Dokumendiregister | Kultuuriministeerium |
Viit | 12-5/164-1 |
Registreeritud | 10.02.2025 |
Sünkroonitud | 11.02.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 12 Kultuuriväärtuste kaitse kavandamine ja rakendamine. Haldusjärelevalve teostamine |
Sari | 12-5 Kirjavahetus rahvakultuuriga seotud küsimustes |
Toimik | 12-5/2025 Kirjavahetus rahvakultuuriga seotud küsimustes |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Rahvakultuuri Keskus |
Saabumis/saatmisviis | Rahvakultuuri Keskus |
Vastutaja | Eino Pedanik (KULTUURIMINISTEERIUM, Kultuuriväärtuste osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Viljandi 2025
Eesti Rahvakultuuri Keskuse
kulumudeli juhend
2
SISUKORD
SISSEJUHATUS ...................................................................................................................... 3
1. Üldsätted ............................................................................................................................ 3
2. Mõisted ............................................................................................................................... 4
3. Kulumudeli üldpõhimõtted ............................................................................................... 6
4. Kulumudeli komponendid ................................................................................................ 7
5. Lähteandmed .................................................................................................................. 10
6. Kulude jaotuspõhimõtted ............................................................................................... 11
7. Kulumudelis kasutatavad dimensioonid ...................................................................... 14
8. Põhiteenuste seos planeerimistasanditega ................................................................ 17
9. Rollid ja vastutused ........................................................................................................ 18
10. Andmete uuendamine .................................................................................................... 19
11. Kulumudeli andmete eksport SAS aruandluskeskkonda – ehk kuubi
genereerimine. ....................................................................................................................... 19
3
SISSEJUHATUS
Asutuse kulumudel kirjeldab operatiivjuhtimise tasandil toimuvat ressursside
planeerimist ja nende kasutamist asutuse kuluarvestuse väljundite (teenused)
arvestamisel.
1. Üldsätted
1.1. Eesti Rahvakultuuri Keskuse (edaspidi ERK) kulumudeli kirjeldamise
eesmärk on:
➢ fikseerida kulumudelis erinevate ressursside jaotuse põhimõtted ning
dokumenteerida need järjepidevuse hoidmiseks.
➢ selgitada ja täiendada Rahandusministeeriumi (edaspidi RAM)
kulumudeli koostamise nõudeid.
1.2. Kulumudel kirjeldab ERKi teenuste maksumuse (ehk kuluarvestuse
väljundi) kujunemist.
1.3. ERK kuluarvestuses kasutatakse traditsioonilise kuluarvestuse
põhimõtet, kus kulud seotakse otse teenustega. Kulu peab olema kuluarvestuses
jaotatav või suunatav teenusele, mis seda kulu põhjustab.
1.4. Kuluarvestuse kulumudeli lähteandmeteks on finantsandmed, mis on
kogutud kuluarvestuse ja eelarvestamise arvestusobjektidele.
1.5. Kulumudel annab ülevaate, kuidas kasutatakse asutuste kuluarvestuse
väljundit (teenuste maksumused) valitsemisala tegevuspõhise eelarve
planeerimisel. Tegevuspõhises eelarvestamises on teenus strateegilise juhtimise
tasandit ja asutuse juhtimise tasandit seostatav lüli. Teenuste väljatoomine ja
seostamine tegevuspõhise eelarve planeerimiseks kasutatava arvestusobjektiga
(programm – meede - programmi tegevus) on vajalik valitsemisala terviklikust
juhtimisraamistikust arusaamiseks. Programmi tegevuskulude eelarve
kavandatakse lähtuvalt asutuste teenuste maksumusest. Kulumudel esitatakse
kõikide asutuste kohta, sh valitsemisala koondmudel. Kulumudelis esitatakse
loetelu teenustest ja nende väljundmõõdikutest ning seos programmi
tegevusega.
4
Joonis 1. Hierarhiline seos asutuste kuluarvestuse ja valitsemisala tegevuspõhise
eelarve vahel
2. Mõisted
Kulumudelis kasutuses olevad mõisted:
2.1. Kaudkulud (indirect, overhead costs) – kulud, mille tekkimise põhjus on
kaudselt seostatav teenustega/väljunditega. Näiteks IKT, üldhalduskulud,
sisemised tugiteenused jms.
