Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude aruanded

RAPLA MAAKONNA

RAHVARAAMATUKOGUDE

2023. AASTA TEGEVUSE ARUANNE

Rapla 2024

Sisukord Sissejuhatus4

1 Põhilised tegevussuunad .................................................................................................... 4

2 Juhtimine ............................................................................................................................ 6

2.1 Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogud ........................................................... 6

2.2 Eelarve ........................................................................................................................ 6

2.3 Projektid ..................................................................................................................... 8

2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng ..................................................................... 10

2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest ........................................................................... 11

2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused ............................................... 12

2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised .................................................... 14

2.4.4 Erialahariduse omandamine ............................................................................. 14

2.4.5 Töötajate tunnustamine .................................................................................... 14

2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine. ................................................................................ 16

2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele ........................................................... .17

2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas ................................. 18

3 Kogud komplekteerimine ja töötlemine ........................................................................... 18

3.1.1 Raamatu komplekteerimine (trükis + e-raamat) ............................................... 19

3.1.2 Perioodika komplekteerimine........................................................................... 22

3.1.3 Auviste komplekteerimine ............................................................................... 22

3.2 inventuurid, mahakandmised ................................................................................... 23

4 Lugejateenindus ja raamatukoguteenused ........................................................................ 23

4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine. .................................................................. 23

4.2 4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused. Üldistav ja muutusi näitav kokkuvõte.24

4.3 RVL teenindus .......................................................................................................... 28

4.4 Laste- ja noorteteenindus.......................................................................................... 28

4.4.1 Laste-ja noortekirjanduse komplekteerimine ................................................... 29

4.4.2 Laste-ja noorte raamatukogu kasutamine ......................................................... 30

4.4.3 Laste-ja noorteteenindus, s.h lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine.

Sisuline hinnang, võrdlus, analüüs. .................................................................................. 31

4.4.4 Laste- ja noorteüritused .................................................................................... 33

4.5 Erivajadustega sihtrühmade teenused ...................................................................... 36

4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja

võimalusi pakkuv kultuurikeskkond .................................................................................... 37

4.6.1 kohalikul tasandil ............................................................................................. 37

4.6.2 riiklikul tasandil ................................................................................................ 42

4.6.3 rahvusvahelisel tasandil .................................................................................... 42

4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele.......................................................... 43

4.8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded .......................................................... 44

4.9 Andmebaasid. ........................................................................................................... 45

5 2024. aasta tegevused ....................................................................................................... 46

LISA 1. Personali koolitus ....................................................................................................... 48

LISA 2. Raamatukogutöötajate avalikud esinemised............................................................... 48

LISA 3. Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid ............................................... 50

LISA 4. Laste ja noorteüritused ............................................................................................... 50

LISA 5. Raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete täitmine ............ 53

Sissejuhatus

Tabel 1

Maakonna/li

nna nimi

Elanike

arv

(01.12.22)

KOV-de arv

maakonnas

Üldkasutatavate

raamatukogude

arv

Haruko

gude

arv

Teenindus

punktide

arv

Kokku

Rapla

maakond

33 949 4 5 24 4 29

Üldkasutatavate raamatukogude arv: 01.01.2023 on Rapla maakonnas 4 omavalitsust ja 5

munitsipaalraamatukogu, mis on kantud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikku

registrisse: Rapla Keskraamatukogu, Kehtna Raamatukogu, Kohila Raamatukogu, Hageri

külaraamatukogu ja Märjamaa Valla Keskraamatukogu, sh 24 haruraamatukogu ja 4

teeniduspunkti.

1 Põhilised tegevussuunad

 Kinnitati Rapla Keskraamatukogu (Rapla KRK) uus arengukava aastateks 2023-2027.

 Teist aastat toimus maakonna raamatukogu eestvõttel maakonna raamatukogudele

suveseminar, sellel korral Lokuta puhkekeskuses.

 Jätkati plaanipärast tööd lastele suunatud maakondlike üritustega “Netikirjariin”,

“Suvelugemise bingo” jm. Maakonnas korraldati ja võeti osa üle-eestilistest

ettelugemisvõistlusest ja kirjanduslikust viktoriinist.

 Raamatukogud osalesid väliüritustel: Kohila osales Hageri kihelkonnapäevadel,

Märjamaa osales Märjamaa päevadel, kodulookonverentsil, Rapla osales Rapla Melul

ja Rapla linna 30. sünnipäeva tähistamisel valmis virtuaalne fotonäitus. Kõik

raamatukogud osalesid oma valla jõululaatadel.

 Raamatukogu kiirendist said toetust Kohila ja Rapla raamatukogud. Kohilas paigaldati

toetuse abil näitusesaali ja I korruse vahekoridori akustilised paneelid, vähenes

ruumides tekkiv müra ja kaja. Rapla KRK sai toetust Kaiu haruraamatukogu

sisustamiseks.

 Kaiu haruraamatukogu avati uutes ruumides 9. oktoobril 2023.

 Tähistati Rapla Keskraamatukogu 120. tegevusaastat. Sel puhul ilmus raamat “Rapla

raamatukogu 120 aastat: raamatukogu sõnas ja pildis”.

 Kehtna vallas tähistati Valtu Raamatukogu 100. aastapäeva Loone Otsa etendusega

„Libahunt“ Valtu Lugemisteatrilt.

 Märjamaa vallas tähistati Haimre haruraamatukogu 100. aastapäeva.

 Igas vallas tähistati erinevate üritustega eesti kirjanduse päeva, raamatukogupäevi,

põhjamaade kirjandusnädalat.

 Jätkati plaanipärast koostööd teiste asutuste ja seltsidega, nt Rapla vallas Purku

haruraamatukogul jätkus koostöö MTÜ Purculiga, Eesti Huumorimuuseumiga, Kehtna

vallas toimusid Noorte neljapäevad noorte suunamine raamatukogudesse.

 Kehtna raamatukogus toimus Hoiuraamatukogu kampaania „Anna raamatule uus elu“

kus ringlusesse läks ligikaudu 5000 eksemplari raamatuid.

 Kehtna vallas avati uus kogukonnateenus - Smartpost Itella Eidapere raamatukogu

pakipunkt (teenuse vahendamine, lähemale toomine kogukonnale).

 Rapla raamatukogudes müüdi marke ja ümbrikke alates 2022 aasta suvest. Müügileping

Eesti Postiga lõpetati raamatukogu ettepanekul 31.12.2023.

 4 Rapla KRK töötajat osales Läti Vabariigi Madona raamatukogus korraldatud Euroopa

päeva konverentsil. Ettekandega esines kultuurikorralduse spetsialist.

 Rapla KRK korraldas Erasmus+ programmi toel 5 töötajale õpirände Sloveeniasse.

 Toimus Rapla Keskraamatukogu peahoone projekteerimine.

Sauna- ja liikumisaastat tähistamine raamatukogudes:

 Paljudes raamatukogudes oli teema-aastate puhul raamatute väljapanekuid ning

erinevaid näitusi.

 Kehtna valla Eidapere haruraamatukogu osales väljapanekuga Sillaotsa Talumuuseumi

saunakonverentsil.

 Kohila raamatukogu pakkus liikumisaastal raamatukogu uudse teenusena

spordivahendite ning liikumis- ja õuemängude laenutust.

2 Juhtimine

2.1 Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogud:

2023. aasta lõpus tuli Kohila vallavolikogu otsus Hageri ja Kohila raamatukogu ühinemisest.

Ühinemine saab teoks 2024. aasta algul. .Rapla Vallavolikogu otsusega suleti 31.12.2023

Härgla välisteeninduspunkt, kuna ruumid ei vastanud tingimustele, olid külmad, hoones puudus

internetiühendus. Edaspidi pakutakse selles piirkonnas koduteeninduse võimalust.

Pikalt otsitud Kehtna valla raamatukogude uus juht kinnitati ametisse 1.08.2023.

Märjamaa Valla Raamatukogul ja Rapla Keskraamatukogul on olemas nõukogu. Kehtnal,

Kohilal ja Hageril nõukogu puudub.

Lahtiolekupäevi muudeti 2023. aastal Märjamaa vallas Laukna haruraamatukogus seoses

raamatukoguhoidja ülikooliõpingutega, töötundide arvu ei muudetud.

Valdadesisesed raamatukoguvõrgud võimaldavad raamatukoguteenuse kättesaadavust kõigile

valla elanikele. Koostöö maakonna erinevate raamatukogude vahel on hea.

2.2 Eelarve

Tabel 2

Põhieelarve Seisuga

31.12.22 €

Seisuga

31.12.23 €

Muutus %

Eelarve kokku 1465.664 1670.467 14%

sh keskraamatukogu 686.956 871.487 26,8%

Personalikulu 965.825 1107.478 14,7%

sh keskraamatukogu 479.763 596.521 24,3%

Komplekteerimiskulu 254.280 249.452 -1,9%

sh KOV-lt 190.281 171.719 -9,8%

sh riigilt 63.999 68.733 7,4%

sh keskraamatukogu 116.035 103.689 -10,7%

sh KOV-lt 91.129 76.973 -15,6%

sh riigilt 24.906 26.716 7,3%

Infotehnoloogiakulu 34.092 40.951 20,1%

sh keskraamatukogu 20.000 26.924 34,6%

Maakonna raamatukogude eelarve tulu koos investeeringutega põhivarasse oli 1 820,278 €,

jooksev eelarve 1670.4671 €, mis oli 49,2 € elaniku kohta.

Riigi toetus maakonda oli 251, 967 € ja omavalitsused panustasid 1 525 812 €.

Rapla KRK eelarve koos investeeringuga oli kokku 1 021 247 €, aasta tagasi 728 319 €.

Investeeringuid põhivarasse tehti Rapla KRKs 2023. aastal 149 760 € eest, mis kulus peahoone

projekteerimisele. Raplamaa Mälukeskuse töö on raamatukogu üks töölõike ja see on kajastatud

2023. aasta aruandes. Kaiu haruraamatukogu ehitustööd eelarves ei kajastu ja teistes maakonna

raamatukogudes investeeringuid ei tehtud.

Rapla KRK jooksev eelarve oli 871 487 €, so 65,9 € elaniku kohta. Omavalitsus panustas 742

522 €, riigilt sai raamatukogu toetust 192 142 €. Koos Raplamaa Mälukeskusega oli toetus

kokku 203 697 €. Kultuuriministeerium toetas raamatukogude arendamise projekte kokku 16

455,72 €. Ürituste läbiviimiseks saime 2023. aastal toetusi riiklikest fondidest kokku 4362 €.

Rapla vallas laekus eelarvesse muudest allikatest kokku 35 529 €, millest renditulu oli kokku

8330 €. Kaasfinantseeringutest laekus toetus mälukeskuse tegevusele Märjamaa, Kehtna ja

Kohila omavalitsustelt kokku 23 413 €. Kohila raamatukogu teenis omatulu 4 720 €, sh 3 685

€ üüritulu.

Personalikulu tõus maakonnas oli 14,7% Rapla vallas 24,3% tulenes magistrikraadiga ja sellega

võrdsustatud tasemega erialatöötajate töötasude tõusust. Tõus oli märkimisväärne ja vastas

arengukava plaanile, kuid jäi palju madalamaks riigi kultuuritöötajate töötasust ja Eesti

keskmisest sh õpetajate töötasust. Kohila valla raamatukogutöötajate töötasu tõusis 10%.

Komplekteerimiseks eraldatud summa maakonnas oli 249,452 € ja see moodustas 14,9%

maakonna jookseveelarvest. Riik eraldas raamatukogudele 4734 € enam kui eelmisel aastal.

2023. aastal oli riigi toetus teavikute ostmiseks 2.02 € elaniku kohta aastas. 2023.a eelarves

suurenes komplekteerimiskulu Märjamaa vallas (7%), Kohila vallas (8,3% ) ja Kehtna vallas

(5%). Komplekteerimiskulu elaniku kohta oli maakonnas 5,3 €, Märjamaal 7,2 €.

Komplekteerimisele kulutati Rapla vallas 14 156 eurot vähem kui eelneval aastal. Kõikidel

eelnevatel aastatel on komplekteerimise summad olnud tõusvas joones. Suund omavalitsuselt

oli, et 2023. aastal on vaja tõsta töötajate töötasu.

Kultuuriajakirjandust telliti kogudesse vastavalt Kultuuriministeeriumi lepingule.

Infotehnoloogiakulu 20,1% tõus maakonnas tulenes suuremal määral Rapla KRK IT 34%

tõusust. Rapla KRK Kaiu haruraamatukogus vahetati välja olemasolev infotehnoloogia

kaasaegse vastu. Kehtna Raamatukogu infotehnoloogiale tehtud kulu tõus oli 28%. Märjamaa

Valla raamatukogu toob aga välja, et infotehnoloogia kulud vähenesid kuna tehti ainult

lepingulisi makseid ja uuendusteks eelarve piirmäärades võimalusi ei olnud. Infotehnoloogia

kulud vähenesid veidi ka Kohila valla raamatukogudes.

Rapla KRK inventari majanduskuludest (30954) € läks Kaiu haruraamatukogu mööbli

soetamiseks ligi 25 tuhat eurot.

2.3 Projektid

Tabel 3

Projektid, toetused (Kellelt saadud?) Periood Eraldatud

summa

Projekti üldmaksumus

Eesti Kultuurkapitali Raplamaa

ekspertgrupp Kehtna raamatukogule

okt - dets

2023

150 350

Eesti Kultuurkapitali Raplamaa

ekspertgrupp Kehtna raamatukogule

jaan-mai 500.- 1219

Kultuuriministeerium (Kehtna

raamatukogu)

Märts - nov

2024

0 4908

Projekt “Rapla Keskraamatukogu

illustratsioonide konkursi “Mina näen

nii4” lõpuüritus” Eesti Kultuurkapitali

Raplamaa ekspertgrupilt

veebruar -

märts 2023

213,28 363,28

Projekt “Emakeelepäeva ürituse

korraldamine Rapla Keskraamatukogus

ja Rapla Gümnaasiumis” Eesti

Kultuurkapitali Raplamaa ekspertgrupilt

märts -

aprill 2023

360 460

Projekt “Kultuurisündmuse

"Kirjanduslik Järvamaa"

transpordikulude katmine” Eesti

Kultuurkapitali Raplamaa ekspertgrupilt

mai - juuni

2023

300 1924

Projekt “Luulelõunate korraldamine

Rapla Keskraamatukogus” Eesti

Kultuurkapitali Raplamaa ekspertgrupilt

juuni -

september

202

404 579

Projekt “Kirjanduslik Järvamaa”.

Regionaalse kultuuritegevuse toetamine 2022. a IV voor, Kultuuriministeerium.

jaanuar -

september 2023

755 1924

Projekt “Rapla maakonna

raamatukogude suvelaagri esineja tasu ”

Eesti Kultuurkapitali Raplamaa

ekspertgrupilt

august -

oktoober

2023

550 6325

Projekt “Rapla maakonna

rahvaraamatukogudes toimunud

september -

november

1999,80 3357,80

"Suvelugemine 2023" lõpuürituse

korraldamine lugejatele” Eesti

Kultuurkapitali Raplamaa ekspertgrupilt

2023

Projekt “Rapla maakonna

raamatukogude suvelaager”. SA

Raplamaa Omavalitsuste Arengufond.

august -

oktoober

2023

600 6325

Projekt “Rapla maakonna

raamatukogude suvelaagri koolitus ja

koolitustelgi rent” Kultuuriministeerium

august -

oktoober

2023

1730 6325

Erasmus + projekt

“Raamatukogutöötajate pädevuse

suurendamine täiskasvanuhariduse

valdkonnas”.

juuni -

detsember

2023

6600 8250

Rahvaraamatukogude arendusprojekti

investeeringutegevused “Raamatukogu

ajakohastamine ja kasutajatele

uuenduslike lahenduste pakkumine

juuni -

detsember

2023

14 725,72 29 670,16

Omavalitsuste „Huvihariduse ja

huvitegevuse teenuse pakkuja toetus“ .

Lugemishuvi arendamine ja

huvitegevuse toetamine Märjamaa

vallas

jaanuar -

november

2023

2250 2251

Huvihariduse lisarahastus Kohila vallas 2023 3357 3357

Rahvaraamatukogude kiirendist

projektitoetus Kohila raamatukogu

ruumide akustika parandamiseks.

märts -

november

2023

2896 5792,74

Erinevad toetusprogrammid on väga vajalikud, et korraldada erinevaid kultuurisündmusi ja

laste lugemisprogramme. Toetused võimaldavad raamatukogudel korraldada paremaid ja

suurema haardega tegevusi. Näiteks Rapla, Kohila ja Kehtna parimatele suvelugejatele

korraldati 30. septembril 2023 üritus, kus esines Improteater Impeerium ning tublimaid

premeeriti meenega.

Läbi mitmekülgsete lugemisprogrammide arendatakse noorte lugemisharjumusi ning

toetatakse huvihariduslikke tegevusi, mis omakorda tekitavad harjumust kasutada

raamatukoguteenuseid. Märjamaa valla huvihariduse- ja huvitegevuse toetusest viidi läbi

laste- ja noorte lugemisprogrammid „Loeme koos“, „Lugemisisu“ ja „Suvelugemise bingo

2023“. Raamatukogu direktor toob aruandes välja, et paljude noorte seas on muutunud

osalemine lugemisprogrammides oluliseks osaks nende vaba-aja tegevustes.

Huvihariduse lisarahastuse toetusel tegutseb Kohila raamatukogus Muinasjutu-kunstituba

huviring. Lisarahastuse abil makstakse juhendaja töötasu ja ostetakse ringitöös vajaminevad

vahendid ja materjalid. Ringitöös on tähtsal kohal muinasjutt. Kuuldud loo põhjal

meisterdatakse või joonistatakse pilt. Laste töödest valmisid näitused. Kohila Raamatukogu sai

toetust Kultuuriministeeriumi taotlusvoorust “Rahvaraamatukogude arendusprojektid

(rahvaraamatukogude kiirendi)“ raamatukogu ruumide helisõbralikumaks muutmiseks ja

akustika parendamiseks. Projekti abil paigaldati näitusesaali lakke ja II korruse vahekoridori

seinale akustilised paneelid. Tänu toetusele saab raamatukogu pakkuda kogukonnale paremat

ruumikeskkonda erinevate sündmuste läbiviimiseks.

