Kiri
| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 7.2-4/25/2243-1 |
| Registreeritud | 07.02.2025 |
| Sünkroonitud | 10.02.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine |
| Sari | 7.2-4 Projektid, detailplaneeringud ja muud dokumendid ehitustegevuse kohta veeteedel ja navigatsioonimärkide vahetus läheduses |
| Toimik | 7.2-4/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Haapsalu Linnavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Haapsalu Linnavalitsus |
| Vastutaja | Kert Süsmalainen (Users, Merendusteenistus, Laevateede ja sadamate osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Tere.
Haapsalu linnavalitsus saadab Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste keskkonnamõju hindamise aruande ja
avaliku arutelu teavitamise ning asjaomaste asutustelt seisukoha küsimiseks.
Lugupidamisega
Briti Klimberg
Linnakeskkonna spetsialist
Haapsalu Linnavalitsus
53893591
Digiallkirjad
Töö number 24000032
Tellija AS Saarte Liinid
Konsultant Skepast&Puhkim OÜ
Laki põik 2, 12915 Tallinn
Telefon: +372 664 5808
e-post: [email protected]
Registrikood: 11255795
Kuupäev 27.01.2025
ROHUKÜLA SADAMA
LÕUNABASSEINI SADAMARAJATISTE REKONSTRUEERIMISE
KESKKONNAMÕJU HINDAMINE Aruande eelnõu
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
2 / 103
Versioon 3
Kuupäev 27.01.2025
Koostanud:
Esikaane foto: Rohuküla sadam. AS Saarte Liinid
Projekti nr 24000032
SKEPAST&PUHKIM OÜ
Laki põik 2
12915 Tallinn
Registrikood 11255795
tel +372 664 5808
e-mail [email protected]
www.skpk.ee
www.skpk.ee
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
3 / 103
Sisukord
KOKKUVÕTE ................................................................................................................... 5
1. SISSEJUHATUS ................................................................................................ 13
2. KMH OSAPOOLED ............................................................................................ 14
3. KAVANDATAV TEGEVUS ................................................................................... 16
3.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ........................................................................... 16 3.2. Kavandatava tegevuse kirjeldus ........................................................................... 16 3.3. Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused ...................................... 17
4. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS .................................... 21
4.1. Olemasolev Rohuküla sadam ............................................................................... 21 4.2. Mõjutatav keskkond ........................................................................................... 22
5. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE
PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ...................................................................... 24
5.1. Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 ...................................................... 24 5.2. Eesti mereala planeering ..................................................................................... 24 5.3. Eesti merestrateegia ........................................................................................... 25 5.4. Lääne maakonnaplaneering 2030+ ....................................................................... 25 5.5. Haapsalu linna üldplaneering ............................................................................... 26 5.6. Rohuküla sadama detailplaneering ....................................................................... 26
6. NATURA 2000 ASJAKOHANE HINDAMINE ........................................................ 28
6.1. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus ........................................................... 28 6.2. Teave kavandatava tegevuse kohta ja selle seos Natura ala kaitsekorraldusega ......... 28 6.3. Natura 2000 võrgustiku alade kirjeldus ................................................................. 29 6.3.1. Väinamere loodusala .......................................................................................... 29 6.3.2. Väinamere linnuala ............................................................................................. 30 6.4. Kavandatava tegevuse mõju Natura aladele .......................................................... 31 6.4.1. Mõju Väinamere loodusalale ................................................................................ 31 6.4.2. Mõju Väinamere linnualale................................................................................... 42 6.5. Mõju väljaspool Natura ala asuvatele elupaigatüüpidele .......................................... 46 6.6. Teised teadaolevad olulise mõjuga tegevused seoses Natura 2000 võrgustiku aladega
ning võimalik koosmõju kavandatava tegevusega .................................................. 47 6.7. Leevendus- ja seiremeetmed ............................................................................... 48 6.8. Natura asjakohase hindamise kokkuvõte ja järeldused ............................................ 49 6.8.1. Väinamere loodusala .......................................................................................... 49 6.8.2. Väinamere linnuala ............................................................................................. 50
7. EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU ...................................... 51
7.1. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ..................................................................... 51 7.1.1. Mõju Väinamere hoiualale ................................................................................... 51 7.1.2. Mõju kaitstavatele liikidele .................................................................................. 51 7.2. Mõju taimestikule ja loomastikule ......................................................................... 52 7.2.1. Mõju maismaataimestikule ja -loomastikule ........................................................... 52 7.2.2. Mõju meretaimestikule ja -loomastikule ................................................................ 53 7.3. Mõju rannikumere veekeskkonnale ....................................................................... 55 7.3.1. Heljumi teke ja levik ........................................................................................... 55 7.3.2. Mõju rannaprotsessidele ..................................................................................... 69 7.3.1. Mõju merevee kvaliteedile ................................................................................... 69 7.4. Jäätmekäitluse korraldamine ............................................................................... 71 7.5. Ringmajanduse põhimõtete rakendamine .............................................................. 74
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
4 / 103
7.6. Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale ............................................................. 75 7.6.1. Mõju välisõhu kvaliteedile.................................................................................... 75 7.6.2. Mõju põhjaveele ja joogivee kvaliteedile ............................................................... 76 7.6.3. Mõju varale ....................................................................................................... 77 7.7. Mõju kultuuripärandile ........................................................................................ 78 7.8. Mõju kliimamuutustele ........................................................................................ 79 7.8.1. Praegune ja tuleviku kliima ................................................................................. 79 7.8.2. Kliimapoliitika põhialused .................................................................................... 82 7.8.3. Kliimamõju hindamine ........................................................................................ 83 7.8.4. Süvendamine ja kaadamine ................................................................................. 83 7.8.5. Ehitamise kliimamõju ......................................................................................... 85 7.8.6. Kogu kliimamõju ................................................................................................ 85 7.9. Mereveetaseme tõusust tingitud üleujutusalad ....................................................... 86 7.10. Avariiolukordade võimalikkus ............................................................................... 89 7.11. Kumulatiivse mõju võimalikkus ............................................................................ 90
8. LEEVENDUSMEETMED ...................................................................................... 91
8.1. Leevendusmeetmed Natura alade, kaitstavate loodusobjektide ja elustiku kaitseks .... 91 8.2. Leevendusmeetmed merekeskkonna kaitseks ........................................................ 92 8.3. Leevendusmeetmed (nõuded) müra mõju ohjamiseks ............................................. 93 8.4. Leevendusmeetmed põhjavee kvaliteedi kaitseks ................................................... 93 8.5. Leevendusmeetmed kultuuripärandi kaitseks ......................................................... 93 8.6. Kliimamuutuste mõjuga kohanemine .................................................................... 94 8.7. Korralduslikud meetmed ..................................................................................... 95
9. ETTEPANEKUD SEIREMEETMETE RAKENDAMISEKS ......................................... 96
9.1. Seiremeetmed seoses Väinamerre kavandatava kaadamisalaga ............................... 96
10. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE
VÕRDLUS......................................................................................................... 97
11. ÜLEVAADE KMH ARUANDE AVALIKUSTAMISEST JA LAEKUNUD SEISUKOHTADEST
..................................................................................................................... 100
12. KASUTATUD MATERJALID ............................................................................. 101
Lisad
Lisa 1. KMH programm koos lisadega
Lisa 2. Haapsalu Linnavalitsuse 25.09.2024 korraldus nr 772 „Rohuküla sadama lõunabasseini
sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele
vastavaks tunnistamine“
Lisa 3. Avaliku väljapaneku käigus laekunud kirjad ja vastuskirjad neile (lisatakse pärast
avalikustamist)
Lisa 4. Avaliku arutelu protokoll (lisatakse pärast avalikustamist)
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
5 / 103
Kokkuvõte
AS Saarte Liinid arendajana kavandab Rohuküla sadama Lõunabasseini olemasolevate
kaitserajatiste, mis kaitsevad lainetuse eest sadamat kasutavaid laevu, rekonstrueerimist.
Kavandatud on mittetaastatavate muulide lammutamine. Rohuküla sadama rajatiste
rekonstrueerimise eesmärk on tagada jätkuvad võimalused mandri ja saarte vahelise
parvlaevaühenduse sujuvaks toimimiseks, Rohuküla kaubasadama otstarbekaks ja ohutuks
kasutamiseks ning kala-, väike- ja muude laevade mugavate ja ohutute sildumisvõimaluste
pakkumiseks. Lisaks kavandatakse akvatooriumi süvendamist vajaliku sügavuseni mahus kuni 210
000 m3 ja hooldussüvendustöid iga 3 aasta järel kuni 10 000 m3. Süvenduspinnas kaadatakse merre
Heinlaiu kaadamisaladel, sadama Põhjabasseini kirde- ja kagunurgas ja/või ladustatakse maismaale
Kemo ja Kapteni kinnistul. Kinnistute omanikega sõlmib AS Saarte Liinid vajalikud kokkulepped KMH
menetlusest sõltumatult. Ette on nähtud nõlvakindlustuse tugimüüri rajamine, betoonist kaldteede
rekonstrueerimine (jääteele mahasõit ja aluste veeskamiskoht) ning sadama veevarustuse,
kanalisatsiooni, elektrivarustuse ja välisvalgustuse rekonstrueerimine. Veel on arendaja plaaninud
süvenduspinnase stabiliseerimist põlevkivituhaga, kuid KMH koostamise ajal ei ole teada selle
tegevuse eesmärk, mis vahekorras põlevkivituhka süvenduspinnasega segada plaanitakse ega
kasutatava põlevkivituha tõendamisdokumendid. Sellest lähtuvalt ei ole võimalik hinnata saadud
segu saasteainete sisalduse või nende leostuvusnäitaja vastavust keskkonnaministri 21.04.2004
määruse nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole
jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ § 41 toodud
nõuetele. Seda peab arendaja soovi korral täpsustama tegevusloa taotlemise käigus.
KMH mahus viidi läbi Natura asjakohane hindamine Väinamere loodus- ja linnualale. Asjakohase
hindamise kokkuvõttena selgus, et arvestades Väinamere loodus- ja linnuala suurust ja ulatust ning
loodusala kaitse-eesmärgiks olevate väärtuste puudumist kavandatava tegevuse mõjualas, ei avalda
kavandatav tegevus ebasoodsat mõju loodus- ega linnuala terviklikkusele.
Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele sadamast põhja ja lõuna pool paiknevatele
maismaa ja ranniku elupaigatüüpidele rannaniidud (1630*) ja liigirikkad niidud lubjavaesel mullal
(6270*) otsene ebasoodne mõju puudub, sest kavandatav tegevus loodusala maismaaosa, sh
rannikut ei puuduta. Samuti ei avalda kavandatav tegevus kaudset ebasoodsat mõju loodusala
nimetatud elupaigatüüpidele, sest kavandatava tegevusega ei kaasne muutusi setete liikumises ja
rannaprotsessides ning sellega seotud ebasoodsat mõju piirnevatele rannaaladele.
EELIS-e andmebaasi on kantud kavandatava tegevuse alal registreeritud mereline elupaigatüüp karid
(1170), mis on loodusala kaitse-eesmärgiks. Elupaigatüüp on kaardistatud loodusalal lagunenud
muuli jäänuste kohal ning selle ala pindala on 0,07 ha. Lähtudes elupaigatüübi karid (1170)
kirjeldusest ei kuulu inimtekkelised veealused rajatised (sh vanad muulid ja nende jäänused)
nimetatud elupaigatüübi hulka. Kuna elupaigatüüp on määratud lagunenud inimtekkelisele rajatisele,
on KMH eksperdi hinnangul tegemist inventeerimisel (modelleerimisel) tekkinud veaga, mis tuleks
EELIS-es korrigeerida. Otsuse selle kohta teeb Keskkonnaamet KMH menetlusest sõltumatult.
Elupaigatüübi karid (1170) definitsioonist tulenevalt seda elupaigatüüpi kavandatava tegevuse alal
ja selle mõjualas ei esine, mistõttu lagunenud muuli lammutamisega elupaigatüübi kadu ei kaasne.
Geofüüsikalisest uuringust tulenevalt Rohuküla sadama piirkonnas kavandatava tegevuse alal
elupaigatüüpi veealused liivamadalad (1110) ei esine. Isegi, kui veealuseid liivamadalaid esineb
kaugemal sadama piirkonna ümbruse meres, siis süvendamise ja muulide rekonstrueerimise mõju
sellele elupaigatüübile puudub, sest töödega veesambasse lisanduva heljumi kogused on
marginaalsed ning muud ehitustegevusest tulenevat mõju elupaigatüübile ei kaasne. Kaadamisel
Väinamerre kavandatavale kaadamisalale tuleb elupaigatüübi veealused liivamadalad (1110)
kaitseks rakendada leevendusmeetmeid.
Kavandatava tegevusega kaasnev süvendamine ja kaadamine ei põhjusta hüljeste elupaigas
nähtavuse halvenemist vees või on tegemist piiratud alaga. Kuna hülged on liikuvad, siis ei häiri see
hüljeste elutegevust, eelkõige toitumist. Rohuküla sadama ja Väinamerre kavandatava kaadamisala
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
6 / 103
piirkond ei ole hüljeste jaoks oluline elupaik, mistõttu ei ole tõenäoline, et muulide
rekonstrueerimisega kaasneks liigile ebasoodne mõju, või on see mõju väga lühiajaline ja mööduv,
st ebaoluline. Kavandatava tegevuse piirkonnas ja mõjutsoonis puuduvad teiste loodusala kaitse-
eesmärgiks olevate liikide registreeritud ja võimalikud elupaigad, mistõttu on kavandatava tegevuse
ebasoodne mõju nende liikide seisundile välistatud.
Väljaspool Väinamere loodusala sadama piirkonnas registreeritud/modelleeritud kaks elupaigatüüpi
– mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased laugmadalikud (1140) ja rannaniidud (1630*) –
moodustavad sadama Põhjabasseini kirdeosas loodusliku koostoimiva terviku, mis suurendab nende
väärtust elustiku mitmekesisuse säilitajana sadama tehislikus keskkonnas. Kaadamine ja
süvenduspinnase ladustamine nendele aladele toob kaasa olulise pöördumatu ebasoodsa mõju
nendele elupaigatüüpidele. Kuna elupaigatüübi rannaniidud (1630*) üleriigiline seisund loodusaladel
on hinnatud ebapiisavaks, siis on sadama Põhjabasseiniga külgneval rannaniidu elupaigatüübiks
inventeeritud kooslusel arvestatav potentsiaal elupaigatüübi üleriigilise seisundi parandamisel, kui
see liita Väinamere loodusalaga.
Lagunenud muulide jäänuste eemaldamisel eemaldatakse loodusalalt inimtekkelised rajatised. Antud
tegevuste mõju võib põhimõtteliselt pidada positiivseks. Samas tuleb arvestada, et muulide jäänused
on tõenäoliselt kujunenud elustikule sekundaarseks karidele sarnanevaks elupaigaks.
Sadama Lõunabasseini sadamarajatise rekonstrueerimise järgselt on soovitav kaaluda Väinamere
loodusala piiride täpsustamist, jättes Rohuküla sadama Lõunabasseini ja rekonstrueeritud muulid
ning nendega piirneva laevaliikluseks kasutatava ala Natura ala piiridest välja, sest sadama aktiivse
tegevuse tõttu ei ole tõenäoline, et Lõunabasseinis kujunev veekeskkond ja seda piiravad rajatised
vastaksid Natura loodusala kriteeriumidele.
Piirkonnas viibivatele kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele avalduvad ajutised ehitusaegsed
häiringud, mis sunnivad merel olevaid linde tööde tsoonist kuni paarisaja meetri võrra eemalduma.
Antud mõju on suhteliselt lühiajaline ning ei too liikidele kaasa ebasoodsaid mõjusid.
Heljumi levik on eeldatavalt piiratud ning ei too kaasa häiringutest kaugemale ulatuvaid mõjusid
kalast toituvatele liikidele. Ei saa välistada heljumi kaugemale kandumist, kuid see toimub pigem
lühiajaliste üksikjuhtumitena, mis linnustikule ebasoodsat mõju ei avalda.
Heinlaiu kaadamisala kasutamise mõjud on hinnatud Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu
KSH käigus (Lemma OÜ 2024). Kui Rohuküla sadamast süvendatud materjali kaadamisel jälgitakse
KSH aruandes toodud piiranguid ja soovitusi, siis on võimalik ebasoodsad mõjud kaitse-eesmärgiks
olevatele veelindudele vältida ja leevendada.
Sadama Lõunabasseini sadamarajatise rekonstrueerimise järgselt on soovitav kaaluda Väinamere
linnuala piiride täpsustamist, jättes Rohuküla sadama Lõunabasseini ja rekonstrueeritud muulid ning
nendega piirneva laevaliikluseks kasutatava ala Natura ala piiridest välja, sest sadama aktiivse
tegevuse tõttu ei ole tõenäoline, et Lõunabasseinis kujunev veekeskkond ja seda piiravad rajatised
vastaksid Natura linnuala kriteeriumidele.
Tuginedes teadaolevatele andmetele ei ole kavandatava tegevuse piirkonnas seoses Väinamere
linnualaga teada teisi olulise mõjuga tegevusi, millel võiks olla koosmõju kavandatava tegevusega.
Leevendusmeetmete rakendamisel ebasoodsat mõju Väinamere linnuala terviklikkusele ja kaitse-
eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ei avaldu.
Mõju hindamisel kaitstavatele loodusobjektidele on arvestatud Väinamere
hoiuala/loodusala/linnuala paiknemise ning nende kaitse-eesmärgiks olevate liikide ja
elupaigatüüpidega, samuti kaitstavate liikide registreeritud elupaikade ja kasvukohtadega. Mõju
kaitstavatele loodusobjektidele ja nende kaitse-eesmärkidele on hinnatud kogu käsitlusala maa-alal,
sadamarajatiste rekonstrueerimiseks, süvendamiseks ja kaadamiseks vajalikele tegevustele meres
ning sadama edasisele kasutamisele.
Kõik kavandatava tegevuse piirkonnas registreeritud kaitstavate liikide elupaigad paiknevad
Väinamere loodusalal/linnualal/hoiualal ning valdav osa nendest liikidest on ka kaitse-eesmärkideks.
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
7 / 103
Mõju kaitse-eesmärkideks olevatele liikidele hinnati Natura eelhindamise käigus ning jõuti
järeldusele, et peale kahe hülgeliigi puuduvad kavandatava tegevuse piirkonnas ja mõjutsoonis teiste
loodusala kaitse-eesmärgiks olevate liikide registreeritud ja võimalikud elupaigad. Sellest tulenevalt
on kavandatava tegevuse ebasoodne mõju nende liikide seisundile välistatud.
Kaitstavate taime- ja loomaliikide elupaiku pole kavandatava tegevuse alal maismaal registreeritud.
Kuna sadama territoorium (sh sadamakaid jms) on kaetud tehispinnaga, siis ei leidu seal kaitstavate
taime- ja loomaliikide jaoks sobilikke elupaiku. Väinamere loodusalal/hoiualal kavandatava tegevuse
alast 140 m kaugusel on registreeritud kolme III kaitsekategooria kaitstava liigi elupaigad: balti
sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica), niidu-asparhernes (Tetragonolobus maritimus) ja kahkjaspunane-
sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata). Samas piirkonnas 190 m kaugusel asub III kaitsekategooria liigi
lääne-mõõkrohu (Cladium mariscus) elupaik. Nimetatud liigid ei ole loodusala ja hoiuala kaitse-
eesmärkideks. Vaatamata sellele on nende liikide elupaigad kaitstud, sest Natura asjakohase
hindamise käigus on jõutud järeldusele, et kavandatav tegevus ei avalda ebasoodsat mõju loodusalal
esinevatele elupaigatüüpidele, kus eelnimetatud taimeliigid kasvavad.
Hindamisel jõuti üldisele järeldusele, et kaitstavate loodusobjektide kaitse-eesmärgid ja kaitsekord
ning ehitusprojektiga kavandatavad tegevused ei ole omavahel vastuolus.
Sadama maa-alal maismaa linnuliikide pesitsuse kohta täpsed andmed puuduvad, kuid muulide
maismaa poolne osa ja rannikualad selle läheduses sobivad pesitsemiseks järgmistele piirkonnas
vaadeldud linnuliikidele: rand-, jõgi- ja väiketiir, liivatüll ja väiketüll. Võimaliku pesitsuse korral, kui
see toimub muuli alal või läheduses, võib kaitstavatele linnuliikidele avalduda oluline negatiivne mõju
häiringute (mis võivad põhjustada pesade hülgamise ja kurna hukkumise) ning pesade (sh koos
munade või poegadega) otsese hävimise näol.
Kapteni maaüksusel on teada kaitsekorralduslikult oluliste linnuliikide roo-loorkull, rästas-roolind,
tuttvart, kalakajakaks, lauk, punapea-vart, hüüp ja rooruik esinemine. Võimaliku pesitsuse korral
võib mõju linnuliikidele avalduda häiringute (mis võivad põhjustada pesade hülgamise ja kurna
hukkumise) ning pesade (sh koos munade või poegadega) otsese hävimise näol. Selle vältimiseks
tuleb alustada ehitustöödega (sh süvendamise ja kaadamisega) sadamas enne lindude
pesitsusperioodi algust märtsi alguses või tagatakse pesitsusrahu perioodil 15. aprillist kuni 31
juulini.
Merepõhjaelustikku peamiselt mõjutav tegur on heljumi poolt põhjustatud vee hägustumine ning
selle sadenemine merepõhjataimestikule ja -loomastikule. Seetõttu on KMH koostamisel muuhulgas
pööratud olulist tähelepanu heljumi tekke ja leviku käsitlusele.
Seoses tiheda laevaliiklusega seotud häiringutega merepõhjale ning korduvate süvendustööde tõttu
ei ole Rohuküla sadama vee-alal arvestatavat põhjataimestikku ja -loomastikku. Rohuküla sadama
muulide rekonstrueerimise ja süvendustööde piirkonnas kavandatava tegevuse võimalikus mõjualas
ei ole registreeritud väärtuslikke põhjataimestiku ja -loomastiku kooslusi ega esine väärtuslikke
merepõhja elupaiku. Lõunabasseini süvendusala ja rekonstrueeritavate muulide piirkonna näol on
tegemist ajalooliselt ja olemasoleva sadama tegevuse poolt oluliselt mõjutatud mere-alaga.
Kavandatav tegevus selles osas olulisi muudatusi positiivses või negatiivses suunas kaasa ei too.
Ehitus- ja süvendustööde tagajärjel merepõhjaelustik tegevuse otseses mõjualas hukkub.
Sadamas toimuva süvendamise käigus paisatakse heljum veesambasse. Heljumi levik sõltub
süvendatava pinnase mahust, struktuurist ja süvendustööde kestusest, samuti valitsevatest tuulte
(lainetuse) ja hoovuste suundadest. Teatud aja pärast hakkab heljum mere põhja tagasi settima ning
katab seal oleva merepõhjaelustiku settekihtidega. See omakorda võib vähenda põhjataimestiku,
eelkõige vetikate elutegevust ning vähendada nende biomassi ja katvust. Merepõhjaelustiku kaitseks
on piisavad leevendusmeetmed, mille rakendamisel sadamas toimuva süvendamise ja täitmise
käigus tekkiv heljum ei leviks sadamast väljapoole.
Süvendatava pinnase võimalike kaadamisaladena on kaalumisel kaks piirkonda sadama akvatooriumi
Põhjabasseinis – kirdeosas ja kaguosas. Loodusdirektiivi mereliste elupaigatüüpide modelleerimise
andmetel on Põhjabasseini kirdeservas, kus on tegemist loodusliku rannikuga, võimalik elupaigatüübi
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
8 / 103
mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased laugmadalikud (1140) esinemine. Oluline ja pöördumatu
mõju võimalikule elupaigatüübile 1140 Põhjabasseini kirdenurgas kaasneb juhul, kui seda mereala
hakatakse kasutama kaadamiseks. Kaadamine Põhjabasseini kirdenurka toob kaasa seal esineva
võimaliku elupaigatüübi kao. Kaadamine Põhjabasseini kaguossa merepõhjaelustikku, sh võimalikku
elupaigatüüpi, ei kahjusta, kui rakendatakse heljumi leviku tõkestamise meetmeid, et see ei leviks
Põhjabasseini veekeskkonnas.
Kaadamise mõju hindamisel Väinamerre kavandatava perspektiivse kaadamispiirkonna osas on
arvestatud Heltermaa sadama kinnistute DP KSH tulemustega. Kaadamisalale avalduva mõju
hinnangus on jõutud järeldusele, et kavandatav tegevus avaldab lokaalset mõju põhjaelustikule,
põhjustades kaadamise piirkonnas kohaliku põhjaelustiku kao, sest kaadatava materjaliga maetakse
senine põhjaelustik ja see hukkub. Olemasolevate kaadamisalade seirete alusel taastub põhjaelustik
ligi ühe vegetatsiooniperioodi jooksul, kui kaadatav materjal ei muuda olemuslikult merepõhja
iseloomu. Rohuküla sadama puhul on kaadatavaks materjaliks savised pinnased, mis ei muuda
oluliselt merepõhja substraadi iseloomu. Kui kaadamise käigus muutub merepõhja substraat
(kaadatakse kõvemat materjali), on oodatud mõju suurem – tekib võimalus selliste liikide piirkonda
levikuks, mida seal varem ei olnud.
Kalastiku seisukohast on oluline arvestamist vajav aspekt merepõhja muutmisel tekkiv heljum ja
selle levik, mis võib ka mõjutatavast merealast kaugemal kalamarjale ja vastsetele settides kalade
järelkasvu tappa. Arvestades, et madalamatel merealadel ja rannikualadel (sügavusega kuni 5 m)
paiknevad suurema osa kalaliikide koelmud ja noorkalade turgutusalad või läbivad neid magevette
kudema suunduvad liigid, siis on kalavaru hea seisundi säilimise ja taastootmise seisukohalt oluline
nende alade säästmine. Vahetult peale süvendamist 2014. aasta detsembris teostatud kalastiku
uuring Rohuküla sadama lähistel näitas, et süvendamine ei ole statistiliselt usaldusväärsel määral
mõjutanud kalakoosluste koosseisu piirkonnas, sest statistiliselt olulisi erinevusi kalakoosluste
struktuuris ei täheldatud süvendusest mõjutatud ja mõjutamata piirkondade vahel. Aruandes märgiti
veel, et süvendustööd toimusid väljaspool kalade kudeperioodi, mistõttu ei ole alust eeldada ka
märkimisväärset otsest kahjulikku mõju piirkonna ja Väinamere kalastikule. 2015. aasta uuringu
tulemused kinnitavad olukorda, kus kõige suuremad muutused kalastiku koosseisus, liikide
vahekorras nii arvukuselt kui ka biomassilt on esmalt tingitud aastaajast, kusjuures kevadised saagid
on kõige väiksemad ja arvukuselt on valdavad ogalik ja räim ning karplased on vähemarvukad kui
suvel ja sügisel. Suve keskel on valdavad särg ja nurg, arvukamalt esineb ka vimba. Kõige
kalarikkam piirkond asus Rohuküla sadamast põhja suunas. Eesti rannikumere kalavaru uurimise
2021. aasta aruande kohaselt on Väinamere kalavaru olukord viimasel kümnendil oluliselt
paranenud. Töönduslikud kalasaagid on aastatel 2013-2021 püsinud keskmisest kõrgemad ja paljude
liikide saagid suurenesid.
Seireuuringute tulemuste põhjal võib järeldada, et kui süvendus- ja kaadamistöid teostatakse
väljaspool kalade kevadist kudeperioodi, siis olulist negatiivset mõju kalastikule sellega ei kaasne.
KMH käigus läbi viidud heljumi tekke ja leviku matemaatilise modelleerimise tulemustest selgus,
et loodetuule korral jääb heljumilaik mõlema sadamas asuva kaadamiskoha korral akvatooriumi
piiridesse, läänetuule korral on vee liikumiskiirus suurem ja heljum jõuab sadama suudmealale.
Tahke ainese kontsentratsioon on looduslikust foonist kõrgem orienteeruvalt 100 meetri ületusel
põhjamuuli ja 8. kai vahelisel alal. Põhjamuuli tagant hajub laik ümbritsevasse keskkonda.
Muulide rajamisel on loodetuule korral heljumi laik nähtav orienteerivalt 300 m kaugusele
uputuskohast, läänetuule korral orienteerivalt 500 m kaugusele uputuskohast
Modelleerimisel on arvestatud koppsüvendaja kasutamisega, sest see on niisuguse töö tegemiseks
parim võimalik tehnika. Juhul, kui soovitakse kasutada pumpsüvendajat, tuleb enne süvendustöid
kavandatud muulid valmis ehitada.
Muulivarede eemaldamisel ei teki olulist heljumi kontsentratsiooni tõusu Rohuküla sadama
ümbruses. Töö tsüklilisust arvestada jäävad heljumi kontsentratsioonid madalaks ka töötsooni
vahetus läheduses. Oodatav looduslikust foonist kõrgema heljumi pilve suurus jääb vahemikku 100
- 300 meetrit.
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
9 / 103
Hoovuste modelleerimise tulemusi analüüsides on hinnatud ka hoovuse käitumist pärast uute
muulide rajamist, et hinnata tegevuse mõju rannaprotsessidele. Kavandatud muulide asend on
hoovuse suhtes hästi valitud, kuna olemasoleva olukorra puhul tekkiv hoovus jälgib läänemuuli
suunda. See on tõenäoliselt seetõttu, et läänemuul on kavandatud rajada vana muulivare peale, kus
juba hetkel on väiksemad sügavused kui ümbritsevas meres. Selline lahendus tagab, et
hüdrodünaamiline pilt ja uhtumise-settimise tasakaal sadama lähistel pärast muulide välja ehitamist
oluliselt ei muutu. Seega saab eeldada, et uute muulide rajamine ei mõjuta hüdrodünaamilist pilti
ega sellest tulenevalt ka uhtumise-settimise tasakaalu Rohuküla sadama lähistel.
Vastavalt HELCOM-i juhendile võeti süvendusalalt, Rohuküla sadama akvatooriumist 7
uuringupunktist põhjasette proovid, millest määrati järgmiste saastekomponentide sisaldused:
naftasaadused, raskmetallid, Cd, Cr, Cu, Pb, Hg, Ni, Zn ja As ning tributüültina (TBT). HELCOM
juhendi kohaselt tuleb igakordselt kaaluda ka ΣPCB ja ΣPAH sisalduse määramist. Eestis reguleerivad
saasteainete sisalduse piir- ja sihtväärtusi pinnases ja settes kaks õigusakti - keskkonnaministri
28.06.2019 määrus nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ ja keskkonnaministri
24.07.2019 määrus nr 28 „Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete
ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi
piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna
kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“. Kumbagi õigusaktiga ei ole
ΣPCB ega ΣPAH piir- ega sihtväärtusi kehtestatud.
Võetud proovide analüüsimise tulemusel leiti, et ühes puuraugus ületab TBT-katiooni sisaldus
põhjasettes piirväärtuse 80 korda, seega on põhjasete siin TBT osas saastunud. Ülejäänud proovide
osas ei saa saastet tõestada ega kummutada kehtestatud normi ja analüüsi määramistäpsuse
mittevastavuse tõttu. Vaikimisi võib eeldada, et ülejäänud alal TBT-saastet ei esine.
Uuringu tulemuste kohaselt on TBT-ga saastunud alal PA6 ümbruses sadama Lõunabasseinis,
saastekehandi pindala on ca 43 800 m2. Võttes TBT-ga saastunud mudase põhjasette paksuseks 0,5
m, saame saastekehandi ruumala 21 900 m3. Reostuskehandi kuivmahukaal on ca 19 710 t, milles
leidub TBT-katiooni ca 32 g.
TBT sisaldust Eesti merealade põhjasettes on analüüsitud Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt
koostatud töös „Eesti merealal asuvate ankrualade merepõhjasetete uuring 2023.“ Töös võrreldi
kogutud setteproovide analüüsi tulemusi nii keskkonnaministri 24.07.2019 määruses nr 28 toodud
piirväärtusega kui ka HELCOM-i indikaatori läviväärtusega. HELCOM-i juhendis on toodud TBT
tuumindikaatori piirväärtuseks 1,3 µg/kg KA (5% TOC). Töö kohaselt on keskkonnaministri
24.07.2019 määrusega nr 28 kehtestatud piirväärtus 0,02 µg/kg KA vanemate andmete alusel ja
läheb lähiajal ühtlustamisele piirkondliku merekonventsiooni nõuetega. HELCOM CORE TBT
tuumindikaatori piirväärtuseks on 1,3 µg/kg KA (5% TOC). Töö tulemuste kohaselt ületasid
tinaorgaaniliste ühendite kontsentratsioonid põhjasettes kehtivat piirväärtust (0,02 µg/kg KA)
kaheteistkümnel ankrualal uuritud kuueteistkümnest.
Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut on 2015. aastal koostanud juhendi „Süvendamise
ja kaadamisega kaasneda võiva keskkonnamõju kaalumise ja sellega arvestamise juhendi
koostamine.“ Juhendi lisas 9 on toodud andmed Soome süvendamise ja kaadamise juhendist.
Saasteainete sisaldusele on Soome juhendis kehtestatud kvaliteedikriteeriumid 1 ja 2 ja sinna vahele
jäävale alale vahetasemed 1A, 1B ja 1C. Tase 1A on seatud nii, et vastav kontsentratsioon ei peaks
kujutama ohtu keskkonnale, 2 ja 1B/1C kohta on toodud, et need on seatud halduslike kriteeriumide
alusel, võttes arvesse ka aine esinemist ja heitkoguste piirmäärasid. Taseme 1 kohaselt peab TBT
sisaldus süvenduspinnases olema ‹5 μg/kg KA ja taseme 1A kohaselt 5-30 μg/kg KA. Soome juhendi
kohaselt oleks Rohuküla sadama süvenduspinnas (TBT-katiooni sisaldus 1,6 μg/kg KA) puhas.
HELCOM-i juhendi punkt 7.65. rõhutab, et reostunud pinnase kaadamine ilma lisameetmeteta on
keelatud, ning praegu kehtiva õigusakti kohaselt on osa Rohuküla sadama settest reostunud.
Seetõttu tuleb selle kaadamiseks rakendada lisameetmeid. Juhul, kui reostunud süvenduspinnast on
vaja kaadata Heinlaiu kaadamisalale, siis võib seda kaadata ainult kaadamisala K1 keskpunkti
soodsate ilmaolude korral ehk tuule kiiruse juures kuni 3 m/s. Reostunud pinnas tuleb võimalikult
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
10 / 103
kiiresti matta puhta süvenduspinnase kihiga. HELCOM-i juhendi ja Eesti mereala planeeringus toodud
tingimuste kohaselt ei ole reostunud pinnase madalmerre (sadamas asuvatele kaadamisaladele)
kaadamine võimalik. Selle põhjuseks on, et madalad kaadamisalad on lainetuse mõjualas, mille tõttu
kandub reostus uuesti keskkonda.
Võimalik on ka reostunud süvenduspinnase ladustamine maismaale Kapteni kinnistule. Selleks
tuleb arendajal taotleda jäätmeluba. Keskkonnaministri 14.12.2015. a määruse nr 70 „Jäätmete
liigitamise kord ja jäätmenimistu“ lisa kohaselt on süvenduspinnase jäätmekood 17 05 06. Maismaal
hinnatakse pinnase seisundit keskkonnaministri 28.06.2019 määruses nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse
piirväärtused pinnases“ toodud piir- ja sihtarvude alusel. Kuna määrusega ei ole TBT-le piir- ega
sihtarvu kehtestatud, ei liigitu meres olev reostunud sete kuivmahukaaluga ca 19710 t (TBT-katiooni
ca 32 g) maismaal ohtlikke aineid sisaldavaks pinnaseks.
KMH kontekstis käsitletakse inimese tervist, heaolu või vara mõjutavate mõjuvaldkondadena
kehtivaid norme ületavat müra- või õhusaaste taset (välisõhu kvaliteet), joogivee kvaliteedi
mõjutamist ning füüsilist mõju inimeste varale (ehitistele ja maale). Käsitlusalasse (eeldatavasse
mõjualasse) on arvestatud sadama piirkonna püsiasustus. Välisõhk on inimese tervise seisukohast
üks olulisemaid keskkonnaelemente. Välisõhu kvaliteeti reguleerib peaasjalikult atmosfääriõhu kaitse
seadus (AÕKS), mis sätestab välisõhu mõjutamise kohta esitatavad nõuded ning meetmed välisõhu
kvaliteedi säilitamiseks ja parandamiseks. AÕKS-i alusel piiratakse kolme liiki välisõhu mõjutusi:
saasteainete heiteid, lõhnaaineid ning välisõhus levivat müra.
Sadamarajatiste rekonstrueerimisega kaasneb ehitusprotsesside ja ehitustehnika poolt tekitatud
müra, vibratsiooni, tolmu ja lõhna levimine lähipiirkonda. Müra ja õhusaaste levik sõltub oluliselt
klimaatilistest tingimustest (tuule kiirus ja suund, õhutemperatuur, õhuniiskus) ning on seetõttu
pidevalt muutuv. Mõju on ajutine, pärast ehitustööde lõppu mõju lakkab. Kõikide hinnatud
saasteainete (SO2, NOX, PM2,5, NH3 ja LOÜ) kontsentratsioonid projektiala piirkonnas jäävad
allapoole kehtestatud piirväärtusi.
Rohuküla sadama piirkonna peamine müraemissioon tuleneb parvlaevadele ja neilt maha sõitvate
sõidukite poolt põhjustatud liiklusmürast. Sellega võrreldes on aluste poolt ja kaupade käitlemisest
tekkivad müratasemed madalamad. Tegemist on pikaajalises kasutuses olnud ja väljakujunenud
sadamaalaga, ning need müratasemed ei sõltu sadamarajatiste rekonstrueerimise vajadusest.
Sadamarajatiste rekonstrueerimisega kaasneb ehitusaegne suurenenud müratase. Seda põhjustavad
nii ehitustegevus kui materjale vedavad raskeveokid. Ehitusmüra tasemed ei tohi ehituse ala
lähedusse jäävatel elamumaadel ajavahemikus 21.00-7.00 ületada keskkonnaministri 16.12.2016
määrusega nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
hindamise meetodid” kehtestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Päevasel ajal,
ajavahemikus 7.00-21.00 tuleb ehitusmüra taluda. Ehitusaegne müra on ajutine, tööde lõppedes
selle mõju lakkab.
Kavandatava tegevuse mõjualas ja Rohuküla sadama territooriumil ei ole registreeritud puurkaeve.
Kapteni maaüksusega piirnevatel Häärberi tee 4, 4a ja 8 elamumaa maaüksustel asuvad
registreeritud puurkaevud. Nimetatud puurkaevude sügavused jäävad vahemikku 25–36 m, vett
võetakse Siluri-Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogumist (11§2019). Kaevude hooldusala ulatus on
10 m. Süvendatava pinnase paigutamise ühe alternatiivina on kaalumisel sadama maa-alaga piirnev
Kapteni kinnistu. Rohuküla sadama akvatooriumi reostusuuring tuvastas, et põhjasete on osaliselt
saastunud tributüültina (TBT) osas. Kuna TBT normi maismaal kehtestatud ei ole ning selle
sisaldusele meresettes on võrreldes teiste Läänemere äärsete riikidega kehtestatud oluliselt rangem
norm, siis võib eeldada, et süvenduspinnase paigutamine Kapteni kinnistule ei avalda põhjavee
kvaliteedile mõju. Selle kindlaks vältimiseks tuleb alumistes kihtideks ladustada puhas, väljaspoolt
reostuskehandit süvendatud pinnas.
Arendajal on olnud plaan segada süvenduspinnast põlevkivituhaga. Sellise tegevuse võimalikkuse
üle otsustamisel tuleb arvestada, et piirkonna põhjavesi on nõrgalt kaitstud.
Kavandatava tegevuse mõjualas ei ole eraisikutele kuuluvat vara, mistõttu mõju sellele ei avaldu.
Sadama lõunaosaga piirnev Kapteni maaüksus (67401:001:0872) on munitsipaalomandisse kuuluv
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
11 / 103
üldkasutatav maa, mille kasutuse, sh sinna süvenduspinnase võimaliku paigaldamise, üle otsustab
kohalik omavalitsus. Süvendatava pinnase paigutamise ühe alternatiivina on kaalumisel sadama
Põhjabasseiniga piirneva eraomandis oleva Kemo kinnistu (67401:002:0881, maatulundusmaa,
pindala ca 4,7 ha) merepoolne osa. Maaüksust läbivast teest mere poole jääb üle poole maaüksuse
pindalast (ca 2,6 ha), mis tähendab, et sinna süvenduspinnase paigutamise korral mõjutatakse olulist
osa maaüksusest. Reostunud pinnase paigutamine vahetult merega piirnevale maaüksusele ilma
spetsiaalseid reostustõkkeid rakendamata ei ole aktsepteeritav, sest reostus levib sealt põhjavette
ja tagasi akvatooriumisse.
Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel on Rohuküla sadama piirkonnas registreeritud kolm XX
sajandi arhitektuuripärandi objekti - Ohvitseride klubi, Rohuküla sadama elektrijaam ja Rohuküla
sadama veemahuti. Arvestades kavandatava tegevuse asukoha ja iseloomuga võib negatiivse mõju
piirkonnas olevatele XX sajandi arhitektuuripärandi objektidele välistada. Juhul, kui süvenduspinnast
on kavas paigutada Kapteni maaüksusele, tuleb selle tegevuse käigus leida lahendus, mis tagab
väärtuslikuks tunnistatud kunagise Rohuküla sadama elektrijaama varemete säilimise. Tegevuse
läbimõeldud kavandamisel on muuhulgas võimalik luua soodsad tingimused arhitektuuripärandi
objektile juurdepääsuks ja selle eksponeerimiseks, mida saab lugeda positiivseks mõjuks.
Ohvitseride klubi ja Rohuküla sadama elektrijaam on objektidena ka pärandkultuuriobjektide registris
(vastavalt ohvitseride kasiino ja Rohuküla ladude nime all). Samuti on pärandkultuuriobjektina kirjas
Rohuküla sõjasadam, mis pigem kajastab teavet sadama ajaloolise seisu kohta. Arvestades
kavandatava tegevuse asukoha ja iseloomuga võib negatiivse mõju piirkonnas olevatele
pärandkultuuriobjektidele välistada.
Süvendamise, kaadamise, sette transportimise ja selle paigutamisega kaadamisaladele või
ladustuspaika tekib kliimamuutusi põhjustavaid CO2 heiteid. KMH käigus arvutati kõigi nende
tegevuste heited välja. Arvutuste tulemusena selgus, et suurimat mõju põhjustab süvenduspinnase
transportimine. Aastase heite võrdluses on kõikide variantide puhul kliima kogumõju samas
suurusjärgus. See tähendab, et enim oleks võimalik vähendada heidet kaadamisel transpordiheidet
vähendades, ehitustegevuste poolelt aga võimalikult väikese heitega materjale kasutades.
Eestis puuduvad piir- ja sihtarvud kliimamõju olulisuse hindamiseks. EK kliimakindluse juhendis on
toodud olulise mõju soovituslikuks määraks taristuprojekti eluea kohta keskmiselt 20 000 CO2ekv t
heidet aastas. Sellega võrreldes on mõju kliimale kõikide variantide puhul väga väike. Kokkuvõtvalt
võib eeldada, et kavandatud tegevus ei põhjusta olulist kliimamõju.
Maa-ameti andmete kohaselt asub Rohuküla sadam 1 meetri korduva üleujutusohuga alal ning
ohtliku üleujutuse piiriks on ca 140 cm. Korduva üleujutusohuga aladele jäävad osaliselt ka
võimalikud kaadamisalad sadama akvatooriumis ning mõned rekonstrueeritavad rajatised.
Arvestades kavandatava tegevuse eeldatavat eluiga 100 aastat, tuleb praeguste üleujutusohuga
alade puhul arvestada ka kliimamuutustest tulenevat mereveetaseme tõusu Lääne-Eesti rannikul.
Praegusele korduva üleujutusohuga alade üleujutuse ulatusele võib tinglikult juurde lisada ca 20 cm
kuni 60 cm. Korduv üleujutustase tõuseks sellisel juhul ca 140 - 150 cm juurde ning ohtliku
üleujutuspiir 200 cm juurde. See tähendab muuhulgas, et sadama projekteerimisel tuleb arvestada
mereveetaseme olulise tõusuga lähima 100 aasta jooksul ehk projekteerimisel tuleb arvesse võtta,
et 100 aasta kontekstis on äärmuslikemate kliimamuutuste stsenaariumite puhul ohtlikud
üleujutusalad 200 cm kõrgemal võrreldes praeguse mereveetasemega. Võimalikud pinnase
ladustamisalad nii korduva üleujutusohuga kui ka tuleviku kontekstis kliimamuutustest tuleneva
mereveetaseme tõusuga jäävad korduva üleujutustega aladele. See tähendab, et arendajal tuleb
kindlustada, et välditakse mereveetaseme tõusu ja üleujutustega pinnase uhtumist tagasi merre.
Mandri- ja saartevahelised transpordiühendused on esmatähtis teenus. Rohuküla sadama
sadamarajatiste heast seisukorrast sõltub mandri ja Hiiumaa ning Vormsi saare vaheliste
transpordiühenduste sujuv ja ohutu toimimine. Seega on kavandatavast tegevusest sõltuv kõige
tõsisemate tagajärgedega avariiolukord transpordiühenduste lakkamine Hiiumaa ja/või Vormsi
saarega. Sadamarajatiste tehnilisest seisukorrast, piisavusest ja asjakohasusest sõltub sadama ja
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
12 / 103
sellega piirneva laevatee navigatsiooniohutus. Mereõnnetused omakorda võivad põhjustada nii
keskkonnareostuse, kujutada ohtu inimeste tervisele, elule ja heaolule ning mõjutada vara väärtust.
Avariiolukordade tekkimine ei ole välistatud ka ehitustegevuse käigus. Selle vältimise peamine
meede on tööprojektis toodud ehitusoperatsioonide ja – võtete täpne jälgimine, tegevuste ja logistika
läbimõtlemine ja töötajate piisav instrueerimine. Rohuküla sadamas on olemas tehnilised vahendid
reostuse lokaliseerimiseks ja likvideerimiseks ning toimiv reostustõrjeplaan.
AS Saarte Liinid kavandab Rohuküla sadama Põhjamuuli rekonstrueerimist. Kuna Põhjamuulil
kavandatava tegevuse ainsaks mõjuriks on ehitusaegsed häiringud ning olulist mõju ei avaldu, siis
saavad häiringute mõjud kumuleeruda vaid juhul, kui Põhjamuuli ja muude rajatiste ehitustööd
toimuksid samaaegselt. Häiringute mõju kumuleerumist reaalselt ei toimu, sest Põhjamuuli
ehitustööd on kavandatud varasemaks kui muude rajatiste ehitustööd.
Kui Rohuküla sadamast süvendatava pinnase kaadamisel Väinamerre kavandatud Heinlaiu
kaadamisalale järgitakse leevendusmeetmeid, siis seoses Heltermaa sadama süvendustöödega
olulist negatiivset koosmõju ei avaldu.
Mõjude hindamise käigus on välja pakutud leevendusmeetmed Natura alade, kaitstavate
loodusobjektide ja elustiku kaitseks, merekeskkonna kaitseks, müra mõju ohjamiseks, põhjavee
kvaliteedi kaitseks, kultuuripärandi kaitseks, kliimamõjudega kohanemiseks ja korralduslikud
meetmed ehitustööde keskkonnasäästlikuks korraldamiseks ja läbiviimiseks.
Seiremeetmete seadmisel on arvestatud juba toimuva riikliku seirega. Täiendavalt tuleb rakendada
seiret kaadamisel Heinlaiu kaadamisalale, nagu see on toodud Heltermaa sadama DP KSH-s.
Alternatiivide võrdlemisel selgub, et pinnase ladustamine Kemo kinnistule ja Põhjabasseini
kirdenurka avaldaks olulist negatiivset mõju nii Väinamere loodusalale kui ka hoiualale, merevee
kvaliteedile ja ka taimestikule ja loomastikule. Kaadamine Põhjabasseini kirdenurka avaldaks samuti
olulist negatiivset mõju Väinamere loodusalale ja -hoiualale ning taimestikule ja loomastikule, kuid
oleks kliimamuutuste vältimise seisukohalt eelistatud. Pinnase paigutamine Kapteni kinnistule on
eelistatud merevee kvaliteedi tagamise seisukohalt ja kultuuripärandi säilitamise ja väärtustamise
seisukohalt.
KeHJS § 29 lg 3 kohaselt võib Natura 2000 alasid ebasoodsat tegevust läbi viia ainult siis, kui see on
alternatiivsete lahenduste puudumisel vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt
tungivatel põhjustel. Käesoleval juhul on süvenduspinnasest vabanemiseks olemas alternatiivsed
lahendused ning seetõttu ei võimalda KeHJS sätted anda otsustajal tegevusluba(sid)
süvenduspinnase kaadamiseks sadama Põhjabasseini kirdenurka ega selle ladustamiseks Kemo
kinnistule.
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
13 / 103
1. Sissejuhatus
AS Saarte Liinid (registrikood 10216057, aadress: Rohu tn 5, 93819 Kuressaare linn, Saaremaa vald
Saare maakond) on eraõiguslik äriühing, mille aktsiad kuuluvad 100% Eesti riigile. Ettevõtte
põhiülesanne on regionaalsete sadamate haldamine ja arendamine. AS-i Saarte Liinid koosseisu
kuulub 18 sadamat seitsmes maakonnas, nende hulgas ka Rohuküla sadam Lääne maakonnas.
Rohuküla sadama kaudu korraldatakse regulaarset parvlaevaliiklust Hiiumaa ja Vormsi saarega,
kaubavedu ning kala-, väike- ja muude laevade sildumist.
Olemasolevate sadamarajatiste rekonstrueerimiseks ja lammutamiseks esitas AS Saarte Liinid
ehitusregistri rakenduse kaudu Haapsalu Linnavalitsusele ehitusloa taotluse (vt KMH programmi lisa
1). Haapsalu Linnavalitsus algatas 04.10.2023 korraldusega (vt KMH programmi lisa 2) esitatud
taotluse põhjal keskkonnamõju hindamise (KMH) Rohuküla sadama Lõunabasseini kaitserajatiste
kompleksi rekonstrueerimise eelprojektiga kavandatud tegevustele. Projekti eesmärk on
rekonstrueerida Rohuküla sadama Lõunabasseini olemasolevad kaitserajatised, mis kaitsevad
lainetuse eest sadamat kasutavaid laevu.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lg 1 punkti 1 kohaselt
tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa
taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise
keskkonnamõju. Rohuküla sadama Lõunabasseini kaitserajatiste kompleksi rekonstrueerimise puhul
on tegevuslubadeks ehitusluba ja vee erikasutusluba.
Kavandatava tegevusena, mis nõuab keskkonnamõju hindamist nähakse ette kuni 180 000
kuupmeetri tahkete ainete uputamine merepõhja, akvatooriumi süvendamine mahus kuni 210 000
kuupmeetrit ja hooldussüvendustööd kogu sadama akvatooriumi ulatuses koos kaadamisega mahus
kuni 100 000 kuupmeetrit, mis KeHJS-e § 6 lõike 1 punkti 17 ja 171 alusel on olulise
keskkonnamõjuga tegevused. KeHJS-e § 11 lõike 3 kohaselt algatatakse § 6 lõikes 1 nimetatud
tegevuse korral kavandatava tegevuse KMH selle vajadust põhjendamata. Lisaks tuleb KeHJS § 3 lg
2 kohaselt keskkonnamõju hinnata, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe
põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline
ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala
kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.
Lisaks keskkonnamõju hindamist nõudvatele tegevustele nähakse Lõunabasseini rajatiste
rekonstrueerimistööde teostamisel ette nõlvakindlustuse tugimüüri rajamist, betoonist kaldteede
rekonstrueerimist (jääteele mahasõit ja aluste veeskamiskoht) ning sadama veevarustuse,
kanalisatsiooni, elektrivarustuse ja välisvalgustuse rekonstrueerimist.
Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja
selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks
tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada
ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut.
KMH viiakse läbi eelprojekti koostamise etapis. KMH läbiviimisel ja aruande koostamisel lähtutakse
nõuetele vastavaks tunnistatud KMH programmist (Lisa 1). Haapsalu Linnavalitsus tunnistas KMH
programmi nõuetele vastavaks 25.09.2024 korraldusega nr 772 (Lisa 2). KMH programm on
lähteülesandeks edasisel keskkonnamõju hindamisel, mille tulemused kajastatakse KMH aruandes.
KMH aruande sisu ja mahu määrab KeHJS-e § 20 ning selle alusel vastu võetud keskkonnaministri
01.09.2017 määrus nr 34 „Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud
nõuded“1.
Käesolevas KMH protsessis on otsustaja (pädev asutus) Haapsalu Linnavalitsus ja arendaja (isik, kes
kavandab tegevust ja soovib seda ellu viia) AS Saarte Liinid. KMH läbiviija on Skepast&Puhkim OÜ.
1 RT: https://www.riigiteataja.ee/akt/106092017001
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
14 / 103
2. KMH osapooled
KMH osapooled on nimetatud allolevas tabelis (Tabel 1).
Tabel 1. KMH osapooled
Osapool Asutus Kontaktisik Kontaktandmed
Otsustaja Haapsalu Linnavalitsus
Posti 34, 90504 Haapsalu
Tel: 372 472530
Arendaja AS Saarte Liinid Hillar Varik,
ehituse projektijuht
Rohu tn 5, 93819 Kuressaare linn,
Saaremaa vald, Saare maakond
Tel: 372 507 9875
Konsultant (KMH läbiviija)
Skepast&Puhkim OÜ
Aide Kaar, projektijuht-
keskkonnaspetsialist
Laki 34, 12915 Tallinn
Tel: 372 698 8365
KMH juhtekspert on Aide Kaar (keskkonnamõju hindamise litsents KMH0123, kehtiv kuni
03.05.2027). Eksperdirühma liikmed on KeHJS § 14 lg 3 ja 4 alusel valinud juhtekspert vastavalt
nende pädevusele, varasematele töökogemustele ja omavahelise koostöö kogemusele.
Eksperdirühma liikmete pädevuse eest vastutab KeHJS § 14 lg 1 kohaselt juhtekspert.
KMH eksperdirühma liikmed on:
− Aide Kaar – valdkonnad: Natura asjakohane hindamine, elustik, ökoloogia ja kaitstav loodus,
merekeskkond, jäätmeteke ja käitlus, avariiolukorrad ja ohutus;
− Eike Riis – valdkonnad: seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, Natura
asjakohane hindamine, kaitstav loodus, mere- ja maismaaelustik, kultuuriline keskkond,
mõju inimese tervisele, heaolule ja varale;
− Renno Nellis (OÜ Clanga) valdkond:– mõjud linnustikule;
− Kaarel Karolin – valdkonnad: mõju kliimale ja kliimamuutustega kohanemine;
− Raimo Pajula – valdkond: Natura eelhindamine;
− Marko Lauri – GIS analüüs;
− Corson OÜ, vastutav täitja Toomas Liiv – hüdrotehniliste töödega tekkiva heljumi leviku,
lainetuse ja hoovuste matemaatiline modelleerimine;
− OÜ Rei Geotehnika, vastutav täitja Kristjan-Henn Riet – setteproovide võtmine, analüüsimine
ja tõlgendamine.
KMH menetlus programmi koostamisest kuni aruande valmimiseni on pikk protsess, mille jooksul
võib mõni eksperdigruppi arvatud liige vahetada töökohta või -positsiooni, mõni töötaja võib minna
lapsehoolduspuhkusele või tulla lapsehoolduspuhkuselt tagasi tööle, ettevõttesse võib tööle tulla uute
pädevuste ja kogemustega töötajaid, eksperdi töökoormus võib muutuda, ekspert võib mõnes
valdkonnas olla tõstnud oma pädevust või pädevusi, mõju hindamise käigus võib ilmneda vajadus
käsitleda täiendavaid, KMH programmis välja toomata valdkondi või ilmneb, et mõni teemakäsitlus
on arvatust keerukam või mahukam. Kõik see võib kaasa tuua muutusi KMH programmis toodud
eksperdirühma koosseisus ja/või hinnatavates valdkondades. Võrreldes KMH programmiga on KMH
eksperdirühmas ja tööjaotuses toimunud järgmised muudatused:
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
15 / 103
− Valdkondi Natura asjakohane hindamine, elustik, ökoloogia ja kaitstav loodus hindasid
töökoormuse paremaks jaotamiseks eksperdid Eike Riis ja Aide Kaar. KMH programmis olid
valdkonnad määratud Raimo Pajulale.
− Valdkonda kultuuriline keskkond hindas töökoormuse paremaks jaotamiseks ekspert Eike Riis.
KMH programmis olid valdkonnad määratud Vivika Väizenele.
− Valdkondi geoloogia ja hüdroloogia hindas töökoormuse paremaks jaotamiseks ekspert Aide
Kaar. KMH programmis olid valdkonnad määratud Vivika Väizenele.
KMH juhtekspert kinnitab, et eksperdirühmas tehtud muudatused on asjakohased ja põhjendatud
ning on tulnud kasuks töö parema kvaliteedi saavutamisele.
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
16 / 103
3. Kavandatav tegevus
3.1. Kavandatava tegevuse eesmärk
Kavandatava tegevuse otsene eesmärk on rekonstrueerida Rohuküla sadama Lõunabasseini
olemasolevad kaitserajatised, mis kaitsevad lainetuse eest sadamat kasutavaid laevu. Kavandatud
on mittetaastatavate muulide lammutamine. Rohuküla sadama rajatiste rekonstrueerimise eesmärk
on tagada jätkuvad võimalused mandri ja suursaarte vahelise parvlaevaühenduse sujuvaks
toimimiseks, Rohuküla kaubasadama otstarbekaks ja ohutuks kasutamiseks ning kala-, väike- ja muude
laevade mugavate ja ohutute sildumisvõimaluste pakkumiseks.
3.2. Kavandatava tegevuse kirjeldus
AS Saarte Liinid kavandab Rohuküla sadama Lõunabasseini olemasoleva sadamarajatise
(Läänemuul, Lõunamuul ja Ristmuul) rekonstrueerimist Lääne maakonnas Haapsalu linnas Rohukülas
Rohuküla sadam 1 maaüksusel (katastritunnus 67401:001:0738, registriosa nr 862832, pindala 6,84
ha) – vt Joonis 1.
Kavandatav tegevus näeb ette:
− lõunamuuli rekonstrueerimine, läänemuuli taastamine ja rekonstrueerimine ning ristmuuli
rekonstrueerimine, millega kaasneb kuni 180 000 m3 tahkete ainete uputamine merepõhja;
− kaide nr 1 ja 8 rekonstrueerimine, kaide nr 6 ja 7 pikendamine;
− kaldakindlustus 5. kai lõunakülje täiendavaks kaitsmiseks lainetuse eest. Maakividest
kaldakindlustuse hinnanguline maht on 27 000 m3;
− nõlvakindlustuse tugimüüri rajamine kinnistu katastritunnusega 67401:001:0738 lõunapiiril;
− betoonist kaldteede rekonstrueerimine (jääteele mahasõit ja aluste veeskamiskoht);
− sadama vee-ala puhastamine vanade muulide jäänustest ja rajatava muuli vundamendile
ehituskaeviku rajamine koos akvatooriumi süvendamisega mahus kuni 210 000 m3;
− sadama veevarustuse, kanalisatsiooni, elektrivarustuse ja välisvalgustuse
rekonstrueerimine;
− hooldussüvendustööd koos kaadamisega mahus kuni 100 000 m3. Eelprojekti kohaselt
käsitletakse süvendusalana kogu Rohuküla sadama akvatooriumi.
Kui akvatoorium on süvendatud vajaliku sügavuseni (kaetud süvendamisega mahus kuni 210 000
m3) eeldab arendaja hooldussüvendustööde mahtudeks iga 3 aasta järel kuni 10 000 m3.
Kavandatud tööde tegemiseks on koostatud kolm ehitusprojekti:
1) Rohuküla sadama kai nr 1 ja lõunamuuli rekonstrueerimise ehitusprojekt. EstKonsult OÜ töö
nr B132;
2) Rohuküla sadama Lõunabasseini kaitserajatiste kompleksi rekonstrueerimise eelprojekt. AS
Saarte Liinid töö nr SL2227;
3) Rohuküla sadama reoveepuhasti rekonstrueerimise ehitusprojekt Mativesi OÜ töö nr 1/6 –
4/221.
Kõik ehitus- ja lammutustööd ning süvendustööd toimuvad parimal tehnoloogilisel ja
keskkonnasäästlikul viisil. Tööde teostamiseks kasutatakse sobivat ja töökorras tehnikat, mis ei
ohusta keskkonda.
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
17 / 103
Joonis 1. Kavandatava tegevuse asukohad Rohuküla sadamas
3.3. Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused
Alternatiivid peavad olema reaalsed, st vastama õigusaktide nõuetele, olema tehniliselt ja
majanduslikult teostatavad, võimaldama tegevuse eesmärgi saavutamist mõistliku aja ja
vahenditega ning arendaja peaks olema valmis kõiki pakutud alternatiive ellu viima.
Kaadamist Läänemerel reguleerib Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon
(edaspidi konventsioon). Konventsiooni kohaselt peab haldusorgan kaadamiseks lubade andmisel
rakendama nn jäätmetekke vältimise põhimõtteid, mille eesmärk on leida kaadamisele alternatiivseid
võimalusi maismaal. Kaadatavat ainest käsitletakse kui jäätmeid ning merre kaadamine peaks olema
viimane lahendus, kui kõik muud võimalused on ammendunud või oleksid ebamõistlikult kallid.
Vastavalt KMH algatamise otsusele tuleb mõju hindamise käigus koostöös projekteerijaga kaaluda
kaadamisele alternatiivseid võimalusi.
HELCOM-i2 juhismaterjali punkti 9.1 kohaselt tuleb kaadamiskoha valikul muuhulgas võtta arvesse
ka majanduslikku ja tegevuse otstarbekust. Süvendus- ja kaadamistööde korraldamise seisukohalt
on otstarbekam kaadata pinnas süvendusalale võimalikult lähedal, sest see lühendab töötsükli
läbiviimiseks kuluvat aega ja vähendab tööde tegemise sõltuvust ilmastikuoludest. Lisaks on pargase
lühem veotee majanduslikult otstarbekam. Vältida tuleb kaitstavate loodusobjektide ja muude merel
olevate huvialadele mõjutamist.
Alternatiivsete kaadamisaladena käsitletakse – vt Joonis 2:
2 Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon (Helsingi komisjon)
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
18 / 103
− sadama Põhjabasseini kirdenurka ca 45 000 m3;
− sadama Põhjabasseini kagunurka ca 20 000 m3;
− Heltermaa sadama kinnistute DP KSH käigus hinnatavat Heinlaiu kaadamisala. Arendaja
kinnitusel on Heltermaa sadama DP KSH3 koostamisel arvestatud ka Rohuküla sadama
süvenduspinnase kaadamise mahuga. Mõjude hindamise tulemusena jõuti järeldusele, et
kaadamisalana tuleb eelistada K1 asukohaalternatiivi. Põhimõtteliselt on võimalik ilma
oluliste ebasoodsate mõjudeta kasutada ka kaadamisala K2 piirkonda, mis jääb kaardistatud
liivamadalatest kaugemale kui 500 m – vt Joonis 3.
Vette kaadamiseks on arendajal vaja taotleda veeluba, mille väljaandmisel arvestab otsustaja
(Keskkonnaamet) käesoleva KMH tulemustega.
Arendaja kaalub ka võimalust kasutada süvenduspinnast maismaal Kapteni ja Kemo kinnistu
vertikaalpaneerimiseks – vt Joonis 2. KMH koostamise ajal ei ole ekspertidel infot kui palju
süvenduspinnast arendaja kinnistutele ladustada plaanib, seda peab ta täpsustama tegevusloa
taotlemise käigus. KMH koostamisel on seetõttu arvestatud halvima võimaliku olukorraga, st kui
maismaale ladustatakse kogu süvenduspinnase maht.
AS Saarte Liinid suhtleb kinnistute omanikuga eesmärgiga sõlmida kokkulepe kinnistu kasutamiseks
KMH menetlusest sõltumatult.
AS Saarte Liinid kaalub võimalust segada vertikaalplaneerimiseks kasutatav süvenduspinnas selle
stabiliseerimise eesmärgil põlevkivituhaga. KMH koostamise ajal ei ole ekspertidel infot milline on
stabiliseerimise eesmärk, kasutatava põlevkivituha kogus, selle osakaal ladustatavas
süvenduspinnases ja põlevkivituha omadused. Seda peab arendaja soovi korral täpsustama
tegevusloa taotlemise käigus.
Süvenduspinnase ladustamiseks maismaale on arendajal vaja taotleda jäätmeluba, mille
väljaandmisel arvestab otsustaja (Keskkonnaamet) samuti käesoleva KMH tulemustega.
3 Heltermaa sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu (versioon
18.04.2024). Lemma OÜ, 2024
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
19 / 103
Joonis 2. Süvenduspinnase paigutamise võimalikud asukohad Rohuküla sadama
piirkonnas
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
20 / 103
Joonis 3. Kaadamisalade asukohad Väinameres. Väljavõte Heltermaa sadama
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõust (LEMMA OÜ
2024)
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
21 / 103
4. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus
4.1. Olemasolev Rohuküla sadam
Rohuküla kaubasadam on samas asukohas tegutsenud vähemalt 20. sajandi algusest saati. Esimese
maailmasõja tulekul kujundati varasemast Rohuküla sadamast Läänemaa mandriosa ainuke
süvaveesadam ja keiserliku Balti laevastiku baas. Sadama põhiplaan on oma praegusel kujul olemas
olnud vähemalt 1915. aastast – vt Joonis 4. Sadam ühendati raudteede võrguga ning ehitati
raudteejaam. 1918. aastal lasid taganevad Vene väed sadama suures osas õhku. II maailmasõja
järgselt läks sadam NSV Liidu mereväe alluvusse.
Joonis 4. Rohuküla sadama süvendamise erinevate etappide plaan ajavahemikus 1915–
1917. Allikas: „Rohuküla – Vene impeeriumi unustatud sõjasadam ja selle säilinud
arhitektuuripärlid“. Oliver Orro, Monika Eensalu, 2013
Tänapäeval on Rohuküla sadam riigile kuuluva AS-i Saarte Liinid haldusalas, sealt korraldatakse
regulaarset parvlaevaliiklust Hiiumaa ja Vormsi saarega, kaubavedu ja kala-, väike- ja muude laevade
sildumist. Sadama plaan on toodud alloleval joonisel (Joonis 5).
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
22 / 103
Joonis 5. Rohuküla sadama plaan. Allikas: AS Saarte Liinid
Keskkonnaotsuste Infosüsteemi KOTKAS andmetel (14.11.2024 seisuga) on Keskkonnaamet AS-ile
Saarte Liinid Rohuküla sadamas tegevuste korraldamiseks väljastanud kaks keskkonnaluba:
− jäätmeluba nr JÄ/334973 jäätmete kogumiseks kehtivusega kuni 28.08.2028;
− tähtajatu vee erikasutusloa nr L.VV/324700 vee võtuks põhjaveehaaretest ja heitvee
suublasse juhtimiseks.
Vee erikasutusluba nr L.VV/332529 Rohuküla sadama kai nr 7 rekonstrueerimiseks kehtis kuni
01.09.2024.
AS-il Saarte Liinid on sertifitseeritud juhtimissüsteemid ISO 9001 ja ISO 14001, Rohuküla sadamal
on kehtiv sadama eeskiri ja reostustõrjeplaan – vt täpsemalt ettevõtte veebilehelt:
https://saarteliinid.ee.
4.2. Mõjutatav keskkond
Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus on toodud KMH programmis (ptk 4.2 kuni 4.10) – vt Lisa
1. Alljärgnevalt on toodud lühikokkuvõte sellest.
Kavandatava tegevuse ala kattub väikeses osas Väinamere loodusalaga, Väinamere linnualaga
(Natura alad) ning Väinamere hoiualaga (ulatudes kuni ca 0,5 km sügavuselt kaitstava ala sisse),
mis kavandatava tegevuse piirkonnas on samades piirides. Loodusalale/linnualale/hoiualale jäävad
suuremas osas kavandatav Lõunamuul, Läänemuul ja Ristmuul ning osaliselt sadama akvatoorium.
Kaitstavale alale jäävad ka lagunenud muulide (lainemurdjate) jäänused, mis on kavas merepõhjast
eemaldada. Väinamere loodusala/linnuala/hoiuala on ainus kaitstav ala, mis paikneb piirkonnas ja
jääb kavandatava tegevuse mõjualale.
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
23 / 103
Kavandatav tegevuse ala lääneosas on registreeritud II kategooria loomaliigi viigerhülge elupaik,
samuti on tõenäoline III kategooria loomaliigi hallhülge esinemine. Sadama piirkonnas Väinamere
linnualal/hoiualal on registreeritud II kategooria linnuliigi väikeluige elupaik ja nelja III kategooria
kaitstava linnuliigi elupaigad. Tehtud on rea linnuala kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide vaatlusi.
Kaitstavate taimeliikide elupaiku pole kavandatava tegevuse alal registreeritud. Sadamast lõuna pool
Väinamere loodusala/hoiuala rannikul on registreeritud üks II kategooria ja mitu III kategooria
kaitstavat taimeliiki.
Kuna kavandatava tegevuse ala hõlmab valdavalt mereala ja sadamarajatisi, puuduvad alal looduslik
taimestik ja looduslikud elupaigad loomastiku jaoks. Kaid ja sadama alal olevad platsid pakuvad
lindudele peatuspaiku. Sadama alal viibiv ja tegutsev linnustik on inimmõjuga hästi kohanenud.
Sadama põhja- ja Lõunabasseini akvatoorium on füüsiliselt piiritletud mereala, kui toimub tihe
graafikujärgne parvlaevade ning muude aluste sildumine ja väljumine. Selle käigus tõstavad laevade
käiturid pidevalt üles suure hulga peeneteralisi setteid. Akvatooriumi on korduvalt süvendatud.
Seetõttu ei ole sadama vee-alal arvestatavat põhjataimestikku ega -loomastikku.
Väinamere rannikuveekogumi ökoloogiline seisund on kesine, keemiline seisund halb ja
koondseisund halb. Halva keemilise seisundi põhjuseks on hinnatud maismaalt tulevat
saastekoormust (üldfosfor, fosfaadid, anorgaaniline lämmastik). Väinamere kalavaru olukord on
viimasel kümnendil oluliselt paranenud.
Sadama maa-alal on toimunud erinevatel aegadel ja materjaliga ulatuslikud täitetööd. Enamasti
katab moreeni pinda voolava konsistentsiga Balti jääjärve viirsavi paksusega enamasti 1-3 m, kohati
kuni 5 m. Rannalähedasel alal viirsavi reeglina ei esine. Kõige ülemine on settekompleks, kus on
segunenud aleuriit ja savi, mõningal määral ka peenliiv, kruus ja muda. Rohuküla sadama vee-alal
on tehtud hulgaliselt ehitusgeoloogilisi uuringuid, kuid nende käigus ei ole võetud pinnaseproove
saasteainete sisalduse määramiseks. Vee-alal on paekivi piirkonnas 10-15 m sügavusel. Moreeni
pealispind on 5-10 m sügavusel.
Maapinnalt esimene aluspõhjaline veekompleks Rohuküla piirkonnas on maapinnalt lähtuva reostuse
suhtes kaitsmata. Pinnaveekogusid Rohuküla sadama territooriumil ja selle lähipiirkonnas ei ole.
Kavandatava tegevuse ning Rohuküla sadama ala paikneb üleujutusalal, kuid Rohuküla sadama alad
ei jää üleujutuse riskipiirkonda. Arvestada tuleb üleujutusohuga 1,58 m absoluutkõrgust tihedusega
korra 10-aasta jooksul.
Rohuküla sadama piirkonnas ei ole registreeritud paikseid välisõhu saasteallikaid. Kõikide hinnatud
saasteainete kontsentratsioonid projektiala piirkonnas jäävad allapoole kehtestatud piirväärtusi.
Rohuküla sadama piirkonna peamine müraemissioon tuleneb parvlaevade ja neilt maha sõitvate
sõidukite poolt põhjustatud liiklusmürast. Tegemist on pikaajalises kasutuses olnud ja
väljakujunenud sadamaalaga ning müratase ei sõltu sadamarajatiste rekonstrueerimise vajadusest.
Lääne-Eesti rannikul valitseb tugeva merelise mõjuga kliima, st talved on keskmiselt soojemad ja
suved jahedamad võrreldes Eesti sisemaa aladega. Sügis-talvisel perioodil tuleb arvestada merejää
tekkega, kuid kliimamuutuste tingimustes on prognoositav merejää vähenemine tulevikus.
Rohuküla sadama piirkonnas on registreeritud kolm XX sajandi arhitektuuripärandi objekti, millest
kaks on kirjas ka pärandkultuuriobjektidena. Kultuurimälestisi registreeritud ei ole.
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
24 / 103
5. Kavandatava tegevuse seos asjakohaste strateegiliste
planeerimisdokumentidega
5.1. Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035
Transpordi ja liikuvuse arengukava4 eesmärgiks merenduse valdkonnas on muuta
meretranspordisektor konkurentsivõimelisemaks ja rohelisemaks ning ühendada see muu taristuga.
Enamus sadamatest (sh Rohuküla) asub rannikumeres ning madalad veeolud, liikuvad setted ja
vahelduv ilmastik loovad iga sadama asukohale oma eripära ning tehnilised nõudmised. Ohutuse
tagamise seisukohalt teeb muret kaitserajatiste nagu lainemurdjate või muulide ning kaldarampide
osaline puudumine, sh Rohuküla sadamas. Muus osas on sadama hetkeolukord hinnatud väga heaks.
Arengukava peab oluliseks ohutu veeliikluse tagamist, mis tugineb paljude näitajate koostoimele, sh
näiteks hüdrograafiliste mõõdistustööde usaldusväärsed andmed, taristu, liikluskorraldus, ohutud
laevad jne.
Arengukava juhib tähelepanu, et taristuehituses tuleb vähendada keskkonnaalast jalajälge ning
alternatiivide valikul seda arvestada. See tähendab, et taristu ehituses kasutatakse sekundaarseid
materjale, nt ehitus- ja lammutusjäätmeid, kus see on mõistlik ja sobilik, et suurendada nende
kasutamise osakaalu riigi taristuobjektidel ja seeläbi suurendada ringmajanduse põhimõtete
rakendamist.
Arengukava kohaselt tuleb pöörata tähelepanu ka kliimamuutustega kohanemisele taristu
arendamisel. See tähendab muuhulgas, et sadamate ehitus peab tagama turvalise sildumise ja
viibimise sadamas ka ekstreemsete ilmaolude korral. Arengukava KSH aruandes on välja toodud, et
enamik Eesti sadamatest on avatud või poolavatud veelade/akvatooriumidega. Arvestades
kliimamuutustega, amortiseeruvad sadamarajatised kiiremini. Kliimamuutuste mõjudega
kohanemiseks tuleb leida võimalus sadamate kaitserajatiste väljaarendamiseks ja vastavate
projektide rahastamiseks.
Kavandatav tegevus on arengukavaga kooskõlas.
5.2. Eesti mereala planeering5
Mereala planeerimise eesmärk oli leppida kokku Eesti mereala kasutus pikas perspektiivis, et
edendada meremajandust ning panustada merekeskkonna hea keskkonnaseisundi saavutamisse ja
säilitamisse. Planeeringuga määrati kindlaks, millistes piirkondades ja millistel tingimustel saab
merealal tegevusi ellu viia.
Mereala planeering tõdeb, et Eesti rannikumeri on enamasti madal ja ohtuderohke. See seab
muuhulgas piiranguid sadamate rajamisele. Looduslikult ebasoodne sadamakoht tähendab eelkõige
suuri kulusid (nt korduvsüvenduse vajadus soovitud sügavuse säilitamiseks, vajadus ohtrama
navigatsioonimärgistuse järele vms). Oluline on tagada väljakujunenud sadamavõrgustiku toimimine
ning jätkuv tähelepanu meresõiduohutusele.
Peamine Eesti vetes toimuv süvendamine on sadamate ja laevakanalite hooldussüvendamine, kus
süvendatavaks materjaliks on valdavalt liiv ja peeneteraline sete. Kaadamise maht varieerub aastate
lõikes oluliselt, sõltudes eelkõige suuremate sadamate süvendustöödest. Süvenduspinnase
4 https://www.mkm.ee/en/media/5393/download 5 Üleriigiline planeering Eesti mereala ja sellega piirneva rannikuala, samuti majandusvööndi teemaplaneering
(lühemalt Eesti mereala planeering); kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 korraldusega nr 146;
https://www.agri.ee/regionaalareng-planeeringud/ruumiline-planeerimine/mereala-planeering
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
25 / 103
regulaarseks suuremahuliseks kaadamiseks on varasemalt (mereala planeeringust eraldiseisvalt)
määratud kaadamisalad.
Planeering seab suunise, et uute kaadamisalade määramisel vältida võimalusel väga madalaid
merepiirkondi, et säilitada nende elurikkust ja vältida erosiooni rannikupiirkonnas. Üldpõhimõttena
tuleb vältida kaadamist ökoloogiliselt tundlikul perioodil (nt kalade kudeajal jm), kui see on tehnilis-
majanduslikult võimalik. Seni kasutatud kaadamisalade edasine kasutamine ja uute kasutusele
võtmine täpsustatakse veekogu süvendamiseks ja kaadamiseks taotletava keskkonnaloa (vee
erikasutusloa) menetlemise käigus. Kaadamisel lähtutakse keskkonnaloas määratletud tingimustest.
Tegevuse kavandamisel lähtutakse Eesti merealade planeeringus sätestatust.
5.3. Eesti merestrateegia
Merestrateegia raamdirektiivi (2008/56/EÜ; lüh. MSRD) põhieesmärk on säilitada või saavutada
hiljemalt aastaks 2020 mereala hea keskkonnaseisund. Keskkonnaseisundi säilitamiseks või
saavutamiseks on vaja rakendada keskkonnakaitse meetmeid. Igal EL riigil tuleb välja töötada ja
rakendada oma merealas merestrateegia, et edendada merede säästvat kasutamist ja säilitada
mereökosüsteeme. Merestrateegiat kohaldatakse kogu Eesti mereala suhtes ning selle eesmärgid on
järgmised (Keskkonnaministri 25.09.2020 määrus nr 46):
− kaitsta ja säilitada merekeskkonda, hoida ära selle seisundi halvenemine või taastada
võimaluse korral mereökosüsteemid piirkondades, kus need on kahjustatud;
− hoida ära ja vähendada heiteid merekeskkonda, et järk-järgult vähendada selle saastamist
ning tagada, et heited ei mõjutaks ega ohustaks oluliselt mere bioloogilist mitmekesisust,
mere ökosüsteeme, inimese tervist ega mere seaduslikke kasutusviise.
Eesti merestrateegia rakendamine toimub kuue-aastaste tsüklitena, kus üks tsükkel koosneb kolmest
põhietapist: 1. etapp - mereala seisundi hindamine ja sihtide seadmine, 2. etapp - mereala
seireprogrammi väljatöötamine ja rakendamine ning 3. etapp - mere meetmekava koostamine ja
rakendamine. Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 uuendamiseks ja kehtestamiseks
analüüsiti Eesti mereala keskkonnaseisundi hetkeseisu, Eesti mereala keskkonnaseisundit
mõjutavaid survetegureid ja inimtegevuse valdkondi, survetegurite tulevikuprognoosi ning
olemasolevate meetmete tõhusust ja piisavust. Teostatud analüüsi põhjal koostati nimekiri
merestrateegia uutest meetmetest rakendamisperioodiga 2022-2027. Meetmete hulgas on ka
kohustus tagada laevadega seotud keskkonnaohutus merel (BALEE-M079). Rohuküla sadama
rekonstrueerimiseks tehtavad tööd aitavad kaasa laevadega seotud keskkonnaohutuse tagamisele.
5.4. Lääne maakonnaplaneering 2030+
Riigihalduse ministri 22.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/70 on kehtestatud „Lääne
maakonnaplaneering 2030+“, kus on toodud, et Rohuküla sadama tähtsus seisneb eelkõige
reisiparvlaevade, sh kohalike elanike ning turistide teenindamises. Lisaks on sadamal olemas
tingimused ja eeldused kaubalaevade teenindamiseks ja vastava võimekuse arendamiseks. Üldise
põhimõttena on välja toodud vajadus soodustada riikliku tähtsusega Virtsu ja Rohuküla
reisisadamate arengut. Maakonnaplaneering näeb ette reserveerida täiendavalt maa-alasid
sadamate laiendamiseks, sh arendamaks sadamate perspektiivi jahi- ja kaubasadamana ning
perspektiivset raudteeühendust Rohuküla sadamas.
Maakonnaplaneering seab põhimõtted, kuidas üldplaneeringute koostamisel arvestada sadamate
toimimise ja arendamise vajadusega.
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
26 / 103
5.5. Haapsalu linna üldplaneering
Haapsalu linna üldplaneering 2030+6 on kehtestatud Haapsalu Linnavolikogu 27.09.2024 otsusega
nr 162. Üldplaneeringu kohaselt on Rohuküla sadam riiklikult oluline reisisadam, mis omab
strateegiliselt tähtsust regulaarühenduse tagamisel Hiiumaa ning Vormsiga. Rohuküla sadam omab
suurt arengupotentsiaali ka kaubaveo teenindamise võimekuse arendamisel, ennekõike koosmõjus
kavandatava Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudtee taastamisega. Üldplaneering arvestab
olemasoleva Rohuküla sadama alaga ning annab võimaluse ka sadama ala ning seal pakutavate
teenuste laiendamiseks, sh elamu- ja ärifunktsiooni koosarendamiseks ja jahisadama
kavandamiseks, et mitmekesistada piirkonna ruumikasutust (vt Joonis 6). Planeeringu tingimuste
kohaselt tuleb Rohuküla sadama arendamise ja laiendamise juures arvestada keskkonnamõju
leevendamise ja reostuse likvideerimise nõuetega, pöörata tähelepanu mürahäiringu vältimisele või
vähendamisele ning vajadusel leevendusmeetmete väljatöötamisele, ennekõike sadama maa-alaga
külgnevatele eluhoonetele. Selleks jätta piisava laiusega haljasriba või rajada häiringu levikut
takistav piire. Piirde rajamine tuleb kavandada häiringut põhjustava objekti maa-alale, v.a juhul kui
häiringut põhjustav objekt rajati varem.
Kavandatav tegevus on kooskõlas kehtiva Haapsalu linna üldplaneeringuga.
Joonis 6. Rohuküla sadama ala üks võimalikest perspektiivsetest lahendustest, sh avalikud
funktsioonid. Allikas: Haapsalu linna üldplaneering
5.6. Rohuküla sadama detailplaneering
Kavandatava tegevuse maa-alal kehtib Ridala Vallavolikogu 13.01.2010 otsusega nr 30 kehtestatud
Rohuküla sadama detailplaneering (DP 3055). Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks oli Rohuküla
6 Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2019_0047
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
27 / 103
sadama maa-ala laiendamine ja rekonstrueerimine, määrates ehitusõigused ja hoonestusalad ning
vajaliku infrastruktuuri seoses uue liikluskorralduse planeerimisega.
Detailplaneeringu alale kuuluvad kinnistud:
− Rohuküla sadam 1 (67401:001:0738), millest 65% on transpordimaa ja 35% ärimaa;
− Rohuküla sadam 8 (67401:001:0739), mis on 100% tootmismaa;
− Rohuküla sadam 4 (67401:002:0093), mis on 100% ärimaa;
− Rohuküla sadam 5 (67401:002:0092), mis on 100% ärimaa.
Kehtiv sadama DP ei hõlma Põhjabasseini kirdenurka uue ala moodustamist ega näe ette
akvatooriumi täitmist.
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
28 / 103
6. Natura 2000 asjakohane hindamine
Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või
ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel
taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja
linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ (loodusdirektiiv) ja
2009/147/EÜ (linnudirektiiv). Tegevuste kavandamisel tuleb võimalikku otsest ja kaudset mõju
Natura aladele arvesse võtta.
Natura hindamise, sh eelhindamise, juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat
negatiivset mõju lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest ja tegevuse muid aspekte (nt
majanduslikke, sotsiaalseid jms) arvesse ei võeta. Tegevuse mõju loetakse oluliseks, kui tegevuse
elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena ei
ole võimalik ala kaitsekorralduskavas sätestatud kaitse-eesmärke saavutada.
Natura hindamisel on metoodiliseks aluseks järgmised juhendmaterjalid: „Juhised Natura hindamise
läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (2019)7, „Natura 2000 alade
kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted“ (2019)8 ja „Natura 2000 alasid
oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3
ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ (2021)9.
6.1. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus
KMH programmi etapis läbi viidud Natura eelhindamise käigus tuvastati, et kavandatava tegevusega
avaldub negatiivne mõju Väinamere linnualale ja Väinamere loodusalale (alad on Rohuküla sadama
piirkonnas samades piirides), sest Natura alale10 on kavandatud muulide ehitamine, süvendustööd
ning lagunenud muulide jäänuste eemaldamine mere põhjast.
Seoses kavandatava tegevusega avaldub negatiivne mõju Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks
olevale elupaigatüübile karid (1170), sest toimub elupaigatüübi kadu. Välistatud ei ole negatiivse
mõju avaldumine elupaigatüüpidele mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased laugmadalikud (ehk
liivased ja mudased pagurannad; 1140) ning rannaniidud (*1630) võimalike muutuste tõttu
hüdrodünaamikas ja rannaprotsessides. Seega ei saa välistada ebasoodsa mõju avaldumist
Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele. Eelhinnangu käigus jõuti
järeldusele, et mõju väljaselgitamiseks tuleb KMH raames läbi viia Natura asjakohane hindamine,
millega täpsustatakse mõju olulisust ja leevendamise võimalusi.
6.2. Teave kavandatava tegevuse kohta ja selle seos Natura ala
kaitsekorraldusega
Kavandatavaks tegevuseks on Rohuküla sadama Lõunabasseini olemasolevate sadamarajatise
(Läänemuul, Lõunamuul ja Ristmuul) rekonstrueerimine, mis jäävad valdavas osas Natura alale või
selle piirile. Natura ala piiresse jääb ka kahe vana muuli (lainemurdja) lammutamine. Vt Joonis 7.
7 A. Aunapu, R. Kutsar, K. Eschbaum, 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6
lõike 3 rakendamisel Eestis 8 Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted (2019/C 33/01).
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52019XC0125(07)&from=ES 9 Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6
lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised (2021). 10 Mõistet „Natura ala“ kasutatakse käesolevas Natura hinnangus juhul, kui on mõeldud korraga nii Väinamere
loodusala kui ka Väinamere linnuala.
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
29 / 103
Kavandatava tegevuse eesmärk ja asukoht ning tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste
kirjeldus vt ptk 3.
Kavandatav tegevus ei ole Natura alade kaitsekorraldusega seotud ega aita kaasa kaitse-eesmärkide
saavutamisele.
Joonis 7. Kavandatava tegevuse ala paiknemine Väinamere linnuala ja Väinamere
loodusala suhtes. Aluskaart: Maa-ameti fotokaart, 2024
6.3. Natura 2000 võrgustiku alade kirjeldus
6.3.1. Väinamere loodusala
Väinamere loodusala (RAH0000605) pindala on 253 958,9 ha, millest maismaa pindala on 42 442,5
ha ja veeosa pindala 211 516,7 ha. Loodusala piirneb sadama olemasoleva akvatooriumiga
ümbritsedes seda lõunas, läänes ja põhjas ning kattub osaliselt (kuni ca 0,5 km sügavuselt)
kavandatava tegevuse alaga.
Loodusala kaitse-eesmärgiks olevad loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on
veealused liivamadalad (1110), jõgede lehtersuudmed (1130), liivased ja mudased pagurannad
(1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid
(1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), soolakulised muda-
ja liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga
liivarannad (1640), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud
lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad - 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal
(*6270), lood (alvarid *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430),
lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad
(*7110), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), nõrglubja-
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
30 / 103
allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad
(*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad
(9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad -
*9180), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0).
Ala kaitse-eesmärgiks olevad loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku
kaitstakse, on hallhüljes (Halichoerus grypus), saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis
dasycneme), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus
gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), emaputk (Angelica
palustris), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp.
arenarius), roheline kaksikhammas (Dicranum viride), könt-tanukas (Encalypta mutica), soohiilakas
(Liparis loeselii), madal unilook (Sisymbrium supinum), püst-linalehik (Thesium ebracteatum), jäik
keerdsammal (Tortella rigens), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblikas
(Hypodryas maturna), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), vasakkeermene pisitigu (Vertigo
angustior), väike pisitigu (Vertigo genesii) ja luha-pisitigu (Vertigo geyeri).
Siseriiklikul tasandil on Väinamere loodusala Rohuküla sadama piirkonnas kaitstav Väinamere
hoiualana (Läänemaa; KLO2000241), vt ptk 7.1.1.
Väljaspool Väinamere loodusala piire Kemo maaüksusel (67401:002:0881) paikneb kavandatava
tegevuse mõjualas looduslik rannikutaimede kooslus, mis on klassifitseeritud elupaigatüübiks
rannaniidud (*1630). Sadama akvatooriumi Põhjabasseini kirdeosas Kemo maaüksusega külgnevalt,
samuti väljaspool loodusala piire, on merepõhjakoosluste modelleerimisel määratud võimalik
elupaigatüüp liivased ja mudased pagurannad (1140). Mõju nendele elupaigatüüpidele on käsitletud
ptk-s 6.5.
6.3.2. Väinamere linnuala
Väinamere linnuala (RAH0000133) pindala on 273 217 ha, millest maismaaosa pindala on 46 799,3
ha ja veeosa pindala 226 417,7 ha. Väinamere linnuala on suurim linnuala Eestis. See on suur mere-
ja rannikuelupaikade kompleks, mis hõlmab Lääne-Eesti rannikuala, Hiiumaa ja Muhumaa
läänerannikuid ja vahepealset mereala. Muuhulgas hõlmab see linnuala mitmeid kaitsealasid, millest
üks tähtsamaid on Matsalu rahvuspark. Ala esinduslikkuse tõttu jääb loodusalale neli Ramsari ala
(Matsalu rahvuspark, Puhtu-Laelatu ja Nehatu looduskaitseala, Hiiumaa laiud ja Käina laht ning
Haapsalu-Noarootsi ala).
Rohuküla sadama piirkonnas paikneb Väinamere linnuala Väinamere loodusalaga samades piirides.
Linnuala piirneb olemasoleva sadama akvatooriumiga ümbritsedes seda lõunas, läänes ja põhjas
ning kattub osaliselt (kuni ca 0,5 km sügavuselt) kavandatava tegevuse alaga.
Ala kaitse-eesmärgiks olevad liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on soopart e pahlsaba-part
(Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope),
sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-
laukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus),
rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio
flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp
(Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), kassikakk
(Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi e niidurüdi (Calidris alpina schinzii),
suurrüdi e rüdi e suurrisla (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius
hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus
aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex),
väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor),
valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), lauk (Fulica atra),
rohunepp (Gallinago media), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas
(Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas
(Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa
lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
31 / 103
nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator),
suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus
pugnax), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpütt (Podiceps
cristatus), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), naaskelnokk (Recurvirostra
avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir e räusk (Sterna
caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-
põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa
glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus
vanellus).
Väinamere linnualal tehti haude- ja rändelinnustiku inventuur 2017. aastal (Nellis jt 201711), kui
Väinamere rannikul loendati ja kaardistati kõik kaitsekorralduslikult olulised linnud, sh kaitsealused
liigid. Rohuküla sadamaalal linde ei loendatud, sest see asub väljaspool Väinamere linnuala, aga
Kapteni maaüksuse rannikulõukalt saadi juhuvaatluseid. Rändeloendused tehti 2017. aastal
Rohuküla sadamast, kust loendati linnuala merealal peatuvad veelinnud.
Rohuküla sadamale lähimad kaitsealused ja pesitsevad linnud on EELISs registreeritud Väinamere
hoiualal, sadama maa-ala lõunaservast vähemalt 400 meetri kaugusel Pusku lahe põhjaservas.
Sadama lõunaservast kuni 1 km kaugusel on registreeritud järgmised III kaitsekategooria liikide
leiukohad: vööt-põõsalind (neli vaatlust/punkti), punaselg-õgija (kolm), liivatüll (üks) ja punajalg-
tilder (üks).
Siseriiklikul tasandil on Väinamere linnuala Rohuküla sadama piirkonnas kaitstav Väinamere
hoiualana (Läänemaa; KLO2000241), vt ptk 7.1.1.
6.4. Kavandatava tegevuse mõju Natura aladele
6.4.1. Mõju Väinamere loodusalale
Mõju Väinamere loodusala terviklikkusele
Väinamere loodusala paikneb Rohuküla sadamas kavandatava tegevuse piirkonnas valdavalt
merealal, kuid sadamast vahetult kagu pool ning enam kui 300 m kaugusel põhja pool hõlmab
loodusala ka rannikuala. Otsene mõju loodusala maismaaosale seoses kavandatava tegevusega
puudub, sest kavandatav tegevus loodusala maismaaosa ei puuduta (loodusala maismaaosale ei ole
ehitisi kavandatud).
Rohuküla sadama Lõunabasseini olemasoleva sadamarajatise (Läänemuul, Lõunamuul ja Ristmuul)
rekonstrueerimise ala kattub Väinamere linnualaga ja Väinamere loodusalaga osaliselt, kuni ca 0,5
km ulatuses Natura ala sisse – vt Joonis 7. Kavandatav tegevusega kaasnevad tööd toimuvad
osaliselt Natura ala veekeskkonnas. Natura alal on kavas eemaldada kahe lagunenud ja veepinnast
madalamaks jäänud muuli jäänused. Samuti jääb pea kogu ulatuses Natura alale kavandatav
Ristmuul ning suurem osa kavandatavast Lõunamuulist. Natura ala piirile või naabrusesse jäävad
osaliselt ka rekonstrueeritavad kaid. Natura alaga kattub osaliselt kavandatav süvendusala sadama
akvatooriumi Lõunabasseinis. Seega on kavandataval tegevusel otsene füüsiline puutumus
Väinamere loodusalaga.
Kavandatava tegevuse objektidest jäävad püsivalt Natura ala olemasolevatesse piiridesse
rekonstrueeritavad Läänemuul, Lõunamuul ja Ristmuul ning osa sadama akvatooriumi
Lõunabasseinist (otsene ja pöördumatu mõju). Need objektid hõlmavad kokku ca 4,4 ha suuruse ala,
mis moodustab 0,0017% Väinamere loodusala kogupindalast ja 0,0021% veeosast12.
Lõunamuuli ja Ristmuuli ehitusega võib kaasneda mõju hüdrodünaamikale, st lainetusele ja hoovuste
liikumisele, kuid see mõju on lokaalne ning jääb rajatiste lähedusse. Samuti on lokaalne mõju setete
11 https://eoy.ee/pics/1311_Vainamere_linnuala_aruanne_2017_Laanemaa_Parnumaa.pdf 12 Väinamere loodusala pindala on 253 958,9 ha, millest veeosa pindala moodustab 211 516,7 ha.
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
32 / 103
liikumisele. Nimetatud mõjud ei too endaga kaasa muutusi rannikuprotsessides sadamast põhja ja
lõuna poole jäävatel rannikualadel (vt ptk 7.3.2), sh Väinamere loodusalal.
Ehitusaegne mõju, sh vanade muulijäänuste eemaldamine ja akvatooriumi süvendamine, on ajutine.
See avaldub peamiselt kaudselt heljumi leviku kaudu, kui merre uputatakse tahkeid aineid (muulide
ehitusmaterjali), eemaldatakse vanade muulide jäänuseid ning kaadatakse süvendatavat pinnast.
See mõju on ajutine ning ehitustööde lõppemisel mõju kaob (heljumi leviku kohta vt ptk 7.3.1).
Tõenäoline on, et sadama Lõunabassein vajab ka edaspidi teatud perioodide järel
hooldussüvendamist, millega kaasneb ajutine mõju heljumi leviku kaudu.
Kavandatava tegevuse mõju on lokaalne ja piirdub ruumis piiratud alaga. Arvestades Väinamere
loodusala suurust ja ulatust ning loodusala kaitse-eesmärgiks olevate väärtuste puudumist
kavandatava tegevuse mõjualas, ei avalda kavandatav tegevus ebasoodsat mõju loodusala
terviklikkusele. Ülevaade võimalikust mõjust loodusala terviklikkusele on esitatud alljärgnevas
tabelis (Tabel 2).
Tabel 2. Mõju Väinamere loodusala terviklikkusele
Kas kavandatav tegevus võib: Hinnang
Vähendada ala elupaigatüüpide pindala või liikidel arvukust, mille kaitseks ala loodi?
Ei
Põhjustada häirimist, mis võib mõjutada asurkondade suurust või liikide vahelist tasakaalu või asustustihedust?
Ei
Põhjustada liikide ümberasustust ja seega vähendada nende liikide levikuala piirkonnas?
Ei
Põhjustada lisa I elupaikade või liikide killustatust? Ei
Põhjustada peamiste tunnuste (nt puistaimkate, loodetele avatus, iga-aastased
üleujutused jne) vähenemist või hävimist?
Ei
Häirida ala soodsa seisundi indikaatoritena kasutatavate võtmeliikide tasakaalu, levikut ja asustustihedust?
Ei
Aeglustada või takistada ala kaitse-eesmärkide saavutamist? Ei
Põhjustada muutusi kriitilise tähtsusega, ala olemust määravates aspektides (nt toitainete tasakaal), millest sõltub ala soodsa seisundi toimimine elupaiga või ökosüsteemina?
Ei
Mõju Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele
Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele maismaa ja ranniku elupaigatüüpidele otsene
ebasoodne mõju puudub, sest kavandatav tegevus loodusala maismaaosa, sh rannikut ei puuduta.
Kavandatava tegevuse mõjualas paiknevate Väinamere hoiuala13 mereliste elupaigatüüpide kaitse-
eesmärgiks seatud pindalad on esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 3).
13 Käsitletavas piirkonnas on Väinamere loodusala ja Väinamere hoiuala samades piirides.
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
33 / 103
Tabel 3. Kavandatava tegevuse mõjualas paiknevate Väinamere hoiuala mereliste
elupaigatüüpide kaitse-eesmärgiks seatud pindalad14
Elupaigatüüp Kood
Inventee- ritud pindala
hoiualal, km2
% hoiuala
merealast
Väinamere hoiuala
eesmärgiks seatud
pindala, km2*
Eesmärgiks seatud
pindalade täitmise % Väinamere hoiualal**
Liivamadalad 1110 656,65 39,68 146,24 449,02
Mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased
laugmadalikud (ehk pagurannad)
1140 53,88 3,26 35,30 152,63
Karid 1170 31,07 1,88 22,69 136,93
* Kuna Väinamere loodusala hõlmab rohkem kaitstavaid alasid kui ainult Väinamere hoiuala, siis eesmärgiks
seatud pindalale lisanduvad veel teiste kaitstavate alade elupaigatüübid ja nende pindalad.
** Väinamere loodusala eesmärgiks seatud elupaigatüüpide 1110, 1140 ja 1170 pindalad ületavad suuresti
seatud kaitse-eesmärke ainuüksi Väinamere hoiuala elupaigatüüpe arvesse võttes.
Natura aladel kaitstavate elupaigatüüpide üleriigilise seisundi 2019. aasta hinnangu15 järgi on
Väinamere loodusalal kavandatava tegevuse mõjualas inventeeritud elupaigatüüpidest pindalaliselt
ebapiisavalt kaitse all esmatähtis elupaigatüüp rannaniidud (1630*) – vt Tabel 4. Sama hinnangu
andmetel on struktuuri ja funktsioonide, tuleviku ning üldhinnangu järgi ebapiisavas seisundis
esmatähtsad elupaigatüübid rannaniidud (1630*) ja liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*).
Nimetatud elupaigatüübid on Väinamere loodusalal inventeeritud sadamast lõuna pool asuval
rannikualal (vt Joonis 8).
Tabel 4. Väinamere loodusalal kaitstavate elupaigatüüpide üleriigiline seisund 2019. aasta
andmetel. Allikas: Elupaigatüüpide seisund 2019, Kliimaministeerium
Elupaigatüüp* Levila Pindala Struktuur ja funkt- sioonid
Tulevik Üld- hinnang 2019
Trend 2019
Veealused liivamadalad (1110)
Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne Stabiilne
Pagurannad (1140) Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne Stabiilne
Karid (1170) Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne Stabiilne
Rannaniidud (1630*) Soodne Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav Paranev
Liigirikkad niidud lubja- vaesel mullal (6270*)
Soodne Soodne Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav Stabiilne
*Loetelus on esitatud kavandatava tegevuse mõjualas inventeeritud/modelleeritud elupaigatüübid.
14 Allikas: Väinamere hoiuala mereosa, Kadakalaiu viigerhülge, Pujuderahu hallhülge ja Selgrahu hallhülge
püsielupaikade (osa Väinamere linnu- ja loodusalast) kaitsekorralduskava 2013-2022 15 Elupaigatüüpide seisund 2019: https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021-
07/Elupaigat%C3%BC%C3%BCpide%20seisund%202019.pdf (vaadatud 10.11.2024)
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
34 / 103
Elupaigatüüp veealused liivamadalad (1110)
Tuginedes Merepõhja elustiku ja elupaikade uuringule Natura ja HELCOM-i elupaigatüüpide leviku
hindamiseks16 juhtis Keskkonnaamet programmi koostamise etapis tähelepanu17, et Väinamere
loodusalal on kavandatava tegevuse alal kaardistatud mereelupaigatüüp veealused liivamadalad
(1110) ning et elupaigatüübi levikualale jääb likvideeritavate muulide piirkond, samuti piirneb sellega
lõunamuul ning võib olla puutumus ka alternatiivse kaadamisalaga Väinameres.
Kuna eelviidatud uuring on Rohuküla sadamas kavandatud tegevuse seisukohast liiga üldine, kasutati
merepõhja struktuuri täpsustamiseks sadama piirkonnas tehtud geofüüsikalist uuringut18, mis on ka
lõunamuuli rekonstrueerimise eelprojekti koostamise aluseks. Selle järgi levib kavandatava tegevuse
alal paekivist aluspõhjal moreen, mis akvatooriumi lõunaosas rannajoone lähedal on 6-10 m
sügavusel. Sadamast lõunas on moreeni pind rannast umbes 250 m kaugusel juba 8–10 meetri
sügavusel, üksikud nukkide tipud ulatuvad veidi kaugemal meres ka 6 m sügavusjooneni. Moreeni
pinda katab enamasti omakorda Balti jääjärve viirsavi. Rannalähedasel alal viirsavi reeglina ei olnud,
kuid mitmeid meetreid paks viirsavi on rannajoonest 50–70 m mere suunas liikudes. Viirsavi paksus
lagunenud muulide piirkonnas on enamasti 1–3 m, kohati kuni 5 m. Kõige ülemise kihina on eristatud
settekompleks, kus on segunenud aleuriit ja savi, mõningal määral ka peenliiva, kruusa ja vahel ka
mudaga. Selle settekihi tüsedus on üldjuhul 1 meetri ümber, üksikutes kohtades 1–3 meetrit, näiteks
sadama keskosast mere poole jääval alal (kaist nr 8 läänes ja kaist nr 5 edelas).
Geofüüsikalisest uuringust tulenevalt Rohuküla sadama piirkonnas kavandatava tegevuse alal
elupaigatüüpi veealused liivamadalad (1110)19 ei esine.
Heljumi leviku modelleerimine20 näitas, et muulide rekonstrueerimistöödega ei levi heljum
veekeskkonnas kaugele ja ulatuslikule alale. Arvestada tuleb ka seda, et heljumi fooniline tase
piirkonnas on suhteliselt kõrge, sest tegemist on tegutseva sadamaga, kus parvlaevade jm
veesõidukite sõukruvide poolt tekitatud vee liikumine tõstab mere põhjast pidevalt kergeid setteid
(muda) üles ning suhteliselt madalas meres soodustavad heljumi teket ja levikut ka tuulte poolt
tekitatud hoovused ja lainetus. Seega isegi, kui veealuseid liivamadalaid esineb kaugemal sadama
piirkonna ümbruse meres, siis süvendamise ja muulide rekonstrueerimise mõju sellele
elupaigatüübile puudub, sest töödega veesambasse lisanduva heljumi kogused on marginaalsed (vt
ptk 7.3.1) ning muud ehitustegevusest tulenevat mõju elupaigatüübile ei kaasne.
Alternatiivse, Väinamerre kavandatava kaadamisala osas on Heltermaa sadama kinnistute DP KSH21
käigus mõjude hindamise tulemusena jõutud järeldusele, et kaadamisalana tuleb eelistada K1
asukohaalternatiivi. Põhimõtteliselt on võimalik ilma oluliste ebasoodsate mõjudeta kasutada ka
kaadamisala K2 piirkonda, mis jääb kaardistatud liivamadalatest kaugemale kui 500 m.
Heltermaa sadama kinnistute DP KSH aruande eelnõus on Väinamerre kavandatava kaadamisalaga
seoses esitatud leevendusmeetmed Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks oleva elupaigatüübi
veealused liivamadalad (1110) kaitseks (vt ptk 6.7).
16 Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, 2020 17 Keskkonnaameti 18.06.2024 kiri nr 6-3/24/10944-2 18 Kirjeldus põhineb uuringul: TLÜ Ökoloogia keskus ja Eesti Geoloogiateenistus. 2022. Rohuküla
sadamapiirkonna merepõhja geofüüsikalised uuringud. Koostajad: Hannes Tõnisson ja Sten Suuroja 19 Keskkonnaportaali loodusveeb: https://loodusveeb.ee/et/themes/elupaigad-nimekiri/karid-1170 (vaadatud
12.11.2024): See elupaigatüüp hõlmab veealuseid leetseljakuid – lainete kuhjatud madalaid pikliku kuju ning
ebasümmeetrilise läbilõikega liivavalle. Eestis käsitletakse selles tähenduses eeskätt liivase põhjaga madalmerd
kuni taimestiku alumise levikupiirini, mis jääb rannikumeres tavaliselt 5–15 meetri sügavusele. Et liiv lainetuse
toimel tugevasti liigub, on leetseljakud sageli taimedeta või asustatud väga hõredalt, peamiselt soontaimede ja
mändvetikatega. Üksnes liivast koosnevate leetseljakute kõrval leidub, olenevalt piirkonna aluspõhjast, ka
erisuguse koostisega segapõhjasid (näiteks liiva, kruusa ja kivide segu). 20 Rohuküla sadama rekonstrueerimistööde heljumi matemaatiline modelleerimine. OÜ Corson, Tallinn 2024 21 Heltermaa sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu. Lemma OÜ
2024
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
35 / 103
Elupaigatüüp karid (1170)
EELIS-e andmebaasi on kantud kavandatava tegevuse alal registreeritud mereline elupaigatüüp karid
(1170), mis on loodusala kaitse-eesmärgiks. Elupaigatüüp on kaardistatud loodusalal lagunenud
muuli jäänuste kohal ning selle ala pindala on 0,07 ha (vt Joonis 8). Lähtudes elupaigatüübi karid
(1170) kirjeldusest22 ei kuulu inimtekkelised veealused rajatised (sh vanad muulid ja nende
jäänused) nimetatud elupaigatüübi hulka. Kuna elupaigatüüp on määratud lagunenud inimtekkelisele
rajatisele, on KMH eksperdi hinnangul tegemist inventeerimisel (modelleerimisel) tekkinud veaga,
mis tuleks EELIS-es korrigeerida. Otsuse selle kohta teeb Keskkonnaamet KMH menetlusest
sõltumatult.
Loodusdirektiivi mereliste elupaigatüüpide modelleerimise (Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut, 2016)
kohaselt esineb loodusalaga kattuval kavandatava tegevuse alal elupaigatüüp karid (1170)
tõenäoliselt veel kahes kohas. Modelleeritud ehk võimalikud karid on näidatud suhteliselt väikesel
alal sadama akvatooriumis ning rekonstrueeritava Lõunamuuli alal. Kuna Rohuküla sadama
akvatooriumis ja Lõunamuuli alal ei ole looduslikest geoloogilistest tingimustest lähtuvalt eeldusi
karide elupaigatüübi olemasoluks23, siis tõenäoliselt on seal samuti tegemist inimtekkeliste veealuste
rajatistega, mis definitsiooni järgi ei klassifitseeru karide elupaigatüübiks.
Seega kavandatav tegevus ei avalda mõju elupaigatüübile karid (1170), sest seda elupaigatüüpi
kavandatava tegevuse alal ja selle mõjualas ei esine ning lagunenud muuli lammutamisega
elupaigatüübi kadu ei kaasne.
Elupaigatüübid rannaniidud (1630*) ja liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*)
EELIS-e andmetel (12.11.2024 seisuga) on Väinamere loodusalal sadama-ala lõunapiiri läheduses
rannikul kaardistatud Natura elupaigatüübid rannaniidud (1630*)24 ja liigirikkad niidud lubjavaesel
mullal (6270*), vt Joonis 8.
Hoovuste ja lainetuse modelleerimine25 tuvastas, et kavandatav muulide rekonstrueerimine ei
mõjuta hüdrodünaamilist pilti ja uhtumise-settimise tasakaalu Rohuküla sadama lähistel. See
tähendab, et kavandatava tegevusega ei kaasne muutusi setete liikumises ja rannaprotsessides ning
sellega seotud ebasoodsat mõju piirnevatele rannaaladele. Seega ei avalda kavandatav tegevus
ebasoodsat mõju sadamast põhja ja lõuna pool olevatele loodusala elupaigatüüpidele rannaniidud
(1630*) ja liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*).
22 Keskkonnaportaali loodusveeb: https://loodusveeb.ee/et/themes/elupaigad-nimekiri/karid-1170 (vaadatud
07.11.2024): Karidena käsitletakse merepõhjast märgatavalt kõrgemale ulatuvaid veealuseid, paiguti mõõnaga
paljanduvaid kaljusid ja moreense või bioloogilise tekkega moodustisi. Karide elustik on väga mitmekesine,
taimestiku moodustavad põhiliselt pruun- ja punavetikate kooslused. Eriti liigirikkad on põisadru kooslused.
Eestis kaljuseid karisid ei ole, ent siin mahuvad selle elupaigatüübi alla rahnuderikkad või aluspõhjakivimeist
merepõhjakõrgendikud, mis paguvee ajal võivad ulatuda üle veepinna. Selliseid kõrgendikke leidub moreensete
merepõhjaseljandike piirkonnas: karid moodustuvad seal graniitrahnude ja kivide kuhjatistest. Karide hulka
arvatakse ka astmeliselt sügavamale laskuvad aluspõhja kivimeist paerannakud mõnede saarte ümbruses
(Vaika, Pakri, Osmussaar). 23 Vt geoloogilise ehituse kirjeldus eespool elupaigatüübi veealused liivamadalad (1110) juures ning
Lõunabasseini rajatiste rekonstrueerimise eelprojekti seletuskirjas. 24 Sadama akvatooriumi Põhjabasseiniga külgnev elupaigatüüp rannaniidud (1630*) paikneb väljaspool
Väinamere loodusala ning seda käsitletakse peatükis 6.5. 25 Rohuküla sadama rekonstrueerimistööde heljumi matemaatiline modelleerimine. OÜ Corson, Tallinn 2024
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
36 / 103
Joonis 8. Natura elupaigatüüpide paiknemine Rohuküla sadama piirkonnas.26 Allikas:
EELIS
Mõju Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele
Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks on mereimetajad hallhüljes ja viigerhüljes, kes mõlemad
võivad elupaigana kasutada kavandatava tegevuse alale jäävat loodusala mereala.
Hallhüljes on kogu Läänemeres, sh Eesti rannikumeres, vabalt liikuv, kuid on jäävabal perioodil ja
üle aastate seotud kindlate lesilate ja merepiirkondadega. Kõige olulisemad puhkealad on valdavalt
kaetud olemasolevate kaitsealadega, kus viiakse läbi regulaarset seiret. Tegemist on väga
kohanemisvõimelise liigiga, kes sisemeres harjub inimtegevusega, ning erinevalt viigrist isegi
kasutab seda ära, tulles saaki püüdma nt sadamatesse või kalapüüniste ja vesiviljeluse ehitiste
lähedusse.27 2023. aasta Eesti loendusandmete ja trendi võrdlus terve Läänemere arvukuse ja selle
muutustega näitab Läänemere hallhülge asurkonna jätkuvat kasvu nii Eestis kui ka terves
Läänemeres.28
26 Sadama akvatooriumi Põhjabasseiniga külgnev elupaigatüüp rannaniidud (1630*) paikneb väljaspool
Väinamere loodusala piire ning seda käsitletakse peatükis 6.5. 27 Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnang. Eesti mereala planeering: Rakendusliku uuringu lepingu NR 1.9-
1/404-1 aruanne. Pro Mare MTÜ, 2019 28 Riigihanke „Riikliku keskkonnaseire eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire allprogrammi seiretööd
2023“, nr 261698 hankeosa nr: „hallhülge lennuloendused (4-3/23/17)“ teostamise aruanne. Koostaja: Ivar
Jüssi, MTÜ Pro Mare
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
37 / 103
Hallhülge elupaiku kavandatava tegevuse piirkonnas pole EELIS-es registreeritud, kuid liik kasutab
ulatuslikke merealasid29, sealhulgas tõenäoliselt ka kavandatava tegevuse ala. eElurikkuse
andmebaasi on kantud hallhülge vaatlus kavandatavast Lõunamuulist ca 100 m lõuna pool. Kuna
hallhülged võivad kasutada kogu Eesti mereala, siis võib neid kavandatava tegevuse piirkonnas
kindlasti esineda, kuid sadama akvatooriumi piirkond ja Väinamerre kavandatav kaadamisala ei ole
hüljeste jaoks esmatähtis piirkond.30 Hülged ei kasuta kavandatava tegevuse piirkonda jääl
poegimiseks, samuti pole läheduses hüljeste lesilaid ega hallhülgele maismaal poegimiseks sobivaid
paiku. Hallhüljeste suurimad lesilad paiknevad Väinamere loodusala põhjapoolses osas (Selgrahul ja
Hari kurgu karidel). Loodusala teistes osades arvukaid loomade kogumeid ei ole, kuid kogu piirkond
on liigi toitumisala ja rändekoridor, kus üksikuid isendeid võib näha kogu jäävaba perioodi jooksul.
Hallhülge peamine poegimispiirkond on Hiiumaast põhja poole paiknevad ajujääväljad. Soojadel
talvedel, kui jääd pole, on hülged poeginud Selgrahul ja võimalik, et ka Eerikulaiul Hari kurgu
lõunaosas.31 2023. aastal Eesti rannikul loendatud hüljeste arv oli seniste seireloenduste käigus
registreeritud kõrgeim tulemus. Arvukuse tõusu tuvastati eelkõige Soome lahe seirealadel. Hallhülge
üldist seisundit nii Eestis kui ka Läänemeres võib pidada väga heaks.32
Hallhülge kaitse tegevuskava33 kohaselt jagunevad liiki ohustavad tegurid looduslikeks ja
inimtekkelisteks. Looduslikud on valdavalt näiteks Läänemere geograafiast ja kliimast tulenevad
tegurid ning liikidevahelised suhted. Inimene võib looduslikke tegureid kaudselt mõjutada, muutes
näiteks erinevate omavahelistes ökoloogilistes sidemetes olevate liikide osakaalu süsteemis.
Kavandatava tegevuse elluviimine ei mõjuta looduslikke ohutegureid ja seetõttu neid käesoleva töö
käigus sügavamalt ei analüüsita. Alltoodud tabelis (Tabel 5) on analüüsitud kavandatava tegevuse
inimtekkelist mõju hallhülge seisundile Väinamere loodusalal hallhülge kaitse tegevuskava (KTK)
põhjal.
Tabel 5. Kavandatava tegevusega kaasneva mõju hinnang hallhülge seisundile Väinamere
loodusalal lähtuvalt inimtekkelistest ohuteguritest
Ohutegur Mõju olulisus KTK põhjal
Mõju liigile
Põhjendus
Kalapüük (hukkumine kalapüünistes/ toidubaasi muutused)
suur/väike puudub Kalapüük on reguleeritud kalapüügiõiguse alusel. Sadama rekonstrueerimine ei mõjuta kalapüügiõigust sõltumata püügivahendist.
Salaküttimine väike puudub Sadama rekonstrueerimine ei avalda mõju salaküttimise ilmingute esinemissagedusele.
Häirimine (ohustav on häirimine lesilates)
keskmine puudub Sadama piirkonnas lesilaid ei ole.
Vee- ja õhuliiklus
Laevaliiklus Hiiumaa ja Vormsi laevateede piirkonnas
väike puudub Sadama rekonstrueerimine on suunatud olemasoleva laevaliikluse navigatsiooniohutuse tagamiseks. Mandri ja Hiiumaa ning mandri ja Vormsi vahelise laevaliikluse intensiivistumist ei ole ette näha. KTK põhjal on ujuvvahendi poolt tekitatava müra häirimiskaugus kuni 2 km, kuid hallhülged on tihti uudishimulikud ja julgete loomadena lähenevad veesõidukitele ise.
29 Hallhüljes on kogu Läänemere alal vabalt liikuv hülgeliik, kelle leviku tuumikalad paiknevad Läänemere
keskosas. Valdavalt asustab see liik saarestike avamerega piirnevaid alasid, kasutades lesilatena nii
meremadalikke kui ka veepinnast kõrgemale ulatuvaid, reeglina taimkatteta saari. Eestis on hallhülged
suhteliselt harvad Väinameres Heltermaa ja Rohuküla vahelisest laevaliinist lõuna pool ning Muhust põhja pool.
Ka mujal Läänemeres on nad sisesaarestikus ja merekitsustes vähearvukamad ning avamerelistes piirkondades
ohtramad. Allikas: Hallhülge (Halichoerus grypus) kaitse tegevuskava 30 Eesti mereala planeering: Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnang. MTÜ Pro Mare. Rakendusliku uuringu
lepingu NR 1.9-1/404-1 aruanne, 2019 31 Väinamere hoiuala mereosa, Kadakalaiu viigerhülge, Pujuderahu hallhülge ja Selgrahu hallhülge
püsielupaikade (osa Väinamere linnu- ja loodusalast) kaitsekorralduskava 2013-2022 32 Riigihanke „Riikliku keskkonnaseire eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire allprogrammi seiretööd
2023“, nr 261698 hankeosa nr: „hallhülge lennuloendused (4-3/23/17)“ teostamise aruanne. MTÜ Pro Mare 33 Hallhülge (Halichoerus grypus) kaitse tegevuskava
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
38 / 103
Ohutegur Mõju olulisus KTK põhjal
Mõju liigile
Põhjendus
Veeturism keskmine puudub Rohuküla sadam teenindab ka hobialuseid, peamiselt jahte. Meretee Väinamerest Rohuküla sadamasse sissesõiduks kulgeb igast suunast läbi Väinamere loodusala ning sadama rekonstrueerimine seda olukorda ei muuda. Väikelaevaliiklus on reguleeritav järelevalvega. KTK põhjal on hallhülged tihti uudishimulikud ja lähenevad ujuvvahenditele ise.
Õhuliiklus väike puudub Sadama rekonstrueerimine ei avalda mõju õhuliikluse intensiivsusele. KTK põhjal ei kuulu Läänemaa rannikuala õhuliikluse aspektist tähelepanu vajavate piirkondade hulka.
Keskkonnareostus
Keskkonnamürgid
väike puudub Sadama rekonstrueerimine ei ole seotud keskkonnamürkide kasutamisega.
Õlireostus avamerega piirnevatel aladel
väike, lokaalselt suur
puudub Vastavalt ulatusliku rannikureostuse riskianalüüsile on looduskeskkonnale olulise mõjuga ulatuslik rannikureostus naftasaaduste leke alates 5 tonni koristustööde mahuga. Kuna Rohuküla sadamas silduvate aluste kütusepaagid on oluliselt väiksema mahuga ning fossiilkütuste kasutamist järk-järgult vähendatakse, siis ei saa sadama ekspluateerimine põhjustada olulise mõjuga rannikureostust, mis mõjutaks hallhülge elupaiku. Sadamas väikeses koguses vette sattunud laevakütus lokaliseeritakse ja koristatakse lekkekohas.
Militaartegevus merel väike puudub Tegemist ei ole militaarotstarbel kasutatava sadamaga ja seega ei too sadama rekonstrueerimine kaasa militaartegevuse intensiivistumist merealadel.
Eeltoodud tabelist järeldub, et Rohuküla sadama rekonstrueerimiseks tehtavad tööd ei ole seotud
hallhülge ohuteguritega, mistõttu kavandatav tegevus sadamas ja sadama opereerimine ei avalda
mõju hallhülge seisundile ja elupaigale Väinamere loodusalal.
Eestis on viigerhüljeste võtme-elupaikadeks Väinameri, kus paiknevad jäävabal perioodil loomade
peamised puhkealad, ning Liivi laht, kus loomad toituvad. Nende alade vahel esinevad regulaarsed
ränded. Eraldi ajutise elupaigana tuleb käsitleda loomade edukaks sigimiseks vältimatut merejääd,
mille tüübid, ulatus ja paiknemine varieerub aastati. Viigerhüljeste peamine toitumisala Väinameres
asub Hiiumaa laidude piirkonnas, mis jääb Rohuküla sadamast ca 17 km kaugusele ning Rohuküla
sadama piirkond ei kuulu liigi jaoks olulisemate toitumisalade hulka (Joonis 9). Viigerhülged vajavad
edukaks sigimiseks stabiilset ja lumikattega merejääd ja rüsijääd, mis asub rannikust piisaval
kaugusel. Viigerhüljeste rändealad hõlmavad suurema mereala, millel esineb nii ebaregulaarseid
otsingu-liikumisi kui regulaarseid rändeid nt. puhke ja toitumisalade vahel. Rändealad on seotud
intensiivse toitumise perioodiga ning põhiline rändetee (läbi Suure väina Liivi lahte ja tagasi) on
ajaliselt oluline maist novembrini. Levila piires liikumine on seotud toidu otsinguga, mis toimub kogu
levila piires. Sel perioodil võivad loomad sattuda ka Rohuküla sadama piirkonda. Siiski kujunevad
välja konkreetsed alad, kus meres saakliikide tihedus on suurem ning kus toitumine on energiatõhus.
Sadama piirkond nende hulka ei kuulu.34
34 Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnang. Eesti mereala planeering: Rakendusliku uuringu lepingu NR 1.9-
1/404-1 aruanne. Pro Mare MTÜ, 2019
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
39 / 103
Joonis 9. Viigerhüljeste olulisemad toitumisalad Lääne-Eestis väljendatuna toitumisega
seotavate hüljeste asukohtade jaotusena 5x5 km ruudustikus. Punase täpiga on tähistatud
Rohuküla sadama asukoht. Allikas: Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnang. Pro Mare
MTÜ, 2019
Viigerhülge elupaigana (leiukohana; (KLO9123890) on EELIS-esse kantud ulatuslik mereala (2645
ha) Väinameres, sh Rohuküla sadama naabruses ja Topu lahes, mis kattub eemaldatavate
muulijäänuste alaga ja väga vähesel määral Lõunamuuli lääneosaga. On väga tõenäoline, et
viigerhülged liiguvad ka elupaigana registreeritud alast väljaspool ehk kogu loodusalaga kattuval alal.
Viigerhülge modelleeritud toitumisalad jäävad Rohuküla sadama akvatooriumist väljapoole ca 1 km
kaugusele lõuna suunas (lähimas modelleeritud 5×5 km ruudus on hüljeste arvukus ruudu kohta 8
ehk väga madal). Väinamerre kavandatava kaadamispiirkonna35 põhjapoolses osas on hüljeste
arvukus 5×5 km ruudu kohta 154 ja lõunapoolses osas 521 (madal kuni keskmine). Sadama
akvatooriumi ala on väljaspool viigerhüljeste modelleeritud talvitus- ja sigimisala ning Väinamerre
kavandatav kaadamispiirkond on väga madala tähtsusega talvitus- ja sigimisalal. Viigerhüljeste
rändealade seisukohast on Rohuküla sadama akvatoorium ja lähiümbrus väljaspool modelleeritud
rändeala, Väinamerre kavandatava kaadamispiirkonna põhjapoolses osas on hüljeste arvukus 5×5
km ruudu kohta 121 ja lõunapoolses 206 (madal).36
Viigerhülge kaitse tegevuskava37 kohaselt jagunevad liiki ohustavad tegurid looduslikeks ja
inimtekkelisteks. Looduslikud ohutegurid on kiskjad, epideemiad, vetikamürgid ning kliima
soojenemine. Inimene võib looduslikke tegureid kaudselt mõjutada, kuid kavandatava tegevuse
elluviimine ei mõjuta looduslikke ohutegureid ja seetõttu neid käesoleva töö käigus sügavamalt ei
analüüsita. Alltoodud tabelis (Tabel 6) on analüüsitud kavandatava tegevuse inimtekkelist mõju
hallhülge seisundile Väinamere loodusalal hallhülge kaitse tegevuskava (KTK) põhjal.
