Tee ehitusloa andmine riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-203,924 asuva Vaardi-Õruste lõigu rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

1

Transpordiameti korraldus „Tee

ehitusloa andmine riigitee 3 Jõhvi-

Tartu-Valga km 190,299-203,924

asuva Vaardi-Õruste lõigu

rekonstrueerimiseks ja

keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmine“

lisa 1

TEE EHITUSLUBA

☒ avalikult kasutatav tee ☐ rajamiseks

☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks

☐ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks

☐ osa asendamiseks samaväärsega

☐ lammutamiseks

Tee ehitusloa number 1.1-3/25/120

Tee ehitusloa andmise kuupäev 07.02.2025

Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn

Ametniku nimi Kaie Kruusmaa

Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja

Tee ehitusloa kõrvaltingimused

1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine

riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-203,924 asuva Vaardi-Õruste lõigu asuva Vaardi-

Õruste lõigu rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2

„Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“.

2. Amortiseerunud truupide asemele uute rajamisel jääb veekogusse paigutatava tahke aine

maht eeldatavalt vahemikku 5–100 kuupmeetrit. Sel juhul tuleb vastavalt veeseaduse §

196 lg 2 taotleda Keskkonnaametilt veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimist. (Juhul

kui veekogusse paigutatava tahke aine maht jääb alla 5 kuupmeetri, ei ole registreeringu

taotlemine vajalik. Juhul kui tahke aine maht ulatuks üle 100 kuupmeetri, oleks vajalik

veeloa taotlemine, vastavalt veeseaduse § 187.)

3. Truupide ehitustööd on soovitatav teostada madalvee perioodil, vältimaks liigse heljumi

sattumist veesambasse.

4. Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks

ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks

välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel.

Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni

2

hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada veekogudest ja

kaevudest kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine

veekogude ja kaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja

kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja vette.

5. Töökorras mitteolevaid reostuseohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.

6. Kabeli/kirikuaseme lähistel tee muldkehandist väljaspoole jäävate kaevetööde (näiteks

kraavide kaevamine) korral tuleb võtta ühendust Muinsuskaitseametiga, kes selgitab välja

uuringute vajaduse. Pinnasetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise

kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestisel, kaitsevööndis kui ka väljaspool

mälestise ja kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja

kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest

Muinsuskaitseametile.

7. Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav

müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate

ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste

lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

8. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida

õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut

majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada

kemikaalide lahuseid). Et vältida valgusreostust, tuleb valgustuse rajamisel tähelepanu

pöörata üleliigse valguse vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades

valgustuslahendusi, mille reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid

valgustamist vajavale objektile ja üleliigse valguse hulk on minimaalne. Kindlasti peaksid

valgustid olema ka optimaalse võimsusega.

9. Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal

ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.

10. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.

11. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale

korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21

„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa

omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate

nõuetega.

12. Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu

koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik

jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed,

mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada

ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks

ettenähtud kohti on keelatud.

13. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse

töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.

Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt

teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.

3

14. Geodeetiline märk KILLINGE97 tuleb säilitada endises asukohas, tähistada ja kaitsta

ehitustööde ajaks.

15. Geodeetilised märgid Saksamatsi99, Õru99 (3275), Õru99 (3274), 8466, 8675, 948 ja 186

tuleb võimalusel säilitada endises asukohas. Kui nimetatud geodeetilisi märke ei ole

võimalik säilitada ning edaspidi on raskendatud märkide sihtotstarbeline kasutamine, tuleb

need vastavalt geodeetiliste tööde korra § 9 lõikele 3 teisaldada sobivasse asukohta ning

asendada samaväärsete (sh mõõtmismetoodikate seisukohalt) geodeetiliste märkidega.

Kui tööde käigus saab rikutud geodeetilise märgi tähistus (näiteks tunnuspost, kaitseaed,

kupits), siis tuleb see taastada vastavalt õigusaktides kehtestatud nõuetele. Tagatud peab

olema juurdepääs geodeetilisele märgile ning mõõtmiste läbiviimine geodeetilisel märgil.

Kõrgusvõrgu reeperite teisaldamisel ning sellega seonduvate ehitus-, mõõtmis- ja

arvutustööde tegemisel tuleb juhinduda geodeetiliste tööde korra § 5 lõikes 5 sätestatust ja

„Kõrgusvõrgu rekonstrueerimise ja rajamise juhendist“

(https://geoportaal.maaamet.ee/docs/Geodeesia/Riiklikukorgusvorgu-

juhend_2006.pdf?t=20180511112319).

RAS § 35 lõike 1 kohaselt võib geodeetilise märgi kontrollmõõtmisi ja teisaldamise töid

teostada isik, kellel on geodeedi kutse, mis vastab vähemalt kutseseadusega sätestatud

kvalifikatsiooniraamistiku 7. tasemele kõrgema geodeesia valdkonnas.

1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-

203,924 asuv Vaardi-Õruste lõik 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta

2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Nordecon AS

2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 10099962

2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Toompuiestee 35, 10149 Tallinn

2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon 615 4400

2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]

2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-

203,924 asuva Vaardi-Õruste lõigu

rekonstrueerimise põhiprojekt

2.7 Tee ehitusprojekti number P-01-2020

(allkirjastatud digitaalselt)

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-203,924 lõigu rekonstrueerimiseks“

lisa 2

1

Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel

1. KOOSKÕLASTUSED

Jrk

nr

Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud kooskõlastuse osas

1 Keskkonnaamet

09.12.2024 kiri nr 6-

3/24/24171-2

Alus: Ehitusprojektiga

kavandatud tegevuste

läheduses asuvad

kaitsealused liigid

Esitasite Keskkonnaametile põhimaantee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299- 203,924 Vaardi-

Õruste lõigu sõidumugavuse ja liiklusohutuse taseme tõstmise ehitusloa eelnõu ehitusseadustiku §

42 lg 7 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 lg 22

ja lg 10 alusel kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks ehitusloa ja keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmise otsuse eelnõu (lisa 1) koos keskkonnamõju eelhinnanguga (lisa 2). Tee ehitustööd

toimuvad eeldatavalt 2027. aastal vastavalt projektile „Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-

203,924 asuva Vaardi-Õruste lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt“ (töö nr P-01-2020).

Keskkonnaamet on varasemalt 25.11.2021 kirjaga nr 6-2/21/23284-2 „Arvamus Jõhvi-Tartu-Valga

km 190,299-203,924 põhiprojekti kohta“ esitanud põhiprojekti kohta arvamuse, kus täiendavaid

ettepanekuid ei esitatud.

Ehitusloa korralduse eelnõu p 4 ap 2 ja eelhinnangu alusel jäetakse keskkonnamõju hindamine

algatamata, kuna kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju.

Keskkonnaamet nõustub eelhinnangu järeldustega, projekti elluviimisel puudub oluline

keskkonnamõju. Ehitusloa eelnõule ettepanekuid ei ole.

Keskkonnaamet on seisukohal, et keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik , lähtudes

KeHJS § 11 lg 22 ning kooskõlastab keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu

KeHJS § 11 lg 10 alusel.

Otsus:

Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt kooskõlastatuks.

2 Põllumajandus- ja

Toiduamet

20.12.2024 kiri nr 6.2-

2/49307

Alus: Ehitusprojektiga

kavandatakse tegevusi

maaparandussüsteemide

maa-alal ja eesvoolude

kaitsevööndis

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) on läbi vaadanud Transpordiameti poolt 27.11.2024 esitatud

taotluse (reg nr 6.2-1/8797) riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-203,924 asuva Vaardi-Õruste

lõigu ehitusloa ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu kooskõlastamiseks või arvamuse

avaldamiseks.

Tee ehitustööd toimuvad eeldatavalt 2027 aastal vastavalt projektile „Riigitee 3 Jõhvi-TartuValga

km 190,299-203,924 asuva Vaardi-Õruste lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt“ (töö nr P-01-2020).

Rekonstrueeritava riigitee Vaardi-Õruste lõiguga piirnevad maaparandusehitised Priipalu-9 (MS

kood 3101150030010/001), Killinge-1 metsakuivendus (MS kood 3101150020130/002), Suurpilli

mets (MS kood 3101150020080/005), Õru Keskuse-3 (MS kood 3101110010130/002), Õru

Keskuse-2 (MS kood 3101180020030/001), Raamsoo 11 (MS kood 3101180020050/001), Raamsoo

15 (MS kood 3101180020041/001), Raamsoo 10 (MS kood 3101180020040/001), Raamsoo-2 (MS

kood 3101170020111/001), Õru-11 (MS kood 3101180020052/001), Õru-3 (MS kood

3101170020110/001), Õru-1 (MS kood 3101190020080/001).

Põhiprojekti seletuskirjas on märgitud, et projekteeritud põhitee truup nr 12 (pk 2034+27) ühendab

omavahel põhitee pikikraave ning tagab vee vaba liikumise põhitee lähialalt eemale. 2024 aastal

selgus, et eespool märgitud teeala vete äravool läbi põhitee truubi nr 12 maaparanduskaevu ja edasi

drenaažikollektorisse ei toimi äravoolu puudumise tõttu ning seetõttu on vajalik leida uus lahendus

liigvee äravoolule (lisa Transpordiameti kiri).

Maaparandusseaduse § 50 lõike 1, maaeluministri 18.08.2020 määruse nr 57 “Põllumajandus- ja

Toiduameti põhimäärus” § 5 ja § 21 alusel ning lähtudes Transpordiameti poolt 27.11.2024 esitatud

kooskõlastuse taotlusest (registreeritud nr 6.2-1/8797) ning eespool kirjeldatust, otsustan:

Põhjendus:

Esitatud informatsiooni kohaselt ei ole PK 2034+27 asuv maaparanduskaev ja

drenaažkollektor sobivad tee sadevett vastu võtma. Lisaks on Kauri

(85501:001:1037) kinnistu omanik, kus asub maaparanduskaev ja

drenaažkollektor avaldanud soovi, et antud süsteemi ei tohiks suunata tee

sadevett, kuna süsteem ei tööta.

