Latika kinnistu detailplaneeringu eelnõu teistkordne esitamine kooskõlastamiseks

1 Lääne-Nigula vallas Latika kinnistule (53101:001:0457) elamu arenduse DP kava (veekogu ehituskeeluvööndi

vähendamise taotlemise eelduse vajadusega) KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Lääne-Nigula vallas Latika kinnistule (53101:001:0457)

elamu arenduse detailplaneeringu kava (veekogu

ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemise eelduse

vajadusega) keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

DP kavaga seotud arendaja: eraisik

Töö koostaja: Alkranel OÜ

Projektijuht: Elar Põldvere

Tartu 2023

2 Lääne-Nigula vallas Latika kinnistule (53101:001:0457) elamu arenduse DP kava (veekogu ehituskeeluvööndi

vähendamise taotlemise eelduse vajadusega) KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Publitseerimise üldandmed:  Töö koostatud – 09.01.2023. a.

 Töö täiendus – 20.02.2023. a. Eelhinnangu ptk 4.5.4 lisati teave, et hinnangutes on

arvestatud mh ptk 3 esitatud liigi liivatüll (Charadrius hiaticula) leiukohaga Latika

kinnistu rannapoolses osas.

 Koostajad:

o Elar Põldvere (Alkranel OÜ);

o Katrina Kaasik (Alkranel OÜ).

 Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.

3 Lääne-Nigula vallas Latika kinnistule (53101:001:0457) elamu arenduse DP kava (veekogu ehituskeeluvööndi

vähendamise taotlemise eelduse vajadusega) KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Sisukord

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1. Kehtiva detailplaneeringu ehk hetkeolukorra lühikirjeldus ............................................... 5 2. Kavandatava tegevuse ehk uue detailplaneeringu kava lühikirjeldus ................................ 7 3. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus ........................................... 9 4. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud edaspidiseks ning KSH

vajalikkuse määramine ............................................................................................................. 12

4.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavale

tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest ..................................................................................................... 12 4.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit ......................................... 13 4.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse ............................................................................. 13 4.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel ........................................................................................................................... 14 4.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust) ............................. 14 4.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale) .......................................................................................... 14 4.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond) ...................................................................................................... 14 4.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuuripärand

ja intensiivne maakasutus ................................................................................................. 15

4.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale ............. 15 4.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid ........................................................................... 15

4.6. KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised ........................... 15 Kokkuvõte ................................................................................................................................ 16 Kasutatud allikad ...................................................................................................................... 17 KSH EH lisad: .......................................................................................................................... 18

KSH EH lisa 1. Nõva-Osmussaare linnu- ja loodusala kaitse-eesmärkideks olevad

elupaigatüübid ja liigid ......................................................................................................... 18

4 Lääne-Nigula vallas Latika kinnistule (53101:001:0457) elamu arenduse DP kava (veekogu ehituskeeluvööndi

vähendamise taotlemise eelduse vajadusega) KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Sissejuhatus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (edaspidi EH) objekt on Latika

(katastritunnus 53101:001:0457) kinnistu elamu arenduse detailplaneeringu kava (veekogu

ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemise eelduse vajadusega). Eesmärk on kaaluda senise

detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist Latika kinnistu osas läbi uue detailplaneeringu

koostamise ja kehtestamise. Detailplaneeringu kava järgselt soovitakse vähendada kehtivat

ranna piiranguvööndit ehk veekogu ehituskeeluvööndit metsamaal u 90 m võrra, et oleks

võimalik ehitada elamu kehtivas planeeringus kavandatust erinevasse asukohta, säilitamaks mh

haljastuslikult väärtuslikku (Metsaruum OÜ, 2022 hinnangul) metsaala.

Eelhinnangu tellija on eraisik ja töö koostaja on Alkranel OÜ. Eelhinnangu koostamisel on

lähtutud KAMP Arhitektid OÜ 2022. a visioonist hoonestuse paiknemise jms osas. Koostatavat

eelhinnangut saab eelkõige Lääne-Nigula Vallavalitsus kasutada täiendava töövahendina

detailplaneeringuga seonduvates (detailplaneeringu algatamise üle otsustamine jm asjakohane)

ja sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides. KSH algatamise vajalikkuse osas

otsustamine ning sellest teavitamine toimub keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas

seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6), kui vastavad asutused (kavandatav

tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt

kaasneva keskkonnamõju vastu) tuvastatakse.

Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja

väljakujunenud õiguslikust praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on

tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

 ületada mõjuala keskkonnataluvust;

 põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

 seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Töö koostamisel lähtutakse muuhulgas järgmistest juhenditest:

 „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin

Kutsar, 2015; Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud);

 „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium,

2017);

 „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin Kutsar ja

Keskkonnaministeerium, 2018).

5 Lääne-Nigula vallas Latika kinnistule (53101:001:0457) elamu arenduse DP kava (veekogu ehituskeeluvööndi

vähendamise taotlemise eelduse vajadusega) KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

1. Kehtiva detailplaneeringu ehk hetkeolukorra lühikirjeldus

Käesoleva KSH EH objekt on Lääne-Nigula vallas Rannaküla külas Latika (53101:001:0457)

kinnistu (vt joonist 1) detailplaneeringu (DP) kava (vt ptk 2). Latika kinnistu (asus ajalooliselt

Nõva vallas) puhul on tegu 100% elamumaaga ning see hõlmab 21 600 m2 ehk 2,16 ha suurust

maa-ala. Alale on koostatud 2011. aastal Stuudio Beeta OÜ poolt Ranna-Tooma IV DP, mis

käesoleva KSH EH koostamise hetkel on kehtiv – kehtestatud Nõva Vallavolikogu 21.10.2011.

a otsusega nr 37. Kehtiva DP eesmärgiks oli maa-ala kruntideks jagamine, ehitustingimuste

seadmine (elamute tarbeks), juurdepääsude ja parkimisvõimaluste lahendamine, tehnovõrkude

ja -rajatiste asukoha jms määramine. DP kava lähialasse teisi detailplaneeringuid ei jää.

Kehtiv DP ala hõlmab nii Latika kinnistut kui ka kõrvalasuvat Räime (53101:001:0456; 100%

elamumaa; 23 000 m2) kinnistut ning Kännu tee (53101:001:0458; 100% transpordimaa; 1641

m²) kinnistut. Latika ja Räime kinnistutele on kehtiva DP-ga ette nähtud kummalegi krundile

ühe elamu ja ühe abihoone ehitamise võimalus (vt joonist 1, vasakul (POS 2) Latika kinnistu).

Joonis 1. Väljavõte 2011. a kehtestatud DP-st, kus oranžiga on tähistatud elamu ja abihoone ehitamiseks

vastavad alad (Latika kinnistu POS 2). Allikas: Stuudio Beeta OÜ, 2011.

6 Lääne-Nigula vallas Latika kinnistule (53101:001:0457) elamu arenduse DP kava (veekogu ehituskeeluvööndi

vähendamise taotlemise eelduse vajadusega) KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Hetkel kehtivas DP-s (2011) on välja toodud, et elamute projekteerimisel võib elamutele

lubatud hoonestusala nihutada 10% (va Latika kinnistul mere suunas) juhul, kui läbi nihutamise

on võimalik säilitada olulisemaid puid. Kehtiva DP järgi on Latika kinnistul suurim lubatud

ehitusalune pindala 300 m2 ning suurim lubatud ehitiste kõrgus 8,5 m. Nii Latika kui ka Räime

kinnistule on DP ette näinud eraldi puurkaevud vee võtmiseks ning reovee tarbeks tuleb rajada

(mõlemale krundile eraldi) tühjendatav septik koos immutusväljakuga. Lisaks on DP-s toodud

reovee käitluslahendusele ka täpsustus: Juhul, kui imbväljaku rajamisega võib kaasneda oluline

kõrghaljastuse kahjustamine (vastav kirjeldus ja täpne joonis täpsustatud geoalusel peab

sisalduma ehitusprojektis), tuleb imbsüsteemi asemel ette näha kinnine reovee kogumismahuti

min. 10 m3, mille tühjendamine toimub lähimasse purgimispunkti vastavat litsentsi omava

ettevõtte poolt.

DP-s on välja toodud, et puid on lubatud likvideerida vaid sissesõidutee ja lubatud hoonestuse

alla jäävalt maa-alalt. Arhitektuurilise poole pealt on DP-s seatud järgmised nõuded:

 soovitatavalt puitarhitektuur (lubatud on palkhoonete ehitamine);

 välisseinte viimistluses peab domineerima puit (lubatud nt osaline tellismüüritis või

väiksegabariidiline paekivimüüritis) ning katusekattematerjaliks tuleb valida üks

järgnevatest – kivi-, plekk-, muru- või rookatus;

 piirdeaeda soovitatavalt mitte rajada. Kui piirdeaia rajamine on vältimatu, rajada hõre

horisontaalne puitlatt-piire.

7 Lääne-Nigula vallas Latika kinnistule (53101:001:0457) elamu arenduse DP kava (veekogu ehituskeeluvööndi

vähendamise taotlemise eelduse vajadusega) KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

2. Kavandatava tegevuse ehk uue detailplaneeringu kava

lühikirjeldus

Käesoleva KSH EH objekt on Lääne-Nigula vallas Rannaküla külas Latika (53101:001:0457,

100% elamumaa; 21 600 m2 ehk 2,16 ha) kinnistu (vt joonist 2) DP kava. Eesmärk on kaaluda

senise DP (ptk 1) osalist kehtetuks tunnistamist Latika kinnistu osas läbi uue DP koostamise ja

kehtestamise. Käsitletava DP kava järgselt soovitakse vähendada (mh LKS § 40 baasil) kehtivat

ranna piiranguvööndit ehk veekogu ehituskeeluvööndit metsamaal (mh LKS § 38 lg 2) u 90 m

võrra, et oleks võimalik ehitada elamu kehtivas planeeringus (ptk 1) kavandatust erinevasse

asukohta, säilitamaks mh haljastuslikult väärtuslikku (Metsaruum OÜ, 2022 hinnangul)

metsaala.

Joonis 2. Latika kinnistu asukoht. Aluskaart: Maa-amet, 2022.

DP kava järgselt soovitakse elamu ja abihoone (kuni 200 m2, kõrgus kuni 8,5 m) rajada

ajaloolise ja aktiivse kasutuseta pinnastee (vt joonist 3 ja 4) äärde, et vältida kehtivas DP-s (ptk

1) näidatud asukohas Metsaruum OÜ hinnangul (2022) haljastuslikult kõrge väärtusega puude

raiet. Üks võimalikest variantidest, mida arendaja (eraisik) on kaalunud rakendada, on elamu

nn „pukkidele“ rajamine (postvundament, kruvivundament või vaivundament; nt joonis 5).

Joonis 3. Latika kinnistut läbiv ajalooline tee. Aluskaart: Maa-amet, 2022; foto: tellija erakogu, 2022.

8 Lääne-Nigula vallas Latika kinnistule (53101:001:0457) elamu arenduse DP kava (veekogu ehituskeeluvööndi

vähendamise taotlemise eelduse vajadusega) KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Joonis 4. Kavandatava tegevuse asukoht (märgitud numbriga 2) ajaloolise tee ääres. Allikas: Peeter Loo

(KAMP Arhitektid OÜ), 2022.

Joonis 5. Näidis majast, mis on ehitatud nn „pukkidele“. Arhitektid: Bornstein Lyckefors, Josefine

Wikholm, 2017. Allikas: archdaily.com (vaadatud 18.11.2022).

Elamu tehnovõrkude ja -rajatiste lahendused oleksid analoogsed ptk 1 kirjeldatud lahenditega.

Puurkaevude osas võib Rannaküla piirkonna hajaasustuses paiknevatel elamute puhul esile

tuua, et puurkaevudel on enamasti hooldusalad (10 m). Seega tuleks ka Latika kinnistu

tulevasele puurkaevule 10 m hooldusala veeseadus (VeeS) § 154 lg 1 p 3 alusel. Reovee käitluse

lahenduse asupaiga tulevasel täpsustamisel peetakse silmas VeeS § 127 lg 1 põhimõtteid.

