raasiku alevikus, Uueveski I kinnistu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisega, kuigi amet on nimetatud detailplaneeringu kooskõlastanud aastaid tagasi, siis tänaseks on muutunud muinsuskaitseseadus (uus muinsuskaitseseadus kehtib alates 01.05.2019) ja ka nõuded planeeringutele. Muinsuskaitseseaduse kohaselt tuleb detailplaneeringu koostamisel koostada muinsuskaitse eritingimused, kui planeeritaval alal asub muinsuskaitseala, kinnismälestis või nende kaitsevöönd. Uueveski I kinnistu detailplaneeringu alal paikneb ehitismälestis Harju – Jaani kirik (reg nr 21529) kaitsevöönd ja ajaloomälestise Raasiku vana kalmistu (reg nr 14819) kaitsevöönd. Uueveski I detailplaneeringu koosseisus ei ole muinsuskaitse eritingimusi koostatud.

Terviseameti 16.11.2023 kirjas nr 9.3-1/23/7179-2 esitati seisukoht, et amet on tutvunud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise eelnõu materjalidega ja ei esita otsuse eelnõule vastuväiteid.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium vastas 27.11.2023 kirjaga nr 14-3/3082-1, mille kohaselt on esitatud materjalide kaalumisel leitud, et lähtuda tuleb üldplaneeringuga valitud suunast, mis näeb piirkonda elamumaana, kuid väiksema ehitusmahuga ja kirikule vaadete säilimise tingimusega. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil ei ole sisulisi märkuseid Uueveski I kinnistu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise kohta.

Raven OÜ andis on nõusoleku detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise kohta e-kirjaga 27.10.2023, mis on registreeritud vallavalitsuse dokumendiregistris 7-1/23-13.

Mistra-Autex AS on esitanud 26.10.2023 e-kirja, kus märgib, et nende poolt 07.08.2006 väljastatud veetrassiga liitumise tingimused on kaotanud kehtivuse 19.06.2009, seega nad on nõus nimetatud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisega.

Haldusmenetluse seaduse § 64 lg 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse teostamisel arvestada haldusakti andmise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti andmise menetluse põhjalikkust, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid sh millist kahju tooks kinnistu omanikule ja kogukonnale ebasobiva planeeringu alusel väljaehitatud elamukompleks, mis ei leiaks kasutamist, tühjalt seisvana või jääks ehitamine vahendite puuduse tõttu pooleli - varemetena lagunema. Seega antud haldusakti väljaandmine, mis tugineb planeerimisseaduse § 140 lg 5, ei ole detailplaneeringust huvitatud isiku ega avalike huvide kahjuks vastavalt haldusmenetluse seaduse § 66 lg 2 p 1.

Kõiki eespool nimetatud asjaolusid kogumina arvestades on praegusel juhul põhjendatud tunnistada Raasiku Vallavolikogu 14.06.2007 otsusega nr 86 kehtestatud Raasiku alevikus Uueveski I kinnistu detailplaneering kehtetuks, kuna kehtestatud lahendus ei vasta ajas muutunud vajadustele ja piirkonna arengueesmärkidele ning seda ei ole võimalik olumuslikult muutmata enam ellu viia tänase seadusandluse kohaselt.

Arvestades eeltoodut ja aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 2 p 33, planeerimisseaduse § 140 lg 1 p 1 ja § 140 lg 1 p 2, §140 lg 3-6, haldusmenetluse seaduse § 64 lg 2 ja 3, § 68 lg 2 ja § 70 lg 1,

Raasiku Vallavolikogu otsustab:

1. Tunnistada kehtetuks Raasiku Vallavolikogu 14. juuni 2007. a. otsusega nr 86 „Detailplaneeringu kehtestamine Raasiku alevik, Uueveski I kinnistu“ kehtestatud detailplaneering.

2. Avaldada teade detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisest Ametlikes Teadaannetes, Raasiku valla kodulehel, ajalehes Sõnumitooja ja ajalehes Harju Elu ning teavitada valitsusasutusi, kelle

valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb, ja isikuid, kelle õigusi või huve võib detailplaneering puudutada.

3. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

4. Käesoleva otsuse peale võib esitada Raasiku Vallavolikogule vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsuse teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud otsusest teada saama ja esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maarja Sikut volikogu esimees

DETAILPLANEERING

HARJUMAA, RAASIKU VALD

RAASIKU ALEVIK

UUEVESKI I MAAÜKSUS 65101:008:0260

SELETUSKIRI JA JOONISED TELLIJA: ILMAR PETERSEN PROJEKTEERIJA: CHANTAL OÜ , REG NR 10494569, EEP000743 ROHUNEEME TEE 121, PK 868, VIIMSI VALD HARJUMAA, tel 5033072,fax 6016982, [email protected]

2006

SELETUSKIRI

ÜLDOSA

1. OLEMASOLEV OLUKORD DETAILPLANEERINGU VAJADUSE

PÕHJENDUS

2. KRUNDIJAOTUS JA HOONESTUS

3. LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE

4. HALJASTUS JA HEAKORD NING KESKKONNAKAITSELISED ABINÕUD

5. TULEOHUTUS

6. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON

7. VERTIKAALPLANEERIMINE

8. KÜTE

9. ELEKTRIVARUSTUS JA TÄNAVAVALGUSTUS

10. TELEFONSIDE

11. TURVALISUS

12. KOOSKÕLASTUSED

13. DOKUMENDID

14. JOONISED

SELETUSKIRI

ÜLDOSA

Detailplaneerimisprojekti koostamise aluseks on Raasiku Vallavolikogu

otsus nr 17 , 14 veebruarist 2006. ning väljastatud detailplaneeringu

lähteülesanne mis on kinnitatud Raasiku valitsuse poolt 17 veebruaril

2006.

Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud Raasiku valla üldplaneeringu

ning Planeerimisseaduse põhimõtete ja tingimustega. Planeeritava ala

katastritunnus on 65101:008:0260 Raasiku valla üldplaneeringu järgselt

on maaüksus pere ja ridaelamute maa ning osaliselt looduslik haljasmaa .

Maa ala paikneb tiheasustuspiirkonnas Raasiku alevikus.

Detailplaneeringu eesmärgiks on ehitusõiguse, hoonestustingimuste ,

liikluskorralduse, haljastuse ning tehnovõrkude ja rajatiste määramine.

Detailplaneeringu alusplaanina on kasutatud Fie Raimo Riisenbergi poolt

koostatud maa-ala topograafilist alusplaani.

1. OLEMASOLEV OLUKORD DETAILPLANEERINGU VAJADUSE

PÕHJENDUS

Antud planeeringuga käsitletakse Uueveski I maaüksust pindalaga 52377

m². Maa-ala on hoonestamata ja asub Raasiku alevikus tiheasustusalal.

Läände jääb Harju Jaani kiriku maaüksus. Põhjast ja idast piirneb

maaüksus maanteega, lähedusse jääb Raasiku vana kalmistu mis on

registreeritud ajaloomälestisena (reg nr 14819). Vastavalt

Muinsuskaitseseadusele kehtestatakse kinnismälestise kaitseks

kaitsevöönd, millele kohaldatakse Muinsuskaitseseaduses sätestatud

kitsendused ja milles tehtavad leevendused märgitakse kaitsekohustuse

teatisesse.

Kui mälestiseks tunnistamise kohta antud õigusaktis ei ole märgitud teisiti,

on kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist

arvates. Muinsuskaitsealal paiknevatele kinnismälestistele kaitsevööndit ei

kehtestata, kui muinsuskaitseala põhimääruses pole sätestatud teisiti.

Kalmistul paiknevale kinnismälestisele kaitsevööndit ei kehtestata.

Lõunasse jääb haljasmaa ja elamukompleks. Tulevikus võimalik

uuselamupiirkond. Maa-ala on reljeefilt ühtlase langusega kõrgusmärkide

vahemikus +40,98 - + 43,50 m. . Raasiku alevik on kujunemas hinnatud

elamupiirkonnaks. Ahvatlevaks on looduskeskkond, rahulik miljöö ning

piisav lähedus pealinnale. Seega on vajadus uue kvaliteetse ja kaasaegse

ning tehnovõrkudega varustatud elamupiirkonna järele.

2. KRUNDIJAOTUS JA HOONESTUS

2.1. Planeeritav maaüksus paikneb Raasiku alevikus. Määratud on kruntide

maakasutuse sihtotstarve. Krundi jaotus ja suurused, ehitusõigus,

servituudid ning hoonetevahelised kujad on antud detailplaneerimisprojekti

joonisel. Maaüksusele on planeeritud ridaelamute grupid, üksikelamud,

kaksikelamud ning kolm 12 korteriga korterelamut ning haljasalad .

Projekteeritavad hooned peavad moodustama stiililt ühtse ansambli.

Nõuded hoonestamiseks:

2.2. Projekteeritavad hooned peavad paiknema

planeeringus antud hoonestusalal. Hoonestusala,

tähendab krundi osa, kuhu võib rajada krundi

ehitusõigusega lubatud hooneid. Määratud on vähim

ehitusjoon mis on 25m. sõidutee servast. Aruvalla –

Jägala maantee servast on ehitusjoon vähemalt 35 m.

2.3. Hoonete vahelised kujad peavad olema vastavuses

planeeringuga ning ehitiste tuleohutuse normidega.

2.4. Et tagada tasakaalustatud arhitektuurse

keskkonna kujundamine on planeeritavatele ehitistele

esitatud järgmised nõuded:

2.5. Hoone katuse lubatav kalle on vahemikus 0-30°

2.6. Fassaadi viimistlusmaterjalide osas on keelatud

kasutada sünteetilisi

( plast-, metall-) fassaadikattesüsteeme. Soovitavad materjalid on

looduslik kivi, silikaat-, põletatud- või toorsavist tellised, hööveldatud või

hööveldamata laudis, krohv.

2.7. Hoonete ehitusalune pind võib olla 25%. Elamute

maksimaalne kõrgus maapinnast on 8,0 m ning

korterelamute max.kõrgus maapinnast 11 m .

2.8. Hoonetevaheline vähim kaugus 10 m.

3. LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE

Maa-alale pääs on Tallinna maanteelt ning Nurme tänavalt. Elamute

parkimine lahendatakse krundisiseselt kusjuures igale elamule on

ette nähtud 2 parkimiskohta. Korterelamutel 1,5 parkimiskohta iga

korteri kohta. Planeeringuga moodustatakse liiklusmaa krundid mis

jäävad esialgu eraomandisse. Eraomanik on huvitatud teede

üleandmisest kohalikule vallavalitsusele . Edasine fikseeritakse

lepingutega omavalitsuse ja omaniku läbirääkimiste käigus.

Planeeritav teemaa laius on 12 m , sellest sõidutee kõvakatte laius 5m., kõrval

2 m kõnniteed. Teemaa on maa, mis õigusaktidega kehtestatud korras on

määratud tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks ja teehoiu

korraldamiseks. Aruvalla-Jägala maantee poolsesse külge on jäetud võimalus

rajada kergsõidutee laiusega 3 m.

Tee kaitsevööndid. Vastavalt Teeseadusele (TSMn RTL 2000, 23, 303) ja tee

projekteerimise normidele peab tee projektlahendus tee kaitseks, teehoiu

korraldamiseks, liiklusohutuse tagamiseks ning teelt lähtuvate

keskkonnakahjulike ja inimesele ohtlike mõjude vähendamiseks ette nägema

teeäärse kaitsevööndi. Riigimaanteede kaitsevööndi laius mõlemal pool

sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge

on 50 m. Sainitaarkaitsevöönd on 60 m.

4. HALJASTUS JA HEAKORD NING KESKKONNAKAITSELISED

ABINÕUD

Maa ala on tasane ja ilma kõrghaljastuseta. Maaüksusele on planeeritud

kõrghaljastust piiramaks maanteelt tulevat müra. Maanteepoolsete

planeeritud elamute seinas kasutada heliisolatsiooni materjale liiklusmüra

vähendamiseks

Olemasolevat maastikupilti hakkavad täiendama tulevikus kruntidele

istutatavad ilupuud ja põõsad. Puude ja põõsaste istutamisel pidada silmas

päiksepoolsemate avatud haljasalade kujundamisvõtteid.

Aiakontuurile on soovitav istutada ühtne poolkõrge hekk. Aiaga võib piirata

vaid üksik ja kaksikelamute krundid. Piirde kõrgus max. 1.40. Aedade

lahendus antakse koos hoonestusprojektiga.

Olmejäätmete kogumine korraldatakse igal krundil paiknevasse

konteinerisse ja äravedu korraldatakse selleks litsentseeritud ettevõtte poolt.

Korterelamute jäätmekogumine toimub selleks projekteeritud

jäätmehoonesse.

5. TULEOHUTUS

Projekteeritavad elamud peavad vastama ettenähtud tulepüsivusklassile TP

2-3 nii piirdekonstruktsioonide kui ka hoonetevaheliste kujade osas. Lähtuda

tuleb Eesti Projekteerimisnormide EPN 10 “Ehitiste tuleohutus” Osast 1.

Krundi hoonestusalast väljajäävatele aladele ei ole lubatud püstitada

hooneid ega maapealseid rajatisi. Hüdrant ei tohi paikneda kõvakattega

teest kaugemal kui 2,5 m.