2.2. Kaudne teenus – teenus, mille käigus asutus osutab õigusaktides
sätestatud teenust teenuse kasusaaja otsese pöördumiseta ning teenuse
kasusaajaid ei ole võimalik identifitseerida.
2.3. Kuluarvestuse mudel (costing model) – asutuse tasandil traditsioonilise
või tegevuspõhise kuluarvestuse põhimõtete kogum, mille alusel toimub asutuse
otse- ja kaudsete kulude andmekorje, kulude jaotamine asutuse teenuste
tegevustele või teenustele ning asutuse teenuste või toodete maksumuse
arvestamine.
2.4. Kuluarvestuse kulumudeli lähteandmed on kõikidele kuluarvestuse
arvestusobjektidele (kuluüksus, projekt, majanduslik sisu, ressurss/kulukoht) ja
vajadusel eelarve arvestusobjektidele (eelarve üksus, eelarve liik, eelarve konto,
eelarve objekt, programm, toetus) kogutud finantsandmed.
5
2.5. Kuluüksus (cost center) – on allüksus asutuse struktuuris, mille kulusid
mõõdetakse kuluarvestuses.
2.6. Otsekulud (direct costs) – kulud, millel on vahetu seos konkreetse
teenusega/väljundiga. Nt ametikoht X teeb tööd ainult seoses teenuse Y
pakkumisega või seade, kinnistu Z on kasutusel vaid teenuse Y osutamiseks.
2.7. Otsene teenus (direct service) – teenus, mida asutus osutab füüsilisele-
või eraõiguslikule juriidilisele isikule teeninduskontakti kaudu mis tahes
suhtluskanalis, mis võimaldab isikul täita seadusest tulenevat kohustust või
kasutada seadusest tulenevat õigust.
2.8. Planeerimistasand on arvestusobjekt, mida kasutatakse strateegilises
planeerimises, eelarve planeerimises ja finantsjuhtimises. Planeerimistasandid
on tulemusvaldkond, programm, meede, tegevus ja alamtegevus.
2.9. Põhiteenused – asutuse poolt osutatavad teenused (otsesed ja
kaudsed). Asutuse kulumudeli viimane tase. Põhiteenused (edaspidi PTEEN)
koosnevad põhiteenuste tegevustest ehk alamteenusest.
2.10. Ressurss (resource) – vahendid, mida kasutatakse tegevuste / teenuste
läbiviimiseks. Tegevuste läbiviimiseks vajalikud elemendid on näiteks
inimtööjõud, töövahendid, ruumid jm. Ühtlasi on ressurss (edaspidi RESS)
arvestusobjekt, mis kirjeldab asutuse tegevusi või asutuse kasutuses olevaid
vahendeid kuluarvestuseks ja mida kasutatakse tegevuste ja ressursside kohta
kuluarvestuse pidamiseks.
2.11. Ressursiliik (resource group) – samaliigilised, ühte gruppi koondatud
ressursid, nt asutuse üüritavad ruumid moodustavad hoonete ressursiliigi.
2.12. SAP on riigiasutuste ülene ühine majandustarkvara finants-, personali- ja
palgaarvestuseks.
2.13. Tegevuskäitur (activity driver) – tegur, mida kasutatakse tegevuspõhise
kulu jaotamiseks kuluobjektidele (väljunditele/teenustele). Tegevuse ja
kuluobjekti vahelise põhjusliku seose (“põhjus-tagajärg”) kindlaks tegemiseks
määratakse igale tegevusele tegevuskäitur.
2.14. Tegevuspõhine eelarvestamine on eelarvestamise meetod, kus
valdkondade strateegilistest eesmärkidest lähtuvalt määratakse kindlaks ja
eelarvestatakse eelarveperioodil vajalike väljundite (programmid) kogus ning
seejärel nende väljundite saavutamiseks vajalike tegevuste ja ressursside kogus
ning selleks tehtavad vajalikud kulutused. Tegevuspõhist eelarvestamise
meetodit kasutatakse tegevuspõhise eelarve koostamisel.
6
2.15. Traditsiooniline kuluarvestus - kuluarvestuse meetod, kus kulud
kogutakse ja/või jaotatakse üldisematele kuluobjektidele (alamteenus, teenus,
teenustoode), mis tagab nende omahinna arvestamise.