Otsus:

1) Ehituse käigus muuta maanteekraavide kõrguslikku lahendust vahemikus PK

2033+00 kuni 2039+50, et poleks vajalik sadevee juhtimine

maaparanduskaevu ja drenaažkollektorisse. Otsustada maanteekraavide

kõrgusliku lahenduse muutmise käigus PK 2034+27 asuva truubi vajadus.

2) PK 2034+27 asuva maaparanduskaevu ja drenaažkollektorisse minev kraav

täita, et poleks võimalik tee sadevee juhtimine maaparanduskaevu.

3) Korrigeeritud lahendus peab paiknema transpordimaal.

4) Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt kooskõlastatuks.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-203,924 lõigu rekonstrueerimiseks“

lisa 2

2

kooskõlastada Otepää valla Kuigatsi külas ning Valga vallas Priipalu, Killinge, Õruste külades

riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-203,924 asuva Vaardi-Õruste lõigu ehitusloa eelnõu

Kaasikumetsa (MS kood 3101150030040/003), Lota oja (MS kood 3101150020000/001),

Alamõisa-Lota-6 (MS kood 3101150020130/001), Pilli mets (MS kood 3101150020080/003), Õru

Keskuse-1 (MS kood 3101180020020/001) maaparandusehitiste eesvoolude ning riigi poolt korras

hoitavate ühiseesvoolude Raamsoo oja (MS kood 3101180020000/001) ja Õru oja (MS kood

3101170020000/001) maa-alal ja eesvoolude kaitsevööndis kooskõlastuses esitatud tingimustel.

Põllumajandus- ja Toiduamet nõustub keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisega lähtuvalt

oma pädevusvaldkonnast (maaparandus).

3 Muinsuskaitseamet

16.12.2024 kiri nr 5.1-

17.6/2475-1

Alus: Ehitusprojektiga

kavandatakse tegevusi

arheoloogiamälestise

läheduses

Teavitasite ehitusloa andmise algatamise menetlusest riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-

203,924 asuva Vaardi-Õruste rekonstrueerimiseks. Tee ehitustööd toimuvad eeldatavalt 2027. aastal

vastavalt projektile „Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-203,924 asuva Vaardi-Õruste lõigu

rekonstrueerimise põhiprojekt“ (töö nr P-01-2020), kooskõlastatud 23.02.2022, nr 42797. Esitasite

ehitusloa ja keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamata jätmise otsuse eelnõud.

Muinsuskaitseamet on esitatud eelnõudega tutvunud ja kooskõlastab need märkusteta.

Otsus:

Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt kooskõlastatuks.

4 Maa-amet

29.11.2024 kiri nr 6-

3/24/14808-3

Alus: Ehitusprojektiga

kavandatakse tegevusi

geodeetiliste märkide

läheduses

Edastasite 27.11.2024 kirjaga nr 8-1/21-056/20293-1 ja 27.11.2024 kirjaga nr 8-1/21-056/203011

Maa-ametile tutvumiseks riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-203,924 asuva Vaardi-Õruste

rekonstrueerimiseks ehitusloa ja keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamata jätmise otsuse

eelnõu koos keskkonnamõju eelhinnanguga. Kaaskirjas selgitasite, et tee ehitustööd toimuvad

eeldatavalt 2027. aastal vastavalt projektile „Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-203,924

asuva Vaardi-Õruste lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt“ (Nordecon AS töö nr P-01-2020).

Projektiga oleme tutvunud kirjas edastatud aadressilt:

https://pilv.transpordiamet.ee/s/PvyatbIFRjocfiU. Projekti eesmärgiks on põhimaantee 3 (E264)

Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-203,924 Vaardi-Õruste lõigu rekonstrueerimine sõidumugavuse ja

liiklusohutuse taseme tõstmiseks, projekteerimisnormidega vastavusse viimine ja tehniliselt vajaliku

teemaa määramine.

Projekteeritav teelõik piirneb järgmiste riigi omandis olevate kinnisasjadega, mille riigivara valitseja

on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja volitatud asutus Maa-amet:

• Keldusilla kinnisasi (tunnus 85501:001:1238) piirneb projekti alaga ning projekti jaoks

vajalikud maaeraldused on Kliimaministeeriumile üle antud. Kinnisasja lääneserva, teega piirneva

ala lähedusse on projekteeritud kraav, mis ühendatakse kinnisasjal paikneva kraaviga. Kraavi alale

on projektis näidatud raadamise ala. Kinnisasja osas on ettevalmistamisel selle rentimiseks avalik

enampakkumine. Juhul kui kraavi rajamise ajaks on kinnisasi antud rendile, tuleb tööde teostamise

aeg rentnikuga kokku leppida.

• Keldusilla kinnisasi (tunnus 85501:001:1234) piirneb projekti alaga ning projekti jaoks

vajalikud maaeraldused on Kliimaministeeriumile üle antud. Kinnisasja idaserva, teega piirneva ala

lähedusse on projekteeritud kraav, mis ühendatakse kinnisasjal paikneva kraaviga. Kraavi alale on

projektis näidatud raadamise ala. Kinnisasjale on seatud põllumajanduslik kasutusvaldus … kasuks.

Palume kooskõlastada kraavi rajamine kinnisasja kasutusvaldajaga.

Tööstuse kinnisasja (tunnus 94301:001:0028) lääneserva on projekteeritud jalgtee ning

võõrandamise piir.

Projektalasse või selle vahetusse lähedusse jääb 8 geodeetilist märki: KILLINGE97 (GPA ID 12752;

54-224-5422; riiklik geodeetiline võrk, II klass; riiklik kõrgusvõrk; gravimeetriline võrk),

Saksamatsi99 (GPA ID 12722; 54-222-3271; tihendusvõrk; riiklik kõrgusvõrk), Õru99 (GPA ID

11330; 54-124-3275; tihendusvõrk; riiklik kõrgusvõrk), Õru99 (GPA ID 12723; 54-222-3274;

Otsus:

1) Ehituse käigus kontakteeruda Keldusilla kinnisasi (tunnus 85501:001:1238)

rentnikuga, et kokku leppida kraavi rajamise aeg.

2) Ehituse käigus kontakteeruda Keldusilla kinnisasi (tunnus 85501:001:1234)

kasutusvaldajaga, et kokku leppida kraavi rajamise aeg.

3) Lisada ehitusloa kõrvaltingimusteks järgmised punktid:

 Geodeetiline märk KILLINGE97 tuleb säilitada endises asukohas,

tähistada ja kaitsta ehitustööde ajaks.

 Geodeetilised märgid Saksamatsi99, Õru99 (3275), Õru99 (3274),

8466, 8675, 948 ja 186 tuleb võimalusel säilitada endises asukohas.

Kui nimetatud geodeetilisi märke ei ole võimalik säilitada ning

edaspidi on raskendatud märkide sihtotstarbeline kasutamine, tuleb

need vastavalt geodeetiliste tööde korra § 9 lõikele 3 teisaldada

sobivasse asukohta ning asendada samaväärsete (sh

mõõtmismetoodikate seisukohalt) geodeetiliste märkidega.

Kui tööde käigus saab rikutud geodeetilise märgi tähistus (näiteks

tunnuspost, kaitseaed, kupits), siis tuleb see taastada vastavalt

õigusaktides kehtestatud nõuetele. Tagatud peab olema juurdepääs

geodeetilisele märgile ning mõõtmiste läbiviimine geodeetilisel

märgil.

Kõrgusvõrgu reeperite teisaldamisel ning sellega seonduvate ehitus-,

mõõtmis- ja arvutustööde tegemisel tuleb juhinduda geodeetiliste

tööde korra § 5 lõikes 5 sätestatust ja „Kõrgusvõrgu rekonstrueerimise

ja rajamise juhendist“

(https://geoportaal.maaamet.ee/docs/Geodeesia/Riiklikukorgusvorgu-

juhend_2006.pdf?t=20180511112319).

RAS § 35 lõike 1 kohaselt võib geodeetilise märgi kontrollmõõtmisi

ja teisaldamise töid teostada isik, kellel on geodeedi kutse, mis vastab

vähemalt kutseseadusega sätestatud kvalifikatsiooniraamistiku 7.

tasemele kõrgema geodeesia valdkonnas.

4) Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt kooskõlastatuks.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-203,924 lõigu rekonstrueerimiseks“

lisa 2

3

tihendusvõrk; riiklik kõrgusvõrk), 8466 (GPA ID 217416; 54-322-98466; riiklik kõrgusvõrk), 8675

(GPA ID 217419; 54-224-98675; riiklik kõrgusvõrk), 948 (GPA ID 12732; 54-222-90948; riiklik

kõrgusvõrk), 186 (GPA 12729; 54-222-90186; kõrgusvõrk). Geodeetilise märgi KILLINGE97

kaitsevöönd on 5 meetrit märgi keskmest. Geodeetiliste märkide Saksamatsi99, Õru99 (3275),

Õru99 (3274) ja 8466 kaitsevöönd on 3 meetrit märgi keskmest. Geodeetiliste märkide 8675, 948 ja

186 kaitsevöönd on 0,5 m ehitise pinnast horisontaalsuunas ning 3,2 m vertikaalsuunas.

