Pakkumuskutse

Lisa 1

Tehniline kirjeldus

Väärtuspõhise juhtimise mudeli koostamine

1. Taustinformatsioon

SKA on valitsusasutus (https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/asutus-uudised-ja-kontakt/asutuse-

info/sotsiaalkindlustusameti-tutvustus-ja-struktuur), mis töötab selle nimel, et kindlustada Eesti

inimese iseseisvat toimetulekut ja heaolu. Oleme ühiskonnas inimeste turvavõrk. Ameti

tegevusvaldkond on sotsiaalkaitse ja lastekaitse korraldamine.

Lähtume oma visiooni „Lihtsad lahendused ja positiivsed muutused inimese elus“ elluviimiselt

kokkulepitud väärtustest (hoolivus, asjatundlikkus, koostöö ja uuendusmeelsus).

Sotsiaalkindlustusameti tegevust reguleerib ameti põhimäärus.

SKA ülesannete revisjon ja reorganiseerimine 2024. aastal aitas kaasa riigireformi eesmärkide

saavutamisele, s.o saavutada mõjusam ja tõhusam riigiülesannete täitmine, kvaliteetsem avalike

teenuste pakkumine ning valitsussektori paindlikum ja vähem bürokraatlikum töökorraldus. SKA

peamine eesmärk aastaks 2025 näeb ette, et amet on sotsiaalvaldkonna kompetentsikeskus,

kliendikesksete lahenduste looja ja teenusearendaja. Tugev partner kohalikele omavalitsustele,

teenuseosutajatele ja poliitikakujundajatele.

2. Töö eesmärk

Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) poolt läbiviidava väikehanke eesmärgiks on väärtuspõhise

juhtimise mudeli koostamine. SKA soovib muutuda oma tegevustes efektiivsemaks,

dünaamilisemaks ja klientide ootustele vastavamaks, keskendudes parimate tulemuste

saavutamiseks teenistujate toetamisele. Organisatsiooni suuruse ja keerukuse tõttu on vajadus uue

suuna ning kaasajastatud väärtuste järgi, mis toetaksid väärtuspõhist juhtimist. Kiiresti muutuv

keskkond eeldab SKAlt jätkuvat paindlikkust. Tulevikku vaates on ootus, et SKA oleks julgem,

suurema tegutsemisvabadusega ja paindlikum reageerima/kohanema teenusekasutajate ning

teenuseosutajate ootustega.

SKA reorganiseerimise tulemusena ning uue arengukava valmimisega seoses on vajalik

kaasajastada SKA väärtused. Uuendatud SKA väärtusi kasutatakse edaspidi ka SKA arengukavas.

Teenuse tulemusena on asutusel praktiliselt läbiräägitud ning erinevate sisemiste tööprotsessidega

läbipõimutud SKA väärtused.

Väärtuste kaasajastamise Teenuse protsessi kuuluvad:

 väärtuste kaasajastamise protsessi eeldustegevused;

 SKA sisese küsitluse läbiviimine;

 Küsitluse analüüsi koostamine ja juhtkonnale tutvustamine;

 uute SKA väärtuste ja sellele tugineva juhtimismudelite kujundamise töötoad;

 töötubade kokkuvõtete esitamine Tellijale;

 uue väärtuspõhise juhtimise mudeli koostamine ja Tellijale üle andmine (vormistatud

korrektseks lõppdokumendiks).

Väärtuste uuendamisel tuleb lähtuda kõikidest asjakohastest õigusaktidest ja hanke

alusdokumenditest.

3. Lisainfo

3.1. SKA väärtuste ja väärtuspõhise juhtimismudeli kaasajastamisel kaasatakse väärtuste töörühma

liikmeid (nimetatakse SKA poolt), vajadusel kaasatakse asutuse töötajad ning oluliste partnerite

esindajaid, kasutades koosloome põhimõtteid.

3.2. Väärtuste kaasajastamisel võetakse arvesse seni koostatud SKA strateegiad, erinevaid

sihtgruppe (kliente), asutuse visiooni, missiooni, väärtusi, et selle pinnalt jõuda uuendatud ja

parendatud tulemuseni.

3.3. Kirjeldatakse, kuidas väärtused on seotud organisatsioonikultuuri kujundamise ning juhtimis- ja

tegevusprotsessidega.

4. Töö tulem

4.1. Juhtkonnale esitatud kaasajastatud väärtuspõhise juhtimise mudel, milles on kajastatud

väärtused ning nende seos juhtimisega.

4.2. Väärtuste-põhise juhtimissüsteemi juurutamise, sh nende asutuse põhitegevustesse

integreerimise metoodika ja mõju hindamise mõõdikud.

Töö peamise tulemina valmib SKA väärtuste uuendatud dokument, mis koosneb vähemalt

järgnevast:

 lühikokkuvõte;

 hetkeolukorra analüüs, väljakutsed ja tulevikusuundumused;

 väärtused;

 väärtuste rakendustegevused;

 regulaarse seirejuhised seostatuna SKA igapäevastesse juhtimistegevustesse.