3. Kulumudeli üldpõhimõtted
3.1. Kulumudel on andmeobjektide omavaheliste seoste haldamise
struktureeritud esitus. Kulumudel koosneb erinevatest komponentidest, mis on
kõik omavahel seotud. Kulumudel sisaldab struktuurseid ja perioodiliselt
muutuvaid andmeid.
3.2. Kulumudel või lihtsalt mudel on instrument, mille kaudu kirjeldada ja
analüüsida organisatsiooni tegevusi ja olulist teavet. Mudel kirjeldab, kuidas
sisendeid tegevustes kasutades väljundeid luuakse. See võimaldab analüüsida
organisatsiooni tulemuslikkust ja juhtida ning muuta enda sooritust püstitatud
eesmärkide saavutamiseks. Kuigi peamiselt kasutatakse kulumudelit kulude ja
maksumuse arvutamiseks, võimaldavad kaasaegsed mudelid teha palju enamat,
näiteks jälgida töötajate hõivatust, ressursside kasutust või klientide
kasumlikkust.
Joonis 2. Mudeli sammud
3.3. Tegevuspõhine kuluarvestus ei asenda tavapärast raamatupidamislikku
arvestust, kuna selle alusel tuleb endiselt korraldada vajaminevat ning
kohustuslikku finantsaruandlust eri huvigruppidele nagu Riigikogu, Vabariigi
Valitsus, otsustajad, kliendid või kulujuhid.
3.4. Juhtimisalase arvestuspõhimõtte eesmärk on mudeli abil planeerida
riigiasutuste eelarvet ning jälgida eelarve täitmist väga mitmetes dimensioonides.
Peamine eesmärk on tulemusjuhtimise juurutamine, mis seab keskmesse
asutuse väljundite juhtimise ja hinnastamise nagu avalikud teenused ja kliendid.
Järgnev skeem annab teise nurga alt võimaluse selgitada kulumudeli olemust ja
selle kasutuseesmärke.
7
Joonis 3. Kulumudeli kasutuseesmärgid
4. Kulumudeli komponendid
4.1. Moodulid - mudeli struktuursed komponendid (sisendite, tegevuste ja
väljundite kulud). Klassikalise kulujuhtimiseteooria kohaselt koosneb kulumudel
kolmest moodulist: ressursi (Resource) moodul, tegevuste (Activity) moodul,
hinnastatavate objektide (Cost Object) moodul (Teenused).
Joonis 4. Mudelites kasutatavad moodulid
8
4.2. Kui mudel on terviklik raamistik, siis järgmine alakomponent, millest
mudel koosneb, on moodulid. Kujundlikult on moodulid mudeli tugisambad, mille
kaudu liigutatakse informatsiooni sisendeid haldavatest moodulitest väljundeid
arvestavate moodulite suunas.
4.3. Erinevate moodulite eesmärk on lahti seletatav alloleva joonise abil.
Tabel 1. Moodulite ülevaade
9
4.4. Moodulid koosnevad dimensioonidest ning dimensioonide abil
moodustatakse arvestusobjektid.
4.5. Dimensioonid on kategooriad kuluanalüüsi teostamiseks. Näiteks
raamatupidamislik konto on finantsarvestuses ja seega ka mudelis üks dimensioon,
kuid üks dimensioon ei paku piisavat informatsiooni. Seega on nii finantsarvestus
kui kulumudel mitmedimensiooniline ehk mitmemõõtmeline. Dimensioonid pakuvad
võimalusi organisatsiooni erinevaid osiseid kirjeldada. Näiteks on levinud
dimensioon organisatsiooni struktuurist tulenevad osakonnad ning vajadusel ka
osakondade talitused. Kui raamatupidamislik konto (majandamise kulud või
palgakulud) on liigendatud organisatsiooni osakondade kaupa, siis annab see edasi
märksa enam teavet kui selle puudumine. Nii ongi ajas eri dimensioone
finantsarvestusse juurde lisatud, et koguda ja analüüsida organisatsiooni kulusid
erinevatel eesmärkidel. Eri dimensioonide ristumised pakuvad seega mitmekesiseid
võimalusi analüüsimiseks.
4.6. On dimensiooni liikmeid, mis on riigiülesed, nt raamatupidamislik konto,
eelarve liik, objektikood. On ka dimensiooni liikmeid, mis on asutusepõhised, nt
kulukeskused, ressursid, grandid, WBS-id, teenused.
