Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude aruanded











LÄÄNE MAAKONNA RAHVARAAMATUKOGUDE
2023. AASTA TEGEVUSE ARUANNE















Haapsalu 2024
Sisukord

1. Põhilised tegevussuunad 4
2 Juhtimine 6
2.1 Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogud: 6
2.2 Eelarve 6
2.3 Personali koosseis, juhtimine ja areng 7
2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest 7
2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused 9
2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised 10
2.4.4 Erialahariduse omandamine 10
2.4.5 Töötajate tunnustamine 10
2.4 Raamatukogu haldusjuhtimine. 11
2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele 11
2.5 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas 11
3.1.1 Raamatu komplekteerimine 13
3.1.2 Perioodika komplekteerimine 13
3.1.3 Auviste komplekteerimine 14
3.2 inventuurid, mahakandmised 14
4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused 14
4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine 16
4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused 16
4.3 RVL teenindus 19
4.4 Laste- ja noorteteenindus 20
4.4.1 Laste-ja noortekirjanduse komplekteerimine 21
4.4.2 Laste-ja noorte raamatukogu kasutamine 21
4.4.3 Laste-ja noorteteenindus, s.h lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine 22
4.4.4 Laste- ja noorteüritused 24
4.5 Erivajadustega sihtrühmade teenused 26
4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja võimalusi pakkuv kultuurikeskkond 27
4.6.1 kohalikul tasandil 28
4.6.2 riiklikul tasandil 30
4.6.3 rahvusvahelisel tasandil 30
4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele 30
4.8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded 31
4.9 Andmebaasid 32
5. 2024. aasta tegevused 32
LISA 1. Personali koolitus 34
LISA 2. Raamatukogutöötajate avalikud esinemised 35
LISA 3. Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid 36
LISA 4. Laste ja noorteüritused 37
LISA 5. Raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete täitmine 38

Sissejuhatus
Tabel 1
Maakonna/linna nimi
Elanike arv 01.12.22
KOV-de arv maakonnas
Üldkasutatavate raamatukogude arv
Harukogude arv
Teeninduspunktide arv
Läänemaa
20825
3
16
13
1
Sh Haapsalu
13091
1
4
3
1

Üldkasutatavate raamatukogude arv:
Lääne maakonnas oli 2023. aastal 16 rahvaraamatukogu, neist 13 haruraamatukogu.

Haapsalu linnas: Lääne maakonna keskraamatukogu Haapsalus ja haruraamatukogud Asukülas, Ridalas, Uuemõisas ning laenutuspunkt Haapsalu sotsiaalmajas.

Lääne-Nigula vallas: Lääne-Nigula valla raamatukogu Taeblas ja harukogud Paliveres, Ristil, Orul, Nõval; Noarootsi osavallas: Noarootsi raamatukogu ja harukogu Sutlepas; Kullamaa osavallas: Kullamaa ja Liivi raamatukogud; Martna osavallas: Martna raamatukogu ja harukogu Rõudes.

Vormsi vallas Vormsi raamatukogu.

1. Põhilised tegevussuunad
Lääne maakonna rahvaraamatukogude tegevus lähtus eesmärgist pakkuda kvaliteetseid raamatukoguteenuseid. Kõikides raamatukogudes tegeleti aktiivselt laste ja noorte lugemisharjumuste kujundamise ja arendamisega.

Lääne-Nigula valla raamatukogu koos 4 harukoguga tõdes, et raamatukogudelt oodatakse abi lapsevanematele nutipõlvkonna laste juhatamisel raamatute juurde. Just see on koht, mis näib kõnetavat inimesi - lugemistunnid lastele, lugemisprogrammid on oodatud ja lapsevanemad on selle eest tänulikud. Alguse sai lasteaedade lugemisprogramm, mida juhtis 2023.aastal Oru raamatukoguhoidja. Lääne-Nigula valla raamatukogus jätkas veebis koos käiv raamatuklubi mitme raamatu aruteludega. Kinoõhtud Paliveres ja Taeblas sobivad kogukondadele ja on igati omaks võetud.

Kullamaa raamatukogus pöörati suuremat tähelepanu laste lugemishuvi tekitamisele ja süvendamisele ning Rahvakultuurikeskuse Jutuvestmise festivali raames toimus jutuvestmise päev 1.–4. kl. õpilastele.

Martna raamatukogu võttis osa 17. novembril Uudishimu päevast ja sai Vabariigi Presidendi tänukirja korraldamise eest. Vajaduspõhiselt tegeleti eakate ja kaugemal elavate inimeste koduteenindusega. Raamatukogu on mõneski piirkonnas ainuke avalik asutus, kus antakse tasuta IT-alast abi elanikele, ka telefoni või veebi teel ja viiakse läbi individuaalseid e-riigi kasutajakoolitusi.
Kullamaa ja Liivi raamatukoguhoidjad rõõmustasid, et Ukraina põgenikega tegelemise teisel aastal on kolm Ukraina last kenasti eestikeelseid lasteraamatuid lugema ja koju laenutama hakanud. Täiskasvanutele tuuakse raamatuid maakonna keskraamatukogust.

30. jaanuar on 2023.a. alates riiklikus tähtpäevade kalendris eesti kirjanduse ja ka lipupäev. 30. jaanuaril tähistati A. H. Tammsaare 145. sünniaastapäeva.
Lääne maakonna keskraamatukogus tähistati eesti kirjanduse päeva Tammsaare salongiga ja loeti ette Tammsaare näidendit „Kuningal on külm“, osatäitjateks-ettelugejateks olid Haapsalu linna elanikud. Sündmust kajastati ERR-i uudistes.
Lääne-Nigula valla Kullamaa raamatukogus oli fotonäitus A.H. Tammsaarest. Laenutati vaid eesti kirjandust ja arutleti eesti kirjanduse tüvitekstide üle.

2023. aasta oli Kultuuriministeeriumi poolt kuulutatud liikumise teema-aastaks.
Lääne maakonna keskraamatukogu andis 13. detsembril 2022 lugemissaalis teema-aasta teatepulga edasi ja sai Haapsalu linna spordibaasidelt liikumisaasta alguse puhul kingituseks kõnnikepid. Neid laenutati 2023. aasta jooksul koju 12 korda ja enamasti pikemaks perioodiks kui kolm nädalat. Erakogu eksponaatidest oli näitus „Discgolf on kõigi sport“ mis tutvustas seda spordiala.

Lääne-Nigula valla Kullamaa raamatukogus toimus liikumisaasta tähistamiseks huviõhtu ja raamatuväljapanek, külas oli terviseõpetaja Mai Jõevee, kes rääkis liikumise vajadusest ja tähtsusest inimese vaimsele ja füüsilisele tervisele ning andis head nõu liikumise mitmekesistamiseks. Kuna reisimine seostub ka liikumisega, siis jagas ta reisimuljeid Dubaist.

Eesti Maaturismi Ühingu ja Rein Sikku eestvedamisel oli 2023. aasta kuulutatud ka Sauna-aastaks.
Lääne Maakonna Keskraamatukogus oli väljapanek - "Kus saun, seal eestlased".
Lääne-Nigula valla Martna raamatukogus oli teemanäitus sauna ajaloo kohta, sai näha ka huvitavaid eksponaate Rõude Muuseumist, raamatukoguhoidja osales „Raamatukogu loeb“ üleskutses - valis ühe sauna raamatu ja luges ette ühe peatüki, salvestas esitluse telefoniga ja see avaldati sauna aasta FB lehel. Lastele loeti ette saunaga seotud muinasjutte.
Kullamaa raamatukogus oli Sauna-aasta puhul väljapanek Eesti saunakultuuri teemal.

Lääne maakonna keskraamatukogu korraldas kaheksandat korda erialase konverentsi „Muinasjutuvägi - Lood lükkavad liikuma“. Konverentsil uurisime Liikumisaastale kohaselt lähemalt, mida nimelt ja mil kombel võivad lood liikuma lükata. Jälgiti liikumist ruumis, ajas, unistustes ja tunde- ning fantaasiamaailmas. Lood tõepoolest liigutavad! Need puudutavad hinge ja võivad anda meile hoopis uue suuna. Liikudes koos lugudega jõuame lõpuks koju. Ettekannetega esinesid jutuvestja Piret Päär, folklorist Mairi Kaasik, ajaloolane Milvi Martina Piir, Ungari jutuvestja ja lektor Krisztina Tóth, ulmekirjanik Mairi Tempel ja keskraamatukogu lasteosakonna bibliograaf Krista Kumberg.
Haapsalu raamatukogu korraldab igal aastal lugejate, toetajate ja kõigi raamatukoguhoidjate tänuõhtu. Raamatukogu valib Aasta Raamatukogusõpra, kelleks oli 2023. aastal Mervi Sepp Rei loomingulise ja materiaalse panuse eest Lääne Maakonna Keskraamatukogu lasteosakonna erinevatesse projektidesse.
2 Juhtimine
2.1 Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogud
Lääne maakonna raamatukogude võrgus 2023. aastal muutusi ei toimunud.
Nõukogud olid Lääne-Nigula valla raamatukogul ja Lääne maakonna keskraamatukogul.
Lääne-Nigula valla raamatukogud valmistusid 1.jaanuarist 2024.aastal ühise vallaraamatukogu moodustamiseks, millega seoses toimusid II poolaastal kogunemised, arutelud, vaidlused volikogus, aruandmised, uue juhi otsingud, läbirääkimised. Alates 01.01.2024 on asutuse nimetus Lääne-Nigula Raamatukogud (registrikood 75039362). Ümberkorralduste ja liitumise aluseks on Lääne-Nigula Vallavolikogu 19.10.2023.a otsus nr 1-3/23-42.
2.2 Eelarve
Tabel 2
Põhieelarve
Seisuga
31.12.22 €
Seisuga
31.12.23 €
Muutus % +/-
Eelarve kokku
780,44
720,86
-7,6
sh Lääne maakonna keskraamatukogu
504,66
439,85
-12,84
Personalikulu
498,90
545,96
+9,43
sh Lääne maakonna keskraamatukogu
342,88
378,11
+10,27
Komplekteerimiskulu
118,50
119,68
+0,99
sh KOV-lt
79,41
76,87
-3,20
sh riigilt
39,09
42,18
+7,90
sh Lääne maakonna keskraamatukogu
55,97
40,70
-27,28
sh KOV-lt
31,34
26,48
-15,51
sh riigilt
24,63
21,67
-12,02
Infotehnoloogiakulu
29,60
28,05
-5,24
sh Lääne maakonna keskraamatukogu
24,15
21,67
-10,27

Tabel 3
Projektid, toetused (Kellelt saadud?)
Periood
Eraldatud summa €
Projekti üld maksumus €
Lääne Maakonna Keskraamatukogu: Eesti Kultuurkapitali Läänemaa Ekspertgrupp, 12 toetust;
Rahvakultuuri Sihtkapital, 1 toetus; Kirjanduse Sihtkapital, 1 toetus
01.01.– 31.12.2023
8675,00
10142,38
Lääne-Nigula valla raamatukogu: Läänemaa Ekspertgrupp
01.01. -31.12.2023
670,00
870,00

Lääne Maakonna Keskraamatukogule koos 3 harukoguga oli Eesti Kultuurkapital oluliseks toeks külastajate kirjandusalase harimise ja rahvakultuuri propageerivate sündmuste korraldamisel. 2023. aastal toetas Eesti Kultuurkapital kokku 14 projekti. Peamine toetaja oli Eesti Kultuurkapitali Läänemaa Ekspertgrupp. Erialakonverentsi „Muinasjutuvägi“ toetasid lisaks Kirjanduse Sihtkapital ja Rahvakultuuri Sihtkapital. Keskraamatukogu korraldas toetuse eest kirjanikega kohtumisi nii täiskasvanutele kui ka lastele ja töötube lastele kokku 19 korral, mis toimusid teenindusosakonna, lasteosakonna ja Uuemõisa raamatukogu majades.
Lääne Maakonna Keskraamatukogu korraldas 2023. aastal eesti kirjandust tutvustavaid sündmusi, näitusi ja töötube kokku 231 korda, kus osales 2838 huvilist (2022 a. 125, kus osales 2433).
Lääne-Nigula valla raamatukogu koos 4 harukoguga kasutas Kultuurkapitali toetust lastekirjanik Ilmar Tomuski kutsumiseks, kes käis kooliaasta algul läbi kõik viis raamatukogu.
2.3 Personali koosseis, juhtimine ja areng

Lääne maakonna raamatukogudes töötas 30 raamatukoguhoidjat, neist 19 Haapsalus ja 11 vallaraamatukogudes. Maakonnas omab töötajatest kõrgharidust 11, neist erialast kõrgharidust 7, erialast keskharidust 4 ja kutsetunnistust 17.

Lääne maakonna keskraamatukogus vahetusid töötajad pearaamatukoguhoidja, teenindusosakonna juhataja ja lugemissaali raamatukoguhoidja ametikohtadel.

Lääne-Nigula vallas tehti 2023. aastal muudatusi volikogu ettepanekul, et kas võiks kõigil valla raamatukogudel olla ühtsed lahtiolekuajad. Kullamaa raamatukogu lahtiolekuajad olid 02.01 – 24.08 E,T,N 10–17, K 12-19, lisaks muudeti 01.04 alates laupäev tööpäevaks ja esmaspäev suletuks, kuid ainult paar lugejat käis laupäeviti võrreldes vanade lahtiolekuaegade kümnete külastustega. Eelmistel lahtiolekuaegadel oli see pluss, et osavalla 2 raamatukogu olid avatud 6 päeva nädalas, sest Liivi raamatukogu on laupäeviti avatud ja Kullamaa oli esmaspäeviti. Kuna külastustes tõusu ei toimunud, muudeti Kullamaa osavallavalitsuse korraldusega 24.08.2023.a. endised lahtiolekuajad tagasi.

Lääne-Nigula valla raamatukogu Risti haruraamatukogu oli alates 01.12.2023 avatud 30 tundi nädalas: E,T,K 9.00 - 16.30 ja N 11.30 -19.00. Nõva haruraamatukogu oli alates aprillist avatud 2 korda nädalas töötaja lapsehoolduspuhkusel viimise tõttu, asendajad viisid läbi kogude inventuuri. Oru raamatukogus on Omniva postkontor.

Martna osavalla Martna raamatukogus on Omniva postkontor. Rõude haruraamatukogus on alates oktoobrist põhikohaga töötaja lapsehoolduspuhkuse ajaks tööl ilma erialahariduseta töötaja.

Noarootsi osavalla Noarootsi raamatukogul oli 31.12.2013 seisuga Sutlepa haruraamatukogu, kus käis laenutamas Noarootsi raamatukogu juhataja. Raamatukogu asub Sutlepa Vabaajakeskuses ning on avatud K 14.00 – 17.00.

