Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2024. a määruse nr 83 „Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2025. aastal“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2024. a

määrus nr 83 „Kutselise kalapüügi

võimalused, lubatud aastasaagid ning

kalapüügiõiguse tasumäärad 2025. aastal“ Lisa 11

Lubatud aastasaagid kaluri kalapüügiloa alusel püüdmisel Läänemerel

Tabel 1. Räime lubatud aastasaagid kaluri kalapüügiloa alusel püüdmisel Läänemerel

2025. aastal

Veeala Maakond ja püsiasustusega väikesaar Lubatud saak 2025. aastal

tonnides

Liivi lahe ICESi

alarajoon 28-1

Pärnu maakond, välja arvatud Kihnu ja

Manõja püsielanikud

6991,51 tonni, seejuures

46 tonni kastmõrra kohta

Pärnu maakond, Kihnu ja Manõja

püsielanikud

1233,8 tonni, seejuures

51 tonni kastmõrra kohta

Saare maakond 619,11 tonni

Läänemere avaosa

ICESi alarajoonid

28-2, 29 ja 32

Maakondade ühine lubatud aastasaak 769,62 tonni

Harju maakond 40 tonni

Hiiu maakond 15 tonni

Ida-Viru maakond 130 tonni

Lääne-Viru maakond 10 tonni

Lääne maakond 85 tonni

Saare maakond 20 tonni

Tabel 2. Kilu ja tursa lubatud aastasaagid kaluri kalapüügiloa alusel püüdmisel Läänemerel

2025. aastal

Veeala Kalaliik Lubatud saak 2025. aastal

Läänemere ICESi

alarajoonid 28-1.

28-2, 29 ja 32

Kilu 3 tonni

Tursk 2 tonni

Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2024. a

määrus nr 83 „Kutselise kalapüügi

võimalused, lubatud aastasaagid ning

kalapüügiõiguse tasumäärad 2025. aastal“ Lisa 21

Kalapüügivõimalused kalalaeva kalapüügiloa alusel püüdmisel Läänemerel

Tabel. Räime-, kilu- ja tursapüügivõimalused kalalaeva kalapüügiloa alusel püüdmisel

Läänemerel 2025. aastal

Kalaliik Veeala Lubatud saak 2025. aastal

tonnides

Räim

Läänemere

avaosa ICESi

alarajoonid 25,

26, 27, 28-2, 29

ja 32

8354,38 tonni

Liivi lahe ICESi

alarajoon 28-1 10 382,58 tonni

Tursk

Läänemere

ICESi alarajoonid

22–24

3 tonni

Läänemere ICESi

alarajoonid 25–

32

5 tonni

Kilu

Läänemere ICESi

alarajoonid 22–

32

15 976 tonni

Vabariigi Valitsuse määrus

„Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ning

kalapüügiõiguse tasumäärad 2025. aastal“

Lisa 3

(muudetud sõnastuses)

Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad kaluri kalapüügiloa alusel

püüdmisel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel

Tabel. Kalapüügil kaluri kalapüügiloa alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel maakondade

kaupa kasutada lubatud püügivahendid ja nende piirarv ning kalapüügiõiguse tasumäär ühe

püügivahendi kohta 2025. aastal

Veekogu, maakond Püügivahend Piirarv

tükkides

Tasumäär

püügivahendi

kohta eurodes

Peipsi järve Ida-Viru, Jõgeva,

Tartu ja Põlva maakondade osa

Avaveevõrk 1550 14,82

Kaldavõrk 360 10,00

Põhjanoot ehk mutnik 12 1812,61

Pöörinoot 2 10,00

Ääre- või avaveemõrd 261 96,40

Juhtaiata mõrd 5 10

Kastmõrd 3 219,01

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve

Ida-Viru, Jõgeva, Tartu, Põlva

ja Võru maakondade osa

Avaveevõrk 1450 14,82

Kaldavõrk 321 10,00

Mõrd mõrrajadas 490 54,75

Põhjanoot ehk mutnik 8 1812,61

Pöörinoot 1 10,00

Püüvõrk 15 47,04

Ääre- või avaveemõrd 150 96,40

1

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2024. a määruse nr 83

„Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ning kalapüügiõiguse tasumäärad

2025. aastal“ muutmine“ eelnõu

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Määruse eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2024. a määrust nr 83

„Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2025.

aastal“ (edaspidi püügivõimaluste määrus).

Püügivõimaluste määruse muutmise eesmärk on kehtestada räime, kilu ja tursa lubatud

aastasaagid ja püügivõimalused püüdmiseks Läänemerel. Nimetatud lubatud aastasaagid

tulenevad Eestile määratud kvootidest vastavalt nõukogu määrusele (EL) 2024/2903, millega

määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused

2025. aastaks ning muudetakse määrust (EL) 2024/257 teatavate püügivõimaluste kohta teistes

vetes (ELT L, 2024/2903, 19.11.2024) (edaspidi ELi Läänemere püügivõimaluste määrus)

Eestile määratud kvoodi alusel.