Territooriumi sõidutee, juurdepääsud ehitistele ja ladustatud materjalidele

hoitakse vaba. Põlevmaterjale territooriumile ladustada ei ole lubatud.

Pimedal ajal on hoone number ja tuletõrjeveevõtuhüdrant valgustatud.

6. VEEVARUSTUS , KANALISATSIOON, DRENAAZ

6.1.Veevarustus

Ala veega varustamiseks on väljastanud AS Mistra –Autex

liitumistingimused 19.06.2006.

Projekteeritavad hooned on ette nähtud liita kas AS Mistra –Autex

veetorustikule pumpla territooriumil või olemasoleva Nurme tn

veetorustikuga d´-150mm kuhu tuleb projekteerida ja ehitada välja

liitumispunkt.. Liitumispunkti tuleb paigaldada projekteeritavale

veetarbimisele vastava läbilaskevõimega veemõõtja ja maakraan. Samuti

tuleb ette näha liitumispunktis veetarbimise automaatne sulgemine

tuletõrjevee pumpade käivitumisel. Kuna Mistra –Autex ei taga vee

kvaliteedivastavust joogiveestandardile siis on vajalik veetöötlusseadmete

paigaldamine. Veevarustuse projekt lahendatakse eraldi tööprojektiga.

6.2 Kanalisatsioon

Kanaliseerimine toimub vastavalt OÜ Raven väljastatud tehnilistele

tingimustele nr 37, 10.07.2006.

Kinnistule on projekteeritud isevoolne kanalisatsioonitorustik mis juhitakse

rekonstrueeritavasse ülepumplasse kust edasi survekanalisatsioonitrassi.

Vajadusel on vajalik rekonstrueerida ka survetrass. Renoveerimiskulud

arvestatakse ühiskanalisatsiooniga liitumisel liitumistasude katteks. Osa

endise “Vildivabriku” kanalisatsioonitrassist kuulub likvideerimisele, teisele

osale on seatud kaitseservituut.

Elamutele väljastatakse ehitusluba peale teede ja trasside väljaehitamist.

Kanalistsiooniprojekt lahendatakse eraldi tööprojektiga.

6.3 Drenaaž

Kinnistule on projekteeritud ka sadevetekanalisatsioonitorustik mis

suunatake olemasolevasse torustikku mis suundub Tallinna mnt alt

põhjapool asetsevale metsa ja looduslikule haljasmaale Sadeveed imbuvad

loodusesse kuna sadevete eelvool antud piirkonnas puudub. Harju Jaani

kiriku maaüksuse detailplaneeringu käigus on võimalik leida sadevete

suunamisele ühtne lahend. Olemasolevad kraavid tuleks puhastada.

Koostatakse eraldi tööprojekt.

7. VERTIKAALPLANEERIMINE

Detailplaneerimise projektiga käsitletud maa-ala on ühtlase langusega

põhja suunas. Kinnistu täitmist eraldi ette ei nähta. Tasandus ja

koorimistöödel väljatulev muld ja kivid võiks kasutada kruntide või

haljasalade kujundamisel . Hoonete projekteerimisel arvestada

vaatenurkadega Harju –Jaani kirikule.

8. KÜTE

Kuna kaugküttetorustik antud kinnistule ei ulatu on planeeritavad hooned

ette nähtud varustada autonoomse keskküttega vedelkütuse baasil või

maaküttega mis lahendatakse eraldi projektiga. Küttesüsteemi

kombineerimisel elektriküttega tuleb arvestada tarbijale projekteeritud

võimsusvaruga.

9.ELEKTRIVARUSTUS ja TÄNAVAVALGUSTUS

Projekt on lahendatud vastavalt Eesti Energia tehnilistele tingimustele nr

92147, 25.07.2006.

Uueveski mü elektrivarustus on ettenähtud kahe alajaama baasil.

Olemasoleva 10/0,4kV “Harju Jaani” ja Tallinna maantee äärde

projekteeritava alajaamaga millele on planeeritud alajaama krunt. Toide

nähakse ette Nurme tn 10 kV õhuliinimastist nr 10 kaabelliiniga. Trassid

paigaldatakse teemaaalale. Olemasolev kirikusse minev 0,4 kV õhuliin

asendatakse kaabelliiniga. Kõikide ümbertõstetavate elektriliinide eest

tasub arendaja. Määratud on kilpide asukohad ja servituudid. OÜ

Jaotusvõrgu elektripaigaldiste rajamiseks sõlmida maakasutamist

võimaldav notariaalne leping. Elamute liitumiseks on ette nähtud asukohad

jaotuskappidele. Kaablite arvu ja ristlõigete ning liitumiskappide

asukohtade valik toimub tööjooniste koostamise staadiumis

Projekti maht:

4 tk eramud á 3L 25 A Σ 4 x (3L 25) A

3 tk paarismajad á 3L 25 A Σ 3 x (3L 2x25) A

25tk ridaelamu korterit Σ 25 x (3L 2x25) A

3 tk korruselamud 3-korruselised á 12 krt. Σ 3 x 12 x (3L 2x20) A

Välisvalgustus u. 38 tk Σ 38x125) W I a = 3L 10 A

Arvestatud on, et puudub gaasivarustus ja elamud on planeeritud

elekterküttele.

Tarbimisvõimsuste arvutamiseks kasutame: Juhend EEI J2:1995,

mille järgi saame:

4 tk eramud Σ 4 x (20,4) kW

3 tk paarismajad Σ 3 x (28,8) kW

25tk ridaelamu korterit Σ 199 kW

3 tk korruselamud 3-korruselised á 12 krt. Σ 156 kW

Siit saame elamukvartali summaarse tarbimisvõimsuse Σ Pa = 523 kW

Kuna tegemist on vaid elamutega, on koormuse tipud üheaegsed:

1 h 19.00 – 20.00

3 h 18.00 – 21.00

Kui kasutada alternatiivseid kütteid, (maaküte, tahkeküte): siis

elamukvartali tarbimisvõimsus Σ Pa = 0,7 x 523 = 366 kW .

Koormuskeskmesse (või vähemalt suuremate tarbijate vahetuslähedusse)

planeeritud 10/0,4 kV HEKA 1VB tüüpi alajaam.

Alajaam esialgu planeerida 400 kVA trafoga.

Sellest alajaamast kaablitega, ringliinidena, teostada jaotus elamutele.

Kaabelliinid teede maa-alas ja moodustada servituudid. Servituut on maa-

ala kaabelliinidele 1,0 m kummalegi poole äärmistest kaablitest.

Individuaalelamutele ja paarismajadele krundi piirile liitumiskilbid, igale

kohale oma arvesti koht.

3-e ja enama korteriga elamutele paigaldada ühine arvestus-liitumiskilp ja

moodustada ühistu (-d). Majade sisemine jaotus vastavalt maja projektile.

Välisvalgustusele liitumis-juhtumiskilp paigaldada alajaama

vahetuslähedusse . Peakaitsmest piisab 3L (10 – 16) A.

elektrivõrgu kaitsevööndid. 1) piki õhuliine -- maa-ala ja õhuruum, mida piiravad liini teljest mõlemal

pool järgmistel kaugustel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid:

-- alla 1 kV pingega liinide korral 2 m

-- kuni 20 kV pingega liinide korral 10 m

-- 35--110 kV pingega liinide korral 25 m

-- 220--330 kV pingega liinide korral 30 m;

2) piki maakaabelliine -- maa-ala, mida piiravad mõlemal pool liini 1 m

kaugusel äärmistest kaablitest paiknevad mõttelised vertikaaltasandid;

3) piki veekaabelliine -- veepinnast põhjani ulatuv veeruum, mida piiravad

mõlemal pool liini 100 m kaugusel äärmistest kaablitest paiknevad

mõttelised vertikaaltasandid;

4) piki õhuliine -- laevatatavate siseveekogude veepinna kohal asuv

õhuruum, mida piiravad mõlemal pool liini äärmistest hälbimatus asendis

juhtmetest 100 m kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid;

5) alajaamade ja jaotusseadmete ümber -- maa-ala 2 m kaugusel piirdeaiast,

seinast või nende puudumisel seadmest.

10. TELEFONISIDE

Planeeritavate hoonete telefoniseerimine on planeeritud kaabliga

ühendusega vastavalt Elion Ettevõtted AS poolt 03.07.2006 väljastatud

tehnilistele tingimustele nr 5089310. Ette on nähtud jaotuskapi asukoht

Raasiku jaama tee (Tallinna mnt )ääres.

Projektile on kantud Elion Ettevõtted AS 'le kuuluvad liinirajatised.

Olemasolev sideõhuliin asendatakse kaabelliiniga. Kaablitrassidele on

planeeritud teemaaalale. Kaablitrassidele seatakse servituudid . Kõigile

elamutele on ettenähtud sisestused . Sidekaabli nõutav sügavus pinnases on

0,7 m, teekatte all 1,0 m. Sidevarustusele koostatakse eraldi tööprojekt.

11.TURVALISUS

Käesoleva peatüki koostamise aluseks on Eesti standard EVS 809-1:2002.

Kuritegevuse riske vähendavad:

 Piirkonna nähtavus ja valgustatus

 Elav keskkond

 Hea juurdepääs

 Juurdepääsuteede ja sissepääsuteede jälgimine

 Tugevad ukse-, ja aknaraamid, uksed, aknad, lukud, klaasid.

 Naabrivalve või valveteenuse kasutamine

DETAILPLANEERING

HARJUMAA, RAASIKU VALD

RAASIKU ALEVIK

UUEVESKI I MAAÜKSUS 65101:008:0260

SELETUSKIRI JA JOONISED TELLIJA: ILMAR PETERSEN PROJEKTEERIJA: CHANTAL OÜ , REG NR 10494569, EEP000743 ROHUNEEME TEE 121, PK 868, VIIMSI VALD HARJUMAA, tel 5033072,fax 6016982, [email protected]

2006

SELETUSKIRI

ÜLDOSA

1. OLEMASOLEV OLUKORD DETAILPLANEERINGU VAJADUSE

PÕHJENDUS

2. KRUNDIJAOTUS JA HOONESTUS

3. LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE

4. HALJASTUS JA HEAKORD NING KESKKONNAKAITSELISED ABINÕUD

5. TULEOHUTUS

6. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON

7. VERTIKAALPLANEERIMINE

8. KÜTE

9. ELEKTRIVARUSTUS JA TÄNAVAVALGUSTUS

10. TELEFONSIDE

11. TURVALISUS

12. KOOSKÕLASTUSED

13. DOKUMENDID

14. JOONISED

SELETUSKIRI

ÜLDOSA

Detailplaneerimisprojekti koostamise aluseks on Raasiku Vallavolikogu

otsus nr 17 , 14 veebruarist 2006. ning väljastatud detailplaneeringu

lähteülesanne mis on kinnitatud Raasiku valitsuse poolt 17 veebruaril

2006.

Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud Raasiku valla üldplaneeringu

ning Planeerimisseaduse põhimõtete ja tingimustega. Planeeritava ala

katastritunnus on 65101:008:0260 Raasiku valla üldplaneeringu järgselt

on maaüksus pere ja ridaelamute maa ning osaliselt looduslik haljasmaa .

Maa ala paikneb tiheasustuspiirkonnas Raasiku alevikus.

Detailplaneeringu eesmärgiks on ehitusõiguse, hoonestustingimuste ,

liikluskorralduse, haljastuse ning tehnovõrkude ja rajatiste määramine.

Detailplaneeringu alusplaanina on kasutatud Fie Raimo Riisenbergi poolt

koostatud maa-ala topograafilist alusplaani.

1. OLEMASOLEV OLUKORD DETAILPLANEERINGU VAJADUSE

PÕHJENDUS

Antud planeeringuga käsitletakse Uueveski I maaüksust pindalaga 52377

m². Maa-ala on hoonestamata ja asub Raasiku alevikus tiheasustusalal.

Läände jääb Harju Jaani kiriku maaüksus. Põhjast ja idast piirneb

maaüksus maanteega, lähedusse jääb Raasiku vana kalmistu mis on

registreeritud ajaloomälestisena (reg nr 14819). Vastavalt

Muinsuskaitseseadusele kehtestatakse kinnismälestise kaitseks

kaitsevöönd, millele kohaldatakse Muinsuskaitseseaduses sätestatud

kitsendused ja milles tehtavad leevendused märgitakse kaitsekohustuse

teatisesse.

Kui mälestiseks tunnistamise kohta antud õigusaktis ei ole märgitud teisiti,

on kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist

arvates. Muinsuskaitsealal paiknevatele kinnismälestistele kaitsevööndit ei

kehtestata, kui muinsuskaitseala põhimääruses pole sätestatud teisiti.

Kalmistul paiknevale kinnismälestisele kaitsevööndit ei kehtestata.

Lõunasse jääb haljasmaa ja elamukompleks. Tulevikus võimalik

uuselamupiirkond. Maa-ala on reljeefilt ühtlase langusega kõrgusmärkide

vahemikus +40,98 - + 43,50 m. . Raasiku alevik on kujunemas hinnatud

elamupiirkonnaks. Ahvatlevaks on looduskeskkond, rahulik miljöö ning

piisav lähedus pealinnale. Seega on vajadus uue kvaliteetse ja kaasaegse

ning tehnovõrkudega varustatud elamupiirkonna järele.