Tööjuubeleid pidasid Lääne-Nigula valla Risti raamatukoguhoidja Varje Jaer-Eer – 25.a.raamatukoguhoidjastaaži ja Oru raamatukoguhoidja Kaja Puusepp – 10.a. raamatukogutööd ning maakonna keskraamatukogu Ridala haruraamatukogu hoidja Hilja Tamm 30.tööjuubelit.

2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest
Läänemaa raamatukoguhoidjad osalesid nii kontakt- kui veebikoolitustel. Virtuaalkoolitusi ja -nõupidamisi, mida oli võimalik kõigil tasuta kuulata-vaadata, toimus palju ja nendel püüti osaleda, kui töö võimaldas ning aeg sobiv. Veebikoolitused aitasid aega ja ka transpordikulu kokku hoida.
LISA 1
Lääne-Nigula valla Kullamaa osavalla raamatukogude töötajad osalesid:
• Emakeelepäeva konverents „Tunnete keel ja tehnoloogia“ – Kullamaa rkhoidja;
• RaRa seminar „Kui tehisintellekt koolimajja jõudis…“ (juturobot Shat GBT) – Kullamaa rkhoidja;
• RaRa infotund rahvaraamatukoguseaduse ettevalmistustööst – Kullamaa rkhoidja;
• RaRa meediapädevuse seminar Haapsalus, 4 ak – Liivi rkhoidja.
Lääne-Nigula valla raamatukogu ja 4 haruraamatukogu töötajad osalesid:
• Eesti Rahvakultuuri Keskuses Tallinnas Rahvakalendri jõulukombestiku kursus, 8 ak. - 4 töötajat;
• Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja Trinidad Wiseman koolitusprogrammi Raamatukogu digiriigi nõustajana – Teenusdisaini koolitused 2023, tasuta kohapeal Haapsalus ja veebis, 32 ak. - Palivere rkhoidja.
Vormsi raamatukoguhoidja osales:
• arvutikoolitus, 6 ak,
• kooliraamatukoguhoidjate kevadine teabepäev, 6 ak,
• ,,Raamatukoguhoidja 10 ametit“, 16 ak,
• Väärtuste uuendamine ja kaasamiskultuuri rakendamine uuenevat õpikäsitust toetava organisatsioonikultuuri loomiseks (03.01- 20.06), 38 ak,
• ERÜ maaraamatukogude sektsiooni 32. suveseminar Tartumaal.
Lääne maakonna keskraamatukogu töötajad osalesid erialastel ja üldharivatel koolitustel, mis aitavad kaasa raamatukoguhoidja igapäevatöös külastajate teenindamisel.
Näiteid koolitustest:
• Kolm valemit sinu reklaamtekstide särama panemiseks, 2 ak, tasuta koolitus veebis – 2 töötajat;
• Tõhus sotsiaalmeedia reklaam ettevõttele, 2 ak, tasuta koolitus veebis – 2 töötajat;
• Canva võimalused, 2 ak, tasuta koolitus veebis – 1 töötaja;
• Automatiseeritud meiliturundus- miks ja kuidas?, 2 ak, tasuta koolitus veebis – 1 töötaja;
• Atraktiivsed kommunikatsioonimaterjalid, 2 ak, tasuta koolitus veebis – 1 töötaja;
• Videotöötluse tööriistad, 2 ak, tasuta koolitus veebis – 1 töötaja;
• Veebilehe loomise algõpetus Wordpressi platvormil, TLÜ Haapsalu Kolledž, 26 ak, tasuta koolitus – 1 töötaja;
• Lasteraamatukoguhoidjate õpipäev 2023 - kultuuriline mitmekesisus, 5 ak, tasuta koolitus veebis – 1 töötaja;
• Strateegiline kommunikatsioon, 6 ak, tasuta koolitus Tallinna KRKs – 2 töötajat;
• Kultuuripärandiasutus ja autoriõigus, TLÜ, 3 ak, tasuta koolitus veebis,– 1 töötaja;
• RaRa meediapädevuse seminar, 4 ak, tasuta koolitus Haapsalus – 3 töötajat;
• Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja Trinidad Wiseman koolitusprogrammi- Raamatukogu digiriigi nõustajana– Teenusdisaini koolitused 2023, neli tasuta koolituspäeva Haapsalus või veebis, 32 ak – 3 töötajat;
• Raamatukogu – kulu või investeering, kogemuspäeva ülekanne veebis – 1 töötaja;
• Sibula päev Tallinna KRKs, Erialase kõrgharidusega raamatukoguhoidja – kas võimalus, väljakutse või utoopa, ülekanne veebis - 1 töötaja;
• XVI teadus- ja erialaraamatukogu päev Tallinnas - 1 töötaja;
• ERÜ kõnekoosolek Tallinnas – 3 töötajat;
• Raamatukogupäevade avamine Jõgeva raamatukogus – 4 töötajat;
• Eesti raamatukoguhoidjate XII kongress- Raamatukogu on tulevik, Tallinnas - 1 töötaja;
• Laps kirjanduses 11. Raamatukogu toob kokku ELKs – 1 töötaja;
• Lasteraamatukoguhoidjate õpipäev 2023 ELKs – 2 töötajat;
• Lastekirjanduse aastakoosolek ELKs – 2 töötajat;
• Algupärase lastekirjanduse päev- Peegeldav või peegelduv laste- ja noortekirjandus Tartu LRKs – 1 töötaja;
• XX Lasteraamatukoguhoidjate päev Saaremaal – 5 töötajat;
• Raamatukogude ja muuseumide koolitus RAA+MUU – 2 töötajat;
2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused

Tabel 4
Koolituse aeg
Koolituse teema
Koolitaja
Koolituse maht/
Kestus akad. tund
Raamatukoguhoidjate arv/ KOV-de arv
Eelarve/Koolituseks kulutatud summa
10.märts

Peaasi.ee „Vaimne tervis ja enesehoid“ ;
Margit Saluste, illustraator, lasteraamatute autor;
Neeme Põder, toimetaja, tõlkija, luulekogude autor.
Merje Tamm
5 ak
22 /3 KOV
604,64
5.aprill

Eesti Lastekirjanduse keskuse Lastekirjanduse erialapäev maakonnas
Jaanika Palm, Helena Kostenik Anneliis Lepp Katrin Tõnisson Triin Soone
4 ak
11/3 KOV
0,00
5.mai

Konverents „Muinasjutuvägi - Lood lükkavad liikuma“
Piret Päär,
Mairi Kaasik,
Milvi Martina Piir,
Krisztina Tóth,
Mairi Tempel,
Krista Kumberg
5 ak
12/3 KOV
3424,55
22.sept.


RaRa koolitus “Sissejuhatus teenusedisaini – teenusedisaini tööriistakast”
Margus Veimann
6 ak
21/3 KOV
0,00
23.nov.

RaRa „Andmekaitse ABC raamatukogudele“
KultMin, „Rahvaraamatukogu seaduse muudatustest, raamatukogunõunik Ülle Talihärm
Marianne Meiorg
6 ak
21/3 KOV
18,00

Maakonnaraamatukogu korraldas erialaseid täiendkoolitusi - 3, kokku 25 akadeemilist tundi, osalejaid 87, kulud kokku 622,64 eurot. Lisaks Eesti Lastekirjanduse keskuse erialapäev maakonnas ning Haapsalu raamatukogu korraldatud erialakonverents „Muinasjutuvägi – lood lükkavad liikuma“. Koolitustel osalejatele väljastati koolitustõendid.
2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised
LISA 2
Maakonna keskraamatukogu töötajatest pidas Krista Kumberg lastekirjanduse teemadel 12 ettekannet kokku 489 kuulajale, kelle hulka pole arvestatud kahe esinemise veebiülekande vaatajate arvu. Jaanus Kõuts tegi lasteteeninduse teemal ühe ettekande kokku 40 kuulajale ning andis Vikerhommikus intervjuu kooliraamatukogude teemal. Ilme Sepp viis läbi kirjandustunnid luuletaja Ernst Enno elust ja loomingust Läänemaa Ühisgümnaasiumi 49 õpilasele. Imbi Sildaru Asuküla raamatukogust tutvustas Asuküla seltsi, raamatukogu ja paikkonna tegemisi kolmel korral Asuküla seltsimaja külastanud gruppidele.
2.4.4 Erialahariduse omandamine.
Lääne-Nigula valla raamatukoguhoidja õpib Tartu Ülikoolis kultuurikorralduse magistrantuuris.
Lääne Maakonna Keskraamatukogu teenindusosakonna juhataja õpib RaRa kutsekoolituses.
2.4.5 Töötajate tunnustamine.
Lääne-Nigula valla raamatukogu Risti haruraamatukoguhoidjat Varje Jaer-Eeri tunnustati Eesti Kultuurkapitali tänukirjaga pikaajalise panuse eest raamatukogunduse edendamisel.
Martna raamatukogu juhataja pälvis Vabariigi Presidendi tänukirja uudishimu päeva korraldamise eest 17. novembril 2023.
Lääne maakonna keskraamatukogu lasteosakonna raamatukoguhoidja Grete Nootre pälvis Haapsalu linna tänukirja laste lugemisharjumust toetava töö eest. Lasteosakonna bibliograaf Krista Kumberg sai Muhvi auhinna, mis on tänuavaldus lastekirjanduse ja lugemise kajastamise eest eri meediumites aastatel 2021-2022. Hilja Tamme Ridala raamatukogust tunnustati Eesti Kultuurkapitali Läänemaa Ekspertgrupi elutööpreemiaga raamatukogunduse, rahvatantsu ja rahvakultuuri järjepidevuse hoidmise ning edasiviimise eest. Lääne maakonna keskraamatukogu tänas Hilja Tamme 30-aastase tööpanuse eest Ridala raamatukogus.
2.4 Raamatukogu haldusjuhtimine.
LISA 3
Lääne-Nigula valla raamatukogu kahel haruraamatukogul on vaja lisaruume, sest ruumikitsikus segab tööd. Risti raamatukogu vajab lisaruumi hoidlaks. Oru raamatukogu on jäänud valla uue kultuurisaali ja kooli ruumiplaneeringute tõttu kitsastesse oludesse, vallavalitsus tegeleb probleemiga.
2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele.

Tabel 5
Juurdepääs võimalik
Uuemõisa, Kullamaa, Liivi, Martna, Rõude, Noarootsi, Sutlepa, Nõva, Oru, Taebla, Vormsi raamatukogudes
Juurdepääs võimalik osaliselt
Haapsalu, Asuküla, Ridala raamatukogudes
Juurdepääs puudub
Risti, Palivere raamatukogudes

Maakonna keskraamatukogul on ühine sissepääs kultuurikeskusega, kaldtee olemas, lugemissaali saab liftiga. Laenutussaali vahelaele, kus paikneb osaliselt teabekirjandus, liikumispuudega inimesele juurdepääs puudub ja lasteosakonna hoones puudub juurdepääs teisele korrusele. Uuemõisa raamatukogul on kaldtee. Asuküla ja Ridala raamatukogudel ei ole statsionaarset juurdepääsu, kuid võimalik siseneda koos abistajaga.
Lääne-Nigula valla raamatukogudest on statsionaarne juurdepääs Kullamaa, Liivi, Martna, Noarootsi, Rõude, Sutlepa, Oru raamatukogudel ja Taebla raamatukogul, kus on ratastoolitrapp. Juurdepääs puudub Ristil, mis asub koolimajas ja Paliveres, mis paikneb lasteaias.
Vormsi raamatukogu asub koolimajas ja saab vajadusel paigaldada kaldtee.

2.5 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas

Läänemaa raamatukogude infotehnoloogia kulud 2023. aastal olid 28,5 tuh. eurot, kuludest moodustasid enamuse riistvara rendimaksed ja hooldustööd.

Lääne Maakonna Keskraamatukogul on riistvarahangetega rendil 24 arvutit töötajatele ja 11 arvutit avalikuks kasutamiseks teenindussaalides kuni 2026.aastani.

Lääne-Nigula valla kõigi raamatukogude töötajatele on vallavalitsuse poolt riistvarahankega rendil uued arvutid. Külastajatele mõeldud avalikud arvutid on vanemad kui 5 aastat. Kõigil raamatukogudel on vabawifi levialad.
Lääne-Nigula valla raamatukogu 4 haruraamatukoguga tegeles kinovõimekuse tekitamisega kõikidesse raamatukogudesse, kus on võimalik kinoseansse korraldada ja ka kogukondlik huvi olemas. 2023.aasta lõpul kirjutati projektitaotlus Kultuuriministeeriumi raamatukogude kiirendiprogrammi.

Vormsi raamatukogu töötaja sai 2023. aastal uue tööarvuti ja vallavalitsus sõlmis arvuti hoolduslepingu. Raamatukogu külastajate arvuti on vanem kui 5 aastat, olemas vabawifi leviala.

3. Kogud komplekteerimine ja töötlemine
3.1 komplekteerimise põhimõtted ja uuendused (sh e-teavikud)
Kogude täiendamise komplekteerimispõhimõtetest lähtudes telliti Eesti riiki, ajalugu ja kultuurilugu käsitlevaid väljaandeid, lastekirjandust, teatme- ja teadmiskirjandust, koduloolise sisuga kirjandust, tõlkelist väärtkirjandust. Ilukirjanduse puhul eelistati eesti autoreid ja kirjandusauhindu saanud raamatuid.

Rahva Raamat ja kirjastus Varrak olid endiselt raamatute tellimisel parimad koostööpartnerid. Lisaks täitis Rahva Raamat olulist osa ka raamatute järelkomplekteerimisel. Paljud kirjastused nagu Eesti Raamat, Hea Lugu, Tänapäev, Pegasus jt korraldasid sooduskampaaniaid just Rahva Raamatu kaudu reklaamides jõulu,- sünnipäeva- jt soodusmüüke välja Rahva Raamatu kodulehel. Nii sai uudiskirjandust ja ka varem ilmunud raamatuid tellida ühest ja samast kohast ning ei olnud vaja ka eraldi transporditeenust.

Kogude komplekteerimine toimus vastavalt piirkonna lugejate soovidele ja nõudlusele.
Lääne-Nigula valla raamatukogude komplekteerimisel arvestasid raamatukoguhoidjad väga palju lugejate ettepanekutega aga samas toetuti kirjanduse valikul ka keskraamatukogu komplekteerimisosakonnas tehtud kirjandusvalikule. Maaraamatukoguhoidjatel on ilmuva uudiskirjandusega üsna raske ennast kursis hoida, midagi olulist võib jääda tellimata. Rahaliste vahendite nappus lubab osta trükiseid tavaliselt vaid ühes eksemplaris.
E-raamatuid hangitud ei ole, kuna nende järele puudub nõudlus.

