Haridus- ja teadusministri 4. juuli 2023. a käskkirja nr 191 "Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetus: teadusvõimekuse pakkumise arendamine Ida-Virumaal TA-võrgustiku loomiseks“ elluviimiseks" muutmine

1

Lisa 1

KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga

„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetus:

teadusvõimekuse pakkumise arendamine

Ida-Virumaal TA-võrgustiku loomiseks“ elluviimiseks“

Toetuse andmise tingimuste kehtestamine

„Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetus: teadusvõimekuse

pakkumise arendamine Ida-Virumaal TA-võrgustiku loomiseks“ elluviimiseks

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja

4.

1. Reguleerimisala

1.1 Käskkirjaga korraldatakse Teadmussiirde programmi ja meetmete nimekirja meetmes

21.6.1.3 „Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine“ sekkumiseks „Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetus: teadusvõimekuse pakkumise arendamine Ida-Virumaal TA-võrgustiku loomiseks“ toetuse

andmise tingimusi ja korda.

1.1.1. Sekkumise rahastamisega õiglase ülemineku fondist panustatakse Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 poliitikaeesmärgi „Õiglane üleminek“ erieesmärgi „võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030.

aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike

ja keskkonnamõjudega“ saavutamisse ja lisa 1 „Õiglase ülemineku territoriaalne kava“ elluviimisse.

1.1.2 Käesolev käskkiri aitab viia ellu „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021-2035 (edaspidi TAIE) suuna "teadmussiire" alaeesmärki "Eesti

areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele" ning suuna "teadussüsteem" alaeesmärki "Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine" kooskõlas nutika spetsialiseerumise strateegilise raamistiku põhimõtetega.

1.1.3 Sekkumisega panustatakse riigikogu poolt 12. mail 2021. a vastu võetud „Riigi

pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) strateegilisse sihti „Tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik majandus“. Toetatavate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis

9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja „Eesti 2035“ nimetatud aluspõhimõtteid. Toetatavate tegevustega aidatakse edendada regionaalselt tasakaalustatud arengut, soolist

võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ning keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamist panustades „Eesti 2035“ näitajatesse „Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“, „soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „hoolivuse ja

koostöömeelsuse mõõdik“, „ligipääsetavuse näitaja“, „ressursitootlikkus“ ning "taastuvenergia osakaal energia summaarses lõpptarbimises".

2

1.1.4 Sekkumise raames antav toetus ei ole teadus- ja arendustegevusele suunatud riigiabi, kui teadus- ja arendusprojekt on seotud mittemajandustegevusega.

1.2 Toetuse andmise sihtpiirkonnaks on Ida-Viru maakond.

1.3 Käskkiri kohaldub tegevustele järgmistel teadus- ja arendustegevuse fookusteemadel:

1.3.1 Üleminek taastuvenergiale ja hajuslahendustele energeetikas, sh energia salvestamine, vesinikutehnoloogiad, tuuleenergeetika, biomass, päikeseenergeetika, tarkvõrkude tehnoloogiad ja teenused jms;

1.3.2 Tööstus 4.0, sh IKT, IoT, digitaalsed tööriistad, robotiseerimine, automatiseerimine,

suurandmetel põhinevad arendused, liit- ja tehisreaalsuse tehnoloogiad, isejuhtivad sõidukid, droonid jms;

1.3.3 Keemiliste protsessidega väärindamine ja kriitilised toormed, sh peenkeemia (v.a.

fossiilkütustega seonduvad suunad), kriitiliste toormete väärindamine jms;

1.3.4 Muud liigitamata arengusuunad, sh majandustegevuse mitmekesistamine uute valdkondade, toodete, teenuste ja tehnoloogiatega; jätkusuutlikule kasvule orienteeritud

regionaalse innovatsioonisüsteemi loomine jms.

1.4 Käskkirja ei kohaldata:

1.4.1 riigiabi andmisel Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 1 lõigetes 2-5 ning vähese tähtsusega abi andmisel Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 2023/2831 artikli

1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

1.4.2 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ELT L 231/1, 30.06.2021, lk 1–20, edaspidi ÕÜF määrus), artikli 9 sätestatud juhtudel järgnevalt:

Õiglase Ülemineku Fondist ei toetata:

a) tuumajaamade tegevuse lõpetamist või nende rajamist;

b) tubaka ja tubakatoodete valmistamist, töötlemist ega turustamist;

c) komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 (18) artikli 2 punktis 18 määratletud raskustes olevaid ettevõtjaid, välja arvatud juhul, kui see on lubatud ajutiste riigiabi reeglite kohaselt, mis on kehtestatud erandlike olukordade käsitlemiseks, või vähese tähtsusega abi kontekstis,

et toetada energiasüsteemi ümberkujundamise protsessi raames energiakulusid vähendavaid investeeringuid;

d) investeeringuid, mis on seotud fossiilkütuste tootmise, töötlemise, transpordi, jaotuse,

ladustamise või põletamisega 2. Terminid

2.1 konsortsium on kokkuleppe (Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli vahel sõlmitud

konsortsiumi lepingu) alusel tegutsev ühendus, mille eesmärgiks on viia ellu ühine tegevuskava;

3

2.2 konsortsiumi leping on käskkirja punktis 7.1 nimetatud konsortsiumi liikmete poolt ühiselt

koostatud tegevuskava elluviimiseks kirjalikult kokku lepitud tingimused, õigused ja kohustused;

2.3 investeering on kapitalipaigutus labori- ja testimisvõimekuse tagamiseks fookusteemadel

teadusuuringute ning testimis- ja katsetaristusse. Investeeringu osaks loetakse nii teostatavusuuring kui soetused , sh soetuste paigaldus ja vajalik väljaõpe/koolitus, ja

laboriruumide projekteerimine ning -kohandused;

2.4 teadus- ja arendustegevus on uudne, loominguline, ettemääramatu tulemusega, süstemaatiline ning ülekantav ja/või korratav uurimistöö, mille eesmärk on saada uusi teadmisi ning leida neile uusi rakendusalasid. Teadus- ja arendustegevus jaguneb alusuuringuteks,

rakendusuuringuteks ja eksperimentaalarenduseks;

2.5 välisteadlane on oma valdkonna eestvedaja, kellel on tööalaselt hea maine, kes avaldab kõrgel tasemel publikatsioone. Välisteadlane on välismaal järeldoktorantuuri läbinud või

võrreldaval tasemel teadustööd teinud teadlane. Välisteadlane asub tööle Ida-Virumaale. Eelistatult vastab ta Euroopa teadlaskarjääri raamistikus kirjeldatud R3 tasemele (Established Researcher);

