AKI taotlus

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Andmekaitse Inspektsioon [email protected]

Meie 10.02.2025 nr 4.2-1/399-1

Uuringuloa taotlus

Esitame taotluse uuringu „Asendussissetulekute saamaegne maksmine“ läbiviimiseks. Taotlus on lisatud kirjale. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marion Rummo osakonnajuhataja Lisa. Taotlus Age Viira [email protected]

Andmekaitse Inspektsioon

Tatari 39

Tallinn 10134

Sotsiaalministeerium (taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri Asendussissetulekute samaaegne maksmine

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või Jah

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik

eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

-

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul

puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka

eetikakomitee otsuse lahter.

Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh

tema nimi ja kontaktandmed)?

Jah, Sotsiaalministeeriumi

andmekaitsespetsialisti

kontakt:

[email protected]

Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

Taotlus on menetlemisel

Sotsiaalministeeriumi

sotsiaal- ja töövaldkonna

uuringute ja analüüside

ajutises eetikakomitees.

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või

selle kavand.

Ei

1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon

Sotsiaalministeerium

70001952

Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn

Age Viira Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika

osakonna majandusliku toimetuleku poliitika

juhtivanalüütik

tel +372 59107348

[email protected]

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud

ja asutused volitatud töötlejad.

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

2. Volitatud töötleja üldandmed3

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

telefoninumber

Eesti Statistikaamet

70000332

Tatari 51, 10134 Tallinn

Ilona Reiljan

tel: 625 9390

[email protected]

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik

alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi

viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil

läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest

nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav.

Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja

arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või

arendusprojekti avamise otsus, leping vms.

1. Teadus- ja arendustegevuse korralduse

seaduse § 13 lõike 1 punkti 1 kohaselt

on kõigi ministeeriumide ülesandeks

oma valitsemisalas tarviliku teadus- ja

arendustegevuse ning selle

finantseerimise korraldamine.

2. Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkond

on sätestatud Vabariigi Valitsuse

seaduses, mille § 67 lõike 1 kohaselt

kuulub ministeeriumi valitsemisalasse

mh sotsiaalse turvalisuse,

sotsiaalhoolekande ning

pensionisüsteemi kavandamine ja

korraldamine,

sotsiaalkindlustussüsteemide piiriülene

koordineerimine, laste õiguste tagamine

ja heaolu edendamine, puudega

inimeste elukvaliteedi edendamine ja

sellealase tegevuse koordineerimine

ning vastavate õigusaktide eelnõude

koostamine.

3. Lisaks eeltoodule piiritleb

Sotsiaalministeeriumi

tegevusvaldkonda Vabariigi Valitsuse

20.03.2014. a määrus nr 42

„Sotsiaalministeeriumi

põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus).

Vastavalt põhimääruse §-le 4 on

ministeeriumi põhiülesanne seadustes ja

teistes õigusaktides sätestatud pädevuse

piires korraldus-, arendus-, planeerimis-

ja järelevalvetoimingute tegemine oma

valitsemisalas, lähtudes valitsemisala

3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab

taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.

arengukavas esitatud ministeeriumi ja

valitsemisala strateegilistest

eesmärkidest ning põhimääruse 4.

peatükis sätestatud osakondade

põhiülesannetest.

4. Põhimääruse 4. peatükis on osakondade

põhiülesannete all § 17 lõike 2 punktis

6 sätestatud, et analüüsi ja statistika

osakonna põhiülesanne on luua

eeldused ministeeriumi

poliitikakujundamise protsessi

teadmistepõhisusele, et tagada

objektiivne ülevaade tervise- ja sotsiaal

valdkonna arengust ja rakendatud või

kavandatava poliitika mõjususe.

5. Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6

lg 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks

ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja

uuringud, mis tehakse poliitika

kujundamise eesmärgil. Nende

koostamiseks on täidesaatval

riigivõimul õigus teha päringuid teise

vastutava või volitatud töötleja

andmekogusse ning töödelda saadud

isikuandmeid. Andmekaitse

Inspektsioon kontrollib enne nimetatud

isikuandmete töötlemise algust

käesolevas paragrahvis sätestatud

tingimuste täitmist.

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis

selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa

uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Uuring tuleneb vajadusest vaadata üle asendussisstulekute samaaegse maksmise põhimõtted.

Praegu ei ole siin ühtlustatud lähenemist. Seadus välistab näiteks töövõimetoetuse ja pensionide

samaaegse maksmise, samas kui teiste arendussissetulekute puhul sellist välistust ei ole.