5. Pakkumus

Tellija hindab pakkumust tervikuna. Pakkumus koosneb tervikuna töö kogumaksumusest, esmase

kohtumise kinnitamisest, mis peab toimuma enne 31.03.2025, tööde ajakavast ja varasemate tööde

kinnitustest. Ajakava on orienteeruv ja täpsustub koostöös lepingu täitjaga, pakkuja esitab

pakkumuses esmase projektiplaani (kalendrikuude lõikes, arvestades pakkuja metoodikat).

Olulised põhimõtted projektiplaani kavandamisel on järgmised:

1. Alljärgnevalt on kaardistatud töö esialgne ajakava ja selle võimalikud tegevused, ent tegevusi

töö teostamise protsessis on oluliselt rohkem ja need pakub välja töö teostaja vastavalt

omapoolsele metoodikale. Välja toodud tegevuste ajaline raamistik võib muutuda vastavalt

pakutud metoodikale.

2. Lähtuma peab sellest, et kõik vajalikud töö etapid peavad olema teostatud hiljemalt 8 kuu

möödudes lepingu sõlmimisest. Lepingu lõpptähtaeg on 12 kuud alates lepingu sõlmimisest

(sh analüüsi tulemuste tutvustamine).

3. Arvestada tuleb töö vahetulemuste, järgnevate tööetappide tutvustamisega Tellija

juhtrühmale vastavalt kokkuleppele.

Lisa 2

KÄSUNDUSLEPING nr _____ Sotsiaalkindlustusamet, registrikood 70001975 (edaspidi nimetatud käsundiandja), mida esindab põhimääruse alusel peadirektor Maret Maripuu ja _______, isikukood_____ (edaspidi nimetatud käsundisaaja), keda nimetatakse edaspidi pool või koos pooled, sõlmisid käesoleva lepingu (edaspidi nimetatud leping) alljärgnevas: 1. Käsund ja selle täitmise tähtajad 1.1. Leping on sõlmitud väikeostu „Teksti sisestamiseks klõpsake või koputage siin.“

tulemusena. 1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on hanke alusdokumendid, käsundisaaja pakkumus,

pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. 1.3. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad:

1.3.1. Lisa 1 - Teksti sisestamiseks klõpsake või koputage siin.; 1.3.2. Lisa 2 - Teksti sisestamiseks klõpsake või koputage siin..

1.4. Käsundisaaja kohustub käsundiandja poolt korraldataval teenusel läbi viima teenuse teemal „Teksti sisestamiseks klõpsake või koputage siin.“

2. Lepingu eesmärk ja ese 2.1. Lepingu eesmärk on määrata kindlaks lepingu esemeks oleva teenuse osutamise

tingimused ning poolte õigused, kohustused ja vastutus lepingu kehtivuse ajal. 2.2. Lepingu esemeks on Teksti sisestamiseks klõpsake või koputage siin. (edaspidi töö). 2.3. Töö täpsem kirjeldus on toodud hanke tehnilises kirjelduses ja käsundisaaja pakkumuses.

3. Lepingu hind ja tasumise tingimused

Jur. Isik 3.1. Vastavalt pakkumuses esitatud tööde kogumaksumusele on lepingu hind ..... eurot (hinnale

lisandub/ei lisandu käibemaks). 3.2. Tasumine toimub pärast üleandmise-vastuvõtmise akti(de) käsundiandjapoolset kinnitamist

käsundisaaja esitatud arve alusel, mille maksetähtaeg on vähemalt 14 kalendripäeva. 3.3. Käsundisaaja kohustub arved esitama e-arvetena ning märkima lisaks raamatupidamise

seaduses nõutule arvele tellija kontaktisiku nime. 3.4. Käsundisaajal on õigus esitada tööde üleandmise-vastuvõtmise akt ja arve alles pärast

seda, kui teenus on toimunud ja kõigile teenusel osalejatele on antud tagasiside nende esitatud kodutööde eest. Vastasel juhul on käsundiandjal õigus tööde vastuvõtmisest keelduda. Füüs. isik

3.1 Vastavalt pakkumuses esitatud tööde kogumaksumusele on lepingu hind ..... eurot (brutotasu). Tasumine toimub pärast üleandmise-vastuvõtmise akti(de) käsundiandjapoolset kinnitamist.

3.2 Väljamaksmisel peab käsundiandja kinni tulumaksu, töötuskindlustusmakse ja vajadusel kohustusliku kogumispensioni makse seaduses sätestatud suuruses. Lisaks väljamakstavale tasule maksab käsundiandja käsundisaaja eest sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusemakse seaduses sätestatud suuruses.