4.7. Mitmete dimensioonide kohta ei koguta aga teavet kulude tegemise ja
kajastamise hetkel raamatupidamises, nagu näiteks teenused ja tugiteenused.
Nende dimensioonidega seotud kulude määratlemiseks tuleb kasutada
kombineeritud andmeid ning ja reeglid kajastada kulumudelis.
4.8. Allolevas tabelis on esitatud eelarveklassifikaatori ja kulumudeli mõistete
vastavustabel.
10
Tabel 2. Eelarveklassifikaatori ja kulumudeli mõistete vastavustabel
5. Lähteandmed
5.1. Kulumudelis kasutatavad eelarve täitmise andmed pärinevad SAP BO
aruandest RP004 „Tekkepõhised detailsed tehingud“ tööleht „Tehingud
maksukuludeta“ ja SAP BO aruandest HR025 „Tekkepõhine palgakulu
kontolaiendite lõikes“ tööleht „Kontolaiendite lõikes“. Lähetuste kulud võetakse SAP
BO aruandest LK001 “Lähetuskulud koos ettemaksudega” töölehelt “Lähetuskulud
ettemaksetega”. Koolituste kulud saadakse SAP BO aruandest RP014 “Koolitused”
töölehelt “Kuluüksuste lõikes”. Need sisestatakse kulumudelisse teise mooduli
kaudu (Module2).
11
6. Kulude jaotuspõhimõtted
6.1. Kõik kulud jagatakse ühekordselt – kui kulu on ühe jaotuspõhimõtte
alusel juba teenusele jagatud, siis järgmise jaotuspõhimõttega sama kulu
teistkordselt ei jagata.
6.2. Kõik kulud jagatakse ühesuunaliselt – sisemiste tugiteenuste kulud
jaotatakse alati avaliku sektori teenindamise teenustele ja põhiteenustele, mitte
kunagi teistele sisemistele tugiteenustele. Avaliku sektori teenindamise teenuste
kulud jaotatakse alati otsestele ja kaudsetele teenustele, mitte kunagi teistele
avaliku sektori teenindamise teenustele ega sisemistele tugiteenustele.
6.3. Kulude suunamine toimub mudelis moodulite kaudu. Sisendkulud
(Module2) kajastatakse läbi mudeli viienda mooduli (Module5), et hinnastada
ressursse. Kulud jagunevad asutuse tugi- (Module7) ning põhiteenustele
(Module9).
6.4. Tulud, käibemaksukulu ja amortisatsioon suunatakse otse
programmiülesele põhiteenusele vastavalt Rahandusministeeriumi välja töötatud
metoodikale.
6.5. ERKi mudelis on kulude jagamise aluseks asutuse juhi eksperthinnang
ning selle alusel, kasutades käitureid (tabel 3), jagatakse kulud teenustele.
Kõikide kulude jagamise tulemusel saadakse asutuse teenuste kogumaksumuse
jagunemine programmide lõikes.
6.6. Töötajatega seotud kulud kogutakse osakonna peale ning kasutades
käitureid jagatakse põhi- ja tugiteenusesse.
6.7. Kinnistute kulud suunatakse vastava kinnistu ressursi peale ja jaotatakse
kasutades käitureid osakondade vahel ning sealt suunatakse põhi- ja
tugiteenustesse.
6.8. Antavad toetused suunatakse kõik ühele teenusele.
6.9. Tugiteenuste kulud jaotatakse kasutades käitureid nelja põhiteenuse
vahel.