2. KRUNDIJAOTUS JA HOONESTUS

2.1. Planeeritav maaüksus paikneb Raasiku alevikus. Määratud on kruntide

maakasutuse sihtotstarve. Krundi jaotus ja suurused, ehitusõigus,

servituudid ning hoonetevahelised kujad on antud detailplaneerimisprojekti

joonisel. Maaüksusele on planeeritud ridaelamute grupid, üksikelamud,

kaksikelamud ning kolm 12 korteriga korterelamut ning haljasalad .

Projekteeritavad hooned peavad moodustama stiililt ühtse ansambli.

Nõuded hoonestamiseks:

2.2. Projekteeritavad hooned peavad paiknema

planeeringus antud hoonestusalal. Hoonestusala,

tähendab krundi osa, kuhu võib rajada krundi

ehitusõigusega lubatud hooneid. Määratud on vähim

ehitusjoon mis on 25m. sõidutee servast. Aruvalla –

Jägala maantee servast on ehitusjoon vähemalt 35 m.

2.3. Hoonete vahelised kujad peavad olema vastavuses

planeeringuga ning ehitiste tuleohutuse normidega.

2.4. Et tagada tasakaalustatud arhitektuurse

keskkonna kujundamine on planeeritavatele ehitistele

esitatud järgmised nõuded:

2.5. Hoone katuse lubatav kalle on vahemikus 0-30°

2.6. Fassaadi viimistlusmaterjalide osas on keelatud

kasutada sünteetilisi

( plast-, metall-) fassaadikattesüsteeme. Soovitavad materjalid on

looduslik kivi, silikaat-, põletatud- või toorsavist tellised, hööveldatud või

hööveldamata laudis, krohv.

2.7. Hoonete ehitusalune pind võib olla 25%. Elamute

maksimaalne kõrgus maapinnast on 8,0 m ning

korterelamute max.kõrgus maapinnast 11 m .

2.8. Hoonetevaheline vähim kaugus 10 m.

3. LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE

Maa-alale pääs on Tallinna maanteelt ning Nurme tänavalt. Elamute

parkimine lahendatakse krundisiseselt kusjuures igale elamule on

ette nähtud 2 parkimiskohta. Korterelamutel 1,5 parkimiskohta iga

korteri kohta. Planeeringuga moodustatakse liiklusmaa krundid mis

jäävad esialgu eraomandisse. Eraomanik on huvitatud teede

üleandmisest kohalikule vallavalitsusele . Edasine fikseeritakse

lepingutega omavalitsuse ja omaniku läbirääkimiste käigus.

Planeeritav teemaa laius on 12 m , sellest sõidutee kõvakatte laius 5m., kõrval

2 m kõnniteed. Teemaa on maa, mis õigusaktidega kehtestatud korras on

määratud tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks ja teehoiu

korraldamiseks. Aruvalla-Jägala maantee poolsesse külge on jäetud võimalus

rajada kergsõidutee laiusega 3 m.

Tee kaitsevööndid. Vastavalt Teeseadusele (TSMn RTL 2000, 23, 303) ja tee

projekteerimise normidele peab tee projektlahendus tee kaitseks, teehoiu

korraldamiseks, liiklusohutuse tagamiseks ning teelt lähtuvate

keskkonnakahjulike ja inimesele ohtlike mõjude vähendamiseks ette nägema

teeäärse kaitsevööndi. Riigimaanteede kaitsevööndi laius mõlemal pool

sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge

on 50 m. Sainitaarkaitsevöönd on 60 m.

4. HALJASTUS JA HEAKORD NING KESKKONNAKAITSELISED

ABINÕUD

Maa ala on tasane ja ilma kõrghaljastuseta. Maaüksusele on planeeritud

kõrghaljastust piiramaks maanteelt tulevat müra. Maanteepoolsete

planeeritud elamute seinas kasutada heliisolatsiooni materjale liiklusmüra

vähendamiseks

Olemasolevat maastikupilti hakkavad täiendama tulevikus kruntidele

istutatavad ilupuud ja põõsad. Puude ja põõsaste istutamisel pidada silmas

päiksepoolsemate avatud haljasalade kujundamisvõtteid.

Aiakontuurile on soovitav istutada ühtne poolkõrge hekk. Aiaga võib piirata

vaid üksik ja kaksikelamute krundid. Piirde kõrgus max. 1.40. Aedade

lahendus antakse koos hoonestusprojektiga.

Olmejäätmete kogumine korraldatakse igal krundil paiknevasse

konteinerisse ja äravedu korraldatakse selleks litsentseeritud ettevõtte poolt.

Korterelamute jäätmekogumine toimub selleks projekteeritud

jäätmehoonesse.

5. TULEOHUTUS

Projekteeritavad elamud peavad vastama ettenähtud tulepüsivusklassile TP

2-3 nii piirdekonstruktsioonide kui ka hoonetevaheliste kujade osas. Lähtuda

tuleb Eesti Projekteerimisnormide EPN 10 “Ehitiste tuleohutus” Osast 1.

Krundi hoonestusalast väljajäävatele aladele ei ole lubatud püstitada

hooneid ega maapealseid rajatisi. Hüdrant ei tohi paikneda kõvakattega

teest kaugemal kui 2,5 m.

Territooriumi sõidutee, juurdepääsud ehitistele ja ladustatud materjalidele

hoitakse vaba. Põlevmaterjale territooriumile ladustada ei ole lubatud.

Pimedal ajal on hoone number ja tuletõrjeveevõtuhüdrant valgustatud.

6. VEEVARUSTUS , KANALISATSIOON, DRENAAZ

6.1.Veevarustus

Ala veega varustamiseks on väljastanud AS Mistra –Autex

liitumistingimused 19.06.2006.

Projekteeritavad hooned on ette nähtud liita kas AS Mistra –Autex

veetorustikule pumpla territooriumil või olemasoleva Nurme tn

veetorustikuga d´-150mm kuhu tuleb projekteerida ja ehitada välja

liitumispunkt.. Liitumispunkti tuleb paigaldada projekteeritavale

veetarbimisele vastava läbilaskevõimega veemõõtja ja maakraan. Samuti

tuleb ette näha liitumispunktis veetarbimise automaatne sulgemine

tuletõrjevee pumpade käivitumisel. Kuna Mistra –Autex ei taga vee

kvaliteedivastavust joogiveestandardile siis on vajalik veetöötlusseadmete

paigaldamine. Veevarustuse projekt lahendatakse eraldi tööprojektiga.

6.2 Kanalisatsioon

Kanaliseerimine toimub vastavalt OÜ Raven väljastatud tehnilistele

tingimustele nr 37, 10.07.2006.

Kinnistule on projekteeritud isevoolne kanalisatsioonitorustik mis juhitakse

rekonstrueeritavasse ülepumplasse kust edasi survekanalisatsioonitrassi.

Vajadusel on vajalik rekonstrueerida ka survetrass. Renoveerimiskulud

arvestatakse ühiskanalisatsiooniga liitumisel liitumistasude katteks. Osa

endise “Vildivabriku” kanalisatsioonitrassist kuulub likvideerimisele, teisele

osale on seatud kaitseservituut.

Elamutele väljastatakse ehitusluba peale teede ja trasside väljaehitamist.

Kanalistsiooniprojekt lahendatakse eraldi tööprojektiga.

6.3 Drenaaž

Kinnistule on projekteeritud ka sadevetekanalisatsioonitorustik mis

suunatake olemasolevasse torustikku mis suundub Tallinna mnt alt

põhjapool asetsevale metsa ja looduslikule haljasmaale Sadeveed imbuvad

loodusesse kuna sadevete eelvool antud piirkonnas puudub. Harju Jaani

kiriku maaüksuse detailplaneeringu käigus on võimalik leida sadevete

suunamisele ühtne lahend. Olemasolevad kraavid tuleks puhastada.

Koostatakse eraldi tööprojekt.

7. VERTIKAALPLANEERIMINE

Detailplaneerimise projektiga käsitletud maa-ala on ühtlase langusega

põhja suunas. Kinnistu täitmist eraldi ette ei nähta. Tasandus ja

koorimistöödel väljatulev muld ja kivid võiks kasutada kruntide või

haljasalade kujundamisel . Hoonete projekteerimisel arvestada

vaatenurkadega Harju –Jaani kirikule.

8. KÜTE

Kuna kaugküttetorustik antud kinnistule ei ulatu on planeeritavad hooned

ette nähtud varustada autonoomse keskküttega vedelkütuse baasil või

maaküttega mis lahendatakse eraldi projektiga. Küttesüsteemi

kombineerimisel elektriküttega tuleb arvestada tarbijale projekteeritud

võimsusvaruga.

9.ELEKTRIVARUSTUS ja TÄNAVAVALGUSTUS

Projekt on lahendatud vastavalt Eesti Energia tehnilistele tingimustele nr

92147, 25.07.2006.

Uueveski mü elektrivarustus on ettenähtud kahe alajaama baasil.

Olemasoleva 10/0,4kV “Harju Jaani” ja Tallinna maantee äärde

projekteeritava alajaamaga millele on planeeritud alajaama krunt. Toide

nähakse ette Nurme tn 10 kV õhuliinimastist nr 10 kaabelliiniga. Trassid

paigaldatakse teemaaalale. Olemasolev kirikusse minev 0,4 kV õhuliin

asendatakse kaabelliiniga. Kõikide ümbertõstetavate elektriliinide eest

tasub arendaja. Määratud on kilpide asukohad ja servituudid. OÜ

Jaotusvõrgu elektripaigaldiste rajamiseks sõlmida maakasutamist

võimaldav notariaalne leping. Elamute liitumiseks on ette nähtud asukohad

jaotuskappidele. Kaablite arvu ja ristlõigete ning liitumiskappide

asukohtade valik toimub tööjooniste koostamise staadiumis

Projekti maht:

4 tk eramud á 3L 25 A Σ 4 x (3L 25) A

3 tk paarismajad á 3L 25 A Σ 3 x (3L 2x25) A

25tk ridaelamu korterit Σ 25 x (3L 2x25) A

3 tk korruselamud 3-korruselised á 12 krt. Σ 3 x 12 x (3L 2x20) A

Välisvalgustus u. 38 tk Σ 38x125) W I a = 3L 10 A

Arvestatud on, et puudub gaasivarustus ja elamud on planeeritud

elekterküttele.

Tarbimisvõimsuste arvutamiseks kasutame: Juhend EEI J2:1995,

mille järgi saame:

4 tk eramud Σ 4 x (20,4) kW

3 tk paarismajad Σ 3 x (28,8) kW

25tk ridaelamu korterit Σ 199 kW

3 tk korruselamud 3-korruselised á 12 krt. Σ 156 kW

Siit saame elamukvartali summaarse tarbimisvõimsuse Σ Pa = 523 kW

Kuna tegemist on vaid elamutega, on koormuse tipud üheaegsed:

1 h 19.00 – 20.00

3 h 18.00 – 21.00

Kui kasutada alternatiivseid kütteid, (maaküte, tahkeküte): siis

elamukvartali tarbimisvõimsus Σ Pa = 0,7 x 523 = 366 kW .

Koormuskeskmesse (või vähemalt suuremate tarbijate vahetuslähedusse)

planeeritud 10/0,4 kV HEKA 1VB tüüpi alajaam.

Alajaam esialgu planeerida 400 kVA trafoga.

Sellest alajaamast kaablitega, ringliinidena, teostada jaotus elamutele.

Kaabelliinid teede maa-alas ja moodustada servituudid. Servituut on maa-

ala kaabelliinidele 1,0 m kummalegi poole äärmistest kaablitest.

Individuaalelamutele ja paarismajadele krundi piirile liitumiskilbid, igale

kohale oma arvesti koht.

3-e ja enama korteriga elamutele paigaldada ühine arvestus-liitumiskilp ja

moodustada ühistu (-d). Majade sisemine jaotus vastavalt maja projektile.

Välisvalgustusele liitumis-juhtumiskilp paigaldada alajaama

vahetuslähedusse . Peakaitsmest piisab 3L (10 – 16) A.

elektrivõrgu kaitsevööndid. 1) piki õhuliine -- maa-ala ja õhuruum, mida piiravad liini teljest mõlemal

pool järgmistel kaugustel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid:

-- alla 1 kV pingega liinide korral 2 m

-- kuni 20 kV pingega liinide korral 10 m

-- 35--110 kV pingega liinide korral 25 m

-- 220--330 kV pingega liinide korral 30 m;

2) piki maakaabelliine -- maa-ala, mida piiravad mõlemal pool liini 1 m

kaugusel äärmistest kaablitest paiknevad mõttelised vertikaaltasandid;

3) piki veekaabelliine -- veepinnast põhjani ulatuv veeruum, mida piiravad

mõlemal pool liini 100 m kaugusel äärmistest kaablitest paiknevad

mõttelised vertikaaltasandid;

4) piki õhuliine -- laevatatavate siseveekogude veepinna kohal asuv

õhuruum, mida piiravad mõlemal pool liini äärmistest hälbimatus asendis

juhtmetest 100 m kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid;

5) alajaamade ja jaotusseadmete ümber -- maa-ala 2 m kaugusel piirdeaiast,

seinast või nende puudumisel seadmest.

10. TELEFONISIDE

Planeeritavate hoonete telefoniseerimine on planeeritud kaabliga

ühendusega vastavalt Elion Ettevõtted AS poolt 03.07.2006 väljastatud

tehnilistele tingimustele nr 5089310. Ette on nähtud jaotuskapi asukoht

Raasiku jaama tee (Tallinna mnt )ääres.