Maakonnaraamatukogu komplekteerimisosakond töötles väljaanded raamatukogunduslikult, kandis kirjed programmi Urram, et kogude komplekteerimise finantsarvestust ja statistikat pidada, sh Lääne-Nigula valla RIKS-i raamatukogude kohta. RIKS-programmi lisasid need raamatukogud kirjed ise, et teostada elektroonilist laenutamist.
Uuendusena võib mainida, et Risti raamatukogu soovis alates 2023. aasta algusest kahte raamatupakki ühe kuu jooksul. Teised Läänemaa maaraamatukogud peavad optimaalseks üht uudiskirjanduse pakki, kuna nii sobib nende töökorraldusega paremini.

Annetused

Annetustena lisandus maakonna raamatukogudesse raamatuid 714 eksemplari, auviseid 19 eksemplari. 2022.a. oli annetusi rohkem - 1172 eksemplari, sest vabariikliku projekti „Lugemisisu“ kaudu saadi raamatuid nö annetusena.

Lääne maakonna keskraamatukogu võttis arvele 541 annetust, sh 19 auvist ja 7 komplekti kõnnikeppe, annetused moodustasid 19,5% teavikute koguhulgast.

3.1.1 Raamatu komplekteerimine (trükis + e-raamat)
Lääne maakonna keskraamatukogu komplekteeris maakonna rahvaraamatukogudele 2023.aastal kokku väljaandeid summas 92980,78 eurot, mille eest osteti raamatuid, auviseid jt kokku 2047 nimetust 6299 eksemplariga.
Raamatute keskmiseks hinnaks kujunes 14,36 eurot (2022.a 13,10€). Ilmunud lastekirjanduse puhul oli keskmine hind 11,29 eurot (2022.a. 11,10€). 2023.aastat iseloomustab raamatute hinna tõus, eriti aasta teises pooles.
Kultuuriministeeriumi teavikute ostutoetus 2023.aastal moodustas ostusummast 40,6%.
Väärtkirjandust osteti kokku 26233,00 euro eest. Kultuuriperioodika arved maksti välja omavalitsuste eelarvest.

Vallaraamatukogudesse osteti uusi raamatuid 681 nimetust 3331 eksemplaris.
Maaraamatukogude uute raamatute juurdetulekust moodustas ilu-ja lastekirjandus 85%. Viimaste aastate jooksul on see näitaja jäänud stabiilselt kaheksakümne protsendi juurde.

Lääne maakonna keskraamatukogule osteti uusi raamatuid 1830 nimetust 2233 eksemplaris (2022.a. 2413 eks). Neist oli eestikeelseid 2198 ja ingliskeelseid 35 eksemplari. Võrreldes ilu- ja lastekirjanduse suhet teadmiskirjandusega, siis moodustas 66% ilu- ja lastekirjandus, (2022.a. 67%). Lasteosakonda ostetud raamatutest oli 85% rohkem kui ühes eksemplaris.
Keskraamatukogu kolmele harukogule osteti raamatuid 498 nimetust 735 eksemplaris, neist 48% oli rohkem kui ühes eksemplaris.

Keskraamatukogust e-raamatuid ja audioraamatuid küsitud ei ole, kuid selle vajaduse täidab MIRKO e-laenutuse platvorm, mida me lugejatele ka tutvustasime.

Keskraamatukogu lähtub järelkomplekteerimisel lugejate soovidest. Jälgime, et sarjad ei oleks poolikuks jäänud. Esteetilise välimuse kaotanud raamatute asemele leiame uued annetuste, RaRa hoiuraamatukogu ja ka iga-aastaselt Tasuta raamatute laadalt, kuhu 2023. aastal toodi varasemast rohkem uuemat ilu- ja teatmekirjandust.

3.1.2 Perioodika komplekteerimine

Lääne maakonna raamatukogudesse osteti perioodikat kokku 21523 euro eest.

Lääne-Nigula valla raamatukogudesse tellitud perioodikast olid populaarsemad ajakirjad „Imeline Ajalugu“, „Maakodu“, „Kodukiri“, „Imeline Teadus“, „Eesti Naine“, „Tiiu“, „Kodu& Aed“, „Eesti Loodus“, „Pööning“. Ajalehtedest enim loetav „Postimees“ ja „ Lääne Elu“, tellitud oli ka „Õpetajate Leht“. „Maalehte“ loeti nii raamatukogudes kui ka tellitakse koju.
Kultuuriajakirjadest telliti „Värske Rõhk“, „Raamatukogu“, „Hea Laps“ ja „Täheke“. Kahjuks lugejatel nende vastu huvi pole, ainult raamatukogu töötajad loevad neid.
Digiväljaandeid sh. kohaliku ajalehe e-Lääne Elu telliti Lääne-Nigula valla raamatukogu 5 haruraamatukogu arvutitesse.

Vormsi valla Vormsi raamatukogusse telliti 2023.aastaks perioodikat 396 euro eest:
„Maaleht“, „Lääne Elu“, „Õpetajate Leht“, „Eesti Kirik“, „Eesti Naine“, „Maakodu“, „Horisont“, „Täheke“, „Hea Laps“. E-väljaannetest maakonnalehe Lääne Elu digileht.

Lääne maakonna keskraamatukogu eestikeelse perioodika nimetuste valik jäi peamiselt samaks, juurde tuli ajakiri „Ottobre“. Digiõigus telliti Juridicale, Postimehele ja Delfi väljaannetele. Enim loetavad olid üleriigilised päeva- ja nädalalehed: „Postimees“, „Eesti Päevaleht“, „Õhtuleht“ ja maakonnaleht „Lääne Elu“. Ajakirjadest olid populaarsemad „Eesti Naine“, „Tiiu“, „Kroonika“, „Naisteleht“, „Burda“, „Imeline Ajalugu“, „Eesti Loodus“ ja „Kodukiri“.

Keskraamatukogu kustutas ja saatis RaRa hoiuraamatukogusse teiste maakonnalehtede vanu aastakäike, Eesti Ekspressi 25 aastakäiku, Eesti Päevaleht 20 aastakäiku, Õpetajate Leht 30 aastakäiku, valiku tegemisel lähtuti sellest, et väljaanne oleks DIGARIS vabalt loetav.

3.1.3 Auviste komplekteerimine
Lääne maakonna keskraamatukogu võttis arvele annetusena saadud 19 auvist (2022.a. 43), mis olid eesti, vene ja inglise keelsed video- ja helisalvestised.
Vallaraamatukogudesse auviseid ei lisandunud.

3.2 inventuurid, mahakandmised

Viimased inventuurid Lääne maakonna raamatukogudes viidi läbi 2018-2020.

Maakonna raamatukogudest kustutati 5217 teavikut (2022.a. 5778).

Lääne-Nigula valla raamatukogud eemaldasid kogudest raamatuid 2736 eksemplari ja ajakirju 166 aastakäiku. Raamatukogud panid valiku maha kantud raamatuid koridoridesse lauale või riiulitele inimestele kaasa võtmiseks. Viidi ka lasteaiale, õpilaskodule. Kullamaa Koluvere Pargi Kodu töötajad viisid kaasa raamatuid, mida eakatele ette lugeda.
Nõva raamatukogus toimus põhjalik kogu ümberkorraldamine ja mahakandmine.

Vormsi valla Vormsi raamatukogust eemaldati kogudest 525 väljaannet, neist 301 raamatut.

Lääne maakonna keskraamatukogu koos 3 harukoguga eemaldas kogudest raamatuid 1892 eksemplari ja ajakirju 117 aastakäiku, kokku 2009 eksemplari, mis olid kas aegunud sisuga või katkised raamatud. Järjepidevalt toimub eksemplaride võrdlemine ja eksemplaarsuse vähendamine, kirjete ühtlustamine ja korrastamine, kaanepiltide lisamine andmebaasi.
Kogudest eemaldatud raamatud, ajakirjad pandi huvilistele kaasa võtmiseks.
4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused

Lääne maakonna raamatukogude põhiteenused olid raamatute, ajalehtede ja ajakirjade kohal- ja kojulaenutus, raamatukogude vaheline laenutus (RVL), koduteenindus, tagastamine tagastuskasti ööpäevaringselt, Haapsalus Cleveroni raamatukapi ja üle Eesti pakiautomaati saatmise teenused. Teavikute otsinguid sai teha portaalidest lugeja.ee ja Riksweb. Kõikidele soovijatele olid kättesaadavad muud teenused nagu päringutele vastamine, lugejakoolitustel osalemine, avaliku arvuti kasutamine, vabawifi ja kaugtöökoha võimalus, printimine, paljundamine, skaneerimine ning tasuta osalemine erinevatel kirjandus- ja teemaüritustel, näituste ja väljapanekutega tutvumine.

Lääne-Nigula valla 11 raamatukogu põhiteenused olid ikka samad – teavikute koju- ja kohallaenutus, arvutite kasutamine, päringutele vastamine, lugejakoolitus, printimise, valguskoopiate tegemise, skaneerimise ja samuti kaugtöökoha võimalused. Soovijatele pakuti koduteenindust, seda enamasti talvisel ajal.
Liivi külas elavad ukraina pered, kolm elanikku on raamatukogu lugejad, kellele Liivi raamatukoguhoidja toob lugemist Haapsalu raamatukogust.
Lääne-Nigula valla raamatukogu lugejate rahulolu uuriti Taebla piirkonnas. Uuringu järgi on raamatukogu kasutajad raamatukoguga rahul. Probleemina võib nimetada, et osa kogukonnast raamatukogu üldse ei kasuta. Kuna Taeblas on palju noori tööl käivaid inimesi, kes on ka lapsevanemaid, oleks oluline parandada lastetööd. Samuti on vaja paremini reklaamida täiskasvanutele suunatud üritusi, sh kinoõhtuid. Samas, kui üritus kõnetab, siis info liigub ja inimesed tulevad. Soovitakse rohkem praktilisi koolitusi, noorte- ja lastetööd.
Vormsi valla Vormsi raamatukogu asub koolimajas kolmes ruumis. Ühes toas on laste- ja noorsookirjandus, väike diivan ja kott-toolid, mida saab vajadusel kasutada ka kooli üritustel. LEGO laud on noorema kooliastme õpilaste poolt hästi vastuvõetud ja leiab aktiivset kasutamist. Teine tuba on nn avalik internetipunkt, kus saab kasutada printeriga ühendatud arvutit. Kohapeal saab lugeda perioodikat ja kasutada ruumi isikliku arvutiga töötamiseks. Õpetajad kasutavad tuba individuaalõppe tarvis. Kõige suuremas ruumis on täiskasvanute-kirjandus ja töötaja töölaud, kus toimub ka laenutamine programmis Urram. Raamatud on triipkoodiga, laenutamisel kasutatakse koodilugejat.
Lääne maakonna keskraamatukogu juures asuvat Cleveroni raamatukappi kasutati raamatute kättesaamiseks 1318 korral (2022.a. 1450). Raamatuid reserveeriti võrdselt nii Urrami iseteeninduses, e-posti kui ka telefoni teel. Vanemaealised lugejad tellisid telefoni teel, eriti kui soovisid, et töötaja ise teeks raamatutest valiku.

Raamatute tagastuskaste keskraamatukogu peamaja, lasteosakonna ja kolme haruraamatukogu juures kasutati nii lahtiolekuaegadel kui väljaspool seda. Samas on ka neid, kes võtavad tellitud raamatud kapist aga tagastatavad raamatud toovad teenindusletti.
Tasulist Omniva pakiautomaadi teenust raamatute laenutamiseks ei kasutatud, küll aga kasutati võimalust raamatuid pakiautomaadi kaudu tagastada.
Lääne maakonna keskraamatukogu ühines 2022.a. septembris laenutusplatvormiga Minu Raamatukogu – MIRKO. Tellimusi oli 2023.a.- 72, laenutati kokku 125 raamatut. Tellitud raamatute valik oli väga erinev nii teemade kui ka ilmumisaja osas, siiski tellitakse rohkem vanemaid raamatuid ja ingliskeelset kirjandust.

Keskraamatukogu peamajas oli raamatuhoidla lugejatele avatud, sest teenindussaal on väike ja hoidlasse paigutati ruumipuuduse tõttu järjest uuemad raamatud ja sarjade osad. Hoidlat kasutasid lugejad pigem vähe ja enamasti siis koos töötajaga.

Raamatulaenutuspunkti Haapsalu Sotsiaalmajas kasutas 15-20 püsilugejat, kellest enamik on lähiümbruskonnast ja raskendatud liikumisega. Osa lugejaid käib just talvel, kui pimeduse ja libeduse pärast ei soovitud tulla kesklinna. Lugejate sõnul sobib neile väike kogu, milles on kerge orienteeruda ja lähedus kodule. Töötaja vahetab kogus pidevalt raamatuid ja püüab võimalust mööda viia ka uuemalt kirjandust. Kui lugeja soovib, valitakse sobiv raamat koos töötajaga välja andmebaasist ja lugejale tuuakse raamat järgmisel lahtiolekupäeval. Järjekorras olevad raamatud registreerib töötaja teenindusosakonnas järjekorda ja saabumisel viib sotsiaalmajja. Raamatulaenutuspunkt on oluline suhtlemiskohana, töötaja sõbralikkus ja hea tahe lugeja soovidega tegeleda soosib seda igati. Laenutuspunkti külastajad hoiavad ennast kursis ka peamajas toimuvate üritustega. 2023. aastal alustas sotsiaalmajas tegevust eakate endi organiseeritud raamatuklubi ja nende soove arvestades tuleb raamatuid laenutuspunkti viia. Klubis osalejad käivad ka laenutamas tihedamalt.

Asuküla haruraamatukogus kohtusid Asuküla paikkonna arengust huvitatud inimesed. Selle kokkusaamise juhtmõte oli seltsimaja, selle sees ja ümber toimuvad tegevused ja tulevikuplaanid. Arutelu käigus koguti infot kogukonna inimeste oskuste/hobide kohta ja küsiti „Mis on täna hästi?“. Vastuseks saadi, et lisaks soojale, toimivale majale ja laste huvitegevusele on raamatukogu olemasolu majas paikkonna elanikele oluline.

4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine.
Maakonnas oli kasutajate käsutuses 27 arvutitöökohta ja 142 lugemiskohta. Raamatukogudes olid lugemiseks üleriigiline perioodika ja kohalikud ajalehed ning e-väljaanded lugemiseks raamatukogu arvutites.

Lääne-Nigula valla raamatukogudes oli teave e-teenuste kaudu kättesaadav, sest on olemas avalikud arvutid ja vabawifi alad. Valla ajaleht oli loetav nii veebis kui paberil.

Vormsi raamatukogus on olemas avalik arvuti ja vabawifi ala. Valla kohta sai infot valla veebilehelt. Raamatukogu kohta sai infot raamatukogu Facebooki lehelt ja lugejatele kiirete teadete saatmiseks kasutati Urrami programmi võimalust.