Ruumiandmete seaduse (edaspidi RAS) § 25 sätestab, et geodeetilise märgi kaitsevöönd on

geodeetilist märki ümbritsev ala, kus geodeetilise märgi kaitse ja kasutamise vajadusest tulenevalt

kitsendatakse inimtegevust. RAS § 26 lõige 1 sätestab üheselt, et geodeetilise märgi kaitsevööndis

on ilma geodeetilise märgi omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib kahjustada

geodeetilist märki ja selle tähistust, mh löökmehhanismidega töötamine, pinnase tihendamine või

tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine ning künni- või

mullatööde tegemine. Kui töid teostatakse geodeetilise märgi kaitsevööndis, siis tuleb peale tööde

lõpetamist teostada kontrollmõõtmised.

Geodeetiliste tööde tegemisel tuleb juhinduda keskkonnaministri 28.06.2013 määrusest nr 50

„Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi

kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord“ (edaspidi „geodeetiliste

tööde kord“).

Geodeetiline märk KILLINGE97 tuleb säilitada endises asukohas, tähistada ja kaitsta ehitustööde

ajaks.

Geodeetilised märgid Saksamatsi99, Õru99 (3275), Õru99 (3274), 8466, 8675, 948 ja 186 tuleb

võimalusel säilitada endises asukohas. Kui nimetatud geodeetilisi märke ei ole võimalik säilitada

ning edaspidi on raskendatud märkide sihtotstarbeline kasutamine, tuleb need vastavalt geodeetiliste

tööde korra § 9 lõikele 3 teisaldada sobivasse asukohta ning asendada samaväärsete (sh

mõõtmismetoodikate seisukohalt) geodeetiliste märkidega.

Kui tööde käigus saab rikutud geodeetilise märgi tähistus (näiteks tunnuspost, kaitseaed, kupits), siis

tuleb see taastada vastavalt õigusaktides kehtestatud nõuetele. Tagatud peab olema juurdepääs

geodeetilisele märgile ning mõõtmiste läbiviimine geodeetilisel märgil.

Kõrgusvõrgu reeperite teisaldamisel ning sellega seonduvate ehitus-, mõõtmis- ja arvutustööde

tegemisel tuleb juhinduda geodeetiliste tööde korra § 5 lõikes 5 sätestatust ja „Kõrgusvõrgu

rekonstrueerimise ja rajamise juhendist“

(https://geoportaal.maaamet.ee/docs/Geodeesia/Riiklikukorgusvorgu-

juhend_2006.pdf?t=20180511112319).

RAS § 35 lõike 1 kohaselt võib geodeetilise märgi kontrollmõõtmisi ja teisaldamise töid teostada

isik, kellel on geodeedi kutse, mis vastab vähemalt kutseseadusega sätestatud

kvalifikatsiooniraamistiku 7. tasemele kõrgema geodeesia valdkonnas.

Maa-amet ei esita vastuväiteid projektile „Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-203,924 asuva

Vaardi-Õruste lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt“ (Nordecon AS töö nr P-01-2020) ja sellele

vastava ehitusloa andmisele tingimusel, et Tööstuse kinnisasjale kavandatud jalgtee rajatakse pärast

seda, kui tee ehitamiseks vajalik ala on jagatud ning riigivaraseaduses sätestatud korras üle antud.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-203,924 lõigu rekonstrueerimiseks“

lisa 2

4

2. ARVAMUSED

2.1.Puudutatud asutused ja isikud

Jrk

nr

Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

1 Tõrva Vallavalitsus

28.11.2024 e-kiri

Tõrva Vallavalitsus kooskõlastab riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-203,924 asuva Vaardi-Õruste

rekonstrueerimise ehitusloa ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu Tõrva valda puudutavas osas. Otsus:

Lugeda, et Tõrva Vallavalitsusel puuduvad ettepanekud ehitusloa

eelnõule.

2 Telia Eesti AS

03.12.2024 kiri nr EC.1-

5.1/1390-1

Telia vastus: Informeerime teid, et Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-203,924 asuva Vaardi-Õruste lõigu

projekti Telia poolne kooskõlastus NR 36400653 on aegunud.

Ehitusloa väljastamiseks tuleb projekti kooskõlastust uuendada/pikendada.

Otsus:

1. Kooskõlastada tehnovõrkude projekt Telia Eesti AS’ga enne

ehitustööde algust. 2. Lugeda, et arvamuse avaldaja on nõus

ehitusloa andmisega.

3 Eesti Lairiba Arenduse

Sihtasutus (edaspidi

ELASA)

28.11.2024 kiri nr

4111-1.17/599

Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (ELASA) sidevõrgu haldaja, AS Connecto Eesti, kooskõlastab ehitusloa

eelnõud.

Projekti alasse jääb ELASA sidevõrgu objekt ELA101. ELASA projekti kooskõlastus KK3400VA on aegunud.

Enne ehituse alustamist uuendada kooskõlastus ja peale seda võtta tegutsemisluba Eesti Lairiba Arenduse SA

võrguhalduse infosüsteemi (ELVI) kaudu https://elvi.elasa.ee/.

Otsus:

1. Kooskõlastada tehnovõrkude projekt ELASA’ga enne

ehitustööde algust. 2. Lugeda, et arvamuse avaldaja on nõus

ehitusloa andmisega.

4 Riigimetsa Majandamise

Keskus

02.12.2024 kiri nr

3-1.1/2024/7183

Küsite oma 27.11.2024 RMKle saadetud kirjas kooskõlastust riigitee Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-

203,924 asuva Vaardi-Õruste lõigu põhiprojektile. Projekt hõlmab ka riigile kuuluvaid kinnistuid Aakre metskond

140 (82401:001:0206), Aakre metskond 141 (60802:001:0681), Aakre metskond 138 (82401:001:0940) ja Aakre

metskond 165 (85501:001:1270), milliste riigivara volitatud asutuseks on RMK.

RMK kooskõlastab projekti järgmiste tingimustega:

1. Palume säilitada mahasõidu koordinaatidel 6431110/627936. Tegu on riigimetsa majandamiseks kasutusel

oleva ja vajaliku mahasõiduga.

2. Ehitustöid takistavate puude raieks riigimaal taotleb metsateatise RMK Kagu regioon. Selleks esitada

taotlus koos raadamisala DWG formaadis kihiga aadressile [email protected]. Raie ja raiutud puidu

käitlemise tingimused leppida RMK Kagu regiooniga kokku täiendavalt. Raadamisala piiride sissemärkimine

looduses on arendaja ülesanne.

3. Vastavalt riigilõivuseaduse ja keskkonnatasude seaduse muudatustele rakendusid alates 1. juulist 2024

metsateatise riigilõiv ja keskkonnatasuna raadamistasu, milliste tasumise kohustus RMKle tekib käesoleva

projekti elluviijal.

4. Tööde käigus tekkivad pinnasekahjustused likvideerida.

5. Tagada jäätmekäitlus ja ümbritseva ala korrashoid.

6. Kavandatavate äralõigete jagamise korraldab ja finantseerib arendaja. Kinnistu jagamine teostada koostöös

RMK kinnisvaraosakonnaga. Jagamise järgselt taotleda jagatud kinnistu üleandmist.

7. Ehitustöödega alustamisest ja prognoositavast kestusest riigimetsamaal palun teavitada RMKd ette

vähemalt 7 kalendripäeva e-posti aadressil [email protected].

Põhjendus:

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on projekti

kooskõlastamisel toonud välja säilitamist vajavad mahasõidud

ning projekteeritud lahendus vastab RMK kooskõlastuses toodud

tingimustele. Lisaks on Maanteeameti (Transpordiameti

õiguseellane) 07.02.2020 korraldusega nr 1-3/20/018 antud

projekteerimistingimuste punktis 6.9 toodud, et võimalusel tuleb

ette näha olemasolevate mahasõitude sulgemine. Tingimus on

vajalik riigi põhimaantee liiklusohutuse parandamiseks.

Mahasõidu likvideerimisel on arvesse võetud, et piirnevatele

metsamassiividele juurdepääsuks on säilitatud mahasõidud nii

põhja kui lõuna poole ning juurdepääs metsadele on tagatud

olemasolevate teede kaudu.

Otsus:

1. Mitte arvestada RMK ettepanekuga. Mitte rajada mahasõitu

PK1913+80 asukohta.

2. Arvamuse andja punktides 2-7 olev info võtta teadmiseks ja

arvestada ehitustööde läbiviimisel.

2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud

Jrk

nr

Kinnisasja nimi ja

katastriüksuse tunnus

Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

1 Järveotsa

94302:002:0321

10.12.2024 e-kiri

Ettepanekute esitamine riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-203,924 asuva Vaardi-Õruste lõigu ehitusloa

eelnõule

Esitame ehitusloa eelnõule alljärgnevad ettepanekud:

Järveotsa 94302:002:0321 (omanik …)

Käesoleval ajal toimub Järveotsa kinnistu jagamine kaheks eraldiseisvaks katastriüksuseks. Juurdepääsutee koos

ehitistega jääb üheks katastriüksuseks ja põllumajandusmaa moodustab teise katastriüksuse. Palume juurdepääs

Põhjendus:

Riigitee 3 PK 2038+57 asuv juurdepääs on projekteeritud 4,5m

laiuse asfaltkattega ja 8m raadiustega, mis on piisav

põllumajandustehnika juurdepääsuks. Olemasoleva juurdepääsu

asfaltkatte laius 3,5m, raadiused 5m.

Juurdepääsu alla on projekteeritud uus truup.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-203,924 lõigu rekonstrueerimiseks“

lisa 2

5

(mahasõit) ümber projekteerida ehituse käigus võimaldamaks põllumajandusmaale juurdepääs

põllumajandusmasinatega.

Kauri 85501:001:1037 (omanik Põllutööd OÜ, esindaja …)

Kauri kinnistule (katastriüksus 85501:001:1037) jääb lühike kraav maanteealusest truubist settekaevuni. Palume

kraav asendada dreeniga ehk taastada algne olukord ja leida teekraavi vee suunamiseks muu võimalus. Dreen

kaevati lahtiseks eelmise Jõhvi-Tartu-Valga maantee rekonstrueerimise käigus ja siis suunati teekraavi vesi

maaparandussüsteemi.

