Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude aruanded

LÄÄNE-VIRU MAAKONNA

RAHVARAAMATUKOGUDE

2023. AASTA TEGEVUSE ARUANNE

Rakvere 2024

2

Sisukord

1. Põhilised tegevussuunad ........................................................................................................ 3

2 Juhtimine ............................................................................................................................ 4

2.1 Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogud ............................................................. 4

2.2 Eelarve ......................................................................................................................... 5

2.3 Projektid ....................................................................................................................... 5

2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng ............................................................................. 7

2.4.1 Ülevaade .................................................................................................................... 8

2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused ...................................................... 10

2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised ........................................................... 12

2.4.4 Erialahariduse omandamine .................................................................................... 12

2.4.5 Töötajate tunnustamine ........................................................................................... 12

2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine ....................................................................................... 12

2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele ................................................................... 13

2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas ....................................... 14

3. Kogud komplekteerimine ja töötlemine ............................................................................... 14

3.1 komplekteerimise põhimõtted ja uuendused .................................................................. 14

3.1.1 Raamatu komplekteerimine ..................................................................................... 17

3.1.2 Perioodika komplekteerimine ................................................................................. 17

3.1.3 Auviste komplekteerimine ...................................................................................... 18

3.2 inventuurid, mahakandmised ......................................................................................... 18

4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused ............................................................................ 19

4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine ......................................................................... 20

4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused ............................................................................ 20

4.3 RVL teenindus ................................................................................................................ 23

4.4 Laste- ja noorteteenindus ............................................................................................... 24

4.4.1 Laste-ja noortekirjanduse komplekteerimine .......................................................... 24

4.4.2 Laste-ja noorte raamatukogu kasutamine ................................................................ 24

4.4.3 Laste-ja noorteteenindus, s.h lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine ...... 26

4.4.4 Laste- ja noorteüritused ........................................................................................... 27

4.5 Erivajadustega sihtrühmade teenused ............................................................................ 28

4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja

võimalusi pakkuv kultuurikeskkond .................................................................................... 30

4.6.1 kohalikul tasandil .................................................................................................... 33

4.6.2 riiklikul tasandil ....................................................................................................... 34

4.6.3 rahvusvahelisel tasandil .......................................................................................... 34

4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele ............................................................... 35

4.8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded................................................................. 36

4.9 Andmebaasid .................................................................................................................. 36

5. 2024. aasta tegevused ........................................................................................................... 37

LISA 1. Personali koolitus ....................................................................................................... 38

LISA 2. Raamatukogutöötajate avalikud esinemised............................................................... 39

LISA 3. Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid ............................................... 41

LISA 4. Laste ja noorteüritused ............................................................................................... 42

LISA 5. Raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete täitmine ............ 44

3

Tabel 1

Maakonna/

linna nimi

Elanike arv

(01.12.2022)

KOV-de

arv maa-

konnas

Üld-

kasutatavate

raamatu-

kogude arv

Haru-

kogude

arv

Teenindus-

punktide

arv

Kokku

Lääne-

Virumaa

58 770 8 15 23 6 38

Üldkasutatavate raamatukogude arv:

2023.a lõpus oli maakonnas kokku 38 raamatukogu, millest 23 olid harukogud.

Lisaks maakonna keskraamatukogule oli viis vallaraamatukogu, seitse iseseisvat

külaraamatukogu ja kaks harukogudega külaraamatukogu. Suleti üks haruraamatukogu.

1. Põhilised tegevussuunad

Elanikkonna vähenemine ja majanduslangus sunnib omavalitsusi tegema korrektuure

raamatukogude võrgus. 2023.a lõpetas töö 105. tegutsemisaastat tähistanud Tapa VRK

harukogu Saksi Raamatukogu, mis tõi kaasa nii emotsionaalset pinget kui ka mahuka füüsilise

töö (ruumid tuli vabastada kuu aja jooksul, töö raamatufondiga). Mõnede vallaraamatukogude

harude lahtiolekuaegu vähendati veelgi või tehti otsus nende sulgemiseks. Suuremaid

struktuurimuudatusi 2023. aastal ei tehtud, aga osade raamatukogude ühtse juhtimise alla

viimise ettevalmistused ootavad ees.

Tõusnud on kasutajate ja külastuste arvud, rohkem on olnud osalejaid üritustel ja koolitustel.

Laenutuste arv on siiski jätkuvas languses, mis näitab, et raamatukogu külastatakse üha

rohkem muudel põhjustel kui kojulaenutamine. Raamatukogud on arvestatavad kohad tasuta

kultuurisündmuste ja elukestvat õpet toetavate tegevuste pakkumisel. Nad on jätkuvalt

olulised ka kogukonnakeskustena ja aitavad suurendada kogukonna omavahelist sidusust.

Haljala ja Viru-Jaagupi raamatukogud said lõpuks kolida uutesse ruumidesse. See andis

juurde ruumi nii külastajale kui kaasaegse töökeskkonna töötajatele ning lõi suuremad

võimalused erinevate teenuste pakkumiseks ja sündmuste korraldamiseks.

