Avalik kiri kultuuriminister Heidy Purgale
Austatud kultuuriminister
Jälgime suure murega Maardu hiiemetsa1 mälestise piiritlemist puudutavat menetlust. Maardu hiiemets võeti tervikliku mälestisena muinsuskaitse alla 1926. aastal. See on väga väärtuslik ja esinduslik osa Eesti kultuuripärandist, kuna vaid üksikud hiiemetsad on pärast 19. sajandit säilinud nii terviklikul kujul. Kuigi hiiemets asub Rebala muinsuskaitsealal, ei ole seni riiklik kaitse suutnud tagada Maardu hiiemetsa hoidmist.
Kahetsusväärselt andis riik Muinsuskaitseameti ühe ametniku omavoli tõttu ebaseaduslikult 2012. aastal rohelise tule Maardu hiiemetsa kui unikaalse kultuurimälestise hävitamisele – hiiemetsas tehti lageraiet koguni 14 hektari suurusel alal. Looduslikud pühapaigad on kinnismälestised, milles kõige olulisem on maapinna pühadus. Maardu hiiemetsa raiumine tegi mälestisele küll olulist kahju, kuid selle peamine osa on õnneks säilinud ja lageraiutud aladel oleks hiiel võimalik riigi kaitse all taastuda. Kahjuks 12 aastat hiljem soovib Kultuuriministeerium taas hiiemetsa majandamist lubada.
Maavalla Koda ja Hiite Maja on seisukohal, et ka Maardu hiiemetsa lageraietest puudutatud ja taastuv ala peab jääma kultuurimälestise osana edasi riikliku kaitse alla, mis välistaks igasuguse majandustegevuse. Kultuuriministeerium peaks lähtuma Muinsuskaitseameti Ajalooliste looduslike pühapaikade eksperdinõukogu soovitustest hiiemetsa piiride kinnitamisel. Tegemist on juba kompromissiga, eksperdinõukogu soovitatud piirid on kitsamad kunagisest ettepanekust, mille järgi peaks majandustegevuse eest hiiemets olema kaitstud kuni Maardu järveni.2
Eksperdinõukogu ja Muinsuskaitseameti ettepanekust juhindumine tagaks Maardu hiiemetsa kui tervikliku kultuuriväärtusliku mälestise edasikestmise järgmistele põlvkondadele ning annaks võimaluse Kultuuriministeeriumile heastada oma kunagine eksimus.
Vastasel juhul võimaldaks riik ühe Eesti vanima kultuurimälestise kultuuriväärtuste hävitamist ning looks ühtlasi ohtliku pretsedendi, andes ühiskonnale signaali, et ka väga esinduslikke ning justkui riikliku kaitse alla kuuluvaid looduslikke pühapaiku võib karistamatult halvas usus kahjustada ning seeläbi hiljem majandatavaks maaks muuta.
Maavalla Koda ja Hiite Maja on olnud kaasatud Ajalooliste looduslike pühapaikade eksperdinõukogu poolt Maardu hiiemetsa kaitstava osa piiride määramise protsessi meie esindajate kaudu Muinsuskaitseameti looduslike pühapaikade eksperdinõukogus. Meie hinnangul on eksperdinõukogu kuulanud ära kõik asjassepuutuvad osapooled ja lisaks kultuuriväärtuse tuvastamisele selles kaasuses piisava põhjalikkusega kaalunud omandiõiguse ja kultuuripärandi säilitamise võistlevaid hüvesid. Oleme nõus eksperdinõukogu üksmeelse seisukohaga, et kultuuripärandi säilitamise eesmärk on Maardu hiiemetsa 2012. aastal lageraiutud alal kaalukam kui eraomaniku soov neid kinnistuid oma äranägemise järgi käsutada.
Soovime olla kaasatud kultuuriministri käskkirja "Kultuurimälestise ohvrikoht Hiiemets andmete muutmine" edasisse menetlusse huvitatud osapoolena. Nõuame, et järgitaks Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) ja Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) juhendit kaitsealade valitsejatele, mis puudutab looduslikke pühapaiku3 ning kaasata aegsasti pühapaikade eestkostjatena Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda ja Hiite Maja ka teistesse looduslikke pühapaiku puudutavatesse menetlustesse.