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika

kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning

tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning

nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22–61) (edaspidi ühise

kalanduspoliitika alusmäärus), artikkel 16 lõike 6 kohaselt otsustab iga liikmesriik ise, kuidas

jaotada tema lipu all sõitvatele laevadele talle eraldatud kalapüügivõimalusi.

Määrus kehtestatakse kalapüügiseaduse (edaspidi KPS) § 45 lõike 1, § 46 lõike 1, § 47 lõike 2,

majandusvööndi seaduse (edaspidi MVS) § 6 lõike 1 punktide 2 ning keskkonnatasude seaduse

§ 11 lõike 2 punkti 1 alusel.

Kalapüügiseaduse § 45 lõike 1 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus (edaspidi ka VV)

määrusega eelseisva aasta püügivõimalused kaluri kalapüügiloa alusel maakondade ja merel

veealade, siseveekogude ja püsiasustusega väikesaarte kaupa, lähtudes kala- ja veetaimevaru

seisundist, jooksva aasta 1. novembriks, kui Euroopa Liit (edaspidi ka EL) ei sea

püügivõimalusi hiljem.

Vastavalt KPS § 46 lõikele 1 kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega püügivõimalused,

sealhulgas räime, kilu ja tursa jaoks kalalaeva kalapüügiloa alusel aastaks, milleks taotlus

esitatakse, ja mida kasutavad Läänemerel nii kalalaeva kalapüügiloa kui ka kaluri kalapüügiloa

alusel püüdjad, 60 tööpäeva jooksul pärast seda, kui EL on nimetatud liikide püügivõimalused

kehtestanud. ELi nõukogu võttis vastu 18. novembril 2024. a ELi Läänemere püügivõimaluste

määruse, millega kehtestas muuhulgas räime, kilu ja tursa püügivõimalused Läänemerel 2025.

a.

Kui kaluri kalapüügiloa alusel jaotatakse püügivõimalusi üldjuhul mitte väljapüügimahu, vaid

püügivahendite arvuna, siis käesoleva määrusega kehtestatakse ELi poolt Eestile määratud

räime-, kilu- ja tursa kvoodist osa kaluri kalapüügiloa alusel püüdmiseks ja osa kalalaeva

kalapüügiloa alusel püügiks. (edaspidi traalpüük või traalpüüdjad)

2

KPSi § 47 lõike 2 kohaselt võib Vabariigi Valitsus kehtestada Läänemerel kaluri kalapüügiloa

alusel püüda lubatud kalaliigi aastasaagi veealade ja maakondade ning püsiasustusega

väikesaarte jaoks. See kehtib sellise kalaliigi kohta, mida Läänemerel püütakse nii kalalaeva

kalapüügiloa kui ka kaluri kalapüügiloa alusel. Sarnaselt eelmise aastaga kehtestatakse 2025. a

kaluri kalapüügiloa alusel püügiks (edaspidi rannapüük või rannapüüdjad) lubatud räime

aastasaak määruse muudatuse kohaselt eraldi Liivi lahele, mida tähistab ICESi alarajoon 28-1

ja Läänemere avaosas, mida tähistavad ICESi alarajoonid 28-2, 29 ja 32. Liivi lahe ja

Läänemere avaosa lubatud aastasaagid kehtestatakse maakondade kaupa. Nimetatud ICESi

alarajoonid on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 218/2009 Atlandi

ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise

kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 87, 31.3.2009, lk 70—108), (edaspidi Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määrus (EÜ) nr 218) III lisas.

Liivi lahe räime lubatud aastasaak kehtestatakse määrusega Pärnu ja Saare maakondadele.

Eraldi kehtestatakse lubatud aastasaak Pärnu maakonna Kihnu ja Manõja saarte püsielanikele.

Pärnu maakonna, sealhulgas Kihnu ja Manõja saarte püsielanike puhul kehtestatakse KPS § 47

lõike 2 alusel lubatud aastasaagid ka igale kastmõrrale. Osa ELi Läänemere püügivõimaluste

määrusega Eestile eraldatud kvoodist jäetakse kastmõrdade kaupa kehtestamata, et katta ära ka

see räimekogus, mis muudesse püügivahenditesse kaaspüügina satub.

Ka Läänemere avaosa räimevarust kaluri kalapüügiloa alusel püütav lubatud aastasaak

jagatakse kaheks: maakondade ühine lubatud aastasaak Harju, Ida- ja Lääne-Viru, Hiiu, Lääne

ja Saare maakondadele ning väiksem osa eraldi maakonnasiseseks kasutamiseks kõigile

eespool nimetatud kuuele maakonnale.