12
Ressurssi kood
Ressurssi nimetus
Tegevus- käitur Käituri
maht/ kogus K
S 0
1 0
2 0 4
0 6
K S
0 1 0
2 0 4
0 7
K S
0 1 0
2 0 4
0 8
K S
0 1 0
2 0 4
0 9
R K
K -T
T E
E N
Otsekulud
OKM50-3015 Etenduskunstide regionaalse kättesaadavuse toetused "Teater maal" protsent 100 100
ATM50-6001 Maakondade ja maakonna üleste laulu- ja tantsupidude toetamine protsent 100 100
OKM50-6008 Setomaa pärimuskultuuri toetamine protsent 100 100
OKM50-6009 Folkloorifestivalide toetamine protsent 100 100
OKM50-6023 Kihnu Kultuuriruumi toetamine protsent 100 100
OKM50-6025 Saarte pärimuskultuuri toetamine protsent 100 100
OKM50-6031 Peipsiveere pärimuskultuuri toetamine protsent 100 100
OKM50-6033 Mulgimaa pärimuskultuuri toetamine protsent 100 100
OKM50-6034 Vana Võromaa pärimuskultuuri toetamine protsent 100 100
OKM50-6035 Virumaa pärimuskultuuri toetamine protsent 100 100
OKM50-6036 Eesti Rahvarõivas protsent 100 100
ATM50-6005 Rahvakultuuri valdkonna partner- organisatsioonide toetamine protsent 100 100
ATM50-6340
Eesti Rahvatantsukeskus MTÜ - Meeste tantsupidu protsent 100 100
ATM50-6341 Folklooriselts Jõgevahe pere protsent 100 100
13
MTÜ - Naiste tantsupidu
ATM50-6343
Laulu- ja tantsupeo kollektivijuhtide palgatoetus protsent 100 100
ATM50-6345
Ühepuulootsiku Ühing MTÜ tegevustoetus protsent 100 100
1M50-SF21- 47572KOGUK
ESF Lõimumist edendavate kogukondlike tegevuste toetamine protsent 100 100
Isikutega seotud kulud
AKM50- ADMIN Üldosakond protsent 100 100
AKM50- TOETUS
Toetusmeetmete osakond protsent 100 100
AKM50-VKP Vaimse kultuuripärandi osakond protsent 100 10 30 60
AKM50- KOOLIT Koolitusosakond protsent 100 100
AKM50- REGION
Regionaalosakond, sh maakondades töötavad rahvakultuurispetsi alistid protsent 100 20 50 30
Tugiteenused
RKK-TTEEN Tugiteenus protsent 100 30 25 25 20
Ressurssi kood
Ressurssi nimetus
Tegevus- käitur
Käituri maht/ kogus A
K M
5 0
-A D
M IN
A K
M 5
0 -T
O E
T U
S
A K
M 5
0 -V
K P
A K
M 5
0 -K
O O
L IT
A K
M 5
0 -R
E G
IO N
Kinnistud
KIM50-TLN J.Vilmsi 55, Tallinn protsent 100 5 90 5
KIM50- VILJAN Leola 15a, Viljandi protsent 100 30 36 15 7 12
KIM50- PARNU
Akadeemia 2, Pärnu protsent 100 100
KIM50- VALGA Kesk 12, Valga protsent 100 100
KIM50-PAIDE Tallinna 18, Paide protsent 100 100
14
KIM50- RAKVER
Fr. R. Kreutzwaldi 5, Rakvere protsent 100 100
KIM50- JOGEVA Suur 3, Jõgeva protsent 100 100
KIM50- RAPLA
Tallinna mnt 14, Rapla protsent 100 100
KIM50-VORU Jüri 12, Võru protsent 100 100
KIM50- POLVA Kesk 20, Põlva protsent 100 100
KIM50-JOHVI Keskväljak 1, Jõhvi protsent 100 100
KIM50- HAAPSA Ehte 9, Haapsalu protsent 100 100
KIM50- TARTU Pepleri 6, Tartu protsent 100 100
KIM50- KURESS
Lossi 12, Kuressaare protsent 100 100
Tabel 3. Käiturid
7. Kulumudelis kasutatavad dimensioonid
Dimensiooni kood
Dimensiooni nimetus/ Selgitus
Dimensiooni liikmed
ASUTUS Asutuse tunnus ERKi tunnus M50
PTEEN Põhiteenus Põhiteenused vt peatükk 8
TTEEN Tugiteenus RKK-TTEEN
RESS Ressurss (antud toetused)
Vahejagamiste andmekogum sh eelarveklassifikaatori alusel majandustarkvaras seatav ressurss/kulukoht kood.