35 Kavandatakse Heltermaa sadama kinnistute DP-ga. Vt Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu KSH
aruande eelnõu. Lemma OÜ, 2024 36 Eesti mereala planeeringu kaardirakendus: https://mereala.hendrikson.ee/kaardirakendus.html 37 Viigerhülge (Phoca hispida) kaitse tegevuskava
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
40 / 103
Tabel 6. Kavandatava tegevusega kaasneva mõju hinnang viigerhülge seisundile
Väinamere loodusalal lähtuvalt inimtekkelistest ohuteguritest
Ohutegur Mõju tähtsus KTK põhjal
Mõju liigile
Põhjendus
Kalapüük, muutused toidubaasis ja salaküttimine
Kalapüük (hukkumine kalapüünistes; Väinameri)
suur puudub Kalapüük on reguleeritud kalapüügiõiguse alusel. Sadama rekonstrueerimine ei mõjuta kalapüügiõigust sõltumata püügivahendist.
Muutused toidubaasis väike puudub KTK andmetel on peamised saakliigid on heas seisus, hüljes on plastiline toituja. Sadama rekonstrueerimine ei mõjuta liigi toidubaasi.
Salaküttimine võimalik,
teadmata
puudub Sadama rekonstrueerimine ei avalda mõju salaküttimise ilmingute esinemissagedusele.
Vee-, õhu- ja muu liiklus
Jäämurdmine keskmine puudub Sadamast lähtuvad püsivad laevateed hoitakse jäävabad. Sadama piirkonnas liik ei poegi.
Laevaliiklus väike puudub Sadama rekonstrueerimine on suunatud olemasoleva laevaliikluse navigatsiooniohutuse tagamiseks. Mandri ja Hiiumaa ning mandri ja Vormsi vahelise laevaliikluse intensiivistumist ei ole ette näha. Liigi peamisi puhkealasid sadama piirkonnas ei ole.
Veeturism keskmine puudub Rohuküla sadam teenindab ka hobialuseid, peamiselt jahte. Meretee Väinamerest Rohuküla sadamasse sissesõiduks kulgeb igast suunast läbi Väinamere loodusala ning sadama rekonstrueeri- mine seda olukorda ei muuda. Väikelaevaliiklus on
reguleeritav järelevalvega. Liigi peamisi puhkealasid sadama piirkonnas ei ole.
Jääliiklus (mootorsõidukid)
suur puudub Jääliiklus on ohutegur poegimisaladel, kuid sadama piirkonnas poegimisalasid ei ole.
Lennuliiklus väike puudub Sadama rekonstrueerimine ei avalda mõju lennuliikluse intensiivsusele. KTK põhjal võib mõju avalduda liigi puhkealadel, kuid sadama piirkonnas puhkealasid ei ole.
Keskkonnareostus
Keskkonnamürgid suur puudub Sadama rekonstrueerimine ei ole seotud keskkonnamürkide kasutamisega.
Õlireostus suur puudub KTK järgi ohustab Liivi lahes toimuv ulatuslik
naftaõnnetus olulisi toitumisalasid, kuid Väinameres on suurõnnetuse risk madalam. Vastavalt ulatusliku rannikureostuse riskianalüüsile on looduskeskkonnale olulise mõjuga ulatuslik rannikureostus naftasaaduste leke alates 5 tonni koristustööde mahuga. Kuna Rohuküla sadamas silduvate aluste kütusepaagid on oluliselt väiksema mahuga ning fossiilkütuste kasutamist järk-järgult vähendatakse, siis ei saa sadama ekspluateerimine põhjustada olulise mõjuga rannikureostust, mis mõjutaks hallhülge elupaiku. Sadamas väikeses koguses vette sattunud laevakütus lokaliseeritakse ja koristatakse lekkekohas.
Militaarmürgid suur puudub KTK järgi seisneb oht uputatud keemiarelvades. Töötava sadama akvatooriumis ja lähiümbruse merekeskkonnas on aastakümneid tehtud uuringuid, ehitus- ja süvendustöid ning uputatud keemiarelvi ei ole teadaolevalt leitud.
Müra- ja valgusreostus väike puudub KTK järgi on oht rändeteedel ja toitumisaladel. Sadama piirkonnas liigi rändeteid ja toitumisalasid ei ole.
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
41 / 103
Ohutegur Mõju tähtsus KTK põhjal
Mõju liigile
Põhjendus
Militaartegevus (merel) keskmine puudub Tegemist ei ole militaarotstarbel kasutatava sadamaga ja seega ei too sadama rekonstrueerimine kaasa militaartegevuse intensiivistumist merealadel. KTK järgi on oht puhke- ja toitumisaladel. Sadama piirkonnas liigi puhke- ja toitumisalasid ei ole.
Taristu (sh sadamad jm rannikumere kasutust oluliselt muutvad rajatised)
teadmata puudub Sadama rajatiste rekonstrueerimine ei muuda oluliselt rannikumere kasutust.
Süvendamine ja kaadamine
väike mitte- oluline
Süvendamise ja kaadamisega ei kaasne heljumi ulatuslikku levikut. Vähesel määral võivad mõju avaldada ehitusmasinate poolt tekitatavad häiringud.
Eeltoodud tabelist järeldub, et Rohuküla sadama rekonstrueerimiseks tehtavad tööd ei ole seotud
viigerhülge ohuteguritega, mistõttu kavandatav tegevus sadamas ja sadama opereerimine ei avalda
mõju viigerhülge seisundile ja elupaigale Väinamere loodusalal.
Ehitustöödega kaasnev müra ja laevade liikumine võib põhjustada viiger- ja hallhülgele mõningasi
häiringuid, mille tõttu hoiavad loomad tööde tsoonist mõnevõrra eemale. Siinkohal tuleb arvestada,
et Rohuküla sadama näol on tegemist pikalt tegutsenud reisi- ja kaubasadamaga, kus pidevalt
toimub laevade liiklus ning sadama maismaa-alal ka muud tegevused. Kuna hülged on harjunud
sadamas toimuva laevaliiklusega, on häiringute ulatus suhteliselt väike, piirdudes tõenäoliselt
maksimaalselt paarisaja meetriga. Ehitustöödega kaasnevad häiringud on ajutised ja suhteliselt
lühiajalised ega põhjusta viigerhülgele ja hallhülgele olulist negatiivset mõju, sest hüljestele
toitumiseks sobivad merealad on väga suure ulatusega.
Hülgeliikidele võib avalduda ajutine negatiivne mõju veekeskkonna kvaliteedi kaudu, mis on tingitud
süvendamise ja kaadamisega kaasnevast heljumi levikust. Heljumi tekke ja leviku hindamiseks on
KMH käigus tehtud setete leviku matemaatiline modelleerimine38 (vt ka ptk 7.3.1). Selle tulemused
näitavad järgmist:
- süvendatava materjali kaadamisel sadama Põhjabasseini kaadamisaladele ei levi heljum
sadama akvatooriumist väljapoole;
- lõuna- ja läänemuuli ehitamise käigus tahke aine uputamisel ulatub nähtav heljumi laik
loodetuule korral uputuskohast orienteerivalt 300 m kaugusele lõuna suunas ning läänetuule
korral orienteerivalt 500 m kaugusele kagu suunas;
- mere põhja süvendamisel (koppsüvendajaga) sadama Lõunabasseinis kaide 1–4 esisel alal
jäävad kontsentratsioonid loodetuulega madalaks ning heljumi pilv praktiliselt ei eristu
ümbritsevast foonist, loodetuulega tekib heljumit samuti vähe ja kontsentratsioonid on
foonilähedased;
- muulivarede eemaldamisel ei teki olulist heljumi kontsentratsiooni tõusu Rohuküla sadama
ümbruses; heljumi kontsentratsioonid jäävad madalaks ka töötsooni vahetus läheduses,
oodatav heljumipilve suurus on ca 50 m.
Heltermaa sadama KSH39 käigus on modelleeritud heljumi levikut Väinamerre kavandatud
kaadamisalal ning jõutud järeldusele, et kavandatav tegevus ei mõjuta veekogumi seisundi
hindamisel kasutatavaid indikaatoreid määral, mis muudaks veekogumi seisundi hinnangut.
Leevendusmeetmena tuleb jälgida ilmaolusid (tuule kiirust ja suunda). Kuna Väinamere kaadamisala
ei ole hüljeste seisukohast oluline piirkond, siis kaadamine sinna hüljeste seisundit ei mõjuta.
38 Rohuküla sadama rekonstrueerimistööde heljumi matemaatiline modelleerimine. OÜ Corson, Tallinn 2024 39 Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Lemma OÜ, 2024
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
42 / 103
Eeltoodust tulenevalt võib järeldada, et kaadamine ei põhjusta hüljeste elupaigas nähtavuse
halvenemist vees või on tegemist piiratud alaga. Kuna hülged on liikuvad, siis ei häiri see hüljestel
kalade püüdmist toiduks. Rohuküla sadama piirkond ei ole hüljeste jaoks oluline elupaik, mistõttu ei
ole tõenäoline, et muulide rekonstrueerimisega kaasneks liigile ebasoodne mõju, või on see mõju
väga lühiajaline ja mööduv, st ebaoluline.
Kaitse-eesmärgiks olevate kalaliikide (harilik hink, harilik võldas, jõesilm, harilik vingerjas) elupaiku
Rohuküla sadama piirkonnas teada ei ole. 2015. aastal Rohuküla sadama kalastiku seire40 käigus
õnnestus kaitstavatest liikidest tabada üks hink sadamast põhja pool. Väinamerre kavandatava
kaadamisala piirkonnas ei saadud juulis 2023 seirepüükide tulemusena ühtegi loodusala kaitse-
eesmärgiks olevat kalaliiki. Samuti ei leitud hinku ega võldast ahvena ja teiste röövkalade maosisude
analüüsi käigus. Jõesilmu ja vingerja elupaigaeelistustele vastavad elupaigad tegevuste võimalikus
mõjualas puuduvad.41
Kaitse-eesmärgiks olevate kalaliikide oluliste elupaikade esinemine kavandatava tegevuse
võimalikus mõjupiirkonnas ei ole kinnitust leidnud. Kui rakendatakse üldist leevendusmeedet
Väinamere kalastiku elutingimuste kaitseks – süvendus- ja kaadamistööd viia läbi väljaspool kalade
kevadist kudemisperioodi (vt ptk 8.1) –, siis võib ebasoodsa mõju avaldumise välistada ka loodusala
kaitse-eesmärgiks olevatele kalaliikidele.
Kavandatava tegevuse piirkonnas ja mõjutsoonis puuduvad teiste loodusala kaitse-eesmärgiks
olevate liikide (vt ptk 6.3.1) registreeritud ja võimalikud elupaigad. Sellest tulenevalt on kavandatava
tegevuse ebasoodne mõju nende liikide seisundile välistatud.
6.4.2. Mõju Väinamere linnualale
Mõju Väinamere linnuala terviklikkusele
Kavandatava tegevuse alternatiivideks on süvendustöödel eemaldatud setete kaadamiseks
kasutatavad alad: sadama Põhjabasseini kirdenurk, Kapteni ja Kemo kinnistu ja Heinlaiu
kaadamisala.
Väinamere linnuala piirneb analoogselt loodusalaga olemasoleva sadama akvatooriumiga
ümbritsedes seda lõunas, läänes ja põhjas. Lõunabasseini olemasoleva sadamarajatise (Läänemuul,
Lõunamuul ja Ristmuul) rekonstrueerimise ala kattub osaliselt linnualaga, ulatuses kuni ca 0,5 km
sügavuselt selle sisse. Kõige sügavamal linnuala sees asuvad vanad muulijäänused, mis on kavas
eemaldada. Linnualale jääb pea kogu ulatuses kavandatav Ristmuul ning suuremas osas ka
kavandatav Lõunamuul. Ala piirile või naabrusesse jäävad osalt ka rekonstrueeritavad kaid.
Linnualaga kattub osaliselt ka kavandatav süvendusala. Seega on kavandataval tegevusel otsene
füüsiline puutumus linnualaga.
Lõunamuuli Läänemuuli ja Ristmuuli rekonstrueerimise näol toimub ehitustegevus linnuala
merekeskkonnas, mille tagajärjel asendub ala merepõhi ja veeala muulide alal tehisrajatistega.
Muulid toovad kaasa ka muutused hüdrodünaamikas, seda eriti muulide varju jääval sadama
akvatooriumi alal, mis samuti kattub osaliselt linnualaga. Süvendamine toob kaasa mõjud
merekeskkonna tingimustes (mere sügavus muutub) ja merepõhja iseloomus. Muulide tõttu väheneb
lainetuse mõju ja muutub hoovuste režiim. Seega avalduvad olulised mõjud linnuala
merekeskkonnas elupaikade kao ja elupaigatingimuste muutumise näol.
Lagunenud muulide jäänuste eemaldamisel eemaldatakse linnualalt inimtekkelised rajatised. Antud
tegevuste mõju võib põhimõtteliselt pidada positiivseks. Samas tuleb arvestada, et muulide jäänused
on tõenäoliselt kujunenud elustikule sekundaarseks karidele sarnanevaks elupaigaks.
40 Kalastiku seire teostamine 2015. aastal seoses Rohuküla sadama süvendustöödega ja kalastiku seire aruande
koostamine. Aruanne. Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Limnoloogiakeskus. Tartu 2015 41 Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Lemma OÜ, 2024
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
43 / 103
Ehitusaegne mõju, sh vanade muulijäänuste eemaldamine ja akvatooriumi süvendamine, on ajutine.
Erinevate tegevustega, nagu süvendustööd, muulide jäänuste eemaldamine ja ehitustegevus
kaasneb heljumi veesambasse paiskamine, heljumi levik linnualal ning settimine linnuala
merepõhjale. Heljumi võimalik levik sõltub tööde teostamise viisist, ajastusest (sellest kas töid
teostatakse ka tuuliste ilmadega) ning heljumi levikut tõkestavate lahenduste (nt levikut tõkestavad
ekraanid) kasutamisest. Arvestades parima tehnoloogia ja hea praktika kasutamisega on heljumi
levik tõenäoliselt suhteliselt piiratud ning selle mõju pole pikaajaline. Tõenäoliselt toob heljumi levik
kaasa ajutisi negatiivseid mõjusid merekeskkonnale ja elustikule, kuid ei põhjusta kauakestvaid ega
pöördumatuid muutusi merekeskkonnale ning merepõhja tingimustele.
Töödega kaasnev müra ning laevade ja muu tehnika liikumine ja töötamine põhjustab häiringuid
linnuala elustikule, sh ka linnustikule. Siinkohal tuleb arvestada sellega, et Rohuküla sadama näol on
tegemist pikalt tegutsenud reisi- ja kaubasadamaga, kus toimub laevade liiklus ning sadama
maismaa-aladel ka muud tegevused. Seega on piirkonna linnustik sadama mõjudega kohanenud.
Kavandatava tegevusega kaasnevad häiringud ulatuvad tööde alalt kuni ca paarsada meetrit
väljapoole, kuid enamuse tegevuste puhul on häiringute tsoon ilmselt väiksem. Häiringute näol on
tegu ajutiste mõjudega, mis ei põhjusta liikidele pöördumatuid muutusi.
Teoreetiliseks võimaluseks ja mõjuriks on ehitustegevuse käigus kasutatava tehnikaga toimuv avarii
ja sellest tingitud õlireostus. Arvestades kasutatavaid ettevaatusabinõusid ning reostustõrje plaani
ja vahendeid, on reostuse tõenäosus ning linnualal levimise võimalus suhteliselt väike.
Kavandatava tegevuse mõju on lokaalne ja piirdub ruumis piiratud alaga. Kavandatav tegevus
avaldub linnuala merekeskkonnale ja merepõhjale ning elupaigatingimustele otseseid füüsilisi
mõjusid. Mereliste elupaikade kadu toimub linnuala merealade mastaapi arvestades väga väikesel
alal ning ei avalda linnustikule tõenäoliselt olulist mõju. Kuna muulidel ei viibi reeglina inimesi, siis
on need peatuspaigaks lindudele ning võivad sadama atraktiivsust mitmete linnuliikide jaoks hoopis
suurendada. Arvestades Väinamere linnuala suurust ja ulatust ning kaitse-eesmärgiks olevate
väärtuste puudumist kavandatava tegevuse mõjualas, ei avalda kavandatav tegevus ebasoodsat
mõju loodusala terviklikkusele. Ülevaade võimalikust mõjust loodusala terviklikkusele on esitatud
alljärgnevas tabelis (Tabel 7).
Tabel 7. Mõju Väinamere linnuala terviklikkusele
Kas kavandatav tegevus võib: Hinnang
Vähendada ala elupaigatüüpide pindala või liikidel arvukust, mille kaitseks ala loodi? Ei
Põhjustada häirimist, mis võib mõjutada asurkondade suurust või liikide vahelist
tasakaalu või asustustihedust?
Ei
Põhjustada liikide ümberasustust ja seega vähendada nende liikide levikuala
piirkonnas?
Ei
Põhjustada lisa I elupaikade või liikide killustatust? Ei
Põhjustada peamiste tunnuste vähenemist või hävimist? Ei
Häirida ala soodsa seisundi indikaatoritena kasutatavate võtmeliikide tasakaalu,
levikut ja asustustihedust?
Ei
Aeglustada või takistada ala kaitse-eesmärkide saavutamist? Ei
Põhjustada muutusi kriitilise tähtsusega, ala olemust määravates aspektides (nt
toitainete tasakaal), millest sõltub ala soodsa seisundi toimimine elupaiga või
ökosüsteemina?
Ei
Mõju Väinamere linnuala kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
44 / 103
EELIS andmebaasi on kantud linnuala kaitse-eesmärgiks oleva väikeluige elupaik, mis piirneb
Põhjamuuli maapoolse osa ja keskosaga. Väikeluige elupaigana on kaardistatud 19 ha suurune ja
1,8 km pikkuselt piki rannikut kulgev madal mereala, mis piirneb muuli maapoolse osaga 240 m
pikkusel lõigul. Tegu on rannikumeres oleva elupaigaga, kus rändel olevad luiged peatuvad ja
toituvad. Elupaiga alal loendati 2021. aastal 50 sügisrändel peatuvat luike. Väikeluik on arktiline
linnuliik, kes Eestis ei pesitse. Väikeluige kaitse tegevuskava kohaselt on liigi puhul suure mõjuga
ohuteguriks rändel peatuvate isendite häirimine.
Kavandatav tegevuse ala on elupaigast eraldatud Põhjamuuliga. Siiski võivad seoses kaadamisega,
mille üheks alternatiivseks alaks on sadama Põhjabasseini kirdenurk ja Kemo kinnistu, kaasneda
häiringud väikeluikedele, kes viibivad Põhjamuuli läheduses. Häiringud tulenevad tehnika liikumisega
kaasnevast visuaalsest mõjust ning vähemal määral ka mürast. Samuti pole välistatud kaadamise ja
hiljem lainetuse ja erosiooni tõttu vabaneva heljumi kandumine linnualale, kuid antud mõju on
eeldatavalt ebaoluline kuna kaadamisala eraldab loodusalast Põhjamuul.
Mõningased, kuid tõenäoliselt väiksema ulatusega häiringud võivad kaasneda ka seoses
süvendustöödega, kui neid tehakse sadama akvatooriumi põhjaosas. Kuna luikedele sobiv mereala
on suure ulatusega ning häiringud on ajutise iseloomuga, siis ei põhjusta need liigile negatiivset
mõju. Põhjabasseini kirdenurga kasutamisel kaadamiseks kaadamistöödega seotud võimalikud
häiringud kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele (eelkõige väikeluigele, aga ka teistele
veelindudele) on tõenäoliselt ebaolulised. Setete kaadamisel Põhjabasseini võib kaasneda heljumi
levik tööde ajal ning hiljem lainetuse ning erosiooni tulemusena. Tõenäoliselt ei avalda see olulist
negatiivset mõju linnualale, kuna kaadamisala eraldab linnualast põhjamuul.
EELIS andmebaasis pole muulide piirkonnas registreeritud teiste kaitse-eesmärgiks olevate
linnuliikide elupaiku, aga sadama piirkonna merealadel võivad siiski pesitseda, peatuda ja toituda
mitmed eesmärgiks olevad linnuliigid. PlutoF andmebaasi on kantud kavandatava tegevuse
piirkonnas järgmiste kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide vaatlusi: järvekaur, kormoran, aul,
jääkoskel, väikekoskel, sõtkas, hahk, merivart, tuttvart, punapea-vart, sinikael-part, mustlagle,
valgepõsk-lagle, kühmnokk-luik, väiketiir, tutt-tiir, randtiir, jõgitiir, liivatüll, meriski, kalakajakas,
naerukajakas, randtiir, räusk, hallhaigur, mudatilder, heletilder, suurkoovitaja ja merikotkas.
2017. aastal tehtud Väinamere linnuala linnustiku inventuuril (Nellis jt 201742) loendati kevad- ja
sügisrände perioodil merealal peatuvad veelinnud (vaatlused tehti rannikult, sh Rohuküla sadamast).
Kevadel tehti kolmekordne ja sügisel viiekordne rändel peatuvate veelindude loendus. Rohuküla
sadamast kuni 3 km kaugusel merealal loendati peatumas järgmiseid liike (sulgudes maksimaalne
loendatud isendite arv): merivart (2450 is), aul (820 is), sõtkas (80 is), jääkoskel (52 is), valgepõsk-
lagle (45 is), kühmnokk-luik (32 is), tuttvart (27 is), väikeluik (16 is), kormoran (8 is), tõmmuvaeras
(7 is), väikekoskel (6 is), viupart (4 is), sinikael-part (4 is), rääkspart (3 is), laululuik (2 is), ristpart
(2 is), luitsnokk-part (1 is) ja merikotkas (1 is). Rohuküla sadama akvatooriumis peatuvad ja toituvad
tavaliselt kuni mõnikümmend veelindu, peamiselt sõtkad, jääkosklad, tuttvardid, sinikael-pardid ja
kormoranid.
Nimetatud liikide jaoks on muuli piirkonna merealad toitumis- ja puhkealadeks või olid linnud
läbirändel. Piirkonnas viibivatele kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele avalduvad ajutised
ehitusaegsed häiringud, mis sunnivad merel olevaid linde tööde tsoonist kuni paarisaja meetri võrra
eemalduma. Antud mõju on suhteliselt lühiajaline ning ei too liikidele kaasa ebasoodsaid mõjusid.
Heljumi levik on eeldatavalt piiratud ning ei too kaasa häiringutest kaugemale ulatuvaid mõjusid
kalast toituvatele liikidele. Ei saa välistada heljumi kaugemale kandumist, kuid see toimub pigem
lühiajaliste üksikjuhtumitena, mis linnustikule ebasoodsat mõju ei avalda.
Linnualal ei ole muuli piikonnas kaitstavate linnuliikide pesitsuseks sobivaid alasid, kuna loodusala
hõlmab sadama alal ja lähinaabruses praktiliselt vaid merealasid. Lähimad võimalikud pesitsuspaigad
paiknevad sadama maismaa-alast ca 80 m kaugusel kagus. Kuna antud piirkonnas paiknevad
olemasolev laoplats, siis lähtub ka praegu sealt häiringuid tehnika ja inimeste liikumise näol.
42 https://eoy.ee/pics/1311_Vainamere_linnuala_aruanne_2017_Laanemaa_Parnumaa.pdf
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
45 / 103
Tõenäoliselt ei kaasne ehitustegevusega, mis toimub laoplatsist kaugemal, selliseid häiringuid, mis
halvendaks võimalike pesitsusalade kvaliteeti.
Heinlaiu kaadamisala kasutamise mõjud on hinnatud Heltermaa sadama kinnistute
detailplaneeringu KSH käigus (Lemma OÜ 2024). Alljärgnev, Heinlaiu kaadamisalale kaadamist
käsitlev lõik on väljavõte Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu KSH aruandest.
Kaadamispiirkond oluline eeskätt kevadisel perioodil mustvaera jaoks. Piirkond on kasutatav
kevadisel perioodil ka auli, haha ja merivardi poolt43. Kavandatava tegevuse puhul on linnustikule
võimalikku ebasoodsat mõju avaldav eeskätt süvendamine ja kaadamine. Vee läbipaistvus on väga
oluline kala- ja limusetoidulistele veelindudele. Halva läbipaistvusega vees on toit vaid osaliselt
kättesaadav. Kogu Läänemeres on vee läbipaistvus kahanenud, põhjuseks vee eutrofeerumine
viimase 30–40 aasta jooksul. Suuremahulised süvendustööd veeteedel ja sellega kaasnev heljum
võivad potentsiaalselt seada haudelinnud olukorda, kus toidubaasi saab vaid osaliselt kasutada.
Samuti võib süvendamisega ja kaadamisega kaasnev täiendav veeliiklus (kaadamisel kasutatava
pargase liikumine) põhjustada häiringuid. Samuti kaasneb süvendamise ja kaadamisega mõjud
põhjaloomastikule ja kalastikule, mis on oluliseks toiduressursiks ala kasutavatele veelindudele.
Otsestest mõjudest on olulisemad veelindude toidubaasi kahanemine või hävimine
rändepeatuspaikades süvendustööde vahetus läheduses, seda nii kala- (kosklad, kajaklased),
taimtoiduliste lindude (luiged, ujupardid), kuid eriti sukelpartide (aul, vardid, vaerad, sõtkas) osas
ja veelindude häirimine ehitustegevusel, eeskätt süvendamisel. Mereelupaikade kahjustamine ja
lindude toidubaasi hävimine pinnase ladustamise käigus kaadamispaikades on olnud alati
potentsiaalselt riskiteguriks. Teostatavad tööd on eriti ohtlikud (kahjustab otseselt paljude ohustatud
linnuliikide taastootmist) juhul, kui neid viiakse läbi lindude pesitsusajal (aprill-juuli). Paljude saartel
pesitsevate lindude (tiirud, kajakad, kormoranid) toitumisalad asuvad tihti kümneid kilomeetreid
eemal kodusaarest ja seetõttu on süvendus- ja kaadamistööde läbiviimine kevadkuudel saarterohkes
Väinameres mittesoovitatav, sest sellega võib kaasneda ebasoodne mõju mitmete Väinamere
linnuala kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele.
Kaudsetest ja järelmõjudest on olulisim vee hägustumine ja toiduobjektide kättesaadavuse
vähenemine lindudele. Riskifaktorina tuleb arvestada vee võimaliku reostamisega õli ja naftaga ja
sellest tulenevatest täiendavatest ohtudest veelindudele. Antud juhul võib ohtu pidada pigem
väikeseks, sest süvendatava ala setete analüüsi alusel setted reostunud ei ole. Jääb teatav risk
ehitustehnikaga toimuva õnnetusjuhtumi puhul.
Süvendus ja kaadamistöid vältida 1. aprillist kuni 30 juunini, sest sellel ajavahemikul kasutavad nii
sadamala lähiala ja kaadamisala piirkonda pesitsevad veelinnud. Antud ajavahemikul võib süvendus-
ja kaadamistöid põhjustada nii otsest häiringut kui toidubaasile ebasoodsat mõju. Kuna veelindude
poolne intensiivne mereala ja laidude ümbruse kasutus kestab pikemal perioodil (u aprillist-
augustini), siis tuleb kaadamisel pargase sõidukoridor hoida maksimaalselt kattuvana Rohuküla–
Heltermaa laevateega (millel esineva laevaliiklusega on piirkonna linnustik kohanenud). Vältida
pargase sattumist laidude lähipiirkonda. Süvendamine ja kaadamine planeerida võimalikult
lühiajalisena, et minimiseerida mõjusid põhjaloomastikule ja kalastikule, mis on oluliseks
toiduressursiks ala kasutavatele veelindudele.
Ehitustööde järgselt ei avaldu rekonstrueeritud muuliga seoses linnustikule mõjusid. Seoses
Lõunamuuli ja Ristmuuli ehitusega linnualale väheneb väikesel alal veeala pindala kuid sellega ei
kaasne olulist mõju mereliste elupaikade hulgale linnualal. Kuna muulidel ei viibi reeglina inimesi,
siis on need peatuspaigaks lindudele ning võivad sadama atraktiivsust mõnede liikide jaoks hoopis
suurendada.
Kokkuvõttes ei põhjusta ehitustöödega kaasnevad ajutised ja piiratud ulatusega häiringud
leevendusmeetmete rakendamisel linnuala kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele ebasoodsat
mõju.
43 Heltermaa sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu. Lemma OÜ,
2024
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
46 / 103
6.5. Mõju väljaspool Natura ala asuvatele elupaigatüüpidele
Rohuküla sadama piirkonnas väljaspool Väinamere loodusala piiri on modelleeritud mereline
elupaigatüüp mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased laugmadalikud (1140) ning kaardistatud
ranniku elupaigatüüp rannaniidud (1630*).
Elupaigatüüp mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased laugmadalikud (1140)
Loodusdirektiivi mereliste elupaigatüüpide modelleerimise andmetel esineb sadama veeala
maismaapoolses servas – väljaspool Väinamere loodusala piiri – mitmes paigas elupaigatüüp
mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased laugmadalikud (1140). Tegelikkuses on modelleeritud ala
lõunapoolses osas (sadama Lõunabasseinis) kaide äärne sügav akvatoorium, kus nimetatud
elupaigatüüpi esineda ei saa. Elupaigatüübi esinemine on võimalik sadama akvatooriumi, täpsemalt
Põhjabasseini kirdeservas, kus on tegemist loodusliku rannikuga. Nimetatud alale rajatisi ei
kavandata, Lõunamuuli ehitusest tingitud võimalikud hüdrodünaamika ja setete liikumise muutused
Põhjabasseini kirdeossa ei ulatu ning seetõttu elupaigatüübile mõju puudub.
Sadama Põhjabasseinis on kaks süvenduspinnase paigutamise alternatiivi – kirdeosas (põhjamuuli
jalamil vahetult elupaigatüübi 1630* kõrval) ning kaguosas (kai nr 7 ja sõiduautode parkla
läheduses); vt Joonis 8. Oluline ja pöördumatu mõju võimalikule elupaigatüübile 1140 Kemo kinnistul
ja Põhjabasseini kirdenurgas kaasneb juhul, kui seda mereala hakatakse kasutama kaadamiseks.
See toob kaasa seal esineva võimaliku elupaigatüübi kao.
Kaadamine Põhjabasseini kaguossa võimalikku elupaigatüüpi ei kahjusta, kui rakendatakse heljumi
leviku tõkestamise meetmeid, et see ei leviks Põhjabasseini veekeskkonnas.
Elupaigatüüp rannaniidud (1630*)
EELIS-e andmetel on põhjamuuli maismaapoolse otsa läheduses, väljaspool Väinamere loodusala
piiri, kaardistatud Natura elupaigatüüp rannaniidud (1630*), vt Joonis 8. Elupaigatüüp pindalaga ca
5,6 ha hõlmab Kemo maaüksuse (67401:002:0881) merepoolse osa, mis jääb sadama akvatooriumi
Põhjabasseini ja maaüksust läbiva tee vahele.
Süvendusmaterjali kaadamine Põhjabasseini kirdenurka võib endaga tõenäoliselt kaasa tuua ranniku
elupaigatüübi mõningase füüsilise kahjustamise, sest kaadamisalale on vaja juurdepääsu ning
suurtele veokitele manööverdamisruumi. Süvenduspinnase ladustamisel Kemo kinnistule
elupaigatüüp hävineb olenemata sellest kas sinna ladustatakse osa süvenduspinnasest või kogu
süvenduspinnase maht 210 000 m3.
Kuna elupaigatüübi rannaniidud (1630*) üleriigiline seisund loodusaladel on pindala, struktuuri ja
funktsioonide, tuleviku ning 2019. aasta üldhinnangu järgi hinnatud ebapiisavaks44 (vt ptk 6.4.1
Tabel 4), siis on sadama Põhjabasseiniga külgneval rannaniidu elupaigatüübiks inventeeritud
kooslusel arvestatav potentsiaal elupaigatüübi üleriigilise seisundi parandamisel, kui see liita
Väinamere loodusalaga.
Kaks eelnimetatud elupaigatüüpi moodustavad sadama Põhjabasseini kirdeosas loodusliku
koostoimiva terviku, mis suurendab nende väärtust elustiku mitmekesisuse säilitajana sadama
tehislikus keskkonnas. Kemo maaüksuse rannik on PlutoF vaatluste põhjal Väinamere linnuala kaitse-
eesmärgiks olevate väike- ja liivatülli pesistusala. Eeldada võib, et ala sobib ka elupaigatüübi
tunnusliikideks olevatele niidurislale, tutkastele ja lambahänilasele.
Natura 2000 ei tähenda, et tuleks kaitsta absoluutselt kõiki alasid, kus loodusdirektiivis mainitud
elupaigatüüpe esineb. Aladest valitakse esinduslikum osa, mis on vajalik vastava elupaigatüübi
säilitamiseks.45 Kavandatava tegevuse mõjualas paikneva loodusliku taimekoosluse kaitsmise
vajadust Natura 2000 võrgustiku ala elupaigatüübina hindab riik (vastutavad ametiasutused
44 Elupaigatüüpide seisund 2019: https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021-
07/Elupaigat%C3%BC%C3%BCpide%20seisund%202019.pdf (vaadatud 10.11.2024) 45 Kliimaministeeriumi veebileht (Natura 2000): https://kliimaministeerium.ee/elurikkus-
keskkonnakaitse/looduskaitse/natura-2000 (vaadatud 10.11.2024)
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
47 / 103
Kliimaministeerium ja Keskkonnaamet) lähtuvalt Natura elupaigatüüpide üleriigilisest seisundist.
Põhjendatud vajadusel (eelkõige pindala vähesuse tõttu) on kaitse tagamiseks vajalik uue Natura ala
(loodusala) moodustamine või olemasoleva laiendamine. Kas seda peetakse vajalikuks teha
kavandatava tegevuse mõjualas sadama Põhjabasseini ääres asuva või mujal Eestis väljaspool
loodusalasid inventeeritud elupaigatüübi arvel, tuleb vastutavatel ametiasutustel analüüsida, kaaluda
ja otsustada KMH menetlusest sõltumatult. Natura elupaigatüüpide seisundi parandamine toimub
Natura 2000 võrgustiku aladel lähtuvalt kaitsekorralduskavast.
6.6. Teised teadaolevad olulise mõjuga tegevused seoses Natura 2000
võrgustiku aladega ning võimalik koosmõju kavandatava tegevusega
Kavandatava tegevuse piirkonnas ei ole seoses Natura 2000 võrgustiku aladega teada teisi olulise
mõjuga tegevusi, millel võiks olla koosmõju kavandatava tegevusega.
AS Saarte Liinid kavandab Rohuküla sadama Põhjamuuli rekonstrueerimist. Kuna Põhjamuulil
kavandatava tegevuse ainsaks Väinamere loodusala ja Väinamere linnuala mõjutavaks teguriks on
ehitusaegsed häiringud ning ebasoodsat mõju loodusalale ja linnualale ning nende kaitse-eesmärgiks
olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele ei avaldu, siis saavad häiringute mõjud kumuleeruda vaid
juhul, kui Põhjamuuli ja muude rajatiste ehitustööd toimuksid samaaegselt. Häiringute mõju
kumuleerumist reaalselt ei toimu, sest Põhjamuuli ehitustööd on kavandatud varasemaks kui muude
rajatiste ehitustööd.
Kui Rohuküla sadamast süvendatava pinnase kaadamisel Väinamerre kavandatud kaadamisalale
järgitakse leevendusmeetmeid (ptk 6.7), siis seoses Heltermaa sadama süvendustöödega
ebasoodsat koosmõju Väinamere loodusalale ei avaldu.
AS Saarte Liinid esitas KMH aruande koostamise ajal (20.11.2024) Keskkonnaametile taotluse
Rohuküla sadama põhjapoolse akvatooriumi hooldussüvendamiseks merelisest setendist
puhastamise eesmärgil. Taotluse kohaselt pumbatakse eemaldatavad setted piki toruliinisid sadama
põhjaküljes paiknevale madalale merealale – vt Joonis 10. Keskkonnaamet on esitatud taotluse
põhjal algatanud loamanetluse ning koostab kavandatava tegevuse KMH eelhinnangu KeHJS-s
sätestatud korras võttes muuhulgas arvesse käesoleva KMH tulemused.
Joonis 10. Väljavõte esitatud keskkonnaloa taotlusmaterjalidest
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
48 / 103
6.7. Leevendus- ja seiremeetmed
Väinamere loodusala
Leevendusmeetmed seoses kaadamisega
• Leevendusmeetmed kaadamisel Väinamerre kavandatavale kaadamisalale Väinamere
loodusala kaitse-eesmärgiks oleva elupaigatüübi veealused liivamadalad (1110) kaitseks:46
o mitte kasutada kaadamiseks kaadamisala K2 piirkonda, mis jääb kaardistatud
liivamadalatele lähemale kui 500 m (Lemma OÜ, 2024);
o loode, põhja ja kagu tuultega valida kaadamiseks K1 kaadamisala põhjapoolne osa
ning vältida kaadamist üle 5 m/s tuule korral (Lemma OÜ, 2024).
Meetmed on hinnatud tõhusateks, sest sellega on välditud kaadamisala piirkonnas
kaardistatud liivamadalate mattumine süvendatava materjaliga.
• Kaadamisel Rohuküla sadama Põhjabasseini kaguossa vältida setete kandumist kogu
Põhjabasseini alale, sh võimalikule paguranna elupaigatüübile (1140) Põhjabasseini
kirdeosas.
• väljaspool Rohuküla sadama akvatooriumi kavandada kaadamistööd väljapoole kalade
kevadist kudeperioodi.
Leevendusmeede seoses lagunenud muulide lammutamisega
• Soovitav on kaaluda lagunenud muulide asukohas jätta mere põhja looduslikud kivid sellise
kõrguseni, kus need ei ole takistuseks veeliiklusele. See võimaldaks luua eeldused merepõhja
elupaikade47 mitmekesistamiseks.
Ettepanek seiremeetme rakendamiseks
• Väinamerre kavandatava perspektiivse kaadamisala kaadamisalana kasutusele võtmisel on
vajalik vähemalt esimese hooaja jooksul kaadamisele järgneval ajal läbi viia seire reaalsest
kaadamiskohast kuni 1 km raadiuses, tuvastamaks võimalikku negatiivset mõju kaadamisala
ümbritsevale merepõhjale, sh elupaigatüübile veealused liivamadalad (1110). Seiratavateks
parameetriteks peaksid olema merepõhja koosluste struktuur ja selle võimalikud muutused.
Väinamere linnuala
Leevendusmeetmed seoses süvendamise ja kaadamisega Heinlaiu kaadamisalale (Lemma
OÜ, 2024)
• Süvendamine ja kaadamine planeerida võimalikult lühiajalisena, et minimiseerida mõjusid
põhjaloomastikule ja kalastikule, mis on oluliseks toiduressursiks ala kasutavatele
veelindudele.
• Süvendus ja kaadamistöid vältida 1. aprillist kuni 30 juunini, sest sellel ajavahemikul
kasutavad nii sadamala lähiala ja kaadamisala piirkonda pesitsevad veelinnud. Antud
ajavahemikul võib süvendus- ja kaadamistöid põhjustada nii otsest häiringut kui toidubaasile
ebasoodsat mõju.
• Kuna veelindude poolne intensiivne mereala ja laidude ümbruse kasutus kestab pikemal
perioodil (u aprillist- augustini), siis tuleb kaadamisel pargase sõidukoridor hoida
maksimaalselt kattuvana Rohuküla–Heltermaa laevateega (millel esineva laevaliiklusega on
piirkonna linnustik kohanenud). Vältida pargase sattumist laidude lähipiirkonda.
• Linnuparvede esinemisel hoida pargase sõidukiirus madal.
46 Kehtivad samad leevendusmeetmed, mis Heltermaa sadamaga seotud kaadamise korral. Heltermaa sadama
kinnistute DP KSH aruande eelnõu. Lemma OÜ, 2024 47 Kuna tegemist on inimtekkelise rajatisega, siis Natura elupaigatüübiks karid (1170) see ei klassifitseeruks.
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
49 / 103
Meetmeid võib lugeda tõhusateks, sest need aitavad vältida ebasoodsat mõju Väinamere loodus- ja
linnuala kaitse-eesmärkidele.
6.8. Natura asjakohase hindamise kokkuvõte ja järeldused
6.8.1. Väinamere loodusala
Arvestades Väinamere loodusala suurust ja ulatust ning loodusala kaitse-eesmärgiks olevate
väärtuste puudumist kavandatava tegevuse mõjualas, ei avalda kavandatav tegevus ebasoodsat
mõju loodusala terviklikkusele.
Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele sadamast põhja ja lõuna pool paiknevatele
maismaa ja ranniku elupaigatüüpidele rannaniidud (1630*) ja liigirikkad niidud lubjavaesel mullal
(6270*) otsene ebasoodne mõju puudub, sest kavandatav tegevus loodusala maismaaosa, sh
rannikut ei puuduta. Samuti ei avalda kavandatav tegevus kaudset ebasoodsat mõju loodusala
nimetatud elupaigatüüpidele, sest kavandatava tegevusega ei kaasne muutusi setete liikumises ja
rannaprotsessides ning sellega seotud ebasoodsat mõju piirnevatele rannaaladele.
Elupaigatüübi karid (1170) definitsioonist tulenevalt seda elupaigatüüpi kavandatava tegevuse alal
ja selle mõjualas ei esine, mistõttu lagunenud muuli lammutamisega elupaigatüübi kadu ei kaasne.
Geofüüsikalisest uuringust tulenevalt Rohuküla sadama piirkonnas kavandatava tegevuse alal
elupaigatüüpi veealused liivamadalad (1110) ei esine. Isegi, kui veealuseid liivamadalaid esineb
kaugemal sadama piirkonna ümbruse meres, siis süvendamise ja muulide rekonstrueerimise mõju
sellele elupaigatüübile puudub, sest töödega veesambasse lisanduva heljumi kogused on
marginaalsed ning muud ehitustegevusest tulenevat mõju elupaigatüübile ei kaasne. Kaadamisel
Väinamerre kavandatavale kaadamisalale tuleb elupaigatüübi veealused liivamadalad (1110)
kaitseks rakendada leevendusmeetmeid.
Kavandatava tegevusega kaasnev süvendamine ja kaadamine ei põhjusta hüljeste elupaigas
nähtavuse halvenemist vees või on tegemist piiratud alaga. Kuna hülged on liikuvad, siis ei häiri see
hüljeste elutegevust, eelkõige toitumist. Rohuküla sadama ja Väinamerre kavandatava
kaadamisala48 piirkond ei ole hüljeste jaoks oluline elupaik, mistõttu ei ole tõenäoline, et muulide
rekonstrueerimisega kaasneks liigile ebasoodne mõju, või on see mõju väga lühiajaline ja mööduv,
st ebaoluline. Kavandatava tegevuse piirkonnas ja mõjutsoonis puuduvad teiste loodusala kaitse-
eesmärgiks olevate liikide registreeritud ja võimalikud elupaigad, mistõttu on kavandatava tegevuse
ebasoodne mõju nende liikide seisundile välistatud.
Väljaspool Väinamere loodusala sadama piirkonnas registreeritud/modelleeritud kaks elupaigatüüpi
– mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased laugmadalikud (1140) ja rannaniidud (1630*) –
moodustavad sadama Põhjabasseini kirdeosas ja Kemo kinnistul loodusliku koostoimiva terviku, mis
suurendab nende väärtust elustiku mitmekesisuse säilitajana sadama tehislikus keskkonnas.
Kaadamine ja süvenduspinnase ladustamine nendele aladele toob kaasa olulise pöördumatu
ebasoodsa mõju nendele elupaigatüüpidele. Kuna elupaigatüübi rannaniidud (1630*) üleriigiline
seisund loodusaladel on hinnatud ebapiisavaks, siis on sadama Põhjabasseiniga külgneval rannaniidu
elupaigatüübiks inventeeritud kooslusel arvestatav potentsiaal elupaigatüübi üleriigilise seisundi
parandamisel, kui see liita Väinamere loodusalaga.
Lagunenud muulide jäänuste eemaldamisel eemaldatakse loodusalalt inimtekkelised rajatised. Antud
tegevuste mõju võib põhimõtteliselt pidada positiivseks. Samas tuleb arvestada, et muulide jäänused
on tõenäoliselt kujunenud elustikule sekundaarseks karidele sarnanevaks elupaigaks.
48 Kavandatakse Heltermaa sadama kinnistute DP-ga.
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
50 / 103
Sadama Lõunabasseini sadamarajatise rekonstrueerimise järgselt on soovitav kaaluda Väinamere
loodusala piiride täpsustamist, jättes Rohuküla sadama Lõunabasseini ja rekonstrueeritud muulid
Natura ala piiridest välja, sest sadama aktiivse tegevuse tõttu ei ole tõenäoline, et Lõunabasseinis
kujunev veekeskkond ja seda piiravad rajatised vastaksid Natura loodusala kriteeriumidele. Arendaja
on piiride korrigeerimiseks pakkunud välja järgmised koordinaadid:
id lat lon
1 6529498.01 467113.56
2 6529484.29 467128.11
3 6529450.46 467060.16
4 6529435.03 466848.24
5 6529425.16 466412.43
6 6529590.38 466092.56
7 6529947.60 465520.70
8 6530047.60 465520.70
9 6530274.92 466778.20
Punktide 1 ja 9 vahel mööda AS-i Saarte Liinid kinnistute piire ja rannajoont (Kemo kinnistu ulatuses)
katastriandmete alusel.
Tuginedes teadaolevatele andmetele ei ole kavandatava tegevuse piirkonnas seoses Väinamere
loodusalaga teada teisi olulise mõjuga tegevusi, millel võiks olla koosmõju kavandatava tegevusega.
Leevendusmeetmete rakendamisel ebasoodsat mõju Väinamere loodusala terviklikkusele ja kaitse-
eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ei avaldu.
6.8.2. Väinamere linnuala
Arvestades Väinamere linnuala suurust ja ulatust ning loodusala kaitse-eesmärgiks olevate väärtuste
puudumist kavandatava tegevuse mõjualas, ei avalda kavandatav tegevus ebasoodsat mõju linnuala
terviklikkusele.
Piirkonnas viibivatele kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele avalduvad ajutised ehitusaegsed
häiringud, mis sunnivad merel olevaid linde tööde tsoonist kuni paarisaja meetri võrra eemalduma.
Antud mõju on suhteliselt lühiajaline ning ei too liikidele kaasa ebasoodsaid mõjusid.
Heljumi levik on eeldatavalt piiratud ning ei too kaasa häiringutest kaugemale ulatuvaid mõjusid
kalast toituvatele liikidele. Ei saa välistada heljumi kaugemale kandumist, kuid see toimub pigem
lühiajaliste üksikjuhtumitena, mis linnustikule ebasoodsat mõju ei avalda.
Heinlaiu kaadamisala kasutamise mõjud on hinnatud Hetermaa sadama kinnistute detailplaneeringu
KSH käigus (Lemma OÜ 2024). Kui Rohuküla sadamast süvendatud materjali kaadamisel jälgitakse
KSH aruandes toodud piiranguid ja soovitusi, siis on võimalik ebasoodsad mõjud kaitse-eesmärgiks
olevatele veelindudele vältida ja leevendada.
Sadama Lõunabasseini sadamarajatise rekonstrueerimise järgselt on soovitav kaaluda Väinamere
linnusala piiride täpsustamist, jättes Rohuküla sadama Lõunabasseini ja rekonstrueeritud muulid
Natura ala piiridest välja, sest sadama aktiivse tegevuse tõttu ei ole tõenäoline, et Lõunabasseinis
kujunev veekeskkond ja seda piiravad rajatised vastaksid Natura loodusala kriteeriumidele.
Tuginedes teadaolevatele andmetele ei ole kavandatava tegevuse piirkonnas seoses Väinamere
linnualaga teada teisi olulise mõjuga tegevusi, millel võiks olla koosmõju kavandatava tegevusega.
Leevendusmeetmete rakendamisel ebasoodsat mõju Väinamere linnusala terviklikkusele ja kaitse-
eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ei avaldu.
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
51 / 103
7. Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju
7.1. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele
Mõju hindamisel kaitstavatele loodusobjektidele on arvestatud Väinamere hoiuala/loodusala/linnuala
paiknemise ning nende kaitse-eesmärgiks olevate liikide ja elupaigatüüpidega, samuti kaitstavate
liikide registreeritud elupaikade ja kasvukohtadega. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja nende
kaitse-eesmärkidele on hinnatud kogu käsitlusala maa-alal, sadamarajatiste rekonstrueerimiseks,
süvendamiseks ja kaadamiseks vajalikele tegevustele meres ning sadama edasisele kasutamisele.
Hindamisel jõuti üldisele järeldusele, et kaitstavate loodusobjektide kaitse-eesmärgid ja kaitsekord
ning ehitusprojektiga kavandatavad tegevused ei ole omavahel vastuolus.
7.1.1. Mõju Väinamere hoiualale
Kavandatava tegevuse ala kattub osaliselt Väinamere hoiualaga, ulatudes kuni ca 0,5 km sügavuselt
hoiuala piiridesse. Hoiualale jäävad suuremas osas kavandatav Lõunamuul, Läänemuul ja Ristmuul
ning osaliselt sadama akvatoorium. Hoiualale jäävad lagunenud muulide (lainemurdjate) jäänused,
mis on kavas merepõhjast eemaldada. Väinamere hoiuala on piirkonnas ainus kaitstav ala, mis jääb
kavandatava tegevuse mõjualale.
Väinamere hoiuala kattub kavandatava tegevuse piirkonnas Väinamere loodusalaga ja Väinamere
linnualaga ning asetseb sellega samades piirides, samuti on hoiuala kaitse-eesmärgiks olevad
elupaigatüübid ja liigid ühtlasi ka Väinamere linnu- ja loodusala kaitse-eesmärgiks. Seetõttu kehtib
Väinamere hoiuala kohta Väinamere loodusala ja Väinamere linnuala kohta läbi viidud Natura
asjakohane hindamine – vt ptk 6.
7.1.2. Mõju kaitstavatele liikidele
Kõik kavandatava tegevuse piirkonnas registreeritud kaitstavate liikide elupaigad paiknevad
Väinamere loodusalal/linnualal/hoiualal ning valdav osa nendest liikidest on ka kaitse-eesmärkideks.
Mõju kaitse-eesmärkideks olevatele liikidele hinnati Natura eelhindamise käigus (vt KMH programm)
ning jõuti järeldusele, et peale kahe hülgeliigi puuduvad kavandatava tegevuse piirkonnas ja
mõjutsoonis teiste loodusala kaitse-eesmärgiks olevate liikide registreeritud ja võimalikud elupaigad.
Sellest tulenevalt on kavandatava tegevuse ebasoodne mõju nende liikide seisundile välistatud.
Mõju Väinamere loodusala/hoiuala kaitse-eesmärgiks olevatele hülgeliikidele on hinnatud Natura
asjakohase hindamise käigus – vt ptk 6.4.1. Mõju Väinamere linnuala/hoiuala kaitse-eesmärgiks
olevatele linnuliikidele on hinnatud Natura asjakohase hindamise käigus – vt ptk 6.4.2.
Kaitstavate taime- ja loomaliikide elupaiku pole kavandatava tegevuse alal maismaal registreeritud.
Kuna sadama territoorium (sh sadamakaid jms) on kaetud tehispinnaga, siis ei leidu seal kaitstavate
taime- ja loomaliikide jaoks sobilikke elupaiku. Väinamere loodusalal/hoiualal kavandatava tegevuse
alast 140 m kaugusel on registreeritud kolme III kaitsekategooria kaitstava liigi elupaigad: balti
sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica), niidu-asparhernes (Tetragonolobus maritimus) ja kahkjaspunane-
sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata). Samas piirkonnas 190 m kaugusel asub III kaitsekategooria liigi
lääne-mõõkrohu (Cladium mariscus) elupaik. Nimetatud liigid ei ole loodusala ja hoiuala kaitse-
eesmärkideks. Vaatamata sellele on nende liikide elupaigad kaitstud, sest Natura asjakohase
hindamise käigus on jõutud järeldusele, et kavandatav tegevus ei avalda ebasoodsat mõju loodusalal
esinevatele elupaigatüüpidele, kus eelnimetatud taimeliigid kasvavad. Vt ptk 6.4.1.
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
52 / 103
7.2. Mõju taimestikule ja loomastikule
7.2.1. Mõju maismaataimestikule ja -loomastikule
Kavandatava tegevuse alaks on merekeskkond, olemasolevad kaid ja muulid ning tehislikud
rannikualad. Maismaataimestik valdavaval osal kavandatava tegevuse maismaa-alast puudub. Väga
vähesel määral leidub maismaataimestikku sadamaala koosseisu kuuluva maaüksuse Rohuküla
sadam 1 (67401:001:0738) lõunapiiril, kuhu on kavas rajada nõlvakindlustuse tugimüür. Kuna
sadamaala on täidetud ning puudub looduslik rannik, pole antud asukohas tegemist loodusliku
taimkattega. Looduslikku väärtust omavaid taimekooslusi kavandatava tegevuse alal ja
mõjupiirkonnas ei leidu, samuti pole kavandatava tegevuse alal registreeritud kaitstavate taimeliikide
elupaiku.
Taimekooslused
EELIS-e andmetel (12.11.2024 seisuga) on sadama-ala lõunapiiri läheduses Väinamere loodusala
piirides kaardistatud elupaigatüübid rannaniidud (1630*) ja liigirikkad niidud lubjavaesel mullal
(6270*) ning Põhjamuuli maismaapoolse otsa läheduses Kemo maaüksusel (väljaspool loodusala)
elupaigatüüp rannaniidud (1630*) – vt Joonis 8. Võimalikku mõju nimetatud elupaigatüüpidele on
käsitletud ptk-s 6.
Kokkuvõttes võib järeldada, et kui välditakse süvenduspinnase paigutamist Kemo maaüksusel
asuvale rannaniidu taimekooslusele, siis ei kaasne kavandatava tegevusega olulist mõju
maismaataimestikule.
Loomastik
Kavandatava tegevuse piirkonnas ei ole looduslikke elupaiku maismaaloomastiku jaoks ning alal
puudub arvestatav imetajafauna. Erandiks on tõenäoliselt sadama alal elutseda võivad pisiimetajad,
näiteks närilised. Alale võib sattuda ka väikeimetajaid, näiteks rebaseid ja jäneseid. Kavandatava
tegevusega ei kaasne neile olulist negatiivset mõju.
Linnustik
Sadama maa-alal linnuliikide pesitsuse kohta täpsed andmed puuduvad, kuid muulide maismaa
poolne osa ja rannikualad selle läheduses sobivad pesitsemiseks järgmistele piirkonnas vaadeldud
linnuliikidele: rand-, jõgi- ja väiketiir, liivatüll ja väiketüll. Võimaliku pesitsuse korral, kui see toimub
muuli alal või läheduses, võib kaitstavatele linnuliikidele avalduda oluline negatiivne mõju häiringute
(mis võivad põhjustada pesade hülgamise ja kurna hukkumise) ning pesade (sh koos munade või
poegadega) otsese hävimise näol.
Kapteni maaüksuselt leiti 2017. aastal pesitsemas kaitsekorralduslikult olulised linnuliigid rästas-
roolind (2 paari) ja tuttvart (1-2 paari), lisaks kalakajakas (2 paari) sadama elektrijaama varemetel
(Väinamere linnuala inventuur 2017). Need liigid ei ole kaitsealused liigid. Varem on Kapteni
maaüksusel pesitsenud III kaitsekategooriasse kuuluv roo-loorkull, kelle kohta on samast ka 2023.
aastal vaatlus (PlutoF). Liik on Eestis soodsas seisundis. LKS kohaselt tagatakse III kaitsekategooria
liikide vähemalt 10 protsendi teadaolevate ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikade kaitse
kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt alade
esinduslikkusest. Kapteni kinnistu kaitse- ega hoiualade koosseisu ei kuulu. Piiritlemata III
kategooria kaitsealuse liigi elupaigale rakendub isendi kaitse – vt leevendusmeetmed ptk 8.1.
Lisaks on seal registreeritud kaitsealuste ja kaitsekorralduslikult oluliste liikide vaatlusi PlutoF
andmebaasis: lauk, tuttvart, punapea-vart, rästas-roolind, kalakajakas, hüüp ja rooruik. Võimaliku
pesitsuse korral võib mõju linnuliikidele avalduda häiringute (mis võivad põhjustada pesade
hülgamise ja kurna hukkumise) ning pesade (sh koos munade või poegadega) otsese hävimise näol.
Kokkuvõttes, kui alustatakse ehitustöödega (sh süvendamise ja kaadamisega) sadamas enne lindude
pesitsusperioodi algust märtsi alguses või tagatakse pesitsusrahu perioodil 15. aprillist kuni 31
juulini, siis ei avaldu linnustikule olulist keskkonnamõju.
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
53 / 103
7.2.2. Mõju meretaimestikule ja -loomastikule
Merepõhjaelustik
Merepõhjaelustikku peamiselt mõjutav tegur on heljumi poolt põhjustatud vee hägustumine ning
selle sadenemine merepõhjataimestikule ja -loomastikule. Seetõttu on KMH koostamisel muuhulgas
pööratud olulist tähelepanu heljumi tekke ja leviku käsitlusele (vt ptk 7.3.1).
Seoses tiheda laevaliiklusega seotud häiringutega merepõhjale ning korduvate süvendustööde tõttu
ei ole Rohuküla sadama vee-alal arvestatavat põhjataimestikku ja -loomastikku. Rohuküla sadama
muulide rekonstrueerimise ja süvendustööde piirkonnas kavandatava tegevuse võimalikus mõjualas
ei ole registreeritud väärtuslikke põhjataimestiku ja -loomastiku kooslusi ega esine väärtuslikke
merepõhja elupaiku. Lõunabasseini süvendusala ja rekonstrueeritavate muulide piirkonna näol on
tegemist ajalooliselt ja olemasoleva sadama tegevuse poolt oluliselt mõjutatud mere-alaga.
Kavandatav tegevus selles osas olulisi muudatusi positiivses või negatiivses suunas kaasa ei too.
Ehitus- ja süvendustööde tagajärjel merepõhjaelustik tegevuse otseses mõjualas hukkub.
Sadamas toimuva süvendamise käigus paisatakse heljum veesambasse. Heljumi levik sõltub
süvendatava pinnase mahust, struktuurist ja süvendustööde kestvusest, samuti valitsevatest tuulte
(lainetuse) ja hoovuste suundadest. Teatud aja pärast hakkab heljum mere põhja tagasi settima ning
katab seal oleva merepõhjaelustiku settekihtidega. See omakorda võib vähenda põhjataimestiku,
eelkõige vetikate elutegevust ning vähendada nende biomassi ja katvust. Sadama akvatooriumis
toimuvate töödega kaasneva heljumi leviku hinnang vt ptk 7.3.1. Merepõhjaelustiku kaitseks on
piisavad leevendusmeetmed, mille rakendamisel sadamas toimuva süvendamise ja täitmise käigus
tekkiv heljum ei leviks sadamast väljapoole (vt ptk 7.3.1).
Pärast ehitus- ja süvendustööde lõppu merepõhja olukord mõne aasta jooksul stabiliseerub, kuid
sadama igapäevategevusega seotud häiringud jätkuvad. Kokkuvõttes ehitus- ja süvendustööd
sadama piirkonna merepõhjaelustikule olulist negatiivset mõju ei avalda.
Süvendatava pinnase võimalike kaadamisaladena on kaalumisel kaks piirkonda sadama akvatooriumi
Põhjabasseinis – kirdeosas ja kaguosas (vt Joonis 2). Loodusdirektiivi mereliste elupaigatüüpide
modelleerimise andmetel on Põhjabasseini kirdeservas, kus on tegemist loodusliku rannikuga,
võimalik elupaigatüübi mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased laugmadalikud (1140) esinemine
(vt ka ptk 6.5). Oluline ja pöördumatu mõju võimalikule elupaigatüübile 1140 Põhjabasseini
kirdenurgas kaasneb juhul, kui seda mereala hakatakse kasutama kaadamiseks. Kaadamine
Põhjabasseini kirdenurka toob kaasa seal esineva võimaliku elupaigatüübi kao. Kaadamine
Põhjabasseini kaguossa merepõhjaelustikku, sh võimalikku elupaigatüüpi, ei kahjusta, kui
rakendatakse heljumi leviku tõkestamise meetmeid, et see ei leviks Põhjabasseini veekeskkonnas.
Mõju hinnang kaadamisele Väinamerre kavandatavale kaadamisalale
Kaadamise mõju hindamisel Väinamerre kavandatava perspektiivse kaadamispiirkonna osas on
arvestatud Heltermaa sadama kinnistute DP KSH49 tulemustega. Nimetatud kaadamispiirkonna
põhjaelustiku kohta teostas uuringu Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut.
Biomassiproovidest leiti kokku 26 erinevat põhjaelustiku taksonit, millest seitse olid taime- ja 19
loomataksonid. Kõige sagedamini esinevateks liikidest (sagedus >30%) olid tavaline harjasliimukas
(Hediste diversicolor), lamekeermene vesitigu (Peringia ulvae), balti lamekarp (Macoma balthica),
liiva-uurikkarp (Mya arenaria) ja väheharjasussid (Oligochaeta). Kõrgeimate maksimaalsete
biomassidega liigid olid loomastikust söödav rannakarp (Mytilus trossulus) ja balti lamekarp (Macoma
balthica) ning taimestikust agarik (Furcellaria lumbricalis) ja niitjas punavetikas Vertebrata fucoides.
Mitte ükski leitud liikidest ei kuulu HELCOM-i punase raamatu (Red List) põhjaloomastiku50 ega
põhjataimestiku51 ohustatud liikide nimekirja (kategooriad CR, NE, VU, NT). Kogu uuringuala
merepõhi asus footilises tsoonis ehk sobiva subsraadi olemasolul võib kõikjal esineda
49 Heltermaa sadama kinnistute DP KSH aruande eelnõu. Lemma OÜ, 2024 50 https://helcom.fi/baltic-sea-trends/biodiversity/red-list-of-baltic-species/red-list-of-benthic-invertebrates/ 51 https://helcom.fi/baltic-sea-trends/biodiversity/red-list-of-baltic-species/red-list-of-macrophytes/
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
54 / 103
põhjataimestikku. Vaatamata footilisele põhjale on sügavus uuringualal enamiku taimeliikide jaoks
siiski liiga suur. Lisaks sügavusele piirab uuringualal taimestiku levikut pehmete põhjasetete
domineerimine: pehmel substraadil kasvavate taimede (õistaimed, mändvetikad) jaoks on piirkonna
vee sügavus liiga suur, samas kui suurema sügavuslevikuga puna- ja pruunvetikate kinnitumiseks
vajalikku kõva põhjasubstraati on väga vähe. Seetõttu oli põhjataimestiku ohtrust näitav üldkatvus
uuringualal madal.
Kaadamisalale avalduva mõju hinnangus52 on jõutud järeldusele, et kavandatav tegevus avaldab
lokaalset mõju põhjaelustikule, põhjustades kaadamise piirkonnas kohaliku põhjaelustiku kao, sest
kaadatava materjaliga maetakse senine põhjaelustik ja see hukkub. Olemasolevate kaadamisalade
seirete alusel taastub põhjaelustik ligi ühe vegetatsiooniperioodi jooksul, kui kaadatav materjal ei
muuda olemuslikult merepõhja iseloomu. Rohuküla sadama puhul on kaadatavaks materjaliks
savised pinnased, mis ei muuda oluliselt merepõhja substraadi iseloomu. Kui kaadamise käigus
muutub merepõhja substraat (kaadatakse kõvemat materjali), on oodatud mõju suurem – tekib
võimalus selliste liikide piirkonda levikuks, mida seal varem ei olnud.
Kaadamisel Väinamerre kavandatavale kaadamisalale ei ole oodata olulist ebasoodsat mõju
mereelupaikadele ning kaitseväärtusega põhjaloomastikule ja põhjataimestikule. Väinamerre
kavandatava kaasamisala alternatiivide seisukohalt võib vähesel määral pidada eelistatuks
kaadamisala K1, mille korral alal ei esine loodusdirektiivi elupaigatüüpe ning nii põhjataimestiku kui
ka -loomastiku katvus on tunduvalt väiksem kui K2 puhul.
Kalastik
Kalastiku seisukohast on oluline arvestamist vajav aspekt merepõhja muutmisel tekkiv heljum ja
selle levik, mis võib ka manipuleeritavast merealast kaugemal kalamarjale ja vastsetele settides
kalade järelkasvu tappa. Arvestades, et madalamatel merealadel ja rannikualadel (sügavusega kuni
5 m) paiknevad suurema osa kalaliikide koelmud ja noorkalade turgutusalad või läbivad neid
magevette kudema suunduvad liigid, siis on kalavaru hea seisundi säilimise ja taastootmise
seisukohalt oluline nende alade säästmine.53
Vahetult peale süvendamist 2014. aasta detsembris teostatud kalastiku uuring54 Rohuküla sadama
lähistel näitas, et süvendamine ei ole statistiliselt usaldusväärsel määral mõjutanud kalakoosluste
koosseisu piirkonnas, sest statistiliselt olulisi erinevusi kalakoosluste struktuuris ei täheldatud
süvendusest mõjutatud ja mõjutamata piirkondade vahel. Aruandes märgiti veel, et süvendustööd
toimusid väljaspool kalade kudeperioodi, mistõttu ei ole alust eeldada ka märkimisväärset otsest
kahjulikku mõju piirkonna ja Väinamere kalastikule. 2015. aasta uuringu55 tulemused kinnitavad
olukorda, kus kõige suuremad muutused kalastiku koosseisus, liikide vahekorras nii arvukuselt kui
ka biomassilt on esmalt tingitud aastaajast, kusjuures kevadised saagid on kõige väiksemad ja
arvukuselt on valdavad ogalik ja räim ning karplased on vähemarvukad kui suvel ja sügisel. Suve
keskel on valdavad särg ja nurg, arvukamalt esineb ka vimba. Kõige kalarikkam piirkond asus
Rohuküla sadamast põhja suunas. Eesti rannikumere kalavaru uurimise 2021. aasta aruande56
kohaselt on Väinamere kalavaru olukord viimasel kümnendil oluliselt paranenud. Töönduslikud
kalasaagid on aastatel 2013-2021 püsinud keskmisest kõrgemad ja paljude liikide saagid suurenesid.
Seireuuringute tulemuste põhjal võib järeldada, et kui süvendus- ja kaadamistöid teostatakse
väljaspool kalade kevadist kudeperioodi, siis olulist negatiivset mõju kalastikule sellega ei kaasne. Vt
ka järgnev alapeatükk.
52 Heltermaa sadama kinnistute DP KSH aruande eelnõu. Lemma OÜ, 2024 53 Eesti mereala planeeringu mõjude hindamise aruanne. OÜ Hendrikson & Ko, 2021 54 Seire teostamine 2014. aastal seoses Rohuküla sadama süvendustöödega. Aruanne. Eschbaum, R.;
Põllumäe, A.; Saks L. 2014 55 Kalastiku seire teostamine 2015. aastal seoses Rohuküla sadama süvendustöödega ja kalastiku seire aruande
koostamine. Aruanne. Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Limnoloogiakeskus. Tartu 2015 56 Eesti Kalandussektori riikliku töökava täitmine 2020.-2021. aastal. Tartu Ülikool 2022. Leitav:
https://kliimaministeerium.ee/kalanduse-uuringud-ja-aruanded (vaadatud 11.04.2024)
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
55 / 103
Mõju hinnang kaadamisele Väinamerre kavandatavale kaadamisalale
Kaadamise mõju hindamisel Väinamerre kavandatava perspektiivse kaadamispiirkonna osas on
arvestatud Heltermaa sadama kinnistute DP KSH57 tulemustega. Nimetatud kaadamispiirkonna
kalastiku kohta teostas uuringu Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut. Kaadamisalal oli ülekaalukalt
saagikaimaks liigiks demersaalse58 eluviisiga mageveeliik nurg, moodustades nii arvuliselt kui
kaaluliselt ca 2/3 saagist. Saagikuselt järgmine liik oli ümarmudil, kes isendite arvu järgi moodustas
20% saagist. Bentopelaagilistest59 merekaladest oli esindatud räim, pelaagilistest60 merekaladest
kilu ja demersaalsetest liikidest lisaks ümarmudilale ka lest. Suuremamõõtmelistest
mageveekaladest esines saagis koha, siirdekaladest oli esindatud meritint. Looduskaitse seisukohalt
olulisi kalaliike kaadamispiirkonnas ei tabatud.
Uuringust järeldus, et nii püügis esinenud kui ka piirkonda asustavad ülejäänud kalaliigid võivad
kevadperioodil teoreetiliselt kudeda ka kavandataval kaadamisalal, kuigi koelmute esinemine
planeeritaval kaadamisalal on seal valitsevate looduslike tingimuste tõttu väga vähe tõenäoline.
Kaadamisala piirkond asub ka kalade potentsiaalsetel rändeteedel koelmutele.
Uuringu käigus tabatud ja teiste piirkonda asustada võivate kalaliikide potentsiaalsed koelmu- ja
rändealad asuvad kaadamisala piirkonnas, kuigi nimetatud alad ei ole ühegi kalaliigi jaoks olulise
tähtsusega.
Kavandatava tegevuse mõju kalastikule on eelkõige ehitusaegne. Kuna uuringu käigus tabatud
kalaliigid koevad kevadperioodil, kaasneb kaadamisega oluline negatiivne mõju kalastikule aprillist
juunini. Juulist märtsini on mõju kalastikule neutraalne või väheoluline negatiivne. Seega tuleks
olulise negatiivse mõju leevendamiseks süvendus- ja kaadamistööd läbi viia väljaspool kevadperioodi
ehk vältida tuleks töid aprillis, mais ja juunis. Kaadamisalade alternatiividel oluline mõju erinevus
puudub. Katsepüügi andmetel on siiski kalade arvukus suurem K2 alal. Seega vähesel määral
eelistatuks võib kalastiku vaatest pidada K1 ala.
Hülged ja merelinnustik
Mõju hüljestele ja kaitse-eesmärgiks olevatele merelinnuliikidele on käsitletud Natura asjakohases
hindamises (mõju Väinamere loodusala ja Väinamere linnuala kaitse-eesmärkidele; vt ptk 6) ja
kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hinnangus (mõju Väinamere hoiualale ja kaitstavatele
liikidele; vt ptk 7.1).
7.3. Mõju rannikumere veekeskkonnale
Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 seisundihinnangu61 kohaselt on Väinamere
rannikuveekogumi ökoloogiline seisund kesine, keemiline seisund halb ja koondseisund halb. Eesti
mereala planeeringu mõjude hindamise aruande (OÜ Hendrikson & Ko, 2021) kohaselt Väinamere
veekvaliteedi seisundihinnang Rohuküla piirkonnas üldlämmastiku alusel hea, üldfosfori, fosfaatide
ja anorgaanilise lämmastiku alusel väga halb. Selle põhjuseks on hinnatud maismaalt tulenev
saastekoormus.
7.3.1. Heljumi teke ja levik
KMH koostamise käigus viidi läbi heljumi tekke ja leviku matemaatiline modelleerimine62. Rohuküla
sadama piirkonnas domineerivad aastaringselt lääne-, edela- ja põhjatuuled – vt täpsemalt ptk 7.8.1.
57 Heltermaa sadama kinnistute DP KSH aruande eelnõu. Lemma OÜ, 2024 58 Demersaalsete kalaliikide elutegevus on seotud mere või mõne muu veekogu põhjaga. 59 Bentopelaagilised kalaliigid viibivad peamiselt veekogu põhja kohal. 60 Pelaagilised kalaliigid on avaveelise eluviisiga, pole mõjutatud rannikust ja veekogu põhjast. 61 Leitav: https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027#veemajanduskavade-do (vaadatud
11.04.2024) 62 Rohuküla sadama rekonstrueerimistööde heljumi matemaatiline modelleerimine. OÜ Corson, Tallinn 2024
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
56 / 103
Kuna põhja suunast piirab lainetuse arengut Vormsi saar ja sadam on kaitstud põhjamuuliga, siis
modelleeriti töö käigus loode ja lääne suunast 15 m/s puhuva tuulega esineva lainetuste korral
tekkivat heljumipilve. 15 m/s puhuv tuul halvim võimalik olukord, sest selle tuulekiiruse juures
süvendusmasinad peatavad tavapäraselt oma töö. Madalamate tuulekiiruste korral on kaasnev
hoovusekiirus madalam ning heljumipilve levikuala väiksem.
Heljumi looduslik foon on Väinameres muutlik (Raag 2014). Vastavalt töös välja toodud 2006 – 2011
kuu keskmistele foonikaartidele varieerub heljumi kontsentratsioon vahemikus 3 – 9 g/m3. Osaühing
E-Konsult on oma ekspertarvamuses (Töö nr. E1251) välja pakkunud Rohuküla fooniks 5 g/m3.
Käesolevas töös on samuti looduslikuks heljumi fooniks võetud 5 g/m3. Arvestama peab, et tugevate
tormidega on Väinameres madalamates osades mõõdetud heljumi kontsentratsiooni kuni 24 g/m3.
Kuna käesolevas töös hinnatakse halvimat võimalikku olukorda, siis 15 m/s puhuva tuule korral on
looduslik foon tõenäoliselt oluliselt kõrgem kui 5 g/m3 ning töös antud hinnangud loodusliku fooni
ületamise kohta on pigem konservatiivsed.
7.3.1.1. Heljumi levik kaadamisel sadamas asuvatele kaadamiskohtadele
Kaadamist on modelleeritud kui pidevat protsessi, mille käigus satub vette süvendatud materjal.
Modeleerimise tegemiseks ei olnud eksperdil kasutada kaadamistööde kirjeldust ega -projekti, kuid
kuna mõlemad kaadamisalad on madalad, siis on tehtud eeldus, et pinnas pumbatakse otse tammiga
eraldatud settebasseini kaadamiskohal.
Loodetuule korral on valdav hoovuse suund sadama esisel alal piki rannikut lõunasse. Hoovus
genereerib Rohuküla sadama akvatooriumis kellaosuti suunas liikuva hoovuse. Vesi siseneb
akvatooriumisse ümber põhjamuuli otsa ning väljub sadamast ümber 8. kai otsa. Vee liikumise kiirus
sadamas on kuni 15 cm/s.
Sadama kirdenurgas asuval kaadamisalal kaadatud pinnas satub osaliselt heljumisse ja liigub veega
kaasa (Joonis 11). Samas toimub ainese settimine. Võttes aluseks arvutatud kontsentratsioonide
väärtused, on näha, et foonist (0,005 kg/m3) kõrgema kontsentratsiooniga heljumi laik jääb 15 m/s
puhuva loodetuule korral sadama akvatooriumisse. Joonisel näidatud heleoranžil alal on
kontsentratsioon madalam, kui looduslik foon ja see ei ole meres nähtav.
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
57 / 103
Joonis 11. Heljumi levik sadama kirdenurgas asuvalt kaadamisalalt loodetuulega
7. kai kõrval asuvale alale kaadatud pinnas satub osaliselt heljumisse ja liigub veega kaasa (Joonis
12). Enamus heljumist settib kaadamisalal, kuid osa liigub 7. kai esisele alale. Võttes aluseks
arvutatud kontsentratsioonide väärtused, on näha, et looduslikku fooni ületav heljumi laik jääb 15
m/s puhuva loodetuule korral orienteeruvalt 8. kai joonele ja ei välju sadama akvatooriumist. Selleks,
et vähendada potentsiaalset sette kandumist 7. kai esisele alale on mõistlik kasutada sette liikumist
takistavaid varjusid. Joonisel näidatud heleoranžil alal on kontsentratsioon madalam, kui looduslik
foon ja see ei ole meres nähtav.
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
58 / 103
Joonis 12. Heljumi levik 7. kai kõrval asuvalt kaadamisalalt loodetuulega
Läänetuule korral tekitab sadama kirdenurka kaadatud pinnas heljumi, mis liigub veega kaasa (Joonis
13). Samas toimub ainese settimine. Vee liikumiskiirus sadamaalal on läänetuule korral suurem ja
heljum jõuab loodetuulega võrreldes kaugemale. Võttes aluseks arvutatud kontsentratsioonide
väärtused, saab hinnata, et looduslikku fooni ületav kontsentratsiooni laik jääb 15 m/s puhuva
läänetuule korral orienteeruvalt 8. kai ja põhjamuuli tipu vahelisele joonele. Joonisel näidatud
heleoranžil alal on kontsentratsioon madalam, kui looduslik foon ja see ei ole meres nähtav.
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
59 / 103
Joonis 13. Heljumi levik sadama kirdenurgas asuvalt kaadamisalalt läänetuulega
7. kai kõrval asuvale alale kaadatud pinnas satub osaliselt heljumisse ja liigub veega kaasa (Joonis
14). Enamus selles settib kaadamisalal, kuid märkimisväärne osa liigub 7 kai esisele alale. Vee
liikumiskiirus sadamaalal on läänetuule korral suurem ja heljum jõuab loodetuulega võrreldes
kaugemale. Võttes aluseks arvutatud kontsentratsioonide väärtused, saab hinnata, et looduslikku
fooni ületav kontsentratsiooni laik 15 m/s puhuva läänetuule korral väljub muulide vahel ja on
nähtav umbes 100 meetrisel alal sadama suudme ümbruses. Selleks, et vähendada potentsiaalset
sette kandumist 7 kai esisele alale on mõistlik kasutada sette liikumist takistavaid varjusid.
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
60 / 103
Joonis 14. Heljumi levik 7. kai kõrval asuvalt kaadamisalalt läänetuulega
7.3.1.2. Heljumi levik kaadamisel Heinlaiu kaadamisaladele
Kaadamisest tekkiva heljumi levikut Heinlaiu kaadamisaladel on hinnatud Heltermaa sadama DP KSH
käigus63. Mõju hinnang heljumi tekkele ja levikule põhineb KSH raames teostatud heljumi
kontsentratsioonide leviku matemaatilisel modelleerimisel. Modelleerimise tulemused näitasid, et
heljum on 2 tundi pärast kaadamist kuni 1 km võrra kaadamisalast välja liikunud. Aja möödudes see
suureneb kuni 2 km.
Simulatsioonide võrdlemisel toodi välja, et 10 tundi pärast kaadamist on heljumi kontsentratsioon
kõikjal vähem kui 3 g/m³. Heljum leviku pindala (läbimõõt ca 2 km) on jäänud sisuliselt samaks
kõikidel tuule kiirustel. Seega mõjutab tuule kiirus vaid heljumi leviku kaugust algsest
kaadamispunktist.
KSH aruandes on toodud, et kui on oluline, et heljum ei leviks kaadamisel välja kaadamisalast, tuleb
kaadata võimalikult tuulevaikse ilmaga. On antud soovituslik tuulekiiruse ülemine piir 3 m/s. Sellise
kiiruse puhul ei ole tuule suund oluline. Kui tuule kiirus on kuni 5 m/s, tuleks kirde- ja kagutuule
korral kaadamispunkt valida ca 200 m rohkem lõunas ning edela- ja loodetuulte korral ca 200 m
põhja pool.
7.3.1.3. Heljumi levik muulide rajamisel
Eeldatud on, et muuli kehandi rajamine on tsükliline protsess, mis toimub tavapäraselt
kallurautodega, mis kallavad koormatäie karjäärimurdu merre. Seejärel sõidavad nad piki kehandit
63 Heltermaa sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu (versioon
18.04.2024). Lemma OÜ, 2024
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
61 / 103
töötsoonist välja ja teevad ruumi järgmisele autole. Tahke aine uputamist on modelleeritud sarnaselt.
Iga 8 minuti tagant uputatakse 20 sekundi jooksul merre 18 m3 paekivist karjäärimurdu.
Hinnanguliselt läheb sellest heljumisse 1% ainest.
Joonis 15. Tahke ainese uputamine loodetuulega
Lõuna- ja läänemuuli alal genereerib loodetuul hoovuse mis on suunatud SSW. Hoovuse kiirus on
kuni 35 cm/s.
Joonis 15 kirjeldab tahke ainese uputusprotsessi loodetuule korral. Joonisel on näha hetk, kui uus
veoautokoorem karjäärimurdu on just vette uputatud. Uputuskohas on kontsentratsioon kõrge – kuni
10 kg/m3. Eelmisest koormast tekkinud heljum on jõudnud hoovusega kagu suunas liikuda ja hajuda
nn, et selle keskmes on kontsentratsioon 0,7 kg/m3. Üle-eelmise koorma poolt tekitatud heljumi laik
on joonisel tajutav. Selles on kontsentratsioon 0,1-0,2 kg/m3. Selline kontsentratsioon on loodusliku
fooni taustal vähesel määral tajutav. Tahke ainese uputamisel ulatub looduslikku fooni ületav
kontsentratsiooni laik orienteerivalt 300 m kaugusele uputuskohast.
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
62 / 103
Joonis 16. Tahke ainese uputamine läänetuule korral
Lõuna- ja Läänemuuli alal genereerib läänetuul hoovuse mis on suunatud kagusse. Hoovuse kiirus
on kuni 20 cm/s.
Joonis 16 kirjeldab tahke ainese uputusprotsessi läänetuule korral. Joonisel märgatavad kahe tsükli
laigud. Esimeses on kontsentratsioon kuni 1,7 kg/m3 ja teine, varem vette jõudnud materjalikogus,
mille keskmes on kontsentratsioon 0,8 kg/m3. Kuna vee voolamise kiirus läänetuule korral on alal
suurem, siis ulatub tahke ainese uputamisel looduslikku fooni ületav kontsentratsiooni laik
orienteerivalt 500 m kaugusele uputuskohast.
7.3.1.4. Heljumi levik sadama akvatooriumi süvendamisel
Eeldatud on, et mere põhja süvendamine on tsükliline protsess, mis toimub koppekskavaatoriga, mis
ammutab mere põhjast materjali ning tõstab selle pargasele. Käesolevas töös on modelleeritud 3
minutit kestvat kopa tõstetsüklit, millest materjali tõste kestab 1 minut. Kopa mahtuvuseks on
valitud 10 m3 ja eeldatud on, et 5% materjalist läheb tõstetsükli (1 minut) jooksul heljumisse.
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
63 / 103
Joonis 17. Sadama akvatooriumi süvendamine loodetuulega
Loodetuulega tekib 1 – 4 kaide esisel alal pööris, mis hoiab vett ringluses 3 ja 4 kai esisel alal. Vee
voolamise kiirus pöörises on 5-10 cm/s. Heljumisse pääseva materjali kogus on madal, mistõttu
kontsentratsioonid jäävad madalaks ning heljumi pilv praktiliselt ei eristu ümbritsevast foonist.
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
64 / 103
Joonis 18. Sadama akvatooriumi süvendamine läänetuulega
Läänetuule korral liigub hoovus ümber 8. kai nurga ja sealt otse kagusse. Loodetuule korral tekkinud
pööris läänetuulega ei formeeru. Vee voolamise kiirus hoovuses on 10-15 cm/s. Sellest tulenevalt
kantakse vähene heljum, mis kopa tööst tekib, vooluga kaasa loodesuunas. Heljumit tekib vähe ja
kontsentratsioonid on foonilähedased. Looduslikku fooni ületav kontsentratsiooni ala ulatub 50
meetri kaugusele tööde tsoonist.
KMH koostamise ajal ei olnud teada milliseid tehnilisi võtteid ja tehnikat arendaja kavatseb sadama
süvendamisel kasutada. Modelleeritud on süvendusprotsessi koppsüvendajaga, mis on süvendustöö
mõistes parim võimalik tehnoloogia. Tehniliselt on võimalik, et sadama alal lasuvat savikat
liivapinnast saaks süvendada ka pumpamise teel.
Sellisel juhul peab jälgima, et pumpsüvendajaga ei kobestataks veejoaga mere põhjal asuvaid
savikaid pinnaseid. Sellisel juhul on heljumisse sattuva pinnase kogus kümneid kordi suurem. Alustel,
mille pumpsüvendajal on võimekus vee tagurpidi mere põhjale pumpamiseks, peab tegema tõhusat
järelevalvet, et nad seda võimalust ei kasutaks. Kui süvendamine toimub ainut mere põhjast pinnase
välja pumpamise teel, siis on heljumi teke sarnane koppsüvendaja.
tööga. Heljumi levik muulivarede eemaldamisel
Sarnaselt mere põhja süvendamisele on muulivarede lammutamine tsükliline protsess, mis toimub
koppekskavaatoriga, mis ammutab mere põhjast materjali ning tõstab selle pargasele. Kuna
lammutamise käigus (enne projektsügavuse saavutamist) ei pea täpselt jälgima kopa paigutust
merepõhjal, on lammutamisel töötsükli pikkust vähendatud. Töös on modelleeritud 2 minutit kestvat
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
65 / 103
kopa tõstetsüklit, millest materjali tõste kestab 1 minut. Kopa mahtuvuseks on valitud 10 m3 ja
eeldatud on, et 5% materjalist läheb tõstetsükli (1 minut) jooksul heljumisse.
Loodetuule korral on valdav hoovuse suund sadama esisel alal piki rannikut lõunasse. Vee liikumise
kiirus varede alal on 15 m/s puhuva loodetuule korral 30 cm/s. Läänetuul genereerib Rohuküla
sadama lähistel hoovuse, mis on suunatud sadama põhjaküljel piki kallast kirdesse ja lõunaküljel
kagusse. Vee liikumise kiirus varede alal on 15 m/s puhuva läänetuule korral 10-20 cm/s.
Joonis 19. Ida poolse muulivare lammutamine loodetuulega
Joonis 19 on lammutamisel tekkiv heljumilaik ida poolse muulivare lammutamisel loodetuule korral.
Joonise kontsentratsiooniväärtuste uurimisel selgub, et foonist märkimisväärselt erinev heljumi
kogus vees on ainult väga lähedal tööfrondile. 150 meetrit kaevetöödest eemal on heljumi
kontsentratsioon jõudnud loodusliku fooni tasemini 0,005 kg/m3.
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
66 / 103
Joonis 20. Ida poolse muuli vare lammutamine läänetuulega
Joonis 20 on lammutamisel tekkiv heljumilaik ida poolse muulivare lammutamisel läänetuule korral.
Heljumisse sattuv materjali kogus liigub koos hoovusega kagusuunas ja settib ning hajub. 250
meetrit kaevetöödest eemal on heljumi kontsentratsioon alla 0,005 kg/m3.
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
67 / 103
Joonis 21. Lääne poolse muulivarre lammutamine loodetuulega
Joonis 21 on lammutamisel tekkiv heljumilaik lääne poolse muulivare lammutamisel loodetuule
korral. Heljumisse sattuv materjali kogus liigub koos hoovusega lõunasse settib ning hajub. 200
meetrit kaevetöödest eemal on heljumi kontsentratsioon alla 0,005 kg/m3.
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
68 / 103
Joonis 22. Lääne poolse muulivarre lammutamine läänetuulega
Joonis 22 on lammutamisel tekkiv heljumilaik lääne poolse muulivare lammutamisel läänetuule
korral. Heljumisse sattuv materjali kogus liigub koos hoovusega kagusse settib ning hajub. 350
meetrit kaevetöödest eemal on heljumi kontsentratsioon alla 0,005 kg/m3.
7.3.1.5. Kokkuvõte heljumi leviku kohta
1. Kavandatud muulide rajamine ei mõjuta hüdrodünaamilist pilti ega uhtumise-settimise
tasakaalu Rohuküla sadama lähistel.
2. Loodetuule korral jääb heljumilaik mõlema kaadamiskoha korral sadama akvatooriumi
piiridesse.
3. Läänetuule korral on vee liikumiskiirus sadamaalal suurem ja heljumi laik jõuab sadama
suudmealale. Tahke ainese kontsentratsioon on looduslikust foonist kõrgem orienteeruvalt
100 meetri ületusel põhjamuuli ja 8. kai vahelisel alal. Põhjamuuli tagant hajub laik
ümbritsevasse keskkonda.
4. 7. kai kõrvale kaadamisel on oht, et kaadamine võib põhjustada settimist 7. kai esisel.
Selleks, et vähendada potentsiaalset sette kandumist 7. kai esisele alale on mõistlik kasutada
sette liikumist takistavaid varjusid või rajada enne kaadamist ala ümber kaitsetamm.
5. Loodetuule korral ulatub muulide rajamise kohas tahke ainese uputamisel nähtav heljumi
laik orienteerivalt 300 m kaugusele uputuskohast.
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
69 / 103
6. Muulide rajamise kohas on hoovuse kiirus läänetuule korral suurem kui loodetuule puhul ning
tahke ainese uputamisel nähtav heljumi laik orienteerivalt 500 m kaugusele uputuskohast.
7. Koppsüvendajaga süvendamisel ei teki süvendustöödest heljumi ohtu. Juhul, kui soovitakse
kasutada pumpsüvendajat, tuleb enne süvendustöid kavandatud muulid valmis ehitada.
8. Muulivarede eemaldamisel ei teki olulist heljumi kontsentratsiooni tõusu Rohuküla sadama
ümbruses. Töö tsüklilisust arvestada jäävad heljumi kontsentratsioonid madalaks ka
töötsooni vahetus läheduses. Oodatav looduslikust foonist kõrgema heljumi pilve suurus jääb
vahemikku 100 - 300 meetrit.
7.3.2. Mõju rannaprotsessidele
Hoovuste modelleerimise tulemusi analüüsides on hinnatud ka hoovuse käitumist pärast uute
muulide rajamist.
Lõunabasseini alal on hoovus suunatud ümber 5. ja 8. kai nurga kagusse. Hoovuse kiirus alal on
vahemikus 0,1 – 0,15 m/s. Kavandatud muulide asend on hoovuse suhtes hästi valitud, kuna
olemasoleva olukorra puhul tekkiv hoovus jälgib läänemuuli suunda. See on tõenäoliselt seetõttu, et
läänemuul on kavandatud rajada vana muulivare peale, kus juba hetkel on väiksemad sügavused
kui ümbritsevas meres. Selline lahendus tagab, et hüdrodünaamiline pilt ja uhtumise-settimise
tasakaal sadama lähistel pärast muulide välja ehitamist oluliselt ei muutu.
Seega saab eeldada, et uute muulide rajamine ei mõjuta hüdrodünaamilist pilti ega sellest tulenevalt
ka uhtumise-settimise tasakaalu Rohuküla sadama lähistel.
7.3.1. Mõju merevee kvaliteedile
KMH käigus võeti Rohuküla sadama akvatooriumist 7 uuringupunktist põhjasette (mudane peenliiv
ja mudane möllsavi) proovid, millest määrati järgmiste saastekomponentide sisaldused:
naftasaadused, raskmetallid, Cd, Cr, Cu, Pb, Hg, Ni, Zn ja As ning tributüültina (TBT).64
Uuringupunktide asukohas on toodud Joonis 23.
HELCOM65 juhendi Guidelines for Management of Dredged Material at Sea kohaselt tuleb igakordselt
kaaluda ka ΣPCB ja ΣPAH sisalduse määramist. Eestis reguleerivad saasteainete sisalduse piir- ja
sihtväärtusi pinnases ja settes kaks õigusakti - keskkonnaministri 28.06.2019 määrus nr 26 „Ohtlike
ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ ja keskkonnaministri 24.07.2019 määrus nr 28
„Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete
ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende
kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused,
ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“. Kumbagi õigusaktiga ei ole ΣPCB ega ΣPAH piir- ega
sihtväärtusi kehtestatud ning seetõttu ei ole nende saasteainete sisalduse uurimine vajalik.
Võetud proovide analüüsimise tulemusel leiti, et naftasaaduste, 7 raskmetalli ja arseeni osas pole
põhjasete saastunud. TBT sisaldus on alla määramistäpsuse <1 μg/kg KA puuraukude PA1-PA5 ja
PA7 proovides, vaid PA6 põhjasette proovis on TBT-katiooni sisaldus 1,6 μg/kg KA. PA6 proovis on
suurim ka naftasaaduste ja rea raskmetallide sisaldus. Kuna keskkonnaministri 24.07.2019 määruse
nr 28 kohaselt on keskkonna kvaliteedi piirväärtusest põhjasettes 0,02 μg/kg KA, ületab TBT-katiooni
sisaldus PA6 põhjasettes piirväärtuse 80 korda, seega on põhjasete siin TBT osas saastunud.
Ülejäänud proovide osas ei saa saastet tõestada ega kummutada kehtestatud normi ja analüüsi
64 Rohuküla sadama akvatooriumi reostustingimused. Põhjasette reostusuuringu aruanne. OÜ REI Geotehnika, töö nr 5491-24. Tallinn, september 2024
65 Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon (Helsingi komisjon)
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
70 / 103
määramistäpsuse mittevastavuse tõttu. Vaikimisi võib eeldada, et ülejäänud alal TBT-saastet ei
esine.
Uuringu tulemuste kohaselt on TBT-ga saastunud alal PA6 ümbruses sadama Lõunabasseinis,
saastekehandi pindala on ca 43 800 m2. Võttes TBT-ga saastunud mudase põhjasette paksuseks 0,5
m, saame saastekehandi ruumala 21 900 m3. Eeldades mudase põhjasette mahukaaluks ca 1,8
g/cm3 ja pinnase looduslikuks veesisalduseks ca 50%, on reostuskehandi kuivmahukaal ca 19 710 t,
milles leidub TBT-katiooni ca 32 g. Reostuskehandi asukoht ja piirid on toodud Joonis 23.
Joonis 23. Reostuskehandi asukoht ja piirid Rohuküla sadama Lõunabasseinis. Väljavõte
reostusuuringust (OÜ Rei Geotehnika 2024)
Tinaorgaanilised ühendid olid laevanduses pikalt kasutuses kattumisvastastes värvides. Need
keelustati alates 2003. aastast. Omadustelt on TBT setetes väga püsiv.
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
71 / 103
TBT sisaldust Eesti merealade põhjasettes on analüüsitud Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt
koostatud töös „Eesti merealal asuvate ankrualade merepõhjasetete uuring 2023.“ Töös võrreldi
kogutud setteproovide analüüsi tulemusi nii keskkonnaministri 24.07.2019 määruses nr 28 toodud
piirväärtusega kui ka HELCOM-i indikaatori läviväärtusega. HELCOM-i juhendis on toodud TBT
tuumindikaatori piirväärtuseks 1,3 µg/kg KA (5% TOC). Töö kohaselt on keskkonnaministri
24.07.2019 määrusega nr 28 kehtestatud piirväärtus 0,02 µg/kg KA vanemate andmete alusel ja
läheb lähiajal ühtlustamisele piirkondliku merekonventsiooni nõuetega. HELCOM CORE66 TBT
tuumindikaatori piirväärtuseks on 1,3 µg/kg KA (5% TOC), ehk 65 korda kõrgem. Töö tulemuste
kohaselt ületasid tinaorgaaniliste ühendite kontsentratsioonid põhjasettes kehtivat piirväärtust (0,02
µg/kg KA) kaheteistkümnel ankrualal uuritud kuueteistkümnest.
Töös on toodud ka, et ajaloolisi võrdlusi ajaga, kui tributüültina oli veel lubatud kasutada (kuni 2003)
ei ole võimalik teha, sest tributüültina võeti keskkonnas täpsema jälgimise alla alates 2008. aastast
(hakkas kehtima Veepoliitika raamdirektiivi lisa X) ning riikliku keskkonnaseire mereseire
allprogrammi lisati TBT alles 2018. aastast. Varasemast ajast on andmeid üksikute kohtade kohta ja
pigem uuringutest.
Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut on 2015. aastal koostanud juhendi „Süvendamise
ja kaadamisega kaasneda võiva keskkonnamõju kaalumise ja sellega arvestamise juhendi
koostamine.“ Juhendi lisas 9 on toodud andmed Soome süvendamise ja kaadamise juhendist.
Saasteainete sisaldusele on on Soome juhendis kehtestatud kvaliteedikriteeriumid 1 ja 2 ja sinna
vahele jäävale alale vahetasemed 1A, 1B ja 1C. Tase 1A on seatud nii, et vastav kontsentratsioon ei
peaks kujutama ohtu keskkonnale, 2 ja 1B/1C kohta on toodud, et need on seatud halduslike
kriteeriumide alusel, võttes arvesse ka aine esinemist ja heitkoguste piirmäärasid. Taseme 1
kohaselt peab TBT sisaldus süvenduspinnases olema ‹5 μg/kg KA ja taseme 1A kohaselt 5-30 μg/kg
KA. Soome juhendi kohaselt oleks Rohuküla sadama süvenduspinnas (TBT-katiooni sisaldus 1,6
μg/kg KA) puhas.
HELCOM-i juhendi punkt 7.65. rõhutab, et reostunud pinnase kaadamine ilma lisameetmeteta on
keelatud, ning praegu kehtiva õigusakti kohaselt on osa Rohuküla sadama settest reostunud.
Seetõttu tuleb selle kaadamiseks rakendada lisameetmeid. Juhul, kui reostunud süvenduspinnast on
vaja kaadata Heinlaiu kaadamisalale, siis võib seda kaadata ainult kaadamisala K1 keskpunkti
soodsate ilmaolude korral ehk tuule kiiruse juures kuni 3m/s. Reostunud pinnas tuleb võimalikult
kiiresti matta puhta süvenduspinnase kihiga.
HELCOM-i juhendi ja Eesti mereala planeeringus (vt ptk 5.2) toodud tingimuste kohaselt ei ole
reostunud pinnase madalmerre (sadamas asuvatele kaadamisaladele) kaadamine võimalik. Selle
põhjuseks on, et madalad kaadamisalad on lainetuse mõjualas, mille tõttu kandub reostus uuesti
keskkonda.
Võimalik on ka reostunud süvenduspinnase ladustamine maismaale - vt ptk 7.4.
7.4. Jäätmekäitluse korraldamine
Jäätmehooldust tervikuna reguleerib jäätmeseadus, kohalike omavalitsuste territooriumil
jäätmehoolduseeskirjad ning sadama poolt teenindavatel laevadel tekkivate jäätmete käitlemist
sadamaseadus67. Haapsalu linna jäätmehoolduseeskiri on vastu võetud 03.06.2019 Haapsalu
Linnavolikogu määrusega nr 45. Jäätmehoolduseeskiri reguleerib muuhulgas ka ehitusjäätmete
käitlemise nõudeid. Ehitusaegse jäätmehoolduse korraldamisel tuleb juhinduda eelnimetatud
õigusaktidest.
66 https://indicators.helcom.fi/ 67 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/110122020033?leiaKehtiv
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
72 / 103
Sadamaseaduse kohasel peab sadama pidaja korraldama laevaheitmete vastuvõtmise laevadelt,
mida see sadam teenindab. Sadamarajatiste rekonstrueerimine ei põhjusta teenindavate laevade
arvu, neilt vastu võetavate jäätmete hulga ega liikide muutumist.
Jäätmeseaduse kohaselt tuleb iga tegevuse juures rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise
võimalusi ning kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega
keskkonnale. Jäätmetekke vältimise ja jäätmehooldusmeetmete väljatöötamisel ning rakendamisel
tuleb juhinduda prioriteetide järjestuses jäätmehierarhiast.
Nii jäätmeseaduse kui ka omavalitsuste jäätmehoolduseeskirjade kohaselt tuleb tekkivad jäätmed
koguda liigiti. Liigiti kogutud jäätmeid ei ole lubatud segada teiste jäätmete ega muude
materjalidega, millel on erinevad omadused (JäätS § 14 lg 12). Jäätmete liigiti kogumise eesmärk
on võimaldada nende korduskasutuseks ettevalmistamist, ringlussevõttu või muud taaskasutamist
võimalikult suures ulatuses. Seega tuleb ehitusaegse jäätmehoolduse korraldamisel tagada, et kõik
tekkivad jäätmed kogutakse liigiti ja ladustatakse eraldi, et vältida nende omavahelist segamist.
Jäätmete kogumiseks tuleb valida kogumisviis, mis on sobiv jäätmeliigile ning millega on välistatud
jäätmete keskkonda sattumine ja seeläbi oht keskkonnale. Kui jäätmed kogutakse
kogumisvahendisse, peab see olema vastupidav jäätmete füüsikalis-keemilistele omadustele. Nii
kogumisvahenditesse kui lahtiselt hoitavate jäätmete kogumisel peab olema välistatud jäätmete
keskkonda sattumine kokkupuutel sademetega, tuulega või jäätmetes toimuvate reaktsioonide
tulemusena. Jäätmete kogumisel lahtisena tuleb eelistada kõvakattega pinda. Vajadusel tuleb
maapind ja/või jäätmed katta ilmastiku- ja lekkekindla kattega, et vältida jäätmete või neist
leostumise tulemusena saasteainete keskkonda sattumist.
Lisaks ehitusjäätmete (sh ka lammutusjäätmed) käitlemise käsitlemisele tuleb ehitusprojektiga ette
näha sobivad kohad ka teiste tekkivate jäätmete kogumiseks ja ajutiseks ladustamiseks. Vastavate
kohtade määramisel tuleb silmas pidada, et jäätmete ajutine ladustamine väljaspool tegevust
hõlmavaid kinnistuid ei ole lubatud.
Ehitusprojektile (sh lammutusprojekt) peavad olema lisatud järgmised andmed:
− jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus;
− pinnasetööde mahtude bilanss;
− selgitused jäätmete liigiti kogumise kohta ehitusplatsil;
− jäätmete kavandatavad käitlustoimingud ja -kohad.
Kui ehitamise käigus tekib ehitusjäätmeid üle 10 m3, tuleb ehitise kasutusloa taotlemise
dokumentidele lisada ehitusjäätmete õiend ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise kohta.
Tekkivate jäätmete pikaajalist ladustamist tekkekohal tuleb vältida. See tähendab, et
kogumiskonteinerite täitumisel/koormatäie kogunemisel tuleb jäätmed suunata käitlusesse.
Jäätmete pikaajalise ladustamise vältimise põhimõtet tuleb rakendada ka nende jäätmete puhul, mis
taaskasutatakse objektil kohapeal. Selliselt välditakse/vähendatakse jäätmetest tuleneda võivat ohtu
keskkonnale. Arvestada tuleb, et maksimaalselt on jäätmeid enne taaskasutusse suunamist lubatud
ladustada kolm aastat ning enne kõrvaldamist aasta (JäätS § 28 lg 7). Kui jäätmeid on kavas
taaskasutada nende tekkekohal ning ajavahemik jäätmete tekke ja taaskasutamise vahel on pikem
kui 9 kuud, peab jäätmete ladustamine toimuma selleks kohandatud laoplatsil (keskkonnaministri
21.04.2004 määruse nr 21 § 41 lg 11).
Jäätmehierarhia kohaselt tuleb jäätmetekke vältimise järgselt eelistada jäätmete korduskasutuseks
ettevalmistamist, seejärel ringlussevõttu ning järgnevalt muud taaskasutust. Kõrvaldamisele on
lubatud suunata jäätmed viimases järjekorras. Arvestades nii tekkivate jäätmete teadaolevat
olemust kui ka käesoleva aruande koostamise ajal Eestis olevaid jäätmekäitluse võimalusi, siis
enamuse tekkivatest jäätmetest saab suunata taaskasutusse, osa ka korduskasutusse. Nt pakendid
saab suunata osaliselt korduskasutusse ning osaliselt taaskasutusse uute toodete valmistamise
eesmärgil, ehitamisel tekkiv puhas puit puiduhakke valmistamiseks jne. Seega tuleb jäätmed, millele
on olemas kordus- ja taaskasutusvõimalused, suunata käitlusesse vastavalt. Jäätmete taaskasutusse
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
73 / 103
suunamisel tuleb eelistada ringlussevõttu. Vastavaid põhimõtteid tuleb rakendada nii kasutus- kui ka
ehitusaegse jäätmehoolduse korraldamisel.
Kui ehitustöödel tekib materjali, mis ei ole loodusomane või tekib objektil ehitusmaterjalide jääke
(nt betoon, kruus vms), mida on samuti võimalik taaskasutada tekkekohal, tuleb need eelistatult
mujale käitlusesse suunamise asemel kasutada objektil. Siinkohal tuleb arvestada, et tegemist on
jäätmetega. Jäätmete tekkekohal kasutamine peab toimuma kooskõlas jäätmeseadusega. Kui
tekkekohal kasutatav jäätmete kogus ületab 5 tonni aastas, on tegevuseks vajalik taotleda
jäätmeluba. Allapoole jäävate koguste taaskasutamine peab vastama keskkonnaministri 21.04.2004
määrusele nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole
jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ . Nimetatud
määrusele vastamine tähendab jäätmekäitleja registreeringu alusel toimetamist. Keskkonnaministri
21.04.2004 määruse nr 21 lisas 1 nimetatud tegevuste ja jäätmeliikide korral ei ole jäätmeloa
omamine vajalik ka sellisel juhul, kui jäätmeid taaskasutatakse üle 5 tonni aastas. Sellisel juhul on
vajalik jäätmekäitleja registreering (sarnaselt määruse lisas 1 nimetamata jäätmete
taaskasutamisele alla 5 tonni aastas).
Jäätmekäitleja valikul on soovitav rakendada läheduse põhimõtet, et vähendada jäätmete
transportimisest tulenevat negatiivset mõju keskkonnale. Jäätmete üleandmisel tuleb veenduda, et
käitleja omab üleantavate jäätmete käitlemiseks vajalikku keskkonnakaitseluba.
Sadamarajatiste rekonstrueerimise käigus on peamine tekkiv jäätmeliik süvenduspinnas, selle
omadusi on käsitletud ptk.-s 7.3. Kaadamist Läänemerel reguleerib Läänemere piirkonna
merekeskkonna kaitse konventsioon. Konventsiooni kohaselt on lubatud kaadata ainult merepõhjast
väljakaevatud ainet ja haldusorgan peab kaadamiseks lubade andmisel rakendama nn jäätmetekke
vältimise põhimõtteid, mille eesmärk on leida kaadamisele alternatiivseid võimalusi maismaal. Merre
kaadamine peaks olema viimane lahendus, kui kõik muud võimalused on ammendunud või oleksid
ebamõistlikult kallid.
Käesolevas KMH-s on kaadamise alternatiivina käsitletud ja hinnatud süvenduspinnase osalist
paigutamist Kemo ja Kapteni kinnistutele. Keskkonnaministri 14.12.2015. a määruse nr 70
„Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu“ lisa kohaselt on süvenduspinnase jäätmekood 17 05
06. Sadama Lõunabasseinis on tuvastatud sette reostus TBT-ga mahus ca 43800 m2 – vt täpsemalt
ptk 7.3. Maismaal hinnatakse pinnase seisundit keskkonnaministri 28.06.2019 määruses nr 26
„Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ toodud piir- ja sihtarvude alusel. Kuna määrusega
ei ole TBT-le piir- ega sihtarvu kehtestatud, ei liigitu meres olev reostunud sete kuivmahukaaluga
ca 19710 t (TBT-katiooni ca 32 g) maismaal ohtlikke aineid sisaldavaks pinnaseks.
Süvenduspinnase sadama territooriumil vertikaalplaneerimiseks kasutamise korral on tegemist JäätS
kohase jäätmete tekkekohal kasutamisega. Täpsemalt reguleerib jäätmete tekkekohal kasutamist
keskkonnaministri 21.04.2004 määrus nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille
vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas
kõrvaldamise nõuded“ . Kui süvenduspinnast kasutatakse sadama territooriumil üle 1 tonni aastas,
on selleks vaja taotleda jäätmeluba. Kui jäätmeid on kavas taaskasutada nende tekkekohal ning
ajavahemik jäätmete tekke ja taaskasutamise vahel on pikem kui 9 kuud, peab jäätmete ladustamine
toimuma selleks kohandatud laoplatsil (keskkonnaministri 21.04.2004 määruse nr 21 § 41 lg 11)68.
Süvendatava pinnase paigutamise ühe alternatiivina on kaalumisel sadama Põhjabasseiniga piirneva
eraomandis oleva Kemo kinnistu merepoolne osa. Reostunud pinnase paigutamine vahetult merega
piirnevale maaüksusele ilma spetsiaalseid reostustõkkeid rakendamata ei ole aktsepteeritav, sest
reostus levib sealt sademeveega tagasi akvatooriumisse.
68 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/129072020003?leiaKehtiv
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
74 / 103
7.5. Ringmajanduse põhimõtete rakendamine
Arendaja kaalub võimalust segada vertikaalplaneerimiseks kasutatav süvenduspinnas
stabiliseerimise eesmärgil põlevkivituhaga. KMH koostamise ajal ei ole teada kas stablilseerida oleks
vaja Kemo või Kapteni kinnistule ladustatavat pinnast, mis vahekorras põlevkivituhka
süvenduspinnasega segada plaanitakse ega kasutatava põlevkivituha tõendamisdokumendid (vt
allpool). Sellest lähtuvalt ei ole võimalik hinnata saadud segu saasteainete sisalduse või nende
leostuvusnäitaja vastavust keskkonnaministri 21.04.2004 määruse nr 21 „Teatud liiki ja teatud
koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik,
taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ § 41 toodud nõuetele.
Põlevkivi arengukava eesmärgiks on, et alates 2020. aastast tuleb põlevkivituhka taaskasutada
vähemalt 4,5%. 2020. aastaks keskmine põlevkivituha taaskasutamismäär 1,8%. Seega ollakse
antud eesmärgi saavutamisest kaugel. Seetõttu väärib süvenduspinnase põlevkivituhaga
stabliliseerimise kava edasist analüüsimist käesolevast KMH-st sõltumatult. Kui arendaja esitab
selleks jäätmeloa taotluse (vt ptk 7.4), siis saab otsustaja esitatud materjalide põhjal hinnata kas
tegevusel võib olla KeHJS § 6 või 61 põhjal oluline keskkonnamõju.
Põlevkivituhale laialdasemate taaskasutusvõimaluste leidmist lihtsustab asjaolu, et alates 1.
jaanuaris 2020 käsitletakse põlevkivituhka tavajäätmena. Varem liigitati põlevkivituhk ohtlike
jäätmete hulka, kuid Keskkonnaministeeriumi tellimusel Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli
poolt läbi viidud uuringust „Põlevkivituhkade ohtlikkuse uuring 201969“ selgus, et põlevkivituhad on
samasuguste omadustega nagu kivisöetuhad, mistõttu ei ole põhjust neid ohtlikeks jäätmeteks
liigitada.
Ringlussevõtuks sobilikest jäätmetest uute toodete valmistamine võiks olla prioriteediks, ent
puuduvad enamasti kriteeriumid otsustamaks, millal ja kuidas saab jäätmetest toode. Jäätmetest
toote saamiseks on kaks võimalust, kas läbi jäätmeseaduse § 2¹ lg-es 1 sätestatud jäätmete
lakkamise või läbi jäätmeseaduse § 15 lg-es 4 defineeritud jäätmete ringlussevõtu. Mõlemal juhul
tuleb Keskkonnaametile koos keskkonnaloa taotlusega esitada jäätmete lakkamist või tooteks
saamist tõendavad dokumendid, milleks saavad olla vastavusdeklaratsioon, toimivusdeklaratsioon,
tootesertifikaat või tootmisohje-sertifikaat. Peamiselt saab jäätmete lakkamine toimuda sellise
materjali osas, mille puhul on nähtavalt endiselt tegemist jäätmetega, kuid kui see materjal vastab
teatud kriteeriumidele, siis võib seda lugeda tooteks ja mitte käsitleda enam jäätmetena.
Asjakohased kriteeriumid kehtestatakse õigusaktiga kas Euroopa Liidu tasemel või riigisiseselt.
Jäätmeseaduse § 2¹ lg-te 1 ja 2 järgi saavad Eestis jäätmed saavutada jäätmete lakkamise staatuse
vaid Euroopa Liidu tasemel ja keskkonnaministri poolt kehtestatud õigusaktide alusel. Kui jäätmetele
Euroopa Liidu tasemel vastavat määrust kehtestatud ei ole ja puudub ka riigisisene
keskkonnaministri määrus, mis jäätmete lakkamist võimaldaks, siis selliste jäätmete puhul jäätmete
lakkamist toimuda ei saa. Sellisel juhul ainus võimalus jäätmetest valmistatud ehitusmaterjal tooteks
saada jäätmete ringlussevõtu kaudu. Jäätmete ringlussevõttu on võimalik tõendada mitmel viisil.
Tõenduseks võib esitada asjakohase tootestandardi või teatud õigusakti tingimustele vastamist
tõendavad analüüsid ja muud tõendamisdokumendid, mis on nõutud standardis või õigusaktis, nt
tootesertifikaat, toimivusdeklaratsioon või tootmisohjesertifikaat. Olenevalt toodetavast materjalist
on tõendamisvõimalused erinevad, näiteks, kui jäätmetest soovitakse toota ehitusmaterjale või
tooteid, peavad need vastama majandus-ja taristuministri 22.09.2014 määrusele nr 74 „Tee-
ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“
ja/või majandus-ja kommunikatsiooniministri 26.07.2013 määrusele nr 49 „Ehitusmaterjalidele ja -
toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“. Kokkuvõtteks, juhul,
kui põlevkivituha valdaja soovib jäätmeteks liigituvat materjali kvalifitseerida tootena, siis tuleb tal
täita jäätmete ringlussevõtu tingimusi ning tõendada saadava materjali toote staatust, esitades
vastavad tõendamisdokumendid Keskkonnaametile ja AS-ile Saarte Liinid.
69 Põlevkivituhkade ohtlikkuse uuring. TalTech Energiatehnoloogia instituut ja Tartu Ülikooli Geoloogia osakond,
2019
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
75 / 103
7.6. Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale
KMH kontekstis käsitletakse inimese tervist, heaolu või vara mõjutavate mõjuvaldkondadena
kehtivaid norme ületavat müra- või õhusaaste taset (välisõhu kvaliteet), joogivee kvaliteedi
mõjutamist ning füüsilist mõju inimeste varale (ehitistele ja maale). Käsitlusalasse (eeldatavasse
mõjualasse) on arvestatud sadama piirkonna püsiasustus.
7.6.1. Mõju välisõhu kvaliteedile
Välisõhk on inimese tervise seisukohast üks olulisemaid keskkonnaelemente. Välisõhu kvaliteeti
reguleerib peaasjalikult atmosfääriõhu kaitse seadus (AÕKS), mis sätestab välisõhu mõjutamise
kohta esitatavad nõuded ning meetmed välisõhu kvaliteedi säilitamiseks ja parandamiseks. AÕKS-i
alusel piiratakse kolme liiki välisõhu mõjutusi: saasteainete heiteid, lõhnaaineid ning välisõhus levivat
müra.70
Sadamarajatiste rekonstrueerimisega kaasneb ehitusprotsesside ja ehitustehnika poolt tekitatud
müra, vibratsiooni, tolmu ja lõhna levimine lähipiirkonda. Müra ja õhusaaste levik sõltub oluliselt
klimaatilistest tingimustest (tuule kiirus ja suund, õhutemperatuur, õhuniiskus) ning on seetõttu
pidevalt muutuv. Mõju on ajutine, pärast ehitustööde lõppu mõju lakkab.
Kõikide hinnatud71 saasteainete (SO2, NOX, PM2,5, NH3 ja LOÜ) kontsentratsioonid projektiala
piirkonnas jäävad allapoole kehtestatud piirväärtusi (vt täpsemalt KMH programmi ptk 4.8).
Keskkonnalubade infosüsteemi KOTKAS heiteallikate registri ja keskkonnaportaali andmetel (seisuga
20.11.2024) ei ole Rohuküla sadama piirkonnas registreeritud paikseid saasteallikaid.
Muulide rekonstrueerimisel kasutatavad ehitusmasinad ja veokid eritavad välisõhku heitgaase. Kui
töödel kasutatakse tehniliselt korras masinaid, siis olulist negatiivset mõju sellega ei kaasne. Samuti
on rannikupiirkonnas reeglina tuuline, mistõttu saaste hajub kiiresti ning norme ületavate
kontsentratsioonide teke on ebatõenäoline. Kuna töid teostatakse valdavalt veekeskkonnas, ei ole
tõenäoline ka tolmu levik. Tolmavate ehitusmaterjalide veol tuleb rakendada lihtsaid
leevendusmeetmeid: katta koormad ning vajadusel tolmavat materjali niisutada.
Rohuküla sadama piirkonna peamine müraemissioon tuleneb parvlaevade ja neilt maha sõitvate
sõidukite poolt põhjustatud liiklusmürast. Sellega võrreldes on aluste poolt ja kaupade käitlemisest
tekkivad müratasemed madalamad. Tegemist on pikaajalises kasutuses olnud ja väljakujunenud
sadamaalaga, ning need müratasemed ei sõltu sadamarajatiste rekonstrueerimise vajadusest.
Sadamarajatiste rekonstrueerimisega kaasneb ehitusaegne suurenenud müratase. Seda põhjustavad
nii ehitustegevus kui materjale vedavad raskeveokid. Ehitusmüra tasemed ei tohi ehituse ala
lähedusse jäävatel elamumaadel ajavahemikus 21.00-7.00 ületada keskkonnaministri 16.12.2016
määrusega nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
hindamise meetodid” kehtestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Päevasel ajal,
ajavahemikus 7.00-21.00 tuleb ehitusmüra taluda. Ehitusaegne müra on ajutine, tööde lõppedes
selle mõju lakkab.
Ehitusaegselt ei kaasne kavandatava tegevusega välisõhu kvaliteedi (müra ja õhusaaste) osas olulist
negatiivset keskkonnamõju, kui järgitakse õigusaktides sätestatud nõudeid.
Kasutusaegselt taastub välisõhu kvaliteedi (müra ja õhusaaste) osas praegune olukord, sest
sadamarajatiste hea tehniline seisukord ei mõjuta oluliselt silduvate aluste arvu, suurust, laaditavate
kaupade omadusi ega hulka. Laevaliikluse intensiivsust ja kaubakäivet sadamas mõjutavad enam
70 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019003?leiaKehtiv 71 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030. Lisa II.
Õhusaasteainete piiriülene kauglevi. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Keskkonnaministeeriumi juhtimisel,
2019. Kinnitatud keskkonnaministri 29.03.2019. a käskkirjaga nr 1-2/19/276
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
76 / 103
üldine majandusolukord, aastaaeg, riigi poliitika parvlaevaliikluse toetamisel ja muud sadama
valdajast sõltumatud asjaolud.
7.6.2. Mõju põhjaveele ja joogivee kvaliteedile
Kavandatava tegevuse (muulide rekonstrueerimise) mõjualas ja Rohuküla sadama territooriumil ei
ole registreeritud puurkaeve. Rohuküla sadam saab oma joogivee Tuule tee lõpus Rohuküla sadam
7 maaüksusel (67401:002:1763) paiknevast 280 m sügavusest puurkaevust (vt Joonis 24). Kaevu
sanitaarkaitseala ulatus 30 m. Vett võetakse Kambriumi-Vendi põhjaveekogumist (03§2019).
Rohuküla sadama vana, 210 m sügavune puurkaev (saab vee Ordoviitsiumi-Kambriumi
põhjaveekogumist Lääne-Eesti vesikonnas (04§2019)) asub Tuule tee alguse lähedal Rohuküla
sadam 6 maaüksusel (67401:002:0682).72 Arendaja sõnul seda puurkaevu hetkel ei kasutata. AS
Saarte Liinid puurkaevud asuvad ca 400–450 m kaugusel sadama akvatooriumi Lõunabasseinist ja
ca 600 m kaugusel Lõunamuuli jalamist.
Kapteni maaüksusega piirnevatel Häärberi tee 4, 4a ja 8 elamumaa maaüksustel asuvad
registreeritud puurkaevud (vt Joonis 24). Nimetatud puurkaevude sügavused jäävad vahemikku 25–
36 m, vett võetakse Siluri-Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogumist (11§2019). Kaevude hooldusala
ulatus on 10 m.
Registreeritud puurkaevud ei asu kavandatava tegevuse (muulide rekonstrueerimise) mõjualas, sest
kavandatav tegevus toimub valdavalt merekeskkonnas ning mõju maismaale, eriti väljapoole
sadama territooriumi, ei ulatu.
Süvendatava pinnase paigutamise ühe alternatiivina on kaalumisel sadama maa-alaga piirnev
Kapteni kinnistu (67401:001:0872, üldkasutatav maa, pindala ca 6,8 ha). Rohuküla sadama
akvatooriumi reostusuuring73 tuvastas, et põhjasete on osaliselt saastunud tributüültina (TBT) osas.
Kuna TBT normi maismaal kehtestatud ei ole ning selle sisaldusele meresettes on võrreldes teiste
Läänemere äärsete riikidega kehtestatud oluliselt rangem norm (vt ptk-d 7.3.1 ja 7.4), siis võib
eeldada, et süvenduspinnase paigutamine Kapteni kinnistule ei avalda põhjavee kvaliteedile mõju.
Selle kindlaks vältimiseks tuleb alumistes kihtideks ladustada puhas, väljastpoolt reostuskehandit
süvendatud pinnas.
Arendajal on olnud plaan segada süvenduspinnast põlevkivituhaga. Kuna KMH koostamise ajal ei ole
teada selle tegevuse asjaolud, mis võimaldaksid keskkonnamõju hinnata (vt täpsemalt ptk 7.5), siis
ei saa käesolevas peatükis anda hinnangut kas põlevkivituhk võiks leostuda ning seeläbi põhjavett
ja joogivee kvaliteeti mõjutada. Sellise tegevuse võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada, et
piirkonna põhjavesi on nõrgalt kaitstud.
72 Puurkaevude andmed on saadud keskkonnaportaalist (seisuga 13.11.2024) 73 Rohuküla sadama akvatooriumi reostustingimused. Põhjasette reostusuuringu aruanne. OÜ REI Geotehnika,
töö nr 5491-24. Tallinn, september 2024
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
77 / 103
Joonis 24. Registreeritud puurkaevud Rohuküla sadama piirkonnas. Allikas: Maa-ameti
kitsenduste kaardirakendus, seisuga 13.11.2024
7.6.3. Mõju varale
Kavandatava tegevuse (muulide rekonstrueerimise) mõjualas ei ole eraisikutele kuuluvat vara,
mistõttu mõju sellele ei avaldu. Sadama lõunaosaga piirnev Kapteni maaüksus (67401:001:0872)
on munitsipaalomandisse kuuluv üldkasutatav maa, mille kasutuse, sh sinna süvenduspinnase
võimaliku paigaldamise, üle otsustab kohalik omavalitsus.
Süvendatava pinnase paigutamise ühe alternatiivina on kaalumisel sadama Põhjabasseiniga piirneva
eraomandis oleva Kemo kinnistu (67401:002:0881, maatulundusmaa, pindala ca 4,7 ha)
merepoolne osa. Maaüksust läbivast teest mere poole jääb üle poole maaüksuse pindalast (ca 2,6
ha), mis tähendab, et sinna süvenduspinnase paigutamise korral mõjutatakse olulist osa
maaüksusest. Selline tegevus on võimalik ainult maaomaniku loal. Loa andmisega võtab maaomanik
endale kohustuse vastutada võimaliku tekkiva keskkonnakahju eest.
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
78 / 103
7.7. Mõju kultuuripärandile
Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel on Rohuküla sadama piirkonnas registreeritud kolm XX
sajandi arhitektuuripärandi objekti – vt Tabel 8.
Tabel 8. Rohukülas asuvad XX sajandi arhitektuuripärandi objektid. Allikas:
Kultuurimälestiste riiklik register, seisuga 12.11.2024
Reg nr Nimi Aadress Dateeringu periood ja aasta
Kasutus*
589 Ohvitseride klubi Rohuküla, Häärberi tee 10
tsaariaeg, 1917 ei kasutata (territoorium on suletud ja valvatav)
590 Rohuküla sadama elektrijaam
Rohuküla, Kapteni maaüksus
tsaariaeg, 1914 ei kasutata (varemetes)
591 Rohuküla sadama veemahuti
Rohuküla, Häärberi tee 2
tsaariaeg, 1916 ei kasutata (varemetes)
* Sulgudes on märgitud objekti seis KMH koostamise ajal. Rohuküla sadama elektrijaam ja veemahuti on Maa-
ameti kaardirakenduses kajastatud varemetena.