Määrusega muudetakse püügivõimaluste määruse lisa 3 sõnastust seoses põhjanootade ja

pöörinootade püügivõimalustega Peipsi, Lämmi ja Pihkva järvel.

1.2 Määruse ettevalmistaja

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

kalavarude osakonna nõunik Ulvi Päädam (5646 3854, [email protected]). Juriidilise

ekspertiisi tegi sama ministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Jan Nilson (5626 7065,

[email protected]). Keeleliselt on määruse ja lisad toimetanud Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Leeni Kohal (5698 3427

[email protected]).

1.3 Märkused

Määrus koosneb kuuest punktist ning kolmest lisast.

Määrus on seotud EL õigusega, arvestades, et räime, kilu ja tursa püügivõimalused on EL

nõukogu Eestile kehtestanud ELi Läänemere püügivõimaluste määrusega. Määruse vastavust

EL õigusele on kirjeldatud seletuskirja punktis 3.

Määruse kehtestab Vabariigi Valitsus.

Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2024. a määruse nr 83 „Kutselise

kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2025. aastal“

redaktsiooni: RT I, 17.12.2024, 38.

3

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu punktiga 1 muudetakse püügivõimaluste määruse preambulit ja täiendatakse

volitusnormide loetelu viitega KPS § 47 lõikele 2 ning MVS § 6 lõike 1 punktile 2. Viide KPS

§ 47 lõikele 2 on seotud ajaoluga, et määrusega kehtestatakse lubatud aastasaagid. Viide MVS

§ 6 lõike 1 punktile 2 on seotud asjaoluga, et KPS, mille alusel kehtestatakse ka

püügivõimaluste määrus, kehtib Eesti Vabariigi territooriumil ja majandusvööndis MVSist

tulenevate erisustega. Seega määruse kehtestamise aluseks on vaja ka vastavat MVSi

volitusnormi, et püügivõimaluste määrusega kehtestatu rakenduks ka Eesti majandusvööndis.

Eelnõu punktidega 2–5 kehtestatakse 2025. a kaluri kalapüügiloa alusel püügiks lubatud

aastasaagid ja kalalaeva kalapüügiloa alusel püügiks püügivõimalused. Lisaks sätestatakse

Läänemere avaosas kehtestatud lubatud räime aastasaagi kasutamise tingimused. Samuti

sätestatakse tursale kehtestatud lubatud aastasaakide ja püügivõimaluste kasutamise

tingimused. Täpsemalt on muudatuse vajadust selgitatud seletuskirja punktis 2.2.

Eelnõu punktiga 6 kehtestatakse määruse lisa 3 muudetud sõnastuses. Muudatus on tingitud

vajadusest taastada varasematel aastatel kehtinud Peipsi, Lämmi ja Pihkva järvel põhjanootade

ja pöörinootade püügivõimaluste jaotuse kord. Täpsemalt on muudatuse vajadust selgitatud

seletuskirja punktis 2.3.

2.1. Määruse preambuli muutmine

Eelnõu § 1 punktiga 1 tehakse normitehniline parandus. Muudetakse püügivõimaluste

määruse preambulit ja täiendatakse volitusnormide loetelu viitega KPS § 47 lõikele 2 seoses

ajaoluga, et määrusega kehtestatakse lubatud aastasaagid. Lisaks lisatakse viide MVSi § 6

lõike 1 punktile 2, mis on seotud majandusvööndi õigusliku režiimi erisustega. Täiendus on

vajalik, et püügivõimaluste määrusega kehtestatu rakenduks ka Eesti majandusvööndis.

2.2. Lubatud aastasaagid ja püügivõimalused Läänemerel

Eelnõu § 1 punktidega 2—5 täiendatakse püügivõimaluste määruse paragrahve 1 ja 2, mis

kehtestavad Läänemerele kalaliikide kohta lubatud aastasaake ja püügivõimalusi, mis on Eesti

Vabariigile määratud ELi Läänemere püügivõimaluste määrusega. ELi Läänemere

püügivõimaluste määrus sätestab 2025. a Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade kvoote

ning määrab nende kasutamise tingimusi, milleks võivad olla näiteks täpsemad ajalised või

ruumilised piirangud, püügivahendeid puudutavad tehnilised meetmed jms. Eestile eraldatud

kvootide kontekstis väljendub kasutamise tingimus asjaolus, et turska on lubatud püüda üksnes

kaaspüügina. Kuna iga liikmesriik otsustab ise, kuidas jaotada tema lipu all sõitvatele laevadele

talle eraldatud kalapüügivõimalusi, siis räime, kilu ja tursa kvoodid tuleb traalpüügi jaoks

kehtestada püügivõimalusena, mis väljendub väljapüügimahus ja rannapüügi jaoks kehtestada

lubatud aastasaagina. Täpsem selgitus on kirjas alapunktides 2.2.1, 2.2.2 ja 2.2.3. Räime, kilu

ja tursa lubatud aastasaagid Läänemerel kaluri kalapüügi loa alusel on sätestatud määruse lisas

11 ning kalapüügivõimalused Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel lisas 21. Lisaks

täpsustatakse, et Läänemere avaosas, mida tähistavad ICESi alarajoonid 28-2, 29 ja 32 on

lubatud kasutada maakonnale kehtestatud lubatud aastasaaki peale maakondade ühise lubatud

aastasaagi ammendumist. Samuti täpsustatakse Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu

(edaspidi ICES) alarajoonide määratlust, mis on toodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EÜ) nr 218 III lisas.

4

2.2.1. Räim

ELi Läänemere püügivõimaluste määrusega Eestile 2025. a eraldatud räimekvoot on kokku 28

651 tonni, sellest Liivi lahel 19 227 tonni ja Läänemere avaosas 9424 tonni. Liivi lahe

räimekvoot suurenes võrreldes 2024. a kvoodiga ligi 10 protsenti, Läänemere avaosa

räimekvoot aga lausa 108 protsendi võrra. Määrusega eraldatud kogustele lisanduvad 2025. a

jooksul ka 2024. a kasutamata jäänud ja kooskõlas Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr

847/96, millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad

tingimused ühest aastast teise ülekandmisel (EÜT L 115, 09.05.1996, lk 3—5) (edaspidi

määrus (EÜ) nr 847/96), artikli 4 lõikega 2 järgmisesse aastasse ülekantavad räimekvoodi osad,

mis saavad olla kuni 10 protsenti Liivi lahe 2024. a kvoodist ja mitte rohkem kui 2024. a

vastaval veealal kasutamata jäänud kvoodist. Ülekantavad kogused kehtestatakse 2025. a

jooksul peale seda, kui Euroopa Komisjon on vastavad kogused kehtestanud. Tavapäraselt

toimub see juunis-juulis.

Alates 2013. a on Eestile määratud räimekvoodi siseriikliku jaotamise aluseks traalpüügi ja

rannapüügi vahel olnud 2012. a traal- ja rannapüüdjaid esindavate organisatsioonide vahel

saavutatud kokkulepe. Selle kokkuleppe kohaselt arvestatakse Eestile eraldatud Läänemere

avaosa räimekvoodist 88,65 protsenti traalpüügiks ja 11,35 protsenti rannapüügiks ning Eestile

eraldatud Liivi lahe räimekvoodist 54 protsenti traalpüügiks ja 46 protsenti rannapüügiks.

Võttes aluseks Eestile 2025. a eraldatud räimekvoote, kujuneb nende osakaalude järgi

Läänemere avaosas traalpüügil räime püügivõimaluseks 8354,38 tonni ja rannapüügil räime

aastaseks lubatud saagiks 1069,62 tonni. Liivi lahes kujuneb traalpüügil räime

püügivõimaluseks 10 382,58 tonni ja rannapüügil räime aastaseks lubatud saagiks 8844,42

tonni.

Kuna Eestile eraldatud räimekvoodid aasta-aastalt kõiguvad ja rannapüügi hooaeg on

traalpüügi omast piiratum, on lisaks protsentuaalsele jaotusele arutatud kalurite esindajatega ka

võimalust igal aastal avaosa räimest vähemalt 1000 tonni rannapüügile eraldada. 2023. a

novembris saatsid Toila vald, Lüganuse vald, Narva-Jõesuu linn, Viru-Nigula vald ja Haljala

vald vastavasisulise ühispöördumise. 2025. a lubatud aastasaaki silmas pidades on 1000 tonni

juba tagatud, täpsemalt 1069,62 t.

6. novembril 2025. a toimus Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis kalurite esindajatega

kohtumine, kus osalesid nii traal- kui rannapüüdjad, seejuures olid esindatud kõik Eesti

merealal tegutsevad kalanduspiirkonnad. Tutvustati ja arutati eelnõus esitatud siseriikliku

kvoodijaotust ja nii koha peal avaldatud seisukohtade kui hiljem saadud kirjaliku tagasiside

põhjal tuleb märkida, et uut jaotuskokkulepet lõplikult ei sündinud. Nimelt väljendas Virumaa

Rannakalurite Ühendus ettepanekule vastuseisu ja tegi ettepaneku suurendada avaosa räime

puhul rannapüügile eraldatavat lubatud aastasaaki vähemalt 1400 tonnini. Samuti polnud nn

1000 tonni lävendi kehtestamise poolt Eesti traalpüüdjate ühendused. Sellest andsid kirjalikult

ühispöördumises 15. novembril 2024. a teada Eesti Kalapüügiühistu, Eesti Kutseliste Kalurite

Ühistu, Eesti Traalpüügi Ühistu, Eesti Kalurite Liit ja Eesti kalaliit.