Kultuuriministeeriumi raamatukogude arendustegevusi toetava programmi toel jätkati Rapla

maakonna raamatukoguhoidjate suvelaagri traditsiooni. Koolituse tulemusena paranesid

raamatukoguhoidjate teadmised avalikust esinemist. Koolituslaagrid on olulised maakondliku

raamatukoguvõrgu toimimiseks, see tugevdab raamatukoguhoidjate omavahelist suhtlust

väljaspool tavapärast töökeskkonda. Laagri toetust saadi ka Raplamaa Omavalitsuste

Arengufondilt ja Eesti Kultuurkapitali Raplamaa ekspertgrupilt. Rapla KRK Kaiu

haruraamatukogule saadi toetust “Rahvaraamatukogude arendusprojektist”, mis andis

võimaluse sisustada kaasaegne raamatukogu. Telliti riiuleid, uut infotehnoloogiat, lastealale

diivanid ja helisummutav vaikusepesa. Ühendus kooliga, mõnus lugemispesa ja ajaveetmise

kohad, toovad omakorda raamatukogusse rohkem lapsi.

Üks suuremaid projekte Rapla KRKs oli Erasmus+ projekt “Raamatukogutöötajate pädevuse

suurendamine täiskasvanuhariduse valdkonnas”. Projekti raames külastasid 5 töötajat Maribori

raamatukogu Sloveenias. Selline õpiränne võimaldas töötajatel avardada silmaringi, saada uusi

kogemusi ja ideid edaspidiseks tööks ning praktiseerida inglise keelt.

Tabelis ei ole kajastatud Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi eraldust (MATA projekt)

34 999,46 € investeeringuteks Raplas Lasteaia 5 hoone rekonstrueerimiseks. Riigi

Tugiteenustelt oli projektitoetus Raplamaa Mälukeskusele 11 555 €.

2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng

2023. aastal jäi maakonna raamatukogus komplekteerimise alal tööle endise kolme asemel 2

töötajat. Töötajate arv jäi aga samaks, sest koosseisu on arvestatud Raplamaa Mälukeskuse

spetsialist. Mujal raamatukogudes muudatusi ei olnud.

Rapla maakonna rahvaraamatukogudes töötas 56 raamatukoguhoidjat, sh Raplas 24 (13 Rapla

keskkogus ja 11 haruraamatukogudes). Koosseis maakonnas oli 48,05. Teisi töötajaid on

kokku 11 ja koosseis maakonnas 7,8. Osades haruraamatukogudes tehakse lisatööd näiteks

kas külamaja koordinaatorina, kultuuritöötajana või pakutakse postipunkti teenust.

Kehtna raamatukogu sai endale uue direktori alates 1. 08.2023.

Rapla Keskraamatukogus vahetus lastetöötaja. Üks haruraamatukogu raamatukoguhoidja

töötajab 1 päeval nädalas Rapla Keskraamatukogus. See annab hea võimaluse aktiivselt RVL

teenust kasutada ja kolleegidega suhelda.

Rapla keskraamatukogu töötajad asendavad võimaluse korral osalise ajaga haruraamatukogude

kolleege nende pikaajalise haigestumise ja puhkuse ajal.

Raplamaa Mälukeskuse teisel tegevusaastal vahetusid inimesed. Töölt lahkus mälukeskuse

spetsialist ja tema asemele leiti uus inimene keskraamatukogu töötajate seast. 2022. aasta lõpul

lahkus töölt Rapla valla esindajana mälukeskuse projekti vedanud abivallavanem Jüri Vaher,

kes oli Raplamaa Mälukeskuse idee toetaja- arendaja maakonnas ja valdade vaheline

koordinaator. Suvel määrati Rapla vallas kontaktisikuks hariduse ja kultuuritöö peaspetsialist.

2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest

Lisaks keskkogu poolt korraldatud Rapla maakonna raamatukogudele suunatud seminaridest ja

koolitustest võtsid maakonna raamatukoguhoidjad osa mitmetest teistest erialastest ja

üldkultuurilisi teadmisi pakkuvatest täiendkoolitustest.

Väikestes raamatukogudes on probleemiks koolitustel osalemised, kuna raamatukogusid ei

soovita nii lihtsalt sulgeda. Näiteks Hagudi raamatukogu töötaja nendib, et meeleldi kasutaks

võimalust osaleda veebikoolitustel, kuid mitmepäevased koolitused, vaatamata sellele, et nad

toimuvad veebis, nõuavad siiski iga kord raamatukogu sulgemist.

Keskkogus toimuvatel seminar-nõupidamistel peetakse kõige olulisemaks võimalust teadmisi-

kogemusi vahetada ning uudiskirjandusega tutvuda. Jooksvat erialast abi erinevate küsimuste

ja probleemide tekkimise korral said maakonna raamatukoguhoidjad keskkogu töötajatelt ka

telefoni või e-posti teel. Mitmel korral nõustati, abistati kogude puhastamisel. Värskendati oma

teadmisi tööohutuse ja esmaabi vallas.

Rapla Keskraamatukogu direktor osales RaRa korraldatud Eesti maakonnaraamatukogude

juhtide kogemusreisil Norra Kuningriigis. Reis andis mõtteainet nii taaskasutamiseks kui ka

uute innovaatiliste tegevuste arendamiseks.

Lisaks koolitustele kuulati aktiivselt ERÜ üldkoosolekut, RaRa infoseminare „Üleriigilise mõ-

juga arendusprojektid“, emakeelepäeva veebikonverentsi „Selges eesti keeles“ ja ELK aasta-

koosolekut. Rapla KRK direktor osales Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Koostöö Koja Järvamaa

ja Raplamaa ühisel mõtlemispäevakul “Vaimne tervis algab siit”.

Lisa 1

2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused

Tabel 4

Koolitus

e aeg

Koolituse teema Koolitaja Koolituse

maht/kestus Raamatukogu

hoidjate arv/

KOV-de arv

15.02.20

23

Seminar:

“18 aastat

keeletoimetajana"

Kogemustering,

ülevaade

aruandlusest

Egle Pullerits-

Heinsar

Katrin Grichin

3 tundi 28/4

15.03.20

23

Ergonoomika

koolitus

Jaanika Käsper 2 tundi 34/4

12.04.20

23

Lastekirjanduse

erialapäev

Eesti

Lastekirjanduse

Keskus: Anne

Kõrge, Triin

Soone, Helena

Kostenok,

Anneliis Sepp,

Katrin Tõnisson

3 tundi 30/4

10.05.20

23

Seminar:

Kirjanduslik õpiring

Varraku kirjastus

Tiina Talvet, Kaja

Kivisaar, Taimi

Jürgens

Krista Kaer

3 tundi 28/4

13.06.20

23

Õppereis

“Kirjanduslik

Järvamaa”

Giidid Pille

Vanker ja Ründo

Mülts

6 tundi 19/4

25.08.20

23

“Kõnelemise

eriolukord-

esinemine”

Martin Veinman 6 tundi 42/4

4.10.202

3

“Ideest

veebimänguni”

Marleen Soosaar

(RaRa)

3 tundi 29/4

8.11.202

3

Seminar:

Kirjanduslik õpiring

Erasmus+ õpiränne

Tiina Talvet,

Taimi Jürgens

Irina Vahtra

3 tundi 26/4

13.12.20

23

Ettekanne

Kogemusreis Norra

raamatukogudesse.

Tutvumine Riho

Sibula toaga Raplas.

Aruandlus.

Õie Paaslepp

Age Rebel

Katrin Grichin

3 tundi 25/4

Rapla Keskraamatukogu korraldas maakonna raamatukogudele 4 seminaripäeva, 4 koolitust ja

1 õppereisi. Maakondlikest seminaridest/õppepäevadest võetakse aktiivselt osa. Kokkusaamine

kolleegidega ja erialase info vahetamine on jätkuvalt väga vajalik, arutatakse raamatukogude

päevakohaseid küsimusi, mis arendab nii eneseväljendus- kui jagamisoskust. Seminarid on hea

võimalus teha RVL-laenutusi kaugemate maakonna raamatukogudega.

Koolituste plaanimisel arvestati erinevate pädevuste täiendamistega. Uuendati teadmisi

lastekirjanduse ja lastetöö alal, tutvuti uue ilmunud kirjandusega. Digipädevust tõsteti tutvudes

veebipõhiste mängude koostamise platvormiga. Kogemusrännete tutvustused nii Sloveeniasse

kui Norrasse andsid ülevaate teiste maade raamatukogudest ja nende tööst.

Õppesõit “Kirjanduslik Järvamaa” andis erinevaid kultuurilisi teadmisi Eestimaa südamest.

Tutvuti Türi ja Paide raamatukogudega, Paide Wittensteini tegevusmuuseumi ning A. H.

Tammsaare muuseumiga Vargamäel.

Sügisene Rahvusraamatukogu koolitus „Ideest veebimänguni“ näitas, kuidas lihtsalt ja loovalt

luua lastele mänge, mis oleks neile huvitavad ja harivad.

Teist korda korraldati kahepäevane Rapla maakonna raamatukoguhoidjate suvelaager, kus

toimus Martin Veinmanni koolitus „Kõnelemise eriolukord- esinemine“. Koolitus oli suunatud

raamatukoguhoidjate esinemisoskuse arendamisele erinevate ürituste ja ettelugemiste

läbiviimiseks. Osalejad jäid laagriga väga rahule, kahe päeva jooksul oli võimalus õppida

üksteiselt, suhelda oma maakonna teiste raamatukogutöötajatega, rääkida oma muredest ja

rõõmudest.

Väga vajalikuks peetakse uut kirjandust tutvustavaid ettekandeid Rapla keskraamatukogu

komplekteerijate poolt. Eeliseks on ka see, et saab ise raamatut käes hoida ja sellega tutvuda.

Kohila raamatukogu aruandest: Rapla Keskraamatukogu koolitused aitavad

raamatukogutöötajatel olla erialaselt kompetentsed ja informeeritud. Ühistel koolitustel

kuuleme kolleegidelt nõuandeid ja praktilisi ideid, mida igapäevatöös rakendada. Positiivne on

seegi, et kergemini algatatakse ühiseid maakondlikke koostööprojekte.

2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised

Vestlused TRE Raadio Raplamaa pooltunnis, sõnavõtud ja ettekanded kirjandust tutvustavatel

üritustel, tervituskõned koolide jt asutuste tähtpäevadel, Raplamaa Omavalitsuste Liidu

koosolekutel. Raamatukogude juhid annavad ülevaateid raamatukogude tegemistest oma

valdade volikogudes, koolides jne.

LISA 2

2.4.4 Erialahariduse omandamine.

Ühele Kohila raamatukoguhoidjale omistati raamatukoguhoidja VI kutse.

2023. aastal lõpetas Juuru/Kuimetsa harukogu raamatukoguhoidja infoteaduse magistriõppe

Tallinna Ülikoolis.

2.4.5 Töötajate tunnustamine.

Märjamaa Valla Raamatukogu

Helle Rehepapp, Teenuse haruraamatukogu raamatukoguhoidja on MTÜ Teenuse Naiste

Ühendus esinaine ja 2023. aastal tunnustati ühendust „Raplamaa aasta tegu 2023“ tiitliga

kogukonna- ja koduloolise raamatu „Jõeäärsed jutud“ koostamise ja väljaandmise eest.

Ede Talistu, Märjamaa Valla Raamatukogu direktor, tunnustati Märjamaa Valla tänukaardiga.

Kehtna Raamatukogu

Mariina Madisson, Kehtna Vallavalitsuse tunnustus Kehtna valla Kultuuritegu 2023 Rapla

maakonna 35. Memme-taadi suvepeo stsenaariumi kirjutamise eest.

Evelin Saare, Kehtna Raamatukogu, maaraamatukoguhoidja nominent 2023.

Rita Merekivi, tänukiri Järvakandi haruraamatukogu töötajale üle-eestilise laste- ja noorte

kunstikonkursi „Minu klaas“ 2023 „Tarbeklaas“ korraldamise abi eest.

Kohila raamatukogu

Kohila raamatukogule omistati tunnustus „Kohila valla hariduse sõber 2023“. „Kohila

raamatukogus on väga hästi korraldatud töö ja tegevused koolilastega, näiteks suvelugemise

projekt, raamatukogu ja raamatuid tutvustavate tundide ja näituste korraldamine. Raamatukogu

töötajad oskavad läheneda lastele individuaalselt ja anda neile alati eakohaseid

lugemissoovitusi.“

Aime Indrekans, Kohila valla aukiri „Südamega ja pühendunult tehtud töö eest Kohila

raamatukogu majandusjuhatajana“.

Liisi Ploomipuu, Kohila valla aukiri „Rikastab oma ideedega Kohila raamatukogu teenuseid“

Rapla Keskraamatukogu

Elerin Vilumets, Juuru/Kuimetsa haruraamatukogu raamatukoguhoidja esitati TÕN-i Rapla

maakonna aasta õppija nominendiks ning ERÜ parima maaraamatukoguhoidja 2023

nominendiks.

Aili Erm, Alu haruraamatukogu, Rapla valla tänukiri kauaaegse väärtusliku panuse eest

raamatukogutöösse.

Hele-Mai Truuts, Kabala haruraamatukogu, Rapla Keskraamatukogu tänukiri tunnustus

pikaajalise töö eest raamatukogunduses ja Rapla valla tänukiri kauaaegse väärtusliku panuse

eest raamatukogutöösse ja aktiivse kaasalöömise eest kogukonna tegemistes.

Taimi Jürgens, Rapla valla tänukiri kauaaegse väärtusliku panuse eest raamatukogutöösse ja

aktiivse kaasalöömise eest kogukonna tegemistes.

Kaja Tammar, Rapla valla tänukiri kauaaegse pühendunud töö ja kirjanduslike ürituste

eestvedamise eest Rapla Keskraamatukogus.

Õie Paaslepp, Rapla valla tänukiri kauaaegse väärtusliku panuse eest raamatukogutöösse ja

aktiivse kaasalöömise eest Rapla valla tegemistes.

Urve Ellandi, Kultuuriministeeriumi tänukiri aastatepikkuse edumeelse ja kohusetundliku töö

eest Rapla Keskraamatukogu koduloo valdkonnas ja Rapla valla tänukiri panuse eest

raamatukogutöösse ja aktiivse töö eest kogukonnas.

Tiina Talvet, Kultuuriministeeriumi tänukiri maakonna rahvaraamatukogude komplekteerimise

korraldamise, väärt- ning uudiskirjanduse tutvustamise ja Rapla Keskraamatukogu kogude

kohusetundliku komplekteerimise eest.

Kõik maakonna raamatukogutöötajad said tunnustatud väikese meenega Rapla KRK direktori

poolt Lokuta puhkekeskuses seminarlaagris.

2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine.

Märjamaa Valla Raamatukogu (Märjamaa VRK) eelarvelised vahendid 2023. aasta

eelarves ei suurenenud, jäi püsima väikeremondi vajadus Sipa, Laukna, Teenuse, Varbola,

Haimre ja Vana-Vigala haruraamatukogudes. Laevalgustite vahetust vajavad Varbola, Haimre,

Teenuse ja Laukna haruraamatukogud, nendes raamatukogudes viidi läbi valgusmõõtmised.

Vana- Vigala haruraamatukogu välistrepp vajab ümberehitust. Mitmes haruraamatukogus oleks

vaja uuendada ruumide sisustust.

Märjamaa valla investeeringute kava kohaselt oli 2023. aastal planeeritud Märjamaa

raamatukogu fassaadi rekonstrueerimine. Remont lükkus edasi 2024. aastasse ja

remondisummadele lisandus akende renoveerimise maksumus. Probleemne on Kivi-Vigala

haruraamatukogu mõne ruumi ja Märjamaa raamatukogu keldrikorruse ventilatsiooniga.

Aruandeaastal vahetati välja Valgu haruraamatukogu avariivalgustus.

Kehtna valla raamatukogudes 2023. aastal suuremahulisi remonditöid ei teostatud.

Soojustamist vajavad Keava välisteeninduspunkti hoone seinad ja välja tuleb vahetada

päevinäinud elektrijuhtmestik. Järvakandi haruraamatukogu vajab lifti, mis parandaks

liikumispuudega ja eakate inimeste juurdepääsu kolmandal korrusel asuvale raamatukogule.

Probleemne on Valtu haruraamatukogu asukoht endise kolhoosihoone teisel korrusel. Kehtna

Vallavalitsus on probleemist teadlik ja 2024. aastal peaks algama Valtu Põhikooli juurdeehitus,

kus saab uued ruumid ka rahvaraamatukogu.

Kohila raamatukogus teostati 2023. aastal raamatukoguhoone fassaadi parandustöid: sokli ja

fassaadi värvimine, vihmaveerenni ja katusekivide vahetamine. Kokku kulus ehitus- ja

remonditöödele 5 557 €. 2024. aastal on vaja teostada küttesüsteemi parendus- ja hooldustööd,

raamatukoguhoone katuse pesu, korstna krohvi parandused ja puitpõrandate hooldus. Inventari

soetati 8 110 € eest. Kultuuriministeeriumilt saadi projektitoetust 2 896 € akustiliste paneelide

paigaldamiseks. Lisaks vahetati välja turvasüsteemi seadmestik ja katkine õhk-soojuspump,

hangiti lamineerimisseade ja kaks garderoobikappi töötajatele.

Hageri raamatukogu on jätkuvalt talveperioodil külm, kuid Kohila vallal on kavas suvel

küttesüsteem üle vaadata.

Rapla Keskraamatukogu peahoone projekteerijaga algasid koosolekud veebruarist.

Septembris andis Projektibüroo OÜ Rapla vallale üle Rapla keskraamatukogu ehitusprojekti,

mis suunati edasi ekspertiisi, mida teostas SVI Expert OÜ. Raamatukogu direktor võttis osa

toimunud koosolekutest. Remonditööd, pidid esialgse plaani kohaselt algama 2023. aasta

viimases kvartalis, lükkusid edasi 2024. aastasse.