Projektile on kantud Elion Ettevõtted AS 'le kuuluvad liinirajatised.

Olemasolev sideõhuliin asendatakse kaabelliiniga. Kaablitrassidele on

planeeritud teemaaalale. Kaablitrassidele seatakse servituudid . Kõigile

elamutele on ettenähtud sisestused . Sidekaabli nõutav sügavus pinnases on

0,7 m, teekatte all 1,0 m. Sidevarustusele koostatakse eraldi tööprojekt.

11.TURVALISUS

Käesoleva peatüki koostamise aluseks on Eesti standard EVS 809-1:2002.

Kuritegevuse riske vähendavad:

 Piirkonna nähtavus ja valgustatus

 Elav keskkond

 Hea juurdepääs

 Juurdepääsuteede ja sissepääsuteede jälgimine

 Tugevad ukse-, ja aknaraamid, uksed, aknad, lukud, klaasid.

 Naabrivalve või valveteenuse kasutamine

RAASIKU VALLAVOLIKOGU

OTSUS

Aruküla 16. jaanuar 2024. a nr 1

Raasiku Vallavolikogu 14.06. 2007 otsusega nr 86 kehtestatud Raasiku alevikus Uueveski I kinnistu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine

I Asjaolud

Raasiku Vallavolikogu 14.06. 2007 otsusega nr 86 kehtestatud Raasiku alevikus Uueveski I kinnistu detailplaneering hõlmab Raasiku alevikus Uueveski kinnistut (65101:001:0319, 100% maatulundusmaa, pindala 52 242 m2). Detailplaneeringuga kavandati Uueveski kinnistule elurajoon, milles on 2 eramaja, 2 paarismaja, 22 ridaelamu korterit ning 3 kortermaja (3-korruselised, 12- korterilised), kokku elamuühikuid ca 64 tk. Lisaks oli planeeritud kalmistu vahetusse lähedusse lastemänguväljak ja parkla.

II Haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjendused

1. Mänguväljaku asukoha kohta on planeeringu kooskõlastamisel andnud Terviseamet seisukoha, et see asukoht on mänguväljaku jaoks sobimatu. Kuid planeeringu lahendusest ei ole aru saada, et seda oleks arvestatud. Mõistlik oleks, et elavad inimesed võimaldavad surnutele austusest rahu ja vaikust. Tavapärane on kalmistu ümbruses eraldada ala loodusliku kõrghaljastusvööndiga nii nagu asukoht võimaldab, näiteks 50 m laiuselt kogu kaitsevööndi ulatuses.

2. Detailplaneeringus puuduvad põhjendused, millistel kaalutlustel on koostatud eelpool kirjeldatud piirkonna omapära mittearvestav detailplaneeringu lahendus. Planeeritavale alale ulatub kalmistu sanitaarkaitsevöönd, mis hõlmab suures ulatuses Uueveski kinnistu (vt Maa-ameti kitsenduste kaardirakenduselt).

Muinsuskaitseseaduse kohaselt tuleb detailplaneeringu koostamise käigus koostada ka muinsuskaitse eritingimused, kui planeeritaval alal asub muinsuskaitseala, kinnismälestis (need mõlemad jäävad kontaktvööndi alale) või nende kaitsevöönd, mis antud juhul hõlmab peaaegu kogu planeeritava ala. Käesoleval juhul detailplaneeringu koosseisus eritingimusi ei ole koostatud ja ajaloolist miljööd ei ole käsitletud ega arvestatud. Detailplaneeringu kooseisust puudub ka kontaktvööndi analüüs ja seosed lähiümbrusega.

3. Planeeringu kehtestamisest on möödas 15 aastat ja seda ei ole asutud ellu viima. Selle aja jooksul on muutunud oluliselt seadused sh 01.07.2015 jõustunud planeerimisseadus, Raasiku Vallavolikogu 26.05.2020.a otsusega nr 24 on kehtestatud Raasiku valla üldplaneering ja teised valla arengu strateegilised dokumendid ning kõrgema astme planeeringud. Kuid veelgi olulisem on, et lisaks seadusandlusele on väga palju muutunud inimeste arusaamine heast elukeskkonnast ja kvaliteetsest ruumiloomest - kestlikust maa- ja ruumikasutusest, keskkonnateemadest sh kliimamuutustega kohanemisest jne. Tänapäeva nõuetele vastavad detailplaneeringud peavad kõigi nendega arvestama. Kuigi kinnistu omanikul on õigus oma omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada ei ole

mõistlik nimetatud detailplaneeringut kehtima jätta, sest see ei vasta kaasaegsetele nõuetele, kuid eelkõige kogukonna huvidele ega ilmselt ka kinnistu omaniku kunagi tekkinud lootustele. Selliste detailplaneeringute aeg on lihtsalt möödunud, kus elukeskkonna kvaliteet ei olnud nii väga oluline ja kinnisvaraturu konkurents oli väiksem. Siis oli vajadus ja nõudlus eluasemetele plahvatuslik ja kõik mida hakati ehitama leidis ostja enne maja valmimist.

4. Planeering koostati ajal, kui ka hajaasustusega piirkondadesse kavandati palju tiheda asustusega uuselamurajoone ning võib olla sooviti võimalikult palju inimesi kõrvalistesse kohtadesse elama meelitada. Praegusel ajal on Raasiku valla elanike arv kasvavas trendis ja pigem ei jõua omavalitsus teenustega rahvastiku kasvuga piisavalt sammu pidada. Pärast ehitusbuumi lõppu jäid mitmed arendused poolikult seisma. Detailplaneering peab olema lähiaastate ehitustegevuse alus, aga 15 aastat riiulis seisnud planeeringu koostamise alused on tänaseks muutunud. Aeg on muutunud ja koos sellega ka üldplaneering, seadusandlus, valla strateegilised arengudokumendid, aleviku asustus, inimeste arusaam ja teadlikkus kvaliteetsest ruumist.

5. Samuti ei ilmne kohalikul omavalitsusel ülekaalukat avalikku huvi, mis takistaks detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist. Asjaolu, et detailplaneeringut pole 15 aasta jooksul hakatud ellu viima näitab ilmekalt, et detailplaneeringu kehtestatud kujul elluviimine ei ole kooskõlas ajas muutunud piirkonna ruumilise arengu eesmärkidega kuna planeerimisseaduse § 124 sätestab, et detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse aluseks (so 5 a.). Antud juhul üle 15 aasta tagasi levinud tõekspidamiste alusel koostatud ja kehtestatud detailplaneering ei ole aja- ega asjakohane alus lähituleviku ehitustegevusele.

6. Kohtupraktikast tuleneb järeldus, et mida rohkem aega on detailplaneeringu kehtestamisest möödas, seda ebatõenäolisem võib olla selle asjakohasus ja soov detailplaneeringut muutmata kujul realiseerida (järeldus peab paika ja kajastub ka Uueveski kinnistu omaniku vastustes, mis ta andis käesoleva eelnõu projektile).

7. Raasiku kogukonnale on oluline nn pikem vaade nii tulevikku kui sümboolselt vaadete säilimine ajaloolisele kirikule, see on välja toodud ka Raasiku valla üldplaneeringus. Kirikule avanevad praegu avarad vaated nii Raasikult autodega mööduvatele inimestele ja alevikus kohalikele jalutajatele. Tegemist on maamärgi ja sümboliga, mis on kohalikele elanikele oluline identiteedi tugipunkt kasvava kogukonnaga ja muutuvas piirkonnas. Kehtestatud detailplaneeringus on välja toodud vaatepunktid/ vaatekoridorid hoonete vahelt, kuid planeeringu realiseerimise korral kaoksid vaated sellisel kujul, nagu kogukond neid säilitada sooviks. Kiriku suursugune väärtus maamärgina, millele annab jõudu maastikul oskuslikult valitud asukoht, kaoks jäädavalt.

8. Praegu kehtiv Raasiku valla üldplaneering rõhutab vajadust säilitada kirikuvaated, see näeb ette antud piirkonna küll elamumaana, kuid väiksema ehitusmahuga ja vaadete säilitamise tingimusega. Keelatud on ehitiste rajamine vaatekoridori, mis oma mõõtmete või välimuse tõttu varjavad kaugvaateid või vähendavad vaadete esteetilist kvaliteeti.

9. Raasiku vallavalitsus ei näe võimalust viia detailplaneering strateegiliste eesmärkidega vastavusse läbi detailplaneeringu osalise kehtetuks tunnistamise või täiendavate projekteerimistingimuste andmisega. Kogu ala krundijaotusskeem, hoonestustihedus, liikluskorraldus ja ehitusõiguse ulatus oleks vaja ümber planeerida, ehitusmahtusid oluliselt vähendada ja arvestada paremini ajalooliste - kultuuriliste väärtustega ning praegu kehtivate strateegiliste eesmärkidega. Kogu ala peab uuesti planeerides moodustama terviklahenduse alates kontaktvööndi analüüsist ja ajaloolistest eritingimustest.

10. Kehtiva üldplaneeringu alusel on lubatud 1 eluhoone krundil, aga detailplaneeringus on kahel krundil 3 eluhoonet. Krundi max täisehituse protsent on üldplaneeringus 20%, aga detailplaneeringus 25%. Hoone max ehitusalune pind on üldplaneeringus üksikelamutel 240 m2 ning rida- ja

korterelamutel 500 m2, aga detailplaneeringus on üksikelamul 150 m2, paariselamul 300 m2, ridaelamul 800-1000 m2, korterelamul ca 583 m2. Loetletud vastuolu on nii suur, et tuleks lahendada üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Hoonete kõrgused on vastavuses üldplaneeringus lubatud max kõrgustega.

Üldplaneeringu järgi peaks olema ühe kortermaja jaoks min krundisuurus 3000 m2 aga planeeringus on 3 kortermaja ühel 8109 m2- suurusel krundil, mis teeb ühe kortermaja kohta ruumivaruks 2703 m2. Üldplaneeringu kohaselt, uued rida- ja korterelamute hoone mahud tuleb sobitada linnaehituslikult ja arhitektuurselt piirkonna olemasolevate hoonetega. Uue korter- või ridaelamu kavandamisel tuleb jätta piisav kaugus naabrusesse jääva olemasoleva üksikelamu või kahe korteriga elamu vahele, et tagada privaatsus. Korterelamute kavandamisel peab planeeritavale krundile mahtuma hoonet teenindav parkimine, mänguväljak, haljasala jm vajalikud objektid ja rajatised, kuid planeeringus seda pole lahendatud.

11. Kanalisatsioon on lahendatud vana vildivabriku kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimise ja uute trasside paigaldamise baasil vastavalt Raven OÜ antud tehnilistele tingimustele, aga tänasel päeval Raven OÜ neid trasse omaks ei tunnista, servituute seatud ei ole, kohalike inimeste väidetele tuginedes on trassid masuuti täis. Kui Raven OÜ annaks uued tehnilised tingimused aegunud tingimuste asemel, siis oleks võimalik lahendada uute trassidega liitumine ja need küsimused lahendada.

12. Veevarustuse tehnilised tingimused on väljastanud AS Mistra-Autex, kuid aastast 2023. on AS Mistra-Autex lõpetanud oma torustikust veevarustamise klientidele (kiri 29.09.2022 Veevarustuse lõpetamine) ja liitumiseks veevõrguga tuleb taotleda Raven OÜ-lt uued tingimused, mis antakse Raasiku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2020-2031 kohaselt. See tähendab uuesti tehnovõrkude lahendamist kogu detailplaneeringu ulatuses.

III Haldusakti kehtetuks tunnistamise õiguslikud alused

Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise eesmärk lõpetada vananenud tõekspidamiste kohaselt planeeritud detailplaneeringu kehtivus, kuna kõik lähteseisukohad, tehnilised tingimused ja kooskõlastused, millele kunagi tugineti detailplaneeringu kehtestamisel on ajas muutunud või kaotanud kehtivuse.

Tuleb arvestada, et nimetatud detailplaneeringu kehtestamisest on möödas 15 aastat ning selle aja jooksul ei ole arendusest huvitatud isik asutud detailplaneeringut ellu viima, mis tõestab, et kui selle detailplaneeringu lahendus ja tingimused olidgi sobilikud üle 15 aasta tagasi, siis tänapäeval ei vasta need enam ühiskonnas väljakujunenud ootustele, soovidele ja vajadustele. Selle perioodi jooksul on oluliselt muutunud inimeste elulised vajadused ja nägemus elukeskonna ruumilise arengu suundadest. Raasiku alevikus ei ole kujunenud omaseks hoonestusstiil, kus väikesele maa- alale oleks tihedalt üksteise kõrvale püstitatud üksik-, paaris-, rida- ja korterelamud nagu on Uueveski I detailplaneeringus. Pigem on madal - tiheda asustuse tihendamine, suurte vabade kruntide hoonestamisel näiteks kuni 6 korteriga korterelamutega, kutsunud esile kohalike elanike proteste ja vastuväiteid, seda hoolimata hoonete mahtude sobivusest ja piisavatest vahekaugustest ning sobivast kaasaegsest arhitektuurist.

