Keeleseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Haridus- ja Teadusministeerium

[email protected]

Keeleseaduse ja riigilõivuseaduse

muutmise seaduse eelnõu

Austatud proua minister

Kooskõlastame keeleseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu)

järgmiste märkustega.

1. Toetame põhimõtet, et juhul, kui valdkonnas antakse toetusi, siis sisalduks toetuse andmist

võimaldav regulatsioon, sh riiveõigusesse puutuv (toetuste tagasinõudmine ja viivised), sama

valdkonna seaduses. Eelnõuga ongi nii ette nähtud. Palume aga eelnõus täpsustada, millisel

eesmärgil võib toetusi ja stipendiume anda. Praegu on see määratletud laialt – terve

keelevaldkonnaga. Samuti palume kaaluda, kas soovitakse, et toetuse tagasinõudmise otsus

on täitedokument. Kui on, siis tuleks seaduses sätestada, et toetuse tagasinõudmise otsus on

täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses.

2. Keeleseaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (VTK) kooskõlastamisel tegime ettepanku

analüüsida võimalust teha ülikoolidega sarnane erand ka välismaalasest juhtorgani liikmetega

riigi enamusosalusega äriühingule, riigi asutatud sihtasutusele ja riigi osalusega

mittetulundusühingule. Kui teiste ministeeriumide tagasisidet VTK-le on eelnõu seletuskirjas

kommenteeritud, siis meie oma mitte. Seetõttu kordame oma ettepanekut ja palume muuta

eelnõu punkti 7 (keeleseaduse § 10 lõike 1 muutmine) selliselt, et mõlemale poolele sobiva

keele kasutamise erand laieneks ka riigi enamusosalusega ühingutele ja riigi asutatud

sihtasutustele, kui selle juhtorganis on eesti keelt mitte valdavaid isikuid ja riigi liikmesusega

välisriigis registreeritud mittetulundusühingutele (selliseid MTÜsid on 2024 aasta seisuga

25). Äriühingud ja sihtasutused on eraõiguslikud juriidilised isikud. Keeleseaduse § 2 lõige 2

sätestab, et eraõiguslike isikute keelekasutust reguleeritakse, kui see on õigustatud

põhiõiguste kaitseks või avalikes huvides, kusjuures avalikud huvid on kirjeldatud lõike teises

lauses. Riigi äriühingute, sihtasutuste ja MTÜ-de juhatustesse ja nõukogudesse võivad

kuuluda ka eesti keelt mitte kõnelevad isikud, lisaks on Eesti mitme MTÜ liige, mille teised

liikmed on teised riigid või teiste riikide ametid/asutused. Avalikes huvides ei ole sellistele

organisatsioonidele täiendava halduskoormuse seadmine kohustusliku eestikeelse asjaajamise

nõude kaudu. Jätkuvalt jääb kehtima keeleseaduse § 8 lõige 1, mis annab igaühele õiguse

eestikeelsele asjaajamisega Eestis registreeritud äriühingus, sihtasutuses ja

mittetulundusühingus. Muudatusettepaneku tulemusel saaksid mõjutatud organisatsioonid

Teie 10.12.2024 nr 8-1/24/5453;

HTM/24-1271/-1K

Meie 10.02.2025 nr 1.1-11/5534-2

2

minna üle muukeelsete (enamasti inglise keel) protokollide ja otsuste koostamisele. Kui

lausaline luba ei ole vastuvõetav, siis alternatiivsed ettepanekud on:

- lubada muukeelne asjaajamine vaid üldkoosoleku või asutaja nõusolekul;

- lubada muukeelne asjaajamine vaid äriühingutes (seal on teema kõige aktuaalsem) ja

riigi liikmesusega välisriigis registreeritud mittetulundusühingutele (praegune

sõnastus ei tee vahet, kas MTÜ on Eestis või välismaal ning ka välismaistele MTÜ-

dele rakendub keeleseaduse § 10 lõige 1, MTÜ-dele ei laiene keeleseaduse § 13).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Marge Kaskpeit 5885 1423 [email protected]

Kaupo Raag 5885 1386 [email protected]