Valmis Kaiu haruraamatukogu hoone. Saadi uued ruumid üldpindalaga 127 m² senise 100 m²

asemel. Arvutitöökohti on 1, kasutajakohti 17. Senise kahe ruumi asemel on nüüd üks suur

ruum, lisaks väike abiruum mahakantud raamatute ning perioodika jaoks. Töötajale on oma

puhkeruum väikese kööginurgaga. Raamatukogu asub Kaiu Kooli C korpuses. Ruumid on

soojad, valgustus raamatukogule kohane. Raamatukogu on ühenduses kooliga, seega saavad

õpilased igal vabal hetkel tulla raamatukokku ja seda võimalust kasutatakse usinasti. Hetkel

puuduvad väljas raamatukoguni juhatavad viidad. Nii tekitas asukoht enamusel klientidest

esmasel külastusel probleeme – kuhu auto parkida, kust siseneda jne. Samuti tekitab muret

parkla puudumine, autoga külastaja peab jätma auto üsna kaugele.

Juuru haruraamatukogul puuduvad tänavaviidad, mis aitaksid raamatukogu leida inimestel, kes

pole kohalikud.

Purku haruraamatukogus on ruumide puitpõrandad väga kulunud ja vajavad hooldust.

LISA 3

2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele.

2023. aasta jooksul paranes juurdepääs liikumispuudega inimestele Rapla valla Kaiu

haruraamatukogusse. Kaiu raamatukogul ja lasteaial on ühine peauks. Ukse ees on olemas

kaldtee. Küll aga ei ole võimalik liikumispuudega inimesel autoga ukseni sõita, parklad asuvad

kaugel.

Teiste valdade raamatukogudes juurdepääsutingimused liikumispuudega inimestele ei

muutunud. Liikumispuudega inimestele on tagatud täielik või osaline juurdepääs valla 17

raamatukogus, 13 raamatukogus juurdepääs puudub.

Tabel 5

Juurdepääs võimalik Alu, Juuru, Järlepa, Kaiu, Vahastu, Kodila, Kabala, Kivi-

Vigala, Haimre, Märjamaa

Juurdepääs võimalik osaliselt Hageri, Kehtna, Keava, Lelle, Eidapere, Rapla, Kohila

Juurdepääs puudub Järvakandi, Valtu, Ingliste, Hagudi, Raikküla, Kuimetsa,

Purku, Teenuse, Sipa, Valgu, Varbola, Vana-Vigala,

Laukna

2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas

Suuremaid uuendusi infotehnoloogilistes vahendites ja riistvaras ei tehtud. Raamatukogude IT

tase vastab kaasaegse raamatukogu kasutaja vajadustele vaid osaliselt. Riistvara on paljuski

vananenud. Näiteks Kohila kasutajate arvutid on 6-8 aastat vanad. Raplas KRK olevad

kasutajaarvutid on samuti pea 10 aastat vanad. Praeguses majanduslikus olukorras võib juhtuda,

et uut riistvara pole võimalik valdadel soetada ning arvutipark vananeb veelgi.

Raamatukogudes toimib vaba juurdepääsuga WiFi leviala.

Uuenenud Kaiu haruraamatukogusse soetati 2023. aastal uus riistvara: 1 arvuti, 2 uut kuvarit,

printer-skänner, 65 tollise ekraaniga televiisor, kasutusel olnud riistvarast võeti uude

raamatukogusse kaasa vaid 1 arvuti. Raamatukogus ja kogu uues majas ei ole levi Tele2 ja Elisa

klientidel, peab otsima kohta, kus seadet kasutada.

Märjamaa Valla Raamatukogu IT tehniliseks toeks on määratud valla IT- spetsialist, kes haldab

kõiki allasutusi ja seega on infotehnoloogiliste probleemide lahendamisel tihti väga pikk

ooteaeg raamatukogudes tööd takistav asjaolu.

Jätkuvalt toimib väga hea koostöö raamatukoguprogrammi RIKS haldajaga OÜ Deltmar ning

Meelis Lilbokiga. Tekkivatele probleemidele leitakse alati kiiresti lahendused.

3 Kogud komplekteerimine ja töötlemine

Eestis ilmub endiselt ligi 4000 uut eestikeelset raamatut aastas

(https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__kultuur__trukitoodang/KU12) ,

ajakirjandusväljaannete arv pigem langeb

(https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__kultuur__trukitoodang/KU122/table/tableViewLay

out2) ja

(https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__kultuur__trukitoodang/KU124/table/tableViewLay

out2)

Suur uute nimetuste arv väikeses Eestis tähendab paratamatult väiksemaid trükiarvusid ja

kõrgemat hinda. Kirjastuse Tänapäev peatoimetaja T. Vahter “Tegelikult ilmus ju täitsa häid

raamatuid, näiteks eesti ilukirjanduse jaoks oli pigem üle keskmise aasta. Varsti avaldatakse

eelmise aasta müügiandmete nimekiri, mida on võimalik väga mitut moodi tõlgendada. Üks asi

on see, et neid raamatuid, mida müüdi vähemalt 1000 tükki, on jälle vähem. Neid on alla

saja.“(https://kultuur.err.ee/1609241655/tauno-vahter-ei-pea-inimestele-vagisi-raiuma-

mantrat-et-kirjandus-on-kohutavalt-puha). Maakonna raamatukogudesse ostetud teavikute arv

vähenes.

Pidev ja oluline osa komplekteerimise tööprotsessist on seotud elektronkataloogi kirjetega.

ESTERi kirjed tuleb enamasti Raplamaa jaoks kohandada, lisada vajalikke märksõnu jne.

Samuti täiendatakse ja parandatakse vanemaid kirjeid – lisatakse puuduvad sisukirjeldused,

kaanepildid, sisukorrad, korrastatakse autorite andmebaasi jne. Selle töö käigus uuendatakse

vajadusel raamatute kohaviidad, otsustatakse eksemplaarsus.

3.1 komplekteerimise põhimõtted ja uuendused (sh e-teavikud)

Rapla maakonna rahvaraamatukogudesse osteti 2023. aastal teavikuid 249 452 € eest. Summa

oli 4828 € võrra väiksem kui 2022. aastal, märkimisväärselt vähenes Rapla valla

komplekteerimissumma, teised vallad suutsid veidi suurendada. Teavikute ostmiseks kulutati

7,7 eurot ühe elaniku kohta, riigi toetus moodustas sellest 27,6%. Riigi toetuse eest osteti 238

nimetust ELK soovitusega laste- ja noortekirjandust ja 216 nimetust KULKA soovitusega

raamatuid täiskasvanuile, lisaks kultuuriperioodika.

Valdade keskraamatukogudesse püütakse komplekteerida võimalikult palju uusi nimetusi,

raamatuid mitmes keeles ja erilaadilisi teavikuid. Märjamaa valla keskraamatukogu

vanemraamatukoguhoidja: „Komplekteerimisotsuste tegemisel arvestame lugejate soovide

kõrval ka valla keskse raamatukogu rolliga, st et valik oleks võimalikult universaalne ja valla

harukogud saaksid vajadusel kasutada vallaraamatukogu fondi.“

2022. aastal liitus Rapla Keskraamatukogu MIRKO teenusega, 2023. aastal vahendas Rapla

KRK MIRKO kaudu 318 laenutust.

3.1.1 Raamatu komplekteerimine (trükis + e-raamat)

Raplamaa raamatukogudesse lisandus 13733 eksemplari raamatuid, 0,4 raamatut elaniku kohta.

Kriitik Pille-Riin Larm: “Häid raamatuid ilmub palju, aga need on kallid. Veeretad siis eurosid

peos ja püüad enne ostu tegemist uurida, kas asjatundjad seda üldse soovitavad.

Usaldusväärseks peetava päevakriitiku hinnangul on kaalu, kinnitab mõnigi ostuhuvi tõusu

täheldanud väikekirjastaja.“ (https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/paevakriitika/). Sedasama,

raamatute kallist hinda ja asjatundliku arvamuse olulisust, märgitakse enamikus maakonna

aruannetest.

Raamatute ostuks kulus 199,926 €, 80,1% komplekteerimisrahast. Keskmise maakonda ostetud

raamatu hind oli 15,6 €, 2022. a 14,3 €, ja 2021. aastal maksis raamat 13,4 €. Kui 2022. aasta

jooksul osteti Rapla maakonda 14378 eksemplari, siis 2023. aastal vaid 12783 eksemplari

raamatuid, seda on 1595 võrra vähem.

Väga paljud maakonna raamatukogude töötajaist pöörasid aruannetes tähelepanu raamatute

hinnatõusule ja pingelisele eelarvele. Kohila RK aruandest: “Raamatute

komplekteerimissumma kasvas 3%, kuid kahjuks raamatute hinnatõusust johtuvalt sai

raamatukogu komplekteerida võrrelduna 2022. aastaga vähem raamatuid”. Sama märgiti

Märjamaa valla raamatukogu aruandes: “Kasutati palju sooduspakkumiste võimalusi. Kuigi

suurenesid teavikute komplekteerimise summad, siis üldine trükiste kallinemine vähendas

siiski teavikute juurdetulekut 160 eksemplari võrra.” Märjamaa valla komplekteerimissumma

suurenes 7%. Eriti murelikud olid Rapla valla raamatukogutöötajad, sest Rapla valla

komplekteerimiseelarve vähenes pingelise eelarve tõttu märgatavalt. 2023. aastal jäi

ebameeldivalt silma, et allahindlustel pakutavad teavikud on mõnigi kord kallimad, kui olid

varem ostetud, näiteks kordus- ja uustrükkide hinnad on aastaga kallinenud.

Aastast aastasse toovad raamatukogud oma aruannetes välja komplekteerimisvalikute

keerulisuse. Kirjastaja T. Vahter sõnastab probleemi: ”Vanasti oli raamatuid nii palju vähem,

et kui sa lahutasid maha sellise kirjanduse, mida kohustuslikus korras avaldati, aga mida väga

palju ei loetud, siis tegelikult paljud inimesed lugesid tihti samu raamatuid. Tänapäeval on

inimestel ülimalt erinevad maitsed. Ühest küljest on ju väga tore, et igaüks saab lugeda seda,

mis teda huvitab, sest kõik ei pea lugema pakse jõgiromaane, keegi loeb mangasid, keegi loeb

krimkasid ja keegi loeb moodsat ilukirjandust, aga häda on see, et kui ta niimoodi ära killustab,

siis inimestel tekib väike võõristus kirjanduse suhtes.”

(https://kultuur.err.ee/1609241655/tauno-vahter-ei-pea-inimestele-vagisi-raiuma-mantrat-et-

kirjandus-on-kohutavalt-puha)

Raamatukogudes arvestatakse väga RVLi võimalusega, kuid siingi on oma probleemid.

Varbola haruraamatukogu aruandest: “Kuigi raamatute ostmiseks saadav rahasumma on veidi

suurenenud, on teavikute hinnatõus olnud suurem ja see asjaolu teeb ostuvalikute langetamise

järjest raskemaks. Appi tuleb siin sooduspakkumine ja RVL- kuid kumbki võimalus ei ole kiire

ega ajakohane, lugeja soovib raamatut „kohe ja praegu“, kuid sageli tuleb tal olla ootel üks kuu

või isegi kauem.” Hagudi raamatukoguhoidja: ”Kaalun tellimisel rohkem, kui tihti raamatut

eeldatavasti laenutama hakatakse, lootes RVL-i võimalustele. Nüüd on aga näha, et loomulikult

mõtlevad nii ka teised raamatukogud. Päris tihti on tulnud ette, et soovitud raamatut RVL-i teel

otsides selgub, et seda on vaid üksikutes raamatukogudes ja sellisel juhul siis ka välja

laenutatud.” Märjamaa valla raamatukogu aruandest:” Eelkõige tehakse RVLi vallasiseselt.

Teenus toimib küllalt kiirelt ja peamiselt raamatukoguhoidjate enda vahendusel. Headeks

koostööpartneriteks on ka teised valla asutuste töötajad, kes oma tööülesannete tõttu liiguvad

valla erinevates piirkondades ja saavad seega RVL raamatu sealsesse raamatukokku viia või

sealt tuua. Suurem osa RVL teenuse soovijatest (eriti haruraamatukogude piirkondades) on

nõus enne pisut kauem ootama tellimuse täitmist, kui kasutama raamatu kättesaamiseks tellijale

tasulist automaadi- või kulleriteenust.”

Ilu- ja lastekirjandus moodustas enamuse hangitud raamatuist, 75,2%, kogudesse lisandus

10328 eksemplari. Eesti autorite teostest osteti suuremas eksemplaarsuses I. Lemberi „Peent

perekonda“, A. Kasemaa „Au kolhoosikorrale“, S. Mikseri „Varedat” ja O. Osolini “Part

lendab edasi”. Raplast pärit noore M. C. Kitsingu raamat “Vanaema, miks sa mind ära ei

tunne?” on pea kõigis maakonna kogudes. „Minu...“ sarja raamatud on jätkuvalt populaarsed.

Hästi võeti vastu sama kirjastuse “Meie …” sari, milles ilmuvad raamatud ilukirjanduseks ei

liigitu, samuti K. Kordemetsa “Nagu võilill tuules”. Pikima laenutusjärjekorraga on siiani

“Vareda”. Tõlkeraamatutest oli väga oodatud L. Riley “Atlas”, mida osteti maakonda 27

eksemplari, samuti Nobeli, Bookeri, Pulitzeri jt. kirjandusauhindade laureaatide eesti keelde

tõlgitud teosed.

Laste- ja noortekirjanduse hankimisel on oluline mitmekülgne koostöö kohalike

lasteasutustega, eriti kohtades, kus kool/lasteaed asuvad raamatukoguga samas majas. Kivi-

Vigala raamatukoguhoidja: ”Laste- ja noortekirjandust komplekteeritakse vastavalt laste

huvisid ja arengut silmas pidades ning koostöös kooli kirjandusõpetaja ja lasteaia

pedagoogidega.” Märjamaa VRK aruandest: ”Märjamaa Valla Raamatukogu lastekogu

komplekteerib enamuse ilmunud laste- ja noortekirjandusest. 2023.a soetati juurde 260

eksemplari (258 nimetust) kogumaksumusega 3104 eurot, mis moodustas 13% raamatute

üldisest komplekteerimiskulust. Komplekteerimisel tehakse koostööd õpetajatega ja

lasteaedade pedagoogidega, et selgitada välja õppekavadest lähtuvad vajadused ja et oleks

soovitusliku kirjanduse piisav leiduvus võimalikult hästi tagatud. Jälgitakse, et lugemisvara

valik on lastele mitmekesine ja laste huvisid täiendav ning vajadusi kattev.”

Kuigi jätkuvalt teeb muret koolikirjanduse kättesaadavus perioodil, kus paljudes koolides

käsitletakse teost samaaegselt. Torkab silma, et sel aastal ei ostetud koolikirjandust enam nii

suures eksemplaarsuses, enamasti hangiti vajadusel juurde ja/või vahetati välja mõni

eksemplar. Suuremas eksemplaarsuses osteti Raplamaa raamatukogudesse I. Tomuski „Isa

preemiat“, M. Keräneni Armando lugusid ja E. Sepa noorteromaani „Sügis, hobused ja

vabadus“. Raplamaa raamatukogutöötajad hindavad Eesti Lastekirjanduse Keskuse soovitusi,

väga kiideti ELK spetsialistide läbiviidud lastekirjanduse erialapäeva Raplas.

Võõrkeelseid raamatuid osteti kogudesse 345 eksemplari, venekeelseid oli neist 85.

Rapla KRK võõrkeelne kogu leiab kasutust ka MIRKO kaudu.

E-raamatuid laenutuskeskkonna puudumise tõttu ei komplekteerita, raamatukogud toovad välja

kasutajate huvi puuduse. Üleriigiline MIRKO e-väljaannete laenutuskeskkond on kõigile

kättesaadav. Kehtna raamatukogu aruandest: ”Lugejad eelistavad paberkandjal raamatut.

Raamatukogudel ei ole otstarbekas e-raamatut osta ja autoriõigusest vabu teoseid ei ole lugejad

e-raamatu formaadis vajanud.”

Muul moel lisandus kogusse 2023. aastal 950 eksemplari raamatuid (6,9%), annetuste osakaal

väheneb. Suuremas eksemplaarsuses annetati kogudesse kodulooliselt olulisi raamatuid

„Raplamaa 3. Raplamaa inimene“ 2. kd 30 eks, „Raplamaa rabavad maitsed“ 28 eks, “Rapla

raamatukogu 120 aastat” 25 eks, K. Toometi “25 Manors of Raplamaa” 14 eks ja “Ingliste

hariduselu sõnas ja pildis” 12 eksemplari, samuti D, Vaariku “Vapilõvi” 22 ja M. Leonardi

“Ebarahu aeg “18 eksemplari. Oma raamatu “Morna lapsed” jättis kogudele kingituseks

Luulelõuna külaline A. Teede.

3.1.2 Perioodika komplekteerimine

Perioodikaväljaannete kättesaadavus maakonna raamatukogudes vähenes. 2023. aastal osteti

Rapla maakonna raamatukogudesse 535 aastakäiku ajakirju ja 172 aastakäiku ajalehti, muul

moel lisandus 107 aastakäiku ajakirju ja 51 ajalehti. Riigi raha kultuuriajakirjanduse tellimiseks

kulus 1451,4 eurot, sh osteti almanahh “Nukits” 23 kogusse, ajakiri “Täheke” 18 ja “Hea Laps”

11 kogusse. Probleemiks paistab kujunevat, et paberväljaanded lõpetavad ilmumise, aga

pakutav digivariant ei arvesta raamatukogude vajadusi/võimalusi. Digiväljaanded, mis mõnesse

kogusse hangitud olid, ei leidnud kuigivõrd kasutamist., Märjamaa aruandest: ”Digiväljaanded

olid ostetud Märjamaa Valla Raamatukogul (Postimees, Äripäev, Imeline Teadus, Imeline

Ajalugu) ja Kivi-Vigala haruraamatukogul (Postimees), kuid lugejad eelistavad siiski

paberväljaandeid.”

3.1.3 Auviste komplekteerimine

Huvi auviste kasutamise vastu on väga väike, seetõttu osteti aruandeaastal auviseid 5, muul

moel lisandus 6 auvist. Kohila raamatukogu aruandest: ”Raamatukogule kingiti Avo

Falkenbergi vinüülplaadikogu. Võtsime mahukast kogust esialgu arvele 71 vinüüli. Avo

Falkenbergi vinüülplaadikogu koosneb klassikalisest muusikast, samuti on igihaljast pop- ja

estraadimuusikat. Kõigile vinüülidele on kogu omanik lisanud punktkirjas sisututvustused.