XX sajandi arhitektuuri eripära seisneb selle mitmepalgelisuses ning arhitektuuris kajastuvates
tehnoloogilistes ja ühiskondlikes protsessides, mis on XX sajandi elukeskkonda radikaalselt muutnud.
Esineb arvukalt uusi hoonetüüpe, lisandusid uued ehitusmaterjalid ja muutusid ehitustavad. Eriti
mastaapselt avalduvad need muutused linnaplaneerimises ja maa-asulate ilme teisenemises.74 XX
sajandi arhitektuuri puhul väärtustatakse enamasti seda, et hooned on säilinud valmimisjärgsel kujul
ja neid on hiljem vähe muudetud.
Arvestades kavandatava tegevuse asukoha ja iseloomuga võib negatiivse mõju piirkonnas olevatele
XX sajandi arhitektuuripärandi objektidele välistada. Juhul, kui süvenduspinnast on kavas paigutada
Kapteni maaüksusele, tuleb selle tegevuse käigus leida lahendus, mis tagab väärtuslikuks
tunnistatud kunagise Rohuküla sadama elektrijaama varemete säilimise. Tegevuse läbimõeldud
kavandamisel on muuhulgas võimalik luua soodsad tingimused arhitektuuripärandi objektile
juurdepääsuks ja selle eksponeerimiseks, mida saab lugeda positiivseks mõjuks.
Ohvitseride klubi ja Rohuküla sadama elektrijaam on objektidena ka pärandkultuuriobjektide registris
(vastavalt ohvitseride kasiino ja Rohuküla ladude nime all). Samuti on pärandkultuuriobjektina kirjas
Rohuküla sõjasadam, mis pigem kajastab teavet sadama ajaloolise seisu kohta (vt ka KMH
programmi ptk 4.1). Arvestades kavandatava tegevuse asukoha ja iseloomuga võib negatiivse mõju
piirkonnas olevatele pärandkultuuriobjektidele välistada. Süvenduspinnase paigutamisel Kapteni
kinnistule vt eelmises lõigus ohvitseride klubi kohta soovitatud meetmed.
Arvestades, et Rohuküla sadama kaide ala on 20. sajandil oluliselt täidetud ning sadama vee-alal on
regulaarselt tehtud vajalikke süvendustöid, ei ole alust eeldada, et seal võiks olla allveearheoloogilisi
objekte. Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus allvee- ja arheoloogiliste uuringute läbiviimiseks.
Ehitus- ja kaevetöödel ning süvendamisel tuleb arvestada kultuuriväärtusega leidude ja
arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega.
Rohuküla piirkonnas ei ole registreeritud kultuurimälestisi, maaehituspärandi ja militaarpärandi
objekte, muistiseid ja pärimuspaiku.
74 Vt täpsemalt: Eesti XX sajandi väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs. Lõpparuanne. Eesti
Kunstiakadeemia, 2012
https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/projekti%20dokumendid/lopparuanne.pdf (vaadatud
09.04.2024)
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
79 / 103
7.8. Mõju kliimamuutustele
Kliima muutumise põhjusteks loetakse eelkõige inimtekkeliste kasvuhoonegaaside (KHG) hulga
suurenemist atmosfääris. Kliimamuutuste tagajärgedeks on keskmise temperatuuri kasv,
ekstreemsete ilmastikunähtuste sagenemine (tormid, põuad, kuumalained, üleujutused jne),
mereveetaseme tõus, veepuudus, bioloogilise mitmekesisuse hävimine, maakasutuse muutused,
elupaikadade hävimine ja ressursside nappus. Kliimamuutuste ohjamiseks peetakse oluliseks
eelkõige fossiilsete kütuste põletamise vähendamist ning keskkonda säästva taastuvenergia
kasutamist.
7.8.1. Praegune ja tuleviku kliima
Asukoht Lääne-Eesti rannikul põhjustab Rohuküla sadamas tugeva merelise mõjuga kliima, mis
tähendab keskmiselt soojemaid talvesid ning jahedamaid suvesid võrreldes Eesti sisemaa aladega.
Lisaks tuleb talvisel perioodil arvestada mere jäätumisega ehk merejääga, kuid kliimamuutuste
tingimustes on prognoositav merejää vähenemine tulevikus.75
Kliimamuutused põhjustavad keskmise temperatuuri tõusu ning sademete hulga kasvu. Kuna
tuleviku kliimaprojektsioonid76 on hinnangulised ning need põhinevad hetkel juba olemasolevatel
kliimaandmetel, siis ajalooliste kliimamustrite iseloomustamiseks ning illustreerimiseks on käesoleva
töö kontekstis on kasutatud kliima kirjeldamiseks referentsjaamadena sademete ning temperatuuri
puhul Lääne-Nigula ja Virtsu ilmavaatlusjaamade kliimanormide andmeid (põhinevad Eesti
Keskkonnaagentuuri andmetel). Kuigi geograafilise asukoha poolest on kavandatava tegevuse
asukohale ilmavaatlusjaamasid lähemal, on sademete ning temperatuuride trendide kirjeldamiseks
aluseks võetud jaamad, millel on pikem andmerida ning kus on võimalik võrrelda viimaste
kümnendite ning kliimanormide andmeid pikemal aegreal.
Eestis kasutatakse 30-aastaseid kliimanorme pikemaajaliste temperatuuri ning sademete trendide
arvutamiseks ning näitamiseks, mis on kooskõlas ka Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO)
praktikaga77. Kliimamuutusi viimaste kümnendite jooksul on võimalik hinnata just taoliste kogutud
andmete põhjal. Temperatuuri ja sademete puhul on kasutatud Lääne-Nigula ja Virtsu jaamade
andmeid, kuna puuduvad pikaajalised andmeread teistest lähedalasuvatest ilmavaatlusjaamadest
(hüdroloogia-, ranniku- ja meteoroloogiajaamad). Lääne-Nigula ning Virtsu kliimanormide andmed
näitavad kasvavat temperatuuri trendi alates 1960. aastast ning kliimanormide aastate keskmine
1961-1990 normist kuni viimase 1991-2020 normini on tõusnud vastavalt 1.2 °C Lääne-Nigula ning
1.3 °C Virtsu näitel (Joonis 25). See viitab aastate lõikes kõrgematele temperatuuridele ning kliima
soojenemisele. Sademete hulga kasv on stabiilselt tõusnud kuni 1981-2010 keskmise aastase
normini, viimane 30-aastane kliimanorm näitab aga mõningast langust võrreldes 1981-2010 normiga
mõlema jaama puhul (Joonis 26). Lisaks on joonistel toodud välja Eesti keskmised temperatuurid ja
sademed vastavate kliimanormide kohta.
75 Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100 | Keskkonnaportaal 76 Kliimaprojektsioonid on maa tulevase kliima simulatsioonid (tavaliselt kuni aastani 2100), mis põhinevad
oletatavatel stsenaariumidel kasvuhoonegaaside, aerosoolide ja teiste atmosfääri koostisosade
kontsentratsioonide kohta, mis mõjutavad planeedi kiirgusbilanssi. Allikas:
https://climate.copernicus.eu/climate-projections#:~:text=soon%20as%20possible.-
,Climate%20projections,affect%20the%20planet's%20radiative%20balance (vaadatud 01.11.2024) 77 Updated 30-year reference period reflects changing climate. 2021. World Meteorological Association (WMO).
Leitav siit: https://wmo.int/media/news/updated-30-year-reference-period-reflects-changing-climate (Vaadatud
30.10.2024)
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
80 / 103
Joonis 25. Lääne-Nigula ja Virtsu ilmavaatlusjaamade temperatuuride kliimanormid alates
1961-1990 normist kuni 1991-2020 normini
Joonis 26. Lääne-Nigula ja Virtsu ilmavaatlusjaamade sademete kliimanormid alates
1961-1990 normist kuni 1991-2020 normini
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
81 / 103
Sarnaseid tõusvaid trende näeb tulevikus ette ka Valitsustevahelise Kliimamuutuste Paneeli (IPCC)
kuues raport (AR6)78, mille alusel Põhja-Euroopas (kuhu kuulub IPCC klassifikatsiooni järgi ka Eesti)
on väga suur tõenäosus (>95%), et keskmised temperatuurid tõusevad, mis toob kaasa suurema
riski ekstreemsete kuumalainete tekkeks. Sademete hulga kasv tulevikus Eesti kontekstis on samuti
hinnatud tõenäoliseks.
Geograafiliselt asuvad Rohuküla sadama lähedal Haapsalu linna, Haapsalu sadama ning merelist
kliimat iseloomustab ka Heltermaa sadama mõõtejaam ning selle andmed Hiiumaa idarannikul.
Nimetatud mõõtejaamade puhul on kasutatud 1. jaanuar 2011 kuni 31. detsember 2023 vahemiku
andmeid79. Haapsalu linnas on keskmine temperatuur 7,7 °C, mis viitab linna soojemale kliimale,
samas kui Haapsalu sadama veidi jahedam keskmine, 7,2 °C, võib kajastada sadama mõju.
Heltermaa sadama keskmine temperatuur on 7,6 °C, sarnanedes Haapsalu linna omaga ja viidates
rannikulisele pehmenemisele. Kõikide mõõtejaamade puhul on selgelt näha ka viimase ca 14 aasta
kõrgem temperatuur võrreldes 1991-2020 kliimanormidega Lääne-Nigula ja Virtsu mõõtejaamadega.
Kliimamuutused toovad endaga kaasa ka lume ja jääkatte vähenemise tulevikus soojema kliima
tõttu, mida on ajalooliselt täheldatud ka lääne Eesti rannikumeres80.
Tuulte tugevuse ning suuna olude kirjeldamiseks on kasutatud Haapsalu linna, Haapsalu sadama ja
Heltermaa sadama Keskkonnaagentuuri ilmavaatlusjaamade andmeid81 ning sarnase võrdluse
tegemiseks on kasutatud 1. jaanuar 2011 kuni 31.detsember 2023 vahemikku.
Keskmiste hooajaliste tuulekiiruste poolest on Haapsalu linn kõige tuulisem, eriti talvel, kus kiirus on
4,1 m/s, millele järgnevad kevad 4,0 m/s, sügis 3,6 m/s ja suvi 3,5 m/s. Haapsalu sadama keskmised
hooajalised kiirused on veidi madalamad, talvel 3,7 m/s ja suvel 3,2 m/s. Heltermaa sadamas on
aastaringselt rahulikumad olud, talvel keskmiselt 3,2 m/s ja suvel 2,6 m/s, mis võib viidata
mõõtejaama varjulisemale asukohale.
Kokkuvõtlikult puhuvad Haapsalu linna, Haapsalu sadama ja Heltermaa sadama piirkonnas tuuled
kõige sagedamini edela- ja põhjakaarest. Sügiseti ja talviti on tuuled tugevamad, keskmiste
kiirustega 3,2–4,1 m/s, ulatudes maksimaalselt 13–17 m/s, eriti Haapsalu linnas ja sadamas. Suvel
on tuulekiirused rahulikumad, jäädes keskmiselt vahemikku 2,6–3,5 m/s, tuulte suund on valdavalt
lääne-edela vahemikus. Kevadel pöörduvad tuuled sageli loodesse, kus maksimaalsed kiirused
ulatuvad 13–15 m/s. Üldiselt on piirkond tuuline, kus lääne-, edela- ja põhjatuuled domineerivad
aastaringselt ning talvised ja kevadised tuuled on kõige tugevamad. Sarnased tuuleolud on selle
baasil ka Rohuküla sadama piirkonnas. Haapsalu linna jaama andmete põhjal on koostatud üldine ja
aastaaegade põhised tuulteroosid (Joonis 27), et kirjeldada ja visualiseerida tuulte mustrit
piirkonnas.
78 IPCC, 2023: Sections. In: Climate Change 2023: Synthesis Report. Contribution of Working Groups I, II and
III to the Sixth Assessment Report of the Intergovernmental Panel on Climate Change [Core Writing Team, H.
Lee and J. Romero (eds.)]. IPCC, Geneva, Switzerland, pp. 35-115, doi: 10.59327/IPCC/AR6-9789291691647 79 Ajaloolised ilmaandmed, Keskkonnaagentuur. Leitav siit: https://www.ilmateenistus.ee/kliima/ajaloolised-
ilmaandmed/ (Vaadatud 05.11.2024.) 80 Merejää paksuse muutlikkus Eesti rannikul. Bakalaureusetöö. K. Mahla. 2015. Tartu Ülikool 81 Ajaloolised ilmaandmed, Keskkonnaagentuur. Leitav siit: https://www.ilmateenistus.ee/kliima/ajaloolised-
ilmaandmed/ (Vaadatud 05.11.2024.)
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
82 / 103
Joonis 27. Tuuleroosid aastaringse keskmise ning aastaaegadena Haapsalu linna
ilmavaatlusjaama andmete põhjal
7.8.2. Kliimapoliitika põhialused
Euroopa Ülemkogu leppis oma 12. detsembri 2019. aasta järeldustes kokku eesmärgi saavutada
2050. aastaks Euroopa Liidus kliimaneutraalsus, mis on kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärkidega.
Tegemist on netoheite eesmärgiga, mis tähendab, et inimtekkeline KHG heide ja sidumine on
tasakaalus. EL-ülene kliimaeesmärk vähendada 2030. aastaks KHG heidet -55% võrreldes 1990.
aastaga lepiti riigijuhtide poolt kokku 2020. aasta detsembri Euroopa Ülemkogus ja on sätestatud
ELi kliimamääruses82.
Eesti pikaajaline eesmärk on minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-
järgult majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja
keskkonnahoidlikumaks. Selleks kiitis Riigikogu aprillis 2017. aastal heaks dokumendi „Kliimapoliitika
põhialused aastani 2050“. Selles dokumendis lepitakse esimest korda kokku Eesti kliimapoliitika
pikaajalises visioonis ja teekonnas selle poole liikumisel83:
− Aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega
kliimaneutraalne riik. Tagatud on kvaliteetne ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja
võime kliimamuutustega kohaneda, et kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid
vähendada ja positiivseid mõjusid parimal viisil ära kasutada. Tagatud on riigi valmisolek ja
võimekus kliimamuutuste põhjustatud negatiivsete mõjude minimeerimiseks ja positiivsete
mõjude parimaks ärakasutamiseks.
− Eesti pikaajaline siht on tasakaalustada kasvuhoonegaaside heide ja sidumine hiljemalt
2050. aastaks ehk vähendada selleks ajaks kasvuhoonegaaside netoheide nullini.
82 Eesti kavad. Kliimapoliitika põhialused. https://www.kliimamuutused.ee/lahendused/poliitika/eesti (Vaadatud
14.11.2024) 83 Riigiteataja. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. https://www.riigiteataja.ee/akt/307042017001
N
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
83 / 103
Mõjude hinnangu kohaselt on 2050 eesmärk täidetav ja sellega kaasneb tõenäoliselt positiivne mõju
majandusele ja energiajulgeolekule. Sellisel juhul kahaneb Eesti kasvuhoonegaaside heide tänaselt
21 miljonilt tonnilt ligi 8 miljoni tonni CO2 ekvivalendini (CO2ekv) 2050. aastaks.
7.8.3. Kliimamõju hindamine
Kavandatava tegevuse kliimamõju hindamisel on alusdokumendina kasutatud Euroopa Komisjoni
2021. a kehtestatud Kliimakindluse teatist (2021/C 373/01) „Taristu kliimakindluse tagamise
tehnilised suunised aastateks 2021-2027“ (edaspidi EK teatis 2021/C 373/01)84. Taristu
Kliimakindluse tagamise juhend on võetud aluseks kuna see tagab raamistiku leevendamise ja
kohanemise hindamiseks. Lisaks on kasutatud Euroopa keskkonnaagentuuri 2024. a kliimariskide
raportit85, Valitsustevahelise Kliimamuutuste Paneeli (IPCC) raporteid ning teisi asjakohaseid
teadusartikleid.
Hindamise kontekstis kuuluvad kasvuhoonegaaside määratluse alla süsinikdioksiid (CO2), metaan
(CH4), dilämmastikoksiid (N2O) ning flourosüsivesinikud (F-gaasid)86. Lihtsustamaks KHG mõju
hindamist, kasutatakse mõõtühikuna CO2 ekvivalenti (edaspidi CO2ekv), mis aitab mõju
standardiseerida. CO2ekv hindamiseks kasutatakse erinevate KHG-de kvantifitseerimist (nt metaan,
lämmastikdioksiid jt), globaalse soojenemise potentsiaali ning teisendustegureid erinevate gaaside
puhul CO2 suhtes. CO2ekv võtab seega arvesse kõikide KHG-de mõju, mitte ainult CO2 mõju87.
Läänemere setetest eralduvad peamised kasvuhoonegaasid on süsinikdioksiid (CO2) ja metaan
(CH4). Need gaasid eralduvad orgaanilise aine remineraliseerimise ja lagunemise käigus anoksilistes
või hüpoksilistes tingimustes, mis on sageli levinud Läänemere süvaveekihis, eriti aladel, kus esineb
märkimisväärne eutrofeerumine. Lisaks võib mikrobiaalsete protsesside kaudu eralduda ka
naerugaasi (N2O)88.
7.8.4. Süvendamine ja kaadamine
Kliimamõju hindamisel on aluseks võetud uuringud Rootsis Läänemere põhjal89 ning USAst90, kus on
hinnatud kaadamistegevuste elutsükli heidet (LCA). LCA hõlmab kõiki etappe alates kaevandamisest
(süvendamistegevused), kaadamisest, transportimisest, töötlusest kuni lõpliku paigutamiseni
kaadamisaladel. Mõlemas artiklis võrreldakse erinevaid paigutusstrateegiaid — kaadamisalad merel,
maismaal ning alternatiivide nende heitkoguseid energiatarbimise osas. Kuigi aluseks võetud
uuringutes ei ole välja toodud varianti, kus kaadamisala paikneb osaliselt vees ja osaliselt maismaal,
on käesolevas analüüsis kasutatud mediaanväärtuseid merre kaadamise ja maismaa variandi vahel,
mis annab ligikaudse hinnangu heite koguse kohta.
Rootsi LCA analüüsi puhul on CO2ekv heide välja toodud ühikuna kg/100 m3 kohta, USA teadustöö
puhul on see kg CO2ekv ühe tonni materjali kilomeetri kohta, arvestatud on materjalitihedusega 1500
84 Komisjoni teatis – Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027 (OJ C, C/373,
16.09.2021, p. 1, CELEX: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52021XC0916(03) 85 Euroopa kliimariskide raport 2024. Euroopa Keskkonnaagentuur. Leitav:
https://www.eea.europa.eu/publications/european-climate-risk-assessment (vaadatud 14.11.2024) 86Kasvuhoonegaasid. Kliimaministeerium. https://kliimaministeerium.ee/rohereform-
kliima/kliimapoliitika/kasvuhoonegaaside-heitkogused (vaadatud 01.11.2024) 87 Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu. 2024. Kliimaministeerium. https://kliimaministeerium.ee/eesti-
kliimaseadus (vaadatud 12.11.2024) 88 Kuliński, K., Rehder, G., Asmala, E., Bartosova, A., Carstensen, J., Gustafsson, B., Hall, P.O., Humborg, C.,
Jilbert, T., Jürgens, K. and Meier, H.M., 2022. Biogeochemical functioning of the Baltic Sea. Earth System
Dynamics, 13(1), pp.633-685. 89 Svensson, N., Norén, A., Modin, O., Fedje, K.K., Rauch, S., Strömvall, A.M. and Andersson-Sköld, Y., 2022.
Integrated cost and environmental impact assessment of management options for dredged sediment. Waste
Management, 138, pp.30-40. 90 Bates, M.E., Fox-Lent, C., Seymour, L., Wender, B.A. and Linkov, I., 2015. Life cycle assessment for dredged
sediment placement strategies. Science of the Total Environment, 511, pp.309-318.
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
84 / 103
kg/m3 kohta. Käesoleva KMH juures on alternatiividena kaalumisel 3 kaadamisala erinevate
kaugustega sadamast (merel olev kaadamisala ca 10 km, maismaa- ja mere piiril kaadamisala 0,5
km, 7. kai läheduses olev mere kaadamisala 0,5 km) ja Kapteni kinnistut maismaal ca 0,5 km
kaugusel. Seega on antud töös alternatiivide kliimamõju võrdlemiseks kasutatud ühikuna samuti kg
CO2ekv ühe tonni materjali kilomeetri kohta. Teisendamiseks vajalik kaadatava materjali tihedus
põhineb Eesti mereala materjalide uuringutel ja tihedustel Paldiski vesisalvesti91 näitel ning Rohuküla
geofüüsika aruande92 andmetel Rohuküla sadama geoloogilisest ehitusest, mille alusel on võetud
ligikaudne keskmine kaadatava materjali tihedus 2200 kg/m3 (moreeni(liivakivi ja setted, savi) ja
lubjakivi kohta).
CO2ekv heite arvutuste puhul on kasutatud USA näite metoodikat, kus arvutused põhinevad samal
distantsil, ehk tulenevalt kaadamisalade kaugusest on võimalik välja arvutada vastav heide. Selle
alusel on välja arvutatud emissioonifaktor meres asuvatele kaadamisaladele, milleks on ligi
0,0001177 CO2ekv t m3 km (kuupmeetrit kilomeetri kohta) ning maismaal asuvate emissioonifaktoriks
(EF) 0,0004212 CO2ekv t m3 km. Kemo kinnistu puhul on tinglikult kasutatud kahe näite keskmist
emissioonifaktorit ehk 0.00026945 t m3 km. Allpool on toodud arvutuskäigud KHG heite kohta
vastavalt kolmele kaadamisala variandile:
(2 ) = × ℎ (100 000 3) × () × ℎ
Kaadamisala meres 15 km kaugusel:
0,0001177 x 210 000 x 15 km x (2200 kg/m3 / 1500 kg/m3) = 543,8 CO2ekv t
Kaadamisala meres 7.kai juures (0,5 km distants)
0,0001177 x 210 000 x 0,5 km x (2200 kg/m3 / 1500 kg/m3 = 18,0 CO2ekv t
Kemo kinnistu (maa ja mere piiril):
0,00026945 x 210 000 x 0,5 km x (2200 kg/m3 / 1500 kg/m3) = 41,5 CO2ekv t
Kapteni kinnistu (maal):
0,0004212 x 210 000 x 0,5 km x (2200 kg/m3 / 1500 kg/m3) = 64,9 CO2ekv t
Arvestama peab, et kaadatava materjalide tihedused on ligikaudsed ning nende muutumisel võivad
koguheite suurusjärgud veidi muutuda, kuid omavahelised suurusjärgud erinevate alade puhul
jäävad sellisel juhul siiski samaks. Lisaks tuleb märkida, et suurim muutuja on kaugus kaadatava ala
sihtkohast ning kaadamisaladest ning üldiselt on samade kauguste juures kuupmeetri kohta heide
väiksem merre kaadamise puhul, seda kinnitab ka Rootsi analüüs93.
Kaadamisalade võrdluses on kõige väiksema heitega 7.kai vahetus-läheduses olev mere kaadamisala
(18 CO2ekv t), seejärel Kemo kinnistu (41, 5 CO2ekv t) ja Kapteni kinnistu (64,9 CO2ekv t). Suurima
heitega kaadamisalade võrdluses on ca 15 km kaugusel rannikust olev mere kaadamisala (543,8
CO2ekv t). Peab aga märkima, et tegu on ühekordse heitega ning arvestades kavandatava tegevuse
91 Energiasalv Pakri OÜ Konsultatsioon Eesti Vabariigis asuva Paldiski 500 MW pump-hüdrosalvesti (PHS)
geoloogiliste uuringute ja projekteerimistööde osas Projektieelse kavandamise ja teostatavuse uuringute
aruanne. 2019. Koostaja: Fichtner (Saksamaa) 92 Rohuküla sadamapiirkonna merepõhja geofüüsikalised uuringud. 2022. Koostajad PhD Hannes Tõnisson ja
PhD Sten Suuroja. Tallinna Ülikool. Eesti Geoloogiateenistus. 93 Svensson, N., Norén, A., Modin, O., Fedje, K.K., Rauch, S., Strömvall, A.M. and Andersson-Sköld, Y., 2022.
Integrated cost and environmental impact assessment of management options for dredged sediment. Waste
Management, 138, pp.30-40.
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
85 / 103
eluiga 100 aastat, siis on keskmine aastane heide tulenevalt kaadamise seotud tegevustest vastavalt
0,18; 0,4; 0,6; ning 5,4 CO2ekv t heidet aastas.
Lisaks tuleb arvesse võtta, et juhul kui kaadamisalad eraldi ei ole piisavalt suured kogu kaadamist
vajava materjali mahutamiseks, on kliima mõjude seisukohalt eelistatud järjekord esmalt 7. kai
lähedusse jääv mere kaadamisala, seejärel Kemo kinnistu ja kaadamisala ning siis Kapteni kinnistu.
Kliimamõjude poolest suurim ning järjekorras viimane on kavandatava tegevuse kontekstis ca 15 km
kaugusel rannikust asuv kaadamisala.
7.8.5. Ehitamise kliimamõju
Sadamakaide ja muulide ehitustegevuse heite hindamiseks on kasutatud sarnaste struktuuride ja
muulide süsiniku eluea heite (LCA) hinnangut Hollandi94 ning Rootsi95 uuringute näitel. Hollandi
uuringu näitel on arvestatud kaide ja muulide ehitusel ühe ruutmeetri keskmiseks eluea heiteks 50
kg CO2ekv/m2 kohta peamisel betoonkonstruktsiooni puhul. Tegu on ligikaudse suurusjärguga ning
kindlasti esineb erinevusi muulide, kindlustuste ning kaide vahel kuid tegu on ligikaudse
suurusjärguga. LCA hindamisel on arvestatud ehitustöid (transporti, materjalidest tulenevat heidet,
hooldustöid ning lammutamistöid ning jäätmeid eluea lõpus; arvestuseks on võetud 100 aastane
sadamaehitis).
Kasutades ArcGIS Pro mõõtmisi projekteeritavate kindlustuste, kaide ning muulide kohta on kogu
keskmine struktuuride pindala ligi 22 000 m2, seega ligikaudne heide ehitustegevuse tagajärjel
Rohuküla sadamas on ligi 1 100 000 kg CO2ekv ehk 1100 t CO2ekv heidet.
7.8.6. Kogu kliimamõju
Kogu kliimamõju hõlmab endas kaadamisalade ning ehitustegevuste kliimamõju. Sõltuvalt
kaadamisalade alternatiividest on projekti kogu kliimamõju:
a) Mere kaadamisala puhul 10 km kaugusel rannikust: 1100 CO2ekv t + 543,8 CO2ekv t = 1643,7
CO2ekv t
b) Kaadamisala puhul 7.kai külje all: 1100 CO2ekv t + 18,0 CO2ekv t = 1118,0 CO2ekv t
c) Kemo kinnistu kaadamisala puhul: 1100 CO2ekv t + 41,5 CO2ekv t = 1141,5 CO2ekv t
d) Kapteni kinnistu puhul: 1100 CO2ekv t + 68,9 CO2ekv t = 1164,9 CO2ekv t
Kogu kliimamõju puhul on kaadamisega seotud kliimamõju võrdlemisi väike võrreldes ehitusega
seotud kliimamõjuga.
Eestis puuduvad piir- ja sihtarvud kliimamõju olulisuse hindamiseks. EK kliimakindluse juhendis on
toodud olulise mõju soovituslikuks määraks taristuprojekti eluea kohta keskmiselt 20 000 CO2ekv t
heidet aastas. Sellega võrreldes on mõju kliimale kõikide variantide puhul väga väike. Arvestades
Eesti kliimaeesmärke (pt. 7.8.2), on oluline heite vähendamine aastaks 2050.
Kliimamõju kontekstis siiski soovitav võimalikult väikese mõjuga alternatiivi eelistamine, siis aastase
heite võrdluses on kõikide variantide puhul kliima kogumõju samas suurusjärgus, vastavalt 7. kai
ääres mere kaadamisala variandi puhul 11,2; Kemo kinnistu kaadamisala puhul 11,4, Kapteni
kinnistu puhul 11,6 ning 15 km kaugusel oleva kaadamisala puhul 16,4 CO2ekv t. Kaadamistegevuste
juures on suurim transpordi heitega seonduv, ehitamise juures aga ehitusmaterjalide tootmisega
94 VAN HEEL, D.D., Trude, M.A.A.S., Jarit, D.E. and Mozafar, S.A.I.D., 2011, August. Comparison of
infrastructure designs for quay wall and small bridges in concrete, steel, wood and composites with regard to
the co2-emission and the life cycle analysis. In EACEF-International Conference of Civil Engineering (Vol. 1, pp.
041-041). 95 Stripple, H., Fridell, E. and Winnes, H., 2016. Port infrastructures in a system perspective.
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
86 / 103
seonduv heide96. See tähendab, et enim oleks võimalik vähendada heidet kaadamisel
transpordiheidet vähendades, ehitustegevuste poolelt aga võimalikult väikese heitega materjale
kasutades. Kokkuvõtvalt võib eeldada, et kavandatud tegevus ei põhjusta olulist kliimamõju.
7.9. Mereveetaseme tõusust tingitud üleujutusalad
Globaalse kliimasoojenemise ja kliimamuutustega kaasneb ka globaalse mereveetaseme tõus.
Globaalne mereveetaseme tõus 2100 aastaks jääb tõenäoliselt vahemikku 0,7-1,2 meetrit97.
Joonis 28. Fennoskandia kilbi asukoht ning sellega kaasnev maakoore ja maapinna taseme
tõus millimeetrites aastas Läänemere piirkonnas98
Mereveetaseme varieerumised Läänemeres on peamiselt põhjustatud veevahetusprotsessist Taani
väinade kaudu99, mille tulemusena on veevahetusprotsess ookeaniga aeglane, sest Taani väinad on
kitsad ja vähese vee läbilaskmisvõimega Läänemere ja Atlandi Ookeani vahel, on Läänemeres mere
tõusulaine (tõus ja mõõn) suhteliselt väikesed – harva ületavad 10 cm väärtust100. Kui mitte
arvestada mereveetasemete lühiajalist muutlikkust, siis Läänemeres on tõusulaine (tõus-mõõn)
mereveepinna tõusule väiksem mõju ja võimalike tormilainete ja üleujutuste mõjud on väiksemad,
96 Svensson, N., Norén, A., Modin, O., Fedje, K.K., Rauch, S., Strömvall, A.M. and Andersson-Sköld, Y., 2022.
Integrated cost and environmental impact assessment of management options for dredged sediment. Waste
Management, 138, pp.30-40. 97 NASA. https://earthobservatory.nasa.gov/images/148494/anticipating-future-sea-levels (vaadatud 27.08.2024) 98 Ågren, J., Svensson, R., (2007) Postglacial Land Uplift Model and System Definition for the New Swedish
Height System RH 2000 (LMV-Rapport 2007:4). Lantmäteriet. Leitav:
https://www.lantmateriet.se/contentassets/4a728c7e9f0145569edd5eb81fececa7/lmv-rapport_2007_4.pdf
(vaadatud 27.08.2024) 99 Suursaar, Ü. and Kall, T. (2018) Decomposition of Relative Sea Level Variations at Tide Gauges Using Results
from Four Estonian Precise Levelings and Uplift Models. IEEE Journal of Selected Topics in Applied Earth
Observations and Remote Sensing, vol. 11, no. 6, pp. 1966-1974
DOI: 10.1109/JSTARS.2018.2805833
100 Mälkki, P. and Tamsalu, R. (1985) Physical feature of the Baltic Sea, Finnish Marine Research, Helsinki, p86-
87. http://hdl.handle.net/10138/167788 (vaadatud 27.08.2024)
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
87 / 103
kui globaalselt. Lisaks asub Eesti Fennoskandia kilbil, kus viimase jääaja järgse jäämasside kadumise
järel maakoor ja maapind tõusevad (Joonis 28)101. Seega prognoositav veetaseme tõus Läänemeres
ning Eesti rannikualadel jääb madalamaks kui globaalne mereveetaseme tõus aastaks 2100.
Hinnanguliselt on see ca 87% globaalsest mereveetaseme tõusust, jäädes aastaks 2100 vahemikku
61-104 cm102. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030103 kohaselt jääb Eesti
rannikualadel 2100 aastaks mereveetaseme tõus aga erinevate stsenaariumite kohaselt vahemikku
20-60 cm.
Üleujutusohuga seonduvalt loetakse eriti ohtlikuks merevee tasemeks Pärnus vähemalt 160 cm,
Haapsalus 140 cm, Narva-Jõesuus 160 cm, Tallinnas Koplis, Pirital 80 cm ja kesklinna sadamas 120
cm ning Kuressaares 150 cm üle pikaajalise keskmise. Planeeringutes ja päästesüsteemide
väljatöötamisel tuleb arvestada, et tulevikus paiknevad vastavad üleujutusohuga ala
samakõrgusjooned meretaseme tõusu tõttu senisest sisemaa pool. Kavandatava tegevuse ning
Rohuküla sadama kontekstis võib hinnanguliselt ohtliku taseme piir olla vastavalt Haapsalu
andmetele ca 140 cm juures.
Maa-ameti andmete kohaselt asub Rohuküla sadam 1 meetri korduva üleujutusohuga alal. Korduva
üleujutusohuga aladele jäävad osaliselt ka võimalikud kaadamisalad sadama akvatooriumis ning
mõned rekonstrueeritavad rajatised (Tõrge! Ei leia viiteallikat.).
101 Ågren, J., Svensson, R., (2007) Postglacial Land Uplift Model and System Definition for the New Swedish
Height System RH 2000 (LMV-Rapport 2007:4). Lantmäteriet. Leitav:
https://www.lantmateriet.se/contentassets/4a728c7e9f0145569edd5eb81fececa7/lmv-rapport_2007_4.pdf
(vaadatud 27.08.2024) 102 Meier, H.M., Dieterich, C., Gröger, M., Dutheil, C., Börgel, F., Safonova, K., Christensen, O.B. and
Kjellström, E., 2022. Oceanographic regional climate projections for the Baltic Sea until 2100. Earth System
Dynamics, 13(1), pp.159-199. Leitav: https://esd.copernicus.org/articles/13/159/2022/ (vaadatud 27.08.2024)
103 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030. Kliimaministeerium. Leitav siit:
https://kliimaministeerium.ee/rohereform-kliima/kliimapoliitika/kliimamuutustega-kohanemine (vaadatud
31.10.2024)
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
88 / 103
Joonis 29. Rohuküla sadam ning kavandatavad tegevused koos korduva üleujutusohuga
aladega Ruumi- ja maaameti andmetel
Arvestades kavandatava tegevuse eeldatavat eluiga 100 aastat, tuleb praeguste üleujutusohuga
alade puhul arvestada ka kliimamuutustest tulenevat mereveetaseme tõusu Lääne-Eesti rannikul.
Praegusele korduva üleujutusohuga alade üleujutuse ulatusele võib tinglikult juurde lisada ca 60 kuni
100 cm104 105. Eesti läänerannikul on Haapsalu näitel ohtlik mereveetasemetõus 140 cm. Seega, ca
100 aasta pärast on korduva üleujutusohuga aladel mereveetaseme tõus 160 kuni 200 cm, ületades
tuntavalt praeguste analüüside põhjal leitud ohtlikke mereveetasemetõusu piire. See tähendab, et
sadama projekteerimisel tuleb arvesse võtta, et 100 aasta kontekstis on äärmuslikemate
kliimamuutuste stsenaariumite puhul üleujutusalad 200 cm kõrgemal võrreldes praeguse
mereveetasemega. Joonis 30 näha võimalikud korduva ohtliku piiriga üleujutusohuga alad 150 cm
ning 200 cm mereveetaseme tõusu korral (150 cm on kasutatud illustreerimaks alumist piiri;
andmekihid on kättesaadavad 25 cm sammuga, seetõttu on kasutatud siin 150 cm mereveetaseme
tõusu 160 cm asemel).
104 Meier, H.M., Dieterich, C., Gröger, M., Dutheil, C., Börgel, F., Safonova, K., Christensen, O.B. and
Kjellström, E., 2022. Oceanographic regional climate projections for the Baltic Sea until 2100. Earth System
Dynamics, 13(1), pp.159-199. Leitav: https://esd.copernicus.org/articles/13/159/2022/ (vaadatud 07.11.2024)
105 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030. Kliimaministeerium. Leitav siit:
https://kliimaministeerium.ee/rohereform-kliima/kliimapoliitika/kliimamuutustega-kohanemine (vaadatud
31.10.2024)
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
89 / 103
Joonis 30. Võimalik korduva üleujutusohuga ala mereveetaseme 150 cm ja 200 cm tõusu
korral Rohuküla sadamas
Nii 150 kui 200 cm mereveetaseme tõusu puhul jääb Kapteni kinnistu üleujutusohuga alale, Kemo
kinnistul üleujutusohuga ala suureneb.
Kapteni ja Kemo kinnistutel jäävad võimalikud pinnase ladustamisalad nii korduva üleujutusohuga
kui ka tuleviku kontekstis kliimamuutustest tuleneva mereveetaseme tõusuga korduva üleujutustega
aladele. See tähendab, et arendajal tuleb kindlustada, et välditakse mereveetaseme tõusu ja
üleujutustega pinnase uhtumist tagasi merre.
7.10. Avariiolukordade võimalikkus
Sadamarajatiste tehnilisest seisukorrast, piisavusest ja asjakohasusest sõltub sadama ja sellega
piirneva laevatee navigatsiooniohutus. Mereõnnetused omakorda võivad põhjustada nii
keskkonnareostuse, kujutada ohtu inimeste tervisele, elule ja heaolule ning mõjutada vara väärtust.
Mandri- ja saarevahelised transpordiühendused on esmatähtis teenus. Rohuküla sadama
sadamarajatiste heast seisukorrast sõltub mandri ja Hiiumaa ning Vormsi saare vaheliste
transpordiühenduste sujuv ja ohutu toimimine. Seega on kavandatavast tegevusest sõltuv kõige
tõsisemate tagajärgedega avariiolukord transpordiühenduste lakkamine Hiiumaa ja/või Vormsi
saarega.
Sadamate ehitus peab arvestama turvalise sildumise ja viibimise vajadusega sadamas ka
ekstreemsete ilmaolude korral. See tähendab muuhulgas, et sadama projekteerimisel tuleb
arvestada mereveetaseme olulise tõusuga lähima 100 aasta jooksul – vt ka ptk 8.6.
Avariiolukordate tekkimine ei ole välistatud ka ehitustegevuse käigus. Selle vältimise peamine meede
on tööprojektis toodud ehitusoperatsioonide ja –võtete täpne jälgimine, tegevuste ja logistika
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
90 / 103
läbimõtlemine ja töötajate piisav instrueerimine. Rohuküla sadamas on olemas tehnilised vahendid
reostuse lokaliseerimiseks ja likvideerimiseks ning toimiv reostustõrjeplaan.
7.11. Kumulatiivse mõju võimalikkus
AS Saarte Liinid kavandab Rohuküla sadama Põhjamuuli rekonstrueerimist. Kuna Põhjamuulil
kavandatava tegevuse ainsaks mõjuriks on ehitusaegsed häiringud ning olulist mõju ei avaldu, siis
saavad häiringute mõjud kumuleeruda vaid juhul, kui Põhjamuuli ja muude rajatiste ehitustööd
toimuksid samaaegselt. Häiringute mõju kumuleerumist reaalselt ei toimu, sest Põhjamuuli
ehitustööd on kavandatud varasemaks kui muude rajatiste ehitustööd.
Kui Rohuküla sadamast süvendatava pinnase kaadamisel Väinamerre kavandatud Heinlaiu
kaadamisalale järgitakse leevendusmeetmeid (ptk 8), siis seoses Heltermaa sadama
süvendustöödega olulist negatiivset koosmõju ei avaldu.
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
91 / 103
8. Leevendusmeetmed
Käesolevas peatükis esitatakse leevendusmeetmete kirjeldus ja hinnang nende kasutamise
eeldatava efektiivsusele.
KMH käigus on arvestatud piisavas täpsuses lahendustega ja nendega kaasnevate võimalike
mõjudega. Kõik KMH aruande leevendusmeetmete peatükis kirjeldatud meetmed on saavutatud KMH
analüüsi tulemusena.
Kõigi keskkonnameetmete ellurakendamine on arendaja ülesanne läbi põhi- ja tööprojekti
koostamise ja peatükis 8.7 toodud korralduslike tegevuste. Meetmete väljatöötamisel on KMH
eksperdid lähtunud KeHJS § 31 sätestatud KMH eesmärgist – anda tegevusloa andjale (andjatele)
teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise
keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega
on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut.
Keskkonnameetmed võivad olla arendajale rakendamiseks vabatahtlikud (nt ekspertide soovitused)
või otsustaja poolt seatult kohustuslikud läbi erinevate tegevuslubade kohustuslike tingimuste.
Käesoleva projekti puhul on otsustajaid eeldatavalt mitu. Erinevate lubade väljaandmisel ei ole seost
leevendusmeetme sisulise efektiivsuse tagamisega.
Keskkonnameetmetega arvestamine või arvestamata jätmine tegevusloa väljaandmise käigus on
otsustaja/otsustajate kaalutlusotsus (KeHJS § 24 lg 2). Eeltoodust lähtuvalt ei ole erinevate lubade
tingimuste ja meetmete täitmise eest vastutajate määramine KMH ekspertide õigus ega pädevus.
8.1. Leevendusmeetmed Natura alade, kaitstavate loodusobjektide ja elustiku
kaitseks
Leevendusmeetmed seoses kaadamisega
− Süvendamine ja kaadamine planeerida võimalikult lühiajalisena, et minimiseerida mõjusid
põhjaloomastikule ja kalastikule, mis on oluliseks toiduressursiks ala kasutavatele
veelindudele.
− Leevendusmeetmed kaadamisel Väinamerre kavandatavale kaadamisalale Väinamere
loodusala kaitse-eesmärgiks oleva elupaigatüübi veealused liivamadalad (1110) kaitseks:106
o mitte kasutada kaadamiseks kaadamisala K2 piirkonda, mis jääb kaardistatud
liivamadalatele lähemale kui 500 m;
o loode, põhja ja kagu tuultega valida kaadamiseks K1 kaadamisala põhjapoolne osa
ning vältida kaadamist üle 5 m/s tuule korral.
Meetmed on hinnatud tõhusateks, sest sellega on välditud kaadamisala piirkonnas kaardistatud
liivamadalate mattumine süvendatava materjaliga.
− Kaadamisel Rohuküla sadama Põhjabasseini kaguossa vältida setete kandumist kogu
Põhjabasseini alale, sh võimalikule paguranna elupaigatüübile (1140) Põhjabasseini
kirdeosas.
− Süvendus ja kaadamistöid vältida 1. aprillist kuni 30 juunini, sest sellel ajavahemikul
kasutavad nii sadamala lähiala ja kaadamisala piirkonda pesitsevad veelinnud. Antud
ajavahemikul võivad süvendus- ja kaadamistööd põhjustada nii otsest häiringut kui
toidubaasile ebasoodsat mõju107.
106;106;106;106 Kehtivad samad leevendusmeetmed, mis Heltermaa sadamaga seotud kaadamise korral.
Heltermaa sadama kinnistute DP KSH aruande eelnõu. Lemma OÜ, 2024
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
92 / 103
− Kuna veelindude poolne intensiivne mereala ja laidude ümbruse kasutus kestab pikemal
perioodil (u aprillist- augustini), siis tuleb kaadamisel pargase sõidukoridor hoida
maksimaalselt kattuvana Rohuküla–Heltermaa laevateega (millel esineva laevaliiklusega on
piirkonna linnustik kohanenud). Vältida pargase sattumist laidude lähipiirkonda108.
− Linnuparvede esinemisel hoida pargase sõidukiirus madal109.
Leevendusmeetmed seoses ehitustööde korraldamisega sadamas
− Ehitustöödega tuleb alustada enne lindude pesitsusperioodi algust märtsi alguses või tagada
lindudele pesitsusrahu perioodil 1. aprillist kuni 30 juunini.
− Soovitav on kaaluda lagunenud muulide asukohas jätta mere põhja looduslikud kivid sellise
kõrguseni, kus need ei ole takistuseks veeliiklusele. See võimaldaks luua eeldused merepõhja
elupaikade mitmekesistamiseks.
Sadama Lõunabasseini sadamarajatise rekonstrueerimise järgselt on soovitav kaaluda
Väinamere loodusala piiride täpsustamist, jättes Rohuküla sadama Lõunabasseini ja
rekonstrueeritud muulid Natura ala piiridest välja, sest sadama aktiivse tegevuse tõttu ei ole
tõenäoline, et Lõunabasseinis kujunev veekeskkond ja seda piiravad rajatised vastaksid Natura
loodusala kriteeriumidele. Arendaja on piiride korrigeerimiseks pakkunud välja järgmised
koordinaadid:
id lat lon
1 6529498.01 467113.56
2 6529484.29 467128.11
3 6529450.46 467060.16
4 6529435.03 466848.24
5 6529425.16 466412.43
6 6529590.38 466092.56
7 6529947.60 465520.70
8 6530047.60 465520.70
9 6530274.92 466778.20
Punktide 1 ja 9 vahel mööda AS-i Saarte Liinid kinnistute piire ja rannajoont (Kemo kinnistu
ulatuses) katastriandmete alusel.
Meetmeid võib lugeda tõhusateks, sest need aitavad vältida ebasoodsat mõju Väinamere loodus-
ja linnuala kaitse-eesmärkidele.
8.2. Leevendusmeetmed merekeskkonna kaitseks
− Heljumi leviku lokaliseerimiseks Heinlaiu kaadamisalade piiresse, tuleb kaadata võimalikult
tuulevaikse ilmaga. Kaadamisala siseselt täpsema asukoha valik sõltub kõige enam töö
teostamise hetkel valitsevatest ilmastikuoludest. Soodsate ilmaolude korral ehk tuule kiiruse
juures kuni 3m/s tuleks kaadamise punkt valida võimalikul kaadamisala keskel. Kui tuule
kiirus on kuni 5 m/s, tuleks kirde- ja kagutuule korral kaadamispunkt valida kaadamisala
lõunapoolses osas ning edela- ja loodetuulte korral kaadamisala põhjapoolses osas110.
110 Kehtivad samad leevendusmeetmed, mis Heltermaa sadamaga seotud kaadamise korral. Heltermaa sadama
kinnistute DP KSH aruande eelnõu. Lemma OÜ, 2024
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
93 / 103
− 7. kai kõrvale kaadamisel on oht, et kaadamine võib põhjustada settimist 7. kai esisel.
Selleks, et vähendada potentsiaalset sette kandumist 7. kai esisele alale, on mõistlik
kasutada sette liikumist takistavaid varjusid või rajada enne kaadamist ala ümber
kaitsetamm.
− Alustel, mille pumpsüvendajal on võimekus vee tagurpidi mere põhjale pumpamiseks, peab
tegema tõhusat järelevalvet, et nad seda võimalust ei kasutaks.
− Kapteni ja Kemo kinnistutel jäävad võimalikud pinnase ladustamisalad nii korduva
üleujutusohuga kui ka tuleviku kontekstis kliimamuutustest tuleneva mereveetaseme
tõusuga korduva üleujutustega aladele. See tähendab, et arendajal tuleb kindlustada, et
välditakse mereveetaseme tõusu ja üleujutustega pinnase uhtumist tagasi merre.
Meetmeid on tõhusad, sest need aitavad vältida ebasoodsat mõju merekeskkonnale ja selle
kvaliteedile strateegiliste arengudokumentidega seatud eesmärkidele.
8.3. Leevendusmeetmed (nõuded) müra mõju ohjamiseks
− Ehitusmüra tasemed ei tohi ehituse ala lähedusse jäävatel elamumaadel ajavahemikus
21.00-7.00 ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 “Välisõhus leviva müra
normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” kehtestatud
asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.
− Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel
kella 7.00–19.00.
Meetmeid võib lugeda tõhusateks, sest need aitavad vältida ehitustööde käigus tekkivat
ülemäärast müra ja levikut.
8.4. Leevendusmeetmed põhjavee kvaliteedi kaitseks
Juhul, kui arendaja soovib edasi minna plaaniga segada süvenduspinnast selle stabiliseerimiseks
põlevkivituhaga, siis tuleb koostada vastav projekt, milles muuhulgas võetakse arvesse konkreetse
põlevkivituha omadused ning hinnatakse kas saadud segu saasteainete sisaldus ja nende
leostuvusnäitaja vastab keskkonnaministri 21.04.2004 määruse nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses
tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise
või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ toodud nõuetele. Arvestada tuleb, et piirkonna põhjavesi on
nõrgalt kaitstud.
8.5. Leevendusmeetmed kultuuripärandi kaitseks
− Ehitus- ja kaevetöödel ning süvendamisel tuleb arvestada kultuuriväärtusega leidude ja
arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega.
− Juhul, kui süvenduspinnast on kavas paigaldada Kapteni maaüksusele, tuleb selle tegevuse
käigus leida lahendus, mis tagab väärtuslikuks tunnistatud kunagise Rohuküla sadama
elektrijaama varemete säilimise.
Meetmeid võib lugeda tõhusateks, sest need aitavad vältida ebasoodsat mõju kultuuripärandile
ja väärtustada piirkonnas olevat XX sajandi arhitektuuripärandi objekti.
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
94 / 103
8.6. Kliimamuutuste mõjuga kohanemine
Tulevase kliima kirjeldamise aluseks on Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030111,
Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100112 ja Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035
(vt ka ptk 5.1). Täpsemalt on nendes lähtutud kliimaprojektsioonist, mis on koostatud globaalse
kliimastsenaariumi RCP8.5 põhjal.
Kuigi RCP8.5 projektsioon on koostatud tähistamaks „business as usual“ stsenaariumit, kus
kasvuhoonegaaside heide jääb edasi sarnaseks, nagu see oli 2014. a seisuga, siis tõenäoliselt
ülehindab RCP8.5 stsenaarium kasvuhoonegaaside hulka atmosfääris 2070 ja 2100 aastateks, seega
tegelikud muutused võrreldes 1971-2000 perioodi baastasemega jäävad ilmselt mõnevõrra
väiksemaks. Siiski peab arvestama, et mida pikem on kavandatava tegevuse eluiga ning mida
kaugemale on kasutada kliimaprojektsioonide andmeid, siis kõige äärmuslikuma RCP8.5 kasutamine
on õigustatud näitamaks väga äärmuslike projektsioone ning kui on tagatud kliimamuutuste
tagajärjel ekstreemsete ilmastikunähtuste ning üldise muutuva kliimaga kohanemine, on tagatud ka
vastupanu hetkel prognoositavatele kõige äärmuslikemale nähtustele. Antud projektsiooni kohaselt
muutub Eesti kliima 2041-2070. a järgnevalt (võrreldes kontrollperioodiga 1971-2000):
− tuule kiiruse (keskmine) kasv talvel ja kevadel 3-18%;
− õhutemperatuur (keskmine, 2 m kõrguselt) tõuseb 2,6 °C;
− sademe hulk (keskmine) suureneb 14%;
− sademete hulk (ööpäevas üle 30 mm, suvi) 137%;
− lumikattega päevade arv väheneb oluliselt (jaanuaris-veebruaris lumikatte kestus <10
päeva).
Kuigi välja on toodud keskmised muutused, siis peab arvestama, et tulevikus seonduvalt kliima-
muutustega hinnatakse tõenäoliseks äärmuste suurenemist.
Ekstreemseim tormi tagajärjel mereveetaseme tõusu näide pärineb 2005. a jaanuaritormist
(09.01.2005), kui öösel ulatus Kihnu saarel tuule kiirus iiliti 38 m/s, Pärnus tõusis vesi 295 cm üle
Kroonlinna nulli. Pärnu lahes tekitas torm oletatavasti üle kahemeetriseid laineid, keskmiseks tuule
kiiruseks mõõdeti 25 m/s ning tormituuled ei laastanud ainult rannikuala, vaid ulatusid ka sisemaale.
Jaanuaritorm tekitas Läänemeres veetaseme tõusu Liivi lahes ja Lääne-Eesti väinades, suuremad
üleujutused olid Lääne-Eesti saartel ning rannikul, sealhulgas kahes suuremas rannikuäärses linnas
ehk Pärnus ja Haapsalus.
Transpordi ja liikuvuse arengukava kohaselt tuleb pöörata tähelepanu ka kliimamuutustega
kohanemisele taristu arendamisel. See tähendab muuhulgas, et sadamate ehitus peab tagama
turvalise sildumise ja viibimise sadamas ka ekstreemsete ilmaolude korral, ning arvestama võimaliku
üleujutuse ja mereveetaseme tõusuga (vt ptk 7.9). Arengukava KSH aruandes on välja toodud, et
kliima muutumine mõjutab transpordisektorit ennekõike läbi äärmuslike ilmastikunähtuste, nt
tormide ja hoogsadude sagenemise kaudu, mis avaldavad mõju transporditaristu vastupidavusele ja
tormi tagajärgede likvideerimise võimele. Samuti on oluline kliimamuutuse mõju jäitepäevade arvu
kasv, mis mõjutab otseselt liikuvust ning suurendab transporditaristu hooldus- ja remondikulusid ja
mõjutab liiklusohutust. Enamik Eesti sadamatest on avatud või poolavatud
veelade/akvatooriumidega.
Kliimamuutuste tagajärjel esinevad suure tõenäosusega tulevikus Eestis intensiivsemad ning
pikaajalisemad kuumalained. Lisaks soojeneva sessoonselt enim talve- ja kevadeperioodid, mis toob
endaga kaasa pehmemad talved, kuid ei välista ekstreemseid külmi perioode113.
111 Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100 | Keskkonnaportaal (vaadatud 27.08.2024) 112 Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100 | Keskkonnaportaal (vaadatud 27.08.2024) 113 https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/Teemad/ilm_kliima/2016-04-07-KAUR_Lopparuanne.pdf (vaadatud
27.08.2024)
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
95 / 103
Rohuküla sadama alal asuvad asfalteeritud alad ning tumedad pinnad võivad tulevikus soosida ka
lokaalsete kuumasaarte teket, seda eriti maatuule (ida tuulte) puhul. Lääne tuultega on tõenäoline
meretuulte jahutav efekt ning seeläbi jahedam tajutav temperatuur. Kuumasaarte puhul peab silmas
pidama ohtu inimeste tervisele. Ekstreemsed sademete hulgad võivad põhjustada aga lokaalseid
üleujutusi, seda eriti asfalteeritud tehispindadel.
Nii kuumasaarte kui valingvihmadest tingitud üleujutuste mõjude leevendamiseks on Rohuküla
sadamaalale soovituslik nii kõrg- kui madalhaljastuse lisamine. Haljastuse olemasolu vähendab
kuumasaarte efekti tekkimist. Lisaks aitab haljastus, rohealad ja rohepeenrad kaasa pinnase
imamisvõime suurendamisele, mis on üleujutuste korral sadama kiire töövõime taastamiseks
äärmiselt oluline. Selle meetme rakendamisel tuleb arvesse võtta sadama iseärasusi ning erisusi.
Arvestades taristu valdkonna ehitusprojektide eeldatavat eluiga 100 aastat, tuleb juba praegu
Rohuküla sadama sadamarajatiste rekonstrueerimiseks koostatavates ehitusprojektides arvestada
mereveetaseme tõusuga 60 kuni 100 cm võrreldes praeguse mereveetasemega, seega tuleb tuleviku
kontekstis arvesse võtta 150 ning 200 cm üleujutuspiire vastavalt p.t 7.9. Tõrge! Ei leia
viiteallikat. toodule.
Meetmed on tõhusad, sest nendega mittearvestamise korral võib sadama töö ekstreemsete
ilmaolude esinemisel katkeda.
8.7. Korralduslikud meetmed
On rida meetmeid, mis tagavad Rohuküla sadama sadamarajatiste rekonstrueerimise aegse
keskkonnanõuetest kinnipidamise pärast ehitusloa ja veeloa väljaandmist.
Oluline on keskkonnahoiu tagamine kogu sadama rekonstrueerimiseks tehtavate ehitustööde vältel.
Parim võimalus selleks on keskkonnahoidliku riigihanke korraldamine ehitusettevõtja(te) leidmiseks.
Keskkonnahoidlikke tingimusi saab kasutada kõikides riigihanke etappides. Keskkonnahoidlikke
tingimusi saab lisada hankelepingu eseme tehnilisse kirjeldusse, kvalifitseerimistingimustesse,
hindamiskriteeriumitesse ning hankelepingu tingimustesse114. Oluline on tähelepanu pöörata
ringmajanduse võimaluste väljaselgitamisele ja rakendamisele riigihanke tingimuste seadmisel.
Materjalikasutuse osas on arendajal soovituslik sõlmida kokkuleppeid enne ehitusloa väljastamist,
kuid kohustuseks seda lugeda ei saa. Sellisel juhul ei saa pakkujad eelistada kedagi/midagi oma
ärihuvidest lähtuvalt, vaid peavad pakkumise tegema vastavalt etteantud tingimustele. See
võimaldab arendajal suunata materjalikasutust, sh ehitusmaavarade kasutust, lähtuvalt materjalide
säästliku kasutamise ja ning ringmajanduse vajadustest ning vastavalt keskkonnahoidlike
riigihangete põhimõtetele.
Ehitustööde tegemise ajal tuleb ehitusettevõtjal koostada iga ehitusobjekti kohta
keskkonnajuhtimiskava, määrata vastutavad isikud ning tagada kõigi töötajate ja alltöövõtjate
teavitamine ning kavast kinnipidamine. Keskkonnajuhtimiskavaga reguleeritakse muuhulgas kütuste
ja muude kemikaalide hoidmise ja ehitusmasinate tankimine ehitusobjektil, jäätmete liigiti kogumine
ja nende ladustuskohad, ehitusmaterjalide ladustamine ja nende segunemise vältimine, öistest
müranormidest kinnipidamine ja optimaalne valgustuslahendus, mis tagab ohutuse ehitusobjektil,
kuid ei ole piirkonna elanikke ega elusloodust häiriv ning muud konkreetset lahendamist vajavad
asjaolud.
Korralduslike meetmete eesmärk seisneb selles, et need võimaldavad luua struktuuri ja kokkulepped
ehitustööde läbiviimiseks viisil, mis maksimaalselt arvestab ümbritseva keskkonna ja selle
vajadustega. Meetmete tõhusus sõltub nende rakendamise professionaalsusest.
114 Vt täpsemalt Kliimaministeeriumi kodulehelt: https://kliimaministeerium.ee/keskkonnahoidlikud-riigihanked
(vaadatud 25.11.2024)
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
96 / 103
9. Ettepanekud seiremeetmete rakendamiseks
Käesolevas peatükis esitatakse kavandatava tegevuse seiremeetmete kirjeldus. Seiremeetmete
väljatöötamisel on arvestatud, et keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, oleksid
proportsionaalsed kavandatava tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva
keskkonnamõjuga. Keskkonnaseire meetmete kirjelduse koostamisel on arvestatud ka olemasoleva
keskkonnaseirega.115
9.1. Seiremeetmed seoses Väinamerre kavandatava kaadamisalaga116
− Süvendatava ja merre paigutatavate materjalide mahtude kohta tuleb pidada arvestust.
Vastav ülevaade tuleb esitada keskkonnaloa veekasutuse aastaaruande raames vastavalt
kehtivale korrale.
− Heinlaiu kaadamisala tuleb jagada ruutudeks ja pidada arvestust kaadatava pinnase mahu
kohta igasse ruutu.
− Väinamerre kavandatava perspektiivse kaadamisala kaadamisalana kasutusele võtmisel on
vajalik vähemalt esimese hooaja jooksul kaadamisele järgneval ajal läbi viia seire reaalsest
kaadamiskohast kuni 1 km raadiuses, tuvastamaks võimalikku negatiivset mõju kaadamisala
ümbritsevale merepõhjale. Seiratavateks parameetriteks peaksid olema merepõhja
koosluste struktuur ja selle võimalikud muutused.
115 KeHJS § 33 lg 2; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/110072020046?leiaKehtiv 116 Allikas: Heltermaa sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
(versioon 18.04.2024). Lemma OÜ, 2024
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
97 / 103
10. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete
alternatiivsete võimaluste võrdlus
KMH-s käsitletud kavandatava tegevuse ja selle alternatiivsete võimaluste kirjeldused vt ptk 3.
0-alternatiivi, ehk sadamarajatiste rekonstrueerimisest loobumist ei saa lugeda reaalseks
alternatiiviks seetõttu, et Rohuküla sadama näol on tegemist eksisteeriva sadamaga, mis osutab
laialdast avalikku huvi pakkuvat teenust - parvlaevaühenduse võimaldamist Hiiumaa ja Vormsi
saartega. Sadamarajatiste rekonstrueerimisest loobumine tooks kaasa sadamarajatiste lagunemise
ja seeläbi navigatsiooniohutuse alase olukorra halvenemise. See ei ole kooskõlas valdkonda
reguleerivates arengukavades toodud eesmärkidega (vt. ptk. 5) ega sadama omaniku – Eesti
Vabariigi, ootustega.
Käesolevas KMH-s seisnesid reaalsed ja hinnatud alternatiivid erinevates võimalustes käidelda
sadama akvatooriumi süvendamisel tekkinud pinnast. Alternatiividena hinnati:
− süvenduspinnase kaadamist Rohuküla sadama Põhjabasseini kirdenurka;
− süvenduspinnase kaadamist Rohuküla sadama Põhjabasseini kagunurka, 7. kai kõrvale;
− süvenduspinnase kaadamist Heinlaiu kaadamisaladele;
− süvenduspinnase ladustamist maismaale Kapteni kinnistul;
− süvenduspinnase ladustamist maismaale Kemo kinnistul.
Alljärgnevas tabelis (Tabel 9) on toodud ülevaade alternatiivide võrdlusest mõjuvaldkondade kaupa
lähtuvalt keskkonnamõju hindamise tulemustest. Mõju olulise hindamisel kasutati järgmist skaalat:
- oluline negatiivne mõju; 0 mõju puudub/neutraalne; + eelistus. Alternatiivide hindamisel on
arvestatud väljapakutud leevendusmeetete rakendamisega.
Tabelist selgub, et pinnase ladustamine Kemo kinnistule ja Põhjabasseini kirdenurka avaldaks olulist
negatiivset mõju nii Väinamere loodusalale kui Väinamere hoiualale, merevee kvaliteedile ja ka
taimestikule ja loomastikule. Kaadamine Põhjabasseini kirdenurka avaldaks samuti olulist negatiivset
mõju Väinamere loodusalale ja -hoiualale ning taimestikule ja loomastikule, kuid oleks
kliimamuutuste vältimise seisukohalt eelistatud. Pinnase paigutamine Kapteni kinnistule on
eelistatud merevee kvaliteedi tagamise seisukohalt ja kultuuripärandi säilitamise ja väärtustamise
seisukohalt.
KeHJS § 29 lg 3 kohaselt võib Natura 2000 aladele ebasoodsat tegevust läbi viia ainult siis, kui see
on alternatiivsete lahenduste puudumisel vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt
tungivatel põhjustel. Käesoleval juhul on süvenduspinnasest vabanemiseks olemas alternatiivsed
lahendused ning seetõttu ei võimalda KeHJS sätted anda otsustajal tegevusluba(sid)
süvenduspinnase kaadamiseks sadama Põhjabasseini kirdenurka ega selle ladustamiseks Kemo
kinnistule.
Tabel 9. Alternatiivide võrdlus mõjuvaldkondade kaupa
Mõjuvaldkond Kaadamine
sadama Põhjabassein i kirdenurka
Kaadamine
sadama Põhjabassein i kagunurka
Kaadamine
Heinlaiu kaadamisaldel e
Pinnase
ladustamin e Kapteni kinnistule
Pinnase
ladustamin e Kemo kinnistule
Mõju Väinamere loodusalale
- 0 0 0 -
Mõju Väinamere linnualale
0 0 0 0 -
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
98 / 103
Mõju Väinamere hoiualale
- 0 0 0 -
Mõju kaitstavatele liikidele
0 0 0 0 -
Mõju taimestikule
ja loomastikule
- 0 0 0 -
Heljumi teke ja levik
0 0 0 0 0
Mõju merevee kvaliteedile
0 0 0 + -
Mõju
rannaprotsessidel e
0 0 0 0 0
Jäätmekäitlus ja ringmajandus
0 0 0 0 0
Mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale
0 0 0 0 0
Mõju
kultuuripärandile
0 0 0 + 0
Avariiolukordade võimalikkus
0 0 0 0 0
Mõju kliimamuutustele
+ + 0 0 0
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
99 / 103
Kumulatiivse mõju võimalikkus
0 0 0 0 0
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
100 / 103
11. Ülevaade KMH aruande avalikustamisest ja laekunud
seisukohtadest
Haapsalu Linnavalitsus (otsustaja) korraldab KMH aruande vähemalt 30 päeva kestva avaliku
väljapaneku ja edastab aruande asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks. Seejärel korraldab
arendaja koostöös otsustajaga KMH aruande avaliku arutelu. Kavandatava tegevuse elluviimisega
seotud mõjutatud/huvitatud asutused ja isikud ning nende teavitamise viisid on kirjeldatud KMH
programmi ptk-s 10.1.
KMH aruande avaliku väljapaneku jooksul laekunud kirjalikele ettepanekutele, küsimustele ja
vastuväidetele vastab arendaja kirjalikult. Avaliku arutelu koosoleku kohta koostatakse protokoll.
Peatükki täiendatakse pärast avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu toimumist ülevaatega selle
tulemustest. Avaliku väljapaneku käigus KMH aruande kohta laekunud kirjad ja asjaomaste asutuste
seisukohad ning vastuskirjad neile, samuti avaliku arutelu protokoll lisatakse KMH aruandele.
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
101 / 103
12. Kasutatud materjalid
− Ajaloolised ilmaandmed, Keskkonnaagentuur
− Biogeochemical functioning of the Baltic Sea. Kuliński, K., Rehder, G., Asmala, E., Bartosova, A., Carstensen, J., Gustafsson, B., Hall, P.O., Humborg, C., Jilbert, T., Jürgens, K. and Meier, H.M., 2022
− Comparison of infrastructure designs for quay wall and small bridges in concrete, steel, wood and composites with regard to the co2-emission and the life cycle analysis. Van
Heel, D.D., Trude, M.A.A.S., Jarit, D.E. and Mozafar, S.A.I.D., 2011, August
− Decomposition of Relative Sea Level Variations at Tide Gauges Using Results from Four Estonian Precise Levelings and Uplift Models. Suursaar, Ü. and Kall, T. (2018)
− eElurikkuse andmebaas (PlutoF), https://elurikkus.ee/
− Eesti Kalandussektori riikliku töökava täitmine 2020.-2021. aastal. Tartu Ülikool 2022
− Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmebaas
− Eesti mereala planeering: Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnang. MTÜ Pro Mare.
Rakendusliku uuringu lepingu NR 1.9-1/404-1 aruanne, 2019
− Eesti mereala planeeringu kaardirakendus: https://mereala.hendrikson.ee/kaardirakendus.html
− Eesti mereala planeeringu mõjude hindamise aruanne. OÜ Hendrikson & Ko, 2021
− Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100. Keskkonnaagentuur, Tallinn 2015
− Eesti XX sajandi väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs. Lõpparuanne. Eesti Kunstiakadeemia, 2012
− Elupaigatüüpide seisund 2019: https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021- 07/Elupaigat%C3%BC%C3%BCpide%20seisund%202019.pdf
− Energiasalv Pakri OÜ Konsultatsioon Eesti Vabariigis asuva Paldiski 500 MW pump- hüdrosalvesti (PHS) geoloogiliste uuringute ja projekteerimistööde osas Projektieelse kavandamise ja teostatavuse uuringute aruanne. Koostaja: Fichtner (Saksamaa), 2019
− Euroopa kliimariskide raport 2024. Euroopa Keskkonnaagentuur
− Euroopa Komisjoni 2021. a kehtestatud Kliimakindluse teatis (2021/C 373/01) „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021-2027“ (EK teatis 2021/C 373/01)
− Greenhouse Gas Emissions in Estonia 1990-2021 National Inventory Report, Republic of Estonia Ministry of the Environment
− Haapsalu linna üldplaneering. Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2019_0047
− Hallhülge (Halichoerus grypus) kaitse tegevuskava
− Hallhülge lennuloendused 2023. Pro Mare MTÜ
− HELCOM-i (Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon, Helsingi komisjon) juhismaterjalid
− Heltermaa sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande
eelnõu (versioon 18.04.2024). Lemma OÜ, 2024
− Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnang. Eesti mereala planeering: Rakendusliku
uuringu lepingu NR 1.9-1/404-1 aruanne. Pro Mare MTÜ, 2019
− Integrated cost and environmental impact assessment of management options for dredged sediment. Svensson, N., Norén, A., Modin, O., Fedje, K.K., Rauch, S., Strömvall, A.M. and Andersson-Sköld, Y., 2022
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
102 / 103
− IPCC Guidelines for National Greenhouse Gas Inventories Volume 4 Agriculture, Forestry and Other Land Use, 2006
− Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. A. Aunapu, R. Kutsar, K. Eschbaum, 2019
− Kalanduse riiklik andmekogumise programm. Kliimaministeerium
− Kalastiku seire teostamine 2015. aastal seoses Rohuküla sadama süvendustöödega ja kalastiku seire aruande koostamine. Aruanne. Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja
keskkonnainstituut, Limnoloogiakeskus. Tartu 2015
− Keskkonnaportaal: https://keskkonnaportaal.ee/
− Keskkonnaportaali loodusveeb: https://loodusveeb.ee
− Kesktalvine veelinnuloendus. Eesti Ornitoloogiaühing
− Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu. 2024. Kliimaministeerium
− Kliimaministeeriumi veebileht (Natura 2000): https://kliimaministeerium.ee/elurikkus- keskkonnakaitse/looduskaitse/natura-2000
− Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030
− Kliimapoliitika põhialused aastani 2050
− Life cycle assessment for dredged sediment placement strategies. Bates, M.E., Fox-Lent, C., Seymour, L., Wender, B.A. and Linkov, I., 2015
− Lindude rändekogumid (haned). Ivar Ojaste
− Lääne maakonnaplaneering 2030+
− Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027
− Maa-ameti X-GIS Geoportaali kaardirakendused
− Merejää paksuse muutlikkus Eesti rannikul. Bakalaureusetöö. K. Mahla. 2015. Tartu Ülikool
− Merepõhja elustiku ja elupaikade uuring Natura ja HELCOM-i elupaigatüüpide leviku hindamiseks. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, 2020
− NASA: https://earthobservatory.nasa.gov/images/148494/anticipating-future-sea-
levels
− Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted (2019/C 33/01)
− Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised (2021)
− Oceanographic regional climate projections for the Baltic Sea until 2100. Meier, H.M., Dieterich, C., Gröger, M., Dutheil, C., Börgel, F., Safonova, K., Christensen, O.B. and
Kjellström, E., 2022
− Physical feature of the Baltic Sea. Mälkki, P. and Tamsalu, R. (1985)
− Port infrastructures in a system perspective. Stripple, H., Fridell, E. and Winnes, H., 2016
− Postglacial Land Uplift Model and System Definition for the New Swedish Height System RH 2000 (LMV-Rapport 2007:4). Lantmäteriet. Ågren, J., Svensson, R. (2007)
− Riigi Teataja (asjakohased õigusaktid)
− Rohuküla – Vene impeeriumi unustatud sõjasadam ja selle säilinud arhitektuuripärlid. Oliver Orro, Monika Eensalu, 2013
− Rohuküla sadama akvatooriumi reostustingimused. Põhjasette reostusuuringu aruanne. OÜ REI Geotehnika, töö nr 5491-24. Tallinn, september 2024
− Rohuküla sadama detailplaneering (2010)
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
103 / 103
− Rohuküla sadama ehitusgeoloogilised uuringud aastatest 1952-2008
− Rohuküla sadama plaanilahenduste lainetuse modelleerimine. Tallinna Tehnikaülikool. 2023. Käsikiri. Koostanud Rain Männikus
− Rohuküla sadama rekonstrueerimistööde heljumi matemaatiline modelleerimine. OÜ Corson, Tallinn 2024
− Rohuküla sadamapiirkonna merepõhja geofüüsikalised uuringud. TLÜ Ökoloogia keskus ja Eesti Geoloogiateenistus; koostajad: Hannes Tõnisson ja Sten Suuroja, 2022
− Saarte Liinid AS koduleht: https://saarteliinid.ee/
− Sea Level Rise and Future Projections in the Baltic Sea. Kapsi, I., Kall, T. and Liibusk, A.,
2023. Journal of Marine Science and Engineering, 11(8), p.1514
− Seire teostamine 2014. aastal seoses Rohuküla sadama süvendustöödega. Aruanne. Eschbaum, R.; Põllumäe, A.; Saks L. 2014
− Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020– 2030. Lisa II. Õhusaasteainete piiriülene kauglevi. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ
Keskkonnaministeeriumi juhtimisel, 2019. Kinnitatud keskkonnaministri 29.03.2019. a käskkirjaga nr 1-2/19/276
− Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035
− Updated 30-year reference period reflects changing climate. 2021. World Meteorological Association (WMO)
− Valitsustevahelise Kliimamuutuste Paneeli (IPCC) kuues raport (AR6). IPCC, 2023
− Veelindude arvukus pesitsusperioodil, Haudelindude kooslused (väikesed meresaared). Eesti Ornitoloogiaühing
− Viigerhülge (Phoca hispida) kaitse tegevuskava
− Viigerhülge seire 2023. Pro Mare MTÜ
− Viigerhülge seire 2024. Pro Mare MTÜ
− World Meteorological Organization. WMO Climatological Normals
− Väikeluige (Cygnus columbianus bewickii Yarr.) kaitse tegevuskava
− Väinamere hoiuala mereosa, Kadakalaiu viigerhülge, Pujuderahu hallhülge ja Selgrahu hallhülge püsielupaikade (osa Väinamere linnu- ja loodusalast) kaitsekorralduskava 2013-2022
− Üleriigiline planeering Eesti mereala ja sellega piirneva rannikuala, samuti majandusvööndi teemaplaneering (lühemalt Eesti mereala planeering)
− Süvendamise ja kaadamisega kaasneda võiva keskkonnamõju kaalumise ja sellega arvestamise juhendi koostamine. Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut,
2015
− Eesti merealal asuvate ankrualade merepõhjasetete uuring 2023. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus, 2023
HAAPSALU LINNAVALITSUS
Posti 34 Tel 4725300
90504 HAAPSALU Faks 4725 310
Registrikood 75012802 e-post: [email protected]
www.haapsalu.ee
Keskkonnamõju hindamise aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu teavitamine ja
asjaomaste asutustelt seisukoha küsimine
29. jaanuar 2025. a kirjaga nr 1-11/250-6 esitas AS Saarte Liinid (registrikood 10216057)
Haapsalu Linnavalitsusele Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste keskkonnamõju
hindamise (edaspidi KMH) aruande (töö nr. 24000032) vastavalt keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 21 sätetele seisukoha küsimiseks,
aruande avalikustamiseks ja aruande avalikustamise tulemuste arvestamiseks.
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise
programm tunnistati Haapsalu linnavalitsuse poolt nõuetele vastavaks 25.09.2024 korraldusega
nr. 772
Haapsalu Linnavalitsus kontrollis KeHJS § 21 lg 2 järgi KMH aruannet ja leiab, et KMH
aruanne vastab KeHJS §-s 20 sätestatud nõuetele. Vastavalt KeHJS § 21 lg-le 1 küsitakse
asjaomaste asutuste seisukohti. KMH aruanne avalikustatakse ja avalikustamise tulemusi
arvestatakse vastavalt KeHJS §16 ja § 17, arvestades KeHJS § 21 sätestatud erisusi.
Vastavalt KeHJS § 21 lg 3 kohaselt kestab KMH avalik väljapanek 30 päeva ning Haapsalu
linnavalitsus vaatab KeHJS § 21 lg 4 sätestatud nõuetele 21 päeva jooksul avalikust arutelust
arvates läbi avalikustamise käigus esitatud ettepanekud, vastuväited, küsimused ja asjaomaste
asutuste seisukohad ning annab arendajale ja juhteksperdile oma seisukoha keskkonnamõju
hindamise aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta, arvestades avalikustamise tulemusi ning
asjaomaste asutuste seisukohti.
KMH aruandega ja muude asjasse puutuvate materjalidega on võimalik tutvuda tööpäeviti
Haapsalu Linnavalitsuse hoone fuajees (Posti 34, 90504 Haapsalu) ja Haapsalu linnavalitsuse
kodulehel www.haapsalu.ee, alalehel avalik väljapanek.
KMH aruande kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi saab esitada kirjalikult kuni
08.03.2025 (k.a) otsustaja kontaktide kaudu.
Transpordiamet
Meie 07.02.2025 nr 5-1/1/25-2
KMH aruande avalik arutelu toimub 10.03.2025 algusega kell 15.00 Rohuküla sadamahoone II
korrus (Rohuküla, Haapsalu linn, 90441, Lääne maakond)
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Helen Rammu
Aselinnapea
Lisad: Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju
hindamine; Aruande eelnõu
Lisad aruande eelnõule:
Lisa 1: Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju
hindamine; programm
Lisa 2: Haapsalu Linnavalitsuse korraldus nr 772; 25. September 2024
Koostaja: Briti Klimberg
[email protected] 5389359
Töö number 24000032
Tellija AS Saarte Liinid
Konsultant Skepast&Puhkim OÜ
Laki põik 2, 12915 Tallinn
Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected]
Registrikood: 11255795;
Kuupäev 6.09.2024
ROHUKÜLA SADAMA LÕUNABASSEINI
SADAMARAJATISTE REKONSTRUEERIMISE
KESKKONNAMÕJU HINDAMINE
Programm
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
2 / 55
Versioon 4 (nõuetele vastavaks tunnistamiseks)
Kuupäev 6.09.2024
Koostanud: Aide Kaar, Raimo Pajula, Kaarel Karolin, Marko Lauri
Projekti nr 24000032
SKEPAST&PUHKIM OÜ
Laki põik 2
12915 Tallinn
Registrikood 11255795
tel +372 664 5808
e-mail [email protected]
www.skpk.ee
www.skpk.ee
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
3 / 55
Sisukord
1. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 5
2. KMH OSAPOOLED .............................................................................................. 7
3. KAVANDATAV TEGEVUS ..................................................................................... 8
3.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ............................................................................. 8 3.2. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus ........................................................................ 8 3.3. Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused ........................................ 9
4. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS .................................... 12
4.1. Olemasolev Rohuküla sadam ............................................................................... 12 4.2. Looduskeskkond ................................................................................................ 13 4.2.1. Natura 2000 võrgustiku ala ................................................................................. 13 4.2.2. Kaitstavad loodusobjektid ................................................................................... 13 4.2.3. Kaitstavad liigid ................................................................................................. 15 4.3. Maismaa taimestik ja loomastik ........................................................................... 15 4.4. Merekeskkond ................................................................................................... 16 4.5. Piirkonna reljeef ja geoloogiline ehitus .................................................................. 17 4.6. Põhja- ja pinnavesi ............................................................................................. 18 4.7. Üleujutusalad ja üleujutusalade riskipiirkonnad ...................................................... 19 4.8. Välisõhu kvaliteet ............................................................................................... 21 4.9. Klimaatilised tingimused ja kliima......................................................................... 24 4.10. Kultuuripärand ................................................................................................... 26
5. HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS ................................................................. 28
5.1. Uuringud ja alusmaterjalid .................................................................................. 28 5.2. Hindamismetoodika ............................................................................................ 29
6. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE
PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ...................................................................... 31
6.1. Lääne maakonnaplaneering 2030 ......................................................................... 31 6.2. Haapsalu linna üldplaneering ............................................................................... 31 6.3. Rohuküla sadama detailplaneering ....................................................................... 32
7. NATURA 2000 EELHINDAMINE ........................................................................ 33
7.1. Kavandatava tegevuse seos Natura alade kaitsekorraldusega .................................. 33 7.2. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ........................................................... 33 7.3. Mõjuala ulatuse määramine ................................................................................. 33 7.4. Natura 2000 võrgustiku alade kirjeldus ................................................................. 34 7.4.1. Väinamere loodusala .......................................................................................... 34 7.4.2. Väinamere linnuala ............................................................................................. 35 7.5. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura aladele ..................................... 36 7.5.1. Väinamere loodusala .......................................................................................... 36 7.5.2. Väinamere linnuala ............................................................................................. 38 7.6. Teised teadaolevad olulise mõjuga tegevused seoses Natura 2000 võrgustiku aladega
ning võimalikud koosmõjud kavandatava tegevusega ............................................. 40 7.7. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus ........................................................... 40
8. EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU ...................................... 42
8.1. Mõjuallikad ........................................................................................................ 42 8.2. Mõjuala ulatus ja KMH käsitlusala ......................................................................... 42 8.3. Mõjutatavad keskkonnaelemendid lähtudes mõjuallikatest ...................................... 42 8.3.1. Kaitstavad loodusobjektid ................................................................................... 42 8.3.2. Merekeskkond ................................................................................................... 42
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
4 / 55
8.3.3. Maismaa taimestik ja loomastik ........................................................................... 43 8.3.4. Mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale ............................................................ 44 8.3.5. Mõju kliimale ja kavandatava tegevuse tundlikkus kliimamuutuse korral ................... 44 8.3.6. Mõju kultuuripärandile ........................................................................................ 45 8.3.7. Avariiolukordade võimalikkus ............................................................................... 45 8.3.8. Jäätmeteke ....................................................................................................... 45
9. KMH KOOSTAMISE JA MENETLEMISE AJAKAVA .............................................. 46
10. AVALIKKUSE KAASAMINE JA ÜLEVAADE KMH PROGRAMMI AVALIKUSTAMISEST
....................................................................................................................... 48
10.1. Kavandatava tegevuse elluviimisega seotud mõjutatud/huvitatud asutused ja isikud ning
nende teavitamine ............................................................................................. 48 10.2. Ülevaade seisukohtadest KMH programmi kohta .................................................... 48 10.3. Ülevaade KMH programmi avalikustamisest ja selle tulemustest............................... 54
11. KASUTATUD MATERJALID ............................................................................... 55
Lisad
Lisa 1. Ehitusloa taotluse avavaade. Väljavõte ehitusregistrist
Lisa 2. KMH algatamise otsus
Lisa 3. Asjaomaste ametkondade seisukohad KMH programmi kohta
Lisa 4. KMH programmi avaliku arutelu koosoleku protokoll
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
5 / 55
1. Sissejuhatus
AS Saarte Liinid (registrikood 10216057, aadress Saare maakond, Saaremaa vald, Kuressaare linn,
Rohu tn 5, 93819) eraõiguslik äriühing, mille aktsiad kuuluvad 100% Eesti riigile. Ettevõtte
põhiülesanne on regionaalsete sadamate haldamine ja arendamine. AS-i Saarte Liinid koosseisu
kuulub 18 sadamat seitsmes maakonnas, nende hulgas ka Rohuküla sadam Lääne maakonnas.
Rohuküla sadama kaudu korraldatakse regulaarset parvlaevaliiklust Hiiumaa ja Vormsi saarega,
kaubavedu ja väikelaevade sildumist.
Olemasolevate sadamarajatiste rekonstrueerimiseks ja lammutamiseks esitas AS Saarte Liinid läbi
ehitusregistri rakenduse Haapsalu Linnavalitsusele ehitusloa taotluse (vt Lisa 1). Haapsalu
Linnavalitsus algatas 04.10.2023 korraldusega (vt lisa 2) esitatud taotluse põhjal keskkonnamõju
hindamise (KMH) Rohuküla sadama lõunabasseini kaitserajatiste kompleksi rekonstrueerimise
eelprojektiga kavandatud tegevustele. Projekti eesmärk on rekonstrueerida Rohuküla sadama
lõunabasseini olemasolevad kaitserajatised, mis kaitsevad sealt väljuvaid ja sinna suunduvaid
parvlaevu.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lg 1 punkti 1 kohaselt
tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa
taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise
keskkonnamõju. Rohuküla sadama lõunabasseini kaitserajatiste kompleksi rekonstrueerimise puhul
on tegevuslubadeks ehitusluba ja vee erikasutusluba.
Kavandatava tegevusena nähakse ette kuni 180 000 kuupmeetri tahkete ainete uputamine
merepõhja, akvatooriumi süvendamisega mahus kuni 210 000 kuupmeetrit ja hooldussüvendustööd
kogu sadama akvatooriumi ulatuses koos kaadamisega mahus kuni 100 000 kuupmeetrit, mis KeHJS
§ 6 lõike 1 punkti 17 ja 171 alusel on olulise keskkonnamõjuga tegevused. KeHJS § 11 lõike 3 kohaselt
algatatakse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse korral kavandatava tegevuse KMH selle vajadust
põhjendamata. Lisaks tuleb KeHJS § 3 lg 2 kohaselt keskkonnamõju hinnata, kui kavandatakse
tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või
koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-
eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.
Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja
selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks
tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada
ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut.
KMH programmi sisu määrab KeHJS-e § 13:
1) kavandatava tegevuse eesmärk ja täpne asukoht;
2) kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus;
3) eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus;
4) kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega;
5) teave kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt
kaasneva olulise keskkonnamõju, eeldatavate mõjuallikate, mõjuala suuruse ning
mõjutatavate keskkonnaelementide kohta;
6) keskkonnamõju hindamisel kasutatava hindamismetoodika kirjeldus, sealhulgas teave
keskkonnamõju hindamiseks vajalike uuringute kohta;
7) kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju
hindamise ning selle tulemuste avalikustamise ajakava;
8) andmed arendaja kohta ning juhteksperdi nimi või eksperdirühma koosseis, nimetades ja
põhjendades, milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga rühma kuuluv isik hindama;
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
6 / 55
9) asjaomaste asutuste loetelu koos menetlusse kaasamise põhjendusega;
KMH viiakse läbi eelprojekti koostamisel. KMH läbiviimisel, sh KMH programmi koostamisel,
lähtutakse ka KMH algatamise otsusest (vt lisa 2). KMH programm on lähteülesandeks edasise
keskkonnamõju hindamise läbiviimisel, mille tulemused kajastatakse KMH aruandes. Ka KMH
aruande sisule on KeHJS esitatud nõuded ja maht (KeHJS § 20).
Käesolevas KMH protsessis on otsustaja (pädev asutus) Haapsalu Linnavalitsus ning arendaja (isik,
kes kavandab tegevust ja soovib seda ellu viia) AS Saarte Liinid. KMH läbiviija on Skepast&Puhkim
OÜ.
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
7 / 55
2. KMH osapooled
Tabel 1. KMH osapooled
Osapool Asutus Kontaktisik Kontaktandmed
Otsustaja Haapsalu
Linnavalitsus
Briti Klimberg Posti 34 90504,
Haapsalu
Tel: 372 472530
Arendaja AS Saarte Liinid Hillar Varik Saare maakond, Saaremaa vald, Kuressaare linn, Rohu tn
5, 93819 Tel: 372 507 9875 [email protected]
Ekspert (KMH
läbiviija)
Skepast&Puhkim OÜ Aide Kaar,
projektijuht- keskkonnaekspert
Laki 34, 12915 Tallinn
Tel: 372 698 8365
KMH juhtekspert on Aide Kaar (keskkonnamõju hindamise litsents KMH0123, kehtiv kuni
03.05.2027). Eksperdirühma liikmed on KeHJS § 14 lg 3 ja 4 alusel valinud juhtekspert vastavalt
nende pädevusele, varasematele töökogemustele ja omavahelise koostöö kogemusele.
Eksperdirühma liikmete pädevuse eest vastutab KeHJS § 14 lg 1 kohaselt juhtekspert.
KMH eksperdirühma liikmed on:
− Aide Kaar– valdkonnad: kaitstav loodus, merekeskkond, jäätmeteke ja käitlus,
avariiolukorrad ja ohutus;
− Raimo Pajula –valdkonnad: Natura asjakohane hindamine, elustik, ökoloogia ja kaitstav
loodus;
− Renno Nellis (OÜ Clanga) – linnustik;
− Vivika Väizene – valdkonnad: kultuuriline keskkond, geoloogia, hüdroloogia;
− Kaarel Karolin – valdkonnad: mõju kliimale ja kavandatava tegevuse tundlikkus
kliimamuutuse korral;
− Marko Lauri – GIS analüüs;
− Corson OÜ, vastutav täitja Toomas Liiv- hüdrotehniliste töödega tekkiva heljumi leviku,
lainetuse ja hoovuste matemaatiline modelleerimine;
− OÜ Rei Geotehnika, vastutav täitja Kristjan-Henn Riet – setteproovide võtmine, analüüsimine
ja tõlgendamine.
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
8 / 55
3. Kavandatav tegevus
3.1. Kavandatava tegevuse eesmärk
Kavandatava tegevuse otsene eesmärk on rekonstrueerida Rohuküla sadama lõunabasseini
olemasolevad kaitserajatised, mis kaitsevad sealt väljuvaid ja sinna suunduvaid parvlaevu.
Kavandatud on mittetaastavate muulide lammutamine. Rohuküla sadama rajatiste rekonstrueerimise
eesmärk on tagada jätkuvad võimalused mandri ja suursaarte vahelise parvlaevaühenduse sujuvaks
toimimiseks, Rohuküla kaubasadama otstarbekaks ja ohutuks kasutamiseks ning väikelaevadele
mugavate ja ohutute sildumisvõimaluste pakkumiseks.
3.2. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus
AS Saarte Liinid kavandab Rohuküla sadama lõunabasseini olemasoleva sadamarajatise (Läänemuul,
Lõunamuul ja Ristmuul) rekonstrueerimist Lääne maakonnas Haapsalu linnas Rohukülas Rohuküla
sadam 1 maaüksusel (katastritunnus 67401:001:0738, registriosa nr 862832, pindala 6,84 ha) – vt
Joonis 1.
Kavandatav tegevus näeb ette:
− lõunamuuli rekonstrueerimine, läänemuuli taastamine ja rekonstrueerimine ning ristmuuli
rekonstrueerimine, millega kaasneb kuni 180 000 m3 tahkete ainete uputamine merepõhja;
− kaide nr. 1 ja 8 rekonstrueerimine, kaide nr. 6 ja 7 pikendamine;
− kaldakindlustus 5.kai lõunakülje täiendavaks kaitsmiseks lainetuse eest. Maakividest
kaldakindlustuse hinnanguline maht on 27 000m3;
− nõlvakindlustuse tugimüüri rajamine kinnistu katastritunnusega 67401:001:0738 lõunapiiril;
− betoonist kaldteede rekonstrueerimine (jääteele mahasõit ja aluste veeskamiskoht);
− sadama vee-ala puhastamine vanade muulide jäänustest ja rajatava muuli vundamendile
ehituskaeviku rajamine koos akvatooriumi süvendamisega mahus kuni 210 000 m3;
− sadama veevarustuse, kanalisatsiooni, elektrivarustuse ja välisvalgustuse
rekonstrueerimine;
− hooldussüvendustööd koos kaadamisega mahus kuni 100 000 m3. Eelprojekti kohaselt
käsitletakse süvendusalana kogu Rohuküla sadama akvatooriumi.
Kavandatud tööde tegemiseks on koostatud kolm ehitusprojekti:
1) Rohuküla sadama kai nr. 1 ja lõunamuuli rekonstrueerimise ehitusprojekt; Estkonsult OÜ töö
nr. B132
2) Rohuküla sadama lõunabasseini kaitserajatiste kompleksi rekonstrueerimise eelprojekt; AS
Saarte Liinid töö nr. SL2227
3) Rohuküla sadama reoveepuhasti rekonstrueerimise ehitusprojekt Mativesi OÜ töö nr. 1/6 -
4/221.
Kõik ehitus- ja lammutustööd ning süvendustööd toimuvad parimal tehnoloogilisel ja
keskkonnasäästlikul viisil. Tööde teostamiseks kasutatakse sobivat ja töökorras tehnikat, mis ei
ohusta keskkonda.
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
9 / 55
Joonis 1. Kavandatud tegevuste asukohad Rohuküla sadamas
3.3. Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused
Alternatiivid peavad olema reaalsed, st vastama õigusaktide nõuetele, olema tehniliselt ja
majanduslikult teostatavad, võimaldama tegevuse eesmärgi saavutamist mõistliku aja ja
vahenditega ning arendaja peaks olema valmis kõiki pakutud alternatiive ellu viima.
Kaadamist Läänemerel reguleerib Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon
(edaspidi konventsioon). Konventsiooni kohaselt peab haldusorgan kaadamiseks lubade andmisel
rakendama nn jäätmetekke vältimise põhimõtteid, mille eesmärk on leida kaadamisele alternatiivseid
võimalusi maismaal. Kaadatavat ainest käsitletakse kui jäätmeid ning merre kaadamine peaks olema
viimane lahendus, kui kõik muud võimalused on ammendunud või oleksid ebamõistlikult kallid.
Vastavalt KMH algatamise otsusele tuleb mõju hindamise käigus koostöös projekteerijaga kaaluda
kaadamisele alternatiivseid võimalusi.
HELCOMI1 juhismaterjali punkti 9.1 kohaselt tuleb kaadamiskoha valikul muuhulgas võtta arvesse ka
majanduslikku ja tegevuse otstarbekust. Süvendus- ja kaadamistööde korraldamise seisukohalt on
otstarbekam kaadata pinnas süvendusalale võimalikult lähedal, sest see lühendab töötsükli
läbiviimiseks kuluvat aega ja vähendab tööde tegemise sõltuvust ilmastikuoludest. Lisaks on pargase
lühem veotee majanduslikult otstarbekam. Vältida tuleb kaitstavate loodusobjektide ja muude merel
olevate huvialadele mõjutamist.
Alternatiivsete kaadamisaladena käsitletakse– vt Joonis 2:
− sadama põhjabasseini kirdenurka;
1 Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon (Helsingi komisjon)
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
10 / 55
− sadama põhjabasseini kagunurka;
− Heltermaa sadama kinnistute DP KSH käigus hinnatavat Heinlaiu kaadamisala. Mõjude
hindamise tulemusena2 jõuti järeldusele, et kaadamisalana tuleb eelistada K1
asukohaalternatiivi. Põhimõtteliselt on võimalik ilma oluliste ebasoodsate mõjudeta kasutada
ka kaadamisala K2 piirkonda, mis jääb kaardistatud liivamadalatest kaugemale kui 500 m –
vt Joonis 3.
Arendaja kaalub ka võimalust kasutada süvenduspinnast maismaal Kapteni ja Kemo kinnistu
vertikaalpaneerimiseks – vt Joonis 2. AS Saarte Liinid suhtleb kinnistute omanikuga eesmärgiga
sõlmida kokkulepe kinnistu kasutamiseks KMH menetlusest sõltumatult. AS Saarte Liinid kaalub
võimalust segada vertikaalplaneerimiseks kasutatav süvenduspinnas selle stabiliseerimise eesmärgil
põlevkivituhaga. Tegevuse mõju hinnatakse vajadusel KMH käigus.
Joonis 2. Süvenduspinnase paigutamise võimalikud asukohad Rohuküla sadama
piirkonnas
2 Heltermaa sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu (versioon
18.04.2024). LEMMA OÜ, 2024
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
11 / 55
Joonis 3. Kaadamisala alternatiivsed asukohad. Väljavõte Heltermaa sadama
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõust (LEMMA OÜ
2024)
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
12 / 55
4. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus
4.1. Olemasolev Rohuküla sadam
Rohuküla kaubasadam on samas asukohas toiminud vähemalt 20. sajandi algusest saati. Esimese
maailmasõja tulekul kujundati varasemast Rohuküla sadamast Läänemaa mandriosa ainuke
süvaveesadam ja keiserliku Balti laevastiku baas. Sadama põhiplaan on oma praegusel kujul olemas
olnud vähemalt 1915. aastast -vt Joonis 4. Sadam ühendati raudteedevõrguga ning ehitati
raudteejaam. 1918. aastal lasid taganevad Vene väed sadama suures osas õhku. II maailmasõja
järgselt läks sadam NSV Liidu mereväe alluvusse.
Joonis 4. Rohuküla sadama süvendamise erinevate etappide plaan ajavahemikus 1915–
1917. Allikas: „Rohuküla – Vene impeeriumi unustatud sõjasadam ja selle säilinud
arhitektuuripärlid“. Oliver Orro, Monika Eensalu 2013
Tänapäeval on Rohuküla sadam riigile kuuluva AS-i Saarte Liinid haldusalas, sealt korraldatakse
regulaarset parvlaevaliiklust Hiiumaa ja Vormsi saarega, kaubavedu ja väikelaevade sildumist.
Sadama plaan on toodud Joonis 5.
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
13 / 55
Joonis 5. Rohuküla sadama plaan
Keskkonnaotsuste Infosüsteemi KOTKAS andmetel (11.04.2024 seisuga) on Keskkonnaamet AS-ile
Saarte Liinid Rohuküla sadamas tegevuste korraldamiseks väljastanud kolm keskkonnaluba:
− jäätmeluba nr JÄ/334973 jäätmete kogumiseks kehtivusega kuni 28.08.2028;
− vee erikasutusluba nr L.VV/332529 Rohuküla sadama kai nr 7 rekonstrueerimiseks
kehtivusega kuni 01.09.2024;
− tähtajatu vee erikasutusloa nr L.VV/324700 vee võtuks põhjaveehaaretest ja heitvee
suublasse juhtimiseks.
AS-il Saarte Liinid on sertifitseeritud juhtimissüsteemid ISO 9001 ja ISO 14001, Rohuküla sadamal
on kehtiv sadama eeskiri ja reostustõrjeplaan – vt täpsemalt ettevõtte veebilehelt:
https://saarteliinid.ee/
4.2. Looduskeskkond
4.2.1. Natura 2000 võrgustiku ala
Natura 2000 võrgustikku kuuluvat Väinamete loodus- ja linnuala on kirjeldatud peatükis 7.4.
4.2.2. Kaitstavad loodusobjektid
Kavandatava tegevuse ala kattub osaliselt Väinamere hoiualaga, ulatuses kuni ca 0,5 km sügavuselt
hoiuala sisse. Hoiualale jäävad suuremas osas kavandatav Lõunamuul, läänemuul ja ristmuul ning
osaliselt sadama akvatoorium. Hoiualale jäävad lagunenud muulide (lainemurdjate) jäänused, mis
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
14 / 55
on kavas merepõhjast eemaldada. Väinamere hoiuala on ainus kaitstav ala, mis paikneb piirkonnas
ja jääb kavandatava tegevuse mõjualale.
Väinamere hoiuala (KLO2000241) kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud
elupaigatüüpide - veealuste liivamadalate (1110), liivaste ja mudaste pagurandade (1140),
rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), karide (1170), esmaste rannavallide
(1210), püsitaimestuga kivirandade (1220), soolakuliste muda- ja liivarandade (1310), väikesaarte
ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), püsitaimestuga liivarandade (1640), kuivade nõmmede
(4030), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), lubjavaesel mullal liigirikaste
niitude (6270*), loodude (6280*), sinihelmikakoosluste (6410), niiskuslembeste kõrgrohustute
(6430), puisniitude (6530*), allikate ja allikasoode (7160), liigirikaste madalsoode (7230),
puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) kaitse ning II lisas nimetatud liikide
ja nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide, samuti I lisast puuduvate rändlinnuliikide
elupaikade kaitse. Liigid, mille elupaiku kaitstakse, on: kaunis kuldking (Cypripedium calceolus),
madal unilook (Sisymbrium supinum), hallhüljes (Halichoerus grypus), saarmas (Lutra lutra),
viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), võldas (Cottus gobio), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas
aurinia), suur-mosaiikliblikas (Euphydryas maturna), raudkull (Accipiter nisus), rästas-roolind
(Acrocephalus arundinaceus), jäälind (Alcedo atthis), soopart (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas
clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos),
rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani
(Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea
cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina),
tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta
bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), hiireviu (Buteo buteo),
karvasjalg-viu (Buteo lagopus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi (Calidris canutus),
kõvernokk-rüdi (Calidris ferruginea), väikerüdi (Calidris minuta), värbrüdi (Calidris temminckii),
väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-
toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), soo-
loorkull (Circus pygargus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus
columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn
(Dendrocopos leucotos), väike-kirjurähn (Dendrocopos minor), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana),
tuuletallaja (Falco tinnunculus), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago media), järvekaur (Gavia
arctica), punakurk-kaur (Gavia stellata), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla),
väänkael (Jynx torquilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), kalakajakas
(Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), väikekajakas (Larus minutus), naerukajakas (Larus
ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa
limosa), nõmmelõoke (Lullula arborea), mudanepp (Lymnocryptes minimus), tõmmuvaeras
(Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus
merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kalakotkas (Pandion
haliaetus), nurmkana (Perdix perdix), kormoran (Phalacrocorax carbo), veetallaja (Phalaropus
lobatus), tutkas (Philomachus pugnax), hallrähn (Picus canus), rüüt (Pluvialis apricaria), plüü
(Pluvialis squatarola), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), hallpõsk-pütt
(Podiceps grisegena), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), rooruik (Rallus
aquaticus), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), kaldapääsuke (Riparia riparia), hahk (Somateria
mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir
(Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao
tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia),
punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).
Väinamere hoiuala kattub kavandatava tegevuse piirkonnas Väinamere linnu- ja loodusalaga (vt ptk
7.4) ning asetseb sellega samades piirides. Hoiuala kaitse-eesmärgiks olevad elupaigatüübid ja liigid
on ühtlasi ka Väinamere linnu- ja loodusala kaitse-eesmärgiks.
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
15 / 55
4.2.3. Kaitstavad liigid
Kaitstavad loomaliigid
Kavandatav tegevuse alal, selle lääneosas on registreeritud II kategooria loomaliigi viigerhülge
elupaik, samuti on tõenäoline III kategooria loomaliigi hallhülge esinemine muuli piirkonnas.
Mõlemad hülgeliigid on Väinamere hoiuala kaitse-eesmärgiks ning viigerhüljes on Väinamere
loodusala kaitse-eesmärgiks. Mõnevõrra kaugemal, sadama Põhjamuulist põhjas on registreeritud II
kaitsekategooria liigi väikeluige elupaik, mille näol on tegu madala rannikumerega, kus rändel olevad
luiged peatuvad ja toituvad. Väikeluik on Väinamere hoiuala ja Väinamere linnuala kaitse-
eesmärgiks.
Sadama alast ca 0,4-0,6 km kaugusel kagus paiknevatel rannaniitudel on registreeritud nelja III
kategooria kaitstava linnuliigi elupaiku: punaselg-õgija (Lanius collurio), vööt-põõsalind (Sylvia
nisoria), liivatüll (Charadrius hiaticula) ja punajalg-tilder (Tringa totanus). Nimetatud elupaigad
asuvad Väinamere hoiualal ning kõik neli linnuliiki on hoiuala ja Väinamere linnuala kaitse-
eesmärgiks.
Sadama piirkonna merealadel võivad peatude ja toituda veel mitmed kaitstavad linnuliigid.
eElurikkuse andmebaasi on kantud kavandatava tegevuse piirkonnas järgmiste kaitse-eesmärgiks
olevate linnuliikide vaatlusi: punakurk-kaur, valgepõsk-lagle, väiketiir, randtiir, jõgitiir, liivatüll,
väiketüll, herilaseviu, raudkull, lõopistrik, mudatilder, suurkoovitaja, väikekoovitaja, kaldapääsuke,
nõmmelõoke, musträhn. Antud liikide jaoks on muuli piirkonna merealad valdavalt toitumis- ja
puhkealadeks või olid linnud läbirändel. Kuna kavandatav tegevuse alal valdavad kunstlikud pinnad
ning toimub aktiivne inimtegevus, siis tõenäoliselt pole alal kaitstavate linnuliikide jaoks sobilikke
pesitsuspaiku.
Kaitstavad taimeliigid
Kaitstavate taimeliikide elupaiku pole kavandatava tegevuse alal registreeritud. Kuna alal valdavad
tehispinna (sadamakaid jms) siis tõenäoliselt ei leidu alal ka kaitstavate taimeliikide jaoks sobilikke
elupaiku.
Kavandatava tegevuse alast (sadama lõunapiirile kavandatavast kaldakindlustusest) 120 m kaugusel
idas asuval rannaniidul on registreeritud suurepindalaline II kategooria kaitstava taimeliigi emaputke
(Angelica palustris) elupaik. Elupaik jääb Väinamere hoiualale ning emaputk on ka hoiuala ning
Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks. Samas piirkonnas Väinamere hoiualal kavandatava
tegevuse alast 140 m kaugusel on registreeritud kolme III kaitsekategooria kaitstava liigi elupaigad:
balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica), niidu-asparhernes (Tetragonolobus maritimus) ja
kahkjaspunane-sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata). Samas piirkonnas 190 m kaugusel asub III
kaitsekategooria liigi lääne-mõõkrohu (Cladium mariscus) elupaik.
4.3. Maismaa taimestik ja loomastik
Kavandatava tegevuse aladeks on merekeskkond, olemasolevad kaid ning tehislikud rannikualad.
Seetõttu maismaataimestik alad valdavaval osal kavandatava tegevuste maismaa-aladest puudub.
Väga vähesel määral leidub maismaataimestikku sadamaala lõunapiiril (kinnistu 67401:001:0738
lõunapiiril) kuhu on kavas rajada nõlvakindlustuse tugimüür. Kuna sadamaala on täidetud ning
puudub looduslik rannik pole antud paigas tegemist loodusliku taimkattega. Looduslikku väärtust
omavaid taimekooslusi kavandatava tegevuse alal ega mõjupiirkonnas ei leidu, samuti pole
kavandatava tegevuse alal registreeritud kaitstavate taimeliikide elupaiku.
EELIS-e andmetel (04.04.2024 seisuga) on põhjamuuli maismaapoolse otsa ja sadama-ala lõunapiiri
läheduses kaardistatud Natura elupaigatüübid rannaniidud (1630*) ja liigirikkad niidud lubjavaesel
mullal (6270*), – vt Joonis 6.
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
16 / 55
Joonis 6. Natura elupaikade paiknemine Rohuküla sada piirkonnas. Allikas: EELIS
Kuna kavandatava tegevuse ala hõlmab valdavalt merealasid ja sadamarajatisi, puuduvad alal
looduslikud elupaigad loomastiku jaoks ning alal puudub arvestatav imetajafauna. Erandiks on
tõenäoliselt sadama alal elutseda võivad pisiimetajad, näiteks närilised. Alale võib sattuda ka
väikeimetajaid nagu rebased ja jänesed.
Linnustiku jaoks puuduvad kavandatava tegevuse alal samuti looduslikud elupaigad ning tõenäoliselt
pole alal ka pesitsemiseks sobivaid paiku. Siiski omab sadam linnustiku jaoks teatavat atraktiivsust,
kuna kaid ja sadama alal olevad platsid pakuvad lindudele peatuspaiku. Linde, eeskätt kajakaid,
meelitab sadamatesse ka võimalus püüda pinnale tõusnud kalu, kes on laevade sõukruvis hukkunud
või vigastunud. Sadama alal viibiv ja tegutsev linnustik on sadamaga seotud inimmõjudega hästi
kohanenud.
4.4. Merekeskkond
Rohuküla sadama põhja- ja lõunabasseini akvatoorium on füüsiliselt piiritletud mereala, kui toimub
tihe graafikujärgne parvlaevade ning muude aluste sildumine ja väljumine ning vajadusel kai ääres
käiturite töös hoidmine. Selle käigus tõstavad laevade käiturid pidevalt üles suure hulga peeneteralisi
setteid. Akvatooriumi on korduvalt süvendatud. Selle tõttu ei ole sadama vee-alal arvestatavat
põhjataimestikku ega -loomastikku.
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
17 / 55
Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 seisundihinnangu3 kohaselt on Väinamere
rannikuveekogumi ökoloogiline seisund kesine, keemiline seisund halb ja koondseisund halb. Eesti
mereala planeeringu mõjude hindamise aruande (OÜ Hendrikson & Ko, 2021) kohaselt Väinamere
veekvaliteedi seisundihinnang Rohuküla piirkonnas üldlämmastiku alusel hea, üldfosfori, fosfaatide
ja anorgaanilise lämmastiku alusel väga halb. Selle põhjuseks on hinnatud maismaalt tulenev
saastekoormus.
Eesti rannikumere kalavaru uurimise 2021. aasta aruande4 Väinamerd puudutav osa käsitleb
muuhulgas Hiiumaa kagurannikul asuva seireala andmeid. Kokkuvõtte kohaselt on Väinamere
kalavaru olukord viimasel kümnendil oluliselt paranenud. Töönduslikud kalasaagid on aastatel 2013-
2021 püsinud keskmisest kõrgemad ja paljude liikide saagid suurenesid. 2019. aastal püüti
rekordiline ahvenasaak, lisaks rekordiline särje, haugi, säina ja vimmasaak. Töönduskaladel on
tekkinud väga tugevaid põlvkondi, kuid osade liikide (säinas, haug, merisiig) puhul siiski harvem.
Kalavaru paranemisele aitas kindlasti kaasa vähenenud püügisurve, mistõttu kalandussuremus oli
väiksem ja põlvkonnad ei ammendunud enam nii kiiresti kui varem ning kala jõudis kasvada ja
paljuneda. Väinamere kalavaru paranemine aga tõstis kalanduse tulusust ja püügisurvet. 2021. a oli
tähtsamate töönduskalade saak eelneva aastaga võrreldes vähenenud. Erandiks oli vaid räim ja
mõned üksikud juba kalandusliku tähtsuse minetanud liigid, nagu merisiig, koha ja angerjas, kelle
saagid õige pisut suurenesid.
Merelinnustikku ja hülgeid on käsitletud kaitstavatele liikidele avalduvate mõjude osas ning Natura
eelhindamises (mõjud Väinamere loodusalale).
4.5. Piirkonna reljeef ja geoloogiline ehitus
Loodusgeograafiliselt asub Rohuküla sadam Lääne-Eesti madalikul. Aluspõhjaliselt jääb ala valdavas
enamuses alamsiluri ladestule, põhjaosas ka ülem-ordoviitsiumi ladestule. Aluspõhja kivimilise
koostise moodustavad lubjakivi, liivakivi, savi ja aleuriit, mis paiknevad kristalsel aluskorral.
Aluspõhja reljeef on liigestatud.
Maa-ala reljeef on Rohuküla piirkonnas valdavalt tasane, kohati nõrgalt lainjas. Maapinna
absoluutkõrgused jäävad enamasti vahemikku 0-9 meetrit. Pinnavormidest on esindatud tasandikud
(sh mere-, moreen-, liiva-, savi-, paetasandikud), madalad rannavallid ja luited, laiud, oosilaadsed
vormid.
Pinnakatte tüüpidest on valdavad moreen, liiv, liivkruus, liivsavi ja biogeensed setted (jääjõe ja
jääjärve setted, mere- ja soosetted). Valdavalt on pinnakate õhuke, paksus kasvab sisemaa suunas
liikudes. Mere- ja fluvioglatsiaalsete liivade vaheline piir on ebaselge, üleminekuline. Jääjärvesetted
on esindatud põhiliselt viirsavi ja saviliivaga. Põhilises osas on savipinnased voolava konsistentsiga,
laiguti ülemises osas ka plastsed. Savi paksus on kuni 13 m.
Maardlaid ega mäeeraldisi Rohuküla sadama sadama-alal Maa-ameti kaardirakenduse andmete
(09.04.2024 seisuga) kohaselt ei ole.
Rohuküla sadama maa- ja vee-alal on erinevate projekteerimis- ja ehitustööde tarbeks tehtud
hulgaliselt ehitusgeoloogilisi uuringuid. Varasemad uuringud on teada 1952. aastast, järgnevad
aastatest 1964, 1972, 1979, 1980, 1989, 1993, 1994, 2000 ja 2008. Joonis 7 on kantud
uuringupunktide asukohad aastatest 1972-2008. 1952. ja 1964. aasta uuringupunktide asukohad ei
ole tuvastatavad. Ehitusgeoloogilsite uuringute käigus ei ole võetud pinnaseproove saasteainete
sisalduse määramiseks.
3 Leitav: https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027#veemajanduskavade-do (vaadatud
11.04.2024) 4 Eesti Kalandussektori riikliku töökava täitmine 2020.-2021. aastal. Tartu Ülikool 2022. Leitav:
https://kliimaministeerium.ee/kalanduse-uuringud-ja-aruanded (vaadatud 11.04.2024)
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
18 / 55
Joonis 7. Ehitusgeoloogiliste uuringute uuringupunktide asukohad Rohuküla sadama maa-
ja vee-alal
Ehitusgeoloogiliste uuringute aruannete analüüsi kokkuvõtteks saab öelda, et sadama maa-aladel on
toimunud erinevatel aegadel ja materjaliga ulatuslikud täitetööd. Paekivi on piirkonnas 10-15 m
sügavusel. Moreeni pealispind on 5-10 m sügavusel. Moreeni pinda katab enamast omakorda Balti
jääjärve viirsavi, mis oma voolava konsistentsi tõttu on ehitusgeoloogiliselt kõige ebastabiilsem
pinnas. Rannalähedasel alal viirsavi reeglina ei olnud. Viirsavi paksus on enamasti siin 1-3 m,
üksikutes nn „orgudes“ aga kuni 5 m. Viimane, kõige ülemine on settekompleks, kus on segunenud
aleuriit ja savi, mõningal määral ka peenliiv, kruus ja a muda. Selle settekihi tüsedus on üldjuhul 1-
3 meetrit.
4.6. Põhja- ja pinnavesi
Maa-ameti kaardirakenduse andmetel on maapinnalt esimene aluspõhjaline veekompleks Rohuküla
piirkonnas maapinnalt lähtuva reostuse suhtes kaitsmata – vt Joonis 8.
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
19 / 55
Joonis 8. Põhjavee kaitstuse kaart Rohuküla piirkonnas
Põhjavee kaitset reguleerib veeseadus, põhjavee kaitse ja kasutamise abinõud vesikondade põhiselt
on sätestatud veemajanduskavades (Rohuküla piirkonnas on asjakohane Lääne-Eesti vesikonna
veemajanduskava 2022-2027). Põhjavee kaitstuse kategooriast sõltuvad näiteks kütusehoidlate
asukohavaliku nõuded ja põhjaveehaarde sanitaarkaitseala ulatus5.
Põhjavee kaitse ja kasutamise abinõud on sätestatud Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavaga
2022-2027. Veemajanduskava kohaselt on Kambriumi-Vendi ja Ordoviitsiumi-Kambriumi
põhjaveekogumite, millest piirkonna elanikud ammutavad joogivee, koguseline seisund hea.
Põhjaveekogumite keemiline seisund on samuti hea ning vastab kvaliteedinõuetele.6
Pinnaveekogusi Keskkonnaportaali andmete kohaselt Rohuküla sadama territooriumil ega selle
lähipiirkonnas ei ole.
4.7. Üleujutusalad ja üleujutusalade riskipiirkonnad
Maa-ameti kaardirakenduse põhjal on paikneb kavandatava tegevuse ning Rohuküla sadama ala
üleujutusaladel (Joonis 9). Välja on toodud üleujutuste prognoositavad esinemissagedus ning
üleujutuse absoluutkõrgused vastavate sageduste kohta. Joonised on võetud Maa-ameti
kaardirakenduste lehelt.7
5 VeeS, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019017?leiaKehtiv 6 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Leitav: https://www.envir.ee/et/veemajanduskavad 7 Maa-amet 2024. Kliimaministeerium. Leitav siit: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/yua
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
20 / 55
Joonis 9. Üleujutusalade ning prognoositava üleujutuse sagedused ning
absoluutväärtused Rohuküla sadama aladel A) üleujutuse absoluutväärtus 1,58 m, tihedus
korra 10-aasta jooksul; B) üleujutuse absoluutväärtus 1,92 m, tihedus korra 50-aasta
jooksul; C) üleujutuse absoluutväärtus 2,07 m, tihedus korra 100-aasta jooksul. Allikas:
Maa-amet, 2024
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
21 / 55
Kliimamuutuste tingimustes ennustatakse aastaks 2100 0,3 m kuni 0,7 m mereveetasemetõusu,
seega tormide ning tuulte mõjul üleujutuste sagenemine ning ulatus võivad olla tulevikus suuremad
tulenevalt kõrgemast veetasemest.8
Vastavalt Maa-ameti kaardirakendusele ei jää Rohuküla sadama alad üleujutusalade riskipiirkonda.
Arvestada tuleb üleujutusohuga 1,58 m absoluutkõrgust tihedusega korra 10-aasta jooksul.
4.8. Välisõhu kvaliteet
Välisõhk on inimese tervise seisukohast üks olulisemaid keskkonnaelemente. Välisõhu saaste võib
ärritada nahka, silmi ja kopse ning välisõhus leviv müra häirida põhitegevusi nagu magamine,
puhkamine, õppimine ja suhtlemine. Nii saaste kui müra võivad põhjustada väsimust, töövõime
langust ning kopsu-, südame- ja veresoonkonna haigusi.
Inimeste tundlikkus õhusaasteaine ning välisõhus leviva müra suhtes on erinev, sõltudes muuhulgas
tervislikust seisundist. Üldjuhul on tundlikumad lapsed, vanurid ja teatud krooniliste haiguste
põdejad (saasteainete osas nt astmaatikud). Arvestades, kus vastavad elanikkonna grupid
tavapäraselt rohkem viibivad, siis maakasutuse mõttes võib tundlikemateks aladeks pidada
elamualasid ning teatud otstarbega ühiskondlike hoonete (lasteasutuste, koolide, tervishoiu- ja
sotsiaalhoolekandeasutuste) alasid, aga puhke- ja virgestusalasid, mida intensiivselt kasutatakse.
Välisõhu kvaliteeti reguleerib peaasjalikult atmosfääriõhu kaitse seadus (AÕKS), mis seab välisõhu
mõjutamise kohta esitatavad nõuded ning meetmed välisõhu kvaliteedi säilitamiseks ja
parandamiseks. AÕKS alusel piiratakse kolme liiki välisõhu mõjutusi: saasteainete heiteid,
lõhnaaineid ning välisõhus levivat müra.9
Sadamarajatiste rekonstrueerimisega kaasneb ehitusprotsesside ja ehitustehnika poolt tekitatud
müra, vibratsiooni, tolmu ja lõhna levimine lähipiirkonda. Müra ja õhusaaste levik sõltub oluliselt
klimaatilistest tingimustest (tuule kiirus ja suund, õhutemperatuur, õhuniiskus) ning on seetõttu
pidevalt muutuv. Pärast ehitustööde lõppu mõjud lakkavad.
Välisõhu kvaliteet
KOTKAS heiteallikate registri andmetel (seisuga 09.04.2024) ei ole Rohuküla sadama piirkonnas
registreeritud paikseid saasteallikaid.
Piirkonna välisõhu kvaliteedist ülevaate saamiseks saab kasutada aastateks 2020-2030 koostatud
teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi raames koostatud kogu
Eestit hõlmavat välisõhu saastatuse prognoosi. Tegemist on hinnanguga välisõhu kvaliteedile aastal
2020 (mis sisuliselt ilmestab olemasolevat olukorda) ja aastal 2030 olukorras, kus rakendatakse
õhusaasteainete vähendamise meetmeid. Prognoos annab ülevaate viie saasteaine (SO2, NOX,
PM2,5, NH3 ja LOÜ) ning kuue erineva valdkonna (energeetika, tööstus, transport, lahustited,
jäätmed ja põllumajandus) kohta, selles sisalduvad nii paiksed heiteallikad ja hajusheide kui ka
teadaolev piiriülene saaste10. Ülevaate 2020. aasta seisust projektiala piirkonnas annavad Joonis 10
kuni Joonis 14.
8 Kapsi, I., Kall, T. and Liibusk, A., 2023. Sea Level Rise and Future Projections in the Baltic Sea. Journal of
Marine Science and Engineering, 11(8), p.1514. 9 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019003?leiaKehtiv 10 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030. Lisa II.
Õhusaasteainete piiriülene kauglevi. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Keskkonnaministeeriumi juhtimisel,
2019. Kinnitatud keskkonnaministri 29.03.2019. a käskkirjaga nr 1-2/19/276
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
22 / 55
Joonis 10. SO2 24h maksimaalne kontsentratsioon valdkondade koosmõjus aastal 2020
(projektiala orienteeruv asukoht on tähistatud punase ringiga). SO2 sisaldus projektiala
piirkonnas 0,002-0,120 µg/m3. Allikas: Teatavate õhusaasteainete heitkoguste
vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030
Joonis 11. PM2,5 1a keskmine kontsentratsioon valdkondade koosmõjus aastal 2020
(projektiala orienteeruv asukoht on tähistatud punase ringiga). PM2,5 sisaldus projektiala
piirkonnas 0,131-0,872 µg/m3. Allikas: Teatavate õhusaasteainete heitkoguste
vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
23 / 55
Joonis 12. NH3 1a keskmine kontsentratsioon valdkondade koosmõjus aastal 2020
(projektiala orienteeruv asukoht on tähistatud punase ringiga). NH3 sisaldus projektiala
piirkonnas 0,010-0,051 µg/m3. Allikas: Teatavate õhusaasteainete heitkoguste
vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030
Joonis 13. NOX 1a keskmine kontsentratsioon valdkondade koosmõjus aastal 2020
(projektiala orienteeruv asukoht on tähistatud punase ringiga). NOx sisaldus projektiala
piirkonnas 0,646-8,760 µg/m3. Allikas: Teatavate õhusaasteainete heitkoguste
vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
24 / 55
Joonis 14. LOÜ 1h maksimaalne kontsentratsioon valdkondade koosmõjus aastal 2020
(projektiala orienteeruv asukoht on tähistatud punase ringiga). Allikas: Teatavate
õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030
Joonistelt nähtub, et kõikide hinnatud saasteainete kontsentratsioonid projektiala piirkonnas jäävad
allapoole kehtestatud piirväärtusi.
Müra
Rohuküla sadama piirkonna peamine müraemissioon tuleneb parvlaevadele ja neil maha sõitvate
sõidukite poolt põhjustatud liiklusmürast. Sellega võrreldes on aluste poolt ja kaupade käitlemisest
tekkivad müratasemed madalamad. Tegemist on pikaajalises kasutuses olnud ja väljakujunenud
sadamaalaga, ning need müratasemed ei sõltu sadamarajatiste rekonstrueerimise vajadusest.
Sadamarajatiste rekonstrueerimisega kaasneb ehitusaegne suurenenud müratase. Seda põhjustavad
nii ehitustegevus kui materjale vedavad raskeveokid. Ehitusmüra tasemed ei tohi ehituse ala
lähedusse jäävatel elamumaadel ajavahemikus 21.00-7.00 ületada keskkonnaministri 16.12.2016
määrusega nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
hindamise meetodid” kehtestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.
Kasutusaegselt taastub välisõhu kvaliteedi osas praegune olukord, sest sadamarajatiste hea
tehniline seisukord ei mõjuta oluliselt silduvate aluste arvu, suurust, laaditavate kaupade omadusi
ega hulka. Laevaliikluse intensiivsust ja kaubakäivet sadamas mõjutavad enam üldine
majandusolukord, aastaaeg, riigi poliitika parvlaevaliikluse toetamisel ja muud sadama valdajast
sõltumatud asjaolud. Seetõttu seda teemat KMH käigus täiendavalt ei käsitleta.
4.9. Klimaatilised tingimused ja kliima
Asukoht Lääne-Eesti rannikul põhjustab tugeva merelise mõjuga kliima, mis tähendab keskmiselt
soojemaid talvesid ning jahedamaid suvesid võrreldes Eesti sisemaa aladega. Lisaks tuleb sügis-
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
25 / 55
talvisel perioodil arvestada merejää jäätumisega kuid kliimamuutuste tingimustes on prognoositav
merejää vähenemine tulevikus.11
Rohuküla asukohapõhist temperatuuride ja sademete hulka on keeruline hinnata, kuna seal puudub
Keskkonnaagentuuri pikema andmereaga seirejaam. Seetõttu on varasema kliima ning
kliimamuutuste iseloomustamiseks kasutatud referentsjaamadena geograafiliselt kõige lähemal
olevate Lääne-Nigula ning Virtsu ilmavaatlusjaamade kliimanormide andmeid (põhinevad Eesti
Keskkonnaagentuuri andmetel). Võrdlemisi kauge distantsi tõttu ei kajasta need kindlasti täpseid
Rohukülas esinevaid temperatuure, küll aga võib neid kasutada kliimanormide trendide ning
praeguse üldise kliima kirjeldamiseks Lääne Eestis ning Lääne-Eesti rannikul. Kliimamuutuste
jälgimiseks kasutatakse 30-aastaseid kliimanorme pikemaajaliste temperatuuri ning sademete
trendide arvutamiseks ning näitamiseks, mis on kooskõlas ka Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni
(WMO) praktikaga12. Kliimamuutusi viimaste kümnendite jooksul on võimalik hinnata just taoliste
kogutud andmete põhjal. Lääne-Nigula ning Virtsu kliimanormide andmed näitavad kasvavat
temperatuuri trendi alates 1960. aastast ning kliimanormide aastate keskmine 1961-1990 normist
kuni viimase 1991-2020 normini on tõusnud vastavalt 1.2 °C Lääne-Nigula ning 1.3 °C Virtsu näitel
(Joonis 15). See viitab aastate lõikes kõrgematele temperatuuridele ning kliima soojenemisele.
