Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
Viit | 1.2-2/121-17 |
Registreeritud | 10.02.2025 |
Sünkroonitud | 11.02.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine |
Sari | 1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik) |
Toimik | 1.2-2/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Eesti Arstide Liit |
Saabumis/saatmisviis | Eesti Arstide Liit |
Vastutaja | Pille Saar (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervishoiuteenuste osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Eesti Arstide Liit MTÜ Pepleri 32 tel: +372 742 0429
registrikood 80077896 Tartu linn [email protected]
www.arstideliit.ee 51010 Tartu linn
Tartu maakond
Pr Riina Sikkut
Terviseminister
07.02.2025
Eesti Arstide Liidu arvamus elulõpu tahteavalduse eelnõu kohta
Täname meie ettepanekute arvestamise ja tehtud muudatuste eest, eelnõu võimaldab nüüd paremini
patsiendi autonoomiat austada ja arvestada tema tahet ka otsusevõimetu seisundi korral.
Tegime 20.12.2024 ettepaneku täiendada eelnõu nii, et patsient saaks elulõpu tahteavalduse koostamisel
valida kahe variandi vahel: ta loobub tervishoiuteenustest tingimusteta või ainult juhul, kui arstide
hinnangul on tema seisund pöördumatu.
Kahjuks ei reguleeri eelnõu uus versioon elulõpu tahteavalduse koostamist ja rakendamist selgemalt,
kohati on sellest raske aru saada ja sätteid on võimalik mitut moodi tõlgendada.
Eelnõu § 1 punktiga 3 lisatakse tervishoiuteenuste korraldamise seadusesse § 596 ja sätestatakse, millal
elulõpu tahteavaldust rakendatakse, ja millal seda ei tohi rakendada. Osaliselt on sätted omavahel
vastuolus. Näiteks lõike 1 punkt 2 järgi rakendatakse tahteavaldust, kui isiku terviseseisundiga kaasneb
püsiv elukvaliteet, mis on tema jaoks vastuvõetamatu. Lõike 2 punkt 1 ütleb, et tahteavaldust ei tohi
rakendada, kui lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud olukorrad on üksnes ajutised. Püsiv elukvaliteet ei saa
olla ajutine olukord.
Samas paragrahvis räägitakse nii tahteavalduse rakendamise kui ka mitterakendamise puhul patsiendi
eeldatava tahte arvestamisest. Otsusevõimetu patsiendi eeldatava tahte saab välja selgitada patsiendi enda
poolt varem antud või lähedastelt saadava info alusel. Kui patsient on seaduse alusel teinud elulõpu
tahteavalduse, siis ei ole meie arvates asjakohane arvestada tema eeldatavat tahet, vaid tuleb lähtuda
tahteavalduses väljendatud tegelikust tahtest.
Eelnõu järgi ei tohi olla kahtlust, et patsient soovib tahteavalduse rakendamist ja ta on „tõsikindlalt
loobunud kõikidest tervishoiuteenustest ning tema tahtes ei ole põhjust kahelda“. Ei ole selge, kuidas
kahtlust täielikult välistada ja kas tahteavaldust ei või rakendada, kui ravimisel osalevast mitmest arstist
kasvõi üks kahtleb patsiendi tahtes.
Eelnõu seletuskiri on mahukas ja sisaldab väga palju keerulist juriidilist teksti, mida ilma õigusalase
hariduseta inimesel on raske mõista. Seetõttu ei aita see piisavalt selgitada eelnõu sätteid.
Leiame, et seadus ja seletuskiri peavad olema arusaadavad nii inimesele, kes soovib elulõpu tahteavaldust
teha, kui ka teda nõustavale arstile. Kui see nii ei ole, võib tahteavaldus koostamata jääda ja seadus ei täida
oma eesmärke.
Lugupidamisega
allkirjastatud digitaalselt
Katrin Rehemaa
Eesti Arstide Liidu tegevjuht
Saatja: Katrin Rehemaa / Eesti Arstide Liit
Saadetud: 07.02.2025 20:01
Adressaat: <"Riina Sikkut">
Koopia: <[email protected]>; <"Pille Saar">; <"[email protected]">
Teema: EAL arvamus elulõpu tahteavalduse eelnõule
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.Tundmatu saatja
korral palume linke ja faile mitte avada.Lp Riina Sikkut
Terviseminister
Esitame Eesti Arstide Liidu arvamuse patsiendi elulõpu tahteavalduse
eelnõule.
Lugupidamisega
Katrin Rehemaa
EAL