Raamatukogu soetas grammofoni, mida saab ka koju laenutada. Jälgime kuidas uus teenus

külastajaid kõnetab ja saame tulevikus teha kokkuvõtteid teenuse kasutatavusest”. Kogude

mitmekesistamiseks hangiti 60 eksemplari lauamänge ja erinevaid esemeid, mida saab koju

laenutada. Kohila raamatukogu pakub uue teenusena ostetud spordivahendite laenutust.

3.2 inventuurid, mahakandmised

Teavikute mahakandmine toimub vastavuses kinnitatud dokumentidega. 2023. aastal kustutati

Raplamaa raamatukogudest 24895 raamatut, sh 17626 eksemplari ilu- ja lastekirjandust. 269

raamatut olid võõrkeelsed, 140 neist venekeelsed. Maha kanti 1024 aastakäiku ajakirju, 52

auvist, 5 elektroonilist ja 22 muud teavikut. Paljud kustutatud trükised leidsid uue omaniku

tasuta raamatute riiulist, katkised ja määrdunud eksemplarid viidi paberikonteinerisse, mõned

mahakantud raamatud jäid müümiseks vastavalt kehtestatud korrale. Kahaneva elanikkonnaga

piirkondades on teavikute mahakandmine ainus võimalus ringluse suurendamiseks ja kogude

vananenud välimuse parandamiseks. Tegemist on väga olulise osaga raamatukogutöös. Rapla

maakonnas on ringlus 0,6, näitaja parandamiseks tuleb mahakandmisega rohkem tööd teha.

Kehtna vald osales Hoiuraamatukogu kampaanias „Anna raamatule uus elu“- ringlusesse jõudis

selle kaudu ca 5000 eksemplari raamatuid.

4 Lugejateenindus ja raamatukoguteenused

Suuri muudatusi teeninduskorralduses võrreldes eelnenud aastatega ei ole toimunud. Lisaks

tasuta teenustele pakuvad raamatukogud ka tasulisi eriteenuseid (printimine, kopeerimine jt.),

renditakse välja ruume. Raamatukapi teenuseid pakuvad Kohila, Märjamaa ja Rapla

raamatukogud. Rohkem kui pooltes raamatukogudes on raamatute tagastuskastid.

Raamatukogu põhinäitajad on tõusnud. Osa raamatukogu kasutajatest on RIKSWEBi tarkvara

e-teenuste kasutamises pädevad. Edukalt kasutatakse pikendamist ja kiirpikendamist, teavikute

reserveerimist, otsingut, andmete muutmist ja lugejaks registreerimist. Kiirpikenduste osakaal

on mitmekordistunud võrreldes 2022. aastaga, seega on lugejad väga hästi selle võimaluse

omaks võtnud. Näiteks Rapla Keskraamatukogus pikendati kiirpikendamise teel 8698 teavikut,

Märjamaa Valla Raamatukogus oli see 5413.

4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine.

Lugejate kasutuses olevate arvutite hulk maakonnas ei ole vähenenud. 2023. aastal oli

maakonnas 130 arvutitöökohta, millest lugejate kasutuses 64 arvutit. Maakonna kõikides

raamatukogudes on vabaks kasutamiseks vähemalt üks internetiühendusega arvuti, välja

arvatud Hageri raamatukogus, kus ei ole jätkuvalt kasutajatele arvutit, kuna selleks ei ole ruumi.

Põhiliselt kasutatakse avalikke arvuteid erinevatele e-teenustele ligipääsuks ning printimiseks.

Raamatukogude töötajad abistavad ja teevad vajadusel individuaalkoolitusi teabe leidmisel

ning e-teenuste kasutamisel: e-riik, digilugu.ee, ID-kaardi kasutamine, dokumentide

koostamine, e-kirjade saatmine, sotsiaalmeedia kasutamine jne. Laste arvutikasutus on

peamiselt meelelahutuslik.

Info raamatukogude aadresside, lahtiolekuaegade ning erinevate ettevõtmiste kohta on

nähtavad raamatukogude kodulehtedel, blogides, Facebooki lehtedel.

4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused. Üldistav ja muutusi näitav kokkuvõte.

Raamatukogu kasutajate hulk maakonnas oli languses, kuid laenutused ja külastused on

tunduvalt suurenenud. 2023. a kasutas maakonna 33949 elanikust Rapla maakonna

raamatukogude teenuseid 12009 inimest, mis on 35,4% kogu maakonna elanikkonnast (2023.a

36%). Sellest Hageris 23,9%, Kohilas 32,2% ja Kehtnas 29,8%, Märjamaal 37,7% ja Rapla

vallas 39% elanikest. Laenutuste arv elaniku kohta on 8,2. Kogu laenutuste arvust 13,6%

moodustavad perioodika laenutused. Kogu maakonnas on Riksweb kataloogis tehtud otsingute

arv tõusnud - 59 932, mis on ligi 5 tuhande otsingu võrra suurem kui 2022. aastal. Lugejad on

õppinud kasutama Rikswebi keskkonda.

Kohila vallas raamatukogu lugejate, külastuste, laenutuste ja päringute hulk kasvas.

Raamatukogu jõudis 2000 registreeritud lugejani, mis oli meie kauaaegseks eesmärgiks.

Märjamaa valla raamatukogudes, kus lugejad vähenesid, tõid raamatukoguhoidjad põhjusena

välja eelkõige piirkonna elanikkonna vähenemise ja eakama lugejaskonna terviseprobleemid,

mille tõttu ei saa enam lugeda või on raamatukogu külastamine raskendatud ning

koduteenindust ei soovita.

Tabel 6

Raamatukogu Lugejad 2022 Lugejad 2023 Muutus (+-)

Rahvark

mk-s kokku*

12043 12009 -34

MKR kokku** 5144 5156 +12

*Rahvaraamatukogud maakonnas kokku

**Maakonnaraamatukogu koos oma haruraamatukogudega kokku (Rapla KRK)

Tabel 7

Raamatu-

kogu

Külastused

2022

Külastused

2023

Muutus

(+-)

Virtuaal-

külast.

2022

Virtuaal-

külast.

2023

Muutus

(+-)

Rahvark

mk-s kokku*

165651 179541 +13890 147586 81548 -66038

MKR

kokku**

65179 73383 +8204 55954 27198 -28756

*Rahvaraamatukogud maakonnas kokku

**Maakonnaraamatukogu koos oma haruraamatukogudega kokku (Rapla KRK)

Tabel 8

Raamatu-

kogu

Laenut-d

2022

Laenut-d

2023

Muutus

(+-)

Päringud**

* 2022

Päringud*

** 2023

Muutus

(+-)

Rahvark

mk-s kokku*

252876 266604 +13728 6115 6197 +82

MKR

kokku**

103440 111514 +8074 2090 2361 +271

*Rahvaraamatukogud maakonnas kokku

**Maakonnaraamatukogu koos oma haruraamatukogudega kokku (Rapla KRK)

Inimesed raamatukapi kasutamise teenuse omaks võtnud, sest lugeja saab just endale sobival

ajal tulla oma tellitud väljaannetele järele. Raamatukapi laenutusi oli 2023. aastal kappi omavais

kogudes kokku 3458.

Kohila Raamatukogu pakub erinevatele asutustele ruumide rentimist. Raamatukogu ruumides

toimus 80 erinevat üritust või ettevõtmisi: näiteks Kohila mõisakooli õpilastele

programmeerimise õpitoad (5 õpituba) ning karjäärinõustamised ja suhtluskoolitused, Kohila

Lasteaed Sipsik korraldas oma koosolekuid, arutleti valla arengukava teemadel, õhtuti toimusid

II korruse klassiruumis joogatreeningud jpm. Lisaks kasutas Kohila mõisakool II korruse

klassiruumi igapäevaselt koolitundide läbiviimiseks.

Raplas Keskraamatukogu päevakontori teenuse pakkumisega alustati 2022. aastal. Klientide

käsutuses on 2 eraldi ruumi arvuti ning WiFi ühendusega. Kasutajad on selle teenuse hästi vastu

võtnud, päevakontorite kasutamisi registreeriti 116 korral. Endiselt on võimalus lugemissaalis

tasuta oma arvutiga töötada.

Kokkuleppel Eesti Postiga müüdi Rapla valla raamatukogudes postmarke ning ümbrikke.

Leping postiettevõttega lõpetati 2023. aasta lõpus. Osades paikades müüdi postmarke ja

ümbrikke ka kohalikus kaupluses, seetõttu oli seal raamatukogudes postiteenuse vastu huvi

vähene. Näiteks Kaius oli huvi aga suur. Postiteenus oli raamatukogule tülikas ja kallis. Kõik

ümbrikud ja postmargid tuli eelnevalt välja osta. Raamatukogule tekkisid ebamõistlikud

kulutused, riknenud kaup tuli kinni maksta, tegelda tuli kauba tellimisega, arveldustega jm.

Tulu oli olematu. Toimiv postipunkt on Hagudi haruraamatukogus, neil on ka eraldi leping.

Lisateenuseks on Rapla KRK lugemissaalis asuv Piletimaailma müügipunkt.

Rapla Keskraamatukogu on liitunud MIRKO laenutusteenusega. Inimesed on MIRKO teenust

hakanud rohkem kasutama, laenutusi oli sel aruandeperioodil 318, eelmisel aastal 109.

Infopäringud

Kogu maakonna peale kokku registreeriti infopäringuid 6197, mis on 82 võrra enam kui 2022.

aastal. Osad raamatukogud kasutavad ka valikstatistika meetodit. Päringuid küll

registreeritakse, kuid kindlasti jääb osa neist vahel kirja panemata. Valdavalt on tegemist fakti-

ning teemapäringutega. Lisaks rongiaegade või mõne asutuse lahtiolekuaegade pärimistele võib

tuua näiteid päringute laiast skaalast: tsitaate kultuurist, Saksa šlaagrid, 4-realine luuletus

koolieelikule, Rapla tähtsamate asutuste asukohad, ajalehes ilmunud lõhepiruka retsept,

muistendeid Kabala piirkonnast, maskid eri rahvastel ja teatris, 1960ndate mood, Haapsalu 15.

sajandil, kodanikuaktivism jne. Päringuid esitatakse valdavalt kohapeal, harvem küsitakse

meili, telefoni, veebilehe või sotsiaalmeedia kaudu.

Märjamaa vallas oli päringute arv natuke vähenenud. Põhjuseks võib olla asjaolu, et

sisestatakse ainult suuremaid päringuid ning väiksemaid faktipäringuid igapäevaselt ei

fikseerita.

Tabel 9

Raamatu-

kogu

Virtuaalürituste arv Virtuaalüritustel

osalejate arv

Virtuaalürituste

järelvaatajate arv***

2022 2023 2022 2023 2022 2023

Rahvark

mk-s

kokku*

8 5 745 300 554 -

MKR

kokku**

8 5 745 300 554 -

*Rahvaraamatukogud maakonnas kokku

**Maakonnaraamatukogu koos oma haruraamatukogudega kokku (Rapla KRK)

***kui järelvaatamine võimaldati peale ürituse toimumist

Rapla KRK korraldab lastele virtuaalset võistlusmängu “Netikirjariin”, aruandeperioodil

toimus 5 vooru.

Kohila raamatukogu aruandest: virtuaalürituste, -näituste ja -koolituste tegemiseks oleks

vaja osaleda täiendkoolitustel, et osata neid hästi ja oskuslikult teha.

Tabel 10

Raamatu-

kogu

Virtuaalkoolituste arv Virtuaalkoolitustel

osalejate arv

Virtuaalkoolituste

järelvaatajate arv***

2022 2023 2022 2023 2022 2023

Rahvark

mk-s

kokku*

0 0 0 0 0 0

MKR

kokku**

0 0 0 0 0 0

*Rahvaraamatukogud maakonnas kokku

**Maakonnaraamatukogu koos oma haruraamatukogudega kokku (Rapla KRK)

***kui järelvaatamine võimaldati peale koolituse toimumist

Virtuaalkoolitusi sel aruandeperioodil ei teostatud.

Tabel 11

Raamatu-

kogu

Virtuaalnäituste

arv 2022

Virtuaalnäituste

arv 2023

Virtuaalnäituste

külastajate arv

2022

Virtuaalnäituste

külastajate arv

2023

Rahvark

mk-s

kokku*

3 3 - -

MKR

kokku**

0 3 - -

*Rahvaraamatukogud maakonnas kokku

**Maakonnaraamatukogu koos oma haruraamatukogudega kokku (Rapla KRK)

Ly Ehini juubeliürituseks valmis Rapla Keskraamatukogus virtuaalnäitus “Ly ja Rapla

raamatukogu”, mida saab vaadata veebilehel. Kokku on keskraamatukogu veebilehel koduloo

rubriigi all 14 virtuaalnäitust. Raamatukogu juubelinädalal said külastajad vaadata virtuaalset

raamatukogu ajaloonäitust. Rapla 30. aastapäeva puhul oli oktoobris nädal aega keskväljaku

ekraanil raamatukogu poolt kokku pandud Rapla vanade fotode virtuaalnäitus. Külastajate

(vaatajate) arvestust ei toimunud.

Märjamaa Valla Raamatukogu kodulehel on vaadatavad hetkel 7 virtuaalnäitust. 2023. a

virtuaalnäituseid ei koostatud.

4.3 RVL teenindus

Rapla Keskraamatukogu on RVL-partneriks maakonna teistele raamatukogudele, samuti

vajadusel ja võimalusel ka väljaspoole Raplamaad. Rapla keskraamatukogu korraldas aasta

jooksul 8 RVL-i ringsõitu, mis hõlmab 8 Rapla KRK harukogu, 2 Kohila valla (Kohila ja

Hageri) raamatukogu ning 1 Märjamaa valla (Varbola) raamatukogu. RVL-i ring toimub

tavaliselt 1 kord kuus. Maakonna raamatukogude RVL raamatute hulk on jäänud võrreldes

eelmise aastaga suhteliselt samale tasemele. RVL sisse 6445, RVL välja 6448 teavikut. RVL-i

ringsõidud on väga vajalikud. Vajadusel on samal ajal raamatukogusid ka nõustatud.

Aktiivne RVL raamatute vahendamine toimub seminar/nõupidamiste päevadel. Paljuski

tugineb RVL teenus raamatukoguhoidjate enda initsiatiivil leitud võimalustel. Kohila vallas

tehakse vallasisest RVLi isikliku transpordiga, vald tasub sõidukulu. Märjamaa vald toob välja,

et suures vallas on headeks koostööpartneriteks ka teised valla asutuste töötajad, kes oma

tööülesannete tõttu liiguvad valla erinevates piirkondades ja saavad seega RVL raamatu

sealsesse raamatukokku viia või sealt tuua.

Väljavõte aruandlusest RVL-i teenuse kohta.

Hagudi raamatukoguhoidja: “Eelmise aasta aruandes kirjutasin, et kaalun tellimisel rohkem,

kui tihti raamatut eeldatavasti laenutama hakatakse, lootes RVL-i võimalustele. Nüüd on aga

näha, et nii mõtlevad ka teised raamatukogud. Päris tihti on tulnud ette, et soovitud raamatut

RVL-i teel otsides selgub, et seda on vaid üksikutes raamatukogudes ja sellisel juhul siis ka

välja laenutatud. Rapla valla piires on RVL hästi korraldatud.”

Üheks RLV-i teenuse võimaluseks on ka digidokumentide või -tekstide vahendamine.

4.4 Laste- ja noorteteenindus

Raamatukogus on olulisel kohal töö laste ja noortega, järjepidev töö lugemisharjumuse

tekitamise, kujundamise ja arendamisega.

Peamiseks eelduseks, et laps raamatukokku tuleks ja seal olla tahaks, on lapsi köitvate teavikute

olemasolu raamatukogus, erinevad üritused ja huvitegevused. Mitmekülgne uudiskirjanduse

valik ja kiire kättesaadavus, kaasaegsed digitaalsed ja infotehnoloogilised vahendeid ning

mugav keskkond teevad raamatukogud noortele meeldivateks paikadeks ja tagavad

jätkusuutlikkuse lastetöö eesmärkide saavutamisel. Üks võimalus suunata varakult väikelapse

vanemaid koos lastega raamatukokku on Rapla keskraamatukogus 2022. aastal avatud

mängutuba, mis on muutunud üha populaarsemaks. Seda külastavad väikelapsed koos

vanematega, noorema astme koolilapsed ja ruumi kasutatakse ka beebide/vanemate grupi

kokkusaamiskohana. Mängutuba on aktiivses kasutuses raamatukogu rühmatundide ajal:

jõuluhommikud, ettelugemised jne.

Kõik raamatukoguhoidjad on ühel meelel, et laste- ja noorteteenindusele mõjub hästi, kui

raamatukogu vahetus läheduses (või isegi samas majas) asub kool. See tõstab oluliselt laste ja

noorte raamatukogu kasutamist.

Paljude raamatukogude teenuseid kasutavad lapsed ka väljastpoolt piirkonda. Eraldi saab välja

tuua Tallinnas elavad ja õppivad lapsed, kellele kodukohas ei jätku kooli poolt soovitatud

kirjandust, mistõttu jõuavad lapsed või lapsevanemad kesk- ja maaraamatukokku.

Märjamaa VRK aruandest: Suur tähtsus on koostööl kohaliku kooli, lasteaia, rahvamaja,

noortekeskuse ja kindlasti lastevanematega. Raamatukoguhoidjad tõdevad, et lastetööd on hea

teha, kui lasteaed ja kool asuvad lähedal ning on koostööst raamatukoguga huvitatud.

Piirkondades, kus puudub haridusasutus ja kohalikud lapsed ei ole eriti aktiivsed kodukoha

raamatukogu külastajad, osalevad nad raamatukogu üritustel selles raamatukogus, mis jääb

nende kooliga ühte piirkonda.

4.4.1 Laste-ja noortekirjanduse komplekteerimine

Lastekirjanduse osakaal maakonnas kogu saabunud teavikutest on umbes 25%. Kuna raamat

on kallinenud, siis on lastekirjandust saanud vähem komplekteerida.