3.3 Tasule ei rakendata maksuvabastust/rakendatakse maksuvabastust määras ..... eurot. Käsundisaaja on/ei ole liitunud kogumispensioni II sambaga.

3.4 Käsundisaajal on õigus esitada tööde üleandmis-vastuvõtmise akt ja arve alles pärast seda, kui teenus on toimunud ja kõigile teenusel osalejatele on antud tagasiside nende esitatud kodutööde eest. Vastasel juhul on käsundiandjal õigus tööde vastuvõtmisest keelduda.

3.5 (Jur. Isik) Käsundiandja maksab tasu käsundisaaja arvelduskontole 14 kalendripäeva jooksul pärast arve saamist. (Füüs. Isik) Käsundiandja maksab tasu käsundisaaja arvelduskontole 14 kalendripäeva jooksul pärast tööde üleandmise-vastuvõtmise akti kinnitamist.

3.6 Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mis käsundisaaja on teinud töö tegemiseks. Lepingu

hind sisaldab tasu intellektuaalomandiõiguse üleandmise eest. 3.7 Käsundiandja hüvitab käsundisaajale teenuse osutamiseks vajaliku sõidu kulu (eelistatult

ühistranspordiga, kuid vajadusel kaetakse isikliku sõiduauto kulu). Transpordikulu hüvitatakse originaaldokumendi alusel (pilet, kütusetšekk vms), mis peab vastama osapoolte vahel kokkulepitud vahemaale ja tegelikule kulumäärale. Kütusetšeki kuupäev peab olema kolm päeva enne või pärast hüvitatavat sõitu. Kuludokumendid esitatakse koos punktis 3 nimetatud dokumentidega.

4. Käsundisaaja õigused ja kohustused 4.1. Käsundisaajal on õigus saada lepinguga kokkulepitud tasu. 4.2. Käsundisaaja on kohustatud:

4.2.1. täitma käsundi isiklikult vastavalt lepingule, kehtivatele õigusaktidele ja käsundiandja juhistele;

4.2.2. teavitama käsundiandjat kõikidest asjaoludest, mis võivad takistada käsundi täitmist käsundisaaja poolt;

4.2.3. hoidma konfidentsiaalsena talle lepingu käigus käsundi täitmisega seoses teatavaks saanud informatsiooni ning avaldama seda üksnes käsundiandja nõusolekul;

4.2.4. tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele.

5. Käsundiandja õigused ja kohustused 5.1. Käsundiandjal on õigus:

5.1.1. saada käsundi täitmisega seonduvat informatsiooni; 5.1.2. keelduda käsundi vastuvõtmisest, kui see ei vasta hanke alusdokumentides ja

pakkumuses sätestatule. Käsundiandja määrab üleandmisel ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt punktis 9.3 sätestatule.

5.2. Käsundiandja on kohustatud: 5.2.1. teavitama käsundisaajat kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada käsundi

osutamist käsundisaaja poolt; 5.2.2. maksma käsundisaajale lepinguga kokkulepitud tasu; 5.2.3. tasuma Lepingu üles ütlemisel käsundiandja poolt käsundisaajale lepingu

ülesütlemise hetkeks faktiliselt osutatud teenuste eest. 6. Töö teostamine ja üleandmine 6.1. Käsundisaaja kohustub töö teostama hiljemalt XX.XX.XXXX. 6.2. Käsundisaaja kohustub täitma lepingu tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas hanke

alusdokumentide ja esitatud pakkumusega. Käsundisaaja peab lepingu käigus tegema kõik toimingud, mis ei ole hanke alusdokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad töö teostamisega seotud toimingute hulka.

6.3. Käsundisaaja peab tagama, et tööd teostavad pakkumuses nimetatud isikud vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele.

6.4. Kui teenuse osutamise käigus tekib vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks, peab käsundisaaja selle eelnevalt käsundiandjaga kirjalikult kooskõlastama. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et teenust osutavad vähemalt hanke alusdokumentides nõutud kogemuse ja kvalifikatsiooniga isikud või kui meeskonnaliikme läbitud teenuse eest omistati hindamisel lisapunkte, siis vähemalt pakkumuses esitatud kogemuse ja kvalifikatsiooniga isikud.

6.5. Käsundiandja edastab käsundisaajale töö teostamiseks vajalikud andmed. 6.6. Käsundiandjal on õigus kontrollida töö käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel käsundisaajalt

selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist. 6.7. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või

võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist. 6.8. Töö üleandmine toimub läbiviidud teenuse kohta tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga

pärast käsundist tulenevate ülesannete täitmist. 6.9. Käsundisaaja kohustub käsundiandjale üle andma kõik lepingu täitmisel saadud ja loodud

materjalid.