Läbi viidi maakondlik raamatukogu kasutajate ja mittekasutajate uuring, mille kokkuvõtted

avalikustati nii raamatukogude veebilehtedel kui maakonnalehes. Uuring näitas, et

raamatukogude teenuste kvaliteediga ja kogudega ollakse rahul. Kõik raamatukogud täitsid

ära ka kvaliteedihindamise töölehe, kasutades ära uuringu tulemusi. Kvaliteedihindamisel

selgunud kitsaskohad ja nende parendamine ei sõltu alati ainult raamatukoguhoidjatest, vaid

eeldavad tulemuslikumat koostööd omavalitsusega.

Kui algul oldi laenutusplatvormiga MIRKO ühinemise osas äraootaval seisukohal, siis 2023.

aasta lõpuks olid sellega ühinenud maakonnas üheksa raamatukogu. Kuigi tellimuste arv ei

ole nii suur, et mõjutaks ringluse näitajat tervikuna, on see oluline samm oma kogude

avamiseks laiemale lugejaskonnale.

Kuigi laste laenutuste arv pigem langeb, leiavad nad siiski üha sagedamini tee

raamatukogusse. Lugemisisu programm on raamatukoguhoidjate poolt hästi vastu võetud ja

see, aga ka kõik raamatukoguringid, lugemiskoera programm, üleriigiline etluskonkurss,

4

kohtumised kirjanikega ja muud põnevad üritused aitavad kaasa laste lugemis- ja

raamatukogu kasutamise harjumuste kujunemisele.

Tegevused liikumis- ja sauna-aastal:

Raamatukogud osalesid aktiivselt sauna-aasta ettevõtmistes: Uhtnas koguti mälestusi ja

fotomaterjali kohalikust saunast ja Jäneda raamatukoguhoidja koostas Jäneda saunast

mälestuste kogumiku. Kadrina rk töötajad osalesid ettekandega „Saun eesti kirjanduses“

Kadrinas toimunud saunakonverentsil ning korraldasid rahvamajas näituse. Ettelugemispäeval

käis „saunaminister“ Rein Sikk kõikides Kadrina valla raamatukogudes, kus toimus ka

ühislaulmine, tutvumine saunaatribuutikaga, räägiti saunakommetest. Raamatukoguhoidjad

osalesid oma videotega aktsioonis sauna-aasta FB lehel (“Saun ja saunakombed meie

pärimuskultuuris”- Kadrina, võrukeelne „Savvusann“ Tapa ja muinasjutt „Vaeslaps ja

talutütar“ Lääne-Virumaa KRK). Sauna teemalisi näituseid ja väljapanekuid tehti paljudes

raamatukogudes, telliti juurde ka sauna teemalisi raamatuid.

Liikumisaasta teatepulk anti aasta alguses üle Uhtna Põhikoolile lasteaia- ja koolipere ühise

inimketiga raamatukogu trepilt koolimaja hoovi. Laekvere Kooli algklassides viidi läbi

kirjanduslik liikumismäng, Rakkes korraldati retk kodukandi tuntud inimestega seotud

mälestuskivide ja paikade juurde. Korraldati erinevaid võistlus- ja liikumismänge.

2 Juhtimine

2.1 Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogud

2023.a toimusid struktuurimuudatused Lääne-Virumaa KRK-s ja Tapa Vallavalitsuse

initsiatiivil likvideeriti Tapa VRK harukogu Saksi Raamatukogu. Hoone, kus raamatukogu

asus, läks müüki. Uut pinda raamatukoguteenuse osutamiseks piirkonnas kahjuks ei leitud.

Sellest tulenevalt muudeti ka Tapa Vallaraamatukogu põhimäärust. Alates kevadest on

Tamsalu Gümnaasiumi kooliraamatukogu Tapa vallaraamatukoguga ühtses andmebaasis

(koolis võeti kasutusele raamatukoguprogramm RIKS).

14. detsembri 2023 otsusega kinnitati uus Väike-Maarja valla raamatukogu põhimäärus, mille

järgi Väike-Maarja raamatukogu täidab valla keskraamatukogu ülesandeid, millel on

haruraamatukogud Rakkes ja Simunas ning teeninduspunktid Triigis, Kiltsis ja Sallas. Määrus

hakkab kehtima 1. märtsist 2024.

Seoses Lasila põhikooli struktuurimuudatustega peatati seal Lepna raamatukogu

laenutuspunkti töö.

Nõukogu on olemas Lääne-Virumaa KRK, Haljala, Kadrina, Viru-Nigula ja Väike-Maarja

vallaraamatukogude, Sõmeru, Uhtna ja Roela raamatukogude juures. Tapa VRK nõukogu

volitused lõppesid maikuus, uut nõukogu 2023. a ei kinnitatud. Töö lõpetanud nõukoguga

kahjuks tihedat koostööd polnud. Roela raamakogu juhataja kohtub oma nõukogu liikmetega

iganädalaselt, teiste raamatukogude nõukogude tegevus oli passiivne.