Meenutades 2011.–2012. aastal Maardu hiiemetsaga seotud sündmuste põhjustatud suurt avalikku pahameelt,4 soovime, et kultuuriminister teeks selles küsimuses targa ja kultuuripärandi säilimist toetava otsuse. Kultuuriminister ei peaks sellises vastasseisus asuma metsaettevõtte poolele, lükates kõrvale Muinsuskaitseameti ja selle juures tegutseva Ajalooliste looduslike pühapaikade eksperdinõukogu seisukoha.
Lugupidamisega
Andres Heinapuu
Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koja kirjutaja, juhatuse liige
Ahto Kaasik
Hiite Maja Sihtasutuse juhataja
1 Siin ja edaspidi mõistame Maardu hiiemetsa all hiiemetsa, millest osa tunnistati kultuurimälestiseks kultuuriministri 27.07.1998 määrusega nr 20 (RTL 1998, 259/260, 1059) kui “Ohverdamiskoht “Hiiemets”” (mälestise registrinumber 17697).
2 Mälestise Ohverdamiskoht "Hiiemets" (reg nr 17697) vastavus mälestiseliigile „ajalooline looduslik pühapaik“ ja mälestise piiritlemise ettepanek. Jõelähtme vald, Harjumaa. Ekspertiis. Töö nr: 20072MT1. Tartu: AB Artes Terrae OÜ, 2020. https://register.muinas.ee/ftp/LPP/Muu/Maardu_hiiemets.pdf
https://register.muinas.ee/ftp/LPP/Muu/Maardu_hiiemets.pdf
3 Looduslikud pühapaigad: juhend kaitsealade valitsejatele. Gland–Paris: IUCN, UNESCO, 2011. https://portals.iucn.org/library/node/9910. Juhendi järgi tuleks „[t]eha kõik endast olenev, et täielikult kaasata looduslike pühapaikadega seotud otsuste tegemisse kõik asjaomased eestkostjad ja peamised huvirühmad, kaasa arvatud tõrjutud osapooled, ning määrata täpselt kindlaks selliste otsuste, sealhulgas kõrgema ja riikliku tasandi poliitikaga seonduvate otsuste tegemise kord. Paljude erinevate huvirühmade kaasamine otsustamisse on väga oluline. Kohalike või põliskogukondade jaoks püha paiga puhul võivad huvirühmade hulka kuuluda kogukonna juhid, hõimuvanemad, pealikud, usujuhid, traditsioonilised maa omanikud ja kasutajad, teadmiste kandjad, samuti kogukond tervikuna.“
4 vt nt Ahto Kaasik: Riigiametid mahitavad hiite raiumist. Eesti Ekspress, 23.4.2011. https://ekspress.delfi.ee/artikkel/44472249/ahto-kaasik-riigiametid-mahitavad-hiite-raiumist; Raid: Eesti looduslikke pühapaiku ohustab enim korruptsioon. ERR.ee, 3.5.2011. https://www.err.ee/377238/raid-eesti-looduslikke-puhapaiku-ohustab-enim-korruptsioon; Madis Filippov. Muinsuskaitse ei toeta Maardu hiiemetsa piiride laiendamist. Postimees, 16.1.2012. https://ilmajaam.postimees.ee/704320/muinsuskaitse-ei-toeta-maardu-hiiemetsa-piiride-laiendamist; Hanneli Rudi. Kohus peatas Maardu hiiemetsa raieloa. Postimees, 17.2.2012. https://www.postimees.ee/742538/kohus-peatas-maardu-hiiemetsa-raieloa; Ahto Kaasik. Hiied ja riiklik julgeolek. Maaleht, 4.5.2012. https://maaleht.delfi.ee/artikkel/64331709/hiied-ja-riiklik-julgeolek
Avalik kiri saadetakse ka meediaväljaannetele ning huvitatud kogukondadele.