Lääne maakonna keskraamatukogus koos 3 harukoguga registreeriti avalike arvutite külastusi 5002 korral. Põhiliselt vajavad inimesed abi e-riigi portaalis ka ka muudes igapäevatoimingutes. Valimiste perioodil aitasime inimestel leida e-valimiste rakendust, kuna erinevalt varasematest aastatest avanes otsingusse “e-valimised” sisestades juhendite lehekülg, mitte lehekülg, millelt oleks saanud rakenduse alla laadida ja see tekitas inimestes segadust.
Raamatukogudes on vabawifi alad, külastajad kasutasid seda oma arvutiga töötamiseks või õppimiseks. Privaatse tööruumi vajajatele võimaldati töökoht eraldi ruumis. Lisaks paberil perioodikale oli võimalus lugeda e-väljaandeid Postimehe ja Delfi portaalidest, lisaks Juridica ja Äripäev e-väljaanded.

4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused. Üldistav ja muutusi näitav kokkuvõte.
Lääne maakonnas oli 2023.a. kokku 20825 elanikku (341 elanikku rohkem, kui 2022.a.), neist oli raamatukogude lugejaid 6332 (762 lugejat rohkem, kui 2022.a.). 2023. aastal kasutas elanikest 30,4 % raamatukogude koju laenutamise teenust.

Tabel 6
Raamatukogu
Lugejad 2022
Lugejad 2023
Muutus (+-)
Lääne maakond kokku
6253
6332
+79
Lääne maakonna keskraamatukogu
4248
4355
+107




Tabel 7
Raamatu-
kogu
Külastused 2022
Külastused 2023
Muutus (+-)
Virtuaal-külast. 2022
Virtuaal-külast. 2023
Muutus (+-)
Lääne maakond kokku
101511
111999
+10488
68567
112089
+43522
Lääne maakonna keskraamatukogu
75263
81809
+6546
65026
103183
+38157

Maakonnas külastati raamatukogusid 109454 korda, laste külastusi oli 33,3% külastuste arvust.
Lääne maakonnas registreeriti raamatukogude virtuaalkülastusi 112089 (2022.a. 66689), sh Lääne maakonna keskraamatukogus koos 3 harukoguga 103183. Virtuaalkülastuste statistika moodustavad raamatukogude veebilehtede, blogide, programmide Urram ja Riks, Facebook´i külastused. Arvestuses ei ole valdade veebilehtedel asuvaid raamatukogulehti. Virtuaalkülastustest moodustasid enamuse raamatukogude lahtiolekuaegade, raamatute otsingu, laenutähtaja pikenduste tegemine jmt. Raamatukoguhoidjate poolt lugejatele veebiotsingu võimaluste tutvustamine suurendaks kindlasti virtuaalkülastuste arvu st. suurendaks kasutajate võimalusi veebis ise toimetada.
Lääne-Nigula valla Rõude haruraamatukogu asub Rõude külamajas, kus käib palju ekskursioone ja käiakse läbi ka raamatukogust, seepärast on hüppeliselt tõusnud külastuste arv, kiitust väärib Rõude raamatukoguhoidja Jaanika Kattel, kes teeb oma tööd korrektselt ja kohusetundlikult.

Tabel 8
Raamatukogu
Laenutused 2022
Laenutused 2023
Muutus (+-)
Päringud 2022
Päringud 2023
Muutus (+-)
Lääne maakond kokku
148307
178606
+30299
2104
1217
-887
Lääne maakonna keskraamatukogu
110252
138557
+28305
2048
1110
-938
Laenutuste kogusummas on nii kojulaenutused kui ka kohalkasutused.

Maakonna raamatukogudes laenutati koju 136769 teavikut (2022.a. 131534), sellest ilu- ja lastekirjandust 95728 (2022.a. 88539) ja ajakirju-ajalehti 12816 (2022.a. 11727) korda.

Maakonna raamatukogude laenutuste TOPP, millest esimesed kolm olid täiskasvute kirjandus: E. Epner „Lembit Ulfsak“, M. Mändel „Tüdruk vagunelamust“, V. Persin „Lilledele värsket vett“. 4.-5. koht lastekirjandus: A. Pervik „Kunksmoor ja kapten Trumm“, J. Tomusk „Julius, mida sina suvel tegid?“.

Lääne-Nigula valla Liivi raamatukogus oli nädalapäevadest laenutuste rohkeimad päevad laupäev (541 laenutust) ja teisipäev (527 laenutust). Kullamaa ja Liivi raamatukogude lahtiolekuaegade suur pluss on, et osavalla 2 raamatukogu on avatud 6 päeval nädalas, Liivil laupäeval ja Kullamaal esmapäeval, sisetööpäevi ei ole. Kullamaal laenutati enim L. Uustulnd „Avameri“, U. Tinnuri „Nagu lainevahust tõusnud“, S. Julge „Mineviku varjud“, A. Rekkaro „Priius kallis anne“, E. Epner „Lembit Ulfsak“ - kõik hea eesti kirjandus!

Vormsi valla Vormsi raamatukogu teeninduspiirkonnas oli elanikke 454, neist kasutas raamatukogu 145, kellest 31 lapsed. Aktiivseim täiskasvanu luges 78 ja aktiivseim laps 8 raamatut. Laste ja noorte lugemus jääb vähemaks ja pikeneb raamatu lugemise aeg, ühte raamatut pikendatakse korduvalt. Täiskasvanute lemmikraamat oli R. Jonasson „Pimedusse mattunud“ ja laste lemmik oli Annie M.g, Schmidt „Jip ja Janneke“.

Lääne maakonna keskraamatukogu koos 3 harukoguga laenutas koju 98154 teavikut, 3682 teavikut rohkem kui 2022.aastal. Keskmiselt laenutas üks lugeja aastas koju 31,8 teavikut.
Oma roll selles võib olla muutunud majandusolukorral, sest raamatud on muutunud kallimaks ja inflatsioon vähendanud inimeste majanduslikku toimetulekut. Populaarsetel raamatutel on pikad järjekorrad, mis sunnib lugejaid kas ootama või hankima raamatu mujalt. Keskraamatukogu komplekteerimiseelarve ei võimaldanud osta hetkel populaarset kirjandust juurde üle ühe eksemplari.

Lugejate eelistused ei ole aastatega muutunud. Jätkuvalt loetakse väga palju krimikirjandust, eelistatud on põhjamaade autorid. Ikka on populaarne Petrone kirjastuse „Minu…“ sari, jooksval aastal ilmunud raamatud olid valdavalt välja laenutatud.

Laenutuste edetabeli tipus oli E. Epner “Lembit Ulfsak”, teisel kohal jätkuvalt D. Owens „Kus laulavad langustid“. Loeti ka C. Whitaker „Me algame lõpust“, Riley „Kadunud õde“, V. Perrin „Lilledele värsket vett”. Populaarsemad Eesti autorite teosed olid Maarja Unduski “Ellen Niit: heleda mõtte laast”, Mauri Dorbeki “Ma tahan. Ma suudan. Ma võin”, Viivi Luik “Kuldne kroon”. Raamatu populaarseks muutumisel mängivad väga suurt rolli meedias ilmuvad soovitused – olgu need siis Mart Juure, Jaan Martinsoni või kellegi teise omad. Lugejatelt on kuulda, et oma roll on ka Facebooki “Lugemise väljakutse” grupil, mida jälgitakse suure huviga. Vähe kirjandust ilmub lugejale, kes soovib veidi tõsisemat ajaviitekirjandust nt perekonnasaagasid. Teadmiskirjandusest on jätkuvalt populaarsed psühholoogia ja laste kasvatamisega seotud teemad.

Infopäringud

Maakonnas registreeriti infopäringuid 1217 (2022.a. 2104), maakonna keskraamatukogus koos 3 harukoguga 1110 päringut. Päringute arv reaalselt nii palju ei vähenenud, pigem jäi osa päringuid registreerimata.

Maakonna keskraamatukogu huvitavamad päringud: Läänemaa kergejõustiku edetabelid;
13. saj. algul kirjutatud araabiakeelne teos mehhaanikast (sh. mänguautomaadid);
Isik arvutimängus, kellele on pühendatud Verdi teos ja on laulnud Eminem; Eesti Iseseisvusmanifestist; EÜS maja Tartus, ajalugu; Fotol olev kahekohaline, kolmerattaline auto;
Fotograafia pioneerid; Limonaaditehas Ristil.

Lääne-Nigula valla Kullamaa raamatukogus registreeriti 9 teema- ja faktipäringut. Huvitavamad neist: näitleja E. Vilmer; Norra saamid; Indoneesia väikesaared, kus toimus seitsmeaastane sõda.
Tabel 9
Raamatukogu
Virtuaalürituste arv
Virtuaalüritustel osalejate arv
Virtuaalürituste järelvaatajate arv

2022
2023
2022
2023
2022
2023
Lääne maakonnas kokku
10
70
0
0
0
0
Lääne maakonna keskraamatukogus
0
0
0
0
0
0

Lääne maakonnas toimus kokku 70, kõik Lääne-Nigula vallas, kuid osalejate arvu ei ole teada. Lääne maakonna raamatukogu virtuaalüritusi ei korraldanud.

Tabel 10
Raamatukogu
Virtuaalkoolituste arv
Virtuaalkoolitustel osalejate arv
Virtuaalkoolituste järelvaatajate arv

2022
2023
2022
2023
2022
2023
Lääne maakonnas kokku
0
0
0
0
0
0
Lääne maakonna keskraamatukogus
0
0
0
0
0
0

Lääne maakonna raamatukogudes ei korraldatud 2023.aastal virtuaalkoolitusi.

Tabel 11
Raamatukogu
Virtuaalnäituste arv 2022
Virtuaalnäituste arv 2023
Virtuaalnäituste külastajate arv 2022
Virtuaalnäituste külastajate arv 2023
Lääne maakonnas kokku
0
0
0
0
Lääne maakonna keskraamatukogus
0
0
0
0

Lääne maakonna raamatukogudes ei korraldatud 2023.aastal virtuaalnäituseid.

4.3 RVL teenindus
Lääne maakonna raamatukogudest laenutati RVL-i teel välja 948 (2022.a. 1945) raamatut, sh maakonna keskraamatukogust koos 3 harukoguga 524. Kogudesse telliti teistelt raamatukogudelt 2493 (2022.a. 1780), sh maakonna keskraamatukogusse koos 3 harukoguga 1839 korral.
Lääne-Nigula valla raamatukogu koos 4 harukoguga vahetasid oma harukogude vahel raamatuid. RVL teenindus toimib tänu valla sotsiaaltranspordile organisatsiooni siseselt. Selliselt saame pakkuda oma lugejatele tasuta teenust - raamat, mida ühes raamatukogus ei ole, liigub teise raamatukokku sotsiaaltranspordi abil ning tagasi kas samamoodi või toob raamatukoguhoidja ise.
Martna raamatukoguhoidja reklaamib RVL teenust järjepidevalt, tutvustab võimalust inimestele, kes soovivad nii teadmiskirjandust, kui ka ajaviitekirjandust. Ajaviitekirjandust vahetati Rõude ja Liivi raamatukoguga. Teadmiskirjandust telliti maakonna keskraamatukogust. Raamatukoguhoidja transportis peamiselt ise või olid vahendajateks tuttavad ja vallaametnikud.
Liivi raamatukoguhoidja tellis raamatuid Lääne maakonna keskraamatukogust, Lääne-Nigula valla Kullamaa, Martna harukogudest ning Rapla maakonna Märjamaa Valla Raamatukogust ja Laukna raamatukogust. 2023.a.a oli RVL sisse 213 raamatut, millest 168 venekeelset. Raamatute transportimiseks kasutas raamatukoguhoidja isiklikku autot.
Kullamaa raamatukoguhoidja laenas RVL-i teel sisse 20 raamatut. Raamatukoguhoidjal ei ole isiklikku autot ja nii toob ta soovitud raamatuid ise omal kulul ja enamasti väljaspool raamatukogu tööaega lähikonna raamatukogudest nagu Liivilt, Märjamaalt, Lihulast. Postiteenust on raske kasutada postipunkti vähese lahtiolekuaja tõttu ja lugejad ei ole ka nõus maksma tagasisaatmise eest.
Vormsi valla Vormsi raamatukoguhoidja laenas RVL-i teel 48 raamatut maakonna keskraamatukogust. Vormsi raamatukogust raamatuid RVL-iga välja ei laenutatud.
Lääne maakonna keskraamatukogust laenutati RVL-i teel välja teistele raamatukogudele 1423 raamatut (2022.a. 1362), eelkõige teadmiskirjandust ja vanemat ilukirjandust.

RVL välja keskraamatukogu harukogudele: Uuemõisa - 97, Asuküla - 15, Ridala - 14, Lääne-Nigula valla raamatukogudesse: Liivi - 199, Palivere - 13, Kullamaa- 6, Martna - 5, Rõude – 5 ja. Vormsi – 12 raamatut. Liivi raamatukogu viis jätkuvalt venekeelseid raamatuid Liivile kolinud Ukraina perele. Raamatud telliti ette lugeja.ee või e-posti teel, enamasti korraga kuni 20 venekeelset raamatut.

Maakonna keskraamatukogu tellis RVL-i teel sisse 234 raamatut, Telliti peamiselt õppematerjali, sealhulgas ka ingliskeelset Tartu Linnaraamatukogust, Tartu Ülikooli raamatukogust, Tallinna Ülikooli raamatukogust, Pärnu Keskraamatukogust ja Harju Maakonnaraamatukogust. Keskraamatukogu 2023.aasta eelarve ei võimaldanud RVL-teenust lugejatele enam tasuta pakkuda ja teenuse tasuliseks muutmine ning Omniva hinnatõusu tõttu vähenes ka lugejate huvi, telliti siis, kui raamatut oli tõesti vaja.