Kärpetingimustes on vajalik täpsemalt uurida asendussissetulekute samaaegse maksmise mõju

eelarvele ja sihtgrupi profiili, mille põhjal teha teadmispõhiseid poliitikaotsuseid.

Uuringu „Asendussissetulekute samaaegne maksmine“ keskmes on kolm uurimisküsimust:

1. Kui suur on inimeste arv, kes saavad erinevaid asendussissetulekuid samaaegselt?

2. Milline on riigi kulu samaaegselt makstavatele asendussissetulekutele?

3. Milline on nende inimeste sotsiaalmajanduslik profiil, kellel on tuvastatud kattuvus

asendussissetulekute maksmisel?

Uuringus hõlmatud asendussissetulekud on: vanemahüvitis, ajutise töövõimetuse hüvitis ja

töötuskindlustushüvitis. Vanemahüvitis on asendussissetulek isikule, kes kasvatab alla

kolmeaastast last või lapsendab lapse. Ajutise töövõimetuse hüvitis on rahaline kompensatsioon,

mida makstakse töötavale ravikindlustatud inimesele, kellel jääb ajutise töövabastuse tõttu

saamata sotsiaalmaksuga maksustatav tulu. Kuna ajutise töövõimetuse hüvitise andmed hõlmavad

ka terviseandmeid, on tegu eriliiki isikuandmetega. Töötuskindlustushüvitis on töötuna oleku

ajal makstav asendussissetulek tingimusel, et inimesel on töötuna arvelevõtmisele eelnenud

kolme aasta jooksul vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži ning ta pole viimasest töökohast

lahkunud omal soovil või poolte kokkuleppel.

Uurimisülesannetele vastamiseks on volitatud töötlejal vajalik isikuandmete, sh eriliiki

isikuandmete töötlemine. Uuringu tulemusel tekkinud väljundtabelite abil saab vastutav töötleja

Sotsiaalministeerium hinnata asendussissetulekute samaaegse maksmise puudutatud sihtrühma

suurust ja sotsiaalmajanduslikku profiili ning mõju riigieelarvele ning vastavalt saadud

tulemusele kavandada tõhusat poliitikat.

5. Selgitage, miks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik

uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Asendussissetulekute samaaegset maksmist pole võimalik tuvastada ühegi olemasoleva

küsitlusuuringu kaudu ning samuti pole mõistlik selleks eraldi küsitlusuuringut läbi viia peamiselt

põhjusel, et tõenäoliselt inimene ise ei tea või ei mäleta täpset päevade arvu, mil riik on talle

maksnud erinevaid toetusi ja hüvitisi. Samuti ei ole võimalik uuringutulemustele vastata

eraldiseisvalt vaid ühe registri kaudu. Vanemahüvitist maksab Sotsiaalkindlustusamet, ajutise

töövõimetuse hüvitist Tervisekassa ning töötuskindlustushüvitist Töötukassa. Seega antud

uuringus esitatud uurimisküsimustele vastamiseks on kõige otstarbekam viis kombineerida

erinevaid registriandmeid. Andmeanalüüsi volitab Sotsiaalministeerium tegema Statistikaameti,

kellel on juba olemas vastavad registriandmed ning kes saab Sotsiaalministeeriumi jaoks

uurimisküsimuste vastused andmetega üldistatud kujul kokku panna. Uuringu jaoks otseselt isikut

tuvastada võimaldavaid andmeid ei kasutatagi, kuna Statistikaamet on need varem oma

põhitegevuse, riikliku statistika tegemise eesmärgil pseudonüüminud ja loonud pseudonüümimise

võtme. Erinevate registrite andmete kombineerimiseks on vaja teada pseudonüümi.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Ülekaalukas huvi on tagada riigieelarve raha eesmärgipärane kasutamine. Lähtudes 31.08.2023

VV kabinetinõupidamisel otsustatust on valitsemisalade laiapõhjalise eelarvete analüüsi aluseks

tegevuspõhine riigieelarve ja selle teenused. Null-baasilise eelarve projekt keskendub

ministeeriumite valitsemisalade eelarvete analüüsile, eesmärgiga mh

selgitada välja võimalikud üksteist dubleerivad teenused, mida saab konsolideerida ja mahtu

optimeerida4. Asendussissetulekute samaaegne maksmine on üks neist dubleerivatest riigi

teenustest, mida on vajalik analüüsida, et tagada riigi raha eesmärgipärane kasutamine ja

tuvastada võimalikud kokkuhoiukohad.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Isikuandmete töötlemist teostab Statistikaamet registriandmetelt, mida Statistikaamet kogub

registripidajatelt oma põhitegevuse, riikliku statistika tegemise eesmärgil, st antud uuringu käigus

andmesubjektidelt täiendavaid andmeid ei koguta. Väljundi tulemi esitab Statistikaamet