2.6 nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonnad on TAIE-s määratud fookusvaldkonnad, kus ettevõtetel on keskmisest suurem kasvupotentsiaal ja investeeringute kaudu teadus- ja arendustegevusse võimalik konkurentsieelis saavutada: digilahendused igas eluvaldkonnas,

tervisetehnoloogiad ja -teenused, kohalike ressursside väärindamine ning nutikad ja kestlikud energialahendused;

2.7 uurimisprojekt on fookusteemal läbiviidav alus- või rakendusuuring või

eksperimentaalarendus, mis vastab Eesti teadusagentuuri kehtestatud ning rahastamiseks kasutatava rühmagrandi aluseks olevale uurimisprojektile esitatud nõuetele;

2.8 tegevuskava on konsortsiumi ühise ettepanekuna formuleeritud tegevuste, nende elluviimise ajakava, tulemuste ning neid mõõtvate näitajate, maksumuse ja elluviimise ja

korraldamise tingimuste kogum;

2.9 teadusuuringute taristu - rajatised, vahendid ja nendega seotud teenused, mida teadusringkonnad kasutavad teadusuuringuteks vastavates valdkondades. Mõiste hõlmab

järgmist: teadusseadmed ja uurimistarbed, teadmistepõhised ressursid, näiteks kollektsioonid, arhiivid ja struktureeritud teaduslik teave, info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevad taristud, näiteks võrgud, infotöötlus, tarkvara ja kommunikatsioonivahendid ning muud

teadusuuringute teostamiseks vajalikud üksused;

2.10 testimis- ja katsetaristu – rajatised, seadmed, võimekused ja ressursid, nagu katseväljakud, pilootliinid, näidised, katserajatised või laborid ja nendega seotud tugiteenused,

mida kasutavad peamiselt ettevõtjad, eelkõige VKEd, kes vajavad tuge testimiseks ja katsetamiseks, et arendada uusi või täiustatud tooteid, protsesse ja teenuseid ning katsetada ja

täiustada tehnoloogiaid, et edendada tööstusuuringuid ja eksperimentaalset arendustegevust. 3. Toetuse andmise eesmärk

Eesmärk on toetada sihtpiirkonna ettevõtete ja asutuste teadmusmahukuse suurenemist

ülikoolide Ida-Virumaa kolledžites teadustulemuste kommertsialiseerimiseks teadus- ja arendustegevuse- ning eksperimentaalarenduse teostamise võimekuse tõstmise kaudu, et tõhustada koostööd teadusasutuste, kõrgkoolide ja ettevõtete vahel ja arendada Ida-Virumaal

alternatiivina põlevkivienergeetikale kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid ning luua

4

sellega seotud uusi töökohti.

4. Toetatavad tegevused

Punktis 3 nimetatud eesmärgil ja punktis 5 nimetatud tulemuste saavutamiseks rahastatakse järgmiste tegevuskavas nimetatud tegevuste elluviimist:

4.1 Alus- ja rakendusuuringute ning eksperimentaalarenduse läbiviimine

Tegevuse raames viivad konsortsiumi osapooled ellu TA-tegevusi ehk teostavad uurimisprojekte alljärgnevates, tegevuskavas märgitud uurimissuundades:

Fookusteema 1. Üleminek taastuvenergiale ja hajuslahendusetele energeetikas

a) Uudsed lahendused väike- ja kogukonnaenergeetikas

b) Nanokomposiitmaterjalid taastuvenergeetika ja salvestustehnoloogia jaoks

c) Kütuseelemendid ja elektrolüüserid rohevesiniku tootmiseks

Fookusteema 2. Tööstus 4.0

a) Roboti-inimese koostöö

b) 3D prototüüpimine

c) Digitehnoloogiad, suurandmed ja masinõppe rakendused tööstuses

Fookusteema 3. Keemiliste protsessidega väärindamine

a) Keemilise ringlussevõtu protsessi arendamine mehaaniliseks ringlussevõtuks mittesobivatele jäätmetele

b) Haruldaste muldmetallide eraldamine

c) Ringmajanduslik CO2 väärindamine

d) Ladestatud tahkete tööstusjäätmete ringlussevõtt

Fookusteema 4. Muud tegevussuunad

a) Siirdeprotsesside seire ja analüüs Ida-Virumaal

b) Uued juhtimismudelid üleminekul taastuvenergiale

Uurimisprojekt peab olema kõrgetasemeline, kas alus-, rakendusuuring või

eksperimentaalarendus, mis on kavandatud fookusteemal selgelt piiritletud uurimisprobleemi lahendamiseks tugeva uurimisrühma poolt.

Uurimisprojekti juhiks on isik, kellel on doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon1, kes ei

ole samal ajal märgitud põhitäitjaks üheski teises ÕÜF uurimisprojektis. Uurimisprojekti juht peab uurimisprojekti täitmise ajal töötama täistööajaga töölepingu alusel konsortsiumis

osalevas asutuses ja töö asukohaga Eestis. Erandjuhul võib uurimisprojekti juht töötada täistööajast vähem, kui see ei ohusta uurimisprojekti edukat elluviimist. Uurimisprojekti juhti ei saa pärast uurimisprojekti alustamist ja elluviimisel vahetada, kuid mõjuvatel põhjustel on

võimalik uurimisprojekti juhi asendamine projekti põhitäitjaga kindlaks perioodiks.

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/909041

5

Lisaks uurimisprojekti juhile osalevad uurimisprojekti täitmises põhitäitjad ja täitjad.

Uurimisprojekti põhitäitja(d) saab(vad) olla doktorikraadiga või sellele vastava kvalifikatsiooniga isik(ud), kes töötab (töötavad) uurimisprojekti täitmise ajal konsortsiumis

osalevas asutuses ning kelle töötasu kaetakse täielikult või osaliselt uurimisprojekti eelarvest. Uurimisprojekti täitja(d) on isik(ud), sh üliõpilased, kelle töö on taotluses esitatud uurimisprojektiga sisuliselt seotud ja kes ei kvalifitseeru põhitäitjaks.

Uurimisprojekti ellu viiva rühma koosseisu peab terve uurimisprojekti perioodi jooksul kuuluma vähemalt kolm liiget, nende hulgas projekti juht ning üks põhitäitja, kes ei saa samaaegselt olla sama või mõne teise punktis 4.1 nimetatud uurimissuuna uurimisprojekti juht

või põhitäitja. Iga uurimisprojektis osaleja töölepingus määratletakse tema tööaja koormus uurimisprojektiga seotud ülesannete täitmisel.

Tegevuskava osaks olevad uurimissuundade uurimisprojektide nimekirja ja vastavate

rühmagrandi suuruste ettepaneku esitab konsortsium elluviijale. Pärast tegevuskava kinnitamist sisestatakse uurimisprojektide andmed Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) selleks loodud vormile.