Arengukavad on: Lääne-Virumaa KRK (2019-2023), Haljala VRK (2020-2025), Kadrina

VRK (2024-2027), ja Viru-Nigula VRK (2021-2024). „Tapa Vallaraamatukogu arengukava

2021–2025“ koostati 2021.a ja vaadatakse üle 2024.aastal. Sõmeru ja Uhtna raamatukogude

tegevus ja eesmärgid kajastuvad valla arengukavas. Oma arengukava puudub Väike-Maarja

valla raamatukogudel. Vinni valla raamatukogusid puudutav on kajastatud Vinni Valla

5

arengukavas, mis on koostatud aastateks 2019-2030 ja näeb ette tulevikus raamatukogude

viimist ühtse juhtimise alla.

Lääne-Virumaa KRK-s muutus raamatukogu struktuur – teenindusosakonna alla koondati ka

senise laste- ja noorteosakonna töötajad, teenindusosakonda juhib teenindusjuht ning

lastetööd koordineerib lasteteeninduse spetsialist. Lahtiolekuaegades muudatusi ei olnud.

Maakonna raamatukogude paiknemise tihedus on üsna optimaalne, pigem on probleem

hajaasustusega piirkondades, kus rahvastik väheneb ja puuduvad muud raamatukogu tegevust

toetavad asutused, vilets või olematu ühistransport ning vajadus teenuse järele järjest langeb.

Eelseisval aastal suletakse veel mõned harukogud.

Raamatukogu lahtiolekuajad võtavad võimalikult palju arvesse elanikkonna võimalusi ja

ühistranspordi aegasid, ligipääs on üha rohkemates kohtades lahendatud tagastuskastide ja

laenutuskappide ning koduteeninduse abil.

2.2 Eelarve

Tabel 2

Põhieelarve Seisuga

31.12.22 €

Seisuga

31.12.23 €

Muutus

Eelarve kokku 2 042 621 2 197 212 7,57 %

sh keskraamatukogu 691 323 766 456 8,68 %

Personalikulu 1 418 016 1 531 146 7,85 %

sh keskraamatukogu 545 634 605 829 11,03 %

Komplekteerimiskulu 321 020 329 432 2,62 %

sh KOV-lt 210 004 210 400 0,2 %

sh riigilt 111 016 119 032 7,22 %

sh keskraamatukogu 61 133 59 066 -3,4 %

sh KOV-lt 33 005 28 511 -13,6 %

sh riigilt 28 128 30 555 8,62 %

Infotehnoloogiakulu 36 729 49 727 35,4 %

sh keskraamatukogu 5 947 7 407 24,6 %

Sündmuste ja näituste korraldamiseks oli maakonnas kokku 16 804€ (- 5% ), sellest 3720€

Lääne-Virumaa KRK-l, täienduskoolitusele 8178€ ( +13%), sellest 2620€ Lääne-Virumaa

KRK-l.

2.3 Projektid

Tabel 3

Projektid, toetused (Kellelt saadud?) Periood Eraldatud

summa

Projekti

üldmaksumus

Kultuuriministeerium

Rahvaraamatukogude arendusprojektid

Kadrina valla raamatukokku värviprinteri

soetamine

01.05.2023 –

31.12.2023

1453€ 2907€

Viru-Nigula valla raamatukogu AIP- 01.06.2023 – 3774€ 8063,15€

6

funktsiooni kaasajastamine ja arendamine 31.12.2023

Raamatukoguteenuste kättesaadavuse

parendamine Väike-Maarja vallas

01.03.2023 –

31.12.2023

11 298€ 22 596€

Lääne-Virumaa maakonna raamatukogude

koolituspäev ja lugejauuring 2023

07.03.2023 –

31.05.2023

1080€ 2400€

Lääne-Virumaa Keskraamatukogu värkstuba 01.05.2023 –

30.11.2023

9000€ 18 497€

Kultuurkapitali Lääne-Virumaa

ekspertgrupp

Kohtumine lastekirjaniku ja kunstniku Kertu

Sillastega Jäneda ja Lehtse raamatukogudes

(Tapa VRK)

01.04.2023 –

31.05.2023

200€ 250€

Kohtumine lastekirjanik Juhani Püttsepaga

Tamsalu raamatukogus (Tapa VRK)

22.08.2023 –

22.12.2023

200€ 300€

Üleriigilise 3. - 4. klasside kirjandusmängu

maakondliku vooru korraldamine (LVKRK)

10.03.2023 –

10.04.2023

300€ 670€

Tõnno Jonuksi raamatu "Eesti

muinasusundid" esitlus ning väljasõit Lääne-

Virumaa pühapaikadesse (LVKRK)

01.04.2023 –

31.05.2023

300€ 630€

Kohtumine folklorist Merili Metsvahiga

(LVKRK)

01.11.2023 –

30.11.2023

200€ 335€

Muudest allikatest

Nestor J. Nalywayko annetus lugejaarvutite ja

nende juurde sobiva mööbli hankimiseks

Lääne-Virumaa KRK-le

01.05.2023 –

31.12.2023

8400€ 8400€

KOKKU 36 205 € 65 021,15 €

Projektidega saadi 36 205€, sellest 26 605€ raamatukogude kiirendist ja 1200€

kultuurkapitalilt.