9 Lääne-Nigula vallas Latika kinnistule (53101:001:0457) elamu arenduse DP kava (veekogu ehituskeeluvööndi

vähendamise taotlemise eelduse vajadusega) KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

3. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus

Peatüki koostamisel on arvestatud 1. ja 2. peatükis, juhendmaterjalides ning avalikult ja

erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet. Andmebaasidena kasutatakse

peamiselt EELIS programmi (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur (03.01.2023)) ja

Maa-ameti kaardirakendusi (2022-2023). Peatükis on objekti lähialana käsitletud kuni 50 m

raadiuses olevat ala, laiema tsoonina on kirjeldatud (üldise taustinfo tagamiseks) eelkõige 100

m tsooni.

Eelhinnangus käsitletav ala (hajaasustuses) asub Lääne-Nigula vallas (ajaloolises Nõva vallas),

kus oli kohaliku omavalitsuse andmetel 2022. a seisuga 7263 elanikku. Tuginedes

korrakaitseseadusele (§ 56) on Lääne-Nigula vallas, mujal kui avalikus kohas, ajavahemikul

kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni, keelatud

tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte. Ei kohaldata

müra ja valgusefektide suhtes, mis on tekitatud: päästetöö käigus või alarmsõiduki poolt;

kohaliku omavalitsuse loa alusel; ööl vastu 1. jaanuari, ööl vastu 25. veebruari või 24. juunit.

Objektist linnulennult u 450 m kaugusel paikneb Nõva-Rannaküla kõrvalmaantee nr 16129.

Kommunikatsioonidest läbib hetkel kinnistut maa-alune sideehitis ning elektriõhuliin (alla 1

kV). Objekti ümbritsevad järgmised kinnistud (vt joonist 6):

 Rannatalu (53101:001:0380, 100% maatulundusmaa);

 Kännu (53101:001:1561, 100% elamumaa);

 Kännu tee (53101:001:0458, 100% transpordimaa);

 üle Kännu tee Rannametsa (53101:001:0360, 100% maatulundusmaa);

 Räime (53101:001:0360, 100% elamumaa) – vt ka ptk 1.

Joonis 6. Latika kinnistu naaberkinnistud. Aluskaart: Maa-amet, 2023.

Alljärgnevalt on esitatud ülevaade peamistest (arvestades tegevuse iseloomu) ja

asjakohastest ning kõrgematest planeerimisdokumentidest ja arendusdokumentidest

tulenev paikkonna kirjelduse osa. Vastavale infole järgneb ka paikkonna muude ja

käesoleval juhul asjakohaste aspektide kirjelduste osa.

Lääne maakonnaplaneeringu 2030+ (2018) järgi asub Latika kinnistu rohevõrgustiku alal ja

väärtuslikul maastikul. Välja on mh toodud, et väärtusliku maastiku alale ehitamisel tuleb

jälgida kohalikku ehitustraditsiooni ja hoone sobivust maastikku. Rohevõrgustiku kohapealt on

10 Lääne-Nigula vallas Latika kinnistule (53101:001:0457) elamu arenduse DP kava (veekogu ehituskeeluvööndi

vähendamise taotlemise eelduse vajadusega) KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Nõva piirkond (endine Nõva vald, sh Rannaküla küla) rahvusvahelise ja riikliku tähtsusega

rohevõrgustiku tugiala, mille olulisus tuleneb peamiselt ranniku- ja pärandkoosluste ning

lindude rände- ja pesitsuspaikade olemasolust. Ühe ruumilise arengu suunamise põhimõttena

on kirjas, et rannaaladel tuleb vältida asustuse teket, mis muudab oluliselt väljakujunenud

loodusmaastikku (esteetilisust ja puhkeväärtust) – siinkohal on tegu (ptk 1 ja 2) olemasoleva

asustuse tihendamisega. Elamualade planeerimisel rannikualadele on soovitav eelistada

olemasolevaid ajaloolisi rannakülasid (eelistades ehitamist vanadele taluasemetele).

Lääne-Nigula valla üldplaneering (ÜP; 2022) – Rannaküla külas asub elanike jaoks oluline

puhkemets (klass III), millele ÜP on seadnud täiendavad tingimused antud metsa(de)

majandamisele (nt raiete kooskõlastamine enne metsateatise esitamist kohaliku omavalitsusega,

raied planeeritakse maastikku sobitatud lankidena jne). ÜP-s on öeldud, et varasema

detailplaneeringu olemasolul tuleb lähtuda selles kajastatud ehituskeeluvööndi joonest ning

selle määramise põhjendustest ja lisatingimustest. LKS § 38 kohaselt on mererannal

ehituskeeluvööndi ulatuseks 100 m, millele lisandub metsamaa erisus, kus ehituskeeluvöönd

kehtib piiranguvööndi piirini ehk mererannal 200 m (rakendub Latika kinnistul). LKS § 34

kohaselt on ranna kaitse eesmärgiks sellel asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest

lähtuva kahjuliku mõju piiramine, kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba

liikumise ja juurdepääsu tagamine.

Lääne-Nigula valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2020-2032

(2019) järgi on ÜVK-ga liidetud Rannakülas vaid korrusmajad, eramajadel on rajatud eraldi

reoveekogumiseks kogumismahutid või puhastatakse reovesi omapuhastites; vesi saadakse

oma šaht- või puurkaevudest, mis haakub ka ptk 1 ja 2 toodud kehtiva DP lahendusega.

Rannaküla piirkonna hajaasustuses paiknevatel elamute puurkaevudel on Maa-ameti ja

Keskkonnaportaali andmetel (2022) enamasti määratud hooldusalaks 10 m (va üksikjuhtumid,

kus sanitaarkaitseala on 50 m (vt ka ptk 2)).

Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (2022) järgi kuulub DP kava ala

rannikuala Matsalu alamvesikonda, Matsalu lahe rannikuveekogumisse. Veekogumi seisundiks

hinnati 2019. aastal „halb“, mis oli tingitud eelkõige elavhõbeda (Hg) sisaldusest kalades.

Antud koormus ei ole seotud üksikmajapidamiste tegevusega, vaid laiemalt Läänemere

seisukorraga. Koormuse (Hg sisaldus kalades) vähendamiseks on Keskkonnaministeerium

välja toonud, et meetmena on kavas täita rahvusvaheliste lepete / konventsioonide käigus seatud

veekaitselisi eesmärke.

Maa-ameti (2022) andmetel ei asu DP kava alal maaparandussüsteeme ja maardlaid. DP kava

alale ei ulatu ohtlike ettevõtete ohualasid, samuti ei esine radooniriski ja üleujutusohtu (nii

hetkel kehtiva DP elamu asukohas kui ka kavandatavas asukohas). DP kava alal on põhjavesi

nõrgalt kaitstud. Looduskaitselistest aspektidest saab välja tuua, et DP kava ala ei asu

Natura 2000 võrgustikus ega looduskaitselisel alal. DP kava alale lähimad Natura 2000

alasid on kirjeldatud allpool ja ka KSH EH lisas 1. DP kava alast edelasse (maismaal) u 170 m

kaugusele jääb Nõva looduskaitseala (KLO1000660) Peraküla sihtkaitsevöönd (KLO1101713),

Latika kinnistu rannapoolses osas asub III kaitsekategooria linnu liivatülli (Charadrius

hiaticula) leiukoht (viimane kinnitatud vaatlus 2022. a; vt joonist 7) – DP kava järgne elamu

jääks leiukohast u 90 m kaugusele.

Umbes 130 m kaugusel kavandatavast tegevusest (mere piiril) asub Läänemeres paiknev Nõva-

Osmussaare hoiuala (hõlmab suuremalt osalt merelist ala, maismaaosas väikesed

rannikulõigud; KLO2000166; vt joonist 7). Nõva-Osmussaare hoiuala kaitsekorralduskavas

11 Lääne-Nigula vallas Latika kinnistule (53101:001:0457) elamu arenduse DP kava (veekogu ehituskeeluvööndi

vähendamise taotlemise eelduse vajadusega) KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

2019-2028 (2019) on kirjas, et hoiuala loodusväärtusi inventeerinud teadlaste hinnangul on see

üks mitmekesisemaid ning paremini säilinud elustikuga merealasid Läänemere idaosas, mis

asub arktiliste veelindude Ida-Euroopa rändeteel. Vähemalt 20% piki Läänemerd rändavatest

veelindudest läbib Põõsaspea neeme ja Osmussaare vahelist ala. Nõva-Osmussaare hoiuala

kaitse-eesmärgiks on loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpide ja II lisas nimetatud

liikide ning linnudirektiivi I lisas nimetatud liikide ning I lisas nimetamata rändlinnuliikide

elupaikade kaitse.

Joonis 7. Latika kinnistu läheduses asuvad looduskaitselised objektid. Aluskaart: Maa-amet, 2022.

Eelnevalt nimetatud kaitsealad on seotud Natura 2000 võrgustikku kuuluvate Nõva-

Osmussaare linnuala (EE0040201) ja Nõva-Osmussaare loodusalaga (EE0040201),

kusjuures linnu- ja loodusala kattuvad. Linnu- ja loodusala kaitse-eesmärkideks olevaid liike ja

elupaiku avab ka KSH EH lisa 1. Alade kaitse korraldust suunab mh eelnevalt nimetatud Nõva-

Osmussaare hoiuala kaitsekorralduskava 2019-2028 (2019) ning ka Nõva looduskaitseala

kaitsekorralduskava 2018–2027 (2018). Maismaa lähim elupaigatüüp hallid luited (2130*) jääb

kavandatavast tegevusest ca 170 m kaugusele. Kaitsekorralduslike dokumentide põhjal on

elupaiga ohuteguriks mootorsõidukitega sõitmine väljaspool teid. Meetmed: kaluritele ja

kalastajatele merele ligipääsude tähistamine ning mootorsõidukitega liiklemist keelavate

märkide ja liikumispiirangutest teavitavate tahvlite paigaldamine.

Metsaruum OÜ poolt koostatud Latika ja Räime kinnistute dendroloogilises hinnangus

(2022) hinnati kinnistute erinevate osade haljastuslikku väärtust ning võrreldi OÜ Stuudio

Beeta poolt 2011. a koostatud ning Nõva Vallavolikogu 21.10.2011. a otsusega nr 37 kinnitatud

DP järgi lubatud hoonestusala praeguse DP kava eeldatava hoonestuspiirkonnaga. Hinnangus

leiti, et hetkel kehtiva DP hoonestusalal (vt ka käesoleva töö ptk 1) asub vana, heas tervislikus

seisundis pohla kasvukohatüübi männik (Nõva piirkonnale iseloomulik), puude keskmine

vanus 110-175 aastat. Dendroloogilise hinnangu järgi on kehtiva DP hoonestusalal tegemist

haljastuslikult kõrge väärtusega alaga, kavandatava tegevuse (ptk 2) asukohas on aga tegu

haljastuslikult madalama väärtusega osaga.

12 Lääne-Nigula vallas Latika kinnistule (53101:001:0457) elamu arenduse DP kava (veekogu ehituskeeluvööndi

vähendamise taotlemise eelduse vajadusega) KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

4. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja

ettepanekud edaspidiseks ning KSH vajalikkuse määramine

Peatükk (edaspidi ptk) on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info menetlemist.

Alljärgnevad ptk-d näitavad, kas ja millised faktorid võivad oluliseks kujuneda KSH

algatamisel või mitte algatamisel.

Eelhinnangu koostamisel ehk planeerimisdokumendi kava mõjude kaalutlemisel arvestatakse

(alus: KeHJS § 33 lg 3-5 ning Kutsar, 2015/2018) järgnevaid aspekte:

1. missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele

tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest;

2. missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit;

3. strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse;

4. strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel;

5. strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust);

5.1. mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale);

5.2. mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond);

5.3. mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus;

5.4. mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale;

5.5. piiriülene mõju ja katastroofid.