Uurimisprojektide rahastamine toimub punkti 10.2.3 kohaselt rühmagrandi ühikuhindade

alusel.

4.2 Investeeringud

Rahastatakse investeeringuid teadus- ja arendustegevuse teenuste pakkumiseks vajaliku laborivõimekuse loomiseks või arendamiseks piirkonna kolledžite teadusvõimekuse

arendamise kaudu punktis 1.3 nimetatud fookusteemadel. Toetatakse investeeringuid teadusuuringute taristusse ning testimis- ja katsetaristusse.

Investeeringute maksimaalne osakaal võib olla kuni 40% tegevuskava alusel tehtavate

tegevuste eelarvest. Indikatiivne investeeringute nimekiri esitatakse tegevuskavas. Pärast tegevuskava kinnitamist esitab konsortsium igasse fookusteemasse planeeritud investeeringu kohta seda põhjendava teostatavusuuringu, mis peab sisaldama uurimisteemaga seoses tehtava

investeeringu kohta seadme/teenuse nõudluse analüüsi, kasutuse prognoosi, majandusliku tasuvuse hinnanguid ning seadme/teenuse jätkusuutlikkuse analüüsi. Elluviija kinnitab

juhtkomisjoni ettepanekul teostatavad investeeringud koos vastava teostatavusuuringuga jooksvalt.

4.3 Välisteadlaste kaasamine TA-tegevusteks Ida-Virumaale

Rahastatakse kompetentsete, kõrgel teaduslikul tasemel välisteadlaste kaasamist konsortsiumi

moodustanud teadus- ja arendusasutuste sihtpiirkonnas tegutsevatesse üksustesse, et tugevdada kohalike teadusrühmade suutlikkust fookusteemadel uurimisprojekte läbi viia ja sidustada uurimistööd rahvusvaheliste koostöövõrgustikega. Välisteadlane on välismaal

järeldoktorantuuri läbinud või võrreldaval tasemel teadustööd teinud teadlane. Välisteadlase töö tegemise koht peab olema viimase kahe aasta jooksul (enne töö alustamist ÕÜF

sihtpiirkonnas) olnud väljaspool Eestit.

Välisteadlane peab töötama vähemalt 50% oma tööajast (töölepingus on töö asukohaks määratud Ida-Virumaa) ühes konsortsiumi moodustanud teadus- ja arendustegevuse asutuse Ida-Virumaal asuvas üksuses, kuid ei või olla lepinguliselt rahastatav ÕÜFis rühmagrandi

alusel rahastatavas uurimisprojektis.

Tegevuse rahastamine toimub punkti 10.2.3 kohaselt ühikuhinna alusel.

4.4 Teavitus-, koordinatsiooni ja TA-võrgustiku tegevused

6

Rahastatakse fookusteemadel info ja tegevuses 4.1 läbi viidud TA-tegevuse tulemuste

levitamist ja tutvustamist ettevõtetele ja laiemale avalikkusele.

Tegevuse elluviimine toimub konsortsiumi osapoolte koostatud ja elluviija poolt kinnitatud kommunikatsiooniplaani alusel.

Tegevuse raames toetatakse punktis 1.3 nimetatud fookusteemadel konsortsiumi osapoolte,

teiste teadusasutuste, organisatsioonide ja piirkonna ettevõtete omavahelist koostööd, sh ühise võrgustiku koostoimet ja tegevuskava tegevuste elluviimise koordineerimist.

Teavitus-, koordinatsiooni ja TA-võrgustiku tegevusteks suunatakse tegevuskava alusel

tehtavate tegevuste eelarvest vähemalt 3%.

4.5 Tegevuse elluviimise korraldamine

Elluviija nõustab konsortsiumi tegevuskava koostamisel ning vajadusel selle uuendamiseks, seirab tegevuskava elluviimise edenemist ning toetab tegevuse juhtkomisjoni tema töös,

sealhulgas valmistab ette vajalikke materjale ettepanekute ja otsuste tegemiseks, tehes need konsortsiumi osapooltele kättesaadavaks ning jälgib otsuste täitmist. Elluviija võib oma ülesannete täitmiseks kaasata vajadusel välist ekspertiisi.

4.6 Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjustada oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198,

22.06.2020, lk 13–43) artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile.

4.7. Toetatavate tegevuste valikul on lähtutud ühendmääruse paragrahvist 7.

5. Tulemused

5.1 Tegevuste elluviimise tulemusena on piirkonnas loodud jätkusuutlik võimekus teadus-,

arendus- ja innovatsioonialaste teadmiste, teenuste ja taristu pakkumiseks ettevõtetele, sealhulgas uute tehnoloogiate ja ärimudelite kasutuselevõtuks asjakohaste TA-teenuste

väljatöötamiseks ja pakkumiseks punktis 1.3 nimetatud fookusteemadel eesmärgiga arendada alternatiivina põlevkivienergeetikale kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid. Parandatud on teadusasutuste ning ettevõtete vahelist koostööd.

5.2 Punktis 4 nimetatud tegevuste elluviimist ja oodatavate tulemuste saavutamist mõõdetakse

järgmiste näitajatega:

Näitaja liik Näitaja

nimetus ja

mõõtühik

Algtase

(2022)

Vahesihttase

(2024)

Sihttase

(2029)

Selgitav teave

(näitaja sisu: kuidas

kogutakse; näitaja

saavutamise

kinnitamismehhanism)

7

Meetmete

nimekirja

näitajad

Tulemus-

näitaja

Toetavates

üksustes loodud

teadusuuringute

valdkonna

töökohad

(täistööaja

ekvivalenti

aastas)

0 Ei

kohaldu

40 Näitaja arvestusse loetakse

täidetud teadus- ja

arendustöötajate töökohad

täistööaja ekvivalendina

(FTE). Arvesse ei võeta

vabu TA ametikohti ega ka

TA tugipersonali (st

ametikohti, mis ei ole

otseselt seotud teadus- ja

arendustegevusega).

Väljund-

näitaja

Mitterahalist

toetust saavad

ettevõtjad

0 60 150 Näitaja hulka loetakse

ettevõtted, kui nad saavad

mitterahalist toetust

struktureeritud viisil, näiteks

ettevõte, mis saab

teenust(eid)

teadusasutus(t)elt või osaleb

teadusprojektide

elluviimises mitterahalise

panusega.

Väljund-

näitaja

Toetatavad

ettevõtjad (nende

hulgas: mikro,

väikesed,

keskmise

suurusega ja

suured

ettevõtjad)

0 60 150 Rakenduskava koondnäitaja,

milles sisaldub

väljundnäitaja „Mitterahalist

toetust saavad ettevõtjad“

Näitajate täitmise seiret korraldatakse vastavalt perioodi 2021-2027 seire juhendile ja näitajate metoodikale (näitajate passid).