4.4 Laste- ja noorteteenindus
Lääne maakonna raamatukogudes pöörati jätkuvalt suurt tähelepanu laste ja noorte lugejateenindusele koostöös lasteaedade, koolide ja noortekeskustega.
Risti raamatukogus, mis asub koolimajas, on lastetöö väga hästi korraldatud. Oru, Risti ja Taebla raamatukogud alustasid lasteaedade lugemisprogrammiga. Martna raamatukogus, mis asub lasteaias, toimusid lastele huvitavad ettelugemised, korraldati vanavanemate päev. Koolilastel kahjuks suvevaheajal puudub võimalus Martna raamatukogu külastada, sest elatakse suhteliselt hajutatult valla territooriumil ja kui koolibussi ei ole, siis kaugema kandi lastel puudub võimalus raamatukogu külastada. Kullamaa raamatukogu asub koolimaja lähedal, kuid laps-lugejaid oli 90 (2022.a. võrreldes +11). Külastuste arv vähenes, sest kui varasematel aastatel tulid lapsed pikapäevarühmaga peale tunde raamatukokku, siis nüüd lähevad nad noortekeskusesse, kus nendega kuni bussi tulekuni tegeletakse. Raamatukokku tullakse kas raamatuid vahetama või sündmusele. Samuti laenutavad lapsed korraga vähem, 1-2 raamatut.
4.4.1 Laste-ja noortekirjanduse komplekteerimine

Lääne-Nigula valla Kullamaa raamatukogule komplekteeriti 97 uut lasteraamatut ja 10 annetusena, millega asendati koolikirjanduses lagunenud või puuduvaid raamatuid. Lastekirjanduse juurdetulek moodustas 29,9% kõigist raamatutest. Liivi raamatukogu sai laste- ja noortekirjandust juurde 83 raamatut, mis oli 29,5% kogu juurdekasvust. Uute raamatute tellimisel lähtuti Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja Lääne maakonna keskraamatukogu lasteosakonna bibliograafi soovitusest , noorte lugemishuvist ning kooli soovitusliku kirjanduse nimekirjadest, samuti auhinnatud lasteraamatute nimekirjadest. Kõikidele vanuserühmadele lisandus uuemat kirjandust. Noarootsi raamatukogu lasteraamatute fondis on enamik soovitud raamatutest olemas ja vajadusel tehakse järelkomplekteeimist just õpetajate kaasabil. Sutlepa raamatukogusse telliti laste- ja noortekirjandust vähe, kuna lugemisealisi lapsi on külas vähe, kuid tundub, et laste arv on tõusuteel. Puuduva raamatu saab tuua Noarootsi raamatukogust.

Lääne maakonna keskraamatukogu lasteosakonda komplekteeriti 1072 (2022.a. võrreldes +137) teavikut, neist 209, so 19%, annetustena. Osteti 842 raamatut (2022.a.võrreldes +78). Lasteosakonda lisandunud teavikutest oli 85% rohkem kui ühes eksemplaris. Enam-vähem samal tasemel püsivad lugejate ja laenutuste arvud näitavad seda, et komplekteerimine võimaldab lasteosakonnal oma tööd hästi teha.

4.4.2 Laste-ja noorte raamatukogu kasutamine

Tabel 12
Rmtk
Lug-d 2022
Lug-d 2023
Muutus (+-)
Külast-d 2022
Külast-d 2023
Muutus (+-)
Laenut 2022
Laenut 2023
Muutus (+/-)
Lääne maakond
1981
2009
+28
31535
36479
+4944
29756
31040
+1284
Lääne maakonna keskraamatukogu
1510
1517
+7
22140
224980
+2840
25322
26809
+1487

Lääne maakonnas oli 2023. aastal lapsi lugejate koguarvust 31,7%, maakonna keskraamatukogus koos 3 harukoguga 34,8%. Laste laenutused moodustasid koguarvust 22,7%, maakonna keskraamatukogus 3 harukoguga 27,3%. Laste külastusi maakonnas oli koguarvust 33,3%, maakonna keskraamatukogus 3 harukoguga 30,5%.
Vormsi valla Vormsi raamatukogus on uued raamatud paigutatud eraldi lauale ja riiulile, et need oleksid kergesti leitavad ja püüaksid pilku. Eelnevatel aastatel raamatukogus toimunud jutuhommikud on huvi puudusel ja laste arvu vähenemise tõttu lõpetatud. Jutuhommikud toimuvad nüüd lasteaias, kus osalevad kõik õpetajad ja lapsed vanuses 3-7 aastat. Lasteaialapsed külastavad regulaarselt oma õpetajaga raamatukogu, et tutvuda uute raamatutega või käia meisterdamas. Vormsi kooli algklasside õpetaja oma õpilastega raamatukogu ei külasta ja soovituslikku kirjandust lapsed ei loe. Aktiivsed laenutajad nn. suvelugejatest algklasside lapsed. Tänu kooli eesti keele õpetajale loevad soovituslikku kirjandust teine ja kolmas kooliaste. Noored on julged ka omapoolseid soove andma, eriti neiud, mida tellida raamatukogule. Noortele meeldivad suhteraamatud ja põnevikud, kahjuks ilmub vähe raamatuid teismelistele noormeestele. Vormsi kooliõpilaste arv on 2023-2024 kooliaastal 18, kahe järgneva aastaga väheneb ja lugejaid jääb veelgi vähemaks.
Lääne maakonna keskraamatukogu lasteosakonnas luges kuni 16-aastaseid lugejaid (k.a.) eelmise kalendriaastaga 6 võrra vähem. Esmakordseid lugejaid oli 193. Lugejarühmade kaupa jagunesid uued lapslugejad järgnevalt: 86 koolieelikut, 91 algklasside õpilast, 16 põhikooli õpilast. 1.-6. klassi õpilaste hulgas on aasta lõpu seisuga lugejaid koolide kaupa järgnevalt: Haapsalu Linna Algkoolis 267st õpilasest 217 (81%), Haapsalu Põhikoolis 291st õpilasest 206 (71%) ja Uuemõisa Lasteaed-Algkoolis 155st õpilasest 67 (43%). Suuri muutusi võrreldes eelmise aastaga ei olnud. Uuemõisa kooli lugejate arv tõusis (+4%), kergelt on langenud Haapsalu Põhikooli õpilastest lugejate arv (-4%).
Külastusi on võrreldes eelmise aastaga oluliselt rohkem (+17%). Paistab, et vahepealne langus seoses Covidi-aastatega on üle elatud ja viimati oli lasteosakonnas nii palju külastusi 2011. aastal. See on olnud võimalik suuresti tänud teemakambrite programmidele, mis tõid raamatukokku hulgaliselt lasteaiarühmi ja kooliklasse.
Lastele tehtud laenutuste arv on lasteosakonnas kasvanud 1558 võrra. Laenutuste arvu märkimisväärne kasv tuleneb sellest, et meil on toimunud tavapärasest oluliselt rohkem rühmakoolitusi, mis said teoks tänu populaarseks osutunud teemakambri-programmidele. Rasketel aegadel raamatukogu kasutamine suureneb, sel korral on seda näha laenutuste arvus. Tavapärasest intensiivsem laenutamine toimus juulis ja augustis, kui Suvelugemise programm oli täies hoos. Suvelugemise valikus oli sel korral rohkem suurema eksemplaarsusega raamatuid.
Asuküla harukogu külastas rohkem koolieelikud, sest koos pere vanema lapsega tulles soovis ka noorem laps raamatu koju laenutada. Uuemõisa harukogu külastatavus laste poolt oli väike, kuna Uuemõisa algkoolis on aktiivne raamatukogu. Rahvaraamatukogust laenutavad lapsevanemad raamatuid koju oma kodustele väikelastele või lasteaialastele.
4.4.3 Laste-ja noorteteenindus, s.h lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine.
Lääne-Nigula valla Risti raamatukogus toimusid laste- ja noorte raamatutunnid korra või kaks nädalas, ka suvel (välja arvatud töötaja puhkuse ajal). Lugemiskultuuri tunnid, kus toimus lugemine, raamatuarutelu ja meisterdamine kajastub statistikas koolitustena. Laste- ja noortetööd on lihtsamaks teinud osalemine projektis “Lugemisisu”, Risti raamatukogu osales kuuendat hooaega, milles 2022/23 osales Risti koolist 37 õpilast ja kõik kolm rühma Risti lasteaiast. „Lugemisisu“ on tugevdanud koostööd raamatukogu, kooli ja lasteaia vahel. Lastetöö on meie üks väga olulistest eesmärkidest, mistõttu on oluline tulemuste saavutamiseks omavahel jagada kogemusi.
Noarootsi raamatukogu teeninduspiirkonna külades on vähe lapsi ja koolis käies laenutavad nad hoopis Noarootsi või Oru raamatukogudest. Kuid uusi peresid on juurde tulnud ning emad väikelastega on tee raamatukokku üles leidnud.
Kullamaa raamatukogus on omaette lastetuba. mida väiksem lugeja, seda suurem huvi raamatute vastu. Ka noored loeks tihemini, kuid aega selleks napib. Põhikooli ajal lugemishuvi väheneb, eriti poistel. Laenutatakse pigem koolikirjandust. Lugemishuvi äratamine algab kodust, kui vanemad on lugejad. Lasteaias see süveneb ja siis teeme lasteaiaga koostööd. Tore on, kui laps tuleb raamatukokku koos vanemaga, siis on tihti huvitavaid arutelusid kuulda, kui vanem soovitab enda lapsepõlveraamatuid. Noorematel kooliealistel lastel on välja kujunenud mitmed lemmikkirjanikud, kelle uusi raamatuid ikka oodatakse: I.Tomusk, Piret Raud, Hinrikus, Saksatamm, Look jne. Proovisime koostöös 2. klassi õpetajaga „Lugemisisu“ metoodika järgi suuremat lugemishuvi arendada, kuid edukalt see ei läinud, ent siiski on sellest klassist 4 - 5 lugemishuviga last kujunenud.
Liivi raamatukogu teeninduspiirkonnas kooli ei ole, õpilased eelistavad oma koolile lähimat raamatukogu. Lapsed loevad enamasti kooli soovitusliku nimekirja kuuluvaid raamatuid. Suvekuudel toimus kuuendat korda maakonna keskraamatukogu lasteosakonna poolt korraldatud programm „Suvelugemine“, milles osales ka Liivi raamatukogu neljandat korda. Üks tubli lugeja jõudis lõpuüritusele, kus lapsi rõõmustasid Piip ja Tuut. Iga osaleja sai aukirja ja maiustuse ning loosiga ka raamatu. Eesti riik kingib igale vastsündinud Eesti lapsele Eesti Lastekirjanduse Keskuse eestvedamisel ja kultuuriministeeriumi toel valminud raamatu „Pisike puu“. Rõõm oli üle anda raamat väikesele kodanikule ja küllap ka tulevasele uuele Liivi raamatukogu lugejale.
Vormsi valla Vormsi raamatukogus on uued raamatud paigutatud eraldi lauale ja riiulile, et need oleksid kergesti leitavad ja püüaksid pilku. Lasteaias toimusid jutuhommikud ja koolilastele kirjanduse tutvustamise tunnid.
Lääne maakonna keskraamatukogus teenindatakse lapsi nii teenindusosakonnas, mis asub kultuurikeskuses ja eraldi asuvas lasteosakonna majas ning haruraamatukogudes Asukülas, Ridalas, Uuemõisas.
Lugemisharjumuse kujundamiseks ja arendamiseks viidi lasteosakonna töötajate poolt läbi raamatutunde nii lasteosakonnas kui koolides ja lasteaias. Nende tundide mõju avaldub otseselt laenutuste ja külastuste arvus. Jälgime, millistes klassides on kõige vähem raamatukogus registreeritud lugejaid, et tegeleda nendega esmajärjekorras.
Kuuendat suve toimunud „Suvelugemise“ programm aitas samuti lastel uusi ja toredaid raamatuid avastada. Sel korral võtsid sellest kolmandat aastat järjest osa kõik Läänemaa rahvaraamatukogud ning programmi läbis edukalt kokku rekordiliselt 100 (2022.a. võrreldes +28) last. Osalemise võimalust pakuti kõigis maakonna raamatukogudes, kuid väljakutse lõpetamiseni jõudsid lapsed lisaks keskraamatukogu lasteosakonnale veel Asuküla ja Ridala harukogudest ning Lääne-Nigula valla Oru, Liivi ja Risti raamatukogudest. Lapsi innustas lugemist ette võtma ka eesootav lõpupidu. Sel korral oli valikus suurem hulk suurema eksemplaarsusega nimetusi ja nii ei tekkinud lugejatel pikemaid pause, kuna nende taseme raamatuid oli pea alati saadaval. Suvelugemise lõpupidu toimus 25. augustil Haapsalus kultuurikeskuses, kus lapsi tervitasid lastekirjanduse ministrid Piip ja Tuut, kes mängisid etendust „Loomad“ ja andsid igale lapsele tänukirja.
25. mail toimus keskraamatukogu lasteosakonna Parimate lugejate pidu 45 lapsega, kes olid õppeaasta jooksul enim raamatuid laenutanud. Lastele esines Contra, toimus autogrammitund ja kringlisöömine.
Vastsündinud laste vanemad saavad Haapsalu linnavalitsusest koos lapse sünnitõendiga ka järjehoidja infoga, et raamatukogus ootab neid kinkeraamat „Pisike puu“. Neile, kes ise järele ei tule, pakume võimaluse saada need raamatud linnavalitsuse poolt korraldataval uute ilmakodanike vastuvõtul.
Andres Ammase Fondi ja raamatukogu koostöös välja antava Andres Ammase Väikese lugeja preemia pälvis Emily Cramer.
4.4.4 Laste- ja noorteüritused
LISA 4
Lääne maakonna maaraamatukogudes korraldati lastele üritusi koostöös lasteaedade, koolide, noortekeskuste ja külaseltsidega. Maakonna keskraamatukogu lasteosakonna töötajad käisid mitmete koolide algkooliklassidele tutvustamas lastekirjandust.
Lääne-Nigula valla raamatukogus koos 4 harukoguga käis kultuurkapitali toetusega esinemas kirjanik Ilmar Tomusk.
Risti harukogus toimusid enne kirjanikuga kohtumist 8 raamatutundi, kus tutvustati tema loomingut. Külas käis raadioajakirjanik Märt Treier. 5. – 9. klassi õpilastega oli juttu raamatutest, lugemisest ja elust üldse. Üritusel osalesid ka täiskasvanud huvilised. Kokku toimus Risti raamatukogus 70 raamatutundi lastele, „Lugemisisu“ ja uudiskirjanduse ülevaateid, kus osales kokku 634 last. Kõik raamatutunnid olid seotud ka mingi käelise tegevusega. Risti noortekeskuse töötajaga koostöös oli noortele aasta lõpus kaks õpituba: valmistati helkurprosse ja punuti lõngast mütsikesi jõulukaunistusteks.
Taebla raamatukogul oli hea koostöö noortekeskusega, toimusid kinoõhtud noortele, koostöös kooli, noortekeskuse ja lasteaiaga toimus kevadlaat.
Martna raamatukogu korraldas vanavanemate päeva, kus lasteaia laste vanavanemad lugesid ette oma lapselapse lemmikraamatut. Üritus kestis terve päeva ja meeldis nii lastele kui ka vanaisadele-vanaemadele. Lapsed olid uhked, kui just tema vanaisa luges raamatut ja ta sai istuda vanaisa põlvel. Üks tubli vanaema sõitis Ridalast jalgrattaga kohale, sest tema lapselaps ju ootab ning lubadus oli antud. Ettelugemispäeval oli palutud Lääne-Nigula Lasteaiad direktor lastele raamatuid ette lugema.
Noarootsi raamatukogu avas koolimajas Miniraamatukogu, kus lapsed ise pidasid päevikut ja laenutasid välja raamatuid. Raamatukogutöötaja valis laenutamiseks 20 raamatut. Miniraamatukogus tehti ka õpitunde, kus lapsed õppisid raamatukoguhoidja tööd. Kooli Lugemisklubis käis raamatukoguhoidja ette lugemas.
Kullamaa raamatukogus toimus lastele mitmeid erinevaid üritusi: õpitund sõpruse ja tunnete teemal ja mis on ajakirjandus, ajakiri ja ajaleht. Koostöös õpetajaga toimusid õpitunnid 4.klassi kirjandusvõistluse ettevalmistamiseks teemal E. Niidu lasteluule ja Ü. Meistri illustratsioonid. Suurim sündmus oli Rahvakultuurikeskuse Jutuvestmise festival Kullamaa raamatukogus 1.- 4.klassidele, kus jutuvestjaks oli Krista Kumberg, Jaanus Kõuts tutvustas lastele toredaid mänge. Liivi raamatukogu võttis osa maakonna keskraamatukogu lasteosakonna korraldatud Suvelugemise programmist, lugemispassid said 6 last, kellest üks sai kutse osaleda suvelugemise lõpuüritusel Haapsalus.
Vormsi raamatukogu asub koolimajas ja üritused koolilastele toimusid seal, kuni kooli juhtkond muutis koolipäeva algust ja vahetundide pikkusi, sest õpilased käivad mandril huvikoolides. Seepärast oli õpilastele raske raamatukogus üritusi pakkuda, eriti kui klassis ongi üks või kaks õpilast, koolis kokku 18 õpilast. Toimus traditsiooniline kooli alguse kampaania „Kaitsen sõpra“, kus õpikud ja vihikud saavad raamatukoguhoidja abiga ümbrispaberid. Seitsmendat korda korraldas raamatukoguhoidja kooliperele advendihommiku. Lastekaitsepäeva tänuüritusel kinkis raamatukoguhoidja aasta jooksul enim raamatuid lugenud noorele raamatu ja tänukirja.
Maakonna keskraamatukogu lasteosakonna töötajate endi eestvedamisel või kaasabil korraldati 85 (2022.a. võrreldes +6) üritust, neist 82 lasteraamatukogus ja selle hoovis, üks kultuurikeskuses, üks Haapsalu Põhikoolis ja üks Noarootsi Koolis. Üritustel osalejaid oli kokku 1954 (2022.a. võrreldes + 212), neist 1519 last ja 435 täiskasvanut. Samuti toimus aasta jooksul mitu üritust, kus oli hulgaliselt osalejaid: „Suvelugemise“ lõpetamine koos teatriga „Piip ja Tuut“, kohtumine Piret Jaaksiga, Ernst Enno nimeline etluskonkurss "Lood liigutavad", jutu-, mängu- ja meisterdamistund illustraator Katrin Ehrlichi ja liikumismängude tegija Kalli Pikasega, kohtumine Sandra Heidoviga, Parimate Lugejate pidu koos Contraga.
Aasta läbi toimusid laupäeviti jutuhommikud, kordades sama palju kui eelnenud aastal, kuid lapsi osales vähem ja täiskasvanuid rohkem, sest väikelapsed olid koos saatjaga. 40 korda toimunud jutuhommikul (2022.a. võrreldes -2) osales 266 (2022.a. võrreldes -46) last ja 134 (2022.a. võrreldes +33) täiskasvanut.
Jaanuarist märtsini pakuti vabatahtliku Tatjana abil ukraina- ja venekeelseid jutuhommikuid, millest toimus 2 ja ära jäi 6 jutuhommikut. Kokku sai neist osa kolm last ja üks täiskasvanu. Ukraina lapsevanemad selgitasid, et lastel ei ole Ukrainas olnud raamatukogus üritustel käimise kultuuri. Üritustel käivad ainult koos vanematega ja kuna toimub juba niigi palju asju, nt matkad looduses, mida eelistavad vanemad, siis lapsed lähevad nendega koos sinna ja mujale ei jõuta. Lisaks õpivad lapsed paralleelselt hommikul Eesti ja õhtul Ukraina koolis ning tahavad nädalavahetusel lihtsalt puhata.
Suvevaheajal toimus kümnel korral jutu-, mängu- ja meisterdamistund, kus osalejaid oli kokku 612, neist 455 (2022.a. võrreldes +143) last ja 157 (2022.a. võrreldes +56) täiskasvanut, st. osalejate arvu kasv oli 48%. Kahel viimasel aastal ongi suveüritustel osalejate arv kasvanud. Prantsuse peol koos koer Säraga osales 80 last ja 25 täiskasvanut. Ürituse õnnestumisse panustas 10 inimest, kes aitasid programmi pakkuda ja kaks laenutajat. Enamasti korraldati üritusi 2-3 inimesega. Jutuhommikutel said lapsed lisaks lugude kuulamisele, raamatutega tutvumisele, mängimisele ja meisterdamisele proovida söega joonistamist, õppida tundma ravimtaimi, limpsida jäätist, maitsta ehtsaid prantsuse kreppe ja mängida prantsuse lastemänge. Kultuurkapitali Läänemaa Ekspertgrupi toetusega olid ürituste sarja esinejateks Piia Ausman, Jarõna Ilo, Piret Jaaks, Maarja Undusk, Katrin Ehrlich ja Kalli Pikas. Maakonna keskraamatukogu lugejakoolituse peaspetsialist korraldas suviseid jutu-, mängu- ja meisterdamistunde väga professionaalselt, pakkus välja laste jaoks põnevaid ja ligitõmbavaid teemasid, mis tõid kohale palju lapsi ja tema juhendatud meisterdused olid laste jaoks paraja raskusastmega, et järgmine kord jälle tulla ja proovida.
Toimus kaks Haapsalu põhikooli vanematele klassidele ja gümnasistidele suunatud psühholoogiaõhtut, kus Berit Kaschan tutvustas loovkirjutamist ja vaimse tervise hoidmise võtteid. Lasteraamatukoguhoidjad tutvustasid selle teemaga seotud aime- ja ilukirjandust. Osavõtt oli rohke ning tagasiside väga positiivne.
Lasteosakonna korraldatud üritustel kohtusid lastega aasta jooksul koguni 25 (+4) külalist:
Els Heinsalu, Piia Ausman, Jarõna Ilo, Piret Jaaks, Maarja Undusk, Katrin Ehrlich, Kalli Pikas, Marija Samorukova, Tiiu Randmann-Mihkla, Höie Rahu, Aidi Vallik, Juhani Püttsepp, Gundega Muzikante, Sandra Heidov, Berit Kaschan, Adam Cullen, Kertu Sillaste, Kairi Look, Julia Dürr (Saksamaa), Katia Weber Piscitelli, Philomène Citrouille, Stéphane Clavel, Contra, Piip ja Tuut. Esinejate hulgas oli nii tasuta esinejaid kui ka Kultuurkapitali toetuse saajaid.
Asuküla harukogus tegutseb sügisest-kevadeni Muinasjutu- ja meisterdamistuba nimega Fantaasiatuba, kus noorimad osalised olid 2-aastased. Koostöös Asuküla seltsiga toimus 4 kuud kestnud lõimumisprojekt "Koos tegemise rõõm“, mis lõpetati Kogupere lustipäevaga. Projekti olid kaasatud Ukraina ja Eesti noored. Näiteid tegevustest: küpsetasime karaskit, tegime maitsevõid ja kama, rääkisime Eesti toidukultuurist, tutvusime nii eesti kui ukrainakeelse Silvi Väljal-i raamatuga “Jussikese seitse sõpra”, vaatasime multifilmi “Jussikese seitse sõpra” nii eesti kui vene keeles, mängisime ringmängu “ Kes aias” jpt.
Uuemõisa harukogus toimusid kohtumised Reeli Reinausi ja Jaanus Vaiksooga, kus osales kokku 76 last.
Kõik need sündmused aitasid raamatukogu pildil hoida ning lapsi otsesemalt ja kaudsemalt lugema innustada.
4.5 Erivajadustega sihtrühmade teenused