Alljärgnevates peatükkides (4.1-4.5) on eelnevalt esitatud loetelu täpsemalt lahti kirjutatud. Ptk

4.6 võtab kokku KSH vajalikkuse lõpphinnangu (käesoleva töö põhjal) ja annab suuniseid

lõpliku KSH otsuse (algatada või mitte) eelnõu osas seisukohtade küsimiseks.

4.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse

kavandatavale tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja

elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest

DP kavaga soovitav tegevus (ptk 2) sobitub põhimõtteliselt kavandatavasse asupaika, tuginedes

kehtivale planeeringule (ptk 1), ümbritsevale maakasutuslikule situatsioonile ning Lääne

maakonnaplaneeringule 2030+, Lääne-Nigula valla ÜP-le. Kavandatav elamu asukoht jälgiks

üldjoontes juba väljakujunenud asustuse joont mööda rannikut, seega kavandatav tegevus ei

muuda oluliselt väljakujunenud asustust – siinkohal on tegu asustuse tihendamisega, kuid teises

asupaigas, juhindudes dendroloogilise hinnangu (vt ptk 3) suunistest.

DP kavaga ei soovita seega muuta maakasutusotstarvet, vaid elamu alaga seonduvate objektide

asetust. Hetkel alal kehtiva DP järgi asub metsamaaga seotud ranna ehituskeeluvöönd (EKV)

kavandatavast tegevusest ehk ranna poolt vaadatuna u 90 m sisemaa suunas, seega tuleks

13 Lääne-Nigula vallas Latika kinnistule (53101:001:0457) elamu arenduse DP kava (veekogu ehituskeeluvööndi

vähendamise taotlemise eelduse vajadusega) KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

kavandatava tegevuse (ptk 2) elluviimiseks vähendada EKV-t. EKV vähendamise

parameetreid kaalutakse õigusruumi järgselt planeerimisprotsessi käigus ja lähtuvalt mh LKS

§-st 40 sätestatust. Vastava DP menetluse korral tuleb rõhutada aga seda, et Keskkonnaamet

vähendab EKV tsooni ikkagi vaid erandkorras. Muuhulgas on sellise erandi tekkeks peetud

asjaolu, et maaüksusel ei ole teisi asupaikasid, kuhu saaks hoonestust kavandada (järeldused

lähtuvad nt „Tammesiilu detailplaneeringu kavatsuse KSH eelhinnangust“ (Alkranel OÜ,

2022)). Ehituskeeluvööndi vähendamise vähetõenäolisusele on viidanud ka Keskkonnaamet

(21.09.2022. a kiri nr 7-13/22/16241-2), kuid see ei välista planeerimisprotsessi, mille raames

leitakse siis lõplik vastus tegevuse võimalikkuse või mitte võimalikkuse osas. Kogutud andmed

ei viita, et vastava menetluse juurde peaks tingimata kuuluma DP menetlust (kui see

algatatakse, kui üldplaneeringut muutev, kuna soovitakse vähendada ranna ehituskeeluvööndit

metsamaal) toetav KSH protsess.

DP kavaga kavandatava ja paikkonna kirjeldusi arvestades ei saa järeldada, et tegemist oleks

arendusega, mis vajaks ebaproportsionaalseid vahendeid planeeritava elluviimiseks või

haldamiseks – sama kehtib ka hetkel kehtiva DP puhul. Seega ei ole ka nt finantsvahendid

tegevuse korrektseks elluviimiseks teadaolevalt takistavaks teguriks.

4.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi

strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise

tasandit

DP kava maakasutuslikud eesmärgid järgivad maakonnaplaneeringu ja valla ÜP põhimõttelisi

arengusuundi, ptk 1 esile toodud ehk seatud tingimused nt elamu arhitektuuri osas on

kirjeldatud ka valla ÜP-s – jälgitakse ümbritsevat hoonestuslaadi, kasutatud materjale jpm.

Kavandatav tegevus ei takista teiste ümbruskonna kinnistute senist maakasutust ega loo eeldusi

olulise negatiivse olustiku tekkeks. Seoseid planeeritava tegevuse ja strateegiliste

planeerimisdokumentide vahel on lahti kirjutatud ka ptk 4.1. DP kava loob selle edasisel

võimalikul menetlusel (DP menetlusena) juriidiliselt korrektsed seosed ka kõrgemate

strateegiliste dokumentidega/arengudokumentidega (vt ptk 3; mh nende korraliseks üle

vaatamiseks või tulevaseks ajakohastamiseks (asjakohane sisend)) ning võimaldab menetleda

tegevuse elluviimiseks vajalikke tegevuslubasid piisava täpsusastmega.

4.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse

DP kava edasine menetlus (DP algatamise järgselt) on eelnevate alampeatükkide alusel

asjakohane vastavas kohas. DP menetlustasandi puhul puuduvad olulised seosed

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. DP protsessi tasandit

arvestades ei ole DP (sh kava) seega otseseks vahendiks näiteks riiklike keskkonnakaalutluste

muutmisel. Samas arvestaks planeerimise protsess (DP menetluse algatamisel) riiklike

normatiividega, mis tulenevad keskkonnakaalutlustest. DP edasise menetluse käik võimaldab

muuhulgas tulevikus vastavaid teisi kavasid või dokumente ajakohastada teemakohase

(tegevuse toimimine vastavas asupaigas) teabega (nt vastavate kavade korraliste ülevaatuste

perioodidel). See tähendab, et näiteks kõrgemates strateegilistes dokumentides on võimalik

lähtuda tulevaste otsuste tegemisel (sh keskkonnakaalutluste edasisel integreerimisel)

aktuaalsest teabest ja/või situatsioonist.

14 Lääne-Nigula vallas Latika kinnistule (53101:001:0457) elamu arenduse DP kava (veekogu ehituskeeluvööndi

vähendamise taotlemise eelduse vajadusega) KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

4.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega

seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste

õigusaktide nõuete ülevõtmisel

Alampeatüki pealkirjast lähtuvalt – võimalik DP menetlus ei ole otseselt seotud jäätmekäitluse

või veekaitsega ega Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega. Küll aga

peab arvestama ja ka arvestab (läbi õiguslikult paika pandud DP koostamisprotsessi) käesolev

DP protsess (DP menetluse algatamisel) riiklike normatiividega (kujundatud tulenevalt EL

nõuetest), toetudes ka ptk 2 ja 3 ning Eesti riigi õigusaktide regulatsioonile ja raamistikule.

Siinkohal on asjakohane üle rõhutada, et DP kaval on kaudsed seosed veekaitsega, lähtudes

LKS § 34 sätestatust. Samas DP protsessis (DP menetluse algatamisel) ongi võimalik

analüüsida ranna kaitse detaile vastava elamuala asupaikade valikul (st kehtiv planeering vs

taotletav kava) nagu on nenditud ka käesoleva töö ptk 4.1.

4.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud

keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust

ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust

ning õnnetuste esinemise võimalikkust)

Käesolev peatükk jaotub omakorda viieks alampeatükiks.

4.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale)

Toetudes ptk 3, 4.1 ja 4.2, siis elamu kavandamine vastavas asukohas on kehtiva

maakonnaplaneeringu, ÜP ja dendroloogilise hinnangu järgselt soositud. Kavandatava tegevuse

tulemusel muutuks eelkõige elamu asukoht (vt ptk 1 ja 2), kuid maastikuvorme kui selliseid ei

muudetaks. Antud alale (ptk 2) elamu kavandamine ja kasutuselevõtt ei oma olulist negatiivset

mõju ka mullale ja pinnasele. Lokaalne maastikuilme mingil määral muutub, sest planeeritavale

alale lisandub uus ehitis elamu näol, kuid see muutuks ka juhul, kui ehitatakse elamu hetkel

kehtiva DP järgi. Arvestades juba DP kava ala ümbritsevat maakasutust, ei ole maastikuilme

muutust võimalik pidada paikkonda mitte sobivaks ning vastavas asupaigas arendus ei oma ka

täiendavaid negatiivseid mõjusid paikkonna veestikule (sh põhjavesi) ning õhule ja kliimale.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust.

4.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond)

Hetkel ei ole DP kava ala elamualana kasutuses, kuid ümbruses on hajaasustusele omased

üksikmajapidamised. Johtuvalt juba ptk 4.1, 4.2 ja 4.5.1 esitatud teabest saab järeldada, et

arendatav tegevus sobitub vastavasse piirkonda (lähtudes mh olemasolevast taristust). Inimeste

heaolu võib muuhulgas seostada tavapäraselt jäätmete, müra, vibratsiooni ja valgusreostuse

valdkondadega. Kavandatava tegevuse korral ei ole ehitusperioodil ega ka ala võimalikul

kasutusajal ette näha vastavate valdkondade puhul tegureid, mis võiksid kaasa tuua olulist või

leevendamist vajavaid negatiivseid mõjusid (käsitletud piirkonnas ning kavandatavas

valdkonnas).

15 Lääne-Nigula vallas Latika kinnistule (53101:001:0457) elamu arenduse DP kava (veekogu ehituskeeluvööndi

vähendamise taotlemise eelduse vajadusega) KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

4.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuuripärand

ja intensiivne maakasutus

Vastava ala kohta koondunud andmed käesolevas töös ei näita, et tegemist oleks tundliku või

juba liiga intensiivselt kasutatud alaga (va kalda kaitse temaatika (vt ptk 4.1 ja 4.4)), kus ptk 2

kirjeldatud arendustegevust (hoidmaks väärtuslikumat metsakooslust ranna metsa

ehituskeeluvööndist välja jääval alal) ellu viia ei tohiks. Samuti ei esine looduslikke iseärasusi

või kultuuripärandit, mis kavandatavat tegevust võiks mõjutada või millele võiks omakorda

mõju olla.

4.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale

Toetudes ptk 3, siis ei esine võimalikul planeeritaval alal (otsene ehitustegevus) loodusobjekte

või Natura 2000 alasid, mida võidaks otseselt mõjutada. Kogu edasine võimalik DP menetlus

peaks kogutud andmete põhjal keskenduma laiemale ranna kaitse lahenduste detailküsimustele,

mida on juba esile toodud ka ptk 4.5.3. Vastavast tulenevalt negatiivsed mõjud (sh eeldused)

kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku aladele puuduvad, arvestades mh

kavandatava mahtu ja ümbritsevate elamute paiknemist. Asjakohane järeldus on esitatud,

arvestades mh asjaolu, et Latika kinnistu rannapoolses osas esineb liivatüll (Charadrius

hiaticula) leiukoht (vt ka ptk 3).

4.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid

Analüüsitud kavandatava tegevusega ei kaasne ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe).

Seega ei lisa kavandatav tegevus täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda. Planeeritu

elluviimisega ei kaasne eeldatavalt negatiivset riigipiiriülest mõju.

4.6. KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised

Lähtudes ptk 4.1-4.5 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju

avaldumist strateegilise dokumendi koostamise algatamisel, koostamisel ja rakendamisel ette

näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole

vajadust KSH protsessi algatada, DP protsessi juurde, millega taotletakse EKV vähendamist

(eelkõige LKS § 40 alusel, vt ka käesoleva dokumendi ptk 4.1, 4.4 ning 4.5.3). Eraldi ja

täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt

(KeHJS § 33 lg 6). Asjakohase ametkonna või osapoolena, kellelt täiendavalt seisukohti

peaks (KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) küsima, tuvastas Alkranel OÜ oma

töös Keskkonnaameti. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik

korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse pädevuses.

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus kaalutluse alusel.

Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks

ehk kujundamiseks. Lõpetuseks – otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga

seonduva otsuse eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse

pädevuses.