6. Rakendusasutus ja rakendusüksus

6.1 Rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus).

6.2 Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).

7. Elluviija ja partnerid

Elluviijaks on Haridus- ja Noorteamet (Harno; edaspidi ka elluviija). Elluviija täidab otseselt

punktis 4.5 nimetatud tegevust ning seirab punktides 4.1, 4.2, 4.3 ja 4.4 nimetatud tegevusi hõlmava tegevuskava rakendamist konsortsiumi poolt. Punktides 4.1, 4.2, 4.3 ja 4.4 nimetatud

tegevusi viivad ellu konsortsiumi osapooled Tallinna Tehnikaülikool (edaspidi Taltech) ja Tartu Ülikool (edaspidi TÜ), kes on antud käskkirja mõistes partnerid.

7.1 Tegevusi 4.1, 4.2, 4.3 ja 4.4 viib vastavalt kehtivale tegevuskavale ellu konsortsiumi lepingu alusel tegutsev konsortsium, mille moodustavad sihtpiirkonnas kolledžeid omavad Taltech ja

TÜ, kellest üks on juhtiv osapool.

7.2 Tegevuste läbiviijad tegevuste lõikes

Tegevus Punktis 4.1. toodud

tegevused

Punktis 4.2. toodud

tegevused

Punktis 4.3. toodud

tegevused

Punktis 4.4. toodud

tegevused

Punktis 4.5. toodud tegevused

8

Tegevuskava

alusel ellu viidavad tegevused

X X X X

Elluviija tegevused X

7.3 Elluviija ja partnerite kohustused

7.3.1 Elluviijale ja partneritele kohalduvad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused (edaspidi

ühendmäärus) §-des 10 ja 11 sätestatud kohustused. Lisaks on elluviija kohustatud:

7.3.1.1 tegema p.7.1. toodud asutustele ettepaneku konsortsiumi moodustamiseks ning ühise tegevuskava koostamiseks;

7.3.1.2 korraldama meetme juhtkomisjoni tööd ja tegevust ellu viima;

7.3.1.3 kinnitama juhtkomisjoni ettepaneku alusel tegevuskava ja selle elluviimisest

tekkivad tulemused ning tegevuskava eelarve, vajadusel tegema juhtkomisjonile ettepanekud partnerite tegevuste või tulemuste muutmiseks või täiendamiseks ning

koordineerima ja seirama tegevuskava elluviimise edenemist ning tegevuskavas kokku lepitud tulemuste saavutamist;

7.3.1.4 kinnitama teostatavad investeeringud koos maksumustega, mis vastavad punktis 10.2.4 toodud abikõlblikkuse tingimustele.

7.3.1.5 sõlmima konsortsiumi osapooltega (partneritega) lepingu, millega lepitakse kokku

lepingupoolte ülesanded, õigused ja kohustused , elluviija ja partnerite vaheline vastutus ning tegevused;

7.3.1.6 koostama ja esitama rakendusasutusele toetuse andmise tingimuste järgmise

eelarveaasta kohta tegevuskava alusel elluviidavad tegevused ja maksete prognoosi jooksva aasta 20. detsembriks, sh esitama rakendusasutuse nõudmisel toetuse andmise tingimuste eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa;

7.3.2 Partnerid peavad täitma ühendmääruse §-des 10 ja 11 nimetatud kohustusi.

7.3.3 Partnerid kohustuvad koostama ühise tegevuskava ja esitama selle tegevuskava vormil (lisa 3) juhtkomisjonile kinnitamiseks.

7.3.4 Partnerid kohustuvad viima ellu ühises tegevuskavas toodud tegevusi, saavutama

tähtaegselt lubatud eesmärgid ja tulemusnäitajad ning elluviijale esitama elluviija poolt sätestatud tähtaegadeks vastavad aruanded , maksetaotlused ja muu tegevuskava info, mis on

elluviijale vajalik kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks.

8. Tegevuste abikõlblikkuse periood

Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.01.2023 kuni 31.10.2029, välja arvatud tegevus 4.2, mis lõppeb hiljemalt 30.04.2026.

Tegevused Abikõlblikkuse periood

4.1 Alusuuringud, rakendusuuringud ja arendustegevus 01. jaanuar 2023 – 31.

august 2029

9

4.2 Investeeringud 01. jaanuar 2023 – 30.

aprill 2026

4.3 Tippteadlaste kaasamine 01. jaanuar 2023 – 31. august 2029

4.4 Teavitus, koordinatsioon ja TA-võrgustik 01. jaanuar 2023 – 31. august 2029

4.5 Elluviija tegevused 01. jaanuar 2023 – 31. oktoober 2029

9. Eelarve

9.1 Tegevuse kogumaksumus on 35 714 286 eurot, mida rahastatakse järgnevalt: Õiglase Ülemineku Fond 25 000 000 eurot (kuni 70% kogumaksumusest) ja riiklik kaasfinantseering 7 142 857 eurot (kuni 20% kogumaksumusest) ning omafinantseering vähemalt 3 571 429

eurot). Tegevuskava tegevuste elluviimisel sekkumise omafinantseeringu minimaalne määr on vähemalt 10%. (täpne eelarve jaotus selgub tegevuskava ettepanekust).

9.2 Tegevuste abikõlblike kulude eelarve finantsallikate lõikes

Nr. Tegevuse kirjeldus EL toetus

Riiklik kaasfinant

-seering

Oma-

finantseering Kulud kokku

4.1- 4.4

Tegevuskava alusel tehtavad tegevused 24 615 000 6 977 857 3 571 429 35 164 286

4.5 Elluviija tegevused 385 000 165 000 0 550 000

Kokku 25 000 000 7 142 857 3 571 429 35 714 286

9.3 Kogueelarve

Tegevused ja kindlaksmääratud kulukohad Tegevuste eelarve kokku

4.1.-4.4. Tegevuskava alusel tehtavad tegevused 35 164 286

sh otsene personalikulu 700 000

sh muud kulud 34 359 286

sh kaudsed kulud (ühtse määra alusel 15% otsestest personalikuludest)

105 000

4.5. Elluviija tegevused 550 000

sh otsene personalikulu 400 000

sh muud kulud 90 000

sh kaudsed kulud (ühtse määra alusel 15% otsestest

personalikuludest)

60 000

Kulud kokku: 35 714 286

10. Kulude abikõlblikkus

10

10.1 Kulu on abikõlblik, kui see on ühendmääruse §-ga 15 ning käesolevas käskkirjas sätestatud

tingimustega.

