Leping

Lisa 1. Tegevuskava (või arengukava) vabas vormis (sh tegevuse eesmärgid, kavandatud tegevuste ülevaade,

tegevuste toimumise peamine koht ning oodatavad tulemused)

Esietendused Narvas 2025

12. aprillil 2025 esietendub Narvas Poola lavastaja Maciej Podstawny uuslavastus “Unistuste

saar”. Lavastuse teksti kirjutab Andra Teede.

“Unistuste saar” on pingeline ja poeetiline lugu ühest perekonnast, kes elab täielikus isoleerituses

väikesel Läänemere saarel, mis tundub neile ainsa turvalise paigana maailmas. Vanaemast, isast

ja kahest noorest koosnev pere hoiab elus lihtsat saareelu, kuid nende elu varjutab suur ja

seletamatu oht, mis on vallutanud maailma väljaspool saart.

Isa Hans, perekonna raudne juht, usub, et ainult saare karmide reeglite järgimine ja täielik enese

isoleerimine võib neid kaitsta. Samal ajal noored Angela ja Karl unistavad maailmast, mida nad

enam näha ei saa.

See lugu uurib tänapäeva ärevusi ja küsimusi: kuidas hoida lähedasi turvaliselt maailmas, mis

tundub lagunevat? Kas täielik eraldatus on lahendus või hoopis karistus? Ning kas on õigem

kuulata hirmu või lootust? Düstoopia ja inimlik draama põimuvad lummavaks jutustuseks, mis

paneb küsima, mida tähendab vabadus, turvalisus ja inimlik kontakt.

15. augustil 2025 esietendub Vaba Lava Narva majas Mari-Liis Lille lavastus „Balti kliima“.

Teksti autor on Piret Jaaks. Tegemist on dokumentaalnäidendiga Baltijetsi tehasest, materjal on

kogutud nii arhiivist kui intervjueeritud inimesi, kes kunagi tehases töötasid.

Lavastus tegeleb tööstuspärandi ja kultuuriloo säilitamisega, lisaks arutleb ühiskondlike ja

globaalsete teemade üle. Lavastusel on otsene seos Narva linna ja eluga, loodame väga, et see

pakub kohalikele elanikele huvi.

Oodatav tulemus kõikide lavastuste puhul Narvas on see, et publiku arv tõuseb ja kohalikud

inimesed näevad üha rohkem teatrit dialoogivormina ühiskonnas.

Erinevad üritused

Jätkame laste teatriringi läbiviimist ja osalemist erinevatel kooliteatrite festivalidel.

Plaanime jätkata noorte dramaturgiaprojektiga „Klass-Akt”, kus koolinoored kirjutavad kogenud

dramaturgide juhendamisel 4 päevaga 4-5 erinevat näitemängu ja mille professionaalsed lavastajad

ja näitlejad kahe päevaga lavale toovad.

Jätkame ka „Poeesipäevade” korraldamist kus toimuvad etendused, kontserdid ja arutelud, mille

algallikaks on Eesti poeesia või ilukirjandus.

Vabaduse Festival 2025

2025. aasta suvel leiab aset kolmas rahvusvaheline teatrifestival meie majas. Soovime lavastusi

tuua rohkem linnaruumi, et kohalikud festivalist veelgi enam osa saaksid. Taas on ootamas väga

põnev programm Kesk-Aasiast ja mujalt, kus leiab nii tantsulavastusi kui dokumentaallavastusi,

mis muudav festivali isiklikuks ja inimlikuks.

Mitmetes riikides on vabadus ohustatud, kuid jätkuvalt leidub inimesi, kes seisavad vabaduse eest

isegi otsese ohu korral. Vabaduse festival 2025 annab neile teatritegijatele hääle ja platvormi,

esitledes lavastusi riikidest, kus on tõsiseid probleeme vaba mõtte ja sõna levitamisega. Toome

publikuni lavastusi Ukrainast, Türgist, Gruusiast, Kuveidist, Kõrgõzstanist, Kasahstanist ja

Pakistanist, tuues esile erinevaid vaatenurki konfliktidele. Festivalil on eriline rõhk

dokumentaalsel teatril ning vabaduse, mälestuste ja hävingu teemasid käsitletakse sel korral

peamiselt läbi naise silmade.