2.2.1.1. Liivi lahe räime lubatud aastasaagid

Kogu Eesti riigi Liivi lahe rannapüügi räimekvoot on 2025. a 8844,42 tonni. Sellest eraldatakse

Saare maakonnale 2025. a lubatud aastasaagiks 7 protsenti ehk 619,11 tonni. Pärnu maakonnale

eraldatakse 93 protsenti ehk 8225,31 tonni, mis jaguneb edasi Kihnu ja Manõja rannapüüdjate

ning Pärnu maakonna rannapüüdjate vahel. Kihnu ja Manõja rannapüüdjatele eraldatakse 15

5

protsenti Pärnu maakonna kvoodist ehk 1233,80 tonni ning ülejäänud 85 protsenti ehk 6991,51

tonni teistele Pärnu maakonna kaluritele.

Pärnu maakonnas jagatakse aastane lubatud räimesaak veel omakorda kasutada lubatud

kastmõrdade vahel, eraldades kõigepealt väikese osa lubatud aastasaagist muude

püügivahenditega püügiks. Nii jäetakse Kihnu ja Manõja rannapüüdjatele 9,8 tonni kvoodist

teiste püügivahendite jaoks ja kastmõrdadega (24 tükki) püügiks jääb seega 1224 tonni, mis

teeb ühe kastmõrra lubatud aastasaagiks 51 tonni. Teiste Pärnu piirkonna rannapüüdjate lubatud

aastasest räimesaagist jäetakse 45,51 tonni muude püügivahenditega püügiks ja ülejäänud 6946

tonni jagatakse kasutada lubatud 151 tonni kastmõrra vahel, mis teeb ühe kastmõrra suurimaks

lubatud saagiks 46 tonni. Muude püügivahenditega püügiks eraldatud kogused on määratud

eelmiste aastate saagiandmete põhjal.

Lubatud aastasaakide kehtestamine kastmõrra kohta on võimalik ainult seetõttu, et püütakse

peamiselt ühte liiki ehk räime.

Kui ajaloolise püügiõiguse omanikul on kasutada rohkem kui üks kastmõrd, liidetakse tema

räimepüügivõimalus loale kantud kastmõrdade arvu põhjal, kuid ta võib temale määratud

lubatud aastasaagi välja püüda ka vähema arvu püügivahenditega, kui loal on kirjas.

2.2.1.2. Läänemere avaosa räime lubatud aastasaagid

Eesti riigi Läänemere avaosa rannapüügi räimekvoot on 1069,62 tonni. Räimevaru jaotamise

korral Läänemere avaosa maakondade vahel jagatakse kaluri kalapüügiloa alusel lubatud räime

aastasaak kahte ossa. Esimest osa kasutaksid kõik maakonnad ja teine osa – lubatud aastasaagi

jääk 300 tonni – jagataks kuue maakonna vahel. Kõikide maakondade 2025. a ühiselt kasutatav

lubatud aastasaak on 1069,62 tonni. Selle ammendumisel jaguneb ülejäänud 300 tonni räime

maakondade vahel järgmiselt:

1) Ida-Viru maakonnale 130 tonni;

2) Lääne maakonnale 85 tonni;

3) Harju maakonnale 40 tonni;

4) Hiiu maakonnale 15 tonni;

5) Saare maakonnale 20 tonni;

6) Lääne-Viru maakonnale 10 tonni.

Sellega tagatakse Harju, Hiiu, Saare ja Lääne-Viru maakonna rannapüüdjatele nende poolt

viimasel viiel aastal keskmiselt püütud räimesaake arvestades piisav varu.

2.2.2. Kilu

ELi Läänemere püügivõimaluste määrusega kehtestati 2025. a kilu kvoodiks 15 979 tonni, mis

on umbes 30 protsenti väiksem kogus kui eelmisel aastal. Rannapüügil ei ole kilu sihtliik,

mistõttu on saagid väga väikesed (viimastel aastatel alla 1 t) ja kilu satub püünistesse pigem

teiste liikide kaaspüügina. Seetõttu kehtestatakse määrusega rannapüügile lubatud aasasaagiks

3 tonni ja kehtestatakse Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel püüda lubatavaks kilu

6

püügivõimaluseks peaaegu kogu Eesti kilukvoot. See tähendab, et traalpüügil jääb kilu

püügivõimaluseks 15 976 tonni ja rannapüügi lubatud aastasaagiks 3 tonni.