Antud juhul tuleb eriti arvestada piirkonna eripära ja asjaolu, et planeeritav elukondlik ala jääb kahe mälestise: Harju-Jaani kiriku ja Raasiku vana kalmistu vahetusse lähedusse ning kalmistu sanitaarkaitsevöönd hõlmab peaegu kogu Uueveski kinnistu. Kalmistule on ette nähtud vähemalt 50 meetri laiune puhvervöönd kalmistu välispiirist. Sinna on reeglina keelatud rajada ehitisi ja planeerida maakasutust, mis võib põhjustada kalmistul müra, välja arvatud kalmistut teenindav rajatis. Kaitsevöönd aitab ennetada olulisi negatiivseid mõjusid kalmistule ja ka vastupidi – kalmistu läheduses olevale elukeskkonnale. Uue elukvartali paiknemine kalmistu läheduses võib olla ebameeldiv üllatus tulevastele elanikele, kes ei soovi argielus osa saada kalmistul toimuvatest

tseremooniatest. Nii on 50 meetri laiune vaikuse ja rahutsoon tarvilik nii kalmistu kui naaberala parema planeerimise võtmes. Uueveski I detailplaneeringuga ei ole arvestatud, et kalmistuseadusega on reguleeritud kalmistu rajamist, haldamist, kasutamist, matmiseks sulgemist puudutavad küsimused ning kehtestatakse surnu kalmistule matmise ja tuhastamise nõuded. Seega on tegemist kaasaegsete nõuete ja vajadustega sobimatu elamukvartali detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisega ja see on igati põhjendatud.

Kuna kinnistu omanik ei ole 15 aasta jooksul alustanud detailplaneeringu elluviimisega, siis antud alal on hakanud kasvama isetekkelised puud, mis ei sega avatud vaateid Kirikule ja on rahulikuks ümbruseks kalmistule. Kohaliku omavalitsuse üksus toetab, et Uueveski kinnistul jätkub senine tegelik maakasutus maatulundusmaana, kuigi üldplaneeringus on antud ala elamumaa juhtfunktsiooniga, mis võimaldav planeerida sobivas ulatuses ja mahus hoonestust.

Raasiku Vallavolikogu eelarve,- keskkonna- ja planeerimiskomisjon soovitas 04.08.2021. toimunud koosolekul algatada Vallavalitsusel Uueveski I detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetlus. Vastavalt planeerimisseaduse §-le 140 võib detailplaneeringu või selle osa tunnistada kehtetuks, kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima või kui planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda. Planeerimisseaduse § 124 lg 2 sätestab, et detailplaneeringu eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneering koostatakse on lähiaastate ehitustegevuse aluseks.

Uueveski I kinnistu detailplaneeringu materjalidega saab tutvuda Raasiku valla kodulehel, avalikus dokumendiregistris:http://atp.amphora.ee/raasikuvv/index.aspx?itm=196007

kogu planeeringu toimik: http://atp.amphora.ee/raasikuvv/index.aspx?itm=195960

IV Haldusakti eelnõu kooskõlastamine ja arvamuse avaldamine

Vastavalt planeerimisseaduse § 140 lg 3 ja 4, esitatakse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu kooskõlastamiseks planeerimisseaduse § 127 lõikes 1 nimetatud asutustele ja arvamuse andmiseks planeerimisseaduse § 127 lõikes 2 nimetatud isikutele ja asutustele. Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse otsuse eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi selle kohta arvamust avaldada, kui seadus ei sätesta teisiti.

Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise osas küsiti esialgse eelnõu kohta, 2.02.2022 kirjaga arvamust Uueveski kinnistu omanikult, kes esitas omapoolsed vastuväited 5.04.2022.

Vastuväited:

1. Raasiku alevikus Uueveski I kinnistu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisele ei ole mingit reaalset vajadust ega põhjendust.

Vastus: Põhjendused on toodud eespool. Vajadus on mitte teha viga ja viia ellu detailplaneeringut, mis pole enam aja ja asjakohane, vaid jätta võimalus läbi uue planeeringu koostamise kujundada kvaliteetsem elukeskkond ja inimlik asularuum eestlastele omaselt ,,oma kodumaja“ võtmes ning avatud vaated kiriku suunas.

2. Detailplaneeringut ei ole veel realiseeritud ainult sellel põhjusel, et Raasiku kaasaegsete elamute turu arenemine on viibinud, milles on oma osa ka ühisveevärgi võrgu aeglasel arengul.

Vastus: Esitatud väide ei vasta tõele, Raasikul valmis eelneva aasta jooksul kümneid uusi üksikelamuid, mis saavad EHRis kasutusloa. Kui selle arenduse eelduseks on asula (ühtlasi

planeeringuala välise) ÜVK rekonstrueerimine ja arendamine ning seda peetakse valla kohustuseks, kuid vallal pole eelarves vajalikku raha, siis on vallal olemas veel üks täiendav põhjendus tunnistada elujõuetu detailplaneering kehtetuks.

3. Viide uuele Raasiku valla üldplaneeringule ei ole antud kontekstis kohane, sest hiljem kehtestatud üldplaneering ei mõjuta kuidagi varem kehtestatud detailplaneeringute kehtivust vaid on suunatud tulevikku, andes üldised suunad tuleviku planeeringutele.

Vastus: Planeerimisseaduse § 140 võimaldab tunnistada detailplaneeringut kehtetuks sõltumatult sellest, milline üldplaneering antud hetkel kehtib.

4. Detailplaneering ei ole vananenud mingis mõttes, selle koostamisel on olnud eesmärgiks tagada sealsetele tulevastele elanikele kvaliteetne ja Raasiku alevikku sobiv elukeskkond. Tegemist ei ole „põllule rajatud odavmajade vaibaga“.

Vastus: Kuna planeeringut ei ole ellu viima asutud ja korterelamud ei ole Raasiku kiriku lähiümbrusesse sobivad ning planeeringulahendus ei ole kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga, mis on ühiskondlik kokkulepe ja detailplaneeringute koostamise aluseks, siis arengueesmärkide huvides on õige ja põhjendatud tunnistada aegunud lahendustega detailplaneeringud kehtetuks.

5. Harju-Jaani kiriku kui kultuuriobjekti ja ühe Raasiku aleviku sümboli lähedusest. Detailplaneeringu protsessis tehti mitmeid uuringuid, kaasa arvatud müra mõõtmised, ja planeering sai kooskõlastuse ka Muinsuskaitse Ametilt, s.h. tagati ka vaated kirikule erinevatelt tänavatel.

Vastus: Harju-Jaani kirik on ehitismälestis nr 21529, mis on registreeritud Kultuurimälestiste registris. Seda on mainitud esmakordselt juba 1322. a. Teisel pool planeeringu ala on Raasiku vana kalmistu - ajaloomälestis nr 14819, mis on pühitsetud 04.08.1846 ja on samuti kantud Kultuurimälestiste registrisse. Planeeritavale alale ulatuv kalmistu sanitaarkaitsevöönd hõlmab peaegu kogu Uueveski kinnistut. Muinsuskaitseseaduse kohaselt tuleb detailplaneeringu koostamisel koostada ka muinsuskaitse eritingimused, kui planeeritaval alal asub muinsuskaitseala, kinnismälestis (need mõlemad jäävad kontaktvööndi alale) või nende kaitsevöönd, mis antud juhul hõlmab suures ulatuses planeeritava ala.

Muinsuskaitseseaduse § 14. kohaselt on kaitsevöönd:

(1) Kinnismälestise ja muinsuskaitseala kaitseks võib kehtestada kaitsevööndi, kaaludes selle vajalikkust ja ulatust kaitsevööndi eesmärkidest lähtudes.

(2) Kinnismälestise kaitsevööndi eesmärk on tagada:

1) kinnismälestise säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas ning seda ümbritsevate mälestisega seotud kultuuriväärtuslike objektide ja elementide säilimine;

2) kinnismälestise vaadeldavus ja mälestiselt avanevate algupäraste vaadete säilimine;

3) kinnismälestist ümbritseva arheoloogilise kultuurkihi säilimine.

(3) Muinsuskaitseala kaitsevööndi eesmärk on tagada:

1) muinsuskaitseala säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas, et vältida järske üleminekuid hoonestuse mastaapsuses ja tiheduses;

2) muinsuskaitseala vaadeldavus olulistest vaatepunktidest.

(4) Kaitsevööndi võib jagada erinevate kitsendustega osadeks, lähtudes käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud eesmärkidest.

(5) Kaitsevööndit ei kehtestata:

1) muinsuskaitsealal paiknevale mälestisele, kui muinsuskaitseala kaitsekorras ei ole määratud teisiti;

2) kalmistul paiknevale mälestisele;

3) kinnismälestiseks olevas pargis paiknevale mälestisele.

(6) Ajaloolise terviku moodustavatele või lähestikku asuvatele mälestistele võib kehtestada ühise kaitsevööndi.

Käesoleval juhul detailplaneeringu koosseisus eelpool nimetatud eritingimusi ei ole koostatud ja piirkonnale ainuomast väärtuslikku ajaloolist miljööd ei ole käsitletud.

Seega saab väita, et ajaloolist miljööd ei ole detailplaneeringus arvestatud ja Aruvalla-Jägala maantee äärde planeeritud korterelamud on oma mahult piirkonda mittesobivad ja liiga domineerivad ning kaotavad täielikult harjumuspärase vaate kirikule. Planeeringulahendus peab tuginema analüüsile, mille eesmärgiks on leida piirkonda sobivaim lahendus. Mürasituatsioon on samuti aja jooksul muutunud, maantee liiklussagedus ja sellest tingitud müra on suurenenud.

6. Arendaja soov on planeering realiseerida, vajadusel tehes selles ainult väiksemaid muudatusi.

Vastus: Väiksemad muudatused, mida saab teha ehitusseadustiku kohaste projekteerimistingimustega, ei ole piisavad planeeringulahenduse üldplaneeringu ja kaasaja nõuetega kooskõlla viimiseks. Ehitusseadustiku § 27 alusel on lubatud projekteerimistingimuste alusel detailplaneeringut muuta vaid limiteeritud ulatuses täpsustustega, kuid sellele tuginedes ei ole võimalik detailplaneeringut olemuslikult muuta. Ainus mõistlik variant oleks sobivas mahus ja ulatuses algatada Uueveski I kinnistule uus detailplaneering kaasaegsete väikeelamute rajamise eesmärgil, mis on looduslike puhveraladega eraldatud ajaoolistest objektidest, eriti kalmistust ning järgib Raasiku valla üksikelamute piirkonna aedlinnale omaseid väärtusi. Arendaja saaks oma soove piirkonnas realiseerida algatades antud alale uue detailplaneeringu, mille lahendus tugineb kaasaegsetele seisukohtadele ja õigusaktidele ning mille algatamine toimub mõistliku aja jooksul vallavalitsusega sõlmitud kokkuleppel. Arendaja sõlmib vallavalitsusega lepingu, milles annab garantii, et pärast uue detailplaneeringu kehtestamist asutakse seda ellu viima. Kui seda pole mõjuvate põhjusteta hakatud 5. aasta jooksul ellu viima, siis tunnistatakse ka uus detailplaneering valla algatusel kehtetuks. Juhul kui arendaja ei ole oma soovides ja võimalustes panustada piirkonna arengusse veendunud, pole mõtet aega ja ressursse tühja töö jaoks kulutada.

Pärast esialgse arvamuse laekumist, täiendati materjale ja koostati käesoleva otsuse eelnõu ning esitati 25.10.2023, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Terviseametile, Päästeametile, Muinsuskaitseametile, Transpordiametile ja Maa-ametile kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks Uueveski kinnistu omanikule, planeeringuala naaberkinnistute omanikele sh Harju – Jaani Ristija Johannese Kogudusele ja planeeringuga seotud võrguvaldajatele Raven OÜ, Telia Eesti AS, Elektrilevi OÜ ja Mistra-Autex AS.

Raasiku vallavalitsuse kirjale vastasid Maa-amet, Muinsuskaitseamet, Terviseamet, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Raven OÜ ja Mistra-Autex AS.

Kõik nende poolt esitatud seisukohad on lisatud käeoleva otsuse koosseisu.

Maa-amet 26.10.2023 kirjaga nr 6-3/23/15405-2 esitati seisukoht, et Maa-ametil, kui piirinaabriks oleva reformimata Nurme 4 kinnistu esindajana, puuduvad vastuväited Uueveski I kinnistu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise eelnõule.

Muinsuskaitseameti seisukoht esitati 30.10.2023 kirjaga nr 5.1-17.5/2055-1, milles nad nõustuvad Raasiku Vallavolikogu 14.juuni 2007 otsusega nr 86 kehtestatud Raasiku alevikus, Uueveski I kinnistu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisega, kuigi amet on nimetatud detailplaneeringu kooskõlastanud aastaid tagasi, siis tänaseks on muutunud muinsuskaitseseadus (uus muinsuskaitseseadus kehtib alates 01.05.2019) ja ka nõuded planeeringutele. Muinsuskaitseseaduse kohaselt tuleb detailplaneeringu koostamisel koostada muinsuskaitse eritingimused, kui planeeritaval alal asub muinsuskaitseala, kinnismälestis või nende kaitsevöönd. Uueveski I kinnistu detailplaneeringu alal paikneb ehitismälestis Harju – Jaani kirik (reg nr 21529) kaitsevöönd ja ajaloomälestise Raasiku vana kalmistu (reg nr 14819) kaitsevöönd. Uueveski I detailplaneeringu koosseisus ei ole muinsuskaitse eritingimusi koostatud.