16 Lääne-Nigula vallas Latika kinnistule (53101:001:0457) elamu arenduse DP kava (veekogu ehituskeeluvööndi

vähendamise taotlemise eelduse vajadusega) KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Kokkuvõte

Käesoleva KSH eelhinnangu objektiks oli Latika (katastritunnus 53101:001:0457) kinnistu

elamu arenduse detailplaneeringu kava (veekogu ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemise

eelduse vajadusega). Eesmärk on kaaluda senise detailplaneeringu (vt ptk 1) osalist kehtetuks

tunnistamist Latika kinnistu osas läbi uue detailplaneeringu koostamise ja kehtestamise (DP

kava visiooni vt ptk 2). Detailplaneeringu kava järgselt soovitakse vähendada kehtivat ranna

piiranguvööndit ehk veekogu ehituskeeluvööndit metsamaal u 90 m võrra, et oleks võimalik

ehitada elamu kehtivas planeeringus kavandatust erinevasse asukohta, säilitamaks mh

haljastuslikult väärtuslikku (Metsaruum OÜ, 2022 hinnangul) metsaala.

Juhindudes DP kavast ning selle ümbruskonna kohta koondatud andmetest (ptk 3) saab kokku

võtta mõjude eelduste ehk KSH vajaduse analüüsi (ptk 4) tulemused. Tulemused – lähtudes

ptk 4.6 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju avaldumist

strateegilise dokumendi koostamise algatamisel, koostamisel ja rakendamisel ette näha.

Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole vajadust

KSH protsessi algatada, DP protsessi juurde, millega taotletakse EKV vähendamist (eelkõige

LKS § 40 alusel, vt ka käesoleva dokumendi ptk 4.1, 4.4 ning 4.5.3). Eraldi ja täiendavate

seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt

(KeHJS § 33 lg 6). Asjakohase ametkonna või osapoolena, kellelt täiendavalt seisukohti

peaks (KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) küsima, tuvastas Alkranel OÜ oma

töös Keskkonnaameti. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik

korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse pädevuses.

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus kaalutluse alusel.

Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks

ehk kujundamiseks. Lõpetuseks – otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga

seonduva otsuse eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse

pädevuses.

17 Lääne-Nigula vallas Latika kinnistule (53101:001:0457) elamu arenduse DP kava (veekogu ehituskeeluvööndi

vähendamise taotlemise eelduse vajadusega) KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Kasutatud allikad

Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba

teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms, mida siinkohal tingimata ei dubleerita):

1. Dendroloogiline hinnang Lääne-Nigula valla Räime (53101:001:0456) ja Latika

(53101:001:0457) kinnistute kohta. Metsaruum OÜ, 2022.

2. Eelhindamine KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura

eelhindamine. Riin Kutsar, 2015.

3. Eelhindamise KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine.

Riin Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018.

4. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur (03.01.2023).

5. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, … - 2023.

6. Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Rannaküla, Räime, Latika, Kännu geodeetiline

alusmõõdistus. Aamos Atlas OÜ, 2022.

7. Lääne maakonnaplaneering 2030+. OÜ Hendrikson & Ko, 2018.

8. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Keskkonnaministeerium, 2022.

9. Lääne-Nigula valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2020-

2032. Europolis OÜ, 2019.

10. Lääne-Nigula valla üldplaneering. AB Artes Terrae OÜ, 2022.

11. Lääne-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Alkranel OÜ, 2019-2021.

12. Maa-ameti kaardirakendused (www.maaamet.ee ), 2022-2023.

13. Nõva looduskaitseala kaitsekorralduskava 2018–2027. Keskkonnaamet, 2018.

14. Nõva-Osmussaare hoiuala kaitsekorralduskava 2019-2028. Keskkonnaamet, 2019.

15. Ranna-Tooma IV kinnistu DP. OÜ Stuudio Beeta, 2011.

18 Lääne-Nigula vallas Latika kinnistule (53101:001:0457) elamu arenduse DP kava (veekogu ehituskeeluvööndi

vähendamise taotlemise eelduse vajadusega) KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

KSH EH LISAD:

KSH EH lisa 1. Nõva-Osmussaare linnu- ja loodusala kaitse-eesmärkideks

olevad elupaigatüübid ja liigid

Nõva-Osmussaare linnuala kaitse-eesmärkideks olevad liigid on esitatud tabelis L1.1 ning

Nõva-Osmussaare loodusala kaitse-eesmärkideks olevad elupaigatüübid ja liigid tabelis L1.2.

Linnu- ja loodusala on kirjeldatud ka nt eelhinnangu ptk 3.

Tabel L1.1. Nõva-Osmussaare linnuala kaitse-eesmärgid. Allikas: Keskkonnaportaal, 2023.

NR Liik Liigi ladinakeelne nimi

1 nõmmekiur Anthus campestris

2 merivart Aythya marila

3 laanepüü Bonasa bonasia

4 mustlagle Branta bernicla

5 kassikakk Bubo bubo

6 sõtkas Bucephala clangula

7 öösorr Caprimulgus europaeus

8 must-toonekurg Ciconia nigra

9 soo-loorkull Circus pygargus

10 aul Clangula hyemalis

11 merikotkas Haliaeetus albicilla

12 nõmmelõoke Lullula arborea

13 tõmmuvaeras Melanitta fusca

14 mustvaeras Melanitta nigra

15 jääkoskel Mergus merganser

16 rohukoskel Mergus serrator

17 hahk Somateria mollissima

Tabel L1.2. Nõva-Osmussaare loodusala kaitse-eesmärgid. Allikas: Keskkonnaportaal, 2023.

NR Elupaigatüüp/liik Elupaigatüübi tähis / liigi ladinakeelne nimi

1 veealused liivamadalad 1110

2 liivased ja mudased pagurannad 1140

3 rannikulõukad 1150*

4 laiad madalad lahed 1160

5 karid 1170

6 esmased rannavallid 1210

7 püsitaimestuga kivirannad 1220

8 merele avatud pankrannad 1230

9 väikesaared ning laiud 1620

10 rannaniidud 1630*

11 püsitaimestuga liivarannad 1640

12 eelluited 2110

13 valged luited (liikuvad rannikuluited) 2120

14 hallid luited (kinnistunud rannikuluited) 2130*

15 rusked luited kukemarjaga 2140*

16 metsastunud luited 2180

17 luidetevahelised niisked nõod 2190

18 vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved 3140

19 jõed ja ojad 3260

20 kadastikud 5130

19 Lääne-Nigula vallas Latika kinnistule (53101:001:0457) elamu arenduse DP kava (veekogu ehituskeeluvööndi

vähendamise taotlemise eelduse vajadusega) KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

NR Elupaigatüüp/liik Elupaigatüübi tähis / liigi ladinakeelne nimi

21 kuivad niidud lubjarikkal mullal 6210*

22 liigirikkad niidud lubjavaesel mullal 6270*

23 lood (alvarid) 6280*

24 sinihelmikakooslused 6410

25 niiskuslembesed kõrgrohustud 6430

26 siirde- ja õõtsiksood 7140

27 lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga 7210*

28 liigirikkad madalsood 7230

29 vanad loodusmetsad 9010*

30 vanad laialehised metsad 9020*

31 soostuvad ja soo-lehtmetsad 9080*

32 siirdesoo- ja rabametsad 91D0*

33 lammilodumetsad 91E0*

34 saarmas Lutra lutra

35 harilik võldas Cottus gobio

36 jõesilm Lampetra fluviatilis

37 nõmmnelk Dianthus arenarius subsp. Arenarius *tähistab tähtsust EL tasandil ehk esmatähtis.

1

Dendroloogiline hinnang Lääne-Nigula valla Räime (53101:001:0456) ja Latika (53101:001:0457) kinnistute kohta

Metsaruum OÜ Marje Talvis

2022

2

Sisukord Üldiseloomustus ....................................................................................................................................................... 3

Tulemused ................................................................................................................................................................ 5

Lisa 1. Puude ja puudegruppide haljastusliku väärtuse hindamise skaala ................................................................ 6

Lisa 2. Fotod ............................................................................................................................................................. 7

Kasutatud materjalid: ................................................................................................................................................ 9

3

Üldiseloomustus

Välitööd tegi kinnnistute omanike Ingrid ja Triin Sieberki tellimusel 10. augustil 2022.a Marje Talvis

Metsaruum OÜ-st. Kaardistuse alusena kasutati ortofotosid ja üksikpuude GPS-mõõdistamist.

Välitööde käigus hinnati kinnistute erinevate osade haljastuslikku väärtust ning võrreldi Stuudio Beeta

poolt 2011.a koostatud ning Nõva vallavalitsuse poolt 21.10.2011 kinnitatud detailplaneeringu järgi lubatud hoonestusala omanike poolt soovitud hoonestusalaga.

Kehtiva detaliplaneeringuga lubatud hoonestusala asub mõlemal kinnistul vanas hea tervisliku

seisundiga Nõvale iseloomulikus pohla kasvukohatüübi männikus. Koosseisus on 100% mändi

keskmise vanusega 110-175a. Puude kõrgus on vahemikus 14-22m, puude diameeter 20-34cm. Puude

tervislik seisund on hea ning tegemist on haljastuslikult kõrge väärtusega alaga. Üksikutel puudel

esineb mürsukildusest põhjustatud mehaanilisi vigastusi, kuid need ei mõjuta oluliselt puude tervislikku

seisundit. Koosseisus on paar jalalseisvat surnud puud, mis on antud kooslusele sellises vanuses

iseloomulik. Taimestikus domineerib mustikas. Ala on pidevalt hooldatud sanitaar- ja üksikpuude raiega ning lamapuitu ei esine.

Lubatud hoonestusalast umbes 100m loodes kulgeb vana tee veidi kõrgemal vallil, mille absoluutkõrgus on umbes 2,5m (Maa-Amet WMS).

Joonis 1. Detailplaneeringuga lubatud ehitusala (punasega) ja soovitud ehitusala (rohelisega)

Räime maaüksuse taodeldaval ehitusalal on tegemist kahel pool ajaloolist teed asuva lagedama häiluga, kus on välja raiutud halvas sanitaarses seisukorras olevaid kuuski.

Koosseisus männid vanusega 40-180a ja kuusk vanusega40-90a, vanemad kuused halvas tervislikus

seisundis. Esineb vaigujooks.Alusmetsas üksikud pihlakad. Osad kuused juurepessu tõttu raiutud.

Taotletaval alal asub üks kõrge haljastusliku väärtusega vana mänd kõrgusega 22m ja

rinnasdiameetriga 36cm, vanus 135a. Ala kirdepiirile jääb kõrgema haljastusliku väärtusega vanade

mändide grupp (ala nr 3), mida võiks püüda ehitamise käigus säilitada.

4

Latika maaüksuse taodeldav ehitusala asub ajaloolisest tee lõunaservas. Lõunapoolses osas (ala 5) on

tegemist vana männi enamusega puistuga, koosseisus ka kuuske. Metsaosa on hõre, mõne kuuse välja

raiumise abil oleks võimalik elamule piisav ruum luua. Põhjapoolses osas (ala 6) on tegemist keskealise

männikuga (ca 75a), alusmetsas üksikud kadakad, pihlakad ning üksikud järelkasvu kuused. Võrreldes

ümbritseva puistuga on haljastuslik väärtus keskpärane. Pinnases jooksevad sõjaaegsed kaevikud.

Alale nr 6 ehitamine oleks kõige mõistlikum, kuna asub vana tee ääres ning puuduks vajadus

kommunikatsioonide ja kaevetööde jaoks täiendavalt puid langetada. Samuti on tegemist kinnistu

haljastuslikult madalama väärtusega osaga.

5

Tulemused

Joonis 2. Hinnatud objektide plaan

I klass – punase värviga II klass – sinise värviga; III klass – rohelise värviga; IV klass – oranži värviga; V klass – pruuni värviga. Tabel 1. Hinnatud objektide nimekiri

NR Haljastuslik väärtus

Puuliik/ koosseis

Vanus Kõr- gus

Hindmise objekt

Märkused Kaardistusalus

1 IV

1.r 80MA20KU 2.r 100KU 40-185 13-23 eraldis

Hõre halvas sanitaarses seisundis erivanuseline männi-kuuse segamets

ortofoto

2 II Mänd 185 22 üksikpuu Tähelepanuväärne mänd d 34cm GPS

3 II Mänd 185 23 puudegru pp

Vanade mändide grupp 3 puud, üks puu viltu, kuid mitte ohtlik.