10.2 Abikõlblikud on järgmised käesoleva käskkirja lisa 1 punktis 3 nimetatud eesmärgi ja punktis 4 toodud tegevuste elluviimiseks ja punktis 5 toodud tulemuste saavutamiseks vajalikud

kulud:

10.2.1 personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 16 sätestatud tingimustele, sh toetatavate tegevustega seotud ekspertide tasud;

10.2.2 kaudsed kulud 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse §-le 22;

10.2.3 punktis 4.1 ja 4.3 nimetatud tegevuste kulud lisas 2 nimetatud ühikuhindade alusel,

vastavalt ühendmääruse § 18 lõikele 3 ning mis vastavad Eesti Teadusagentuuri kinnitatud punkti 4.1 tegevustel rühmagrandi mahtude piirmääradele ja jaotusele ning punkti 4.3

tegevustel nn. tagasipöörduva teadlase ühikuhinnale.

10.2.4 punktis 4.2 nimetatud teadus- ja arendustegevuse jaoks vajalikud investeeringud teadusuuringute ning testimis- ja katsetaristusse, sealhulgas materiaalse ja immateriaalse vara soetamine, paigaldamine ja selle kasutamise väljaõpe, sh väikevahendite, aparatuuri,

laboritehnika soetamise ja kaasajastamise (sh programmide uuendused, laboriseadme uued lisamoodulid, ja muud soetused, mis on vajalikud tegevuse elluviimiseks ning punktis 4.2.

nimetatud tegevuste abil pakutavate teenuste osutamise vajalikkuse põhjendamiseks tehtavad teostatavusuuringu kulud) ning vastavate laborite akrediteerimiseks ja selle ettevalmistamiseks ning välja töötavate teenuste sertifitseerimise elluviimiseks vajalikud

kulud kuni 40% ulatuses tegevuskava alusel tehtavate tegevuste eelarvest;

10.2.5 konsortsiumi osapool peab olema punkti 4.2 alusel soetatud vara omanik peale tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/1060 artikli 65 punktis 1 nimetatud tegevuste kestvuse nõude täitmise jooksul, milleks on 5 aastat alates projekti lõppmaksest;

10.2.6 välislähetuste kulud punktides 4.4 ja 4.5 nimetatud tegevustes;

10.2.7 punktis 4.4 nimetatud teavitus-, koordinatsiooni ja TA-võrgustiku tegevuse,

teadustegevuse tulemuste levitamiseks ja populariseerimiseks tehtavad kulud.

10.2.8 elluviija peab täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022.a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuetele.

10.3 Kui antav toetus on riigiabi, peavad olema täidetud kõik üldise grupierandi määruse artiklis

26 punktides 1-6 toodud tingimused ning artiklis 26a punktides 1-6 toodud tingimused.

10.4 Kui antav toetus on vähese tähtsusega abi, peavad olema täidetud vähese tähtsusega abi määruse artiklites 1-5 sätestatud tingimused.

10.5 Kõik abikõlblikud kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ning otseselt seotud

käskkirja eesmärkide elluviimisega.

10.6 Abikõlbmatud on lisaks ühendmääruse §-s 17 loetletud abikõlbmatutele kuludele:

10.6.1 kinnisasja soetamise ja uue kinnisasja ehituskulud;

10.6.2 uurimisprojekti heaks töötava personali, sh ametniku, teenistuja, töö-, töövõtu- või käsunduslepingu alusel uurimisprojekti heaks teenust osutava või tööd tegeva isiku või

11

uurimisprojekti tegevuste elluviimisega seotud kolmanda isiku riigisisese lähetamise või

liikumisega seotud sõidu- ja majutuskulud tegelike kulude alusel.

10.7. Kui antav toetus on riigiabi, ei ole enne taotluse esitamist tehtud kulud abikõlblikud.

11. Toetuse maksmise tingimused ja kord

11.1 Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse § 24-26, tegevustes 4.2, 4.4 ja 4.5 tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1, tegevustes 4.1 ja 4.3

ühikuhindade alusel vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 1 ning ühtse määra aluse vastavalt § 28 lõikele 3.

11.2 Elluviija esitab maksetaotluse koos nõutud dokumentide ja tõenditega rakendusüksusele

e-toetuse keskkonna kaudu.

11.3 Makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid esitatakse mitte tihedamini kui kord kvartalis.

11.4 Lõppmakse taotlus esitatakse koos lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast lõpparuande

kinnitamist rakendusüksuse poolt.

12. Riigiabi

12.1. Tegevuse elluviimiseks antav abi võib olla vähese tähtsusega abi (edaspidi VTA) Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu

artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023, edaspidi VTA määrus) mõistes ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

12.2. Tegevuse elluviimiseks antav abi võib olla teadus- ja arendusprojektidele antav abi või

investeeringuteks ettenähtud abi teadusuuringute taristule Euroopa Komisjoni määruse (EL) 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi

tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, edaspidi üldine grupierandi määrus) artikkel 26 ja 26a alusel ning sellisel juhul kohaldatakse abi andmisele nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.

12.3 Elluviija hindab, kas antav abi on riigiabi, kontrollib abisaajate vastavust VTA määruse

või üldise grupierandi määruse nõuetele ning teavitab abi saajat, et antav abi on riigiabi ning abi summast.

12.4 Abi summa määratakse abi saajaga seotud otseste kulude või ühikuhindade alusel.

12.5 VTA määruse kohaselt lõppsaajale antud VTA koos toetusskeemist antava abiga ja teiste,

punktis 12.4 nimetamata, Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos varem antud vähese tähtsusega abiga ei tohi ületada kolme eelneva aasta

jooksul VTA määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud summat.

12.6 Juhul kui ettevõtja on saanud VTAd Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 2023/2832 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L ,

2023/2832, 15.12.2023) alusel, ei tohi talle nimetatud määruse ja VTA määruse kohaselt kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul antud VTA kogusumma koos toetusskeemist antava abiga

ületada 750 000 eurot.

12

12.7 VTA puhul võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud

kumuleerimisreegleid ning abi kogusumma arvutamisel lähtutakse VTA määruse artikli 2 lõikes 2 sätestatud ühe ettevõtja mõistest.

12.8 Elluviija peab säilitama vähese tähtsusega abi kohta registrisse kantud teavet kümme aastat

alates abi andmise kuupäevast.

12.9 Üldise grupierandi määruse alusel abi andmisel ei toetata artikli 2 punkti 18 kohaselt raskustes olevaid ettevõtjaid ning ettevõtjaid, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse

alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata.