Kultuuriministeeriumi rahvaraamatukogude arendusprojektidest (rahvaraamatukogude

kiirendist):

- Osteti Kadrina VRK-sse kaasaegne värviprinter, mis võimaldab valla elanikel kvaliteetset

teenust kätte saada kohapeal.

- Viru-Nigula VRK Kunda maja uuendatud tehnoloogiline ja ruumiline lahendus

võimaldavad pakkuda mitmekülgseid ja paindlikke võimalusi elukestva õppe toetamiseks.

Paranes raamatukogu avalike teenuste kvaliteet ja kättesaadavus ning raamatukogu ruume

kohandati kogukonnategevuseks.

- Väike-Maarja vallas raamatukoguteenuse kättesaadavuse parendamiseks ja ühtlustamiseks

sai Väike-Maarja raamatukogu laenutuskapi, Simuna raamatukogu tagastuskasti ning

Rakke raamatukogu mõlemad.

- Seati Lääne-Virumaa Keskraamatukogus sisse tehnoloogia töötuba, mis lõi võimalused

pakkuda teenuseid, mis seni ei olnud elanikele vabalt kättesaadavad

- Lääne-Virumaa Keskraamatukogu koolitusprojekti tulemusena viidi esmakordselt läbi

kogu maakonda hõlmav lugejauuring.

7

Kultuurkapitali toetuste abil korraldati mitmeid kirjandust väärtustavaid ja silmaringi

avardavaid sündmusi nii lastele kui täiskasvanutele. Toetus oli raamatukogude sündmuste

sisuliseks rikastamiseks väga oluline. Kooliõpilastele on kohtumine kirjanikuga lugemist

ergutavaks ning muidu edu saavutanud inimestega kohtumine süstib kuulajatele entusiasmi,

innustab ka ise tegudele.

Nestor J. Nalywayko eraannetus oma vanaisa Osvald Varese mälestuse säilitamiseks

võimaldas Lääne-Virumaa Keskraamatukogul soetada uued lugejaarvutid ning nende juurde

sobiva mööbli.

2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng

2023.a lõpus oli maakonnas 73 raamatukoguhoidjat (2022. a76), sellest 22 Lääne-Virumaa

KRK-s. Osalise tööajaga töötas 7 inimest. Koosseis vähenes 3,5 koha võrra.

Raamatukoguhoidjatest 37 (51%) olid kõrgharidusega ja neist 26 (70%) raamatukogundusliku

kõrgharidusega. Eelmise aastaga võrreldes oli kõrgharidusega töötajaid kahe võrra vähem.

Raamatukoguhoidja kutse oli 41-l töötajal.

Toimusid muudatused personalide koosseisudes ja töökorralduses:

- Töötaja vahetus Viru-Nigula VRK Viru-Nigula harukogus, aasta alguses alustas seal tööd

raamatukoguhoidja, kellel on pedagoogiline kõrgharidus.

- Haljala VRK Võsu harukogus vahetus töötaja, kuna eelmine töötaja asus õppima.

- Seoses Saksi raamatukogu sulgemisega koondati raamatukoguhoidja koht, Tapa VRK

töötajate koosseis vähenes 0,5 raamatukoguhoidja võrra.

- Haljala VRK-s koondati 2023. aasta alguses Vergi harukogu raamatukoguhoidja töökoht.

Teenindamise võttis üle Karepa harukogu töötaja. Raamatukogu on avatud ühel päeval

nädalas.

- Aasta algul muudeti Haljala vallas ka teiste raamatukogude lahtiolekuaegu:

Haljala VRK Vihula ja Aaspere harukogud olid alates 2023. aasta algusest avatud 1 kord

kuus tund aega. Võsupere raamatukogu lahtiolekuaegu vähendati neljalt päevalt kolmele.

1.septembrist vähendati ka Karepa, Varangu, Haljala ja Võsu raamatukogude

lahtiolekuaegu paari tunni võrra. Varasemalt Essus tegutsenud Varangu raamatukogu

koliti täies mahus Varangu külaseltsi ruumidesse kus varasemalt tegutses Varangu

raamatukogu teeninduspunkt.

- Lääne-Virumaa KRK-st lahkus töölt vanaduspensionile neli töötajat, sealhulgas kolm

raamatukoguhoidjat. Üks raamatukoguhoidja ametikoht koondati ning selle asemele loodi

tehnoloogiatoa juhendaja ametikoht.