Terviseameti 16.11.2023 kirjas nr 9.3-1/23/7179-2 esitati seisukoht, et amet on tutvunud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise eelnõu materjalidega ja ei esita otsuse eelnõule vastuväiteid.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium vastas 27.11.2023 kirjaga nr 14-3/3082-1, mille kohaselt on esitatud materjalide kaalumisel leitud, et lähtuda tuleb üldplaneeringuga valitud suunast, mis näeb piirkonda elamumaana, kuid väiksema ehitusmahuga ja kirikule vaadete säilimise tingimusega. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil ei ole sisulisi märkuseid Uueveski I kinnistu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise kohta.

Raven OÜ andis on nõusoleku detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise kohta e-kirjaga 27.10.2023, mis on registreeritud vallavalitsuse dokumendiregistris 7-1/23-13.

Mistra-Autex AS on esitanud 26.10.2023 e-kirja, kus märgib, et nende poolt 07.08.2006 väljastatud veetrassiga liitumise tingimused on kaotanud kehtivuse 19.06.2009, seega nad on nõus nimetatud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisega.

Haldusmenetluse seaduse § 64 lg 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse teostamisel arvestada haldusakti andmise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti andmise menetluse põhjalikkust, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid sh millist kahju tooks kinnistu omanikule ja kogukonnale ebasobiva planeeringu alusel väljaehitatud elamukompleks, mis ei leiaks kasutamist, tühjalt seisvana või jääks ehitamine vahendite puuduse tõttu pooleli - varemetena lagunema. Seega antud haldusakti väljaandmine, mis tugineb planeerimisseaduse § 140 lg 5, ei ole detailplaneeringust huvitatud isiku ega avalike huvide kahjuks vastavalt haldusmenetluse seaduse § 66 lg 2 p 1.

Kõiki eespool nimetatud asjaolusid kogumina arvestades on praegusel juhul põhjendatud tunnistada Raasiku Vallavolikogu 14.06.2007 otsusega nr 86 kehtestatud Raasiku alevikus Uueveski I kinnistu detailplaneering kehtetuks, kuna kehtestatud lahendus ei vasta ajas muutunud vajadustele ja piirkonna arengueesmärkidele ning seda ei ole võimalik olumuslikult muutmata enam ellu viia tänase seadusandluse kohaselt.

Arvestades eeltoodut ja aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 2 p 33, planeerimisseaduse § 140 lg 1 p 1 ja § 140 lg 1 p 2, §140 lg 3-6, haldusmenetluse seaduse § 64 lg 2 ja 3, § 68 lg 2 ja § 70 lg 1,

Raasiku Vallavolikogu otsustab:

1. Tunnistada kehtetuks Raasiku Vallavolikogu 14. juuni 2007. a. otsusega nr 86 „Detailplaneeringu kehtestamine Raasiku alevik, Uueveski I kinnistu“ kehtestatud detailplaneering.

2. Avaldada teade detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisest Ametlikes Teadaannetes, Raasiku valla kodulehel, ajalehes Sõnumitooja ja ajalehes Harju Elu ning teavitada valitsusasutusi, kelle

valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb, ja isikuid, kelle õigusi või huve võib detailplaneering puudutada.

3. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

4. Käesoleva otsuse peale võib esitada Raasiku Vallavolikogule vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsuse teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud otsusest teada saama ja esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maarja Sikut volikogu esimees

DETAILPLANEERING

HARJUMAA, RAASIKU VALD

RAASIKU ALEVIK

UUEVESKI I MAAÜKSUS 65101:008:0260

SELETUSKIRI JA JOONISED TELLIJA: ILMAR PETERSEN PROJEKTEERIJA: CHANTAL OÜ , REG NR 10494569, EEP000743 ROHUNEEME TEE 121, PK 868, VIIMSI VALD HARJUMAA, tel 5033072,fax 6016982, [email protected]

2006

SELETUSKIRI

ÜLDOSA

1. OLEMASOLEV OLUKORD DETAILPLANEERINGU VAJADUSE

PÕHJENDUS

2. KRUNDIJAOTUS JA HOONESTUS

3. LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE

4. HALJASTUS JA HEAKORD NING KESKKONNAKAITSELISED ABINÕUD

5. TULEOHUTUS

6. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON

7. VERTIKAALPLANEERIMINE

8. KÜTE

9. ELEKTRIVARUSTUS JA TÄNAVAVALGUSTUS

10. TELEFONSIDE

11. TURVALISUS

12. KOOSKÕLASTUSED

13. DOKUMENDID

14. JOONISED

SELETUSKIRI

ÜLDOSA

Detailplaneerimisprojekti koostamise aluseks on Raasiku Vallavolikogu

otsus nr 17 , 14 veebruarist 2006. ning väljastatud detailplaneeringu

lähteülesanne mis on kinnitatud Raasiku valitsuse poolt 17 veebruaril

2006.

Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud Raasiku valla üldplaneeringu

ning Planeerimisseaduse põhimõtete ja tingimustega. Planeeritava ala

katastritunnus on 65101:008:0260 Raasiku valla üldplaneeringu järgselt

on maaüksus pere ja ridaelamute maa ning osaliselt looduslik haljasmaa .

Maa ala paikneb tiheasustuspiirkonnas Raasiku alevikus.

Detailplaneeringu eesmärgiks on ehitusõiguse, hoonestustingimuste ,

liikluskorralduse, haljastuse ning tehnovõrkude ja rajatiste määramine.

Detailplaneeringu alusplaanina on kasutatud Fie Raimo Riisenbergi poolt

koostatud maa-ala topograafilist alusplaani.

1. OLEMASOLEV OLUKORD DETAILPLANEERINGU VAJADUSE

PÕHJENDUS

Antud planeeringuga käsitletakse Uueveski I maaüksust pindalaga 52377

m². Maa-ala on hoonestamata ja asub Raasiku alevikus tiheasustusalal.

Läände jääb Harju Jaani kiriku maaüksus. Põhjast ja idast piirneb

maaüksus maanteega, lähedusse jääb Raasiku vana kalmistu mis on

registreeritud ajaloomälestisena (reg nr 14819). Vastavalt

Muinsuskaitseseadusele kehtestatakse kinnismälestise kaitseks

kaitsevöönd, millele kohaldatakse Muinsuskaitseseaduses sätestatud

kitsendused ja milles tehtavad leevendused märgitakse kaitsekohustuse

teatisesse.

Kui mälestiseks tunnistamise kohta antud õigusaktis ei ole märgitud teisiti,

on kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist

arvates. Muinsuskaitsealal paiknevatele kinnismälestistele kaitsevööndit ei

kehtestata, kui muinsuskaitseala põhimääruses pole sätestatud teisiti.

Kalmistul paiknevale kinnismälestisele kaitsevööndit ei kehtestata.

Lõunasse jääb haljasmaa ja elamukompleks. Tulevikus võimalik

uuselamupiirkond. Maa-ala on reljeefilt ühtlase langusega kõrgusmärkide

vahemikus +40,98 - + 43,50 m. . Raasiku alevik on kujunemas hinnatud

elamupiirkonnaks. Ahvatlevaks on looduskeskkond, rahulik miljöö ning

piisav lähedus pealinnale. Seega on vajadus uue kvaliteetse ja kaasaegse

ning tehnovõrkudega varustatud elamupiirkonna järele.

2. KRUNDIJAOTUS JA HOONESTUS

2.1. Planeeritav maaüksus paikneb Raasiku alevikus. Määratud on kruntide

maakasutuse sihtotstarve. Krundi jaotus ja suurused, ehitusõigus,

servituudid ning hoonetevahelised kujad on antud detailplaneerimisprojekti

joonisel. Maaüksusele on planeeritud ridaelamute grupid, üksikelamud,

kaksikelamud ning kolm 12 korteriga korterelamut ning haljasalad .

Projekteeritavad hooned peavad moodustama stiililt ühtse ansambli.

Nõuded hoonestamiseks:

2.2. Projekteeritavad hooned peavad paiknema

planeeringus antud hoonestusalal. Hoonestusala,

tähendab krundi osa, kuhu võib rajada krundi

ehitusõigusega lubatud hooneid. Määratud on vähim

ehitusjoon mis on 25m. sõidutee servast. Aruvalla –

Jägala maantee servast on ehitusjoon vähemalt 35 m.

2.3. Hoonete vahelised kujad peavad olema vastavuses

planeeringuga ning ehitiste tuleohutuse normidega.

2.4. Et tagada tasakaalustatud arhitektuurse

keskkonna kujundamine on planeeritavatele ehitistele

esitatud järgmised nõuded:

2.5. Hoone katuse lubatav kalle on vahemikus 0-30°

2.6. Fassaadi viimistlusmaterjalide osas on keelatud

kasutada sünteetilisi

( plast-, metall-) fassaadikattesüsteeme. Soovitavad materjalid on

looduslik kivi, silikaat-, põletatud- või toorsavist tellised, hööveldatud või

hööveldamata laudis, krohv.

2.7. Hoonete ehitusalune pind võib olla 25%. Elamute

maksimaalne kõrgus maapinnast on 8,0 m ning

korterelamute max.kõrgus maapinnast 11 m .

2.8. Hoonetevaheline vähim kaugus 10 m.

3. LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE

Maa-alale pääs on Tallinna maanteelt ning Nurme tänavalt. Elamute

parkimine lahendatakse krundisiseselt kusjuures igale elamule on

ette nähtud 2 parkimiskohta. Korterelamutel 1,5 parkimiskohta iga

korteri kohta. Planeeringuga moodustatakse liiklusmaa krundid mis

jäävad esialgu eraomandisse. Eraomanik on huvitatud teede

üleandmisest kohalikule vallavalitsusele . Edasine fikseeritakse

lepingutega omavalitsuse ja omaniku läbirääkimiste käigus.

Planeeritav teemaa laius on 12 m , sellest sõidutee kõvakatte laius 5m., kõrval

2 m kõnniteed. Teemaa on maa, mis õigusaktidega kehtestatud korras on

määratud tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks ja teehoiu

korraldamiseks. Aruvalla-Jägala maantee poolsesse külge on jäetud võimalus

rajada kergsõidutee laiusega 3 m.

Tee kaitsevööndid. Vastavalt Teeseadusele (TSMn RTL 2000, 23, 303) ja tee

projekteerimise normidele peab tee projektlahendus tee kaitseks, teehoiu

korraldamiseks, liiklusohutuse tagamiseks ning teelt lähtuvate

keskkonnakahjulike ja inimesele ohtlike mõjude vähendamiseks ette nägema

teeäärse kaitsevööndi. Riigimaanteede kaitsevööndi laius mõlemal pool

sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge

on 50 m. Sainitaarkaitsevöönd on 60 m.

4. HALJASTUS JA HEAKORD NING KESKKONNAKAITSELISED

ABINÕUD

Maa ala on tasane ja ilma kõrghaljastuseta. Maaüksusele on planeeritud

kõrghaljastust piiramaks maanteelt tulevat müra. Maanteepoolsete

planeeritud elamute seinas kasutada heliisolatsiooni materjale liiklusmüra

vähendamiseks

Olemasolevat maastikupilti hakkavad täiendama tulevikus kruntidele

istutatavad ilupuud ja põõsad. Puude ja põõsaste istutamisel pidada silmas

päiksepoolsemate avatud haljasalade kujundamisvõtteid.

Aiakontuurile on soovitav istutada ühtne poolkõrge hekk. Aiaga võib piirata

vaid üksik ja kaksikelamute krundid. Piirde kõrgus max. 1.40. Aedade

lahendus antakse koos hoonestusprojektiga.

Olmejäätmete kogumine korraldatakse igal krundil paiknevasse

konteinerisse ja äravedu korraldatakse selleks litsentseeritud ettevõtte poolt.

Korterelamute jäätmekogumine toimub selleks projekteeritud

jäätmehoonesse.

5. TULEOHUTUS

Projekteeritavad elamud peavad vastama ettenähtud tulepüsivusklassile TP

2-3 nii piirdekonstruktsioonide kui ka hoonetevaheliste kujade osas. Lähtuda

tuleb Eesti Projekteerimisnormide EPN 10 “Ehitiste tuleohutus” Osast 1.

Krundi hoonestusalast väljajäävatele aladele ei ole lubatud püstitada

hooneid ega maapealseid rajatisi. Hüdrant ei tohi paikneda kõvakattega

teest kaugemal kui 2,5 m.

Territooriumi sõidutee, juurdepääsud ehitistele ja ladustatud materjalidele

hoitakse vaba. Põlevmaterjale territooriumile ladustada ei ole lubatud.

Pimedal ajal on hoone number ja tuletõrjeveevõtuhüdrant valgustatud.

6. VEEVARUSTUS , KANALISATSIOON, DRENAAZ

6.1.Veevarustus

Ala veega varustamiseks on väljastanud AS Mistra –Autex

liitumistingimused 19.06.2006.

Projekteeritavad hooned on ette nähtud liita kas AS Mistra –Autex

veetorustikule pumpla territooriumil või olemasoleva Nurme tn

veetorustikuga d´-150mm kuhu tuleb projekteerida ja ehitada välja

liitumispunkt.. Liitumispunkti tuleb paigaldada projekteeritavale

veetarbimisele vastava läbilaskevõimega veemõõtja ja maakraan. Samuti

tuleb ette näha liitumispunktis veetarbimise automaatne sulgemine

tuletõrjevee pumpade käivitumisel. Kuna Mistra –Autex ei taga vee

kvaliteedivastavust joogiveestandardile siis on vajalik veetöötlusseadmete

paigaldamine. Veevarustuse projekt lahendatakse eraldi tööprojektiga.