OKM50-3015 Etenduskunstide regionaalse kättesaadavuse toetused "Teater maal"
ATM50-6001 Maakondade ja maakonna üleste laulu- ja tantsupidude toetamine
OKM50-6008 Setomaa pärimuskultuuri toetamine
OKM50-6009 Folkloorifestivalide toetamine
OKM50-6023 Kihnu Kultuuriruumi toetamine
OKM50-6025 Saarte pärimuskultuuri toetamine
15
OKM50-6031 Peipsiveere pärimuskultuuri toetamine
OKM50-6033 Mulgimaa pärimuskultuuri toetamine
OKM50-6034 Vana Võromaa pärimuskultuuri toetamine
OKM50-6035 Virumaa pärimuskultuuri toetamine
OKM50-6036 Eesti Rahvarõivas
ATM50-6005 Rahvakultuuri valdkonna partnerorganisatsioonide toetamine
ATM50-6340 Eesti Rahvatantsukeskus MTÜ - Meeste tantsupidu
ATM50-6341 Folklooriselts Jõgevahe pere MTÜ - Naiste tantsupidu
ATM50-6343 Laulu- ja tantsupeo kollektivijuhtide palgatoetus
ATM50-6345 Ühepuulootsiku Ühing MTÜ tegevustoetus
1M50-SF21- 47572KOGUK
ESF Lõimumist edendavate kogukondlike tegevuste toetamine
Ressurss ühekordne programm ATM50-6344
Ida-Viru noorte kultuuritegevus (kultuurisaadik)
Ressurss
AKM50-ADMIN üldosakonna tegevusega seotud kulud ja asutuse üldkulud
AKM50-TOETUS toetusmeetmete osakonna tegevusega seotud kulud
AKM50-VKP vaimse kultuuripärandi osakonna tegevusega seotud kulud
AKM50-KOOLIT koolitusosakonna tegevusega seotud kulud
AKM50-REGION
regionaalosakonna, sh maakondades asuvate rahvakultuurispetsialistide tegevusega seotud kulud
Ressurss (hoonete ülalpidamiskulud)
KIM50-TLN J.Vilmsi 55, Tallinn
KIM50-VILJAN Leola 15a, Viljandi
KIM50-PARNU Akadeemia 2, Pärnu
KIM50-VALGA Kesk 12, Valga
KIM50-PAIDE Tallinna 18, Paide
KIM50-RAKVER Fr. R. Kreutzwaldi 5, Rakvere
KIM50-JOGEVA Suur 3, Jõgeva
KIM50-RAPLA Tallinna mnt 14, Rapla
16
KIM50-VORU Jüri 12, Võru
KIM50-POLVA Kesk 20, Põlva
KIM50-JOHVI Keskväljak 1, Jõhvi
KIM50-HAAPSA Ehte 9, Haapsalu
KIM50-TARTU Pepleri 6, Tartu
KIM50-KURESS Lossi 12, Kuressaare
ORG Kuluüksus
Struktuuriüksused (nim. ka kulukeskused)
KM501000 Eesti Rahvakultuuri Keskus üldine
KM501020 Toetusmeetmete osakond
KM501030 Vaimse kultuuripärandi osakond
KM501040 Koolitusosakond
KM501050 Regionaalosakond
KM502001 Rahvakultuurispetsialist Harjumaal
KM502002 Rahvakultuurispetsialist Hiiumaal
KM502003
Rahvakultuurispetsialist Läänemaal
KM502004
Rahvakultuurispetsialist Saaremaal
KM502005
Rahvakultuurispetsialist Järvamaal
KM502006
Rahvakultuurispetsialist Raplamaal
KM502007
Rahvakultuurispetsialist Pärnumaal
KM502008
Rahvakultuurispetsialist Tartumaal
KM502009
Rahvakultuurispetsialist Lääne-Virumaal
KM502010
Rahvakultuurispetsialist Ida- Virumaal
KM502011
Rahvakultuurispetsialist Jõgevamaal
KM502012
Rahvakultuurispetsialist Põlvamaal
KM502013
Rahvakultuurispetsialist Võrumaal
KM502014
Rahvakultuurispetsialist Valgamaal
KM502015 Rahvakultuurispetsialist Viljandimaal
KM502016 Rahvakultuurispetsialist Tallinnas
17
8. Põhiteenuste seos planeerimistasanditega
Programmi nimetus
Programmi tegevuse nimetus
Põhiteenuse kood
(PTEEN) Põhiteenuse nimetus
Kultuuriprogramm Rahvakultuuripoliitika
kujundamine ja rakendamine
KS01020406 Rahvakultuuri ja VKP toetuste rakendamine
KS01020407 Koolitustegevus rahvakultuuri ja VKP valdkonnas
KS01020408 Valdkondlike võrgustike koordineerimine
KS01020409
RAKU ja VAKU andmebaasi teenus
LIIK Eelarve liik
Eelarve liigid vastavalt rahandusministri määrusele „Eelarveklassifikaator“
KONTO Konto majandusliku sisu järgi
Kasutusel olevad kontod (majanduslik sisu) vastavalt rahandusministri määrusele „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend
OBJ Eelarve objekt
Kasutusel eelarve sihtotstarbe täpsustamiseks näiteks SE00028 – RKAS vahendid, või investeeringutega seotud objektid INxxxxx
WBS Projekti element
Majandustarkvaras kasutusel olev andmeväli WBS – element ehk projekti tunnus.