Maakonna raamatukogud viisid läbi kvaliteedihindamise, mis tõi välja suuremad

probleemikohad:

- Parandamist vajab strateegiline positsioon, mitmel raamatukogul puuduvad arengukavad

ja kinnitamata on komplekteerimispõhimõtted. Parandamist ja mitmekesistamist vajaksid

teenused ja nende kasutatavus. On ka probleeme raamatukogu asukohast tingitud

kättesaadavusega. Tõdeti, et raamatukoguteenuse kättesaadavuse tagamisel terves

teeninduspiirkonnas või teenuste kajastamisel omavalitsuse dokumentides on vaja

tugevamat koostööd vallaga.

8

- Tõhustada tuleb tööd kogudega, ringlus on väga madal. Mõnel raamatukogul ei ole

piiavalt vahendeid uute teavikute soetamiseks, et tagada nõuetekohane kogude

uuendamine.

- Spetsialistide juurdekasvu on keeruline tagada raamatukogude asukoha ja

konkurentsivõimelise palga puudumise tõttu.

2.4.1 Ülevaade Lisa 1

Tabel 4. 2023.a läbitud täienduskoolitused/seminarid/õppekäigud

Teema Korraldaja Osalejate arv

LVKRK Maakond

Lugeja- ja infoteenindus

RA uurijatunnid:

Isikute otsimine arhiiviallikatest,

asendustaludest, hingeloenditest, uuenenud

arhiivi infosüsteemist AIS, 1939.a

talundilehtedest (veebis)

Rahvusarhiiv 7 1

Kartograafiateabe ABC RaRa 1

MIRKO veebikoolitus 5

Laste- ja noorteteenindus

RAA+MUU koolitus (veebis) Eesti Muuseumide

Ühing

1 1

Lastekirjanduse aastakoosolek (veebis) ELK 8

Algupärase lastekirjanduse päev Tartu LRK 4

Konverents „Muinasjutuvägi“ alateemal „Lood

lükkavad liikuma“

Lääne MK KRK 3

Lasteraamatukoguhoidjate õpipäeva „Tere!

Hello! Moi! Привіт!” (veebis)

ELK 4 2

Kogemuste tuur Tallinnas Nurmenuku

raamatukogus

ERÜ

Lastetöötoimkond

3

„Lugemisisu“ programmi uue hooaja

stardikoolitus (veebis)

ELK 4 15

Seminar "Laps kirjanduses 11. Raamatukogu

toob kokku" (veebis)

ELK 1 7

Digioskused

Kuidas Chat GPT töötervishoius ja- ohutuses

enda kasuks tööle panna? (veebis)

VITS 1

Digimentor kogukonnas (veebis) TLÜ 1

Raamatukogu digiriigi nõustajana:

Digiteenuste veebiseminarid - 10x

Digitööriistade veebiseminarid – 10x

MKM/Trinidad

Wiseman

12 20

Kultuuritöötajate digikursus Rahvakultuurikeskus 1

Juhtimine ja arendustegevus

BibliCamp 9 "Avalik esinemine ja nügimine" ERÜ Noorteklubi 1

Kiirendi Projektilabor RaRa 3

9

Strateegiline raamatukogu Creativity Lab 1 1

Strateegiline kommunikatsioon ERÜ 1

Kultuurikorralduse hetkeseis ja väljavaated Rahvakultuurikeskus

/Creativity Lab

1

Maarja Valk-Falki loeng

raamatukogude(ruumide) disainist

RaRa 3

Reinert Mithasseli loeng "Täiskasvanutele

keelatud – raamatukoguruum kui maailma

muutmise tööriist" (veebis)

RaRa 4

Freedom and Flexibility: Self-Service Libraries

in the Nordics

AVI 3

Eesti maakonnaraamatukogude juhtide

kogemusreis Norra Kuningriiki

RaRa 1

Kogemuspäev „KOV ja raamatukogu“ ERÜ/ELVL 1

Koolitustoimkonna koolitus AK: Aegade

kogemus -Aktuaalne kommunikatsioonis -

Akuutne Kriisides

ERÜ/Pärnu KRK 2

Raamatukogu – digiriigi nõustajana:

Teenusedisaini koolitus – 4x

MKM/Trinidad

Wiseman

3 2

A. Sibula erialapäev (veebis) 2

Muud koolitused

Töötervishoiu ja tööohutuse täiendkoolitus Koolitusveeb 1

Esmaabi Eesti Punane Rist

Täienduskoolitus

OÜ

12

8

Kirilinnu rännak Eesti Rahvapärimuse

kool

1

Jutuvestmise õpituba Ena Mets 1

Lugemiskoerte programmi koolitus MTÜ Eesti Abi- ja

Teraapiakoerte

Ühing

2

Elav pärand ja jätkusuutlikkus Eesti Rahvakultuuri

Keskus

4

Foto kui visuaalne suhtluskeel RaRa 1

Erivajadusega õpilase tunni rikastamine

aktiivsete tegevustega

TÜ 1

Analüüsioskused (veebis) TÜ 1

Sissevaade psühholoogiasse TÜ 2

Raamatukoguhoidjad osalesid veel:

ERÜ korraldatud Eesti raamatukoguhoidjate XII kongressil “Raamatukogu on tulevik”, kaks

töötajat käisid XX lasteraamatukoguhoidjate päeval Kuressaares, ERÜ maaraamatukogude

sektsiooni suveseminaril „Raamatukoguhoidja kümme ametit“ Tartumaal,

10

raamatukogupäevade avamisel Jõgeval, HTM, Emakeele Selts, V- Maarja valla korraldatud

Wiedemanni keelepäeval. Tapa VRK osales koostöös Elva LRK-ga ja Tallinna KRK-ga

koolitusseminaril „Seenioride töö raamatukogus“.