6.2 Kanalisatsioon

Kanaliseerimine toimub vastavalt OÜ Raven väljastatud tehnilistele

tingimustele nr 37, 10.07.2006.

Kinnistule on projekteeritud isevoolne kanalisatsioonitorustik mis juhitakse

rekonstrueeritavasse ülepumplasse kust edasi survekanalisatsioonitrassi.

Vajadusel on vajalik rekonstrueerida ka survetrass. Renoveerimiskulud

arvestatakse ühiskanalisatsiooniga liitumisel liitumistasude katteks. Osa

endise “Vildivabriku” kanalisatsioonitrassist kuulub likvideerimisele, teisele

osale on seatud kaitseservituut.

Elamutele väljastatakse ehitusluba peale teede ja trasside väljaehitamist.

Kanalistsiooniprojekt lahendatakse eraldi tööprojektiga.

6.3 Drenaaž

Kinnistule on projekteeritud ka sadevetekanalisatsioonitorustik mis

suunatake olemasolevasse torustikku mis suundub Tallinna mnt alt

põhjapool asetsevale metsa ja looduslikule haljasmaale Sadeveed imbuvad

loodusesse kuna sadevete eelvool antud piirkonnas puudub. Harju Jaani

kiriku maaüksuse detailplaneeringu käigus on võimalik leida sadevete

suunamisele ühtne lahend. Olemasolevad kraavid tuleks puhastada.

Koostatakse eraldi tööprojekt.

7. VERTIKAALPLANEERIMINE

Detailplaneerimise projektiga käsitletud maa-ala on ühtlase langusega

põhja suunas. Kinnistu täitmist eraldi ette ei nähta. Tasandus ja

koorimistöödel väljatulev muld ja kivid võiks kasutada kruntide või

haljasalade kujundamisel . Hoonete projekteerimisel arvestada

vaatenurkadega Harju –Jaani kirikule.

8. KÜTE

Kuna kaugküttetorustik antud kinnistule ei ulatu on planeeritavad hooned

ette nähtud varustada autonoomse keskküttega vedelkütuse baasil või

maaküttega mis lahendatakse eraldi projektiga. Küttesüsteemi

kombineerimisel elektriküttega tuleb arvestada tarbijale projekteeritud

võimsusvaruga.

9.ELEKTRIVARUSTUS ja TÄNAVAVALGUSTUS

Projekt on lahendatud vastavalt Eesti Energia tehnilistele tingimustele nr

92147, 25.07.2006.

Uueveski mü elektrivarustus on ettenähtud kahe alajaama baasil.

Olemasoleva 10/0,4kV “Harju Jaani” ja Tallinna maantee äärde

projekteeritava alajaamaga millele on planeeritud alajaama krunt. Toide

nähakse ette Nurme tn 10 kV õhuliinimastist nr 10 kaabelliiniga. Trassid

paigaldatakse teemaaalale. Olemasolev kirikusse minev 0,4 kV õhuliin

asendatakse kaabelliiniga. Kõikide ümbertõstetavate elektriliinide eest

tasub arendaja. Määratud on kilpide asukohad ja servituudid. OÜ

Jaotusvõrgu elektripaigaldiste rajamiseks sõlmida maakasutamist

võimaldav notariaalne leping. Elamute liitumiseks on ette nähtud asukohad

jaotuskappidele. Kaablite arvu ja ristlõigete ning liitumiskappide

asukohtade valik toimub tööjooniste koostamise staadiumis

Projekti maht:

4 tk eramud á 3L 25 A Σ 4 x (3L 25) A

3 tk paarismajad á 3L 25 A Σ 3 x (3L 2x25) A

25tk ridaelamu korterit Σ 25 x (3L 2x25) A

3 tk korruselamud 3-korruselised á 12 krt. Σ 3 x 12 x (3L 2x20) A

Välisvalgustus u. 38 tk Σ 38x125) W I a = 3L 10 A

Arvestatud on, et puudub gaasivarustus ja elamud on planeeritud

elekterküttele.

Tarbimisvõimsuste arvutamiseks kasutame: Juhend EEI J2:1995,

mille järgi saame:

4 tk eramud Σ 4 x (20,4) kW

3 tk paarismajad Σ 3 x (28,8) kW

25tk ridaelamu korterit Σ 199 kW

3 tk korruselamud 3-korruselised á 12 krt. Σ 156 kW

Siit saame elamukvartali summaarse tarbimisvõimsuse Σ Pa = 523 kW

Kuna tegemist on vaid elamutega, on koormuse tipud üheaegsed:

1 h 19.00 – 20.00

3 h 18.00 – 21.00

Kui kasutada alternatiivseid kütteid, (maaküte, tahkeküte): siis

elamukvartali tarbimisvõimsus Σ Pa = 0,7 x 523 = 366 kW .

Koormuskeskmesse (või vähemalt suuremate tarbijate vahetuslähedusse)

planeeritud 10/0,4 kV HEKA 1VB tüüpi alajaam.

Alajaam esialgu planeerida 400 kVA trafoga.

Sellest alajaamast kaablitega, ringliinidena, teostada jaotus elamutele.

Kaabelliinid teede maa-alas ja moodustada servituudid. Servituut on maa-

ala kaabelliinidele 1,0 m kummalegi poole äärmistest kaablitest.

Individuaalelamutele ja paarismajadele krundi piirile liitumiskilbid, igale

kohale oma arvesti koht.

3-e ja enama korteriga elamutele paigaldada ühine arvestus-liitumiskilp ja

moodustada ühistu (-d). Majade sisemine jaotus vastavalt maja projektile.

Välisvalgustusele liitumis-juhtumiskilp paigaldada alajaama

vahetuslähedusse . Peakaitsmest piisab 3L (10 – 16) A.

elektrivõrgu kaitsevööndid. 1) piki õhuliine -- maa-ala ja õhuruum, mida piiravad liini teljest mõlemal

pool järgmistel kaugustel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid:

-- alla 1 kV pingega liinide korral 2 m

-- kuni 20 kV pingega liinide korral 10 m

-- 35--110 kV pingega liinide korral 25 m

-- 220--330 kV pingega liinide korral 30 m;

2) piki maakaabelliine -- maa-ala, mida piiravad mõlemal pool liini 1 m

kaugusel äärmistest kaablitest paiknevad mõttelised vertikaaltasandid;

3) piki veekaabelliine -- veepinnast põhjani ulatuv veeruum, mida piiravad

mõlemal pool liini 100 m kaugusel äärmistest kaablitest paiknevad

mõttelised vertikaaltasandid;

4) piki õhuliine -- laevatatavate siseveekogude veepinna kohal asuv

õhuruum, mida piiravad mõlemal pool liini äärmistest hälbimatus asendis

juhtmetest 100 m kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid;

5) alajaamade ja jaotusseadmete ümber -- maa-ala 2 m kaugusel piirdeaiast,

seinast või nende puudumisel seadmest.

10. TELEFONISIDE

Planeeritavate hoonete telefoniseerimine on planeeritud kaabliga

ühendusega vastavalt Elion Ettevõtted AS poolt 03.07.2006 väljastatud

tehnilistele tingimustele nr 5089310. Ette on nähtud jaotuskapi asukoht

Raasiku jaama tee (Tallinna mnt )ääres.

Projektile on kantud Elion Ettevõtted AS 'le kuuluvad liinirajatised.

Olemasolev sideõhuliin asendatakse kaabelliiniga. Kaablitrassidele on

planeeritud teemaaalale. Kaablitrassidele seatakse servituudid . Kõigile

elamutele on ettenähtud sisestused . Sidekaabli nõutav sügavus pinnases on

0,7 m, teekatte all 1,0 m. Sidevarustusele koostatakse eraldi tööprojekt.

11.TURVALISUS

Käesoleva peatüki koostamise aluseks on Eesti standard EVS 809-1:2002.

Kuritegevuse riske vähendavad:

 Piirkonna nähtavus ja valgustatus

 Elav keskkond

 Hea juurdepääs

 Juurdepääsuteede ja sissepääsuteede jälgimine

 Tugevad ukse-, ja aknaraamid, uksed, aknad, lukud, klaasid.

 Naabrivalve või valveteenuse kasutamine

DETAILPLANEERING

HARJUMAA, RAASIKU VALD

RAASIKU ALEVIK

UUEVESKI I MAAÜKSUS 65101:008:0260

SELETUSKIRI JA JOONISED TELLIJA: ILMAR PETERSEN PROJEKTEERIJA: CHANTAL OÜ , REG NR 10494569, EEP000743 ROHUNEEME TEE 121, PK 868, VIIMSI VALD HARJUMAA, tel 5033072,fax 6016982, [email protected]

2006

SELETUSKIRI

ÜLDOSA

1. OLEMASOLEV OLUKORD DETAILPLANEERINGU VAJADUSE

PÕHJENDUS

2. KRUNDIJAOTUS JA HOONESTUS

3. LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE

4. HALJASTUS JA HEAKORD NING KESKKONNAKAITSELISED ABINÕUD

5. TULEOHUTUS

6. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON

7. VERTIKAALPLANEERIMINE

8. KÜTE

9. ELEKTRIVARUSTUS JA TÄNAVAVALGUSTUS

10. TELEFONSIDE

11. TURVALISUS

12. KOOSKÕLASTUSED

13. DOKUMENDID

14. JOONISED

SELETUSKIRI

ÜLDOSA

Detailplaneerimisprojekti koostamise aluseks on Raasiku Vallavolikogu

otsus nr 17 , 14 veebruarist 2006. ning väljastatud detailplaneeringu

lähteülesanne mis on kinnitatud Raasiku valitsuse poolt 17 veebruaril

2006.

Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud Raasiku valla üldplaneeringu

ning Planeerimisseaduse põhimõtete ja tingimustega. Planeeritava ala

katastritunnus on 65101:008:0260 Raasiku valla üldplaneeringu järgselt

on maaüksus pere ja ridaelamute maa ning osaliselt looduslik haljasmaa .

Maa ala paikneb tiheasustuspiirkonnas Raasiku alevikus.

Detailplaneeringu eesmärgiks on ehitusõiguse, hoonestustingimuste ,

liikluskorralduse, haljastuse ning tehnovõrkude ja rajatiste määramine.

Detailplaneeringu alusplaanina on kasutatud Fie Raimo Riisenbergi poolt

koostatud maa-ala topograafilist alusplaani.

1. OLEMASOLEV OLUKORD DETAILPLANEERINGU VAJADUSE

PÕHJENDUS

Antud planeeringuga käsitletakse Uueveski I maaüksust pindalaga 52377

m². Maa-ala on hoonestamata ja asub Raasiku alevikus tiheasustusalal.

Läände jääb Harju Jaani kiriku maaüksus. Põhjast ja idast piirneb

maaüksus maanteega, lähedusse jääb Raasiku vana kalmistu mis on

registreeritud ajaloomälestisena (reg nr 14819). Vastavalt

Muinsuskaitseseadusele kehtestatakse kinnismälestise kaitseks

kaitsevöönd, millele kohaldatakse Muinsuskaitseseaduses sätestatud

kitsendused ja milles tehtavad leevendused märgitakse kaitsekohustuse

teatisesse.

Kui mälestiseks tunnistamise kohta antud õigusaktis ei ole märgitud teisiti,

on kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist

arvates. Muinsuskaitsealal paiknevatele kinnismälestistele kaitsevööndit ei

kehtestata, kui muinsuskaitseala põhimääruses pole sätestatud teisiti.

Kalmistul paiknevale kinnismälestisele kaitsevööndit ei kehtestata.

Lõunasse jääb haljasmaa ja elamukompleks. Tulevikus võimalik

uuselamupiirkond. Maa-ala on reljeefilt ühtlase langusega kõrgusmärkide

vahemikus +40,98 - + 43,50 m. . Raasiku alevik on kujunemas hinnatud

elamupiirkonnaks. Ahvatlevaks on looduskeskkond, rahulik miljöö ning

piisav lähedus pealinnale. Seega on vajadus uue kvaliteetse ja kaasaegse

ning tehnovõrkudega varustatud elamupiirkonna järele.

2. KRUNDIJAOTUS JA HOONESTUS

2.1. Planeeritav maaüksus paikneb Raasiku alevikus. Määratud on kruntide

maakasutuse sihtotstarve. Krundi jaotus ja suurused, ehitusõigus,

servituudid ning hoonetevahelised kujad on antud detailplaneerimisprojekti

joonisel. Maaüksusele on planeeritud ridaelamute grupid, üksikelamud,

kaksikelamud ning kolm 12 korteriga korterelamut ning haljasalad .

Projekteeritavad hooned peavad moodustama stiililt ühtse ansambli.

Nõuded hoonestamiseks:

2.2. Projekteeritavad hooned peavad paiknema

planeeringus antud hoonestusalal. Hoonestusala,

tähendab krundi osa, kuhu võib rajada krundi

ehitusõigusega lubatud hooneid. Määratud on vähim

ehitusjoon mis on 25m. sõidutee servast. Aruvalla –

Jägala maantee servast on ehitusjoon vähemalt 35 m.

2.3. Hoonete vahelised kujad peavad olema vastavuses

planeeringuga ning ehitiste tuleohutuse normidega.