GPS,ortofoto

4 II 100MA 125 16-21 eraldis

Vana kõrge haljastusväärtusega heas tervislikus seisukorras pohla kkt männik

ortofoto

5 III 65MA35KU 115- 180 18-23 eraldis

Hõredam laik, vana männi-kuuse segapuistu.

GPS

6 IV 100MA 75 17 eraldis

Keskealine pohlamännik, ümbritseva puistuga võrreldes keskpärase haljastusväärtusega

GPS,ortofoto

7 II 100MA 125 16-21 eraldis

Vana kõrge haljastusväärtusega heas tervislikus seisukorras pohla kkt männik

ortofoto

Vastavalt hinnatud objektide väärtusele ei ole mõistlik ehitada detailplaneeringuga soovitatud aladele

(4 ja 7), vaid kasutada ehituse aluseks pinnaks haljastuslikult ning tervisliku seisundi poolest vähem

väärtuslikke alasid (1, 5 ja 6), säilitades võimaluse korral sealseid kõrgema väärtusega puid ja

puudegruppe (2 ja 3).

6

Lisa 1. Puude ja puudegruppide haljastusliku väärtuse hindamise skaala

1) Eriti väärtuslik puu/puudegrupp (I väärtusklass) – dekoratiivsete ja/või pikaealiste ning haigustele ja kahjuritele vastupidavate puuliikide eriti suured ja elujõulised eksemplarid. Puud, mis on dendroloogilised haruldused või mis omavad ajaloolist või kultuuriloolist väärtust. Samuti looduskaitse all olevad puud. Kindlasti säilitada. 2) Väärtuslik puu/puudegrupp (II väärtusklass) – dekoratiivne, pikaealine ning mehhaanilistest vigastustest, haigustest või kahjuritest kahjustamata (või väikese kahjustusega) puu. Dekoratiivsete, haigus- ning kahjurikindlate ja pikaealiste puuliikide noored elujõulised eksemplarid. Haljastusplaani (istutusskeemi) järgi istutatud puu. Omab olulist maastikulist ja ökoloogilist tähtsust. Säilitada. 3) Oluline puu/puudegrupp (III väärtusklass) – dekoratiivne või pikaealine ning väheste mehhaanilistest vigastustest, haiguste- või kahjuritetunnustega, kuid veel elujõuline (juurdekasvu omav) puu. Puu, mis on osa ökoloogiliselt efektiivsest haljastusega kohast Võimalusel säilitada. 4) Väheväärtuslik puu (IV väärtusklass) – puu, mis kahjustab või tulevikus hakkab kahjustama liigiliselt või asukohalt ala väärtuslikumat puud. Puu, mis on oma eluea lõpul kas vanuse või kahjustuste tõttu. Puu, mis on allasurutud seisundis. Linnahaljastuse seisukohalt väheväärtuslik puu, mida võib säilitada kui biomassi, kuid mis on soovitav likvideerida või asendada väärtuslikumate puuliikidega. Võib likvideerida. 5) Likvideeritav puu (V väärtusklass) – haige elujõuetu, ohtlik puu, ning millel on antud kohal väike ökoloogiline tähtsus. Puu, mis on kuivanud, tugevasti kahjustunud varju, linnatingimuste, põlemise, mehaaniliste vigastuste jms. tõttu. Puu, mis varjab ja kahjustab I ja II väärtusklassi puid või muud haljastust. Kuulub väljaraiumisele.

7

Lisa 2. Fotod

Foto 1. Ala 1

Foto 2. Ala 5

Foto 3. Puudegrupp nr 3

Foto 4. Ala nr 4

8

Foto 5. Ala nr 7

Foto 6. Ala nr 6

9

Kasutatud materjalid:

1. Ranna-Tooma IV kinnistu detailplaneering, Stuudio Beeta, 2011

2. Nõva valla volikogu otsus, 21.10.2011 nr 37

3. Maa-Amet WMS teenus

Kännu tee

Kännu tee

KA LL

AS RA

D A

10 m

Ü LE

U JU

TU SA

LA P

IIR

VE EK

AI TS

EV Ö

Ö N

D 2

0 m

RA N

N A

VÕ I K

AL D

A EH

IT U

SK EE

LU VÖ

Ö N

D 1

00 m

RA N

N A

VÕ I K

AL D

A PI

IR AN

G U

VÖ Ö

N D

2 00

m

aj al

oo lin

e Sp

ith am

i R an

na kü

la te

e

EP 100 %

1 8,5 m 2K/-1

2P

1+1300 m²

2,16 ha P-

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

Nõva-Osmussaare hoiuala

m ak

si m

aa ln

e ko

rr us

el is

us

m aa

s ih

to ts

ta rv

e ja

os ak

aa lu

% (d

et ai

l- pl

an ee

rin gu

li ik

id e

ka up

a)Po s

nr

eh iti

se al

un e

pi nd

m ²

(m aa

pe al

ne /m

aa -a

lu ne

)

kr un

di p

la ne

er itu

d su

ur us

m ²

ho on

et e

ar v

kr un

di l

m aa

s ih

to ts

ta rv

e ja

os ak

aa lu

% (k

at as

tr i-

ük su

se li

ik id

e ka

up a)

pa rk

im is

ko ht

ad e

ar v

no rm

at iiv

ne j

a ka

va nd

at ud

ho on

e / a

bi ho

on e

su ur

im k

õr gu

s m

aa pi

nn as

t j a

A B

S

K its

en du

se d

KRUNDI KASUTAMISE TINGIMUSE TABEL

(m aa

pe al

ne /m

aa -a

lu ne

)

2,16 ha 300 1+12k/-1 2

abihoone 5 m

abs 7.8

hoone 8,5 m

abs 10.8

1 EP 100% E100% kallasrada 10 m; veekaitsevöönd 20 m; ranna ehituskeeluvöönd 100 m; ranna- või kalda piiranguvöönd 200 m.

elektriõhuliini kaitsevöönd 4 m laiuselt

(p õh

ih oo

ne /a

bi ho

on e)

PLANEERITAVA HOONE /ABIHOONE

PLANEERITUD HOONESTUSALA

PLANEERINGUALA PIIR

TINGMÄRGID

PLANEERITUD JUURDEPÄÄS KINNISTULE

SOOME LAHT

KALLASRADA 10 m

VEEKAITSEVÖÖND 20 m

OLEMASOLEVA KINNISTU PIIR

RANNA VÕI KALDA EHITUSKEELUVÖÖND 100 m

RANNA VÕI KALDA PIIRANGUVÖÖND 200 m

OLEMASOLEV JUURDEPÄÄSUTEE

ELEKTRIÕHULIIN ALLA 1 kV

OLEMASOLEVAD TEHNORAJATISED

TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND

VÕIMALIK ASUKOHT

RANNA VÕI KALDA PIIRANGUVÖÖNDI VÄHENDAMISE ETTEPANEK

JUURDEPÄÄSUTEE SERVITUUT

KRUNDI EHITUSÕIGUS SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES

HOONETE ARV

KRUNDIL

EHITISE- ALUNE PIND

MEETRITES KÕRGUS

KORRUSE- SUURIM

LISUS

KRUNDI SUURUS nPnP

1 EHITISEALUNE PIND - MAAPEALNE/ MAA-ALUNE

PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV HOONES

PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV ÕUES

PLANEERITUD VEETRASS

W1 W1 W1 W1 PLANEERITUD ELEKTRIMAAKAABEL

PLANEERITUD TEHNORAJATISED

IMBVÄLJAKU KUJA 10 m

SEADMISE VAJADUSEGA ALA

PUURKAEVU HOOLDUSALA r=10 m

TEHNOVÕRGU SERVITUUDI

Planeeringu koostamise korraldaja

Planeerija Optimal Projekt OÜ

Lääne-Nigula Vallavalitsus

Arhitekt I. Punger

Projektijuht M. Kähri

Tehnik

M 1:1000

DP

12.01.2024

Töö nr 551

AS-04

LÄÄNE-NIGULA VALD, RANNAKÜLA

LATIKA KINNISTU DETAILPLANEERING

PÕHIJOONIS

TEHNOVÕRKUDE KOONDPLAAN

MÄRKUSED: 1. Geodeetiline mõõdistus – AAMOS ATLAS OÜ, töö nr 167-G-22, 29.06.2022. a.

POS 1 PLANEERITUD LIITUMISKILP elektrivõrguga

POS 1 JA RÄIME KINNISTU PLANEERITAV PUURKAEV

POS 1 PLANEERITUD Biopuhasti imbväljakuga

alla 10 m³

Puurkaevu ( alla 10 m³/d) heitvee immutamise keeluala 50 m hooldusala välispiirist

N

RÄIME KINNISTU PLANEERITUD HOONESTUSALA

Tallinn 2024

Töö nr 551

Läänemaa, Lääne-Nigula vald, Rannaküla LATIKA KINNISTU

DETAILPLANEERING

PLANEERINGU KOOSTAMISE KORRALDAJA: Lääne-Nigula Vallavalitsus, registrikood 75038598 Haapsalu mnt 6, Taebla alevik, Lääne-Nigula vald Lääne maakond , registrikood 75038589 HUVITATUD ISIK: Triin Tammai PLANEERIJA: Optimal Projekt OÜ, registrikood 11213515 MTR reg. nr EEP000601 Keemia tn 4, 10616 Tallinn ARHITEKT: Ive Punger volitatud arhitekt, tase 7 PROJEKTIJUHT: Meelis Kähri tel +372 56 605 462 [email protected]

Lääne-Nigula vald, Rannaküla, Latika kinnistu detailplaneering

2

KÖITE KOOSSEIS: I SELETUSKIRI

SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 4

PLANEERINGU KOOSTAMISEL ARVESTAMISELE KUULUVAD PLANEERINGUD, ÕIGUSAKTID JA MUUD ALUSMATERJALID ........................................................................................................ 4

PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK .................................... 4

3.1. Planeeringu eesmärk ................................................................................................................ 4

3.2. Planeeringuala lähiümbruse ehituslike ja funktsionaalsete seoste ning keskkonna-tingimuste analüüs .................................................................................................................................... 4

3.3. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek .............................................................................. 5

3.4. Planeeritava maa-ala ruumilise arengu eesmärkide kirjeldus .................................................... 6

VASTAVUS LÄÄNE-NIGULA VALLA VARASEMATELE ÜLDPLANEERIGUTELE ......................... 6

4.1. Vastavus Lääne-Nigula valla üldplaneeringule ......................................................................... 6

4.2. Lääne Maakonnaplaneering 2030+ .......................................................................................... 7

OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ........................................................................... 7

5.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus ................................................................................... 7

5.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus ................................................................................. 7

5.3. Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus .................................................. 7

5.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud ......................................................................................... 7

5.5. Olemasolev tehnovarustus ....................................................................................................... 8

5.6. Olemasolev haljastus ja keskkond ............................................................................................ 8

5.7. Kehtivad piirangud .................................................................................................................... 8

6. PLANEERINGU ETTEPANEK ........................................................................................................ 8

6.1. Krundijaotus ja hoonestusala .................................................................................................... 8

6.2. Krundi ehitusõigus .................................................................................................................... 8

6.3. Ehitiste arhitektuurinõuded ....................................................................................................... 9

6.3.1. Ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks esitatud nõuded ................................................ 9

6.4. Avalik ruum ............................................................................................................................... 9

6.5. Piirded ...................................................................................................................................... 9

6.6. Teed ja parkimiskorraldus ......................................................................................................... 9

6.7. Haljastuse ja heakorra põhimõtted............................................................................................ 9

6.8. Tuleohutusnõuded .................................................................................................................. 10

6.9. Jäätmete prognoos ja käitlemine ............................................................................................ 10

6.10. Meetmed kuritegevuse ennetamiseks ................................................................................... 10

6.11. Servituutide seadmise vajadus ............................................................................................. 11

TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS .................................................................................................... 11

7.1. Veevarustus ja kanalisatsioon ................................................................................................ 11

7.2. Vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimine .................................................................. 11

7.3. Elektrivarustus ........................................................................................................................ 12

7.4. Sidevarustus ........................................................................................................................... 12

7.5. Soojavarustus ......................................................................................................................... 12

7.6. Planeeringuala tehnilised näitajad .......................................................................................... 12

8. KESKKONNATINGIMUSED JA VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU HINDAMINE........................... 12

8.1. Eessõna ................................................................................................................................. 12

8.2. Kavandatava tegevusega kaasnev oht inimese tervisele ja keskkonnale ning avarii-olukordade esinemise võimalikkus ............................................................................................................ 12

8.3. Müra ja vibratsioon ................................................................................................................. 13

8.4. Põhjavee kaitse ...................................................................................................................... 13

8.5. Radooniriski vähendamise võimalused ................................................................................... 13

8.6. Võimaliku keskkonnamõju hindamine ..................................................................................... 13

Lääne-Nigula vald, Rannaküla, Latika kinnistu detailplaneering

3

9. PLANEERINGU ELLUVIIMISE KAVA ........................................................................................... 13

II JOONISED AS-01 Asukohaskeem M 1:~ AS-02 Ruumilise keskkonna analüüs M 1:~ AS-03 Tugiplaan M 1:1000 AS-04 Põhijoonis; Tehnovõrkude koondplaan M 1:1000 III LISAD Tehnilised tingimused: • Imatra Elekter AS tehnilised tingimused 02.06.2023 nr TT-19209L.