Miks on neid üritusi Narva vaja?

Eestikeelsete ürituste korraldamine Narvas on üheks viisiks kohaliku kogukonna sidumisel ja eesti

keele oskuste arengu toetamisel. Narvalased vajavad väga keelepraktikat. Venekeelt kõnelevad

inimesed on välja toonud asjaolu, et neil ei ole Narvas kellegagi Eesti keeles rääkida või neil ei ole

ühtegi eestikeelset sõpra.

Hea analüüsi kogukonna arvamustest ja Narva elanikest leiab Sergei Poljatšihhini lõputööst, mis

toetub Vaba Lava 2022. aasta suurlavastusele „100% Narva“

(https://dspace.ut.ee/items/e6bd9382-f62a-4c39-a9a7-

e990606fabcb?fbclid=IwAR0QYSMGnhsdg3SurA4bUxmFPKMnXnPf6CAq4pRhRN5fpXCLe

83GOhx4Nrw).

Seega annavad eestikeelsed üritused kohalikele elanikele võimaluse praktiseerida eesti keelt

igapäevastes olukordades. See aitab arendada keeleoskust nii kõnes kui ka lihtsalt eesti keele

kuulamise osas. Korraldades eestikeelseid üritusi, loome keskkonna, kus eesti keel on loomulik ja

igapäevane suhtlusvahend. Üritustel osaleja saab meeldiva keeleõppe kogemuse ja loodetavasti

inspireerib see jätkama iseseisvalt.

Lisaks on väga oluline, et eestikeelsete ürituste kaudu saab tutvustada Eesti kultuuri, traditsioone

ja ajalugu. See mitte ainult ei aita inimestel keelt paremini mõista, vaid toetab ka kultuurilist

kinnistumist.

Eestikeelsed üritused aitavad kaasa kogukonnatundele, kuna toovad kokku erinevaid inimesi ja

loovad võimalused suhtlemiseks. Keele kasutamine ühiste tegevuste käigus parandab

keeleõppijate enesekindlust ja suhtlusoskusi.

2025. aasta sügisel on eestikeelsele haridusele ülemineku esimestest etappidest möödunud terve

aasta, seega loodame, et Vaba Lava on saanud terve selle aja ja edaspidi Narva teatrimaja

tegevustega kaasa aidata laste ja noorte keeleõppele. Noore vaataja teatri hulk on Narvas kasvanud

ja jätkuvalt vajalik. Jätkame ka huvihariduse pakkumisega Narvas: toimivad teatri- ja

tsirkuseringid, milles osalejate arv ning vastavalt koolitusmaht on loodetavasti kasvanud.

Tegevuskava aastateks 2026-2027

2026. aastal on Vabal Laval käsil järjekorras seitsmes kuraatorprogramm. Jätkame uuslavastuste

väljatoomist nii Tallinna kui Narva teatrimajades. Reageerime ühiskonnas olulistele teemadele

teatri võimaluste ja vahenditega. Aasta peale esietendub 4-6 uuslavastust. Narvas toimub

järjekordne Poeesiafestival. Lisaks on aasta lõikes Narva majas residentuuris 1-2

loomegruppi. Huvialaringid Narvas jätkavad edukat tegutsemist.

Ühtlasi on selleks ajaks valmis Linda tänaval asuv hotell, mis elavdab piirkonna turismi ja Vaba

Lava on hotellile partneriks, luues ühiseid üritusi ja pakkudes oma ruume suuremateks üritusteks.

2027. aasta suvel leiab aset IV Vabaduse Festival.