7. Autoriõigused 7.1. Kui lepingu täitmise käigus luuakse autoriõigusega kaitstavaid teoseid, siis lähevad selliste

teoste autori varalised õigused üle käsundiandjale. Autori isiklike õiguste osas, mis on oma olemuselt üleantavad, annab käsundisaaja käsundiandjale tagasivõtmatu ainulitsentsi, mis kehtib kogu autoriõiguste kehtivuse aja. Käsundisaaja tagab, et tal on kõik õigused eelnimetatud varaliste õiguste loovutamiseks ja isiklike õiguste osas ainulitsentsi andmiseks. Autori isiklikud õigused, sh õigus autorlusele ja autorinimele, kuuluvad käsundisaajale ning käsundiandja kohustub täitma autoriõiguse seadusest ja heast viitamise tavast tulenevaid nõudeid.

7.2. Käsundisaajal on õigus pärast töö vastuvõtmist käsundiandja poolt kasutada töö tulemusena saadud andmeid, informatsiooni, materjale teadus-, arendus- ja õppetöö eesmärgil, arvestades seejuures asjaoluga, et eespool nimetatud tegevuses töö või selle resultaatide kasutamise eest ei tohi käsundisaaja saada tulu. Muus osas töö kasutamine käsundisaaja poolt toimub käsundiandja eelneval kirjalikul nõusolekul.

7.3. Käsundiandjal on pärast lepingu täitmise käigus loodud teose üleandmist õigus kasutada teost oma äranägemisel.

7.4. Käsundisaaja kohustub talle töö eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel kolmandatele isikutele tööga seotud autoritasud.

8. Lepingu kontaktisikud 8.1. Käsundiandja kontaktisikuks on .......................... (nimi), ............................

(telefoninumber), ........................................ (e-posti aadress). 8.2. Käsundisaaja kontaktisikuks on .......................... (nimi), ............................ (telefoninumber),

........................................ (e-posti aadress). 8.3. Käsundiandja kontaktisiku pädevuses on töö teostamise üle läbirääkimiste pidamine,

kontrolli korraldamine lepingu täitmise üle, viivitustest ja muudatustest käsundisaaja teavitamine, töö(de) vastuvõtmine ja pretensioonide ning nõuete edastamine.

8.4. Käsundiandja kontaktisikul puudub õigus lepingut muuta. Lepingu muutmise õigus on üksnes käsundiandja seaduslikul või volitatud esindajal.

9. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 9.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele

tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses.

9.2. Käsundisaaja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui käsundisaaja ei ole lepingut täitnud või kui töö ei vasta lepingus sätestatud nõuetele vms. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi käsundiandja. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist.

9.3. Käsundiandja esitab pretensiooni mõistliku aja jooksul töö mittevastavusest teada saamisest arvates. 9.3.1. Pretensioonis fikseeritakse töös ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg

puuduste kõrvaldamiseks. Kui käsundisaaja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui käsundiandjal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata.

9.3.2. Käsundiandjal on õigus puuduste kõrvaldamise nõude asemel alandada lepingu hinda.

9.4. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on käsundiandjal õigus nõuda leppetrahvi 3% lepingu hinnast iga rikkumise eest, kui käsundisaaja ei ole tööd teostanud või käsundisaaja poolt üle antud töö ei vasta lepingutingimustele.

9.5. Lepingus sätestatud töö teostamise tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on käsundiandjal õigus nõuda käsundisaajalt leppetrahvi 0,5% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest.

9.6. Kui käsundiandja viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on käsundisaajal õigus nõuda käsundiandjalt viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% lepingu hinnast.

9.7. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui

neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on käsundiandjal õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada, teatades sellest käsundisaajale kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 kirjeldatud asjaoludel.

9.8. Hanke alusdokumentides ja lepingus sätestatud tingimuste nõuetekohast täitmist hinnatakse teenusel osalejate tagasiside ja teenuse vaatlushindamise käigus käsundiandja esindaja poolt. Käsundiandjal on käsundisaaja poolse lepingu rikkumise korral õigus leping ennetähtaegselt lõpetada eeldusel, et käsundiandja on eelnevalt vähemalt ühel korral teavitanud käsundisaajat rikkumisest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

9.9. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 päeva jooksul vastava nõude saamisest. Käsundiandjal on õigus töö eest tasumisel tasaarveldada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga.

9.10. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled VÕS § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika tunnistab vääramatu jõuna.

9.11. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, lükkuvad lepingus sätestatud tähtajad edasi vääramatu jõu mõju kehtivuse aja võrra.

9.12. Vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga õigusaktidega kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivad piirangud olid lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeritakse arvestades pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtiva olukorraga. Kui kehtestatakse täiendavad piirangud, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule.

10. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse 10.1. Käsundisaaja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata

tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on käsundiandjal eeldatavalt õigustatud huvi.

10.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid käsundiandja eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele töövõtja ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvale juriidilisele isikule või seltsingutele, allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama.