Teostatud uuringud: • topo-geodeetilise alusplaani koostas AAMOS ATLAS OÜ, 29.06.2022, töö nr 167-G-22; • Dendroloogiline hinnang Lääne-Nigula valla Räime ja Latika kinnistute kohta. Koostas OÜ

Metsaruum, 2022 a; • Lääne-Nigula vallas Latika kinnistule elamu arenduse detailplaneeringu kava (veekogu

ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemise eelduse vajadusega) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Koostas Osaühing Alkranel, 04.01.2023. a.

IV KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE V MENETLUSDOKUMENDID

Lääne-Nigula vald, Rannaküla, Latika kinnistu detailplaneering

4

I SELETUSKIRI

SISSEJUHATUS Detailplaneeringu lahenduses on ette nähtud Latika kinnistu hoonestusala ümberplaneerimine. Maakasutuse otstarvet ei muudeta vaid kavandatava tegevuse elluviimiseks tehakse ettepanek vähendada ranna ehituskeeluvööndit. Planeeringuala suurus on 2,16 ha.

PLANEERINGU KOOSTAMISEL ARVESTAMISELE KUULUVAD PLANEERINGUD, ÕIGUSAKTID JA MUUD ALUSMATERJALID

• Lääne Maakonnaplaneering 2030+, kehtestatud 23.03.2018 a. • Lääne-Nigula Vallavolikogu 18.08.2022 otsusega nr 133/22-36 kehtestatud Lääne-Nigula valla

üldplaneering; ja Lääne-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne;

• Lääne-Nigula valla arengukava 2022-2030; • Ranna-Tooma IV detailplaneering, kehtestatud 21.10.2011 a. • Latika katastriüksuse detailplaneeringu algatamine. Lääne-Nigula Vallavolikogu 20.04.2023 otsus

nr 1-3/23-19 • Planeerimisseadus; • Ehitusseadustik; • Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded

(keskkonnaministri 03.10.2016 määrus nr 32); • Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded (riigihalduse ministri 17.10.2019

määrus nr 50); • Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad”; • siseministri 16. veebruari 2021. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”; • siseministri 18. veebruari 2021. a määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,

korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”; • muud kehtivad õigusaktid ja projekteerimisnormid.

PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK

3.1. Planeeringu eesmärk Detailplaneeringu eesmärk on ühe katastriüksuse hoonestusala asukoha ümberplaneerimine, ehitusõiguse määramine elamu ja abihoone püstitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringuga lahendus planeeringuala haljastusele, heakorrale, juurdepääsule, parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele. Alale kehtib Ranna-Tooma IV detailplaneering (kehtestatud 21.10.2011. a). Planeeringu muudatus hõlmab kehtestatud planeeringu pos 2 osa ehk Latika maaüksust. Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud maaomanike soovidega, naaberaladel kehtestatud ja lähiümbruses paikneva ja planeeritud hoonestusega. 3.2. Planeeringuala lähiümbruse ehituslike ja funktsionaalsete seoste ning keskkonna-

tingimuste analüüs Planeeritav ala paikneb Lääne-Nigula vallas, Nõva osavallas, Rannaküla lääneosas. Käesoleval hetkel on juurdepääs planeeringualale tagatud 16129 Nõva-Rannaküla teelt, mille kaudu pääseb avalikule Kännu teele. Nõva on oluline puhke- ja turismipiirkond. Kuid aastaringsete elanike arvu kasvu ei ole see siiani kaasa toonud. Piirkonna eeliseks on potentsiaal puhke- ja loodusturismi sihtkohana. Rannakülas, samuti Nõva külas ei ole viimastel aastatel toimunud aktiivset elamuehitust eramajade näol. Planeeringuala piirneb elamu- ja maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistutega. Planeeritavale alale lähimad teenindusasutused (kauplus, osavallavalitsus) asuvad Nõva külas, mis jääb planeeritavast alast ca 4 km kaugusele.

Lääne-Nigula vald, Rannaküla, Latika kinnistu detailplaneering

5

Nõval asub lasteaed ja 6-klassiline kool, raamatukogu, spordisaal, perearsti vastuvõtt. Lähim bussipeatus asub Rannaringi kinnistul ~ 600m kaugusel. 3.3. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud valla üldplaneeringuga, mille kohaselt paikneb Latika kinnistu hajaasustuses maalise asustusega alal. Detailplaneeringu koostamisel jälgitakse kehtivas üldplaneeringus välja toodud nõudeid. Detailplaneeringu lahenduse ettepaneku alusel soovitakse vähendada kehtivat ranna piiranguvööndit ehk veekogu ehituskeeluvööndit metsamaal umbes 85 m võrra, võimaldamaks ehitada elamu kehtivas planeeringus kavandatust erinevasse asukohta ja säilitada haljastuslikult väärtuslikku (OÜ Metsaruum, 2022 hinnangul) metsaala. Hoonestusala nihutamise eesmärgiks on säilitada kõrge väärtusklassiga kõrghaljastust. OÜ Metsaruum poolt koostatud haljastusliku hinnangu järgi jäävad eelneva lahenduse puhul hoonestusala alla pea kõik kinnistu kõrge väärtusklassiga puud. – II klassi 125 a vanused männid. Hoonestusala asukoht on valitud ajaloolise Spithami-Rannaküla tee äärde. Sama tee ääres paiknevad ka põhjapoolsed olemasolevad küla majad, mis asuvad väljakujunenud ehitusjoonel. Antud koha valiku puhul ei ole vaja rajada uut sissesõiduteed ja seal ei kasva väärtuslikke kõrgekasvulisi puid. Rannaküla lääneküljel jääb kõigi katastriüksuste, Ranna-Tooma, Pihlaka, Kibuvitsa, Nõmmeliiva, Mereranna, Rannaangerja, Pässi, Kännu, Õunapuu, hoonestus ranna piiranguvööndisse. Kõigi eelpool mainitud maaüksuste osas on vähendatud ranna piiranguvööndit ja hoonestus on toodud ajaloolise Spithami-Rannaküla tee äärde. Planeeringu realiseerimisel antud asukohas ja kavandatud mahus ei tekitata olulist negatiivset keskkonnamõju.

Väljavõte Eesti Rahvusarhiiv, 1934. a. Spithami-Rannaküla ajaloolise tee kulg. Ehituskeeluvööndi vähendamisega sisaldab detailplaneering üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

Lääne-Nigula vald, Rannaküla, Latika kinnistu detailplaneering

6

3.4. Planeeritava maa-ala ruumilise arengu eesmärkide kirjeldus Planeeritud ala arengu eesmärgid on järgmised: • piirkonna üldisest välisilmest lähtuvalt jätkates rannaküla struktuuri; • elanike vajadustele vastava kvaliteetse elukeskkonna loomine, planeeringuga planeeritud

elamumaa kasutusse võtmine; • keskkonnasõbraliku ruumi loomine, kus arvestatakse olemasoleva keskkonna esteetilist ja

ökoloogilist väärtust; • kavandada planeeringualale hooned, mis sobituvad ehituslikult ning arhitektuurselt käesolevasse

asukohta ning piirkonna hoonestusega.

VASTAVUS LÄÄNE-NIGULA VALLA VARASEMATELE ÜLDPLANEERIGUTELE 4.1. Vastavus Lääne-Nigula valla üldplaneeringule Planeeringualal kehtib Lääne-Nigula Vallavolikogu poolt 18.08.2022 otsusega nr 133/22-36 kehtestatud Lääne-Nigula valla üldplaneering ja Lääne-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Üldplaneeringu kohaselt asub katastriüksus maalise-asustuse alal, hajaasustuses. Alale on varem koostatud Ranna-Tooma IV kinnistu detailplaneering, kehtestatud 21.11.2011. a. Katastriüksuste puhul tegemist loodusliku metsamaaga. Valla üldplaneeringus määratud ehituspõhimõtted: • maaüksuselt on tagatud juurdepääs avalikule teele; • hooned ei või üldjuhul asuda lähemal kui 4 m katastriüksuse piirile; • hajaasustuses ei tohi elukondlike hoonete suurim ehitisealune pind ületada 10% katastriüksuse

pindalast; • elamu kõrgus kuni 10,0 m ümbritsevast maapinnast; • parkimine lahendada omal krundil.

Joonis 1. Väljavõte Lääne-Nigula valla üldplaneeringu kaardist

Planeeringuala

Lääne-Nigula vald, Rannaküla, Latika kinnistu detailplaneering

7

4.2. Lääne Maakonnaplaneering 2030+ Kogu planeeritav ala kuulub riikliku tähtsusega rohelise võrgustiku Nõva tugialale ja väärtusliku maastiku Lepajõe-Nõva-Peraküla-Dirhami I koosseisu. Planeeritav ala jääb Nõva maastikukaitsealast välja. Osaliselt ulatub Latika katastriüksus Nõva- Osmussaare hoiualale. Maakonnaplaneering sätestab väärtuslike maastike kasutus- ja ehitustingimused ja rohelise võrgustiku säilimise ja kasutamise tingimused. Väärtuslikule maastikule ei ehitata olulise ruumilise mõjuga objekte ega püstitata kõrgehitisi või rajatisi. Ehitamisel väärtuslikule alale tuleb jälgida kohalikku ehitustraditsiooni ning hooned hoolikalt maastikku sobitada. Väärtuslikele maastikele jäävaid ajalooliselt väljakujunenud teetrasse tee renoveerimise käigus ei õgvendata. Väärtusliku maastiku alal on oluline säilitada võimalikult palju traditsioonilist maastikupilti ja maastikuelemente. Rohelise võrgustiku tugialade terviklikkus säilitatakse. Vastavalt neile tingimustele on alale planeeritud üksikelamu ja abihoone. Hoonestusala on nihutatud uuele asukohale et säilitada võimalikult palju vanu kõrgekasvulisi mände Kännu teeäärses osas. Puid on lubatud likvideerida vaid hoonestuse alla jäävalt alalt.

OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS 5.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus Planeeringuala asub Lääne-Nigula vallas, Nõva osavallas, Rannakülas. Planeeringuala suurus on 2,16 ha. Kinnistu asub Rannaküla lääne osas, eemal valla suurematest koondumispunktidest. Nõva sadam paikneb küla põhjaosa, Nõva küla asub ca 4 km kaugusel. Planeeringuala täpne asukoht on esitatud joonisel AS-01 Asukohaskeem. 5.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus Latika – (Maa-ameti andmetel 19.05.2023) • katastriüksuse tunnus: 53101:001:0457; • maakasutuse sihtotstarve: elamumaa 100%; • katastriüksuse pindala: 2,16 ha, millest looduslik rohumaa 0,34 ha

metsamaa 1,56 ha muu maa 0,26 ha Planeeringuala on hoonestamata. 5.3. Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus Planeeringuala piirneb kahe elamumaa, transpordi- ja maatulundusmaa sihtotstarbeliste katastriüksustega. Tabel 1. Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus.