Sademete hulga kasv on stabiilselt tõusnud kuni 1981-2010 keskmise aastase normini, viimane 30-
aastane kliimanorm näitab aga mõningast langust võrreldes 1981-2010 normiga mõlema jaama
puhul (Joonis 16). Lisaks on joonistel toodud välja Eesti keskmised temperatuurid ja sademed
vastavate kliimanormide kohta.
Joonis 15. Lääne-Nigula ja Virtsu ilmavaatlusjaamade temperatuuride kliimanormid alates
1961-1990 normist kuni 1991-2020 normini
11 Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100 | Keskkonnaportaal 12 World Meteorological Organization. WMO Climatological Normals. Leitav siit:
https://community.wmo.int/en/wmo-climatological-normals
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
26 / 55
Joonis 16. Lääne-Nigula ja Virtsu ilmavaatlusjaamade sademete kliimanormid alates
1961-1990 normist kuni 1991-2020 normini
4.10. Kultuuripärand
Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel on Rohuküla sadama piirkonnas registreeritud kolm XX
sajandi arhitektuuripärandi objekti -vt Tabel 2.
XX sajandi arhitektuuri eripära seisneb selle mitmepalgelisuses ning arhitektuuris kajastuvates
tehnoloogilistes ja ühiskondlikes protsessides, mis on XX sajandi elukeskkonda radikaalselt muutnud.
Esineb arvukalt uusi hoonetüüpe, lisandusid uued ehitusmaterjalid ja muutusid ehitustavad. Eriti
mastaapselt avalduvad need muutused linnaplaneerimises ja maa-asulate ilme teisenemises.13
Tabel 2. Rohukülas asuvad XX sajandi arhitektuuripärandi objektid. Allikas:
Kultuurimälestiste riiklik register, seisuga 09.04.2024
Reg nr Nimi Aadress Dateeringu periood ja
aasta
kasutus
589 Ohvitseride klubi Rohuküla tsaariaeg, 1917 ei kasutata
590 Rohuküla sadama
elektrijaam Rohuküla tsaariaeg, 1914 ei kasutata
591 Rohuküla sadama
veemahuti Rohuküla tsaariaeg, 1916 ei kasutata
XX sajandi arhitektuuri puhul väärtustatakse enamasti seda, et hooned on säilinud valmimisjärgsel
kujul ja neid on hiljem vähe muudetud.
Kultuurimälestis on riigi kaitse all olev kinnis- või vallasasi või selle osa või asjade kogum või
terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik,
13 Vt täpsemalt: Eesti XX sajandi väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs. Lõpparuanne. Eesti
Kunstiakadeemia, 2012
https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/projekti%20dokumendid/lopparuanne.pdf (vaadatud
09.04.2024)
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
27 / 55
arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus. Kultuurimälestisi
Rohuküla piirkonnas registreeritud ei ole.
Arvestades, et Rohuküla sadama kaide ala on 20. sajandil oluliselt täidetud ning sadama vee-alal on
regulaarselt tehtud vajalikke süvendustöid, ei ole alust eeldada, et seal võiks olla allveearheoloogilisi
objekte. Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus allvee- ja arheoloogiliste uuringute läbiviimiseks.
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
28 / 55
5. Hindamismetoodika kirjeldus
5.1. Uuringud ja alusmaterjalid
KMH koostamisel võetakse arvesse EELIS-es ja Keskkonnaseire infosüsteemis KESE olevad
asjakohased seireandmed ja uuringud:
− Ehitusgeoloogilised uuringud aastatest 1952-2008 – vt täpsemalt ptk 4.5.
− Rohuküla sadama plaanilahenduste lainetuse modelleerimine. Tallinna Tehnikaülikool. 2023.
Käsikiri. Koostanud Rain Männikus;
− Merepõhja elustiku ja elupaikade uuring Natura ja HELCOMi elupaigatüüpide leviku
hindamiseks ning mere CO2 sidumispotentsiaali selgitamiseks. Tartu Ülikooli Eesti
Mereinstituut;
− Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnang. Pro Mare MTÜ;
− Kesktalvine veelinnuloendus. Eesti Ornitoloogiaühing;
− Kalanduse riiklik andmekogumise programm. Kliimaministeerium;
− Hallhülge lennuloendused 2023. Pro Mare MTÜ;
− Viigerhülge seire 2023. Pro Mare MTÜ;
− Veelindude arvukus pesitsusperioodil, Haudelindude kooslused (väikesed meresaared). Eesti
Ornitoloogiaühing;
− Lindude rändekogumid (haned). Ivar Ojaste.
KMH käigus viiakse läbi järgnevad alusuuringud:
1. Süvendamisel, täitmisel ja Põhjabasseini kirde- või kagunurka kaadamisel tekkiva heljumi leviku,
lainetuse ja hoovuste matemaatiline modelleerimine- teostaja Corson OÜ. Heinlaiu kaadamisalale
kaadamisel tekkiva heljumi leviku ulatuse hindamiseks kasutatakse Heltermaa sadama kinnistute
DP KSH käigus tehtud matemaatilist modelleerimist.
2. Pinnaseproovide võtmine Rohuküla sadama põhja- ja lõunabasseinide vee-aladelt vastavalt
HELCOM14 juhendile Guidelines for Management of Dredged Material at Sea selgitamaks välja
süvendatava pinnase koostis, sealhulgas saasteainete sisaldus. HELCOMI suunised süvendamisel
saadava materjali merre kaadamiseks on vastu võetud 2007. aastal. Kaadata tohib ainult
ökoloogiliselt puhast materjali. Seetõttu tuleb süvendusprojekti koostamise käigus võtta
süvendusalalt HELCOMI nõuetele vastavad reostusproovid. Suuniste kohaselt tuleb kaadamise
mahu 100 000-500 000 m3 korral võtta süvendusalalt 7-15 proovi. Proovide ulatus ja sügavus
peaks peegeldama süvendatava ala ulatust ja sügavust, süvendatavat kogust ja saasteainete
horisontaalse ja vertikaalse jaotumise oodatavaid erinevusi. Südamikproovid tuleks võtta
kohtadest, kus süvendamise sügavus ja saasteainete eeldatav vertikaalne jaotus viitavad selle
vajalikkusele. Muudel asjaoludel võib piisata juhuproovidest. Saasteaine koormuse arvutamisel
tuleks arvesse võtta proovivõtmise ja süvendamise sügavust ning tugevalt saastunud kohtade
nõuetekohast kaalumist (suuniste peatükk 7). Suuniste kohaselt tuleb alati määratleda järgmiste
metallide mikroelementide sisaldus: Cd, Cr, Cu, Pb, Hg, Ni, Zn, As, ΣPCB, ΣPAH ja TbT. Viimase
kolme ühendi analüüsimisest saab loobuda, kui on olemas piisav eelnev info, seda analüüsitakse
uuringu koostamise käigus. Lähtuvalt süvendusala asukoha spetsiifikast on oluline lisaks määrata
naftaproduktide sisaldus.
14 Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon (Helsingi komisjon)
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
29 / 55
5.2. Hindamismetoodika
KMH läbiviimisel lähtutakse Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetest.
Mõjude olulisuse tuvastamisel lähtutakse eelkõige õigusaktides määratud normidest. Peamine
menetlust suunav õigusakt on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus
(KeHJS). KMH aruande koostamisel lähtutakse KeHJS § 20 nõuetest.
Hindamise läbiviimisel kasutatakse Keskkonnaministeeriumi juhendmaterjale: „Keskkonnamõju
hindamine. Juhised menetluse läbiviimiseks tegevusloa tasandil“15 jt asjakohaseid metoodilisi
juhendeid. Samuti võetakse keskkonnamõju hindamisel arvesse keskkonnamõju hindamise alaseid
teadmisi ja üldtunnustatud hindamismetoodikat.
Kasutatav hindamismetoodika põhineb kvalitatiivsel ja kvantitatiivsel hindamisel, mille hulka
kuuluvad:
− teemakohase kirjanduse ja muude asjakohaste dokumentide läbitöötamine;
− varasemate piirkonna kohta koostatud uuringute, analüüside ja aruannete läbitöötamine;
− heljumi leviku, lainetuse ja hoovuste matemaatiline modelleerimine;
− ekspertarvamused mõju olulisuse selgitamiseks;
− konsultatsioonid olulist teavet omavate asutustega;
− konsultatsioonid üldsuse ja kolmandate osapooltega.
KMH käigus:
− kirjeldatakse kavandatavaid tegevusi ja võrreldakse võimalikke alternatiivseid lahendusi;
− hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevaid võimalikke olulisi keskkonnamõjusid (mõju
võimaliku olulisuse eelhinnang tehakse KMH programmi mahus, mõju olulisust täpsustatakse
KMH aruande koostamise käigus), määratletakse mõjude ulatus;
− pööratakse tähelepanu piirkonna senisest ja kavandatavast maakasutuse spetsiifikast
tulenevatele probleemidele ja valdkondadele;
− hinnatakse võimalikke kumulatiivseid mõjusid;
− antakse soovitused võimalike negatiivsete mõjude vältimiseks ja leevendamiseks.
Lähtudes kavandatava tegevuse eesmärgist ja käsitletavast maa-alast KMH aruande koostamise
käigus:
1) hinnati kavandatava tegevuse võimalikku olulist mõju käsitlusala looduskeskkonnale,
keskkonnaseisundile ja elanike tervisele, heaolule ja varale, samuti kultuurilisele
keskkonnale ning võimaliku mõjuala ulatuses väljaspool kavandatava tegevuse ala sõltuvalt
mõjuallikast ja mõjutatavatest keskkonnaelementidest.
KMH käigus selgitati välja kavandatavad tegevused, millel võib eeldatavasti olla oluline negatiivne
mõju.
Vastavalt KeHJS § 22 on keskkonnamõju oluline, kui see võib:
− eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust,
− põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või
− seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
KMH aruandes esitatakse kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva olulise negatiivse
keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed.
Otsene mõju avaldub tegevuse otsestes tagajärgedes tegevusega samal ajal ja kohas. Arvestatakse
nii toimimisega kaasnevaid kui ka hädaolukordadega seotud mõjusid ning käsitletakse nii
soovimatuid negatiivseid kui ka positiivseid mõjusid.
15 Koostaja: K. Peterson; Keskkonnaministeerium 2007; vt Keskkonnaministeeriumi koduleht:
http://www.envir.ee/sites/default/files/kmh_juhend_180407_peterson.pdf
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
30 / 55
Kaudne mõju kujuneb keskkonnaelementide omavaheliste põhjus-tagajärg seoseahelate kaudu. See
võib avalduda vahetust tegevuskohast eemal ning mõju võib välja kujuneda alles pikema aja jooksul.
On rida asjaolusid, mis mõjutavad konkreetseid kavandatava tegevusega seotud otseseid, kaudseid
ja kumulatiivseid mõjusid ning mõjude interaktiivsust. Vastavalt sellele valitakse töö käigus
praktiline(sed) ja sobiv(ad) metoodika(d) või nende kombinatsioonid, mille puhul on võimalik arvesse
võtta mõju iseloomu, saadaolevate andmete olemasolu ja kvaliteeti ning aja ja muude ressursside
olemasolu.
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
31 / 55
6. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste
planeerimisdokumentidega
6.1. Lääne maakonnaplaneering 2030
Riigihalduse ministri 22.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/70 on kehtestatud „Lääne
maakonnaplaneeringu 2030“, kus on toodud, et Rohuküla sadama tähtsus seisneb eelkõige
reisiparvlaevade, sh kohalike elanike ning turistide teenindamises. Lisaks on sadamal olemas
tingimused ja eeldused kaubalaevade teenindamiseks ja vastava võimekuse arendamiseks. Üldise
põhimõttena on välja toodud vajadus soodustada riikliku tähtsusega Virtsu ja Rohuküla
reisisadamate arengut. Reserveerida täiendavalt maa-alasid sadamate laiendamiseks sh arendamaks
sadamate perspektiivi jahi- ja kaubasadamana ja perspektiivset raudteeühendust Rohuküla
sadamas.
Maakonnaplaneering seab põhimõtted, kuidas üldplaneeringute koostamisel arvestada sadamate
toimimise ja arendamise vajadusega.
6.2. Haapsalu linna üldplaneering
Kehtiv Haapsalu linna üldplaneering16 (Haapsalu linna üldplaneering 2030+) on vastu
võetud 29.06.2023 otsusega nr 115. Üldplaneeringu kohaselt on Rohuküla sadam riiklikult oluline
reisisadam, mis omab strateegiliselt tähtsust regulaarühenduse tagamisel Hiiumaa ning Vormsiga.
Rohuküla sadam omab suurt arengupotentsiaali ka kaubaveo teenindamise võimekuse arendamisel,
ennekõike koosmõjus kavandatava Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudtee taastamisega.
Üldplaneering arvestab olemasoleva Rohuküla sadama alaga ning annab võimaluse ka sadama ala
ning seal pakutavate teenuste laiendamiseks, sh elamu- ja ärifunktsiooni koosarendamiseks ja
jahisadama kavandamiseks, et mitmekesistada piirkonna ruumikasutust. Üldplaneering arvestab
olemasoleva Rohuküla sadama alaga ning annab võimaluse ka sadama ala ning seal pakutavate
teenuste laiendamiseks, sh elamu- ja ärifunktsiooni koosarendamiseks ja jahisadama
kavandamiseks, et mitmekesistada piirkonna ruumikasutust (vt Joonis 17). Planeeringu tingimuste
kohaselt tuleb Rohuküla sadama arendamise ja laiendamise juures arvestada keskkonnamõju
leevendamise ja reostuse likvideerimise nõuetega, pöörata tähelepanu mürahäiringu vältimisele või
vähendamisele ning vajadusel leevendusmeetmete väljatöötamisele, ennekõike sadama maa-alaga
külgnevatele eluhoonetele. Selleks jätta piisava laiusega haljasriba või rajada häiringu levikut
takistav piire. Piirde rajamine tuleb kavandada häiringut põhjustava objekti maa-alale, va juhul kui
häiringut põhjustav objekt rajati varem.
Kavandatav tegevus on kehtiva Haapsalu linna üldplaneeringuga kooskõlas.
16 Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2019_0047
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
32 / 55
Joonis 17. Rohuküla sadama ala üks võimalikest perspektiivsetest lahendustest, sh
avalikud funktsioonid. Allikas: Haapsalu linna üldplaneering
6.3. Rohuküla sadama detailplaneering
Kavandatava tegevuse maa-alal kehtib Ridala Vallavolikogu 13.01.2010 otsusega nr 30 kehtestatud
Rohuküla sadama detailplaneering (DP 3055). Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks oli
Rohuküla sadama maa-ala laiendamine ja rekonstrueerimine, määrates ehitusõigused ja
hoonestusalad ning vajaliku infrastruktuuri seoses uue liikluskorralduse planeerimisega.
Detailplaneeringu alale kuuluvad kinnistud:
− Rohuküla sadam 1 (67401:001:0738), millest 65% on transpordimaa ja 35% ärimaa;
− Rohuküla sadam 8 (67401:001:0739), mis on 100% tootmismaa;
− Rohuküla sadam 4 (67401:002:0093), mis on 100% ärimaa;
− Rohuküla sadam 5 (67401:002:0092), mis on 100% ärimaa
Kavandatav tegevus on kehtiva detailplaneeringuga kooskõlas.
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
33 / 55
7. Natura 2000 eelhindamine
Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või
ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel
taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja
linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ.
Tegevuste kavandamisel tuleb võimalikke otseseid ja kaudseid mõjusid Natura aladele arvesse võtta.
Natura hindamise, sh eelhindamise, juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat
negatiivset mõju lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest ja tegevuse muid aspekte (nt
majanduslikke sotsiaalseid jms) arvesse ei võeta. Tegevuse mõjud loetakse oluliseks, kui tegevuse
elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena ei
ole võimalik ala kaitsekorralduskavas sätestatud kaitse-eesmärke saavutada.
Natura hindamisel on metoodiliseks aluseks järgmised juhendmaterjalid: „Juhised Natura hindamise
läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (2019)17, „Natura 2000 alade
kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted“ (2019)18 ja „Natura 2000 alasid
oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3
ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ (2021)19.
7.1. Kavandatava tegevuse seos Natura alade kaitsekorraldusega
Kavandatavaks tegevuseks on Rohuküla sadama Lõunabasseini olemasolevate sadamarajatise
(Läänemuul, Lõunamuul ja Ristmuul) rekonstrueerimine. Kavandatav tegevus ei ole Natura alade
kaitsekorraldusega seotud ega aita kaasa kaitse-eesmärkide saavutamisele.
7.2. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta
Kavandatava tegevuse eesmärk, asukoht ja kirjeldus on toodud peatükis 3.
7.3. Mõjuala ulatuse määramine
Rohuküla sadama Lõunabasseini olemasoleva sadamarajatise (Läänemuul, Lõunamuul ja Ristmuul)
rekonstrueerimise ala paikneb kattub osaliselt Väinamere linnu- ja loodusalaga, ulatuses kuni ca 0,5
km sügavuselt Natura ala sisse – vtJoonis 18. Natura alal on kavas eemaldada kahe lagunenud ja
veepinnast madalamaks jäänud muuli jäänused, samuti jääb pea kogu ulatuses alale kavandatav
Ristmuul ning suuremas osas ka kavandatav Lõunamuul. Natura ala piirile või naabrusesse jäävad
osalt ka rekonstrueeritavad kaid. Natura alaga kattub osaliselt ka kavandatav süvendusala. Seega
on kavandataval tegevusel otsene füüsiline puutumus Väinamere linnu- ja loodusalaga.
Kuna kavandatava tegevuse mõju on võrdlemisi lokaalne ja piirdub ruumis piiraatud alaga, siis ei jää
tegevuse mõjualale teisi Natura alasid peale Väinamere linnu- ja loodusala. Kauguselt järgmine
Natura ala on Ehmja-Turvalepa loodusala, mis paikneb maismaal merest eemal, jäädes kavandatava
tegevuse alast 14 km kaugusele. Seetõttu võib mõjud Ehmja-Turvalepa loodusalale välistada.
17 A. Aunapu, R. Kutsar, K. Eschbaum, 2019. „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6
lõike 3 rakendamisel Eestis“. 18Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted (2019/C 33/01).
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52019XC0125(07)&from=ES 19 „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6
lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ (2021).
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
34 / 55
Joonis 18. Kavandatava tegevuse ala paiknemine Väinamere linnu- ja loodusala suhtes.
Aluskaart: Maa-ameti fotokaart, 2024
7.4. Natura 2000 võrgustiku alade kirjeldus
7.4.1. Väinamere loodusala
Väinamere loodusala (RAH0000605) pindala on 253 958,9 ha, millest maismaa pindala 42442,5 ha
ja veeosa pindala 211516,7 ha. Loodusala piirneb olemasoleva sadama akvatooriumiga ümbritsedes
seda lõunas, läänes ja põhjas ning kattub osaliselt (kuni ca 0,5 km sügavuselt) kavandatava tegevuse
alaga.
Loodusala kaitse-eesmärgiks olevad I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on veealused
liivamadalad (1110), jõgede lehtersuudmed (1130), liivased ja mudased pagurannad (1140),
rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210),
püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), soolakulised muda- ja
liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad
(1640), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal
mullal (*olulised orhideede kasvualad - 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood
(alvarid *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud
(6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110),
allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), nõrglubja-allikad
(*7220), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad (*9010),
vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070),
soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad - *9180),
siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0).
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
35 / 55
Ala kaitse-eesmärgiks olevad II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on hallhüljes
(Halichoerus grypus), saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), viigerhüljes (Phoca
hispida bottnica), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra
fluviatilis), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking
(Cypripedium calceolus), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius), roheline kaksikhammas
(Dicranum viride), könt-tanukas (Encalypta mutica), soohiilakas (Liparis loeselii), madal unilook
(Sisymbrium supinum), püst-linalehik (Thesium ebracteatum), jäik keerdsammal (Tortella rigens),
teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna),
paksukojaline jõekarp (Unio crassus), vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior), väike pisitigu
(Vertigo genesii) ja luha-pisitigu (Vertigo geyeri).
Siseriiklikul tasandil on loodusala Rohuküla sadama piirkonnas kaitstav Väinamere hoiualana
(Läänemaa).
7.4.2. Väinamere linnuala
Väinamere linnuala (RAH0000133) pindala on 273 217 ha. Väinamere linnuala paikneb Rohuküla
sadama piirkonnas Väimamere loodusalaga samades piirides. Linnuala piirneb olemasoleva sadama
akvatooriumiga ümbritsedes seda lõunas, läänes ja põhjas ning kattub osaliselt (kuni ca 0,5 km
sügavuselt) kavandatava tegevuse alaga.
Ala kaitse-eesmärgiks olevad liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on soopart e pahlsaba-part
(Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope),
sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-
laukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus),
rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio
flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp
(Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), kassikakk
(Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi e niidurüdi (Calidris alpina schinzii),
suurrüdi e rüdi e suurrisla (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius
hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus
aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex),
väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor),
valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), lauk (Fulica atra),
rohunepp (Gallinago media), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas
(Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas
(Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa
lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta
nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator),
suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus
pugnax), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpütt (Podiceps
cristatus), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), naaskelnokk (Recurvirostra
avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir e räusk (Sterna
caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-
põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa
glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus
vanellus).
Siseriiklikul tasandil on linnuala Rohuküla sadama piirkonnas kaitstav Väinamere hoiualana
(Läänemaa).
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
36 / 55
7.5. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura aladele
7.5.1. Väinamere loodusala
Mõju Väinamere loodusalale
Väinamere loodusala piirneb olemasoleva sadama akvatooriumiga ümbritsedes seda lõunas, läänes
ja põhjas. Lõunabasseini olemasoleva sadamarajatise (Läänemuul, Lõunamuul ja Ristmuul)
rekonstrueerimise ala kattub osaliselt loodusalaga, ulatuses kuni ca 0,5 km sügavuselt ala sisse.
kõige sügavamal loodusala sees asuvad vanda muulijäänused, mis on kavas eemaldada. Loodusalale
jääb pea kogu ulatuses kavandatav Ristmuul ning suuremas osas ka kavandatav Lõunamuul.
Loodusala piirile või naabrusesse jäävad osalt ka rekonstrueeritavad kaid. Loodusalaga kattub
osaliselt ka kavandatav süvendusala. Seega on kavandataval tegevusel otsene füüsiline puutumus
loodusalaga.
Lõunamuuli, Läänemuuli ja Ristmuuli rekonstrueerimise näol toimub ehitustegevus loodusala
merekeskkonnas, mille tagajärjel taastatakse loodusala merepõhi ja veeala muulide alal
tehisrajatistega. Muulid toovad kaasa muutused ka hüdrodünaamikas, seda eriti muulide varju jääval
sadama akvatooriumi alal, mis samuti kattub osaliselt loodusalaga. Süvendamine toob kaasa mõjud
merekeskkonna tingimustes (mere sügavus muutub) ja merepõhja iseloomus. Muulide tõttu väheneb
lainetuse mõju ja muutub hoovuste režiim. Seega avalduvad olulised mõjud loodusala
merekeskkonnas elupaikade kao ja elupaigatingimuste muutumisse näol.
Lagunenud muulide jäänuste eemaldamisel eemaldatakse loodusalalt inimtekkelised rajatised. Antud
tegevuste mõju võib põhimõtteliselt pidada positiivseks. Ühel lagunenud muuli alal on EELIS
andmebaasis kaardistatud elupaigatüüp karid (1170) – vt Joonis 18.
Erinevate tegevustega, nagu süvendustööd, muulide jäänuste eemaldamine ja ehitustegevus
kaasneb heljumi veesambasse paiskamine, heljumi levik loodusalal ning settimine loodusala
merepõhjale. Heljumi võimalik levik sõltub tööde teostamise viisist, ajastusest (sellest kas töid
teostatakse ka tuuliste ilmadega) ning heljumi levikut tõkestavate lahenduste (nt levikut tõkestavad
ekraanid) kasutamisest. Arvestades parima tehnoloogia ja hea praktika kasutamisega on heljumi
levik tõenäoliselt suhteliselt piiratud ning selle mõju pole pikaajaline. Tõenäoliselt toob heljumi levik
kaasa ajutisi negatiivseid mõjusid merekeskkonnale ja elustikule, kuid ei põhjusta kauakestvaid ega
pöördumatuid muutusi merekeskkonnale ning merepõhja tingimustele.
Töödega kaasnev müra ning laevade ja muu tehnika liikumine ja töötamine põhjustab häiringuid
loodusala elustikule. Häiringud ulatuvad tööde alalt ca paarsada meetrit väljapoole. Häiringute näol
on tegu ajutiste mõjudega, mis ei põhjusta elustikus pöördumatuid muutusi.
Teoreetiliseks võimaluseks ja mõjuriks on ehitustegevuse käigus kasutatava tehnikaga toimuv avarii
ja sellest tingitud õlireostus. Arvestades kasutatavaid ettevaatusabinõusid ning reostustõrje plaani
ja vahendeid, on reostuse tõenäosus ning loodusalal levimise võimalus suhteliselt väike.
Kavandatava tegevuse alternatiivideks on süvendustöödel eemaldatud setete kaadamiseks
kasutatavad alad: sadama Põhjabasseini kirde- või kagunurk, Kapteni ja Kemo kinnistu ja Heinlaiu
kaadamisala. Heinlaiu kaadamisala kasutamise mõjud on hinnatud Hetermaa sadama kinnistute
detailplaneeringu KSH käigus (Lemma OÜ, 2024).
Kokkuvõttes avaldub kavandatav tegevus loodusala merekeskkonnale ja merepõhjale ning loodusala
elupaigatingimustele otseseid füüsilisi mõjusid, samuti kaasneb elustiku elupaikade otsene kadu
rajatiste alal.
Mõju Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele
EELIS andmebaasi on kantud kavandatava tegevuse alal registreeritud mereline elupaigatüüp karid
(1170), mis on loodusala kaitse-eesmärgiks. Elupaigatüüp on kaardistatud loodusalal lagunenud
muuli jäänuste kohal ning selle ala pindala on 0,07 ha- vt Joonis 18. Kuna elupaigatüüp on määratud
lagunenud inimtekkelise rajatisele on KMH eksperdi hinnangul tegemist inventeerimisel tekkinud
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
37 / 55
veaga, mis tuleks EELIS-es korrigeerida. Otsuse selle kohta teeb Keskkonnaamet KMH menetlusest
sõltumatult.
Loodusdirektiivi mereliste elupaigatüüpide modelleerimise (Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut, 2016)
kohaselt esineb loodusalaga kattuval kavandatava tegevuse alal elupaigatüüp karid (1170)
tõenäoliselt veel kahes kohas. Modelleeritud ehk võimalikud karid paiknevad ka suhteliselt väikesel
alal sadama akvatooriumis ning kavandatava Lõunamuuli alal. Lõunamuuli ehitusega, akvatooriumi
süvendamisega ja muulijäänuste eemaldamisega võib kaasneda võimaliku elupaigatüübi karid
(1170) alade kadu ja mõjutamine tegevuste alade naabruses. Lisaks otsesele kaole võib
elupaigatüüpi mõjutada hüdrodünaamika muutus. Heljumi levik ei too elupaigatüübile kaasa ilmselt
olulisi püsivaid mõjusid, kuna lainetuse mõjul pestakse heljum madalas vees paiknevatel karidelt.
Kokkuvõttes võivad seoses kavandatava tegevusega avalduda elupaigatüübile olulised negatiivsed
mõjud, sh elupaigatüübi kadu.
Loodusdirektiivi mereliste elupaigatüüpide modelleerimise andmetel hõlmab enamuse sadama
akvatooriumist elupaigatüüp mereveega üleujutatud liivamadalad (1110). Sama elupaigatüüp on
kaardistatud ka rajatavate muulide ja pikendatava kai alal. Antud modelleerimine põhineb merepõhja
substraadi tüübil ega võta arvesse merepõhja elustikku ja koosluste seisundit. Seega hindab
modelleerimine elupaigatüübi esinemise potentsiaali. Kuna sadama veeala on regulaarselt
süvendatav ning merepõhi on laevade sõukruvide tekitatavast vee turbulentsist mõjutatav, siis suure
tõenäosusega ei vasta antud ala elustiku osas nimetatud elupaigatüübi kriteeriumitele. Elupaigatüüp
võib siiski esineda lõunamuulist lõuna pool. Lõunamuuli ehitamine vana lagunenud muuli asemele
võib piirnevat elupaigatüüpi mõjutada ehitusetapis otseselt vähesel määral, kuid elupaigatüübi kadu
tõenäoliselt ei toimu. Kuna lõunamuul tuleb vanast lagunenud muulist pikem, siis võib see mõjutada
hüdrodünaamikat ja setete liikumist võimaliku piirneva elupaigatüübi alal. Seega ei saa välistada
mõjusid elupaigatüübile, kui see levib sadama akvatooriumist ja kavandatavast lõunamuulist lõunas.
Loodusdirektiivi mereliste elupaigatüüpide modelleerimise andmetel esineb sadama veeala
maismaopoolses servas mitmes paigas elupaigatüüp mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased
laugmadalikud (1140). Lõunapoolses osas on neil aladel kaide äärne sügav akvatoorium, kus antud
elupaigatüüp esineda ei saa, kuid see võib esineda akvatooriumi kirdeservas ehk sadama
põhjabasseini servas, kus on tegemist loodusliku rannikuga. Antud alale rajatisi ei kavandata ning
elupaigatüübile otsesed mõjud seeläbi puuduvad. Mõjud võimalikule elupaigatüübile kaasnevad
juhul, kui piirkonda kasutatakse kaadamiseks. Kaadamine põhjabasseini kirdenurka toob kaasa seal
esineva võimaliku elupaigatüübi kao. Lõunamuuli ehitusest tingitud võimalikud hüdrodünaamika ja
setete liikumise muutused võivad mõjutada elupaigatüübi alasid, mis paiknevad sadamast lõuna
pool.
Loodusala paikneb kavandatava tegevuse piirkonnas valdavalt merealadel, kuid sadamast lõunas ja
veidi kaugemal ka põhjas hõlmab loodusala ka rannikualasid. Otsesed mõjud loodusala maismaa-
aladele ning kaitse-eesmärgiks olevatele maismaa ja ranniku elupaigatüüpidele seoses kavandatava
tegevusega puuduvad. Täiendavate rajatiste, eelkõige Lõunamuuli ja Ristmuuli ehitusega võib
kaasneda mõju hüdrodünaamikale, st lainetusele ja hoovuste liikumisele. Samuti ei saa välistada
mõju setete liikumisele. Nimetatud mõjud võivad tingida muutusi rannaprotsessides sadamast põhja
ja lõunasse jäävatel rannikualadele. Seega ei saa välistada mõjusid ka kaitstavale
rannikuelupaigatüübile rannaniidud (*1630). Nimetatud muutused võivad avaldada mõju ka sadama
piirkonnas leiduvatele kaitse-eesmärgiks olevatele mere-elupaigatüüpidele karid (1170), mereveega
üleujutatud liivamadalad (1110) ning mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased laugmadalikud
(1140).
Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks on mereimetajad hallhüljes ja viigerhüljes, kes mõlemad
võivad elupaigana kasutada ka kavandatava tegevuse alale jäävat loodusala mereala. Viigerhülge
elupaigana on EELIS andmebaasi kantud ulatuslik mereala (2645 ha) Rohuküla sadama naabruses
ja Topu lahes, mis kattub eemaldatavate muulijäänuste aladega ja väga vähesel määral ka
Lõunamuuli lääneosaga. On väga tõenäoline, et viigerhülged liiguvad ka elupaigana kaardistatud
alast väljaspool, ehk kogu loodusalaga kattuval kavandatava tegevuse alal. Hallhülge elupaiku pole
piirkonnas EELIS andmebaasis kaardistatud, kuid nad kasutavad samuti ulatuslikke merealasid
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
38 / 55
sealhulgas ilmselt ka kavandatava tegevuse ala. eElurikkuse andmebaasi on kantud hallhülge vaatlus
kavandatavast Lõunamuulist ca 100 m lõunas.
Ehitustöödega kaasnev müra ja laevade liikumine võib põhjustada nii viigerhülgele kui ka hallhülgele
mõningasi häiringuid. Häiringute tõttu hoiavad loomad tööde tsoonist mõnevõrra eemale. Siinkohal
tuleb arvestada sellega, et Rohuküla sadama näol on tegemist pikalt tegutsenud reisi- ja
kaubasadamaga, kus toimub laevade liiklus ning sadama maismaa-aladel ka muud tegevused. Kuna
hülged on harjunud sadamas toimuva laevaliiklusega, on häiringute ulatus suhteliselt väikene
piirdudes ilmselt maksimaalselt paarisaja meetriga. Häiringud on ajutised ja suhteliselt lühiajalised
ning ei põhjusta ei viigerhülgele ega ka hallhülgele olulisi negatiivseid mõjusid, kuna hüljestele
toitumiseks sobivad merealad on väga suure ulatusega. Sadama kasutusega kaasneva häiringufooni
tõttu ei kasuta hülged kavandatava tegevuse piirkonda tõenäoliselt jääl poegimiseks, samuti pole
läheduses hüljeste lesilaid ega hallhülgele maismaal poegimiseks sobivaid paiku.
Hülgeliikidele võivad avalduda ajutised negatiivsed mõjud veekeskkonna kvaliteedi kaudu, mis on
tingitud heljumi levikust. Heljumi tekke ja leviku hindamiseks tehakse KMH käigus setete leviku
matemaatiline modelleerimine. Juhul, kui heljum levib sadama vee-alalt välja, põhjustab see
nähtavuse halvenemist ja takistab toiduks kalade püüdmist. Kuna hülged hoiavad sadamast eemale
müra- ja visuaalne häiring, siis tõenäoliselt ei kaasne heljumiga olulist täiendavat mõju või on see
väga lühiajaline. Mõju võib avalduda vaid juhul, kui heljumipilv kandub kaugemale kui muude
häiringute mõju.
Muude loodusala kaitse-eesmärgiks olevate liikide osas puuduvad kavandatava tegevuse piirkonnas
ja mõjutsoonis registreeritud ja võimalikud elupaigad ning nende liikide osas on negatiivsed mõjud
välistatud.
Kokkuvõttes võivad seoses kavandatava tegevusega tõenäoliselt avalduda negatiivsed mõjud
Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele karid (1170), mereveega
üleujutatud liivamadalad (1110) ja mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased laugmadalikud (1140).
Välistada ei saa mõjusid ka elupaigatüübile rannaniidud (*1630). Loodusala kaitse-eesmärgiks
olevatele liikidele tõenäoliselt olulisi negatiivseid mõjusid ei avaldu.
7.5.2. Väinamere linnuala
Mõju Väinamere linnualale
Väinamere linnuala piirneb analoogselt loodusalaga olemasoleva sadama akvatooriumiga
ümbritsedes seda lõunas, läänes ja põhjas. Lõunabasseini olemasoleva sadamarajatise (Läänemuul,
Lõunamuul ja Ristmuul) rekonstrueerimise ala kattub osaliselt linnualaga, ulatuses kuni ca 0,5 km
sügavuselt selle sisse. kõige sügavamal linnuala sees asuvad vanda muulijäänused, mis on kavas
eemaldada. Linnualale jääb pea kogu ulatuses kavandatav Ristmuul ning suuremas osas ka
kavandatav Lõunamuul. Ala piirile või naabrusesse jäävad osalt ka rekonstrueeritavad kaid.
Linnualaga kattub osaliselt ka kavandatav süvendusala. Seega on kavandataval tegevusel otsene
füüsiline puutumus linnualaga.
Lõunamuuli Läänemuuli ja Ristmuuli rekonstrueerimise näol toimub ehitustegevus linnuala
merekeskkonnas, mille tagajärjel asendub ala merepõhi ja veeala muulide alal tehisrajatistega.
Muulid toovad kaasa ka muutused hüdrodünaamikas, seda eriti muulide varju jääval sadama
akvatooriumi alal, mis samuti kattub osaliselt linnualaga. Süvendamine toob kaasa mõjud
merekeskkonna tingimustes (mere sügavus muutub) ja merepõhja iseloomus. Muulide tõttu väheneb
lainetuse mõju ja muutub hoovuste režiim. Seega avalduvad olulised mõjud linnuala
merekeskkonnas elupaikade kao ja elupaigatingimuste muutumise näol.
Lagunenud muulide jäänuste eemaldamisel eemaldatakse linnualalt inimtekkelised rajatised. Antud
tegevuste mõju võib põhimõtteliselt pidada positiivseks. Samas tuleb arvestada, et muulide jäänused
on tõenäoliselt kujunenud elustikule sekundaarseks karidele sarnanevaks elupaigaks.
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
39 / 55
Erinevate tegevustega, nagu süvendustööd, muulide jäänuste eemaldamine ja ehitustegevus
kaasneb heljumi veesambasse paiskamine, heljumi levik linnualal ning settimine linnuala
merepõhjale. Heljumi võimalik levik sõltub tööde teostamise viisist, ajastusest (sellest kas töid
teostatakse ka tuuliste ilmadega) ning heljumi levikut tõkestavate lahenduste (nt levikut tõkestavad
ekraanid) kasutamisest. Arvestades parima tehnoloogia ja hea praktika kasutamisega on heljumi
levik tõenäoliselt suhteliselt piiratud ning selle mõju pole pikaajaline. Tõenäoliselt toob heljumi levik
kaasa ajutisi negatiivseid mõjusid merekeskkonnale ja elustikule, kuid ei põhjusta kauakestvaid ega
pöördumatuid muutusi merekeskkonnale ning merepõhja tingimustele.
Töödega kaasnev müra ning laevade ja muu tehnika liikumine ja töötamine põhjustab häiringuid
linnuala elustikule, sh ka linnustikule. Siinkohal tuleb arvestada sellega, et Rohuküla sadama näol on
tegemist pikalt tegutsenud reisi- ja kaubasadamaga, kus toimub laevade liiklus ning sadama
maismaa-aladel ka muud tegevused. Seega on piirkonna linnustik sadama mõjude ga ilmselt
kohanenud. Kavandtava tegevusega kaasnevad häiringud võivad ulatuvad tööde alalt kuni ca
paarsada meetrit väljapoole, kuid enamuse tegevuste puhul on häiringute tsoon ilmselt väiksem.
Häiringute näol on tegu ajutiste mõjudega, mis ei põhjusta linnuala elustikus pöördumatuid muutusi.
Teoreetiliseks võimaluseks ja mõjuriks on ehitustegevuse käigus kasutatava tehnikaga toimuv avarii
ja sellest tingitud õlireostus. Arvestades kasutatavaid ettevaatusabinõusid ning reostustõrje plaani
ja vahendeid, on reostuse tõenäosus ning linnualal levimise võimalus suhteliselt väike.
Kavandatava tegevuse alternatiivideks on süvendustöödel eemaldatud setete kaadamiseks
kasutatavad alad: sadama Põhjabasseini kirde- või kagunurk, Kapteni ja Kemo kinnistu ja Heinlaiu
kaadamisala. Heinlaiu kaadamisala kasutamise mõjud on hinnatud Hetermaa sadama kinnistute
detailplaneeringu KSH käigus (Lemma OÜ 2024). Põhjabasseini kirdenurga kasutamisel kaadamiseks
otsesed mõjud loodusalale puuduvad ning kaadamistöödega seotud võimalikud häiringud kaitse-
eesmärgiks olevatele linnuliikidele (eelkõige väikeluigele) on tõenäoliselt ebaolulised. Setete
kaadamisel Põhjabasseini võib kaasneda heljumi levik tööde ajal ning hiljem lainetuse ning erosiooni
tulemusena. Tõenäoliselt ei avalda see olulist negatiivset mõju linnualale, kuna kaadamisala eraldab
linnualast põhjamuul. Kokkuvõttes on linnualale avalduvate mõjude aspektist eelistatud alternatiiviks
setete ladustamine Kapteni ja Kemo kinnistule. Mõjude aspektist on vastuvõetavaks lahenduseks ka
Põhjabasseini kirdenurga kasutamine kaadamisalana.
Kokkuvõttes avaldub kavandatav tegevus linnuala merekeskkonnale ja merepõhjale ning
elupaigatingimustele otseseid füüsilisi mõjusid, samuti kaasneb elustiku elupaikade otsene kadu
rajatiste alal. Mereliste elupaikade kadu toimub linnuala merealade mastaapi arvestades väga
väikesel alal ning ei avalda linnustikule tõenäoliselt olulist mõju. Kuna muulidel ei viibi reeglina
inimesi, siis on need peatuspaigaks lindudele ning võivad sadama atraktiivsust mitmete linnuliikide
jaoks hoopis suurendada.
Mõju Väinamere linnuala kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele
EELIS andmebaasi on kantud linnuala kaitse-eesmärgiks oleva väikeluige elupaik, mis piirneb
Põhjamuuli maapoolse osa ja keskosaga. Väikeluige elupaigana on kaardistatud 19 ha suurune ja
1,8 km pikkuselt piki rannikut kulgev madal mereala, mis piirneb muuli maapoolse osaga 240 m
pikkusel lõigul. Tegu on rannikumeres oleva elupaigaga, kus rändel olevad luiged peatuvad ja
toituvad. Elupaiga alal loendati 2021 aastal 50 sügisrändel peatuvat luike. Väikeluik on arktiline
linnuliik, kes Eestis ei pesitse. Väikeluige kaitse tegevuskava20 kohaselt on liigi puhul suure mõjuga
ohuteguriks rändel peatuvate isendite häirimine.
Kavandatav tegevuse ala on elupaigast eraldatud Põhjamuuliga. Siiski võivad seoses kaadamisega,
mille üheks alternatiivseks alaks on sadama Põhjabasseini kirdenurk, kaasneda häiringud
väikeluikedele, kes viibivad Põhjamuuli läheduses. Häiringud tulenevad tehnika liikumisega
kaasnevast visuaalsest mõjust ning vähemal määral ka mürast. Samuti pole välistatud kaadamisel
ja hiljem lainetuse ja erosiooni tõttu vabaneva heljumi kandumine loodusalale, kuid antud mõju on
eeldatavalt ebaoluline kuna kaadamisala eraldab loodusalast Põhjamuul. Häiringute ulatus võib olla
20 Väikeluige (Cygnus columbianus bewickii Yarr.) kaitse tegevuskava. Keskkonnaamet, 2018.
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
40 / 55
maksimaalselt kuni paarsada meetrit. Mõningased, kuid tõenäoliselt väiksema ulatusega häiringud
võivad kaasneda ka seoses süvendustöödega, kui neid tehakse sadama akvatooriumi põhjaosas.
Kuna luikedele sobiv mereala on suure ulatusega ning häiringud on ajutise iseloomuga, siis ei
põhjusta need liigile negatiivset mõju.
EELIS andmebaasis pole muuli piirkonnas registreeritud teiste kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide
elupaiku, sadama piirkonna merealadel võivad siiski peatude ja toituda mitmed eesmärgiks olevad
linnuliigid. eElurikkuse andmebaasi on kantud kavandatava tegevuse piirkonnas järgmiste kaitse-
eesmärgiks olevate linnuliikide vaatlusi: aul, jääkoskel, sõtkas, hahk, kühmnokk-luik, väiketiir,
liivatüll, kalakajakas, naerukajakas, sinikael-part, randtiir, hallhaigur ja kormoran. Antud liikide jaoks
on muuli piirkonna merealad toitumis- ja puhkealadeks või olid linnud läbirändel. Piirkonnas
viibivatele kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele avalduvad ajutised ehitusaegsed häiringud, mis
sunnivad merel olevaid linde tööde tsoonist kuni paarisaja meetri võrra eemalduma. Antud mõju on
suhteliselt lühiajaline ning ei too liikidele kaasa olulisi negatiivseid mõjusid.
Heljumi levik on eeldatavalt piiratud ning ei too kaasa häiringutest kaugemale ulatuvaid mõjusid
kalast toituvatele liikidele. Ei saa välistada heljumi kaugemale kandumist, kuid see toimub pigem
lühiajaliste üksikjuhtumitena, mis linnustikule olulist mõju ei avalda.
Linnualal ei ole muuli piikonnas kaitstavate linnuliikide pesitsuseks sobivaid alasid, kuna loodusala
hõlmab sadama alal ja lähinaabruses praktiliselt vaid merealasid. Lähimad võimalikud pesitsuspaigad
paiknevad sadama maismaa-alast ca 80 m kaugusel kagus. Kuna antud piirkonnas paiknevad
olemasolev laoplats, siis lähtub ka praegu sealt häiringuid tehnika ja inimeste liikumise näol.
Tõenäoliselt ei kaasne ehitustegevusega, mis toimub laoplatsist kaugemal, selliseid häiringuid, mis
halvendaks võimalike pesitsusalade kvaliteeti.
Ehitustööde järgselt ei avaldu rekonstrueeritud muuliga seoses linnustikule mõjusid. Seoses
Lõunamuuli ja Ristmuuli ehitusega linnualale väheneb väikesel alal veeala pindala kuid sellega ei
kaasne olulist mõju mereliste elupaikade hulgale linnualal. Kuna muulidel ei viibi reeglina inimesi,
siis on need peatuspaigaks lindudele ning võivad sadama atraktiivsust mõnede liikide jaoks hoopis
suurendada.
Kokkuvõttes ei põhjusta ehitustöödega kaasnevad ajutised ja piiratud ulatusega häiringud linnuala
kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele negatiivseid mõjusid.
7.6. Teised teadaolevad olulise mõjuga tegevused seoses Natura 2000
võrgustiku aladega ning võimalikud koosmõjud kavandatava tegevusega
AS Saarte Liinid kavandab Rohuküla sadama põhjamuuli rekonstrueerimist, millega seoses läbi viidud
Natura eelhindamise käigus tuvastati, et muuli rekonstrueerimisega seoses ei avaldu negatiivseid
mõjusid Väinamere loodusalale ja Väinamere linnualale ja alade kaitse-eesmärgiks olevatele
linnuliikidele. Kuna põhjamuulil kavandatava tegevuse ainsaks linnu- ja loodusala mõjutavaks
teguriks on häiringud, siis saavad häiringute mõjud kumuleeruda vaid juhul, kui Põhjamuuli ja muude
rajatiste ehitustööd toimuvad samaaegselt. Häiringute mõjude kumuleerumist reaalselt ei toimu,
kuna põhjamuuli ehitustööd on kavandatud varasemaks kui muude rajatiste ehitustööd.
7.7. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus
Natura eelhindamisel tuvastati, et kavandatava tegevusega avalduvad negatiivseid mõjud Väinamere
linnu- ja loodusalale, kuna alale on kavandatud muulide ehitamine, süvendustööd ning lagunenud
muulide jäänuste eemaldamine merepõhjast. Seoses tegevusega avalduvad negatiivsed mõjud
kaitse-eesmärgiks olevale elupaigatüübile karid (1170), kuna toimub elupaigatüübi kadu. Välistatud
pole ka negatiivsete mõjude avaldumine elupaigatüüpidele mõõnaga paljanduvad mudased ja
liivased laugmadalikud (1140) ning rannaniidud (*1630) võimalike muutuste tõttu hüdrodünaamikas
ja rannaprotsessides. Seega ei saa välistada ebasoodsate mõjude avaldumist Väinamere loodusala
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
41 / 55
kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele. Mõjude väljaselgitamiseks tuleb KMH raames läbi viia
Natura asjakohane hindamine, millega täpsustatakse mõjude olulisust ja leevendamise võimalusi.
Väinamere linnuala kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikidele olulisi negatiivseid mõjusid ei avaldu,
kuna võimalikud häiringud on lühiajalised ja piiratud ulatusega ning liikide jaoks oluliste elupaikade
kadu ei toimu.
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
42 / 55
8. Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju
8.1. Mõjuallikad
Olemasoleva Rohuküla sadama rajatiste rekonstrueerimisel ja süvendamisel on võimalikud
mõjuallikad:
− heljumi teke ja levik süvendus-, täite- ja kaadamistöödest;
− ehitustöödest põhjustatud müra ja õhusaaste teke ja levik;
− häiringud elustikule;
− kliimamõjud;
− jäätmeteke.
8.2. Mõjuala ulatus ja KMH käsitlusala
Mõjuala ulatus võib erinevate mõjufaktorite lõikes oluliselt erineda. Näiteks muutused hoovuste või
setete liikumises on piirkondliku mõjuga ja võivad põhjustada rannaprotsesside muutumist, mõjud
kaitse eesmärgiks olevatele liikidele võivad olla populatsioonile olulised üleriigiliselt, ehitustegevusest
tekkiv müra aga on käsitletav lokaalselt ja ajutiselt. Mõju ulatust tuleb seega hinnata iga mõjufaktori
jaoks eraldi.
Mõju hindamisel arvestatakse mõjualana piirkonda kuni sellise kauguseni, nagu kavandatavast
tegevusest tulenev oluline keskkonnamõju ulatub. Tulemused esitatakse KMH aruandes.
Lähtudes kavandatava tegevuse kirjeldusest ja iseloomust ning tegevuse asukohast ei ole ette näha,
et sellega võiks kaasneda piiriülene mõju ehk oluline negatiivne mõju mõnele naaberriigile.
8.3. Mõjutatavad keskkonnaelemendid lähtudes mõjuallikatest
Mõjutatavate keskkonnaelementidena käsitletakse neid objekte, alasid ja valdkondi, mis on
kavandatava tegevuse eeldatavas mõjualas ning mida kavandatav tegevus võib mõjutada
mõjuallikate (vt ptk 8.1) kaudu.
8.3.1. Kaitstavad loodusobjektid
Mõju hindamisel arvestatakse Natura 2000 võrgustikku kuuluvate Väinamere loodus- ja linnuala ning
Väinamere hoiuala paiknemise ja nende kaitse-eesmärgiks olevate liikide ja elupaigatüüpidega;
kaitstavate liikide registreeritud elupaikade ja kasvukohtadega. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele
ja nende kaitse-eesmärkidele hinnatakse kogu käsitlusala maa-alal, sadamarajatiste
rekonstrueerimiseks, süvendamiseks ja kaadamiseks vajalikele tegevustele ning sadama edasisel
kasutamisele. Kaitstavate loodusobjektide kaitse-eesmärgid ja kaitsekord ning ehitusprojektidega
ette nähtud tegevused peavad olema omavahel kooskõlas.
8.3.2. Merekeskkond
Eesti mereala planeeringu mõjude hindamise aruande (OÜ Hendrikson & Ko, 2021) kohaselt on
kalastikule on oluliseks arvestamist vajavaks aspektiks on Eesti mereala planeeringu mõjude
hindamise aruandes välja toodud merepõhja muutmisel tekkiv heljum ja selle levik, mis võib ka
manipuleeritavast merealast kaugemal kalamarjale ja vastsetele settides kalade järelkasvu tappa.
Arvestades, et madalamatel merealadel ja rannikualadel (sügavusega kuni 5 m) paiknevad suurema
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
43 / 55
osa kalaliikide koelmud ja noorkalade turgutusalad või läbivad neid magevette kudema suunduvad
liigid, siis on kalavaru hea seisundi säilimise ja taastootmise seisukohalt oluline nende alade
säästmine (OÜ Hendrikson & Ko, 2021). Ka merepõhja elustikku peamiselt mõjutav tegur in heljumi
poolt põhjustatud vee hägustumine ja selle sadenemine taimedele ja loomadele. Seetõttu pööratakse
KMH koostamisel suurt tähelepanu heljumi tekke ja leviku käsitlusele ning vajadusel pakutakse välja
meetmed, et sadamas toimuva süvendamise ja täitmise käigus tekkiv heljum ei leviks sadamast
välja.
Uuringute tulemustest lähtuvalt analüüsitakse KMH käigus võimalikke hüdrodünaamika muutusi,
muutusi setete liikumises ja rannaprotsessides ja võimalikku mõju piirnevatele rannaaladele.
KMH käigus analüüsitakse, kas kavandatav tegevus ja selle alternatiivid on kooskõlas Eesti
Merestrateegia eesmärkidega. Eesti Merestrateegia kohaselt on Eesti mereala keskkonnaseisundit
mõjutavaks surveteguriks mh tööd, mis mõjutavad merepõhja terviklikkust, hüdrograafilisi tingimusi
ja kaldajoont. Merestrateegia üheks keskkonnasihiks on, et merepõhja terviklikkus on tasemel, mis
tagab ökosüsteemi funktsioneerimise ja struktuuri ning uueks sihiks on välja pakutud, et loodusliku
merepõhja füüsilise kao, häiringu ja püsivate hüdrograafiliste muutuste pindala väheneb.
KMH käigus analüüsitakse kas süvendus- ja kaadamistööde käigus lisandub veekeskkonda seni
süvenduspinnases settinud olnud toitaineid.
Kaadamise mõjude hindamisel arvestatakse Heltermaa sadama kinnistute DP KSH tulemustega.
Hüljestele avalduvaid mõjusid on põhjalikumalt hinnatud kaitstavatele liikidele avalduvate mõjude
osas ning Natura eelhindamises (mõjud Väinamere loodusalale).
8.3.3. Maismaa taimestik ja loomastik
Taimestik
Kavandatava tegevuse alal ehk Rohuküla sadamas esineb taimkattega alasid vähe, kuna puudub
taimedele sobiv kasvupinnas ning paljud sadamarajatised on meretegevuse mõjualal. Taimkate
esineb sadamaga piirnevatel aladel. Kaitstavate taimeliikide kasvukohti pole piirkonnas kaardistatud.
EELIS-e andmetel (04.04.2024 seisuga) on muuli maismaapoolse otsa läheduses kaardistatud
Natura elupaigatüübid -vt ptk 4.3. Võimalikke mõjusid elupaigatüüpidele käsitletakse KMH käigus.
Loomastik
Kavandatava tegevusega ei avaldu olulist mõju maismaa imetajatele, kuna sadama alal püsiv
imetajafauna tõenäoliselt puudub. Kavandatav tegevus ei too kaasa imetajate elupaikade kadu ega
olulist mõjutamist. Mereimetajatele ehk viigerhülgele ja hallhülgele võivad avalduda ehitusaegsed
häiringud, kuid olulised negatiivsed mõjud puuduvad. Hüljestele ja nahkhiirtele avalduvaid mõjusid
on põhjalikumalt hinnatud kaitstavatele liikidele avalduvate mõjude osas ning Natura eelhindamises
(mõjud Väinamere loodusalale).
Ehitustegevus avaldab häiringuid piirkonna linnustikule. Mõjud avalduvad peamiselt veelinnustikule
ehk sadama naabruses paiknevatel merealadel peatuvatele ja toituvatele lindudele. Sadama
maismaapoolses otsas tehtavad tööd võivad avalduda mõjusid ka maismaal ja rannikul viibivatele
lindudele. Häiringute tõttu hoiavad linnud tööde tsoonist mõnevõrra kaugemale.
Rannikulinnustikule sobilikke pesitsuspaiku leidub piirkonna rannikualadel ning tõenäoliselt ka
amortiseerunud sadamarajatistel. Kaitstavatele linnuliikidele avalduvaid mõjusid on käsitletud
kaitstavatele liikidele avalduvate mõjude osas ja Natura eelhindamises (mõjud Väinamere
linnualale).
Kavandatava tegevuse võimalikku mõju taimestikule ja loomastikule hinnatakse täpsemalt KMH
käigus.
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
44 / 55
8.3.4. Mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale
KMH kontekstis käsitletakse inimese tervist, heaolu või vara mõjutavate mõjuvaldkondadena
kehtivaid norme ületavat müra- või õhusaaste taset ning joogivee kvaliteedi mõjutamist. KMH
programmi koostamise ajal ei ole ette näha, et sadamarajatiste rekonstrueerimine, süvendamine või
süvenduspinnase käitlemine võiksid põhjustada mõjusid inimese tervisele, heaolule või varale. Kui
sellised mõjud KMH käigus ilmnevad, siis neid käsitletakse ja tulemused esitatakse KMH aruandes.
Sealjuures arvestatakse käsitlusalasse (eeldatavasse mõjualasse; vt ptk 8.1) jääva asustusega, kuid
kui oluline mõju võib ulatuda kaugemale, siis käsitletakse mõju niikaugele, kui see osutub vajalikuks.
8.3.5. Mõju kliimale ja kavandatava tegevuse tundlikkus kliimamuutuse korral
Eesti pikaajaline eesmärk on minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-
järgult majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja
keskkonnahoidlikumaks. Selleks kiitis Riigikogu aprillis 2017. aastal heaks dokumendi „Kliimapoliitika
põhialused aastani 2050“, milles esmakordselt lepiti kokku Eesti kliimapoliitika pikaajalises visioonis
ning tegevussuunad selle poole liikumisel. Eesti on võtnud kohustuse kasvuhoonegaaside (KHG)
heite ja sidumise tasakaalustamise hiljemalt 2050. aastaks, viies KHG netoheide nullini. KMH
koostamise käigus hinnatakse kavandatava tegevuse kliimamõju eelkõige süsiniku jalajälje ehk
CO2ekv heite hindamise kaudu. Maakasutuse heitmete valdkonnas rakendatakse IPCC LULUCF sektori
metoodikat21, kus on arvesse võetud Eesti maakasutuse inventuuri eriheitetegureid 1990-2021.
aasta andmete põhjal (Greenhouse Gas Emissions in Estonia 1990-2021 National Inventory
Report)22. Ülejäänud valdkondades rakendatakse tunnustaud metoodikate elemente lähtuvalt
algandmete kättesaadavusest ning eeldatavalt kõige suurema heitega tegevustest.
Kliimamuutustega kohanemise arengukava ja selle juurde kuuluva rakendusplaani23 kohaselt toob
äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemine suure tõenäosusega kaasa raskemate ilmastikuoludega
seotud loodusõnnetuste sagenemise. Eesti kontekstis tähendab see äärmuslike temperatuuride
sagenemist tulevikus, ekstreemseid põuaperioode ja samuti ekstreemseid sademete hulkasid, mis
võivad põhjustada lokaalseid üleujutusi, seda eriti tehispindadel.
Rohuküla sadama alal asuvad asfalteeritud alad ning tumedad pinnad võivad seega soosida tulevikus
ka lokaalsete kohalike kuumasaarte teket, seda eriti maatuule (ida tuulte) puhul. Lääne tuultega on
tõenäoline meretuulte jahutav efekt ning seeläbi jahedam tajutav temperatuur ka sadamaaladel.
Kuumasaarte puhul peab silmas pidama ka võimalikku ohtu inimeste tervisele.
Lisaks kasvavatele temperatuuridele ning pikemas trendis ka suuremale sademete hulgale
mõjutavad Rohuküla sadamat tõenäoliselt enim talvised tormid: nendega kaasnev suurem
lainekõrgus, suurenenud sademete hulgad ning tugevad tuuled. Üleüldist tuulte trendide muutust on
kliimamuutuste kontekstis aga keeruline välja tuua.24 Üleujutusohtu tulenevalt üldisest
mereveetasemetõusust kui ka tormidest tingituna on käsitletud peatükis 4.7.
21 2006 IPCC Guidelines for National Greenhouse Gas Inventories Volume 4 Agriculture, Forestry and Other Land
Use 22 Greenhouse Gas Emissions in Estonia 1990-2021 National Inventory Report, Republic of Estonia Ministry of the
Environment. Dokument leitav:
https://www.google.com/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=&ved=2ahUKEwjB-
YikjPCBAxVQKBAIHac2CdkQFnoECBMQAQ&url=https%3A%2F%2Fkliimaministeerium.ee%2Fmedia%2F9350%2
Fdownload&usg=AOvVaw3RpJUqOr1TJ55Tdzo41vb1&opi=89978449 23 Kliimamuutustega kohanemise arengukava ja selle juurde kuuluv rakendusplaan aastani 2030.
Keskkonnaministeerium 24 Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100 | Keskkonnaportaal
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
45 / 55
8.3.6. Mõju kultuuripärandile
KMH käigus hinnatakse mõju seoses piirkonnas olevate XX sajandi arhidektuuripärandi objektidega
ja analüüsitakse selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi ning tehakse vajadusel ettepanekud
sobivaima lahendusvariandi (leevendusmeetme) valikuks.
Ehitus- ja kaevetöödel ning süvenduspinnase paigutamisel tuleb arvestada kultuuriväärtusega
leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega.
8.3.7. Avariiolukordade võimalikkus
Sadamarajatiste tehnilisest seisukorrast, piisavusest ja asjakohasusest sõltub sadama ja sellega
piirneva laevatee navigatsiooniohutus. Mereõnnetused omakorda võivad põhjustada nii
keskkonnareostuse, kujutada ohtu inimeste tervisele, elule ja heaolule ning mõjutada vara väärtust.
Mandri- ja saarevahelised transpordiühendused on esmatähtis teenus. Rohuküla sadama
sadamarajatiste heast seisukorrast sõltub mandri ja Hiiumaa ning Vormsi saare vaheliste
transpordiühenduste sujuv ja ohutu toimimine. Seega on kavandatavast tegevusest sõltuv kõige
tõsisemate tagajärgedega avariiolukord transpordiühenduste lakkamine Hiiumaa ja/või Vormsi
saarega.
8.3.8. Jäätmeteke
Jäätmekäitlus nii ehitusobjektil tuleb korraldada vastavalt jäätmeseadusele ja Haapsalu linna
jäätmehoolduseeskirjale (Haapsalu Linnavolikogu määrus nr 45, vastu võetud 03.06.2019), määrata
vastutajad ning tagada asjakohane järelevalve ehitustööde käigus ja aruandlus.
Kaadamist Läänemerel reguleerib Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon.
Konventsiooni kohaselt on lubatud kaadata ainult merepõhjast väljakaevatud ainet ja haldusorgan
peab kaadamiseks lubade andmisel rakendama nn jäätmetekke vältimise põhimõtteid, mille eesmärk
on leida kaadamisele alternatiivseid võimalusi maismaal. Kaadatavat ainest käsitletakse kui jäätmeid
ning merre kaadamine peaks olema viimane lahendus, kui kõik muud võimalused on ammendunud
või oleksid ebamõistlikult kallid. Veeseaduse kohaselt võib süvenduspinnast kaadata tingimusel, et
see ei ohusta laevaliiklust. Süvenduspinnase maht on kuni 100 000 m3.
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
46 / 55
9. KMH koostamise ja menetlemise ajakava
KMH menetlust korraldab otsustaja ehk Haapsalu Linnavalitsus vastavalt KeHJS-es sätestatud
menetluskorrale. Käesolevas peatükis toodud ajakava on mõeldud peamiselt avalikkusele peamiste
KMH programmi ja aruande koostamist ja kaasamist puudutavate menetlusetappide indikatiivse
ajaperioodi kohta – vt Tabel 3.
Tabel 3. KMH läbiviimise eeldatav ajakava
Tegevus Periood, aeg Täitja
Eksperdirühm koos arendajaga koostavad KMH programmi (eelnõu)
03.05. 2024 Skepast&Puhkim OÜ OÜ,
AS Saarte Liinid
Arendaja esitab KMH programmi eelnõu
otsustajale (Haapsalu Linnavalitsus)
07.05.2024 AS Saarte Liinid
Otsustaja kontrollib KMH programmi
vastavust nõuetele ja edastab selle asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks
21.05.2024 Haapsalu Linnavalitsus
Asjaomane asutus esitab, lähtudes oma
pädevusvaldkonnast, otsustajale KMH programmi kohta seisukoha
22.06.2024 Asjaomased asutused (vt
KeHJS § 23)
Otsustaja vaatab seisukohad läbi ning annab
arendajale ja juhteksperdile oma seisukoha KMH programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta
07.07.2024 Haapsalu Linnavalitsus
Eksperdirühm teeb koos arendajaga vajaduse
korral KMH programmis parandused ja täiendused ning selgitab seisukohtade arvestamist või põhjendab arvestamata jätmist
26.07.2024 Skepast&Puhkim OÜ,
AS Saarte Liinid
Arendaja esitab otsustajale KMH täiendatud programmi
31.07.2024 AS Saarte Liinid
Otsustaja kontrollib KMH parandatud ja
täiendatud programmi25
14.08.2024 Haapsalu Linnavalitsus
Otsustaja teavitab KMH programmi avalikust
väljapanekust ja avalikust arutelust
08.08.2024 Haapsalu Linnavalitsus
Arendaja koostöös otsustajaga korraldab KMH programmi avaliku arutelu
29.08.2024 AS Saarte Liinid Haapsalu Linnavalitsus
KMH programmi täiendamine lähtudes avalikustamisel laekunud ettepanekutest ja vastuväidetest ning kirjadele ja küsimustele
vastamine
06.09.2024 Skepast&Puhkim OÜ,
AS Saarte Liinid
Arendaja esitab KMH programmi otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks
09.09.2024 AS Saarte Liinid
Otsustaja kontrollib KMH programmi vastavust nõuetele ja teeb programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse
04.10.2024 Haapsalu Linnavalitsus
25 sealhulgas asjaomaste asutuste seisukohtade arvestamist või arvestamata jätmist, kaasates vajaduse korral
menetlusse asjaomase asutuse, kelle seisukohta ei ole arvestatud
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
47 / 55
Tegevus Periood, aeg Täitja
Otsustaja teavitab otsuse tegemisest menetlusosalisi ning avaldab teate Ametlikes Teadaannetes
16.10.2024 Haapsalu Linnavalitsus
Eksperdirühm viib läbi KMH ja koostab KMH aruande
November 2024 Skepast&Puhkim OÜ
Arendaja esitab KMH aruande otsustajale November 2024 AS Saarte Liinid
Otsustaja kontrollib KMH aruande vastavust nõuetele ja korraldab keskkonnamõju
hindamise aruande vähemalt 30 päeva kestva
avaliku väljapaneku ja edastab aruande asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks
Detsember 2024 Haapsalu Linnavalitsus
Arendaja ja otsustaja korraldavad KMH
aruande avaliku arutelu
Jaanuar 2025 AS Saarte Liinid
Haapsalu Linnavalitsus
Otsustaja vaatab 21 päeva jooksul avalikust
arutelust arvates läbi avalikustamise käigus esitatud ettepanekud, vastuväited, küsimused ja asjaomaste asutuste seisukohad ning annab arendajale ja juhteksperdile oma seisukoha keskkonnamõju hindamise aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta, arvestades
avalikustamise tulemusi ning asjaomaste asutuste seisukohti.
Veebruar 2025 Haapsalu Linnavalitsus
Eksperdirühm teeb koos arendajaga vajaduse korral KMH aruandes parandused ja
täiendused ning selgitab seisukohtade arvestamist või põhjendab arvestamata jätmist
Veebruar 2025 Skepast&Puhkim OÜ,
AS Saarte Liinid
Arendaja esitab otsustajale KMH täiendatud
aruande
Märts 2025 AS Saarte Liinid
Otsustaja edastab KMH aruande kaitstava
loodusobjekti valitsejale kooskõlastamiseks
Aprill 2025 Haapsalu Linnavalitsus
Otsustaja kontrollib KMH aruande vastavust
nõuetele ja teeb aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse
Mai 2025 Haapsalu Linnavalitsus
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
48 / 55
10. Avalikkuse kaasamine ja ülevaade KMH programmi
avalikustamisest
10.1. Kavandatava tegevuse elluviimisega seotud mõjutatud/huvitatud asutused
ja isikud ning nende teavitamine
Vastavalt KeHJS § 13 lõikele 9 esitab KMH ekspert programmis asjaomaste asutuste loetelu koos
menetlusse kaasamise põhjendusega – vt Tabel 4.
Tabel 4. KMH asjaomaste asutuste loetelu koos menetlusse kaasamise põhjendusega
Huvitatud asutus/isik Kaasamise põhjendus
Haapsalu Linnavalitsus On otsustajana menetlus-protsessiga kursis ning kaasab mõjutatud ja
huvitatud isikud.
Keskkonnaamet Keskkonnakasutamise, looduskaitse ning looduskeskkonna kaitseks
kehtestatud seaduste ja normide täitmise kontrollimise eest vastutav
asutus.
Transpordiamet Ohutu ja turvalise veeliikluse ning laevade ja sadamate ohutus- ja
turvalisusnõuete eest vastutav asutus.
TS Laevad OÜ Mandri ja Hiiumaa vahel parvlaeva liikluse korraldamise eest vastutav
asutus.
AS Kihnu Veeteed Mandri ja Vormsi saare vahel parvlaeva liikluse korraldamise eest
vastutav asutus.
Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet
Vastavalt TTJA põhimäärusele on ameti ülesanne ehitise kasutamise
õiguse andmine ja hoonestuslubade andmine;
Terviseamet Elanike tervise kaitse ja puhta elukeskkonna eest vastutav asutus.
Haapsalu Linnavalitsus otsustajana teavitab eelnimetatud ametiasutusi, kavandatava tegevuse ala
ja selle naaberkinnisasjade omanikke, valitsusväliseid keskkonnaorganisatsioone neid ühendavate
organisatsioonide kaudu KMH programmi ja aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust
elektrooniliselt.
Laiemat avalikkust (sh piirkonna elanikke ja ettevõtteid) teavitab Haapsalu Linnavalitsus KMH
programmi ja aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust järgmiselt:
- väljaandes Ametlikud Teadaanded;
- ühes üleriigilise levikuga või ühes kohaliku või maakondliku levikuga ajalehes;
- kavandatava tegevuse asukoha vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või kohas26
10.2. Ülevaade seisukohtadest KMH programmi kohta
Vastavalt KeHJS-e §-le 151 küsis Haapsalu Linnavalitsus otsustajana programmi sisu kohta
seisukohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt (vt Tabel 4).
26 Otsustab Haapsalu Linnavalitsus vastavalt otstarbekusele ja oma varasemale praktikale
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
49 / 55
Käesolevas peatükis antakse ülevaade KMH programmi kohta laekunud seisukohtadest ja nendega
arvestamisest või arvestamata jätmise põhjendustest (vt. Tabel 5). Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ameti, Terviseameti, Transpordiameti ja Keskkonnaameti seisukohad on KMH
programmile lisatud – vt Lisa 3.
Tabel 5. Ülevaade KMH programmi kohta laekunud seisukohtadest ja nendega
arvestamisest
Jrk nr
Asutus, kirja kuupäev ja
number
Seisukoht KMH programmi kohta (lühendatult)
Kommentaar seisukohaga arvestamise kohta
1. Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet
27.05.2024 nr 16-
6/24-07233-002
KMH programmi tabelis 4 „KMH
asjaomaste asutuste loetelu koos menetlusse kaasamise põhjendusega“ on kirjas TTJA kaasamise põhjendusena: Ehitustegevuse järelevalve eest
vastutav asutus. Palume see eemaldada, kuna TTJA ei tee ehitusaegset järelevalvet ning lisada õige kaasamise põhjendus.
Vastavalt TTJA põhimäärusele
on ameti ülesanne ehitise kasutamise õiguse andmine ja hoonestuslubade andmine. Tabel 4 on vastavalt korrigeeritud.
2. Terviseamet
04.06.2024 nr 9.3-
4/24/5328-2
Terviseameti lääne regionaalosakond on tutvunud Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju
hindamise programmiga ning täiendavaid ettepanekuid programmi sisule ametil ei ole.
-
3. Transpordiamet
13.06.2024 nr 7.2- 4/24/8857-2
Transpordiamet on läbi vaadanud Teie poolt esitatud Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi (töö nr. 24000032)
eelnõu ning meil ei ole märkusi selle asjakohasuse, piisavuse ega ekspertrühma koosseisulise piisavuse kohta.
Samas juhime tähelepanu, et KMH programmi peatükis „1. Sissejuhatus“
viidatud KeHJS § 6 lõige 1 punkt 13 ei käsitle olulise keskkonnamõjuga
tegevusena süvendamist ja tahkete ainete uputamist merepõhja.
Peatükk 1. on korrigeeritud vastavalt esitaud märkusele.
3. Keskkonnaamet
1A. KMH programmis on läbivalt välja
toodud, et kavandatakse ka mitte taastatavate muulide (lainemurdjate) lammutamine ning viidatakse, et sellel võiks olla positiivne mõju. Seejuures ei ole selgitatud, kas vanade muulide eemaldamine merest on millekski vajalik või soovitakse
sellega vaid parandada merekeskkonda. Kaaluma peaks
veealuste lainemurdjate eemaldamise mõttekust - nende eemaldamine tekitab asjatut häiringut ning tänaseks päevaks on
nad kujunenud keskkonna loomulikuks osaks ning ühtlasi
AS-i Saarte Liinid hinnangul
segavad muulidest eralduvad konstruktsiooni osad laevaliiklust ja need tuleb navigatsiooniohutuse tagamiseks lammutada.
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
50 / 55
Jrk nr
Asutus, kirja kuupäev ja
number
Seisukoht KMH programmi kohta (lühendatult)
Kommentaar seisukohaga arvestamise kohta
pakuvad varjepaiku vee-elustikule. Tuleb uurida nende muuli jäänuste praegust seisundit, kuna sinna võib
olla kujunenud karidele iseloomuliku elustikuga kooslus. Juhul, kui kooslus on kujunenud, siis võiks muuli jäänused alles jätta, kui need ei sega just laevaliiklust ja muulide materjali pole mõeldud mujal kasutada. Muuli
jäänuste alles jätmisel väheneks
heljumi ja häirimise mõju ülejäänud elustikule.
1B. Keskkonnaamet on oma
26.05.2023 kirjas viidanud, et tuleb veenduda ehitusprojektis kavandatud rajatiste kooskõla looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) §-ga 38. LKS § 38 lg 3 kohaselt on ranna ehituskeeluvööndis uute
ehitiste ja rajatiste ehitamine keelatud. Juhime tähelepanu, et keskkonnaluba vee erikasutuseks ei anta, kui tegevus ei ole kooskõlas kehtiva planeeringuga
(keskkonnaseadustiku üldosa seadus § 55), ka ehituseadustiku kohaselt
peab olema tegevus kooskõlas planeeringutega (ehitusseadustik § 12 lg 2, § 42 lg 1, § 44 p 1):
1) Ehituskeeluvööndis ei kehti
ehituskeeld kalda kindlustusrajatisele6 ning olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist. Rohuküla sadama
lõunabasseini kaitserajatised on
kantud ehitisregistrisse olemasolevate ehitistena, seega on võimalik nende rekonstrueerimisel kasutada LKS § 38 lg-s 4 toodud erandeid.
2) Palume projekti lisada täiendavalt informatsioon ehituskeeluvööndis ehitamist võimaldavate erandite kohta.
Märkus puudutab
ehitusprojekti.
Märkus ei sisalda seisukohta KMH programmi kohta, selle alusel ei ole vaja KMH programmi parandada ega täiendada (KeHJS § 151 lg 6).
2A. KMH programmi lk 15 on kirjas:
„Samas piirkonnas Väinamere
hoiualal kavandatava tegevuse alast 140 m kaugusel on registreeritud kolme III kaitsekategooria kaitstava
liigi elupaigad: balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica), niidu- kuremõõk (Gladiolus imbricatus), Kahkjaspunane-sõrmkäpp
(Dactylorhiza incarnata)“. Juhime tähelepanu, et kaitstavate
KMH programm on korrigeeritud vastavalt
esitatud märkusele.
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
51 / 55
Jrk nr
Asutus, kirja kuupäev ja
number
Seisukoht KMH programmi kohta (lühendatult)
Kommentaar seisukohaga arvestamise kohta
taimeliikide loetelus on tehtud viga, alal ei asu niidu-kuremõõga, vaid hoopis niidu-asparherne kasvukoht.
2B. Juhime tähelepanu, et kui
süvenduspinnase paigutamisel soovitakse kasutada Kermo kinnistu maismaa ala, tuleb ka selles osas KMH käigus analüüsida tegevuse mõju ranna kaitse eesmärkidele (LKS § 34) ja Natura elupaigatüüpidele, sh
käsitleda seda tegevust konkreetse alternatiivina.
Võimalus paigutada
süvenduspinnas Kemo kinnistule on kajastatud KMH programmi peatükis 3.3 „Kavandatava tegevuse alternatiivsed võimalused“. Seega käsitletakse seda
tegevust KMH-s alternatiivina.
Pinnase paigutamist Kemo kinnistule on käsitletud ka Natura eelhindamises (vt ptk. 7.5.1). Kuna Natura
eelhindamise tulemus on, et mõju Natura aladele ei ole välistatud ja läbi tuleb viia asjakohane hindamine, siis hinnatakse KMH programmi kohaselt pinnase paigutamise
mõju Natura elupaigatüübile ja ranna kaitse eesmärkidele.
3A. Arvestades tegevuse mahtusid tuleb KMH aruandes analüüsida, kuivõrd võib toitaineid lisanduda
süvendus- ja kaadamistööde käigus.
Arvestatakse - KMH programmi ptk 8.3.2 on märkuse põhjal täiendatud.
3B. Keskkonnamõju hindamisel tuleb
käsitleda, kas kavandatav tegevus, sh pinnase paigutamine Kermo kinnistuga piirnevale merealele on kooskõlas Eesti Merestrateegia eesmärkidega. Eesti Merestrateegia kohaselt on Eesti mereala
keskkonnaseisundit mõjutavaks surveteguriks mh tööd, mis
mõjutavad merepõhja terviklikkust, hüdrograafilisi tingimusi ja kaldajoont. Merestrateegia üheks keskkonnasihiks on, et merepõhja
terviklikkus on tasemel, mis tagab ökosüsteemi funktsioneerimise ja struktuuri ning uueks sihiks on välja pakutud, et loodusliku merepõhja füüsilise kao, häiringu ja püsivate hüdrograafiliste muutuste pindala väheneb.
Arvestatakse - KMH
programmi ptk 8.3.2 on märkuse põhjal täiendatud.
4. Asjakohaseks saab lugeda praegu
kehtivat veemajanduskava, palume tekstis teha vastav parandus.
KMH programm on
korrigeeritud vastavalt esitatud märkusele.
5. Täpsustame, et uuringutest
lähtuvalt on KMH aruande käigus vajalik analüüsida võimalikke hüdrodünaamika muutusi, muutusi setete liikumises ja
Arvestatakse - KMH
programmi ptk 8.3.2 on märkuse põhjal täiendatud.
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
52 / 55
Jrk nr
Asutus, kirja kuupäev ja
number
Seisukoht KMH programmi kohta (lühendatult)
Kommentaar seisukohaga arvestamise kohta
rannaprotsessides ja võimalikku mõju piirnevatele rannaaladele.
6A. Lk 39 on kirjas: „Kokkuvõttes on linnualale avalduvate mõjude
aspektist eelistatud alternatiiviks setete ladustamine Kapteni ja Kemo kinnistule“. Siiski kaadamiskohtade alternatiivide hulgas (lk 9-10) ei ole seda alternatiivina välja toodud, nimetatakse vaid, et arendaja kaalub
võimalust. Seda peaks käsitlema alternatiivina. Kui kokkuleppe sõlmimine maaomanikuga on vähetõenäoline, on eksitav viidata sellele kui eelistatud alternatiivile.
Võimalus paigutada süvenduspinnas Kemo
kinnistule on kajastatud KMH programmi peatükis 3.3 „Kavandatava tegevuse alternatiivsed võimalused“. Seega käsitletakse seda tegevust KMH-s alternatiivina.
Eelistatud on see Natura eelhindamise põhjal Väinamere linnualale. Kuna KMH käigus viiakse läbi Natura asjakohane hindamine, siis selgub alternatiivide lõplik eelistus Natura aladele ja
teisele keskkonnaelementidele alles KMH tulemuste põhjal, mis esitatakse KMH aruandes.
6B. Heltermaa sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes
(Lemma OÜ, 2024) käsitleti Heinlaiu kaadamisala vaid Heltermaa sadama
laiendamise projekti raames ning ei ole selge, kas see sobiks kaadamiseks ka oluliselt suuremate mahtude korral, sh ei ole analüüsitud võimalikku koosmõju. Seda tuleb käsitleda käesolevas KMH aruandes
või täiendada vastavalt Heltermaa sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannet.
Arendaja kinnitusel täiendatakse Heltermaa sadama DP KSH aruannet
võimalusega kaadata sinna ka teistes AS Saarte Liinid
sadamates tekkinud süvenduspinnas.
6C. Juhime tähelepanu, et 2024. aastal on täiendatud HELCOM
juhendit Guidelines for Management of Dredged Material at Sea. Juhendi tehnilises lisas I, on osas II toodud primaarsed saasteained: Cd, Cr, Cu,
Pb, Hg, Ni, Zn, As, ΣPCB, ΣPAH ja TbT. Viimase kolme ühendi analüüsimisest saab loobuda, kui on olemas piisav eelnev info. Seega palume täiendada analüüsitavate ainete nimekirja või lisada vastavad selgitused.
KMH programmi ptk. 5.1 on täiendatud vastavalt esitatud
märkusele.
7. Programmi tuleb alusuuringutena lisada ka kalandusalane uuring, sest kalanduse riiklik andmekogumise
programm ei pruugi mõjusid kalastikule täies mahus näidata. Seireprogramm kasutab seirealadena Matsalu ja Saarnaki seirepunkte, mis asuvad planeeritavast kaadamisalast vastavalt 20 ja 10 km kaugusel ning seal teostatakse ainult suvist seiret.
KMH ekspert ei pea vajalikuks kalandusalase uuringu läbiviimist Rohuküla sadama
alal, sest tegemist on inimtegevusest oluliselt mõjutatud piirkonnaga (vt täpsemalt ptk 4.1), kus oluliste kalaliikide koelmualasid esineda ei saa.
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
53 / 55
Jrk nr
Asutus, kirja kuupäev ja
number
Seisukoht KMH programmi kohta (lühendatult)
Kommentaar seisukohaga arvestamise kohta
Kuna planeeritavad kaadatavad mahud on väga suured, siis peaks kalandusalased uuringud läbi viima
ka kaadamisala lähistel ning uuring peaks sisaldama nii kevadist kui ka sügisest seiret. Väga oluline on teostada sügisene seire merisiia kudeajal (oktoober-november), sest kaadamisala lähedusse jäävad
ajaloolised siiakoelmud ümber
Heinlaiu ja Kaevatsi.
Kalandusalane uuring kaadamisalade piirkonnas on läbi viidud Heltermaa sadama
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus. Seirepüükide tulemusena oli kaadamisaladel ülekaalukalt saagikaimaks liigiks
demersaalse eluviisiga
mageveeliik nurg, moodustades nii arvuliselt kui kaaluliselt ca 2/3 saagist. Saagikuselt järgmine liik oli ümarmudil, kes isendite arvu järgi moodustas 20% saagist.
Ühtki siia isendit seirepüükidel ei tabatud. KSH käigus tehtud heljumi leviku matemaatiline modelleerimine tuvastas, et enamiku tuule suundade ja kiiruste korral jääb kaadamisel tekkiva heljumi levik
kaadamisalade piiridesse.
Jälgides tuule suunda ja kiirust on võimalik heljumi levimist kaadamisaladelt välja vältida igal juhul. Neid asjaolusid arvesse võttes ei ole
dubleeriva kalanduse uuringu läbiviimine kaadamisaladel vajalik ega otstarbekas. Heltermaa sadama DP KSH käigus valitud kaadamisaladele kaadatakse ka juhul, kui Rohuküla sadama
süvenduspinnast sinna ei viida, st eelistatuks osutub mõni
teine alternatiiv.
Juhime tähelepanu, et Väinamere loodusala kaitstavatele elupaigatüüpidele (ptk-d 4.2.2 ja 7.5.1) on jäänud käsitlemata alal kaardistatud mereelupaigatüüp
veealused liivamadalad (1110) (Tartu Ülikooli Mereinstituudi andmed, EELIS). Elupaigatüübi 1110 levikualale jääb likvideeritavate muulide piirkond, samuti piirneb sellega lõunamuul ning võib olla
puutumus ka alternatiivse kaadamisalaga (joonis 3). KMH peab
hindama mõju ka veealustele liivamadalatele (1110). Eesti Mereinstituudi Merepõhja elustiku ja elupaikade uuring Natura ja HELCOMi elupaigatüüpide leviku hindamiseks
on loetletud ka KMH alusuuringute nimistus (ptk 5.1).
KMH programm on läbivalt täiendatud vastavalt esitatud märkusele.
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
54 / 55
10.3. Ülevaade KMH programmi avalikustamisest ja selle tulemustest
Haapsalu Linnavalitsus korraldas KMH programmi avaliku väljapaneku perioodil 08.08-28.08.2024.
Programmiga sai tutvuda Haapsalu Linnavalitsuse veebilehel toodud linkide kaudu ja Haapsalu
Linnavalitsuse hoone fuajees. Avaliku väljapaneku jooksul kirjalikke ettepanekuid, küsimusi ega
vastuväiteid KMH programmi kohta ei laekunud.
KMH programmi avalik arutelu toimus 29.08.2024 algusega kell 15.00 Rohuküla sadamahoone II
korrusel. Kõigile avalikul arutelul esitatud küsimustele vastati avaliku arutelu käigus suuliselt. Avaliku
arutelu koosoleku protokoll on KMH programmile lisatud – vt Lisa 4.
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
55 / 55
11. Kasutatud materjalid
− „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“. A. Aunapu, R. Kutsar, K. Eschbaum, 2019;
− 2006 IPCC Guidelines for National Greenhouse Gas Inventories Volume 4 Agriculture,
Forestry and Other Land Use;
− eElurikkuse andmebaas (PlutoF), https://elurikkus.ee/, andmed seisuga 03.04.2024;
− Eesti Kalandussektori riikliku töökava täitmine 2020.-2021. aastal. Tartu Ülikool 2022;
− Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmebaas, andmed seisuga 25.03.2024;
− Eesti mereala planeeringu mõjude hindamise aruanne, OÜ Hendrikson & Ko, 2021;
− Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100 | Keskkonnaportaal;
− Eesti XX sajandi väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs. Lõpparuanne. Eesti Kunstiakadeemia, 2012;
− Greenhouse Gas Emissions in Estonia 1990-2021 National Inventory Report, Republic of Estonia Ministry of the Environment;
− Haapsalu linna üldplaneering. Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2019_0047;
− Heltermaa sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu (versioon 18.04.2024). LEMMA OÜ, 2024;
− Kapsi, I., Kall, T. and Liibusk, A., 2023. Sea Level Rise and Future Projections in the
Baltic Sea. Journal of Marine Science and Engineering, 11(8), p.1514;
− Lääne maakonnaplaneering 2030;
− Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027;
− Maa-ameti X-GIS Geoportaali kaardirakendused, seisuga märts 2024;
− Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted
(2019/C 33/01);
− Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ (2021);
− Rohuküla – Vene impeeriumi unustatud sõjasadam ja selle säilinud arhitektuuripärlid. Oliver Orro, Monika Eensalu 2013;
− Rohuküla sadama detailplaneering
− Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020– 2030. Lisa II. Õhusaasteainete piiriülene kauglevi. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Keskkonnaministeeriumi juhtimisel, 2019. Kinnitatud keskkonnaministri 29.03.2019. a käskkirjaga nr 1-2/19/276;
− World Meteorological Organization. WMO Climatological Normals;
− Väikeluige (Cygnus columbianus bewickii Yarr.) kaitse tegevuskava. Keskkonnaamet, 2018.
HAAPSALU LINNAVALITSUS
K O R R A L D U S
Haapsalu 04. oktoober 2023 nr 910
Rohuküla sadama lõunabasseini kaitserajatiste kompleksi rekonstrueerimise eelprojekti
keskkonnamõju hindamise algatamine
AS Saarte liinid (registrikood 10216057 kavandab Rohuküla sadama lõunabasseini kaitserajatiste
kompleksi (Läänemuul, Lõunamuul ja Ristmuul) rekonstrueerimist Lääne maakonnas Haapsalu
linnas Rohukülas Rohuküla sadam 1 maaüksusel (katastritunnus 67401:001:0738, registriosa nr
862832, pindala 6,84 ha). Projekti eesmärk on rekonstrueerida Rohuküla sadama lõunabasseini
kaitserajatised, mis kaitsevad sealt väljuvaid ja sinna suunduvaid parvlaevu (lisatud asendiplaan).
Kavandada mittetaastavate muulide lammutamine ning projektiga antakse ehitise üldine
konstruktiivne lahendus ja rajatiste paiknemine akvatooriumis.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lg 1 punkti 1
kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning
tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa
olulise keskkonnamõju. Rohuküla sadama lõunabasseini kaitserajatiste kompleksi rekonstrueerimise
puhul on tegevuslubadeks ehitusluba ja vee erikasutusluba. Kavandatava tegevuse keskkonnamõju
hindamine algatatakse vastavalt KEHJS § 11 lg 1 kohase tegevusloa (ehitusloa) taotluse esitamisel.
KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, ehitusloa andja on Haapsalu Linnavalitsus ning
keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise otsus kuulub linnavalitsuse pädevusse.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 p 171 kohaselt
on merepõhja tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 10 000 kuupmeetrit olulise
keskkonnamõjuga tegevus ning sellisel juhul algatatakse KeHJS § 11 lg 3 alusel kavandatava
tegevuse KMH selle vajadust põhjendamata. Lisaks tuleb KeHJS § 3 lg 2 kohaselt keskkonnamõju
hinnata, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega
võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000
võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole
selleks otseselt vajalik.
Keskkonnamõju hindamise algataja on Haapsalu linnavalitsus. Keskkonnamõju hindamise
koostamise korraldaja on AS Saarte Liinid.
Arvestades eeltoodut ning võttes aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse § 3 lg 1, § 6 lg 1 punkti 171, § 11 lg 3 ja lg 8, § 12 lg 1 ja § 261 , Haapsalu Linnavalitsus
k o r r a l d a b:
1. Algatada Rohuküla sadama lõunabasseini kaitserajatiste kompleksi rekonstrueerimise eelprojekti
keskkonnamõju hindamine (KMH) algatamine käesoleva korralduse preambulis esitatud
eesmärgil ja põhjendustel.
2. KMH algatamisest teatab linnavalitsuse Maa ja planeerimisosakond menetlusosalisi
elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga ning avalikkust teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes
14 päeva jooksul pärast asjakohase otsuse tegemist.
3. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
4. Korraldust on õigus vaidlustada 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal vaiet esitama
õigustatud isik korraldusest teada sai või oleks pidanud teada saama, esitades vaide Haapsalu
Linnavalitsusele haldusmenetluse seadusega vaidemenetlusele kehtestatud korras. Korralduse
peale on kaebeõigusega isikul õigus esitada kaebus Tallinna Halduskohtule
halduskohtumenetluse seadustiku §-s 46 sätestatud tähtaegadel ja halduskohtumenetluse
seadustikus sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Tõnu Parbus
Aselinnapea linnapea ülesannetes Erko Kalev
Linnasekretär
Haapsalu Linnavalitsus Posti tn 34 90504 Haapsalu linn, Haapsalu linn Lääne maakond
Teie: 21.05.2024 nr 5-1/2/23-3
Meie: 27.05.2024 nr 16-6/24-07233-002
Arvamus Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise programmi kohta
Edastasite Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) 21.05.2024 kirja nr 5-1/2/23-3, milles küsisite TTJA seisukohta Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi kohta.
TTJA tutvus esitatud dokumentidega ning märgime, et KMH programmi tabelis 4 „KMH asjaomaste asutuste loetelu koos menetlusse kaasamise põhjendusega“ on kirjas TTJA kaasamise põhjendusena: Ehitustegevuse järelevalve eest vastutav asutus. Palume see eemaldada, kuna TTJA ei tee ehitusaegset järelevalvet ning lisada õige kaasamise põhjendus.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehituse tegevusõiguse talituse juhataja
Viktoria Burtin +372 620 1751 [email protected]
Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218
Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799
Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803
Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011
Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574
Haapsalu Linnavalitsus
Posti tn 34
90504, Haapsalu
Teie 21.05.2024 nr 5-1/2/23-4
Meie 04.06.2024 nr 9.3-4/24/5328-2
Seisukoht Rohuküla sadama
lõunabasseini sadamarajatiste
rekonstrueerimise KMH programmi
kohta
Võttes aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 151 lg 4,
palusite Terviseameti lääne regionaalosakonna (ameti) seisukohta Rohuküla sadama
lõunabasseini sadamarajatiste keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmile.
AS Saarte Liinid kavandab Rohuküla sadama lõunabasseini olemasoleva sadamarajatise
(Läänemuul, Lõunamuul ja Ristmuul) rekonstrueerimist Lääne maakonnas Haapsalu linnas
Rohukülas Rohuküla sadam 1 maaüksusel (katastritunnus 67401:001:0738, pindala 6,84 ha).
Kavandatav tegevus näeb ette:
lõunamuuli rekonstrueerimine, läänemuuli taastamine ja rekonstrueerimine ning
ristmuuli rekonstrueerimine, millega kaasneb kuni 180 000 m3 tahkete ainete uputamine
merepõhja;
kaide nr. 1 ja 8 rekonstrueerimine, kaide nr. 6 ja 7 pikendamine;
kaldakindlustus 5. kai lõunakülje täiendavaks kaitsmiseks lainetuse eest;
nõlvakindlustuse tugimüüri rajamine kinnistu katastritunnusega 67401:001:0738
lõunapiiril;
betoonist kaldteede rekonstrueerimine (jääteele mahasõit ja aluste veeskamiskoht);
sadama vee-ala puhastamine vanade muulide jäänustest ja rajatava muuli vundamendile
ehituskaeviku rajamine koos akvatooriumi süvendamisega mahus kuni 210 000 m3;
sadama veevarustuse, kanalisatsiooni, elektrivarustuse ja välisvalgustuse
rekonstrueerimine;
hooldussüvendustööd koos kaadamisega mahus kuni 100 000 m3.
Mõjutatavate keskkonnaelementidena käsitletakse KMH raames neid objekte, alasid ja
valdkondi, mis on kavandatava tegevuse eeldatavas mõjualas ning mida kavandatav tegevus
võib mõjutada mõjuallikate kaudu (kaitstavad loodusobjektid; merekeskkond; maismaa
taimestik ja loomastik; mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale; mõju kliimale ja kavandatava
tegevuse tundlikkus kliimamuutuse korral; mõju kultuuripärandile; avariiolukordade
võimalikkus; jäätmeteke).
2(2)
Terviseameti lääne regionaalosakond on tutvunud Rohuküla sadama lõunabasseini
sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise programmiga ning
täiendavaid ettepanekuid programmi sisule ametil ei ole.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Reelika Tammai
vaneminspektor (keskkonnatervis)
Reelika Tammai
55572382 [email protected]
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Helen Rammu
Haapsalu Linnavalitsus
Teie 21.05.2024 nr 5-1/2/23-5
Meie 13.06.2024 nr 7.2-4/24/8857-2
Rohuküla sadama lõunabasseini KMH
programmi kohta seisukoha andmine
Austatud Helen Rammu
Transpordiamet on läbi vaadanud Teie poolt esitatud Rohuküla sadama lõunabasseini
sadamarajatiste keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi (töö nr. 24000032) eelnõu ning
meil ei ole märkusi selle asjakohasuse, piisavuse ega ekspertrühma koosseisulise piisavuse kohta.
Samas juhime tähelepanu, et KMH programmi peatükis „1. Sissejuhatus“ viidatud KeHJS § 6 lõige
1 punkt 13 ei käsitle olulise keskkonnamõjuga tegevusena süvendamist ja tahkete ainete uputamist
merepõhja.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kert Süsmalainen
juhataja
laevateede ja sadamate osakond
Mart Mikson
53927570, [email protected]
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Haapsalu Linnavalitsus
Teie 21.05.2024 nr 5-1/2/23-2
Meie 18.06.2024 nr 6-3/24/10944-2
Seisukoht Rohuküla sadama lõunabasseini
sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju
hindamise programmi kohta
Edastasite Keskkonnaametile1 keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse
§ 15¹ lg 1 alusel seisukoha andmiseks Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste
rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmi2. Antud KMH
programm on koostatud ehitusloa taotlusega nr 2311271/07298 kavandatud rajatiste
rekonstrueerimiseks. Haapsalu Linnavalitsus algatas Rohuküla sadama lõunabasseini
sadamarajatise rekonstrueerimise KMH oma 04.10.2023 korraldusega nr 910.
Kavandatava tegevuse eesmärk on Lääne maakonnas Haapsalu linnas Rohukülas Rohuküla
sadam 1 maaüksusel3 rekonstrueerida Rohuküla sadama lõunabasseini kaitserajatised, mis
kaitsevad sealt väljuvaid ja sinna suunduvaid parvlaevu. Eesti looduse infosüsteemi (EELIS,
Keskkonnaagentuur) andmetel ulatub tegevustega hõlmatud ala Väinamere hoiualale
(Läänemaa), Väinamere linnu- ja loodusalale4. Tegemist on juba küll tugevate inimmõjudega
sadamaalaga, kuid kavandatava tegevuse piirkonnas on siiski registreeritud hoiuala ja loodusala
kaitse-eesmärgiks seatud elupaigatüüpide karid (Natura kood 1170), veealused liivamadalad
(1110) ning liivased ja mudased pagurannad (1140) esinemine; ca 270 m kaugusele jäävad ka
hoiuala maismaa osale inventeeritud poollooduslike koosluste rannaniitude (1630*) ja
lubjavaeste aruniitude (6270*) levikuala. Samuti on piirkonnas registreeritud Väinamere hoiuala
kaitse-eesmärgiks seatud viigerhülge (Phoca hispida bottnic) elupaik.
Keskkonnaamet on esitatud materjalidega tutvunud ning järgnevalt esitab Keskkonnaamet
täiendavad ettepanekud, millega palub arvestada:
1. KMH programmis on läbivalt välja toodud, et kavandatakse ka mitte taastatavate muulide
(lainemurdjate) lammutamine ning viidatakse, et sellel võiks olla positiivne mõju. Seejuures
ei ole selgitatud, kas vanade muulide eemaldamine merest on millekski vajalik või
soovitakse sellega vaid parandada merekeskkonda. Kaaluma peaks veealuste lainemurdjate
eemaldamise mõttekust - nende eemaldamine tekitab asjatut häiringut ning tänaseks päevaks
on nad kujunenud keskkonna loomulikuks osaks ning ühtlasi pakuvad varjepaiku vee-
elustikule. Tuleb uurida nende muuli jäänuste praegust seisundit, kuna sinna võib olla
kujunenud karidele iseloomuliku elustikuga kooslus. Juhul, kui kooslus on kujunenud, siis
1 Kiri on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 21.05.2024 nr 6-3/24/10944 2 KMH programm „Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju
hindamine“, koostaja Skepast&Puhkim OÜ, töö nr 24000032, kuupäev 07.05.2024 3 Katastritunnus 67401:001:0738, registriosa nr 862832, pindala 6,84 ha 4 EELIS koodid vastavalt KLO2000241, RAH0000133, RAH0000605
2 (4)
võiks muuli jäänused alles jätta, kui need ei sega just laevaliiklust ja muulide materjali pole
mõeldud mujal kasutada. Muuli jäänuste alles jätmisel väheneks heljumi ja häirimise mõju
ülejäänud elustikule.
Keskkonnaamet on oma 26.05.2023 kirjas5 viidanud, et tuleb veenduda ehitusprojektis
kavandatud rajatiste kooskõla looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) §-ga 38. LKS § 38 lg 3
kohaselt on ranna ehituskeeluvööndis uute ehitiste ja rajatiste ehitamine keelatud. Juhime
tähelepanu, et keskkonnaluba vee erikasutuseks ei anta, kui tegevus ei ole kooskõlas kehtiva
planeeringuga (keskkonnaseadustiku üldosa seadus § 55), ka ehituseadustiku kohaselt peab
olema tegevus kooskõlas planeeringutega (ehitusseadustik § 12 lg 2, § 42 lg 1, § 44 p 1):
1) Ehituskeeluvööndis ei kehti ehituskeeld kalda kindlustusrajatisele6 ning olemasoleva
ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem kui üks
kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist7. Rohuküla sadama lõunabasseini
kaitserajatised on kantud ehitisregistrisse olemasolevate ehitistena, seega on võimalik
nende rekonstrueerimisel kasutada LKS § 38 lg-s 4 toodud erandeid.
2) Palume projekti lisada täiendavalt informatsioon ehituskeeluvööndis ehitamist
võimaldavate erandite kohta.
2. KMH programmi lk 15 on kirjas: „Samas piirkonnas Väinamere hoiualal kavandatava
tegevuse alast 140 m kaugusel on registreeritud kolme III kaitsekategooria kaitstava liigi
elupaigad: balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica), niidu-kuremõõk (Gladiolus imbricatus),
Kahkjaspunane-sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata)“. Juhime tähelepanu, et kaitstavate
taimeliikide loetelus on tehtud viga, alal ei asu niidu-kuremõõga, vaid hoopis niidu-
asparherne kasvukoht.
Veel on lk 15 kirjas: „Kavandatava tegevuse aladeks on merekeskkond, olemasolevad kaid
ning tehislikud rannikualad. Seetõttu maismaataimestik alad valdavaval osal kavandatava
tegevuste maismaaladest puudub. Väga vähesel määral leidub maismaataimestikku
sadamaala lõunapiiril (kinnistu 67401:001:0738 lõunapiiril) kuhu on kavas rajada
nõlvakindlustuse tugimüür. Kuna sadamaala on täidetud ning puudub looduslik rannik pole
antud paigas tegemist loodusliku taimkattega.“ Juhime tähelepanu, et kui süvenduspinnase
paigutamisel soovitakse kasutada Kermo kinnistu maismaa ala, tuleb ka selles osas KMH
käigus analüüsida tegevuse mõju ranna kaitse eesmärkidele (LKS § 34) ja Natura
elupaigatüüpidele, sh käsitleda seda tegevust konkreetse alternatiivina.
3. Lk 17 on kirjas: „Eesti mereala planeeringu mõjude hindamise aruande (OÜ Hendrikson &
Ko, 2021) kohaselt Väinamere veekvaliteedi seisundihinnang Rohuküla piirkonnas
üldlämmastiku alusel hea, üldfosfori, fosfaatide ja anorgaanilise lämmastiku alusel väga
halb. Selle põhjuseks on hinnatud maismaalt tulenev saastekoormus“. Arvestades tegevuse
mahtusid tuleb KMH aruandes analüüsida, kuivõrd võib toitaineid lisanduda süvendus- ja
kaadamistööde käigus.
Keskkonnamõju hindamisel tuleb käsitleda, kas kavandatav tegevus, sh pinnase paigutamine
Kermo kinnistuga piirnevale merealele on kooskõlas Eesti Merestrateegia8 eesmärkidega.
Eesti Merestrateegia kohaselt on Eesti mereala keskkonnaseisundit mõjutavaks
surveteguriks mh tööd, mis mõjutavad merepõhja terviklikkust, hüdrograafilisi tingimusi ja
5 Kiri on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 26.05.2023 nr 7-9/23/10354-2 all 6 LKS § 38 lg 4 p 2 7 LKS § 38 lg 4 p 5 8 Eesti merestrateegia meetmekava kinnitati 22.02.2023 keskkonnaministri käskkirjaga nr 16-7/23/5. Eesti
merestrateegia materjalid kättesaadavad: https://kliimaministeerium.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia#iii-
etapp-mereala-m (14.06.2024)
3 (4)
kaldajoont. Merestrateegia üheks keskkonnasihiks on, et merepõhja terviklikkus on tasemel,
mis tagab ökosüsteemi funktsioneerimise ja struktuuri ning uueks sihiks on välja pakutud,
et loodusliku merepõhja füüsilise kao, häiringu ja püsivate hüdrograafiliste muutuste pindala
väheneb.
4. Ptk-s 4.6. on kirjas:„…põhjavee kaitse ja kasutamise abinõud vesikondade põhiselt on
sätestatud veemajanduskavades (Rohuküla piirkonnas on asjakohane Lääne-Eesti
vesikonna veemajanduskava 2015-2021)“. Järgmine lause: „Põhjavee kaitse ja kasutamise
abinõud on sätestatud Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavaga 2022-2027“.
Asjakohaseks saab lugeda praegu kehtivat veemajanduskava, palume tekstis teha vastav
parandus.
5. Lk 37 on kirjas: „Täiendavate rajatiste, eelkõige Lõunamuuli ja Ristmuuli ehitusega võib
kaasneda mõju hüdrodünaamikale st lainetusele hoovuste liikumisele. Samuti ei saa
välistada mõju setete liikumisele“. Lk 38 on kirjas: „Muulide tõttu väheneb lainetuse mõju
ja muutub hoovuste režiim“. Lk 28 on uuringutena välja toodud heljumi leviku, lainetuse ja
hoovuste matemaatiline modelleerimine. Täpsustame, et uuringutest lähtuvalt on KMH
aruande käigus vajalik analüüsida võimalikke hüdrodünaamika muutusi, muutusi setete
liikumises ja rannaprotsessides ja võimalikku mõju piirnevatele rannaaladele.
6. Lk 39 on kirjas: „Kokkuvõttes on linnualale avalduvate mõjude aspektist eelistatud
alternatiiviks setete ladustamine Kapteni ja Kemo kinnistule“. Siiski kaadamiskohtade
alternatiivide hulgas (lk 9-10) ei ole seda alternatiivina välja toodud, nimetatakse vaid, et
arendaja kaalub võimalust. Seda peaks käsitlema alternatiivina. Kui kokkuleppe sõlmimine
maaomanikuga on vähetõenäoline, on eksitav viidata sellele kui eelistatud alternatiivile.
Heltermaa sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes9
(Lemma OÜ, 2024) käsitleti Heinlaiu kaadamisala vaid Heltermaa sadama laiendamise
projekti raames ning ei ole selge, kas see sobiks kaadamiseks ka oluliselt suuremate mahtude
korral, sh ei ole analüüsitud võimalikku koosmõju. Seda tuleb käsitleda käesolevas KMH
aruandes või täiendada vastavalt Heltermaa sadama detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruannet.
Juhime tähelepanu, et 2024. aastal on täiendatud HELCOM juhendit Guidelines for
Management of Dredged Material at Sea10. Juhendi tehnilises lisas I, on osas II toodud
primaarsed saasteained: Cd, Cr, Cu, Pb, Hg, Ni, Zn, As, ΣPCB, ΣPAH ja TbT. Viimase kolme
ühendi analüüsimisest saab loobuda, kui on olemas piisav eelnev info. Seega palume
täiendada analüüsitavate ainete nimekirja või lisada vastavad selgitused.
7. Programmi tuleb alusuuringutena lisada ka kalandusalane uuring, sest kalanduse riiklik
andmekogumise programm ei pruugi mõjusid kalastikule täies mahus näidata.
Seireprogramm kasutab seirealadena Matsalu ja Saarnaki seirepunkte, mis asuvad
planeeritavast kaadamisalast vastavalt 20 ja 10 km kaugusel ning seal teostatakse ainult
suvist seiret. Kuna planeeritavad kaadatavad mahud on väga suured, siis peaks
kalandusalased uuringud läbi viima ka kaadamisala lähistel ning uuring peaks sisaldama nii
kevadist kui ka sügisest seiret. Väga oluline on teostada sügisene seire merisiia kudeajal
(oktoober-november), sest kaadamisala lähedusse jäävad ajaloolised siiakoelmud ümber
Heinlaiu ja Kaevatsi.
8. Juhime tähelepanu, et Väinamere loodusala kaitstavatele elupaigatüüpidele (ptk-d 4.2.2 ja
9 KSH aruande eelnõu „Heltermaa sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne“,
koostaja Lemma OÜ, versioon 18.04.2024 10 https://helcom.fi/wp-content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-
at-Sea.pdf
4 (4)
7.5.1) on jäänud käsitlemata alal kaardistatud mereelupaigatüüp veealused liivamadalad
(1110) (Tartu Ülikooli Mereinstituudi andmed, EELIS). Elupaigatüübi 1110 levikualale jääb
likvideeritavate muulide piirkond, samuti piirneb sellega lõunamuul ning võib olla puutumus
ka alternatiivse kaadamisalaga (joonis 3). KMH peab hindama mõju ka veealustele
liivamadalatele (1110). Eesti Mereinstituudi Merepõhja elustiku ja elupaikade uuring Natura
ja HELCOMi elupaigatüüpide leviku hindamiseks on loetletud ka KMH alusuuringute
nimistus (ptk 5.1).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ester Pindmaa
peaspetsialist juhataja ülesannetes
keskkonnakorralduse büroo
Elviira Vanatare 511 9817 (keskkonnakorraldus)
Kai Ginter 5699 4373 (meri)
Märt Kesküla 523 4410 (vee-elustik)
Helerin Lilleleht 5680 2117 (looduskasutus)
Elle Puurmann 517 4811 (kaitseplaneerimine)
Ilona Lepik 520 1087 (loodushoid)
1/2
ROHUKÜLA SADAMA LÕUNABASSEINI SADAMARAJATISTE REKONSTRUEERIMISE
KMH PROGRAMMI AVALIKU ARUTELU PROTOKOLL
Asukoht: Rohuküla sadam
Kuupäev ja aeg: 29.08.2024 kell 15.00-15.30
Protokollija: Triin Kaal (Skepast&Puhkim OÜ- SKPK)
Osalejad: Avalikul arutelul osales 6 inimest. Osalejate nimed ja kontaktandmed asuvad registreerimisle-
hel.
Päevakord:
1. KMH ekspert Aide Kaar (SKPK) tutvustab KMH programmi ning asjaomaste asutuste seisukohti ja
ettepanekuid KMH programmi kohta
2. Küsimused-vastused:
3. Peeter Saar ( AS Saarte Liinid): praegu käib Rukki kanali süvendamine ja sealt tuleb välja ilusat puhast
liiva, mis kaadatakse jälle merre tagasi. Kui me tahaks seda liiva kasutada Kapteni kinnistu verti-
kaalplaneerimiseks, kas siis on vaja teha reostusproovid?
Aide Kaar (SKPK): selle üle otsustab tegevusloa andja, kuid üks argument võiks olla, et teadaolevalt
ei ole saanud reostus sinna settinud liiva sisse tekkida.
Aide Kaar: eksperdigrupil on tekkinud küsimus kuidas on kavandatud kaadamine Põhjabasseini kir-
denurka – kas süvenduspinnas transporditakse üle Kemo kinnistu maad mööda ja hakatakse mada-
lamast täitma või rajatakse mingi tõkend ja hakatakse mere poolt maa poole täitma?
Peeter Saar ja Hillar Varik (AS Saarte Liinid): kõigepealt ehitatakse merre tõke (näiteks lubjakivi või
muu sobiv materjal) takistamaks voolava osise laialikandumist ja siis hakatakse täitma mere poolt.
Eelistatavalt veetakse tõkke jaoks sobiv materjal algselt jää peale, kust see jää sulamise ajal põhja
settib. Tõkke rajamise järgselt saab süvendatud materjali selle taha kaadama hakata. Ei saa välistada
ka maa-ala täitmist maa poolt.
Aide Kaar: SKPK ootab hooldussüvendustööde perioodide ja tegelike mahtude täpsustamist Saarte
Liinidelt. Aide Kaar selgitas, et tekkiva keskkonnamõju seisukohalt on vahe kas tegelikult süvenda-
takse ja kaadatakse iga kord maksimummaht (100 000 m3) või on reaalne maht tulenevalt vajadusest
väiksem.
Hillar Varik: Pärast seda kui akvatoorium on süvendatud vajaliku sügavuseni (kaetud süvendamisega
mahus kuni 210 000 m3) eeldame hooldussüvendustööde mahtudeks iga 3 aasta järel kuni 10 000
m3.
2/2
HAAPSALU LINNAVALITSUS
K O R R A L D U S
Haapsalu 25. september 2024 nr 772
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise
keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele vastavaks tunnistamine
AS Saarte Liinid esitas Haapsalu Linnavalitsusele 9.09.2024 keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 18 lg 1 tulenevalt Rohuküla sadama lõunabasseini
sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi (lisatud) nõuetele
vastavuse kontrollimiseks ja nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse tegemiseks.
1. Asjaolud
AS Saarte Liinid (registrikood 10216057, aadress Saare maakond, Saaremaa vald, Kuressaare linn,
Rohu tn 5, 93819, edaspidi taotleja) esitas ehitisregistri kaudu ehitusloa taotluse nr 2311271/07298
(lisatud). Taotluse kohaselt soovitakse Rohuküla sadama lõunabasseini olemasoleva sadamarajatiste
(Läänemuul, Lõunamuul ja Ristmuul) rekonstrueerimist Lääne maakonnas Haapsalu linnas
Rohukülas Rohuküla sadam 1 maaüksusel (katastritunnus 67401:001:0738, registriosa nr 862832,
pindala 6,84 ha).
Kavandatava tegevuse eesmärgiks on rekonstrueerida Rohuküla sadama lõunabasseini
olemasolevad kaitserajatised, mis kaitsevad sealt väljuvaid ja sinna suunduvaid parvlaevu.
Kavandatud on mittetaastavate muulide lammutamine. Rohuküla sadama rajatiste rekonstrueerimise
eesmärk on tagada jätkuvad võimalused mandri ja suursaarte vahelise parvlaevaühenduse sujuvaks
toimimiseks, Rohuküla kaubasadama otstarbekaks ja ohutuks kasutamiseks ning väikelaevadele
mugavate ja ohutute sildumisvõimaluste pakkumiseks. Kavandatava tegevusena nähakse ette kuni
180 000 kuupmeetri tahkete ainete uputamine merepõhja, akvatooriumi süvendamisega mahus kuni
210 000 kuupmeetrit ja hooldussüvendustööd kogu sadama akvatooriumi ulatuses koos
kaadamisega mahus kuni 100 000 kuupmeetrit, mis KeHJS § 6 lõike 1 punkti 17 ja 171 alusel on
olulise keskkonnamõjuga tegevused.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lg 1 punkti 1
kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning
tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa
olulise keskkonnamõju. Rohuküla sadama lõunabasseini kaitserajatiste kompleksi rekonstrueerimise
puhul on tegevuslubadeks ehitusluba ja vee erikasutusluba. Kavandatava tegevuse keskkonnamõju
hindamine algatatakse vastavalt KEHJS § 11 lg 1 kohase tegevusloa (ehitusloa) taotluse esitamisel.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 p 171 kohaselt
on merepõhja tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 10 000 kuupmeetrit olulise
keskkonnamõjuga tegevus ning sellisel juhul algatatakse KeHJS § 11 lg 3 alusel kavandatava
tegevuse KMH selle vajadust põhjendamata. Lisaks tuleb KeHJS § 3 lg 2 kohaselt keskkonnamõju
hinnata, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega
võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000
võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole
selleks otseselt vajalik.
Haapsalu Linnavalitsus algatas 04.10.2023 korraldusega nr 910 (lisatud) Rohuküla sadama
lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise KMH. Vastavalt KeHJS seaduse § 15¹ kohaselt
küsis Haapsalu Linnavalitsus 21.
Haapsalu Linnavalitsus teavitas KMH algatamisest 9.10.2023 ametlikus väljaandes Ametlikud
Teadaanded teadaandega nr. 2134037, Haapsalu Linnavalitsuse kodulehel.
KeHJS § 151 kohaselt peab enne KeHJS § 16 kohast KMH programmi avalikustamist otsustaja
küsima programmi sisu kohta seisukohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt. Asjaomane asutus esitab
otsustajale oma pädevusvaldkonnast lähtudes seisukoha, sealhulgas programmi asjakohasuse ja
piisavuse ning eksperdirühma koosseisu piisavuse osas. Haapsalu Linnavalitsus küsis 21.05.2024
seisukohti Keskkonnaametilt, AS Kihnu Veeteed, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt,
Terviseametilt, Transpordiametilt ja TS Laevad OÜ-lt.
Omapoolsed seisukohad esitasid Keskkonnaamet oma 18.06.2024 kirjaga nr 6-3/24/10944-2,
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet oma 27.05.2024 kirjaga nr 16-6/24-07233-002,
Terviseamet oma 04.06.2024 kirjaga nr 9.3-4/24/5328-2 ja Transpordiamet 13.06.2024 kirjaga nr
7.2-4/24/8857-2. Esitatud ettepanekutega on KMH programmi täiendamisel arvestatud.
AS Kihnu Veeteed ja TS Laevad OÜ KMH programmi asjakohasuse ja piisavuse ning
eksperdirühma koosseisu piisavuse kohta seisukohta ei esitanud.
Haapsalu Linnavalitsus edastas asjaomastelt asutustelt saabunud seisukohad AS Saarte Liinidele ja
KMH ekspertrühmale ning ekspertrühm täiendas saadud info alusel KMH programmi.
Haapsalu Linnavalitsuse hinnangul oli Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste
rekonstrueerimise KMH programmi korrigeeritud vastavalt asjaomaste asutuste ettepanekutele ning
oli asjakohane ja piisav KMH programmi avalikustamiseks. KMH programmi avalik väljapanek
toimus ajavahemikus 8. -28.08.2024.
KMH programmi avalikust väljapanekust ja arutelude toimumisest teatas Haapsalu Linnavalitsus
ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 8.08.2024 (teade nr 2325590) ajalehes Lääne Elu
(8.08.2024) ja Haapsalu Linnavalitsuse kodulehel. KMH programmiga oli võimalik tutvuda ka
Haapsalu Linnavalitsuse hoone fuajees. KMH programmi avalikustamise ajal ei laekunud ühtegi
ettepanekut ega arvamust.
KMH programmi avalik arutelu toimus 29.08.2024 kell 15.00, Rohuküla sadamahoones II korruse
koosoleku ruumis (Rohuküla, Haapsalu linn, 90441, Lääne maakond).
KMH programmi avalikel aruteludel tutvustati kavandatavat tegevust, KMH programmi sisu ja
asjaomaste asutuste seisukohti ja ettepanekuid. Avaliku arutelu käigus ei tehtud ettepanekuid KMH
programmi täiendamiseks või täpsustamiseks. KMH programmi avaliku arutelu protokoll on lisatud
KMH programmile (lisatud). Avaliku arutelu käigus soovis AS Saarte Liinid KMH programmi
täiendada kaadamise võimalusega Rohuküla sadama põhjabasseini kagunurka. Lisandunud
kaadamiskohta hinnatakse KMH käigus võrdselt teistega ja tulemused esitatakse KMH aruandes.
Tulenevalt KeHJS § 18 lg 2, kontrollis Haapsalu Linnavalitsus KMH vastavust KeHJS § 13
nõuetele. KeHJS § 18 lg 2 kohaselt kontrollib otsustaja 30 päeva jooksul KMH programmi
saamisest arvates KMH programmi vastavust nõuetele. KeHJS § 9 lg 1 kohaselt on otsustaja
tegevusloa andja. Ehitusseadustiku (EhS) § 39 lg 1 kohaselt annab ehitusloa kohaliku omavalitsuse
üksus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega kuulub KeHJS § 18 lg-te 2 ja 3 kohane KMH
programmi nõuetele vastavuse kontrollimine Haapsalu Linnavalitsuse pädevusse.
2. KMH programmi nõuetele vastavuse kontroll
Vastavalt KeHJS § 18 lg 1 esitab arendaja pärast KMH programmi avalikku arutelu programmi
koos selle kohta esitatud ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega ning KeHJS § 17 lg 3 nimetatud
kirjade koopiate ja avaliku arutelu protokolliga otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks.
Vastavalt KeHJS § 18 lg 2 peab Haapsalu Linnavalitsus tuginedes KeHJS § 15¹ kohaselt esitatud
asjaomaste asutuste seisukohtadele kontrollima programmi vastavust KeHJS § 13 sätestatud
nõuetele, programmi asjakohasust ja piisavust kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamiseks
ning programmi kohta tehtud ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või arvestamata jätmist.
2.1. KMH programmi vastavus KeHJS §-s 13 sätestatud nõuetele
KMH programmis on vastavalt KeHJS §-le 13 esitatud kavandatava tegevuse eesmärk ja täpne
asukoht (ptk 3), kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus (ptk
3), eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus (ptk 4), kavandatava tegevuse seos strateegiliste
planeerimisdokumentidega (ptk 6), teave kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete
võimalustega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju, eeldatavate mõjuallikate, mõjuala
suuruse ning mõjutatavate keskkonnaelementide kohta (ptk 4), keskkonnamõju hindamisel
kasutatava hindamismetoodika kirjeldus, sealhulgas teave keskkonnamõju hindamiseks vajalike
uuringute kohta (ptk 5), kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste
keskkonnamõju hindamise ning selle tulemuste avalikustamise ajakava (ptk 9), andmed arendaja
kohta ning juhteksperdi nimi või eksperdirühma koosseis, nimetades ja põhjendades, milliseid
valdkondi ja millist mõju hakkab iga rühma kuuluv isik hindama (ptk 2) ja asjaomaste asutuste
loetelu koos menetlusse kaasamise põhjendusega (ptk 10), tegevusloa taotluse koopia (Lisa 5) ja
KMH algatamise otsus (Lisa 6). KMH programmi punktis 10.2 on antud ülevaade asjaomastelt
asutustelt laekunud seisukohtadest ning nendega arvestatud.
2.2. KMH programmi asjakohasus ja piisavus kavandatava tegevuse KMH-ks
Keskkonnamõju hindamise eesmärk on hinnata ja kirjeldada kavandatava tegevuse elluviimisega
kaasnevat eeldatavat olulist mõju keskkonnale, analüüsida selle mõju vältimise või leevendamise
võimalusi nii ehitus- kui kasutusajaks ning teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks.
Haapsalu Linnavalitsuse hinnangul on KMH programm koostatud vastavalt KeHJS §-s 13 nõuetele
ja on asjakohane ning piisav kavandatava tegevuse KMH-ks.
Keskkonnamõju hindaja on Skepast&Puhkim OÜ. KMH juhtekspert on Aide Kaar (KMH litsents
nr KMH0123, kehtiv kuni 03.05.2027). Eksperdirühma liikmed on KeHJS § 14 lg 3 ja 4 alusel
valinud juhtekspert vastavalt nende pädevusele, varasematele töökogemustele ja omavahelise
koostöö kogemusele. Eksperdirühma liikmete pädevuse eest vastutab KeHJS § 14 lg 1 kohaselt
juhtekspert.
2.3. KMH programmi kohta tehtud ettepanekute ja vastuväidete arvestamine
KeHJS § 151 kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 16 kohast KMH programmi avalikustamist
küsima programmi sisu kohta seisukohti kõikidelt asjaomastelt asutustelt. Ettepanekud KMH
programmi täpsustamiseks tegid Keskkonnaamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet,
Terviseamet ja Transpordiamet.
KMH programmi avalikustamise käigus ei esitatud ettepanekuid programmi täiendamiseks.
Avalikul arutelul soovis AS Saarte Liinid KMH programmi täiendada kaadamise võimalusega
Rohuküla sadama põhjabasseini kagunurka. Lisandunud kaadamiskohta hinnatakse KMH käigus
võrdselt teistega ja tulemused esitatakse KMH aruandes.
3. Otsus
Arvestades eeltoodud asjaolusid ja juhindudes keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 9, § 13, § 18 lg-te 2-4 ja 8 ning ehitusseadustiku § 39 lg 1
Haapsalu Linnavalitsus
k o r r a l d a b:
1. Tunnistada Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju
hindamise programm (Skepast&Puhkim OÜ töö nr 4000032) nõuetele vastavaks.
2. KMH algatamisest teatab linnavalitsuse Maa ja planeerimisosakond menetlusosalisi
elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga ning avalikkust teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes
14 päeva jooksul pärast asjakohase otsuse tegemist.
3. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
4. Korraldust on õigus vaidlustada 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal vaiet esitama
õigustatud isik korraldusest teada sai või oleks pidanud teada saama, esitades vaide Haapsalu
Linnavalitsusele haldusmenetluse seadusega vaidemenetlusele kehtestatud korras. Korralduse
peale on kaebeõigusega isikul õigus esitada kaebus Tallinna Halduskohtule
halduskohtumenetluse seadustiku §-s 46 sätestatud tähtaegadel ja halduskohtumenetluse
seadustikus sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/
Helen Rammu /allkirjastatud digitaalselt/
Aselinnapea linnapea ülesannetes
Erko Kalev
Linnasekretär
Digiallkirjad
Töö number 24000032
Tellija AS Saarte Liinid
Konsultant Skepast&Puhkim OÜ
Laki põik 2, 12915 Tallinn
Telefon: +372 664 5808
e-post: [email protected]
Registrikood: 11255795
Kuupäev 27.01.2025
ROHUKÜLA SADAMA
LÕUNABASSEINI SADAMARAJATISTE REKONSTRUEERIMISE
KESKKONNAMÕJU HINDAMINE Aruande eelnõu
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
2 / 103
Versioon 3
Kuupäev 27.01.2025
Koostanud:
Esikaane foto: Rohuküla sadam. AS Saarte Liinid
Projekti nr 24000032
SKEPAST&PUHKIM OÜ
Laki põik 2
12915 Tallinn
Registrikood 11255795
tel +372 664 5808
e-mail [email protected]
www.skpk.ee
www.skpk.ee
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
3 / 103
Sisukord
KOKKUVÕTE ................................................................................................................... 5
1. SISSEJUHATUS ................................................................................................ 13
2. KMH OSAPOOLED ............................................................................................ 14
3. KAVANDATAV TEGEVUS ................................................................................... 16
3.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ........................................................................... 16 3.2. Kavandatava tegevuse kirjeldus ........................................................................... 16 3.3. Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused ...................................... 17
4. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS .................................... 21
4.1. Olemasolev Rohuküla sadam ............................................................................... 21 4.2. Mõjutatav keskkond ........................................................................................... 22
5. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE
PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ...................................................................... 24
5.1. Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 ...................................................... 24 5.2. Eesti mereala planeering ..................................................................................... 24 5.3. Eesti merestrateegia ........................................................................................... 25 5.4. Lääne maakonnaplaneering 2030+ ....................................................................... 25 5.5. Haapsalu linna üldplaneering ............................................................................... 26 5.6. Rohuküla sadama detailplaneering ....................................................................... 26
6. NATURA 2000 ASJAKOHANE HINDAMINE ........................................................ 28
6.1. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus ........................................................... 28 6.2. Teave kavandatava tegevuse kohta ja selle seos Natura ala kaitsekorraldusega ......... 28 6.3. Natura 2000 võrgustiku alade kirjeldus ................................................................. 29 6.3.1. Väinamere loodusala .......................................................................................... 29 6.3.2. Väinamere linnuala ............................................................................................. 30 6.4. Kavandatava tegevuse mõju Natura aladele .......................................................... 31 6.4.1. Mõju Väinamere loodusalale ................................................................................ 31 6.4.2. Mõju Väinamere linnualale................................................................................... 42 6.5. Mõju väljaspool Natura ala asuvatele elupaigatüüpidele .......................................... 46 6.6. Teised teadaolevad olulise mõjuga tegevused seoses Natura 2000 võrgustiku aladega
ning võimalik koosmõju kavandatava tegevusega .................................................. 47 6.7. Leevendus- ja seiremeetmed ............................................................................... 48 6.8. Natura asjakohase hindamise kokkuvõte ja järeldused ............................................ 49 6.8.1. Väinamere loodusala .......................................................................................... 49 6.8.2. Väinamere linnuala ............................................................................................. 50
7. EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU ...................................... 51
7.1. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ..................................................................... 51 7.1.1. Mõju Väinamere hoiualale ................................................................................... 51 7.1.2. Mõju kaitstavatele liikidele .................................................................................. 51 7.2. Mõju taimestikule ja loomastikule ......................................................................... 52 7.2.1. Mõju maismaataimestikule ja -loomastikule ........................................................... 52 7.2.2. Mõju meretaimestikule ja -loomastikule ................................................................ 53 7.3. Mõju rannikumere veekeskkonnale ....................................................................... 55 7.3.1. Heljumi teke ja levik ........................................................................................... 55 7.3.2. Mõju rannaprotsessidele ..................................................................................... 69 7.3.1. Mõju merevee kvaliteedile ................................................................................... 69 7.4. Jäätmekäitluse korraldamine ............................................................................... 71 7.5. Ringmajanduse põhimõtete rakendamine .............................................................. 74
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
4 / 103
7.6. Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale ............................................................. 75 7.6.1. Mõju välisõhu kvaliteedile.................................................................................... 75 7.6.2. Mõju põhjaveele ja joogivee kvaliteedile ............................................................... 76 7.6.3. Mõju varale ....................................................................................................... 77 7.7. Mõju kultuuripärandile ........................................................................................ 78 7.8. Mõju kliimamuutustele ........................................................................................ 79 7.8.1. Praegune ja tuleviku kliima ................................................................................. 79 7.8.2. Kliimapoliitika põhialused .................................................................................... 82 7.8.3. Kliimamõju hindamine ........................................................................................ 83 7.8.4. Süvendamine ja kaadamine ................................................................................. 83 7.8.5. Ehitamise kliimamõju ......................................................................................... 85 7.8.6. Kogu kliimamõju ................................................................................................ 85 7.9. Mereveetaseme tõusust tingitud üleujutusalad ....................................................... 86 7.10. Avariiolukordade võimalikkus ............................................................................... 89 7.11. Kumulatiivse mõju võimalikkus ............................................................................ 90
8. LEEVENDUSMEETMED ...................................................................................... 91
8.1. Leevendusmeetmed Natura alade, kaitstavate loodusobjektide ja elustiku kaitseks .... 91 8.2. Leevendusmeetmed merekeskkonna kaitseks ........................................................ 92 8.3. Leevendusmeetmed (nõuded) müra mõju ohjamiseks ............................................. 93 8.4. Leevendusmeetmed põhjavee kvaliteedi kaitseks ................................................... 93 8.5. Leevendusmeetmed kultuuripärandi kaitseks ......................................................... 93 8.6. Kliimamuutuste mõjuga kohanemine .................................................................... 94 8.7. Korralduslikud meetmed ..................................................................................... 95
9. ETTEPANEKUD SEIREMEETMETE RAKENDAMISEKS ......................................... 96
9.1. Seiremeetmed seoses Väinamerre kavandatava kaadamisalaga ............................... 96
10. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE
VÕRDLUS......................................................................................................... 97
11. ÜLEVAADE KMH ARUANDE AVALIKUSTAMISEST JA LAEKUNUD SEISUKOHTADEST
..................................................................................................................... 100
12. KASUTATUD MATERJALID ............................................................................. 101
Lisad
Lisa 1. KMH programm koos lisadega
Lisa 2. Haapsalu Linnavalitsuse 25.09.2024 korraldus nr 772 „Rohuküla sadama lõunabasseini
sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele
vastavaks tunnistamine“
Lisa 3. Avaliku väljapaneku käigus laekunud kirjad ja vastuskirjad neile (lisatakse pärast
avalikustamist)
Lisa 4. Avaliku arutelu protokoll (lisatakse pärast avalikustamist)
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
5 / 103
Kokkuvõte
AS Saarte Liinid arendajana kavandab Rohuküla sadama Lõunabasseini olemasolevate
kaitserajatiste, mis kaitsevad lainetuse eest sadamat kasutavaid laevu, rekonstrueerimist.
Kavandatud on mittetaastatavate muulide lammutamine. Rohuküla sadama rajatiste
rekonstrueerimise eesmärk on tagada jätkuvad võimalused mandri ja saarte vahelise
parvlaevaühenduse sujuvaks toimimiseks, Rohuküla kaubasadama otstarbekaks ja ohutuks
kasutamiseks ning kala-, väike- ja muude laevade mugavate ja ohutute sildumisvõimaluste
pakkumiseks. Lisaks kavandatakse akvatooriumi süvendamist vajaliku sügavuseni mahus kuni 210
000 m3 ja hooldussüvendustöid iga 3 aasta järel kuni 10 000 m3. Süvenduspinnas kaadatakse merre
Heinlaiu kaadamisaladel, sadama Põhjabasseini kirde- ja kagunurgas ja/või ladustatakse maismaale
Kemo ja Kapteni kinnistul. Kinnistute omanikega sõlmib AS Saarte Liinid vajalikud kokkulepped KMH
menetlusest sõltumatult. Ette on nähtud nõlvakindlustuse tugimüüri rajamine, betoonist kaldteede
rekonstrueerimine (jääteele mahasõit ja aluste veeskamiskoht) ning sadama veevarustuse,
kanalisatsiooni, elektrivarustuse ja välisvalgustuse rekonstrueerimine. Veel on arendaja plaaninud
süvenduspinnase stabiliseerimist põlevkivituhaga, kuid KMH koostamise ajal ei ole teada selle
tegevuse eesmärk, mis vahekorras põlevkivituhka süvenduspinnasega segada plaanitakse ega
kasutatava põlevkivituha tõendamisdokumendid. Sellest lähtuvalt ei ole võimalik hinnata saadud
segu saasteainete sisalduse või nende leostuvusnäitaja vastavust keskkonnaministri 21.04.2004
määruse nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole
jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ § 41 toodud
nõuetele. Seda peab arendaja soovi korral täpsustama tegevusloa taotlemise käigus.
KMH mahus viidi läbi Natura asjakohane hindamine Väinamere loodus- ja linnualale. Asjakohase
hindamise kokkuvõttena selgus, et arvestades Väinamere loodus- ja linnuala suurust ja ulatust ning
loodusala kaitse-eesmärgiks olevate väärtuste puudumist kavandatava tegevuse mõjualas, ei avalda
kavandatav tegevus ebasoodsat mõju loodus- ega linnuala terviklikkusele.
Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele sadamast põhja ja lõuna pool paiknevatele
maismaa ja ranniku elupaigatüüpidele rannaniidud (1630*) ja liigirikkad niidud lubjavaesel mullal
(6270*) otsene ebasoodne mõju puudub, sest kavandatav tegevus loodusala maismaaosa, sh
rannikut ei puuduta. Samuti ei avalda kavandatav tegevus kaudset ebasoodsat mõju loodusala
nimetatud elupaigatüüpidele, sest kavandatava tegevusega ei kaasne muutusi setete liikumises ja
rannaprotsessides ning sellega seotud ebasoodsat mõju piirnevatele rannaaladele.
EELIS-e andmebaasi on kantud kavandatava tegevuse alal registreeritud mereline elupaigatüüp karid
(1170), mis on loodusala kaitse-eesmärgiks. Elupaigatüüp on kaardistatud loodusalal lagunenud
muuli jäänuste kohal ning selle ala pindala on 0,07 ha. Lähtudes elupaigatüübi karid (1170)
kirjeldusest ei kuulu inimtekkelised veealused rajatised (sh vanad muulid ja nende jäänused)
nimetatud elupaigatüübi hulka. Kuna elupaigatüüp on määratud lagunenud inimtekkelisele rajatisele,
on KMH eksperdi hinnangul tegemist inventeerimisel (modelleerimisel) tekkinud veaga, mis tuleks
EELIS-es korrigeerida. Otsuse selle kohta teeb Keskkonnaamet KMH menetlusest sõltumatult.
Elupaigatüübi karid (1170) definitsioonist tulenevalt seda elupaigatüüpi kavandatava tegevuse alal
ja selle mõjualas ei esine, mistõttu lagunenud muuli lammutamisega elupaigatüübi kadu ei kaasne.
Geofüüsikalisest uuringust tulenevalt Rohuküla sadama piirkonnas kavandatava tegevuse alal
elupaigatüüpi veealused liivamadalad (1110) ei esine. Isegi, kui veealuseid liivamadalaid esineb
kaugemal sadama piirkonna ümbruse meres, siis süvendamise ja muulide rekonstrueerimise mõju
sellele elupaigatüübile puudub, sest töödega veesambasse lisanduva heljumi kogused on
marginaalsed ning muud ehitustegevusest tulenevat mõju elupaigatüübile ei kaasne. Kaadamisel
Väinamerre kavandatavale kaadamisalale tuleb elupaigatüübi veealused liivamadalad (1110)
kaitseks rakendada leevendusmeetmeid.
Kavandatava tegevusega kaasnev süvendamine ja kaadamine ei põhjusta hüljeste elupaigas
nähtavuse halvenemist vees või on tegemist piiratud alaga. Kuna hülged on liikuvad, siis ei häiri see
hüljeste elutegevust, eelkõige toitumist. Rohuküla sadama ja Väinamerre kavandatava kaadamisala
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
6 / 103
piirkond ei ole hüljeste jaoks oluline elupaik, mistõttu ei ole tõenäoline, et muulide
rekonstrueerimisega kaasneks liigile ebasoodne mõju, või on see mõju väga lühiajaline ja mööduv,
st ebaoluline. Kavandatava tegevuse piirkonnas ja mõjutsoonis puuduvad teiste loodusala kaitse-
eesmärgiks olevate liikide registreeritud ja võimalikud elupaigad, mistõttu on kavandatava tegevuse
ebasoodne mõju nende liikide seisundile välistatud.
Väljaspool Väinamere loodusala sadama piirkonnas registreeritud/modelleeritud kaks elupaigatüüpi
– mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased laugmadalikud (1140) ja rannaniidud (1630*) –
moodustavad sadama Põhjabasseini kirdeosas loodusliku koostoimiva terviku, mis suurendab nende
väärtust elustiku mitmekesisuse säilitajana sadama tehislikus keskkonnas. Kaadamine ja
süvenduspinnase ladustamine nendele aladele toob kaasa olulise pöördumatu ebasoodsa mõju
nendele elupaigatüüpidele. Kuna elupaigatüübi rannaniidud (1630*) üleriigiline seisund loodusaladel
on hinnatud ebapiisavaks, siis on sadama Põhjabasseiniga külgneval rannaniidu elupaigatüübiks
inventeeritud kooslusel arvestatav potentsiaal elupaigatüübi üleriigilise seisundi parandamisel, kui
see liita Väinamere loodusalaga.
Lagunenud muulide jäänuste eemaldamisel eemaldatakse loodusalalt inimtekkelised rajatised. Antud
tegevuste mõju võib põhimõtteliselt pidada positiivseks. Samas tuleb arvestada, et muulide jäänused
on tõenäoliselt kujunenud elustikule sekundaarseks karidele sarnanevaks elupaigaks.
Sadama Lõunabasseini sadamarajatise rekonstrueerimise järgselt on soovitav kaaluda Väinamere
loodusala piiride täpsustamist, jättes Rohuküla sadama Lõunabasseini ja rekonstrueeritud muulid
ning nendega piirneva laevaliikluseks kasutatava ala Natura ala piiridest välja, sest sadama aktiivse
tegevuse tõttu ei ole tõenäoline, et Lõunabasseinis kujunev veekeskkond ja seda piiravad rajatised
vastaksid Natura loodusala kriteeriumidele.
Piirkonnas viibivatele kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele avalduvad ajutised ehitusaegsed
häiringud, mis sunnivad merel olevaid linde tööde tsoonist kuni paarisaja meetri võrra eemalduma.
Antud mõju on suhteliselt lühiajaline ning ei too liikidele kaasa ebasoodsaid mõjusid.
Heljumi levik on eeldatavalt piiratud ning ei too kaasa häiringutest kaugemale ulatuvaid mõjusid
kalast toituvatele liikidele. Ei saa välistada heljumi kaugemale kandumist, kuid see toimub pigem
lühiajaliste üksikjuhtumitena, mis linnustikule ebasoodsat mõju ei avalda.
Heinlaiu kaadamisala kasutamise mõjud on hinnatud Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu
KSH käigus (Lemma OÜ 2024). Kui Rohuküla sadamast süvendatud materjali kaadamisel jälgitakse
KSH aruandes toodud piiranguid ja soovitusi, siis on võimalik ebasoodsad mõjud kaitse-eesmärgiks
olevatele veelindudele vältida ja leevendada.
Sadama Lõunabasseini sadamarajatise rekonstrueerimise järgselt on soovitav kaaluda Väinamere
linnuala piiride täpsustamist, jättes Rohuküla sadama Lõunabasseini ja rekonstrueeritud muulid ning
nendega piirneva laevaliikluseks kasutatava ala Natura ala piiridest välja, sest sadama aktiivse
tegevuse tõttu ei ole tõenäoline, et Lõunabasseinis kujunev veekeskkond ja seda piiravad rajatised
vastaksid Natura linnuala kriteeriumidele.
Tuginedes teadaolevatele andmetele ei ole kavandatava tegevuse piirkonnas seoses Väinamere
linnualaga teada teisi olulise mõjuga tegevusi, millel võiks olla koosmõju kavandatava tegevusega.
Leevendusmeetmete rakendamisel ebasoodsat mõju Väinamere linnuala terviklikkusele ja kaitse-
eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ei avaldu.
Mõju hindamisel kaitstavatele loodusobjektidele on arvestatud Väinamere
hoiuala/loodusala/linnuala paiknemise ning nende kaitse-eesmärgiks olevate liikide ja
elupaigatüüpidega, samuti kaitstavate liikide registreeritud elupaikade ja kasvukohtadega. Mõju
kaitstavatele loodusobjektidele ja nende kaitse-eesmärkidele on hinnatud kogu käsitlusala maa-alal,
sadamarajatiste rekonstrueerimiseks, süvendamiseks ja kaadamiseks vajalikele tegevustele meres
ning sadama edasisele kasutamisele.
Kõik kavandatava tegevuse piirkonnas registreeritud kaitstavate liikide elupaigad paiknevad
Väinamere loodusalal/linnualal/hoiualal ning valdav osa nendest liikidest on ka kaitse-eesmärkideks.
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
7 / 103
Mõju kaitse-eesmärkideks olevatele liikidele hinnati Natura eelhindamise käigus ning jõuti
järeldusele, et peale kahe hülgeliigi puuduvad kavandatava tegevuse piirkonnas ja mõjutsoonis teiste
loodusala kaitse-eesmärgiks olevate liikide registreeritud ja võimalikud elupaigad. Sellest tulenevalt
on kavandatava tegevuse ebasoodne mõju nende liikide seisundile välistatud.
Kaitstavate taime- ja loomaliikide elupaiku pole kavandatava tegevuse alal maismaal registreeritud.
Kuna sadama territoorium (sh sadamakaid jms) on kaetud tehispinnaga, siis ei leidu seal kaitstavate
taime- ja loomaliikide jaoks sobilikke elupaiku. Väinamere loodusalal/hoiualal kavandatava tegevuse
alast 140 m kaugusel on registreeritud kolme III kaitsekategooria kaitstava liigi elupaigad: balti
sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica), niidu-asparhernes (Tetragonolobus maritimus) ja kahkjaspunane-
sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata). Samas piirkonnas 190 m kaugusel asub III kaitsekategooria liigi
lääne-mõõkrohu (Cladium mariscus) elupaik. Nimetatud liigid ei ole loodusala ja hoiuala kaitse-
eesmärkideks. Vaatamata sellele on nende liikide elupaigad kaitstud, sest Natura asjakohase
hindamise käigus on jõutud järeldusele, et kavandatav tegevus ei avalda ebasoodsat mõju loodusalal
esinevatele elupaigatüüpidele, kus eelnimetatud taimeliigid kasvavad.
Hindamisel jõuti üldisele järeldusele, et kaitstavate loodusobjektide kaitse-eesmärgid ja kaitsekord
ning ehitusprojektiga kavandatavad tegevused ei ole omavahel vastuolus.
Sadama maa-alal maismaa linnuliikide pesitsuse kohta täpsed andmed puuduvad, kuid muulide
maismaa poolne osa ja rannikualad selle läheduses sobivad pesitsemiseks järgmistele piirkonnas
vaadeldud linnuliikidele: rand-, jõgi- ja väiketiir, liivatüll ja väiketüll. Võimaliku pesitsuse korral, kui
see toimub muuli alal või läheduses, võib kaitstavatele linnuliikidele avalduda oluline negatiivne mõju
häiringute (mis võivad põhjustada pesade hülgamise ja kurna hukkumise) ning pesade (sh koos
munade või poegadega) otsese hävimise näol.
Kapteni maaüksusel on teada kaitsekorralduslikult oluliste linnuliikide roo-loorkull, rästas-roolind,
tuttvart, kalakajakaks, lauk, punapea-vart, hüüp ja rooruik esinemine. Võimaliku pesitsuse korral
võib mõju linnuliikidele avalduda häiringute (mis võivad põhjustada pesade hülgamise ja kurna
hukkumise) ning pesade (sh koos munade või poegadega) otsese hävimise näol. Selle vältimiseks
tuleb alustada ehitustöödega (sh süvendamise ja kaadamisega) sadamas enne lindude
pesitsusperioodi algust märtsi alguses või tagatakse pesitsusrahu perioodil 15. aprillist kuni 31
juulini.
Merepõhjaelustikku peamiselt mõjutav tegur on heljumi poolt põhjustatud vee hägustumine ning
selle sadenemine merepõhjataimestikule ja -loomastikule. Seetõttu on KMH koostamisel muuhulgas
pööratud olulist tähelepanu heljumi tekke ja leviku käsitlusele.
Seoses tiheda laevaliiklusega seotud häiringutega merepõhjale ning korduvate süvendustööde tõttu
ei ole Rohuküla sadama vee-alal arvestatavat põhjataimestikku ja -loomastikku. Rohuküla sadama
muulide rekonstrueerimise ja süvendustööde piirkonnas kavandatava tegevuse võimalikus mõjualas
ei ole registreeritud väärtuslikke põhjataimestiku ja -loomastiku kooslusi ega esine väärtuslikke
merepõhja elupaiku. Lõunabasseini süvendusala ja rekonstrueeritavate muulide piirkonna näol on
tegemist ajalooliselt ja olemasoleva sadama tegevuse poolt oluliselt mõjutatud mere-alaga.
Kavandatav tegevus selles osas olulisi muudatusi positiivses või negatiivses suunas kaasa ei too.
Ehitus- ja süvendustööde tagajärjel merepõhjaelustik tegevuse otseses mõjualas hukkub.
Sadamas toimuva süvendamise käigus paisatakse heljum veesambasse. Heljumi levik sõltub
süvendatava pinnase mahust, struktuurist ja süvendustööde kestusest, samuti valitsevatest tuulte
(lainetuse) ja hoovuste suundadest. Teatud aja pärast hakkab heljum mere põhja tagasi settima ning
katab seal oleva merepõhjaelustiku settekihtidega. See omakorda võib vähenda põhjataimestiku,
eelkõige vetikate elutegevust ning vähendada nende biomassi ja katvust. Merepõhjaelustiku kaitseks
on piisavad leevendusmeetmed, mille rakendamisel sadamas toimuva süvendamise ja täitmise
käigus tekkiv heljum ei leviks sadamast väljapoole.
Süvendatava pinnase võimalike kaadamisaladena on kaalumisel kaks piirkonda sadama akvatooriumi
Põhjabasseinis – kirdeosas ja kaguosas. Loodusdirektiivi mereliste elupaigatüüpide modelleerimise
andmetel on Põhjabasseini kirdeservas, kus on tegemist loodusliku rannikuga, võimalik elupaigatüübi
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
8 / 103
mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased laugmadalikud (1140) esinemine. Oluline ja pöördumatu
mõju võimalikule elupaigatüübile 1140 Põhjabasseini kirdenurgas kaasneb juhul, kui seda mereala
hakatakse kasutama kaadamiseks. Kaadamine Põhjabasseini kirdenurka toob kaasa seal esineva
võimaliku elupaigatüübi kao. Kaadamine Põhjabasseini kaguossa merepõhjaelustikku, sh võimalikku
elupaigatüüpi, ei kahjusta, kui rakendatakse heljumi leviku tõkestamise meetmeid, et see ei leviks
Põhjabasseini veekeskkonnas.
Kaadamise mõju hindamisel Väinamerre kavandatava perspektiivse kaadamispiirkonna osas on
arvestatud Heltermaa sadama kinnistute DP KSH tulemustega. Kaadamisalale avalduva mõju
hinnangus on jõutud järeldusele, et kavandatav tegevus avaldab lokaalset mõju põhjaelustikule,
põhjustades kaadamise piirkonnas kohaliku põhjaelustiku kao, sest kaadatava materjaliga maetakse
senine põhjaelustik ja see hukkub. Olemasolevate kaadamisalade seirete alusel taastub põhjaelustik
ligi ühe vegetatsiooniperioodi jooksul, kui kaadatav materjal ei muuda olemuslikult merepõhja
iseloomu. Rohuküla sadama puhul on kaadatavaks materjaliks savised pinnased, mis ei muuda
oluliselt merepõhja substraadi iseloomu. Kui kaadamise käigus muutub merepõhja substraat
(kaadatakse kõvemat materjali), on oodatud mõju suurem – tekib võimalus selliste liikide piirkonda
levikuks, mida seal varem ei olnud.
Kalastiku seisukohast on oluline arvestamist vajav aspekt merepõhja muutmisel tekkiv heljum ja
selle levik, mis võib ka mõjutatavast merealast kaugemal kalamarjale ja vastsetele settides kalade
järelkasvu tappa. Arvestades, et madalamatel merealadel ja rannikualadel (sügavusega kuni 5 m)
paiknevad suurema osa kalaliikide koelmud ja noorkalade turgutusalad või läbivad neid magevette
kudema suunduvad liigid, siis on kalavaru hea seisundi säilimise ja taastootmise seisukohalt oluline
nende alade säästmine. Vahetult peale süvendamist 2014. aasta detsembris teostatud kalastiku
uuring Rohuküla sadama lähistel näitas, et süvendamine ei ole statistiliselt usaldusväärsel määral
mõjutanud kalakoosluste koosseisu piirkonnas, sest statistiliselt olulisi erinevusi kalakoosluste
struktuuris ei täheldatud süvendusest mõjutatud ja mõjutamata piirkondade vahel. Aruandes märgiti
veel, et süvendustööd toimusid väljaspool kalade kudeperioodi, mistõttu ei ole alust eeldada ka
märkimisväärset otsest kahjulikku mõju piirkonna ja Väinamere kalastikule. 2015. aasta uuringu
tulemused kinnitavad olukorda, kus kõige suuremad muutused kalastiku koosseisus, liikide
vahekorras nii arvukuselt kui ka biomassilt on esmalt tingitud aastaajast, kusjuures kevadised saagid
on kõige väiksemad ja arvukuselt on valdavad ogalik ja räim ning karplased on vähemarvukad kui
suvel ja sügisel. Suve keskel on valdavad särg ja nurg, arvukamalt esineb ka vimba. Kõige
kalarikkam piirkond asus Rohuküla sadamast põhja suunas. Eesti rannikumere kalavaru uurimise
2021. aasta aruande kohaselt on Väinamere kalavaru olukord viimasel kümnendil oluliselt
paranenud. Töönduslikud kalasaagid on aastatel 2013-2021 püsinud keskmisest kõrgemad ja paljude
liikide saagid suurenesid.
Seireuuringute tulemuste põhjal võib järeldada, et kui süvendus- ja kaadamistöid teostatakse
väljaspool kalade kevadist kudeperioodi, siis olulist negatiivset mõju kalastikule sellega ei kaasne.
KMH käigus läbi viidud heljumi tekke ja leviku matemaatilise modelleerimise tulemustest selgus,
et loodetuule korral jääb heljumilaik mõlema sadamas asuva kaadamiskoha korral akvatooriumi
piiridesse, läänetuule korral on vee liikumiskiirus suurem ja heljum jõuab sadama suudmealale.
Tahke ainese kontsentratsioon on looduslikust foonist kõrgem orienteeruvalt 100 meetri ületusel
põhjamuuli ja 8. kai vahelisel alal. Põhjamuuli tagant hajub laik ümbritsevasse keskkonda.
Muulide rajamisel on loodetuule korral heljumi laik nähtav orienteerivalt 300 m kaugusele
uputuskohast, läänetuule korral orienteerivalt 500 m kaugusele uputuskohast
Modelleerimisel on arvestatud koppsüvendaja kasutamisega, sest see on niisuguse töö tegemiseks
parim võimalik tehnika. Juhul, kui soovitakse kasutada pumpsüvendajat, tuleb enne süvendustöid
kavandatud muulid valmis ehitada.
Muulivarede eemaldamisel ei teki olulist heljumi kontsentratsiooni tõusu Rohuküla sadama
ümbruses. Töö tsüklilisust arvestada jäävad heljumi kontsentratsioonid madalaks ka töötsooni
vahetus läheduses. Oodatav looduslikust foonist kõrgema heljumi pilve suurus jääb vahemikku 100
- 300 meetrit.
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
9 / 103
Hoovuste modelleerimise tulemusi analüüsides on hinnatud ka hoovuse käitumist pärast uute
muulide rajamist, et hinnata tegevuse mõju rannaprotsessidele. Kavandatud muulide asend on
hoovuse suhtes hästi valitud, kuna olemasoleva olukorra puhul tekkiv hoovus jälgib läänemuuli
suunda. See on tõenäoliselt seetõttu, et läänemuul on kavandatud rajada vana muulivare peale, kus
juba hetkel on väiksemad sügavused kui ümbritsevas meres. Selline lahendus tagab, et
hüdrodünaamiline pilt ja uhtumise-settimise tasakaal sadama lähistel pärast muulide välja ehitamist
oluliselt ei muutu. Seega saab eeldada, et uute muulide rajamine ei mõjuta hüdrodünaamilist pilti
ega sellest tulenevalt ka uhtumise-settimise tasakaalu Rohuküla sadama lähistel.
Vastavalt HELCOM-i juhendile võeti süvendusalalt, Rohuküla sadama akvatooriumist 7
uuringupunktist põhjasette proovid, millest määrati järgmiste saastekomponentide sisaldused:
naftasaadused, raskmetallid, Cd, Cr, Cu, Pb, Hg, Ni, Zn ja As ning tributüültina (TBT). HELCOM
juhendi kohaselt tuleb igakordselt kaaluda ka ΣPCB ja ΣPAH sisalduse määramist. Eestis reguleerivad
saasteainete sisalduse piir- ja sihtväärtusi pinnases ja settes kaks õigusakti - keskkonnaministri
28.06.2019 määrus nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ ja keskkonnaministri
24.07.2019 määrus nr 28 „Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete
ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi
piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna
kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“. Kumbagi õigusaktiga ei ole
ΣPCB ega ΣPAH piir- ega sihtväärtusi kehtestatud.
Võetud proovide analüüsimise tulemusel leiti, et ühes puuraugus ületab TBT-katiooni sisaldus
põhjasettes piirväärtuse 80 korda, seega on põhjasete siin TBT osas saastunud. Ülejäänud proovide
osas ei saa saastet tõestada ega kummutada kehtestatud normi ja analüüsi määramistäpsuse
mittevastavuse tõttu. Vaikimisi võib eeldada, et ülejäänud alal TBT-saastet ei esine.
Uuringu tulemuste kohaselt on TBT-ga saastunud alal PA6 ümbruses sadama Lõunabasseinis,
saastekehandi pindala on ca 43 800 m2. Võttes TBT-ga saastunud mudase põhjasette paksuseks 0,5
m, saame saastekehandi ruumala 21 900 m3. Reostuskehandi kuivmahukaal on ca 19 710 t, milles
leidub TBT-katiooni ca 32 g.
TBT sisaldust Eesti merealade põhjasettes on analüüsitud Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt
koostatud töös „Eesti merealal asuvate ankrualade merepõhjasetete uuring 2023.“ Töös võrreldi
kogutud setteproovide analüüsi tulemusi nii keskkonnaministri 24.07.2019 määruses nr 28 toodud
piirväärtusega kui ka HELCOM-i indikaatori läviväärtusega. HELCOM-i juhendis on toodud TBT
tuumindikaatori piirväärtuseks 1,3 µg/kg KA (5% TOC). Töö kohaselt on keskkonnaministri
24.07.2019 määrusega nr 28 kehtestatud piirväärtus 0,02 µg/kg KA vanemate andmete alusel ja
läheb lähiajal ühtlustamisele piirkondliku merekonventsiooni nõuetega. HELCOM CORE TBT
tuumindikaatori piirväärtuseks on 1,3 µg/kg KA (5% TOC). Töö tulemuste kohaselt ületasid
tinaorgaaniliste ühendite kontsentratsioonid põhjasettes kehtivat piirväärtust (0,02 µg/kg KA)
kaheteistkümnel ankrualal uuritud kuueteistkümnest.
Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut on 2015. aastal koostanud juhendi „Süvendamise
ja kaadamisega kaasneda võiva keskkonnamõju kaalumise ja sellega arvestamise juhendi
koostamine.“ Juhendi lisas 9 on toodud andmed Soome süvendamise ja kaadamise juhendist.
Saasteainete sisaldusele on Soome juhendis kehtestatud kvaliteedikriteeriumid 1 ja 2 ja sinna vahele
jäävale alale vahetasemed 1A, 1B ja 1C. Tase 1A on seatud nii, et vastav kontsentratsioon ei peaks
kujutama ohtu keskkonnale, 2 ja 1B/1C kohta on toodud, et need on seatud halduslike kriteeriumide
alusel, võttes arvesse ka aine esinemist ja heitkoguste piirmäärasid. Taseme 1 kohaselt peab TBT
sisaldus süvenduspinnases olema ‹5 μg/kg KA ja taseme 1A kohaselt 5-30 μg/kg KA. Soome juhendi
kohaselt oleks Rohuküla sadama süvenduspinnas (TBT-katiooni sisaldus 1,6 μg/kg KA) puhas.
HELCOM-i juhendi punkt 7.65. rõhutab, et reostunud pinnase kaadamine ilma lisameetmeteta on
keelatud, ning praegu kehtiva õigusakti kohaselt on osa Rohuküla sadama settest reostunud.
Seetõttu tuleb selle kaadamiseks rakendada lisameetmeid. Juhul, kui reostunud süvenduspinnast on
vaja kaadata Heinlaiu kaadamisalale, siis võib seda kaadata ainult kaadamisala K1 keskpunkti
soodsate ilmaolude korral ehk tuule kiiruse juures kuni 3 m/s. Reostunud pinnas tuleb võimalikult
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
10 / 103
kiiresti matta puhta süvenduspinnase kihiga. HELCOM-i juhendi ja Eesti mereala planeeringus toodud
tingimuste kohaselt ei ole reostunud pinnase madalmerre (sadamas asuvatele kaadamisaladele)
kaadamine võimalik. Selle põhjuseks on, et madalad kaadamisalad on lainetuse mõjualas, mille tõttu
kandub reostus uuesti keskkonda.
Võimalik on ka reostunud süvenduspinnase ladustamine maismaale Kapteni kinnistule. Selleks
tuleb arendajal taotleda jäätmeluba. Keskkonnaministri 14.12.2015. a määruse nr 70 „Jäätmete
liigitamise kord ja jäätmenimistu“ lisa kohaselt on süvenduspinnase jäätmekood 17 05 06. Maismaal
hinnatakse pinnase seisundit keskkonnaministri 28.06.2019 määruses nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse
piirväärtused pinnases“ toodud piir- ja sihtarvude alusel. Kuna määrusega ei ole TBT-le piir- ega
sihtarvu kehtestatud, ei liigitu meres olev reostunud sete kuivmahukaaluga ca 19710 t (TBT-katiooni
ca 32 g) maismaal ohtlikke aineid sisaldavaks pinnaseks.
KMH kontekstis käsitletakse inimese tervist, heaolu või vara mõjutavate mõjuvaldkondadena
kehtivaid norme ületavat müra- või õhusaaste taset (välisõhu kvaliteet), joogivee kvaliteedi
mõjutamist ning füüsilist mõju inimeste varale (ehitistele ja maale). Käsitlusalasse (eeldatavasse
mõjualasse) on arvestatud sadama piirkonna püsiasustus. Välisõhk on inimese tervise seisukohast
üks olulisemaid keskkonnaelemente. Välisõhu kvaliteeti reguleerib peaasjalikult atmosfääriõhu kaitse
seadus (AÕKS), mis sätestab välisõhu mõjutamise kohta esitatavad nõuded ning meetmed välisõhu
kvaliteedi säilitamiseks ja parandamiseks. AÕKS-i alusel piiratakse kolme liiki välisõhu mõjutusi:
saasteainete heiteid, lõhnaaineid ning välisõhus levivat müra.
Sadamarajatiste rekonstrueerimisega kaasneb ehitusprotsesside ja ehitustehnika poolt tekitatud
müra, vibratsiooni, tolmu ja lõhna levimine lähipiirkonda. Müra ja õhusaaste levik sõltub oluliselt
klimaatilistest tingimustest (tuule kiirus ja suund, õhutemperatuur, õhuniiskus) ning on seetõttu
pidevalt muutuv. Mõju on ajutine, pärast ehitustööde lõppu mõju lakkab. Kõikide hinnatud
saasteainete (SO2, NOX, PM2,5, NH3 ja LOÜ) kontsentratsioonid projektiala piirkonnas jäävad
allapoole kehtestatud piirväärtusi.
Rohuküla sadama piirkonna peamine müraemissioon tuleneb parvlaevadele ja neilt maha sõitvate
sõidukite poolt põhjustatud liiklusmürast. Sellega võrreldes on aluste poolt ja kaupade käitlemisest
tekkivad müratasemed madalamad. Tegemist on pikaajalises kasutuses olnud ja väljakujunenud
sadamaalaga, ning need müratasemed ei sõltu sadamarajatiste rekonstrueerimise vajadusest.
Sadamarajatiste rekonstrueerimisega kaasneb ehitusaegne suurenenud müratase. Seda põhjustavad
nii ehitustegevus kui materjale vedavad raskeveokid. Ehitusmüra tasemed ei tohi ehituse ala
lähedusse jäävatel elamumaadel ajavahemikus 21.00-7.00 ületada keskkonnaministri 16.12.2016
määrusega nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
hindamise meetodid” kehtestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Päevasel ajal,
ajavahemikus 7.00-21.00 tuleb ehitusmüra taluda. Ehitusaegne müra on ajutine, tööde lõppedes
selle mõju lakkab.
Kavandatava tegevuse mõjualas ja Rohuküla sadama territooriumil ei ole registreeritud puurkaeve.
Kapteni maaüksusega piirnevatel Häärberi tee 4, 4a ja 8 elamumaa maaüksustel asuvad
registreeritud puurkaevud. Nimetatud puurkaevude sügavused jäävad vahemikku 25–36 m, vett
võetakse Siluri-Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogumist (11§2019). Kaevude hooldusala ulatus on
10 m. Süvendatava pinnase paigutamise ühe alternatiivina on kaalumisel sadama maa-alaga piirnev
Kapteni kinnistu. Rohuküla sadama akvatooriumi reostusuuring tuvastas, et põhjasete on osaliselt
saastunud tributüültina (TBT) osas. Kuna TBT normi maismaal kehtestatud ei ole ning selle
sisaldusele meresettes on võrreldes teiste Läänemere äärsete riikidega kehtestatud oluliselt rangem
norm, siis võib eeldada, et süvenduspinnase paigutamine Kapteni kinnistule ei avalda põhjavee
kvaliteedile mõju. Selle kindlaks vältimiseks tuleb alumistes kihtideks ladustada puhas, väljaspoolt
reostuskehandit süvendatud pinnas.
Arendajal on olnud plaan segada süvenduspinnast põlevkivituhaga. Sellise tegevuse võimalikkuse
üle otsustamisel tuleb arvestada, et piirkonna põhjavesi on nõrgalt kaitstud.
Kavandatava tegevuse mõjualas ei ole eraisikutele kuuluvat vara, mistõttu mõju sellele ei avaldu.
Sadama lõunaosaga piirnev Kapteni maaüksus (67401:001:0872) on munitsipaalomandisse kuuluv
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
11 / 103
üldkasutatav maa, mille kasutuse, sh sinna süvenduspinnase võimaliku paigaldamise, üle otsustab
kohalik omavalitsus. Süvendatava pinnase paigutamise ühe alternatiivina on kaalumisel sadama
Põhjabasseiniga piirneva eraomandis oleva Kemo kinnistu (67401:002:0881, maatulundusmaa,
pindala ca 4,7 ha) merepoolne osa. Maaüksust läbivast teest mere poole jääb üle poole maaüksuse
pindalast (ca 2,6 ha), mis tähendab, et sinna süvenduspinnase paigutamise korral mõjutatakse olulist
osa maaüksusest. Reostunud pinnase paigutamine vahetult merega piirnevale maaüksusele ilma
spetsiaalseid reostustõkkeid rakendamata ei ole aktsepteeritav, sest reostus levib sealt põhjavette
ja tagasi akvatooriumisse.
Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel on Rohuküla sadama piirkonnas registreeritud kolm XX
sajandi arhitektuuripärandi objekti - Ohvitseride klubi, Rohuküla sadama elektrijaam ja Rohuküla
sadama veemahuti. Arvestades kavandatava tegevuse asukoha ja iseloomuga võib negatiivse mõju
piirkonnas olevatele XX sajandi arhitektuuripärandi objektidele välistada. Juhul, kui süvenduspinnast
on kavas paigutada Kapteni maaüksusele, tuleb selle tegevuse käigus leida lahendus, mis tagab
väärtuslikuks tunnistatud kunagise Rohuküla sadama elektrijaama varemete säilimise. Tegevuse
läbimõeldud kavandamisel on muuhulgas võimalik luua soodsad tingimused arhitektuuripärandi
objektile juurdepääsuks ja selle eksponeerimiseks, mida saab lugeda positiivseks mõjuks.
Ohvitseride klubi ja Rohuküla sadama elektrijaam on objektidena ka pärandkultuuriobjektide registris
(vastavalt ohvitseride kasiino ja Rohuküla ladude nime all). Samuti on pärandkultuuriobjektina kirjas
Rohuküla sõjasadam, mis pigem kajastab teavet sadama ajaloolise seisu kohta. Arvestades
kavandatava tegevuse asukoha ja iseloomuga võib negatiivse mõju piirkonnas olevatele
pärandkultuuriobjektidele välistada.
Süvendamise, kaadamise, sette transportimise ja selle paigutamisega kaadamisaladele või
ladustuspaika tekib kliimamuutusi põhjustavaid CO2 heiteid. KMH käigus arvutati kõigi nende
tegevuste heited välja. Arvutuste tulemusena selgus, et suurimat mõju põhjustab süvenduspinnase
transportimine. Aastase heite võrdluses on kõikide variantide puhul kliima kogumõju samas
suurusjärgus. See tähendab, et enim oleks võimalik vähendada heidet kaadamisel transpordiheidet
vähendades, ehitustegevuste poolelt aga võimalikult väikese heitega materjale kasutades.
Eestis puuduvad piir- ja sihtarvud kliimamõju olulisuse hindamiseks. EK kliimakindluse juhendis on
toodud olulise mõju soovituslikuks määraks taristuprojekti eluea kohta keskmiselt 20 000 CO2ekv t
heidet aastas. Sellega võrreldes on mõju kliimale kõikide variantide puhul väga väike. Kokkuvõtvalt
võib eeldada, et kavandatud tegevus ei põhjusta olulist kliimamõju.
Maa-ameti andmete kohaselt asub Rohuküla sadam 1 meetri korduva üleujutusohuga alal ning
ohtliku üleujutuse piiriks on ca 140 cm. Korduva üleujutusohuga aladele jäävad osaliselt ka
võimalikud kaadamisalad sadama akvatooriumis ning mõned rekonstrueeritavad rajatised.
Arvestades kavandatava tegevuse eeldatavat eluiga 100 aastat, tuleb praeguste üleujutusohuga
alade puhul arvestada ka kliimamuutustest tulenevat mereveetaseme tõusu Lääne-Eesti rannikul.
Praegusele korduva üleujutusohuga alade üleujutuse ulatusele võib tinglikult juurde lisada ca 20 cm
kuni 60 cm. Korduv üleujutustase tõuseks sellisel juhul ca 140 - 150 cm juurde ning ohtliku
üleujutuspiir 200 cm juurde. See tähendab muuhulgas, et sadama projekteerimisel tuleb arvestada
mereveetaseme olulise tõusuga lähima 100 aasta jooksul ehk projekteerimisel tuleb arvesse võtta,
et 100 aasta kontekstis on äärmuslikemate kliimamuutuste stsenaariumite puhul ohtlikud
üleujutusalad 200 cm kõrgemal võrreldes praeguse mereveetasemega. Võimalikud pinnase
ladustamisalad nii korduva üleujutusohuga kui ka tuleviku kontekstis kliimamuutustest tuleneva
mereveetaseme tõusuga jäävad korduva üleujutustega aladele. See tähendab, et arendajal tuleb
kindlustada, et välditakse mereveetaseme tõusu ja üleujutustega pinnase uhtumist tagasi merre.
Mandri- ja saartevahelised transpordiühendused on esmatähtis teenus. Rohuküla sadama
sadamarajatiste heast seisukorrast sõltub mandri ja Hiiumaa ning Vormsi saare vaheliste
transpordiühenduste sujuv ja ohutu toimimine. Seega on kavandatavast tegevusest sõltuv kõige
tõsisemate tagajärgedega avariiolukord transpordiühenduste lakkamine Hiiumaa ja/või Vormsi
saarega. Sadamarajatiste tehnilisest seisukorrast, piisavusest ja asjakohasusest sõltub sadama ja
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
12 / 103
sellega piirneva laevatee navigatsiooniohutus. Mereõnnetused omakorda võivad põhjustada nii
keskkonnareostuse, kujutada ohtu inimeste tervisele, elule ja heaolule ning mõjutada vara väärtust.
Avariiolukordade tekkimine ei ole välistatud ka ehitustegevuse käigus. Selle vältimise peamine
meede on tööprojektis toodud ehitusoperatsioonide ja – võtete täpne jälgimine, tegevuste ja logistika
läbimõtlemine ja töötajate piisav instrueerimine. Rohuküla sadamas on olemas tehnilised vahendid
reostuse lokaliseerimiseks ja likvideerimiseks ning toimiv reostustõrjeplaan.
AS Saarte Liinid kavandab Rohuküla sadama Põhjamuuli rekonstrueerimist. Kuna Põhjamuulil
kavandatava tegevuse ainsaks mõjuriks on ehitusaegsed häiringud ning olulist mõju ei avaldu, siis
saavad häiringute mõjud kumuleeruda vaid juhul, kui Põhjamuuli ja muude rajatiste ehitustööd
toimuksid samaaegselt. Häiringute mõju kumuleerumist reaalselt ei toimu, sest Põhjamuuli
ehitustööd on kavandatud varasemaks kui muude rajatiste ehitustööd.
Kui Rohuküla sadamast süvendatava pinnase kaadamisel Väinamerre kavandatud Heinlaiu
kaadamisalale järgitakse leevendusmeetmeid, siis seoses Heltermaa sadama süvendustöödega
olulist negatiivset koosmõju ei avaldu.
Mõjude hindamise käigus on välja pakutud leevendusmeetmed Natura alade, kaitstavate
loodusobjektide ja elustiku kaitseks, merekeskkonna kaitseks, müra mõju ohjamiseks, põhjavee
kvaliteedi kaitseks, kultuuripärandi kaitseks, kliimamõjudega kohanemiseks ja korralduslikud
meetmed ehitustööde keskkonnasäästlikuks korraldamiseks ja läbiviimiseks.
Seiremeetmete seadmisel on arvestatud juba toimuva riikliku seirega. Täiendavalt tuleb rakendada
seiret kaadamisel Heinlaiu kaadamisalale, nagu see on toodud Heltermaa sadama DP KSH-s.
Alternatiivide võrdlemisel selgub, et pinnase ladustamine Kemo kinnistule ja Põhjabasseini
kirdenurka avaldaks olulist negatiivset mõju nii Väinamere loodusalale kui ka hoiualale, merevee
kvaliteedile ja ka taimestikule ja loomastikule. Kaadamine Põhjabasseini kirdenurka avaldaks samuti
olulist negatiivset mõju Väinamere loodusalale ja -hoiualale ning taimestikule ja loomastikule, kuid
oleks kliimamuutuste vältimise seisukohalt eelistatud. Pinnase paigutamine Kapteni kinnistule on
eelistatud merevee kvaliteedi tagamise seisukohalt ja kultuuripärandi säilitamise ja väärtustamise
seisukohalt.
KeHJS § 29 lg 3 kohaselt võib Natura 2000 alasid ebasoodsat tegevust läbi viia ainult siis, kui see on
alternatiivsete lahenduste puudumisel vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt
tungivatel põhjustel. Käesoleval juhul on süvenduspinnasest vabanemiseks olemas alternatiivsed
lahendused ning seetõttu ei võimalda KeHJS sätted anda otsustajal tegevusluba(sid)
süvenduspinnase kaadamiseks sadama Põhjabasseini kirdenurka ega selle ladustamiseks Kemo
kinnistule.
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
13 / 103
1. Sissejuhatus
AS Saarte Liinid (registrikood 10216057, aadress: Rohu tn 5, 93819 Kuressaare linn, Saaremaa vald
Saare maakond) on eraõiguslik äriühing, mille aktsiad kuuluvad 100% Eesti riigile. Ettevõtte
põhiülesanne on regionaalsete sadamate haldamine ja arendamine. AS-i Saarte Liinid koosseisu
kuulub 18 sadamat seitsmes maakonnas, nende hulgas ka Rohuküla sadam Lääne maakonnas.
Rohuküla sadama kaudu korraldatakse regulaarset parvlaevaliiklust Hiiumaa ja Vormsi saarega,
kaubavedu ning kala-, väike- ja muude laevade sildumist.
Olemasolevate sadamarajatiste rekonstrueerimiseks ja lammutamiseks esitas AS Saarte Liinid
ehitusregistri rakenduse kaudu Haapsalu Linnavalitsusele ehitusloa taotluse (vt KMH programmi lisa
1). Haapsalu Linnavalitsus algatas 04.10.2023 korraldusega (vt KMH programmi lisa 2) esitatud
taotluse põhjal keskkonnamõju hindamise (KMH) Rohuküla sadama Lõunabasseini kaitserajatiste
kompleksi rekonstrueerimise eelprojektiga kavandatud tegevustele. Projekti eesmärk on
rekonstrueerida Rohuküla sadama Lõunabasseini olemasolevad kaitserajatised, mis kaitsevad
lainetuse eest sadamat kasutavaid laevu.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lg 1 punkti 1 kohaselt
tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa
taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise
keskkonnamõju. Rohuküla sadama Lõunabasseini kaitserajatiste kompleksi rekonstrueerimise puhul
on tegevuslubadeks ehitusluba ja vee erikasutusluba.
Kavandatava tegevusena, mis nõuab keskkonnamõju hindamist nähakse ette kuni 180 000
kuupmeetri tahkete ainete uputamine merepõhja, akvatooriumi süvendamine mahus kuni 210 000
kuupmeetrit ja hooldussüvendustööd kogu sadama akvatooriumi ulatuses koos kaadamisega mahus
kuni 100 000 kuupmeetrit, mis KeHJS-e § 6 lõike 1 punkti 17 ja 171 alusel on olulise
keskkonnamõjuga tegevused. KeHJS-e § 11 lõike 3 kohaselt algatatakse § 6 lõikes 1 nimetatud
tegevuse korral kavandatava tegevuse KMH selle vajadust põhjendamata. Lisaks tuleb KeHJS § 3 lg
2 kohaselt keskkonnamõju hinnata, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe
põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline
ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala
kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.
Lisaks keskkonnamõju hindamist nõudvatele tegevustele nähakse Lõunabasseini rajatiste
rekonstrueerimistööde teostamisel ette nõlvakindlustuse tugimüüri rajamist, betoonist kaldteede
rekonstrueerimist (jääteele mahasõit ja aluste veeskamiskoht) ning sadama veevarustuse,
kanalisatsiooni, elektrivarustuse ja välisvalgustuse rekonstrueerimist.
Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja
selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks
tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada
ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut.
KMH viiakse läbi eelprojekti koostamise etapis. KMH läbiviimisel ja aruande koostamisel lähtutakse
nõuetele vastavaks tunnistatud KMH programmist (Lisa 1). Haapsalu Linnavalitsus tunnistas KMH
programmi nõuetele vastavaks 25.09.2024 korraldusega nr 772 (Lisa 2). KMH programm on
lähteülesandeks edasisel keskkonnamõju hindamisel, mille tulemused kajastatakse KMH aruandes.
KMH aruande sisu ja mahu määrab KeHJS-e § 20 ning selle alusel vastu võetud keskkonnaministri
01.09.2017 määrus nr 34 „Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud
nõuded“1.
Käesolevas KMH protsessis on otsustaja (pädev asutus) Haapsalu Linnavalitsus ja arendaja (isik, kes
kavandab tegevust ja soovib seda ellu viia) AS Saarte Liinid. KMH läbiviija on Skepast&Puhkim OÜ.
1 RT: https://www.riigiteataja.ee/akt/106092017001
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
14 / 103
2. KMH osapooled
KMH osapooled on nimetatud allolevas tabelis (Tabel 1).
Tabel 1. KMH osapooled
Osapool Asutus Kontaktisik Kontaktandmed
Otsustaja Haapsalu Linnavalitsus
Posti 34, 90504 Haapsalu
Tel: 372 472530
Arendaja AS Saarte Liinid Hillar Varik,
ehituse projektijuht
Rohu tn 5, 93819 Kuressaare linn,
Saaremaa vald, Saare maakond
Tel: 372 507 9875
Konsultant (KMH läbiviija)
Skepast&Puhkim OÜ
Aide Kaar, projektijuht-
keskkonnaspetsialist
Laki 34, 12915 Tallinn
Tel: 372 698 8365
KMH juhtekspert on Aide Kaar (keskkonnamõju hindamise litsents KMH0123, kehtiv kuni
03.05.2027). Eksperdirühma liikmed on KeHJS § 14 lg 3 ja 4 alusel valinud juhtekspert vastavalt
nende pädevusele, varasematele töökogemustele ja omavahelise koostöö kogemusele.
Eksperdirühma liikmete pädevuse eest vastutab KeHJS § 14 lg 1 kohaselt juhtekspert.
KMH eksperdirühma liikmed on:
− Aide Kaar – valdkonnad: Natura asjakohane hindamine, elustik, ökoloogia ja kaitstav loodus,
merekeskkond, jäätmeteke ja käitlus, avariiolukorrad ja ohutus;
− Eike Riis – valdkonnad: seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, Natura
asjakohane hindamine, kaitstav loodus, mere- ja maismaaelustik, kultuuriline keskkond,
mõju inimese tervisele, heaolule ja varale;
− Renno Nellis (OÜ Clanga) valdkond:– mõjud linnustikule;
− Kaarel Karolin – valdkonnad: mõju kliimale ja kliimamuutustega kohanemine;
− Raimo Pajula – valdkond: Natura eelhindamine;
− Marko Lauri – GIS analüüs;
− Corson OÜ, vastutav täitja Toomas Liiv – hüdrotehniliste töödega tekkiva heljumi leviku,
lainetuse ja hoovuste matemaatiline modelleerimine;
− OÜ Rei Geotehnika, vastutav täitja Kristjan-Henn Riet – setteproovide võtmine, analüüsimine
ja tõlgendamine.
KMH menetlus programmi koostamisest kuni aruande valmimiseni on pikk protsess, mille jooksul
võib mõni eksperdigruppi arvatud liige vahetada töökohta või -positsiooni, mõni töötaja võib minna
lapsehoolduspuhkusele või tulla lapsehoolduspuhkuselt tagasi tööle, ettevõttesse võib tööle tulla uute
pädevuste ja kogemustega töötajaid, eksperdi töökoormus võib muutuda, ekspert võib mõnes
valdkonnas olla tõstnud oma pädevust või pädevusi, mõju hindamise käigus võib ilmneda vajadus
käsitleda täiendavaid, KMH programmis välja toomata valdkondi või ilmneb, et mõni teemakäsitlus
on arvatust keerukam või mahukam. Kõik see võib kaasa tuua muutusi KMH programmis toodud
eksperdirühma koosseisus ja/või hinnatavates valdkondades. Võrreldes KMH programmiga on KMH
eksperdirühmas ja tööjaotuses toimunud järgmised muudatused:
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
15 / 103
− Valdkondi Natura asjakohane hindamine, elustik, ökoloogia ja kaitstav loodus hindasid
töökoormuse paremaks jaotamiseks eksperdid Eike Riis ja Aide Kaar. KMH programmis olid
valdkonnad määratud Raimo Pajulale.
− Valdkonda kultuuriline keskkond hindas töökoormuse paremaks jaotamiseks ekspert Eike Riis.
KMH programmis olid valdkonnad määratud Vivika Väizenele.
− Valdkondi geoloogia ja hüdroloogia hindas töökoormuse paremaks jaotamiseks ekspert Aide
Kaar. KMH programmis olid valdkonnad määratud Vivika Väizenele.
KMH juhtekspert kinnitab, et eksperdirühmas tehtud muudatused on asjakohased ja põhjendatud
ning on tulnud kasuks töö parema kvaliteedi saavutamisele.
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
16 / 103
3. Kavandatav tegevus
3.1. Kavandatava tegevuse eesmärk
Kavandatava tegevuse otsene eesmärk on rekonstrueerida Rohuküla sadama Lõunabasseini
olemasolevad kaitserajatised, mis kaitsevad lainetuse eest sadamat kasutavaid laevu. Kavandatud
on mittetaastatavate muulide lammutamine. Rohuküla sadama rajatiste rekonstrueerimise eesmärk
on tagada jätkuvad võimalused mandri ja suursaarte vahelise parvlaevaühenduse sujuvaks
toimimiseks, Rohuküla kaubasadama otstarbekaks ja ohutuks kasutamiseks ning kala-, väike- ja muude
laevade mugavate ja ohutute sildumisvõimaluste pakkumiseks.
3.2. Kavandatava tegevuse kirjeldus
AS Saarte Liinid kavandab Rohuküla sadama Lõunabasseini olemasoleva sadamarajatise
(Läänemuul, Lõunamuul ja Ristmuul) rekonstrueerimist Lääne maakonnas Haapsalu linnas Rohukülas
Rohuküla sadam 1 maaüksusel (katastritunnus 67401:001:0738, registriosa nr 862832, pindala 6,84
ha) – vt Joonis 1.
Kavandatav tegevus näeb ette:
− lõunamuuli rekonstrueerimine, läänemuuli taastamine ja rekonstrueerimine ning ristmuuli
rekonstrueerimine, millega kaasneb kuni 180 000 m3 tahkete ainete uputamine merepõhja;
− kaide nr 1 ja 8 rekonstrueerimine, kaide nr 6 ja 7 pikendamine;
− kaldakindlustus 5. kai lõunakülje täiendavaks kaitsmiseks lainetuse eest. Maakividest
kaldakindlustuse hinnanguline maht on 27 000 m3;
− nõlvakindlustuse tugimüüri rajamine kinnistu katastritunnusega 67401:001:0738 lõunapiiril;
− betoonist kaldteede rekonstrueerimine (jääteele mahasõit ja aluste veeskamiskoht);
− sadama vee-ala puhastamine vanade muulide jäänustest ja rajatava muuli vundamendile
ehituskaeviku rajamine koos akvatooriumi süvendamisega mahus kuni 210 000 m3;
− sadama veevarustuse, kanalisatsiooni, elektrivarustuse ja välisvalgustuse
rekonstrueerimine;
− hooldussüvendustööd koos kaadamisega mahus kuni 100 000 m3. Eelprojekti kohaselt
käsitletakse süvendusalana kogu Rohuküla sadama akvatooriumi.
Kui akvatoorium on süvendatud vajaliku sügavuseni (kaetud süvendamisega mahus kuni 210 000
m3) eeldab arendaja hooldussüvendustööde mahtudeks iga 3 aasta järel kuni 10 000 m3.
Kavandatud tööde tegemiseks on koostatud kolm ehitusprojekti:
1) Rohuküla sadama kai nr 1 ja lõunamuuli rekonstrueerimise ehitusprojekt. EstKonsult OÜ töö
nr B132;
2) Rohuküla sadama Lõunabasseini kaitserajatiste kompleksi rekonstrueerimise eelprojekt. AS
Saarte Liinid töö nr SL2227;
3) Rohuküla sadama reoveepuhasti rekonstrueerimise ehitusprojekt Mativesi OÜ töö nr 1/6 –
4/221.
Kõik ehitus- ja lammutustööd ning süvendustööd toimuvad parimal tehnoloogilisel ja
keskkonnasäästlikul viisil. Tööde teostamiseks kasutatakse sobivat ja töökorras tehnikat, mis ei
ohusta keskkonda.
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
17 / 103
Joonis 1. Kavandatava tegevuse asukohad Rohuküla sadamas
3.3. Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused
Alternatiivid peavad olema reaalsed, st vastama õigusaktide nõuetele, olema tehniliselt ja
majanduslikult teostatavad, võimaldama tegevuse eesmärgi saavutamist mõistliku aja ja
vahenditega ning arendaja peaks olema valmis kõiki pakutud alternatiive ellu viima.
Kaadamist Läänemerel reguleerib Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon
(edaspidi konventsioon). Konventsiooni kohaselt peab haldusorgan kaadamiseks lubade andmisel
rakendama nn jäätmetekke vältimise põhimõtteid, mille eesmärk on leida kaadamisele alternatiivseid
võimalusi maismaal. Kaadatavat ainest käsitletakse kui jäätmeid ning merre kaadamine peaks olema
viimane lahendus, kui kõik muud võimalused on ammendunud või oleksid ebamõistlikult kallid.
Vastavalt KMH algatamise otsusele tuleb mõju hindamise käigus koostöös projekteerijaga kaaluda
kaadamisele alternatiivseid võimalusi.
HELCOM-i2 juhismaterjali punkti 9.1 kohaselt tuleb kaadamiskoha valikul muuhulgas võtta arvesse
ka majanduslikku ja tegevuse otstarbekust. Süvendus- ja kaadamistööde korraldamise seisukohalt
on otstarbekam kaadata pinnas süvendusalale võimalikult lähedal, sest see lühendab töötsükli
läbiviimiseks kuluvat aega ja vähendab tööde tegemise sõltuvust ilmastikuoludest. Lisaks on pargase
lühem veotee majanduslikult otstarbekam. Vältida tuleb kaitstavate loodusobjektide ja muude merel
olevate huvialadele mõjutamist.
Alternatiivsete kaadamisaladena käsitletakse – vt Joonis 2:
2 Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon (Helsingi komisjon)
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
18 / 103
− sadama Põhjabasseini kirdenurka ca 45 000 m3;
− sadama Põhjabasseini kagunurka ca 20 000 m3;
− Heltermaa sadama kinnistute DP KSH käigus hinnatavat Heinlaiu kaadamisala. Arendaja
kinnitusel on Heltermaa sadama DP KSH3 koostamisel arvestatud ka Rohuküla sadama
süvenduspinnase kaadamise mahuga. Mõjude hindamise tulemusena jõuti järeldusele, et
kaadamisalana tuleb eelistada K1 asukohaalternatiivi. Põhimõtteliselt on võimalik ilma
oluliste ebasoodsate mõjudeta kasutada ka kaadamisala K2 piirkonda, mis jääb kaardistatud
liivamadalatest kaugemale kui 500 m – vt Joonis 3.
Vette kaadamiseks on arendajal vaja taotleda veeluba, mille väljaandmisel arvestab otsustaja
(Keskkonnaamet) käesoleva KMH tulemustega.
Arendaja kaalub ka võimalust kasutada süvenduspinnast maismaal Kapteni ja Kemo kinnistu
vertikaalpaneerimiseks – vt Joonis 2. KMH koostamise ajal ei ole ekspertidel infot kui palju
süvenduspinnast arendaja kinnistutele ladustada plaanib, seda peab ta täpsustama tegevusloa
taotlemise käigus. KMH koostamisel on seetõttu arvestatud halvima võimaliku olukorraga, st kui
maismaale ladustatakse kogu süvenduspinnase maht.
AS Saarte Liinid suhtleb kinnistute omanikuga eesmärgiga sõlmida kokkulepe kinnistu kasutamiseks
KMH menetlusest sõltumatult.
AS Saarte Liinid kaalub võimalust segada vertikaalplaneerimiseks kasutatav süvenduspinnas selle
stabiliseerimise eesmärgil põlevkivituhaga. KMH koostamise ajal ei ole ekspertidel infot milline on
stabiliseerimise eesmärk, kasutatava põlevkivituha kogus, selle osakaal ladustatavas
süvenduspinnases ja põlevkivituha omadused. Seda peab arendaja soovi korral täpsustama
tegevusloa taotlemise käigus.
Süvenduspinnase ladustamiseks maismaale on arendajal vaja taotleda jäätmeluba, mille
väljaandmisel arvestab otsustaja (Keskkonnaamet) samuti käesoleva KMH tulemustega.
3 Heltermaa sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu (versioon
18.04.2024). Lemma OÜ, 2024
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
19 / 103
Joonis 2. Süvenduspinnase paigutamise võimalikud asukohad Rohuküla sadama
piirkonnas
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
20 / 103
Joonis 3. Kaadamisalade asukohad Väinameres. Väljavõte Heltermaa sadama
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõust (LEMMA OÜ
2024)
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
21 / 103
4. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus
4.1. Olemasolev Rohuküla sadam
Rohuküla kaubasadam on samas asukohas tegutsenud vähemalt 20. sajandi algusest saati. Esimese
maailmasõja tulekul kujundati varasemast Rohuküla sadamast Läänemaa mandriosa ainuke
süvaveesadam ja keiserliku Balti laevastiku baas. Sadama põhiplaan on oma praegusel kujul olemas
olnud vähemalt 1915. aastast – vt Joonis 4. Sadam ühendati raudteede võrguga ning ehitati
raudteejaam. 1918. aastal lasid taganevad Vene väed sadama suures osas õhku. II maailmasõja
järgselt läks sadam NSV Liidu mereväe alluvusse.
Joonis 4. Rohuküla sadama süvendamise erinevate etappide plaan ajavahemikus 1915–
1917. Allikas: „Rohuküla – Vene impeeriumi unustatud sõjasadam ja selle säilinud
arhitektuuripärlid“. Oliver Orro, Monika Eensalu, 2013
Tänapäeval on Rohuküla sadam riigile kuuluva AS-i Saarte Liinid haldusalas, sealt korraldatakse
regulaarset parvlaevaliiklust Hiiumaa ja Vormsi saarega, kaubavedu ja kala-, väike- ja muude laevade
sildumist. Sadama plaan on toodud alloleval joonisel (Joonis 5).
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
22 / 103
Joonis 5. Rohuküla sadama plaan. Allikas: AS Saarte Liinid
Keskkonnaotsuste Infosüsteemi KOTKAS andmetel (14.11.2024 seisuga) on Keskkonnaamet AS-ile
Saarte Liinid Rohuküla sadamas tegevuste korraldamiseks väljastanud kaks keskkonnaluba:
− jäätmeluba nr JÄ/334973 jäätmete kogumiseks kehtivusega kuni 28.08.2028;
− tähtajatu vee erikasutusloa nr L.VV/324700 vee võtuks põhjaveehaaretest ja heitvee
suublasse juhtimiseks.
Vee erikasutusluba nr L.VV/332529 Rohuküla sadama kai nr 7 rekonstrueerimiseks kehtis kuni
01.09.2024.
AS-il Saarte Liinid on sertifitseeritud juhtimissüsteemid ISO 9001 ja ISO 14001, Rohuküla sadamal
on kehtiv sadama eeskiri ja reostustõrjeplaan – vt täpsemalt ettevõtte veebilehelt:
https://saarteliinid.ee.
4.2. Mõjutatav keskkond
Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus on toodud KMH programmis (ptk 4.2 kuni 4.10) – vt Lisa
1. Alljärgnevalt on toodud lühikokkuvõte sellest.
Kavandatava tegevuse ala kattub väikeses osas Väinamere loodusalaga, Väinamere linnualaga
(Natura alad) ning Väinamere hoiualaga (ulatudes kuni ca 0,5 km sügavuselt kaitstava ala sisse),
mis kavandatava tegevuse piirkonnas on samades piirides. Loodusalale/linnualale/hoiualale jäävad
suuremas osas kavandatav Lõunamuul, Läänemuul ja Ristmuul ning osaliselt sadama akvatoorium.
Kaitstavale alale jäävad ka lagunenud muulide (lainemurdjate) jäänused, mis on kavas merepõhjast
eemaldada. Väinamere loodusala/linnuala/hoiuala on ainus kaitstav ala, mis paikneb piirkonnas ja
jääb kavandatava tegevuse mõjualale.
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
23 / 103
Kavandatav tegevuse ala lääneosas on registreeritud II kategooria loomaliigi viigerhülge elupaik,
samuti on tõenäoline III kategooria loomaliigi hallhülge esinemine. Sadama piirkonnas Väinamere
linnualal/hoiualal on registreeritud II kategooria linnuliigi väikeluige elupaik ja nelja III kategooria
kaitstava linnuliigi elupaigad. Tehtud on rea linnuala kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide vaatlusi.
Kaitstavate taimeliikide elupaiku pole kavandatava tegevuse alal registreeritud. Sadamast lõuna pool
Väinamere loodusala/hoiuala rannikul on registreeritud üks II kategooria ja mitu III kategooria
kaitstavat taimeliiki.
Kuna kavandatava tegevuse ala hõlmab valdavalt mereala ja sadamarajatisi, puuduvad alal looduslik
taimestik ja looduslikud elupaigad loomastiku jaoks. Kaid ja sadama alal olevad platsid pakuvad
lindudele peatuspaiku. Sadama alal viibiv ja tegutsev linnustik on inimmõjuga hästi kohanenud.
Sadama põhja- ja Lõunabasseini akvatoorium on füüsiliselt piiritletud mereala, kui toimub tihe
graafikujärgne parvlaevade ning muude aluste sildumine ja väljumine. Selle käigus tõstavad laevade
käiturid pidevalt üles suure hulga peeneteralisi setteid. Akvatooriumi on korduvalt süvendatud.
Seetõttu ei ole sadama vee-alal arvestatavat põhjataimestikku ega -loomastikku.
Väinamere rannikuveekogumi ökoloogiline seisund on kesine, keemiline seisund halb ja
koondseisund halb. Halva keemilise seisundi põhjuseks on hinnatud maismaalt tulevat
saastekoormust (üldfosfor, fosfaadid, anorgaaniline lämmastik). Väinamere kalavaru olukord on
viimasel kümnendil oluliselt paranenud.
Sadama maa-alal on toimunud erinevatel aegadel ja materjaliga ulatuslikud täitetööd. Enamasti
katab moreeni pinda voolava konsistentsiga Balti jääjärve viirsavi paksusega enamasti 1-3 m, kohati
kuni 5 m. Rannalähedasel alal viirsavi reeglina ei esine. Kõige ülemine on settekompleks, kus on
segunenud aleuriit ja savi, mõningal määral ka peenliiv, kruus ja muda. Rohuküla sadama vee-alal
on tehtud hulgaliselt ehitusgeoloogilisi uuringuid, kuid nende käigus ei ole võetud pinnaseproove
saasteainete sisalduse määramiseks. Vee-alal on paekivi piirkonnas 10-15 m sügavusel. Moreeni
pealispind on 5-10 m sügavusel.
Maapinnalt esimene aluspõhjaline veekompleks Rohuküla piirkonnas on maapinnalt lähtuva reostuse
suhtes kaitsmata. Pinnaveekogusid Rohuküla sadama territooriumil ja selle lähipiirkonnas ei ole.
Kavandatava tegevuse ning Rohuküla sadama ala paikneb üleujutusalal, kuid Rohuküla sadama alad
ei jää üleujutuse riskipiirkonda. Arvestada tuleb üleujutusohuga 1,58 m absoluutkõrgust tihedusega
korra 10-aasta jooksul.
Rohuküla sadama piirkonnas ei ole registreeritud paikseid välisõhu saasteallikaid. Kõikide hinnatud
saasteainete kontsentratsioonid projektiala piirkonnas jäävad allapoole kehtestatud piirväärtusi.
Rohuküla sadama piirkonna peamine müraemissioon tuleneb parvlaevade ja neilt maha sõitvate
sõidukite poolt põhjustatud liiklusmürast. Tegemist on pikaajalises kasutuses olnud ja
väljakujunenud sadamaalaga ning müratase ei sõltu sadamarajatiste rekonstrueerimise vajadusest.
Lääne-Eesti rannikul valitseb tugeva merelise mõjuga kliima, st talved on keskmiselt soojemad ja
suved jahedamad võrreldes Eesti sisemaa aladega. Sügis-talvisel perioodil tuleb arvestada merejää
tekkega, kuid kliimamuutuste tingimustes on prognoositav merejää vähenemine tulevikus.
Rohuküla sadama piirkonnas on registreeritud kolm XX sajandi arhitektuuripärandi objekti, millest
kaks on kirjas ka pärandkultuuriobjektidena. Kultuurimälestisi registreeritud ei ole.
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
24 / 103
5. Kavandatava tegevuse seos asjakohaste strateegiliste
planeerimisdokumentidega
5.1. Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035
Transpordi ja liikuvuse arengukava4 eesmärgiks merenduse valdkonnas on muuta
meretranspordisektor konkurentsivõimelisemaks ja rohelisemaks ning ühendada see muu taristuga.
Enamus sadamatest (sh Rohuküla) asub rannikumeres ning madalad veeolud, liikuvad setted ja
vahelduv ilmastik loovad iga sadama asukohale oma eripära ning tehnilised nõudmised. Ohutuse
tagamise seisukohalt teeb muret kaitserajatiste nagu lainemurdjate või muulide ning kaldarampide
osaline puudumine, sh Rohuküla sadamas. Muus osas on sadama hetkeolukord hinnatud väga heaks.
Arengukava peab oluliseks ohutu veeliikluse tagamist, mis tugineb paljude näitajate koostoimele, sh
näiteks hüdrograafiliste mõõdistustööde usaldusväärsed andmed, taristu, liikluskorraldus, ohutud
laevad jne.
Arengukava juhib tähelepanu, et taristuehituses tuleb vähendada keskkonnaalast jalajälge ning
alternatiivide valikul seda arvestada. See tähendab, et taristu ehituses kasutatakse sekundaarseid
materjale, nt ehitus- ja lammutusjäätmeid, kus see on mõistlik ja sobilik, et suurendada nende
kasutamise osakaalu riigi taristuobjektidel ja seeläbi suurendada ringmajanduse põhimõtete
rakendamist.
Arengukava kohaselt tuleb pöörata tähelepanu ka kliimamuutustega kohanemisele taristu
arendamisel. See tähendab muuhulgas, et sadamate ehitus peab tagama turvalise sildumise ja
viibimise sadamas ka ekstreemsete ilmaolude korral. Arengukava KSH aruandes on välja toodud, et
enamik Eesti sadamatest on avatud või poolavatud veelade/akvatooriumidega. Arvestades
kliimamuutustega, amortiseeruvad sadamarajatised kiiremini. Kliimamuutuste mõjudega
kohanemiseks tuleb leida võimalus sadamate kaitserajatiste väljaarendamiseks ja vastavate
projektide rahastamiseks.
Kavandatav tegevus on arengukavaga kooskõlas.
5.2. Eesti mereala planeering5
Mereala planeerimise eesmärk oli leppida kokku Eesti mereala kasutus pikas perspektiivis, et
edendada meremajandust ning panustada merekeskkonna hea keskkonnaseisundi saavutamisse ja
säilitamisse. Planeeringuga määrati kindlaks, millistes piirkondades ja millistel tingimustel saab
merealal tegevusi ellu viia.
Mereala planeering tõdeb, et Eesti rannikumeri on enamasti madal ja ohtuderohke. See seab
muuhulgas piiranguid sadamate rajamisele. Looduslikult ebasoodne sadamakoht tähendab eelkõige
suuri kulusid (nt korduvsüvenduse vajadus soovitud sügavuse säilitamiseks, vajadus ohtrama
navigatsioonimärgistuse järele vms). Oluline on tagada väljakujunenud sadamavõrgustiku toimimine
ning jätkuv tähelepanu meresõiduohutusele.
Peamine Eesti vetes toimuv süvendamine on sadamate ja laevakanalite hooldussüvendamine, kus
süvendatavaks materjaliks on valdavalt liiv ja peeneteraline sete. Kaadamise maht varieerub aastate
lõikes oluliselt, sõltudes eelkõige suuremate sadamate süvendustöödest. Süvenduspinnase
4 https://www.mkm.ee/en/media/5393/download 5 Üleriigiline planeering Eesti mereala ja sellega piirneva rannikuala, samuti majandusvööndi teemaplaneering
(lühemalt Eesti mereala planeering); kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 korraldusega nr 146;
https://www.agri.ee/regionaalareng-planeeringud/ruumiline-planeerimine/mereala-planeering
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
25 / 103
regulaarseks suuremahuliseks kaadamiseks on varasemalt (mereala planeeringust eraldiseisvalt)
määratud kaadamisalad.
Planeering seab suunise, et uute kaadamisalade määramisel vältida võimalusel väga madalaid
merepiirkondi, et säilitada nende elurikkust ja vältida erosiooni rannikupiirkonnas. Üldpõhimõttena
tuleb vältida kaadamist ökoloogiliselt tundlikul perioodil (nt kalade kudeajal jm), kui see on tehnilis-
majanduslikult võimalik. Seni kasutatud kaadamisalade edasine kasutamine ja uute kasutusele
võtmine täpsustatakse veekogu süvendamiseks ja kaadamiseks taotletava keskkonnaloa (vee
erikasutusloa) menetlemise käigus. Kaadamisel lähtutakse keskkonnaloas määratletud tingimustest.
Tegevuse kavandamisel lähtutakse Eesti merealade planeeringus sätestatust.
5.3. Eesti merestrateegia
Merestrateegia raamdirektiivi (2008/56/EÜ; lüh. MSRD) põhieesmärk on säilitada või saavutada
hiljemalt aastaks 2020 mereala hea keskkonnaseisund. Keskkonnaseisundi säilitamiseks või
saavutamiseks on vaja rakendada keskkonnakaitse meetmeid. Igal EL riigil tuleb välja töötada ja
rakendada oma merealas merestrateegia, et edendada merede säästvat kasutamist ja säilitada
mereökosüsteeme. Merestrateegiat kohaldatakse kogu Eesti mereala suhtes ning selle eesmärgid on
järgmised (Keskkonnaministri 25.09.2020 määrus nr 46):
− kaitsta ja säilitada merekeskkonda, hoida ära selle seisundi halvenemine või taastada
võimaluse korral mereökosüsteemid piirkondades, kus need on kahjustatud;
− hoida ära ja vähendada heiteid merekeskkonda, et järk-järgult vähendada selle saastamist
ning tagada, et heited ei mõjutaks ega ohustaks oluliselt mere bioloogilist mitmekesisust,
mere ökosüsteeme, inimese tervist ega mere seaduslikke kasutusviise.
Eesti merestrateegia rakendamine toimub kuue-aastaste tsüklitena, kus üks tsükkel koosneb kolmest
põhietapist: 1. etapp - mereala seisundi hindamine ja sihtide seadmine, 2. etapp - mereala
seireprogrammi väljatöötamine ja rakendamine ning 3. etapp - mere meetmekava koostamine ja
rakendamine. Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 uuendamiseks ja kehtestamiseks
analüüsiti Eesti mereala keskkonnaseisundi hetkeseisu, Eesti mereala keskkonnaseisundit
mõjutavaid survetegureid ja inimtegevuse valdkondi, survetegurite tulevikuprognoosi ning
olemasolevate meetmete tõhusust ja piisavust. Teostatud analüüsi põhjal koostati nimekiri
merestrateegia uutest meetmetest rakendamisperioodiga 2022-2027. Meetmete hulgas on ka
kohustus tagada laevadega seotud keskkonnaohutus merel (BALEE-M079). Rohuküla sadama
rekonstrueerimiseks tehtavad tööd aitavad kaasa laevadega seotud keskkonnaohutuse tagamisele.
5.4. Lääne maakonnaplaneering 2030+
Riigihalduse ministri 22.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/70 on kehtestatud „Lääne
maakonnaplaneering 2030+“, kus on toodud, et Rohuküla sadama tähtsus seisneb eelkõige
reisiparvlaevade, sh kohalike elanike ning turistide teenindamises. Lisaks on sadamal olemas
tingimused ja eeldused kaubalaevade teenindamiseks ja vastava võimekuse arendamiseks. Üldise
põhimõttena on välja toodud vajadus soodustada riikliku tähtsusega Virtsu ja Rohuküla
reisisadamate arengut. Maakonnaplaneering näeb ette reserveerida täiendavalt maa-alasid
sadamate laiendamiseks, sh arendamaks sadamate perspektiivi jahi- ja kaubasadamana ning
perspektiivset raudteeühendust Rohuküla sadamas.
Maakonnaplaneering seab põhimõtted, kuidas üldplaneeringute koostamisel arvestada sadamate
toimimise ja arendamise vajadusega.
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
26 / 103
5.5. Haapsalu linna üldplaneering
Haapsalu linna üldplaneering 2030+6 on kehtestatud Haapsalu Linnavolikogu 27.09.2024 otsusega
nr 162. Üldplaneeringu kohaselt on Rohuküla sadam riiklikult oluline reisisadam, mis omab
strateegiliselt tähtsust regulaarühenduse tagamisel Hiiumaa ning Vormsiga. Rohuküla sadam omab
suurt arengupotentsiaali ka kaubaveo teenindamise võimekuse arendamisel, ennekõike koosmõjus
kavandatava Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudtee taastamisega. Üldplaneering arvestab
olemasoleva Rohuküla sadama alaga ning annab võimaluse ka sadama ala ning seal pakutavate
teenuste laiendamiseks, sh elamu- ja ärifunktsiooni koosarendamiseks ja jahisadama
kavandamiseks, et mitmekesistada piirkonna ruumikasutust (vt Joonis 6). Planeeringu tingimuste
kohaselt tuleb Rohuküla sadama arendamise ja laiendamise juures arvestada keskkonnamõju
leevendamise ja reostuse likvideerimise nõuetega, pöörata tähelepanu mürahäiringu vältimisele või
vähendamisele ning vajadusel leevendusmeetmete väljatöötamisele, ennekõike sadama maa-alaga
külgnevatele eluhoonetele. Selleks jätta piisava laiusega haljasriba või rajada häiringu levikut
takistav piire. Piirde rajamine tuleb kavandada häiringut põhjustava objekti maa-alale, v.a juhul kui
häiringut põhjustav objekt rajati varem.
Kavandatav tegevus on kooskõlas kehtiva Haapsalu linna üldplaneeringuga.
Joonis 6. Rohuküla sadama ala üks võimalikest perspektiivsetest lahendustest, sh avalikud
funktsioonid. Allikas: Haapsalu linna üldplaneering
5.6. Rohuküla sadama detailplaneering
Kavandatava tegevuse maa-alal kehtib Ridala Vallavolikogu 13.01.2010 otsusega nr 30 kehtestatud
Rohuküla sadama detailplaneering (DP 3055). Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks oli Rohuküla
6 Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2019_0047
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
27 / 103
sadama maa-ala laiendamine ja rekonstrueerimine, määrates ehitusõigused ja hoonestusalad ning
vajaliku infrastruktuuri seoses uue liikluskorralduse planeerimisega.
Detailplaneeringu alale kuuluvad kinnistud:
− Rohuküla sadam 1 (67401:001:0738), millest 65% on transpordimaa ja 35% ärimaa;
− Rohuküla sadam 8 (67401:001:0739), mis on 100% tootmismaa;
− Rohuküla sadam 4 (67401:002:0093), mis on 100% ärimaa;
− Rohuküla sadam 5 (67401:002:0092), mis on 100% ärimaa.
Kehtiv sadama DP ei hõlma Põhjabasseini kirdenurka uue ala moodustamist ega näe ette
akvatooriumi täitmist.
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
28 / 103
6. Natura 2000 asjakohane hindamine
Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või
ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel
taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja
linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ (loodusdirektiiv) ja
2009/147/EÜ (linnudirektiiv). Tegevuste kavandamisel tuleb võimalikku otsest ja kaudset mõju
Natura aladele arvesse võtta.
Natura hindamise, sh eelhindamise, juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat
negatiivset mõju lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest ja tegevuse muid aspekte (nt
majanduslikke, sotsiaalseid jms) arvesse ei võeta. Tegevuse mõju loetakse oluliseks, kui tegevuse
elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena ei
ole võimalik ala kaitsekorralduskavas sätestatud kaitse-eesmärke saavutada.
Natura hindamisel on metoodiliseks aluseks järgmised juhendmaterjalid: „Juhised Natura hindamise
läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (2019)7, „Natura 2000 alade
kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted“ (2019)8 ja „Natura 2000 alasid
oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3
ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ (2021)9.
6.1. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus
KMH programmi etapis läbi viidud Natura eelhindamise käigus tuvastati, et kavandatava tegevusega
avaldub negatiivne mõju Väinamere linnualale ja Väinamere loodusalale (alad on Rohuküla sadama
piirkonnas samades piirides), sest Natura alale10 on kavandatud muulide ehitamine, süvendustööd
ning lagunenud muulide jäänuste eemaldamine mere põhjast.
Seoses kavandatava tegevusega avaldub negatiivne mõju Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks
olevale elupaigatüübile karid (1170), sest toimub elupaigatüübi kadu. Välistatud ei ole negatiivse
mõju avaldumine elupaigatüüpidele mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased laugmadalikud (ehk
liivased ja mudased pagurannad; 1140) ning rannaniidud (*1630) võimalike muutuste tõttu
hüdrodünaamikas ja rannaprotsessides. Seega ei saa välistada ebasoodsa mõju avaldumist
Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele. Eelhinnangu käigus jõuti
järeldusele, et mõju väljaselgitamiseks tuleb KMH raames läbi viia Natura asjakohane hindamine,
millega täpsustatakse mõju olulisust ja leevendamise võimalusi.
6.2. Teave kavandatava tegevuse kohta ja selle seos Natura ala
kaitsekorraldusega
Kavandatavaks tegevuseks on Rohuküla sadama Lõunabasseini olemasolevate sadamarajatise
(Läänemuul, Lõunamuul ja Ristmuul) rekonstrueerimine, mis jäävad valdavas osas Natura alale või
selle piirile. Natura ala piiresse jääb ka kahe vana muuli (lainemurdja) lammutamine. Vt Joonis 7.
7 A. Aunapu, R. Kutsar, K. Eschbaum, 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6
lõike 3 rakendamisel Eestis 8 Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted (2019/C 33/01).
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52019XC0125(07)&from=ES 9 Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6
lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised (2021). 10 Mõistet „Natura ala“ kasutatakse käesolevas Natura hinnangus juhul, kui on mõeldud korraga nii Väinamere
loodusala kui ka Väinamere linnuala.
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
29 / 103
Kavandatava tegevuse eesmärk ja asukoht ning tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste
kirjeldus vt ptk 3.
Kavandatav tegevus ei ole Natura alade kaitsekorraldusega seotud ega aita kaasa kaitse-eesmärkide
saavutamisele.
Joonis 7. Kavandatava tegevuse ala paiknemine Väinamere linnuala ja Väinamere
loodusala suhtes. Aluskaart: Maa-ameti fotokaart, 2024
6.3. Natura 2000 võrgustiku alade kirjeldus
6.3.1. Väinamere loodusala
Väinamere loodusala (RAH0000605) pindala on 253 958,9 ha, millest maismaa pindala on 42 442,5
ha ja veeosa pindala 211 516,7 ha. Loodusala piirneb sadama olemasoleva akvatooriumiga
ümbritsedes seda lõunas, läänes ja põhjas ning kattub osaliselt (kuni ca 0,5 km sügavuselt)
kavandatava tegevuse alaga.
Loodusala kaitse-eesmärgiks olevad loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on
veealused liivamadalad (1110), jõgede lehtersuudmed (1130), liivased ja mudased pagurannad
(1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid
(1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), soolakulised muda-
ja liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga
liivarannad (1640), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud
lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad - 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal
(*6270), lood (alvarid *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430),
lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad
(*7110), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), nõrglubja-
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
30 / 103
allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad
(*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad
(9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad -
*9180), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0).
Ala kaitse-eesmärgiks olevad loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku
kaitstakse, on hallhüljes (Halichoerus grypus), saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis
dasycneme), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus
gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), emaputk (Angelica
palustris), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp.
arenarius), roheline kaksikhammas (Dicranum viride), könt-tanukas (Encalypta mutica), soohiilakas
(Liparis loeselii), madal unilook (Sisymbrium supinum), püst-linalehik (Thesium ebracteatum), jäik
keerdsammal (Tortella rigens), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblikas
(Hypodryas maturna), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), vasakkeermene pisitigu (Vertigo
angustior), väike pisitigu (Vertigo genesii) ja luha-pisitigu (Vertigo geyeri).
Siseriiklikul tasandil on Väinamere loodusala Rohuküla sadama piirkonnas kaitstav Väinamere
hoiualana (Läänemaa; KLO2000241), vt ptk 7.1.1.
Väljaspool Väinamere loodusala piire Kemo maaüksusel (67401:002:0881) paikneb kavandatava
tegevuse mõjualas looduslik rannikutaimede kooslus, mis on klassifitseeritud elupaigatüübiks
rannaniidud (*1630). Sadama akvatooriumi Põhjabasseini kirdeosas Kemo maaüksusega külgnevalt,
samuti väljaspool loodusala piire, on merepõhjakoosluste modelleerimisel määratud võimalik
elupaigatüüp liivased ja mudased pagurannad (1140). Mõju nendele elupaigatüüpidele on käsitletud
ptk-s 6.5.
6.3.2. Väinamere linnuala
Väinamere linnuala (RAH0000133) pindala on 273 217 ha, millest maismaaosa pindala on 46 799,3
ha ja veeosa pindala 226 417,7 ha. Väinamere linnuala on suurim linnuala Eestis. See on suur mere-
ja rannikuelupaikade kompleks, mis hõlmab Lääne-Eesti rannikuala, Hiiumaa ja Muhumaa
läänerannikuid ja vahepealset mereala. Muuhulgas hõlmab see linnuala mitmeid kaitsealasid, millest
üks tähtsamaid on Matsalu rahvuspark. Ala esinduslikkuse tõttu jääb loodusalale neli Ramsari ala
(Matsalu rahvuspark, Puhtu-Laelatu ja Nehatu looduskaitseala, Hiiumaa laiud ja Käina laht ning
Haapsalu-Noarootsi ala).
Rohuküla sadama piirkonnas paikneb Väinamere linnuala Väinamere loodusalaga samades piirides.
Linnuala piirneb olemasoleva sadama akvatooriumiga ümbritsedes seda lõunas, läänes ja põhjas
ning kattub osaliselt (kuni ca 0,5 km sügavuselt) kavandatava tegevuse alaga.
Ala kaitse-eesmärgiks olevad liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on soopart e pahlsaba-part
(Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope),
sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-
laukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus),
rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio
flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp
(Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), kassikakk
(Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi e niidurüdi (Calidris alpina schinzii),
suurrüdi e rüdi e suurrisla (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius
hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus
aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex),
väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor),
valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), lauk (Fulica atra),
rohunepp (Gallinago media), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas
(Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas
(Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa
lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
31 / 103
nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator),
suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus
pugnax), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpütt (Podiceps
cristatus), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), naaskelnokk (Recurvirostra
avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir e räusk (Sterna
caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-
põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa
glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus
vanellus).
Väinamere linnualal tehti haude- ja rändelinnustiku inventuur 2017. aastal (Nellis jt 201711), kui
Väinamere rannikul loendati ja kaardistati kõik kaitsekorralduslikult olulised linnud, sh kaitsealused
liigid. Rohuküla sadamaalal linde ei loendatud, sest see asub väljaspool Väinamere linnuala, aga
Kapteni maaüksuse rannikulõukalt saadi juhuvaatluseid. Rändeloendused tehti 2017. aastal
Rohuküla sadamast, kust loendati linnuala merealal peatuvad veelinnud.
Rohuküla sadamale lähimad kaitsealused ja pesitsevad linnud on EELISs registreeritud Väinamere
hoiualal, sadama maa-ala lõunaservast vähemalt 400 meetri kaugusel Pusku lahe põhjaservas.
Sadama lõunaservast kuni 1 km kaugusel on registreeritud järgmised III kaitsekategooria liikide
leiukohad: vööt-põõsalind (neli vaatlust/punkti), punaselg-õgija (kolm), liivatüll (üks) ja punajalg-
tilder (üks).
Siseriiklikul tasandil on Väinamere linnuala Rohuküla sadama piirkonnas kaitstav Väinamere
hoiualana (Läänemaa; KLO2000241), vt ptk 7.1.1.
6.4. Kavandatava tegevuse mõju Natura aladele
6.4.1. Mõju Väinamere loodusalale
Mõju Väinamere loodusala terviklikkusele
Väinamere loodusala paikneb Rohuküla sadamas kavandatava tegevuse piirkonnas valdavalt
merealal, kuid sadamast vahetult kagu pool ning enam kui 300 m kaugusel põhja pool hõlmab
loodusala ka rannikuala. Otsene mõju loodusala maismaaosale seoses kavandatava tegevusega
puudub, sest kavandatav tegevus loodusala maismaaosa ei puuduta (loodusala maismaaosale ei ole
ehitisi kavandatud).
Rohuküla sadama Lõunabasseini olemasoleva sadamarajatise (Läänemuul, Lõunamuul ja Ristmuul)
rekonstrueerimise ala kattub Väinamere linnualaga ja Väinamere loodusalaga osaliselt, kuni ca 0,5
km ulatuses Natura ala sisse – vt Joonis 7. Kavandatav tegevusega kaasnevad tööd toimuvad
osaliselt Natura ala veekeskkonnas. Natura alal on kavas eemaldada kahe lagunenud ja veepinnast
madalamaks jäänud muuli jäänused. Samuti jääb pea kogu ulatuses Natura alale kavandatav
Ristmuul ning suurem osa kavandatavast Lõunamuulist. Natura ala piirile või naabrusesse jäävad
osaliselt ka rekonstrueeritavad kaid. Natura alaga kattub osaliselt kavandatav süvendusala sadama
akvatooriumi Lõunabasseinis. Seega on kavandataval tegevusel otsene füüsiline puutumus
Väinamere loodusalaga.
Kavandatava tegevuse objektidest jäävad püsivalt Natura ala olemasolevatesse piiridesse
rekonstrueeritavad Läänemuul, Lõunamuul ja Ristmuul ning osa sadama akvatooriumi
Lõunabasseinist (otsene ja pöördumatu mõju). Need objektid hõlmavad kokku ca 4,4 ha suuruse ala,
mis moodustab 0,0017% Väinamere loodusala kogupindalast ja 0,0021% veeosast12.
Lõunamuuli ja Ristmuuli ehitusega võib kaasneda mõju hüdrodünaamikale, st lainetusele ja hoovuste
liikumisele, kuid see mõju on lokaalne ning jääb rajatiste lähedusse. Samuti on lokaalne mõju setete
11 https://eoy.ee/pics/1311_Vainamere_linnuala_aruanne_2017_Laanemaa_Parnumaa.pdf 12 Väinamere loodusala pindala on 253 958,9 ha, millest veeosa pindala moodustab 211 516,7 ha.
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
32 / 103
liikumisele. Nimetatud mõjud ei too endaga kaasa muutusi rannikuprotsessides sadamast põhja ja
lõuna poole jäävatel rannikualadel (vt ptk 7.3.2), sh Väinamere loodusalal.
Ehitusaegne mõju, sh vanade muulijäänuste eemaldamine ja akvatooriumi süvendamine, on ajutine.
See avaldub peamiselt kaudselt heljumi leviku kaudu, kui merre uputatakse tahkeid aineid (muulide
ehitusmaterjali), eemaldatakse vanade muulide jäänuseid ning kaadatakse süvendatavat pinnast.
See mõju on ajutine ning ehitustööde lõppemisel mõju kaob (heljumi leviku kohta vt ptk 7.3.1).
Tõenäoline on, et sadama Lõunabassein vajab ka edaspidi teatud perioodide järel
hooldussüvendamist, millega kaasneb ajutine mõju heljumi leviku kaudu.
Kavandatava tegevuse mõju on lokaalne ja piirdub ruumis piiratud alaga. Arvestades Väinamere
loodusala suurust ja ulatust ning loodusala kaitse-eesmärgiks olevate väärtuste puudumist
kavandatava tegevuse mõjualas, ei avalda kavandatav tegevus ebasoodsat mõju loodusala
terviklikkusele. Ülevaade võimalikust mõjust loodusala terviklikkusele on esitatud alljärgnevas
tabelis (Tabel 2).
Tabel 2. Mõju Väinamere loodusala terviklikkusele
Kas kavandatav tegevus võib: Hinnang
Vähendada ala elupaigatüüpide pindala või liikidel arvukust, mille kaitseks ala loodi?
Ei
Põhjustada häirimist, mis võib mõjutada asurkondade suurust või liikide vahelist tasakaalu või asustustihedust?
Ei
Põhjustada liikide ümberasustust ja seega vähendada nende liikide levikuala piirkonnas?
Ei
Põhjustada lisa I elupaikade või liikide killustatust? Ei
Põhjustada peamiste tunnuste (nt puistaimkate, loodetele avatus, iga-aastased
üleujutused jne) vähenemist või hävimist?
Ei
Häirida ala soodsa seisundi indikaatoritena kasutatavate võtmeliikide tasakaalu, levikut ja asustustihedust?
Ei
Aeglustada või takistada ala kaitse-eesmärkide saavutamist? Ei
Põhjustada muutusi kriitilise tähtsusega, ala olemust määravates aspektides (nt toitainete tasakaal), millest sõltub ala soodsa seisundi toimimine elupaiga või ökosüsteemina?
Ei
Mõju Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele
Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele maismaa ja ranniku elupaigatüüpidele otsene
ebasoodne mõju puudub, sest kavandatav tegevus loodusala maismaaosa, sh rannikut ei puuduta.
Kavandatava tegevuse mõjualas paiknevate Väinamere hoiuala13 mereliste elupaigatüüpide kaitse-
eesmärgiks seatud pindalad on esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 3).
13 Käsitletavas piirkonnas on Väinamere loodusala ja Väinamere hoiuala samades piirides.
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
33 / 103
Tabel 3. Kavandatava tegevuse mõjualas paiknevate Väinamere hoiuala mereliste
elupaigatüüpide kaitse-eesmärgiks seatud pindalad14
Elupaigatüüp Kood
Inventee- ritud pindala
hoiualal, km2
% hoiuala
merealast
Väinamere hoiuala
eesmärgiks seatud
pindala, km2*
Eesmärgiks seatud
pindalade täitmise % Väinamere hoiualal**
Liivamadalad 1110 656,65 39,68 146,24 449,02
Mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased
laugmadalikud (ehk pagurannad)
1140 53,88 3,26 35,30 152,63
Karid 1170 31,07 1,88 22,69 136,93
* Kuna Väinamere loodusala hõlmab rohkem kaitstavaid alasid kui ainult Väinamere hoiuala, siis eesmärgiks
seatud pindalale lisanduvad veel teiste kaitstavate alade elupaigatüübid ja nende pindalad.
** Väinamere loodusala eesmärgiks seatud elupaigatüüpide 1110, 1140 ja 1170 pindalad ületavad suuresti
seatud kaitse-eesmärke ainuüksi Väinamere hoiuala elupaigatüüpe arvesse võttes.
Natura aladel kaitstavate elupaigatüüpide üleriigilise seisundi 2019. aasta hinnangu15 järgi on
Väinamere loodusalal kavandatava tegevuse mõjualas inventeeritud elupaigatüüpidest pindalaliselt
ebapiisavalt kaitse all esmatähtis elupaigatüüp rannaniidud (1630*) – vt Tabel 4. Sama hinnangu
andmetel on struktuuri ja funktsioonide, tuleviku ning üldhinnangu järgi ebapiisavas seisundis
esmatähtsad elupaigatüübid rannaniidud (1630*) ja liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*).
Nimetatud elupaigatüübid on Väinamere loodusalal inventeeritud sadamast lõuna pool asuval
rannikualal (vt Joonis 8).
Tabel 4. Väinamere loodusalal kaitstavate elupaigatüüpide üleriigiline seisund 2019. aasta
andmetel. Allikas: Elupaigatüüpide seisund 2019, Kliimaministeerium
Elupaigatüüp* Levila Pindala Struktuur ja funkt- sioonid
Tulevik Üld- hinnang 2019
Trend 2019
Veealused liivamadalad (1110)
Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne Stabiilne
Pagurannad (1140) Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne Stabiilne
Karid (1170) Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne Stabiilne
Rannaniidud (1630*) Soodne Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav Paranev
Liigirikkad niidud lubja- vaesel mullal (6270*)
Soodne Soodne Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav Stabiilne
*Loetelus on esitatud kavandatava tegevuse mõjualas inventeeritud/modelleeritud elupaigatüübid.
14 Allikas: Väinamere hoiuala mereosa, Kadakalaiu viigerhülge, Pujuderahu hallhülge ja Selgrahu hallhülge
püsielupaikade (osa Väinamere linnu- ja loodusalast) kaitsekorralduskava 2013-2022 15 Elupaigatüüpide seisund 2019: https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021-
07/Elupaigat%C3%BC%C3%BCpide%20seisund%202019.pdf (vaadatud 10.11.2024)
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
34 / 103
Elupaigatüüp veealused liivamadalad (1110)
Tuginedes Merepõhja elustiku ja elupaikade uuringule Natura ja HELCOM-i elupaigatüüpide leviku
hindamiseks16 juhtis Keskkonnaamet programmi koostamise etapis tähelepanu17, et Väinamere
loodusalal on kavandatava tegevuse alal kaardistatud mereelupaigatüüp veealused liivamadalad
(1110) ning et elupaigatüübi levikualale jääb likvideeritavate muulide piirkond, samuti piirneb sellega
lõunamuul ning võib olla puutumus ka alternatiivse kaadamisalaga Väinameres.
Kuna eelviidatud uuring on Rohuküla sadamas kavandatud tegevuse seisukohast liiga üldine, kasutati
merepõhja struktuuri täpsustamiseks sadama piirkonnas tehtud geofüüsikalist uuringut18, mis on ka
lõunamuuli rekonstrueerimise eelprojekti koostamise aluseks. Selle järgi levib kavandatava tegevuse
alal paekivist aluspõhjal moreen, mis akvatooriumi lõunaosas rannajoone lähedal on 6-10 m
sügavusel. Sadamast lõunas on moreeni pind rannast umbes 250 m kaugusel juba 8–10 meetri
sügavusel, üksikud nukkide tipud ulatuvad veidi kaugemal meres ka 6 m sügavusjooneni. Moreeni
pinda katab enamasti omakorda Balti jääjärve viirsavi. Rannalähedasel alal viirsavi reeglina ei olnud,
kuid mitmeid meetreid paks viirsavi on rannajoonest 50–70 m mere suunas liikudes. Viirsavi paksus
lagunenud muulide piirkonnas on enamasti 1–3 m, kohati kuni 5 m. Kõige ülemise kihina on eristatud
settekompleks, kus on segunenud aleuriit ja savi, mõningal määral ka peenliiva, kruusa ja vahel ka
mudaga. Selle settekihi tüsedus on üldjuhul 1 meetri ümber, üksikutes kohtades 1–3 meetrit, näiteks
sadama keskosast mere poole jääval alal (kaist nr 8 läänes ja kaist nr 5 edelas).
Geofüüsikalisest uuringust tulenevalt Rohuküla sadama piirkonnas kavandatava tegevuse alal
elupaigatüüpi veealused liivamadalad (1110)19 ei esine.
Heljumi leviku modelleerimine20 näitas, et muulide rekonstrueerimistöödega ei levi heljum
veekeskkonnas kaugele ja ulatuslikule alale. Arvestada tuleb ka seda, et heljumi fooniline tase
piirkonnas on suhteliselt kõrge, sest tegemist on tegutseva sadamaga, kus parvlaevade jm
veesõidukite sõukruvide poolt tekitatud vee liikumine tõstab mere põhjast pidevalt kergeid setteid
(muda) üles ning suhteliselt madalas meres soodustavad heljumi teket ja levikut ka tuulte poolt
tekitatud hoovused ja lainetus. Seega isegi, kui veealuseid liivamadalaid esineb kaugemal sadama
piirkonna ümbruse meres, siis süvendamise ja muulide rekonstrueerimise mõju sellele
elupaigatüübile puudub, sest töödega veesambasse lisanduva heljumi kogused on marginaalsed (vt
ptk 7.3.1) ning muud ehitustegevusest tulenevat mõju elupaigatüübile ei kaasne.
Alternatiivse, Väinamerre kavandatava kaadamisala osas on Heltermaa sadama kinnistute DP KSH21
käigus mõjude hindamise tulemusena jõutud järeldusele, et kaadamisalana tuleb eelistada K1
asukohaalternatiivi. Põhimõtteliselt on võimalik ilma oluliste ebasoodsate mõjudeta kasutada ka
kaadamisala K2 piirkonda, mis jääb kaardistatud liivamadalatest kaugemale kui 500 m.
Heltermaa sadama kinnistute DP KSH aruande eelnõus on Väinamerre kavandatava kaadamisalaga
seoses esitatud leevendusmeetmed Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks oleva elupaigatüübi
veealused liivamadalad (1110) kaitseks (vt ptk 6.7).
16 Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, 2020 17 Keskkonnaameti 18.06.2024 kiri nr 6-3/24/10944-2 18 Kirjeldus põhineb uuringul: TLÜ Ökoloogia keskus ja Eesti Geoloogiateenistus. 2022. Rohuküla
sadamapiirkonna merepõhja geofüüsikalised uuringud. Koostajad: Hannes Tõnisson ja Sten Suuroja 19 Keskkonnaportaali loodusveeb: https://loodusveeb.ee/et/themes/elupaigad-nimekiri/karid-1170 (vaadatud
12.11.2024): See elupaigatüüp hõlmab veealuseid leetseljakuid – lainete kuhjatud madalaid pikliku kuju ning
ebasümmeetrilise läbilõikega liivavalle. Eestis käsitletakse selles tähenduses eeskätt liivase põhjaga madalmerd
kuni taimestiku alumise levikupiirini, mis jääb rannikumeres tavaliselt 5–15 meetri sügavusele. Et liiv lainetuse
toimel tugevasti liigub, on leetseljakud sageli taimedeta või asustatud väga hõredalt, peamiselt soontaimede ja
mändvetikatega. Üksnes liivast koosnevate leetseljakute kõrval leidub, olenevalt piirkonna aluspõhjast, ka
erisuguse koostisega segapõhjasid (näiteks liiva, kruusa ja kivide segu). 20 Rohuküla sadama rekonstrueerimistööde heljumi matemaatiline modelleerimine. OÜ Corson, Tallinn 2024 21 Heltermaa sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu. Lemma OÜ
2024
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
35 / 103
Elupaigatüüp karid (1170)
EELIS-e andmebaasi on kantud kavandatava tegevuse alal registreeritud mereline elupaigatüüp karid
(1170), mis on loodusala kaitse-eesmärgiks. Elupaigatüüp on kaardistatud loodusalal lagunenud
muuli jäänuste kohal ning selle ala pindala on 0,07 ha (vt Joonis 8). Lähtudes elupaigatüübi karid
(1170) kirjeldusest22 ei kuulu inimtekkelised veealused rajatised (sh vanad muulid ja nende
jäänused) nimetatud elupaigatüübi hulka. Kuna elupaigatüüp on määratud lagunenud inimtekkelisele
rajatisele, on KMH eksperdi hinnangul tegemist inventeerimisel (modelleerimisel) tekkinud veaga,
mis tuleks EELIS-es korrigeerida. Otsuse selle kohta teeb Keskkonnaamet KMH menetlusest
sõltumatult.
Loodusdirektiivi mereliste elupaigatüüpide modelleerimise (Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut, 2016)
kohaselt esineb loodusalaga kattuval kavandatava tegevuse alal elupaigatüüp karid (1170)
tõenäoliselt veel kahes kohas. Modelleeritud ehk võimalikud karid on näidatud suhteliselt väikesel
alal sadama akvatooriumis ning rekonstrueeritava Lõunamuuli alal. Kuna Rohuküla sadama
akvatooriumis ja Lõunamuuli alal ei ole looduslikest geoloogilistest tingimustest lähtuvalt eeldusi
karide elupaigatüübi olemasoluks23, siis tõenäoliselt on seal samuti tegemist inimtekkeliste veealuste
rajatistega, mis definitsiooni järgi ei klassifitseeru karide elupaigatüübiks.
Seega kavandatav tegevus ei avalda mõju elupaigatüübile karid (1170), sest seda elupaigatüüpi
kavandatava tegevuse alal ja selle mõjualas ei esine ning lagunenud muuli lammutamisega
elupaigatüübi kadu ei kaasne.
Elupaigatüübid rannaniidud (1630*) ja liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*)
EELIS-e andmetel (12.11.2024 seisuga) on Väinamere loodusalal sadama-ala lõunapiiri läheduses
rannikul kaardistatud Natura elupaigatüübid rannaniidud (1630*)24 ja liigirikkad niidud lubjavaesel
mullal (6270*), vt Joonis 8.
Hoovuste ja lainetuse modelleerimine25 tuvastas, et kavandatav muulide rekonstrueerimine ei
mõjuta hüdrodünaamilist pilti ja uhtumise-settimise tasakaalu Rohuküla sadama lähistel. See
tähendab, et kavandatava tegevusega ei kaasne muutusi setete liikumises ja rannaprotsessides ning
sellega seotud ebasoodsat mõju piirnevatele rannaaladele. Seega ei avalda kavandatav tegevus
ebasoodsat mõju sadamast põhja ja lõuna pool olevatele loodusala elupaigatüüpidele rannaniidud
(1630*) ja liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*).
22 Keskkonnaportaali loodusveeb: https://loodusveeb.ee/et/themes/elupaigad-nimekiri/karid-1170 (vaadatud
07.11.2024): Karidena käsitletakse merepõhjast märgatavalt kõrgemale ulatuvaid veealuseid, paiguti mõõnaga
paljanduvaid kaljusid ja moreense või bioloogilise tekkega moodustisi. Karide elustik on väga mitmekesine,
taimestiku moodustavad põhiliselt pruun- ja punavetikate kooslused. Eriti liigirikkad on põisadru kooslused.
Eestis kaljuseid karisid ei ole, ent siin mahuvad selle elupaigatüübi alla rahnuderikkad või aluspõhjakivimeist
merepõhjakõrgendikud, mis paguvee ajal võivad ulatuda üle veepinna. Selliseid kõrgendikke leidub moreensete
merepõhjaseljandike piirkonnas: karid moodustuvad seal graniitrahnude ja kivide kuhjatistest. Karide hulka
arvatakse ka astmeliselt sügavamale laskuvad aluspõhja kivimeist paerannakud mõnede saarte ümbruses
(Vaika, Pakri, Osmussaar). 23 Vt geoloogilise ehituse kirjeldus eespool elupaigatüübi veealused liivamadalad (1110) juures ning
Lõunabasseini rajatiste rekonstrueerimise eelprojekti seletuskirjas. 24 Sadama akvatooriumi Põhjabasseiniga külgnev elupaigatüüp rannaniidud (1630*) paikneb väljaspool
Väinamere loodusala ning seda käsitletakse peatükis 6.5. 25 Rohuküla sadama rekonstrueerimistööde heljumi matemaatiline modelleerimine. OÜ Corson, Tallinn 2024
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
36 / 103
Joonis 8. Natura elupaigatüüpide paiknemine Rohuküla sadama piirkonnas.26 Allikas:
EELIS
Mõju Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele
Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks on mereimetajad hallhüljes ja viigerhüljes, kes mõlemad
võivad elupaigana kasutada kavandatava tegevuse alale jäävat loodusala mereala.
Hallhüljes on kogu Läänemeres, sh Eesti rannikumeres, vabalt liikuv, kuid on jäävabal perioodil ja
üle aastate seotud kindlate lesilate ja merepiirkondadega. Kõige olulisemad puhkealad on valdavalt
kaetud olemasolevate kaitsealadega, kus viiakse läbi regulaarset seiret. Tegemist on väga
kohanemisvõimelise liigiga, kes sisemeres harjub inimtegevusega, ning erinevalt viigrist isegi
kasutab seda ära, tulles saaki püüdma nt sadamatesse või kalapüüniste ja vesiviljeluse ehitiste
lähedusse.27 2023. aasta Eesti loendusandmete ja trendi võrdlus terve Läänemere arvukuse ja selle
muutustega näitab Läänemere hallhülge asurkonna jätkuvat kasvu nii Eestis kui ka terves
Läänemeres.28
26 Sadama akvatooriumi Põhjabasseiniga külgnev elupaigatüüp rannaniidud (1630*) paikneb väljaspool
Väinamere loodusala piire ning seda käsitletakse peatükis 6.5. 27 Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnang. Eesti mereala planeering: Rakendusliku uuringu lepingu NR 1.9-
1/404-1 aruanne. Pro Mare MTÜ, 2019 28 Riigihanke „Riikliku keskkonnaseire eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire allprogrammi seiretööd
2023“, nr 261698 hankeosa nr: „hallhülge lennuloendused (4-3/23/17)“ teostamise aruanne. Koostaja: Ivar
Jüssi, MTÜ Pro Mare
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
37 / 103
Hallhülge elupaiku kavandatava tegevuse piirkonnas pole EELIS-es registreeritud, kuid liik kasutab
ulatuslikke merealasid29, sealhulgas tõenäoliselt ka kavandatava tegevuse ala. eElurikkuse
andmebaasi on kantud hallhülge vaatlus kavandatavast Lõunamuulist ca 100 m lõuna pool. Kuna
hallhülged võivad kasutada kogu Eesti mereala, siis võib neid kavandatava tegevuse piirkonnas
kindlasti esineda, kuid sadama akvatooriumi piirkond ja Väinamerre kavandatav kaadamisala ei ole
hüljeste jaoks esmatähtis piirkond.30 Hülged ei kasuta kavandatava tegevuse piirkonda jääl
poegimiseks, samuti pole läheduses hüljeste lesilaid ega hallhülgele maismaal poegimiseks sobivaid
paiku. Hallhüljeste suurimad lesilad paiknevad Väinamere loodusala põhjapoolses osas (Selgrahul ja
Hari kurgu karidel). Loodusala teistes osades arvukaid loomade kogumeid ei ole, kuid kogu piirkond
on liigi toitumisala ja rändekoridor, kus üksikuid isendeid võib näha kogu jäävaba perioodi jooksul.
Hallhülge peamine poegimispiirkond on Hiiumaast põhja poole paiknevad ajujääväljad. Soojadel
talvedel, kui jääd pole, on hülged poeginud Selgrahul ja võimalik, et ka Eerikulaiul Hari kurgu
lõunaosas.31 2023. aastal Eesti rannikul loendatud hüljeste arv oli seniste seireloenduste käigus
registreeritud kõrgeim tulemus. Arvukuse tõusu tuvastati eelkõige Soome lahe seirealadel. Hallhülge
üldist seisundit nii Eestis kui ka Läänemeres võib pidada väga heaks.32
Hallhülge kaitse tegevuskava33 kohaselt jagunevad liiki ohustavad tegurid looduslikeks ja
inimtekkelisteks. Looduslikud on valdavalt näiteks Läänemere geograafiast ja kliimast tulenevad
tegurid ning liikidevahelised suhted. Inimene võib looduslikke tegureid kaudselt mõjutada, muutes
näiteks erinevate omavahelistes ökoloogilistes sidemetes olevate liikide osakaalu süsteemis.
Kavandatava tegevuse elluviimine ei mõjuta looduslikke ohutegureid ja seetõttu neid käesoleva töö
käigus sügavamalt ei analüüsita. Alltoodud tabelis (Tabel 5) on analüüsitud kavandatava tegevuse
inimtekkelist mõju hallhülge seisundile Väinamere loodusalal hallhülge kaitse tegevuskava (KTK)
põhjal.
Tabel 5. Kavandatava tegevusega kaasneva mõju hinnang hallhülge seisundile Väinamere
loodusalal lähtuvalt inimtekkelistest ohuteguritest
Ohutegur Mõju olulisus KTK põhjal
Mõju liigile
Põhjendus
Kalapüük (hukkumine kalapüünistes/ toidubaasi muutused)
suur/väike puudub Kalapüük on reguleeritud kalapüügiõiguse alusel. Sadama rekonstrueerimine ei mõjuta kalapüügiõigust sõltumata püügivahendist.
Salaküttimine väike puudub Sadama rekonstrueerimine ei avalda mõju salaküttimise ilmingute esinemissagedusele.
Häirimine (ohustav on häirimine lesilates)
keskmine puudub Sadama piirkonnas lesilaid ei ole.
Vee- ja õhuliiklus
Laevaliiklus Hiiumaa ja Vormsi laevateede piirkonnas
väike puudub Sadama rekonstrueerimine on suunatud olemasoleva laevaliikluse navigatsiooniohutuse tagamiseks. Mandri ja Hiiumaa ning mandri ja Vormsi vahelise laevaliikluse intensiivistumist ei ole ette näha. KTK põhjal on ujuvvahendi poolt tekitatava müra häirimiskaugus kuni 2 km, kuid hallhülged on tihti uudishimulikud ja julgete loomadena lähenevad veesõidukitele ise.
29 Hallhüljes on kogu Läänemere alal vabalt liikuv hülgeliik, kelle leviku tuumikalad paiknevad Läänemere
keskosas. Valdavalt asustab see liik saarestike avamerega piirnevaid alasid, kasutades lesilatena nii
meremadalikke kui ka veepinnast kõrgemale ulatuvaid, reeglina taimkatteta saari. Eestis on hallhülged
suhteliselt harvad Väinameres Heltermaa ja Rohuküla vahelisest laevaliinist lõuna pool ning Muhust põhja pool.
Ka mujal Läänemeres on nad sisesaarestikus ja merekitsustes vähearvukamad ning avamerelistes piirkondades
ohtramad. Allikas: Hallhülge (Halichoerus grypus) kaitse tegevuskava 30 Eesti mereala planeering: Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnang. MTÜ Pro Mare. Rakendusliku uuringu
lepingu NR 1.9-1/404-1 aruanne, 2019 31 Väinamere hoiuala mereosa, Kadakalaiu viigerhülge, Pujuderahu hallhülge ja Selgrahu hallhülge
püsielupaikade (osa Väinamere linnu- ja loodusalast) kaitsekorralduskava 2013-2022 32 Riigihanke „Riikliku keskkonnaseire eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire allprogrammi seiretööd
2023“, nr 261698 hankeosa nr: „hallhülge lennuloendused (4-3/23/17)“ teostamise aruanne. MTÜ Pro Mare 33 Hallhülge (Halichoerus grypus) kaitse tegevuskava
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
38 / 103
Ohutegur Mõju olulisus KTK põhjal
Mõju liigile
Põhjendus
Veeturism keskmine puudub Rohuküla sadam teenindab ka hobialuseid, peamiselt jahte. Meretee Väinamerest Rohuküla sadamasse sissesõiduks kulgeb igast suunast läbi Väinamere loodusala ning sadama rekonstrueerimine seda olukorda ei muuda. Väikelaevaliiklus on reguleeritav järelevalvega. KTK põhjal on hallhülged tihti uudishimulikud ja lähenevad ujuvvahenditele ise.
Õhuliiklus väike puudub Sadama rekonstrueerimine ei avalda mõju õhuliikluse intensiivsusele. KTK põhjal ei kuulu Läänemaa rannikuala õhuliikluse aspektist tähelepanu vajavate piirkondade hulka.
Keskkonnareostus
Keskkonnamürgid
väike puudub Sadama rekonstrueerimine ei ole seotud keskkonnamürkide kasutamisega.
Õlireostus avamerega piirnevatel aladel
väike, lokaalselt suur
puudub Vastavalt ulatusliku rannikureostuse riskianalüüsile on looduskeskkonnale olulise mõjuga ulatuslik rannikureostus naftasaaduste leke alates 5 tonni koristustööde mahuga. Kuna Rohuküla sadamas silduvate aluste kütusepaagid on oluliselt väiksema mahuga ning fossiilkütuste kasutamist järk-järgult vähendatakse, siis ei saa sadama ekspluateerimine põhjustada olulise mõjuga rannikureostust, mis mõjutaks hallhülge elupaiku. Sadamas väikeses koguses vette sattunud laevakütus lokaliseeritakse ja koristatakse lekkekohas.
Militaartegevus merel väike puudub Tegemist ei ole militaarotstarbel kasutatava sadamaga ja seega ei too sadama rekonstrueerimine kaasa militaartegevuse intensiivistumist merealadel.
Eeltoodud tabelist järeldub, et Rohuküla sadama rekonstrueerimiseks tehtavad tööd ei ole seotud
hallhülge ohuteguritega, mistõttu kavandatav tegevus sadamas ja sadama opereerimine ei avalda
mõju hallhülge seisundile ja elupaigale Väinamere loodusalal.
Eestis on viigerhüljeste võtme-elupaikadeks Väinameri, kus paiknevad jäävabal perioodil loomade
peamised puhkealad, ning Liivi laht, kus loomad toituvad. Nende alade vahel esinevad regulaarsed
ränded. Eraldi ajutise elupaigana tuleb käsitleda loomade edukaks sigimiseks vältimatut merejääd,
mille tüübid, ulatus ja paiknemine varieerub aastati. Viigerhüljeste peamine toitumisala Väinameres
asub Hiiumaa laidude piirkonnas, mis jääb Rohuküla sadamast ca 17 km kaugusele ning Rohuküla
sadama piirkond ei kuulu liigi jaoks olulisemate toitumisalade hulka (Joonis 9). Viigerhülged vajavad
edukaks sigimiseks stabiilset ja lumikattega merejääd ja rüsijääd, mis asub rannikust piisaval
kaugusel. Viigerhüljeste rändealad hõlmavad suurema mereala, millel esineb nii ebaregulaarseid
otsingu-liikumisi kui regulaarseid rändeid nt. puhke ja toitumisalade vahel. Rändealad on seotud
intensiivse toitumise perioodiga ning põhiline rändetee (läbi Suure väina Liivi lahte ja tagasi) on
ajaliselt oluline maist novembrini. Levila piires liikumine on seotud toidu otsinguga, mis toimub kogu
levila piires. Sel perioodil võivad loomad sattuda ka Rohuküla sadama piirkonda. Siiski kujunevad
välja konkreetsed alad, kus meres saakliikide tihedus on suurem ning kus toitumine on energiatõhus.
Sadama piirkond nende hulka ei kuulu.34
34 Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnang. Eesti mereala planeering: Rakendusliku uuringu lepingu NR 1.9-
1/404-1 aruanne. Pro Mare MTÜ, 2019
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
39 / 103
Joonis 9. Viigerhüljeste olulisemad toitumisalad Lääne-Eestis väljendatuna toitumisega
seotavate hüljeste asukohtade jaotusena 5x5 km ruudustikus. Punase täpiga on tähistatud
Rohuküla sadama asukoht. Allikas: Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnang. Pro Mare
MTÜ, 2019
Viigerhülge elupaigana (leiukohana; (KLO9123890) on EELIS-esse kantud ulatuslik mereala (2645
ha) Väinameres, sh Rohuküla sadama naabruses ja Topu lahes, mis kattub eemaldatavate
muulijäänuste alaga ja väga vähesel määral Lõunamuuli lääneosaga. On väga tõenäoline, et
viigerhülged liiguvad ka elupaigana registreeritud alast väljaspool ehk kogu loodusalaga kattuval alal.
Viigerhülge modelleeritud toitumisalad jäävad Rohuküla sadama akvatooriumist väljapoole ca 1 km
kaugusele lõuna suunas (lähimas modelleeritud 5×5 km ruudus on hüljeste arvukus ruudu kohta 8
ehk väga madal). Väinamerre kavandatava kaadamispiirkonna35 põhjapoolses osas on hüljeste
arvukus 5×5 km ruudu kohta 154 ja lõunapoolses osas 521 (madal kuni keskmine). Sadama
akvatooriumi ala on väljaspool viigerhüljeste modelleeritud talvitus- ja sigimisala ning Väinamerre
kavandatav kaadamispiirkond on väga madala tähtsusega talvitus- ja sigimisalal. Viigerhüljeste
rändealade seisukohast on Rohuküla sadama akvatoorium ja lähiümbrus väljaspool modelleeritud
rändeala, Väinamerre kavandatava kaadamispiirkonna põhjapoolses osas on hüljeste arvukus 5×5
km ruudu kohta 121 ja lõunapoolses 206 (madal).36
Viigerhülge kaitse tegevuskava37 kohaselt jagunevad liiki ohustavad tegurid looduslikeks ja
inimtekkelisteks. Looduslikud ohutegurid on kiskjad, epideemiad, vetikamürgid ning kliima
soojenemine. Inimene võib looduslikke tegureid kaudselt mõjutada, kuid kavandatava tegevuse
elluviimine ei mõjuta looduslikke ohutegureid ja seetõttu neid käesoleva töö käigus sügavamalt ei
analüüsita. Alltoodud tabelis (Tabel 6) on analüüsitud kavandatava tegevuse inimtekkelist mõju
hallhülge seisundile Väinamere loodusalal hallhülge kaitse tegevuskava (KTK) põhjal.