10.3. Käsundisaaja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides.

11. Lõppsätted 11.1. Leping jõustub allkirjastamisest mõlema poole poolt. Leping lõpeb poolte lepinguliste

kohustuste täitmisel või muul alusel. 11.2. Lepingu muudatused ja täiendused vormistatakse kirjalikult ja jõustuvad pärast nende

allkirjastamist või poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal. 11.3. Leping ei kuulu avaldamisele kolmandatele isikutele, välja arvatud õigusaktides ettenähtud

juhtudel ning poolte õigusnõustajatele või audiitoritele. 11.4. Lepingutingimuste rikkumisega tekitatud kahjude hüvitamine toimub Eesti Vabariigi

õigusaktides ettenähtud korras. 11.5. Lepingust tõusetuvad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe

mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus Eesti Vabariigis kehtivate seaduste alusel.

Käsundiandja Käsundisaaja Sotsiaalkindlustusamet Nimi: Registrikood: 70001975 Isikukood: Pank: Swedbank Pank: IBAN: EE742200001120057958 IBAN:

Asukoht: Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn Elukoht: E-post: [email protected] Telefon: 612 1360

E-post: Telefon:

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu peadirektor

1

PAKKUMUSKUTSE Väikeostu hange ”Väärtuspõhise juhtimise mudeli koostamine”

1. Üldandmed

1.1 Hankija Sotsiaalkindlustusamet Registrikood 70001975 Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn

1.2 Hanke nimetus " Väärtuspõhise juhtimise mudeli koostamine“

1.3 E-posti aadress teabe saamiseks ja pakkumuste esitamiseks

[email protected]

Hanke eeldatav maksumus KM-ta: 29 999 eurot

CPV-kood: 73200000-4 Uurimis- ja arendustöö nõustamisteenused

1.4 Pakkumuste esitamise tähtaeg

Hiljemalt 14.02.2025 kell 16:00. Pärast nimetatud tähtaega esitatud pakkumusi arvesse ei võeta.

1.5 Pakkumuse jõusoleku tähtaeg (pakkumuste esitamise tähtajast arvates)

60 päeva. Pakkumuse esitamisega loetakse, et pakkumus on jõus vähemalt nimetatud ajavahemikul ning pakkuja ei pea pakkumuse jõusoleku tähtaega pakkumuses eraldi märkima (võib märkida, kui see on eelnimetatust pikem).

1.6 Hanke eeldatav ajakava ja hankelepingu täitmise tähtaeg

Alljärgnevas ajakavas esitatud tähtajad on indikatiivsed ja ei oma õiguslikku tähendust, st juhul, kui hankelepingut mistahes põhjusel ei ole võimalik sõlmida märgitud tähtajaks, lükkuvad järgnevalt loetletud tähtajad edasi vastava aja võrra. 1. Pakkumuste esitamine – punktis 1.4. sätestatud

tähtajaks. 2. Lepingu sõlmimine – 28.03.2025. 3. Lepingu täitmine – 12 kuud.

1.7 Pakkumuskutse lisad Lisa 1 – tehniline kirjeldus; Lisa 2 – käsunduslepingu projekt.

1.8 Dokumentide ja andmete loetelu, mille pakkuja esitab pakkumuse koosseisus

1. Pakkumuse kogumaksumus; 2. Pakkumuse teenuse kirjeldus; 3. Teave ärisaladuse kohta, kui pakkumus sisaldab

ärisaladust.

1.9 Vastavustingimused 1. KESKKONNAHOIDLIKE LAHENDUSTE EELISTAMINE

Pakkuja peab lepingu täitmisel eelistama keskkonnahoidlikke lahendusi, näiteks: 1) töökoosolekud ja muud kohtumised viia läbi võimaluse korral veebi vahendusel, et vähendada eelkõige liigsest transpordikasutusest tulenevat süsiniku jalajälge; 2) vältida tarbetut dokumentide välja trükkimist ning võimalusel eelistada digitaalsel kujul olevaid materjale; 3) pakkuja poolt digitaalsel kujul edastatavad materjalid peavad olema salvestatud ja edastatud

2

optimaalse mahuga, et vältida otstarbetult suuri andmefaile ning seega vähendada digireostust; 4)lepingu täitmise järgselt kustutada üleliigsed digimaterjalid, näiteks mustandfailid, säilitamiseks mittevajalikud töödokumendid jms, kuna IT- serverites failide otstarbetu hoidmine on keskkonda kurnava mõjuga ning suurendab digireostust.

2. TEENUSE KIRJELDUS EHK TEHNILINE

LAHENDUS Pakkumus peab sisaldama pakutava teenuse kirjeldust, mis peab vastama riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele. Pakkumus peab sisaldama vähemalt järgmisi

komponente: 1) väärtuste kaasajastamise protsessi

eeldustegevused; 2) SKA sisese küsitluse läbiviimine; 3) Küsitluse analüüsi koostamine ja juhtkonnale

tutvustamine; 4) uute SKA väärtuste ja sellele tugineva

juhtimismudelite kujundamise töötoad; 5) töötubade kokkuvõtete esitamine Tellijale; 6) uue väärtuspõhise juhtimise mudeli

koostamine ja Tellijale üle andmine (vormistatud korrektseks lõppdokumendiks).