GRANT Toetuse kood
Tunnus SAPis, millel kajastatakse saadud välistoetus ja selle kaasrahastus
COFOG Tegevusala kood
Avaliku sektori finantsarvestuse ja – aruandluse juhendi alusel seatud tegevusala kood ERK-il on selleks 08202
18
9. Rollid ja vastutused
9.1. Üldiselt liigituvad KAIS tarkvara kasutajad koostajateks ja kasutajateks.
See tähendab, et teatud rollid vastutavad eelarve- ja kuluarvestuse ning
seonduvate aruannete ettevalmistamise ning pideva haldamise eest ja osad rollid
peaasjalikult olulise teabe analüüsimise ja otsuse tegemise eest. Järgnev tabel
ning rollide lühikirjeldused annavad põhjalikuma ülevaate.
Tabel 4. KAISI kasutaja rollid
9.2 Modelleerija ehk eelarve- ja kuluarvestuse vastutav kasutaja (nn
kulumudeli haldur), kes omab ligipääsu kõigile KAIS-ga seotud rakendustele ning
saab kasutada CPM-i, EG-d ja VA-d täies mahus. See tähendab, et selline roll
vastutab kulumudelitega töötamise eest CPM-is, moodustab ja värskendab
faktitabeleid, koostab, kujundab ja vaatab aruandeid VA-s ning ehitab projekte
EG-s, et automatiseerida ning tõhustada igapäevast arvestuse pidamist ja
süsteemset haldamist.
9.3 Aruande koostaja, nimetatud ka kui aruannete kujundaja, omab ligipääsu
analüüsi- ja aruandluskeskkonnas VA, mis võimaldab tal asutuste andmete
alusel vajaminevaid aruandeid koostada ning kasutajatele vaatamiseks
kättesaadavaks teha. Omades parimaid teadmisi töövahendi funktsionaalsetest
võimalustest vastutav roll ka asutusesisese koolituse ja juhendava tegevuse
eest.
19
9.4 Aruande vaataja omab ligipääsu ainult VA rakenduse vaataja mooduli kaudu
tema jaoks ettevalmistatud aruannetele. Ühtlasi võimaldab see moodul lisada ja
vaadata kommentaare, eksportida ja printida aruandeid (PDF) ning jagada
aruandeid e-posti teel teiste VA kasutajatega, kuid puuduvad õigused aruandeid
ise koostada, sh muuta.
10. Andmete uuendamine
10.1. Kulude jaotuspõhimõtted ja käiturite andmed (vajadusel) uuendatakse
kord aastas.
10.2. Teenuste nimekirja muudetakse (vajadusel) kord aastas.
11. Kulumudeli andmete eksport SAS aruandluskeskkonda – ehk kuubi
genereerimine.
11.1. Mudeli info viimiseks aruandluskeskkonda on vaja luua faktitabel.
Faktitabel luuakse kuubi genereerimise protsessi kaudu. Edasi suunduvad
andmed SAS-EG-sse ja sealt omakorda laetakse andmed SAS VA-keskkonda.
11.2. Kuubi uuendamine ja andmete eksport VA-sse toimub mitte vähem kui
kord kuus, vajadusel tihemini.
,
KÄSKKIRI Viljandi Eesti Rahvakultuuri Keskuse kulumudeli juhendi kinnitamine Kultuuriministri 22. detsembri 2011 määruse nr 23 „Eesti Rahvakultuuri Keskuse põhimäärus“ § 4 lõike 2 punkt 7 alusel, Kinnitan Eesti Rahvakultuuri Keskuse kulumudeli juhendi alates 01.01.2025 (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Vister direktor Lisa: Eesti Rahvakultuuri Keskuse kulumudeli juhend 19 lk
07.02.2025 nr 1-1/13