Laste- ja noortekirjanduse komplekteerimisel arvestati maakonna raamatukogudes lugejate

huvidega, tutvuti raamatututvustustega ja soovitustega, arvestati õpetajate soovidega. Jälgiti

Eesti Lastekirjanduse Keskuse soovitusi, Hea lasteraamat ja Hea noorteraamat valikusse

kuuluvaid teoseid, auhinnatuid lasteraamatuid. Uute raamatute olemasolu mõjutab kasutajate

valikuid ja mõjub laenutustele hästi. Oluline on uudiskirjanduse kiire kättesaadavus, eriti kui

on tegemist järjeraamatuga, kui teose vastu on tekitatud huvi meedia kaudu, sõprade soovitustel

või kui raamatu põhjal on valminud film.

Rahapuudusel saavad harukogud endale laste- ja noortekirjandust komplekteerida aina vähem,

seetõttu kasutatakse aina rohkem RVL-teenust.

Kohustusliku kirjandusega tekivad üle maakonna aeg-ajalt probleemid, sest sageli loevad sama

raamatut mitu klassi ning ka valla erinevate koolide õpilased samal ajal. Seetõttu on

kohustusliku kirjanduse puhul tähtis ka kooliraamatukogu panus ja võimalused.

Perioodiliste väljaannete laenutamine ei ole noorte seas populaarne. Ajakirjade

lugemisharjumuse kujundamiseks kasutatakse neid läbiviidavates lugemisprogrammides (nt

Suvelugemine, Suvine raamatubingo, Netikirjariin), kus ajakirjade abil tuleb lahendada

erinevaid ülesandeid. Enim huvi pakuvad ja laenutatakse endiselt koomiksite ajakirju.

Rapla Keskraamatukokku hangiti võimalikult suur valik ilmunud laste- ja noorteraamatuid.

Vahetati välja kulunud ja lagunenud eksemplare. Komplekteeriti ukraina- ja venekeelset

lastekirjandust, mis annab võimaluse siin elavatel Ukrainast saabunud lastel raamatuid lugeda

ja vanematel lastele ette lugeda. Endiselt on suure nõudlusega ingliskeelne kirjandus, mida on

samuti maakonnas juurde komplekteeritud. Rapla keskraamatukokku komplekteeriti noorte

soovil Jaapani koomikseid ehk mangasid, mida varasemalt Rapla valla raamatukogudes ei

olnud. Tekkis võimalus vahetada mangasid Kohila raamatukoguga, kus mangad olid eelnevalt

juba olemas. Muutmaks kogu laste jaoks huvitavamaks, osteti aruandeaastal 7 uut eset (Anti

Saare suur kuulimäng, 3 Pokut, tasakaalulaud, kaldtee ja ronimisredel väikelastele) ja 15

lauamängu.

4.4.2 Laste-ja noorte raamatukogu kasutamine

Hea on tõdeda, et 2023. aastal suurenesid Rapla maakonnas kõik lasteteeninduse arvnäitajad.

Laste külastuste arv maakonna raamatukogudes on 11% suurem, kui 2022. a. Tõusnud on

laenutuste arv, mis suurenes 9% ja lugejate arv suurenes 5%. Üldisest lugejate arvust

moodustavad alla 16-aastased lapsed 30,5%. Laste ja noorte laenutused moodustavad

laenutustest 16% ja laste külastused 31,9%. Lugejate seas on mitmeid koolilaste ja

eelkooliealiste laste vanemaid, kes laenutavad raamatukogudes suurel hulgal raamatuid enda

lugejakaardile. Paraku ei väljendu need arvud laste laenutustes.

Laste külastuste (26%) ning laenutuste (15%) arv suurenes kõige enam Rapla vallas. Lastest

lugejate arv vähenes Kehtna vallas (-4%). Põhinäitajad vähenesidki peamiselt väikestes

haruraamatukogudes, kus elanike arv on langenud.

Raamatukogu kasutamist mõjutab suurel osal missugune on selle keskkond. Hea näitena saab

tuua sel aastal Kaiu haruraamatukogu, kus seoses uue raamatukogu ruumide valmimisega

tõusid kõik näitajad. Lugejate arv tõusis 46%, külastused 37%, laenutused 11%. Suur pluss on

see, et raamatukogu asub nüüd kooliga ühe katuse all.

Kaiu raamatukoguhoidja: “Koostöö lasteaia ja kooliga on hea. Paljud lapsed käivad oma vaba

aega raamatukogus veetmas. Raamatukogus on olemas väike nurgake lauamängude ja

värviraamatutega. Kooliõpilased osalevad erinevatel kirjanduslikel võistlustel ja konkurssidel.

Raamatukogus viiakse läbi abiõppe või emakeeletunde. See kõik kinnistab lastel harjumust

raamatukogu külastada.”

Raamatukogu on ka noorte vaba-aja veetmise ja kokkusaamiste koht. 2023. aastal suurenes

Rapla keskraamatukogus märgatavalt mängutoa külastatavus. Mängutoas käisid aega veetmas

854 inimest, sealhulgas 500 last. Mängutoas viidi läbi ka mitmeid raamatukoguüritusi. Rapla

keskraamatukogu laste seas on populaarne Anti Saare suur kuulimäng, saab mängida

lauamänge. Kohila raamatukogu lapsed saavad mängida lauamänge, suurt kuulimängu ja

fuajees lauajalgpalli. Rapla KRK lugemissaalis on avaliku internetipunkti arvutid, mida

kasutavad ka lapsed. Saab mängida PlayStationiga ja vaadata filme. Arvutite kasutamiseks ja

konsoolimängude mängimiseks on alla 12-aastastel vaja lapsevanema kirjalikku luba.

Tabel 12

Rmtk Lug-d

2022

Lug-d

2023

Muutus

(+-)

Külast-d

2022

Külast-d

2023

Muutus

(+-)

Laenut

2022

Laenut

2023

Muutus

(+/-)

Rahvark

mk-s

kokku*

3487 3668 +181/

+5%

51088 57338 +6250/

+11%

35824 39360 +3536/

+9%

MKR

kokku**

1220 1322 +102/

+8%

16221 20438 +4217/

+26%

10535 12184 +1649/

+15%

*Rahvaraamatukogud maakonnas kokku

**Maakonnaraamatukogu koos oma haruraamatukogudega kokku (Rapla KRK)

4.4.3 Laste-ja noorteteenindus, s.h lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine.

Sisuline hinnang, võrdlus, analüüs.

Raamatukoguhoidjal on oluline osa laste ja noorte lugemishuvi toetamisel ja kasvatamisel läbi

raamatute tutvustamise, näituste, väljapanekute, ürituste ning lugemisprogammide. Hea

võimalus väiksemate laste tähelepanu köitmiseks on pop-up raamatud, puzzle raamatud jne.

Ettelugemised, meisterdamised ja muud tegevused raamatukogus mõjuvad lastele samuti

positiivselt, tekitades raamatukogus käimise soovi. Lastes lugemisharjumuse tekitamine on

raamatukogu oluline ülesanne, sellest lähtuvalt komplekteeriti head lastekirjandust vastavalt

eelarve võimalustele. Lugemisharjumuse kujunemiseks ja arenemiseks on tarvis positiivset

lugemiskogemust. Raamatukoguhoidjad püüavad leida igale lapsele tema huvist lähtuvaid

eakohaseid raamatuid. Kooliprogrammist lähtuvalt on suurenenud noorte vajadus sobivate

reisi- ja elulooraamatute järgi.

Koostöö õpetajatega ja kohtumised kirjanikega on olulisel kohal. Need lapsed, kelle õpetaja on

soovitanud ja suunanud kooliväliselt lugema ning lugemisprogrammidest osa võtma, on

aktiivsemad lugejad nii soovitusliku kirjanduse kui ka vaba-aja lugemise valimisel. 2023. aastal

külastasid Raplamaa raamatukogusid kirjanikud Ene Sepp, Helen Käit, Jaanus Vaiksoo, Liis

Sein, Markus saksatamm, Kairi Look, Tiina Laanem ja illustraatorid Reda Tomingas ning Sirly

Oder, muinasjutuvestja Piret Päär.

Raamatukokku palutud kirjanikku tullakse kuulama klasside või rühmade kaupa ning alati on

saal täies mahus lastega täidetud. Lugemishuvi ärgitamiseks on sellised kohtumised nii

õpetajate kui ka raamatukoguhoidjate poolt väga edukateks hinnatud.

Palju kasulikke mõtteid oma igapäevatöösse said laste ja noortega tegelevad maakonna

raamatukoguhoidjad aprillis toimunud ELK läbiviidud lastekirjanduse erialapäeval Raplas ning

septembris Kuressaares toimunud XX üleriigilise lasteraamatukoguhoidjate päeva

ettekannetest.

Raamatukogudes on lugejateks endiselt registreerunud Ukraina sõjapõgenikest lapsi ja nende

vanemaid. Nende paremaks teenindamiseks pakuti värskelt tõlgitud eesti kirjandust. Raamatud,

mida on nii eesti kui ukraina (vene) keeles, hõlbustavad lastel keeleõpet.

Rapla valla koolidest ja lasteaedadest käidi aktiivselt klassidega/rühmadega raamatukogus

erinevatel üritustel ja vajadusel käidi teematunde tegemas lasteasutustes kohapeal. Läbi aasta

toimus mitu raamatutega seotud programmi. Õpetajad said soovitusi lastele lugemisvara

valimisel. Eesti keele ainekavad sisaldavad raamatukogu kasutamise ja kirjanduse liigitamisega

seonduvat ning õpetajad soovivad vastavad tunnid läbi viia raamatukogus. Ühtlasi saab tutvuda

uuemate raamatutega.

Kehtna valla õpetajad kasutasid võimalust tunde läbi viia raamatukogu ruumides.

Lasteteenindusele mõjus hästi suvise lugemisprogrammi korraldamine. Kehtna valla

raamatukogudes toimusid mitmendat aastat üritused “Öö raamatukogus”, raamatunädalad, Uus

tulija oli sariüritus Noorte Neljapäev, kus raamatukogu koostöös kogukonna ja kultuurimajaga

pakkusid noortele mitmed tegevusi, sh ka raamatukogus.

Kohila Raamatukogu osales kevadeni 2023 Eesti Lastekirjanduse Keskuse lugemisisu

programmis. Viidi läbi 11 lugemisisu teematundi, meisterdati ja lisaks toimus lugemisisu

lõpetamisüritus Kohila mõisakoolis, kus raamatukoguhoidjate juhendamisel lahendati lõbusaid

ülesandeid ja tänati osalejaid. Raamatukogus tegutses 6-ndat hooaega huviring Muinasjutu-

kunstituba. Muinasjutt on abiks ümbritseva maailma, kaasinimeste ja enese mõistmisel.

Kuuldud loost ammutab laps teadmisi ja oskusi analüüsida, kirjeldada ja luua seoseid

ümbritsevaga. Huviringis püütakse avastada iga lapse andeid ja võimeid ja arvestatakse

nendega. Igas tunnis pannakse rõhku laste loovuse arendamisele ja lapse isiksuse üldisele

arengule. Huviringi juhendab Kohila gümnaasiumi õpetaja Heli Rohtla.

Märjamaa vallas osales lugemisprogrammides „Lugemisisu“, „Loeme koos“,

„Suvelugemisbingo“, „Netikirjariin“ kokku 115 last. Kõigi nende projektide läbiviimine nõuab

raamatukoguhoidjatelt põhjalikku ettevalmistamist, planeerimist ja raamatute hankimist kõigile

osalejatele.

4.4.4 Laste- ja noorteüritused

LISA 4

2023. aastal oli Rapla maakonnas palju lastele suunatud üritusi, mis olid osalejaterohked.

Jätkus maakondlik internetipõhine kirjandusmäng „Netikirjariin” V-VIII klassidele. Mängu

põhiformaat oli sama, mis eelmistel hooaegadel. 2023. aasta kevadel lõppenud hooajal osales

17 võistkonda ja 1 üksikosaleja: 60 õpilast 9-st maakonna koolist. Netikirjariini pidulikul

lõpuüritusel Rapla Keskraamatukogus vaadati ühiselt kodutöid, jagati auhindu ja tehti

kokkuvõtteid mängust. Uus hooaeg algas 2023. aasta novembris. Korraldusliku poole pealt on

probleemiks osutunud raamatuküsimuste jaoks raamatute valik. Maakonna raamatukogudesse

komplekteeritakse raha- või vajaduse puudumisel (piirkonnas puudub kool) vähe laste- ja

noortekirjandust, mistõttu keskraamatukogul on keeruline teha raamatute valikut, mis sisu

poolest kõnetaks noori ja oleks olemas ka koolipiirkondade raamatukogudes või teistes

raamatukogudes, kust saaks vajadusel teha RVL-i.

2023. aasta suvelugemise mäng lastele, noortele ja täiskasvanutele oli taas terves maakonnas

Bingo-vormis. Mäng toimus 11-ndat korda. Osalejate arv Rapla vallas oli 120 lugejat, nende

seas esmakordselt ligi 30 täiskasvanut, 1 gümnasist ja 2 üliõpilast. Mängu lõpetas 62 last ja 14

täiskasvanut. Loeti ka perekonniti. Sel aastal osales 12 last väljastpoolt Raplat. Kokku loeti 560

erinevat raamatut sh 52 ajakirja. Enimloetuteks osutusid Ilmar Tomuski, Astrid Lindgreni,

Helen Käiti raamatud, Harry Potteri, Ella ja sõbrad, LasseMaia detektiivibüroo ja Kirbukrantsi

lugude raamatute sarjad ja J.L. Horsti krimkad. Positiivselt toodi välja, et tänu Bingo formaadile

loeti raamatuid liikidest, mida tavaliselt ei märgata.

Kohila valla suvelugemine, millest võttis osa 87 last ja noort: Kohila raamatukogus 77 ja

Hageri raamatukogus 10. Osavõtjaid oli kõigis vanuserühmades 1.-9. klassini. Osalejate seas

oli 48 tüdrukut ja 39 poissi. Et visuaalselt oleks näha loetud raamatute hulk, olid raamatukogu

töötajad meisterdanud mullikilest, liivapaberist ning karvasest rohelisest lõngast mereranna.

Noored lugejad said merele kleepida omanimelise lugemismulli, mida nad hakkasid täitma

värviliste meeleolu väljendavate täpikestega. Suvelugemise lõppedes vahutas „meri“ sinistest

ja rohelistest täppidest, mis näitasid, et lastele loetud raamatud meeldisid väga või väga-väga.

Kehtna vallas oli samuti palju suvelugejaid. Märjamaa valla oselejaterohke Suvelugemise

projekt lõpetati parimate lugejatele toreda väljasõiduga.

Eesti Lastekirjanduskeskuse Keskuse projektidest koordineeris Rapla KRK maakondlikku 4.

klasside ettelugemise võistlust, mis seekord oli pühendatud lastekirjanik Eno Rauale,

teemapealkirjaga „Padakonna vada“. Võistlusel osales 8 last neljast maakonna koolist.

Osavõtjate arv jäi väikeseks õpilaste ja õpetajate sügisese suure hõivatuse tõttu. Aprillis

korraldati maakondlik kirjandusmäng, kus osales 10 võistkonda 9-st maakonna koolist.

2022. aastal toimus neljandat korda Rapla KRK poolt algatatud maakondlik illustratsioonide

konkurss “Mina näen nii” teemal “Minu unistuste raamatukogu”. Laekus ligi 100 tööd ja

parimate tööde näitust eksponeeriti Rapla Keskraamatukogu saalis 2023. aasta veebruaris.

Näitus oli eelnevalt üleval Märjamaa ja Kohila raamatukogudes. 17. veebruaril toimus

lõpuüritus koos illustraator Sirly Oderiga ja parimate tunnustamisega. Lõpetamisel osales 26

maakonna noort, kelle tööd olid näitusel ja 7 täiskasvanut.

Põhjamaade kirjandusnädalal toimusid ettelugemised hommikuhämaruses 17 korral Rapla

keskraamatukogus ja 2 korral Rapla Vesiroosi koolis. Teemaks oli Jõulud Põhjalas. Räägiti

Põhjala jõulutraditsioonidest ja -toitudest, empaatiast, märkamisest ja heategevusest.

Nooremale koolieale ja eelkooliealistele loeti ette peatükki Astrid Lindgreni raamatust “Emili

uued vembud" ja vanemale koolieale tõlgitud osa Norra kirjaniku Ingvild Rishø raamatust

“Tähevärav”. Kokku osales Põhjamaade kirjandusnädalal 351 last ja noort. Osalejaid oli

võrreldes eelmise aastaga 39% rohkem. Hommikuhämaruse ettelugemisi toimus üle maakonna.

2023. aastal oli lastele ja noortele avatud Rapla keskraamatukogus jõulutuba spetsiaalselt

dekoreeritud ruumis. Organiseeritud jõuluhommikud toimusid 16 korda, kokku osales 279 last

ja noort. Loeti ette, vesteldi jõuluootusest, vana-aja jõulukommetest, räägiti vähetuntud

jõuluteemalistest ja talvega seotud faktidest, lahendati talvega seotud mõistatusi, jõululaule

lauldi klaveri saatel, pakuti piparkooke. Vanemale koolieale loeti ette värskelt ilmunud

raamatut “Tähevärav” jätkuna Põhjamaade kirjandusnädal etteloetule ja noorematele lastele

värskemaid jõululugusid.

Rapla Keskraamatukogus jätkusid osavõtjaterohked muinasjutuõhtud, mis toimusid

aastaringselt, jättes vahele suvise perioodi. Kevadise hooaja lõpetas Miksteater etendusega

“Võti”. Jätkati tavaga viia iga kord enne muinasjutuõhtut kutsed kõikide Rapla lasteaedade

koolieelikute rühmadesse (ka Päkapiku lasteaia Kuusiku rühma). Muinasjutuvestjate seas oli 5

noort meest ja 2 naist + teatrietendus. Mitu esinejat lisaks jutustamisele ka musitseerisid

erinevatel pillidel, tutvustades seeläbi lastele pille.

Uudisena toimus Rapla Keskraamatukogus sügisel üritus “Avastame mangade maailma”, kus

räägiti, mis on mangad, kuidas nad jagunevad ja milline on nendega seonduv kultuuriruum.