13 Sihtgrupp

Tegevuste 4.1, 4.2, 4.3 ja 4.4 elluviimisel on otseseks sihtgrupiks teadlased ja uurimisgrupid ,

kes viivad läbi uurimistööd teadus- ja arendustegevuse fookusteemadel, samuti TalTech Virumaa Kolledž, TÜ Narva Kolledž. Tegevuse kaudseks sihtgrupiks on uurimisvaldkondades tegutsevad ettevõtted, erialaliidud ja avaliku sektori asutused, samuti Ida-Virumaa ja kogu Eesti

avalikkus laiemas mõttes (teavitustegevused).

Ettevõtted saavad mitterahalist kasu sekkumisega kaasnevast koostöökogemusest teadusasutustega ja läbi teadmiste kasvu. Tegevuse 4.4 puhul on lisaks lõplikuks kasusaajaks

konsortsiumi osapooled ning uurimisvaldkondades tegutsevad ettevõtted, erialaliidud ja avaliku sektori asutused, kelle töötajad soovivad kaasamis-, nõustamise ja TA-võrgustiku tegevustes osaleda ning tegevuse 4.5 puhul on lõplikuks kasusaajaks elluviija ise.

14. Tegevuse juhtimine

14.1 Tegevusi juhib elluviija. Tegevuste eesmärkide seadmist suunab ja annab saavutatavatele tulemustele oma hinnangu juhtkomisjon, millesse kuuluvad ministeeriumide, valdkonna erialaliitude, ettevõtete ja avaliku sektori asutuste esindajad.

Juhtkomisjon on moodustatud haridus-ja teadusministri käskkirjaga tähtajaliselt kuni Euroopa

Komisjoni Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021-2027 rakenduskava (edaspidi „ÜKP rakenduskava“) lõpparuande kinnitamiseni.

Juhtkomisjoni ülesanded käesoleva tegevuse raames on:

14.1.1 teha ettepanekuid õiglase ülemineku teadus- ja arendussuundade ning toetatavate

tegevuste valikul;

14.1.2 teha ettepanekuid õiglast üleminekut toetatavate tasemeõppe ja täiendkoolituse õppekavade ning õpet toetavate tegevuste valikul;

14.1.3 teha ettepanekuid haridus- ja teadusasutuste ning ettevõtete koostöö tõhustamiseks

meetme raames;

14.1.4 teha ettepanekuid õiglast üleminekut toetavate võrgustiku-, teavitus- ja õppe populariseerimistegevuste kavandamiseks ning elluviimiseks;

14.1.5 teha ettepanekuid toetuse andmise tingimuste kavandamiseks ja muutmiseks;

14.1.6 vahearuannetele ja lõpparuandele, vajadusel eksperthinnangutele tuginedes, teha

ettepanekuid ja anda soovitusi tegevuste tõhusamaks elluviimiseks, sh vahearuannete mitte kooskõlastatud tegevuste eelarve ümberjaotamiseks teadus- ja arendussuundade vahel või uute uurimisprojektide käivitamiseks;

13

14.1.7 pidada dialoogi konsortsiumi moodustavate partneritega, et kokku leppida

eesmärkide täitmiseks vajalikud tegevused, sealhulgas fookusteemade uurimissuunad . Dialoogi käigus kokku lepitud teemade ja tingimuste alusel koostab konsortsium

tegevuskava, milles kirjeldatakse teemade valikut, tegevuskavast toetatavate uurimisprojektide, nende alusel investeeringute sobitumist fookusteemadesse ja teisi tegevuskava eesmärkide täitmiseks ja tulemuste saavutamiseks vajalikke tegevusi.

Dialoogi peetakse tegevuskava ettevalmistamisel ning vastava kokkuleppe alusel kinnitatakse tegevuskava kogu perioodiks. Peale vahearuannetele hinnangu andmist võib

vajadusel dialoogi kasutada kord kolme aasta jooksul tegevuskava järgmiste aastate vahendite suunamiseks või ka tihedamalt, kui varasemad kokkulepped vajavad muutmist. Dialoogi tulemusel saavutatud kokkulepped, sealhulgas uurimissuundade ja -projektide

valiku ja teiste konsortsiumi tegevuste osas, fikseeritakse tegevuskavas. Tegevuskava rahastamise tingimused ja korrad kinnitatakse elluviija ja konsortsiumi partnerite vahelises

kokkuleppes;

14.1.8 teha ettepanek elluviijale tegevuskava ning tegevuste vahearuannete tulemuste ja lõpparuande heakskiitmiseks, mille elluviija esitab kinnitamiseks rakendusüksusele.

14.1.9 tegevuskavale hinnangu andmisel lähtutakse ühendmääruse §-st 7.

15. Aruandlus

15.1 Elluviija esitab juhtkomisjonile ja rakendusasutusele e-kirja teel ning rakendusüksusele

e-toetuse keskkonna kaudu seal kehtestatud vormil toetatavate tegevuste elluviimise aasta vahearuande hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuariks (31. detsembri seisuga). Vahearuandes

peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon:

15.1.1 punktis 5 loetletud näitajate täitmine koos sisuliste selgitustega, sh näitaja ala- või ületäitmise kohta;

15.1.2 ülevaade punktis 4 loetletud tegevuste elluviimisest;

15.1.3 hinnang ellu viidud tegevuste tulemuslikkusele;

15.1.4 ülevaade esinenud probleemidest, riskidest ja ette võetud abinõudest.

Punktides 15.1.2, 15.1.3 ja 15.1.4 loetletud informatsiooni sisestavad partnerid Eesti Teaduse

Infosüsteemi vastava vormi kaudu elluviija poolt sätestatud tähtajaks (tegevuste tulemusi aruandlusperioodi jooksul esitletakse vastaval seminaril juhtkomisjonile).

15.2 Elluviija esitab juhtkomisjonile ja rakendusasutusele e-kirja teel ning rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu toetatavate tegevuste elluviimise lõpparuande 45 päeva jooksul

alates tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks vahearuandes nõutule olema kajastatud ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust Eesti teadus- ja

arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035“ eesmärkide saavutamisele ning „Eesti 2035“ sihtide saavutamisele ja puutumust omavate horisontaalsete põhimõtete edendamisele.

15.3 Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.

15.4 Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande.

15.5 Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste

kõrvaldamist.

14

16. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 28−30 ja ühendmääruse §-dele 34−39.

17. Vaide esitamine

17.1 Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3.

17.2 Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 2.