1 / 3

RIIGIEELARVELISE TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE

LEPING nr 7-1/651-2

Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja) ja SA Vaba Lava (edaspidi toetuse saaja), edaspidi eraldi

pool või koos pooled, sõlmisid käesoleva riigieelarvelise tegevustoetuse kasutamise lepingu (edaspidi

leping) alljärgnevas.

1. Üldsätted

1.1. Lepingu eesmärk on kokku leppida 2025. aasta riigieelarve seaduse § 1 lõikes 2 ette nähtud

Kultuuriministeeriumi valitsemisala toetuse maksmise ja kasutamise tingimused.

1.2. Leping on sõlmitud kultuuriministri 23.12.2024 käskkirja nr 218 alusel, kooskõlas 2025. aasta

riigieelarve seadusega ja lähtudes toetuse saaja esitatud riigieelarvelise tegevustoetuse taotlusest

(edaspidi taotlus).

1.3. Leping on toetuse väljamakse alusdokument.

1.4. Lepingul on selle sõlmimisel järgmine lisa:

1.4.1. Vaba Lava SA 2025. a tegevuskava.

2. Toetus

2.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale perioodiks 01.01.–31.12.2025 toetust summas 66 500 eurot.

Toetuse eesmärk on Vaba Lava SA Narva teatrikeskuses kultuurilise mitmekesisuse alaste tegevuste

korraldamine vastavalt toetuse saaja 2025. aasta tegevuskavale (lisa 1).

2.2. Toetuse andja maksab toetuse saajale toetuse välja 25.02.2025.

2.3. Toetuse andja ja toetuse saaja kavandavad lepingu punktis 2.1 nimetatud eesmärgil koostöö jätkumist

2026. aastal. Toetuse andja eraldab toetuse saajale sama sihtotstarbega toetuse 2026. a tingimusel, et

2026. a riigieelarvest on selleks vahendid eraldatud. Toetuse andja aktsepteeritud 2025. a aruandest

ning 2026. a tegevuskavast ja eelarvest lähtudes otsustab toetuse andja 2026. a toetuse suuruse.

2026. aasta toetuse summa ei saa olla suurem, kui esimeseks, poolte vahel 03.04.2024 sõlmitud

riigieelarvelise tegevustoetuse kasutamise lepinguga nr 7-1/313, 2024. aastaks eraldatud summa.

2.4. Juhul kui toetuse andja saab toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte vähem kui 3 tööpäeva

enne lepingu punktis 2.2 nimetatud väljamakse kuupäeva, siis toetuse andjal on õigus väljamakse

teha 7 tööpäeva jooksul lepingu kättesaamise hetkest.

3. Toetuse kontroll ja aruandlus

3.1. Toetuse aruande esitamise tähtpäev on 26.01.2026. Aruande kohustuslik vorm on kättesaadav

Kultuuriministeeriumi veebilehel www.kul.ee. 3.2. Toetuse andja aktsepteerib esitatud aruande 90 päeva jooksul või teavitab toetuse saajat aruande

puudustest või muudest rikkumistest. Aruanne loetakse aktsepteerituks, kui ei ole tuvastatud toetuse kasutamise rikkumisi ja aruanne vastab toetuse andja poolt kehtestatud nõuetele ning toetuse saaja on tagastanud toetuse kasutamata jäägi.

3.3. Toetuse andjal on õigus igal ajal kontrollida toetuse kasutamise vastavust lepingule, nõudes lisaks lepingus kokkulepitule toetuse saajalt toetuse kasutamise vahearuandeid, toetusega seotud originaaldokumente ja andmeid, hinnates seeläbi muu hulgas toetuse kasutamise sihipärasust ja tulemuslikkust.

3.4. Toetuse saaja on kohustatud esitama toetuse andja poolt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel toetuse arvelt tehtud kulusid tõendavad kulu- ja maksedokumentide koopiad, muud dokumendid ja selgitused, mis tõendavad toetuse sihipärast kasutamist.