Esines Cwendolyn Caryna Lauri (Estonian Cosplay Stuudio). Ürituse raames tehti koostööd

Rapla kinoga, kus pärast üritust sai vaadata animafilmi. Üritusel osales noori ka väljastpoolt

Raplat, kaugeimad külastajad olid Läänemaalt. Osalejate arv ja mangade laenutuste kasv näitas,

et antud teema kõnetab noori ja sarnaseid üritusi tasub edaspidigi korraldada. Septembris

toimunud raamatukogutöötajate koolituselt “Ideest veebimänguni” saadud teadmisi rakendades

loodi Genially keskkonnas mangateemaline veebiviktoriin. Sama keskkonda kasutati lastele

suunatud oktoobrikuise raamatunäituse “Maagia, nõidus” tutvustamiseks teemakohase

viktoriiniga.

Eesti kirjanduse päeva tähistati erinevates maakonna raamatukogudes. Rapla keskraamatukogu

raamatukoguhoidja käis ette lugemas Vesiroosi Kooli algklassidele, prooviti arvata ära keeli,

milledesse raamatut “Sirli, Siim ja saladused” oli tõlgitud, vesteldi eesti kirjandusest, piltide

järgi arvati ära eesti lastekirjanduse tegelasi ja osaleti lastekirjanduse teemalises viktoriinis.

Lasteaiarühmad käisid ettelugemist kuulamas raamatukogus. Kokku osales Raplas Eesti

kirjanduse päeva tähistamisel 238 last.

Rapla Vesiroosi Kooli raamatulaagrist osavõtjad käisid traditsiooniliselt külas Rapla

Keskraamatukogus, kus lastele tutvustati värskemat lastekirjandust, loeti ette ja lapsed said

mängida uuemaid lauamänge. Lastele ja noortele oli Rapla keskraamatukogus 21

raamatunäitust ja üks laste illustratsioonide näitus suures saalis. Tehti virtuaalseid

raamatusoovituse postitusi ning kajastati lasteüritusi Facebookis ja Instagramis.

Üritusi maakonnast: Purku haruraamatukogus viidi lasteaialastele läbi sportlik matk, kus

räägiti lastele liikumise vajalikkusest ja tehti raamatute näitel harjutusi. Koostöös Purku

noortetoaga tähistati rahvusvahelist Nutella päeva ja raadiopäeva. Raamatukogupäevade

raames toimus traditsiooniline Teadmiste jaht, mille käigus õpetas raamatukoguhoidja

raamatukogu kasutamist.

Kehtna vallas käivitus huvitegevuse programm Noorte Neljapäevad.

Märjamaa Valla raamatukogus lugemisisu projekti raames viidi läbi selleks ettenähtud

ülesandeid, mänge ja meisterdamist. Lugemisisust võttis edukalt osa ka Kivi-Vigala

lasteaiarühm, kellel sai 5 raamatut kiirelt loetud ja ülesanded täidetud. Populaarne oli Taani

suursaatkonna rändnäitus „Hans Cristian Andersen“, mis andis põhjaliku ülevaate kirjaniku

elust ja loomingust. Näitusega oli kaasas film „Metsluiged“, mida käis vaatamas

kirjandustundide raames 6 klassi õpilasi (126 vaatajat). Näitust eksponeeriti ja filmi vaadati ka

Kivi-Vigala ja Valgu haruraamatukogudes. Teiseks suureks näituseks kujunes Rapla maakonna

kunstnik/fotograafi Jaak Kadariku maalide näitus „Helged hinged“. Kunstitunni teemana

külastasid klassid aktiivselt näitust, mis osutus positiivseks üllatuseks ka kunstnikule endale.

Näituse külastuse järgselt viidi õpetajate poolt läbi põhikooli õpilastele arutelud portreede ja

tehnikate põhjal. Näitust külastas kunstitunni raames 210 õpilast.

Märjamaa raamatukogus korraldati kunstihuvilistele lastele omapärane õpituba. Seoses geoloog

Helle Perensi ja ehtekunstniku Kersti Kristliebi näitusega „Kivide kirjad on lainete valida“,

viisid kunstnikud lastele läbi kivide lihvimise, graveerimise ja ehete valmistamise töötoa.

4.5 Erivajadustega sihtrühmade teenused

Peamised teenused on teavikute ja perioodika laenutamine, väljatrükkide kojuviimine, IT alane

abi, infomaterjalide jagamine. Kasutajateks olid liikumispuudega inimesed (ka ajutise

liikumispuudega) ja eakad, kellel on raskendatud raamatukokku tulek. Koduteenindusel on

raamatukoguhoidjatele abiks valla sotsiaaltöötajad, teenuse vajaja naaber või pereliige. Parimad

lahendused teenuse osutamiseks leitakse hetkeolukorrast lähtuvalt ja tellimused saavad alati

täidetud. Raamatukoguhoidjad teevad koduteenindust sisetöötundide ajast või selleks

ettenähtud päeval (Järlepa haruraamatukogu). Vahel jääb koduteeninduse pakkumise võimalus

töötaja transpordi puudumise taha. Näiteks Hagudi haruraamatukogu töötaja nendib, et

kasutajaid oleks rohkem, paraku aga puudub isiklik transport, millega teenust pakkuda. Samuti

Kaius saab pakkuda teenust inimestele, kelle elamine jääb raamatukogutöötaja koduteele või

jalutuskäigu kaugusele. See probleem on Rapla KRKl plaanis 2024. aastal lahendada.

Tabel 13

Kordade arv Teenuste arv Kasutajate arv

Koduteenindus 916 4 157

AS Hoolekandeteenuste hoolealustele viisid kaks Rapla keskraamatukogu töötajat aasta

jooksul läbi temaatilisi tunde, mis on hästi vastu võetud. 2023. aastal kohtuti raamatukogu

ruumides 8 korral. Temaatilistes tundides vaadati lühikoomiksite videoid, uuriti raamatukogus

olevaid koomiksiraamatuid ning räägiti, mis koomiks üldse on. Mõnes tunnis tutvuti aasta

tähtpäevi puudutava materjaliga: uuriti vastlakombeid meil ja mujal. Veel on mängitud harivaid

lauamänge, tehtud käevõimlemist ja proovitud koos midagi meisterdada. Iga teematundi püüti

ilmestada mõne lühikese looga raamatust. See on üheks põhimõtteks - raamatukogus

loetakse/vaadatakse alati raamatuid.

Erivajadustega inimestega on raamatukogul kogemust aasta jagu, ent peab nentima, et nendega

paremaks kontakteerumiseks oleks vaja raamatukoguhoidjal spetsiaalseid teadmisi ja

psühholoogilisi oskusi, mida täna napib.

AS Hoolekandeteenuste kliendid on huvitatud mahakantud ajakirjandusest, suur hulk

kergemasisulisi ajakirju leiab nende juures uued kasutajad.

Teenuse haruraamatukoguhoidja viib igakordsel laenutuskorral Kuuda hooldekodus läbi ka

kirjandusliku arutelu ja uudiskirjanduse tutvustuse kaheksale hoolealusele.

Tabel 14

Teenused teistele asutustele Ürituste arv Osavõtjate arv

Kuuda hooldekodu 20 8

Lokuta Ühiskodu 1 2

SA Hoolekandeteenused 8 113

Raikküla Kool 3 12

4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja

vabaaja võimalusi pakkuv kultuurikeskkond

2023. aastal eksponeeriti Rapla maakonna raamatukogudes kokku 464 näitust ja väljapanekut,

(2022 – 538) ning toimus 570 üritust (2022 – 501), millest võttis osa 11370 inimest (2022 –

9697) inimest.

4.6.1 kohalikul tasandil

Kohalikul tasandil tegid maakonna raamatukogud koostööd oma piirkonna rahvamajade,

lasteaedade, koolide, hooldekodude, muuseumide, noorte- ja külakeskuste, huvikoolide,

kohaliku omavalitsuste ning teiste asutustega, seltside ja MTÜ-dega ning teiste maakonna

raamatukogudega.

Koostööpartneriteks olid näiteks looduskaitse seltsi Raplamaa osakond, Märjamaa

Muinsuskaitse Selts, ETKA Andras, Mahtra Talurahvamuuseumi, AS Hoolekandeteenused,

eraisikud, kohalikud valdade lehed, maakonnaleht “Raplamaa Sõnumid”, Naiskodukaitse jpt.

Raamatukogud on oma piirkonnas kogukonnale info edastajateks ja vahendajateks.

Kodulehtedel või blogides edastatakse infot nii raamatukogus kui ka piirkonnas toimuvatest

sündmustest ja üritustest. Raamatukogu aitab korraldada ja lööb kaasa kogukonna tegemistel -

kino (Keava välisteeninduspunkt), eakate kokkusaamised, koosolekud, üritused jne. Näiteks

toimus Kehtna Raamatukogus „Dialoog kogukonnaga“. Avatud dialoogis osales üle 30

kogukonna inimese. Kohila raamatukogus toimusid Noorkotkaste ja kodutütarde kogunemised.

Purku haruraamatukogu teeb koostööd MTÜ Purculiga, kellega koos korraldatakse

kohtumisõhtuid, jaanituld, talguid. Samuti tehakse koostööd Eesti Huumorimuuseumiga.

Hoitakse korras nende ruume, raamatukoguhoidja on giidiks Huumorimuuseumit külastavatele

gruppidele. Tutvustatakse Purku koolimaja, hoone ajalugu ja kohalikku eluolu.

Raamatukogutöötajad võtavad osa erinevatest kohalikest üritustest ja osaletakse ettevõtmiste

korraldamistel ja läbiviimistel (rahvakalendri tähtpäevad, jaanipäev, Eesti Vabariigi aastapäev,

lastekaitsepäev, vanavanemate päev, jõululaat jne). Keskraamatukogu osales Rapla

keskväljakul toimuvatel valla üritustel: augustis Rapla Melul ja detsembris Rapla Jõulumaal.

Rapla maakonna raamatukogud pakkusid erinevaid vaba aja veetmise võimalusi. Viidi läbi

lugemisprogramme ja kohtumisi kirjanike, kunstnike jt. avaliku elu tegelastega. Toimusid

raamatuesitlused.

Raamatuesitlused. Oktoobris, Rapla Keskraamatukogu juubeliks, valmis raamat “Rapla

raamatukogu 120 aastat”, mille koostas Ants Tammar. Esitlus toimus raamatukogu

juubeliüritusel.

Kevadel oli Rapla keskraamatukogus meeleolukas Ly Ehini juubeli tähistamine ja raamatu “Ma

kuulan sind” esitlus. Oma raamatut “Panus tervisesse” tutvustas lugejatele Tiina Azojan.

Menukas oli raamatu “Helgi Sallo. Sulle kõik nüüd ütlen” esitlus, milles peategelane Helgi

Sallo osales ja esines.

Märjamaa valla Teenuse haruraamatukoguhoidja koos külavanem Maris Leemetsa ning

kohaliku MTÜ Teenuse Naiste Ühenduse eestvedamisel anti välja piirkonna kodulooline

raamat „Jõeäärsed jutud“.

Märjamaa VRK: Arvo Valton „Laul teeb rinna rõõmsaks“, „Kirsioks“, „Maskide ajastul“,

„Kogutud teosed 30“; Inna Varbola luulekogu „Emotsioonidega tunnetatud elu“; MTÜ Teenuse

Naiste Ühendus „Jõeäärsed jutud“ (koost. Maris Leemets).

Rapla KRK ürituste sarjaga “Teetund raamatuga” jätkus uudiskirjanduse tutvustamine. Et valik

oleks mitmekesisem, kaasati üritusele oma kolleege ja kutsuti raamatukogu kasutajaid teistega

oma lugemiselamusi jagama. Aasta jooksul oli 7 õhtut. Sügisel algas seitsmes hooaeg.

Tutvustatud raamatute loetelu on soovitusnimestikena Rikswebi kaudu kättesaadav.

Lugemisprogrammid on heaks võimaluseks muuta lugemine põnevamaks.

Näiteks Kohila raamatukogus korraldati viiendat korda Lugemise väljakutse, osa võis võtta

suurest väljakutsest, kus 25 teemat oli tavapäraselt „seinast seina“ või valida väike, krimi

väljakutse, kus 9 teemat sisaldasid erinevaid kriminaalromaanide teemasid. Viiendast lugemise

väljakutsest võttis osa 26 inimest (2 meest ja 24 naist). Loeti läbi 501 raamatut, millest 104 olid

krimiromaanid ja 397 muus žanris teost. Noorim osaleja oli 15, vanim 79.

Kohtumisõhtud. Raamatukogudes viidi läbi vestlus- ja kohtumisõhtuid.

Kohila raamatukogus rääkis Eesti toidust ja identiteedist, toidublogi Nam-Nami eestvedaja,

sotsioloog Pille Petersoo. Kohtuti kirjanike Heli Kendra ja Epp Petronega. Külas oli

reklaamikorraldaja ja ajakirjanik ning menuromaani „Kus lendab part“ autor Olav Osolin.

Märjamaa VRK korraldati koostöös Märjamaa Muinsuskaitse seltsiga kohtumise

Muinsuskaitseameti restaureerimisnõuniku ja Hiiumaa muinsuskaitseseltsi juhi Dan Lukasega.

Rapla Keskraamatukogus tutvustas Egle Pullerits-Heinsar keeletoimetaja tööd. Üritusel

“Kuidas maitseb Eesti?” rääkis eesti toidust Pille Petersoo. Emakeelepäeval külastas Rapla

Gümnaasiumi ja Rapla Keskraamatukogu Urmas Vadi. Suvistel luulelõunatel esinesid Ilmar

Trull ja Andra Teede.

Mitmesugused üritused. Märjamaa vallas tähistati Haimre raamatukogu 100. tegutsemisaastat

koostöös Haimre rahvamaja ja kauaaegse kohaliku koduloolase ja kultuuritöötaja Eha

Kajusaarega. Lisaks jaanuarikuisele sünnipäevale viidi läbi oktoobris pärimuspäev

raamatukogu ajaloo ja kohaliku pärandi tutvustamiseks.

Raplamaa avatud mõisate päevast võttis osa Teenuse haruraamatukogu (Teenuse mõis) ning

tutvustati külalistele raamatuid, kus leidus Teenuse piirkonnaga seotud lugusid.

Rapla Keskraamatukogus viidi juunis läbi ekskursioon “Kirjanduslik Järvamaa”. Jätkuvalt

toimusid suvekuudel raamatukogu õuealal luulelõunad. Uudishimu päeval külastas

raamatukogu ligipääsetavuse ekspert, Eesti Pimedate Liidu esimees ja ajakirjanik Jakob Rosin.

Raamatukogupäevade nädalal teenindasid lugejaid Age Rebel ja Jaan Urvet.

Rapla KRK aasta tähtsaimaks ürituseks võib pidada Rapla Keskraamatukogu 120. tegevusaasta

tähistamist ja raamatu “Rapla raamatukogu 120 aastat” esitlust. Üritusel osalesid külalised eesti

Rahvusraamatukogust, ROL-ist, Sillamäe raamatukogust ja mujalt.

Õpitunnid ja õpiringid. Raamatukogud korraldavad erinevaid töötube, võetakse osa

Täiskavanud Õppija Nädalatest (TÕN) ning õpitundide päevast, kus viiakse läbi erinevaid

õpitube.

Märjamaa valla Teenuse haruraamatukogus toimus täiskasvanud õppija nädalal

kinkekarbikeste valmistamise ja Google Sitesi abil kodulehtede loomise õpitoad. Kivi-Vigala

haruraamatukogus oli vestlusring toitumise teemadel ja suupistete kaunistamise õpituba

aktsiooni „Terve Eesti õpib“ raames. Vana-Vigala haruraamatukogus koostöös MTÜ

Jätkusuutlik Vigala korraldati õpituba seenioritele nutiseadme oskuslikuks kasutamiseks.

Ettevõtlusnädala raames toimus Märjamaa raamatukogus MEPÜ korraldatud vestlusõhtu

poliitik ja ärimees Aivar Riisaluga teemal „Muutunud majandus ja kuidas sellega toime tulla“

ja koolitusõhtu „Efektiivsus igapäevajuhtimises“, lektor Jari Kukkonen.

Kehtna valla Lelle haruraaamatukogus viidi läbi TÕN 2023 õpitund „Keelegalopp“, kus vaadati

koos otsa uuenenud keelereeglitele ja prooviti sammu pidada autorikaitseseadusega.

Kohila raamatukogus toimus kolm töötuba: helkurkiili, raamatu ja paberehete meisterdamine.

Näitused. Maakonnas esitleti eriilmelisi näitusi ja väljapanekuid.

Mõned huvitavamad näitused. Kohila raamatukogus graafikanäitus „Kolm gravüürimeistrit

Ukrainast“. Näitusel oli eksponeeritud Sergey Hrapovi, Oleh Denysenko ja Konstantin

Kalynovychi väikegraafika. Näitus sai teoks tänu Lembit Lõhmuse ja Andres Aruoja

kunstikogule. Näituse kuraator oli Andres Aruoja;. „Rein Berlokko maalid“ - autor on

jäädvustanud Raplamaa lagunevaid või lõplikult hävinud arhitektuuriobjekte. Ehalill Halliste

gobeläänide näitus "Roosa King.

Märjamaa VRK. Sven Hõbemägi fotonäitus "Parem varblane peos, kui tuvi katusel", Eesti

Tervisemuuseumi rändnäitus “Lapsesuu”. Miina Jõgisalu ja koduloolase Jürgen Kusmini

koostöös valminud rändnäitust „Harri Jõgisalu 100“ eksponeeriti Paadrema külapäeval.

Rapla Keskraamatukogu fuajee vitriinides eksponeeriti Egle Pullerits-Heinsari 18 aasta jooksul

toimetatud raamatuid. Palju elevust tekitasid May ja Ursula Aavasalu gooti stiilis nukud ja

graafika. Näidati Arnold Juhansi kogu meenemünte ja lauamedaleid, Raplamaa Perenaiste

Seltsi „Pauliine“ niplispitsitöid jpm. 2023 sügisel tähistas Rapla Keskraamatukogu 120.

tegutsemisaastat ja Rapla linn 30. sünnipäeva, mõlema tähtpäeva tarbeks seati üles temaatilised

vitriininäitused, linna sünnipäeva puhul ka virtuaalnäitus. Lugemissaali vitriinides sai vaadata

Pilvi Ojamaa tarbeklaasi loomingut. Näitusele järgnes sisukas vestlusõhtu, kus Järvakandi

Klaasimuuseumist Külli Muromägi tutvustas tarbeklaasi ajalugu.