17.3 Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

1 (2)

Lisa 2 KINNITATUD

haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine

tegevuse „Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetus: teadusvõimekuse pakkumise arendamine

Ida-Virumaal TA-võrgustiku loomiseks“ elluviimiseks“

Standardiseeritud ühikuhinnad ja rakendamise põhimõtted tegevuse “ Ida-Viru

ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetus: teadusvõimekuse pakkumise

arendamine Ida-Virumaal TA-võrgustiku loomiseks“ elluviimisel

Ühikuhindadena käskkirja lisa 1 punktides 4.1 (rühmagrandi ühikuhind) ja 4.3 (tagasipöörduva teadlase ühikuhind) nimetatud toetatavate tegevuste uurimisprojektide rahastamisel kasutatakse

siseriikliku personaalse uurimistoetuse rühmagrandi määrasid, mis on kehtestatud vastavalt teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 16 lõikele 1 Eesti Teadusagentuuri (ETAG)

poolt Haridus- ja Teadusministeeriumiga kooskõlastatud tingimustel ja korras ning mida kasutatakse sarnase tegevuse rahastamiseks riigieelarvelistest vahenditest. Siseriiklikult kehtestatud rühmagrandi määr põhineb ühe uurimisrühma tööga seotud keskmisel kulul ühe

aasta kohta. Tegevuse „Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetus: teadusvõimekuse

pakkumise arendamine Ida-Virumaal TA-võrgustiku loomiseks“ raames alus- ja rakendusuuringute ning eksperimentaalarenduse toetamisel on rühmagrandi määrad jaotatud kuupõhiseks suuruseks jagades siseriiklikult kehtestatud rühmagrandi määra

kaheteistkümnega. Seega ühikuhind kehtestatakse ühikule üks kuu uurimisrühma tööd.

Rühmagrandi siseriiklikult kehtestatud tingimused ja kord on kinnitatud SA Eesti Teadusagentuur 23.01.2023 käskkirjaga nr 1.1-4/23/7.1

Tegevuse 4.3 välisteadlase kaasamise ühikuhinnana kasutatakse siseriikliku toetusskeemi

tagasipöörduva teadlase grandi ühikuhinda. Tagasipöörduva teadlase grandi siseriiklikult kehtestatud tingimused ja kord on kinnitatud SA Eesti Teadusagentuur 29.11.2022 käskkirjaga

nr 1.1-4/22/155, muudetud 27.12.2022 käskkirjaga nr 1.1-4/22/176.2

1. Rühmagrandi ühikuhinnad on järgmised:

1.1 Rühmagrant (RG) I:

a) ühikuhind ühe kuu kohta on 14 766 eurot (aastas 177 200 eurot);

b) ühikuhind sisaldab nii otseseid kui üldkulusid;

c) ühikuhinda lühema perioodi kui ühe kuu eest ei arvestata. Näiteks kui projekt algab 15. veebruaril, siis üks ühik tööd on tehtud 14. märtsiks;

1.2 RG II:

a) ühikuhind ühe kuu kohta on 16 033 eurot (aastas 192 400 eurot);

b) ühikuhind sisaldab nii otseseid kui üldkulusid;

1 Lisa 7_ https://etag.ee/wp-content/uploads/2022/11/Lisa-7-Eelarvejuhend-2022_PRG- mahud_MUUDETUD.pdf 2 https://etag.ee/wp-content/uploads/2022/12/TP_Tingimused-ja-kord_2023-2_uus.pdf

2 (2)

c) ühikuhinda lühema perioodi kui ühe kuu eest ei arvestata. Näiteks kui projekt algab 15. veebruaril, siis üks ühik tööd on tehtud 14. märtsiks;

1.3. RG III:

a) ühikuhind ühe kuu kohta on 20 812 eurot (aastas 249 750 eurot);

b) ühikuhind sisaldab nii otseseid kui üldkulusid;

c) ühikuhinda lühema perioodi kui ühe kuu eest ei arvestata. Näiteks kui projekt algab 15. veebruaril, siis üks ühik tööd on tehtud 14. märtsiks;

1.4. RG IV:

a) ühikuhind ühe kuu kohta on 22 500 eurot (aastas 270 000 eurot);

b) ühikuhind sisaldab nii otseseid kui üldkulusid;

c) ühikuhinda lühema perioodi kui ühe kuu eest ei arvestata. Näiteks kui projekt algab 15. veebruaril, siis üks ühik tööd on tehtud 14. märtsiks.

2. Tegevuse 4.3 välisteadlase kaasamise ühikuhind on järgmine:

a) ühikuhind on 72 000 eurot aastas (6000 eurot kuus);

b) ühikuhind sisaldab nii otseseid kui üldkulusid;

c) ühikuhinda lühema perioodi kui ühe kuu eest ei arvestata. Näiteks kui projekt algab

15. veebruaril, siis üks ühik tööd on tehtud 14. märtsiks.

3. Igakuise ühikuhinna väljamakse aluseks on kvartaalne maksetaotlus koos elluviija ja partnerite vahel partnerluslepingus kokku lepitud vormis konsortsiumi partnerite allkirjastatud kinnitusega, et projekti elluviimisel tehtud tegevused on toimunud vastavalt

kehtivale tegevuskavale ja eesmärkidel, sh kinnitus, et teadlastega on sõlmitud töölepingud (rühmagrandi uurimisprojektide puhul on uurimisgrupi liikmetega sõlmitud töölepingud ja

välisteadlase kaasamisel on teadlasega sõlmitud tööleping). Kui toetuse andmise tingimuste (Lisa 1) punktis 9 nimetatud uurimisprojektide vahearuannetest selgub, et uurimisprojektiga seotud tegevusi mõnel kuul ei toimunud, on juhtkomisjonil võimalik teha elluviijale

ettepanek vastavate kuude eest makstud toetus tagasi nõuda või jätta välja maksmata. Elluviija nõuab vastavate kuude eest makstud toetuse partneritelt tagasi (või jätab selle välja

maksmata) ning tagastab nimetatud toetuse rakendusüksusele.

4. Ühikuhinda toetuse kasutamise perioodil ei korrigeerita.

MINISTRI KÄSKKIRI

[Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber]

Haridus- ja teadusministri 4. juuli 2023. a käskkirja

nr 191 "Toetuse andmise tingimuste kehtestamine

tegevuse „Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse

suurendamise toetus: teadusvõimekuse pakkumise

arendamine Ida-Virumaal TA-võrgustiku loomiseks“

elluviimiseks" muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel:

1. Muudan haridus- ja teadusministri 24. juuli 2023. a käskkirja nr 191" Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise

toetus: teadusvõimekuse pakkumise arendamine Ida-Virumaal TA-võrgustiku loomiseks“ elluviimiseks" lisasid 1 ja 2 ning kehtestan need uues sõnastuses.

2. Käskkirja lisa 1 punkte 1.4.1, 12.1, 12.5, 12.6 ja 12.8 rakendatakse 1. jaanuarist 2024. a.

Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Kooskõlastamiseks:

Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Kliimaministeerium Riigikantselei

10.02.2025 nr 8-2/25/705

Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu

esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse

avaldamiseks

Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri 4. juuli

2023.a käskkirja nr 191 „„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetus: teadusvõimekuse pakkumise arendamine

Ida-Virumaal TA-võrgustiku loomiseks“ elluviimiseks“ muutmine“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee.

Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis 10 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas

minister

Lisad:

1. Eelnõu 2. Eelnõu lisa 1 3. Eelnõu lisa 2

4. Seletuskiri

Arvamuse avaldamiseks: Riigi Tugiteenuste Keskus Haridus- ja Noorteamet

Tartu Ülikool Tallinna Tehnikaülikool

Pille Pikker 735 0215

[email protected]

Seletuskiri haridus- ja teadusministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste

kehtestamine „Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetus:

teadusvõimekuse pakkumise arendamine Ida-Virumaal TA-võrgustiku loomiseks“

muutmine“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi ÜSS2021_2027) alusel.

Käskkiri viiakse kooskõlla alates 1. jaanuarist 2024. a. kehtima hakanud Euroopa Komisjoni

määrusega (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi ka

VTA määrus) ja Euroopa Komisjoni määrusega (EL) nr 2023/2832 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi (ELT L, 2023/2832, 15.12.2023)

(edaspidi ka SGEI VTA määrus).

Lisaks on käesolev muudatus tingitud vajadusest muuta toetuse kasutamist paindlikumaks, vähendada bürokraatiat ja seetõttu toetuse andmise tingimuste lisa 1 punktis 4.2 jäetakse välja

lause, mis seab kohustuse toetuse saajale esitada investeeringute täpsed maksumused juhtkomisjonile heakskiitmiseks.

Lisaks täiendatakse käskkirja lisa 2, mis käsitleb ühikuhinna kasutamist antud meetmes.

Muudatusettepanekud esitas tegevuste elluviija Haridus- ja Noorteamet ja need on läbi räägitud ka konsortsiumis osalevate ülikoolidega. Muudatused on olulised tegevuste sujuvamaks elluviimiseks. Parema arusaadavuse huvides kehtestatakse ministri käskkiri ja selle lisad uue

terviktekstina.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna peaekspert Pille Pikker (7350 215; [email protected]),

strateegia- ja finantsosakonna finantsvaldkonna välisvahendite juht Inge Oopkaup (tel 735 0279; [email protected]), välisvahendite nõunik Ragne Hoff (735 0306,

[email protected]), välisvahendite nõunik Pirkko Külanurm (735 0161, [email protected]), strateegilise planeerimise valdkonna peaekspert Meelis Aunap (735 0105, [email protected]) ning õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusnõunik Kadi

Mölder (735 0234, [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõuga ajakohastatakse toetuse andmise tingimustes regulatsioonid 1. jaanuaril 2024. a kehtima hakanud VTA määruse ja SGEI VTA määrusele vastavaks.

Kuni 31. detsembrini 2023. a kehtinud VTA määruse (nr 1407/2023) ja SGEI VTA määruse (nr 360/2012) puhul kehtis vähese tähtsusega abi ülemmäär kolme majandusaasta (jooksev ja

kaks eelmist) kohta, siis alates 1. jaanuarist 2024. a kehtib vähese tähtsusega abi ülemmäär kolme aasta kohta ehk ülemmäära arvestatakse jooksvalt (abi andmise kuupäevast kolm aastat tagasi). See tähendab, et lisaks kahel eelmisel aastal (2024 ja 2023) antud vähese tähtsusega

abile tuleb ka kontrollida, kas ettevõtja on saanud vähese tähtsusega abi 2022. aastal kuni selle

kuupäevani, mil 2025. aastal soovitakse uut vähese tähtsusega abi anda.

Muutunud on ka seni kehtinud abi ülemäär. VTA määruse alusel antava abi ülemmäär on senise 200 000 euro asemel 300 000 eurot ning SGEI VTA määruse alusel antava abi puhul on tõstetud VTA ülemmäär senise 500 000 euro asemel 750 000 euroni ettevõtja kohta.

Korrigeeritakse käskkirja lisa 1 punkti 4.2 ja jäetakse välja lause, mis seab toetuse saanud konsortsiumile kohustuse esitada investeeringute täpsed maksumused ilma käibemaksuta juhtkomisjonile heakskiitmiseks. Investeeringute maksumused kinnitab elluviija jooksvalt ning

vajadusel informeerib investeeringute maksumusest ka tegevuse juhtkomisjoni. Täiendav vajadus juhtkomisjonil sellist infot heaks kiita ei ole vajadust. Selline tegutsemine hoiab kokku

kõikide osapoolte aega.

Käskkirja lisa 2 punkt 4 sõnastatakse viisil, mis sätestab, et ühikuhinnad toetuse kasutamise perioodi jooksul ei muutu. Tegevuse elluviimise perioodi jooksul ei ole kavandatud läbi viia jooksvaid taotlusvoore või täiendavat taotlusvooru ning kogu programmile kavandatud eelarve

on konsortsiumile tegevuste elluviimiseks eraldatud. Vabu eelarvelisi vahendeid, mida saaks ühikuhinna tõstmiseks kasutada, ei ole. Seetõttu jäävad kehtima juba kehtestatud ühikuhinnad.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Komisjoni määrusega (EL) 2023/2831, milles käsitletakse

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes ja Euroopa Komisjoni määrusega (EL) nr 2023/2832 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite

107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi.

Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele ja on kooskõlas riigisiseste õigusaktidega.

4. Käskkirja mõjud

Käskkirja muudatuse tulemusel on tagatud õigusselgus ja muudetav käskkiri on kooskõlas Euroopa Komisjoni määrusega (EL) 2023/2831 ja määrusega (EL) 2023/2832.

Bürokraatia vähendamise eesmärgil jäetakse ära toetuse saaja kohustus esitada investeeringute täpsed maksumused juhtkomisjonile heakskiitmiseks. See kiirendab toetuse kasutamist (ära jääb üks vaheetapp) ja säästab juhtkomisjoni liikmete aega sisuliste küsimuste arutamiseks.

Käskkirja lisa 2 punkti 4 sõnastust muudetakse ja sätestatakse, et toetuse kasutamise perioodi

jooksul ühikuhindu ei muudeta. See annab võimaluse konsortsiumile tegevuskava elluviimiseks nii nagu esialgselt kavandatud.

5. Käskkirja kehtivus

Käskkiri hakkab kehtima üldises korras. Riigiabi regulatsioone puudutavas osas rakendatakse

käskkirja tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2024. a, kui hakkasid kehtima Euroopa Komisjoni määrused (EL) 2023/2831 ja (EL) 2023/2832.

6. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile, Kliimaministeeriumile ja Riigikantseleile ja saadetakse arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele, Haridus- ja Noorteametile, Tartu

Ülikoolile ning Tallinna Tehnikaülikoolile.

Katrin Kiisler

teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna juhataja