Aadress Pindala Katastritunnus Sihtotstarve

Räime 2,30ha 53101:001:0456 elamumaa 100% Kännu tee 1641 m² 53101:001:0458 transpordimaa 100%

Kännu 6460 m² 53101:001:1561 elamumaa 100% Rannatalu 12952 m² 53101:001:0380 maatulundusmaa 100%

Lääneküljel piirneb kinnistu Läänemerega. 5.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud Juurdepääs planeeringualale on avalikult kasutatava ja osaliselt eraomanduses oleva Kännu tee kaudu. Kallasrajale on tagatud juurdepääs Kännu tee pikendusel paikneva teelõigu kaudu. Lähim avalik juurdepääs kallasrajale on Nõva metsakond 2 maa-alat ja Nõva sadamast.

Lääne-Nigula vald, Rannaküla, Latika kinnistu detailplaneering

8

5.5. Olemasolev tehnovarustus Kinnistut läbib kaks alla 1 kV õhuliini, kaitsevööndiga 4 m laiuselt. 5.6. Olemasolev haljastus ja keskkond Planeeringuala asub Lääne-Nigula valla üldplaneeringuga määratud väärtuslikul maastikul (Lepajõe- Nõva-Peraküla-Dirhami I) ja rohevõrgustiku tugialal. Mere piiril asub Läänemeres paiknev Nõva-Osmussaare hoiuala. Eelnevalt nimetatud hoiuala on seotud Natura 2000 võrgustikku kuuluvate Nõva-Osmussaare linnuala ja Nõva-Osmussaare loodusalaga. Rannaalal asub III kategooria kaitsealuse linnuliigi pesitsuskoht. Välja arvatud liivane rannariba ca 0,8 ha on kinnistu kõlvikute osas kaetud erinevasse puude väärtusklassi kuuluva metsaga, kus domineerivaks liigiks on mänd. 5.7. Kehtivad piirangud Planeeritaval alal kehtivad kitsendused: • keskpinge liini kaitsevöönd, liini keskmest 2 meetrit mõlemale poole liini; • korduva üleujutusega ala; • kallasrada 10 m; • ranna- või kalda ehituskeeluvöönd 100 m; LKS §38 kohaselt on mererannal ehituskeelu vööndi

ulatus 100 m, millele lisandub metsamaa erisus, kus ehituskeeluvöönd kehtib piiranguvööndi piirini ehk mererannal 200 m;

• ranna-või kalda veekaitsevöönd 20 m; • ranna- või kalda piiranguvöönd 200 m; • avalik tee

Mere piiril asub Läänemeres paiknev Nõva-Osmussaare hoiuala. Eelnevalt nimetatud hoiuala on seotud Natura 2000 võrgustikku kuuluvate Nõva-Osmussaare linnuala ja Nõva-Osmussaare loodusalaga.

6. PLANEERINGU ETTEPANEK 6.1. Krundijaotus ja hoonestusala Kinnistu piire ei muudeta. Pos 1 on elamumaa sihtotstarbega. Üksikelamu elamumaa krundi suurus on 2,16 ha. Planeeritav uus hoonestusala on nihutatud Rannakülas valdava ehitusjoonega samale ehitusjoonele. Hoonestusala asukoht on planeeritud Spithami ajaloolise tee äärde ja kaugus Kännu kinnistu piirist on 5m. Hoonestusala suurus on näidatud põhijoonisel AS-04. 6.2. Krundi ehitusõigus Krundi ehitusõigusega määratakse PlanS § 126 lg 4 kohaselt. Planeeringuga määratud krundi ehitusõigused on toodud joonisel AS-04. Tabel 2. Krundi ehitusõigus. Pos nr

Krundi kasutamise

sihtotstarve / katastriüksuse

sihtotstarve

Hoonete suurim lubatud arv või nende puudumine

maa-alal (põhihoone / abihoone)

Hoonete ja rajatiste suurim lubatud

ehitisealune pind Põhihoone ja

abihoone kokku

Hoonete lubatud max kõrgus:

põhihoone/abihoone

1 EP 100%//E 100% 2 (1 / 1) 300 m² 8,5 m / 5 m Lubatud suurim ehitisealune pind näitab kõikide hoonete suurimat lubatud pinda, s.t selle alla lähevad kõik ehitusloakohustuslikud ja ehitusloakohustuseta hooned. Üksikelamu juurde võib rajada 1 abihoone.

Lääne-Nigula vald, Rannaküla, Latika kinnistu detailplaneering

9

6.3. Ehitiste arhitektuurinõuded Katusekalle: üksikelamul 0 – 35°, väiksemad hooneosad võivad olla madalama kaldega Maksimaalne kõrgus: maapinnast 8,5 m/ abihoone 5 m Maksimaalne korruselisus: 2 Välisviimistluse materjalid: kasutada peamise viimistlusmaterjalina puitu, mida võib kombineerida

kivi, krohvi, tellisega ja ilmastikukindla ehitusplaadiga Katusematerjal: vaba, täpsustub ehitusprojektiga Projekteeritava hoone arhitektuurne lahendus peab arvestama piirkonna miljööd, naaberhoonestuse üldmahtusid ja proportsioone. Keelatud on imiteerivate materjalide kasutamine. Detailplaneeringuga ei ole määratud arhitektuurilist kindlat stiili. Välisviimistluse osas on antud maksimaalselt valikuvariante. Katusekattematerjalid ja viimistlusmaterjalid peavad sobima hoone arhitektuurilahendusega ja välisilmega. 6.3.1. Ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks esitatud nõuded Hoonete projekteerimisel järgida ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded” toodud nõudeid. Tagada piisav insolatsioon vastavalt kehtivale standardile EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes”. Hoonete planeerimisel lähtuda sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid”. 6.4. Avalik ruum Avalik ruum hõlmab juurdepääsu Kännu teelt ja kallasrada rannas. Kallasrajale on tagatud juurdepääs Kännu teel pikendusel paikneva teelõigu kaudu. Lähim avalik juurdepääs kallasrajale on Nõva metsakond 2 maa-alat ja Nõva sadamast 6.5. Piirded Lubatud hõre horisontaalne puitlatt- piire (karjatara motiiv). Piirete maksimaalne kõrgus 1,2 m, soovitavalt 1 m. Täpne piirdeaedade lahendus anda hoone ehitusprojekti staadiumis. 6.6. Teed ja parkimiskorraldus Põhijoonisel on näidatud soovituslikud juurdepääsud kruntidele. Parkimine on lahendatud krundisiseselt. Parkimine lahendatakse vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad” normidele. Parkimiskohtade täpne asukoht lahendatakse planeeritava hoone ehitusprojekti käigus. Tabel 3. Parkimiskohtade kontrollarvutus Elamu liik Normatiivne

parkimiskohtade arvutus Planeeritud

parkimiskohtade arv

Planeeritav üksikelamu 1 × 2 =2 2 Planeeritaval maa-alal kokku 2 2

6.7. Haljastuse ja heakorra põhimõtted Planeeringualal kasvab pea kogu ulatuses männi-kuusemets. Planeeringualale on teostatud dendroloogiline hinnang OÜ Metsaruum poolt aastal 2022 ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Osaühing Alkranel poolt aastal 2023 ning vastavalt sellele on planeeritav ehitusala ettepanek kõige mõistlikum, kuna asub vana tee ääres ning puuduks vajadus kommunikatsioonide ja kaevetööde jaoks täiendavalt puid langetada. Samuti on tegemist kinnistu haljastuslikult madalama väärtusega osaga. Olemasolevat kõrghaljastust tuleb maksimaalselt säilitada. Ehitusprojektiga anda hoonestusala osas täpne maha võetavate puude arv. Tehnovõrkude osas kaaluda lahendusi, mida on võimalik teostada säilitades maksimaalselt kõrghaljastust. Hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel tagada istutatavate puude ning ehitiste vahelised kujad vastavalt Eesti standardi EVS 843:2016 nõuetele.

Lääne-Nigula vald, Rannaküla, Latika kinnistu detailplaneering

10

6.8. Tuleohutusnõuded Planeeringu tuleohutuse osa koostamisel on aluseks siseministri 30. märtsi 2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”. Välise tuletõrjevesivarustuse projekteerimisel tuleb lähtuda siseministri 18. veebruari 2021. a määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” nõuetest. Tulekustutusvee lahendus vastavalt EVS 812-6:2012+A1:2016 „Ehitise tuleohutus” osa 6-le „Tuletõrje veevarustus”. Vastavalt siseministri 12.12.2022 määrusele nr 46 „Siseministri 18. veebruari 2021. aasta määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” muutmine“ võib veevõtukohana käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta juhul, kui erinevatel kinnistutel asuvad võrdsustatud hooned üksteisest kaugemal kui 40 meetrit või ehitise ehitisealune pind on kuni 60 ruutmeetrit. Käesoleva lahendusega on planeeritud hoonestusala paigutatud selliselt et elamu hoonestusala asub Pässi, Kännu ja Räime ( kehtestatud Ranna-Tooma IV kinnistu detailplaneering ) kinnistul olemasolevatest ehitistest üle 40 meetri kaugusel. Joonisel AS-04 Põhijoonis on eraldi märgitud kaugused Pässi ja Räime kinnistute hoonestusaladest. Lähim veevõtumahuti ( 20 m³) asub Rannakülas Rannakivi katastriüksusel ( 53101:001:0555 munitsipaalomand ), 1,5 km kaugusel planeeringualast. Hoone kustutamiseks vajalik vooluhulk on 10 l/s 3 tunni jooksul. Lähim hüdrant asub Nõva Külas, Kooli kinnistul 11230 Harju-Risti-Riguldi Võntküla tee ääres ~ 4,0 km kaugusel. Asukohad on märgitud joonisel AS-02, Kontaktvööndi analüüs. Planeeritavate hoonete tulepüsivusklass määratakse hoone ehitusprojekti koostamise käigus. Päästemeeskonnale on tagatud päästetööde tegemiseks piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. Hoonete juurdepääsu teed on vähemalt 3,5 meetrit laiad. Juurdepääsutee kandevõime peab olema vähemalt 12 tonni. Planeeringualale on juurdepääs tagatud Kännu teelt. 6.9. Jäätmete prognoos ja käitlemine Jäätmete käitlemisel juhindutakse jäätmeseadusest ja Lääne-Nigula valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest. Prügi kogumine toimub kinnistesse tühjendatavatesse konteineritesse. Prügikonteineri täpne asukohad määratakse konkreetse ehitusprojekti asendiplaanil. Jäätmete mahuteid tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise, haisu tekke ja ümbruskonna reostuse. Jäätmete kogumist viia läbi sorteeritult, et võimaldada jäätmete taaskasutamist. Prügi äravedu peab toimuma vastavat kvalifikatsiooni omava ettevõtte poolt, kellega kinnistu omanik sõlmib vastava lepingu. Vastavalt Lääne-Nigula valla jäätmehoolduseeskirjale on jäätmevaldaja jäätmetekitaja või muu isik või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. Iga jäätmevaldaja peab olema liidetud korraldatud jäätmeveoga. Kui konteiner asub lähemal kui 3 meetrit naaberkinnistu piirist, on tarvilik naabri kooskõlastus. Prügikonteinerile tagada võimalikult lihtne liikluskorralduslik ligipääs, järgides Lääne-Nigula valla jäätmehoolduseeskirja ning jäätmevedaja kehtestatud nõudeid konteineri ja selle asukoha suhtes. Ehitusprojektis tuleb välja tuua: • ehitusjäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmenimistule; • pinnasetööde mahtude bilanss; • selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil; • jäätmete käitlemistoimingud ja -kohad.