Tabel 13

Kordade arv
Teenuste arv
Kasutajate arv
Koduteenindus



Lääne mk keskrk teenindusosakond
105
105
18
Asuküla harukogu
16
3
3
Ridala harukogu
38
1
3
Vormsi raamatukogu
1
1
1

Lääne-Nigula valla raamatukogud pakuvad koduteenindust, kuid statistikat teenuse kohta ei peeta. Martna raamatukoguhoidja tegi koduteenindust talvel libedal ajal, kui eakas lugeja ei tahtnud kodust välja tulla ja töötaja viis koduteel talle raamatud koju. Sutlepa raamatukogu piirkonnas tuli koduteenindust teha talvel, kui libedaga ei tahetud väljas käia. Liivi raamatukoguhoidja viis 5-le lugejale raamatuid koju eelnevalt telefoni teel kokku leppides ja lugeja soove arvestades. 2023.aasta aruannetesse on kirjutatud näiteks, et Risti harukogu teeninduspiirkonnas tegeleb oma hoolealustele raamatute koju viimisega sotsiaaltöötaja. Mõned vanemad prouad, vabatahtlikud abilised täiendavad heal meelel oma lähedaste lugemissoove. Noarootsi raamatukogu koduteeninduses kasutatakse ka sotsiaaltöötja abi, kes toimetavad raamatud kätte kaugemal elavatele eakatele, lisaks on abi pakutud vanadekodu elanikele raamatute kohale viimisel.

Vormsi raamatukogus oli aastas üks koduteenus, sest puudega inimesel tekkisid ajutised liikumisraskused, muidu käib ta ise raamatukogus laenutamas. Erivajadusega inimesed laenutavad sotsiaaltöötajate vahendusel ja eraldi raamatukogu koduteenust ei soovi.

Maakonna keskraamatukogu 3 harukoguga koduteenindust soovivaid lugejaid tuli juurde kaks. Mõni eelmisel aastal teenust soovinu sellel aastal enam ei kasutanud. Kokku viidi raamatuid koju 24 inimesele 159 korral. Lugejad andsid ette ka parameetreid: raamatu paksus, lehekülgede arv, teemad, kirja suurus, nimede loetavus, nt ei soovitud prantsusepäraste nimedega raamatuid. Teenuse soovijad elavad Haapsalu linnas aga nende hulgas on ka kolm Haapsalu hooldekodu elanikku.

Tabel 14
Teenused teistele asutustele
maakonna keskraamatukogult:
Ürituste arv
Osavõtjate arv
Uuemõisa Kodu
9
65
Haapsalu Viigi Kool
1
6

Maakonna keskraamatukogu lasteosakonna hoovis toimusid Uuemõisa Kodu täiskasvanud elanikele jutu- ja mängutunnid. Viigi Kooli lastele korraldati teemakambri ja näituse programm.

4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja võimalusi pakkuv kultuurikeskkond
Lääne maakonna raamatukogudes korraldati kokku 297 üritust (2022.a. 286), osalejaid oli 5580 (2022.a. 4202). Näitusi ja väljapanekuid eksponeeriti 283 (2022.a. 284) korral.
Lääne maakonna keskraamatukogus koos 3 harukoguga korraldati kokku 151 erinevat üritust.
Maakonna keskraamatukogu teenindus- ja lasteosakonnas oli kokku 121 kirjandus- ja teemasündmust. Täiskasvanud lugejatele suunatud üritusi toimus 32 korral ja lastele 85 korral. Sündmusi külastas kokku 2838 (2022.a. 2433) inimest, kellest 1180 (2022.a. 963) olid täiskasvanud ja 1658 (2022.a 1470) lapsed.
2023. aastal toimus kaheksandat korda erialane konverents „Muinasjutuvägi - Lood lükkavad liikuma“. Konverentsil uurisime Liikumisaastale kohaselt lähemalt, mida nimelt ja mil kombel võivad lood liikuma lükata. Jälgiti liikumist ruumis, ajas, unistustes ja tunde- ning fantaasiamaailmas. Lood tõepoolest liigutavad! Need puudutavad hinge ja võivad anda meile hoopis uue suuna. Liikudes koos lugudega jõuame lõpuks koju. Ettekannetega esinesid jutuvestja Piret Päär, folklorist Mairi Kaasik, ajaloolane Milvi Martina Piir, Ungari jutuvestja ja lektor Krisztina Tóth, ulmekirjanik Mairi Tempel ja keskraamatukogu lasteosakonna bibliograaf Krista Kumberg. Konverentsil osales 95 huvilist üle Eesti.

Eksponeeriti näituseid ja väljapanekuid 110 (2022.a. 100) korral, neist teenindusosakonna 56 (2022.a. 51) ja lasteosakonnas 37 (2022.a. 20).
Toimunud näitustest toome esile Haapsalu Viigi Kooli käsitööõpetaja Villu Baumanni ja tema õpilaste tööde näituse, millega tähistati Villu 55. tööaasta täitumist erivajadustega kooli õpilaste õpetajana. Eriline oli ka näitus „100 aastat Molière’i fotodel“, mis koosnes Eesti teatrites Moliére’i lavastustest tehtud fotodest ja näituse avamisel esines Lembit Peterson Moliére´ lavastuste erilisuse ülevaatega, mida sai vaadata-kuulata ka Youtube ülekandena (esineja soovil ei ole järelvaadatav). Suurt huvi ja ka ERR-i uudistes kajastamist pälvis Victoria Konstaabeli keraamiliste, plastist ja tekstiilist notsude kogu, mis augustis ja septembris laenutus- ja lugemissaali vitriinides vaatamiseks väljas oli. Mõtlemapanev ja emotsionaalselt mõjuv oli novembris teenindusosakonna trepigalerii seintel olnud ukraina varalahkunud lapskunstniku Sasha Putrya joonistuste näitus.
Asuküla raamatukogu on olnud 103. aasta jooksul Asuküla kultuurielu kandja. Võib rõõmsalt tõdeda, et elu maal ei ole soiku jäänud – inimesed tahavad kodust välja tulla ja koos käia. Asuküla piirkonna 12 küla jaoks on seltsimaja ja seal asuv raamatukogu alati olnud kogukonna kooskäimise kohaks. 2020.a. koroonakevadel oli väga palju suveelanikke juba alates märtsi keskpaigast Asuküla mail ja mitmed pered on leidnud tee raamatukokku ja seltsimajja ning see trend jätkus ka 2023 aastal.

Uuemõisa raamatukogus alustas 2023. aasta sügisel Athanasios Karidy juhendamisel maaliring täiskasvanud kunstihuvilistele, kes kogunesid üle nädala laupäeviti.