Saalis toimusid Anne Aaspõllu “Kui seda metsa…”, Made Balbati “Alice Imedemaal”, Eve-Ly

Villbergi “12 lillelist kuud”, Märjamaa Muusika- ja Kunstikooli õpilaste lõputööde ja Jaak

Kadariku “Helged hinged” maalinäitused ja kohtumised autoritega. Heegeldatud suurvorme sai

nautida Katrin Vahemetsa ja Vigala neotud lõngadega rahvarõivaseelikute näitusel. Koostööd

tehti Soome saatkonnaga. Korraldati näitus “Põhjamaade kestlikud linnad”.

Kodulugu. Raamatukogudes säilitatakse kohaliku tähtsusega koduloolisi materjale, tehakse

koostööd kohalike koduloolastega, koduloohuvilistega

Märjamaa vallas toimus 2023.a kodulookonverents, mille teemaks oli „Eesti NSV aegadest

Märjamaa mail. Kultuurielu“. Lähtuvalt antud teemast, koostati Märjamaa raamatukogus näitus

„Noppeid Märjamaa raamatukogust nõukogude perioodil“. Kõik valla raamatukogud koostasid

teemakohase näituse oma piirkonna kultuurielust. Märjamaa raamatukogudes on müügil ka

koduloolise sisuga teosed.

Koostöös Raplamaa Mälukeskuse, Rapla Spordiveteranide Koondise ja selle liikme Leili

Kaasiga valmis Rapla Keskraamatukogus spordiveteranide spordiauhindade näitus.

Traditsioonilise kodulooõhtu teemaks olid uued kodukandi raamatud, millest paljud olid

nomineeritud tunnustusele Raplamaa Aasta Tegu 2023 ja üks - “Jõeäärsed jutud” selle

aunimetuse ka pälvis. Kõik raamatute koostajad-autorid said oma väljaannetest ja nende

koostamisest kõnelda. Üritusele olid kaasatud Raplamaa Partnerluskogu ja Raplamaa Arendus-

ja Ettevõtluskeskuse esindajad.

Tihe koostöö oli kodu-uurija ning aastakümneid Raplamaa kultuuri- ning koduloosündmusi

jäädvustanud Aare Hindremäega. Tema filmitud on keskraamatukogu ürituste videod, mis said

teiste seas nüüd laiemale avalikkusele kättesaadavaks läbi Youtube`i kanali. Sellele suure

koduloolise väärtusega videokogule on viidatud ka keskraamatukogu veebilehel.

Keskraamatukogu esitas Aare Hindremäe ERÜ raamatukogude sõbra tiitli nominendiks 2023.

Raplamaa Mälukeskuses on koostatud aasta jooksul 17 üleandmis/digimisakti. Digikogusse on

sisestatud 544 kirjet ja laetud üles 4884 faili. Annetusena võeti arvele 3 raamatut.

4.6.2 riiklikul tasandil

Raamatukogud teevad koostööd erinevate riiklike organisatsioonidega.

Kehtna raamatukogu tegi koostööd Hoiuraamatukoguga raamatute kogumise kampaania näol.

Mitmetes raamatukogudes asusid riigikogu valimiste valimispunktid.

Osaleti Eesti Lastekirjanduse Keskus projektides (Lugemisisu) ja koolitustel.

Osaleti erinevatel Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu üritustel ning koolitustel. Kivi-Vigala

haruraamatukoguhoidja on valitud Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu juhatuse liikmeks ja

osaleb ühingu töös.

Võeti osa ETKA Andras tegemistest: täiskasvanud õppija nädala tegevused, õpitundide

korraldamised.

Eesti Rahvusraamatukoguga tehti koostööd näituse ja koolituste korraldamistel. Samuti tehti

koostööd Eesti Kirjanike Liiduga, Eesti Tervishoiumuuseumiga, Kihnu Muuseumiga,

Jussimaailmaga (Evermedia OÜ), Pernova Loodusmajaga.

Põhjamaade kirjanduse nädala raames toimusid raamatukogudes traditsioonilised

ettelugemised täiskasvanutele.

Kohila Raamatukogu külastas juunis Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu esinaine Tuulike

Tõiste ERÜ ja Eesti Koostöö Kogu koolituse „Kohalike dialoog kohalikus raamatukogus“

raames, millest võttis osa Kohila raamatukoguhoidja ja augustis toimus ekskursioon Viljandi

maakonna raamatukoguhoidjatele.

Valgamaa ja Järvamaa raamatukogutöötajad käisid tutvumas Märjamaa Valla Raamatukogu

töökorraldusega, Rapla KRKs käisid Järvamaa raamatukoguhoidjad.

2023.a liikumisaastat ja sauna-aastat tähistati erinevate temaatiliste näitustega aastaringselt.

Saunateemalise Märjamaa folgi raames eksponeeriti Märjamaa raamatukogus raamatunäitus

„Tere, tere, saunakene! Saun kui rahvakultuuri kandja“. Vahastu haruraamatukogu korraldas

liikumisaasta raames väikese matka Vahastu külaradadel.

4.6.3 rahvusvahelisel tasandil

Ürituste ja näituste korraldamisel olid koostööpartneriteks Taani, Soome ja Norra

suursaatkonnad Eestis.

Märjamaa raamatukogus, Valgu ja Kivi-Vigala haruraamatukogudes eksponeeriti Taani

muinasjutuvestja Hans Christian Anderseni eluloolist rändnäitust, mis jõudis raamatukogudeni

Taani suursaatkonna vahendusel.

Kohila Raamatukogus olid eksponeeritud Ukraina teemalised näitused: kunstnik Lembit

Lõhmuse ja kunstikoguja Andres Aruoja erakogudest pärit näitus „Kolm gravüürimeistrit

Ukrainast“ , kus olid eksponeeritud ukraina professionaalsete kunstnike Sergey Hrapovi, Oleh

Denysenko ja Konstantin Kalynovychi väikegraafika. Kohila näituse puhul ilmus

näitusekataloog “Kolm Ukraina gravüürimeistrit”, mis annab põhjalikuma ülevaate kunstnike

loomingust. Raamatu koostas Andres Aruoja ja kujundas Lembit Lõhmus.

Veel oli raamatukogus eksponeeritud Märjamaa vallas, Sipa külas elavate Mihhail Karpenko ja

Aili Järitsa erakogust pärit esemeline näitus „Ukraina kultuur ja eluolu“. Näitusel sai imetleda

Ukraina rahvuslikke tikandeid, kauneid portselankujukesi, mis on inspireeritud kirjanik Nikolai

Gogoli teostest, samuti võis näha plaate, fotosid ja ukraina raha – grivnasid.

Rapla keskraamatukogus korraldati koostöös Põhjamaade kirjanduse nädalal “Jõulud Põhjalas”

ürituse, kus saatkonna majaperenaine Jane Mikkor tutvustas Norra jõulutraditsioone ja -toite.

Koostöös Soome saatkonnaga korraldati näitus “Põhjamaade kestlikud linnad”.

2023. aastal osaleti Erasmus+ projektis “Raamatukogutöötajate pädevuse suurendamine

täiskasvanuhariduse valdkonnas”. Projekti raames külastasid 5 Rapla Keskraamatukogu

töötajat Maribori raamatukogusid Sloveenias. Rahvusvahelises projektis osaleti teist korda.

Kevadel kohtuti Läti kolleegidega Madona raamatukogus. Osaleti Madona raamatukogu 100

juubeliüritusel läbiviidud Euroopa päeva konverentsil. Ettekandega esines kultuurikorralduse

spetsialist. Külastati Madona linnavalitsust.

4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele.

Individuaalkoolitusi korraldati Rapla maakonnas kokku 501, milles osales 587 inimest.

Ülekaalus olid individuaalkoolitused, mis lähtusid iga inimese konkreetsest vajadusest.

Maapiirkonnas on siiani kasutajaid, kelle arvutialased teadmised ei ole piisaval tasemel, et

iseseisvalt internetiteenuste kasutamisega hakkama saada. Individuaalkoolitusi vajasid eelkõige

eakamad inimesed ja need, kes igapäevaselt ei kasuta arvutit või nutiseadmeid. Jätkuvalt

juhendati ja abistati e-teenuste kasutamisel, e-kirjade saatmisel, väljatrükkide tegemisel,

digiallkirjastamisel, pangakaartide aktiveerimisel, e-kataloogide kasutamisel jne. Jooksvalt

tutvustati uutele lugejatele raamatukoguprogrammi RIKS võimalusi. Aga tutvustati ka

digitaalsete rühmatöö vahendeid. 2023. aastal oli aktuaalne ka biojäätmete korraldatud

jäätmeveost vabastatud avalduste täitmine, valla ja prügifirmaga suhtlemisel.

Raamatukoguhoidjad saavad üldjuhul väiksemate individuaalkoolituste-juhendamistega

hakkama.

Rühmakoolitusi oli maakonnas 161, milles osales kokku 2042 inimest. Peamiselt olid need

raamatukogutunnid lastele. Tundides tutvustati raamatukogu tööd, kodukorda, näidati erinevaid

ruume, loeti ette raamatuid, tutvustati uuemat kirjandust ja lauamänge, Suvelugemise

programmi ja räägiti luulest. Teematunnid olid nii raamatukogudes kohapeal kui ka

õppeasutustes.

Kohila Raamatukogus toimus kolm töötuba: helkurkiili, raamatu ja paberehete meisterdamise

töötoad. Kahe töötoa juhendajad olid raamatukoguhoidjad. Paberehete meisterdamise töötuba

toimus juba teist korda ja selle viis läbi Mirelle Tomson.

Koostöös MEPÜga toimus Märjamaa raamatukogus vestlusõhtu poliitik ja ärimees Aivar

Riisaluga teemal „Muutunud majandus ja kuidas sellega toime tulla“ ja koolitusõhtu

„Efektiivsus igapäevajuhtimises“, lektoriks oli Jari Kukkonen.

Raplamaa Mälukeskus organiseeris aasta jooksul 2 koolitust. Raplamaa ajalooõpetajatele

toimus vaimse kultuuripärandi päev (Eesti Rahvakultuuri Keskuse koolitajad) ja Mälukeskuse

külastus. Osales 12 inimest. Paberfotode kodustes tingimustes säilitamise koolitusel (Kadri

Sikka Rahvusarhiivi filmiarhiivist) osales 7 inimest.

4.8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded

Maakonna raamatukogude, kontaktandmed ja link kodulehele on koondatud ka Rapla

Keskraamatukogu kodulehele. Enamikul raamatukogudel on olemas sotsiaalmeedia kontod

Facebookis, kus jagatakse teavet aktiivselt. Instagrami konto on Rapla ja Kohila raamatukogul.

Vahel suhtlevad lugejad läbi Facebooki raamatukoguhoidjatega teavikute pikendamiseks ja

lisainfo saamiseks ürituste või ruumide rentimise kohta.

Raamatukogud reklaamisid oma üritusi ka valdade kodulehtedel, kohalikes ajalehtedes,

kauplustes, koolides, lasteaedades ja erinevatel infotahvlitel. Lisaks jagatakse sündmuste infot

e-posti teel. Saabuvate ürituste kohta on info kirjas samuti laenutussedelil ja RIKSWEB-is.

Flaierid ja kuulutused tehakse ise, kasutades tasuta kujundusprogramme.

Rapla, Kohila ja Kehtna raamatukogud kasutavad kultuurikava.ee sündmuste platvormi. Raplas

on heaks reklaami kohaks Rapla keskväljaku suur digiekraan.

Rapla Keskraamatukogu 120. juubeliaasta tarbeks loodi eraldi logo, mida kasutati

sotsiaalmeedias ja e-kirjades. Disainiti juubelilogoga poekotid ja helkurkotid, mida loositi välja

lugejatele ning jagati Suvelugejate programmi läbinutele. Aasta jooksul kujundati mitmeid

juubelilogoga järjehoidjaid, mis leidsid lugejate heakskiidu. Rapla keskraamatukogu ja

harukogude tegemisi kajastati ajakirjanduses 32 artiklis.

Aasta esimesel poolel jätkusid ühiselt koostaja Ants Tammariga ettevalmistused Rapla

raamatukogu ajalooraamatu väljaandmiseks. Trükise “Rapla raamatukogu 120 aastat” esitlus

toimus raamatukogu juubelipeol 24. oktoobril. Väljaannet tutvustati ka kodulooõhtul.

Lasteraamatukoguhoidja Ingrid Tederi artikkel “XX üleriigiline lasteraamatukoguhoidjate päev

Saaremaal” ilmus ajakirjas Raamatukogu 6/2023.

Kehtna Raamatukogul on enda tutvustamiseks oma logoga meened - helkurid, pastapliiatsid,

õlakotid, magnetid.

Järvakandi haruraamatukogu osaleb kultuuriloolise raamatu koostamisel.

Kõik raamatukogud kasutavad tööalase infoga kursis olemiseks Rapla maakonna

raamatukogude veebipõhist infolehte.

Raplamaa Mälukeskusel on oma kodulehekülg ja facebook. Info levitamiseks raamatukogudele

kasutab mälukeskus raamatukogude siseveebi. Veebruarikuus esineti TRE raadios saates

„Aktuaalne Raplamaal“ ja räägiti teemal „Raplamaa Mälukeskus ootab digimiseks materjale“.

Ajalehes Postimees avaldati reklaam Mälukeskusest üleskutsena tuua digimiseks Raplamaaga

seotud materjale.

4.9 Andmebaasid.

Raamatukogud pakuvad oma veebilehtede kaudu võimalust kasutada e-katalooge Riks, Ester,

Digar, Riksweb, Urram. Lingid on andmebaasidele, riigi- ja mäluasutustele,

kodanikuportaalidele, koduloo- ja rahvakultuuri portaalidele, raamatublogidele, sõnastikele,

keeleinfo jpt.

RIKS-i kodulooliste artiklikirjete baasi lisati 2023. aastal kokku 131 uut kirjet, valdav osa ehk

88 bibliografeeriti Rapla keskraamatukogus, vähemas osas Kohila (26) ja Märjamaa (17)

raamatukogus. Artikleid bibliografeeriti valikuliselt: eelkõige kodulugu ja raamatukogude

tegemisi puudutavaid artikleid viitega täistekstile Digaris. Kokku oli andmebaasis 2023. aasta

lõpul 19 843 artikli kirjet, millest Raplas tehtuid 18113. Lisandus uus andmebaas - Raplamaa

Mälukeskuse digikogu, kuhu sisestati 2023. aastal 763 kirjet nii fotode kui erinevate digitud

dokumentide kohta. Ligipääs digikogule on nii mälukeskuse ka keskraamatukogu veebilehelt.

Keskraamatukogu veebilehel viidati peale Rikswebi e-kataloogi ka teiste Eesti raamatukogude

e-kataloogidele ja andmebaasidele, litsentsandmebaasile EBSCO, kirjandus- ja kultuuriloo

andmekogudele. Samuti kajastati maakonna teiste kultuuriasutuste veebilehti ning muid

kohalikku elu puudutavaid veebikeskkondi. Läbi veebilehe koduloo rubriigi on ligipääs

raamatukogu kodulooliste materjalide kogule.

5 2024. aasta tegevused

 Kultuuririkkuse aasta tegevused - märgata, väärtustada ja hoida Eesti mitmekesist

kultuuriruumi, mida luuakse ühiselt erinevate kogukondade ja rahvastega.

 Järjepidev töö kogudega: puhastamine aegunud, üleliigsetest ja lagunenud

eksemplaridest, ringluse parandamine.

 Jätkuvalt tähelepanu koostööle laste ja noortega, koostöö tihendamine valla koolide ja

lasteaedadega, lastele ja noortele huvipakkuvate ürituste ja õpitubade korraldamine.

 Jätkata kodulooalase tegevusega sh suurendada maakonna raamatukogude koostööd

Raplamaa Mälukeskusega.

 Ideede kogumine „Eesti raamat 500“ tähistamiseks 2025. aastal.

Kohila Raamatukogu. Kohila ja Hageri raamatukogude ühinemine üheks asutuseks;

raamatukogu dokumentide uuendamine ning arengukava kinnitamine; raamatukoguhoone

remonditööd (korstna parandamine, küttesüsteemi parendamine, katuse pesu);

Kehtna Raamatukogu arengukava koostamine; arenguvestlused töötajatega; lugejate

rahulolu küsitlus; inventuur kolmes haruraamatukogus;

Märjamaa VRK. Kodulookonverentsil „Eesti NSV aegadest Märjamaa mail. Spordielu.“

teemanäituste koostamine valla raamatukogudes. Kirjanduslike tähtpäevade tähistamine,

kohtumised kirjanikega, erinevate ürituste korraldamine ja läbiviimine.

Tööd kodulehtedega Laukna, Teenuse ja Haimre haruraamatukogudel; Laukna ja Teenuse

haruraamatukogude 100. aastapäeva tähistamine.

Rapla Keskraamatukogu

Raamatukogu peahoone rekonstrueerimistööde esimese etapi teostamine.

Raamatukogu viitade paigaldamine Juuru ja Kaiu.

Koduteeninduse vajajate väljaselgitamine ja teeninduse pakkumise laiendamine.

Bussiekskursioon maakonna kirjandushuvilistele “Kirjanduslik Harjumaa”.

Jätkuv koostöö Sillamäe raamatukoguga ja ühise õppereisi korraldamine Rapla maakonna

raamatukoguhoidjatele Läti Vabariigi Ogre ja Madona raamatukogudesse.

Kodulootöös koostöös mälukeskusega on kavas alustada Rapla KEKi ja Rapla MEKi kohta

materjalide kogumist. Plaanis on korraldada vastav meenutuste õhtu.

Raplamaa Mälukeskuse digikogu tasulisele ja kasutajale mugavama DSpace versioonile

üleviimine. Uute andmete sisestamiseks õpetada välja võrgustiku aktiivsemad liikmed.

Rapla KRK ja Raplamaa Mälukeskuse konverentsi “Mäletamine ja unustamine” korraldamine.

Koostajad: Katrin Grichin, Ingrid Teder, Tiina Talvet, Õie Paaslepp.