2.2.3. Tursk

ELi Läänemere püügivõimaluste määrusega kehtestati 2025. a Eestile tursapüügi kvoodiks

kokku 13 tonni ja seda võib kasutada üksnes kaaspüügina. Sellest Läänemere idaosas ICESi

alarajoonides 25–32 on tursapüügi kogumaht 10 tonni ja Läänemere lääneosas ICESi

alarajoonides 22–24 3 tonni. Tursapüük on viimastel aastatel varude kokku kukkumise tõttu

aina vähenenud, ka tursapüügivõimalused on muutunud äärmiselt väikeseks.

Eestile ICESi alarajoonides 22–24 eraldatud kvoot 3 tonni kehtestatakse püügivõimalusena

traalpüüdjatele, kuna nimetatud alarajoonides Eesti rannapüüdjad püüda ei saa. KPS § 41 lõige

1 kohaselt tohivad rannapüüdjad merel püüda kuni 20 meetri samasügavusjooneni. Eestile

Läänemere idaossa ehk alarajoonidesse 25–32 eraldatud tursakvoot 10 tonni jaotatakse traal- ja

rannapüügi vahel nii, et traalpüügil püügivõimaluseks kehtestatakse 5 tonni ja rannapüügil

lubatud aastasaagiks 2 tonni. Ülejäänud 3 tonni turska välja ei jagata ning jäetakse rannapüügi

arvelt reservi, et seda saaks aasta jooksul vajadusel kasutada teiste EL liikmesriikidega

kvoodivahetusteks. See võib osutuda vajalikuks näiteks Soome lahe lõhe puhul, mille kvoot

võib täituda. 2 tonni tursakvoot rannapüüki piirama ei hakka, kuna viimastel aastatel püsib

rannapüügil saadud tursa kogus ca 1 tonni juures.

Lisaks, lähtuvalt ELi Läänemere püügivõimaluste määruse lisa tabelitest 5 ja 6 täiendatakse

eelnõu punktiga 4 püügivõimaluste määrust § 21, mille kohaselt on tursa lubatud aastasaak lisas

11 ja püügivõimalus lisas 21 kehtestatud üksnes kaaspüügiks.

2.2.4. Lõhe

ELi Läänemere püügivõimaluste määruse kohaselt 2025. a on Eesti kaluritel võimalik Soome

lahel ICESi alarajoonis 32, püüda lõhet 1040 isendit ja Läänemere avaosas ICESi alarajoonides

22–31, 733 isendit. ELi Läänemere püügivõimaluste määruse järgi võib ICESi alarajoonide

22– 31 kvoodist kuni 450 isendit püüda alarajoonis 32. Erisus on lubatud selleks, et tagada

rannapüügi püügivõimaluste parem ärakasutamine. Traalpüügil lõhet ei püüta, rannapüüdjad

püüavad lõhet põhiliselt seisevpüünistega. Põllumajandus- ja Toiduameti andmetel on 9.

detsembri 2024. a seisuga püütud Soome lahest 896 ja Läänemere avaosast 163 lõhet.

Kuna lõhet püüavad peamiselt rannapüüdjad ja kalalaevade saakidesse satuvad vaid üksikud

isendid, ei ole lõhepüügi võimalusi otstarbekas kehtestada eraldi kalalaeva ja kaluri

kalapüügiloa alusel, ning Eesti jaoks kehtib ELi kehtestatud üks üldine kvoot.

2.3. Püügivõimaluste määruse lisa 3 muutmine seoses põhja- ja pöörinootadega

Eelnõu punktiga 6 muudetakse püügivõimaluste määruse lisa 3 sõnastust seoses põhja- ja

pöörinootadega Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel. 2025. a püügivõimaluste määrusega muudeti

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve senist püügivõimaluste jaotust, mille käigus jagati

maakondlikud püügivõimalused kahele veekogude blokile. Püügivõimalused kehtestati

vastavate maakondade osadena järgnevalt: püügivõimalused, mida saab kasutada kas ainult

Peipsi järvel ja püügivõimalused, mida on võimalik kasutada Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel.

Selle muudatuse eesmärk oli kalurite jaoks bürokraatia vähendamine, ajaloolise püügiõiguse

muutusi see kaasa ei toonud. Kui teiste püügivahendite puhul probleeme ei tekkinud, ilmnesid

7

praktikas tehnilised tõrked põhjanooda ehk mutniku ja pöörinooda lubadega, mille tagajärjel ei

oleks võimalik põhja- ja pöörinooda lubade omanikel enam paindlikult oma lubatud aastasaake

erinevate püügivahenditega kasutada. Sellest tulenevalt muudetakse määruse lisa 3 ning

kehtestatakse põhja- ja pöörinoodad samal moel nagu varasematel aastatel, ehk 12 põhjanoota

ja 2 pöörinoota määratakse ainult Peipsi järve Ida-Viru, Jõgeva, Tartu ja Põlva maakondade

osale ning 8 põhjanoota ja 1 pöörinoot Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve Ida-Viru, Jõgeva, Tartu,

Põlva ja Võru maakondade osale.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu käsitleb kalapüüki kutselise kalapüügi vahenditega. Seda valdkonda reguleerivad ka

ELi õigusaktid. Samas ei reguleeri EL püügivõimaluste riigisisest jaotust. Ühise

kalanduspoliitika alusmääruse artikli 16 lõike 6 kohaselt otsustab iga liikmesriik ise, mil viisil

ta ELi õiguse alusel määratud kalapüügivõimalused oma lipu all sõitvate laevade vahel jaotab.