7) ajakava koostamist tegevuste läbiviimiseks; 8) metoodika kirjeldust, kuidas protsess läbi

viiakse, märkides eraldi ka kontaktsete koosolekute ning kohtumiste arvu;

3. Pakkuja esitab pakkumuses teenuse osutamise tehnilise lahenduse, mis peab olema esitatud piisava täpsuse ja põhjalikkusega, et hankijal oleks selle alusel võimalik hinnata teenuse vastavust riigihanke alusdokumentidele.

1.10 Hindamiskriteeriumid Majanduslikult soodsaim pakkumus hindamiskriteeriumide alusel. Sobiv pakkuja valitakse järgmiste kriteeriumite alusel:

1) Juhtimis- (sh personalitöö alane)alane kogemus, mis võimaldab eesmärgipäraselt ja tulemuslikult konsulteerida asutust (maksimum 30 punkti)

30 punkti – Pakkuja omab kogemust, juhtimis- ja/või personalitöös ning väärtuste põhiste muudatuste läbiviimises erasektori, rahvusvahelistes ettevõtetes või avalikõiguslikes organisatsioonides, sh väärtuspõhise juhtimise protsesside tundmine ja igapäevane rakendamine.

3

Pakkuja on valdkonnaga tegelenud järjepidevalt rohkem kui 5 aastat. 10 punkti – Pakkujal on pikaajaline juhtimis- ja/või personalivaldkonnatöökogemus. Pakkuja on valdkonnaga tegelenud järjepidevalt kuni 5 aastat.

2) pakkumuse sisu (detailne sisukirjeldus, teemad ja nende käsitlusaste) ning jätkutegevused peale konsultatsioonitegevusi vastavad eesmärgile, toetavad väljundite saavutamist ja vastavad hankija vajadustele (maksimum 60 punkti)

60 punkti – vastab täielikult: konsultatsiooniteenuse sisukirjeldus moodustab ühtse ja loogilise terviku. Sisu vastab eesmärgile, toetab väljundite saavutamist ja vastab hankija vajadustele. Selles toodud metoodikat toetavad väljundite saavutamist. Ajakava on selge. Jätkutegevused ja nende korraldus on välja toodud selgelt ja konkreetselt. 40 punkti – vastab osaliselt: teenuse sisu vastab osaliselt eesmärgile ning toetab osaliselt väljundite saavutamist. Väljundid ja/või ajakava ei ole piisavalt selgelt ja realistlikult kirjeldatud. Pakutud metoodikad ei toeta piisavalt väljundite saavutamist. Jätkutegevused ja nende korraldus ei ole selgelt välja toodud. 20 punkti – vastab vähesel määral: teenuse sisu vastab hanke eesmärkidele vähesel määral. Väljundeid ja ajakava ei ole märgitud või ei ole realistlikud. Pakutud metoodikad ei toeta väljundite saavutamist. Jätkutegevused ja nende korraldust ei ole kirjeldatud.

3) maksumus (maksimum 10 punkti)

Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte proportsionaalselt vähem ja arvutatakse valemiga: "madalaim väärtus"/ "pakkumuse väärtus" / "osakaal"

2. Juhised pakkumuse koostamiseks ja esitamiseks 2.1. Töömahtude kontrollimine. Pakkuja kohustub kontrollima pakkumuskutses sätestatud

teenuste ja tööde kirjeldust, koguseid ja mahtusid ning koostama pakkumuse arvestusega, et pakkumuse maksumus sisaldaks kõiki töid ja teenuseid (sh vajadusel asju), mis on vajalikud lepingu nõuetekohaseks täitmiseks ning pakkumuskutses kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks.

2.2. Pakkumuse koostamise kulud. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamisega ja esitamisega seotud kulud. Pakkumuse rahaühikuks on euro.

2.3. Pakkumuskutse kohta täiendava teabe saamine (RHS 46). Pakkumuskutse kohta saab selgitusi ja täiendavat teavet, edastades küsimuse punktis 1.3. märgitud e-posti aadressil. Hankija esitab selgitused pakkumuskutse kohta e-posti teel kõikidele pakkumuskutse saanud isikutele 3 (kolme) tööpäeva jooksul selgitustaotluse saamisest

4

arvates. Hankija ei ole kohustatud vastama selgitustaotlustele, kui selgitustaotluse laekumise ja pakkumuste esitamise tähtpäeva vahele ei jää vähemalt ühte tööpäeva. 2.3.1. Hankija ei vastuta võimalike viivituste, tõrgete või katkestuste eest, mida

põhjustavad hankija kontrolli alt väljas olevad asjaolud nagu force majeure, elektrikatkestused, häired pakkuja või hankija telefoni või interneti ühenduses või muude elektrooniliste seadmete ja vahendite, sealhulgas tarkvara, töös.