Juhime tähelepanu ka sellele, et maaparandussüsteem on amortiseerunud (osale süsteemi alale on kasvanud mets)

ja süsteemi tehnilised omadused ei võimalda maanteekraavist tulevat vett vastu võtta.

Parmu-Naadi tee mahasõit (pk 2038+57)

2020.aastal projekteerimistingimuste kooskõlastamise käigus kirjutasime: Rekonstrueerida Järveotsa

(94302:002:0321) ja Parmu-Jaani (94302:002:0218) kinnistu mahasõitude truubid. Projekteerida laiemaks

mahasõit teele, mis viib Parmu-Jaani (94302:002:0216) kinnistule ja edasi Nurme kinnistule. Kuna Nurme

kinnistul tegutseb mitu firmat (Põllutööd OÜ, OÜ Sumisejad, OÜ Teris) ja kahele nendest osutavad teenust

poolhaakega veokid, siis tagamaks parimat liiklusohutust ja liikluse sujuvust oleks see väga vajalik. Lisaks

kasutavad mahasõitu liikurmasinad.

Ja saime vastuseks: Otsus: Riigitee rekonstrueerimise projektiga vaadatakse üle ka kõik mahasõidud ning üldjuhul

projekteeritakse mahasõitudele uued truubid. Täpsemad lahendused selgitada välja projekteerimise käigus.

Mahasõitude suurused täpsustada projekteerimise käigus. Sealjuures võtta arvesse projekteerimistingimuste

menetluses esitatud ettepanekuid ning täpsustada asjaolusid projekteerimise käigus.

Käesolevaks ajaks on Parmu-Jaani katastriüksus jagatud kaheks eraldiseisvaks katastriüksuseks. Kui

ehitusprojekti koostades on meie varasemate ettepanekutega arvestatud siis oleme sellega väga rahul.

Muutunud omanike tõttu (2020. a oli mõlemal Parmu-Jaani katastriüksusel üks omanik) palume mahasõidule

projekteerida ehituse käigus laiendus, võimaldamaks Kauri katastriüksusele juurdepääs põllumajandusmasintega.

Esitatud informatsiooni kohaselt ei ole PK 2034+27 asuv

maaparanduskaev ja drenaažkollektor sobivad tee sadevett vastu

võtma.

Otsus:

1) Mahasõidu projekteeritud lahendust mitte muuta.

2) Ehituse käigus muuta maanteekraavide kõrguslikku lahendust

vahemikus PK 2033+00-2039+50, et poleks vajalik sadevee

juhtimine maaparanduskaevu ja drenaažkollektorisse.

Otsustada maanteekraavide kõrgusliku lahenduse muutmise

käigus PK 2034+27 asuva truubi vajadus.

3) PK 2034+27 asuva maaparanduskaevu ja drenaažkollektorisse

minev kraav täita, et poleks võimalik tee sadevee juhtimine

maaparanduskaevu.

2 Rahunurme

85501:001:1285

01.12.2024 e-kiri

Mul tekkiseid mõtted tutvudes projektiga.

Nimelt olen ma kinnistu Rahunurme, Killinge küla, Valga maakond, 67103

katastritunnus 85501:001:1285 omanik.

Vaatasin et uus teelõik läheb otsemini ja kohe esimene küsimus on, et mis vanast teest saab?

Nimelt on mul plaanis antud kinnistu sihtotstarvet muuta ja tulevikus on sinna planeeritud hoonestust.

Olen mõelnud et oleks vaja turvalist mahasõidu ja kiirendusala, et ka suurema transpordiga oleks võimalik liikuda.

Kui olemasolev teeosa alles jätta, siis see oleks ideaalne et tulevikus maha ja pealesõitu lahendada.

Seetõttu mõtlesingi oma mõtteid jagada, et teiepoolset arvamust kuulda.

Põhjendus:

Maaomanikule on vastatud e-kirjaga 10.12.2024:

„Vana olemasoleva tee kohta on projekti seletuskirjas:

Asendiplaani joonistel toodud rekultiveeritavad alad (valdavalt

oleva tee muldkeha) laiali planeerida/tasandada ning katta

kasvupinnase ja murukülviga.

Ristumiskohtade muutmine:

Kui ristumiskoha lähedusse kavanda arendust, mis muudab

ristumiskoha kasutust, siis võib olla tarvis ristumiskohta vastavalt

muuta või suuremaks ehitada.

Sellisel juhul kui arendust kavandatakse ja ristumiskohta

plaanitakse muuta on tarvis Transpordiametiga projekti

kooskõlastada ja arendajal rahastada ristumiskoha ümberehitus.“

Mahasõidu ümberehitamist on katastriüksuse omanikul võimalik

kavandada eraldiseisvalt ehitusseadustikus ette nähtud korras, mh

kooskõlastades tegevuse Transpordiametiga.

Otsus:

Mitte arvestada arvamusega mahasõidu ümberehitamise osas.

Jätta projektne lahendus.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-203,924 lõigu rekonstrueerimiseks“

lisa 2

6

3 Teeääre

85501:001:1285

27.11.2024 e-kiri

Mul ei ole ettepanekuid Vaardi-Õruste teelõigu rekonstrueerimise tee ehitusloa eelnõule.

Ma hea meelega teeksin ettepaneku põhiprojekti täiendamiseks kui see on veel võimalik.

Ettepanek on rajada mahasõit põhimaanteelt metsateele Metsanurga maaüksusele 85501:001:1286.

Metsatee asub põhiprojekti kaardil 4-02-20 Väike-Laatsi ja Varnu/Koidu mahasõitude vahel läänesuunas.

Metsatee on tähistatud kaardil punase pidevjoonega.

Tegemist on ajaloolise teega ning mahasõit on vajalik maaüksusele pääsemiseks eelkõige metsamajandamistööde

teostamiseks sh metsamaterjali väljaveoks.

Põhjendus:

Maanteeameti (Transpordiameti õiguseellane) 07.02.2020

korraldusega nr 1-3/20/018 antud projekteerimistingimuste alusel

ei ole täiendavaid mahasõite projektiga ette nähtud kavandada.

Kui kinnistul on olnud ajalooline mahasõit, mis on kasutusest

välja langenud, st ei ole enam mahasõiduna äratuntav, tuleb sellise

mahasõidu taastamiseks (st uue mahasõidu rajamiseks) läbida

vajalik menetlus.

Kinnistule uue juurdepääsu (ristumiskoha, mahasõidu)

ehitamiseks riigiteelt peab maaomanik taotlema selleks

Transpordiameti kooskõlastuse, esitades Transpordiametile

nõuetekohase taotluse. Kõik uue mahasõidu projekteerimise ja

ehitamisega seonduvad tegevused korraldab ja kulud katab

maaomanik.

Juhime tähelepanu, et mahasõidu asukoht peab vastama kehtivale

seadusandlusele, st kliimaministri määruses nr 71 „Tee

projekteerimise normid“ (edaspidi Normid) sätestatule.

Ettepanekus kirjeldatud asukoht ei vasta Normides nõutule,

mistõttu tuleb uue mahasõidu asukoht kooskõlastada

Transpordiametiga.

Otsus:

Ettepanekuga mitte arvestada. Metsanurga katastriüksusele

mahasõitu mitte rajada.

2.3.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud

Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas ehitusloa menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul ehitusloa eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud

tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus

Lillemäe 94301:001:0641

Saarepõllu 55701:001:1200

Mustakese 85501:001:1311

Mustakese 85501:001:1275

Aida tn 1 94302:002:1260

Liiva 60802:002:1401

Endla 94301:001:0051

Laatsi 94301:002:0491

Laatsi 85501:001:1339

Laatsi 94301:002:0492

Saarepõllu 55701:001:1200

Matsipõllu 85501:001:1344

Epre 85501:001:1266

Klubihoone 94301:001:1120

Saarepõllu 55701:001:1200

Matsipõllu 85501:001:1344

Soootsa 85501:001:1251

Väikse-Mustakese 85501:001:1278

Õru 85501:001:1268

Alakõrtsi 94301:001:0204

Killinge 85501:001:0032

Tragoni 85501:001:0033

Enu 60802:002:0353

Kivi 94301:001:0247

Killinge 85501:001:1296

Alakõrtsi 94301:001:0206

Vähja 85501:001:1302

Liivakalda 94301:001:0004

Killinge 94301:002:0783

Tragoni 94301:002:0236

Suurpilli 85501:001:0029

Nurga 94302:002:0851

Pajumäe 85501:001:1248

Veesilma 85501:001:1288

Kolmnurga 94301:002:0681

Liivamäe 94301:001:0003

Mäe 94301:001:1060

Väikse-Vimbre 85501:001:1280

Veesilma 85501:001:1288

Karjapõllu 85501:001:1244

* Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul tee ehitusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa

eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).

Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-

203,924 asuva Vaardi-Õruste lõigu

rekonstrueerimise põhiprojekt

Keskkonnamõjude eelhinnang

Töö nr 20003644 Tartu-Tallinn 2021

V e rs

io o n 3

0 .0

3 .2

0 2 1 /// T

Ö Ö

N R

2 0

0 0 3

6 4 4

Ethel Simmul

Keskkonnakorralduse spetsialist

Jaak Järvekülg

Keskkonnaekspert

Juhan Ruut

Keskkonnaekspert (litsents: KMH0155)

Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-203,924 asuva Vaardi-Õruste lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

2

SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 3

2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID ....................................................................... 4

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ........................................................................ 7

4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA

KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNAMÕJU ............................................. 8

4.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakoHaste strateegiliste planeerimisdokumentidega,

asustus ja maakasutus ...............................................................................................................8

4.2. Põhja- ja pinnavesi .........................................................................................................9

4.3. Kaitstavad loodusobjektid............................................................................................ 13

4.4. Mõju kultuuriväärtustele .............................................................................................. 13

4.5. Müra, vibratsioon ja õhukvalteet ................................................................................. 14

4.6. Valgusreostus .............................................................................................................. 16

4.7. Jäätmekäitlus, energiamahukus ja loodusvarade kasutamine.................................... 16

4.8. Avariiolukorrad ............................................................................................................ 16

5. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED .............................................................................. 17

Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-203,924 asuva Vaardi-Õruste lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

3

1. SISSEJUHATUS

Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga

km 190,299-203,924 asuva Vaardi-Õruste lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt. Projekteeritav

lõik asub peamiselt Valga maakonnas Valga vallas. Lõigu alguses on osa lõigust Otepää

vallas (joonis 1.1).

Projekti eesmärgiks on riigitee lõigu rekonstrueerimine ja „tee projekteerimise normidega“

vastavusse viimine, sõidumugavuse ja liiklusohutuse taseme tõstmine ning tehniliselt

vajaliku teemaa määramine.

Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg

juhtimisel.

Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodsat mõju

omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus KMH algatamise või mitte algatamise

ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal võimalik

kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise vajalikkuse

hindamisel.

Kavandatava tegevuse kirjeldamisel ning hinnangu andmisel on aluseks võetud

Transpordiameti (enne 01.01.2021 Maanteeameti) poolt väljastatud

projekteerimistingimusi ja Nordecon AS poolt koostatud projekti joonist.

Joonis 1.1 Rekonstrueeritava lõigu asukoht. Aluskaart: Maa-amet 2021

Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-203,924 asuva Vaardi-Õruste lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

4

2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID

Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib Keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), vastu võetud 22.02.2005 1 . Vastavalt

seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt:

§ 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus

Keskkonnamõju hinnatakse, kui:

1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või

muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise

keskkonnamõju;

2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et

sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline

ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole

otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.

§ 21 Keskkonnamõju

Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või

strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või

kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või

varale.

§ 22 Oluline keskkonnamõju

Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu

inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

§ 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus

(1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on:

13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle

kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe

sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks;

(2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute

hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade

tegevusel on oluline keskkonnamõju:

10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine;

Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse

määrusega nr 224 kehtestatud täpsustatud loetelu „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ 2.

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/110072020046 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/122092020003

Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-203,924 asuva Vaardi-Õruste lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

5

Vastavalt VV määrusele:

§ 11. Vee erikasutus

Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda vee erikasutuse

valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:

2) ranna või kalda kindlustusrajatise rajamine või laiendamine;

7) veekogu süvendamine või veekogusse tahkete ainete kaadamine alates mahust

100 kuupmeetrit…;

§ 13. Infrastruktuuri ehitamine

Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri

ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:

8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude,

ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade,

ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg - ja

jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1

punktis 13 nimetatud juhul;

§ 15. Muud tegevusvaldkonnad

8) selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole

selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega

eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti .

Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste

hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata.

Antud juhul on tegu „infrastruktuuri ehitamise või kasutamisega“ (KeHJS § 6 lõige 2,

p 10). Lisaks on tegu VV määruse nr 224 §13 p 8 kohase tegevusega (kuna vastavalt

projekteerimistingimustele toimub lõigul km 194,7-196,6 tee õgvendus ning olemasoleva

teelõigu asukoha muudatus).

Seega peab otsustaja (Transpordiamet3) andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel

on oluline keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2. Sellest tulenevat sõltub KMH

vajadus eelhinnangu tulemusest

Vastavalt KeHJS:

§ 61. Eelhinnang

(1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise

teabe:

1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike

lammutustööde kirjeldus;

2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus;

3 Enne 01.01.2021 Maanteeamet

Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-203,924 asuva Vaardi-Õruste lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

6

3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus;

4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju

kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see

on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee

kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele;

5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud

nõuetest;

6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate

keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu

ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja

arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega.

(3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu

arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast

tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust.

(5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud

nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 4

§ 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine

(22) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes

21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab

otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile

seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või

algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Käesolevat eelhinnangut on otsustajal (Transpordiamet) võimalik kasutada

tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel.

Eelhinnangu aruande peatükkides 3-5 on info esitamisel lähtutud Keskkonnaministri

16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ .

4 https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003

Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-203,924 asuva Vaardi-Õruste lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

7

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS

Projekteeritav lõik asub peamiselt Valga maakonnas Valga vallas. Lõigu alguses on osa

lõigust Otepää vallas. Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga on üle-euroopalisse

transpordivõrgustikku kuuluv maantee, mis kulgeb läbi Eesti ja Läti marsruudil: Jõhvi –

Tartu–Valga–Valka–Valmiera–Inčukalns.

Projektiga nähakse ette praeguse põhimaantee viimist kooskõlla tee projekteerimise

normidega.

Valdavalt tuleb uus tee vanale olevale muldkehale, erandiks on järgmised lõigud:

1. Pk 1919+31 - 1922+79. Kerge kurvi õgvendus (uus tee ainult osaliselt vanal muldkehal) seoses plaanikõveriku normidele vastavusse viimisega.

2. Pk 1925+89 - 1933+10. Kerge kurvi õgvendus (uus tee ainult osaliselt vanal muldkehal) seoses plaanikõveriku normidele vastavusse viimisega.

3. Pk 1948+52 - 1966+86. Varasema projektiga5 lahendatud lõik. Selles lõigus tuleb tee suures ulatuses täiesti uude kohta.

4. Pk 1977+62 - 1980+45. Kerge kurvi õgvendus (uus tee ainult osaliselt vanal muldkehal) seoses plaanikõveriku normidele vastavusse viimisega.

5. Pk 2008+96 - 2011+53. Kerge kurvi õgvendus (uus tee ainult osaliselt vanal muldkehal) seoses plaanikõveriku normidele vastavusse viimisega.

6. Pk 2020+88 - 2031+75. Kogu lõigu kõige järsem kurv. Tagamaks projektkiiruse 90 km/h normidele vastav plaanilahendus, tuleb tee selles kurvis suures ulatuses uude kohta.

Projektiga projekteeritakse pikikraavid kohtadesse, kus selleks vajadus ning praegu

puuduvad. Sademeveed juhitakse pikikraavidest tee-maa alalt kõrvale

põikkraavidesse/ojadesse sarnaselt olemasolevale situatsioonile. Olemasolevad

maaparandussüsteemid säilitatakse maksimaalses mahus. Üksikutes kohtades

rekonstrueeritakse olemasolevate põhitee truupide vahetusse lähedusse jäävad

maaparandussüsteemi kaevud. Põhiteel paiknevad truubid, mis ei asu kõrges muldes,

vahetatakse välja. Kõrge mulde all asuvate truupide osas hinnatakse ja arvutatakse üle

nende läbilaskevõime, et võimalusel kasutada truupide injekteerimist. Olemasolev Õru

torusild (km 202,063) säilitatakse ning seda ei rekonstrueerita6. Kõikidele mahasõitudele

projekteeritakse uued truubid.

Projektiga likvideeritakse ebamõistlikud ja liiklusele ohtlikud mahasõidud, parandatakse

külgnähtavust ja nähtavuse parandamiseks nähakse ette ka raadamist. Olemasolevad

valgustuspunktid säilitatakse ja täiendavalt lisatakse valgustus Kuigatsi ristmikele.

Bussipeatused säilivad ja jäävad esialgsesse asukohta va Õruste Valga poolne

bussipeatus, mis nihutatakse ohtlikust kurvist ca 300 m Tartu poole. Projektiga ei nähta

ette kergliiklusteede lisamist, vajadusel rekonstrueeritakse amortiseerunud jalgteed.

5 Km 194,7-196,6 Killinge külas asuvale lõigule on 2016. aastal OÜ Reaalprojekt poolt koostatud maantee ümberehituse põhiprojekt (töö nr P15073), mille eesmärk oli „tee projekteerimise normidele“ mittevastavate kurvide õgvendamine. Projekt on tänaseni realiseerimata. 6 Projekteerijale edastatud informatsiooni alusel on kohalik omavalitsus tellinud põhimaantee kõrvale kergliiklustee rajamise projekti, mille raames on vajalik põhitee torusilda pikendada. Käesolevas riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-203,924 asuva Vaardi-Õruste lõigu rekonstrueerimise põhiprojektis arvestatakse sellega, kuid ehituse mõttes on tegemist eraldiseisva projektiga.

Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-203,924 asuva Vaardi-Õruste lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

8

4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNAMÕJU

Käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava tegevuse ( riigitee 3 Jõhvi-

Tartu-Valga km 190,299-203,924 asuva Vaardi-Õruste lõigu rekonstrueerimise

põhiprojekt) võimalikku keskkonnamõju, mitte ilmtingimata sõiduteel juba olemasoleva

liikluse kogumõju. Kuna tegemist on olemasoleva sõiduteega, toimuks liiklus antud alal

ka ilma projektiga kavandatava tegevuseta. Projektiga parandatakse liiklusohutuse taset,

mistõttu on projektil, läbi õnnetuste ohu vähendamise, looduskeskkonnale ja inimese

tervisele ka soodne mõju.

Alljärgnevalt on välja toodud teemad, tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille puhul on

kavandatava tegevuse iseloomu ja asukohta arvesse võttes ebasoodsa mõju avaldumise

oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju

leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 5.

Võimalike mõjude analüüsimisel on vastavalt Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele

nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ arvesse võetud võimaliku mõju suurust,

mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust,

pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. Piiriülest mõju projektiga kavandatavate

tegevustega ei kaasne.