Aluseks võetud Kehtna, Kohila, Märjamaa raamatukogude koondaruanded. Koostajateks: Eve

Rõuk, Kristiina Bender ja Ede Talistu.

Direktor: Õie Paaslepp

Allkirjastatud digitaalselt:

LISA 1. Personali koolitus

Raamatukogu nimi Koolituste arv Koolitustundide arv

(koolituse maht )

Koolituseks kulutatud

Rapla KRK

harukogudega

11 114

Kehtna raamatukogu

harukogudega

9 70 175,80

Märjamaa Valla

Keskraamatukogu

harukogudega

13 95 1259,00

Kohila Raamatukogu 20 433 1380,00

Hageri Raamatukogu 4 16

LISA 2. Raamatukogutöötajate avalikud esinemised

Kehtna Raamatukogu 12. 09.23 - Raamatute lugemisest ja Kehtna

Raamatukogu tegemistest ja tulevikust

saates Tre Raadio saates „Raplamaa

pooltund“ - Eve Rõuk

Kehtna raamatukogu Lelle

Haruraamatukogu

12.05.23 - Lelle Rahvamajas anti ülevaate

raamatu “Pisike puu” üleandmise tavast

traditsioonilisel Kehtna valla Hõbelusika

peol - Mariina Madisson

Kehtna Raamatukogu 4. 05.23 - Kehtna Põhikooli sünnipäeva

tervitus/õnnitluskõne - Eve Rõuk

Märjamaa Valla Raamatukogu Teenuse

haruraamatukogu

Giiditeenus Teenuse mõisa arhitektuuri- ja

ajaloohuvilistele külastajatele, sh

tutvustatakse mõisahoones asuvat

raamatukogu - Helle Rehepapp

Märjamaa Valla Raamatukogu Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja

kultuuriministeeriumi projekti „Pisike puu“

tutvustas kahel korral Märjamaa valla

„Hõbelusika“ üritusel - Ede Talistu

Märjamaa Valla Raamatukogu Lugemisprogrammide tutvustamine ja

kokkuvõtted lõpuüritustel: Urve Nurmik,

Ede Talistu

Märjamaa Valla Raamatukogu Raamatute esitlusel uudisteoste ja autorite

tutvustamine kahel korral: Ede Talistu

Märjamaa Valla Raamatukogu Haimre

haruraamatukogu

Ülevaated pärimuspäeval „Haimre

raamatukogu 100“: Ada Mitt, Ede Talistu

Märjamaa Valla Raamatukogu Märjamaa Valla Raamatukogu struktuuri,

juhtimise, töökorralduse ja tegevuste

tutvustamine Valgamaa ja Järvamaa

raamatukoguhoidjatele: Ede Talistu

Rapla Keskraamatukogu Irina Vahtra ettekanne „Rapla Central

Library – for all community members“

Madona raamatukogu 100. juubeli

konverentsil. Madona, Läti

Rapla Keskraamatukogu Juuru/Kuimetsa raamatukoguhoidja Elerin

Vilumetsa ettekanne uuringu

„Sisekommunikatsioon ja info liikumine

Rapla valla raamatukogudes“ tulemustest

maakonna seminaril

Rapla Keskraamatukogu Raamatuid tutvustav loengusari “Teetund

raamatuga” (kokku 7 korda) Kaja Tammar,

Annika Toom jt

Rapla Keskraamatukogu Rapla vallavolikogude istung oktoobris.

Ülevated Raplamaa Mälukeskuse tööst ja

Härgla teenindsupunkti sulgemise

küsimused. Õie Paaslepp

Rapla Keskraamatukogu Rapla Omavalitsuste Liidu koosolekud (mai

ja september) Ettekanded mälukeskuse

tegevusest ja plaanidest, eelarve küsimused.

Ülevaade Rahvaraamatukogu seaduse

planeeritavatest muudatustest (mai). Õie

Paaslepp

Rapla Keskraamatukogu Tervituskõne Kaiu hariduskeskuse ja Kaiu

raamatukogu avamisel. Õie Paaslepp

Rapla Keskraamatukogu Ettekanne Rapla Keskraamatukogu 120

tegevusaasta tähistamisel. Õie Paaslepp

Rapla Keskraamatukogu Ettekanne Rapla Keskraamatukogu XIII

koduloo õhtul. Urve Ellandi

Rapla Keskraamatukogu Rapla KRK struktuuri, juhtimise,

töökorralduse, tegevuste tutvustamine Türi

valla raamatukoguhoidjatele. Õie Paaslepp

Raplamaa Mälukeskus Mälukeskuse töötaja esines 15. veebruaril

TRE raadio saates „Aktuaalne Raplamaal“

teemal „Raplamaa Mälukeskus ootab

digimiseks materjale“. Jaana Tõnisson

Raplamaa Mälukeskus Mälukeskuse tegevuse tutvustamine Rapla

valla koolide ja lasteaedade direktoritele

Rapla Vallavalitsuses. Kaja Kivisaar, Õie

Paaslepp

Raplamaa Mälukeskus Ettekanne Kehtna vallavolikogu istungil

22.11. Kaja Kivisaar, Õie Paaslepp

Raplamaa Mälukeskus Esinemine Rapla Keskraamatukogu XIII

koduloo õhtul. Kaja Kivisaar

Purku haruraamatukogu Eesti Huumorimuuseumi, raamatukogu,

kohalikku kultuurielu ja ajalugu tutvustavad

ettekanded Purku koolimaja külastavatele

gruppidele. Heidi Pregel

LISA 3. Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid

Raamatukogu nimi Teostatud tööd (2023)

Kohila raamatukogu Raamatukoguhoone fassaadi parandused, sokli ja fassaadi

värvimine, vihmveerenni ja katusekivide vahetus ning muud

väiksemad remonttööd.

Rapla

Keskraamatukogu

Raamatukogu uute ruumide ehitus Kaius;

Varikatuse vihmaveetorude paigaldus Alu haruraamatukogus;

Rapla KRK peahoone pööningule paigaldati täiendav ATS

tulekahjusignalisatsioon;

Rapla KRK peahoone projekteerimine.

LISA 4. Laste ja noorteüritused

Raamatukogu nimi Ürituse nimi Osavõtjate

arv

Rapla KRK koos

harukogudega Rapla

KRK

Eesti kirjanduse päev (19 korda)

Muinasjutuõhtu (8 korda)

351

261

Maakondliku

Netikirjariin(voorud+lõpetamine

256

5+1korda)

Maakondlik “Mina näen nii” lõpuüritus 33

Raamatulaager 27

Maakondlik kirjandusmäng 48

Suvelugemine 108

Maakonna Suvelugemise tänuüritus 170

Avastame mangade maailma (1 kord) 18

Maakonna ettelugemispäev 14

Põhjamaade kirjandusnädal (19 korda) 379

Jõuluhommik (16 korda) 305

Alu ja Hagudi

haruraamatukogude

ühisüritus

Kohtumine Piret Pääriga 40

Hagudi haruraamatukogu Koolivaheaja tegevused raamatukogus 17

Jõuludekoratsioonide meisterdamine 8

Juuru haruraamatukogu Emakeelepäev „Vigurjuttude lugemine“ 12

Lastekirjanduse päev „Otsime tähti koos

Lotte ja Brunoga“

12

Meediapädevus 7

Ettelugemispäev „Muinasjutu olemus“ 10

Järlepa haruraamatukogu Putukate spordipäev 24

Mängude õhtu 33

Purku haruraamatukogu Nutella- ja raadiopäev 7

Kino „Muumi Plaza“ 15

Takistusrada 18

Sportlik matk 19

Kuimetsa

haruraamatukogu

Lauamängude mängimine, ettelugemine 28

Kohila ja Hageri

raamatukogud

Eesti kirjanduse päeva tähistamine 11

Lugemisisu lõpuüritused 51

Külas lastekirjanik Liis Sein 46

Näituse “Viis aastat muinasjutu

kunstituba” avamine

16

Suvelugemine 77

Lugemistund 18

Muinasjutujooga 5

Muinasjutu-kunstituba huviring 30

Helkuri meisterdamise töötuba 10

Hageri kihelkonnapäevade väliüritus 15

Jõulumaa väliüritus 15

Kehtna valla

raamatukogu koos

harukogudega

Suvine raamatubingo 164

Kehtna raamatukogu Kehtna PK 8. klassiluuletund

Kehtna PK 1. klass “Jõulud”

Soome -ugri rahvaid tutvustav ettekanne

Loodusringi õpilased tutvusid

loomaraamatutega

lasteaiarühmad “Saialill” ja “Nurmenukk”

külas raamatukogus

Lelle haruaamatukogu Sõbrapäevakaartide töötuba 71

Ööraamatukogu

Põnevaid meisterdusi vanadest raamatutest

Noorte Neljapäevad

Suvine raamatubingo

Eidapere haruraamatukogu Eesti kirjanduse päeva ettelugemine 8.

klassile

28

Hando Runneli luule ja tema tekstidele

loodud muusika-9.kl

Raamatukogu tund Mika Keräneni

loomingust

Suvine raamatubingo

Valtu haruraamatukogu Lastekirjanik tuleb külla 106

Eno Raud 95

Valtu Lugemisteater “Libahunt”

Suvine raamatubingo

Ingliste haruraamatukogu Emakeelepäeva ettelugemine “Meie

tänavas” A. Vallik

22

Raamatukogupäevade ettelugemine “ Suur

Karu kalli”

Järvakandi

haruraamatukogu

Lasteaia raamatunädal 137

Öö raamatukogus

Hingedepäeva lugemised

Hommikuhämaruse lugemine

Suvine raamatubingo

Märjamaa valla

raamatukogud

Märjamaa VRK

lastekogu

Eesti kirjanduse päeva. Loeti Andrus

Kivirähki raamatut „Sirli, Siim ja

saladused”

40

Emakeelepäev Kasti-Orgita lasteaia

lastega, loeti jutte ja meisterdati

miniraamat

18

Kohtumised lastekirjanikega: Jaanus

Vaiksoo, Helen Käit, Ene Sepp

295

Rahvusvaheline lasteraamatupäev Orgita

lasteaia lastega

12

Rändnäituse H.Ch. Andersenist külastus ja

filmi Metsluiged vaatamine (6x)

126

Märtsikuu koolivaheaja üritus: LasseMaia

mõistatuste krimimäng

60

Kunstikooli õpilastööde näitus Jänese

aasta pidulik avamine

14

Kirjandustunnid raamatukogus 82

Lugemisprogrammid Loeme Koos,

Lugemisisu ja Suvelugemise BINGO

115

Kivide töötlemise töötuba: Geoloog Helle 42

Perens, Eesti Kunstimuuseumi kogude

koordinaator Marge Laast ja

käsitöömeistrid/kunstnikud Margus

Rebane ja Kersti Kristlieb.

Ettelugemise võistlus 9

Kunstitunnid Jaak Kadarik "HELGED

HINGED" näituse põhjal. (10x)

210

Näituse „Looduse nõud ja jõud“

külastused ja ülesannete täitmine.

107

Muinasjutuhommikud ja meisterdused 35

Märjamaa valla jõulumaa raamatukogu

töötuba

15

Kivi-Vigala

haruraamatukogu

Lugemisisu 5

Suvelugemise bingo 4

Mälumäng lasteaia lastele 6

Linnud kevadel, teematund 14

Hommikuhämaruses, ettelugemised 18

Aaretejaht raamatukogus 28

Haimre haruraamatukogu Pärimuspäev 4

Laukna haruraamatukogu Eesti kirjanduse päev 12

Muinasjututund raamatukogus 7

Emakeelepäeva luuletund 11

Sipa haruraamatukogu Ettelugemised 7x 40

Eesti raamatu päev 12

Valgu haruraamatukogu Ettelugemispäev Eno Raua loomingust 60

Viktoriin H.C.Anderseni näituse põhjal 44

Vana-Vigala

haruraamatukogu

Lastekaitsepäev 11

Varbola haruraamatukogu Raamatukogutund

„Huvitav linnumaailm“

7

LISA 5. Raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete

täitmine

Maakonna keskraamatukogule esitatud aruannetest selgub, et Rapla maakonna valdade

raamatukoguhoidjad hindavad kõrgelt Rapla Keskraamatukogu tööd ja tegevust maakonna

raamatukogude töö koordineerijana ja nõustajana. Raamatukoguteeninduse maakondlikku

koordineerimist hinnatakse jätkuvalt väga heale tasemele.

1. Kogude komplekteerimine ja töötlemine.

Teavikute tellimine ja järeltellimine toimuvad maakonna raamatukogude infolehe kaudu.

Elektronkataloogi kirjete eest vastutab, liigitab ja märksõnastab keskraamatukogu

komplekteerimisosakond. Uus hangitud teavik saab jooksvalt korrektse kirje, ESTERi kirjed

tuleb enamasti kohandada, lisada Rapla Keskraamatukogu jaoks vajalikke märksõnu jne.

Osade, näiteks võõrkeelsete teavikute või mängude kataloogimine toimubki Raplas, sest

konkreetset eksemplari ei pruugi teistes raamatukogudes olla. Samuti täiendatakse ja

parandatakse pidevalt vanemaid kirjeid – lisatakse puuduvad sisukirjeldused, kaanepildid,

sisukorrad, originaalteoste pealkirjad, korrastatakse autorite andmebaasi, lisatakse või

täpsustatakse sünni- ja surmadaatumid, nimed jne. Komplekteerimises jälgitakse, et riigi toetus

teavikute hankimiseks saaks sihipäraselt kasutatud. Maakonna seminaridel tutvustatakse

raamatuid, nii kolleegide kui ka külaliste poolt, see aitab teha komplekteerimisel paremaid

valikuid.

Maakonna raamatukogude aruannetest selgub, et komplekteerimine Rapla keskraamatukogu

kaudu on usaldusväärne, hästi sissetöötatud ja toiminud tõrgeteta. Komplekteerimist hinnatakse

lihtsaks, sujuvaks ja mugavaks komplekteerimisosakonna poolt koostatud nimekirjade alusel ja

järeltellimise võimaluse kasutamist.

2. Rahvaraamatukogude tegevuseks vajalike bibliograafia-, täistekst- ja muude

andmebaaside loomine ja pidamine.

Täiendatakse RIKS-i kodulooliste artiklikirjete baasi ning keskraamatukogu veebilehel olevaid

koduloolisi andmekogusid. RIKS-i kodulooliste artiklikirjete baasi lisati 2023. aastal kokku 131

uut kirjet. Artikleid bibliografeeriti valikuliselt: eelistatult koduloo- ja ajalooteemalisi ning

raamatukogude tegemisi puudutavaid artikleid viitega täistekstile Digaris. Kokku oli

andmebaasis 2023. aasta lõpul 19 843 artikli kirjet. Rapla raamatukogu veebilehel täiendati

koduloolisi andmekogusid: 2023. aasta kodulooliste tähtpäevade kalendrit, Raplamaa

kirjarahva nimestikku, uute kodulooväljaannete lühitutvustusi.

Rapla Keskraamatukogu juures asub Raplamaa Mälukeskus, mis on võrgustikupõhine

koostoime maakonna mäluvara jäädvustamiseks, kättesaadavaks tegemiseks ja säilitamiseks..

Mälukeskuse digikogusse sisestati 2023. aastal 763 kirjet nii fotode kui erinevate digitud

dokumentide kohta. Ligipääs digikogule on nii mälukeskuse kui ka keskraamatukogu

veebilehelt.

3. Rahvaraamatukogude statistilise aruandluse korraldamine ja tegevuse analüüsimine.

Maakonna raamatukogude aastalõpuseminaril räägitakse aruandluse teemadel, selgitatakse

statistiliste andmete esitamist. Raamatukogude siseveebis on üleval kogu aruandluseks vajalik

materjal. Keskraamatukogu spetsialist vaatas üle maakonna raamatukogude esitatud

statistilised andmed, võrdles ning kontrollis neid eelneva aasta andmetega ja vajadusel täpsustas

andmeid vallaraamatukogude juhtidega. Kokkuvõtvas aastaaruandes analüüsitakse maakonnas

toimunud muutusi, antakse ülevaade toimunust. Maakonnatasandil teatakse hästi valdade

raamatukogude tegemisi, mis on aruannete koostamisel suureks abiks. Aasta alguses antakse

seminaril ülevaade maakonna raamatukogude aruannetest, juhitakse tähelepanu järjepideva

andmete sisestamise vajadusele ja olulistele töönäitajatele.

4. Erialane nõustamine ja raamatukogutöötajate täienduskoolituse korraldamine

Rapla Keskraamatukogu korraldas maakonna raamatukogudele 4 seminaripäeva, 4 koolitust ja

1 õppereisi. Maakonnaraamatukogu korraldatavaid seminar-nõupidamis peetakse huvitavateks

ja erialaselt harivateks, nendel osalemine on oluline, lähim ja soodsaim võimalus nii eriala- kui

ka enesetäiendamiseks raamatukoguhoidjatele. Väga kõrgelt hindavad raamatukoguhoidjad

õppereise.

Samuti peetakse oluliseks uute teavikute tutvustamist keskraamatukogu õpiringi poolt, mis on

suureks abiks teavikute komplekteerimisel.

Väga positiivselt hinnati maakonna keskraamatukogu poolt korraldatud raamatukoguhoidjate

2-päevast suvelaagrit (koos Martin Veinmanni koolitusega) Lokuta puhkekeskuses ja Eesti

Lastekirjanduse Keskuse teabepäeva Raplas.

Nõustamas käiakse kohapeal ja pidevalt nõustatakse e-kirja ja telefoni teel. Aidatakse

lahendada tekkinud küsimusi Riksi andmebaasiga. Sügisel sõideti läbi Märjamaa ja Kehtna

valdade raamatukogud nõustamiseks ja soovituste jagamiseks kohapeal.

5. Teatmebibliograafilise töö korraldamine

Maakonna raamatukogu töötajad nõustavad kodulooliste materjalide otsingul ja kirjete

kataloogimisel. Jälgitakse, et raamatukogude veebilehtedel on viited erinevatele

andmebaasidele, e-kataloogidele. Raamatukogud viitavad oma veebilehtedel peale Rikswebi e-

kataloogi ka teiste Eesti raamatukogude e-kataloogidele ja andmebaasidele,

litsentsandmebaasile EBSCO, kirjandus- ja kultuuriloo andmekogudele.