Määrusega jaotatakse Eestile ELi Läänemere püügivõimaluste määrusega 2025. a eraldatud

räime-, kilu- ja tursapüügikvoodid Läänemerel kaluri ja kalalaeva kalapüügiloa vahel. Seega

on määruse eelnõu kooskõlas ELi õigusega.

4. Määruse mõjud

ELi Läänemere püügivõimaluste määrusega Eestile eraldatud kalapüügivõimalused

Läänemerel jaotatakse eri püügiviise kasutavate kalurite vahel, arvestades ka eelmistel aastatel

väljakujunenud jaotust ja seniseid väljapüüke. Summaarsed püügivõimalused kõiguvad aasta-

aastalt ning peale 2024. a olulist langust on 2025. a taas tõusul. Seetõttu ei ole ELi poolt

kehtestatud kvootide siseriikliku jaotamise küsimus nii terav kui näiteks eelmisel aastal. 6.

novembril 2024. a kutsuti kokku nii traal- kui ka rannapüüdjate esindajad, et tutvustada 2025.

a räime- ja kilupüügivõimalusi ja arutada sektorite-vahelise räimepüügivõimaluste jaotust.

Kompromisslahendusena jäädakse järgmise aasta räimepüügivõimaluste jaotamisel 2012. a

kokku lepitud sektorite-vahelise räimepüügivõimaluste jaotuse juurde. Tursakvoot on jätkuvalt

väga väike ja seda on lubatud kasutada vaid kaaspüügiks, mistõttu pole turska viimastel aastatel

sihtliigina püütud, seega ei mõjuta see sektorit kuidagi varasemast rohkem.

Määruse kehtestamine ei mõjuta riigi julgeolekut, rahvusvahelisi suhteid ega ka riigiasutuste ja

kohaliku omavalitsuse töökorraldust, ühtlasi puudub sotsiaalne ja demograafiline mõju.

Määruse rakendamine aitab kaasa kutselise kalapüügi jätkusuutlikule arengule ning toetab

kalavarude kestlikku kasutust, mis mõjub positiivselt elu- ja looduskeskkonnale. Määrusel on

regionaalarengule positiivne mõju eelkõige tulenevalt sellest, et kvoodid jaotatakse riigisiseselt

nõnda, et silmas oleks peetud kogu sektori ja sealhulgas eri kalanduspiirkondade huve. Määruse

majanduslik mõju on positiivne, kuna ilma kvootide kehtestamiseta ei ole võimalik kaluritel

kvoodialuseid liike püüda ja vastavalt ka sissetulekut teenida.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamiseks ei ole vaja teha lisakulutusi. Määruse rakendamisega kaasnevad

eeldatavad tulud tulenevad traalpüügi püügivõimalustest. Nimelt kehtestati püügivõimaluste

määrusega 2025. a kilu, räime ja tursa püügiõigustasud ning käesoleva eelnõuga lisanduvad

sellele ka püügivõimalused. Arvestades, et traalpüügil on räime püügiõigustasu 7,7 eurot tonni

kohta ja püügivõimalus kokku 18 736,96 tonni, kilu püügiõigustasu 8,5 eurot tonni kohta ja

8

püügivõimalus kokku 15 976 tonni ning eeldades, et kogu räime ja kilu püügivõimalused

ostetakse välja, laekub neist riigieelarvesse kokku umbes 280 000 eurot.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras. Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 93 lõikele 2 määrus hakkab

kehtima (jõustub) kolmandal päeval pärast kehtivas korras avaldamist, kui seaduses või

määruses endas ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu edastatakse Eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks

Kliimaministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks

Keskkonnaametile ja Põllumajandus- ja Toiduametile ning kalandusorganisatsioonidele: MTÜ

Eesti Kalurite Liidule, rannapüügi kalanduspiirkondadele (Eesti Kutseliste Kalurite Ühistu,

MTÜ Harju Kalandusühing, MTÜ Hiiukala, Liivi Kalanduskogu, MTÜ Läänemaa

Rannakalanduse Selts, MTÜ Saarte Kalandus ja MTÜ Virumaa Rannakalurite Ühing),

traalpüüdjate ühendustele (Eesti Traalpüügi Ühistu, Eesti Kalapüügiühistu ja Saarte Kalandus

MTÜ), Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel tegutsevate kalurite ühendustele (Peipsi

Kalandusühistu, Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit, Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate

Kogu, Peipsi Piirkonna Ettevõtete ja Ettevõtjate Kalurite Liit, Peipsi Kalurite ja Kalatöötlejate

Liit).