4.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA, ASUSTUS JA MAAKASUTUS

Projektala asub enamuselt Valga vallas (haldusreformi järgne), kus haldusterritoriaalse

korralduse muutmise tulemusena moodustunud Valga valla üldplaneeringu

kehtestamiseni kehtivad ühinenud Tõlliste, Õru, Taheva, Karula ja Valga linna

üldplaneeringud nendel territooriumidel, kus need enne ühinemist kehtestati.

Haldusreformi eelselt asus projektiala Õru vallas, mille üldplaneering kehtestati 2006.

aastal. Õru valla üldplaneeringu seletuskirja kohaselt vallas o lemasolev teedevõrk piisava

tihedusega, kuid siiski tuleb pidada esmatähtsaks kohalike teede seisukorra ja

sõidetavuse parandamist.

Valga maakonnaplaneering on kehtestatud Valga maavanema 15.12.2017 korraldusega

nr 1-1/17-417. Maakonnaplaneeringu „Asusutse suunamise“ joonise alusel nähakse

maakonnaplaneeringuga ette riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga maantee

õgvendus/rekonstrueerimine kolmes asukohas, millest Killinge küla õgvendus jääb ka

käesoleva projekti alale. Samuti nähakse maakonnaplaneeringuga ette maanteevõrgu

kvaliteedi parandamine (nt rekonstrueerimine, mustkatte alla viimine) ja liikluse turvalisus

lähtuvalt maantee klassist, liikluskoosseisust, tee-ehituse ja -hoiu majanduslikest

kaalutlustest ja keskkonnahoiust.

Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-203,924 asuva Vaardi-Õruste lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

9

Kuna käesoleva projektiga nähakse ette riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga lõigu

km 190,299-203,924 teekatte uuendamine ning Killinge küla lähistel

maakonnaplaneeringus ette nähtud teeõgvendus/rekonstrueerimine, võib öelda, et

kavandatav tegevus on kooskõlas Valga maakonnaplaneeringuga. (Varasemas) Õru valla

üldplaneeringus ei ole küll Killinge külas sõidutee õgvendust konkreetselt ette nähtud,

kuid oma eesmärgilt on see kooskõlas ka üldplaneeringu järgse põhimõttega parandada

teede seisukorda ja sõidetavust.

Maakonnaplaneeringu „Ruumilised väärtused“ joonisel alusel jääb kavandatav tegevus

vähesel määral Pikaantsu-Priipalu-Kuigatsi-Mägiste väärtusliku maastiku äärealale

(vt joonis 4.2). Tulenevalt projekti olemusest (olemasoleva teelõigu rekonstrueerimine)

ning selle paiknemisest väärtusliku maastiku suhtes (vaid lühikesel lõigul puudutades

ulatuslikumat teest eemale jäävat maastikku), ei ole projektiga ette näha ebasoodsa mõju

kaasnemist väärtusliku maastiku terviklikkusele.

Samuti jääb projektiala lõpp (lõik km 202,3-203,923, vt joonis 4.2) maakonnaplaneeringu

„Ruumilised väärtused“ joonise alusel rohevõrgustiku alale. Kuna projektiga teetammi

oluliselt ei laiendata ega tõsteta, ei tekita see olulist täiendavat barjääri rohevõrgustikule.

Kuna tegevus toimub olemasoleval teel, ei kaasne sellega ka olulist mõju ala

maakasutusele.

4.2. PÕHJA- JA PINNAVESI

Rekonstrueeritav lõik ristub kahes kohas Lota ojaga (Keerdi oja, VEE1011500) ning Õru

lähistel Raamsoo ojaga (VEE1011800) ja Õru ojaga (VEE1011700, vt joonis 4.1).

Nimetatud veekogudest kuulub Õru oja avalikult kasutatavate veekogude nimistusse.

Teekatte rekonstrueerimisega nähakse ette põhimaanteel amortiseerunud truupide (mis

ei asu kõrges muldes) asemele uute projekteerimist (v.a Õru ojal, kus asub 2006 aastal

rajatud torusild).

Veeseaduse § 196 (lg 2) alusel tuleb veekeskkonnariskiga tegevus registreerida järgmiste

tegevuste korral:

◼ muu veekogu kui mere süvendamine või sellise veekogu põhja 5–100-

kuupmeetrise mahuga süvenduspinnase paigutamine;

◼ tee või raudtee koosseisu kuuluva silla või truubi ehitamine avalikult kasutataval

veekogul või avalikul veekogul;

◼ veekogusse 5–100 kuupmeetri tahke aine paigutamine.

Veeseaduse § 187 alusel tuleb veeluba taotleda järgmiste tegevuste korral:

◼ süvendatakse veekogu või paigutatakse veekogu põhja süvenduspinnast mahuga

alates 100 kuupmeetrist;

◼ paigutatakse veekogusse tahkeid aineid mahuga alates 100 kuupmeetrist.

Kuigi avalikult kasutatavas Õru ojas käesoleva projektiga töid ette ei nähta, on vajalik

truupide vahetus väiksematel ojadel. Tulenevalt projekti olemusest ja mahust võib

eeldada, et amortiseerunud truupide asemele uute rajamisel j äävad veekogust

eemaldatava pinnase mahud ja tagasi paigutatavate tahkete ainete mahud alla 100

kuupmeetri. Seega tuleb vastavalt veeseaduse § 196 lg 2 taotleda Keskkonnaametilt

veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimist. (Juhul kui veekogusse paigutatava tahke

aine maht jääb alla 5 kuupmeetri, ei ole vajalik ka registreeringu taotlemine.)

Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-203,924 asuva Vaardi-Õruste lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

10

Truupide ehitustööd on soovitatav teostada madalvee perioodil, vältimaks liigse heljumi

sattumist veesambasse.

Projekteerimistingimustes on Põllumajandusamet väljastanud teelõigu

rekonstrueerimiseks järgnevad tingimused, millega projektis arvestatakse:

Tähelepanu pöörata alljärgnevatele maaparandusehitiste rajatistele: Riigitee 3 Jõhvi - Tartu-Valga km-l 199,173 asub truup, mille vahetus läheduses asub maaparanduse kraavikaev, mis võtab vastu maaparandusehitise Õru Keskuse-1 eesvoolu veed. Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km - l 195,294 asub truup, mille vahetus läheduses asub maaparanduse kraavikaev, mis võtab vastu maaparandusehitise Killinge -1 metsakuivenduskraavi veed (vt joonis 4.1).

Teekraavidest lisavee juhtimisel maaparandussüsteemi tuleb välja selgitada olemasoleva maaparandusrajatise tehniline seisukord, lisanduv vooluhulk ja dimensioneerida truup, kollektor või veejuhe.

Kui uuringud ja arvutused näitavad, et olemasoleva maaparandusrajatise nõuetekohaseks toimimiseks on vaja teostada rekonstrueerimistöid maaparandussüsteemi maa-alal, siis vastavalt maaparandusseaduse § 12 alusel tuleb taotleda PMA-st projekteerimistingimused projekti koostamiseks. Projekti peab koostama MATER-i registreeringuga ettevõte. Projektlahendused peavad tagama maaparandussüsteemide tervikliku toimimise.

Maaparandussüsteemidega seotud lahendused tuleb projekteerimise käigus eelnevalt kooskõlastada PMA-ga. Vajadusel teostada lisauuringud olemasolevate kraavide seisukorra kindlakstegemiseks ja puhastusvajaduste määramiseks.

Amortiseerunud truupide asemele projekteerida uued, arvestades maaparandussüsteemide veejuhtmete põhjakõrgusi ning korrasolevad puhastada settest, et oleks tagatud maaparandussüsteemide liigvee takistuseta äravool.

Teedelt ja tänavatelt ärajuhitav sademevesi sisaldab heljumit, naftaprodukte ja ohtlikke

aineid (peamiselt raskmetallid). Vastavalt Maanteeameti poolt teostatud veeseire

tulemustele, tuleks sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine) alates

liiklussagedusest 15 000 autot ööpäevas7. Kuna liiklussagedus käesoleva projekti alal on

väike (vastavalt Maanteeameti 2019. a loendusandmete le 2850 sõidukit päevas), pole

põhjust eeldada olulist reostuskoormust teelt ära juhitava sajuvee tulemusena.

Lähim puurkaev (PRK0010984) asub rekonstrueeritavast teelõigust ca 70 m kaugusel ida

suunas (vt joonis 4.1), seega mõju puurkaevule puudub. Kavandatav tegevus paikneb ka

suhteliselt kaitstud põhjaveega alal, seega ei ole kavandatava tegevusega ette näha

ebasoodsa mõju kaasnemist piirkonna põhjaveele.

Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma

selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud

selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel

sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja

bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada

veekogudest ja kaevudes kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide

paiknemine veekogude ja kaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla

tähelepanelik ja kavandata töökorraldus sel liselt, et oleks välistatud reostuse sattumist

7 https://www.mnt.ee/et/tee/vesi-ja-pinnas

Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-203,924 asuva Vaardi-Õruste lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

11

pinnasesse ja vette. Töökorras mitteolevaid reostuseohtlikke masinaid ei ole lubatud

kasutada.

Ülal kirjeldatud leevendavaid põhimõtteid järgides ei ole kavandatava tegevuse

elluviimisel alust eeldada olulise ebasoodsa mõju kaasnemist pinna- või põhjaveele.