4.6.1 kohalikul tasandil
Lääne-Nigula valla raamatukogudes toimus erinevaid tegevusi kohaliku kultuurielu edendamiseks.
Taebla raamatukoguhoidja on Taebla MTÜ liige, ühingu liikmed tegelesid Lääne-Nigula Kihelkonnaraamatu koostamise ja väljaandmisega. Tegutses Taebla, Risti, Palivere ja Oru raamatukogude ülene virtuaalne lugemisklubi, mille eestvedajaks oli raamatukogude nõukogu Risti piirkonna liige Triin Jaanisk. Risti raamatukogu juures tegutseb juba 25 aastat lugemisklubi “Raamaturõõm”, koos käidi kümme korda ja räägiti uudiskirjandusest.
Kullamaa raamatukoguhoidjal sujus koostöö Goldenbecki maja perenaisega nii ruumide kasutamisel raamatukoguüritusteks kui ka vajadusel raamatukoguhoidja asendajaks olemisega. Tihedamalt suheldi Teenuse Naiste Ühendusega, mille liikmed tegelesid raamatu „Jõeäärsed jutud“ väljaandmisega, esitlus toimus raamatukogupäevade raames 25. oktoobril. Koostaja Maris Leemets andis emotsionaalse ja põhjaliku ülevaate raamatust ja Teenuse Naiste Ühenduse esinaine, Teenuse raamatukoguhoidja Helle Rehepapp täiendas seda huvitavate seikadega. Liikumisaasta tähistamiseks toimus 20. aprillil huviõhtu terviseõpetaja Mai Jõeveega, kes rääkis liikumise tähtsusest ja selle mitmekesistamisest, lisaks reisimuljeid Dubaist. Eesti kirjanduse päeval laenutati ainult eesti kirjandust, oli näitus meie tüvitekstidest ja fotonäitus A.H. Tammsaarest. Liivi raamatukogu võttis osa Kullamaa osavalla kohvikute päevast augustis, avatud olid raamatukogu ja Ajalootuba. Kodukohakirjanik Aarne Mihk tutvustas oktoobris oma kahte koduloolist raamatut.
Martna raamatukogu oli alati valmis osalema valla korraldatavatel üritustel omapoolse panusega, näiteks raamatunäitus, raamatukoguhoidja väiksem sõnavõtt jmt. Koostöös lasteaia ja pensionäride seltsiga korraldati 5 üritust, millest võttis osa 86 inimest. Päevakeskuse rahvale toimusid luulehommik ja kaks vestlusringi teemadel ,,Pettused“ ja ,,Surmast ja leinast“. Endine Martna elanik, koduloolane Aarne Mihk tutvustas oma koduloolisi raamatuid.
Lääne maakonna keskraamatukogu jätkas 2023. aastal edukat koostööd üld- ja kutsehariduskoolide, lasteaedade, muuseumide, kultuurikeskuse, sotsiaalmaja, huvikoolide, noortekeskuse, teiste maakonna raamatukogudega ja ajalehe Lääne Elu toimetuse ning ERR-i Läänemaa korrespondendi Juhan Hepneriga. Koostöö tihenes SA Läänemaa.

2023.aasta kirjandusõhtutel rääkisid kuulajatele Hendrik Relve oma rännakutest ja kohatud põlisrahvastest; Doris Kareva talle meeldivatest naistest minevikus, olevikus ja tulevikus; Jaak Jõerüüt oma näitemängu „Lennart. Pöördtooliaastad“ kirjutamisest ja selle lavalaudadele jõudmisest; raamatukogupäevade raames toimus kirjanduslaupäev, kus luuletajad Ly Seppel-Ehin, Mathura ja Peep Ilmet, kõigile neile oli 2023. aasta juubeliaasta, tutvustasid oma loomingut, lastega toimetas Aidi Vallik, kelle juhendamisel kirjutati valmis vahvad lood.

Maakonna keskraamatukogu töötajate eestvedamisel toimus kirjandus- ja teemaõhtuid: esimest Eesti kirjanduse päeva tähistasime Tammsaare salongiga, kus loeti ette Tammsaare näidendit „Kuningal on külm“, osatäitjateks-ettelugejateks olid Haapsalu linna elanikud, sündmust kajastati ERR-i uudistes; Eesti kultuuriloos olulisel kohal oleva ajakirja „Looming“ esmailmumise 100. aastapäeva tähistasime samuti ettelugemisega, esitajad lugesid oma lemmiktekste ajakirjast „Looming“; luuletaja ja kirjanik Ernst Enno 148. sünniaastapäeva puhul oli Kellaviietee pealelõuna, kus luuletaja lapselaps, kirjanik Elin Toona meenutas oma vanaema Ellat ja ema Likit; tähistasime Haapsalus sündinud lastekirjanik ja luuletaja Venda Sõelsepa 100. sünniaastapäeva, kus kõnelesid kirjanik Jüri Kaldmaa ja Venda õetütar Meeli Tankler, (üritus on Youtubes järelvaadatav); kümnendat korda toimus Tasuta raamatute laat koos RaRa Hoiuraamatukogu projektiga „Anna raamatule uus elu“.

2023. aastal said alguse SA Läänemaa rahvatervise ja turvalisuse valdkonna projektijuhi Ege Tatarmäega kogukondlike vestlus- ja kohtumisõhtute sarja kolm kohtumist, kus vestlesid Euroopa päeval poliitik Hannes Rumm, kriisidega toimetuleku teemadel Päästeamet ja liiklusohutuse teemadel Transpordiamet.

Uuemõisa haruraamatukogus keskenduti rohkem lasteüritustele ja neile toimus kaks kohtumist kirjanikega. Täiskasvanud lugejate soovil oli külas kirjanik Heli Künnapas.

4.6.2 riiklikul tasandil

Lääne-Nigula valla Martna raamatukogu võttis osa Uudishimu päevast 17. novembril. Alustuseks vaadati suurelt ekraanilt Presidendi tervitust ja kroonikafilmi ühest päevast vanaaja koolis, arutlesime erinevuste ja sarnasuste üle koolilaste elus täna ja sajand tagasi. Tallinna Ülikooli poliitfilosoofia professor Liisi Keedus rääkis algklassilastele, milline oli Eesti koolilaste elu sajand tagasi. Ürituse lõpetasime mängude mängimisega, mis on vanemad kui sajand. Raamatukogu sai Vabariigi Presidendi tänukirja päeva korraldamise eest.

Lääne maakonna keskraamatukogul jätkus koostöö Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali meeskonnaga. Festivali nädalavahetusel toimus erinevaid sündmusi: reedel, 28. aprillil avati Poola suursaatkonna lugemispesa, kus oli Poola ulmekirjanike teoste näitus ja kohapeal lugemiseks/ tasuta kaasa võtmiseks ulme- ja fantaasiaraamatud. Tegu oli mõttelise jätkuga eelmiste aastate samalaadsele näitusele. Näituse ja lugemispesa vaatas üle ka Poola suursaadik Eestis. Laupäeval oli lugemissaalis HÕFFi õuduslugude karaoke, sest. HÕFF, Apollo ja Eesti Kirjandusmuuseum korraldasid õuduslugude konkursi, kuhu saadeti kokku 85 lugu: linnalegendidest, väljamõeldud rapperitest ja päriselulistest košmaaridest leiab kõike klounidest vereimetajateni. Žürii valis välja jubedamad palad, mida loeti ette ja parimaid premeeriti auhindadega Apollo poolt. Pühapäeval sai kuulata Soome Instituudi ettekannet teemal „Kalevala“ kui õnne ja õuduste allikas“, milles tõlgendati Soome rahvuseepost läbi õuduka vaatenurga. Ettekandega esinesid Peep Ehasalu ja Hannele Valkeeniemi Soome Instituudist.
4.6.3 rahvusvahelisel tasandil

Lääne maakonna keskraamatukogus on teinud kaks aastat koostööd Ukraina pagulaste ja Eesti ukrainlaste kongressi esindusega. 2023.a. 12. aprillil tähistasime koos Haapsalu ukrainlaste kogukonnaga rahvusvahelist kosmonautika- ja lennunduspäeva. Lasteosakonnas loeti päeval ette ukrainakeelset raamatut „Mriya“. Õhtune teemaõhtu keskraamatukogus oli pühendatud Ukraina lennukile An-225 „Mriya“ ehk Unistus, esinesid lennunduse eksperdid Ukrainast ja Eesti sõjablogija Henri Ploom. Videosilla vahendusel ühines meiega An-225 Mriya piloot Dmitry Antonov, kes "Mriya" ja "Ruslani" roolis külastas 136 maailma riiki, tehes üle 450 väljalennu. Dmitry vastas ka osalejate erinevatele küsimustele. Üritus toimus kolmes keeles - ukraina, eesti, inglise. Mõni kuu hiljem külastasid Haapsalu raamatukogu ajakirjanikud Kiievist.

4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele.

Maakonnas kokku toimus 271 rühmakoolitust (2022.a. 238), kokku 244 (2022.a. 192) tundi, osales 4691 (2022.a. 5935) inimest ja 103 individuaalkoolitust (2022.a. 152), osales 103 (2022.a. 151) inimest.
Suure osa moodustasid e-teenuste koolitused eakatele ja infootsingu koolitused õpilastele. Täiskasvanute elukestva õppe puhul on tihti keeruline vahet teha, kas raamatukogus toimuv on koolitus või üritus. Lisaks täiskasvanutele pakuvad raamatukogud hulgaliselt kasutajakoolitusi lastele ja kooliõpilastele, viies läbi raamatukogutunde, uudiskirjanduse tutvustusi ja infootsingu koolitusi.
Raamatukogudes viidi soovijatele läbi otsinguportaalide RIKS ja Urram õpet ja eesti.ee kasutamise koolitusi. Rühmakoolituste läbiviimiseks ja kaugtöö tegemiseks on raamatukogudes võimalused loodud ja vabawifi ühendus olemas.
Maakonna keskraamatukogus koos 3 harukoguga viidi läbi 65 individuaal- ja 189 rühmakoolitust 162 tunni ulatuses, kus osales kokku 3789 inimest. Individuaalkoolitustel tutvustati soovijatele jätkuvalt portaale Digar, Digar Eesti ajalehed, ETERA, Ester, MUIS, Kodulugu.ee, DEA, Fotis, Ajapaik, AIS Ra, Saaga, Vau uurimissaal. Rühmakoolituste teemadeks olid Ernst Enno ja tema looming, raamatukoguteenused ja tegevused ning raamatukogu vanimad raamatud ja esemed. Keskraamatukogu lugemissaalis pakkus IT tuge Haapsalu Kutsehariduskeskuse IT Kasutajatoe õppe praktikant.
11. oktoobril ühines maakonna keskraamatukogu ANDRAS-e üleriigilise Õpitunni kampaaniaga. Haapsalus toimus õpitund „Joogaga stressi vastu!“ , õpitunni viis läbi Birgita Volmer. Raamatukogu korraldatud täiskasvanute õpitunni info oli kajastatud ka Andrase kodulehel oleval on-line kaardil.

4.8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded

Maakonna raamatukogud postitasid infot oma veebilehtedel ja blogides 876 korda, sh maakonna keskraamatukogu koos 3 harukogudega 676 postitust. Facebooki leheküljed on Haapsalu keskraamatukogul ja lasteosakonnal, Asuküla, Kullamaa, Oru, Martna, Nõva, Palivere, Risti, Rõude, Taebla ja Vormsi raamatukogul. Liivi, Lääne-Nigula valla ja Ridala raamatukogud peavad blogisid.

Lääne-Nigula valla raamatukoguteenuste peamine turundamine toimus raamatukogude sotsiaalmeedias ja lehe postitusi jagati piirkonna gruppides, raamatukoguprogrammi RIKS- teavitusi lugejatele e-posti keskuse kaudu; valla raamatukogude ühisel kodulehel, kus on täidetav Google kalender; lisaks kasutati valla sotsiaalmeediat, elektroonilist vallalehte ja kultuurikalendrit. Sündmuse reklaamid pandi välja raamatukogu majades, kauplustes, kasutati telefoni ja otsesuhtlemist lugejatega.

Maakonna keskraamatukogu koos 3 harukoguga tegid veebilehtedel ja blogides 676 postitust ja neid külastati 103183 korda. Raamatukoguteenuste, sündmuste, näituste kohta ilmus info raamatukogu veebilehel www.lib.haapsalu.ee. Facebooki „Haapsalu raamatukogu/library“ ja samanimelisel Instagrami lehel kajastasime täiskasvanud lugejatega seonduvat ning Facebooki lehel „Haapsalu lasteraamatukogu“ lasteosakonnaga seonduvat. Sündmuste ja näituste info oli leitav ka kalendrist www.midateha.visithaapsalu.com, portaalis www.kultuurikava.ee ja maakonna paberlehe Lääne Elu „Kuhu minna?“ rubriigist. Otsepostitusena teavitasime soovijaid sündmustest igakuise uudiskirjaga. Maakonna keskraamatukogu koostas ja saatis aasta jooksul laiali 6 pressiteadet.
Noortekirjandust eesti ja inglise keeles tutvustava „Raamatureporteri“ blogis ilmus 28 postitust ja blogi külastati 1887 (2022.a. 488) korda, samanimelisel Instagrami lehele tehti 29 postitust ja jälgijaid oli 551.
Lääne Elu paberlehes ilmus aasta jooksul 20 (2022.a. 26) artiklit raamatukogust ja lisaks 23 uudist ning pildigaleriid Lääne Elu on-lines. Portaalis Läänlane 3 artiklit ning ERR-i tele- ja raadiosaateid 17 korral. Näiteks sai Vikerraadios kuulda ja AK uudistes näha Eesti kirjanduse päeva tähistamist, Kultuuriuudistes lõik näitusest KriKi Designi taaskasutatud materjalidest tehtud disainesemed ja uudislugu Tasuta raamatute laadast.
Lasteosakonna bibliograafi K. Kumbergi arvustusi ja artikleid kirjanduse, kultuuri teemadel ilmus Lääne Elus ja üleriiklikes väljaannetes.
4.9 Andmebaasid.
Maakonna keskraamatukogu poolt loodi andmebaasi Urram 955 koduloolist kirjet, lugemissaali bibliograafilt 944 ja pearaamatukoguhoidjalt 11 kirjet.