Maakonna raamatukogude töötajad osalesid väljaspool maakonda valdavalt veebikoolitustel,

sest maapiirkonnast koolitusel käimisele kulub väga palju aega. Lisaks pakutakse veebis

tasuta loenguid, sageli kaasneb võimalus järele vaatamiseks ja -kuulamiseks. Kõige rohkem

kuulati Eesti Lastekirjanduse Keskuse veebikoolitusi, neid hinnatakse ka huvitavateks ja

igapäevatöös lastega vajalikeks.

2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused

Lääne-Virumaa Keskraamatukogu korraldas maakonna raamatukogutöötajatele kümme

koolitust/infopäeva kokku 36 tundi.

Tabel 5

Koolitu

se aeg

Koolituse teema Koolitaja Koolitu

se

maht/

kestus

Raamatu-

koguhoidj

ate arv/

KOV-de

arv

Eelarve/

Koolitu-

seks

kulutatud

summa

18.01 RK-de aasta lõpuüritus:

Kokkuvõte raamatukogude

aasta tegevustest mk-s

Ülevaade Oslo

raamatukogudest

Moe rk, piirkonna ja

piiritusetööstuse ajalugu

Tiina Kriisa

Sirje Võsa

3 38/7 1021

25.01 Täiskasvanute õppimise

toetamine

Andrea

Annus

(ETKA

Andras)

6 14/6 Euroopa

Sotsiaal-

fond

7.03 Teenusedisain ja

lugejauuring

Mari Arnover

(Kliendiuurin

gud)

6 38/8 1320

16.03 Krimikirjanduse trendid ja

paremik (veebis)

Jaan

Martinson

2 38/8 100

11.04 Erivajadustega inimeste

teenindamine.

Kontoriergonoomika.

Baltisakslaste elust ja

mälestustest

L-V Puuetega

Inimeste

Koda

Sass Välja

(Vidamix)

Hanna Miller

5 19/6 179

27.04 Sissejuhatus Vikipeediasse

(veebis)

Pille Priks

(Vikimeedia)

2 23/7 Tasuta

24.05 Maakondliku lugejauuringu

tulemused ja järeldused.

„21. sajandi raamatukogu“

ja rahvaraamatukogu

seaduse uuendamine

Mari Arnover

(Kliendiuurin

gud)

Kaili

Õunapuu-

Seidelberg

2 30/8 1080

Raamatuk

ogude

kiirendist

11

27.07 Noortekirjanduse trendid

läbi aegade. Raamatute

kirjastamisest.

Kultuurikorraldusest

Haljala Vallas.

Kogukonnatöö Karepa rk-s

ja seltsimajas.

Renè

Tendermann

Anti Puusepp

Ene Loo

4 37/7 587

13.10 Tänapäeva kirjastuse uued

raamatud (veebis)

Tauno Vahter

(Tänapäev)

1 33/7 Tasuta

21.11 Fotograafina Eestis ja

Ukrainas.

Rahvaraamatukogude

aruandlus ja

LVKRK tehnoloogiatöötoa

võimalused.

Meie esiemad - mida me

neist teame.

Ain Liiva

Lea Lehtmets

Riin Sikka

Merili

Metsvahi

(TÜ)

5 29/7 518

Lääne-Virumaa KRK-s võõrustati juulis Võrumaa raamatukoguhoidjaid ja tutvustati neile

Lääne-Virumaa Keskraamatukogu ning oktoobris ERÜ koolitustoimkonna liikmeid, kes said

tutvuda Rakvere Riigigümnaasiumiga ja selle õpikeskusega, Lääne-Virumaa

keskraamatukogu ning Uhtna raamatukoguga.

Koolitused korraldati koolitusplaani alusel ja nende planeerimisel arvestati raamatukogude

arengusuundadega, raamatukoguhoidjate kompetentside ja silmaringi avardamisega ning

eelarve võimalustega. Suurima koolitusprojektina viidi läbi maakondlik lugejate rahulolu-

uuring, millele eelnes vastav raamatukoguhoidjate koolitus teenuse disainist ja uuringu

koostamisest.

Raamatukoguhoidjad õppisid, kuidas toimib Vikipeedia ja seda täiendada; millised on

täiskasvanu õppimise põhimõtted; millega tuleb arvestada erinevate puuetega inimestega

suhtlemisel ja nende teenindamisel; baltisakslased mõjutustest meie keelele ja kultuurile;

Omandati teadmisi kirjandusest ja kirjastamisest, koduloost ja kogukonnatööst maakonnas jm.