Joonis 4.1 Kavandatava tegevuse paiknemine veekaitseliste piirangute suhtes . Aluskaart: Maa-amet 2021

Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-203,924 asuva Vaardi-Õruste lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

12

Joonis 4.2 Kavandatava tegevuse paiknemine looduskaitseliste ning muinsuskaitseliste piirangute suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2021

Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-203,924 asuva Vaardi-Õruste lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

13

4.3. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID

Siseriiklikest kaitstavatest loodusobjektidest asub andmebaasi EELIS andmetel

kavandatavast tegevusest ca 60 m kaugusel III kategooria kaitsealuse liigi – valge-

toonekure leiukoht (KLO9105442). Lähim siseriiklikult kaitstud kaitsealune ala - Õru

hoiuala (KLO2000105) jääb rekonstrueeritavast teelõigust ca 100 m kaugusele. Lähim

Natura 2000 võrgustikku kuuluv Õru loodusala (RAH0000242) jääb rekonstrueeritavast

teelõigust enam kui 200 m kaugusele. Piirkonda jääb ka Sauniko loodusala

(RAH0000241), mis jääb rekonstrueeritavast teelõigust enam kui 1,3 km kaugusele.

Keskkonnaregistri andmetel jäävad rekonstrueeritavast teelõigust ca 10 m kaugusele

metsaseadusega kaitstavad vääriselupaigad (ala, kus kitsalt kohastunud, ohustatud,

ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur) VEP nr.208498 ja

VEP nr.208555. Teised piirkonnas paiknevad vääriselupaigad jäävad rekonstrueeritavast

teelõigust kaugemale.

Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu (olemasoleva tee lokaalne ümberehitus) ning

loetletud loodusobjektide paiknemist tee suhtes (sh kaugust teest) ei ole põhjust eeldada

olulise ebasoodsa mõju kaasnemist looduskaitseseaduse alusel kaitstavatele

loodusobjektidele (sh Natura 2000 võrgustiku alale) ega vääriselupaikadele.

4.4. MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSTELE

Kultuurimälestiste riikliku registri andmete alusel jääb lähim ehitismälestis Killinge

magasiait (reg-nr 23344) projektiga kavandatavast teelõigust ca 10 m kaugusele

(km 195,5 lähistel, vt joonis 4.2). Registri andmetel on antud objekti läheduses

kavandatud tee õgvendus8 kooskõlastatud Muinsuskaitseametiga 14.07.2016.

Projekteerimistingimustes viitab Muinsuskaitseamet lisaks eelnevalt mainitud mälestisele

veel kahe kultuurimälestise paiknemisele rekonstrueeritava teelõigu läheduses:

kabeli/kirikuase (ID 12580, Tartu-Riia maantee ja Tõrva tee vahelises nurgas teeristil

Tartu pool) ja Kiviküla asulakoht (ID 2648, Laatsi kinnistul (94301:002:0010), Tartu-Valga

maanteest ida pool, Lota külla minevast teest ca 30 m põhja pool). Mõlemat mälestist ei

ole käesoleva eelhinnangu koostamise hetkel jõutud veel riikliku kaitse alla võtta.

Kui projektiga nähakse ette kaevetöid kabeli/kirikuaseme lähistel tee muldkehandist

väljaspool (näiteks kraavide kaevamine), siis tuleb ühendust võtta Muinsuskaitseametiga,

kes selgitab välja uuringute vajaduse.

Pinnasetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi

ilmsikstuleku võimalusega nii mälestisel, kaitsevööndis kui ka väljaspool mälestise ja

kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud

tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.

Keskkonnaregistri andmetel jääb lähim pärandkultuuri objekt (Raama koolimaja)

rekonstrueeritavast teelõigust ligikaudu 10 m kaugusele (vt joonis 4.2). Teised

pärandkultuuri objektid jäävad enam kui 20 m kaugusele. Riigimetsa Majandamise

Keskus, mis koordineerib pärandkultuuri kaardistamist, on kaardistamise eesmärgina

nimetanud teadmise elushoidmist selle kohta, millist kultuurilist väärtust erinevad objektid

8 Põhimaantee 3 Jõhvi-Tartu-Valga (E264) km 194,7-196,6 asuva liiklusohtliku koha likvideerimise põhiprojekt. Töö nr. P15073 Tallinn 2016 Koostas OÜ Reaalprojekt, Kristo-Martin Kermes.

Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-203,924 asuva Vaardi-Õruste lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

14

kunagi kandnud on. Pärandkultuuriobjektide säilimine ei ole seadusandlikult tagatud,

objektid pole otseselt kaitse all, pärandkultuuri kaitsmine ja hoidmine on omaniku vaba

voli ja väärikuse küsimus9. Samas on esitatud ka põhimõte, et võimalusel siiski vältida

pärandkultuuriobjektide hävimist. Seega, kui arvestada, et emotsionaalsel pinnal on

religiooni, folkloori ja ajaloo temaatikaga seonduv inimestele oluline, on soovitatav

võimalusel vältida pärandkultuuri objektide kahjustamist.

4.5. MÜRA, VIBRATSIOON JA ÕHUKVALTEET

Rekonstrueeritavale teelõigule lähim elu- või ühiskondlik hoone asub Priipalu külas (km

193,57 asuv Mäe kinnistu eluhoone) ning hoone jääb äärmise sõiduraja servast ca 6 m

kaugusele. Priipalu külas asuvad veel mitu eluhoonet teest ca 15-20 m kaugusel,

projektiala teistes piirkondades jäävad eluhooned juba teest mõnevõrra kaugemale

(valdavalt teest 30 m ja enam).

Teele lähima eluhoone piirkonnas (aga ka kogu Priipalu küla ulatuses) on riigiteele

kehtestatud piirkiirus 80 km/h. Vastavalt Maanteeameti 2020. a loendusandmetele oli

rekonstrueeritava teelõigu liikluskoormuseks 2551 sõidukit ööpäevas (sh sõiduautod

86%; veoautod 2% ja autorongid 12%). Vaadeldavas teelõigus ei nihku tee

rekonstrueerimisprojekti järgselt müratundlikele objektidele lähedamale. (Pk 1925+89 -

1933+10 on ette nähtud kerge kurvi õgvendus, mille tulemusel tee nihkub elamutest

kaugemale.)

Maantee lähiümbruse mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ nõuetest. Olemasoleva te teede äärsete

alade mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse müra piirväärtuse nõuetest, mis

müratundlike eluhoonete (II kategooria alad) puhul on järgmised: II kategooria alade

liiklusmüra piirväärtus10 on 60 dB päeval ja 55 dB öösel, sh on hoonete teepoolsel küljel

lubatud 65 dB päeval ja 60 dB öösel.

Lähtudes eespool toodud liiklusandmetest (2020. a) võib teele lähima eluhoone (km

193,57 asuv Mäe kinnistu eluhoone Priipalu külas) teepoolsel küljel (ca 6 m kaugusel

äärmise sõiduraja servast) esineda arvutuslikult11 müra hinnatud tase vahemikus 65…70

dB, mis ületab hoonete teepoolse külje piirväärtust päevasel ajal (65 dB) . Öist piirväärtust

(60 dB) antud hoone teepoolsel küljel arvutuslikult ei ületata.

Samuti ei ületata olemasolevate liikluskoormuste tingimustes hoonete teepoolse külje

päevast ja öist piirväärtust teiste Priipalu küla teeäärsete eluhoonete (teest ca 15 -20 m

kaugusel asuvad hooned) juures, kuigi päevane müra hinnatud tase võib kohati küündida

suhteliselt piirväärtuse (65 dB) lähedale (ehk liikluskoormuste suurenemise korral ei ole

teatud hetkel välistatud ka piirväärtuse ületamine) . Projektiala teistes piirkondades, kus

eluhooned jäävad teest juba oluliselt kaugemale, ei ole liiklusmüra piirväärtuse lähedast

mürataset olemasolevate liikluskoormuste tingimustes ette näha.

9 Info RMK kodulehel KKK all: http://www.rmk.ee/organisatsioon/pressiruum/kkk/parandkultuur 10 Müra hinnatud tase päeval (Ld, 7.00-23.00) ja öösel (Ln, 23.00-7.00) 11 Liiklusmüra levik arvutati käesoleva eelhinnangu käigus spetsiaaltarkvaraga SoundPLAN 8.2, kasutades Euroopa

Liidus ja Eestis laialdaselt kasutatavat arvutusmeetodit "NMPB-Routes-96“.

Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-203,924 asuva Vaardi-Õruste lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

15

Hoonete teepoolse külje liiklusmüra piirväärtuse ületamise korral (km 193,57 asuv Mäe

kinnistu eluhoone Priipalu külas) tuleb müraalase seadusandluse kohaselt 12 rakendada

müra vähendamise abinõusid (nt müratõkked või täiendavad kiiruspiirangud)

vähendamaks müra vähemalt piirväärtusest madalamale tasemele.

Samas muudavad praktilised olukorrad sageli keerukaks müraalase seadusandluse

nõuete üks-ühele rakendamise liiklusmüra kontekstis. Nt võivad tekkida järgmised

küsimused või arutelupunktid: antud teelõigus ei muudeta rekonstrueerimisprojekti

raames tee plaanilist lahendust (tee ei nihku eluhoonetele lähemale) ning seega ei muutu

müraolukord võrreldes olemasoleva situatsiooniga halvemaks; müratundlik hoone ja

maantee on ajalooliselt paiknenud lähestikku ning olukorda ei ole keegi selliselt

„kavandanud“ vaid liikluskoormus on suurenenud järk-järgult; riiklik rahastus müra leviku

piiramise meetmete rakendamiseks (nt müratõkete rajamiseks) seab piirangud iga -

aastaselt rahastatavatele müra vähendamisega seotud projektidele ; mõnikord ei pruugi

müratundliku ala omanik olla huvitatud müratõkke rajamisest nt ebasoovitavate

visuaalsete aspektide (tõkke sobivus konkreetse krundi kontekstis) või tehniliste

aspektide (nt krundile sobivate juurdepääsuvõimaluste tagamine) tõttu .