Sotsiaalministeeriumile üldistatud kujul, millelt Sotsiaalministeerium teeb järeldused

poliitikakujundamise eelanalüüsiks ja võimalike seadusemuudatuste mõjuanalüüsiks. Analüüsi

tulemused esitatakse nii Sotsiaalministeeriumile kui avalikkusele isikustamata ja üldistatud

anonüümsel kujul, mis ei kujuta ohtu isiku õigustele ega vabadustele.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud)

töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis4 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

Kõik uuringu eesmärgi täitmiseks kasutatavad registriandmed (vt punkt 9.3 registrite ja

registripidajate loetelu) on Statistikaametil varasemast ajast olemas, sõltumata antud taotlusest.

Andmed ühendab ja töötleb Statistikaamet. Ühendatavad andmestikud on juba Statistikaameti

poolt varasemalt pseudonüümitud, seega on isikuandmetega kokku puutuvate isikute arv

minimaalne.

Andmete töötlemise tulemused edastab Statistikaamet Sotsiaalministeeriumile statistiliselt

üldistatul kujul, tagades, et isikuid ei ole võimalik tuvastada. Analüüsi tulemid tabelitena läbivad

enne Sotsiaalministeeriumile väljastamist konfidentsiaalsuse kontrolli, mille viib läbi

Statistikaameti töötaja.

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

Vanemahüvitise saajaid oli 2023. aastal 40 000.

Töötuskindlustushüvitise saajaid oli 2023. aastal 42 000.

Töövõimetushüvitise saajaid oli 2023. aastal 217 000.

Andmete ühendamisel selgub, kui palju on neid isikuid, kellel hüvitise kasutamise perioodid

kattuvad ning nemad on uuringu kitsama sihtrühma valim. Uuringu sihtrühma ehk kattuvate

asendussissetulekutega isikute valimi puhul hinnatakse nende isikute sotsiaal-majanduslikku

profiili ja riigi kulu hüvitistele. Seega on lõppvalimis vähem isikuid, kui on erinevate hüvitiste

saajaid kokku, sest asendussissetulekute kattuvus puudutab eeldatavasti vaid väikest osa hüvitiste

saajatest.

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

Asendussissetulekute kattuvust hinnatakse viimaste aastate andmete põhjal ehk täpsemalt

perioodil 01.12.2022 kuni 31.01.2025.

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks

just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

4 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite

44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server

asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.

Andmete ühendamiseks ja pseudonüümitud kujul analüüsimiseks on vajalik

Isikukoodist koodivõtme abil tuletatud pseudonüüm

Asendussissetulekute perioodide kattuvuse leidmiseks on vajalik:

Vanemahüvitise periood (algus- ja lõppkuupäev)

Töötuskindlustushüvitise periood (algus- ja lõppkuupäev)

Töötuskindlustushüvitise makse arvestusperiood (kalendrikuu)

Töövõimetushüvitise periood (algus- ja lõppkuupäev)

Töövõimetushüvitise liik – andmeid vajalik analüüsida liigi detailsuses

Kattuvate asendussissetulekute perioodidega isikute valimilt:

Riigi kulu asendussissetulekutele leidmiseks:

Vanemahüvitise aasta jooksul makstud summa ja aasta jooksul kehtivuspäevade arv

Töötuskindlustushüvitise aasta jooksul makstud summa ja makstud summa arvestuse aluseks olev

kehtivuspäevade arv

Töövõimetushüvitise aasta jooksul makstud summa ja makstud summa arvestuse aluseks olev

kehtivuspäevade arv

Isikute sotsiaal-majandusliku olukorra kirjeldamiseks

Sugu

Vanus

Kasutatava tulu suurus

Haridus

Elukoht maakonna täpsusega

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

Vanemahüvitise andmed – Sotsiaalkindlustusameti sotsiaalkaitse infosüsteem SKAIS

Töötuskindlustushüvitise andmed – Töötukassa töötuskindlustuse andmekogu

Töövõimetushüvitise andmed – Tervisekassa andmekogu

Kasutatava tulu suurus arvutatakse antud taotlusest sõltumata Statistikaameti poolt järgmiste

Statistikaametis hoitavate andmete alusel erinevatest registritest:

 Maksu- ja Tolliameti andmed;

 Sotsiaalkindlustusameti andmed (sotsiaalkaitse infosüsteemi andmed, sotsiaalteenuste ja -

toetuste andmeregister)

 Töötukassa andmekogu

 Tervisekassa andmed (Tervisekassa andmekogu)

 Pensionikeskuse andmed;

 Kredexi andmed.