5. 2024. aasta tegevused

Lääne-Nigula valla raamatukogud on alates 1.jaanuarist 2024.aastal ühise vallaraamatukogu alluvuses, asutuse nimeks Lääne-Nigula Raamatukogud (registrikood 75039362). Ümberkorralduste ja liitumise aluseks on Lääne-Nigula Vallavolikogu 19.10.2023.a otsus nr 1-3/23-42.
Lääne-Nigula valla raamatukogudel on plaanis raamatukogu põhiteenuste, Martnas ja Orul ka postiteenuste pakkumine elanikkonnale. Sutlepa haruraamatukogu eesmärgiks on säilitada raamatukogu, et külaelanikel oleks ligipääs kultuurile ja vabaaja veetmise võimalustele. Osades raamatukogudes jätkatakse kinoõhtutega. Kultuuriministeeriumi kiirendi abil luuakse juurde 2 kinobussi punkti raamatukogudes. Jätkuvalt on esikohal laste lugemishuvi arendamine, kasutajakoolituste korraldamine, abi pakkumine e-riigi teenuste kasutamisel. Kirjandus- ja teemaüritustega vaba aja veetmise võimaluste pakkumine. Martna raamatukogus proovitakse lastele uuesti hakata piiblilugusid rääkima. Vallasisene lasteaedade lugemisprogrammi ja Lugemisisu tundide regulaarne tegemine koostöös lasteaedade ja koolidega kõigis raamatukogudes.
Vormsi raamatukogu plaanid on seotud saarel toimuvaga. 2024 aastal saab 150 aastat eestikeelse hariduse andmisest Vormsil. Toimuvad näitused „Vanad kooliõpikud“ - vana lasteraamat, vana õpik, vana ilukirjandus, vana aimekirjandus. Koostöös RaRa hoiuraamatukoguga korraldatakse tasuta raamatute laat ja töötuba „Anna raamatule uus elu“.
Lääne maakonna keskraamatukogu tähistab 31. mail Haapsalu linna avaliku raamatukogu 96.aastapäeva, sest eelmisel aastal jätsime pidutsemise ära, kuid 2024.aastal kutsume kokku raamatukogu sõbrad, endised töötajad ja kõik huvilised, avame Haapsalu raamatukogu ajalooteemalise püsinäituse ja esitleme raamatukogu ajaloo veebilehe. Luuletaja Ernst Enno 90. surmaastapäeval, 7. märtsil avame E. Enno püsinäituse keskraamatukogu lugemissaalis, et eksponeerida endises Lääne maavalitsuse majas asunud Enno mälestustoa esemed ja kogud.

Teenindusosakond jätkab laenutus- ja lugemissaali kogude korrastamist ruumipuuduse leevendamiseks ja lugejatele meeldivama keskkonna loomist; koduteenuse reklaamimist, abivajajate nõustamist e-riigi toimingutes; arvuti- ja nutiseadmete koolitusi raamatukoguhoidjate poolt ja koostöös Haapsalu Kutsehariduskeskusega; linnaelanikele ja raamatukogule vajaliku Tasuta raamatute laada korraldamist septembris.

Lasteosakond jätkab teemakambritega ja Lugemisisu programmiga. Jätkatakse raamatukastide viimist lasteaedadesse. Koostöös Eesti Lastekirjanduse Keskusega korraldatakse Nukitsa konkurss ja maakondlik eelvoor 4. klasside ettelugemisvõistlusele. Neljandat korda korraldatakse Luuleprõmmu Läänemaa eelvoor. Koostöös maakonna raamatukogudega valmistatakse ette ja viiakse läbi seitsmes Suvelugemise programm. Oktoobris viiakse läbi Laste ja noorte kirjandusfestival LUUP Haapsalu programm. Püütakse leida viise raamatukogus tegevust otsivate laste mänguliseks lugema suunamiseks nt raamatuloterii või tegevusvõimaluste loterii abil. Maakonna rahvaraamatukogudele ja kooliraamatukogudele pakutakse lasteteenindusega seotud metoodilist nõustamist. Lisaks püütakse leida viise, kuidas tutvustada raamatukogu võimalusi lugemisjuhtidele. Jätkatakse lugemisele innustavate sündmuste korraldamist ning teavitatakse nendest lapsi ja lapsevanemaid kasutades erinevaid kanaleid.
Raamatukogu kui kogukonnakeskus - Asuküla raamatukogu koostöös Asuküla seltsiga on tegutsenud sel suunal juba aastaid, et võimaldada paikkonna elanikele erinevaid huvipakkuvaid vabaaja veetmise võimalusi, olla paikkonna elanikele ja külalistele kohaks, kust saab nii raamatuid laenutada kui ka muudest põnevatest tegevustest osa saada, kangast kududa, osaleda põnevatel kohtumisõhtutel, vabaõhukontsertitel jne. Raamatukogutöös kogude korrastamine, soovitusliku koolikirjanduse kogu uuendamine, lastetöö, kodulooliste materjalide eksponeerimiseks ettevalmistamine jne.
Lääne Maakonna Keskraamatukogu jätkab maakonnaraamatukogu ülesandeid: korraldab maakonna kõigile raamatukoguhoidjatele täiendkoolituse päevi, komplekteerib kogudesse uusi raamatuid ja teeb järelkomplekteerimist, nõustab ja abistab kõiki raamatukogusid.













Koostajad:
Ilme Sepp, direktor [email protected]
Janne Tenson, peaspetsialist lugejakoolituse alal [email protected]
Anni Kaasik, teenindusosakonna juhataja [email protected]
Helle Kaljusaar, komplekteerimisosakonna juhataja [email protected]
Jaanus Kõuts, lasteosakonna juhataja [email protected]

Lääne Maakonna Keskraamatukogu
Direktor Ilme Sepp
/allkirjastatud digitaalselt/



LISA 1. Personali koolitus
Raamatukogu nimi
Koolituste arv 2023
Koolitustundide arv ja maht (ak)

Koolituseks kulutatud €
Lääne Maakonna Keskraamatukogu
23
542 ak
443,68
Lääne-Nigula Valla Raamatukogu
24
177 ak
0,00
Vormsi raamatukogu
8
87 ak
0,00




















LISA 2. Raamatukogutöötajate avalikud esinemised

Lääne maakonna keskraamatukogu lasteosakonna töötajate esinemised, teiste töötajate esinemisi ei ole tabelisse kantud.
Kuup.
Toimumiskoht
Ettekande teema
In.
Esineja
Min
Mille raames
25.jaan
Järvamaa Keskraamatukogu
Eesti aabitsa ajalugu
37
Krista Kumberg
90
Maakondlik seminar
26.jaan
Kõmsi raamatukogu
Eesti aabitsa ajalugu
29
Krista
90
Seminar õpetajatele
01.märts
Eesti Lastekirjanduse Keskus
„Mis muret teeb? Tõlkekirjandus lastele 2022“
50
Krista
40
Lastekirjanduse aastakoosolek
04.märts
Vikerraadio
Kooliraamatukogude olukorrast
?
Jaanus Kõuts
11
Vikerhommik
09.märts
Tallinna Keskraamatukogu
Raamatukogude haridustööst
40
Jaanus
30
Raamatukogu- ja muuseumipedagoogide seminar RAA+MUU
29.märts
Põlva raamatukogu
Värske ja väärt
34
Krista
180
Maakondlik koolituspäev
04.apr
Käina raamatukogu
A nagu aabits
38
Krista
45
Ettekanne õpilastele
12.apr
Tartu linnaraamatukogu
 
56
Krista
35
Tartu algupärase laste- ja noortekirjanduse päev
14.apr
Piirsalu külaselts
Mida on aabitsast veel lugeda
19
Krista
60
Kohtumine
21.aug
Lääne mk krk lasteosakond
Aabitsa ajaloost ja majatuur
21
Krista
90
Lääne-Virumaa õpetajate õppekäik
22.aug
Altmõisa külalistemaja
"Kuidas lastekirjandus toetab maailmahariduse andmisel"
23
Krista
110
Lasteaiaõpetajate seminar
20.sept
Saare Maakonnaraamatukogu
"Kas erijuhtumitest on saamas peavool?"
59
Krista
25
XX Üleriigiline lasteraamatukoguhoidjate päev
20.sept
Saare Maakonnaraamatukogu
„Teemakamber toob klassid raamatukokku“
59
Krista, Jaanus
20
XX Üleriigiline lasteraamatukoguhoidjate päev
23.okt
Eesti Lastekirjanduse Keskus
"Krunniga tädi ja hiirvaikne ruum – kas ikka veel?"
64
Krista
30
Seminar "Laps Kirjanduses 11"

LISA 3. Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid
Raamatukogu nimi
Teostatud tööd (2023)
Lääne maakond
Ei tehtud töid.























LISA 4. Laste ja noorteüritused
Raamatukogu nimi
Ürituse nimi
Osavõtjate arv
Lääne maakonna keskraamatukogu lasteosakond
Jutuhommikud 40 korda
Jutu-, mängu-, meisterdamistunnid 10 korda
Loovkirjutamise töötuba B. Kaschaniga
Eesti kirjanduse päev
Noarootsi kooli miniraamatukogu avamine
Luuleprõmm Läänemaa eelvoor
LasseMaia vaheaeg
E.Enno nimeline etluskonkurss
3.-4.klasside kirjandusmängu eelvoor
Kirjanik Sandra Heidov
4.klasside kirjandusolümpiaad
Parimate laste pidu, külas Contra
Näituse“ Las Läänemeri jääb meiega“ avamine
Suvelugemise lõpupidu, külas Piip ja Tuut
Lugema hakkava lapse stardipakett lasteaias
4.klasside ettelugemisvõistluse Läänemaa eelvoor
LUUP töötoad, külas A. Cullen, K. Look, J. Dürr
Raamatukogupäevade „Vaata, kes laenutab?
Kirjanik Aidi Vallik
Uudishimu päev, külas Els Heinsalu
Jõulukambri jututund
400
612
20
34
45
22
202
82
42
49
47
52
19
105
15
24
63
16
9
28
17
Ridala haruraamatukogu
Kooslugemise päev
Suvelugemise programm
Terekäsi raamatukogule
Sügise sünnipäev
Kohtumine kirjanik Annely Lemberiga
32
20
15
29
25
Vormsi raamatukogu

Jutuhommikud lasteaias 9 korral
„Kaitsen sõpra“ nädal koolis
Advendihommik kooliperele
85
11
43






LISA 5. Raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete täitmine
Vastavalt Rahvaraamatukogude seadusele on igas maakonnas keskraamatukogu, kes täidab täiendavalt raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesandeid.
Direktor suhtles omavalitsuste esindajatega, koostas ja sõlmis lepinguid, koostas dokumente, jälgis raamaturahade voogu ja kasutamist. Keskraamatukogu poolt esitatud andmete alusel tegi finantstoiminguid Haapsalu Linnavalitsuse raamatupidaja. Nõustas omavalitsuste raamatukogudega tegelevaid nõunikke ja raamatukoguhoidjaid kõikide raamatukogunduslike teenustega seotud küsimustes.

1. Kogude komplekteerimine ja töötlemine
Lääne maakonna keskraamatukogu komplekteeris Lääne maakonna rahvaraamatukogudele teavikuid riigi toetuse ja omavalitsuste eelarvete piires. Teavikute toetust kasutati 2023.aastal vastavalt kultuuriministri 09.01.2015.a. määruse nr 1 nõuetele.
Maakonnaraamatukogu komplekteerimisosakond töötles teavikud raamatukogunduslikult, kandis teavikukirjed programmi Urram, et kogude komplekteerimise finantsarvestust ja statistikat pidada, sh. Lääne-Nigula valla RIKS raamatukogude kohta. RIKSi programmi lisasid need raamatukogud teavikukirjed ise, et teostada elektroonilist laenutustegevust.
Kogude täiendamisel lähtuti komplekteerimispõhimõtetest, eelkõige olid prioriteediks Eesti riiki, ajalugu ja kultuurilugu käsitlevate väljaannete, lastekirjanduse, teatme- ja teabekirjanduse, koduloolise kirjanduse, seejärel tõlkelise väärtkirjanduse ja teabekirjanduse tellimine. Ilukirjanduse puhul eelistati eesti autoreid ja kirjandusauhindu saanud raamatuid. Komplekteerimine toimus vastavalt piirkonna lugejate soovidele ja nõudlusele. Kõige rohkem telliti vallaraamatukogudest ilu- ja lastekirjandust.
2. Rahvaraamatukogude tegevuseks vajalike bibliograafia-, täistekst- ja muude andmebaaside loomine ja pidamine
Lääne maakonna keskraamatukogu poolt loodi programmis Urram koduloolisi artiklite kohta 955 kirjet. Artiklikirjed on leitavad avalikus portaalis lugeja.ee, kodulugu.ee ja üldises internetiotsingus. Jätkus bibliografeerimine ilmuvast perioodikast, jooksva aasta maakonnaajalehest Lääne Elu ja muust perioodikast, Täiendati paberkandjal kogutud infot (mapid), milleks saime iga uue kuu algul Lääne Elu toimetusest tasuta eelmise kuu ajalehed lõikumiseks.
Maakonna keskraamatukogu poolt loodud andmebaasidest täiendati 2019.a. avatud kirjandus- ja kultuuriloolist veebilehte „Haapsalu kirjasõnas“, mis on leitav keskraamatukogu veebilehelt ja Google-otsingust. Noortele mõeldud kirjandust tutvustati blogis ja instagramis „Raamatureporter“. Luuletaja Ernst Enno juubeliaastal avatud kirjaniku elu ja loomingut tutvustavat veebilehte täiendati jooksvalt.
Teabe ja nõuga abistasid kõik keskraamatukogu töötajad. Lääne maakonna valdadega sõlmitud koostöölepingute alusel kasutasid vallaraamatukogud keskraamatukogu vahendusel erinevaid teenuseid.




3. Rahvaraamatukogude statistilise aruandluse korraldamine ja tegevuse analüüsimine
Maakonna keskraamatukogu abistas 2023.aastal RaRa statistiliste andmete sisestamisel ja koostas maakonna raamatukogude koondaruande, samuti säilitatakse elektrooniliselt koondaruande jaoks saadetud vallaraamatukogude sisutööaruanded.

4. Erialane nõustamine ja raamatukogutöötajate täienduskoolituse korraldamine
Maakonnaraamatukogu korraldas erialaseid täiendkoolitusi kolmel korral, kokku 25 akadeemilist tundi, osalejaid 87, kulud kokku 622,64 eurot. Lisaks Eesti Lastekirjanduse keskuse erialapäev maakonnas ja Haapsalu raamatukogu korraldatud erialakonverents „Muinasjutuvägi – lood lükkavad liikuma. Koolitustel osalejatele väljastati koolitustõendid.
Vallaraamatukogude jaoks olid olulised teenused RVL-i teel kogude täiendamine lugejateeninduse tarvis ja päringutele vastamine.

5. Teatmebibliograafilise töö korraldamine
Teabe ja nõuga abistasid kõik keskraamatukogu töötajad. Maakonna keskraamatukogu bibliograaf aitas kiirelt leida lugeja poolt küsitud artiklit või anti kaasa teemamappe, kuhu jätkuvalt kogume paberil väljalõikeid.