Koolitusprojekti „Lugejauuring Lääne-Virumaa raamatukogudes“ raames õpiti, mis on

teenusedisain ja millised on selle trendid ning kuidas sihtrühmadest lähtuvalt teenuseid

arendada, aga ka seda, kuidas lugejauuringut ette valmistada ja läbi viia.

Maakonna raamatukogudele edastati ja vahendati teiste raamatukogude,

erialaorganisatsioonide, õppe- ja kultuuriasutuste ja koolitusfirmade koolitusinfot nii meili kui

sotsiaalmeedia vahendusel.

Eelarves kokku oli raamatukogudel koolituseks 8178€, mis teeb keskmiselt 112€

raamatukoguhoidja kohta aastas. LVKRK korraldatud koolitused läksid ühele osalejale

maksma 102€. Aasta lõpus väljastati kõikidele koolitustel osalemise kohta tõend.

Raamatukoguhoidjate hindasid 2023. aasta koolitusi sisukateks, inspireerivateks ja

motiveerivateks ning vajalikeks kogemuste ja mõtete vahetamiseks teiste maakonna

raamatukogudega. Raamatukogud käivad ühiskonna muutustega kaasas ja pakuvad

elanikkonnale tuge nendega toimetulemisel. Just seetõttu on oluline raamatukogutöötajate

pidev enesetäiendamine.

12

2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised

Raamatukoguhoidjate avalikud esinemised olid seotud täiskasvanuhariduse, raamatukogu

ajaloo, hetkeolukorra ja tulevikuplaanide ning uute teenuste tutvustamisega nii kolleegidele

kui avalikel üritustel, aga ka noorte koolitamisega. Esinemisi oli ka sauna-aastaga seotud

ettevõtmistel ja sündmustel. Tutvustati ka külalistele oma paikkonna kodu- ja ajalugu.

Vt ka lisa 2.

2.4.4 Erialahariduse omandamine

Kaks (Kadrina VRK ja Viru-Nigula VRK) töötajat omandasid haridust Tartu Ülikooli

kultuurikorralduse magistriõppes.

Lääne-Virumaa KRK üks töötaja läbis kutsekoolituse Eesti Rahvusraamatukogus 2022/2023.

õppeaastal ja taotles kutset (väljastatud kutsetunnistus: raamatukoguhoidja, tase 6), teine

töötaja alustas kutsekoolituse läbimist 2023/2024. õppeaastal.

Eriala toetavat haridust omandas üks töötaja Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži teenuste disaini ja

juhtimise eriala magistriõppes.

2.4.5 Töötajate tunnustamine

- Marget Karnetova, (Aseri) - Aasta maaraamatukoguhoidja 2023 nominent.

- Sirje Võsa (Saksi) – Eesti Kultuurkapitali preemia kultuuriloo kogumise ja hoidmise eest.

- Kersti Burk (Tapa VRK) – Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu tänukiri panustamise eest

raamatukogundusse ja juubeli puhul.

- Ada Väät (Rakke) - MTÜ Südameasi ürituste sari „Kodukandi suurkujud“ Rakke

raamatukogus - Lääne-Virumaa aasta õpitegu 2023.

- Mervi Lilleoja (Viru-Nigula VRK) - Tubli töötaja autasu (Viru-Nigula vallavalitsus,

Lääne-Virumaa Omavalitsuste Liit)

- Marion Talli (Haljala VRK) - ERÜ ja TLÜ ARK võistluse „Infootsing internetist 2023“

võitja.

- Sirje Raudmäe (Roela) – Roela lasteaia tänukiri.

- Riina Tülli (Simuna) - Väike-Maarja valla tänukiri 55. tööaasta täitumise puhul.

- Riina Tali (Kiltis) - Väike-Maarja valla tänukiri 40. tööaasta täitumise puhul.

- Sirje Reinula (Jäneda) - Tänukiri „Teeme Ära!“ talgute korraldamise eest ja tänukiri

Eestimaa Looduse Fondilt Jänijõe talgutel osalemise ja ringkäigu eest lossis.

- Aili Höövelsoo (LVKRK) - ERÜ ja TLÜ ARK võistlusel „Infootsing internetis 2022“

eelvoorus 10 parima hulgas ning pääs finaali.

Kõik raamatukogud said kultuuriministri tänukirja raamatukogude teema-aasta läbiviimise

eest.

2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine

- Haljala raamatukogu kolis 2023. aasta alguses Haljala Rahvamajast ajaloolisesse

Köstrimajja. Kui varasemalt oli raamatukogus kasulikku pinda 117m², siis kolides kasvas

see 394,6m². Tulevikuplaanideks on täies mahus vana raamatukogumööbli välja

vahetamine. Vihula harukogu on igas mõttes amortiseerunud, kuid suletakse 2024. a

algusest. Varangu harukogu sai külaseltsilt ruumi juurde seoses Essus olnud raamatukogu

kolimisega Varangule.

