(EIS) algatatud kooskõlastamine

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Teie 03.01.2025 nr 8-1/25/40

Haridus- ja Teadusministeerium

[email protected] Meie 07.02.2025 nr 1-12/9-2

Kutseseaduse muutmise väljatöötamiskavatsus

Kultuuriministeerium esitab kutseseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsusele (VTK)

järgmised märkused ja kommentaarid.

1. VTK-s toodud probleem nr 1 – kutsesüsteemi korraldus on ebaefektiivne. Selle lahendusena

ühildatakse 25 OSKA ekspertkogu ja 14 kutsenõukogu ülesanded ja luuakse 25 valdkondlikku

ekspertkogu. Ekspertkogudesse kaasatakse valdkonna asjatundjad töökohtade loojate seast,

koolidest ja riigiasutustest. Eelnõu koostamisel palume näha ette ka eriala- ja kutseühingute

kaasamine.

2. VTK-s toodud probleem 2 – kutsestandardite koostamine on ajamahukas ning mitmed

kutsestandardid on alakasutuses. VTK-s toodud lahenduse kohaselt kehtestatakse selged reeglid,

et riiklikest vahenditest koostatakse kutsestandardid vaid reguleeritud kutsetele. Reguleerimata

kutsealadele jäetakse võimalus kutsestandard välja töötada tasu eest.

Kultuuriministeeriumi valitsemisalas on osaliselt reguleeritud kutseid, mille andmine tuleneb

rahvaraamatukogu seadusest (nõuded direktorile), spordiseadusest ja selle alusel antud

kultuuriministri määrusest („Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas

nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale

ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord“) ning

kultuuriministri määrusest „Laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate kollektiivide juhendajate

tööjõukulu toetuse määramise tingimused ja kord“. Samamoodi on SA Kutsekoda andmete

kohaselt osaliselt reguleeritud kutsena määratletud sisearhitekti ja maastikuarhitekti kutse (aluseks

Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Sisearhitektide Liidu ja Eesti Maastikuarhitektide Liidu

kolmepoolne kokkulepe, mille kohaselt kutsestandardis kirjeldatud pädevuse ulatuses võib

projekti allkirjastada ka sisearhitekt või maastikuarhitekt).

Kõigepealt palume täpsustada, kas reguleeritud kutsete all mõistetakse VTK-s toodud muudatuste

kontekstis ka osaliselt reguleeritud kutseid. Eeldame, et seda on nii mõeldud ja peame seda

vajalikuks.

Reguleerimata kutsealadele jäetakse võimalus kutsestandard välja töötada tasu eest.

Kalkulatsioonina tuuakse ühe kutsestandardi koostamise, uuendamise ja registreerimise hinnaks

riigile ligikaudu 5000 eurot standardi kohta.

Muinsuskaitse valdkonnas ehk kutsealal restaureerimine-konserveerimine on kaks kutsegruppi-

arhitektuuripärandi spetsialist (kutse on 34 isikul, peamiselt tase 6) ja konservaator (kutse on 139

isikul, peamiselt tase 6). Kumbki kutse ei ole VTK mõistes reguleeritud kutse. Kuigi

muinsuskaitseseaduse järgi peab mälestistel tööde tegemiseks olema pädevus (kutse või

pädevustunnistus), saab valdkonnas tegutseda ka ilma kutseta, omades ainult pädevustunnistust.

Kultuuriministeerium on saanud VTK kohta tagasisidet oma haldusalast. Leitakse, et keeruline on

leida valdkonda, mis jõuaks reguleerimata kutsete andmist ise täielikult ülal pidada ja see ei pruugi

toimima hakata. See tähendaks paratamatult väiksema turunõudlusega kutsete väljaandmise

lõppemist ja see ei ole hea lahendus.

Kutsete süsteem annab võimaluse rahvusvahelisel turul tegutsemiseks, sest nt

muinsuskaitseseaduses toodud pädevustunnistuse süsteem reguleerib vaid riigisisest tegutsemist

valdkonnas. Samas on hetkel pädevustunnistuse saamine kutsest oluliselt lihtsam ja odavam, seega

eelistatakse valdkonnas tegutsemiseks kutse taotlemise asemel pädevustunnistust. Muinsuskaitse

valdkonnas leitakse, et kaduda võivad ka kutsed pottsepp-restauraator ja plekksepp-restauraator,

kuna pädevustunnistuste alusel on neil soodsam tegutseda.

Kutsestandardeid ei tuleks väärtustada ainult selle järgi mitu kutsetunnistust on standardi alusel

väljastatud. Näiteks raamatukoguhoidja (RKH) tase 8 ongi standard, mille alusel saab kutset

taotleda ainult laiade teadmistega tippspetsialist (-juht). Ka maastikuarhitekti valdkonnas ei pruugi

igal aastal olla kutse taotlejaid, sest valdkond on kitsas ja seal tegutsevaid isikuid vähe.

Raamatukoguhoidja kutseid on välja antud 1119. Sellest nähtub, et raamatukogu töötajate hulgas

on oma oskuste ja teadmiste tõendamine oluline protsess. Erialaliidud on oma erialal teinud

koostöös kutsekojaga head tööd ning kirjeldanud kompaktselt oma valdkonna/kutse tööülesandeid

ning vastaval kutsealal tegutsemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit.

Kutsestandard on aluseks taseme- ja täienduuskoolituse õppeprogrammide loomisel.

Kokkuvõtvalt: palume probleemile nr 2 pakutud lahendust veelkord kaaluda, sest peame

valdkonnast saabunud tagasiside põhjal VTK-s pakutud lahendust problemaatiliseks. Leiame, et

suure tõenäosusega tekib olukord, kus reguleerimata kutsete kutsestandardeid ei uuendata, kuna

need on kutseandjale ja seega ka kutsesaajale liiga kulukad. Samas on riigil huvi, et valdkondades

(nt muinsuskaitse, rahvaraamatukogud) tegutseksid jätkuvalt vastava pädevusega isikud. Seaduse

eelnõu koostamisel võiks hinnata mõju nendele ettevõtlusvaldkondadele, kus kutsetegevus ei ole

reguleeritud, kuid pädevus tegutsemisel on nõutud. Senine kogemus on näidanud, et turupõhist

nõudlust kutsetele valdkonnas pigem ei teki, eelduseks on riiklikud regulatsioonid valdkonnas

tegutsemiseks. Sooviksime saada vastuseid, kuidas tagatakse reguleerimata kutsete areng

olukorras, kui valdkond ei soovi ega pea vajalikuks kutsestandardi väljatöötamisse investeerida,

samas kui tarbija huvides on, et teenust või avalikku teenust osutaks pädevad töötajad.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Reesi Sild 628 2381 [email protected]

Ülle Talihärm 628 2244 [email protected]

Johanna Jõekalda 628 2207 [email protected]