2.4. Samaväärsus. Iga viidet, mille hankija teeb tehnilises kirjelduses mõnele RHS-i § 88 lõikes 2 nimetatud alusele (standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms) kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mille hankija teeb tehnilises kirjelduses ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Samaväärsus tähendab täpselt samu kasutusomadusi ja funktsionaalsusi. Samaväärsuse korral tuleb pakkujal pakkumuses esitada seda tõendavad dokumendid.

2.5. Ärisaladus. Pakkuja märgib pakkumuses selgelt eristataval viisil, milline teave on pakkuja ärisaladus, ja põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Teabe ärisaladuseks määramisel lähtutakse ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lg-s 2 sätestatust. Hankija juhib tähelepanu, et eduka pakkuja pakkumus on avalik (RHS § 110 lg 5), välja arvatud pakkuja poolt õigustatult ärisaladuseks määratletud osas. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida: 1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi; 2) teenuste lepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas (RHS § 461).

3. Väikeostu menetlus 3.1. Pakkumuste avamine. Pakkumuste avamine ei ole avalik ning pakkumuste avamise

kohta protokolli ei koostata. 3.2. Läbirääkimised. Hankijal on õigus vajadusel pidada pakkujatega pakkumuste üle

läbirääkimisi. Läbirääkimiste pidamine ei ole hankija jaoks kohustuslik ning juhul, kui hankijal pakkumuse osas küsimusi ei teki, võib hankija teha hankealased otsused ilma läbirääkimisi pidamata. Kui hankija peab läbirääkimiste pidamist vajalikuks, tagab hankija läbirääkimiste pidamisel pakkujate võrdse kohtlemise ja lähtub järgnevast korrast: 3.2.1. Läbirääkimiste vorm. Hankijal on õigus läbirääkimisi pidada e-posti teel või

suuliselt. Suuliste läbirääkimiste korral koostatakse läbirääkimiste kohta protokoll, mille allkirjastavad vähemalt üks hankija esindaja ja vähemalt üks pakkuja esindaja;

3.2.2. Läbirääkimiste sisu. Läbirääkimiste esemeks olevad tingimused määrab hankija, seejuures on läbirääkimisi lubatud pidada nii pakkumuse sisu kui pakkumuse maksumuse üle. Hankijal on õigus loobuda ühest või mitmest pakkumuses kirjeldatud teenusest, tööst või asjast või vähendada nende mahtusid või koguseid, sõltumata põhjusest (näiteks, pakkumuse kogumaksumus ületab hankija eelarvelised võimalused vm põhjused), seejuures ka täielikult loobuda selliste teenuste, tööde või asjade tellimisest või ostmisest või vajadusel tellida sellised teenused, tööd või asjad kolmandatelt isikutelt;

3.2.3. Konfidentsiaalsus. Läbirääkimised on konfidentsiaalsed ning nende sisu ei avaldata teistele pakkujatele ega muudele isikutele, välja arvatud õigusaktides sätestatud juhtudel;

3.2.4. Korrigeeritud pakkumuse esitamine. Läbirääkimiste käigus on hankijal õigus teha pakkujatele ettepanek korrigeeritud pakkumuse esitamiseks. Juhul, kui pakkuja ei esita hankija määratud tähtajaks korrigeeritud pakkumust, loetakse, et kehtib pakkuja poolt esialgselt esitatud pakkumus.

3.3. Pakkuja kõrvaldamine. Hankijal on õigus kõrvaldada pakkuja hankemenetlusest ja tunnistada pakkumus mittevastavaks juhul:

5

3.3.1. kui pakkuja on esitanud hankijale valeandmeid; 3.3.2. kui pakkujal esineb RHS § 95 lg 1 p-des 1-5 sätestatud kõrvaldamise alus.

Pakkujal tuleb esitada kinnitused nimetatud asjaolude puudumise kohta. Hankija kontrollib ise Eestis asuval pakkujal RHS § 95 lg 1 p-des 1-5 sätestatud kõrvaldamise aluste puudumist. Kui pakkuja ei asu Eestis või andmed ei ole tasuta kättesaadavad andmekogu kaudu, tuleb hankija nõudmisel pakkujal esitada pakkuja asukohariigi vastava pädevusega ametiasutuse tõend.

3.3.3. Kui hankija tuvastab mis tahes ajal hankemenetluse käigus, et pakkujal esineb maksuvõlast tulenev kõrvaldamise alus, siis annab ta pakkujale vähemalt 3 tööpäeva maksuvõla tasumiseks või ajatamiseks. Hankija võib mõjuvatel põhjustel pakkujale või taotlejale antud tähtaega pikendada.