3.5. Toetuse andjal on kolme aasta jooksul pärast toetuse kasutamise aruande esitamist õigus hinnata eraldatud toetuse kasutamist, sh vastavust lepingule ja asjakohastele õigusaktidele, sihipärasust ja otstarbekust.

3.6. Kui toetuse kasutamise rikkumine või aruande puudus tuvastatakse Euroopa Komisjoni eri- või audiitorkontrolli käigus, on toetuse andjal õigus kümne aasta jooksul, nõuda täpsustatud aruande esitamist, kogu või osa toetuse tagastamist või kasutada muid õiguskaitsevahendeid.

4. Poolte kohustused

4.1. Toetuse saaja kohustub: 4.1.1. kasutama toetust lepingus sätestatud ja taotluses kirjeldatud tingimustel ning eesmärkidel; 4.1.2. järgima riigihanke korraldamisel riigihangete seaduses sätestatud nõudeid, kui toetuse saaja

on hankija riigihangete seaduse mõistes; 4.1.3. järgima tegevusega seotud teenuste ostmisel riigihangete seaduse §-s 3 toodud põhimõtteid

ning võtma vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt kõikide kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja teeb tegevuste elluviimiseks üheliigiliste

2 / 3

teenuste, materiaalsete või immateriaalsete varade ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 5000 euroga või ületab seda. Juhul, kui kahte sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita, tuleb esitada toetuse andjale sellekohane põhjendus;

4.1.4. pidama toetuse kasutamise kohta arvestust ning säilitama toetuse taotlemise ja tegevuste teostamisega seotud dokumentatsiooni vastavalt raamatupidamise seadusele või kui toetus on vähese tähtsusega abi või riigiabi, siis säilitama dokumente kümme aastat alates kuupäevast, mil abi anti;

4.1.5. tagastama toetuse kasutamata jäägi koos aruande esitamisega või esitama toetuse andajale lepingu pikendamise avalduse koos põhjendusega;

4.1.6. tagastama kasutamata jäänud toetuse või lepingus sätestamata eesmärgil kasutatud toetuse

osa toetuse andjalt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel;

4.1.7. võimaldama toetuse andjal kontrollida toetuse kasutamist, toetuse kasutamise kohta esitatud

aruannete õigsust ning toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust;

4.1.8. teavitama viivitamata toetuse andjat kõigist asjaoludest, mis erinevad lepingus ja taotluses

toodud tingimustest ja andmetest ning kõigist asjaoludest, mis mõjutavad või võivad

mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist või muudest probleemidest, mis esinevad lepingu

täitmisel.

4.2. Toetuse andja kohustub:

4.2.1. toetuse lepingus sätestatud kuupäevadel üle kandma toetuse saaja arvelduskontole, v.a

lepingu punktis 2.3 toodud juhul.

5. Vastutus

5.1. Pooled täidavad oma kohustusi mõistlikult, hoolikalt ja heas usus arvestades tavasid ja praktikat.

5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse saajalt viivist 0,05% tasumisele kuuluvast summast iga toetuse

tagastamisega viivitatud päeva eest.

5.3. Toetuse andja võib peatada toetuse väljamaksmise ja/või nõuda toetuse saajalt leppetrahvi 9% toetuse

summast ja/või lepingust taganeda ja/või nõuda antud toetus või toetuse jääk tagasi juhul, kui toetuse

saaja ei täida lepingulisi kohustusi sh: 5.3.1. toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel; 5.3.2. ei ole ellu viidud tegevuskavas ettenähtud tegevusi; 5.3.3. ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks; 5.3.4. kulud, mille osas toetust saadi, kujunesid planeeritust väiksemaks; 5.3.5. toetusest tasutud kulud on tekkinud väljaspool toetuse kasutamise perioodi; 5.3.6. aruande või vahearuande kontrollimisel ilmneb, et esitatud kuludokumente on kasutatud

toetuse saajale eraldatud muu toetuse aruande või vahearuande kuludokumendina; 5.3.7. toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud andmeid; 5.3.8. aruanne või vahearuanne ei ole esitatud tähtaegselt; 5.3.9. toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega.