35 Kavandatakse Heltermaa sadama kinnistute DP-ga. Vt Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu KSH
aruande eelnõu. Lemma OÜ, 2024 36 Eesti mereala planeeringu kaardirakendus: https://mereala.hendrikson.ee/kaardirakendus.html 37 Viigerhülge (Phoca hispida) kaitse tegevuskava
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
40 / 103
Tabel 6. Kavandatava tegevusega kaasneva mõju hinnang viigerhülge seisundile
Väinamere loodusalal lähtuvalt inimtekkelistest ohuteguritest
Ohutegur Mõju tähtsus KTK põhjal
Mõju liigile
Põhjendus
Kalapüük, muutused toidubaasis ja salaküttimine
Kalapüük (hukkumine kalapüünistes; Väinameri)
suur puudub Kalapüük on reguleeritud kalapüügiõiguse alusel. Sadama rekonstrueerimine ei mõjuta kalapüügiõigust sõltumata püügivahendist.
Muutused toidubaasis väike puudub KTK andmetel on peamised saakliigid on heas seisus, hüljes on plastiline toituja. Sadama rekonstrueerimine ei mõjuta liigi toidubaasi.
Salaküttimine võimalik,
teadmata
puudub Sadama rekonstrueerimine ei avalda mõju salaküttimise ilmingute esinemissagedusele.
Vee-, õhu- ja muu liiklus
Jäämurdmine keskmine puudub Sadamast lähtuvad püsivad laevateed hoitakse jäävabad. Sadama piirkonnas liik ei poegi.
Laevaliiklus väike puudub Sadama rekonstrueerimine on suunatud olemasoleva laevaliikluse navigatsiooniohutuse tagamiseks. Mandri ja Hiiumaa ning mandri ja Vormsi vahelise laevaliikluse intensiivistumist ei ole ette näha. Liigi peamisi puhkealasid sadama piirkonnas ei ole.
Veeturism keskmine puudub Rohuküla sadam teenindab ka hobialuseid, peamiselt jahte. Meretee Väinamerest Rohuküla sadamasse sissesõiduks kulgeb igast suunast läbi Väinamere loodusala ning sadama rekonstrueeri- mine seda olukorda ei muuda. Väikelaevaliiklus on
reguleeritav järelevalvega. Liigi peamisi puhkealasid sadama piirkonnas ei ole.
Jääliiklus (mootorsõidukid)
suur puudub Jääliiklus on ohutegur poegimisaladel, kuid sadama piirkonnas poegimisalasid ei ole.
Lennuliiklus väike puudub Sadama rekonstrueerimine ei avalda mõju lennuliikluse intensiivsusele. KTK põhjal võib mõju avalduda liigi puhkealadel, kuid sadama piirkonnas puhkealasid ei ole.
Keskkonnareostus
Keskkonnamürgid suur puudub Sadama rekonstrueerimine ei ole seotud keskkonnamürkide kasutamisega.
Õlireostus suur puudub KTK järgi ohustab Liivi lahes toimuv ulatuslik
naftaõnnetus olulisi toitumisalasid, kuid Väinameres on suurõnnetuse risk madalam. Vastavalt ulatusliku rannikureostuse riskianalüüsile on looduskeskkonnale olulise mõjuga ulatuslik rannikureostus naftasaaduste leke alates 5 tonni koristustööde mahuga. Kuna Rohuküla sadamas silduvate aluste kütusepaagid on oluliselt väiksema mahuga ning fossiilkütuste kasutamist järk-järgult vähendatakse, siis ei saa sadama ekspluateerimine põhjustada olulise mõjuga rannikureostust, mis mõjutaks hallhülge elupaiku. Sadamas väikeses koguses vette sattunud laevakütus lokaliseeritakse ja koristatakse lekkekohas.
Militaarmürgid suur puudub KTK järgi seisneb oht uputatud keemiarelvades. Töötava sadama akvatooriumis ja lähiümbruse merekeskkonnas on aastakümneid tehtud uuringuid, ehitus- ja süvendustöid ning uputatud keemiarelvi ei ole teadaolevalt leitud.
Müra- ja valgusreostus väike puudub KTK järgi on oht rändeteedel ja toitumisaladel. Sadama piirkonnas liigi rändeteid ja toitumisalasid ei ole.
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
41 / 103
Ohutegur Mõju tähtsus KTK põhjal
Mõju liigile
Põhjendus
Militaartegevus (merel) keskmine puudub Tegemist ei ole militaarotstarbel kasutatava sadamaga ja seega ei too sadama rekonstrueerimine kaasa militaartegevuse intensiivistumist merealadel. KTK järgi on oht puhke- ja toitumisaladel. Sadama piirkonnas liigi puhke- ja toitumisalasid ei ole.
Taristu (sh sadamad jm rannikumere kasutust oluliselt muutvad rajatised)
teadmata puudub Sadama rajatiste rekonstrueerimine ei muuda oluliselt rannikumere kasutust.
Süvendamine ja kaadamine
väike mitte- oluline
Süvendamise ja kaadamisega ei kaasne heljumi ulatuslikku levikut. Vähesel määral võivad mõju avaldada ehitusmasinate poolt tekitatavad häiringud.
Eeltoodud tabelist järeldub, et Rohuküla sadama rekonstrueerimiseks tehtavad tööd ei ole seotud
viigerhülge ohuteguritega, mistõttu kavandatav tegevus sadamas ja sadama opereerimine ei avalda
mõju viigerhülge seisundile ja elupaigale Väinamere loodusalal.
Ehitustöödega kaasnev müra ja laevade liikumine võib põhjustada viiger- ja hallhülgele mõningasi
häiringuid, mille tõttu hoiavad loomad tööde tsoonist mõnevõrra eemale. Siinkohal tuleb arvestada,
et Rohuküla sadama näol on tegemist pikalt tegutsenud reisi- ja kaubasadamaga, kus pidevalt
toimub laevade liiklus ning sadama maismaa-alal ka muud tegevused. Kuna hülged on harjunud
sadamas toimuva laevaliiklusega, on häiringute ulatus suhteliselt väike, piirdudes tõenäoliselt
maksimaalselt paarisaja meetriga. Ehitustöödega kaasnevad häiringud on ajutised ja suhteliselt
lühiajalised ega põhjusta viigerhülgele ja hallhülgele olulist negatiivset mõju, sest hüljestele
toitumiseks sobivad merealad on väga suure ulatusega.
Hülgeliikidele võib avalduda ajutine negatiivne mõju veekeskkonna kvaliteedi kaudu, mis on tingitud
süvendamise ja kaadamisega kaasnevast heljumi levikust. Heljumi tekke ja leviku hindamiseks on
KMH käigus tehtud setete leviku matemaatiline modelleerimine38 (vt ka ptk 7.3.1). Selle tulemused
näitavad järgmist:
- süvendatava materjali kaadamisel sadama Põhjabasseini kaadamisaladele ei levi heljum
sadama akvatooriumist väljapoole;
- lõuna- ja läänemuuli ehitamise käigus tahke aine uputamisel ulatub nähtav heljumi laik
loodetuule korral uputuskohast orienteerivalt 300 m kaugusele lõuna suunas ning läänetuule
korral orienteerivalt 500 m kaugusele kagu suunas;
- mere põhja süvendamisel (koppsüvendajaga) sadama Lõunabasseinis kaide 1–4 esisel alal
jäävad kontsentratsioonid loodetuulega madalaks ning heljumi pilv praktiliselt ei eristu
ümbritsevast foonist, loodetuulega tekib heljumit samuti vähe ja kontsentratsioonid on
foonilähedased;
- muulivarede eemaldamisel ei teki olulist heljumi kontsentratsiooni tõusu Rohuküla sadama
ümbruses; heljumi kontsentratsioonid jäävad madalaks ka töötsooni vahetus läheduses,
oodatav heljumipilve suurus on ca 50 m.
Heltermaa sadama KSH39 käigus on modelleeritud heljumi levikut Väinamerre kavandatud
kaadamisalal ning jõutud järeldusele, et kavandatav tegevus ei mõjuta veekogumi seisundi
hindamisel kasutatavaid indikaatoreid määral, mis muudaks veekogumi seisundi hinnangut.
Leevendusmeetmena tuleb jälgida ilmaolusid (tuule kiirust ja suunda). Kuna Väinamere kaadamisala
ei ole hüljeste seisukohast oluline piirkond, siis kaadamine sinna hüljeste seisundit ei mõjuta.
38 Rohuküla sadama rekonstrueerimistööde heljumi matemaatiline modelleerimine. OÜ Corson, Tallinn 2024 39 Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Lemma OÜ, 2024
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
42 / 103
Eeltoodust tulenevalt võib järeldada, et kaadamine ei põhjusta hüljeste elupaigas nähtavuse
halvenemist vees või on tegemist piiratud alaga. Kuna hülged on liikuvad, siis ei häiri see hüljestel
kalade püüdmist toiduks. Rohuküla sadama piirkond ei ole hüljeste jaoks oluline elupaik, mistõttu ei
ole tõenäoline, et muulide rekonstrueerimisega kaasneks liigile ebasoodne mõju, või on see mõju
väga lühiajaline ja mööduv, st ebaoluline.
Kaitse-eesmärgiks olevate kalaliikide (harilik hink, harilik võldas, jõesilm, harilik vingerjas) elupaiku
Rohuküla sadama piirkonnas teada ei ole. 2015. aastal Rohuküla sadama kalastiku seire40 käigus
õnnestus kaitstavatest liikidest tabada üks hink sadamast põhja pool. Väinamerre kavandatava
kaadamisala piirkonnas ei saadud juulis 2023 seirepüükide tulemusena ühtegi loodusala kaitse-
eesmärgiks olevat kalaliiki. Samuti ei leitud hinku ega võldast ahvena ja teiste röövkalade maosisude
analüüsi käigus. Jõesilmu ja vingerja elupaigaeelistustele vastavad elupaigad tegevuste võimalikus
mõjualas puuduvad.41
Kaitse-eesmärgiks olevate kalaliikide oluliste elupaikade esinemine kavandatava tegevuse
võimalikus mõjupiirkonnas ei ole kinnitust leidnud. Kui rakendatakse üldist leevendusmeedet
Väinamere kalastiku elutingimuste kaitseks – süvendus- ja kaadamistööd viia läbi väljaspool kalade
kevadist kudemisperioodi (vt ptk 8.1) –, siis võib ebasoodsa mõju avaldumise välistada ka loodusala
kaitse-eesmärgiks olevatele kalaliikidele.
Kavandatava tegevuse piirkonnas ja mõjutsoonis puuduvad teiste loodusala kaitse-eesmärgiks
olevate liikide (vt ptk 6.3.1) registreeritud ja võimalikud elupaigad. Sellest tulenevalt on kavandatava
tegevuse ebasoodne mõju nende liikide seisundile välistatud.
6.4.2. Mõju Väinamere linnualale
Mõju Väinamere linnuala terviklikkusele
Kavandatava tegevuse alternatiivideks on süvendustöödel eemaldatud setete kaadamiseks
kasutatavad alad: sadama Põhjabasseini kirdenurk, Kapteni ja Kemo kinnistu ja Heinlaiu
kaadamisala.
Väinamere linnuala piirneb analoogselt loodusalaga olemasoleva sadama akvatooriumiga
ümbritsedes seda lõunas, läänes ja põhjas. Lõunabasseini olemasoleva sadamarajatise (Läänemuul,
Lõunamuul ja Ristmuul) rekonstrueerimise ala kattub osaliselt linnualaga, ulatuses kuni ca 0,5 km
sügavuselt selle sisse. Kõige sügavamal linnuala sees asuvad vanad muulijäänused, mis on kavas
eemaldada. Linnualale jääb pea kogu ulatuses kavandatav Ristmuul ning suuremas osas ka
kavandatav Lõunamuul. Ala piirile või naabrusesse jäävad osalt ka rekonstrueeritavad kaid.
Linnualaga kattub osaliselt ka kavandatav süvendusala. Seega on kavandataval tegevusel otsene
füüsiline puutumus linnualaga.
Lõunamuuli Läänemuuli ja Ristmuuli rekonstrueerimise näol toimub ehitustegevus linnuala
merekeskkonnas, mille tagajärjel asendub ala merepõhi ja veeala muulide alal tehisrajatistega.
Muulid toovad kaasa ka muutused hüdrodünaamikas, seda eriti muulide varju jääval sadama
akvatooriumi alal, mis samuti kattub osaliselt linnualaga. Süvendamine toob kaasa mõjud
merekeskkonna tingimustes (mere sügavus muutub) ja merepõhja iseloomus. Muulide tõttu väheneb
lainetuse mõju ja muutub hoovuste režiim. Seega avalduvad olulised mõjud linnuala
merekeskkonnas elupaikade kao ja elupaigatingimuste muutumise näol.
Lagunenud muulide jäänuste eemaldamisel eemaldatakse linnualalt inimtekkelised rajatised. Antud
tegevuste mõju võib põhimõtteliselt pidada positiivseks. Samas tuleb arvestada, et muulide jäänused
on tõenäoliselt kujunenud elustikule sekundaarseks karidele sarnanevaks elupaigaks.
40 Kalastiku seire teostamine 2015. aastal seoses Rohuküla sadama süvendustöödega ja kalastiku seire aruande
koostamine. Aruanne. Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Limnoloogiakeskus. Tartu 2015 41 Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Lemma OÜ, 2024
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
43 / 103
Ehitusaegne mõju, sh vanade muulijäänuste eemaldamine ja akvatooriumi süvendamine, on ajutine.
Erinevate tegevustega, nagu süvendustööd, muulide jäänuste eemaldamine ja ehitustegevus
kaasneb heljumi veesambasse paiskamine, heljumi levik linnualal ning settimine linnuala
merepõhjale. Heljumi võimalik levik sõltub tööde teostamise viisist, ajastusest (sellest kas töid
teostatakse ka tuuliste ilmadega) ning heljumi levikut tõkestavate lahenduste (nt levikut tõkestavad
ekraanid) kasutamisest. Arvestades parima tehnoloogia ja hea praktika kasutamisega on heljumi
levik tõenäoliselt suhteliselt piiratud ning selle mõju pole pikaajaline. Tõenäoliselt toob heljumi levik
kaasa ajutisi negatiivseid mõjusid merekeskkonnale ja elustikule, kuid ei põhjusta kauakestvaid ega
pöördumatuid muutusi merekeskkonnale ning merepõhja tingimustele.
Töödega kaasnev müra ning laevade ja muu tehnika liikumine ja töötamine põhjustab häiringuid
linnuala elustikule, sh ka linnustikule. Siinkohal tuleb arvestada sellega, et Rohuküla sadama näol on
tegemist pikalt tegutsenud reisi- ja kaubasadamaga, kus toimub laevade liiklus ning sadama
maismaa-aladel ka muud tegevused. Seega on piirkonna linnustik sadama mõjudega kohanenud.
Kavandatava tegevusega kaasnevad häiringud ulatuvad tööde alalt kuni ca paarsada meetrit
väljapoole, kuid enamuse tegevuste puhul on häiringute tsoon ilmselt väiksem. Häiringute näol on
tegu ajutiste mõjudega, mis ei põhjusta liikidele pöördumatuid muutusi.
Teoreetiliseks võimaluseks ja mõjuriks on ehitustegevuse käigus kasutatava tehnikaga toimuv avarii
ja sellest tingitud õlireostus. Arvestades kasutatavaid ettevaatusabinõusid ning reostustõrje plaani
ja vahendeid, on reostuse tõenäosus ning linnualal levimise võimalus suhteliselt väike.
Kavandatava tegevuse mõju on lokaalne ja piirdub ruumis piiratud alaga. Kavandatav tegevus
avaldub linnuala merekeskkonnale ja merepõhjale ning elupaigatingimustele otseseid füüsilisi
mõjusid. Mereliste elupaikade kadu toimub linnuala merealade mastaapi arvestades väga väikesel
alal ning ei avalda linnustikule tõenäoliselt olulist mõju. Kuna muulidel ei viibi reeglina inimesi, siis
on need peatuspaigaks lindudele ning võivad sadama atraktiivsust mitmete linnuliikide jaoks hoopis
suurendada. Arvestades Väinamere linnuala suurust ja ulatust ning kaitse-eesmärgiks olevate
väärtuste puudumist kavandatava tegevuse mõjualas, ei avalda kavandatav tegevus ebasoodsat
mõju loodusala terviklikkusele. Ülevaade võimalikust mõjust loodusala terviklikkusele on esitatud
alljärgnevas tabelis (Tabel 7).
Tabel 7. Mõju Väinamere linnuala terviklikkusele
Kas kavandatav tegevus võib: Hinnang
Vähendada ala elupaigatüüpide pindala või liikidel arvukust, mille kaitseks ala loodi? Ei
Põhjustada häirimist, mis võib mõjutada asurkondade suurust või liikide vahelist
tasakaalu või asustustihedust?
Ei
Põhjustada liikide ümberasustust ja seega vähendada nende liikide levikuala
piirkonnas?
Ei
Põhjustada lisa I elupaikade või liikide killustatust? Ei
Põhjustada peamiste tunnuste vähenemist või hävimist? Ei
Häirida ala soodsa seisundi indikaatoritena kasutatavate võtmeliikide tasakaalu,
levikut ja asustustihedust?
Ei
Aeglustada või takistada ala kaitse-eesmärkide saavutamist? Ei
Põhjustada muutusi kriitilise tähtsusega, ala olemust määravates aspektides (nt
toitainete tasakaal), millest sõltub ala soodsa seisundi toimimine elupaiga või
ökosüsteemina?
Ei
Mõju Väinamere linnuala kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
44 / 103
EELIS andmebaasi on kantud linnuala kaitse-eesmärgiks oleva väikeluige elupaik, mis piirneb
Põhjamuuli maapoolse osa ja keskosaga. Väikeluige elupaigana on kaardistatud 19 ha suurune ja
1,8 km pikkuselt piki rannikut kulgev madal mereala, mis piirneb muuli maapoolse osaga 240 m
pikkusel lõigul. Tegu on rannikumeres oleva elupaigaga, kus rändel olevad luiged peatuvad ja
toituvad. Elupaiga alal loendati 2021. aastal 50 sügisrändel peatuvat luike. Väikeluik on arktiline
linnuliik, kes Eestis ei pesitse. Väikeluige kaitse tegevuskava kohaselt on liigi puhul suure mõjuga
ohuteguriks rändel peatuvate isendite häirimine.
Kavandatav tegevuse ala on elupaigast eraldatud Põhjamuuliga. Siiski võivad seoses kaadamisega,
mille üheks alternatiivseks alaks on sadama Põhjabasseini kirdenurk ja Kemo kinnistu, kaasneda
häiringud väikeluikedele, kes viibivad Põhjamuuli läheduses. Häiringud tulenevad tehnika liikumisega
kaasnevast visuaalsest mõjust ning vähemal määral ka mürast. Samuti pole välistatud kaadamise ja
hiljem lainetuse ja erosiooni tõttu vabaneva heljumi kandumine linnualale, kuid antud mõju on
eeldatavalt ebaoluline kuna kaadamisala eraldab loodusalast Põhjamuul.
Mõningased, kuid tõenäoliselt väiksema ulatusega häiringud võivad kaasneda ka seoses
süvendustöödega, kui neid tehakse sadama akvatooriumi põhjaosas. Kuna luikedele sobiv mereala
on suure ulatusega ning häiringud on ajutise iseloomuga, siis ei põhjusta need liigile negatiivset
mõju. Põhjabasseini kirdenurga kasutamisel kaadamiseks kaadamistöödega seotud võimalikud
häiringud kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele (eelkõige väikeluigele, aga ka teistele
veelindudele) on tõenäoliselt ebaolulised. Setete kaadamisel Põhjabasseini võib kaasneda heljumi
levik tööde ajal ning hiljem lainetuse ning erosiooni tulemusena. Tõenäoliselt ei avalda see olulist
negatiivset mõju linnualale, kuna kaadamisala eraldab linnualast põhjamuul.
EELIS andmebaasis pole muulide piirkonnas registreeritud teiste kaitse-eesmärgiks olevate
linnuliikide elupaiku, aga sadama piirkonna merealadel võivad siiski pesitseda, peatuda ja toituda
mitmed eesmärgiks olevad linnuliigid. PlutoF andmebaasi on kantud kavandatava tegevuse
piirkonnas järgmiste kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide vaatlusi: järvekaur, kormoran, aul,
jääkoskel, väikekoskel, sõtkas, hahk, merivart, tuttvart, punapea-vart, sinikael-part, mustlagle,
valgepõsk-lagle, kühmnokk-luik, väiketiir, tutt-tiir, randtiir, jõgitiir, liivatüll, meriski, kalakajakas,
naerukajakas, randtiir, räusk, hallhaigur, mudatilder, heletilder, suurkoovitaja ja merikotkas.
2017. aastal tehtud Väinamere linnuala linnustiku inventuuril (Nellis jt 201742) loendati kevad- ja
sügisrände perioodil merealal peatuvad veelinnud (vaatlused tehti rannikult, sh Rohuküla sadamast).
Kevadel tehti kolmekordne ja sügisel viiekordne rändel peatuvate veelindude loendus. Rohuküla
sadamast kuni 3 km kaugusel merealal loendati peatumas järgmiseid liike (sulgudes maksimaalne
loendatud isendite arv): merivart (2450 is), aul (820 is), sõtkas (80 is), jääkoskel (52 is), valgepõsk-
lagle (45 is), kühmnokk-luik (32 is), tuttvart (27 is), väikeluik (16 is), kormoran (8 is), tõmmuvaeras
(7 is), väikekoskel (6 is), viupart (4 is), sinikael-part (4 is), rääkspart (3 is), laululuik (2 is), ristpart
(2 is), luitsnokk-part (1 is) ja merikotkas (1 is). Rohuküla sadama akvatooriumis peatuvad ja toituvad
tavaliselt kuni mõnikümmend veelindu, peamiselt sõtkad, jääkosklad, tuttvardid, sinikael-pardid ja
kormoranid.
Nimetatud liikide jaoks on muuli piirkonna merealad toitumis- ja puhkealadeks või olid linnud
läbirändel. Piirkonnas viibivatele kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele avalduvad ajutised
ehitusaegsed häiringud, mis sunnivad merel olevaid linde tööde tsoonist kuni paarisaja meetri võrra
eemalduma. Antud mõju on suhteliselt lühiajaline ning ei too liikidele kaasa ebasoodsaid mõjusid.
Heljumi levik on eeldatavalt piiratud ning ei too kaasa häiringutest kaugemale ulatuvaid mõjusid
kalast toituvatele liikidele. Ei saa välistada heljumi kaugemale kandumist, kuid see toimub pigem
lühiajaliste üksikjuhtumitena, mis linnustikule ebasoodsat mõju ei avalda.
Linnualal ei ole muuli piikonnas kaitstavate linnuliikide pesitsuseks sobivaid alasid, kuna loodusala
hõlmab sadama alal ja lähinaabruses praktiliselt vaid merealasid. Lähimad võimalikud pesitsuspaigad
paiknevad sadama maismaa-alast ca 80 m kaugusel kagus. Kuna antud piirkonnas paiknevad
olemasolev laoplats, siis lähtub ka praegu sealt häiringuid tehnika ja inimeste liikumise näol.
42 https://eoy.ee/pics/1311_Vainamere_linnuala_aruanne_2017_Laanemaa_Parnumaa.pdf
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
45 / 103
Tõenäoliselt ei kaasne ehitustegevusega, mis toimub laoplatsist kaugemal, selliseid häiringuid, mis
halvendaks võimalike pesitsusalade kvaliteeti.
Heinlaiu kaadamisala kasutamise mõjud on hinnatud Heltermaa sadama kinnistute
detailplaneeringu KSH käigus (Lemma OÜ 2024). Alljärgnev, Heinlaiu kaadamisalale kaadamist
käsitlev lõik on väljavõte Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu KSH aruandest.
Kaadamispiirkond oluline eeskätt kevadisel perioodil mustvaera jaoks. Piirkond on kasutatav
kevadisel perioodil ka auli, haha ja merivardi poolt43. Kavandatava tegevuse puhul on linnustikule
võimalikku ebasoodsat mõju avaldav eeskätt süvendamine ja kaadamine. Vee läbipaistvus on väga
oluline kala- ja limusetoidulistele veelindudele. Halva läbipaistvusega vees on toit vaid osaliselt
kättesaadav. Kogu Läänemeres on vee läbipaistvus kahanenud, põhjuseks vee eutrofeerumine
viimase 30–40 aasta jooksul. Suuremahulised süvendustööd veeteedel ja sellega kaasnev heljum
võivad potentsiaalselt seada haudelinnud olukorda, kus toidubaasi saab vaid osaliselt kasutada.
Samuti võib süvendamisega ja kaadamisega kaasnev täiendav veeliiklus (kaadamisel kasutatava
pargase liikumine) põhjustada häiringuid. Samuti kaasneb süvendamise ja kaadamisega mõjud
põhjaloomastikule ja kalastikule, mis on oluliseks toiduressursiks ala kasutavatele veelindudele.
Otsestest mõjudest on olulisemad veelindude toidubaasi kahanemine või hävimine
rändepeatuspaikades süvendustööde vahetus läheduses, seda nii kala- (kosklad, kajaklased),
taimtoiduliste lindude (luiged, ujupardid), kuid eriti sukelpartide (aul, vardid, vaerad, sõtkas) osas
ja veelindude häirimine ehitustegevusel, eeskätt süvendamisel. Mereelupaikade kahjustamine ja
lindude toidubaasi hävimine pinnase ladustamise käigus kaadamispaikades on olnud alati
potentsiaalselt riskiteguriks. Teostatavad tööd on eriti ohtlikud (kahjustab otseselt paljude ohustatud
linnuliikide taastootmist) juhul, kui neid viiakse läbi lindude pesitsusajal (aprill-juuli). Paljude saartel
pesitsevate lindude (tiirud, kajakad, kormoranid) toitumisalad asuvad tihti kümneid kilomeetreid
eemal kodusaarest ja seetõttu on süvendus- ja kaadamistööde läbiviimine kevadkuudel saarterohkes
Väinameres mittesoovitatav, sest sellega võib kaasneda ebasoodne mõju mitmete Väinamere
linnuala kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele.
Kaudsetest ja järelmõjudest on olulisim vee hägustumine ja toiduobjektide kättesaadavuse
vähenemine lindudele. Riskifaktorina tuleb arvestada vee võimaliku reostamisega õli ja naftaga ja
sellest tulenevatest täiendavatest ohtudest veelindudele. Antud juhul võib ohtu pidada pigem
väikeseks, sest süvendatava ala setete analüüsi alusel setted reostunud ei ole. Jääb teatav risk
ehitustehnikaga toimuva õnnetusjuhtumi puhul.
Süvendus ja kaadamistöid vältida 1. aprillist kuni 30 juunini, sest sellel ajavahemikul kasutavad nii
sadamala lähiala ja kaadamisala piirkonda pesitsevad veelinnud. Antud ajavahemikul võib süvendus-
ja kaadamistöid põhjustada nii otsest häiringut kui toidubaasile ebasoodsat mõju. Kuna veelindude
poolne intensiivne mereala ja laidude ümbruse kasutus kestab pikemal perioodil (u aprillist-
augustini), siis tuleb kaadamisel pargase sõidukoridor hoida maksimaalselt kattuvana Rohuküla–
Heltermaa laevateega (millel esineva laevaliiklusega on piirkonna linnustik kohanenud). Vältida
pargase sattumist laidude lähipiirkonda. Süvendamine ja kaadamine planeerida võimalikult
lühiajalisena, et minimiseerida mõjusid põhjaloomastikule ja kalastikule, mis on oluliseks
toiduressursiks ala kasutavatele veelindudele.
Ehitustööde järgselt ei avaldu rekonstrueeritud muuliga seoses linnustikule mõjusid. Seoses
Lõunamuuli ja Ristmuuli ehitusega linnualale väheneb väikesel alal veeala pindala kuid sellega ei
kaasne olulist mõju mereliste elupaikade hulgale linnualal. Kuna muulidel ei viibi reeglina inimesi,
siis on need peatuspaigaks lindudele ning võivad sadama atraktiivsust mõnede liikide jaoks hoopis
suurendada.
Kokkuvõttes ei põhjusta ehitustöödega kaasnevad ajutised ja piiratud ulatusega häiringud
leevendusmeetmete rakendamisel linnuala kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele ebasoodsat
mõju.
43 Heltermaa sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu. Lemma OÜ,
2024
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
46 / 103
6.5. Mõju väljaspool Natura ala asuvatele elupaigatüüpidele
Rohuküla sadama piirkonnas väljaspool Väinamere loodusala piiri on modelleeritud mereline
elupaigatüüp mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased laugmadalikud (1140) ning kaardistatud
ranniku elupaigatüüp rannaniidud (1630*).
Elupaigatüüp mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased laugmadalikud (1140)
Loodusdirektiivi mereliste elupaigatüüpide modelleerimise andmetel esineb sadama veeala
maismaapoolses servas – väljaspool Väinamere loodusala piiri – mitmes paigas elupaigatüüp
mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased laugmadalikud (1140). Tegelikkuses on modelleeritud ala
lõunapoolses osas (sadama Lõunabasseinis) kaide äärne sügav akvatoorium, kus nimetatud
elupaigatüüpi esineda ei saa. Elupaigatüübi esinemine on võimalik sadama akvatooriumi, täpsemalt
Põhjabasseini kirdeservas, kus on tegemist loodusliku rannikuga. Nimetatud alale rajatisi ei
kavandata, Lõunamuuli ehitusest tingitud võimalikud hüdrodünaamika ja setete liikumise muutused
Põhjabasseini kirdeossa ei ulatu ning seetõttu elupaigatüübile mõju puudub.
Sadama Põhjabasseinis on kaks süvenduspinnase paigutamise alternatiivi – kirdeosas (põhjamuuli
jalamil vahetult elupaigatüübi 1630* kõrval) ning kaguosas (kai nr 7 ja sõiduautode parkla
läheduses); vt Joonis 8. Oluline ja pöördumatu mõju võimalikule elupaigatüübile 1140 Kemo kinnistul
ja Põhjabasseini kirdenurgas kaasneb juhul, kui seda mereala hakatakse kasutama kaadamiseks.
See toob kaasa seal esineva võimaliku elupaigatüübi kao.
Kaadamine Põhjabasseini kaguossa võimalikku elupaigatüüpi ei kahjusta, kui rakendatakse heljumi
leviku tõkestamise meetmeid, et see ei leviks Põhjabasseini veekeskkonnas.
Elupaigatüüp rannaniidud (1630*)
EELIS-e andmetel on põhjamuuli maismaapoolse otsa läheduses, väljaspool Väinamere loodusala
piiri, kaardistatud Natura elupaigatüüp rannaniidud (1630*), vt Joonis 8. Elupaigatüüp pindalaga ca
5,6 ha hõlmab Kemo maaüksuse (67401:002:0881) merepoolse osa, mis jääb sadama akvatooriumi
Põhjabasseini ja maaüksust läbiva tee vahele.
Süvendusmaterjali kaadamine Põhjabasseini kirdenurka võib endaga tõenäoliselt kaasa tuua ranniku
elupaigatüübi mõningase füüsilise kahjustamise, sest kaadamisalale on vaja juurdepääsu ning
suurtele veokitele manööverdamisruumi. Süvenduspinnase ladustamisel Kemo kinnistule
elupaigatüüp hävineb olenemata sellest kas sinna ladustatakse osa süvenduspinnasest või kogu
süvenduspinnase maht 210 000 m3.
Kuna elupaigatüübi rannaniidud (1630*) üleriigiline seisund loodusaladel on pindala, struktuuri ja
funktsioonide, tuleviku ning 2019. aasta üldhinnangu järgi hinnatud ebapiisavaks44 (vt ptk 6.4.1
Tabel 4), siis on sadama Põhjabasseiniga külgneval rannaniidu elupaigatüübiks inventeeritud
kooslusel arvestatav potentsiaal elupaigatüübi üleriigilise seisundi parandamisel, kui see liita
Väinamere loodusalaga.
Kaks eelnimetatud elupaigatüüpi moodustavad sadama Põhjabasseini kirdeosas loodusliku
koostoimiva terviku, mis suurendab nende väärtust elustiku mitmekesisuse säilitajana sadama
tehislikus keskkonnas. Kemo maaüksuse rannik on PlutoF vaatluste põhjal Väinamere linnuala kaitse-
eesmärgiks olevate väike- ja liivatülli pesistusala. Eeldada võib, et ala sobib ka elupaigatüübi
tunnusliikideks olevatele niidurislale, tutkastele ja lambahänilasele.
Natura 2000 ei tähenda, et tuleks kaitsta absoluutselt kõiki alasid, kus loodusdirektiivis mainitud
elupaigatüüpe esineb. Aladest valitakse esinduslikum osa, mis on vajalik vastava elupaigatüübi
säilitamiseks.45 Kavandatava tegevuse mõjualas paikneva loodusliku taimekoosluse kaitsmise
vajadust Natura 2000 võrgustiku ala elupaigatüübina hindab riik (vastutavad ametiasutused
44 Elupaigatüüpide seisund 2019: https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021-
07/Elupaigat%C3%BC%C3%BCpide%20seisund%202019.pdf (vaadatud 10.11.2024) 45 Kliimaministeeriumi veebileht (Natura 2000): https://kliimaministeerium.ee/elurikkus-
keskkonnakaitse/looduskaitse/natura-2000 (vaadatud 10.11.2024)
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
47 / 103
Kliimaministeerium ja Keskkonnaamet) lähtuvalt Natura elupaigatüüpide üleriigilisest seisundist.
Põhjendatud vajadusel (eelkõige pindala vähesuse tõttu) on kaitse tagamiseks vajalik uue Natura ala
(loodusala) moodustamine või olemasoleva laiendamine. Kas seda peetakse vajalikuks teha
kavandatava tegevuse mõjualas sadama Põhjabasseini ääres asuva või mujal Eestis väljaspool
loodusalasid inventeeritud elupaigatüübi arvel, tuleb vastutavatel ametiasutustel analüüsida, kaaluda
ja otsustada KMH menetlusest sõltumatult. Natura elupaigatüüpide seisundi parandamine toimub
Natura 2000 võrgustiku aladel lähtuvalt kaitsekorralduskavast.
6.6. Teised teadaolevad olulise mõjuga tegevused seoses Natura 2000
võrgustiku aladega ning võimalik koosmõju kavandatava tegevusega
Kavandatava tegevuse piirkonnas ei ole seoses Natura 2000 võrgustiku aladega teada teisi olulise
mõjuga tegevusi, millel võiks olla koosmõju kavandatava tegevusega.
AS Saarte Liinid kavandab Rohuküla sadama Põhjamuuli rekonstrueerimist. Kuna Põhjamuulil
kavandatava tegevuse ainsaks Väinamere loodusala ja Väinamere linnuala mõjutavaks teguriks on
ehitusaegsed häiringud ning ebasoodsat mõju loodusalale ja linnualale ning nende kaitse-eesmärgiks
olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele ei avaldu, siis saavad häiringute mõjud kumuleeruda vaid
juhul, kui Põhjamuuli ja muude rajatiste ehitustööd toimuksid samaaegselt. Häiringute mõju
kumuleerumist reaalselt ei toimu, sest Põhjamuuli ehitustööd on kavandatud varasemaks kui muude
rajatiste ehitustööd.
Kui Rohuküla sadamast süvendatava pinnase kaadamisel Väinamerre kavandatud kaadamisalale
järgitakse leevendusmeetmeid (ptk 6.7), siis seoses Heltermaa sadama süvendustöödega
ebasoodsat koosmõju Väinamere loodusalale ei avaldu.
AS Saarte Liinid esitas KMH aruande koostamise ajal (20.11.2024) Keskkonnaametile taotluse
Rohuküla sadama põhjapoolse akvatooriumi hooldussüvendamiseks merelisest setendist
puhastamise eesmärgil. Taotluse kohaselt pumbatakse eemaldatavad setted piki toruliinisid sadama
põhjaküljes paiknevale madalale merealale – vt Joonis 10. Keskkonnaamet on esitatud taotluse
põhjal algatanud loamanetluse ning koostab kavandatava tegevuse KMH eelhinnangu KeHJS-s
sätestatud korras võttes muuhulgas arvesse käesoleva KMH tulemused.
Joonis 10. Väljavõte esitatud keskkonnaloa taotlusmaterjalidest
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
48 / 103
6.7. Leevendus- ja seiremeetmed
Väinamere loodusala
Leevendusmeetmed seoses kaadamisega
• Leevendusmeetmed kaadamisel Väinamerre kavandatavale kaadamisalale Väinamere
loodusala kaitse-eesmärgiks oleva elupaigatüübi veealused liivamadalad (1110) kaitseks:46
o mitte kasutada kaadamiseks kaadamisala K2 piirkonda, mis jääb kaardistatud
liivamadalatele lähemale kui 500 m (Lemma OÜ, 2024);
o loode, põhja ja kagu tuultega valida kaadamiseks K1 kaadamisala põhjapoolne osa
ning vältida kaadamist üle 5 m/s tuule korral (Lemma OÜ, 2024).
Meetmed on hinnatud tõhusateks, sest sellega on välditud kaadamisala piirkonnas
kaardistatud liivamadalate mattumine süvendatava materjaliga.
• Kaadamisel Rohuküla sadama Põhjabasseini kaguossa vältida setete kandumist kogu
Põhjabasseini alale, sh võimalikule paguranna elupaigatüübile (1140) Põhjabasseini
kirdeosas.
• väljaspool Rohuküla sadama akvatooriumi kavandada kaadamistööd väljapoole kalade
kevadist kudeperioodi.
Leevendusmeede seoses lagunenud muulide lammutamisega
• Soovitav on kaaluda lagunenud muulide asukohas jätta mere põhja looduslikud kivid sellise
kõrguseni, kus need ei ole takistuseks veeliiklusele. See võimaldaks luua eeldused merepõhja
elupaikade47 mitmekesistamiseks.
Ettepanek seiremeetme rakendamiseks
• Väinamerre kavandatava perspektiivse kaadamisala kaadamisalana kasutusele võtmisel on
vajalik vähemalt esimese hooaja jooksul kaadamisele järgneval ajal läbi viia seire reaalsest
kaadamiskohast kuni 1 km raadiuses, tuvastamaks võimalikku negatiivset mõju kaadamisala
ümbritsevale merepõhjale, sh elupaigatüübile veealused liivamadalad (1110). Seiratavateks
parameetriteks peaksid olema merepõhja koosluste struktuur ja selle võimalikud muutused.
Väinamere linnuala
Leevendusmeetmed seoses süvendamise ja kaadamisega Heinlaiu kaadamisalale (Lemma
OÜ, 2024)
• Süvendamine ja kaadamine planeerida võimalikult lühiajalisena, et minimiseerida mõjusid
põhjaloomastikule ja kalastikule, mis on oluliseks toiduressursiks ala kasutavatele
veelindudele.
• Süvendus ja kaadamistöid vältida 1. aprillist kuni 30 juunini, sest sellel ajavahemikul
kasutavad nii sadamala lähiala ja kaadamisala piirkonda pesitsevad veelinnud. Antud
ajavahemikul võib süvendus- ja kaadamistöid põhjustada nii otsest häiringut kui toidubaasile
ebasoodsat mõju.
• Kuna veelindude poolne intensiivne mereala ja laidude ümbruse kasutus kestab pikemal
perioodil (u aprillist- augustini), siis tuleb kaadamisel pargase sõidukoridor hoida
maksimaalselt kattuvana Rohuküla–Heltermaa laevateega (millel esineva laevaliiklusega on
piirkonna linnustik kohanenud). Vältida pargase sattumist laidude lähipiirkonda.
• Linnuparvede esinemisel hoida pargase sõidukiirus madal.
46 Kehtivad samad leevendusmeetmed, mis Heltermaa sadamaga seotud kaadamise korral. Heltermaa sadama
kinnistute DP KSH aruande eelnõu. Lemma OÜ, 2024 47 Kuna tegemist on inimtekkelise rajatisega, siis Natura elupaigatüübiks karid (1170) see ei klassifitseeruks.
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
49 / 103
Meetmeid võib lugeda tõhusateks, sest need aitavad vältida ebasoodsat mõju Väinamere loodus- ja
linnuala kaitse-eesmärkidele.
6.8. Natura asjakohase hindamise kokkuvõte ja järeldused
6.8.1. Väinamere loodusala
Arvestades Väinamere loodusala suurust ja ulatust ning loodusala kaitse-eesmärgiks olevate
väärtuste puudumist kavandatava tegevuse mõjualas, ei avalda kavandatav tegevus ebasoodsat
mõju loodusala terviklikkusele.
Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele sadamast põhja ja lõuna pool paiknevatele
maismaa ja ranniku elupaigatüüpidele rannaniidud (1630*) ja liigirikkad niidud lubjavaesel mullal
(6270*) otsene ebasoodne mõju puudub, sest kavandatav tegevus loodusala maismaaosa, sh
rannikut ei puuduta. Samuti ei avalda kavandatav tegevus kaudset ebasoodsat mõju loodusala
nimetatud elupaigatüüpidele, sest kavandatava tegevusega ei kaasne muutusi setete liikumises ja
rannaprotsessides ning sellega seotud ebasoodsat mõju piirnevatele rannaaladele.
Elupaigatüübi karid (1170) definitsioonist tulenevalt seda elupaigatüüpi kavandatava tegevuse alal
ja selle mõjualas ei esine, mistõttu lagunenud muuli lammutamisega elupaigatüübi kadu ei kaasne.
Geofüüsikalisest uuringust tulenevalt Rohuküla sadama piirkonnas kavandatava tegevuse alal
elupaigatüüpi veealused liivamadalad (1110) ei esine. Isegi, kui veealuseid liivamadalaid esineb
kaugemal sadama piirkonna ümbruse meres, siis süvendamise ja muulide rekonstrueerimise mõju
sellele elupaigatüübile puudub, sest töödega veesambasse lisanduva heljumi kogused on
marginaalsed ning muud ehitustegevusest tulenevat mõju elupaigatüübile ei kaasne. Kaadamisel
Väinamerre kavandatavale kaadamisalale tuleb elupaigatüübi veealused liivamadalad (1110)
kaitseks rakendada leevendusmeetmeid.
Kavandatava tegevusega kaasnev süvendamine ja kaadamine ei põhjusta hüljeste elupaigas
nähtavuse halvenemist vees või on tegemist piiratud alaga. Kuna hülged on liikuvad, siis ei häiri see
hüljeste elutegevust, eelkõige toitumist. Rohuküla sadama ja Väinamerre kavandatava
kaadamisala48 piirkond ei ole hüljeste jaoks oluline elupaik, mistõttu ei ole tõenäoline, et muulide
rekonstrueerimisega kaasneks liigile ebasoodne mõju, või on see mõju väga lühiajaline ja mööduv,
st ebaoluline. Kavandatava tegevuse piirkonnas ja mõjutsoonis puuduvad teiste loodusala kaitse-
eesmärgiks olevate liikide registreeritud ja võimalikud elupaigad, mistõttu on kavandatava tegevuse
ebasoodne mõju nende liikide seisundile välistatud.
Väljaspool Väinamere loodusala sadama piirkonnas registreeritud/modelleeritud kaks elupaigatüüpi
– mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased laugmadalikud (1140) ja rannaniidud (1630*) –
moodustavad sadama Põhjabasseini kirdeosas ja Kemo kinnistul loodusliku koostoimiva terviku, mis
suurendab nende väärtust elustiku mitmekesisuse säilitajana sadama tehislikus keskkonnas.
Kaadamine ja süvenduspinnase ladustamine nendele aladele toob kaasa olulise pöördumatu
ebasoodsa mõju nendele elupaigatüüpidele. Kuna elupaigatüübi rannaniidud (1630*) üleriigiline
seisund loodusaladel on hinnatud ebapiisavaks, siis on sadama Põhjabasseiniga külgneval rannaniidu
elupaigatüübiks inventeeritud kooslusel arvestatav potentsiaal elupaigatüübi üleriigilise seisundi
parandamisel, kui see liita Väinamere loodusalaga.
Lagunenud muulide jäänuste eemaldamisel eemaldatakse loodusalalt inimtekkelised rajatised. Antud
tegevuste mõju võib põhimõtteliselt pidada positiivseks. Samas tuleb arvestada, et muulide jäänused
on tõenäoliselt kujunenud elustikule sekundaarseks karidele sarnanevaks elupaigaks.
48 Kavandatakse Heltermaa sadama kinnistute DP-ga.
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
50 / 103
Sadama Lõunabasseini sadamarajatise rekonstrueerimise järgselt on soovitav kaaluda Väinamere
loodusala piiride täpsustamist, jättes Rohuküla sadama Lõunabasseini ja rekonstrueeritud muulid
Natura ala piiridest välja, sest sadama aktiivse tegevuse tõttu ei ole tõenäoline, et Lõunabasseinis
kujunev veekeskkond ja seda piiravad rajatised vastaksid Natura loodusala kriteeriumidele. Arendaja
on piiride korrigeerimiseks pakkunud välja järgmised koordinaadid:
id lat lon
1 6529498.01 467113.56
2 6529484.29 467128.11
3 6529450.46 467060.16
4 6529435.03 466848.24
5 6529425.16 466412.43
6 6529590.38 466092.56
7 6529947.60 465520.70
8 6530047.60 465520.70
9 6530274.92 466778.20
Punktide 1 ja 9 vahel mööda AS-i Saarte Liinid kinnistute piire ja rannajoont (Kemo kinnistu ulatuses)
katastriandmete alusel.
Tuginedes teadaolevatele andmetele ei ole kavandatava tegevuse piirkonnas seoses Väinamere
loodusalaga teada teisi olulise mõjuga tegevusi, millel võiks olla koosmõju kavandatava tegevusega.
Leevendusmeetmete rakendamisel ebasoodsat mõju Väinamere loodusala terviklikkusele ja kaitse-
eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ei avaldu.
6.8.2. Väinamere linnuala
Arvestades Väinamere linnuala suurust ja ulatust ning loodusala kaitse-eesmärgiks olevate väärtuste
puudumist kavandatava tegevuse mõjualas, ei avalda kavandatav tegevus ebasoodsat mõju linnuala
terviklikkusele.
Piirkonnas viibivatele kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele avalduvad ajutised ehitusaegsed
häiringud, mis sunnivad merel olevaid linde tööde tsoonist kuni paarisaja meetri võrra eemalduma.
Antud mõju on suhteliselt lühiajaline ning ei too liikidele kaasa ebasoodsaid mõjusid.
Heljumi levik on eeldatavalt piiratud ning ei too kaasa häiringutest kaugemale ulatuvaid mõjusid
kalast toituvatele liikidele. Ei saa välistada heljumi kaugemale kandumist, kuid see toimub pigem
lühiajaliste üksikjuhtumitena, mis linnustikule ebasoodsat mõju ei avalda.
Heinlaiu kaadamisala kasutamise mõjud on hinnatud Hetermaa sadama kinnistute detailplaneeringu
KSH käigus (Lemma OÜ 2024). Kui Rohuküla sadamast süvendatud materjali kaadamisel jälgitakse
KSH aruandes toodud piiranguid ja soovitusi, siis on võimalik ebasoodsad mõjud kaitse-eesmärgiks
olevatele veelindudele vältida ja leevendada.
Sadama Lõunabasseini sadamarajatise rekonstrueerimise järgselt on soovitav kaaluda Väinamere
linnusala piiride täpsustamist, jättes Rohuküla sadama Lõunabasseini ja rekonstrueeritud muulid
Natura ala piiridest välja, sest sadama aktiivse tegevuse tõttu ei ole tõenäoline, et Lõunabasseinis
kujunev veekeskkond ja seda piiravad rajatised vastaksid Natura loodusala kriteeriumidele.
Tuginedes teadaolevatele andmetele ei ole kavandatava tegevuse piirkonnas seoses Väinamere
linnualaga teada teisi olulise mõjuga tegevusi, millel võiks olla koosmõju kavandatava tegevusega.
Leevendusmeetmete rakendamisel ebasoodsat mõju Väinamere linnusala terviklikkusele ja kaitse-
eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ei avaldu.
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
51 / 103
7. Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju
7.1. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele
Mõju hindamisel kaitstavatele loodusobjektidele on arvestatud Väinamere hoiuala/loodusala/linnuala
paiknemise ning nende kaitse-eesmärgiks olevate liikide ja elupaigatüüpidega, samuti kaitstavate
liikide registreeritud elupaikade ja kasvukohtadega. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja nende
kaitse-eesmärkidele on hinnatud kogu käsitlusala maa-alal, sadamarajatiste rekonstrueerimiseks,
süvendamiseks ja kaadamiseks vajalikele tegevustele meres ning sadama edasisele kasutamisele.
Hindamisel jõuti üldisele järeldusele, et kaitstavate loodusobjektide kaitse-eesmärgid ja kaitsekord
ning ehitusprojektiga kavandatavad tegevused ei ole omavahel vastuolus.
7.1.1. Mõju Väinamere hoiualale
Kavandatava tegevuse ala kattub osaliselt Väinamere hoiualaga, ulatudes kuni ca 0,5 km sügavuselt
hoiuala piiridesse. Hoiualale jäävad suuremas osas kavandatav Lõunamuul, Läänemuul ja Ristmuul
ning osaliselt sadama akvatoorium. Hoiualale jäävad lagunenud muulide (lainemurdjate) jäänused,
mis on kavas merepõhjast eemaldada. Väinamere hoiuala on piirkonnas ainus kaitstav ala, mis jääb
kavandatava tegevuse mõjualale.
Väinamere hoiuala kattub kavandatava tegevuse piirkonnas Väinamere loodusalaga ja Väinamere
linnualaga ning asetseb sellega samades piirides, samuti on hoiuala kaitse-eesmärgiks olevad
elupaigatüübid ja liigid ühtlasi ka Väinamere linnu- ja loodusala kaitse-eesmärgiks. Seetõttu kehtib
Väinamere hoiuala kohta Väinamere loodusala ja Väinamere linnuala kohta läbi viidud Natura
asjakohane hindamine – vt ptk 6.
7.1.2. Mõju kaitstavatele liikidele
Kõik kavandatava tegevuse piirkonnas registreeritud kaitstavate liikide elupaigad paiknevad
Väinamere loodusalal/linnualal/hoiualal ning valdav osa nendest liikidest on ka kaitse-eesmärkideks.
Mõju kaitse-eesmärkideks olevatele liikidele hinnati Natura eelhindamise käigus (vt KMH programm)
ning jõuti järeldusele, et peale kahe hülgeliigi puuduvad kavandatava tegevuse piirkonnas ja
mõjutsoonis teiste loodusala kaitse-eesmärgiks olevate liikide registreeritud ja võimalikud elupaigad.
Sellest tulenevalt on kavandatava tegevuse ebasoodne mõju nende liikide seisundile välistatud.
Mõju Väinamere loodusala/hoiuala kaitse-eesmärgiks olevatele hülgeliikidele on hinnatud Natura
asjakohase hindamise käigus – vt ptk 6.4.1. Mõju Väinamere linnuala/hoiuala kaitse-eesmärgiks
olevatele linnuliikidele on hinnatud Natura asjakohase hindamise käigus – vt ptk 6.4.2.
Kaitstavate taime- ja loomaliikide elupaiku pole kavandatava tegevuse alal maismaal registreeritud.
Kuna sadama territoorium (sh sadamakaid jms) on kaetud tehispinnaga, siis ei leidu seal kaitstavate
taime- ja loomaliikide jaoks sobilikke elupaiku. Väinamere loodusalal/hoiualal kavandatava tegevuse
alast 140 m kaugusel on registreeritud kolme III kaitsekategooria kaitstava liigi elupaigad: balti
sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica), niidu-asparhernes (Tetragonolobus maritimus) ja kahkjaspunane-
sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata). Samas piirkonnas 190 m kaugusel asub III kaitsekategooria liigi
lääne-mõõkrohu (Cladium mariscus) elupaik. Nimetatud liigid ei ole loodusala ja hoiuala kaitse-
eesmärkideks. Vaatamata sellele on nende liikide elupaigad kaitstud, sest Natura asjakohase
hindamise käigus on jõutud järeldusele, et kavandatav tegevus ei avalda ebasoodsat mõju loodusalal
esinevatele elupaigatüüpidele, kus eelnimetatud taimeliigid kasvavad. Vt ptk 6.4.1.
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
52 / 103
7.2. Mõju taimestikule ja loomastikule
7.2.1. Mõju maismaataimestikule ja -loomastikule
Kavandatava tegevuse alaks on merekeskkond, olemasolevad kaid ja muulid ning tehislikud
rannikualad. Maismaataimestik valdavaval osal kavandatava tegevuse maismaa-alast puudub. Väga
vähesel määral leidub maismaataimestikku sadamaala koosseisu kuuluva maaüksuse Rohuküla
sadam 1 (67401:001:0738) lõunapiiril, kuhu on kavas rajada nõlvakindlustuse tugimüür. Kuna
sadamaala on täidetud ning puudub looduslik rannik, pole antud asukohas tegemist loodusliku
taimkattega. Looduslikku väärtust omavaid taimekooslusi kavandatava tegevuse alal ja
mõjupiirkonnas ei leidu, samuti pole kavandatava tegevuse alal registreeritud kaitstavate taimeliikide
elupaiku.
Taimekooslused
EELIS-e andmetel (12.11.2024 seisuga) on sadama-ala lõunapiiri läheduses Väinamere loodusala
piirides kaardistatud elupaigatüübid rannaniidud (1630*) ja liigirikkad niidud lubjavaesel mullal
(6270*) ning Põhjamuuli maismaapoolse otsa läheduses Kemo maaüksusel (väljaspool loodusala)
elupaigatüüp rannaniidud (1630*) – vt Joonis 8. Võimalikku mõju nimetatud elupaigatüüpidele on
käsitletud ptk-s 6.
Kokkuvõttes võib järeldada, et kui välditakse süvenduspinnase paigutamist Kemo maaüksusel
asuvale rannaniidu taimekooslusele, siis ei kaasne kavandatava tegevusega olulist mõju
maismaataimestikule.
Loomastik
Kavandatava tegevuse piirkonnas ei ole looduslikke elupaiku maismaaloomastiku jaoks ning alal
puudub arvestatav imetajafauna. Erandiks on tõenäoliselt sadama alal elutseda võivad pisiimetajad,
näiteks närilised. Alale võib sattuda ka väikeimetajaid, näiteks rebaseid ja jäneseid. Kavandatava
tegevusega ei kaasne neile olulist negatiivset mõju.
Linnustik
Sadama maa-alal linnuliikide pesitsuse kohta täpsed andmed puuduvad, kuid muulide maismaa
poolne osa ja rannikualad selle läheduses sobivad pesitsemiseks järgmistele piirkonnas vaadeldud
linnuliikidele: rand-, jõgi- ja väiketiir, liivatüll ja väiketüll. Võimaliku pesitsuse korral, kui see toimub
muuli alal või läheduses, võib kaitstavatele linnuliikidele avalduda oluline negatiivne mõju häiringute
(mis võivad põhjustada pesade hülgamise ja kurna hukkumise) ning pesade (sh koos munade või
poegadega) otsese hävimise näol.
Kapteni maaüksuselt leiti 2017. aastal pesitsemas kaitsekorralduslikult olulised linnuliigid rästas-
roolind (2 paari) ja tuttvart (1-2 paari), lisaks kalakajakas (2 paari) sadama elektrijaama varemetel
(Väinamere linnuala inventuur 2017). Need liigid ei ole kaitsealused liigid. Varem on Kapteni
maaüksusel pesitsenud III kaitsekategooriasse kuuluv roo-loorkull, kelle kohta on samast ka 2023.
aastal vaatlus (PlutoF). Liik on Eestis soodsas seisundis. LKS kohaselt tagatakse III kaitsekategooria
liikide vähemalt 10 protsendi teadaolevate ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikade kaitse
kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt alade
esinduslikkusest. Kapteni kinnistu kaitse- ega hoiualade koosseisu ei kuulu. Piiritlemata III
kategooria kaitsealuse liigi elupaigale rakendub isendi kaitse – vt leevendusmeetmed ptk 8.1.
Lisaks on seal registreeritud kaitsealuste ja kaitsekorralduslikult oluliste liikide vaatlusi PlutoF
andmebaasis: lauk, tuttvart, punapea-vart, rästas-roolind, kalakajakas, hüüp ja rooruik. Võimaliku
pesitsuse korral võib mõju linnuliikidele avalduda häiringute (mis võivad põhjustada pesade
hülgamise ja kurna hukkumise) ning pesade (sh koos munade või poegadega) otsese hävimise näol.
Kokkuvõttes, kui alustatakse ehitustöödega (sh süvendamise ja kaadamisega) sadamas enne lindude
pesitsusperioodi algust märtsi alguses või tagatakse pesitsusrahu perioodil 15. aprillist kuni 31
juulini, siis ei avaldu linnustikule olulist keskkonnamõju.
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
53 / 103
7.2.2. Mõju meretaimestikule ja -loomastikule
Merepõhjaelustik
Merepõhjaelustikku peamiselt mõjutav tegur on heljumi poolt põhjustatud vee hägustumine ning
selle sadenemine merepõhjataimestikule ja -loomastikule. Seetõttu on KMH koostamisel muuhulgas
pööratud olulist tähelepanu heljumi tekke ja leviku käsitlusele (vt ptk 7.3.1).
Seoses tiheda laevaliiklusega seotud häiringutega merepõhjale ning korduvate süvendustööde tõttu
ei ole Rohuküla sadama vee-alal arvestatavat põhjataimestikku ja -loomastikku. Rohuküla sadama
muulide rekonstrueerimise ja süvendustööde piirkonnas kavandatava tegevuse võimalikus mõjualas
ei ole registreeritud väärtuslikke põhjataimestiku ja -loomastiku kooslusi ega esine väärtuslikke
merepõhja elupaiku. Lõunabasseini süvendusala ja rekonstrueeritavate muulide piirkonna näol on
tegemist ajalooliselt ja olemasoleva sadama tegevuse poolt oluliselt mõjutatud mere-alaga.
Kavandatav tegevus selles osas olulisi muudatusi positiivses või negatiivses suunas kaasa ei too.
Ehitus- ja süvendustööde tagajärjel merepõhjaelustik tegevuse otseses mõjualas hukkub.
Sadamas toimuva süvendamise käigus paisatakse heljum veesambasse. Heljumi levik sõltub
süvendatava pinnase mahust, struktuurist ja süvendustööde kestvusest, samuti valitsevatest tuulte
(lainetuse) ja hoovuste suundadest. Teatud aja pärast hakkab heljum mere põhja tagasi settima ning
katab seal oleva merepõhjaelustiku settekihtidega. See omakorda võib vähenda põhjataimestiku,
eelkõige vetikate elutegevust ning vähendada nende biomassi ja katvust. Sadama akvatooriumis
toimuvate töödega kaasneva heljumi leviku hinnang vt ptk 7.3.1. Merepõhjaelustiku kaitseks on
piisavad leevendusmeetmed, mille rakendamisel sadamas toimuva süvendamise ja täitmise käigus
tekkiv heljum ei leviks sadamast väljapoole (vt ptk 7.3.1).
Pärast ehitus- ja süvendustööde lõppu merepõhja olukord mõne aasta jooksul stabiliseerub, kuid
sadama igapäevategevusega seotud häiringud jätkuvad. Kokkuvõttes ehitus- ja süvendustööd
sadama piirkonna merepõhjaelustikule olulist negatiivset mõju ei avalda.
Süvendatava pinnase võimalike kaadamisaladena on kaalumisel kaks piirkonda sadama akvatooriumi
Põhjabasseinis – kirdeosas ja kaguosas (vt Joonis 2). Loodusdirektiivi mereliste elupaigatüüpide
modelleerimise andmetel on Põhjabasseini kirdeservas, kus on tegemist loodusliku rannikuga,
võimalik elupaigatüübi mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased laugmadalikud (1140) esinemine
(vt ka ptk 6.5). Oluline ja pöördumatu mõju võimalikule elupaigatüübile 1140 Põhjabasseini
kirdenurgas kaasneb juhul, kui seda mereala hakatakse kasutama kaadamiseks. Kaadamine
Põhjabasseini kirdenurka toob kaasa seal esineva võimaliku elupaigatüübi kao. Kaadamine
Põhjabasseini kaguossa merepõhjaelustikku, sh võimalikku elupaigatüüpi, ei kahjusta, kui
rakendatakse heljumi leviku tõkestamise meetmeid, et see ei leviks Põhjabasseini veekeskkonnas.
Mõju hinnang kaadamisele Väinamerre kavandatavale kaadamisalale
Kaadamise mõju hindamisel Väinamerre kavandatava perspektiivse kaadamispiirkonna osas on
arvestatud Heltermaa sadama kinnistute DP KSH49 tulemustega. Nimetatud kaadamispiirkonna
põhjaelustiku kohta teostas uuringu Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut.
Biomassiproovidest leiti kokku 26 erinevat põhjaelustiku taksonit, millest seitse olid taime- ja 19
loomataksonid. Kõige sagedamini esinevateks liikidest (sagedus >30%) olid tavaline harjasliimukas
(Hediste diversicolor), lamekeermene vesitigu (Peringia ulvae), balti lamekarp (Macoma balthica),
liiva-uurikkarp (Mya arenaria) ja väheharjasussid (Oligochaeta). Kõrgeimate maksimaalsete
biomassidega liigid olid loomastikust söödav rannakarp (Mytilus trossulus) ja balti lamekarp (Macoma
balthica) ning taimestikust agarik (Furcellaria lumbricalis) ja niitjas punavetikas Vertebrata fucoides.
Mitte ükski leitud liikidest ei kuulu HELCOM-i punase raamatu (Red List) põhjaloomastiku50 ega
põhjataimestiku51 ohustatud liikide nimekirja (kategooriad CR, NE, VU, NT). Kogu uuringuala
merepõhi asus footilises tsoonis ehk sobiva subsraadi olemasolul võib kõikjal esineda
49 Heltermaa sadama kinnistute DP KSH aruande eelnõu. Lemma OÜ, 2024 50 https://helcom.fi/baltic-sea-trends/biodiversity/red-list-of-baltic-species/red-list-of-benthic-invertebrates/ 51 https://helcom.fi/baltic-sea-trends/biodiversity/red-list-of-baltic-species/red-list-of-macrophytes/
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
54 / 103
põhjataimestikku. Vaatamata footilisele põhjale on sügavus uuringualal enamiku taimeliikide jaoks
siiski liiga suur. Lisaks sügavusele piirab uuringualal taimestiku levikut pehmete põhjasetete
domineerimine: pehmel substraadil kasvavate taimede (õistaimed, mändvetikad) jaoks on piirkonna
vee sügavus liiga suur, samas kui suurema sügavuslevikuga puna- ja pruunvetikate kinnitumiseks
vajalikku kõva põhjasubstraati on väga vähe. Seetõttu oli põhjataimestiku ohtrust näitav üldkatvus
uuringualal madal.
Kaadamisalale avalduva mõju hinnangus52 on jõutud järeldusele, et kavandatav tegevus avaldab
lokaalset mõju põhjaelustikule, põhjustades kaadamise piirkonnas kohaliku põhjaelustiku kao, sest
kaadatava materjaliga maetakse senine põhjaelustik ja see hukkub. Olemasolevate kaadamisalade
seirete alusel taastub põhjaelustik ligi ühe vegetatsiooniperioodi jooksul, kui kaadatav materjal ei
muuda olemuslikult merepõhja iseloomu. Rohuküla sadama puhul on kaadatavaks materjaliks
savised pinnased, mis ei muuda oluliselt merepõhja substraadi iseloomu. Kui kaadamise käigus
muutub merepõhja substraat (kaadatakse kõvemat materjali), on oodatud mõju suurem – tekib
võimalus selliste liikide piirkonda levikuks, mida seal varem ei olnud.
Kaadamisel Väinamerre kavandatavale kaadamisalale ei ole oodata olulist ebasoodsat mõju
mereelupaikadele ning kaitseväärtusega põhjaloomastikule ja põhjataimestikule. Väinamerre
kavandatava kaasamisala alternatiivide seisukohalt võib vähesel määral pidada eelistatuks
kaadamisala K1, mille korral alal ei esine loodusdirektiivi elupaigatüüpe ning nii põhjataimestiku kui
ka -loomastiku katvus on tunduvalt väiksem kui K2 puhul.
Kalastik
Kalastiku seisukohast on oluline arvestamist vajav aspekt merepõhja muutmisel tekkiv heljum ja
selle levik, mis võib ka manipuleeritavast merealast kaugemal kalamarjale ja vastsetele settides
kalade järelkasvu tappa. Arvestades, et madalamatel merealadel ja rannikualadel (sügavusega kuni
5 m) paiknevad suurema osa kalaliikide koelmud ja noorkalade turgutusalad või läbivad neid
magevette kudema suunduvad liigid, siis on kalavaru hea seisundi säilimise ja taastootmise
seisukohalt oluline nende alade säästmine.53
Vahetult peale süvendamist 2014. aasta detsembris teostatud kalastiku uuring54 Rohuküla sadama
lähistel näitas, et süvendamine ei ole statistiliselt usaldusväärsel määral mõjutanud kalakoosluste
koosseisu piirkonnas, sest statistiliselt olulisi erinevusi kalakoosluste struktuuris ei täheldatud
süvendusest mõjutatud ja mõjutamata piirkondade vahel. Aruandes märgiti veel, et süvendustööd
toimusid väljaspool kalade kudeperioodi, mistõttu ei ole alust eeldada ka märkimisväärset otsest
kahjulikku mõju piirkonna ja Väinamere kalastikule. 2015. aasta uuringu55 tulemused kinnitavad
olukorda, kus kõige suuremad muutused kalastiku koosseisus, liikide vahekorras nii arvukuselt kui
ka biomassilt on esmalt tingitud aastaajast, kusjuures kevadised saagid on kõige väiksemad ja
arvukuselt on valdavad ogalik ja räim ning karplased on vähemarvukad kui suvel ja sügisel. Suve
keskel on valdavad särg ja nurg, arvukamalt esineb ka vimba. Kõige kalarikkam piirkond asus
Rohuküla sadamast põhja suunas. Eesti rannikumere kalavaru uurimise 2021. aasta aruande56
kohaselt on Väinamere kalavaru olukord viimasel kümnendil oluliselt paranenud. Töönduslikud
kalasaagid on aastatel 2013-2021 püsinud keskmisest kõrgemad ja paljude liikide saagid suurenesid.
Seireuuringute tulemuste põhjal võib järeldada, et kui süvendus- ja kaadamistöid teostatakse
väljaspool kalade kevadist kudeperioodi, siis olulist negatiivset mõju kalastikule sellega ei kaasne. Vt
ka järgnev alapeatükk.
52 Heltermaa sadama kinnistute DP KSH aruande eelnõu. Lemma OÜ, 2024 53 Eesti mereala planeeringu mõjude hindamise aruanne. OÜ Hendrikson & Ko, 2021 54 Seire teostamine 2014. aastal seoses Rohuküla sadama süvendustöödega. Aruanne. Eschbaum, R.;
Põllumäe, A.; Saks L. 2014 55 Kalastiku seire teostamine 2015. aastal seoses Rohuküla sadama süvendustöödega ja kalastiku seire aruande
koostamine. Aruanne. Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Limnoloogiakeskus. Tartu 2015 56 Eesti Kalandussektori riikliku töökava täitmine 2020.-2021. aastal. Tartu Ülikool 2022. Leitav:
https://kliimaministeerium.ee/kalanduse-uuringud-ja-aruanded (vaadatud 11.04.2024)
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
55 / 103
Mõju hinnang kaadamisele Väinamerre kavandatavale kaadamisalale
Kaadamise mõju hindamisel Väinamerre kavandatava perspektiivse kaadamispiirkonna osas on
arvestatud Heltermaa sadama kinnistute DP KSH57 tulemustega. Nimetatud kaadamispiirkonna
kalastiku kohta teostas uuringu Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut. Kaadamisalal oli ülekaalukalt
saagikaimaks liigiks demersaalse58 eluviisiga mageveeliik nurg, moodustades nii arvuliselt kui
kaaluliselt ca 2/3 saagist. Saagikuselt järgmine liik oli ümarmudil, kes isendite arvu järgi moodustas
20% saagist. Bentopelaagilistest59 merekaladest oli esindatud räim, pelaagilistest60 merekaladest
kilu ja demersaalsetest liikidest lisaks ümarmudilale ka lest. Suuremamõõtmelistest
mageveekaladest esines saagis koha, siirdekaladest oli esindatud meritint. Looduskaitse seisukohalt
olulisi kalaliike kaadamispiirkonnas ei tabatud.
Uuringust järeldus, et nii püügis esinenud kui ka piirkonda asustavad ülejäänud kalaliigid võivad
kevadperioodil teoreetiliselt kudeda ka kavandataval kaadamisalal, kuigi koelmute esinemine
planeeritaval kaadamisalal on seal valitsevate looduslike tingimuste tõttu väga vähe tõenäoline.
Kaadamisala piirkond asub ka kalade potentsiaalsetel rändeteedel koelmutele.
Uuringu käigus tabatud ja teiste piirkonda asustada võivate kalaliikide potentsiaalsed koelmu- ja
rändealad asuvad kaadamisala piirkonnas, kuigi nimetatud alad ei ole ühegi kalaliigi jaoks olulise
tähtsusega.
Kavandatava tegevuse mõju kalastikule on eelkõige ehitusaegne. Kuna uuringu käigus tabatud
kalaliigid koevad kevadperioodil, kaasneb kaadamisega oluline negatiivne mõju kalastikule aprillist
juunini. Juulist märtsini on mõju kalastikule neutraalne või väheoluline negatiivne. Seega tuleks
olulise negatiivse mõju leevendamiseks süvendus- ja kaadamistööd läbi viia väljaspool kevadperioodi
ehk vältida tuleks töid aprillis, mais ja juunis. Kaadamisalade alternatiividel oluline mõju erinevus
puudub. Katsepüügi andmetel on siiski kalade arvukus suurem K2 alal. Seega vähesel määral
eelistatuks võib kalastiku vaatest pidada K1 ala.
Hülged ja merelinnustik
Mõju hüljestele ja kaitse-eesmärgiks olevatele merelinnuliikidele on käsitletud Natura asjakohases
hindamises (mõju Väinamere loodusala ja Väinamere linnuala kaitse-eesmärkidele; vt ptk 6) ja
kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hinnangus (mõju Väinamere hoiualale ja kaitstavatele
liikidele; vt ptk 7.1).
7.3. Mõju rannikumere veekeskkonnale
Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 seisundihinnangu61 kohaselt on Väinamere
rannikuveekogumi ökoloogiline seisund kesine, keemiline seisund halb ja koondseisund halb. Eesti
mereala planeeringu mõjude hindamise aruande (OÜ Hendrikson & Ko, 2021) kohaselt Väinamere
veekvaliteedi seisundihinnang Rohuküla piirkonnas üldlämmastiku alusel hea, üldfosfori, fosfaatide
ja anorgaanilise lämmastiku alusel väga halb. Selle põhjuseks on hinnatud maismaalt tulenev
saastekoormus.
7.3.1. Heljumi teke ja levik
KMH koostamise käigus viidi läbi heljumi tekke ja leviku matemaatiline modelleerimine62. Rohuküla
sadama piirkonnas domineerivad aastaringselt lääne-, edela- ja põhjatuuled – vt täpsemalt ptk 7.8.1.
57 Heltermaa sadama kinnistute DP KSH aruande eelnõu. Lemma OÜ, 2024 58 Demersaalsete kalaliikide elutegevus on seotud mere või mõne muu veekogu põhjaga. 59 Bentopelaagilised kalaliigid viibivad peamiselt veekogu põhja kohal. 60 Pelaagilised kalaliigid on avaveelise eluviisiga, pole mõjutatud rannikust ja veekogu põhjast. 61 Leitav: https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027#veemajanduskavade-do (vaadatud
11.04.2024) 62 Rohuküla sadama rekonstrueerimistööde heljumi matemaatiline modelleerimine. OÜ Corson, Tallinn 2024
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
56 / 103
Kuna põhja suunast piirab lainetuse arengut Vormsi saar ja sadam on kaitstud põhjamuuliga, siis
modelleeriti töö käigus loode ja lääne suunast 15 m/s puhuva tuulega esineva lainetuste korral
tekkivat heljumipilve. 15 m/s puhuv tuul halvim võimalik olukord, sest selle tuulekiiruse juures
süvendusmasinad peatavad tavapäraselt oma töö. Madalamate tuulekiiruste korral on kaasnev
hoovusekiirus madalam ning heljumipilve levikuala väiksem.
Heljumi looduslik foon on Väinameres muutlik (Raag 2014). Vastavalt töös välja toodud 2006 – 2011
kuu keskmistele foonikaartidele varieerub heljumi kontsentratsioon vahemikus 3 – 9 g/m3. Osaühing
E-Konsult on oma ekspertarvamuses (Töö nr. E1251) välja pakkunud Rohuküla fooniks 5 g/m3.
Käesolevas töös on samuti looduslikuks heljumi fooniks võetud 5 g/m3. Arvestama peab, et tugevate
tormidega on Väinameres madalamates osades mõõdetud heljumi kontsentratsiooni kuni 24 g/m3.
Kuna käesolevas töös hinnatakse halvimat võimalikku olukorda, siis 15 m/s puhuva tuule korral on
looduslik foon tõenäoliselt oluliselt kõrgem kui 5 g/m3 ning töös antud hinnangud loodusliku fooni
ületamise kohta on pigem konservatiivsed.
7.3.1.1. Heljumi levik kaadamisel sadamas asuvatele kaadamiskohtadele
Kaadamist on modelleeritud kui pidevat protsessi, mille käigus satub vette süvendatud materjal.
Modeleerimise tegemiseks ei olnud eksperdil kasutada kaadamistööde kirjeldust ega -projekti, kuid
kuna mõlemad kaadamisalad on madalad, siis on tehtud eeldus, et pinnas pumbatakse otse tammiga
eraldatud settebasseini kaadamiskohal.
Loodetuule korral on valdav hoovuse suund sadama esisel alal piki rannikut lõunasse. Hoovus
genereerib Rohuküla sadama akvatooriumis kellaosuti suunas liikuva hoovuse. Vesi siseneb
akvatooriumisse ümber põhjamuuli otsa ning väljub sadamast ümber 8. kai otsa. Vee liikumise kiirus
sadamas on kuni 15 cm/s.
Sadama kirdenurgas asuval kaadamisalal kaadatud pinnas satub osaliselt heljumisse ja liigub veega
kaasa (Joonis 11). Samas toimub ainese settimine. Võttes aluseks arvutatud kontsentratsioonide
väärtused, on näha, et foonist (0,005 kg/m3) kõrgema kontsentratsiooniga heljumi laik jääb 15 m/s
puhuva loodetuule korral sadama akvatooriumisse. Joonisel näidatud heleoranžil alal on
kontsentratsioon madalam, kui looduslik foon ja see ei ole meres nähtav.
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
57 / 103
Joonis 11. Heljumi levik sadama kirdenurgas asuvalt kaadamisalalt loodetuulega
7. kai kõrval asuvale alale kaadatud pinnas satub osaliselt heljumisse ja liigub veega kaasa (Joonis
12). Enamus heljumist settib kaadamisalal, kuid osa liigub 7. kai esisele alale. Võttes aluseks
arvutatud kontsentratsioonide väärtused, on näha, et looduslikku fooni ületav heljumi laik jääb 15
m/s puhuva loodetuule korral orienteeruvalt 8. kai joonele ja ei välju sadama akvatooriumist. Selleks,
et vähendada potentsiaalset sette kandumist 7. kai esisele alale on mõistlik kasutada sette liikumist
takistavaid varjusid. Joonisel näidatud heleoranžil alal on kontsentratsioon madalam, kui looduslik
foon ja see ei ole meres nähtav.
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
58 / 103
Joonis 12. Heljumi levik 7. kai kõrval asuvalt kaadamisalalt loodetuulega
Läänetuule korral tekitab sadama kirdenurka kaadatud pinnas heljumi, mis liigub veega kaasa (Joonis
13). Samas toimub ainese settimine. Vee liikumiskiirus sadamaalal on läänetuule korral suurem ja
heljum jõuab loodetuulega võrreldes kaugemale. Võttes aluseks arvutatud kontsentratsioonide
väärtused, saab hinnata, et looduslikku fooni ületav kontsentratsiooni laik jääb 15 m/s puhuva
läänetuule korral orienteeruvalt 8. kai ja põhjamuuli tipu vahelisele joonele. Joonisel näidatud
heleoranžil alal on kontsentratsioon madalam, kui looduslik foon ja see ei ole meres nähtav.
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
59 / 103
Joonis 13. Heljumi levik sadama kirdenurgas asuvalt kaadamisalalt läänetuulega
7. kai kõrval asuvale alale kaadatud pinnas satub osaliselt heljumisse ja liigub veega kaasa (Joonis
14). Enamus selles settib kaadamisalal, kuid märkimisväärne osa liigub 7 kai esisele alale. Vee
liikumiskiirus sadamaalal on läänetuule korral suurem ja heljum jõuab loodetuulega võrreldes
kaugemale. Võttes aluseks arvutatud kontsentratsioonide väärtused, saab hinnata, et looduslikku
fooni ületav kontsentratsiooni laik 15 m/s puhuva läänetuule korral väljub muulide vahel ja on
nähtav umbes 100 meetrisel alal sadama suudme ümbruses. Selleks, et vähendada potentsiaalset
sette kandumist 7 kai esisele alale on mõistlik kasutada sette liikumist takistavaid varjusid.
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
60 / 103
Joonis 14. Heljumi levik 7. kai kõrval asuvalt kaadamisalalt läänetuulega
7.3.1.2. Heljumi levik kaadamisel Heinlaiu kaadamisaladele
Kaadamisest tekkiva heljumi levikut Heinlaiu kaadamisaladel on hinnatud Heltermaa sadama DP KSH
käigus63. Mõju hinnang heljumi tekkele ja levikule põhineb KSH raames teostatud heljumi
kontsentratsioonide leviku matemaatilisel modelleerimisel. Modelleerimise tulemused näitasid, et
heljum on 2 tundi pärast kaadamist kuni 1 km võrra kaadamisalast välja liikunud. Aja möödudes see
suureneb kuni 2 km.
Simulatsioonide võrdlemisel toodi välja, et 10 tundi pärast kaadamist on heljumi kontsentratsioon
kõikjal vähem kui 3 g/m³. Heljum leviku pindala (läbimõõt ca 2 km) on jäänud sisuliselt samaks
kõikidel tuule kiirustel. Seega mõjutab tuule kiirus vaid heljumi leviku kaugust algsest
kaadamispunktist.
KSH aruandes on toodud, et kui on oluline, et heljum ei leviks kaadamisel välja kaadamisalast, tuleb
kaadata võimalikult tuulevaikse ilmaga. On antud soovituslik tuulekiiruse ülemine piir 3 m/s. Sellise
kiiruse puhul ei ole tuule suund oluline. Kui tuule kiirus on kuni 5 m/s, tuleks kirde- ja kagutuule
korral kaadamispunkt valida ca 200 m rohkem lõunas ning edela- ja loodetuulte korral ca 200 m
põhja pool.
7.3.1.3. Heljumi levik muulide rajamisel
Eeldatud on, et muuli kehandi rajamine on tsükliline protsess, mis toimub tavapäraselt
kallurautodega, mis kallavad koormatäie karjäärimurdu merre. Seejärel sõidavad nad piki kehandit
63 Heltermaa sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu (versioon
18.04.2024). Lemma OÜ, 2024
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
61 / 103
töötsoonist välja ja teevad ruumi järgmisele autole. Tahke aine uputamist on modelleeritud sarnaselt.
Iga 8 minuti tagant uputatakse 20 sekundi jooksul merre 18 m3 paekivist karjäärimurdu.
Hinnanguliselt läheb sellest heljumisse 1% ainest.
Joonis 15. Tahke ainese uputamine loodetuulega
Lõuna- ja läänemuuli alal genereerib loodetuul hoovuse mis on suunatud SSW. Hoovuse kiirus on
kuni 35 cm/s.
Joonis 15 kirjeldab tahke ainese uputusprotsessi loodetuule korral. Joonisel on näha hetk, kui uus
veoautokoorem karjäärimurdu on just vette uputatud. Uputuskohas on kontsentratsioon kõrge – kuni
10 kg/m3. Eelmisest koormast tekkinud heljum on jõudnud hoovusega kagu suunas liikuda ja hajuda
nn, et selle keskmes on kontsentratsioon 0,7 kg/m3. Üle-eelmise koorma poolt tekitatud heljumi laik
on joonisel tajutav. Selles on kontsentratsioon 0,1-0,2 kg/m3. Selline kontsentratsioon on loodusliku
fooni taustal vähesel määral tajutav. Tahke ainese uputamisel ulatub looduslikku fooni ületav
kontsentratsiooni laik orienteerivalt 300 m kaugusele uputuskohast.
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
62 / 103
Joonis 16. Tahke ainese uputamine läänetuule korral
Lõuna- ja Läänemuuli alal genereerib läänetuul hoovuse mis on suunatud kagusse. Hoovuse kiirus
on kuni 20 cm/s.
Joonis 16 kirjeldab tahke ainese uputusprotsessi läänetuule korral. Joonisel märgatavad kahe tsükli
laigud. Esimeses on kontsentratsioon kuni 1,7 kg/m3 ja teine, varem vette jõudnud materjalikogus,
mille keskmes on kontsentratsioon 0,8 kg/m3. Kuna vee voolamise kiirus läänetuule korral on alal
suurem, siis ulatub tahke ainese uputamisel looduslikku fooni ületav kontsentratsiooni laik
orienteerivalt 500 m kaugusele uputuskohast.
7.3.1.4. Heljumi levik sadama akvatooriumi süvendamisel
Eeldatud on, et mere põhja süvendamine on tsükliline protsess, mis toimub koppekskavaatoriga, mis
ammutab mere põhjast materjali ning tõstab selle pargasele. Käesolevas töös on modelleeritud 3
minutit kestvat kopa tõstetsüklit, millest materjali tõste kestab 1 minut. Kopa mahtuvuseks on
valitud 10 m3 ja eeldatud on, et 5% materjalist läheb tõstetsükli (1 minut) jooksul heljumisse.
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
63 / 103
Joonis 17. Sadama akvatooriumi süvendamine loodetuulega
Loodetuulega tekib 1 – 4 kaide esisel alal pööris, mis hoiab vett ringluses 3 ja 4 kai esisel alal. Vee
voolamise kiirus pöörises on 5-10 cm/s. Heljumisse pääseva materjali kogus on madal, mistõttu
kontsentratsioonid jäävad madalaks ning heljumi pilv praktiliselt ei eristu ümbritsevast foonist.
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
64 / 103
Joonis 18. Sadama akvatooriumi süvendamine läänetuulega
Läänetuule korral liigub hoovus ümber 8. kai nurga ja sealt otse kagusse. Loodetuule korral tekkinud
pööris läänetuulega ei formeeru. Vee voolamise kiirus hoovuses on 10-15 cm/s. Sellest tulenevalt
kantakse vähene heljum, mis kopa tööst tekib, vooluga kaasa loodesuunas. Heljumit tekib vähe ja
kontsentratsioonid on foonilähedased. Looduslikku fooni ületav kontsentratsiooni ala ulatub 50
meetri kaugusele tööde tsoonist.
KMH koostamise ajal ei olnud teada milliseid tehnilisi võtteid ja tehnikat arendaja kavatseb sadama
süvendamisel kasutada. Modelleeritud on süvendusprotsessi koppsüvendajaga, mis on süvendustöö
mõistes parim võimalik tehnoloogia. Tehniliselt on võimalik, et sadama alal lasuvat savikat
liivapinnast saaks süvendada ka pumpamise teel.
Sellisel juhul peab jälgima, et pumpsüvendajaga ei kobestataks veejoaga mere põhjal asuvaid
savikaid pinnaseid. Sellisel juhul on heljumisse sattuva pinnase kogus kümneid kordi suurem. Alustel,
mille pumpsüvendajal on võimekus vee tagurpidi mere põhjale pumpamiseks, peab tegema tõhusat
järelevalvet, et nad seda võimalust ei kasutaks. Kui süvendamine toimub ainut mere põhjast pinnase
välja pumpamise teel, siis on heljumi teke sarnane koppsüvendaja.
tööga. Heljumi levik muulivarede eemaldamisel
Sarnaselt mere põhja süvendamisele on muulivarede lammutamine tsükliline protsess, mis toimub
koppekskavaatoriga, mis ammutab mere põhjast materjali ning tõstab selle pargasele. Kuna
lammutamise käigus (enne projektsügavuse saavutamist) ei pea täpselt jälgima kopa paigutust
merepõhjal, on lammutamisel töötsükli pikkust vähendatud. Töös on modelleeritud 2 minutit kestvat
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
65 / 103
kopa tõstetsüklit, millest materjali tõste kestab 1 minut. Kopa mahtuvuseks on valitud 10 m3 ja
eeldatud on, et 5% materjalist läheb tõstetsükli (1 minut) jooksul heljumisse.
Loodetuule korral on valdav hoovuse suund sadama esisel alal piki rannikut lõunasse. Vee liikumise
kiirus varede alal on 15 m/s puhuva loodetuule korral 30 cm/s. Läänetuul genereerib Rohuküla
sadama lähistel hoovuse, mis on suunatud sadama põhjaküljel piki kallast kirdesse ja lõunaküljel
kagusse. Vee liikumise kiirus varede alal on 15 m/s puhuva läänetuule korral 10-20 cm/s.
Joonis 19. Ida poolse muulivare lammutamine loodetuulega
Joonis 19 on lammutamisel tekkiv heljumilaik ida poolse muulivare lammutamisel loodetuule korral.
Joonise kontsentratsiooniväärtuste uurimisel selgub, et foonist märkimisväärselt erinev heljumi
kogus vees on ainult väga lähedal tööfrondile. 150 meetrit kaevetöödest eemal on heljumi
kontsentratsioon jõudnud loodusliku fooni tasemini 0,005 kg/m3.
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
66 / 103
Joonis 20. Ida poolse muuli vare lammutamine läänetuulega
Joonis 20 on lammutamisel tekkiv heljumilaik ida poolse muulivare lammutamisel läänetuule korral.
Heljumisse sattuv materjali kogus liigub koos hoovusega kagusuunas ja settib ning hajub. 250
meetrit kaevetöödest eemal on heljumi kontsentratsioon alla 0,005 kg/m3.
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
67 / 103
Joonis 21. Lääne poolse muulivarre lammutamine loodetuulega
Joonis 21 on lammutamisel tekkiv heljumilaik lääne poolse muulivare lammutamisel loodetuule
korral. Heljumisse sattuv materjali kogus liigub koos hoovusega lõunasse settib ning hajub. 200
meetrit kaevetöödest eemal on heljumi kontsentratsioon alla 0,005 kg/m3.
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
68 / 103
Joonis 22. Lääne poolse muulivarre lammutamine läänetuulega
Joonis 22 on lammutamisel tekkiv heljumilaik lääne poolse muulivare lammutamisel läänetuule
korral. Heljumisse sattuv materjali kogus liigub koos hoovusega kagusse settib ning hajub. 350
meetrit kaevetöödest eemal on heljumi kontsentratsioon alla 0,005 kg/m3.
7.3.1.5. Kokkuvõte heljumi leviku kohta
1. Kavandatud muulide rajamine ei mõjuta hüdrodünaamilist pilti ega uhtumise-settimise
tasakaalu Rohuküla sadama lähistel.
2. Loodetuule korral jääb heljumilaik mõlema kaadamiskoha korral sadama akvatooriumi
piiridesse.
3. Läänetuule korral on vee liikumiskiirus sadamaalal suurem ja heljumi laik jõuab sadama
suudmealale. Tahke ainese kontsentratsioon on looduslikust foonist kõrgem orienteeruvalt
100 meetri ületusel põhjamuuli ja 8. kai vahelisel alal. Põhjamuuli tagant hajub laik
ümbritsevasse keskkonda.
4. 7. kai kõrvale kaadamisel on oht, et kaadamine võib põhjustada settimist 7. kai esisel.
Selleks, et vähendada potentsiaalset sette kandumist 7. kai esisele alale on mõistlik kasutada
sette liikumist takistavaid varjusid või rajada enne kaadamist ala ümber kaitsetamm.
5. Loodetuule korral ulatub muulide rajamise kohas tahke ainese uputamisel nähtav heljumi
laik orienteerivalt 300 m kaugusele uputuskohast.
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
69 / 103
6. Muulide rajamise kohas on hoovuse kiirus läänetuule korral suurem kui loodetuule puhul ning
tahke ainese uputamisel nähtav heljumi laik orienteerivalt 500 m kaugusele uputuskohast.
7. Koppsüvendajaga süvendamisel ei teki süvendustöödest heljumi ohtu. Juhul, kui soovitakse
kasutada pumpsüvendajat, tuleb enne süvendustöid kavandatud muulid valmis ehitada.
8. Muulivarede eemaldamisel ei teki olulist heljumi kontsentratsiooni tõusu Rohuküla sadama
ümbruses. Töö tsüklilisust arvestada jäävad heljumi kontsentratsioonid madalaks ka
töötsooni vahetus läheduses. Oodatav looduslikust foonist kõrgema heljumi pilve suurus jääb
vahemikku 100 - 300 meetrit.
7.3.2. Mõju rannaprotsessidele
Hoovuste modelleerimise tulemusi analüüsides on hinnatud ka hoovuse käitumist pärast uute
muulide rajamist.
Lõunabasseini alal on hoovus suunatud ümber 5. ja 8. kai nurga kagusse. Hoovuse kiirus alal on
vahemikus 0,1 – 0,15 m/s. Kavandatud muulide asend on hoovuse suhtes hästi valitud, kuna
olemasoleva olukorra puhul tekkiv hoovus jälgib läänemuuli suunda. See on tõenäoliselt seetõttu, et
läänemuul on kavandatud rajada vana muulivare peale, kus juba hetkel on väiksemad sügavused
kui ümbritsevas meres. Selline lahendus tagab, et hüdrodünaamiline pilt ja uhtumise-settimise
tasakaal sadama lähistel pärast muulide välja ehitamist oluliselt ei muutu.
Seega saab eeldada, et uute muulide rajamine ei mõjuta hüdrodünaamilist pilti ega sellest tulenevalt
ka uhtumise-settimise tasakaalu Rohuküla sadama lähistel.
7.3.1. Mõju merevee kvaliteedile
KMH käigus võeti Rohuküla sadama akvatooriumist 7 uuringupunktist põhjasette (mudane peenliiv
ja mudane möllsavi) proovid, millest määrati järgmiste saastekomponentide sisaldused:
naftasaadused, raskmetallid, Cd, Cr, Cu, Pb, Hg, Ni, Zn ja As ning tributüültina (TBT).64
Uuringupunktide asukohas on toodud Joonis 23.
HELCOM65 juhendi Guidelines for Management of Dredged Material at Sea kohaselt tuleb igakordselt
kaaluda ka ΣPCB ja ΣPAH sisalduse määramist. Eestis reguleerivad saasteainete sisalduse piir- ja
sihtväärtusi pinnases ja settes kaks õigusakti - keskkonnaministri 28.06.2019 määrus nr 26 „Ohtlike
ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ ja keskkonnaministri 24.07.2019 määrus nr 28
„Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete
ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende
kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused,
ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“. Kumbagi õigusaktiga ei ole ΣPCB ega ΣPAH piir- ega
sihtväärtusi kehtestatud ning seetõttu ei ole nende saasteainete sisalduse uurimine vajalik.
Võetud proovide analüüsimise tulemusel leiti, et naftasaaduste, 7 raskmetalli ja arseeni osas pole
põhjasete saastunud. TBT sisaldus on alla määramistäpsuse <1 μg/kg KA puuraukude PA1-PA5 ja
PA7 proovides, vaid PA6 põhjasette proovis on TBT-katiooni sisaldus 1,6 μg/kg KA. PA6 proovis on
suurim ka naftasaaduste ja rea raskmetallide sisaldus. Kuna keskkonnaministri 24.07.2019 määruse
nr 28 kohaselt on keskkonna kvaliteedi piirväärtusest põhjasettes 0,02 μg/kg KA, ületab TBT-katiooni
sisaldus PA6 põhjasettes piirväärtuse 80 korda, seega on põhjasete siin TBT osas saastunud.
Ülejäänud proovide osas ei saa saastet tõestada ega kummutada kehtestatud normi ja analüüsi
64 Rohuküla sadama akvatooriumi reostustingimused. Põhjasette reostusuuringu aruanne. OÜ REI Geotehnika, töö nr 5491-24. Tallinn, september 2024
65 Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon (Helsingi komisjon)
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
70 / 103
määramistäpsuse mittevastavuse tõttu. Vaikimisi võib eeldada, et ülejäänud alal TBT-saastet ei
esine.
Uuringu tulemuste kohaselt on TBT-ga saastunud alal PA6 ümbruses sadama Lõunabasseinis,
saastekehandi pindala on ca 43 800 m2. Võttes TBT-ga saastunud mudase põhjasette paksuseks 0,5
m, saame saastekehandi ruumala 21 900 m3. Eeldades mudase põhjasette mahukaaluks ca 1,8
g/cm3 ja pinnase looduslikuks veesisalduseks ca 50%, on reostuskehandi kuivmahukaal ca 19 710 t,
milles leidub TBT-katiooni ca 32 g. Reostuskehandi asukoht ja piirid on toodud Joonis 23.
Joonis 23. Reostuskehandi asukoht ja piirid Rohuküla sadama Lõunabasseinis. Väljavõte
reostusuuringust (OÜ Rei Geotehnika 2024)
Tinaorgaanilised ühendid olid laevanduses pikalt kasutuses kattumisvastastes värvides. Need
keelustati alates 2003. aastast. Omadustelt on TBT setetes väga püsiv.
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
71 / 103
TBT sisaldust Eesti merealade põhjasettes on analüüsitud Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt
koostatud töös „Eesti merealal asuvate ankrualade merepõhjasetete uuring 2023.“ Töös võrreldi
kogutud setteproovide analüüsi tulemusi nii keskkonnaministri 24.07.2019 määruses nr 28 toodud
piirväärtusega kui ka HELCOM-i indikaatori läviväärtusega. HELCOM-i juhendis on toodud TBT
tuumindikaatori piirväärtuseks 1,3 µg/kg KA (5% TOC). Töö kohaselt on keskkonnaministri
24.07.2019 määrusega nr 28 kehtestatud piirväärtus 0,02 µg/kg KA vanemate andmete alusel ja
läheb lähiajal ühtlustamisele piirkondliku merekonventsiooni nõuetega. HELCOM CORE66 TBT
tuumindikaatori piirväärtuseks on 1,3 µg/kg KA (5% TOC), ehk 65 korda kõrgem. Töö tulemuste
kohaselt ületasid tinaorgaaniliste ühendite kontsentratsioonid põhjasettes kehtivat piirväärtust (0,02
µg/kg KA) kaheteistkümnel ankrualal uuritud kuueteistkümnest.
Töös on toodud ka, et ajaloolisi võrdlusi ajaga, kui tributüültina oli veel lubatud kasutada (kuni 2003)
ei ole võimalik teha, sest tributüültina võeti keskkonnas täpsema jälgimise alla alates 2008. aastast
(hakkas kehtima Veepoliitika raamdirektiivi lisa X) ning riikliku keskkonnaseire mereseire
allprogrammi lisati TBT alles 2018. aastast. Varasemast ajast on andmeid üksikute kohtade kohta ja
pigem uuringutest.
Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut on 2015. aastal koostanud juhendi „Süvendamise
ja kaadamisega kaasneda võiva keskkonnamõju kaalumise ja sellega arvestamise juhendi
koostamine.“ Juhendi lisas 9 on toodud andmed Soome süvendamise ja kaadamise juhendist.
Saasteainete sisaldusele on on Soome juhendis kehtestatud kvaliteedikriteeriumid 1 ja 2 ja sinna
vahele jäävale alale vahetasemed 1A, 1B ja 1C. Tase 1A on seatud nii, et vastav kontsentratsioon ei
peaks kujutama ohtu keskkonnale, 2 ja 1B/1C kohta on toodud, et need on seatud halduslike
kriteeriumide alusel, võttes arvesse ka aine esinemist ja heitkoguste piirmäärasid. Taseme 1
kohaselt peab TBT sisaldus süvenduspinnases olema ‹5 μg/kg KA ja taseme 1A kohaselt 5-30 μg/kg
KA. Soome juhendi kohaselt oleks Rohuküla sadama süvenduspinnas (TBT-katiooni sisaldus 1,6
μg/kg KA) puhas.
HELCOM-i juhendi punkt 7.65. rõhutab, et reostunud pinnase kaadamine ilma lisameetmeteta on
keelatud, ning praegu kehtiva õigusakti kohaselt on osa Rohuküla sadama settest reostunud.
Seetõttu tuleb selle kaadamiseks rakendada lisameetmeid. Juhul, kui reostunud süvenduspinnast on
vaja kaadata Heinlaiu kaadamisalale, siis võib seda kaadata ainult kaadamisala K1 keskpunkti
soodsate ilmaolude korral ehk tuule kiiruse juures kuni 3m/s. Reostunud pinnas tuleb võimalikult
kiiresti matta puhta süvenduspinnase kihiga.
HELCOM-i juhendi ja Eesti mereala planeeringus (vt ptk 5.2) toodud tingimuste kohaselt ei ole
reostunud pinnase madalmerre (sadamas asuvatele kaadamisaladele) kaadamine võimalik. Selle
põhjuseks on, et madalad kaadamisalad on lainetuse mõjualas, mille tõttu kandub reostus uuesti
keskkonda.
Võimalik on ka reostunud süvenduspinnase ladustamine maismaale - vt ptk 7.4.
7.4. Jäätmekäitluse korraldamine
Jäätmehooldust tervikuna reguleerib jäätmeseadus, kohalike omavalitsuste territooriumil
jäätmehoolduseeskirjad ning sadama poolt teenindavatel laevadel tekkivate jäätmete käitlemist
sadamaseadus67. Haapsalu linna jäätmehoolduseeskiri on vastu võetud 03.06.2019 Haapsalu
Linnavolikogu määrusega nr 45. Jäätmehoolduseeskiri reguleerib muuhulgas ka ehitusjäätmete
käitlemise nõudeid. Ehitusaegse jäätmehoolduse korraldamisel tuleb juhinduda eelnimetatud
õigusaktidest.
66 https://indicators.helcom.fi/ 67 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/110122020033?leiaKehtiv
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
72 / 103
Sadamaseaduse kohasel peab sadama pidaja korraldama laevaheitmete vastuvõtmise laevadelt,
mida see sadam teenindab. Sadamarajatiste rekonstrueerimine ei põhjusta teenindavate laevade
arvu, neilt vastu võetavate jäätmete hulga ega liikide muutumist.
Jäätmeseaduse kohaselt tuleb iga tegevuse juures rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise
võimalusi ning kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega
keskkonnale. Jäätmetekke vältimise ja jäätmehooldusmeetmete väljatöötamisel ning rakendamisel
tuleb juhinduda prioriteetide järjestuses jäätmehierarhiast.
Nii jäätmeseaduse kui ka omavalitsuste jäätmehoolduseeskirjade kohaselt tuleb tekkivad jäätmed
koguda liigiti. Liigiti kogutud jäätmeid ei ole lubatud segada teiste jäätmete ega muude
materjalidega, millel on erinevad omadused (JäätS § 14 lg 12). Jäätmete liigiti kogumise eesmärk
on võimaldada nende korduskasutuseks ettevalmistamist, ringlussevõttu või muud taaskasutamist
võimalikult suures ulatuses. Seega tuleb ehitusaegse jäätmehoolduse korraldamisel tagada, et kõik
tekkivad jäätmed kogutakse liigiti ja ladustatakse eraldi, et vältida nende omavahelist segamist.
Jäätmete kogumiseks tuleb valida kogumisviis, mis on sobiv jäätmeliigile ning millega on välistatud
jäätmete keskkonda sattumine ja seeläbi oht keskkonnale. Kui jäätmed kogutakse
kogumisvahendisse, peab see olema vastupidav jäätmete füüsikalis-keemilistele omadustele. Nii
kogumisvahenditesse kui lahtiselt hoitavate jäätmete kogumisel peab olema välistatud jäätmete
keskkonda sattumine kokkupuutel sademetega, tuulega või jäätmetes toimuvate reaktsioonide
tulemusena. Jäätmete kogumisel lahtisena tuleb eelistada kõvakattega pinda. Vajadusel tuleb
maapind ja/või jäätmed katta ilmastiku- ja lekkekindla kattega, et vältida jäätmete või neist
leostumise tulemusena saasteainete keskkonda sattumist.
Lisaks ehitusjäätmete (sh ka lammutusjäätmed) käitlemise käsitlemisele tuleb ehitusprojektiga ette
näha sobivad kohad ka teiste tekkivate jäätmete kogumiseks ja ajutiseks ladustamiseks. Vastavate
kohtade määramisel tuleb silmas pidada, et jäätmete ajutine ladustamine väljaspool tegevust
hõlmavaid kinnistuid ei ole lubatud.
Ehitusprojektile (sh lammutusprojekt) peavad olema lisatud järgmised andmed:
− jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus;
− pinnasetööde mahtude bilanss;
− selgitused jäätmete liigiti kogumise kohta ehitusplatsil;
− jäätmete kavandatavad käitlustoimingud ja -kohad.
Kui ehitamise käigus tekib ehitusjäätmeid üle 10 m3, tuleb ehitise kasutusloa taotlemise
dokumentidele lisada ehitusjäätmete õiend ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise kohta.
Tekkivate jäätmete pikaajalist ladustamist tekkekohal tuleb vältida. See tähendab, et
kogumiskonteinerite täitumisel/koormatäie kogunemisel tuleb jäätmed suunata käitlusesse.
Jäätmete pikaajalise ladustamise vältimise põhimõtet tuleb rakendada ka nende jäätmete puhul, mis
taaskasutatakse objektil kohapeal. Selliselt välditakse/vähendatakse jäätmetest tuleneda võivat ohtu
keskkonnale. Arvestada tuleb, et maksimaalselt on jäätmeid enne taaskasutusse suunamist lubatud
ladustada kolm aastat ning enne kõrvaldamist aasta (JäätS § 28 lg 7). Kui jäätmeid on kavas
taaskasutada nende tekkekohal ning ajavahemik jäätmete tekke ja taaskasutamise vahel on pikem
kui 9 kuud, peab jäätmete ladustamine toimuma selleks kohandatud laoplatsil (keskkonnaministri
21.04.2004 määruse nr 21 § 41 lg 11).
Jäätmehierarhia kohaselt tuleb jäätmetekke vältimise järgselt eelistada jäätmete korduskasutuseks
ettevalmistamist, seejärel ringlussevõttu ning järgnevalt muud taaskasutust. Kõrvaldamisele on
lubatud suunata jäätmed viimases järjekorras. Arvestades nii tekkivate jäätmete teadaolevat
olemust kui ka käesoleva aruande koostamise ajal Eestis olevaid jäätmekäitluse võimalusi, siis
enamuse tekkivatest jäätmetest saab suunata taaskasutusse, osa ka korduskasutusse. Nt pakendid
saab suunata osaliselt korduskasutusse ning osaliselt taaskasutusse uute toodete valmistamise
eesmärgil, ehitamisel tekkiv puhas puit puiduhakke valmistamiseks jne. Seega tuleb jäätmed, millele
on olemas kordus- ja taaskasutusvõimalused, suunata käitlusesse vastavalt. Jäätmete taaskasutusse
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
73 / 103
suunamisel tuleb eelistada ringlussevõttu. Vastavaid põhimõtteid tuleb rakendada nii kasutus- kui ka
ehitusaegse jäätmehoolduse korraldamisel.
Kui ehitustöödel tekib materjali, mis ei ole loodusomane või tekib objektil ehitusmaterjalide jääke
(nt betoon, kruus vms), mida on samuti võimalik taaskasutada tekkekohal, tuleb need eelistatult
mujale käitlusesse suunamise asemel kasutada objektil. Siinkohal tuleb arvestada, et tegemist on
jäätmetega. Jäätmete tekkekohal kasutamine peab toimuma kooskõlas jäätmeseadusega. Kui
tekkekohal kasutatav jäätmete kogus ületab 5 tonni aastas, on tegevuseks vajalik taotleda
jäätmeluba. Allapoole jäävate koguste taaskasutamine peab vastama keskkonnaministri 21.04.2004
määrusele nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole
jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ . Nimetatud
määrusele vastamine tähendab jäätmekäitleja registreeringu alusel toimetamist. Keskkonnaministri
21.04.2004 määruse nr 21 lisas 1 nimetatud tegevuste ja jäätmeliikide korral ei ole jäätmeloa
omamine vajalik ka sellisel juhul, kui jäätmeid taaskasutatakse üle 5 tonni aastas. Sellisel juhul on
vajalik jäätmekäitleja registreering (sarnaselt määruse lisas 1 nimetamata jäätmete
taaskasutamisele alla 5 tonni aastas).
Jäätmekäitleja valikul on soovitav rakendada läheduse põhimõtet, et vähendada jäätmete
transportimisest tulenevat negatiivset mõju keskkonnale. Jäätmete üleandmisel tuleb veenduda, et
käitleja omab üleantavate jäätmete käitlemiseks vajalikku keskkonnakaitseluba.
Sadamarajatiste rekonstrueerimise käigus on peamine tekkiv jäätmeliik süvenduspinnas, selle
omadusi on käsitletud ptk.-s 7.3. Kaadamist Läänemerel reguleerib Läänemere piirkonna
merekeskkonna kaitse konventsioon. Konventsiooni kohaselt on lubatud kaadata ainult merepõhjast
väljakaevatud ainet ja haldusorgan peab kaadamiseks lubade andmisel rakendama nn jäätmetekke
vältimise põhimõtteid, mille eesmärk on leida kaadamisele alternatiivseid võimalusi maismaal. Merre
kaadamine peaks olema viimane lahendus, kui kõik muud võimalused on ammendunud või oleksid
ebamõistlikult kallid.
Käesolevas KMH-s on kaadamise alternatiivina käsitletud ja hinnatud süvenduspinnase osalist
paigutamist Kemo ja Kapteni kinnistutele. Keskkonnaministri 14.12.2015. a määruse nr 70
„Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu“ lisa kohaselt on süvenduspinnase jäätmekood 17 05
06. Sadama Lõunabasseinis on tuvastatud sette reostus TBT-ga mahus ca 43800 m2 – vt täpsemalt
ptk 7.3. Maismaal hinnatakse pinnase seisundit keskkonnaministri 28.06.2019 määruses nr 26
„Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ toodud piir- ja sihtarvude alusel. Kuna määrusega
ei ole TBT-le piir- ega sihtarvu kehtestatud, ei liigitu meres olev reostunud sete kuivmahukaaluga
ca 19710 t (TBT-katiooni ca 32 g) maismaal ohtlikke aineid sisaldavaks pinnaseks.
Süvenduspinnase sadama territooriumil vertikaalplaneerimiseks kasutamise korral on tegemist JäätS
kohase jäätmete tekkekohal kasutamisega. Täpsemalt reguleerib jäätmete tekkekohal kasutamist
keskkonnaministri 21.04.2004 määrus nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille
vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas
kõrvaldamise nõuded“ . Kui süvenduspinnast kasutatakse sadama territooriumil üle 1 tonni aastas,
on selleks vaja taotleda jäätmeluba. Kui jäätmeid on kavas taaskasutada nende tekkekohal ning
ajavahemik jäätmete tekke ja taaskasutamise vahel on pikem kui 9 kuud, peab jäätmete ladustamine
toimuma selleks kohandatud laoplatsil (keskkonnaministri 21.04.2004 määruse nr 21 § 41 lg 11)68.
Süvendatava pinnase paigutamise ühe alternatiivina on kaalumisel sadama Põhjabasseiniga piirneva
eraomandis oleva Kemo kinnistu merepoolne osa. Reostunud pinnase paigutamine vahetult merega
piirnevale maaüksusele ilma spetsiaalseid reostustõkkeid rakendamata ei ole aktsepteeritav, sest
reostus levib sealt sademeveega tagasi akvatooriumisse.
68 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/129072020003?leiaKehtiv
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
74 / 103
7.5. Ringmajanduse põhimõtete rakendamine
Arendaja kaalub võimalust segada vertikaalplaneerimiseks kasutatav süvenduspinnas
stabiliseerimise eesmärgil põlevkivituhaga. KMH koostamise ajal ei ole teada kas stablilseerida oleks
vaja Kemo või Kapteni kinnistule ladustatavat pinnast, mis vahekorras põlevkivituhka
süvenduspinnasega segada plaanitakse ega kasutatava põlevkivituha tõendamisdokumendid (vt
allpool). Sellest lähtuvalt ei ole võimalik hinnata saadud segu saasteainete sisalduse või nende
leostuvusnäitaja vastavust keskkonnaministri 21.04.2004 määruse nr 21 „Teatud liiki ja teatud
koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik,
taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ § 41 toodud nõuetele.
Põlevkivi arengukava eesmärgiks on, et alates 2020. aastast tuleb põlevkivituhka taaskasutada
vähemalt 4,5%. 2020. aastaks keskmine põlevkivituha taaskasutamismäär 1,8%. Seega ollakse
antud eesmärgi saavutamisest kaugel. Seetõttu väärib süvenduspinnase põlevkivituhaga
stabliliseerimise kava edasist analüüsimist käesolevast KMH-st sõltumatult. Kui arendaja esitab
selleks jäätmeloa taotluse (vt ptk 7.4), siis saab otsustaja esitatud materjalide põhjal hinnata kas
tegevusel võib olla KeHJS § 6 või 61 põhjal oluline keskkonnamõju.
Põlevkivituhale laialdasemate taaskasutusvõimaluste leidmist lihtsustab asjaolu, et alates 1.
jaanuaris 2020 käsitletakse põlevkivituhka tavajäätmena. Varem liigitati põlevkivituhk ohtlike
jäätmete hulka, kuid Keskkonnaministeeriumi tellimusel Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli
poolt läbi viidud uuringust „Põlevkivituhkade ohtlikkuse uuring 201969“ selgus, et põlevkivituhad on
samasuguste omadustega nagu kivisöetuhad, mistõttu ei ole põhjust neid ohtlikeks jäätmeteks
liigitada.
Ringlussevõtuks sobilikest jäätmetest uute toodete valmistamine võiks olla prioriteediks, ent
puuduvad enamasti kriteeriumid otsustamaks, millal ja kuidas saab jäätmetest toode. Jäätmetest
toote saamiseks on kaks võimalust, kas läbi jäätmeseaduse § 2¹ lg-es 1 sätestatud jäätmete
lakkamise või läbi jäätmeseaduse § 15 lg-es 4 defineeritud jäätmete ringlussevõtu. Mõlemal juhul
tuleb Keskkonnaametile koos keskkonnaloa taotlusega esitada jäätmete lakkamist või tooteks
saamist tõendavad dokumendid, milleks saavad olla vastavusdeklaratsioon, toimivusdeklaratsioon,
tootesertifikaat või tootmisohje-sertifikaat. Peamiselt saab jäätmete lakkamine toimuda sellise
materjali osas, mille puhul on nähtavalt endiselt tegemist jäätmetega, kuid kui see materjal vastab
teatud kriteeriumidele, siis võib seda lugeda tooteks ja mitte käsitleda enam jäätmetena.
Asjakohased kriteeriumid kehtestatakse õigusaktiga kas Euroopa Liidu tasemel või riigisiseselt.
Jäätmeseaduse § 2¹ lg-te 1 ja 2 järgi saavad Eestis jäätmed saavutada jäätmete lakkamise staatuse
vaid Euroopa Liidu tasemel ja keskkonnaministri poolt kehtestatud õigusaktide alusel. Kui jäätmetele
Euroopa Liidu tasemel vastavat määrust kehtestatud ei ole ja puudub ka riigisisene
keskkonnaministri määrus, mis jäätmete lakkamist võimaldaks, siis selliste jäätmete puhul jäätmete
lakkamist toimuda ei saa. Sellisel juhul ainus võimalus jäätmetest valmistatud ehitusmaterjal tooteks
saada jäätmete ringlussevõtu kaudu. Jäätmete ringlussevõttu on võimalik tõendada mitmel viisil.
Tõenduseks võib esitada asjakohase tootestandardi või teatud õigusakti tingimustele vastamist
tõendavad analüüsid ja muud tõendamisdokumendid, mis on nõutud standardis või õigusaktis, nt
tootesertifikaat, toimivusdeklaratsioon või tootmisohjesertifikaat. Olenevalt toodetavast materjalist
on tõendamisvõimalused erinevad, näiteks, kui jäätmetest soovitakse toota ehitusmaterjale või
tooteid, peavad need vastama majandus-ja taristuministri 22.09.2014 määrusele nr 74 „Tee-
ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“
ja/või majandus-ja kommunikatsiooniministri 26.07.2013 määrusele nr 49 „Ehitusmaterjalidele ja -
toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“. Kokkuvõtteks, juhul,
kui põlevkivituha valdaja soovib jäätmeteks liigituvat materjali kvalifitseerida tootena, siis tuleb tal
täita jäätmete ringlussevõtu tingimusi ning tõendada saadava materjali toote staatust, esitades
vastavad tõendamisdokumendid Keskkonnaametile ja AS-ile Saarte Liinid.
69 Põlevkivituhkade ohtlikkuse uuring. TalTech Energiatehnoloogia instituut ja Tartu Ülikooli Geoloogia osakond,
2019
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
75 / 103
7.6. Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale
KMH kontekstis käsitletakse inimese tervist, heaolu või vara mõjutavate mõjuvaldkondadena
kehtivaid norme ületavat müra- või õhusaaste taset (välisõhu kvaliteet), joogivee kvaliteedi
mõjutamist ning füüsilist mõju inimeste varale (ehitistele ja maale). Käsitlusalasse (eeldatavasse
mõjualasse) on arvestatud sadama piirkonna püsiasustus.
7.6.1. Mõju välisõhu kvaliteedile
Välisõhk on inimese tervise seisukohast üks olulisemaid keskkonnaelemente. Välisõhu kvaliteeti
reguleerib peaasjalikult atmosfääriõhu kaitse seadus (AÕKS), mis sätestab välisõhu mõjutamise
kohta esitatavad nõuded ning meetmed välisõhu kvaliteedi säilitamiseks ja parandamiseks. AÕKS-i
alusel piiratakse kolme liiki välisõhu mõjutusi: saasteainete heiteid, lõhnaaineid ning välisõhus levivat
müra.70
Sadamarajatiste rekonstrueerimisega kaasneb ehitusprotsesside ja ehitustehnika poolt tekitatud
müra, vibratsiooni, tolmu ja lõhna levimine lähipiirkonda. Müra ja õhusaaste levik sõltub oluliselt
klimaatilistest tingimustest (tuule kiirus ja suund, õhutemperatuur, õhuniiskus) ning on seetõttu
pidevalt muutuv. Mõju on ajutine, pärast ehitustööde lõppu mõju lakkab.
Kõikide hinnatud71 saasteainete (SO2, NOX, PM2,5, NH3 ja LOÜ) kontsentratsioonid projektiala
piirkonnas jäävad allapoole kehtestatud piirväärtusi (vt täpsemalt KMH programmi ptk 4.8).
Keskkonnalubade infosüsteemi KOTKAS heiteallikate registri ja keskkonnaportaali andmetel (seisuga
20.11.2024) ei ole Rohuküla sadama piirkonnas registreeritud paikseid saasteallikaid.
Muulide rekonstrueerimisel kasutatavad ehitusmasinad ja veokid eritavad välisõhku heitgaase. Kui
töödel kasutatakse tehniliselt korras masinaid, siis olulist negatiivset mõju sellega ei kaasne. Samuti
on rannikupiirkonnas reeglina tuuline, mistõttu saaste hajub kiiresti ning norme ületavate
kontsentratsioonide teke on ebatõenäoline. Kuna töid teostatakse valdavalt veekeskkonnas, ei ole
tõenäoline ka tolmu levik. Tolmavate ehitusmaterjalide veol tuleb rakendada lihtsaid
leevendusmeetmeid: katta koormad ning vajadusel tolmavat materjali niisutada.
Rohuküla sadama piirkonna peamine müraemissioon tuleneb parvlaevade ja neilt maha sõitvate
sõidukite poolt põhjustatud liiklusmürast. Sellega võrreldes on aluste poolt ja kaupade käitlemisest
tekkivad müratasemed madalamad. Tegemist on pikaajalises kasutuses olnud ja väljakujunenud
sadamaalaga, ning need müratasemed ei sõltu sadamarajatiste rekonstrueerimise vajadusest.
Sadamarajatiste rekonstrueerimisega kaasneb ehitusaegne suurenenud müratase. Seda põhjustavad
nii ehitustegevus kui materjale vedavad raskeveokid. Ehitusmüra tasemed ei tohi ehituse ala
lähedusse jäävatel elamumaadel ajavahemikus 21.00-7.00 ületada keskkonnaministri 16.12.2016
määrusega nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
hindamise meetodid” kehtestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Päevasel ajal,
ajavahemikus 7.00-21.00 tuleb ehitusmüra taluda. Ehitusaegne müra on ajutine, tööde lõppedes
selle mõju lakkab.
Ehitusaegselt ei kaasne kavandatava tegevusega välisõhu kvaliteedi (müra ja õhusaaste) osas olulist
negatiivset keskkonnamõju, kui järgitakse õigusaktides sätestatud nõudeid.
Kasutusaegselt taastub välisõhu kvaliteedi (müra ja õhusaaste) osas praegune olukord, sest
sadamarajatiste hea tehniline seisukord ei mõjuta oluliselt silduvate aluste arvu, suurust, laaditavate
kaupade omadusi ega hulka. Laevaliikluse intensiivsust ja kaubakäivet sadamas mõjutavad enam
70 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019003?leiaKehtiv 71 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030. Lisa II.
Õhusaasteainete piiriülene kauglevi. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Keskkonnaministeeriumi juhtimisel,
2019. Kinnitatud keskkonnaministri 29.03.2019. a käskkirjaga nr 1-2/19/276
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
76 / 103
üldine majandusolukord, aastaaeg, riigi poliitika parvlaevaliikluse toetamisel ja muud sadama
valdajast sõltumatud asjaolud.
7.6.2. Mõju põhjaveele ja joogivee kvaliteedile
Kavandatava tegevuse (muulide rekonstrueerimise) mõjualas ja Rohuküla sadama territooriumil ei
ole registreeritud puurkaeve. Rohuküla sadam saab oma joogivee Tuule tee lõpus Rohuküla sadam
7 maaüksusel (67401:002:1763) paiknevast 280 m sügavusest puurkaevust (vt Joonis 24). Kaevu
sanitaarkaitseala ulatus 30 m. Vett võetakse Kambriumi-Vendi põhjaveekogumist (03§2019).
Rohuküla sadama vana, 210 m sügavune puurkaev (saab vee Ordoviitsiumi-Kambriumi
põhjaveekogumist Lääne-Eesti vesikonnas (04§2019)) asub Tuule tee alguse lähedal Rohuküla
sadam 6 maaüksusel (67401:002:0682).72 Arendaja sõnul seda puurkaevu hetkel ei kasutata. AS
Saarte Liinid puurkaevud asuvad ca 400–450 m kaugusel sadama akvatooriumi Lõunabasseinist ja
ca 600 m kaugusel Lõunamuuli jalamist.
Kapteni maaüksusega piirnevatel Häärberi tee 4, 4a ja 8 elamumaa maaüksustel asuvad
registreeritud puurkaevud (vt Joonis 24). Nimetatud puurkaevude sügavused jäävad vahemikku 25–
36 m, vett võetakse Siluri-Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogumist (11§2019). Kaevude hooldusala
ulatus on 10 m.
Registreeritud puurkaevud ei asu kavandatava tegevuse (muulide rekonstrueerimise) mõjualas, sest
kavandatav tegevus toimub valdavalt merekeskkonnas ning mõju maismaale, eriti väljapoole
sadama territooriumi, ei ulatu.
Süvendatava pinnase paigutamise ühe alternatiivina on kaalumisel sadama maa-alaga piirnev
Kapteni kinnistu (67401:001:0872, üldkasutatav maa, pindala ca 6,8 ha). Rohuküla sadama
akvatooriumi reostusuuring73 tuvastas, et põhjasete on osaliselt saastunud tributüültina (TBT) osas.
Kuna TBT normi maismaal kehtestatud ei ole ning selle sisaldusele meresettes on võrreldes teiste
Läänemere äärsete riikidega kehtestatud oluliselt rangem norm (vt ptk-d 7.3.1 ja 7.4), siis võib
eeldada, et süvenduspinnase paigutamine Kapteni kinnistule ei avalda põhjavee kvaliteedile mõju.
Selle kindlaks vältimiseks tuleb alumistes kihtideks ladustada puhas, väljastpoolt reostuskehandit
süvendatud pinnas.
Arendajal on olnud plaan segada süvenduspinnast põlevkivituhaga. Kuna KMH koostamise ajal ei ole
teada selle tegevuse asjaolud, mis võimaldaksid keskkonnamõju hinnata (vt täpsemalt ptk 7.5), siis
ei saa käesolevas peatükis anda hinnangut kas põlevkivituhk võiks leostuda ning seeläbi põhjavett
ja joogivee kvaliteeti mõjutada. Sellise tegevuse võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada, et
piirkonna põhjavesi on nõrgalt kaitstud.
72 Puurkaevude andmed on saadud keskkonnaportaalist (seisuga 13.11.2024) 73 Rohuküla sadama akvatooriumi reostustingimused. Põhjasette reostusuuringu aruanne. OÜ REI Geotehnika,
töö nr 5491-24. Tallinn, september 2024
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
77 / 103
Joonis 24. Registreeritud puurkaevud Rohuküla sadama piirkonnas. Allikas: Maa-ameti
kitsenduste kaardirakendus, seisuga 13.11.2024
7.6.3. Mõju varale
Kavandatava tegevuse (muulide rekonstrueerimise) mõjualas ei ole eraisikutele kuuluvat vara,
mistõttu mõju sellele ei avaldu. Sadama lõunaosaga piirnev Kapteni maaüksus (67401:001:0872)
on munitsipaalomandisse kuuluv üldkasutatav maa, mille kasutuse, sh sinna süvenduspinnase
võimaliku paigaldamise, üle otsustab kohalik omavalitsus.
Süvendatava pinnase paigutamise ühe alternatiivina on kaalumisel sadama Põhjabasseiniga piirneva
eraomandis oleva Kemo kinnistu (67401:002:0881, maatulundusmaa, pindala ca 4,7 ha)
merepoolne osa. Maaüksust läbivast teest mere poole jääb üle poole maaüksuse pindalast (ca 2,6
ha), mis tähendab, et sinna süvenduspinnase paigutamise korral mõjutatakse olulist osa
maaüksusest. Selline tegevus on võimalik ainult maaomaniku loal. Loa andmisega võtab maaomanik
endale kohustuse vastutada võimaliku tekkiva keskkonnakahju eest.
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
78 / 103
7.7. Mõju kultuuripärandile
Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel on Rohuküla sadama piirkonnas registreeritud kolm XX
sajandi arhitektuuripärandi objekti – vt Tabel 8.
Tabel 8. Rohukülas asuvad XX sajandi arhitektuuripärandi objektid. Allikas:
Kultuurimälestiste riiklik register, seisuga 12.11.2024
Reg nr Nimi Aadress Dateeringu periood ja aasta
Kasutus*
589 Ohvitseride klubi Rohuküla, Häärberi tee 10
tsaariaeg, 1917 ei kasutata (territoorium on suletud ja valvatav)
590 Rohuküla sadama elektrijaam
Rohuküla, Kapteni maaüksus
tsaariaeg, 1914 ei kasutata (varemetes)
591 Rohuküla sadama veemahuti
Rohuküla, Häärberi tee 2
tsaariaeg, 1916 ei kasutata (varemetes)
* Sulgudes on märgitud objekti seis KMH koostamise ajal. Rohuküla sadama elektrijaam ja veemahuti on Maa-
ameti kaardirakenduses kajastatud varemetena.
XX sajandi arhitektuuri eripära seisneb selle mitmepalgelisuses ning arhitektuuris kajastuvates
tehnoloogilistes ja ühiskondlikes protsessides, mis on XX sajandi elukeskkonda radikaalselt muutnud.