3.4. Pakkumuste vastavuse kontroll (RHS §114). Hankija tunnistab pakkumuse vastavaks, kui see vastab pakkumuskutses sätestatud nõuetele või kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid pakkumuskutses sätestatud tingimustest. 3.4.1. Hankija võib kasutada RHS § 52 lg 3 sätestatud pöördmenetlust. 3.4.2. Pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses.

3.5. Kõigi pakkumiste tagasilükkamine (RHS § 116). Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku otsuse riigihanke kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta igal ajal enne lepingu sõlmimist, kui: 3.5.1. kui see ei vasta hanke alusdokumentides esitatud tingimustele; 3.5.2. kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal

ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust hanke alusdokumentides esitatud tingimustele

3.5.3. kõikide pakkumuste maksumused ületavad lepingu eeldatava maksumuse; 3.5.4. hankemenetluse läbiviimise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis

välistavad või muudavad hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpuleviimise alusdokumentides ja selle lisades sätestatud tingimustel;

3.5.5. kui hankemenetluses ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega hankemenetlust seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia;

3.5.6. hankemenetluses on vaid üks esitatud või vastavaks tunnistatud pakkumus, mis ei taga konkurentsi efektiivset ärakasutamist;

3.5.7. pakkumuse, mille maksumus ületab RHS-is sätestatud lihthanke piirmäära või sotsiaal- ja eriteenuste riigihanke piirmäära.

3.6. Hankija ei kanna vastutust pakkuja ees, kui kõigi pakkumuste tagasilükkamine on toimunud käesolevas dokumendis sätestatud tingimustel.

3.7. Pakkumuste hindamine. Pakkumuse edukaks tunnistamine (RHS § 117). Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi ja tunnistab edukaks ühe majanduslikult soodsaima pakkumuse hankes. Hankija hindab majanduslikku soodsust vastavalt punktis 1.10 märgitud hindamiskriteeriumitele. 3.7.1. Juhul, kui konsultatsiooniteenuse sisu (vt punkti 1.10) eest antavate

väärtuspunktide hinne on vähem kui 30 punkti, siis sellisel juhul on Tellijal õigus pakkumus mitteedukaks tunnistada.

3.7.2. Juhul, kui vastavaks tunnistatud pakkumusi hankes on ainult üks, siin on hankijal õigus omistada pakkumusele automaatselt maksimaalsed väärtuspunktid ja sel juhul pakkumuse sisulist hindamist ei toimu.

3.7.3. Kui pakkumuse esitamise ajal pakkuja ei olnud käibemaksukohustuslane, kuid selline kohustus tekib pakkujal pärast pakkumuse esitamist, siis sisaldab pakkumuse maksumus ka käibemaksu, st käibemaksu võrra teenuste maksumust hiljem ei suurendata.

3.8. Võrdsed pakkumused. Võrdsete hindamistulemuste selgitatakse edukas pakkumus välja liisu heitmise teel. Hankija teavitab võrdse punktide arvu saanud pakkujale liisuheitmise aja ning koha. Liisuheitmisel võib osaleda iga pakkuja kohta üks isik. Liisuheitmise korraldamine ja läbiviimine: 3.8.1. Liisuheitmine on eduka pakkuja väljaselgitamise protseduur, mis toimub pärast

pakkumuste vastavaks tunnistamist ja hindamist. Liisuheitmise tulemusena

6

koostatakse liisuheitmise protokoll, mis on ühtlasi eduka pakkuja väljaselgitamise otsuse aluseks olev protokoll. Leping sõlmitakse liisuheitmise teel ühe edukaks tunnistatud pakkujaga.

3.9. Pakkujate teavitamine. Hankija teavitab pakkujaid hanke tulemustest 3 (kolme) tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates, RHS § 47 sätestatud korras.

3.10. Lepingu allkirjastamine. Kui edukas pakkuja ei allkirjasta hankija antud tähtaja jooksul lepingut või ei asu nõustumuse andmisega sõlmitud lepingut endast tulenevatel põhjustel hankija määratud aja jooksul täitma, siis hindab hankija kõiki ülejäänud pakkumusi uuesti RHS § 117 lõike 1 kohaselt ja tunnistab edukaks pakkumuse, mis on vastavaks tunnistatud pakkumusest majanduslikult soodsaima maksumusega. Juhul kui edukas pakkuja ei täida nimetatud kohustust või võtab hankijast mitteolenevatel põhjustel oma pakkumuse tagasi või ei asu lepingut hankijast mittetulenevatel põhjustel määratud aja jooksul täitma, on hankijal õigus kohaldada RHS §-s 119 sätestatud õigusi.

3.11. Lepingu üleandmine. Pakkujal ei ole lubatud lepingut osaliselt ega tervikuna üle anda kolmandatele isikutele.