EELNÕU

03.02.2025

MÄÄRUS

xx.xx.2025 nr …

Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2024. a määruse nr 83 „Kutselise kalapüügi võimalused,

lubatud aastasaagid ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2025. aastal“ muutmine

Määrus kehtestatakse kalapüügiseaduse § 45 lõike 1, § 46 lõike 1, § 47 lõike 2, majandusvööndi

seaduse § 6 lõike 1 punkti 2 ning keskkonnatasude seaduse § 11 lõike 2 punkti 1 alusel.

Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2024. a määruses nr 83 „Kutselise kalapüügi võimalused,

lubatud aastasaagid ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2025. aastal“ tehakse järgmised

muudatused:

1) määruse preambulis asendatakse tekstiosa „§ 46 lõike 1 ja § 47 lõike 1“ tekstiosaga „§ 46

lõike 1, § 47 lõigete 1 ja 2, majandusvööndi seaduse § 6 lõike 1 punkti 2“;

2) paragrahvi 1 täiendatakse lõigetega 3—5 järgmises sõnastuses:

„(3) Lubatud aastasaagid kaluri kalapüügiloa alusel püüdmisel Läänemerel veealade ja

maakondade ning püsiasustusega väikesaarte kaupa kalaliigi kohta ja kastmõrraga püüdmisel

kastmõrra kaupa kalaliigi kohta on sätestatud lisas 11.

(4) Läänemere avaosa ICESi alarajoonides 28-2, 29 ja 32 on kalapüük lubatud maakonna kohta

kehtestatud lubatud aastasaagi arvelt pärast maakondade kohta kehtestatud ühise lubatud

aastasaagi ammendumist.

(5) Lisas 11 esitatud ICESi alarajoonid on kirjeldatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EÜ) nr 218/2009 Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi

statistiliste andmete esitamise kohta (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 87,

31.03.2009, lk 70—108) III lisas.“;

3) paragrahvi 2 tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises

sõnastuses:

„(2) Kalapüügivõimalused kalaliigi kohta kalalaeva kalapüügiloa alusel püüdmisel Läänemerel

veealade kaupa on sätestatud lisas 21.

(3) Lisas 21 esitatud ICESi alarajoonid on kirjeldatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EÜ) nr 218/2009 III lisas.“;

4) määrust täiendatakse §-ga 21 järgmises sõnastuses:

„§ 2.1 Tursa kaaspüük

Tursa lubatud aastasaak lisas 11 ja püügivõimalus lisas 21 on kehtestatud üksnes kaaspüügiks

vastavalt nõukogu määruse (EL) 2024/2903, millega määratakse kindlaks teatavate Läänemere

kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused 2025. aastaks ning muudetakse määrust

(EL) 2024/257 teatavate püügivõimaluste kohta teistes vetes (ELT L, 2024/2903, 19.11.2024)

lisa tabelitele 5 ja 6.“;

2

5) määrust täiendatakse lisadega 11 ja 21 (lisatud);

6) määruse lisa 3 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

Kristen Michal

Peaminister

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

Lisa 11 Lubatud aastasaagid kaluri kalapüügiloa alusel püüdmisel Läänemerel

Lisa 21 Kalapüügivõimalused kalalaeva kalapüügiloa alusel püüdmisel Läänemerel

Lisa 3 Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad kaluri kalapüügiloa alusel

püüdmisel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Kliimaministeerium

Rahandusministeerium

Meie: kuupäev digiallkirjas nr 1.4-1/21

Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu kooskõlastamiseks

ja arvamuse andmiseks esitamine

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2024. a määruse nr 83 „Kutselise

kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ning kalapüügiõiguse tasumäärad

2025. aastal“ muutmine“ eelnõu.

Palume tagasiside edastada 3 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu (PVM2025_muutmise eelnou.pdf)

2. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu lisad (PVM2025_lisa 1-1_ranna kvoodid.pdf;

PVM2025_lisa 2-1_traali kvoodid.pdf; PVM2025_lisa 3_Peipsi tasud muudetud.pdf)

3. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu seletuskiri (PVM2025_muutmise SK.pdf)

Arvamuse avaldamiseks: Põllumajandus- ja toiduamet; Keskkonnaamet

Ulvi Päädam

5646 3854 [email protected]

Jan Nilson

5626 7065 [email protected]