Esineb arvukalt uusi hoonetüüpe, lisandusid uued ehitusmaterjalid ja muutusid ehitustavad. Eriti
mastaapselt avalduvad need muutused linnaplaneerimises ja maa-asulate ilme teisenemises.74 XX
sajandi arhitektuuri puhul väärtustatakse enamasti seda, et hooned on säilinud valmimisjärgsel kujul
ja neid on hiljem vähe muudetud.
Arvestades kavandatava tegevuse asukoha ja iseloomuga võib negatiivse mõju piirkonnas olevatele
XX sajandi arhitektuuripärandi objektidele välistada. Juhul, kui süvenduspinnast on kavas paigutada
Kapteni maaüksusele, tuleb selle tegevuse käigus leida lahendus, mis tagab väärtuslikuks
tunnistatud kunagise Rohuküla sadama elektrijaama varemete säilimise. Tegevuse läbimõeldud
kavandamisel on muuhulgas võimalik luua soodsad tingimused arhitektuuripärandi objektile
juurdepääsuks ja selle eksponeerimiseks, mida saab lugeda positiivseks mõjuks.
Ohvitseride klubi ja Rohuküla sadama elektrijaam on objektidena ka pärandkultuuriobjektide registris
(vastavalt ohvitseride kasiino ja Rohuküla ladude nime all). Samuti on pärandkultuuriobjektina kirjas
Rohuküla sõjasadam, mis pigem kajastab teavet sadama ajaloolise seisu kohta (vt ka KMH
programmi ptk 4.1). Arvestades kavandatava tegevuse asukoha ja iseloomuga võib negatiivse mõju
piirkonnas olevatele pärandkultuuriobjektidele välistada. Süvenduspinnase paigutamisel Kapteni
kinnistule vt eelmises lõigus ohvitseride klubi kohta soovitatud meetmed.
Arvestades, et Rohuküla sadama kaide ala on 20. sajandil oluliselt täidetud ning sadama vee-alal on
regulaarselt tehtud vajalikke süvendustöid, ei ole alust eeldada, et seal võiks olla allveearheoloogilisi
objekte. Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus allvee- ja arheoloogiliste uuringute läbiviimiseks.
Ehitus- ja kaevetöödel ning süvendamisel tuleb arvestada kultuuriväärtusega leidude ja
arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega.
Rohuküla piirkonnas ei ole registreeritud kultuurimälestisi, maaehituspärandi ja militaarpärandi
objekte, muistiseid ja pärimuspaiku.
74 Vt täpsemalt: Eesti XX sajandi väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs. Lõpparuanne. Eesti
Kunstiakadeemia, 2012
https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/projekti%20dokumendid/lopparuanne.pdf (vaadatud
09.04.2024)
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
79 / 103
7.8. Mõju kliimamuutustele
Kliima muutumise põhjusteks loetakse eelkõige inimtekkeliste kasvuhoonegaaside (KHG) hulga
suurenemist atmosfääris. Kliimamuutuste tagajärgedeks on keskmise temperatuuri kasv,
ekstreemsete ilmastikunähtuste sagenemine (tormid, põuad, kuumalained, üleujutused jne),
mereveetaseme tõus, veepuudus, bioloogilise mitmekesisuse hävimine, maakasutuse muutused,
elupaikadade hävimine ja ressursside nappus. Kliimamuutuste ohjamiseks peetakse oluliseks
eelkõige fossiilsete kütuste põletamise vähendamist ning keskkonda säästva taastuvenergia
kasutamist.
7.8.1. Praegune ja tuleviku kliima
Asukoht Lääne-Eesti rannikul põhjustab Rohuküla sadamas tugeva merelise mõjuga kliima, mis
tähendab keskmiselt soojemaid talvesid ning jahedamaid suvesid võrreldes Eesti sisemaa aladega.
Lisaks tuleb talvisel perioodil arvestada mere jäätumisega ehk merejääga, kuid kliimamuutuste
tingimustes on prognoositav merejää vähenemine tulevikus.75
Kliimamuutused põhjustavad keskmise temperatuuri tõusu ning sademete hulga kasvu. Kuna
tuleviku kliimaprojektsioonid76 on hinnangulised ning need põhinevad hetkel juba olemasolevatel
kliimaandmetel, siis ajalooliste kliimamustrite iseloomustamiseks ning illustreerimiseks on käesoleva
töö kontekstis on kasutatud kliima kirjeldamiseks referentsjaamadena sademete ning temperatuuri
puhul Lääne-Nigula ja Virtsu ilmavaatlusjaamade kliimanormide andmeid (põhinevad Eesti
Keskkonnaagentuuri andmetel). Kuigi geograafilise asukoha poolest on kavandatava tegevuse
asukohale ilmavaatlusjaamasid lähemal, on sademete ning temperatuuride trendide kirjeldamiseks
aluseks võetud jaamad, millel on pikem andmerida ning kus on võimalik võrrelda viimaste
kümnendite ning kliimanormide andmeid pikemal aegreal.
Eestis kasutatakse 30-aastaseid kliimanorme pikemaajaliste temperatuuri ning sademete trendide
arvutamiseks ning näitamiseks, mis on kooskõlas ka Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO)
praktikaga77. Kliimamuutusi viimaste kümnendite jooksul on võimalik hinnata just taoliste kogutud
andmete põhjal. Temperatuuri ja sademete puhul on kasutatud Lääne-Nigula ja Virtsu jaamade
andmeid, kuna puuduvad pikaajalised andmeread teistest lähedalasuvatest ilmavaatlusjaamadest
(hüdroloogia-, ranniku- ja meteoroloogiajaamad). Lääne-Nigula ning Virtsu kliimanormide andmed
näitavad kasvavat temperatuuri trendi alates 1960. aastast ning kliimanormide aastate keskmine
1961-1990 normist kuni viimase 1991-2020 normini on tõusnud vastavalt 1.2 °C Lääne-Nigula ning
1.3 °C Virtsu näitel (Joonis 25). See viitab aastate lõikes kõrgematele temperatuuridele ning kliima
soojenemisele. Sademete hulga kasv on stabiilselt tõusnud kuni 1981-2010 keskmise aastase
normini, viimane 30-aastane kliimanorm näitab aga mõningast langust võrreldes 1981-2010 normiga
mõlema jaama puhul (Joonis 26). Lisaks on joonistel toodud välja Eesti keskmised temperatuurid ja
sademed vastavate kliimanormide kohta.
75 Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100 | Keskkonnaportaal 76 Kliimaprojektsioonid on maa tulevase kliima simulatsioonid (tavaliselt kuni aastani 2100), mis põhinevad
oletatavatel stsenaariumidel kasvuhoonegaaside, aerosoolide ja teiste atmosfääri koostisosade
kontsentratsioonide kohta, mis mõjutavad planeedi kiirgusbilanssi. Allikas:
https://climate.copernicus.eu/climate-projections#:~:text=soon%20as%20possible.-
,Climate%20projections,affect%20the%20planet's%20radiative%20balance (vaadatud 01.11.2024) 77 Updated 30-year reference period reflects changing climate. 2021. World Meteorological Association (WMO).
Leitav siit: https://wmo.int/media/news/updated-30-year-reference-period-reflects-changing-climate (Vaadatud
30.10.2024)
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
80 / 103
Joonis 25. Lääne-Nigula ja Virtsu ilmavaatlusjaamade temperatuuride kliimanormid alates
1961-1990 normist kuni 1991-2020 normini
Joonis 26. Lääne-Nigula ja Virtsu ilmavaatlusjaamade sademete kliimanormid alates
1961-1990 normist kuni 1991-2020 normini
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
81 / 103
Sarnaseid tõusvaid trende näeb tulevikus ette ka Valitsustevahelise Kliimamuutuste Paneeli (IPCC)
kuues raport (AR6)78, mille alusel Põhja-Euroopas (kuhu kuulub IPCC klassifikatsiooni järgi ka Eesti)
on väga suur tõenäosus (>95%), et keskmised temperatuurid tõusevad, mis toob kaasa suurema
riski ekstreemsete kuumalainete tekkeks. Sademete hulga kasv tulevikus Eesti kontekstis on samuti
hinnatud tõenäoliseks.
Geograafiliselt asuvad Rohuküla sadama lähedal Haapsalu linna, Haapsalu sadama ning merelist
kliimat iseloomustab ka Heltermaa sadama mõõtejaam ning selle andmed Hiiumaa idarannikul.
Nimetatud mõõtejaamade puhul on kasutatud 1. jaanuar 2011 kuni 31. detsember 2023 vahemiku
andmeid79. Haapsalu linnas on keskmine temperatuur 7,7 °C, mis viitab linna soojemale kliimale,
samas kui Haapsalu sadama veidi jahedam keskmine, 7,2 °C, võib kajastada sadama mõju.
Heltermaa sadama keskmine temperatuur on 7,6 °C, sarnanedes Haapsalu linna omaga ja viidates
rannikulisele pehmenemisele. Kõikide mõõtejaamade puhul on selgelt näha ka viimase ca 14 aasta
kõrgem temperatuur võrreldes 1991-2020 kliimanormidega Lääne-Nigula ja Virtsu mõõtejaamadega.
Kliimamuutused toovad endaga kaasa ka lume ja jääkatte vähenemise tulevikus soojema kliima
tõttu, mida on ajalooliselt täheldatud ka lääne Eesti rannikumeres80.
Tuulte tugevuse ning suuna olude kirjeldamiseks on kasutatud Haapsalu linna, Haapsalu sadama ja
Heltermaa sadama Keskkonnaagentuuri ilmavaatlusjaamade andmeid81 ning sarnase võrdluse
tegemiseks on kasutatud 1. jaanuar 2011 kuni 31.detsember 2023 vahemikku.
Keskmiste hooajaliste tuulekiiruste poolest on Haapsalu linn kõige tuulisem, eriti talvel, kus kiirus on
4,1 m/s, millele järgnevad kevad 4,0 m/s, sügis 3,6 m/s ja suvi 3,5 m/s. Haapsalu sadama keskmised
hooajalised kiirused on veidi madalamad, talvel 3,7 m/s ja suvel 3,2 m/s. Heltermaa sadamas on
aastaringselt rahulikumad olud, talvel keskmiselt 3,2 m/s ja suvel 2,6 m/s, mis võib viidata
mõõtejaama varjulisemale asukohale.
Kokkuvõtlikult puhuvad Haapsalu linna, Haapsalu sadama ja Heltermaa sadama piirkonnas tuuled
kõige sagedamini edela- ja põhjakaarest. Sügiseti ja talviti on tuuled tugevamad, keskmiste
kiirustega 3,2–4,1 m/s, ulatudes maksimaalselt 13–17 m/s, eriti Haapsalu linnas ja sadamas. Suvel
on tuulekiirused rahulikumad, jäädes keskmiselt vahemikku 2,6–3,5 m/s, tuulte suund on valdavalt
lääne-edela vahemikus. Kevadel pöörduvad tuuled sageli loodesse, kus maksimaalsed kiirused
ulatuvad 13–15 m/s. Üldiselt on piirkond tuuline, kus lääne-, edela- ja põhjatuuled domineerivad
aastaringselt ning talvised ja kevadised tuuled on kõige tugevamad. Sarnased tuuleolud on selle
baasil ka Rohuküla sadama piirkonnas. Haapsalu linna jaama andmete põhjal on koostatud üldine ja
aastaaegade põhised tuulteroosid (Joonis 27), et kirjeldada ja visualiseerida tuulte mustrit
piirkonnas.
78 IPCC, 2023: Sections. In: Climate Change 2023: Synthesis Report. Contribution of Working Groups I, II and
III to the Sixth Assessment Report of the Intergovernmental Panel on Climate Change [Core Writing Team, H.
Lee and J. Romero (eds.)]. IPCC, Geneva, Switzerland, pp. 35-115, doi: 10.59327/IPCC/AR6-9789291691647 79 Ajaloolised ilmaandmed, Keskkonnaagentuur. Leitav siit: https://www.ilmateenistus.ee/kliima/ajaloolised-
ilmaandmed/ (Vaadatud 05.11.2024.) 80 Merejää paksuse muutlikkus Eesti rannikul. Bakalaureusetöö. K. Mahla. 2015. Tartu Ülikool 81 Ajaloolised ilmaandmed, Keskkonnaagentuur. Leitav siit: https://www.ilmateenistus.ee/kliima/ajaloolised-
ilmaandmed/ (Vaadatud 05.11.2024.)
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
82 / 103
Joonis 27. Tuuleroosid aastaringse keskmise ning aastaaegadena Haapsalu linna
ilmavaatlusjaama andmete põhjal
7.8.2. Kliimapoliitika põhialused
Euroopa Ülemkogu leppis oma 12. detsembri 2019. aasta järeldustes kokku eesmärgi saavutada
2050. aastaks Euroopa Liidus kliimaneutraalsus, mis on kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärkidega.
Tegemist on netoheite eesmärgiga, mis tähendab, et inimtekkeline KHG heide ja sidumine on
tasakaalus. EL-ülene kliimaeesmärk vähendada 2030. aastaks KHG heidet -55% võrreldes 1990.
aastaga lepiti riigijuhtide poolt kokku 2020. aasta detsembri Euroopa Ülemkogus ja on sätestatud
ELi kliimamääruses82.
Eesti pikaajaline eesmärk on minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-
järgult majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja
keskkonnahoidlikumaks. Selleks kiitis Riigikogu aprillis 2017. aastal heaks dokumendi „Kliimapoliitika
põhialused aastani 2050“. Selles dokumendis lepitakse esimest korda kokku Eesti kliimapoliitika
pikaajalises visioonis ja teekonnas selle poole liikumisel83:
− Aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega
kliimaneutraalne riik. Tagatud on kvaliteetne ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja
võime kliimamuutustega kohaneda, et kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid
vähendada ja positiivseid mõjusid parimal viisil ära kasutada. Tagatud on riigi valmisolek ja
võimekus kliimamuutuste põhjustatud negatiivsete mõjude minimeerimiseks ja positiivsete
mõjude parimaks ärakasutamiseks.
− Eesti pikaajaline siht on tasakaalustada kasvuhoonegaaside heide ja sidumine hiljemalt
2050. aastaks ehk vähendada selleks ajaks kasvuhoonegaaside netoheide nullini.
82 Eesti kavad. Kliimapoliitika põhialused. https://www.kliimamuutused.ee/lahendused/poliitika/eesti (Vaadatud
14.11.2024) 83 Riigiteataja. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. https://www.riigiteataja.ee/akt/307042017001
N
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
83 / 103
Mõjude hinnangu kohaselt on 2050 eesmärk täidetav ja sellega kaasneb tõenäoliselt positiivne mõju
majandusele ja energiajulgeolekule. Sellisel juhul kahaneb Eesti kasvuhoonegaaside heide tänaselt
21 miljonilt tonnilt ligi 8 miljoni tonni CO2 ekvivalendini (CO2ekv) 2050. aastaks.
7.8.3. Kliimamõju hindamine
Kavandatava tegevuse kliimamõju hindamisel on alusdokumendina kasutatud Euroopa Komisjoni
2021. a kehtestatud Kliimakindluse teatist (2021/C 373/01) „Taristu kliimakindluse tagamise
tehnilised suunised aastateks 2021-2027“ (edaspidi EK teatis 2021/C 373/01)84. Taristu
Kliimakindluse tagamise juhend on võetud aluseks kuna see tagab raamistiku leevendamise ja
kohanemise hindamiseks. Lisaks on kasutatud Euroopa keskkonnaagentuuri 2024. a kliimariskide
raportit85, Valitsustevahelise Kliimamuutuste Paneeli (IPCC) raporteid ning teisi asjakohaseid
teadusartikleid.
Hindamise kontekstis kuuluvad kasvuhoonegaaside määratluse alla süsinikdioksiid (CO2), metaan
(CH4), dilämmastikoksiid (N2O) ning flourosüsivesinikud (F-gaasid)86. Lihtsustamaks KHG mõju
hindamist, kasutatakse mõõtühikuna CO2 ekvivalenti (edaspidi CO2ekv), mis aitab mõju
standardiseerida. CO2ekv hindamiseks kasutatakse erinevate KHG-de kvantifitseerimist (nt metaan,
lämmastikdioksiid jt), globaalse soojenemise potentsiaali ning teisendustegureid erinevate gaaside
puhul CO2 suhtes. CO2ekv võtab seega arvesse kõikide KHG-de mõju, mitte ainult CO2 mõju87.
Läänemere setetest eralduvad peamised kasvuhoonegaasid on süsinikdioksiid (CO2) ja metaan
(CH4). Need gaasid eralduvad orgaanilise aine remineraliseerimise ja lagunemise käigus anoksilistes
või hüpoksilistes tingimustes, mis on sageli levinud Läänemere süvaveekihis, eriti aladel, kus esineb
märkimisväärne eutrofeerumine. Lisaks võib mikrobiaalsete protsesside kaudu eralduda ka
naerugaasi (N2O)88.
7.8.4. Süvendamine ja kaadamine
Kliimamõju hindamisel on aluseks võetud uuringud Rootsis Läänemere põhjal89 ning USAst90, kus on
hinnatud kaadamistegevuste elutsükli heidet (LCA). LCA hõlmab kõiki etappe alates kaevandamisest
(süvendamistegevused), kaadamisest, transportimisest, töötlusest kuni lõpliku paigutamiseni
kaadamisaladel. Mõlemas artiklis võrreldakse erinevaid paigutusstrateegiaid — kaadamisalad merel,
maismaal ning alternatiivide nende heitkoguseid energiatarbimise osas. Kuigi aluseks võetud
uuringutes ei ole välja toodud varianti, kus kaadamisala paikneb osaliselt vees ja osaliselt maismaal,
on käesolevas analüüsis kasutatud mediaanväärtuseid merre kaadamise ja maismaa variandi vahel,
mis annab ligikaudse hinnangu heite koguse kohta.
Rootsi LCA analüüsi puhul on CO2ekv heide välja toodud ühikuna kg/100 m3 kohta, USA teadustöö
puhul on see kg CO2ekv ühe tonni materjali kilomeetri kohta, arvestatud on materjalitihedusega 1500
84 Komisjoni teatis – Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027 (OJ C, C/373,
16.09.2021, p. 1, CELEX: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52021XC0916(03) 85 Euroopa kliimariskide raport 2024. Euroopa Keskkonnaagentuur. Leitav:
https://www.eea.europa.eu/publications/european-climate-risk-assessment (vaadatud 14.11.2024) 86Kasvuhoonegaasid. Kliimaministeerium. https://kliimaministeerium.ee/rohereform-
kliima/kliimapoliitika/kasvuhoonegaaside-heitkogused (vaadatud 01.11.2024) 87 Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu. 2024. Kliimaministeerium. https://kliimaministeerium.ee/eesti-
kliimaseadus (vaadatud 12.11.2024) 88 Kuliński, K., Rehder, G., Asmala, E., Bartosova, A., Carstensen, J., Gustafsson, B., Hall, P.O., Humborg, C.,
Jilbert, T., Jürgens, K. and Meier, H.M., 2022. Biogeochemical functioning of the Baltic Sea. Earth System
Dynamics, 13(1), pp.633-685. 89 Svensson, N., Norén, A., Modin, O., Fedje, K.K., Rauch, S., Strömvall, A.M. and Andersson-Sköld, Y., 2022.
Integrated cost and environmental impact assessment of management options for dredged sediment. Waste
Management, 138, pp.30-40. 90 Bates, M.E., Fox-Lent, C., Seymour, L., Wender, B.A. and Linkov, I., 2015. Life cycle assessment for dredged
sediment placement strategies. Science of the Total Environment, 511, pp.309-318.
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
84 / 103
kg/m3 kohta. Käesoleva KMH juures on alternatiividena kaalumisel 3 kaadamisala erinevate
kaugustega sadamast (merel olev kaadamisala ca 10 km, maismaa- ja mere piiril kaadamisala 0,5
km, 7. kai läheduses olev mere kaadamisala 0,5 km) ja Kapteni kinnistut maismaal ca 0,5 km
kaugusel. Seega on antud töös alternatiivide kliimamõju võrdlemiseks kasutatud ühikuna samuti kg
CO2ekv ühe tonni materjali kilomeetri kohta. Teisendamiseks vajalik kaadatava materjali tihedus
põhineb Eesti mereala materjalide uuringutel ja tihedustel Paldiski vesisalvesti91 näitel ning Rohuküla
geofüüsika aruande92 andmetel Rohuküla sadama geoloogilisest ehitusest, mille alusel on võetud
ligikaudne keskmine kaadatava materjali tihedus 2200 kg/m3 (moreeni(liivakivi ja setted, savi) ja
lubjakivi kohta).
CO2ekv heite arvutuste puhul on kasutatud USA näite metoodikat, kus arvutused põhinevad samal
distantsil, ehk tulenevalt kaadamisalade kaugusest on võimalik välja arvutada vastav heide. Selle
alusel on välja arvutatud emissioonifaktor meres asuvatele kaadamisaladele, milleks on ligi
0,0001177 CO2ekv t m3 km (kuupmeetrit kilomeetri kohta) ning maismaal asuvate emissioonifaktoriks
(EF) 0,0004212 CO2ekv t m3 km. Kemo kinnistu puhul on tinglikult kasutatud kahe näite keskmist
emissioonifaktorit ehk 0.00026945 t m3 km. Allpool on toodud arvutuskäigud KHG heite kohta
vastavalt kolmele kaadamisala variandile:
(2 ) = × ℎ (100 000 3) × () × ℎ
Kaadamisala meres 15 km kaugusel:
0,0001177 x 210 000 x 15 km x (2200 kg/m3 / 1500 kg/m3) = 543,8 CO2ekv t
Kaadamisala meres 7.kai juures (0,5 km distants)
0,0001177 x 210 000 x 0,5 km x (2200 kg/m3 / 1500 kg/m3 = 18,0 CO2ekv t
Kemo kinnistu (maa ja mere piiril):
0,00026945 x 210 000 x 0,5 km x (2200 kg/m3 / 1500 kg/m3) = 41,5 CO2ekv t
Kapteni kinnistu (maal):
0,0004212 x 210 000 x 0,5 km x (2200 kg/m3 / 1500 kg/m3) = 64,9 CO2ekv t
Arvestama peab, et kaadatava materjalide tihedused on ligikaudsed ning nende muutumisel võivad
koguheite suurusjärgud veidi muutuda, kuid omavahelised suurusjärgud erinevate alade puhul
jäävad sellisel juhul siiski samaks. Lisaks tuleb märkida, et suurim muutuja on kaugus kaadatava ala
sihtkohast ning kaadamisaladest ning üldiselt on samade kauguste juures kuupmeetri kohta heide
väiksem merre kaadamise puhul, seda kinnitab ka Rootsi analüüs93.
Kaadamisalade võrdluses on kõige väiksema heitega 7.kai vahetus-läheduses olev mere kaadamisala
(18 CO2ekv t), seejärel Kemo kinnistu (41, 5 CO2ekv t) ja Kapteni kinnistu (64,9 CO2ekv t). Suurima
heitega kaadamisalade võrdluses on ca 15 km kaugusel rannikust olev mere kaadamisala (543,8
CO2ekv t). Peab aga märkima, et tegu on ühekordse heitega ning arvestades kavandatava tegevuse
91 Energiasalv Pakri OÜ Konsultatsioon Eesti Vabariigis asuva Paldiski 500 MW pump-hüdrosalvesti (PHS)
geoloogiliste uuringute ja projekteerimistööde osas Projektieelse kavandamise ja teostatavuse uuringute
aruanne. 2019. Koostaja: Fichtner (Saksamaa) 92 Rohuküla sadamapiirkonna merepõhja geofüüsikalised uuringud. 2022. Koostajad PhD Hannes Tõnisson ja
PhD Sten Suuroja. Tallinna Ülikool. Eesti Geoloogiateenistus. 93 Svensson, N., Norén, A., Modin, O., Fedje, K.K., Rauch, S., Strömvall, A.M. and Andersson-Sköld, Y., 2022.
Integrated cost and environmental impact assessment of management options for dredged sediment. Waste
Management, 138, pp.30-40.
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
85 / 103
eluiga 100 aastat, siis on keskmine aastane heide tulenevalt kaadamise seotud tegevustest vastavalt
0,18; 0,4; 0,6; ning 5,4 CO2ekv t heidet aastas.
Lisaks tuleb arvesse võtta, et juhul kui kaadamisalad eraldi ei ole piisavalt suured kogu kaadamist
vajava materjali mahutamiseks, on kliima mõjude seisukohalt eelistatud järjekord esmalt 7. kai
lähedusse jääv mere kaadamisala, seejärel Kemo kinnistu ja kaadamisala ning siis Kapteni kinnistu.
Kliimamõjude poolest suurim ning järjekorras viimane on kavandatava tegevuse kontekstis ca 15 km
kaugusel rannikust asuv kaadamisala.
7.8.5. Ehitamise kliimamõju
Sadamakaide ja muulide ehitustegevuse heite hindamiseks on kasutatud sarnaste struktuuride ja
muulide süsiniku eluea heite (LCA) hinnangut Hollandi94 ning Rootsi95 uuringute näitel. Hollandi
uuringu näitel on arvestatud kaide ja muulide ehitusel ühe ruutmeetri keskmiseks eluea heiteks 50
kg CO2ekv/m2 kohta peamisel betoonkonstruktsiooni puhul. Tegu on ligikaudse suurusjärguga ning
kindlasti esineb erinevusi muulide, kindlustuste ning kaide vahel kuid tegu on ligikaudse
suurusjärguga. LCA hindamisel on arvestatud ehitustöid (transporti, materjalidest tulenevat heidet,
hooldustöid ning lammutamistöid ning jäätmeid eluea lõpus; arvestuseks on võetud 100 aastane
sadamaehitis).
Kasutades ArcGIS Pro mõõtmisi projekteeritavate kindlustuste, kaide ning muulide kohta on kogu
keskmine struktuuride pindala ligi 22 000 m2, seega ligikaudne heide ehitustegevuse tagajärjel
Rohuküla sadamas on ligi 1 100 000 kg CO2ekv ehk 1100 t CO2ekv heidet.
7.8.6. Kogu kliimamõju
Kogu kliimamõju hõlmab endas kaadamisalade ning ehitustegevuste kliimamõju. Sõltuvalt
kaadamisalade alternatiividest on projekti kogu kliimamõju:
a) Mere kaadamisala puhul 10 km kaugusel rannikust: 1100 CO2ekv t + 543,8 CO2ekv t = 1643,7
CO2ekv t
b) Kaadamisala puhul 7.kai külje all: 1100 CO2ekv t + 18,0 CO2ekv t = 1118,0 CO2ekv t
c) Kemo kinnistu kaadamisala puhul: 1100 CO2ekv t + 41,5 CO2ekv t = 1141,5 CO2ekv t
d) Kapteni kinnistu puhul: 1100 CO2ekv t + 68,9 CO2ekv t = 1164,9 CO2ekv t
Kogu kliimamõju puhul on kaadamisega seotud kliimamõju võrdlemisi väike võrreldes ehitusega
seotud kliimamõjuga.
Eestis puuduvad piir- ja sihtarvud kliimamõju olulisuse hindamiseks. EK kliimakindluse juhendis on
toodud olulise mõju soovituslikuks määraks taristuprojekti eluea kohta keskmiselt 20 000 CO2ekv t
heidet aastas. Sellega võrreldes on mõju kliimale kõikide variantide puhul väga väike. Arvestades
Eesti kliimaeesmärke (pt. 7.8.2), on oluline heite vähendamine aastaks 2050.
Kliimamõju kontekstis siiski soovitav võimalikult väikese mõjuga alternatiivi eelistamine, siis aastase
heite võrdluses on kõikide variantide puhul kliima kogumõju samas suurusjärgus, vastavalt 7. kai
ääres mere kaadamisala variandi puhul 11,2; Kemo kinnistu kaadamisala puhul 11,4, Kapteni
kinnistu puhul 11,6 ning 15 km kaugusel oleva kaadamisala puhul 16,4 CO2ekv t. Kaadamistegevuste
juures on suurim transpordi heitega seonduv, ehitamise juures aga ehitusmaterjalide tootmisega
94 VAN HEEL, D.D., Trude, M.A.A.S., Jarit, D.E. and Mozafar, S.A.I.D., 2011, August. Comparison of
infrastructure designs for quay wall and small bridges in concrete, steel, wood and composites with regard to
the co2-emission and the life cycle analysis. In EACEF-International Conference of Civil Engineering (Vol. 1, pp.
041-041). 95 Stripple, H., Fridell, E. and Winnes, H., 2016. Port infrastructures in a system perspective.
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
86 / 103
seonduv heide96. See tähendab, et enim oleks võimalik vähendada heidet kaadamisel
transpordiheidet vähendades, ehitustegevuste poolelt aga võimalikult väikese heitega materjale
kasutades. Kokkuvõtvalt võib eeldada, et kavandatud tegevus ei põhjusta olulist kliimamõju.
7.9. Mereveetaseme tõusust tingitud üleujutusalad
Globaalse kliimasoojenemise ja kliimamuutustega kaasneb ka globaalse mereveetaseme tõus.
Globaalne mereveetaseme tõus 2100 aastaks jääb tõenäoliselt vahemikku 0,7-1,2 meetrit97.
Joonis 28. Fennoskandia kilbi asukoht ning sellega kaasnev maakoore ja maapinna taseme
tõus millimeetrites aastas Läänemere piirkonnas98
Mereveetaseme varieerumised Läänemeres on peamiselt põhjustatud veevahetusprotsessist Taani
väinade kaudu99, mille tulemusena on veevahetusprotsess ookeaniga aeglane, sest Taani väinad on
kitsad ja vähese vee läbilaskmisvõimega Läänemere ja Atlandi Ookeani vahel, on Läänemeres mere
tõusulaine (tõus ja mõõn) suhteliselt väikesed – harva ületavad 10 cm väärtust100. Kui mitte
arvestada mereveetasemete lühiajalist muutlikkust, siis Läänemeres on tõusulaine (tõus-mõõn)
mereveepinna tõusule väiksem mõju ja võimalike tormilainete ja üleujutuste mõjud on väiksemad,
96 Svensson, N., Norén, A., Modin, O., Fedje, K.K., Rauch, S., Strömvall, A.M. and Andersson-Sköld, Y., 2022.
Integrated cost and environmental impact assessment of management options for dredged sediment. Waste
Management, 138, pp.30-40. 97 NASA. https://earthobservatory.nasa.gov/images/148494/anticipating-future-sea-levels (vaadatud 27.08.2024) 98 Ågren, J., Svensson, R., (2007) Postglacial Land Uplift Model and System Definition for the New Swedish
Height System RH 2000 (LMV-Rapport 2007:4). Lantmäteriet. Leitav:
https://www.lantmateriet.se/contentassets/4a728c7e9f0145569edd5eb81fececa7/lmv-rapport_2007_4.pdf
(vaadatud 27.08.2024) 99 Suursaar, Ü. and Kall, T. (2018) Decomposition of Relative Sea Level Variations at Tide Gauges Using Results
from Four Estonian Precise Levelings and Uplift Models. IEEE Journal of Selected Topics in Applied Earth
Observations and Remote Sensing, vol. 11, no. 6, pp. 1966-1974
DOI: 10.1109/JSTARS.2018.2805833
100 Mälkki, P. and Tamsalu, R. (1985) Physical feature of the Baltic Sea, Finnish Marine Research, Helsinki, p86-
87. http://hdl.handle.net/10138/167788 (vaadatud 27.08.2024)
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
87 / 103
kui globaalselt. Lisaks asub Eesti Fennoskandia kilbil, kus viimase jääaja järgse jäämasside kadumise
järel maakoor ja maapind tõusevad (Joonis 28)101. Seega prognoositav veetaseme tõus Läänemeres
ning Eesti rannikualadel jääb madalamaks kui globaalne mereveetaseme tõus aastaks 2100.
Hinnanguliselt on see ca 87% globaalsest mereveetaseme tõusust, jäädes aastaks 2100 vahemikku
61-104 cm102. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030103 kohaselt jääb Eesti
rannikualadel 2100 aastaks mereveetaseme tõus aga erinevate stsenaariumite kohaselt vahemikku
20-60 cm.
Üleujutusohuga seonduvalt loetakse eriti ohtlikuks merevee tasemeks Pärnus vähemalt 160 cm,
Haapsalus 140 cm, Narva-Jõesuus 160 cm, Tallinnas Koplis, Pirital 80 cm ja kesklinna sadamas 120
cm ning Kuressaares 150 cm üle pikaajalise keskmise. Planeeringutes ja päästesüsteemide
väljatöötamisel tuleb arvestada, et tulevikus paiknevad vastavad üleujutusohuga ala
samakõrgusjooned meretaseme tõusu tõttu senisest sisemaa pool. Kavandatava tegevuse ning
Rohuküla sadama kontekstis võib hinnanguliselt ohtliku taseme piir olla vastavalt Haapsalu
andmetele ca 140 cm juures.
Maa-ameti andmete kohaselt asub Rohuküla sadam 1 meetri korduva üleujutusohuga alal. Korduva
üleujutusohuga aladele jäävad osaliselt ka võimalikud kaadamisalad sadama akvatooriumis ning
mõned rekonstrueeritavad rajatised (Tõrge! Ei leia viiteallikat.).
101 Ågren, J., Svensson, R., (2007) Postglacial Land Uplift Model and System Definition for the New Swedish
Height System RH 2000 (LMV-Rapport 2007:4). Lantmäteriet. Leitav:
https://www.lantmateriet.se/contentassets/4a728c7e9f0145569edd5eb81fececa7/lmv-rapport_2007_4.pdf
(vaadatud 27.08.2024) 102 Meier, H.M., Dieterich, C., Gröger, M., Dutheil, C., Börgel, F., Safonova, K., Christensen, O.B. and
Kjellström, E., 2022. Oceanographic regional climate projections for the Baltic Sea until 2100. Earth System
Dynamics, 13(1), pp.159-199. Leitav: https://esd.copernicus.org/articles/13/159/2022/ (vaadatud 27.08.2024)
103 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030. Kliimaministeerium. Leitav siit:
https://kliimaministeerium.ee/rohereform-kliima/kliimapoliitika/kliimamuutustega-kohanemine (vaadatud
31.10.2024)
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
88 / 103
Joonis 29. Rohuküla sadam ning kavandatavad tegevused koos korduva üleujutusohuga
aladega Ruumi- ja maaameti andmetel
Arvestades kavandatava tegevuse eeldatavat eluiga 100 aastat, tuleb praeguste üleujutusohuga
alade puhul arvestada ka kliimamuutustest tulenevat mereveetaseme tõusu Lääne-Eesti rannikul.
Praegusele korduva üleujutusohuga alade üleujutuse ulatusele võib tinglikult juurde lisada ca 60 kuni
100 cm104 105. Eesti läänerannikul on Haapsalu näitel ohtlik mereveetasemetõus 140 cm. Seega, ca
100 aasta pärast on korduva üleujutusohuga aladel mereveetaseme tõus 160 kuni 200 cm, ületades
tuntavalt praeguste analüüside põhjal leitud ohtlikke mereveetasemetõusu piire. See tähendab, et
sadama projekteerimisel tuleb arvesse võtta, et 100 aasta kontekstis on äärmuslikemate
kliimamuutuste stsenaariumite puhul üleujutusalad 200 cm kõrgemal võrreldes praeguse
mereveetasemega. Joonis 30 näha võimalikud korduva ohtliku piiriga üleujutusohuga alad 150 cm
ning 200 cm mereveetaseme tõusu korral (150 cm on kasutatud illustreerimaks alumist piiri;
andmekihid on kättesaadavad 25 cm sammuga, seetõttu on kasutatud siin 150 cm mereveetaseme
tõusu 160 cm asemel).
104 Meier, H.M., Dieterich, C., Gröger, M., Dutheil, C., Börgel, F., Safonova, K., Christensen, O.B. and
Kjellström, E., 2022. Oceanographic regional climate projections for the Baltic Sea until 2100. Earth System
Dynamics, 13(1), pp.159-199. Leitav: https://esd.copernicus.org/articles/13/159/2022/ (vaadatud 07.11.2024)
105 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030. Kliimaministeerium. Leitav siit:
https://kliimaministeerium.ee/rohereform-kliima/kliimapoliitika/kliimamuutustega-kohanemine (vaadatud
31.10.2024)
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
89 / 103
Joonis 30. Võimalik korduva üleujutusohuga ala mereveetaseme 150 cm ja 200 cm tõusu
korral Rohuküla sadamas
Nii 150 kui 200 cm mereveetaseme tõusu puhul jääb Kapteni kinnistu üleujutusohuga alale, Kemo
kinnistul üleujutusohuga ala suureneb.
Kapteni ja Kemo kinnistutel jäävad võimalikud pinnase ladustamisalad nii korduva üleujutusohuga
kui ka tuleviku kontekstis kliimamuutustest tuleneva mereveetaseme tõusuga korduva üleujutustega
aladele. See tähendab, et arendajal tuleb kindlustada, et välditakse mereveetaseme tõusu ja
üleujutustega pinnase uhtumist tagasi merre.
7.10. Avariiolukordade võimalikkus
Sadamarajatiste tehnilisest seisukorrast, piisavusest ja asjakohasusest sõltub sadama ja sellega
piirneva laevatee navigatsiooniohutus. Mereõnnetused omakorda võivad põhjustada nii
keskkonnareostuse, kujutada ohtu inimeste tervisele, elule ja heaolule ning mõjutada vara väärtust.
Mandri- ja saarevahelised transpordiühendused on esmatähtis teenus. Rohuküla sadama
sadamarajatiste heast seisukorrast sõltub mandri ja Hiiumaa ning Vormsi saare vaheliste
transpordiühenduste sujuv ja ohutu toimimine. Seega on kavandatavast tegevusest sõltuv kõige
tõsisemate tagajärgedega avariiolukord transpordiühenduste lakkamine Hiiumaa ja/või Vormsi
saarega.
Sadamate ehitus peab arvestama turvalise sildumise ja viibimise vajadusega sadamas ka
ekstreemsete ilmaolude korral. See tähendab muuhulgas, et sadama projekteerimisel tuleb
arvestada mereveetaseme olulise tõusuga lähima 100 aasta jooksul – vt ka ptk 8.6.
Avariiolukordate tekkimine ei ole välistatud ka ehitustegevuse käigus. Selle vältimise peamine meede
on tööprojektis toodud ehitusoperatsioonide ja –võtete täpne jälgimine, tegevuste ja logistika
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
90 / 103
läbimõtlemine ja töötajate piisav instrueerimine. Rohuküla sadamas on olemas tehnilised vahendid
reostuse lokaliseerimiseks ja likvideerimiseks ning toimiv reostustõrjeplaan.
7.11. Kumulatiivse mõju võimalikkus
AS Saarte Liinid kavandab Rohuküla sadama Põhjamuuli rekonstrueerimist. Kuna Põhjamuulil
kavandatava tegevuse ainsaks mõjuriks on ehitusaegsed häiringud ning olulist mõju ei avaldu, siis
saavad häiringute mõjud kumuleeruda vaid juhul, kui Põhjamuuli ja muude rajatiste ehitustööd
toimuksid samaaegselt. Häiringute mõju kumuleerumist reaalselt ei toimu, sest Põhjamuuli
ehitustööd on kavandatud varasemaks kui muude rajatiste ehitustööd.
Kui Rohuküla sadamast süvendatava pinnase kaadamisel Väinamerre kavandatud Heinlaiu
kaadamisalale järgitakse leevendusmeetmeid (ptk 8), siis seoses Heltermaa sadama
süvendustöödega olulist negatiivset koosmõju ei avaldu.
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
91 / 103
8. Leevendusmeetmed
Käesolevas peatükis esitatakse leevendusmeetmete kirjeldus ja hinnang nende kasutamise
eeldatava efektiivsusele.
KMH käigus on arvestatud piisavas täpsuses lahendustega ja nendega kaasnevate võimalike
mõjudega. Kõik KMH aruande leevendusmeetmete peatükis kirjeldatud meetmed on saavutatud KMH
analüüsi tulemusena.
Kõigi keskkonnameetmete ellurakendamine on arendaja ülesanne läbi põhi- ja tööprojekti
koostamise ja peatükis 8.7 toodud korralduslike tegevuste. Meetmete väljatöötamisel on KMH
eksperdid lähtunud KeHJS § 31 sätestatud KMH eesmärgist – anda tegevusloa andjale (andjatele)
teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise
keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega
on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut.
Keskkonnameetmed võivad olla arendajale rakendamiseks vabatahtlikud (nt ekspertide soovitused)
või otsustaja poolt seatult kohustuslikud läbi erinevate tegevuslubade kohustuslike tingimuste.
Käesoleva projekti puhul on otsustajaid eeldatavalt mitu. Erinevate lubade väljaandmisel ei ole seost
leevendusmeetme sisulise efektiivsuse tagamisega.
Keskkonnameetmetega arvestamine või arvestamata jätmine tegevusloa väljaandmise käigus on
otsustaja/otsustajate kaalutlusotsus (KeHJS § 24 lg 2). Eeltoodust lähtuvalt ei ole erinevate lubade
tingimuste ja meetmete täitmise eest vastutajate määramine KMH ekspertide õigus ega pädevus.
8.1. Leevendusmeetmed Natura alade, kaitstavate loodusobjektide ja elustiku
kaitseks
Leevendusmeetmed seoses kaadamisega
− Süvendamine ja kaadamine planeerida võimalikult lühiajalisena, et minimiseerida mõjusid
põhjaloomastikule ja kalastikule, mis on oluliseks toiduressursiks ala kasutavatele
veelindudele.
− Leevendusmeetmed kaadamisel Väinamerre kavandatavale kaadamisalale Väinamere
loodusala kaitse-eesmärgiks oleva elupaigatüübi veealused liivamadalad (1110) kaitseks:106
o mitte kasutada kaadamiseks kaadamisala K2 piirkonda, mis jääb kaardistatud
liivamadalatele lähemale kui 500 m;
o loode, põhja ja kagu tuultega valida kaadamiseks K1 kaadamisala põhjapoolne osa
ning vältida kaadamist üle 5 m/s tuule korral.
Meetmed on hinnatud tõhusateks, sest sellega on välditud kaadamisala piirkonnas kaardistatud
liivamadalate mattumine süvendatava materjaliga.
− Kaadamisel Rohuküla sadama Põhjabasseini kaguossa vältida setete kandumist kogu
Põhjabasseini alale, sh võimalikule paguranna elupaigatüübile (1140) Põhjabasseini
kirdeosas.
− Süvendus ja kaadamistöid vältida 1. aprillist kuni 30 juunini, sest sellel ajavahemikul
kasutavad nii sadamala lähiala ja kaadamisala piirkonda pesitsevad veelinnud. Antud
ajavahemikul võivad süvendus- ja kaadamistööd põhjustada nii otsest häiringut kui
toidubaasile ebasoodsat mõju107.
106;106;106;106 Kehtivad samad leevendusmeetmed, mis Heltermaa sadamaga seotud kaadamise korral.
Heltermaa sadama kinnistute DP KSH aruande eelnõu. Lemma OÜ, 2024
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
92 / 103
− Kuna veelindude poolne intensiivne mereala ja laidude ümbruse kasutus kestab pikemal
perioodil (u aprillist- augustini), siis tuleb kaadamisel pargase sõidukoridor hoida
maksimaalselt kattuvana Rohuküla–Heltermaa laevateega (millel esineva laevaliiklusega on
piirkonna linnustik kohanenud). Vältida pargase sattumist laidude lähipiirkonda108.
− Linnuparvede esinemisel hoida pargase sõidukiirus madal109.
Leevendusmeetmed seoses ehitustööde korraldamisega sadamas
− Ehitustöödega tuleb alustada enne lindude pesitsusperioodi algust märtsi alguses või tagada
lindudele pesitsusrahu perioodil 1. aprillist kuni 30 juunini.
− Soovitav on kaaluda lagunenud muulide asukohas jätta mere põhja looduslikud kivid sellise
kõrguseni, kus need ei ole takistuseks veeliiklusele. See võimaldaks luua eeldused merepõhja
elupaikade mitmekesistamiseks.
Sadama Lõunabasseini sadamarajatise rekonstrueerimise järgselt on soovitav kaaluda
Väinamere loodusala piiride täpsustamist, jättes Rohuküla sadama Lõunabasseini ja
rekonstrueeritud muulid Natura ala piiridest välja, sest sadama aktiivse tegevuse tõttu ei ole
tõenäoline, et Lõunabasseinis kujunev veekeskkond ja seda piiravad rajatised vastaksid Natura
loodusala kriteeriumidele. Arendaja on piiride korrigeerimiseks pakkunud välja järgmised
koordinaadid:
id lat lon
1 6529498.01 467113.56
2 6529484.29 467128.11
3 6529450.46 467060.16
4 6529435.03 466848.24
5 6529425.16 466412.43
6 6529590.38 466092.56
7 6529947.60 465520.70
8 6530047.60 465520.70
9 6530274.92 466778.20
Punktide 1 ja 9 vahel mööda AS-i Saarte Liinid kinnistute piire ja rannajoont (Kemo kinnistu
ulatuses) katastriandmete alusel.
Meetmeid võib lugeda tõhusateks, sest need aitavad vältida ebasoodsat mõju Väinamere loodus-
ja linnuala kaitse-eesmärkidele.
8.2. Leevendusmeetmed merekeskkonna kaitseks
− Heljumi leviku lokaliseerimiseks Heinlaiu kaadamisalade piiresse, tuleb kaadata võimalikult
tuulevaikse ilmaga. Kaadamisala siseselt täpsema asukoha valik sõltub kõige enam töö
teostamise hetkel valitsevatest ilmastikuoludest. Soodsate ilmaolude korral ehk tuule kiiruse
juures kuni 3m/s tuleks kaadamise punkt valida võimalikul kaadamisala keskel. Kui tuule
kiirus on kuni 5 m/s, tuleks kirde- ja kagutuule korral kaadamispunkt valida kaadamisala
lõunapoolses osas ning edela- ja loodetuulte korral kaadamisala põhjapoolses osas110.
110 Kehtivad samad leevendusmeetmed, mis Heltermaa sadamaga seotud kaadamise korral. Heltermaa sadama
kinnistute DP KSH aruande eelnõu. Lemma OÜ, 2024
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
93 / 103
− 7. kai kõrvale kaadamisel on oht, et kaadamine võib põhjustada settimist 7. kai esisel.
Selleks, et vähendada potentsiaalset sette kandumist 7. kai esisele alale, on mõistlik
kasutada sette liikumist takistavaid varjusid või rajada enne kaadamist ala ümber
kaitsetamm.
− Alustel, mille pumpsüvendajal on võimekus vee tagurpidi mere põhjale pumpamiseks, peab
tegema tõhusat järelevalvet, et nad seda võimalust ei kasutaks.
− Kapteni ja Kemo kinnistutel jäävad võimalikud pinnase ladustamisalad nii korduva
üleujutusohuga kui ka tuleviku kontekstis kliimamuutustest tuleneva mereveetaseme
tõusuga korduva üleujutustega aladele. See tähendab, et arendajal tuleb kindlustada, et
välditakse mereveetaseme tõusu ja üleujutustega pinnase uhtumist tagasi merre.
Meetmeid on tõhusad, sest need aitavad vältida ebasoodsat mõju merekeskkonnale ja selle
kvaliteedile strateegiliste arengudokumentidega seatud eesmärkidele.
8.3. Leevendusmeetmed (nõuded) müra mõju ohjamiseks
− Ehitusmüra tasemed ei tohi ehituse ala lähedusse jäävatel elamumaadel ajavahemikus
21.00-7.00 ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 “Välisõhus leviva müra
normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” kehtestatud
asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.
− Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel
kella 7.00–19.00.
Meetmeid võib lugeda tõhusateks, sest need aitavad vältida ehitustööde käigus tekkivat
ülemäärast müra ja levikut.
8.4. Leevendusmeetmed põhjavee kvaliteedi kaitseks
Juhul, kui arendaja soovib edasi minna plaaniga segada süvenduspinnast selle stabiliseerimiseks
põlevkivituhaga, siis tuleb koostada vastav projekt, milles muuhulgas võetakse arvesse konkreetse
põlevkivituha omadused ning hinnatakse kas saadud segu saasteainete sisaldus ja nende
leostuvusnäitaja vastab keskkonnaministri 21.04.2004 määruse nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses
tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise
või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ toodud nõuetele. Arvestada tuleb, et piirkonna põhjavesi on
nõrgalt kaitstud.
8.5. Leevendusmeetmed kultuuripärandi kaitseks
− Ehitus- ja kaevetöödel ning süvendamisel tuleb arvestada kultuuriväärtusega leidude ja
arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega.
− Juhul, kui süvenduspinnast on kavas paigaldada Kapteni maaüksusele, tuleb selle tegevuse
käigus leida lahendus, mis tagab väärtuslikuks tunnistatud kunagise Rohuküla sadama
elektrijaama varemete säilimise.
Meetmeid võib lugeda tõhusateks, sest need aitavad vältida ebasoodsat mõju kultuuripärandile
ja väärtustada piirkonnas olevat XX sajandi arhitektuuripärandi objekti.
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
94 / 103
8.6. Kliimamuutuste mõjuga kohanemine
Tulevase kliima kirjeldamise aluseks on Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030111,
Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100112 ja Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035
(vt ka ptk 5.1). Täpsemalt on nendes lähtutud kliimaprojektsioonist, mis on koostatud globaalse
kliimastsenaariumi RCP8.5 põhjal.
Kuigi RCP8.5 projektsioon on koostatud tähistamaks „business as usual“ stsenaariumit, kus
kasvuhoonegaaside heide jääb edasi sarnaseks, nagu see oli 2014. a seisuga, siis tõenäoliselt
ülehindab RCP8.5 stsenaarium kasvuhoonegaaside hulka atmosfääris 2070 ja 2100 aastateks, seega
tegelikud muutused võrreldes 1971-2000 perioodi baastasemega jäävad ilmselt mõnevõrra
väiksemaks. Siiski peab arvestama, et mida pikem on kavandatava tegevuse eluiga ning mida
kaugemale on kasutada kliimaprojektsioonide andmeid, siis kõige äärmuslikuma RCP8.5 kasutamine
on õigustatud näitamaks väga äärmuslike projektsioone ning kui on tagatud kliimamuutuste
tagajärjel ekstreemsete ilmastikunähtuste ning üldise muutuva kliimaga kohanemine, on tagatud ka
vastupanu hetkel prognoositavatele kõige äärmuslikemale nähtustele. Antud projektsiooni kohaselt
muutub Eesti kliima 2041-2070. a järgnevalt (võrreldes kontrollperioodiga 1971-2000):
− tuule kiiruse (keskmine) kasv talvel ja kevadel 3-18%;
− õhutemperatuur (keskmine, 2 m kõrguselt) tõuseb 2,6 °C;
− sademe hulk (keskmine) suureneb 14%;
− sademete hulk (ööpäevas üle 30 mm, suvi) 137%;
− lumikattega päevade arv väheneb oluliselt (jaanuaris-veebruaris lumikatte kestus <10
päeva).
Kuigi välja on toodud keskmised muutused, siis peab arvestama, et tulevikus seonduvalt kliima-
muutustega hinnatakse tõenäoliseks äärmuste suurenemist.
Ekstreemseim tormi tagajärjel mereveetaseme tõusu näide pärineb 2005. a jaanuaritormist
(09.01.2005), kui öösel ulatus Kihnu saarel tuule kiirus iiliti 38 m/s, Pärnus tõusis vesi 295 cm üle
Kroonlinna nulli. Pärnu lahes tekitas torm oletatavasti üle kahemeetriseid laineid, keskmiseks tuule
kiiruseks mõõdeti 25 m/s ning tormituuled ei laastanud ainult rannikuala, vaid ulatusid ka sisemaale.
Jaanuaritorm tekitas Läänemeres veetaseme tõusu Liivi lahes ja Lääne-Eesti väinades, suuremad
üleujutused olid Lääne-Eesti saartel ning rannikul, sealhulgas kahes suuremas rannikuäärses linnas
ehk Pärnus ja Haapsalus.
Transpordi ja liikuvuse arengukava kohaselt tuleb pöörata tähelepanu ka kliimamuutustega
kohanemisele taristu arendamisel. See tähendab muuhulgas, et sadamate ehitus peab tagama
turvalise sildumise ja viibimise sadamas ka ekstreemsete ilmaolude korral, ning arvestama võimaliku
üleujutuse ja mereveetaseme tõusuga (vt ptk 7.9). Arengukava KSH aruandes on välja toodud, et
kliima muutumine mõjutab transpordisektorit ennekõike läbi äärmuslike ilmastikunähtuste, nt
tormide ja hoogsadude sagenemise kaudu, mis avaldavad mõju transporditaristu vastupidavusele ja
tormi tagajärgede likvideerimise võimele. Samuti on oluline kliimamuutuse mõju jäitepäevade arvu
kasv, mis mõjutab otseselt liikuvust ning suurendab transporditaristu hooldus- ja remondikulusid ja
mõjutab liiklusohutust. Enamik Eesti sadamatest on avatud või poolavatud
veelade/akvatooriumidega.
Kliimamuutuste tagajärjel esinevad suure tõenäosusega tulevikus Eestis intensiivsemad ning
pikaajalisemad kuumalained. Lisaks soojeneva sessoonselt enim talve- ja kevadeperioodid, mis toob
endaga kaasa pehmemad talved, kuid ei välista ekstreemseid külmi perioode113.
111 Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100 | Keskkonnaportaal (vaadatud 27.08.2024) 112 Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100 | Keskkonnaportaal (vaadatud 27.08.2024) 113 https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/Teemad/ilm_kliima/2016-04-07-KAUR_Lopparuanne.pdf (vaadatud
27.08.2024)
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
95 / 103
Rohuküla sadama alal asuvad asfalteeritud alad ning tumedad pinnad võivad tulevikus soosida ka
lokaalsete kuumasaarte teket, seda eriti maatuule (ida tuulte) puhul. Lääne tuultega on tõenäoline
meretuulte jahutav efekt ning seeläbi jahedam tajutav temperatuur. Kuumasaarte puhul peab silmas
pidama ohtu inimeste tervisele. Ekstreemsed sademete hulgad võivad põhjustada aga lokaalseid
üleujutusi, seda eriti asfalteeritud tehispindadel.
Nii kuumasaarte kui valingvihmadest tingitud üleujutuste mõjude leevendamiseks on Rohuküla
sadamaalale soovituslik nii kõrg- kui madalhaljastuse lisamine. Haljastuse olemasolu vähendab
kuumasaarte efekti tekkimist. Lisaks aitab haljastus, rohealad ja rohepeenrad kaasa pinnase
imamisvõime suurendamisele, mis on üleujutuste korral sadama kiire töövõime taastamiseks
äärmiselt oluline. Selle meetme rakendamisel tuleb arvesse võtta sadama iseärasusi ning erisusi.
Arvestades taristu valdkonna ehitusprojektide eeldatavat eluiga 100 aastat, tuleb juba praegu
Rohuküla sadama sadamarajatiste rekonstrueerimiseks koostatavates ehitusprojektides arvestada
mereveetaseme tõusuga 60 kuni 100 cm võrreldes praeguse mereveetasemega, seega tuleb tuleviku
kontekstis arvesse võtta 150 ning 200 cm üleujutuspiire vastavalt p.t 7.9. Tõrge! Ei leia
viiteallikat. toodule.
Meetmed on tõhusad, sest nendega mittearvestamise korral võib sadama töö ekstreemsete
ilmaolude esinemisel katkeda.
8.7. Korralduslikud meetmed
On rida meetmeid, mis tagavad Rohuküla sadama sadamarajatiste rekonstrueerimise aegse
keskkonnanõuetest kinnipidamise pärast ehitusloa ja veeloa väljaandmist.
Oluline on keskkonnahoiu tagamine kogu sadama rekonstrueerimiseks tehtavate ehitustööde vältel.
Parim võimalus selleks on keskkonnahoidliku riigihanke korraldamine ehitusettevõtja(te) leidmiseks.
Keskkonnahoidlikke tingimusi saab kasutada kõikides riigihanke etappides. Keskkonnahoidlikke
tingimusi saab lisada hankelepingu eseme tehnilisse kirjeldusse, kvalifitseerimistingimustesse,
hindamiskriteeriumitesse ning hankelepingu tingimustesse114. Oluline on tähelepanu pöörata
ringmajanduse võimaluste väljaselgitamisele ja rakendamisele riigihanke tingimuste seadmisel.
Materjalikasutuse osas on arendajal soovituslik sõlmida kokkuleppeid enne ehitusloa väljastamist,
kuid kohustuseks seda lugeda ei saa. Sellisel juhul ei saa pakkujad eelistada kedagi/midagi oma
ärihuvidest lähtuvalt, vaid peavad pakkumise tegema vastavalt etteantud tingimustele. See
võimaldab arendajal suunata materjalikasutust, sh ehitusmaavarade kasutust, lähtuvalt materjalide
säästliku kasutamise ja ning ringmajanduse vajadustest ning vastavalt keskkonnahoidlike
riigihangete põhimõtetele.
Ehitustööde tegemise ajal tuleb ehitusettevõtjal koostada iga ehitusobjekti kohta
keskkonnajuhtimiskava, määrata vastutavad isikud ning tagada kõigi töötajate ja alltöövõtjate
teavitamine ning kavast kinnipidamine. Keskkonnajuhtimiskavaga reguleeritakse muuhulgas kütuste
ja muude kemikaalide hoidmise ja ehitusmasinate tankimine ehitusobjektil, jäätmete liigiti kogumine
ja nende ladustuskohad, ehitusmaterjalide ladustamine ja nende segunemise vältimine, öistest
müranormidest kinnipidamine ja optimaalne valgustuslahendus, mis tagab ohutuse ehitusobjektil,
kuid ei ole piirkonna elanikke ega elusloodust häiriv ning muud konkreetset lahendamist vajavad
asjaolud.
Korralduslike meetmete eesmärk seisneb selles, et need võimaldavad luua struktuuri ja kokkulepped
ehitustööde läbiviimiseks viisil, mis maksimaalselt arvestab ümbritseva keskkonna ja selle
vajadustega. Meetmete tõhusus sõltub nende rakendamise professionaalsusest.
114 Vt täpsemalt Kliimaministeeriumi kodulehelt: https://kliimaministeerium.ee/keskkonnahoidlikud-riigihanked
(vaadatud 25.11.2024)
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
96 / 103
9. Ettepanekud seiremeetmete rakendamiseks
Käesolevas peatükis esitatakse kavandatava tegevuse seiremeetmete kirjeldus. Seiremeetmete
väljatöötamisel on arvestatud, et keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, oleksid
proportsionaalsed kavandatava tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva
keskkonnamõjuga. Keskkonnaseire meetmete kirjelduse koostamisel on arvestatud ka olemasoleva
keskkonnaseirega.115
9.1. Seiremeetmed seoses Väinamerre kavandatava kaadamisalaga116
− Süvendatava ja merre paigutatavate materjalide mahtude kohta tuleb pidada arvestust.
Vastav ülevaade tuleb esitada keskkonnaloa veekasutuse aastaaruande raames vastavalt
kehtivale korrale.
− Heinlaiu kaadamisala tuleb jagada ruutudeks ja pidada arvestust kaadatava pinnase mahu
kohta igasse ruutu.
− Väinamerre kavandatava perspektiivse kaadamisala kaadamisalana kasutusele võtmisel on
vajalik vähemalt esimese hooaja jooksul kaadamisele järgneval ajal läbi viia seire reaalsest
kaadamiskohast kuni 1 km raadiuses, tuvastamaks võimalikku negatiivset mõju kaadamisala
ümbritsevale merepõhjale. Seiratavateks parameetriteks peaksid olema merepõhja
koosluste struktuur ja selle võimalikud muutused.
115 KeHJS § 33 lg 2; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/110072020046?leiaKehtiv 116 Allikas: Heltermaa sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
(versioon 18.04.2024). Lemma OÜ, 2024
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
97 / 103
10. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete
alternatiivsete võimaluste võrdlus
KMH-s käsitletud kavandatava tegevuse ja selle alternatiivsete võimaluste kirjeldused vt ptk 3.
0-alternatiivi, ehk sadamarajatiste rekonstrueerimisest loobumist ei saa lugeda reaalseks
alternatiiviks seetõttu, et Rohuküla sadama näol on tegemist eksisteeriva sadamaga, mis osutab
laialdast avalikku huvi pakkuvat teenust - parvlaevaühenduse võimaldamist Hiiumaa ja Vormsi
saartega. Sadamarajatiste rekonstrueerimisest loobumine tooks kaasa sadamarajatiste lagunemise
ja seeläbi navigatsiooniohutuse alase olukorra halvenemise. See ei ole kooskõlas valdkonda
reguleerivates arengukavades toodud eesmärkidega (vt. ptk. 5) ega sadama omaniku – Eesti
Vabariigi, ootustega.
Käesolevas KMH-s seisnesid reaalsed ja hinnatud alternatiivid erinevates võimalustes käidelda
sadama akvatooriumi süvendamisel tekkinud pinnast. Alternatiividena hinnati:
− süvenduspinnase kaadamist Rohuküla sadama Põhjabasseini kirdenurka;
− süvenduspinnase kaadamist Rohuküla sadama Põhjabasseini kagunurka, 7. kai kõrvale;
− süvenduspinnase kaadamist Heinlaiu kaadamisaladele;
− süvenduspinnase ladustamist maismaale Kapteni kinnistul;
− süvenduspinnase ladustamist maismaale Kemo kinnistul.
Alljärgnevas tabelis (Tabel 9) on toodud ülevaade alternatiivide võrdlusest mõjuvaldkondade kaupa
lähtuvalt keskkonnamõju hindamise tulemustest. Mõju olulise hindamisel kasutati järgmist skaalat:
- oluline negatiivne mõju; 0 mõju puudub/neutraalne; + eelistus. Alternatiivide hindamisel on
arvestatud väljapakutud leevendusmeetete rakendamisega.
Tabelist selgub, et pinnase ladustamine Kemo kinnistule ja Põhjabasseini kirdenurka avaldaks olulist
negatiivset mõju nii Väinamere loodusalale kui Väinamere hoiualale, merevee kvaliteedile ja ka
taimestikule ja loomastikule. Kaadamine Põhjabasseini kirdenurka avaldaks samuti olulist negatiivset
mõju Väinamere loodusalale ja -hoiualale ning taimestikule ja loomastikule, kuid oleks
kliimamuutuste vältimise seisukohalt eelistatud. Pinnase paigutamine Kapteni kinnistule on
eelistatud merevee kvaliteedi tagamise seisukohalt ja kultuuripärandi säilitamise ja väärtustamise
seisukohalt.
KeHJS § 29 lg 3 kohaselt võib Natura 2000 aladele ebasoodsat tegevust läbi viia ainult siis, kui see
on alternatiivsete lahenduste puudumisel vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt
tungivatel põhjustel. Käesoleval juhul on süvenduspinnasest vabanemiseks olemas alternatiivsed
lahendused ning seetõttu ei võimalda KeHJS sätted anda otsustajal tegevusluba(sid)
süvenduspinnase kaadamiseks sadama Põhjabasseini kirdenurka ega selle ladustamiseks Kemo
kinnistule.
Tabel 9. Alternatiivide võrdlus mõjuvaldkondade kaupa
Mõjuvaldkond Kaadamine
sadama Põhjabassein i kirdenurka
Kaadamine
sadama Põhjabassein i kagunurka
Kaadamine
Heinlaiu kaadamisaldel e
Pinnase
ladustamin e Kapteni kinnistule
Pinnase
ladustamin e Kemo kinnistule
Mõju Väinamere loodusalale
- 0 0 0 -
Mõju Väinamere linnualale
0 0 0 0 -
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
98 / 103
Mõju Väinamere hoiualale
- 0 0 0 -
Mõju kaitstavatele liikidele
0 0 0 0 -
Mõju taimestikule
ja loomastikule
- 0 0 0 -
Heljumi teke ja levik
0 0 0 0 0
Mõju merevee kvaliteedile
0 0 0 + -
Mõju
rannaprotsessidel e
0 0 0 0 0
Jäätmekäitlus ja ringmajandus
0 0 0 0 0
Mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale
0 0 0 0 0
Mõju
kultuuripärandile
0 0 0 + 0
Avariiolukordade võimalikkus
0 0 0 0 0
Mõju kliimamuutustele
+ + 0 0 0
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
99 / 103
Kumulatiivse mõju võimalikkus
0 0 0 0 0
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
100 / 103
11. Ülevaade KMH aruande avalikustamisest ja laekunud
seisukohtadest
Haapsalu Linnavalitsus (otsustaja) korraldab KMH aruande vähemalt 30 päeva kestva avaliku
väljapaneku ja edastab aruande asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks. Seejärel korraldab
arendaja koostöös otsustajaga KMH aruande avaliku arutelu. Kavandatava tegevuse elluviimisega
seotud mõjutatud/huvitatud asutused ja isikud ning nende teavitamise viisid on kirjeldatud KMH
programmi ptk-s 10.1.
KMH aruande avaliku väljapaneku jooksul laekunud kirjalikele ettepanekutele, küsimustele ja
vastuväidetele vastab arendaja kirjalikult. Avaliku arutelu koosoleku kohta koostatakse protokoll.
Peatükki täiendatakse pärast avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu toimumist ülevaatega selle
tulemustest. Avaliku väljapaneku käigus KMH aruande kohta laekunud kirjad ja asjaomaste asutuste
seisukohad ning vastuskirjad neile, samuti avaliku arutelu protokoll lisatakse KMH aruandele.
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
101 / 103
12. Kasutatud materjalid
− Ajaloolised ilmaandmed, Keskkonnaagentuur
− Biogeochemical functioning of the Baltic Sea. Kuliński, K., Rehder, G., Asmala, E., Bartosova, A., Carstensen, J., Gustafsson, B., Hall, P.O., Humborg, C., Jilbert, T., Jürgens, K. and Meier, H.M., 2022
− Comparison of infrastructure designs for quay wall and small bridges in concrete, steel, wood and composites with regard to the co2-emission and the life cycle analysis. Van
Heel, D.D., Trude, M.A.A.S., Jarit, D.E. and Mozafar, S.A.I.D., 2011, August
− Decomposition of Relative Sea Level Variations at Tide Gauges Using Results from Four Estonian Precise Levelings and Uplift Models. Suursaar, Ü. and Kall, T. (2018)
− eElurikkuse andmebaas (PlutoF), https://elurikkus.ee/
− Eesti Kalandussektori riikliku töökava täitmine 2020.-2021. aastal. Tartu Ülikool 2022
− Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmebaas
− Eesti mereala planeering: Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnang. MTÜ Pro Mare.
Rakendusliku uuringu lepingu NR 1.9-1/404-1 aruanne, 2019
− Eesti mereala planeeringu kaardirakendus: https://mereala.hendrikson.ee/kaardirakendus.html
− Eesti mereala planeeringu mõjude hindamise aruanne. OÜ Hendrikson & Ko, 2021
− Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100. Keskkonnaagentuur, Tallinn 2015
− Eesti XX sajandi väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs. Lõpparuanne. Eesti Kunstiakadeemia, 2012
− Elupaigatüüpide seisund 2019: https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021- 07/Elupaigat%C3%BC%C3%BCpide%20seisund%202019.pdf
− Energiasalv Pakri OÜ Konsultatsioon Eesti Vabariigis asuva Paldiski 500 MW pump- hüdrosalvesti (PHS) geoloogiliste uuringute ja projekteerimistööde osas Projektieelse kavandamise ja teostatavuse uuringute aruanne. Koostaja: Fichtner (Saksamaa), 2019
− Euroopa kliimariskide raport 2024. Euroopa Keskkonnaagentuur
− Euroopa Komisjoni 2021. a kehtestatud Kliimakindluse teatis (2021/C 373/01) „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021-2027“ (EK teatis 2021/C 373/01)
− Greenhouse Gas Emissions in Estonia 1990-2021 National Inventory Report, Republic of Estonia Ministry of the Environment
− Haapsalu linna üldplaneering. Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2019_0047
− Hallhülge (Halichoerus grypus) kaitse tegevuskava
− Hallhülge lennuloendused 2023. Pro Mare MTÜ
− HELCOM-i (Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon, Helsingi komisjon) juhismaterjalid
− Heltermaa sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande
eelnõu (versioon 18.04.2024). Lemma OÜ, 2024
− Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnang. Eesti mereala planeering: Rakendusliku
uuringu lepingu NR 1.9-1/404-1 aruanne. Pro Mare MTÜ, 2019
− Integrated cost and environmental impact assessment of management options for dredged sediment. Svensson, N., Norén, A., Modin, O., Fedje, K.K., Rauch, S., Strömvall, A.M. and Andersson-Sköld, Y., 2022
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
102 / 103
− IPCC Guidelines for National Greenhouse Gas Inventories Volume 4 Agriculture, Forestry and Other Land Use, 2006
− Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. A. Aunapu, R. Kutsar, K. Eschbaum, 2019
− Kalanduse riiklik andmekogumise programm. Kliimaministeerium
− Kalastiku seire teostamine 2015. aastal seoses Rohuküla sadama süvendustöödega ja kalastiku seire aruande koostamine. Aruanne. Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja
keskkonnainstituut, Limnoloogiakeskus. Tartu 2015
− Keskkonnaportaal: https://keskkonnaportaal.ee/
− Keskkonnaportaali loodusveeb: https://loodusveeb.ee
− Kesktalvine veelinnuloendus. Eesti Ornitoloogiaühing
− Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu. 2024. Kliimaministeerium
− Kliimaministeeriumi veebileht (Natura 2000): https://kliimaministeerium.ee/elurikkus- keskkonnakaitse/looduskaitse/natura-2000
− Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030
− Kliimapoliitika põhialused aastani 2050
− Life cycle assessment for dredged sediment placement strategies. Bates, M.E., Fox-Lent, C., Seymour, L., Wender, B.A. and Linkov, I., 2015
− Lindude rändekogumid (haned). Ivar Ojaste
− Lääne maakonnaplaneering 2030+
− Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027
− Maa-ameti X-GIS Geoportaali kaardirakendused
− Merejää paksuse muutlikkus Eesti rannikul. Bakalaureusetöö. K. Mahla. 2015. Tartu Ülikool
− Merepõhja elustiku ja elupaikade uuring Natura ja HELCOM-i elupaigatüüpide leviku hindamiseks. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, 2020
− NASA: https://earthobservatory.nasa.gov/images/148494/anticipating-future-sea-
levels
− Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted (2019/C 33/01)
− Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised (2021)
− Oceanographic regional climate projections for the Baltic Sea until 2100. Meier, H.M., Dieterich, C., Gröger, M., Dutheil, C., Börgel, F., Safonova, K., Christensen, O.B. and
Kjellström, E., 2022
− Physical feature of the Baltic Sea. Mälkki, P. and Tamsalu, R. (1985)
− Port infrastructures in a system perspective. Stripple, H., Fridell, E. and Winnes, H., 2016
− Postglacial Land Uplift Model and System Definition for the New Swedish Height System RH 2000 (LMV-Rapport 2007:4). Lantmäteriet. Ågren, J., Svensson, R. (2007)
− Riigi Teataja (asjakohased õigusaktid)
− Rohuküla – Vene impeeriumi unustatud sõjasadam ja selle säilinud arhitektuuripärlid. Oliver Orro, Monika Eensalu, 2013
− Rohuküla sadama akvatooriumi reostustingimused. Põhjasette reostusuuringu aruanne. OÜ REI Geotehnika, töö nr 5491-24. Tallinn, september 2024
− Rohuküla sadama detailplaneering (2010)
Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Aruande eelnõu
103 / 103
− Rohuküla sadama ehitusgeoloogilised uuringud aastatest 1952-2008
− Rohuküla sadama plaanilahenduste lainetuse modelleerimine. Tallinna Tehnikaülikool. 2023. Käsikiri. Koostanud Rain Männikus
− Rohuküla sadama rekonstrueerimistööde heljumi matemaatiline modelleerimine. OÜ Corson, Tallinn 2024
− Rohuküla sadamapiirkonna merepõhja geofüüsikalised uuringud. TLÜ Ökoloogia keskus ja Eesti Geoloogiateenistus; koostajad: Hannes Tõnisson ja Sten Suuroja, 2022
− Saarte Liinid AS koduleht: https://saarteliinid.ee/
− Sea Level Rise and Future Projections in the Baltic Sea. Kapsi, I., Kall, T. and Liibusk, A.,
2023. Journal of Marine Science and Engineering, 11(8), p.1514
− Seire teostamine 2014. aastal seoses Rohuküla sadama süvendustöödega. Aruanne. Eschbaum, R.; Põllumäe, A.; Saks L. 2014
− Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020– 2030. Lisa II. Õhusaasteainete piiriülene kauglevi. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ
Keskkonnaministeeriumi juhtimisel, 2019. Kinnitatud keskkonnaministri 29.03.2019. a käskkirjaga nr 1-2/19/276
− Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035
− Updated 30-year reference period reflects changing climate. 2021. World Meteorological Association (WMO)
− Valitsustevahelise Kliimamuutuste Paneeli (IPCC) kuues raport (AR6). IPCC, 2023
− Veelindude arvukus pesitsusperioodil, Haudelindude kooslused (väikesed meresaared). Eesti Ornitoloogiaühing
− Viigerhülge (Phoca hispida) kaitse tegevuskava
− Viigerhülge seire 2023. Pro Mare MTÜ
− Viigerhülge seire 2024. Pro Mare MTÜ
− World Meteorological Organization. WMO Climatological Normals
− Väikeluige (Cygnus columbianus bewickii Yarr.) kaitse tegevuskava
− Väinamere hoiuala mereosa, Kadakalaiu viigerhülge, Pujuderahu hallhülge ja Selgrahu hallhülge püsielupaikade (osa Väinamere linnu- ja loodusalast) kaitsekorralduskava 2013-2022
− Üleriigiline planeering Eesti mereala ja sellega piirneva rannikuala, samuti majandusvööndi teemaplaneering (lühemalt Eesti mereala planeering)
− Süvendamise ja kaadamisega kaasneda võiva keskkonnamõju kaalumise ja sellega arvestamise juhendi koostamine. Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut,
2015
− Eesti merealal asuvate ankrualade merepõhjasetete uuring 2023. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus, 2023
HAAPSALU LINNAVALITSUS
Posti 34 Tel 4725300
90504 HAAPSALU Faks 4725 310
Registrikood 75012802 e-post: [email protected]
www.haapsalu.ee
Keskkonnamõju hindamise aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu teavitamine ja
asjaomaste asutustelt seisukoha küsimine
29. jaanuar 2025. a kirjaga nr 1-11/250-6 esitas AS Saarte Liinid (registrikood 10216057)
Haapsalu Linnavalitsusele Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste keskkonnamõju
hindamise (edaspidi KMH) aruande (töö nr. 24000032) vastavalt keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 21 sätetele seisukoha küsimiseks,
aruande avalikustamiseks ja aruande avalikustamise tulemuste arvestamiseks.
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise
programm tunnistati Haapsalu linnavalitsuse poolt nõuetele vastavaks 25.09.2024 korraldusega
nr. 772
Haapsalu Linnavalitsus kontrollis KeHJS § 21 lg 2 järgi KMH aruannet ja leiab, et KMH
aruanne vastab KeHJS §-s 20 sätestatud nõuetele. Vastavalt KeHJS § 21 lg-le 1 küsitakse
asjaomaste asutuste seisukohti. KMH aruanne avalikustatakse ja avalikustamise tulemusi
arvestatakse vastavalt KeHJS §16 ja § 17, arvestades KeHJS § 21 sätestatud erisusi.
Vastavalt KeHJS § 21 lg 3 kohaselt kestab KMH avalik väljapanek 30 päeva ning Haapsalu
linnavalitsus vaatab KeHJS § 21 lg 4 sätestatud nõuetele 21 päeva jooksul avalikust arutelust
arvates läbi avalikustamise käigus esitatud ettepanekud, vastuväited, küsimused ja asjaomaste
asutuste seisukohad ning annab arendajale ja juhteksperdile oma seisukoha keskkonnamõju
hindamise aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta, arvestades avalikustamise tulemusi ning
asjaomaste asutuste seisukohti.
KMH aruandega ja muude asjasse puutuvate materjalidega on võimalik tutvuda tööpäeviti
Haapsalu Linnavalitsuse hoone fuajees (Posti 34, 90504 Haapsalu) ja Haapsalu linnavalitsuse
kodulehel www.haapsalu.ee, alalehel avalik väljapanek.
KMH aruande kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi saab esitada kirjalikult kuni
08.03.2025 (k.a) otsustaja kontaktide kaudu.
Transpordiamet
Meie 07.02.2025 nr 5-1/1/25-2
KMH aruande avalik arutelu toimub 10.03.2025 algusega kell 15.00 Rohuküla sadamahoone II
korrus (Rohuküla, Haapsalu linn, 90441, Lääne maakond)
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Helen Rammu
Aselinnapea
Lisad: Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju
hindamine; Aruande eelnõu
Lisad aruande eelnõule:
Lisa 1: Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju
hindamine; programm
Lisa 2: Haapsalu Linnavalitsuse korraldus nr 772; 25. September 2024
Koostaja: Briti Klimberg
[email protected] 5389359
Töö number 24000032
Tellija AS Saarte Liinid
Konsultant Skepast&Puhkim OÜ
Laki põik 2, 12915 Tallinn
Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected]
Registrikood: 11255795;
Kuupäev 6.09.2024
ROHUKÜLA SADAMA LÕUNABASSEINI
SADAMARAJATISTE REKONSTRUEERIMISE
KESKKONNAMÕJU HINDAMINE
Programm
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
2 / 55
Versioon 4 (nõuetele vastavaks tunnistamiseks)
Kuupäev 6.09.2024
Koostanud: Aide Kaar, Raimo Pajula, Kaarel Karolin, Marko Lauri
Projekti nr 24000032
SKEPAST&PUHKIM OÜ
Laki põik 2
12915 Tallinn
Registrikood 11255795
tel +372 664 5808
e-mail [email protected]
www.skpk.ee
www.skpk.ee
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
3 / 55
Sisukord
1. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 5
2. KMH OSAPOOLED .............................................................................................. 7
3. KAVANDATAV TEGEVUS ..................................................................................... 8
3.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ............................................................................. 8 3.2. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus ........................................................................ 8 3.3. Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused ........................................ 9
4. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS .................................... 12
4.1. Olemasolev Rohuküla sadam ............................................................................... 12 4.2. Looduskeskkond ................................................................................................ 13 4.2.1. Natura 2000 võrgustiku ala ................................................................................. 13 4.2.2. Kaitstavad loodusobjektid ................................................................................... 13 4.2.3. Kaitstavad liigid ................................................................................................. 15 4.3. Maismaa taimestik ja loomastik ........................................................................... 15 4.4. Merekeskkond ................................................................................................... 16 4.5. Piirkonna reljeef ja geoloogiline ehitus .................................................................. 17 4.6. Põhja- ja pinnavesi ............................................................................................. 18 4.7. Üleujutusalad ja üleujutusalade riskipiirkonnad ...................................................... 19 4.8. Välisõhu kvaliteet ............................................................................................... 21 4.9. Klimaatilised tingimused ja kliima......................................................................... 24 4.10. Kultuuripärand ................................................................................................... 26
5. HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS ................................................................. 28
5.1. Uuringud ja alusmaterjalid .................................................................................. 28 5.2. Hindamismetoodika ............................................................................................ 29
6. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE
PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ...................................................................... 31
6.1. Lääne maakonnaplaneering 2030 ......................................................................... 31 6.2. Haapsalu linna üldplaneering ............................................................................... 31 6.3. Rohuküla sadama detailplaneering ....................................................................... 32
7. NATURA 2000 EELHINDAMINE ........................................................................ 33
7.1. Kavandatava tegevuse seos Natura alade kaitsekorraldusega .................................. 33 7.2. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ........................................................... 33 7.3. Mõjuala ulatuse määramine ................................................................................. 33 7.4. Natura 2000 võrgustiku alade kirjeldus ................................................................. 34 7.4.1. Väinamere loodusala .......................................................................................... 34 7.4.2. Väinamere linnuala ............................................................................................. 35 7.5. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura aladele ..................................... 36 7.5.1. Väinamere loodusala .......................................................................................... 36 7.5.2. Väinamere linnuala ............................................................................................. 38 7.6. Teised teadaolevad olulise mõjuga tegevused seoses Natura 2000 võrgustiku aladega
ning võimalikud koosmõjud kavandatava tegevusega ............................................. 40 7.7. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus ........................................................... 40
8. EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU ...................................... 42
8.1. Mõjuallikad ........................................................................................................ 42 8.2. Mõjuala ulatus ja KMH käsitlusala ......................................................................... 42 8.3. Mõjutatavad keskkonnaelemendid lähtudes mõjuallikatest ...................................... 42 8.3.1. Kaitstavad loodusobjektid ................................................................................... 42 8.3.2. Merekeskkond ................................................................................................... 42
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
4 / 55
8.3.3. Maismaa taimestik ja loomastik ........................................................................... 43 8.3.4. Mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale ............................................................ 44 8.3.5. Mõju kliimale ja kavandatava tegevuse tundlikkus kliimamuutuse korral ................... 44 8.3.6. Mõju kultuuripärandile ........................................................................................ 45 8.3.7. Avariiolukordade võimalikkus ............................................................................... 45 8.3.8. Jäätmeteke ....................................................................................................... 45
9. KMH KOOSTAMISE JA MENETLEMISE AJAKAVA .............................................. 46
10. AVALIKKUSE KAASAMINE JA ÜLEVAADE KMH PROGRAMMI AVALIKUSTAMISEST
....................................................................................................................... 48
10.1. Kavandatava tegevuse elluviimisega seotud mõjutatud/huvitatud asutused ja isikud ning
nende teavitamine ............................................................................................. 48 10.2. Ülevaade seisukohtadest KMH programmi kohta .................................................... 48 10.3. Ülevaade KMH programmi avalikustamisest ja selle tulemustest............................... 54
11. KASUTATUD MATERJALID ............................................................................... 55
Lisad
Lisa 1. Ehitusloa taotluse avavaade. Väljavõte ehitusregistrist
Lisa 2. KMH algatamise otsus
Lisa 3. Asjaomaste ametkondade seisukohad KMH programmi kohta
Lisa 4. KMH programmi avaliku arutelu koosoleku protokoll
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
5 / 55
1. Sissejuhatus
AS Saarte Liinid (registrikood 10216057, aadress Saare maakond, Saaremaa vald, Kuressaare linn,
Rohu tn 5, 93819) eraõiguslik äriühing, mille aktsiad kuuluvad 100% Eesti riigile. Ettevõtte
põhiülesanne on regionaalsete sadamate haldamine ja arendamine. AS-i Saarte Liinid koosseisu
kuulub 18 sadamat seitsmes maakonnas, nende hulgas ka Rohuküla sadam Lääne maakonnas.
Rohuküla sadama kaudu korraldatakse regulaarset parvlaevaliiklust Hiiumaa ja Vormsi saarega,
kaubavedu ja väikelaevade sildumist.
Olemasolevate sadamarajatiste rekonstrueerimiseks ja lammutamiseks esitas AS Saarte Liinid läbi
ehitusregistri rakenduse Haapsalu Linnavalitsusele ehitusloa taotluse (vt Lisa 1). Haapsalu
Linnavalitsus algatas 04.10.2023 korraldusega (vt lisa 2) esitatud taotluse põhjal keskkonnamõju
hindamise (KMH) Rohuküla sadama lõunabasseini kaitserajatiste kompleksi rekonstrueerimise
eelprojektiga kavandatud tegevustele. Projekti eesmärk on rekonstrueerida Rohuküla sadama
lõunabasseini olemasolevad kaitserajatised, mis kaitsevad sealt väljuvaid ja sinna suunduvaid
parvlaevu.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lg 1 punkti 1 kohaselt
tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa
taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise
keskkonnamõju. Rohuküla sadama lõunabasseini kaitserajatiste kompleksi rekonstrueerimise puhul
on tegevuslubadeks ehitusluba ja vee erikasutusluba.
Kavandatava tegevusena nähakse ette kuni 180 000 kuupmeetri tahkete ainete uputamine
merepõhja, akvatooriumi süvendamisega mahus kuni 210 000 kuupmeetrit ja hooldussüvendustööd
kogu sadama akvatooriumi ulatuses koos kaadamisega mahus kuni 100 000 kuupmeetrit, mis KeHJS
§ 6 lõike 1 punkti 17 ja 171 alusel on olulise keskkonnamõjuga tegevused. KeHJS § 11 lõike 3 kohaselt
algatatakse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse korral kavandatava tegevuse KMH selle vajadust
põhjendamata. Lisaks tuleb KeHJS § 3 lg 2 kohaselt keskkonnamõju hinnata, kui kavandatakse
tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või
koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-
eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.
Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja
selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks
tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada
ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut.
KMH programmi sisu määrab KeHJS-e § 13:
1) kavandatava tegevuse eesmärk ja täpne asukoht;
2) kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus;
3) eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus;
4) kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega;
5) teave kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt
kaasneva olulise keskkonnamõju, eeldatavate mõjuallikate, mõjuala suuruse ning
mõjutatavate keskkonnaelementide kohta;
6) keskkonnamõju hindamisel kasutatava hindamismetoodika kirjeldus, sealhulgas teave
keskkonnamõju hindamiseks vajalike uuringute kohta;
7) kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju
hindamise ning selle tulemuste avalikustamise ajakava;
8) andmed arendaja kohta ning juhteksperdi nimi või eksperdirühma koosseis, nimetades ja
põhjendades, milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga rühma kuuluv isik hindama;
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
6 / 55
9) asjaomaste asutuste loetelu koos menetlusse kaasamise põhjendusega;
KMH viiakse läbi eelprojekti koostamisel. KMH läbiviimisel, sh KMH programmi koostamisel,
lähtutakse ka KMH algatamise otsusest (vt lisa 2). KMH programm on lähteülesandeks edasise
keskkonnamõju hindamise läbiviimisel, mille tulemused kajastatakse KMH aruandes. Ka KMH
aruande sisule on KeHJS esitatud nõuded ja maht (KeHJS § 20).
Käesolevas KMH protsessis on otsustaja (pädev asutus) Haapsalu Linnavalitsus ning arendaja (isik,
kes kavandab tegevust ja soovib seda ellu viia) AS Saarte Liinid. KMH läbiviija on Skepast&Puhkim
OÜ.
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
7 / 55
2. KMH osapooled
Tabel 1. KMH osapooled
Osapool Asutus Kontaktisik Kontaktandmed
Otsustaja Haapsalu
Linnavalitsus
Briti Klimberg Posti 34 90504,
Haapsalu
Tel: 372 472530
Arendaja AS Saarte Liinid Hillar Varik Saare maakond, Saaremaa vald, Kuressaare linn, Rohu tn
5, 93819 Tel: 372 507 9875 [email protected]
Ekspert (KMH
läbiviija)
Skepast&Puhkim OÜ Aide Kaar,
projektijuht- keskkonnaekspert
Laki 34, 12915 Tallinn
Tel: 372 698 8365
KMH juhtekspert on Aide Kaar (keskkonnamõju hindamise litsents KMH0123, kehtiv kuni
03.05.2027). Eksperdirühma liikmed on KeHJS § 14 lg 3 ja 4 alusel valinud juhtekspert vastavalt
nende pädevusele, varasematele töökogemustele ja omavahelise koostöö kogemusele.
Eksperdirühma liikmete pädevuse eest vastutab KeHJS § 14 lg 1 kohaselt juhtekspert.
KMH eksperdirühma liikmed on:
− Aide Kaar– valdkonnad: kaitstav loodus, merekeskkond, jäätmeteke ja käitlus,
avariiolukorrad ja ohutus;
− Raimo Pajula –valdkonnad: Natura asjakohane hindamine, elustik, ökoloogia ja kaitstav
loodus;
− Renno Nellis (OÜ Clanga) – linnustik;
− Vivika Väizene – valdkonnad: kultuuriline keskkond, geoloogia, hüdroloogia;
− Kaarel Karolin – valdkonnad: mõju kliimale ja kavandatava tegevuse tundlikkus
kliimamuutuse korral;
− Marko Lauri – GIS analüüs;
− Corson OÜ, vastutav täitja Toomas Liiv- hüdrotehniliste töödega tekkiva heljumi leviku,
lainetuse ja hoovuste matemaatiline modelleerimine;
− OÜ Rei Geotehnika, vastutav täitja Kristjan-Henn Riet – setteproovide võtmine, analüüsimine
ja tõlgendamine.
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
8 / 55
3. Kavandatav tegevus
3.1. Kavandatava tegevuse eesmärk
Kavandatava tegevuse otsene eesmärk on rekonstrueerida Rohuküla sadama lõunabasseini
olemasolevad kaitserajatised, mis kaitsevad sealt väljuvaid ja sinna suunduvaid parvlaevu.
Kavandatud on mittetaastavate muulide lammutamine. Rohuküla sadama rajatiste rekonstrueerimise
eesmärk on tagada jätkuvad võimalused mandri ja suursaarte vahelise parvlaevaühenduse sujuvaks
toimimiseks, Rohuküla kaubasadama otstarbekaks ja ohutuks kasutamiseks ning väikelaevadele
mugavate ja ohutute sildumisvõimaluste pakkumiseks.
3.2. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus
AS Saarte Liinid kavandab Rohuküla sadama lõunabasseini olemasoleva sadamarajatise (Läänemuul,
Lõunamuul ja Ristmuul) rekonstrueerimist Lääne maakonnas Haapsalu linnas Rohukülas Rohuküla
sadam 1 maaüksusel (katastritunnus 67401:001:0738, registriosa nr 862832, pindala 6,84 ha) – vt
Joonis 1.
Kavandatav tegevus näeb ette:
− lõunamuuli rekonstrueerimine, läänemuuli taastamine ja rekonstrueerimine ning ristmuuli
rekonstrueerimine, millega kaasneb kuni 180 000 m3 tahkete ainete uputamine merepõhja;
− kaide nr. 1 ja 8 rekonstrueerimine, kaide nr. 6 ja 7 pikendamine;
− kaldakindlustus 5.kai lõunakülje täiendavaks kaitsmiseks lainetuse eest. Maakividest
kaldakindlustuse hinnanguline maht on 27 000m3;
− nõlvakindlustuse tugimüüri rajamine kinnistu katastritunnusega 67401:001:0738 lõunapiiril;
− betoonist kaldteede rekonstrueerimine (jääteele mahasõit ja aluste veeskamiskoht);
− sadama vee-ala puhastamine vanade muulide jäänustest ja rajatava muuli vundamendile
ehituskaeviku rajamine koos akvatooriumi süvendamisega mahus kuni 210 000 m3;
− sadama veevarustuse, kanalisatsiooni, elektrivarustuse ja välisvalgustuse
rekonstrueerimine;
− hooldussüvendustööd koos kaadamisega mahus kuni 100 000 m3. Eelprojekti kohaselt
käsitletakse süvendusalana kogu Rohuküla sadama akvatooriumi.
Kavandatud tööde tegemiseks on koostatud kolm ehitusprojekti:
1) Rohuküla sadama kai nr. 1 ja lõunamuuli rekonstrueerimise ehitusprojekt; Estkonsult OÜ töö
nr. B132
2) Rohuküla sadama lõunabasseini kaitserajatiste kompleksi rekonstrueerimise eelprojekt; AS
Saarte Liinid töö nr. SL2227
3) Rohuküla sadama reoveepuhasti rekonstrueerimise ehitusprojekt Mativesi OÜ töö nr. 1/6 -
4/221.
Kõik ehitus- ja lammutustööd ning süvendustööd toimuvad parimal tehnoloogilisel ja
keskkonnasäästlikul viisil. Tööde teostamiseks kasutatakse sobivat ja töökorras tehnikat, mis ei
ohusta keskkonda.
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
9 / 55
Joonis 1. Kavandatud tegevuste asukohad Rohuküla sadamas
3.3. Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused
Alternatiivid peavad olema reaalsed, st vastama õigusaktide nõuetele, olema tehniliselt ja
majanduslikult teostatavad, võimaldama tegevuse eesmärgi saavutamist mõistliku aja ja
vahenditega ning arendaja peaks olema valmis kõiki pakutud alternatiive ellu viima.
Kaadamist Läänemerel reguleerib Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon
(edaspidi konventsioon). Konventsiooni kohaselt peab haldusorgan kaadamiseks lubade andmisel
rakendama nn jäätmetekke vältimise põhimõtteid, mille eesmärk on leida kaadamisele alternatiivseid
võimalusi maismaal. Kaadatavat ainest käsitletakse kui jäätmeid ning merre kaadamine peaks olema
viimane lahendus, kui kõik muud võimalused on ammendunud või oleksid ebamõistlikult kallid.
Vastavalt KMH algatamise otsusele tuleb mõju hindamise käigus koostöös projekteerijaga kaaluda
kaadamisele alternatiivseid võimalusi.
HELCOMI1 juhismaterjali punkti 9.1 kohaselt tuleb kaadamiskoha valikul muuhulgas võtta arvesse ka
majanduslikku ja tegevuse otstarbekust. Süvendus- ja kaadamistööde korraldamise seisukohalt on
otstarbekam kaadata pinnas süvendusalale võimalikult lähedal, sest see lühendab töötsükli
läbiviimiseks kuluvat aega ja vähendab tööde tegemise sõltuvust ilmastikuoludest. Lisaks on pargase
lühem veotee majanduslikult otstarbekam. Vältida tuleb kaitstavate loodusobjektide ja muude merel
olevate huvialadele mõjutamist.
Alternatiivsete kaadamisaladena käsitletakse– vt Joonis 2:
− sadama põhjabasseini kirdenurka;
1 Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon (Helsingi komisjon)
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
10 / 55
− sadama põhjabasseini kagunurka;
− Heltermaa sadama kinnistute DP KSH käigus hinnatavat Heinlaiu kaadamisala. Mõjude
hindamise tulemusena2 jõuti järeldusele, et kaadamisalana tuleb eelistada K1
asukohaalternatiivi. Põhimõtteliselt on võimalik ilma oluliste ebasoodsate mõjudeta kasutada
ka kaadamisala K2 piirkonda, mis jääb kaardistatud liivamadalatest kaugemale kui 500 m –
vt Joonis 3.
Arendaja kaalub ka võimalust kasutada süvenduspinnast maismaal Kapteni ja Kemo kinnistu
vertikaalpaneerimiseks – vt Joonis 2. AS Saarte Liinid suhtleb kinnistute omanikuga eesmärgiga
sõlmida kokkulepe kinnistu kasutamiseks KMH menetlusest sõltumatult. AS Saarte Liinid kaalub
võimalust segada vertikaalplaneerimiseks kasutatav süvenduspinnas selle stabiliseerimise eesmärgil
põlevkivituhaga. Tegevuse mõju hinnatakse vajadusel KMH käigus.
Joonis 2. Süvenduspinnase paigutamise võimalikud asukohad Rohuküla sadama
piirkonnas
2 Heltermaa sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu (versioon
18.04.2024). LEMMA OÜ, 2024
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
11 / 55
Joonis 3. Kaadamisala alternatiivsed asukohad. Väljavõte Heltermaa sadama
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõust (LEMMA OÜ
2024)
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
12 / 55
4. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus
4.1. Olemasolev Rohuküla sadam
Rohuküla kaubasadam on samas asukohas toiminud vähemalt 20. sajandi algusest saati. Esimese
maailmasõja tulekul kujundati varasemast Rohuküla sadamast Läänemaa mandriosa ainuke
süvaveesadam ja keiserliku Balti laevastiku baas. Sadama põhiplaan on oma praegusel kujul olemas
olnud vähemalt 1915. aastast -vt Joonis 4. Sadam ühendati raudteedevõrguga ning ehitati
raudteejaam. 1918. aastal lasid taganevad Vene väed sadama suures osas õhku. II maailmasõja
järgselt läks sadam NSV Liidu mereväe alluvusse.
Joonis 4. Rohuküla sadama süvendamise erinevate etappide plaan ajavahemikus 1915–
1917. Allikas: „Rohuküla – Vene impeeriumi unustatud sõjasadam ja selle säilinud
arhitektuuripärlid“. Oliver Orro, Monika Eensalu 2013
Tänapäeval on Rohuküla sadam riigile kuuluva AS-i Saarte Liinid haldusalas, sealt korraldatakse
regulaarset parvlaevaliiklust Hiiumaa ja Vormsi saarega, kaubavedu ja väikelaevade sildumist.
Sadama plaan on toodud Joonis 5.
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
13 / 55
Joonis 5. Rohuküla sadama plaan
Keskkonnaotsuste Infosüsteemi KOTKAS andmetel (11.04.2024 seisuga) on Keskkonnaamet AS-ile
Saarte Liinid Rohuküla sadamas tegevuste korraldamiseks väljastanud kolm keskkonnaluba:
− jäätmeluba nr JÄ/334973 jäätmete kogumiseks kehtivusega kuni 28.08.2028;
− vee erikasutusluba nr L.VV/332529 Rohuküla sadama kai nr 7 rekonstrueerimiseks
kehtivusega kuni 01.09.2024;
− tähtajatu vee erikasutusloa nr L.VV/324700 vee võtuks põhjaveehaaretest ja heitvee
suublasse juhtimiseks.
AS-il Saarte Liinid on sertifitseeritud juhtimissüsteemid ISO 9001 ja ISO 14001, Rohuküla sadamal
on kehtiv sadama eeskiri ja reostustõrjeplaan – vt täpsemalt ettevõtte veebilehelt:
https://saarteliinid.ee/
4.2. Looduskeskkond
4.2.1. Natura 2000 võrgustiku ala
Natura 2000 võrgustikku kuuluvat Väinamete loodus- ja linnuala on kirjeldatud peatükis 7.4.
4.2.2. Kaitstavad loodusobjektid
Kavandatava tegevuse ala kattub osaliselt Väinamere hoiualaga, ulatuses kuni ca 0,5 km sügavuselt
hoiuala sisse. Hoiualale jäävad suuremas osas kavandatav Lõunamuul, läänemuul ja ristmuul ning
osaliselt sadama akvatoorium. Hoiualale jäävad lagunenud muulide (lainemurdjate) jäänused, mis
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
14 / 55
on kavas merepõhjast eemaldada. Väinamere hoiuala on ainus kaitstav ala, mis paikneb piirkonnas
ja jääb kavandatava tegevuse mõjualale.
Väinamere hoiuala (KLO2000241) kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud
elupaigatüüpide - veealuste liivamadalate (1110), liivaste ja mudaste pagurandade (1140),
rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), karide (1170), esmaste rannavallide
(1210), püsitaimestuga kivirandade (1220), soolakuliste muda- ja liivarandade (1310), väikesaarte
ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), püsitaimestuga liivarandade (1640), kuivade nõmmede
(4030), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), lubjavaesel mullal liigirikaste
niitude (6270*), loodude (6280*), sinihelmikakoosluste (6410), niiskuslembeste kõrgrohustute
(6430), puisniitude (6530*), allikate ja allikasoode (7160), liigirikaste madalsoode (7230),
puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) kaitse ning II lisas nimetatud liikide
ja nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide, samuti I lisast puuduvate rändlinnuliikide
elupaikade kaitse. Liigid, mille elupaiku kaitstakse, on: kaunis kuldking (Cypripedium calceolus),
madal unilook (Sisymbrium supinum), hallhüljes (Halichoerus grypus), saarmas (Lutra lutra),
viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), võldas (Cottus gobio), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas
aurinia), suur-mosaiikliblikas (Euphydryas maturna), raudkull (Accipiter nisus), rästas-roolind
(Acrocephalus arundinaceus), jäälind (Alcedo atthis), soopart (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas
clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos),
rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani
(Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea
cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina),
tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta
bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), hiireviu (Buteo buteo),
karvasjalg-viu (Buteo lagopus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi (Calidris canutus),
kõvernokk-rüdi (Calidris ferruginea), väikerüdi (Calidris minuta), värbrüdi (Calidris temminckii),
väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-
toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), soo-
loorkull (Circus pygargus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus
columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn
(Dendrocopos leucotos), väike-kirjurähn (Dendrocopos minor), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana),
tuuletallaja (Falco tinnunculus), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago media), järvekaur (Gavia
arctica), punakurk-kaur (Gavia stellata), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla),
väänkael (Jynx torquilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), kalakajakas
(Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), väikekajakas (Larus minutus), naerukajakas (Larus
ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa
limosa), nõmmelõoke (Lullula arborea), mudanepp (Lymnocryptes minimus), tõmmuvaeras
(Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus
merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kalakotkas (Pandion
haliaetus), nurmkana (Perdix perdix), kormoran (Phalacrocorax carbo), veetallaja (Phalaropus
lobatus), tutkas (Philomachus pugnax), hallrähn (Picus canus), rüüt (Pluvialis apricaria), plüü
(Pluvialis squatarola), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), hallpõsk-pütt
(Podiceps grisegena), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), rooruik (Rallus
aquaticus), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), kaldapääsuke (Riparia riparia), hahk (Somateria
mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir
(Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao
tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia),
punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).
Väinamere hoiuala kattub kavandatava tegevuse piirkonnas Väinamere linnu- ja loodusalaga (vt ptk
7.4) ning asetseb sellega samades piirides. Hoiuala kaitse-eesmärgiks olevad elupaigatüübid ja liigid
on ühtlasi ka Väinamere linnu- ja loodusala kaitse-eesmärgiks.
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
15 / 55
4.2.3. Kaitstavad liigid
Kaitstavad loomaliigid
Kavandatav tegevuse alal, selle lääneosas on registreeritud II kategooria loomaliigi viigerhülge
elupaik, samuti on tõenäoline III kategooria loomaliigi hallhülge esinemine muuli piirkonnas.
Mõlemad hülgeliigid on Väinamere hoiuala kaitse-eesmärgiks ning viigerhüljes on Väinamere
loodusala kaitse-eesmärgiks. Mõnevõrra kaugemal, sadama Põhjamuulist põhjas on registreeritud II
kaitsekategooria liigi väikeluige elupaik, mille näol on tegu madala rannikumerega, kus rändel olevad
luiged peatuvad ja toituvad. Väikeluik on Väinamere hoiuala ja Väinamere linnuala kaitse-
eesmärgiks.
Sadama alast ca 0,4-0,6 km kaugusel kagus paiknevatel rannaniitudel on registreeritud nelja III
kategooria kaitstava linnuliigi elupaiku: punaselg-õgija (Lanius collurio), vööt-põõsalind (Sylvia
nisoria), liivatüll (Charadrius hiaticula) ja punajalg-tilder (Tringa totanus). Nimetatud elupaigad
asuvad Väinamere hoiualal ning kõik neli linnuliiki on hoiuala ja Väinamere linnuala kaitse-
eesmärgiks.
Sadama piirkonna merealadel võivad peatude ja toituda veel mitmed kaitstavad linnuliigid.
eElurikkuse andmebaasi on kantud kavandatava tegevuse piirkonnas järgmiste kaitse-eesmärgiks
olevate linnuliikide vaatlusi: punakurk-kaur, valgepõsk-lagle, väiketiir, randtiir, jõgitiir, liivatüll,
väiketüll, herilaseviu, raudkull, lõopistrik, mudatilder, suurkoovitaja, väikekoovitaja, kaldapääsuke,
nõmmelõoke, musträhn. Antud liikide jaoks on muuli piirkonna merealad valdavalt toitumis- ja
puhkealadeks või olid linnud läbirändel. Kuna kavandatav tegevuse alal valdavad kunstlikud pinnad
ning toimub aktiivne inimtegevus, siis tõenäoliselt pole alal kaitstavate linnuliikide jaoks sobilikke
pesitsuspaiku.
Kaitstavad taimeliigid
Kaitstavate taimeliikide elupaiku pole kavandatava tegevuse alal registreeritud. Kuna alal valdavad
tehispinna (sadamakaid jms) siis tõenäoliselt ei leidu alal ka kaitstavate taimeliikide jaoks sobilikke
elupaiku.
Kavandatava tegevuse alast (sadama lõunapiirile kavandatavast kaldakindlustusest) 120 m kaugusel
idas asuval rannaniidul on registreeritud suurepindalaline II kategooria kaitstava taimeliigi emaputke
(Angelica palustris) elupaik. Elupaik jääb Väinamere hoiualale ning emaputk on ka hoiuala ning
Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks. Samas piirkonnas Väinamere hoiualal kavandatava
tegevuse alast 140 m kaugusel on registreeritud kolme III kaitsekategooria kaitstava liigi elupaigad:
balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica), niidu-asparhernes (Tetragonolobus maritimus) ja
kahkjaspunane-sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata). Samas piirkonnas 190 m kaugusel asub III
kaitsekategooria liigi lääne-mõõkrohu (Cladium mariscus) elupaik.
4.3. Maismaa taimestik ja loomastik
Kavandatava tegevuse aladeks on merekeskkond, olemasolevad kaid ning tehislikud rannikualad.
Seetõttu maismaataimestik alad valdavaval osal kavandatava tegevuste maismaa-aladest puudub.
Väga vähesel määral leidub maismaataimestikku sadamaala lõunapiiril (kinnistu 67401:001:0738
lõunapiiril) kuhu on kavas rajada nõlvakindlustuse tugimüür. Kuna sadamaala on täidetud ning
puudub looduslik rannik pole antud paigas tegemist loodusliku taimkattega. Looduslikku väärtust
omavaid taimekooslusi kavandatava tegevuse alal ega mõjupiirkonnas ei leidu, samuti pole
kavandatava tegevuse alal registreeritud kaitstavate taimeliikide elupaiku.
EELIS-e andmetel (04.04.2024 seisuga) on põhjamuuli maismaapoolse otsa ja sadama-ala lõunapiiri
läheduses kaardistatud Natura elupaigatüübid rannaniidud (1630*) ja liigirikkad niidud lubjavaesel
mullal (6270*), – vt Joonis 6.
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
16 / 55
Joonis 6. Natura elupaikade paiknemine Rohuküla sada piirkonnas. Allikas: EELIS
Kuna kavandatava tegevuse ala hõlmab valdavalt merealasid ja sadamarajatisi, puuduvad alal
looduslikud elupaigad loomastiku jaoks ning alal puudub arvestatav imetajafauna. Erandiks on
tõenäoliselt sadama alal elutseda võivad pisiimetajad, näiteks närilised. Alale võib sattuda ka
väikeimetajaid nagu rebased ja jänesed.
Linnustiku jaoks puuduvad kavandatava tegevuse alal samuti looduslikud elupaigad ning tõenäoliselt
pole alal ka pesitsemiseks sobivaid paiku. Siiski omab sadam linnustiku jaoks teatavat atraktiivsust,
kuna kaid ja sadama alal olevad platsid pakuvad lindudele peatuspaiku. Linde, eeskätt kajakaid,
meelitab sadamatesse ka võimalus püüda pinnale tõusnud kalu, kes on laevade sõukruvis hukkunud
või vigastunud. Sadama alal viibiv ja tegutsev linnustik on sadamaga seotud inimmõjudega hästi
kohanenud.
4.4. Merekeskkond
Rohuküla sadama põhja- ja lõunabasseini akvatoorium on füüsiliselt piiritletud mereala, kui toimub
tihe graafikujärgne parvlaevade ning muude aluste sildumine ja väljumine ning vajadusel kai ääres
käiturite töös hoidmine. Selle käigus tõstavad laevade käiturid pidevalt üles suure hulga peeneteralisi
setteid. Akvatooriumi on korduvalt süvendatud. Selle tõttu ei ole sadama vee-alal arvestatavat
põhjataimestikku ega -loomastikku.
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
17 / 55
Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 seisundihinnangu3 kohaselt on Väinamere
rannikuveekogumi ökoloogiline seisund kesine, keemiline seisund halb ja koondseisund halb. Eesti
mereala planeeringu mõjude hindamise aruande (OÜ Hendrikson & Ko, 2021) kohaselt Väinamere
veekvaliteedi seisundihinnang Rohuküla piirkonnas üldlämmastiku alusel hea, üldfosfori, fosfaatide
ja anorgaanilise lämmastiku alusel väga halb. Selle põhjuseks on hinnatud maismaalt tulenev
saastekoormus.
Eesti rannikumere kalavaru uurimise 2021. aasta aruande4 Väinamerd puudutav osa käsitleb
muuhulgas Hiiumaa kagurannikul asuva seireala andmeid. Kokkuvõtte kohaselt on Väinamere
kalavaru olukord viimasel kümnendil oluliselt paranenud. Töönduslikud kalasaagid on aastatel 2013-
2021 püsinud keskmisest kõrgemad ja paljude liikide saagid suurenesid. 2019. aastal püüti
rekordiline ahvenasaak, lisaks rekordiline särje, haugi, säina ja vimmasaak. Töönduskaladel on
tekkinud väga tugevaid põlvkondi, kuid osade liikide (säinas, haug, merisiig) puhul siiski harvem.
Kalavaru paranemisele aitas kindlasti kaasa vähenenud püügisurve, mistõttu kalandussuremus oli
väiksem ja põlvkonnad ei ammendunud enam nii kiiresti kui varem ning kala jõudis kasvada ja
paljuneda. Väinamere kalavaru paranemine aga tõstis kalanduse tulusust ja püügisurvet. 2021. a oli
tähtsamate töönduskalade saak eelneva aastaga võrreldes vähenenud. Erandiks oli vaid räim ja
mõned üksikud juba kalandusliku tähtsuse minetanud liigid, nagu merisiig, koha ja angerjas, kelle
saagid õige pisut suurenesid.
Merelinnustikku ja hülgeid on käsitletud kaitstavatele liikidele avalduvate mõjude osas ning Natura
eelhindamises (mõjud Väinamere loodusalale).
4.5. Piirkonna reljeef ja geoloogiline ehitus
Loodusgeograafiliselt asub Rohuküla sadam Lääne-Eesti madalikul. Aluspõhjaliselt jääb ala valdavas
enamuses alamsiluri ladestule, põhjaosas ka ülem-ordoviitsiumi ladestule. Aluspõhja kivimilise
koostise moodustavad lubjakivi, liivakivi, savi ja aleuriit, mis paiknevad kristalsel aluskorral.
Aluspõhja reljeef on liigestatud.
Maa-ala reljeef on Rohuküla piirkonnas valdavalt tasane, kohati nõrgalt lainjas. Maapinna
absoluutkõrgused jäävad enamasti vahemikku 0-9 meetrit. Pinnavormidest on esindatud tasandikud
(sh mere-, moreen-, liiva-, savi-, paetasandikud), madalad rannavallid ja luited, laiud, oosilaadsed
vormid.
Pinnakatte tüüpidest on valdavad moreen, liiv, liivkruus, liivsavi ja biogeensed setted (jääjõe ja
jääjärve setted, mere- ja soosetted). Valdavalt on pinnakate õhuke, paksus kasvab sisemaa suunas
liikudes. Mere- ja fluvioglatsiaalsete liivade vaheline piir on ebaselge, üleminekuline. Jääjärvesetted
on esindatud põhiliselt viirsavi ja saviliivaga. Põhilises osas on savipinnased voolava konsistentsiga,
laiguti ülemises osas ka plastsed. Savi paksus on kuni 13 m.
Maardlaid ega mäeeraldisi Rohuküla sadama sadama-alal Maa-ameti kaardirakenduse andmete
(09.04.2024 seisuga) kohaselt ei ole.
Rohuküla sadama maa- ja vee-alal on erinevate projekteerimis- ja ehitustööde tarbeks tehtud
hulgaliselt ehitusgeoloogilisi uuringuid. Varasemad uuringud on teada 1952. aastast, järgnevad
aastatest 1964, 1972, 1979, 1980, 1989, 1993, 1994, 2000 ja 2008. Joonis 7 on kantud
uuringupunktide asukohad aastatest 1972-2008. 1952. ja 1964. aasta uuringupunktide asukohad ei
ole tuvastatavad. Ehitusgeoloogilsite uuringute käigus ei ole võetud pinnaseproove saasteainete
sisalduse määramiseks.
3 Leitav: https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027#veemajanduskavade-do (vaadatud
11.04.2024) 4 Eesti Kalandussektori riikliku töökava täitmine 2020.-2021. aastal. Tartu Ülikool 2022. Leitav:
https://kliimaministeerium.ee/kalanduse-uuringud-ja-aruanded (vaadatud 11.04.2024)
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
18 / 55
Joonis 7. Ehitusgeoloogiliste uuringute uuringupunktide asukohad Rohuküla sadama maa-
ja vee-alal
Ehitusgeoloogiliste uuringute aruannete analüüsi kokkuvõtteks saab öelda, et sadama maa-aladel on
toimunud erinevatel aegadel ja materjaliga ulatuslikud täitetööd. Paekivi on piirkonnas 10-15 m
sügavusel. Moreeni pealispind on 5-10 m sügavusel. Moreeni pinda katab enamast omakorda Balti
jääjärve viirsavi, mis oma voolava konsistentsi tõttu on ehitusgeoloogiliselt kõige ebastabiilsem
pinnas. Rannalähedasel alal viirsavi reeglina ei olnud. Viirsavi paksus on enamasti siin 1-3 m,
üksikutes nn „orgudes“ aga kuni 5 m. Viimane, kõige ülemine on settekompleks, kus on segunenud
aleuriit ja savi, mõningal määral ka peenliiv, kruus ja a muda. Selle settekihi tüsedus on üldjuhul 1-
3 meetrit.
4.6. Põhja- ja pinnavesi
Maa-ameti kaardirakenduse andmetel on maapinnalt esimene aluspõhjaline veekompleks Rohuküla
piirkonnas maapinnalt lähtuva reostuse suhtes kaitsmata – vt Joonis 8.
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
19 / 55
Joonis 8. Põhjavee kaitstuse kaart Rohuküla piirkonnas
Põhjavee kaitset reguleerib veeseadus, põhjavee kaitse ja kasutamise abinõud vesikondade põhiselt
on sätestatud veemajanduskavades (Rohuküla piirkonnas on asjakohane Lääne-Eesti vesikonna
veemajanduskava 2022-2027). Põhjavee kaitstuse kategooriast sõltuvad näiteks kütusehoidlate
asukohavaliku nõuded ja põhjaveehaarde sanitaarkaitseala ulatus5.
Põhjavee kaitse ja kasutamise abinõud on sätestatud Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavaga
2022-2027. Veemajanduskava kohaselt on Kambriumi-Vendi ja Ordoviitsiumi-Kambriumi
põhjaveekogumite, millest piirkonna elanikud ammutavad joogivee, koguseline seisund hea.
Põhjaveekogumite keemiline seisund on samuti hea ning vastab kvaliteedinõuetele.6
Pinnaveekogusi Keskkonnaportaali andmete kohaselt Rohuküla sadama territooriumil ega selle
lähipiirkonnas ei ole.
4.7. Üleujutusalad ja üleujutusalade riskipiirkonnad
Maa-ameti kaardirakenduse põhjal on paikneb kavandatava tegevuse ning Rohuküla sadama ala
üleujutusaladel (Joonis 9). Välja on toodud üleujutuste prognoositavad esinemissagedus ning
üleujutuse absoluutkõrgused vastavate sageduste kohta. Joonised on võetud Maa-ameti
kaardirakenduste lehelt.7
5 VeeS, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019017?leiaKehtiv 6 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Leitav: https://www.envir.ee/et/veemajanduskavad 7 Maa-amet 2024. Kliimaministeerium. Leitav siit: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/yua
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
20 / 55
Joonis 9. Üleujutusalade ning prognoositava üleujutuse sagedused ning
absoluutväärtused Rohuküla sadama aladel A) üleujutuse absoluutväärtus 1,58 m, tihedus
korra 10-aasta jooksul; B) üleujutuse absoluutväärtus 1,92 m, tihedus korra 50-aasta
jooksul; C) üleujutuse absoluutväärtus 2,07 m, tihedus korra 100-aasta jooksul. Allikas:
Maa-amet, 2024
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
21 / 55
Kliimamuutuste tingimustes ennustatakse aastaks 2100 0,3 m kuni 0,7 m mereveetasemetõusu,
seega tormide ning tuulte mõjul üleujutuste sagenemine ning ulatus võivad olla tulevikus suuremad
tulenevalt kõrgemast veetasemest.8
Vastavalt Maa-ameti kaardirakendusele ei jää Rohuküla sadama alad üleujutusalade riskipiirkonda.
Arvestada tuleb üleujutusohuga 1,58 m absoluutkõrgust tihedusega korra 10-aasta jooksul.
4.8. Välisõhu kvaliteet
Välisõhk on inimese tervise seisukohast üks olulisemaid keskkonnaelemente. Välisõhu saaste võib
ärritada nahka, silmi ja kopse ning välisõhus leviv müra häirida põhitegevusi nagu magamine,
puhkamine, õppimine ja suhtlemine. Nii saaste kui müra võivad põhjustada väsimust, töövõime
langust ning kopsu-, südame- ja veresoonkonna haigusi.
Inimeste tundlikkus õhusaasteaine ning välisõhus leviva müra suhtes on erinev, sõltudes muuhulgas
tervislikust seisundist. Üldjuhul on tundlikumad lapsed, vanurid ja teatud krooniliste haiguste
põdejad (saasteainete osas nt astmaatikud). Arvestades, kus vastavad elanikkonna grupid
tavapäraselt rohkem viibivad, siis maakasutuse mõttes võib tundlikemateks aladeks pidada
elamualasid ning teatud otstarbega ühiskondlike hoonete (lasteasutuste, koolide, tervishoiu- ja
sotsiaalhoolekandeasutuste) alasid, aga puhke- ja virgestusalasid, mida intensiivselt kasutatakse.
Välisõhu kvaliteeti reguleerib peaasjalikult atmosfääriõhu kaitse seadus (AÕKS), mis seab välisõhu
mõjutamise kohta esitatavad nõuded ning meetmed välisõhu kvaliteedi säilitamiseks ja
parandamiseks. AÕKS alusel piiratakse kolme liiki välisõhu mõjutusi: saasteainete heiteid,
lõhnaaineid ning välisõhus levivat müra.9
Sadamarajatiste rekonstrueerimisega kaasneb ehitusprotsesside ja ehitustehnika poolt tekitatud
müra, vibratsiooni, tolmu ja lõhna levimine lähipiirkonda. Müra ja õhusaaste levik sõltub oluliselt
klimaatilistest tingimustest (tuule kiirus ja suund, õhutemperatuur, õhuniiskus) ning on seetõttu
pidevalt muutuv. Pärast ehitustööde lõppu mõjud lakkavad.
Välisõhu kvaliteet
KOTKAS heiteallikate registri andmetel (seisuga 09.04.2024) ei ole Rohuküla sadama piirkonnas
registreeritud paikseid saasteallikaid.
Piirkonna välisõhu kvaliteedist ülevaate saamiseks saab kasutada aastateks 2020-2030 koostatud
teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi raames koostatud kogu
Eestit hõlmavat välisõhu saastatuse prognoosi. Tegemist on hinnanguga välisõhu kvaliteedile aastal
2020 (mis sisuliselt ilmestab olemasolevat olukorda) ja aastal 2030 olukorras, kus rakendatakse
õhusaasteainete vähendamise meetmeid. Prognoos annab ülevaate viie saasteaine (SO2, NOX,
PM2,5, NH3 ja LOÜ) ning kuue erineva valdkonna (energeetika, tööstus, transport, lahustited,
jäätmed ja põllumajandus) kohta, selles sisalduvad nii paiksed heiteallikad ja hajusheide kui ka
teadaolev piiriülene saaste10. Ülevaate 2020. aasta seisust projektiala piirkonnas annavad Joonis 10
kuni Joonis 14.
8 Kapsi, I., Kall, T. and Liibusk, A., 2023. Sea Level Rise and Future Projections in the Baltic Sea. Journal of
Marine Science and Engineering, 11(8), p.1514. 9 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019003?leiaKehtiv 10 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030. Lisa II.
Õhusaasteainete piiriülene kauglevi. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Keskkonnaministeeriumi juhtimisel,
2019. Kinnitatud keskkonnaministri 29.03.2019. a käskkirjaga nr 1-2/19/276
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
22 / 55
Joonis 10. SO2 24h maksimaalne kontsentratsioon valdkondade koosmõjus aastal 2020
(projektiala orienteeruv asukoht on tähistatud punase ringiga). SO2 sisaldus projektiala
piirkonnas 0,002-0,120 µg/m3. Allikas: Teatavate õhusaasteainete heitkoguste
vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030
Joonis 11. PM2,5 1a keskmine kontsentratsioon valdkondade koosmõjus aastal 2020
(projektiala orienteeruv asukoht on tähistatud punase ringiga). PM2,5 sisaldus projektiala
piirkonnas 0,131-0,872 µg/m3. Allikas: Teatavate õhusaasteainete heitkoguste
vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
23 / 55
Joonis 12. NH3 1a keskmine kontsentratsioon valdkondade koosmõjus aastal 2020
(projektiala orienteeruv asukoht on tähistatud punase ringiga). NH3 sisaldus projektiala
piirkonnas 0,010-0,051 µg/m3. Allikas: Teatavate õhusaasteainete heitkoguste
vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030
Joonis 13. NOX 1a keskmine kontsentratsioon valdkondade koosmõjus aastal 2020
(projektiala orienteeruv asukoht on tähistatud punase ringiga). NOx sisaldus projektiala
piirkonnas 0,646-8,760 µg/m3. Allikas: Teatavate õhusaasteainete heitkoguste
vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
24 / 55
Joonis 14. LOÜ 1h maksimaalne kontsentratsioon valdkondade koosmõjus aastal 2020
(projektiala orienteeruv asukoht on tähistatud punase ringiga). Allikas: Teatavate
õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030
Joonistelt nähtub, et kõikide hinnatud saasteainete kontsentratsioonid projektiala piirkonnas jäävad
allapoole kehtestatud piirväärtusi.
Müra
Rohuküla sadama piirkonna peamine müraemissioon tuleneb parvlaevadele ja neil maha sõitvate
sõidukite poolt põhjustatud liiklusmürast. Sellega võrreldes on aluste poolt ja kaupade käitlemisest
tekkivad müratasemed madalamad. Tegemist on pikaajalises kasutuses olnud ja väljakujunenud
sadamaalaga, ning need müratasemed ei sõltu sadamarajatiste rekonstrueerimise vajadusest.
Sadamarajatiste rekonstrueerimisega kaasneb ehitusaegne suurenenud müratase. Seda põhjustavad
nii ehitustegevus kui materjale vedavad raskeveokid. Ehitusmüra tasemed ei tohi ehituse ala
lähedusse jäävatel elamumaadel ajavahemikus 21.00-7.00 ületada keskkonnaministri 16.12.2016
määrusega nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
hindamise meetodid” kehtestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.
Kasutusaegselt taastub välisõhu kvaliteedi osas praegune olukord, sest sadamarajatiste hea
tehniline seisukord ei mõjuta oluliselt silduvate aluste arvu, suurust, laaditavate kaupade omadusi
ega hulka. Laevaliikluse intensiivsust ja kaubakäivet sadamas mõjutavad enam üldine
majandusolukord, aastaaeg, riigi poliitika parvlaevaliikluse toetamisel ja muud sadama valdajast
sõltumatud asjaolud. Seetõttu seda teemat KMH käigus täiendavalt ei käsitleta.
4.9. Klimaatilised tingimused ja kliima
Asukoht Lääne-Eesti rannikul põhjustab tugeva merelise mõjuga kliima, mis tähendab keskmiselt
soojemaid talvesid ning jahedamaid suvesid võrreldes Eesti sisemaa aladega. Lisaks tuleb sügis-
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
25 / 55
talvisel perioodil arvestada merejää jäätumisega kuid kliimamuutuste tingimustes on prognoositav
merejää vähenemine tulevikus.11
Rohuküla asukohapõhist temperatuuride ja sademete hulka on keeruline hinnata, kuna seal puudub
Keskkonnaagentuuri pikema andmereaga seirejaam. Seetõttu on varasema kliima ning
kliimamuutuste iseloomustamiseks kasutatud referentsjaamadena geograafiliselt kõige lähemal
olevate Lääne-Nigula ning Virtsu ilmavaatlusjaamade kliimanormide andmeid (põhinevad Eesti
Keskkonnaagentuuri andmetel). Võrdlemisi kauge distantsi tõttu ei kajasta need kindlasti täpseid
Rohukülas esinevaid temperatuure, küll aga võib neid kasutada kliimanormide trendide ning
praeguse üldise kliima kirjeldamiseks Lääne Eestis ning Lääne-Eesti rannikul. Kliimamuutuste
jälgimiseks kasutatakse 30-aastaseid kliimanorme pikemaajaliste temperatuuri ning sademete
trendide arvutamiseks ning näitamiseks, mis on kooskõlas ka Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni
(WMO) praktikaga12. Kliimamuutusi viimaste kümnendite jooksul on võimalik hinnata just taoliste
kogutud andmete põhjal. Lääne-Nigula ning Virtsu kliimanormide andmed näitavad kasvavat
temperatuuri trendi alates 1960. aastast ning kliimanormide aastate keskmine 1961-1990 normist
kuni viimase 1991-2020 normini on tõusnud vastavalt 1.2 °C Lääne-Nigula ning 1.3 °C Virtsu näitel
(Joonis 15). See viitab aastate lõikes kõrgematele temperatuuridele ning kliima soojenemisele.
