Vastus päringule

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Karmen Joller

[email protected]

Teie: 27.01.2025

Meie: 07.02.2025 nr 2-1/38-4

Vastus päringule

Lugupeetud Karmen Joller

Siseministeerium on tutvunud Teie täpsustava päringuga seoses abipolitseinikele kiiruse

mõõtmise õigusega. Vastuse koostamiseks võtsime ühendust Politsei- ja Piirivalveameti

esindajaga. Selgitame, et abipolitseinikule liiklusjärelevalves kiiruse mõõtmise õiguse andmine

tähendab tõe poolest ainult õigust teostada mõõteseadmega mõõtmist ja koostada nõutav

protokoll, milles kajastub muuhulgas mõõtmistulemus. See õigus ei hõlma õigust teostada

süüteomenetluse toiminguid, mis rikkuja puhul mõõtmisele järgnevad. Seni on valitsenud, sh

Justiitsministeeriumis, seisukoht, et Eesti õigus ei võimalda vabatahtlikule menetlusõigust

anda, nii kuriteo- kui väärteoasjades. Seega on kiiruseületaja vastutusele võtmiseks vajalik

politseiametniku kohalolu.

Politseis on kasutusel kahesuguseid kiirusmõõteseadmeid – ühed salvestavad mõõtmise

videofailina, mis sobib ja mida loetaksegi hilisemas väärteomenetluses tõendiks. Teised seda ei

tee ning nende kasutamisel tuleb, erinevalt esimest tüüpi seadmetest, mõõtjal koostada ka

mõõtmise protokoll. Seda saab abipolitseinik teha. Kohtud on asunud seisukohale, et seda tüüpi

seadmega mõõtmisel tuleb väärteomenetluses mõõtmise asjaolusid täiendavalt tõendada ka

tunnistaja ütlustega. Arusaadavalt ei saa tunnistajaks olla mõõtmist teostanud inimene, aga ka

mitte väärteomenetleja. Seega on viimati nimetatud seadmetega abipolitseiniku osalusel

töötamisel vaja politseil välja panna 3-liikmeline (ka nt kahe abipolitseinikuga) meeskond või

2-liikmelisel meeskonnal rikkuja tuvastamisel kutsuda juurde täiendav politseiametnik, kes

teeks menetlustoiminguid. Videovõimekusega seadmete puhul piisab abipolitseinikust mõõtjast

ja menetlusõigusega politseiametnikust.

Politsei on veendunud, et mehitatud kiiruse mõõtmisel on mõtet ehk mõju on üksnes siis, kui

tabatud kiiruseületamisele ka vahetult kohapeal tõhus väärteomenetlus järgneb. Rikkumiste

hilisem menetlemine jaoskonnas ei ole kuluefektiivne ega ei taga samaaegset ennetavat mõju

liiklejate käitumisele.

Kahjuks ei ole praegu politseil veel rahaliselt võimalik kasutada ainult videofaili salvestavaid

mõõteseadmeid, seega tulebki politseijaoskondades abipolitseinike mõõtjana kaasamisel oma

varustatusest lähtuvalt planeerida liiklusjärelevalve tegevusi nii, et see oleks mõttekas. Igal pool

ja igal ajal ei olegi abipolitseinikule antud mõõtja õigus tõhusalt rakendatav ega pruugi

rahuldada asjaosaliste soove. Olime sellest eespool kirjeldatud asjaoludest lähtuvalt teadlikud

juba vastavat eelnõu ette valmistades. Laiemas plaanis on abipolitseinike mõõtjatena kaasamise

2 (2)

võimalus siiski täiendus ja väärtus politsei ressursile ning kindlasti ka motiveeriv

abipolitseinikuna liiklusjärelevalvesse panustada.

Ka Põlvamaal on olemas videofaili salvestavaid mõõtseadmeid, kuid see on kohaliku

politseijaoskonna töökorralduslik küsimus, et kes sellega mõõdab – kas tavapatrull, liiklusele

spetsialiseeritud patrull või abipolitseiniku osalusega patrull. Loodan, et meie selgitused on

abiks ja saan uuesti soovitada abipolitseinikul pöörduda oma rühmajuhi poole, kes saab

täpsemalt selgitada Põlvamaa töökorralduslikke küsimusi.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Link

korrakaitse ja süüteomenetluse osakonna

juhataja ülesannetes