2.4. Et tagada tasakaalustatud arhitektuurse

keskkonna kujundamine on planeeritavatele ehitistele

esitatud järgmised nõuded:

2.5. Hoone katuse lubatav kalle on vahemikus 0-30°

2.6. Fassaadi viimistlusmaterjalide osas on keelatud

kasutada sünteetilisi

( plast-, metall-) fassaadikattesüsteeme. Soovitavad materjalid on

looduslik kivi, silikaat-, põletatud- või toorsavist tellised, hööveldatud või

hööveldamata laudis, krohv.

2.7. Hoonete ehitusalune pind võib olla 25%. Elamute

maksimaalne kõrgus maapinnast on 8,0 m ning

korterelamute max.kõrgus maapinnast 11 m .

2.8. Hoonetevaheline vähim kaugus 10 m.

3. LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE

Maa-alale pääs on Tallinna maanteelt ning Nurme tänavalt. Elamute

parkimine lahendatakse krundisiseselt kusjuures igale elamule on

ette nähtud 2 parkimiskohta. Korterelamutel 1,5 parkimiskohta iga

korteri kohta. Planeeringuga moodustatakse liiklusmaa krundid mis

jäävad esialgu eraomandisse. Eraomanik on huvitatud teede

üleandmisest kohalikule vallavalitsusele . Edasine fikseeritakse

lepingutega omavalitsuse ja omaniku läbirääkimiste käigus.

Planeeritav teemaa laius on 12 m , sellest sõidutee kõvakatte laius 5m., kõrval

2 m kõnniteed. Teemaa on maa, mis õigusaktidega kehtestatud korras on

määratud tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks ja teehoiu

korraldamiseks. Aruvalla-Jägala maantee poolsesse külge on jäetud võimalus

rajada kergsõidutee laiusega 3 m.

Tee kaitsevööndid. Vastavalt Teeseadusele (TSMn RTL 2000, 23, 303) ja tee

projekteerimise normidele peab tee projektlahendus tee kaitseks, teehoiu

korraldamiseks, liiklusohutuse tagamiseks ning teelt lähtuvate

keskkonnakahjulike ja inimesele ohtlike mõjude vähendamiseks ette nägema

teeäärse kaitsevööndi. Riigimaanteede kaitsevööndi laius mõlemal pool

sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge

on 50 m. Sainitaarkaitsevöönd on 60 m.

4. HALJASTUS JA HEAKORD NING KESKKONNAKAITSELISED

ABINÕUD

Maa ala on tasane ja ilma kõrghaljastuseta. Maaüksusele on planeeritud

kõrghaljastust piiramaks maanteelt tulevat müra. Maanteepoolsete

planeeritud elamute seinas kasutada heliisolatsiooni materjale liiklusmüra

vähendamiseks

Olemasolevat maastikupilti hakkavad täiendama tulevikus kruntidele

istutatavad ilupuud ja põõsad. Puude ja põõsaste istutamisel pidada silmas

päiksepoolsemate avatud haljasalade kujundamisvõtteid.

Aiakontuurile on soovitav istutada ühtne poolkõrge hekk. Aiaga võib piirata

vaid üksik ja kaksikelamute krundid. Piirde kõrgus max. 1.40. Aedade

lahendus antakse koos hoonestusprojektiga.

Olmejäätmete kogumine korraldatakse igal krundil paiknevasse

konteinerisse ja äravedu korraldatakse selleks litsentseeritud ettevõtte poolt.

Korterelamute jäätmekogumine toimub selleks projekteeritud

jäätmehoonesse.

5. TULEOHUTUS

Projekteeritavad elamud peavad vastama ettenähtud tulepüsivusklassile TP

2-3 nii piirdekonstruktsioonide kui ka hoonetevaheliste kujade osas. Lähtuda

tuleb Eesti Projekteerimisnormide EPN 10 “Ehitiste tuleohutus” Osast 1.

Krundi hoonestusalast väljajäävatele aladele ei ole lubatud püstitada

hooneid ega maapealseid rajatisi. Hüdrant ei tohi paikneda kõvakattega

teest kaugemal kui 2,5 m.

Territooriumi sõidutee, juurdepääsud ehitistele ja ladustatud materjalidele

hoitakse vaba. Põlevmaterjale territooriumile ladustada ei ole lubatud.

Pimedal ajal on hoone number ja tuletõrjeveevõtuhüdrant valgustatud.

6. VEEVARUSTUS , KANALISATSIOON, DRENAAZ

6.1.Veevarustus

Ala veega varustamiseks on väljastanud AS Mistra –Autex

liitumistingimused 19.06.2006.

Projekteeritavad hooned on ette nähtud liita kas AS Mistra –Autex

veetorustikule pumpla territooriumil või olemasoleva Nurme tn

veetorustikuga d´-150mm kuhu tuleb projekteerida ja ehitada välja

liitumispunkt.. Liitumispunkti tuleb paigaldada projekteeritavale

veetarbimisele vastava läbilaskevõimega veemõõtja ja maakraan. Samuti

tuleb ette näha liitumispunktis veetarbimise automaatne sulgemine

tuletõrjevee pumpade käivitumisel. Kuna Mistra –Autex ei taga vee

kvaliteedivastavust joogiveestandardile siis on vajalik veetöötlusseadmete

paigaldamine. Veevarustuse projekt lahendatakse eraldi tööprojektiga.

6.2 Kanalisatsioon

Kanaliseerimine toimub vastavalt OÜ Raven väljastatud tehnilistele

tingimustele nr 37, 10.07.2006.

Kinnistule on projekteeritud isevoolne kanalisatsioonitorustik mis juhitakse

rekonstrueeritavasse ülepumplasse kust edasi survekanalisatsioonitrassi.

Vajadusel on vajalik rekonstrueerida ka survetrass. Renoveerimiskulud

arvestatakse ühiskanalisatsiooniga liitumisel liitumistasude katteks. Osa

endise “Vildivabriku” kanalisatsioonitrassist kuulub likvideerimisele, teisele

osale on seatud kaitseservituut.

Elamutele väljastatakse ehitusluba peale teede ja trasside väljaehitamist.

Kanalistsiooniprojekt lahendatakse eraldi tööprojektiga.

6.3 Drenaaž

Kinnistule on projekteeritud ka sadevetekanalisatsioonitorustik mis

suunatake olemasolevasse torustikku mis suundub Tallinna mnt alt

põhjapool asetsevale metsa ja looduslikule haljasmaale Sadeveed imbuvad

loodusesse kuna sadevete eelvool antud piirkonnas puudub. Harju Jaani

kiriku maaüksuse detailplaneeringu käigus on võimalik leida sadevete

suunamisele ühtne lahend. Olemasolevad kraavid tuleks puhastada.

Koostatakse eraldi tööprojekt.

7. VERTIKAALPLANEERIMINE

Detailplaneerimise projektiga käsitletud maa-ala on ühtlase langusega

põhja suunas. Kinnistu täitmist eraldi ette ei nähta. Tasandus ja

koorimistöödel väljatulev muld ja kivid võiks kasutada kruntide või

haljasalade kujundamisel . Hoonete projekteerimisel arvestada

vaatenurkadega Harju –Jaani kirikule.

8. KÜTE

Kuna kaugküttetorustik antud kinnistule ei ulatu on planeeritavad hooned

ette nähtud varustada autonoomse keskküttega vedelkütuse baasil või

maaküttega mis lahendatakse eraldi projektiga. Küttesüsteemi

kombineerimisel elektriküttega tuleb arvestada tarbijale projekteeritud

võimsusvaruga.

9.ELEKTRIVARUSTUS ja TÄNAVAVALGUSTUS

Projekt on lahendatud vastavalt Eesti Energia tehnilistele tingimustele nr

92147, 25.07.2006.

Uueveski mü elektrivarustus on ettenähtud kahe alajaama baasil.

Olemasoleva 10/0,4kV “Harju Jaani” ja Tallinna maantee äärde

projekteeritava alajaamaga millele on planeeritud alajaama krunt. Toide

nähakse ette Nurme tn 10 kV õhuliinimastist nr 10 kaabelliiniga. Trassid

paigaldatakse teemaaalale. Olemasolev kirikusse minev 0,4 kV õhuliin

asendatakse kaabelliiniga. Kõikide ümbertõstetavate elektriliinide eest

tasub arendaja. Määratud on kilpide asukohad ja servituudid. OÜ

Jaotusvõrgu elektripaigaldiste rajamiseks sõlmida maakasutamist

võimaldav notariaalne leping. Elamute liitumiseks on ette nähtud asukohad

jaotuskappidele. Kaablite arvu ja ristlõigete ning liitumiskappide

asukohtade valik toimub tööjooniste koostamise staadiumis

Projekti maht:

4 tk eramud á 3L 25 A Σ 4 x (3L 25) A

3 tk paarismajad á 3L 25 A Σ 3 x (3L 2x25) A

25tk ridaelamu korterit Σ 25 x (3L 2x25) A

3 tk korruselamud 3-korruselised á 12 krt. Σ 3 x 12 x (3L 2x20) A

Välisvalgustus u. 38 tk Σ 38x125) W I a = 3L 10 A

Arvestatud on, et puudub gaasivarustus ja elamud on planeeritud

elekterküttele.

Tarbimisvõimsuste arvutamiseks kasutame: Juhend EEI J2:1995,

mille järgi saame:

4 tk eramud Σ 4 x (20,4) kW

3 tk paarismajad Σ 3 x (28,8) kW

25tk ridaelamu korterit Σ 199 kW

3 tk korruselamud 3-korruselised á 12 krt. Σ 156 kW

Siit saame elamukvartali summaarse tarbimisvõimsuse Σ Pa = 523 kW

Kuna tegemist on vaid elamutega, on koormuse tipud üheaegsed:

1 h 19.00 – 20.00

3 h 18.00 – 21.00

Kui kasutada alternatiivseid kütteid, (maaküte, tahkeküte): siis

elamukvartali tarbimisvõimsus Σ Pa = 0,7 x 523 = 366 kW .

Koormuskeskmesse (või vähemalt suuremate tarbijate vahetuslähedusse)

planeeritud 10/0,4 kV HEKA 1VB tüüpi alajaam.

Alajaam esialgu planeerida 400 kVA trafoga.

Sellest alajaamast kaablitega, ringliinidena, teostada jaotus elamutele.

Kaabelliinid teede maa-alas ja moodustada servituudid. Servituut on maa-

ala kaabelliinidele 1,0 m kummalegi poole äärmistest kaablitest.

Individuaalelamutele ja paarismajadele krundi piirile liitumiskilbid, igale

kohale oma arvesti koht.

3-e ja enama korteriga elamutele paigaldada ühine arvestus-liitumiskilp ja

moodustada ühistu (-d). Majade sisemine jaotus vastavalt maja projektile.

Välisvalgustusele liitumis-juhtumiskilp paigaldada alajaama

vahetuslähedusse . Peakaitsmest piisab 3L (10 – 16) A.

elektrivõrgu kaitsevööndid. 1) piki õhuliine -- maa-ala ja õhuruum, mida piiravad liini teljest mõlemal

pool järgmistel kaugustel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid:

-- alla 1 kV pingega liinide korral 2 m

-- kuni 20 kV pingega liinide korral 10 m

-- 35--110 kV pingega liinide korral 25 m

-- 220--330 kV pingega liinide korral 30 m;

2) piki maakaabelliine -- maa-ala, mida piiravad mõlemal pool liini 1 m

kaugusel äärmistest kaablitest paiknevad mõttelised vertikaaltasandid;

3) piki veekaabelliine -- veepinnast põhjani ulatuv veeruum, mida piiravad

mõlemal pool liini 100 m kaugusel äärmistest kaablitest paiknevad

mõttelised vertikaaltasandid;

4) piki õhuliine -- laevatatavate siseveekogude veepinna kohal asuv

õhuruum, mida piiravad mõlemal pool liini äärmistest hälbimatus asendis

juhtmetest 100 m kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid;

5) alajaamade ja jaotusseadmete ümber -- maa-ala 2 m kaugusel piirdeaiast,

seinast või nende puudumisel seadmest.

10. TELEFONISIDE

Planeeritavate hoonete telefoniseerimine on planeeritud kaabliga

ühendusega vastavalt Elion Ettevõtted AS poolt 03.07.2006 väljastatud

tehnilistele tingimustele nr 5089310. Ette on nähtud jaotuskapi asukoht

Raasiku jaama tee (Tallinna mnt )ääres.

Projektile on kantud Elion Ettevõtted AS 'le kuuluvad liinirajatised.

Olemasolev sideõhuliin asendatakse kaabelliiniga. Kaablitrassidele on

planeeritud teemaaalale. Kaablitrassidele seatakse servituudid . Kõigile

elamutele on ettenähtud sisestused . Sidekaabli nõutav sügavus pinnases on

0,7 m, teekatte all 1,0 m. Sidevarustusele koostatakse eraldi tööprojekt.

11.TURVALISUS

Käesoleva peatüki koostamise aluseks on Eesti standard EVS 809-1:2002.

Kuritegevuse riske vähendavad:

 Piirkonna nähtavus ja valgustatus

 Elav keskkond

 Hea juurdepääs

 Juurdepääsuteede ja sissepääsuteede jälgimine

 Tugevad ukse-, ja aknaraamid, uksed, aknad, lukud, klaasid.

 Naabrivalve või valveteenuse kasutamine