Olemasolevate müraolukordade käsitlemisel lähtub Transpordiamet müraallika valdajale

atmosfääriõhu kaitse seadusega pandud kohustustest (strateegilise mürakaardi ja müra

vähendamise tegevuskava koostamine maanteelõikudes, mida kasutab enam kui 3

miljonit sõidukit aastas) ja tähtaegadest. Madalama liiklussagedusega lõikude

müraprobleemidega saab amet tegelema hakata üldjuhul esmatähtsate lahendamist

vajavate olukordade leevendamise järgselt.

Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamisel ümbritsevatele

aladele tuleb lähtuda eelkõige õigete töömeetodite ja tööaja valikuga. Müra- ja

vibratsioonirikkaid ehitustöid on soovitatav teostada päevasel ajal ning tööpäevadel.

Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda

majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

Õhukvaliteedi (liiklusest tingitud saasteainete kontsentratsioonide) piirväärtused on

kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir - ja

sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“.

Liiklusest tingitud saasteainete levik olulistes kontsentratsioonides piirdub reeglina tee -

ala ning selle vahetu ümbrusega. Ka suure liikluskoormusega (nt suurusjärgus ca 10 000

sõidukit ööpäevas) teede ääres küündib õhukvaliteedi piirväärtuse ületamise ala harva

kümmekonnast meetrist kaugemale. Teest kaugenedes toimub üldjuhul saasteainete

efektiivne hajumine (saastekontsentratsioonide lahjenemine nii horisontaal- kui ka

vertikaalsuunas) välisõhus.

Antud liikluskoormuste tingimustes (põhimaanteede kontekstis on tegemist keskmisest

selgelt väiksema liikluskoormusega lõiguga) ei ole põhjust eeldada õhukvaliteedi

piirväärtuste lähedasi saasteainete kontsnetratsioone teele lähimate eluhoonete alal.

Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida

õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut

majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasut ada

kemikaalide lahuseid).

12 Atmosfääriõhu kaitse seadus kohaselt on müra piirväärtus suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid

Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-203,924 asuva Vaardi-Õruste lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

16

4.6. VALGUSREOSTUS

Kavandatava tegevusega nähakse ette valgustuse lisamist Kuigatsi ristmikele.

Et vältida valgusreostust, tuleb valgustuse rajamisel tähelepanu pöörata üleliigse valguse

vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades valgustuslahendusi, mille

reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajavale objektile ja

üleliigse valguse hulk on minimaalne. Kindlasti peaksid valgustid olema ka optimaalse

võimsusega.

Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal

ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.

4.7. JÄÄTMEKÄITLUS, ENERGIAMAHUKUS JA LOODUSVARADE KASUTAMINE

Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus jäätmeid. Keskkonnamõ ju

vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid

taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul

tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide

taaskasutus.

Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale

korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21

„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole

jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“

tulenevate nõuetega.

Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu

koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik

jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele.

Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse,

tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine

väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

Energia- ja ressursimahukuse osas on tegemist tavapärase ehitustegevusega, mille puhul

ei ole põhjust eeldada olulise ebasoodsa mõju avaldumist.

4.8. AVARIIOLUKORRAD

Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse

töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.

Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud , peab töövõtja koheselt

teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit (enne 01.01.2021

Keskkonnainspektsioon).

Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-203,924 asuva Vaardi-Õruste lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

17

5. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED

Käesolevas eelhinnangus jõuti tulemusele, et riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-

203,924 asuva Vaardi-Õruste lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti puhul pole hetkel

teadaoleva info valguses ning vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele

alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju

hindamine (KMH) ei ole vajalik. Olulise keskkonnamõju vältimine tuleb tagada korrektsete

töömeetoditega.

Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning

rakendada all kirjeldatud meetmeid:

◼ Amortiseerunud truupide asemele uute rajamisel jääb veekogusse paigutatava

tahke aine maht eeldatavalt vahemikku 5–100 kuupmeetrit. Sel juhul tuleb

vastavalt veeseaduse § 196 lg 2 taotleda Keskkonnaametilt veekeskkonnariskiga

tegevuse registreerimist. (Juhul kui veekogusse paigutatava tahke aine maht jääb

alla 5 kuupmeetri, ei ole registreeringu taotlemine vajalik. Juhul kui tahke aine

maht ulatuks üle 100 kuupmeetri, oleks vajalik veeloa taotlemine, vastavalt

veeseaduse § 187.)

◼ Truupide ehitustööd on soovitatav teostada madalvee perioodil, vältimaks liigse

heljumi sattumist veesambasse.

◼ Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus

toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema

korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna - ja

põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod,

asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-

ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada veekogudest ja kaevudest

kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine

veekogude ja kaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla

tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse

sattumist pinnasesse ja vette.

◼ Töökorras mitteolevaid reostuseohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.

◼ Kabeli/kirikuaseme lähistel tee muldkehandist väljaspoole jäävate kaevetööde

(näiteks kraavide kaevamine) korral tuleb võtta ühendust Muinsuskaitseametiga,

kes selgitab välja uuringute vajaduse.

◼ Pinnasetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi

ilmsikstuleku võimalusega nii mälestisel, kaitsevööndis kui ka väljaspool

mälestise ja kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60)

on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest

Muinsuskaitseametile

◼ Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on

soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning

tööpäevadel. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks

võimalusel paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas

tehnilises seisukorras.

◼ Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele

tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse

tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada

(selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-203,924 asuva Vaardi-Õruste lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

18

◼ Et vältida valgusreostust, tuleb valgustuse rajamisel tähelepanu pöörata üleliigse

valguse vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades

valgustuslahendusi, mille reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid

valgustamist vajavale objektile ja üleliigse valguse hulk on minimaalne. Kindlasti

peaksid valgustid olema ka optimaalse võimsusega.

◼ Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga,

pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.

◼ Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.

◼ Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt

kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004

määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava

käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või

tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega.

◼ Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega,

kuhu koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest

eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale

ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada

konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil.

Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

◼ Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega.

Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt

tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab

töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit (enne

01.01.2021 Keskkonnainspektsioon).

KORRALDUS

07.02.2025 nr 1.1-3/25/120

Tee ehitusloa andmine riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga

km 190,299-203,924 asuva Vaardi-Õruste lõigu

rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmine

Transpordiamet algatas 20.11.2024 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga

km 190,299-203,924 asuva Vaardi-Õruste lõigu rekonstrueerimiseks ehitusseadustiku (edaspidi

EhS) § 101 lõike 2 alusel.

1. ASJAOLUD

Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-203,924 asuva

Vaardi-Õruste lõik paikneb riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus 94302:002:0611)

Otepää vallas Vaardi ja Kuigatsi külas, Valga vallas Soontaga, Õlatu, Killinge, Kiviküla, Õruste

külas.

Maanteeameti (Transpordiameti õiguseellane) 07.02.2020 korraldusega nr 1-3/20/018 on antud

projekteerimistingimused riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-203,924 asuva Vaardi-Õruste

lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti koostamiseks.

Tee ehitustööd toimuvad eeldatavalt 2027.-2028. aastal vastavalt Nordecon AS tööle nr P-01-2020

„Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-203,924 asuva Vaardi-Õruste lõigu rekonstrueerimise

põhiprojekt“. Projekti asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni 01.10.2028 nähtavad lingilt:

https://pilv.transpordiamet.ee/s/PvyatbIFRjocfiU

Projekti eesmärgiks on põhimaantee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-203,924 Vaardi-

Õruste lõigu rekonstrueerimine sõidumugavuse ja liiklusohutuse taseme tõstmiseks,

projekteerimisnormidega vastavusse viimine ja tehniliselt vajaliku teemaa määramine.

2. MENETLUSE KÄIK

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt

on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa

Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42

lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1

nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või

kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse

2

29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Projektiga muutub sõidutee

laius, asukoht ja lisaks õgvendatakse kurve.

Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-203,924 asuva Vaardi-

Õruste projekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada

olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik.

Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu

sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse võimaliku mõju suurust, mõjuala

ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke

koosmõjusid.

KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude

eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.

KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Maa-amet,

Muinsuskaitseamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Otepää Vallavalitsus, Valga Vallavalitsus ja

Tõrva Vallavalitsus.

Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega

piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle

õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või

isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.

Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,

mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi

märkustega arvestamise kohta.

Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta

kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta

arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).

Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa

andmisest keeldumise aluseid. Kooskõlas EhS § 45 lõikega 1 määratakse ehitusloa kehtivuseks 7

aastat.

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõike 2, majandus- ja

taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1,

KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike

1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8

3

ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab

Transpordiamet (Maanteeameti õigusjärglane1):

4. OTSUS

1. Anda tee ehitusluba riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-203,924 asuva Vaardi-Õruste

rekonstrueerimiseks vastavalt korralduse lisale 1.

2. Jätta algatamata riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-203,924 asuva Vaardi-Õruste

lõigu rekonstrueerimise ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju

hindamine, sest KeHJS § 61 kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu alusel

kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Kui kavandatavate

tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas seatud

kõrvaltingimusi ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju

keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale.

3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub

vajadus viia läbi keskkonnauuringuid.

4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa

kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.

5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti

teehoiuteenistuse Lõuna osakonna ehituse üksus.

6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus

koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada

Transpordiameti kodulehel.

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

1. Tee ehitusluba;

2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel;

3. Keskkonnamõjude eelhinnang.

6. RAKENDUSSÄTTED Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaie Kruusmaa

juhataja

planeerimise osakonna projekteerimise üksus

1 1.jaanuarist 2021 moodustus Veeteede Ameti, Maanteeameti ja Lennuameti liitmisel Transpordiamet Vabariigi

Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse alusel (Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti

ühendamine), RT I, 10.12.2020, 1.