5.4. Lepingu rikkumine on vabandatav, kui kohustuse rikkumise põhjuseks on vääramatu jõud

võlaõigusseaduse § 103 tähenduses. Muu hulgas mõistavad pooled vääramatu jõu all õigusakti (nt

riigieelarve seaduse muutmise seaduse või riigi lisaeelarve seaduse) jõustumist, mis takistab oluliselt

lepingu täitmist või muudab selle võimatuks. Pool peab teist poolt vääramatu jõu asjaolude

ilmnemisest ja lõppemisest kohe teavitama. Kui vääramatu jõud kestab kauem kui kolm kuud, on

mõlemal poolel õigus lepingust taganeda.

6. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõppemine

6.1. Leping jõustub, kui pooled on selle allkirjastanud ja toetuse andja on toetuse saaja poolt allkirjastatud

lepingu kätte saanud.

6.2. Lepingu sõlmimise eelduseks on, et toetuse saajal puudub lepingu vormistamise hetkel

maksuvõlgnevus või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress, välja arvatud

juhul, kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab maksuvõlg

olema tasutud ajakava kohaselt.

6.3. Kõik lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana ja need jõustuvad pärast seda kui

pooled on need allkirjastanud. Pool, kes soovib lepingut muuta, esitab teisele poolele kirjalikult

põhjendatud ettepaneku, millele teine pool on kohustatud vastama 30 kalendripäeva jooksul.

Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada.

6.4. Toetuse väljamakse kuupäeva muutmiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale põhjendatud avalduse

ja muutmise kohta lepingu lisa eraldi ei vormistata. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult

põhjendada.

6.5. Toetuse andja võib lepingut ühepoolselt muuta kui:

3 / 3

6.5.1. muudetakse oluliselt lepingule kohalduvaid õigusakte või vältimaks ülekaaluka avaliku huvi

rasket kahjustumist;

6.5.2. kuulutatakse välja eriolukord, erakorraline olukord või sõjaseisukord;

6.5.3. vajalik on kõrvaldada lepingus sisalduv õigusvastane tingimus.

6.6. Leping lõpeb:

6.6.1. lepinguliste kohustuste täitmisel;

6.6.2. lepingust taganemisega olulise lepingurikkumise korral;

6.6.3. poolte allkirjastatud kokkuleppel;

6.6.4. muul seadusest tuleneval alusel.

7. Lõppsätted

7.1. Lepinguga seotud teabe vahetamiseks määratud kontaktisikud:

7.1.1. toetuse andja kontaktisik on Anne-Ly Reimaa [email protected], 6282217;

7.1.2. toetuse saaja kontaktisik on Katarina Tomps, [email protected], +372 59 199 180. 7.2. Toetuse saaja teavitab toetuse andjat tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse

rikkumisest e-posti aadressil [email protected]. 7.2.1. Toetuse andja tagab tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest

teavitaja kaitse 7.2.2. Rikkumisest teavitamise ja teavitaja kaitse tagamise õiguslike aluste ning kohustuste

rikkumisel kohalduva vastutuse osas lähtuvad pooled tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduses sätestatust.

7.3. Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigi õigusaktidest.

7.4. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel

lahendatakse vaidlused kohtus.

Toetuse andja: Toetuse saaja:

Kultuuriministeerium SA Vaba Lava

Registrikood: 70000941 Registrikood: 90003858

E-posti aadress: [email protected] E-posti aadress: [email protected]

Arvelduskonto: EE677700771004337477

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Kristiina Alliksaar Märt Meos

kantsler juhatuse liige