6.10. Meetmed kuritegevuse ennetamiseks Planeeritaval maa-alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks juhindudes dokumendist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine”. Planeeritaval alal on planeerimise ja strateegiate rakendamine võimalik teatud piires, rakendatavad võimalused on järgmised: - nähtavus, - juurdepääsuvõimalus,

Lääne-Nigula vald, Rannaküla, Latika kinnistu detailplaneering

11

- territoriaalsus, - vastupidavus, - valgustatus. Käesolev planeering soovitab: - kinnistu valgustada ja heakorrastada, - tagada hea nähtavus, - kasutada vastupidavaid materjale. Ehitusprojekti staadiumis lahendatakse välise valgustuse ja piirdeaedade paiknemine. 6.11. Servituutide seadmise vajadus Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud servituutide ja kasutusõiguse seadmiseks. Kasutusõiguse ja servituutide ulatus võib ehitusprojektis täpsustuda. Tabel 4. Servituutide seadmine.

Teeniv kinnisasi/isik

Valitsev kinnisasi/isik

Servituudi seadmise vajadus

Krunt pos nr 1 Imatra Elekter AS Elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist

Räime (53101:001:0456)

Veetrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi

Kännu kinnistu Kännu tee

(53101:001:0458) Juurdepääsu tee servituut

Rannatalu kinnistu

Latika (53101:001:0457)

Kännu tee (53101:001:0458)

Juurdepääsu tee servituut

TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS Tehnovõrkude täpne lahendus antakse järgnevas projekteerimise etapis. Selle koostamisel arvestatakse olemasolevat olukorda, planeerimislahendust ja sellest tulenevaid vajadusi ning tehnovõrkude valdajate või vastavat teenust osutavate ettevõtete poolt väljastatud tehniliste tingimustega. Kavandatud on lokaalsed vee- ja kanalisatsiooni lahendused. Detailplaneeringuga on esitatud põhimõtteline lahendus. Tehnovõrkude vahelised kaugused täpsustuvad eriosade projektide koostamise käigus. 7.1. Veevarustus ja kanalisatsioon Arvestada Lääne-Nigula valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2020 – 2032. Detailplaneeringu ala on nõrgalt kaitstud põhjaveega ala. Kuna uute püstitavate hoonete veevarustus on lahendatud lokaalsest puurkaevust ning reovesi käideldakse samuti lokaalselt, tuleb tagada põhjavee kaitse. Veevarustus on kavandatud planeeritud puurkaevu baasil Räime kinnistul, millega tagatakse samuti ka Latika kinnistu veevarustus. Puurkaevu osas on määratud hooldusala ulatuses vastastikune veevõtuservituut. Kaevule on tagatud juurdepääsutee Räime kinnistult (täpne lahendus selgub ehitusprojekti staadiumis). Planeeritava elamumaa krundi reoveekanalisatsiooniks rajatakse bioloogiline puhasti ja imbväljak. Biopuhasti rajamisel jälgida asukoha valikul keskkonnaministri 31.07.2019 määrusest nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus” tulenevaid nõudeid. Reovee imbsüsteem peab olema puurkaevust 50 m kaugusel puurkaevu hooldusala piirist. 7.2. Vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimine Sademevee käitlus peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused”.

Lääne-Nigula vald, Rannaküla, Latika kinnistu detailplaneering

12

Detailplaneeringu ala on nõrgalt kaitstud põhjaveega ala. 7.3. Elektrivarustus Elektrivarustus on lahendatud vastavalt Imatra Elekter AS poolt väljastatud 02.06.2023. a tehnilistele tingimustele nr TT-19209L. Kinnistul asuvale elektrimastile on planeeritud 0,4 kV liitumiskilp. Elektritoide liitumiskilbist objektini on planeeritud maakaabliga. Täiendav tingimus: • tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.

7.4. Sidevarustus Latika kinnistu piirkonnas Telia siderajatised puuduvad ja puudub võimalus liituda kaasaaegase Telia kaablivõrguga. Tellijal on võimalus interneti ja TV teenust tellida mobiilivõrgu baasil. 7.5. Soojavarustus Käesolev planeering kütteliigi või kütte tehnilise lahenduse valikul piiranguid ei sea. Hoonete soojavarustus lahendatakse koos hoone projektiga. Soojavarustus lahendatakse lokaalselt. Detailplaneering soovitab elektrikütte puhul kasutada säästlikumat soojuspumpa. 7.6. Planeeringuala tehnilised näitajad Planeeringuala suurus 2,16 ha Kavandatud kruntide arv 1 Krunditava ala maa bilanss elamumaa 2,16 ha 100% 8. KESKKONNATINGIMUSED JA VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU HINDAMINE 8.1. Eessõna Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõjude hindamise ja keskkonnajuhtimisesüsteemis seaduse paragrahv 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu, mille puhul keskkonnamõju strateegilise hindamine läbiviimine on kohustuslik. Kavandatav tegevus oma iseloomult (üksikelamu planeerimine) eeldatavalt ohtu ei kujuta. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi ja ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi. Alale on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang (vt lisad) koostaja – Osaühing Alkranel, 04.01.2023. a. Eelhinnangu tulemusel on jõutud järeldusele, et arvestades hetkel teadaolevat informatsiooni kavandatava tegevuse ja edasise arengusuuna kohta, ei ole alust eeldada olulise ebasoodsa mõju ilmnemist kavandatavate tegevuste ellu viimisel ning detailplaneeringu läbiviimiseks KSH algatamine ei ole vajalik. Keskkonnaamet nõustub seisukohaga, et KSH algatamine ei ole käesoleva informatsiooni alusel vajalik ja keskkonnatingimustega on võimalik arvestada planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 määratud ülesannete täitmisel planeeringumenetluse käigus. 8.2. Kavandatava tegevusega kaasnev oht inimese tervisele ja keskkonnale ning avarii-

olukordade esinemise võimalikkus Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse puhul minimaalne ning võib avalduda hoonete rajamise ehitusprotsessis. Põhja- ja pinnavee reostust võib põhjustada mõni suurem avarii (kanalisatsioonitoru purunemine, kütuseleke vmt). Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Mõju on kõige suurem ehitamise ajal, pärast ehitust ei ole täiendavat negatiivset mõju keskkonnale ette näha. Avariiohtlike olukordade vältimiseks: • territooriumi korrashoid;

Lääne-Nigula vald, Rannaküla, Latika kinnistu detailplaneering

13

• territooriumile tagada juurdepääs; • ehitamise ajal ei tohi koormata keskkonda saasteainetega, vältida masinatest tingitud õlireostust,

vajalik on ehitusjääkide õigeaegne ja pidev koristamine; • vajadusel luua ajutine (ehitusaegne) saasteainete kogumise ja puhastamise süsteem.

8.3. Müra ja vibratsioon Hoonete planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida standardis EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooni- nõuded. Kaitse müra eest” toodud nõudeid ja rakendada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” nõudeid. 8.4. Põhjavee kaitse Detailplaneeringu ala on nõrgalt kaitstud põhjaveega ala. Püstitavate hoonete veevarustus ja kanalisatsioon on lahendatud lokaalselt, puurkaevu ja reovee imbväljaku baasil. Põhjavee reostuse vältimise abinõuks on välja ehitatud tehnosüsteemide laitmatu funktsioneerimise tagamine. Ehitustööde käigus jälgida, et ehitusmasinatest ei toimuks lekkeid, mis võiks põhjustada reostust. Detailplaneeringuga haarataval territooriumil intensiivset pinnast, pinna- ja põhjavett ning õhku reostavat majandustegevust ei ole ette nähtud. 8.5. Radooniriski vähendamise võimalused Planeeritav ala jääb keskmise või madala radoonisisaldusega pinnase vööndi piiresse: pinnase radoonisisaldus on 10 – 50 kBq/m3 (Eesti pinnase radooniriski kaart). Planeeringualal tuleb arvestada EVS 840:2017 punkt 6 ja 7 ehitamise põhimõtteid. Vajalik kasutada järgnevaid meetmeid, mis on vajalikud radooni hoonesse sattumise vältimiseks: hea ehituskvaliteet, maapinnale rajatud betoonplaadi ja vundamendi liitekohtade, pragude ja läbiviikude tihendamine, tarindite radoonikindlad lahendused (nt radooni kogumissüsteem ehitise aluses pinnases). Tihendama ja hermetiseerima peab kõik torude ja kaablite läbiviigud põrandast. Kui pinnasest hoonesse tulevad kaablid või torud on paigaldatud hülssidesse, tuleb tihendada nii hülsi ja seina liitekoht, kui ka toru ja kaabli ning hülsi vahe. Lisaks läbiviikude tihendamisele tuleb lisada vundamendi ja betoonplaadi vahelise vuugitihendile ka mastiks, mis hermetiseeriks ka vundamendi ja betoonplaadi vahe. 8.6. Võimaliku keskkonnamõju hindamine Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju, mis võiks ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee-, pinnase- või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon või valgus, soojus-, kiirgus- ja lõhnareostus. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Planeeritava ala vahetus läheduses ei ole kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 alasid. Seega keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik. 9. PLANEERINGU ELLUVIIMISE KAVA Latika detailplaneeringu kehtestamisega muutub hetkel Latika katastriüksuse osas kehtiv Ranna- Tooma IV detailplaneeringu osaliselt kehtetuks. Planeering muutub kehtetuks käesoleva detailplaneeringuga määratud ala (Latika kinnistu) ulatuses. Detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal teostatavatele ehitus- ja rajatiste projektidele. Ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele. • Planeeringujärgsete servituutide osas notariaalse kokkuleppe sõlmimine ja servituudi kandmine

kinnistusraamatusse; • tehnovõrkude, rajatiste ja teede tehniliste tingimuste väljastamine ja nende projekteerimine koos

vajalike kaasnevate lisauuringute teostamisega; • ehituslubade väljastamine Lääne-Nigula Vallavalitsuse poolt tehnovõrkude, rajatiste ehitamiseks;

Lääne-Nigula vald, Rannaküla, Latika kinnistu detailplaneering

14

• uute planeeritud tehnovõrkude ehitamine (võrgu valdajate poolt kuni liitumispunktideni) ja vastavate kasutuslubade väljastamine;

• detailplaneeringuga ettenähtud hoonete püstitamiseks ehitusloa taotluse esitamine Lääne-Nigula Vallavalitsusele ja peale hoonete püstitamist kasutusloa väljastamine.

Haapsalu mnt 6 Telefon 472 0300 Arvelduskontod

90801 TAEBLA E-post: [email protected] EE021010602005778000 SEB Pank

Lääne-Nigula vald www.laanenigula.ee EE722200001120149659 Swedbank

Lääne maakond EE831700017003565658 Luminor

Reg kood 75038598

Päästeameti Lääne päästekeskus Teie: 12.12.2023, nr 7.2-3.4/7613-2

[email protected] Meie: 20.11.2023, nr 7-1/23-119-1

25.01.2024, nr 7-1/23-119-3

Latika kinnistu detailplaneeringu eelnõu teistkordne esitamine kooskõlastamiseks

Vastavalt planeerimisseaduse paragrahv 133 lõikele 1 palume kooskõlastust Latika kinnistu

detailplaneeringu eelnõule. Detailplaneeringu materjale on täiendatud vastavalt Päästeameti

Lääne päästekeskuse poolt 12.12.2023 saadetud kirjas nr 7.2-3-4/7613-2 toodud märkustele.

Latika kinnistu detailplaneeringu ülesandeks on Latika katastriüksusele ehitusõiguse ning

hoonestustingimuste määramine; kommunikatsioonilahenduste planeerimine ning servituutide ja

keskkonnatingimuste määramine.

Detailplaneeringuga soovitakse vähendada Lääne-Nigula valla üldplaneeringuga määratud

ehituskeeluvööndi ulatust. Keskkonnamõju strateegilist hindamist läbi ei viida (koostatud on

eelhinnang).

Kui Te ei ole 30 päeva jooksul käesoleva kirja saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud,

siis loeme eelnõu Teie poolt kooskõlastatuks.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Heikki Salm

ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja

Lisad: 1. detailplaneeringu seletuskiri;

2. detailplaneeringu põhijoonis;

3. detailplaneeringu 3D;

4. dendroloogiline hinnang;

5. keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.

Marika Meister 47 24354 [email protected]