Sademete hulga kasv on stabiilselt tõusnud kuni 1981-2010 keskmise aastase normini, viimane 30-
aastane kliimanorm näitab aga mõningast langust võrreldes 1981-2010 normiga mõlema jaama
puhul (Joonis 16). Lisaks on joonistel toodud välja Eesti keskmised temperatuurid ja sademed
vastavate kliimanormide kohta.
Joonis 15. Lääne-Nigula ja Virtsu ilmavaatlusjaamade temperatuuride kliimanormid alates
1961-1990 normist kuni 1991-2020 normini
11 Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100 | Keskkonnaportaal 12 World Meteorological Organization. WMO Climatological Normals. Leitav siit:
https://community.wmo.int/en/wmo-climatological-normals
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
26 / 55
Joonis 16. Lääne-Nigula ja Virtsu ilmavaatlusjaamade sademete kliimanormid alates
1961-1990 normist kuni 1991-2020 normini
4.10. Kultuuripärand
Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel on Rohuküla sadama piirkonnas registreeritud kolm XX
sajandi arhitektuuripärandi objekti -vt Tabel 2.
XX sajandi arhitektuuri eripära seisneb selle mitmepalgelisuses ning arhitektuuris kajastuvates
tehnoloogilistes ja ühiskondlikes protsessides, mis on XX sajandi elukeskkonda radikaalselt muutnud.
Esineb arvukalt uusi hoonetüüpe, lisandusid uued ehitusmaterjalid ja muutusid ehitustavad. Eriti
mastaapselt avalduvad need muutused linnaplaneerimises ja maa-asulate ilme teisenemises.13
Tabel 2. Rohukülas asuvad XX sajandi arhitektuuripärandi objektid. Allikas:
Kultuurimälestiste riiklik register, seisuga 09.04.2024
Reg nr Nimi Aadress Dateeringu periood ja
aasta
kasutus
589 Ohvitseride klubi Rohuküla tsaariaeg, 1917 ei kasutata
590 Rohuküla sadama
elektrijaam Rohuküla tsaariaeg, 1914 ei kasutata
591 Rohuküla sadama
veemahuti Rohuküla tsaariaeg, 1916 ei kasutata
XX sajandi arhitektuuri puhul väärtustatakse enamasti seda, et hooned on säilinud valmimisjärgsel
kujul ja neid on hiljem vähe muudetud.
Kultuurimälestis on riigi kaitse all olev kinnis- või vallasasi või selle osa või asjade kogum või
terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik,
13 Vt täpsemalt: Eesti XX sajandi väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs. Lõpparuanne. Eesti
Kunstiakadeemia, 2012
https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/projekti%20dokumendid/lopparuanne.pdf (vaadatud
09.04.2024)
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
27 / 55
arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus. Kultuurimälestisi
Rohuküla piirkonnas registreeritud ei ole.
Arvestades, et Rohuküla sadama kaide ala on 20. sajandil oluliselt täidetud ning sadama vee-alal on
regulaarselt tehtud vajalikke süvendustöid, ei ole alust eeldada, et seal võiks olla allveearheoloogilisi
objekte. Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus allvee- ja arheoloogiliste uuringute läbiviimiseks.
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
28 / 55
5. Hindamismetoodika kirjeldus
5.1. Uuringud ja alusmaterjalid
KMH koostamisel võetakse arvesse EELIS-es ja Keskkonnaseire infosüsteemis KESE olevad
asjakohased seireandmed ja uuringud:
− Ehitusgeoloogilised uuringud aastatest 1952-2008 – vt täpsemalt ptk 4.5.
− Rohuküla sadama plaanilahenduste lainetuse modelleerimine. Tallinna Tehnikaülikool. 2023.
Käsikiri. Koostanud Rain Männikus;
− Merepõhja elustiku ja elupaikade uuring Natura ja HELCOMi elupaigatüüpide leviku
hindamiseks ning mere CO2 sidumispotentsiaali selgitamiseks. Tartu Ülikooli Eesti
Mereinstituut;
− Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnang. Pro Mare MTÜ;
− Kesktalvine veelinnuloendus. Eesti Ornitoloogiaühing;
− Kalanduse riiklik andmekogumise programm. Kliimaministeerium;
− Hallhülge lennuloendused 2023. Pro Mare MTÜ;
− Viigerhülge seire 2023. Pro Mare MTÜ;
− Veelindude arvukus pesitsusperioodil, Haudelindude kooslused (väikesed meresaared). Eesti
Ornitoloogiaühing;
− Lindude rändekogumid (haned). Ivar Ojaste.
KMH käigus viiakse läbi järgnevad alusuuringud:
1. Süvendamisel, täitmisel ja Põhjabasseini kirde- või kagunurka kaadamisel tekkiva heljumi leviku,
lainetuse ja hoovuste matemaatiline modelleerimine- teostaja Corson OÜ. Heinlaiu kaadamisalale
kaadamisel tekkiva heljumi leviku ulatuse hindamiseks kasutatakse Heltermaa sadama kinnistute
DP KSH käigus tehtud matemaatilist modelleerimist.
2. Pinnaseproovide võtmine Rohuküla sadama põhja- ja lõunabasseinide vee-aladelt vastavalt
HELCOM14 juhendile Guidelines for Management of Dredged Material at Sea selgitamaks välja
süvendatava pinnase koostis, sealhulgas saasteainete sisaldus. HELCOMI suunised süvendamisel
saadava materjali merre kaadamiseks on vastu võetud 2007. aastal. Kaadata tohib ainult
ökoloogiliselt puhast materjali. Seetõttu tuleb süvendusprojekti koostamise käigus võtta
süvendusalalt HELCOMI nõuetele vastavad reostusproovid. Suuniste kohaselt tuleb kaadamise
mahu 100 000-500 000 m3 korral võtta süvendusalalt 7-15 proovi. Proovide ulatus ja sügavus
peaks peegeldama süvendatava ala ulatust ja sügavust, süvendatavat kogust ja saasteainete
horisontaalse ja vertikaalse jaotumise oodatavaid erinevusi. Südamikproovid tuleks võtta
kohtadest, kus süvendamise sügavus ja saasteainete eeldatav vertikaalne jaotus viitavad selle
vajalikkusele. Muudel asjaoludel võib piisata juhuproovidest. Saasteaine koormuse arvutamisel
tuleks arvesse võtta proovivõtmise ja süvendamise sügavust ning tugevalt saastunud kohtade
nõuetekohast kaalumist (suuniste peatükk 7). Suuniste kohaselt tuleb alati määratleda järgmiste
metallide mikroelementide sisaldus: Cd, Cr, Cu, Pb, Hg, Ni, Zn, As, ΣPCB, ΣPAH ja TbT. Viimase
kolme ühendi analüüsimisest saab loobuda, kui on olemas piisav eelnev info, seda analüüsitakse
uuringu koostamise käigus. Lähtuvalt süvendusala asukoha spetsiifikast on oluline lisaks määrata
naftaproduktide sisaldus.
14 Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon (Helsingi komisjon)
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
29 / 55
5.2. Hindamismetoodika
KMH läbiviimisel lähtutakse Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetest.
Mõjude olulisuse tuvastamisel lähtutakse eelkõige õigusaktides määratud normidest. Peamine
menetlust suunav õigusakt on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus
(KeHJS). KMH aruande koostamisel lähtutakse KeHJS § 20 nõuetest.
Hindamise läbiviimisel kasutatakse Keskkonnaministeeriumi juhendmaterjale: „Keskkonnamõju
hindamine. Juhised menetluse läbiviimiseks tegevusloa tasandil“15 jt asjakohaseid metoodilisi
juhendeid. Samuti võetakse keskkonnamõju hindamisel arvesse keskkonnamõju hindamise alaseid
teadmisi ja üldtunnustatud hindamismetoodikat.
Kasutatav hindamismetoodika põhineb kvalitatiivsel ja kvantitatiivsel hindamisel, mille hulka
kuuluvad:
− teemakohase kirjanduse ja muude asjakohaste dokumentide läbitöötamine;
− varasemate piirkonna kohta koostatud uuringute, analüüside ja aruannete läbitöötamine;
− heljumi leviku, lainetuse ja hoovuste matemaatiline modelleerimine;
− ekspertarvamused mõju olulisuse selgitamiseks;
− konsultatsioonid olulist teavet omavate asutustega;
− konsultatsioonid üldsuse ja kolmandate osapooltega.
KMH käigus:
− kirjeldatakse kavandatavaid tegevusi ja võrreldakse võimalikke alternatiivseid lahendusi;
− hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevaid võimalikke olulisi keskkonnamõjusid (mõju
võimaliku olulisuse eelhinnang tehakse KMH programmi mahus, mõju olulisust täpsustatakse
KMH aruande koostamise käigus), määratletakse mõjude ulatus;
− pööratakse tähelepanu piirkonna senisest ja kavandatavast maakasutuse spetsiifikast
tulenevatele probleemidele ja valdkondadele;
− hinnatakse võimalikke kumulatiivseid mõjusid;
− antakse soovitused võimalike negatiivsete mõjude vältimiseks ja leevendamiseks.
Lähtudes kavandatava tegevuse eesmärgist ja käsitletavast maa-alast KMH aruande koostamise
käigus:
1) hinnati kavandatava tegevuse võimalikku olulist mõju käsitlusala looduskeskkonnale,
keskkonnaseisundile ja elanike tervisele, heaolule ja varale, samuti kultuurilisele
keskkonnale ning võimaliku mõjuala ulatuses väljaspool kavandatava tegevuse ala sõltuvalt
mõjuallikast ja mõjutatavatest keskkonnaelementidest.
KMH käigus selgitati välja kavandatavad tegevused, millel võib eeldatavasti olla oluline negatiivne
mõju.
Vastavalt KeHJS § 22 on keskkonnamõju oluline, kui see võib:
− eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust,
− põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või
− seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
KMH aruandes esitatakse kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva olulise negatiivse
keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed.
Otsene mõju avaldub tegevuse otsestes tagajärgedes tegevusega samal ajal ja kohas. Arvestatakse
nii toimimisega kaasnevaid kui ka hädaolukordadega seotud mõjusid ning käsitletakse nii
soovimatuid negatiivseid kui ka positiivseid mõjusid.
15 Koostaja: K. Peterson; Keskkonnaministeerium 2007; vt Keskkonnaministeeriumi koduleht:
http://www.envir.ee/sites/default/files/kmh_juhend_180407_peterson.pdf
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
30 / 55
Kaudne mõju kujuneb keskkonnaelementide omavaheliste põhjus-tagajärg seoseahelate kaudu. See
võib avalduda vahetust tegevuskohast eemal ning mõju võib välja kujuneda alles pikema aja jooksul.
On rida asjaolusid, mis mõjutavad konkreetseid kavandatava tegevusega seotud otseseid, kaudseid
ja kumulatiivseid mõjusid ning mõjude interaktiivsust. Vastavalt sellele valitakse töö käigus
praktiline(sed) ja sobiv(ad) metoodika(d) või nende kombinatsioonid, mille puhul on võimalik arvesse
võtta mõju iseloomu, saadaolevate andmete olemasolu ja kvaliteeti ning aja ja muude ressursside
olemasolu.
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
31 / 55
6. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste
planeerimisdokumentidega
6.1. Lääne maakonnaplaneering 2030
Riigihalduse ministri 22.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/70 on kehtestatud „Lääne
maakonnaplaneeringu 2030“, kus on toodud, et Rohuküla sadama tähtsus seisneb eelkõige
reisiparvlaevade, sh kohalike elanike ning turistide teenindamises. Lisaks on sadamal olemas
tingimused ja eeldused kaubalaevade teenindamiseks ja vastava võimekuse arendamiseks. Üldise
põhimõttena on välja toodud vajadus soodustada riikliku tähtsusega Virtsu ja Rohuküla
reisisadamate arengut. Reserveerida täiendavalt maa-alasid sadamate laiendamiseks sh arendamaks
sadamate perspektiivi jahi- ja kaubasadamana ja perspektiivset raudteeühendust Rohuküla
sadamas.
Maakonnaplaneering seab põhimõtted, kuidas üldplaneeringute koostamisel arvestada sadamate
toimimise ja arendamise vajadusega.
6.2. Haapsalu linna üldplaneering
Kehtiv Haapsalu linna üldplaneering16 (Haapsalu linna üldplaneering 2030+) on vastu
võetud 29.06.2023 otsusega nr 115. Üldplaneeringu kohaselt on Rohuküla sadam riiklikult oluline
reisisadam, mis omab strateegiliselt tähtsust regulaarühenduse tagamisel Hiiumaa ning Vormsiga.
Rohuküla sadam omab suurt arengupotentsiaali ka kaubaveo teenindamise võimekuse arendamisel,
ennekõike koosmõjus kavandatava Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudtee taastamisega.
Üldplaneering arvestab olemasoleva Rohuküla sadama alaga ning annab võimaluse ka sadama ala
ning seal pakutavate teenuste laiendamiseks, sh elamu- ja ärifunktsiooni koosarendamiseks ja
jahisadama kavandamiseks, et mitmekesistada piirkonna ruumikasutust. Üldplaneering arvestab
olemasoleva Rohuküla sadama alaga ning annab võimaluse ka sadama ala ning seal pakutavate
teenuste laiendamiseks, sh elamu- ja ärifunktsiooni koosarendamiseks ja jahisadama
kavandamiseks, et mitmekesistada piirkonna ruumikasutust (vt Joonis 17). Planeeringu tingimuste
kohaselt tuleb Rohuküla sadama arendamise ja laiendamise juures arvestada keskkonnamõju
leevendamise ja reostuse likvideerimise nõuetega, pöörata tähelepanu mürahäiringu vältimisele või
vähendamisele ning vajadusel leevendusmeetmete väljatöötamisele, ennekõike sadama maa-alaga
külgnevatele eluhoonetele. Selleks jätta piisava laiusega haljasriba või rajada häiringu levikut
takistav piire. Piirde rajamine tuleb kavandada häiringut põhjustava objekti maa-alale, va juhul kui
häiringut põhjustav objekt rajati varem.
Kavandatav tegevus on kehtiva Haapsalu linna üldplaneeringuga kooskõlas.
16 Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2019_0047
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
32 / 55
Joonis 17. Rohuküla sadama ala üks võimalikest perspektiivsetest lahendustest, sh
avalikud funktsioonid. Allikas: Haapsalu linna üldplaneering
6.3. Rohuküla sadama detailplaneering
Kavandatava tegevuse maa-alal kehtib Ridala Vallavolikogu 13.01.2010 otsusega nr 30 kehtestatud
Rohuküla sadama detailplaneering (DP 3055). Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks oli
Rohuküla sadama maa-ala laiendamine ja rekonstrueerimine, määrates ehitusõigused ja
hoonestusalad ning vajaliku infrastruktuuri seoses uue liikluskorralduse planeerimisega.
Detailplaneeringu alale kuuluvad kinnistud:
− Rohuküla sadam 1 (67401:001:0738), millest 65% on transpordimaa ja 35% ärimaa;
− Rohuküla sadam 8 (67401:001:0739), mis on 100% tootmismaa;
− Rohuküla sadam 4 (67401:002:0093), mis on 100% ärimaa;
− Rohuküla sadam 5 (67401:002:0092), mis on 100% ärimaa
Kavandatav tegevus on kehtiva detailplaneeringuga kooskõlas.
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
33 / 55
7. Natura 2000 eelhindamine
Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või
ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel
taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja
linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ.
Tegevuste kavandamisel tuleb võimalikke otseseid ja kaudseid mõjusid Natura aladele arvesse võtta.
Natura hindamise, sh eelhindamise, juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat
negatiivset mõju lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest ja tegevuse muid aspekte (nt
majanduslikke sotsiaalseid jms) arvesse ei võeta. Tegevuse mõjud loetakse oluliseks, kui tegevuse
elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena ei
ole võimalik ala kaitsekorralduskavas sätestatud kaitse-eesmärke saavutada.
Natura hindamisel on metoodiliseks aluseks järgmised juhendmaterjalid: „Juhised Natura hindamise
läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (2019)17, „Natura 2000 alade
kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted“ (2019)18 ja „Natura 2000 alasid
oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3
ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ (2021)19.
7.1. Kavandatava tegevuse seos Natura alade kaitsekorraldusega
Kavandatavaks tegevuseks on Rohuküla sadama Lõunabasseini olemasolevate sadamarajatise
(Läänemuul, Lõunamuul ja Ristmuul) rekonstrueerimine. Kavandatav tegevus ei ole Natura alade
kaitsekorraldusega seotud ega aita kaasa kaitse-eesmärkide saavutamisele.
7.2. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta
Kavandatava tegevuse eesmärk, asukoht ja kirjeldus on toodud peatükis 3.
7.3. Mõjuala ulatuse määramine
Rohuküla sadama Lõunabasseini olemasoleva sadamarajatise (Läänemuul, Lõunamuul ja Ristmuul)
rekonstrueerimise ala paikneb kattub osaliselt Väinamere linnu- ja loodusalaga, ulatuses kuni ca 0,5
km sügavuselt Natura ala sisse – vtJoonis 18. Natura alal on kavas eemaldada kahe lagunenud ja
veepinnast madalamaks jäänud muuli jäänused, samuti jääb pea kogu ulatuses alale kavandatav
Ristmuul ning suuremas osas ka kavandatav Lõunamuul. Natura ala piirile või naabrusesse jäävad
osalt ka rekonstrueeritavad kaid. Natura alaga kattub osaliselt ka kavandatav süvendusala. Seega
on kavandataval tegevusel otsene füüsiline puutumus Väinamere linnu- ja loodusalaga.
Kuna kavandatava tegevuse mõju on võrdlemisi lokaalne ja piirdub ruumis piiraatud alaga, siis ei jää
tegevuse mõjualale teisi Natura alasid peale Väinamere linnu- ja loodusala. Kauguselt järgmine
Natura ala on Ehmja-Turvalepa loodusala, mis paikneb maismaal merest eemal, jäädes kavandatava
tegevuse alast 14 km kaugusele. Seetõttu võib mõjud Ehmja-Turvalepa loodusalale välistada.
17 A. Aunapu, R. Kutsar, K. Eschbaum, 2019. „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6
lõike 3 rakendamisel Eestis“. 18Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted (2019/C 33/01).
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52019XC0125(07)&from=ES 19 „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6
lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ (2021).
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
34 / 55
Joonis 18. Kavandatava tegevuse ala paiknemine Väinamere linnu- ja loodusala suhtes.
Aluskaart: Maa-ameti fotokaart, 2024
7.4. Natura 2000 võrgustiku alade kirjeldus
7.4.1. Väinamere loodusala
Väinamere loodusala (RAH0000605) pindala on 253 958,9 ha, millest maismaa pindala 42442,5 ha
ja veeosa pindala 211516,7 ha. Loodusala piirneb olemasoleva sadama akvatooriumiga ümbritsedes
seda lõunas, läänes ja põhjas ning kattub osaliselt (kuni ca 0,5 km sügavuselt) kavandatava tegevuse
alaga.
Loodusala kaitse-eesmärgiks olevad I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on veealused
liivamadalad (1110), jõgede lehtersuudmed (1130), liivased ja mudased pagurannad (1140),
rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210),
püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), soolakulised muda- ja
liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad
(1640), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal
mullal (*olulised orhideede kasvualad - 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood
(alvarid *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud
(6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110),
allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), nõrglubja-allikad
(*7220), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad (*9010),
vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070),
soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad - *9180),
siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0).
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
35 / 55
Ala kaitse-eesmärgiks olevad II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on hallhüljes
(Halichoerus grypus), saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), viigerhüljes (Phoca
hispida bottnica), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra
fluviatilis), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking
(Cypripedium calceolus), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius), roheline kaksikhammas
(Dicranum viride), könt-tanukas (Encalypta mutica), soohiilakas (Liparis loeselii), madal unilook
(Sisymbrium supinum), püst-linalehik (Thesium ebracteatum), jäik keerdsammal (Tortella rigens),
teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna),
paksukojaline jõekarp (Unio crassus), vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior), väike pisitigu
(Vertigo genesii) ja luha-pisitigu (Vertigo geyeri).
Siseriiklikul tasandil on loodusala Rohuküla sadama piirkonnas kaitstav Väinamere hoiualana
(Läänemaa).
7.4.2. Väinamere linnuala
Väinamere linnuala (RAH0000133) pindala on 273 217 ha. Väinamere linnuala paikneb Rohuküla
sadama piirkonnas Väimamere loodusalaga samades piirides. Linnuala piirneb olemasoleva sadama
akvatooriumiga ümbritsedes seda lõunas, läänes ja põhjas ning kattub osaliselt (kuni ca 0,5 km
sügavuselt) kavandatava tegevuse alaga.
Ala kaitse-eesmärgiks olevad liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on soopart e pahlsaba-part
(Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope),
sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-
laukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus),
rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio
flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp
(Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), kassikakk
(Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi e niidurüdi (Calidris alpina schinzii),
suurrüdi e rüdi e suurrisla (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius
hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus
aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex),
väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor),
valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), lauk (Fulica atra),
rohunepp (Gallinago media), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas
(Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas
(Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa
lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta
nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator),
suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus
pugnax), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpütt (Podiceps
cristatus), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), naaskelnokk (Recurvirostra
avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir e räusk (Sterna
caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-
põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa
glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus
vanellus).
Siseriiklikul tasandil on linnuala Rohuküla sadama piirkonnas kaitstav Väinamere hoiualana
(Läänemaa).
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
36 / 55
7.5. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura aladele
7.5.1. Väinamere loodusala
Mõju Väinamere loodusalale
Väinamere loodusala piirneb olemasoleva sadama akvatooriumiga ümbritsedes seda lõunas, läänes
ja põhjas. Lõunabasseini olemasoleva sadamarajatise (Läänemuul, Lõunamuul ja Ristmuul)
rekonstrueerimise ala kattub osaliselt loodusalaga, ulatuses kuni ca 0,5 km sügavuselt ala sisse.
kõige sügavamal loodusala sees asuvad vanda muulijäänused, mis on kavas eemaldada. Loodusalale
jääb pea kogu ulatuses kavandatav Ristmuul ning suuremas osas ka kavandatav Lõunamuul.
Loodusala piirile või naabrusesse jäävad osalt ka rekonstrueeritavad kaid. Loodusalaga kattub
osaliselt ka kavandatav süvendusala. Seega on kavandataval tegevusel otsene füüsiline puutumus
loodusalaga.
Lõunamuuli, Läänemuuli ja Ristmuuli rekonstrueerimise näol toimub ehitustegevus loodusala
merekeskkonnas, mille tagajärjel taastatakse loodusala merepõhi ja veeala muulide alal
tehisrajatistega. Muulid toovad kaasa muutused ka hüdrodünaamikas, seda eriti muulide varju jääval
sadama akvatooriumi alal, mis samuti kattub osaliselt loodusalaga. Süvendamine toob kaasa mõjud
merekeskkonna tingimustes (mere sügavus muutub) ja merepõhja iseloomus. Muulide tõttu väheneb
lainetuse mõju ja muutub hoovuste režiim. Seega avalduvad olulised mõjud loodusala
merekeskkonnas elupaikade kao ja elupaigatingimuste muutumisse näol.
Lagunenud muulide jäänuste eemaldamisel eemaldatakse loodusalalt inimtekkelised rajatised. Antud
tegevuste mõju võib põhimõtteliselt pidada positiivseks. Ühel lagunenud muuli alal on EELIS
andmebaasis kaardistatud elupaigatüüp karid (1170) – vt Joonis 18.
Erinevate tegevustega, nagu süvendustööd, muulide jäänuste eemaldamine ja ehitustegevus
kaasneb heljumi veesambasse paiskamine, heljumi levik loodusalal ning settimine loodusala
merepõhjale. Heljumi võimalik levik sõltub tööde teostamise viisist, ajastusest (sellest kas töid
teostatakse ka tuuliste ilmadega) ning heljumi levikut tõkestavate lahenduste (nt levikut tõkestavad
ekraanid) kasutamisest. Arvestades parima tehnoloogia ja hea praktika kasutamisega on heljumi
levik tõenäoliselt suhteliselt piiratud ning selle mõju pole pikaajaline. Tõenäoliselt toob heljumi levik
kaasa ajutisi negatiivseid mõjusid merekeskkonnale ja elustikule, kuid ei põhjusta kauakestvaid ega
pöördumatuid muutusi merekeskkonnale ning merepõhja tingimustele.
Töödega kaasnev müra ning laevade ja muu tehnika liikumine ja töötamine põhjustab häiringuid
loodusala elustikule. Häiringud ulatuvad tööde alalt ca paarsada meetrit väljapoole. Häiringute näol
on tegu ajutiste mõjudega, mis ei põhjusta elustikus pöördumatuid muutusi.
Teoreetiliseks võimaluseks ja mõjuriks on ehitustegevuse käigus kasutatava tehnikaga toimuv avarii
ja sellest tingitud õlireostus. Arvestades kasutatavaid ettevaatusabinõusid ning reostustõrje plaani
ja vahendeid, on reostuse tõenäosus ning loodusalal levimise võimalus suhteliselt väike.
Kavandatava tegevuse alternatiivideks on süvendustöödel eemaldatud setete kaadamiseks
kasutatavad alad: sadama Põhjabasseini kirde- või kagunurk, Kapteni ja Kemo kinnistu ja Heinlaiu
kaadamisala. Heinlaiu kaadamisala kasutamise mõjud on hinnatud Hetermaa sadama kinnistute
detailplaneeringu KSH käigus (Lemma OÜ, 2024).
Kokkuvõttes avaldub kavandatav tegevus loodusala merekeskkonnale ja merepõhjale ning loodusala
elupaigatingimustele otseseid füüsilisi mõjusid, samuti kaasneb elustiku elupaikade otsene kadu
rajatiste alal.
Mõju Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele
EELIS andmebaasi on kantud kavandatava tegevuse alal registreeritud mereline elupaigatüüp karid
(1170), mis on loodusala kaitse-eesmärgiks. Elupaigatüüp on kaardistatud loodusalal lagunenud
muuli jäänuste kohal ning selle ala pindala on 0,07 ha- vt Joonis 18. Kuna elupaigatüüp on määratud
lagunenud inimtekkelise rajatisele on KMH eksperdi hinnangul tegemist inventeerimisel tekkinud
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
37 / 55
veaga, mis tuleks EELIS-es korrigeerida. Otsuse selle kohta teeb Keskkonnaamet KMH menetlusest
sõltumatult.
Loodusdirektiivi mereliste elupaigatüüpide modelleerimise (Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut, 2016)
kohaselt esineb loodusalaga kattuval kavandatava tegevuse alal elupaigatüüp karid (1170)
tõenäoliselt veel kahes kohas. Modelleeritud ehk võimalikud karid paiknevad ka suhteliselt väikesel
alal sadama akvatooriumis ning kavandatava Lõunamuuli alal. Lõunamuuli ehitusega, akvatooriumi
süvendamisega ja muulijäänuste eemaldamisega võib kaasneda võimaliku elupaigatüübi karid
(1170) alade kadu ja mõjutamine tegevuste alade naabruses. Lisaks otsesele kaole võib
elupaigatüüpi mõjutada hüdrodünaamika muutus. Heljumi levik ei too elupaigatüübile kaasa ilmselt
olulisi püsivaid mõjusid, kuna lainetuse mõjul pestakse heljum madalas vees paiknevatel karidelt.
Kokkuvõttes võivad seoses kavandatava tegevusega avalduda elupaigatüübile olulised negatiivsed
mõjud, sh elupaigatüübi kadu.
Loodusdirektiivi mereliste elupaigatüüpide modelleerimise andmetel hõlmab enamuse sadama
akvatooriumist elupaigatüüp mereveega üleujutatud liivamadalad (1110). Sama elupaigatüüp on
kaardistatud ka rajatavate muulide ja pikendatava kai alal. Antud modelleerimine põhineb merepõhja
substraadi tüübil ega võta arvesse merepõhja elustikku ja koosluste seisundit. Seega hindab
modelleerimine elupaigatüübi esinemise potentsiaali. Kuna sadama veeala on regulaarselt
süvendatav ning merepõhi on laevade sõukruvide tekitatavast vee turbulentsist mõjutatav, siis suure
tõenäosusega ei vasta antud ala elustiku osas nimetatud elupaigatüübi kriteeriumitele. Elupaigatüüp
võib siiski esineda lõunamuulist lõuna pool. Lõunamuuli ehitamine vana lagunenud muuli asemele
võib piirnevat elupaigatüüpi mõjutada ehitusetapis otseselt vähesel määral, kuid elupaigatüübi kadu
tõenäoliselt ei toimu. Kuna lõunamuul tuleb vanast lagunenud muulist pikem, siis võib see mõjutada
hüdrodünaamikat ja setete liikumist võimaliku piirneva elupaigatüübi alal. Seega ei saa välistada
mõjusid elupaigatüübile, kui see levib sadama akvatooriumist ja kavandatavast lõunamuulist lõunas.
Loodusdirektiivi mereliste elupaigatüüpide modelleerimise andmetel esineb sadama veeala
maismaopoolses servas mitmes paigas elupaigatüüp mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased
laugmadalikud (1140). Lõunapoolses osas on neil aladel kaide äärne sügav akvatoorium, kus antud
elupaigatüüp esineda ei saa, kuid see võib esineda akvatooriumi kirdeservas ehk sadama
põhjabasseini servas, kus on tegemist loodusliku rannikuga. Antud alale rajatisi ei kavandata ning
elupaigatüübile otsesed mõjud seeläbi puuduvad. Mõjud võimalikule elupaigatüübile kaasnevad
juhul, kui piirkonda kasutatakse kaadamiseks. Kaadamine põhjabasseini kirdenurka toob kaasa seal
esineva võimaliku elupaigatüübi kao. Lõunamuuli ehitusest tingitud võimalikud hüdrodünaamika ja
setete liikumise muutused võivad mõjutada elupaigatüübi alasid, mis paiknevad sadamast lõuna
pool.
Loodusala paikneb kavandatava tegevuse piirkonnas valdavalt merealadel, kuid sadamast lõunas ja
veidi kaugemal ka põhjas hõlmab loodusala ka rannikualasid. Otsesed mõjud loodusala maismaa-
aladele ning kaitse-eesmärgiks olevatele maismaa ja ranniku elupaigatüüpidele seoses kavandatava
tegevusega puuduvad. Täiendavate rajatiste, eelkõige Lõunamuuli ja Ristmuuli ehitusega võib
kaasneda mõju hüdrodünaamikale, st lainetusele ja hoovuste liikumisele. Samuti ei saa välistada
mõju setete liikumisele. Nimetatud mõjud võivad tingida muutusi rannaprotsessides sadamast põhja
ja lõunasse jäävatel rannikualadele. Seega ei saa välistada mõjusid ka kaitstavale
rannikuelupaigatüübile rannaniidud (*1630). Nimetatud muutused võivad avaldada mõju ka sadama
piirkonnas leiduvatele kaitse-eesmärgiks olevatele mere-elupaigatüüpidele karid (1170), mereveega
üleujutatud liivamadalad (1110) ning mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased laugmadalikud
(1140).
Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks on mereimetajad hallhüljes ja viigerhüljes, kes mõlemad
võivad elupaigana kasutada ka kavandatava tegevuse alale jäävat loodusala mereala. Viigerhülge
elupaigana on EELIS andmebaasi kantud ulatuslik mereala (2645 ha) Rohuküla sadama naabruses
ja Topu lahes, mis kattub eemaldatavate muulijäänuste aladega ja väga vähesel määral ka
Lõunamuuli lääneosaga. On väga tõenäoline, et viigerhülged liiguvad ka elupaigana kaardistatud
alast väljaspool, ehk kogu loodusalaga kattuval kavandatava tegevuse alal. Hallhülge elupaiku pole
piirkonnas EELIS andmebaasis kaardistatud, kuid nad kasutavad samuti ulatuslikke merealasid
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
38 / 55
sealhulgas ilmselt ka kavandatava tegevuse ala. eElurikkuse andmebaasi on kantud hallhülge vaatlus
kavandatavast Lõunamuulist ca 100 m lõunas.
Ehitustöödega kaasnev müra ja laevade liikumine võib põhjustada nii viigerhülgele kui ka hallhülgele
mõningasi häiringuid. Häiringute tõttu hoiavad loomad tööde tsoonist mõnevõrra eemale. Siinkohal
tuleb arvestada sellega, et Rohuküla sadama näol on tegemist pikalt tegutsenud reisi- ja
kaubasadamaga, kus toimub laevade liiklus ning sadama maismaa-aladel ka muud tegevused. Kuna
hülged on harjunud sadamas toimuva laevaliiklusega, on häiringute ulatus suhteliselt väikene
piirdudes ilmselt maksimaalselt paarisaja meetriga. Häiringud on ajutised ja suhteliselt lühiajalised
ning ei põhjusta ei viigerhülgele ega ka hallhülgele olulisi negatiivseid mõjusid, kuna hüljestele
toitumiseks sobivad merealad on väga suure ulatusega. Sadama kasutusega kaasneva häiringufooni
tõttu ei kasuta hülged kavandatava tegevuse piirkonda tõenäoliselt jääl poegimiseks, samuti pole
läheduses hüljeste lesilaid ega hallhülgele maismaal poegimiseks sobivaid paiku.
Hülgeliikidele võivad avalduda ajutised negatiivsed mõjud veekeskkonna kvaliteedi kaudu, mis on
tingitud heljumi levikust. Heljumi tekke ja leviku hindamiseks tehakse KMH käigus setete leviku
matemaatiline modelleerimine. Juhul, kui heljum levib sadama vee-alalt välja, põhjustab see
nähtavuse halvenemist ja takistab toiduks kalade püüdmist. Kuna hülged hoiavad sadamast eemale
müra- ja visuaalne häiring, siis tõenäoliselt ei kaasne heljumiga olulist täiendavat mõju või on see
väga lühiajaline. Mõju võib avalduda vaid juhul, kui heljumipilv kandub kaugemale kui muude
häiringute mõju.
Muude loodusala kaitse-eesmärgiks olevate liikide osas puuduvad kavandatava tegevuse piirkonnas
ja mõjutsoonis registreeritud ja võimalikud elupaigad ning nende liikide osas on negatiivsed mõjud
välistatud.
Kokkuvõttes võivad seoses kavandatava tegevusega tõenäoliselt avalduda negatiivsed mõjud
Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele karid (1170), mereveega
üleujutatud liivamadalad (1110) ja mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased laugmadalikud (1140).
Välistada ei saa mõjusid ka elupaigatüübile rannaniidud (*1630). Loodusala kaitse-eesmärgiks
olevatele liikidele tõenäoliselt olulisi negatiivseid mõjusid ei avaldu.
7.5.2. Väinamere linnuala
Mõju Väinamere linnualale
Väinamere linnuala piirneb analoogselt loodusalaga olemasoleva sadama akvatooriumiga
ümbritsedes seda lõunas, läänes ja põhjas. Lõunabasseini olemasoleva sadamarajatise (Läänemuul,
Lõunamuul ja Ristmuul) rekonstrueerimise ala kattub osaliselt linnualaga, ulatuses kuni ca 0,5 km
sügavuselt selle sisse. kõige sügavamal linnuala sees asuvad vanda muulijäänused, mis on kavas
eemaldada. Linnualale jääb pea kogu ulatuses kavandatav Ristmuul ning suuremas osas ka
kavandatav Lõunamuul. Ala piirile või naabrusesse jäävad osalt ka rekonstrueeritavad kaid.
Linnualaga kattub osaliselt ka kavandatav süvendusala. Seega on kavandataval tegevusel otsene
füüsiline puutumus linnualaga.
Lõunamuuli Läänemuuli ja Ristmuuli rekonstrueerimise näol toimub ehitustegevus linnuala
merekeskkonnas, mille tagajärjel asendub ala merepõhi ja veeala muulide alal tehisrajatistega.
Muulid toovad kaasa ka muutused hüdrodünaamikas, seda eriti muulide varju jääval sadama
akvatooriumi alal, mis samuti kattub osaliselt linnualaga. Süvendamine toob kaasa mõjud
merekeskkonna tingimustes (mere sügavus muutub) ja merepõhja iseloomus. Muulide tõttu väheneb
lainetuse mõju ja muutub hoovuste režiim. Seega avalduvad olulised mõjud linnuala
merekeskkonnas elupaikade kao ja elupaigatingimuste muutumise näol.
Lagunenud muulide jäänuste eemaldamisel eemaldatakse linnualalt inimtekkelised rajatised. Antud
tegevuste mõju võib põhimõtteliselt pidada positiivseks. Samas tuleb arvestada, et muulide jäänused
on tõenäoliselt kujunenud elustikule sekundaarseks karidele sarnanevaks elupaigaks.
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
39 / 55
Erinevate tegevustega, nagu süvendustööd, muulide jäänuste eemaldamine ja ehitustegevus
kaasneb heljumi veesambasse paiskamine, heljumi levik linnualal ning settimine linnuala
merepõhjale. Heljumi võimalik levik sõltub tööde teostamise viisist, ajastusest (sellest kas töid
teostatakse ka tuuliste ilmadega) ning heljumi levikut tõkestavate lahenduste (nt levikut tõkestavad
ekraanid) kasutamisest. Arvestades parima tehnoloogia ja hea praktika kasutamisega on heljumi
levik tõenäoliselt suhteliselt piiratud ning selle mõju pole pikaajaline. Tõenäoliselt toob heljumi levik
kaasa ajutisi negatiivseid mõjusid merekeskkonnale ja elustikule, kuid ei põhjusta kauakestvaid ega
pöördumatuid muutusi merekeskkonnale ning merepõhja tingimustele.
Töödega kaasnev müra ning laevade ja muu tehnika liikumine ja töötamine põhjustab häiringuid
linnuala elustikule, sh ka linnustikule. Siinkohal tuleb arvestada sellega, et Rohuküla sadama näol on
tegemist pikalt tegutsenud reisi- ja kaubasadamaga, kus toimub laevade liiklus ning sadama
maismaa-aladel ka muud tegevused. Seega on piirkonna linnustik sadama mõjude ga ilmselt
kohanenud. Kavandtava tegevusega kaasnevad häiringud võivad ulatuvad tööde alalt kuni ca
paarsada meetrit väljapoole, kuid enamuse tegevuste puhul on häiringute tsoon ilmselt väiksem.
Häiringute näol on tegu ajutiste mõjudega, mis ei põhjusta linnuala elustikus pöördumatuid muutusi.
Teoreetiliseks võimaluseks ja mõjuriks on ehitustegevuse käigus kasutatava tehnikaga toimuv avarii
ja sellest tingitud õlireostus. Arvestades kasutatavaid ettevaatusabinõusid ning reostustõrje plaani
ja vahendeid, on reostuse tõenäosus ning linnualal levimise võimalus suhteliselt väike.
Kavandatava tegevuse alternatiivideks on süvendustöödel eemaldatud setete kaadamiseks
kasutatavad alad: sadama Põhjabasseini kirde- või kagunurk, Kapteni ja Kemo kinnistu ja Heinlaiu
kaadamisala. Heinlaiu kaadamisala kasutamise mõjud on hinnatud Hetermaa sadama kinnistute
detailplaneeringu KSH käigus (Lemma OÜ 2024). Põhjabasseini kirdenurga kasutamisel kaadamiseks
otsesed mõjud loodusalale puuduvad ning kaadamistöödega seotud võimalikud häiringud kaitse-
eesmärgiks olevatele linnuliikidele (eelkõige väikeluigele) on tõenäoliselt ebaolulised. Setete
kaadamisel Põhjabasseini võib kaasneda heljumi levik tööde ajal ning hiljem lainetuse ning erosiooni
tulemusena. Tõenäoliselt ei avalda see olulist negatiivset mõju linnualale, kuna kaadamisala eraldab
linnualast põhjamuul. Kokkuvõttes on linnualale avalduvate mõjude aspektist eelistatud alternatiiviks
setete ladustamine Kapteni ja Kemo kinnistule. Mõjude aspektist on vastuvõetavaks lahenduseks ka
Põhjabasseini kirdenurga kasutamine kaadamisalana.
Kokkuvõttes avaldub kavandatav tegevus linnuala merekeskkonnale ja merepõhjale ning
elupaigatingimustele otseseid füüsilisi mõjusid, samuti kaasneb elustiku elupaikade otsene kadu
rajatiste alal. Mereliste elupaikade kadu toimub linnuala merealade mastaapi arvestades väga
väikesel alal ning ei avalda linnustikule tõenäoliselt olulist mõju. Kuna muulidel ei viibi reeglina
inimesi, siis on need peatuspaigaks lindudele ning võivad sadama atraktiivsust mitmete linnuliikide
jaoks hoopis suurendada.
Mõju Väinamere linnuala kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele
EELIS andmebaasi on kantud linnuala kaitse-eesmärgiks oleva väikeluige elupaik, mis piirneb
Põhjamuuli maapoolse osa ja keskosaga. Väikeluige elupaigana on kaardistatud 19 ha suurune ja
1,8 km pikkuselt piki rannikut kulgev madal mereala, mis piirneb muuli maapoolse osaga 240 m
pikkusel lõigul. Tegu on rannikumeres oleva elupaigaga, kus rändel olevad luiged peatuvad ja
toituvad. Elupaiga alal loendati 2021 aastal 50 sügisrändel peatuvat luike. Väikeluik on arktiline
linnuliik, kes Eestis ei pesitse. Väikeluige kaitse tegevuskava20 kohaselt on liigi puhul suure mõjuga
ohuteguriks rändel peatuvate isendite häirimine.
Kavandatav tegevuse ala on elupaigast eraldatud Põhjamuuliga. Siiski võivad seoses kaadamisega,
mille üheks alternatiivseks alaks on sadama Põhjabasseini kirdenurk, kaasneda häiringud
väikeluikedele, kes viibivad Põhjamuuli läheduses. Häiringud tulenevad tehnika liikumisega
kaasnevast visuaalsest mõjust ning vähemal määral ka mürast. Samuti pole välistatud kaadamisel
ja hiljem lainetuse ja erosiooni tõttu vabaneva heljumi kandumine loodusalale, kuid antud mõju on
eeldatavalt ebaoluline kuna kaadamisala eraldab loodusalast Põhjamuul. Häiringute ulatus võib olla
20 Väikeluige (Cygnus columbianus bewickii Yarr.) kaitse tegevuskava. Keskkonnaamet, 2018.
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
40 / 55
maksimaalselt kuni paarsada meetrit. Mõningased, kuid tõenäoliselt väiksema ulatusega häiringud
võivad kaasneda ka seoses süvendustöödega, kui neid tehakse sadama akvatooriumi põhjaosas.
Kuna luikedele sobiv mereala on suure ulatusega ning häiringud on ajutise iseloomuga, siis ei
põhjusta need liigile negatiivset mõju.
EELIS andmebaasis pole muuli piirkonnas registreeritud teiste kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide
elupaiku, sadama piirkonna merealadel võivad siiski peatude ja toituda mitmed eesmärgiks olevad
linnuliigid. eElurikkuse andmebaasi on kantud kavandatava tegevuse piirkonnas järgmiste kaitse-
eesmärgiks olevate linnuliikide vaatlusi: aul, jääkoskel, sõtkas, hahk, kühmnokk-luik, väiketiir,
liivatüll, kalakajakas, naerukajakas, sinikael-part, randtiir, hallhaigur ja kormoran. Antud liikide jaoks
on muuli piirkonna merealad toitumis- ja puhkealadeks või olid linnud läbirändel. Piirkonnas
viibivatele kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele avalduvad ajutised ehitusaegsed häiringud, mis
sunnivad merel olevaid linde tööde tsoonist kuni paarisaja meetri võrra eemalduma. Antud mõju on
suhteliselt lühiajaline ning ei too liikidele kaasa olulisi negatiivseid mõjusid.
Heljumi levik on eeldatavalt piiratud ning ei too kaasa häiringutest kaugemale ulatuvaid mõjusid
kalast toituvatele liikidele. Ei saa välistada heljumi kaugemale kandumist, kuid see toimub pigem
lühiajaliste üksikjuhtumitena, mis linnustikule olulist mõju ei avalda.
Linnualal ei ole muuli piikonnas kaitstavate linnuliikide pesitsuseks sobivaid alasid, kuna loodusala
hõlmab sadama alal ja lähinaabruses praktiliselt vaid merealasid. Lähimad võimalikud pesitsuspaigad
paiknevad sadama maismaa-alast ca 80 m kaugusel kagus. Kuna antud piirkonnas paiknevad
olemasolev laoplats, siis lähtub ka praegu sealt häiringuid tehnika ja inimeste liikumise näol.
Tõenäoliselt ei kaasne ehitustegevusega, mis toimub laoplatsist kaugemal, selliseid häiringuid, mis
halvendaks võimalike pesitsusalade kvaliteeti.
Ehitustööde järgselt ei avaldu rekonstrueeritud muuliga seoses linnustikule mõjusid. Seoses
Lõunamuuli ja Ristmuuli ehitusega linnualale väheneb väikesel alal veeala pindala kuid sellega ei
kaasne olulist mõju mereliste elupaikade hulgale linnualal. Kuna muulidel ei viibi reeglina inimesi,
siis on need peatuspaigaks lindudele ning võivad sadama atraktiivsust mõnede liikide jaoks hoopis
suurendada.
Kokkuvõttes ei põhjusta ehitustöödega kaasnevad ajutised ja piiratud ulatusega häiringud linnuala
kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele negatiivseid mõjusid.
7.6. Teised teadaolevad olulise mõjuga tegevused seoses Natura 2000
võrgustiku aladega ning võimalikud koosmõjud kavandatava tegevusega
AS Saarte Liinid kavandab Rohuküla sadama põhjamuuli rekonstrueerimist, millega seoses läbi viidud
Natura eelhindamise käigus tuvastati, et muuli rekonstrueerimisega seoses ei avaldu negatiivseid
mõjusid Väinamere loodusalale ja Väinamere linnualale ja alade kaitse-eesmärgiks olevatele
linnuliikidele. Kuna põhjamuulil kavandatava tegevuse ainsaks linnu- ja loodusala mõjutavaks
teguriks on häiringud, siis saavad häiringute mõjud kumuleeruda vaid juhul, kui Põhjamuuli ja muude
rajatiste ehitustööd toimuvad samaaegselt. Häiringute mõjude kumuleerumist reaalselt ei toimu,
kuna põhjamuuli ehitustööd on kavandatud varasemaks kui muude rajatiste ehitustööd.
7.7. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus
Natura eelhindamisel tuvastati, et kavandatava tegevusega avalduvad negatiivseid mõjud Väinamere
linnu- ja loodusalale, kuna alale on kavandatud muulide ehitamine, süvendustööd ning lagunenud
muulide jäänuste eemaldamine merepõhjast. Seoses tegevusega avalduvad negatiivsed mõjud
kaitse-eesmärgiks olevale elupaigatüübile karid (1170), kuna toimub elupaigatüübi kadu. Välistatud
pole ka negatiivsete mõjude avaldumine elupaigatüüpidele mõõnaga paljanduvad mudased ja
liivased laugmadalikud (1140) ning rannaniidud (*1630) võimalike muutuste tõttu hüdrodünaamikas
ja rannaprotsessides. Seega ei saa välistada ebasoodsate mõjude avaldumist Väinamere loodusala
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
41 / 55
kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele. Mõjude väljaselgitamiseks tuleb KMH raames läbi viia
Natura asjakohane hindamine, millega täpsustatakse mõjude olulisust ja leevendamise võimalusi.
Väinamere linnuala kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikidele olulisi negatiivseid mõjusid ei avaldu,
kuna võimalikud häiringud on lühiajalised ja piiratud ulatusega ning liikide jaoks oluliste elupaikade
kadu ei toimu.
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
42 / 55
8. Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju
8.1. Mõjuallikad
Olemasoleva Rohuküla sadama rajatiste rekonstrueerimisel ja süvendamisel on võimalikud
mõjuallikad:
− heljumi teke ja levik süvendus-, täite- ja kaadamistöödest;
− ehitustöödest põhjustatud müra ja õhusaaste teke ja levik;
− häiringud elustikule;
− kliimamõjud;
− jäätmeteke.
8.2. Mõjuala ulatus ja KMH käsitlusala
Mõjuala ulatus võib erinevate mõjufaktorite lõikes oluliselt erineda. Näiteks muutused hoovuste või
setete liikumises on piirkondliku mõjuga ja võivad põhjustada rannaprotsesside muutumist, mõjud
kaitse eesmärgiks olevatele liikidele võivad olla populatsioonile olulised üleriigiliselt, ehitustegevusest
tekkiv müra aga on käsitletav lokaalselt ja ajutiselt. Mõju ulatust tuleb seega hinnata iga mõjufaktori
jaoks eraldi.
Mõju hindamisel arvestatakse mõjualana piirkonda kuni sellise kauguseni, nagu kavandatavast
tegevusest tulenev oluline keskkonnamõju ulatub. Tulemused esitatakse KMH aruandes.
Lähtudes kavandatava tegevuse kirjeldusest ja iseloomust ning tegevuse asukohast ei ole ette näha,
et sellega võiks kaasneda piiriülene mõju ehk oluline negatiivne mõju mõnele naaberriigile.
8.3. Mõjutatavad keskkonnaelemendid lähtudes mõjuallikatest
Mõjutatavate keskkonnaelementidena käsitletakse neid objekte, alasid ja valdkondi, mis on
kavandatava tegevuse eeldatavas mõjualas ning mida kavandatav tegevus võib mõjutada
mõjuallikate (vt ptk 8.1) kaudu.
8.3.1. Kaitstavad loodusobjektid
Mõju hindamisel arvestatakse Natura 2000 võrgustikku kuuluvate Väinamere loodus- ja linnuala ning
Väinamere hoiuala paiknemise ja nende kaitse-eesmärgiks olevate liikide ja elupaigatüüpidega;
kaitstavate liikide registreeritud elupaikade ja kasvukohtadega. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele
ja nende kaitse-eesmärkidele hinnatakse kogu käsitlusala maa-alal, sadamarajatiste
rekonstrueerimiseks, süvendamiseks ja kaadamiseks vajalikele tegevustele ning sadama edasisel
kasutamisele. Kaitstavate loodusobjektide kaitse-eesmärgid ja kaitsekord ning ehitusprojektidega
ette nähtud tegevused peavad olema omavahel kooskõlas.
8.3.2. Merekeskkond
Eesti mereala planeeringu mõjude hindamise aruande (OÜ Hendrikson & Ko, 2021) kohaselt on
kalastikule on oluliseks arvestamist vajavaks aspektiks on Eesti mereala planeeringu mõjude
hindamise aruandes välja toodud merepõhja muutmisel tekkiv heljum ja selle levik, mis võib ka
manipuleeritavast merealast kaugemal kalamarjale ja vastsetele settides kalade järelkasvu tappa.
Arvestades, et madalamatel merealadel ja rannikualadel (sügavusega kuni 5 m) paiknevad suurema
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
43 / 55
osa kalaliikide koelmud ja noorkalade turgutusalad või läbivad neid magevette kudema suunduvad
liigid, siis on kalavaru hea seisundi säilimise ja taastootmise seisukohalt oluline nende alade
säästmine (OÜ Hendrikson & Ko, 2021). Ka merepõhja elustikku peamiselt mõjutav tegur in heljumi
poolt põhjustatud vee hägustumine ja selle sadenemine taimedele ja loomadele. Seetõttu pööratakse
KMH koostamisel suurt tähelepanu heljumi tekke ja leviku käsitlusele ning vajadusel pakutakse välja
meetmed, et sadamas toimuva süvendamise ja täitmise käigus tekkiv heljum ei leviks sadamast
välja.
Uuringute tulemustest lähtuvalt analüüsitakse KMH käigus võimalikke hüdrodünaamika muutusi,
muutusi setete liikumises ja rannaprotsessides ja võimalikku mõju piirnevatele rannaaladele.
KMH käigus analüüsitakse, kas kavandatav tegevus ja selle alternatiivid on kooskõlas Eesti
Merestrateegia eesmärkidega. Eesti Merestrateegia kohaselt on Eesti mereala keskkonnaseisundit
mõjutavaks surveteguriks mh tööd, mis mõjutavad merepõhja terviklikkust, hüdrograafilisi tingimusi
ja kaldajoont. Merestrateegia üheks keskkonnasihiks on, et merepõhja terviklikkus on tasemel, mis
tagab ökosüsteemi funktsioneerimise ja struktuuri ning uueks sihiks on välja pakutud, et loodusliku
merepõhja füüsilise kao, häiringu ja püsivate hüdrograafiliste muutuste pindala väheneb.
KMH käigus analüüsitakse kas süvendus- ja kaadamistööde käigus lisandub veekeskkonda seni
süvenduspinnases settinud olnud toitaineid.
Kaadamise mõjude hindamisel arvestatakse Heltermaa sadama kinnistute DP KSH tulemustega.
Hüljestele avalduvaid mõjusid on põhjalikumalt hinnatud kaitstavatele liikidele avalduvate mõjude
osas ning Natura eelhindamises (mõjud Väinamere loodusalale).
8.3.3. Maismaa taimestik ja loomastik
Taimestik
Kavandatava tegevuse alal ehk Rohuküla sadamas esineb taimkattega alasid vähe, kuna puudub
taimedele sobiv kasvupinnas ning paljud sadamarajatised on meretegevuse mõjualal. Taimkate
esineb sadamaga piirnevatel aladel. Kaitstavate taimeliikide kasvukohti pole piirkonnas kaardistatud.
EELIS-e andmetel (04.04.2024 seisuga) on muuli maismaapoolse otsa läheduses kaardistatud
Natura elupaigatüübid -vt ptk 4.3. Võimalikke mõjusid elupaigatüüpidele käsitletakse KMH käigus.
Loomastik
Kavandatava tegevusega ei avaldu olulist mõju maismaa imetajatele, kuna sadama alal püsiv
imetajafauna tõenäoliselt puudub. Kavandatav tegevus ei too kaasa imetajate elupaikade kadu ega
olulist mõjutamist. Mereimetajatele ehk viigerhülgele ja hallhülgele võivad avalduda ehitusaegsed
häiringud, kuid olulised negatiivsed mõjud puuduvad. Hüljestele ja nahkhiirtele avalduvaid mõjusid
on põhjalikumalt hinnatud kaitstavatele liikidele avalduvate mõjude osas ning Natura eelhindamises
(mõjud Väinamere loodusalale).
Ehitustegevus avaldab häiringuid piirkonna linnustikule. Mõjud avalduvad peamiselt veelinnustikule
ehk sadama naabruses paiknevatel merealadel peatuvatele ja toituvatele lindudele. Sadama
maismaapoolses otsas tehtavad tööd võivad avalduda mõjusid ka maismaal ja rannikul viibivatele
lindudele. Häiringute tõttu hoiavad linnud tööde tsoonist mõnevõrra kaugemale.
Rannikulinnustikule sobilikke pesitsuspaiku leidub piirkonna rannikualadel ning tõenäoliselt ka
amortiseerunud sadamarajatistel. Kaitstavatele linnuliikidele avalduvaid mõjusid on käsitletud
kaitstavatele liikidele avalduvate mõjude osas ja Natura eelhindamises (mõjud Väinamere
linnualale).
Kavandatava tegevuse võimalikku mõju taimestikule ja loomastikule hinnatakse täpsemalt KMH
käigus.
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
44 / 55
8.3.4. Mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale
KMH kontekstis käsitletakse inimese tervist, heaolu või vara mõjutavate mõjuvaldkondadena
kehtivaid norme ületavat müra- või õhusaaste taset ning joogivee kvaliteedi mõjutamist. KMH
programmi koostamise ajal ei ole ette näha, et sadamarajatiste rekonstrueerimine, süvendamine või
süvenduspinnase käitlemine võiksid põhjustada mõjusid inimese tervisele, heaolule või varale. Kui
sellised mõjud KMH käigus ilmnevad, siis neid käsitletakse ja tulemused esitatakse KMH aruandes.
Sealjuures arvestatakse käsitlusalasse (eeldatavasse mõjualasse; vt ptk 8.1) jääva asustusega, kuid
kui oluline mõju võib ulatuda kaugemale, siis käsitletakse mõju niikaugele, kui see osutub vajalikuks.
8.3.5. Mõju kliimale ja kavandatava tegevuse tundlikkus kliimamuutuse korral
Eesti pikaajaline eesmärk on minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-
järgult majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja
keskkonnahoidlikumaks. Selleks kiitis Riigikogu aprillis 2017. aastal heaks dokumendi „Kliimapoliitika
põhialused aastani 2050“, milles esmakordselt lepiti kokku Eesti kliimapoliitika pikaajalises visioonis
ning tegevussuunad selle poole liikumisel. Eesti on võtnud kohustuse kasvuhoonegaaside (KHG)
heite ja sidumise tasakaalustamise hiljemalt 2050. aastaks, viies KHG netoheide nullini. KMH
koostamise käigus hinnatakse kavandatava tegevuse kliimamõju eelkõige süsiniku jalajälje ehk
CO2ekv heite hindamise kaudu. Maakasutuse heitmete valdkonnas rakendatakse IPCC LULUCF sektori
metoodikat21, kus on arvesse võetud Eesti maakasutuse inventuuri eriheitetegureid 1990-2021.
aasta andmete põhjal (Greenhouse Gas Emissions in Estonia 1990-2021 National Inventory
Report)22. Ülejäänud valdkondades rakendatakse tunnustaud metoodikate elemente lähtuvalt
algandmete kättesaadavusest ning eeldatavalt kõige suurema heitega tegevustest.
Kliimamuutustega kohanemise arengukava ja selle juurde kuuluva rakendusplaani23 kohaselt toob
äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemine suure tõenäosusega kaasa raskemate ilmastikuoludega
seotud loodusõnnetuste sagenemise. Eesti kontekstis tähendab see äärmuslike temperatuuride
sagenemist tulevikus, ekstreemseid põuaperioode ja samuti ekstreemseid sademete hulkasid, mis
võivad põhjustada lokaalseid üleujutusi, seda eriti tehispindadel.
Rohuküla sadama alal asuvad asfalteeritud alad ning tumedad pinnad võivad seega soosida tulevikus
ka lokaalsete kohalike kuumasaarte teket, seda eriti maatuule (ida tuulte) puhul. Lääne tuultega on
tõenäoline meretuulte jahutav efekt ning seeläbi jahedam tajutav temperatuur ka sadamaaladel.
Kuumasaarte puhul peab silmas pidama ka võimalikku ohtu inimeste tervisele.
Lisaks kasvavatele temperatuuridele ning pikemas trendis ka suuremale sademete hulgale
mõjutavad Rohuküla sadamat tõenäoliselt enim talvised tormid: nendega kaasnev suurem
lainekõrgus, suurenenud sademete hulgad ning tugevad tuuled. Üleüldist tuulte trendide muutust on
kliimamuutuste kontekstis aga keeruline välja tuua.24 Üleujutusohtu tulenevalt üldisest
mereveetasemetõusust kui ka tormidest tingituna on käsitletud peatükis 4.7.
21 2006 IPCC Guidelines for National Greenhouse Gas Inventories Volume 4 Agriculture, Forestry and Other Land
Use 22 Greenhouse Gas Emissions in Estonia 1990-2021 National Inventory Report, Republic of Estonia Ministry of the
Environment. Dokument leitav:
https://www.google.com/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=&ved=2ahUKEwjB-
YikjPCBAxVQKBAIHac2CdkQFnoECBMQAQ&url=https%3A%2F%2Fkliimaministeerium.ee%2Fmedia%2F9350%2
Fdownload&usg=AOvVaw3RpJUqOr1TJ55Tdzo41vb1&opi=89978449 23 Kliimamuutustega kohanemise arengukava ja selle juurde kuuluv rakendusplaan aastani 2030.
Keskkonnaministeerium 24 Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100 | Keskkonnaportaal
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
45 / 55
8.3.6. Mõju kultuuripärandile
KMH käigus hinnatakse mõju seoses piirkonnas olevate XX sajandi arhidektuuripärandi objektidega
ja analüüsitakse selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi ning tehakse vajadusel ettepanekud
sobivaima lahendusvariandi (leevendusmeetme) valikuks.
Ehitus- ja kaevetöödel ning süvenduspinnase paigutamisel tuleb arvestada kultuuriväärtusega
leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega.
8.3.7. Avariiolukordade võimalikkus
Sadamarajatiste tehnilisest seisukorrast, piisavusest ja asjakohasusest sõltub sadama ja sellega
piirneva laevatee navigatsiooniohutus. Mereõnnetused omakorda võivad põhjustada nii
keskkonnareostuse, kujutada ohtu inimeste tervisele, elule ja heaolule ning mõjutada vara väärtust.
Mandri- ja saarevahelised transpordiühendused on esmatähtis teenus. Rohuküla sadama
sadamarajatiste heast seisukorrast sõltub mandri ja Hiiumaa ning Vormsi saare vaheliste
transpordiühenduste sujuv ja ohutu toimimine. Seega on kavandatavast tegevusest sõltuv kõige
tõsisemate tagajärgedega avariiolukord transpordiühenduste lakkamine Hiiumaa ja/või Vormsi
saarega.
8.3.8. Jäätmeteke
Jäätmekäitlus nii ehitusobjektil tuleb korraldada vastavalt jäätmeseadusele ja Haapsalu linna
jäätmehoolduseeskirjale (Haapsalu Linnavolikogu määrus nr 45, vastu võetud 03.06.2019), määrata
vastutajad ning tagada asjakohane järelevalve ehitustööde käigus ja aruandlus.
Kaadamist Läänemerel reguleerib Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon.
Konventsiooni kohaselt on lubatud kaadata ainult merepõhjast väljakaevatud ainet ja haldusorgan
peab kaadamiseks lubade andmisel rakendama nn jäätmetekke vältimise põhimõtteid, mille eesmärk
on leida kaadamisele alternatiivseid võimalusi maismaal. Kaadatavat ainest käsitletakse kui jäätmeid
ning merre kaadamine peaks olema viimane lahendus, kui kõik muud võimalused on ammendunud
või oleksid ebamõistlikult kallid. Veeseaduse kohaselt võib süvenduspinnast kaadata tingimusel, et
see ei ohusta laevaliiklust. Süvenduspinnase maht on kuni 100 000 m3.
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
46 / 55
9. KMH koostamise ja menetlemise ajakava
KMH menetlust korraldab otsustaja ehk Haapsalu Linnavalitsus vastavalt KeHJS-es sätestatud
menetluskorrale. Käesolevas peatükis toodud ajakava on mõeldud peamiselt avalikkusele peamiste
KMH programmi ja aruande koostamist ja kaasamist puudutavate menetlusetappide indikatiivse
ajaperioodi kohta – vt Tabel 3.
Tabel 3. KMH läbiviimise eeldatav ajakava
Tegevus Periood, aeg Täitja
Eksperdirühm koos arendajaga koostavad KMH programmi (eelnõu)
03.05. 2024 Skepast&Puhkim OÜ OÜ,
AS Saarte Liinid
Arendaja esitab KMH programmi eelnõu
otsustajale (Haapsalu Linnavalitsus)
07.05.2024 AS Saarte Liinid
Otsustaja kontrollib KMH programmi
vastavust nõuetele ja edastab selle asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks
21.05.2024 Haapsalu Linnavalitsus
Asjaomane asutus esitab, lähtudes oma
pädevusvaldkonnast, otsustajale KMH programmi kohta seisukoha
22.06.2024 Asjaomased asutused (vt
KeHJS § 23)
Otsustaja vaatab seisukohad läbi ning annab
arendajale ja juhteksperdile oma seisukoha KMH programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta
07.07.2024 Haapsalu Linnavalitsus
Eksperdirühm teeb koos arendajaga vajaduse
korral KMH programmis parandused ja täiendused ning selgitab seisukohtade arvestamist või põhjendab arvestamata jätmist
26.07.2024 Skepast&Puhkim OÜ,
AS Saarte Liinid
Arendaja esitab otsustajale KMH täiendatud programmi
31.07.2024 AS Saarte Liinid
Otsustaja kontrollib KMH parandatud ja
täiendatud programmi25
14.08.2024 Haapsalu Linnavalitsus
Otsustaja teavitab KMH programmi avalikust
väljapanekust ja avalikust arutelust
08.08.2024 Haapsalu Linnavalitsus
Arendaja koostöös otsustajaga korraldab KMH programmi avaliku arutelu
29.08.2024 AS Saarte Liinid Haapsalu Linnavalitsus
KMH programmi täiendamine lähtudes avalikustamisel laekunud ettepanekutest ja vastuväidetest ning kirjadele ja küsimustele
vastamine
06.09.2024 Skepast&Puhkim OÜ,
AS Saarte Liinid
Arendaja esitab KMH programmi otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks
09.09.2024 AS Saarte Liinid
Otsustaja kontrollib KMH programmi vastavust nõuetele ja teeb programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse
04.10.2024 Haapsalu Linnavalitsus
25 sealhulgas asjaomaste asutuste seisukohtade arvestamist või arvestamata jätmist, kaasates vajaduse korral
menetlusse asjaomase asutuse, kelle seisukohta ei ole arvestatud
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
47 / 55
Tegevus Periood, aeg Täitja
Otsustaja teavitab otsuse tegemisest menetlusosalisi ning avaldab teate Ametlikes Teadaannetes
16.10.2024 Haapsalu Linnavalitsus
Eksperdirühm viib läbi KMH ja koostab KMH aruande
November 2024 Skepast&Puhkim OÜ
Arendaja esitab KMH aruande otsustajale November 2024 AS Saarte Liinid
Otsustaja kontrollib KMH aruande vastavust nõuetele ja korraldab keskkonnamõju
hindamise aruande vähemalt 30 päeva kestva
avaliku väljapaneku ja edastab aruande asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks
Detsember 2024 Haapsalu Linnavalitsus
Arendaja ja otsustaja korraldavad KMH
aruande avaliku arutelu
Jaanuar 2025 AS Saarte Liinid
Haapsalu Linnavalitsus
Otsustaja vaatab 21 päeva jooksul avalikust
arutelust arvates läbi avalikustamise käigus esitatud ettepanekud, vastuväited, küsimused ja asjaomaste asutuste seisukohad ning annab arendajale ja juhteksperdile oma seisukoha keskkonnamõju hindamise aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta, arvestades
avalikustamise tulemusi ning asjaomaste asutuste seisukohti.
Veebruar 2025 Haapsalu Linnavalitsus
Eksperdirühm teeb koos arendajaga vajaduse korral KMH aruandes parandused ja
täiendused ning selgitab seisukohtade arvestamist või põhjendab arvestamata jätmist
Veebruar 2025 Skepast&Puhkim OÜ,
AS Saarte Liinid
Arendaja esitab otsustajale KMH täiendatud
aruande
Märts 2025 AS Saarte Liinid
Otsustaja edastab KMH aruande kaitstava
loodusobjekti valitsejale kooskõlastamiseks
Aprill 2025 Haapsalu Linnavalitsus
Otsustaja kontrollib KMH aruande vastavust
nõuetele ja teeb aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse
Mai 2025 Haapsalu Linnavalitsus
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
48 / 55
10. Avalikkuse kaasamine ja ülevaade KMH programmi
avalikustamisest
10.1. Kavandatava tegevuse elluviimisega seotud mõjutatud/huvitatud asutused
ja isikud ning nende teavitamine
Vastavalt KeHJS § 13 lõikele 9 esitab KMH ekspert programmis asjaomaste asutuste loetelu koos
menetlusse kaasamise põhjendusega – vt Tabel 4.
Tabel 4. KMH asjaomaste asutuste loetelu koos menetlusse kaasamise põhjendusega
Huvitatud asutus/isik Kaasamise põhjendus
Haapsalu Linnavalitsus On otsustajana menetlus-protsessiga kursis ning kaasab mõjutatud ja
huvitatud isikud.
Keskkonnaamet Keskkonnakasutamise, looduskaitse ning looduskeskkonna kaitseks
kehtestatud seaduste ja normide täitmise kontrollimise eest vastutav
asutus.
Transpordiamet Ohutu ja turvalise veeliikluse ning laevade ja sadamate ohutus- ja
turvalisusnõuete eest vastutav asutus.
TS Laevad OÜ Mandri ja Hiiumaa vahel parvlaeva liikluse korraldamise eest vastutav
asutus.
AS Kihnu Veeteed Mandri ja Vormsi saare vahel parvlaeva liikluse korraldamise eest
vastutav asutus.
Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet
Vastavalt TTJA põhimäärusele on ameti ülesanne ehitise kasutamise
õiguse andmine ja hoonestuslubade andmine;
Terviseamet Elanike tervise kaitse ja puhta elukeskkonna eest vastutav asutus.
Haapsalu Linnavalitsus otsustajana teavitab eelnimetatud ametiasutusi, kavandatava tegevuse ala
ja selle naaberkinnisasjade omanikke, valitsusväliseid keskkonnaorganisatsioone neid ühendavate
organisatsioonide kaudu KMH programmi ja aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust
elektrooniliselt.
Laiemat avalikkust (sh piirkonna elanikke ja ettevõtteid) teavitab Haapsalu Linnavalitsus KMH
programmi ja aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust järgmiselt:
- väljaandes Ametlikud Teadaanded;
- ühes üleriigilise levikuga või ühes kohaliku või maakondliku levikuga ajalehes;
- kavandatava tegevuse asukoha vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või kohas26
10.2. Ülevaade seisukohtadest KMH programmi kohta
Vastavalt KeHJS-e §-le 151 küsis Haapsalu Linnavalitsus otsustajana programmi sisu kohta
seisukohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt (vt Tabel 4).
26 Otsustab Haapsalu Linnavalitsus vastavalt otstarbekusele ja oma varasemale praktikale
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
49 / 55
Käesolevas peatükis antakse ülevaade KMH programmi kohta laekunud seisukohtadest ja nendega
arvestamisest või arvestamata jätmise põhjendustest (vt. Tabel 5). Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ameti, Terviseameti, Transpordiameti ja Keskkonnaameti seisukohad on KMH
programmile lisatud – vt Lisa 3.
Tabel 5. Ülevaade KMH programmi kohta laekunud seisukohtadest ja nendega
arvestamisest
Jrk nr
Asutus, kirja kuupäev ja
number
Seisukoht KMH programmi kohta (lühendatult)
Kommentaar seisukohaga arvestamise kohta
1. Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet
27.05.2024 nr 16-
6/24-07233-002
KMH programmi tabelis 4 „KMH
asjaomaste asutuste loetelu koos menetlusse kaasamise põhjendusega“ on kirjas TTJA kaasamise põhjendusena: Ehitustegevuse järelevalve eest
vastutav asutus. Palume see eemaldada, kuna TTJA ei tee ehitusaegset järelevalvet ning lisada õige kaasamise põhjendus.
Vastavalt TTJA põhimäärusele
on ameti ülesanne ehitise kasutamise õiguse andmine ja hoonestuslubade andmine. Tabel 4 on vastavalt korrigeeritud.
2. Terviseamet
04.06.2024 nr 9.3-
4/24/5328-2
Terviseameti lääne regionaalosakond on tutvunud Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju
hindamise programmiga ning täiendavaid ettepanekuid programmi sisule ametil ei ole.
-
3. Transpordiamet
13.06.2024 nr 7.2- 4/24/8857-2
Transpordiamet on läbi vaadanud Teie poolt esitatud Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi (töö nr. 24000032)
eelnõu ning meil ei ole märkusi selle asjakohasuse, piisavuse ega ekspertrühma koosseisulise piisavuse kohta.
Samas juhime tähelepanu, et KMH programmi peatükis „1. Sissejuhatus“
viidatud KeHJS § 6 lõige 1 punkt 13 ei käsitle olulise keskkonnamõjuga
tegevusena süvendamist ja tahkete ainete uputamist merepõhja.
Peatükk 1. on korrigeeritud vastavalt esitaud märkusele.
3. Keskkonnaamet
1A. KMH programmis on läbivalt välja
toodud, et kavandatakse ka mitte taastatavate muulide (lainemurdjate) lammutamine ning viidatakse, et sellel võiks olla positiivne mõju. Seejuures ei ole selgitatud, kas vanade muulide eemaldamine merest on millekski vajalik või soovitakse
sellega vaid parandada merekeskkonda. Kaaluma peaks
veealuste lainemurdjate eemaldamise mõttekust - nende eemaldamine tekitab asjatut häiringut ning tänaseks päevaks on
nad kujunenud keskkonna loomulikuks osaks ning ühtlasi
AS-i Saarte Liinid hinnangul
segavad muulidest eralduvad konstruktsiooni osad laevaliiklust ja need tuleb navigatsiooniohutuse tagamiseks lammutada.
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
50 / 55
Jrk nr
Asutus, kirja kuupäev ja
number
Seisukoht KMH programmi kohta (lühendatult)
Kommentaar seisukohaga arvestamise kohta
pakuvad varjepaiku vee-elustikule. Tuleb uurida nende muuli jäänuste praegust seisundit, kuna sinna võib
olla kujunenud karidele iseloomuliku elustikuga kooslus. Juhul, kui kooslus on kujunenud, siis võiks muuli jäänused alles jätta, kui need ei sega just laevaliiklust ja muulide materjali pole mõeldud mujal kasutada. Muuli
jäänuste alles jätmisel väheneks
heljumi ja häirimise mõju ülejäänud elustikule.
1B. Keskkonnaamet on oma
26.05.2023 kirjas viidanud, et tuleb veenduda ehitusprojektis kavandatud rajatiste kooskõla looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) §-ga 38. LKS § 38 lg 3 kohaselt on ranna ehituskeeluvööndis uute
ehitiste ja rajatiste ehitamine keelatud. Juhime tähelepanu, et keskkonnaluba vee erikasutuseks ei anta, kui tegevus ei ole kooskõlas kehtiva planeeringuga
(keskkonnaseadustiku üldosa seadus § 55), ka ehituseadustiku kohaselt
peab olema tegevus kooskõlas planeeringutega (ehitusseadustik § 12 lg 2, § 42 lg 1, § 44 p 1):
1) Ehituskeeluvööndis ei kehti
ehituskeeld kalda kindlustusrajatisele6 ning olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist. Rohuküla sadama
lõunabasseini kaitserajatised on
kantud ehitisregistrisse olemasolevate ehitistena, seega on võimalik nende rekonstrueerimisel kasutada LKS § 38 lg-s 4 toodud erandeid.
2) Palume projekti lisada täiendavalt informatsioon ehituskeeluvööndis ehitamist võimaldavate erandite kohta.
Märkus puudutab
ehitusprojekti.
Märkus ei sisalda seisukohta KMH programmi kohta, selle alusel ei ole vaja KMH programmi parandada ega täiendada (KeHJS § 151 lg 6).
2A. KMH programmi lk 15 on kirjas:
„Samas piirkonnas Väinamere
hoiualal kavandatava tegevuse alast 140 m kaugusel on registreeritud kolme III kaitsekategooria kaitstava
liigi elupaigad: balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica), niidu- kuremõõk (Gladiolus imbricatus), Kahkjaspunane-sõrmkäpp
(Dactylorhiza incarnata)“. Juhime tähelepanu, et kaitstavate
KMH programm on korrigeeritud vastavalt
esitatud märkusele.
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
51 / 55
Jrk nr
Asutus, kirja kuupäev ja
number
Seisukoht KMH programmi kohta (lühendatult)
Kommentaar seisukohaga arvestamise kohta
taimeliikide loetelus on tehtud viga, alal ei asu niidu-kuremõõga, vaid hoopis niidu-asparherne kasvukoht.
2B. Juhime tähelepanu, et kui
süvenduspinnase paigutamisel soovitakse kasutada Kermo kinnistu maismaa ala, tuleb ka selles osas KMH käigus analüüsida tegevuse mõju ranna kaitse eesmärkidele (LKS § 34) ja Natura elupaigatüüpidele, sh
käsitleda seda tegevust konkreetse alternatiivina.
Võimalus paigutada
süvenduspinnas Kemo kinnistule on kajastatud KMH programmi peatükis 3.3 „Kavandatava tegevuse alternatiivsed võimalused“. Seega käsitletakse seda
tegevust KMH-s alternatiivina.
Pinnase paigutamist Kemo kinnistule on käsitletud ka Natura eelhindamises (vt ptk. 7.5.1). Kuna Natura
eelhindamise tulemus on, et mõju Natura aladele ei ole välistatud ja läbi tuleb viia asjakohane hindamine, siis hinnatakse KMH programmi kohaselt pinnase paigutamise
mõju Natura elupaigatüübile ja ranna kaitse eesmärkidele.
3A. Arvestades tegevuse mahtusid tuleb KMH aruandes analüüsida, kuivõrd võib toitaineid lisanduda
süvendus- ja kaadamistööde käigus.
Arvestatakse - KMH programmi ptk 8.3.2 on märkuse põhjal täiendatud.
3B. Keskkonnamõju hindamisel tuleb
käsitleda, kas kavandatav tegevus, sh pinnase paigutamine Kermo kinnistuga piirnevale merealele on kooskõlas Eesti Merestrateegia eesmärkidega. Eesti Merestrateegia kohaselt on Eesti mereala
keskkonnaseisundit mõjutavaks surveteguriks mh tööd, mis
mõjutavad merepõhja terviklikkust, hüdrograafilisi tingimusi ja kaldajoont. Merestrateegia üheks keskkonnasihiks on, et merepõhja
terviklikkus on tasemel, mis tagab ökosüsteemi funktsioneerimise ja struktuuri ning uueks sihiks on välja pakutud, et loodusliku merepõhja füüsilise kao, häiringu ja püsivate hüdrograafiliste muutuste pindala väheneb.
Arvestatakse - KMH
programmi ptk 8.3.2 on märkuse põhjal täiendatud.
4. Asjakohaseks saab lugeda praegu
kehtivat veemajanduskava, palume tekstis teha vastav parandus.
KMH programm on
korrigeeritud vastavalt esitatud märkusele.
5. Täpsustame, et uuringutest
lähtuvalt on KMH aruande käigus vajalik analüüsida võimalikke hüdrodünaamika muutusi, muutusi setete liikumises ja
Arvestatakse - KMH
programmi ptk 8.3.2 on märkuse põhjal täiendatud.
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
52 / 55
Jrk nr
Asutus, kirja kuupäev ja
number
Seisukoht KMH programmi kohta (lühendatult)
Kommentaar seisukohaga arvestamise kohta
rannaprotsessides ja võimalikku mõju piirnevatele rannaaladele.
6A. Lk 39 on kirjas: „Kokkuvõttes on linnualale avalduvate mõjude
aspektist eelistatud alternatiiviks setete ladustamine Kapteni ja Kemo kinnistule“. Siiski kaadamiskohtade alternatiivide hulgas (lk 9-10) ei ole seda alternatiivina välja toodud, nimetatakse vaid, et arendaja kaalub
võimalust. Seda peaks käsitlema alternatiivina. Kui kokkuleppe sõlmimine maaomanikuga on vähetõenäoline, on eksitav viidata sellele kui eelistatud alternatiivile.
Võimalus paigutada süvenduspinnas Kemo
kinnistule on kajastatud KMH programmi peatükis 3.3 „Kavandatava tegevuse alternatiivsed võimalused“. Seega käsitletakse seda tegevust KMH-s alternatiivina.
Eelistatud on see Natura eelhindamise põhjal Väinamere linnualale. Kuna KMH käigus viiakse läbi Natura asjakohane hindamine, siis selgub alternatiivide lõplik eelistus Natura aladele ja
teisele keskkonnaelementidele alles KMH tulemuste põhjal, mis esitatakse KMH aruandes.
6B. Heltermaa sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes
(Lemma OÜ, 2024) käsitleti Heinlaiu kaadamisala vaid Heltermaa sadama
laiendamise projekti raames ning ei ole selge, kas see sobiks kaadamiseks ka oluliselt suuremate mahtude korral, sh ei ole analüüsitud võimalikku koosmõju. Seda tuleb käsitleda käesolevas KMH aruandes
või täiendada vastavalt Heltermaa sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannet.
Arendaja kinnitusel täiendatakse Heltermaa sadama DP KSH aruannet
võimalusega kaadata sinna ka teistes AS Saarte Liinid
sadamates tekkinud süvenduspinnas.
6C. Juhime tähelepanu, et 2024. aastal on täiendatud HELCOM
juhendit Guidelines for Management of Dredged Material at Sea. Juhendi tehnilises lisas I, on osas II toodud primaarsed saasteained: Cd, Cr, Cu,
Pb, Hg, Ni, Zn, As, ΣPCB, ΣPAH ja TbT. Viimase kolme ühendi analüüsimisest saab loobuda, kui on olemas piisav eelnev info. Seega palume täiendada analüüsitavate ainete nimekirja või lisada vastavad selgitused.
KMH programmi ptk. 5.1 on täiendatud vastavalt esitatud
märkusele.
7. Programmi tuleb alusuuringutena lisada ka kalandusalane uuring, sest kalanduse riiklik andmekogumise
programm ei pruugi mõjusid kalastikule täies mahus näidata. Seireprogramm kasutab seirealadena Matsalu ja Saarnaki seirepunkte, mis asuvad planeeritavast kaadamisalast vastavalt 20 ja 10 km kaugusel ning seal teostatakse ainult suvist seiret.
KMH ekspert ei pea vajalikuks kalandusalase uuringu läbiviimist Rohuküla sadama
alal, sest tegemist on inimtegevusest oluliselt mõjutatud piirkonnaga (vt täpsemalt ptk 4.1), kus oluliste kalaliikide koelmualasid esineda ei saa.
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
53 / 55
Jrk nr
Asutus, kirja kuupäev ja
number
Seisukoht KMH programmi kohta (lühendatult)
Kommentaar seisukohaga arvestamise kohta
Kuna planeeritavad kaadatavad mahud on väga suured, siis peaks kalandusalased uuringud läbi viima
ka kaadamisala lähistel ning uuring peaks sisaldama nii kevadist kui ka sügisest seiret. Väga oluline on teostada sügisene seire merisiia kudeajal (oktoober-november), sest kaadamisala lähedusse jäävad
ajaloolised siiakoelmud ümber
Heinlaiu ja Kaevatsi.
Kalandusalane uuring kaadamisalade piirkonnas on läbi viidud Heltermaa sadama
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus. Seirepüükide tulemusena oli kaadamisaladel ülekaalukalt saagikaimaks liigiks
demersaalse eluviisiga
mageveeliik nurg, moodustades nii arvuliselt kui kaaluliselt ca 2/3 saagist. Saagikuselt järgmine liik oli ümarmudil, kes isendite arvu järgi moodustas 20% saagist.
Ühtki siia isendit seirepüükidel ei tabatud. KSH käigus tehtud heljumi leviku matemaatiline modelleerimine tuvastas, et enamiku tuule suundade ja kiiruste korral jääb kaadamisel tekkiva heljumi levik
kaadamisalade piiridesse.
Jälgides tuule suunda ja kiirust on võimalik heljumi levimist kaadamisaladelt välja vältida igal juhul. Neid asjaolusid arvesse võttes ei ole
dubleeriva kalanduse uuringu läbiviimine kaadamisaladel vajalik ega otstarbekas. Heltermaa sadama DP KSH käigus valitud kaadamisaladele kaadatakse ka juhul, kui Rohuküla sadama
süvenduspinnast sinna ei viida, st eelistatuks osutub mõni
teine alternatiiv.
Juhime tähelepanu, et Väinamere loodusala kaitstavatele elupaigatüüpidele (ptk-d 4.2.2 ja 7.5.1) on jäänud käsitlemata alal kaardistatud mereelupaigatüüp
veealused liivamadalad (1110) (Tartu Ülikooli Mereinstituudi andmed, EELIS). Elupaigatüübi 1110 levikualale jääb likvideeritavate muulide piirkond, samuti piirneb sellega lõunamuul ning võib olla
puutumus ka alternatiivse kaadamisalaga (joonis 3). KMH peab
hindama mõju ka veealustele liivamadalatele (1110). Eesti Mereinstituudi Merepõhja elustiku ja elupaikade uuring Natura ja HELCOMi elupaigatüüpide leviku hindamiseks
on loetletud ka KMH alusuuringute nimistus (ptk 5.1).
KMH programm on läbivalt täiendatud vastavalt esitatud märkusele.
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
54 / 55
10.3. Ülevaade KMH programmi avalikustamisest ja selle tulemustest
Haapsalu Linnavalitsus korraldas KMH programmi avaliku väljapaneku perioodil 08.08-28.08.2024.
Programmiga sai tutvuda Haapsalu Linnavalitsuse veebilehel toodud linkide kaudu ja Haapsalu
Linnavalitsuse hoone fuajees. Avaliku väljapaneku jooksul kirjalikke ettepanekuid, küsimusi ega
vastuväiteid KMH programmi kohta ei laekunud.
KMH programmi avalik arutelu toimus 29.08.2024 algusega kell 15.00 Rohuküla sadamahoone II
korrusel. Kõigile avalikul arutelul esitatud küsimustele vastati avaliku arutelu käigus suuliselt. Avaliku
arutelu koosoleku protokoll on KMH programmile lisatud – vt Lisa 4.
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
Programm
55 / 55
11. Kasutatud materjalid
− „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“. A. Aunapu, R. Kutsar, K. Eschbaum, 2019;
− 2006 IPCC Guidelines for National Greenhouse Gas Inventories Volume 4 Agriculture,
Forestry and Other Land Use;
− eElurikkuse andmebaas (PlutoF), https://elurikkus.ee/, andmed seisuga 03.04.2024;
− Eesti Kalandussektori riikliku töökava täitmine 2020.-2021. aastal. Tartu Ülikool 2022;
− Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmebaas, andmed seisuga 25.03.2024;
− Eesti mereala planeeringu mõjude hindamise aruanne, OÜ Hendrikson & Ko, 2021;
− Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100 | Keskkonnaportaal;
− Eesti XX sajandi väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs. Lõpparuanne. Eesti Kunstiakadeemia, 2012;
− Greenhouse Gas Emissions in Estonia 1990-2021 National Inventory Report, Republic of Estonia Ministry of the Environment;
− Haapsalu linna üldplaneering. Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2019_0047;
− Heltermaa sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu (versioon 18.04.2024). LEMMA OÜ, 2024;
− Kapsi, I., Kall, T. and Liibusk, A., 2023. Sea Level Rise and Future Projections in the
Baltic Sea. Journal of Marine Science and Engineering, 11(8), p.1514;
− Lääne maakonnaplaneering 2030;
− Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027;
− Maa-ameti X-GIS Geoportaali kaardirakendused, seisuga märts 2024;
− Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted
(2019/C 33/01);
− Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ (2021);
− Rohuküla – Vene impeeriumi unustatud sõjasadam ja selle säilinud arhitektuuripärlid. Oliver Orro, Monika Eensalu 2013;
− Rohuküla sadama detailplaneering
− Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020– 2030. Lisa II. Õhusaasteainete piiriülene kauglevi. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Keskkonnaministeeriumi juhtimisel, 2019. Kinnitatud keskkonnaministri 29.03.2019. a käskkirjaga nr 1-2/19/276;
− World Meteorological Organization. WMO Climatological Normals;
− Väikeluige (Cygnus columbianus bewickii Yarr.) kaitse tegevuskava. Keskkonnaamet, 2018.
HAAPSALU LINNAVALITSUS
K O R R A L D U S
Haapsalu 04. oktoober 2023 nr 910
Rohuküla sadama lõunabasseini kaitserajatiste kompleksi rekonstrueerimise eelprojekti
keskkonnamõju hindamise algatamine
AS Saarte liinid (registrikood 10216057 kavandab Rohuküla sadama lõunabasseini kaitserajatiste
kompleksi (Läänemuul, Lõunamuul ja Ristmuul) rekonstrueerimist Lääne maakonnas Haapsalu
linnas Rohukülas Rohuküla sadam 1 maaüksusel (katastritunnus 67401:001:0738, registriosa nr
862832, pindala 6,84 ha). Projekti eesmärk on rekonstrueerida Rohuküla sadama lõunabasseini
kaitserajatised, mis kaitsevad sealt väljuvaid ja sinna suunduvaid parvlaevu (lisatud asendiplaan).
Kavandada mittetaastavate muulide lammutamine ning projektiga antakse ehitise üldine
konstruktiivne lahendus ja rajatiste paiknemine akvatooriumis.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lg 1 punkti 1
kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning
tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa
olulise keskkonnamõju. Rohuküla sadama lõunabasseini kaitserajatiste kompleksi rekonstrueerimise
puhul on tegevuslubadeks ehitusluba ja vee erikasutusluba. Kavandatava tegevuse keskkonnamõju
hindamine algatatakse vastavalt KEHJS § 11 lg 1 kohase tegevusloa (ehitusloa) taotluse esitamisel.
KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, ehitusloa andja on Haapsalu Linnavalitsus ning
keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise otsus kuulub linnavalitsuse pädevusse.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 p 171 kohaselt
on merepõhja tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 10 000 kuupmeetrit olulise
keskkonnamõjuga tegevus ning sellisel juhul algatatakse KeHJS § 11 lg 3 alusel kavandatava
tegevuse KMH selle vajadust põhjendamata. Lisaks tuleb KeHJS § 3 lg 2 kohaselt keskkonnamõju
hinnata, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega
võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000
võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole
selleks otseselt vajalik.
Keskkonnamõju hindamise algataja on Haapsalu linnavalitsus. Keskkonnamõju hindamise
koostamise korraldaja on AS Saarte Liinid.
Arvestades eeltoodut ning võttes aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse § 3 lg 1, § 6 lg 1 punkti 171, § 11 lg 3 ja lg 8, § 12 lg 1 ja § 261 , Haapsalu Linnavalitsus
k o r r a l d a b:
1. Algatada Rohuküla sadama lõunabasseini kaitserajatiste kompleksi rekonstrueerimise eelprojekti
keskkonnamõju hindamine (KMH) algatamine käesoleva korralduse preambulis esitatud
eesmärgil ja põhjendustel.
2. KMH algatamisest teatab linnavalitsuse Maa ja planeerimisosakond menetlusosalisi
elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga ning avalikkust teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes
14 päeva jooksul pärast asjakohase otsuse tegemist.
3. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
4. Korraldust on õigus vaidlustada 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal vaiet esitama
õigustatud isik korraldusest teada sai või oleks pidanud teada saama, esitades vaide Haapsalu
Linnavalitsusele haldusmenetluse seadusega vaidemenetlusele kehtestatud korras. Korralduse
peale on kaebeõigusega isikul õigus esitada kaebus Tallinna Halduskohtule
halduskohtumenetluse seadustiku §-s 46 sätestatud tähtaegadel ja halduskohtumenetluse
seadustikus sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Tõnu Parbus
Aselinnapea linnapea ülesannetes Erko Kalev
Linnasekretär
Haapsalu Linnavalitsus Posti tn 34 90504 Haapsalu linn, Haapsalu linn Lääne maakond
Teie: 21.05.2024 nr 5-1/2/23-3
Meie: 27.05.2024 nr 16-6/24-07233-002
Arvamus Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise programmi kohta
Edastasite Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) 21.05.2024 kirja nr 5-1/2/23-3, milles küsisite TTJA seisukohta Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi kohta.
TTJA tutvus esitatud dokumentidega ning märgime, et KMH programmi tabelis 4 „KMH asjaomaste asutuste loetelu koos menetlusse kaasamise põhjendusega“ on kirjas TTJA kaasamise põhjendusena: Ehitustegevuse järelevalve eest vastutav asutus. Palume see eemaldada, kuna TTJA ei tee ehitusaegset järelevalvet ning lisada õige kaasamise põhjendus.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehituse tegevusõiguse talituse juhataja
Viktoria Burtin +372 620 1751 [email protected]
Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218
Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799
Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803
Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011
Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574
Haapsalu Linnavalitsus
Posti tn 34
90504, Haapsalu
Teie 21.05.2024 nr 5-1/2/23-4
Meie 04.06.2024 nr 9.3-4/24/5328-2
Seisukoht Rohuküla sadama
lõunabasseini sadamarajatiste
rekonstrueerimise KMH programmi
kohta
Võttes aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 151 lg 4,
palusite Terviseameti lääne regionaalosakonna (ameti) seisukohta Rohuküla sadama
lõunabasseini sadamarajatiste keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmile.
AS Saarte Liinid kavandab Rohuküla sadama lõunabasseini olemasoleva sadamarajatise
(Läänemuul, Lõunamuul ja Ristmuul) rekonstrueerimist Lääne maakonnas Haapsalu linnas
Rohukülas Rohuküla sadam 1 maaüksusel (katastritunnus 67401:001:0738, pindala 6,84 ha).
Kavandatav tegevus näeb ette:
lõunamuuli rekonstrueerimine, läänemuuli taastamine ja rekonstrueerimine ning
ristmuuli rekonstrueerimine, millega kaasneb kuni 180 000 m3 tahkete ainete uputamine
merepõhja;
kaide nr. 1 ja 8 rekonstrueerimine, kaide nr. 6 ja 7 pikendamine;
kaldakindlustus 5. kai lõunakülje täiendavaks kaitsmiseks lainetuse eest;
nõlvakindlustuse tugimüüri rajamine kinnistu katastritunnusega 67401:001:0738
lõunapiiril;
betoonist kaldteede rekonstrueerimine (jääteele mahasõit ja aluste veeskamiskoht);
sadama vee-ala puhastamine vanade muulide jäänustest ja rajatava muuli vundamendile
ehituskaeviku rajamine koos akvatooriumi süvendamisega mahus kuni 210 000 m3;
sadama veevarustuse, kanalisatsiooni, elektrivarustuse ja välisvalgustuse
rekonstrueerimine;
hooldussüvendustööd koos kaadamisega mahus kuni 100 000 m3.
Mõjutatavate keskkonnaelementidena käsitletakse KMH raames neid objekte, alasid ja
valdkondi, mis on kavandatava tegevuse eeldatavas mõjualas ning mida kavandatav tegevus
võib mõjutada mõjuallikate kaudu (kaitstavad loodusobjektid; merekeskkond; maismaa
taimestik ja loomastik; mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale; mõju kliimale ja kavandatava
tegevuse tundlikkus kliimamuutuse korral; mõju kultuuripärandile; avariiolukordade
võimalikkus; jäätmeteke).
2(2)
Terviseameti lääne regionaalosakond on tutvunud Rohuküla sadama lõunabasseini
sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise programmiga ning
täiendavaid ettepanekuid programmi sisule ametil ei ole.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Reelika Tammai
vaneminspektor (keskkonnatervis)
Reelika Tammai
55572382 [email protected]
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Helen Rammu
Haapsalu Linnavalitsus
Teie 21.05.2024 nr 5-1/2/23-5
Meie 13.06.2024 nr 7.2-4/24/8857-2
Rohuküla sadama lõunabasseini KMH
programmi kohta seisukoha andmine
Austatud Helen Rammu
Transpordiamet on läbi vaadanud Teie poolt esitatud Rohuküla sadama lõunabasseini
sadamarajatiste keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi (töö nr. 24000032) eelnõu ning
meil ei ole märkusi selle asjakohasuse, piisavuse ega ekspertrühma koosseisulise piisavuse kohta.
Samas juhime tähelepanu, et KMH programmi peatükis „1. Sissejuhatus“ viidatud KeHJS § 6 lõige
1 punkt 13 ei käsitle olulise keskkonnamõjuga tegevusena süvendamist ja tahkete ainete uputamist
merepõhja.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kert Süsmalainen
juhataja
laevateede ja sadamate osakond
Mart Mikson
53927570, [email protected]
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Haapsalu Linnavalitsus
Teie 21.05.2024 nr 5-1/2/23-2
Meie 18.06.2024 nr 6-3/24/10944-2
Seisukoht Rohuküla sadama lõunabasseini
sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju
hindamise programmi kohta
Edastasite Keskkonnaametile1 keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse
§ 15¹ lg 1 alusel seisukoha andmiseks Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste
rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmi2. Antud KMH
programm on koostatud ehitusloa taotlusega nr 2311271/07298 kavandatud rajatiste
rekonstrueerimiseks. Haapsalu Linnavalitsus algatas Rohuküla sadama lõunabasseini
sadamarajatise rekonstrueerimise KMH oma 04.10.2023 korraldusega nr 910.
Kavandatava tegevuse eesmärk on Lääne maakonnas Haapsalu linnas Rohukülas Rohuküla
sadam 1 maaüksusel3 rekonstrueerida Rohuküla sadama lõunabasseini kaitserajatised, mis
kaitsevad sealt väljuvaid ja sinna suunduvaid parvlaevu. Eesti looduse infosüsteemi (EELIS,
Keskkonnaagentuur) andmetel ulatub tegevustega hõlmatud ala Väinamere hoiualale
(Läänemaa), Väinamere linnu- ja loodusalale4. Tegemist on juba küll tugevate inimmõjudega
sadamaalaga, kuid kavandatava tegevuse piirkonnas on siiski registreeritud hoiuala ja loodusala
kaitse-eesmärgiks seatud elupaigatüüpide karid (Natura kood 1170), veealused liivamadalad
(1110) ning liivased ja mudased pagurannad (1140) esinemine; ca 270 m kaugusele jäävad ka
hoiuala maismaa osale inventeeritud poollooduslike koosluste rannaniitude (1630*) ja
lubjavaeste aruniitude (6270*) levikuala. Samuti on piirkonnas registreeritud Väinamere hoiuala
kaitse-eesmärgiks seatud viigerhülge (Phoca hispida bottnic) elupaik.
Keskkonnaamet on esitatud materjalidega tutvunud ning järgnevalt esitab Keskkonnaamet
täiendavad ettepanekud, millega palub arvestada:
1. KMH programmis on läbivalt välja toodud, et kavandatakse ka mitte taastatavate muulide
(lainemurdjate) lammutamine ning viidatakse, et sellel võiks olla positiivne mõju. Seejuures
ei ole selgitatud, kas vanade muulide eemaldamine merest on millekski vajalik või
soovitakse sellega vaid parandada merekeskkonda. Kaaluma peaks veealuste lainemurdjate
eemaldamise mõttekust - nende eemaldamine tekitab asjatut häiringut ning tänaseks päevaks
on nad kujunenud keskkonna loomulikuks osaks ning ühtlasi pakuvad varjepaiku vee-
elustikule. Tuleb uurida nende muuli jäänuste praegust seisundit, kuna sinna võib olla
kujunenud karidele iseloomuliku elustikuga kooslus. Juhul, kui kooslus on kujunenud, siis
1 Kiri on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 21.05.2024 nr 6-3/24/10944 2 KMH programm „Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju
hindamine“, koostaja Skepast&Puhkim OÜ, töö nr 24000032, kuupäev 07.05.2024 3 Katastritunnus 67401:001:0738, registriosa nr 862832, pindala 6,84 ha 4 EELIS koodid vastavalt KLO2000241, RAH0000133, RAH0000605
2 (4)
võiks muuli jäänused alles jätta, kui need ei sega just laevaliiklust ja muulide materjali pole
mõeldud mujal kasutada. Muuli jäänuste alles jätmisel väheneks heljumi ja häirimise mõju
ülejäänud elustikule.
Keskkonnaamet on oma 26.05.2023 kirjas5 viidanud, et tuleb veenduda ehitusprojektis
kavandatud rajatiste kooskõla looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) §-ga 38. LKS § 38 lg 3
kohaselt on ranna ehituskeeluvööndis uute ehitiste ja rajatiste ehitamine keelatud. Juhime
tähelepanu, et keskkonnaluba vee erikasutuseks ei anta, kui tegevus ei ole kooskõlas kehtiva
planeeringuga (keskkonnaseadustiku üldosa seadus § 55), ka ehituseadustiku kohaselt peab
olema tegevus kooskõlas planeeringutega (ehitusseadustik § 12 lg 2, § 42 lg 1, § 44 p 1):
1) Ehituskeeluvööndis ei kehti ehituskeeld kalda kindlustusrajatisele6 ning olemasoleva
ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem kui üks
kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist7. Rohuküla sadama lõunabasseini
kaitserajatised on kantud ehitisregistrisse olemasolevate ehitistena, seega on võimalik
nende rekonstrueerimisel kasutada LKS § 38 lg-s 4 toodud erandeid.
2) Palume projekti lisada täiendavalt informatsioon ehituskeeluvööndis ehitamist
võimaldavate erandite kohta.
2. KMH programmi lk 15 on kirjas: „Samas piirkonnas Väinamere hoiualal kavandatava
tegevuse alast 140 m kaugusel on registreeritud kolme III kaitsekategooria kaitstava liigi
elupaigad: balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica), niidu-kuremõõk (Gladiolus imbricatus),
Kahkjaspunane-sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata)“. Juhime tähelepanu, et kaitstavate
taimeliikide loetelus on tehtud viga, alal ei asu niidu-kuremõõga, vaid hoopis niidu-
asparherne kasvukoht.
Veel on lk 15 kirjas: „Kavandatava tegevuse aladeks on merekeskkond, olemasolevad kaid
ning tehislikud rannikualad. Seetõttu maismaataimestik alad valdavaval osal kavandatava
tegevuste maismaaladest puudub. Väga vähesel määral leidub maismaataimestikku
sadamaala lõunapiiril (kinnistu 67401:001:0738 lõunapiiril) kuhu on kavas rajada
nõlvakindlustuse tugimüür. Kuna sadamaala on täidetud ning puudub looduslik rannik pole
antud paigas tegemist loodusliku taimkattega.“ Juhime tähelepanu, et kui süvenduspinnase
paigutamisel soovitakse kasutada Kermo kinnistu maismaa ala, tuleb ka selles osas KMH
käigus analüüsida tegevuse mõju ranna kaitse eesmärkidele (LKS § 34) ja Natura
elupaigatüüpidele, sh käsitleda seda tegevust konkreetse alternatiivina.
3. Lk 17 on kirjas: „Eesti mereala planeeringu mõjude hindamise aruande (OÜ Hendrikson &
Ko, 2021) kohaselt Väinamere veekvaliteedi seisundihinnang Rohuküla piirkonnas
üldlämmastiku alusel hea, üldfosfori, fosfaatide ja anorgaanilise lämmastiku alusel väga
halb. Selle põhjuseks on hinnatud maismaalt tulenev saastekoormus“. Arvestades tegevuse
mahtusid tuleb KMH aruandes analüüsida, kuivõrd võib toitaineid lisanduda süvendus- ja
kaadamistööde käigus.
Keskkonnamõju hindamisel tuleb käsitleda, kas kavandatav tegevus, sh pinnase paigutamine
Kermo kinnistuga piirnevale merealele on kooskõlas Eesti Merestrateegia8 eesmärkidega.
Eesti Merestrateegia kohaselt on Eesti mereala keskkonnaseisundit mõjutavaks
surveteguriks mh tööd, mis mõjutavad merepõhja terviklikkust, hüdrograafilisi tingimusi ja
5 Kiri on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 26.05.2023 nr 7-9/23/10354-2 all 6 LKS § 38 lg 4 p 2 7 LKS § 38 lg 4 p 5 8 Eesti merestrateegia meetmekava kinnitati 22.02.2023 keskkonnaministri käskkirjaga nr 16-7/23/5. Eesti
merestrateegia materjalid kättesaadavad: https://kliimaministeerium.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia#iii-
etapp-mereala-m (14.06.2024)
3 (4)
kaldajoont. Merestrateegia üheks keskkonnasihiks on, et merepõhja terviklikkus on tasemel,
mis tagab ökosüsteemi funktsioneerimise ja struktuuri ning uueks sihiks on välja pakutud,
et loodusliku merepõhja füüsilise kao, häiringu ja püsivate hüdrograafiliste muutuste pindala
väheneb.
4. Ptk-s 4.6. on kirjas:„…põhjavee kaitse ja kasutamise abinõud vesikondade põhiselt on
sätestatud veemajanduskavades (Rohuküla piirkonnas on asjakohane Lääne-Eesti
vesikonna veemajanduskava 2015-2021)“. Järgmine lause: „Põhjavee kaitse ja kasutamise
abinõud on sätestatud Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavaga 2022-2027“.
Asjakohaseks saab lugeda praegu kehtivat veemajanduskava, palume tekstis teha vastav
parandus.
5. Lk 37 on kirjas: „Täiendavate rajatiste, eelkõige Lõunamuuli ja Ristmuuli ehitusega võib
kaasneda mõju hüdrodünaamikale st lainetusele hoovuste liikumisele. Samuti ei saa
välistada mõju setete liikumisele“. Lk 38 on kirjas: „Muulide tõttu väheneb lainetuse mõju
ja muutub hoovuste režiim“. Lk 28 on uuringutena välja toodud heljumi leviku, lainetuse ja
hoovuste matemaatiline modelleerimine. Täpsustame, et uuringutest lähtuvalt on KMH
aruande käigus vajalik analüüsida võimalikke hüdrodünaamika muutusi, muutusi setete
liikumises ja rannaprotsessides ja võimalikku mõju piirnevatele rannaaladele.
6. Lk 39 on kirjas: „Kokkuvõttes on linnualale avalduvate mõjude aspektist eelistatud
alternatiiviks setete ladustamine Kapteni ja Kemo kinnistule“. Siiski kaadamiskohtade
alternatiivide hulgas (lk 9-10) ei ole seda alternatiivina välja toodud, nimetatakse vaid, et
arendaja kaalub võimalust. Seda peaks käsitlema alternatiivina. Kui kokkuleppe sõlmimine
maaomanikuga on vähetõenäoline, on eksitav viidata sellele kui eelistatud alternatiivile.
Heltermaa sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes9
(Lemma OÜ, 2024) käsitleti Heinlaiu kaadamisala vaid Heltermaa sadama laiendamise
projekti raames ning ei ole selge, kas see sobiks kaadamiseks ka oluliselt suuremate mahtude
korral, sh ei ole analüüsitud võimalikku koosmõju. Seda tuleb käsitleda käesolevas KMH
aruandes või täiendada vastavalt Heltermaa sadama detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruannet.
Juhime tähelepanu, et 2024. aastal on täiendatud HELCOM juhendit Guidelines for
Management of Dredged Material at Sea10. Juhendi tehnilises lisas I, on osas II toodud
primaarsed saasteained: Cd, Cr, Cu, Pb, Hg, Ni, Zn, As, ΣPCB, ΣPAH ja TbT. Viimase kolme
ühendi analüüsimisest saab loobuda, kui on olemas piisav eelnev info. Seega palume
täiendada analüüsitavate ainete nimekirja või lisada vastavad selgitused.
7. Programmi tuleb alusuuringutena lisada ka kalandusalane uuring, sest kalanduse riiklik
andmekogumise programm ei pruugi mõjusid kalastikule täies mahus näidata.
Seireprogramm kasutab seirealadena Matsalu ja Saarnaki seirepunkte, mis asuvad
planeeritavast kaadamisalast vastavalt 20 ja 10 km kaugusel ning seal teostatakse ainult
suvist seiret. Kuna planeeritavad kaadatavad mahud on väga suured, siis peaks
kalandusalased uuringud läbi viima ka kaadamisala lähistel ning uuring peaks sisaldama nii
kevadist kui ka sügisest seiret. Väga oluline on teostada sügisene seire merisiia kudeajal
(oktoober-november), sest kaadamisala lähedusse jäävad ajaloolised siiakoelmud ümber
Heinlaiu ja Kaevatsi.
8. Juhime tähelepanu, et Väinamere loodusala kaitstavatele elupaigatüüpidele (ptk-d 4.2.2 ja
9 KSH aruande eelnõu „Heltermaa sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne“,
koostaja Lemma OÜ, versioon 18.04.2024 10 https://helcom.fi/wp-content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-
at-Sea.pdf
4 (4)
7.5.1) on jäänud käsitlemata alal kaardistatud mereelupaigatüüp veealused liivamadalad
(1110) (Tartu Ülikooli Mereinstituudi andmed, EELIS). Elupaigatüübi 1110 levikualale jääb
likvideeritavate muulide piirkond, samuti piirneb sellega lõunamuul ning võib olla puutumus
ka alternatiivse kaadamisalaga (joonis 3). KMH peab hindama mõju ka veealustele
liivamadalatele (1110). Eesti Mereinstituudi Merepõhja elustiku ja elupaikade uuring Natura
ja HELCOMi elupaigatüüpide leviku hindamiseks on loetletud ka KMH alusuuringute
nimistus (ptk 5.1).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ester Pindmaa
peaspetsialist juhataja ülesannetes
keskkonnakorralduse büroo
Elviira Vanatare 511 9817 (keskkonnakorraldus)
Kai Ginter 5699 4373 (meri)
Märt Kesküla 523 4410 (vee-elustik)
Helerin Lilleleht 5680 2117 (looduskasutus)
Elle Puurmann 517 4811 (kaitseplaneerimine)
Ilona Lepik 520 1087 (loodushoid)
1/2
ROHUKÜLA SADAMA LÕUNABASSEINI SADAMARAJATISTE REKONSTRUEERIMISE
KMH PROGRAMMI AVALIKU ARUTELU PROTOKOLL
Asukoht: Rohuküla sadam
Kuupäev ja aeg: 29.08.2024 kell 15.00-15.30
Protokollija: Triin Kaal (Skepast&Puhkim OÜ- SKPK)
Osalejad: Avalikul arutelul osales 6 inimest. Osalejate nimed ja kontaktandmed asuvad registreerimisle-
hel.
Päevakord:
1. KMH ekspert Aide Kaar (SKPK) tutvustab KMH programmi ning asjaomaste asutuste seisukohti ja
ettepanekuid KMH programmi kohta
2. Küsimused-vastused:
3. Peeter Saar ( AS Saarte Liinid): praegu käib Rukki kanali süvendamine ja sealt tuleb välja ilusat puhast
liiva, mis kaadatakse jälle merre tagasi. Kui me tahaks seda liiva kasutada Kapteni kinnistu verti-
kaalplaneerimiseks, kas siis on vaja teha reostusproovid?
Aide Kaar (SKPK): selle üle otsustab tegevusloa andja, kuid üks argument võiks olla, et teadaolevalt
ei ole saanud reostus sinna settinud liiva sisse tekkida.
Aide Kaar: eksperdigrupil on tekkinud küsimus kuidas on kavandatud kaadamine Põhjabasseini kir-
denurka – kas süvenduspinnas transporditakse üle Kemo kinnistu maad mööda ja hakatakse mada-
lamast täitma või rajatakse mingi tõkend ja hakatakse mere poolt maa poole täitma?
Peeter Saar ja Hillar Varik (AS Saarte Liinid): kõigepealt ehitatakse merre tõke (näiteks lubjakivi või
muu sobiv materjal) takistamaks voolava osise laialikandumist ja siis hakatakse täitma mere poolt.
Eelistatavalt veetakse tõkke jaoks sobiv materjal algselt jää peale, kust see jää sulamise ajal põhja
settib. Tõkke rajamise järgselt saab süvendatud materjali selle taha kaadama hakata. Ei saa välistada
ka maa-ala täitmist maa poolt.
Aide Kaar: SKPK ootab hooldussüvendustööde perioodide ja tegelike mahtude täpsustamist Saarte
Liinidelt. Aide Kaar selgitas, et tekkiva keskkonnamõju seisukohalt on vahe kas tegelikult süvenda-
takse ja kaadatakse iga kord maksimummaht (100 000 m3) või on reaalne maht tulenevalt vajadusest
väiksem.
Hillar Varik: Pärast seda kui akvatoorium on süvendatud vajaliku sügavuseni (kaetud süvendamisega
mahus kuni 210 000 m3) eeldame hooldussüvendustööde mahtudeks iga 3 aasta järel kuni 10 000
m3.
2/2
HAAPSALU LINNAVALITSUS
K O R R A L D U S
Haapsalu 25. september 2024 nr 772
Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise
keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele vastavaks tunnistamine
AS Saarte Liinid esitas Haapsalu Linnavalitsusele 9.09.2024 keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 18 lg 1 tulenevalt Rohuküla sadama lõunabasseini
sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi (lisatud) nõuetele
vastavuse kontrollimiseks ja nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse tegemiseks.
1. Asjaolud
AS Saarte Liinid (registrikood 10216057, aadress Saare maakond, Saaremaa vald, Kuressaare linn,
Rohu tn 5, 93819, edaspidi taotleja) esitas ehitisregistri kaudu ehitusloa taotluse nr 2311271/07298
(lisatud). Taotluse kohaselt soovitakse Rohuküla sadama lõunabasseini olemasoleva sadamarajatiste
(Läänemuul, Lõunamuul ja Ristmuul) rekonstrueerimist Lääne maakonnas Haapsalu linnas
Rohukülas Rohuküla sadam 1 maaüksusel (katastritunnus 67401:001:0738, registriosa nr 862832,
pindala 6,84 ha).
Kavandatava tegevuse eesmärgiks on rekonstrueerida Rohuküla sadama lõunabasseini
olemasolevad kaitserajatised, mis kaitsevad sealt väljuvaid ja sinna suunduvaid parvlaevu.
Kavandatud on mittetaastavate muulide lammutamine. Rohuküla sadama rajatiste rekonstrueerimise
eesmärk on tagada jätkuvad võimalused mandri ja suursaarte vahelise parvlaevaühenduse sujuvaks
toimimiseks, Rohuküla kaubasadama otstarbekaks ja ohutuks kasutamiseks ning väikelaevadele
mugavate ja ohutute sildumisvõimaluste pakkumiseks. Kavandatava tegevusena nähakse ette kuni
180 000 kuupmeetri tahkete ainete uputamine merepõhja, akvatooriumi süvendamisega mahus kuni
210 000 kuupmeetrit ja hooldussüvendustööd kogu sadama akvatooriumi ulatuses koos
kaadamisega mahus kuni 100 000 kuupmeetrit, mis KeHJS § 6 lõike 1 punkti 17 ja 171 alusel on
olulise keskkonnamõjuga tegevused.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lg 1 punkti 1
kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning
tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa
olulise keskkonnamõju. Rohuküla sadama lõunabasseini kaitserajatiste kompleksi rekonstrueerimise
puhul on tegevuslubadeks ehitusluba ja vee erikasutusluba. Kavandatava tegevuse keskkonnamõju
hindamine algatatakse vastavalt KEHJS § 11 lg 1 kohase tegevusloa (ehitusloa) taotluse esitamisel.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 p 171 kohaselt
on merepõhja tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 10 000 kuupmeetrit olulise
keskkonnamõjuga tegevus ning sellisel juhul algatatakse KeHJS § 11 lg 3 alusel kavandatava
tegevuse KMH selle vajadust põhjendamata. Lisaks tuleb KeHJS § 3 lg 2 kohaselt keskkonnamõju
hinnata, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega
võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000
võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole
selleks otseselt vajalik.
Haapsalu Linnavalitsus algatas 04.10.2023 korraldusega nr 910 (lisatud) Rohuküla sadama
lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise KMH. Vastavalt KeHJS seaduse § 15¹ kohaselt
küsis Haapsalu Linnavalitsus 21.
Haapsalu Linnavalitsus teavitas KMH algatamisest 9.10.2023 ametlikus väljaandes Ametlikud
Teadaanded teadaandega nr. 2134037, Haapsalu Linnavalitsuse kodulehel.
KeHJS § 151 kohaselt peab enne KeHJS § 16 kohast KMH programmi avalikustamist otsustaja
küsima programmi sisu kohta seisukohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt. Asjaomane asutus esitab
otsustajale oma pädevusvaldkonnast lähtudes seisukoha, sealhulgas programmi asjakohasuse ja
piisavuse ning eksperdirühma koosseisu piisavuse osas. Haapsalu Linnavalitsus küsis 21.05.2024
seisukohti Keskkonnaametilt, AS Kihnu Veeteed, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt,
Terviseametilt, Transpordiametilt ja TS Laevad OÜ-lt.
Omapoolsed seisukohad esitasid Keskkonnaamet oma 18.06.2024 kirjaga nr 6-3/24/10944-2,
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet oma 27.05.2024 kirjaga nr 16-6/24-07233-002,
Terviseamet oma 04.06.2024 kirjaga nr 9.3-4/24/5328-2 ja Transpordiamet 13.06.2024 kirjaga nr
7.2-4/24/8857-2. Esitatud ettepanekutega on KMH programmi täiendamisel arvestatud.
AS Kihnu Veeteed ja TS Laevad OÜ KMH programmi asjakohasuse ja piisavuse ning
eksperdirühma koosseisu piisavuse kohta seisukohta ei esitanud.
Haapsalu Linnavalitsus edastas asjaomastelt asutustelt saabunud seisukohad AS Saarte Liinidele ja
KMH ekspertrühmale ning ekspertrühm täiendas saadud info alusel KMH programmi.
Haapsalu Linnavalitsuse hinnangul oli Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste
rekonstrueerimise KMH programmi korrigeeritud vastavalt asjaomaste asutuste ettepanekutele ning
oli asjakohane ja piisav KMH programmi avalikustamiseks. KMH programmi avalik väljapanek
toimus ajavahemikus 8. -28.08.2024.
KMH programmi avalikust väljapanekust ja arutelude toimumisest teatas Haapsalu Linnavalitsus
ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 8.08.2024 (teade nr 2325590) ajalehes Lääne Elu
(8.08.2024) ja Haapsalu Linnavalitsuse kodulehel. KMH programmiga oli võimalik tutvuda ka
Haapsalu Linnavalitsuse hoone fuajees. KMH programmi avalikustamise ajal ei laekunud ühtegi
ettepanekut ega arvamust.
KMH programmi avalik arutelu toimus 29.08.2024 kell 15.00, Rohuküla sadamahoones II korruse
koosoleku ruumis (Rohuküla, Haapsalu linn, 90441, Lääne maakond).
KMH programmi avalikel aruteludel tutvustati kavandatavat tegevust, KMH programmi sisu ja
asjaomaste asutuste seisukohti ja ettepanekuid. Avaliku arutelu käigus ei tehtud ettepanekuid KMH
programmi täiendamiseks või täpsustamiseks. KMH programmi avaliku arutelu protokoll on lisatud
KMH programmile (lisatud). Avaliku arutelu käigus soovis AS Saarte Liinid KMH programmi
täiendada kaadamise võimalusega Rohuküla sadama põhjabasseini kagunurka. Lisandunud
kaadamiskohta hinnatakse KMH käigus võrdselt teistega ja tulemused esitatakse KMH aruandes.
Tulenevalt KeHJS § 18 lg 2, kontrollis Haapsalu Linnavalitsus KMH vastavust KeHJS § 13
nõuetele. KeHJS § 18 lg 2 kohaselt kontrollib otsustaja 30 päeva jooksul KMH programmi
saamisest arvates KMH programmi vastavust nõuetele. KeHJS § 9 lg 1 kohaselt on otsustaja
tegevusloa andja. Ehitusseadustiku (EhS) § 39 lg 1 kohaselt annab ehitusloa kohaliku omavalitsuse
üksus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega kuulub KeHJS § 18 lg-te 2 ja 3 kohane KMH
programmi nõuetele vastavuse kontrollimine Haapsalu Linnavalitsuse pädevusse.
2. KMH programmi nõuetele vastavuse kontroll
Vastavalt KeHJS § 18 lg 1 esitab arendaja pärast KMH programmi avalikku arutelu programmi
koos selle kohta esitatud ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega ning KeHJS § 17 lg 3 nimetatud
kirjade koopiate ja avaliku arutelu protokolliga otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks.
Vastavalt KeHJS § 18 lg 2 peab Haapsalu Linnavalitsus tuginedes KeHJS § 15¹ kohaselt esitatud
asjaomaste asutuste seisukohtadele kontrollima programmi vastavust KeHJS § 13 sätestatud
nõuetele, programmi asjakohasust ja piisavust kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamiseks
ning programmi kohta tehtud ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või arvestamata jätmist.
2.1. KMH programmi vastavus KeHJS §-s 13 sätestatud nõuetele
KMH programmis on vastavalt KeHJS §-le 13 esitatud kavandatava tegevuse eesmärk ja täpne
asukoht (ptk 3), kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus (ptk
3), eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus (ptk 4), kavandatava tegevuse seos strateegiliste
planeerimisdokumentidega (ptk 6), teave kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete
võimalustega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju, eeldatavate mõjuallikate, mõjuala
suuruse ning mõjutatavate keskkonnaelementide kohta (ptk 4), keskkonnamõju hindamisel
kasutatava hindamismetoodika kirjeldus, sealhulgas teave keskkonnamõju hindamiseks vajalike
uuringute kohta (ptk 5), kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste
keskkonnamõju hindamise ning selle tulemuste avalikustamise ajakava (ptk 9), andmed arendaja
kohta ning juhteksperdi nimi või eksperdirühma koosseis, nimetades ja põhjendades, milliseid
valdkondi ja millist mõju hakkab iga rühma kuuluv isik hindama (ptk 2) ja asjaomaste asutuste
loetelu koos menetlusse kaasamise põhjendusega (ptk 10), tegevusloa taotluse koopia (Lisa 5) ja
KMH algatamise otsus (Lisa 6). KMH programmi punktis 10.2 on antud ülevaade asjaomastelt
asutustelt laekunud seisukohtadest ning nendega arvestatud.
2.2. KMH programmi asjakohasus ja piisavus kavandatava tegevuse KMH-ks
Keskkonnamõju hindamise eesmärk on hinnata ja kirjeldada kavandatava tegevuse elluviimisega
kaasnevat eeldatavat olulist mõju keskkonnale, analüüsida selle mõju vältimise või leevendamise
võimalusi nii ehitus- kui kasutusajaks ning teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks.
Haapsalu Linnavalitsuse hinnangul on KMH programm koostatud vastavalt KeHJS §-s 13 nõuetele
ja on asjakohane ning piisav kavandatava tegevuse KMH-ks.
Keskkonnamõju hindaja on Skepast&Puhkim OÜ. KMH juhtekspert on Aide Kaar (KMH litsents
nr KMH0123, kehtiv kuni 03.05.2027). Eksperdirühma liikmed on KeHJS § 14 lg 3 ja 4 alusel
valinud juhtekspert vastavalt nende pädevusele, varasematele töökogemustele ja omavahelise
koostöö kogemusele. Eksperdirühma liikmete pädevuse eest vastutab KeHJS § 14 lg 1 kohaselt
juhtekspert.
2.3. KMH programmi kohta tehtud ettepanekute ja vastuväidete arvestamine
KeHJS § 151 kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 16 kohast KMH programmi avalikustamist
küsima programmi sisu kohta seisukohti kõikidelt asjaomastelt asutustelt. Ettepanekud KMH
programmi täpsustamiseks tegid Keskkonnaamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet,
Terviseamet ja Transpordiamet.
KMH programmi avalikustamise käigus ei esitatud ettepanekuid programmi täiendamiseks.
Avalikul arutelul soovis AS Saarte Liinid KMH programmi täiendada kaadamise võimalusega
Rohuküla sadama põhjabasseini kagunurka. Lisandunud kaadamiskohta hinnatakse KMH käigus
võrdselt teistega ja tulemused esitatakse KMH aruandes.
3. Otsus
Arvestades eeltoodud asjaolusid ja juhindudes keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 9, § 13, § 18 lg-te 2-4 ja 8 ning ehitusseadustiku § 39 lg 1
Haapsalu Linnavalitsus
k o r r a l d a b:
1. Tunnistada Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju
hindamise programm (Skepast&Puhkim OÜ töö nr 4000032) nõuetele vastavaks.
2. KMH algatamisest teatab linnavalitsuse Maa ja planeerimisosakond menetlusosalisi
elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga ning avalikkust teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes
14 päeva jooksul pärast asjakohase otsuse tegemist.
3. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
4. Korraldust on õigus vaidlustada 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal vaiet esitama
õigustatud isik korraldusest teada sai või oleks pidanud teada saama, esitades vaide Haapsalu
Linnavalitsusele haldusmenetluse seadusega vaidemenetlusele kehtestatud korras. Korralduse
peale on kaebeõigusega isikul õigus esitada kaebus Tallinna Halduskohtule
halduskohtumenetluse seadustiku §-s 46 sätestatud tähtaegadel ja halduskohtumenetluse
seadustikus sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/
Helen Rammu /allkirjastatud digitaalselt/
Aselinnapea linnapea ülesannetes
Erko Kalev
Linnasekretär
Seosed
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Kiri | 26.09.2024 | 4 | 7.2-4/24/8857-3 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Haapsalu Linnavalitsus |
| Kiri | 26.09.2024 | 4 | 7.2-4/24/8857-3 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Haapsalu Linnavalitsus |
| Kooskõlastus | 13.06.2024 | 6 | 7.2-4/24/8857-2 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Haapsalu Linnavalitsus |