Isikute haridus ja maakond on võetud Statistikaameti sisemisest rahvastiku statistilisest registrist

(RSR).

Vanus on arvutatud sünniajast, mis on omakorda enne pseudonüümimist leitud isikukoodist. Sugu

tuletatakse samuti enne pseudonüümimist isikukoodist. Isikukoodiga Statistikaamet antud

uuringu jaoks andmete töötlemisel kokku ei puutu, sest see on kõigi andmete puhul varasemas

etapis eemaldatud ja asendatud pseudonüümiga.

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on

valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Andmeandjad edastavad Statistikaametile andmed tavapärase andmete esitamise korra raames, st

täiendavaid andmeid andmeandjatelt antud uuringu jaoks ei küsida. Statistikaametiga on

konsulteeritud, nad on valmis uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikke andmeid töötlema ja

väljastama tulemusi üldistatud kujul.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda

tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud

töötleja, andmeandja vms)?

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

Uuringusse hõlmatud registriandmed on pseudonüümitud volitatud töötleja, Statistikaameti

põhitegevuse, riikliku statistika tegemise käigus. Pseudonüümimise võtit uuringu vastutavale

töötlejale Sotsiaalministeeriumile kättesaadavaks ei tehta.

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

Vanemahüvitise periood päeva täpsusega (algus- ja lõppkuupäev)

Töötuskindlustushüvitise periood päeva täpsusega (algus- ja lõppkuupäev)

Töövõimetushüvitise periood päeva täpsusega (algus- ja lõppkuupäev)

Töövõimetushüvitise liik

Vanemahüvitise aasta jooksul makstud summa ja aasta jooksul kehtivuspäevade arv

Töötuskindlustushüvitise aasta jooksul makstud summa ja aasta jooksul kehtivuspäevade arv

Töövõimetushüvitise aasta jooksul makstud summa ja aasta jooksul kehtivuspäevade arv

Kasutatava tulu suurus

Haridus

Vanus

Sugu

Elukoht maakonna täpsusega

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

Pseudonüümid genereeritakse andmestikus isikukoodide põhjal. Pseudonüümimiseks kasutatakse

Statistikaameti poolt tähtajatult säilitatavat koodivõtit. Pseudonüümimine toimub Statistikaameti

metoodika kohaselt. Teistele osapooltele ei tehta kättesaadavaks koodivõtit ja pseudonüümimata

andmeid.

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

Pseudonüümitud alusandmeid kasutatakse Statistikaameti poolt riikliku statistika5 tegemise

eesmärgil ja seetõttu neid antud uuringu lõppedes ei kustutata. Riikliku statistika koostamiseks

kasutatud alusandmestikud on arhiiviväärtusega. Käesoleva analüüsi jaoks kokku pandud

analüüsiandmestiku (sisaldab lingitud ja filtreeritud andmeid alusandmestikust) kustutab

Statistikaamet pärast analüüsitulemuste vastuvõtmist tellija poolt hiljemalt 30.06.2025.

5Vabariigi Valitsuse korraldus „Statistikaameti 2024.−2028. aastal tehtavate statistikatööde loetelu“ Lisa kättesaadav

siin: VV_21122023_305K_lisa.pdf

11. Kas andmesubjekti teavitatakse

isikuandmete töötlemisest? Jah/ei

Jah.

11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage6

11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas

teavitatakse.

Uuringu läbiviimise kohta esitatakse teade

Sotsiaalministeeriumi kodulehel käimasolevate

uuringute rubriigis veebiaadressil

https://www.sm.ee/uudised-ja-

pressiinfo/uuringud-ja-statistika/kaimasolevad-

uuringud

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused7?

Statistikaameti andmekaitsetingimused on

leitavad

https://stat.ee/et/statistikaamet/andmekaitse

12. Kas isikuandmeid edastatakse

kolmandatesse riikidesse8 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.

Ei

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid

edastatakse.

-

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid

kasutatakse?

-

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

______Marion Rummo___________ _ (allkirjastaja ees- ja perenimi)9 (allkiri ja kuupäev)

6 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel. 7 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art

12 – 14 sätestatule. 8 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks).

Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki.

9 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud

taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms).