Arvamus eelnõule

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235

Lp Lauri Läänemets

Siseministeerium

[email protected]

Teie 27.01.2025 nr 1-6/3094-1 Meie 10.02.2025 nr 2.3-5/25/298-2

Arvamus politsei andmekogu põhimääruse muutmise eelnõule

Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks siseministri

22. detsembri 2009. a määruse nr 92 „Politsei andmekogu põhimäärus“ muutmise eelnõu.

Meil on esitatud eelnõu osas järgmised tähelepanekud.

1. Kehtiva põhimääruse § 5 sätestab infosüsteemi POLIS vastutava ja volitatud töötleja.

Nimetatud sätte järgi on andmekogu vastutavaks töötlejaks Politsei- ja Piirivalveamet ning

andmekogu volitatud töötlejateks põhimääruse § 15 lõikes 2 (andmeandjad) ning § 19

lõikes 2 ja § 191 nimetatud asutused ehk asutused, millel on õigus andmekogust andmeid

saada. Plaanitavate muudatustega täiendatakse põhimäärust selliselt, et andmekogu

volitatud töötlejateks on edaspidi ka valla- ja linnavalitsused andmeandjatena ning

Transpordiamet kui juurdepääsuõigust omav asutus.

Samas ei ole põhimäärusest võimalik aru saada, milline on andmekogu vastutava töötleja

ning erinevate volitatud töötlejate vaheline tööjaotus. Ilmselt ei ole kohaliku

omavalitsusüksuse ülesanded andmeandjana samad, mis Transpordiametil kui

liiklusjärelevalvesüsteemide haldajal, sealjuures võivad andmekogu volitatud töötlejaks

olla ka Transpordiameti lepingupartnerid. Samuti ei nähtu põhimäärusest, milliseid

ülesandeid täidab näiteks Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus, mis samuti

omab kehtiva põhimääruse järgi juurdepääsu andmekogule või milliseid ülesandeid

täidavad põhimääruse §-des 15 ja 19 loetletud muud asutused seoses andmekogus olevate

andmete töötlemisega.

Andmekaitse Inspektsioon on andmekogude juhendis põhimääruse sisu puudutavas osas

toonud olulise küsimusena, mida tuleks põhimääruses reguleerida, muu hulgas välja ka

kohustuste jaotuse vastutava ja volitatud töötlejate vahel – et tööjaotus ja vastutus

andmekogu töötlejate vahel oleks selge, on mõistlik vastavalt tegelikule tööjaotusele

kirjeldada, kes mida teeb. Näiteks kes haldab kasutajaõigusi, kes vastab päringutele, kes

andmekogu arendab ja rahastab jne.

Politsei andmekogu põhimääruses vastutava ja volitatud töötlejate vahelist tööjaotust

reguleerivad sätted puuduvad, mistõttu ei ole selge ka see, kes mille eest tegelikult vastutab.

Näiteks ei ole ka selge, kuidas toimub ebaõigete andmete parandamine. Põhimääruse § 18

lõike 1 järgi olukorras, kus andmeandja või andmete töötleja (ehk andmekogu volitatud

töötleja) avastab ebaõiged andmed, tuleb tal võtta tarvitusele vajalikud meetmed nende

parandamiseks. Samas jääb ebaselgeks, mida ebaõigete andmete avastaja tegelikult tegema

2 (2)

peab – enda sisestatud andmed parandama või teavitama ebaõigetest andmetest vastutavat

töötlejat, sealjuures ei ole selge, millise aja jooksul seda teha tuleb jne. Samuti näeb sama

paragrahvi lõige 2 ette andmesubjekti õiguse nõuda andmetöötlejalt ebeõigete

isikuandmete parandamist. Kui nõudmine on põhjendatud, parandab andmete töötleja

ebaõiged andmed viivitamata, kui nõue ei ole põhjendatud, keeldub andmete töötleja

andmete parandamisest, põhjendades seda kirjalikult. Samas ei selgu põhimäärusest, keda

on andmetöötleja all silmas peetud – andmeandjat või andmekogule juurdepääsuõigust

omavat asutust. Seega ei ole ka selge, kes peaks andmed parandama või andmesubjektile

parandamisest keeldumist põhjendama.

Andmekogude kontekstis on Andmekaitse Inspektsioon korduvalt rõhutanud oma

eesmärki püüelda alati selle poole, et andmekogu reguleerivaid sätteid lugedes oleks

lihtsalt, kiirelt ja üheselt võimalik aru saada, miks, kuhu ja milliseid andmeid kogutakse,

aga vähemtähtis pole ka see, kes milliseid ülesandeid seoses andmekogu pidamisega on

kohustatud täitma.

2. Ühtlasi juhime tähelepanu sellele, et kehtiv andmekogu põhimäärus sisaldab

mitteregulatiivseid, sisutühje sätteid. Näiteks põhimääruse § 7 lõige 1 – õigus teistelt

isikutelt ja asutustelt andmeid saada ei saa tuleneda andmekogu põhimäärusest, vaid

seaduse menetlusnormidest, mis selle konkreetse asutuse tegevusele kohalduvad. Sama

paragrahvi lõige 4 – AvTS § 439 lõike 5 alusel peab andmevahetus riigi infosüsteemi

kuuluvate andmekogudega ja riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude vahel toimumagi

läbi riigi infosüsteemide andmevahetuskihi (X-tee), seadus ei näe ette muid viise.

Samuti põhimääruse § 4, mille 1. lõike esimese lause kohaselt peetakse andmekogu

ühetasandilise infotehnoloogilise andmekoguna. Märgime, et kuni 2007. aastani kehtinud

andmekogude seaduse § 35 punktis 3 oli sätestatud kohustus reguleerida registri

põhimääruses registri ülesehitus ja registri pidamise organisatsiooniline struktuur, andmete

töötlemise kord eri tasanditel, andmete vahetamine ja võrdlemine eri tasandite vahel, kuid

AvTS § 435 enam andmekogu tehnilise ülesehituse detailset sätestamist põhimäärustes ei

nõua. Sama paragrahvi lõige 2 – sisutu säte. Infosüsteem on defineeritud küberturvalisuse

seaduses ning selle järgi kujutabki infosüsteem endast digitaalsete andmete automaatset

töötlemist.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Pille Lehis

peadirektor

Koostaja: Terje Enula

[email protected], 627 4144