13

- Viru-Jaagupi raamatukogu asub kultuuri- ja arhitektuurimälestise nimekirja kuuluvas

hoones. 2023 a. alguses õnnestus lõpuks kolida kolmandalt korruselt esimesele korrusele

värskelt renoveeritud ruumidesse. Raamatukogul vahetati aknad ja välisuksed, remonditi

siseruumid ja uuendati küttesüsteem. Raamatukogu käsutuses on 90 m² kasuliku

põrandapinda.

- Viru-Nigula valla raamatukogu Kunda majas remonditi AIP ruum, paigaldati

keskkonnasõbralik valgustus ja lükanduks, tehti sanitaarremont. Klaasist ja metallist

koosnev eeskoda on roostes ja vajab remonti. Värskendust vajab ka lugemispesa.

Planeerimisjärgus on Viru-Nigula harukogu hoone energiatõhususe projekt. Aseri

harukogus vajab remonti trepikoda, milles esineb niiskuskahjustusi ja hallitust.

- Väike-Maarja põhikogu hoone läheb renoveerimisele, 2023.a parandati mõlema sissekäigu

treppi ja kohandati laenutuskapi paigalduseks. Harukogudes parendati

evakuatsiooniväljapääse.

- Väiksemaid remonditöid tehti veel Kihleveres, Vohnjas, Tamsalus.

- Lääne-Virumaa KRK 2023. aasta suuremad tegevused olid sisevalgustite vahetus

(luminofoorvalgustite vahetamine LED-valgustite vastu, mis on energiasäästlikud ja

silmasõbralikud) ning internetipunkti ümberkujundamine tehnoloogia töötoaks. Lisaks

tehti ümberpaigutusi 2.korrusel, muutes nii kogude paiknemist kui teenindusleti paigutust

kasutajate jaoks sobivamaks ja loogilisemaks. Uue ilme ja mööbli sai lugemissaal, kus on

varasemaga võrreldes märksa mugavamad tingimused lugemiseks, õppimiseks ja vaba aja

veetmiseks. Senisest erialakirjanduse töötajate tööruumist kujundati individuaaltööruum,

mida on kõigil soovijatel võimalik kasutada (3 tundi päevas tasuta) näiteks veebi teel

koolitusel või tööintervjuul osalemiseks, notaritehingute tegemiseks, kodukontorina jms.

- 2023.a. alguses kuulutati välja uus hange Vinni-Pajusti raamatukogumaja ehitusele. Paraku

olid pakkumised nii kallid, et maja ehitusest loobuti lõplikult.

- Tapa raamatukogu hoonele oleks vajalik teha energiaaudit ja leida lahendus kaasaegsele

kütte- ja jahutussüsteemile. Remonti vajavad veel põrand, fassaad ja AIP katus. Jäneda

harukogus vajavad renoveerimist vanad aknad. Vajangu harukogus on probleeme nii läbi

laskva katusega kui küttesüsteemiga. Paraku on Tapa valla majanduslik seis kehvapoolne

ja lootust, et vald panustaks majja, mille tulevik on selgusetu, eriti ei ole.

Vt ka lisa 3.

2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele.

Tabel 6

Juurdepääs võimalik Kadrina, Hulja, Uhtna, Viru-Nigula VRK, Sõmeru,

Lepna, Võsu, Väike-Maarja, Tapa, Lehtse, Assamalla,

Tamsalu

Juurdepääs võimalik osaliselt Laekvere, Aseri, Viru-Nigula, Haljala, Viru-Jaagupi,

Ulvi, Rakke

Juurdepääs puudub Kihlevere, Vohnja, Muuga, Venevere, Roela, Vinni-

Pajusti, Tudu, Simuna, Kiltsi, Triigi, Vajangu, Jäneda

2023. aasta jooksul liikumispuudega inimeste juurdepääsuks eraldi töid ei teostatud.

Vastavatud Haljala raamatukogusse pääseb ratastooliga Haljala Kooli peauksest, kust pääseb

mööda kaldteed raamatukokku.

14

Peamisteks takistusteks raamatukogu ruumidesse pääsemisel on trepid ja uksepakud.

Vajadusel viivad raamatukoguhoidjad raamatud ise trepist alla, kokkuleppel lugejaga mõnda

teise paremini ligipääsetavasse asutusse või korraldatakse koduteenindust.

2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas

2023. aasta lõpus oli raamatukogudes 165 arvutitöökohta, neist 85 töötajatele. Aasta jooksul

saadi juurde kuus tööarvutit ja sama palju kasutajatele mõeldud arvuteid. 38-st ainult 12-ne

raamatukogu lugejaarvutid ei ole vanemad kui viis aastat. Maakonna keskmine on seitse

aastat.

2023.aasta suvest saavad ka Lepna haruraamatukogu külastajad kasutada avalikku Wifi-t,

seega on tasuta Wifi saadaval nüüd kõikides maakonna raamatukogudes.

Kultuuriministeeriumi projekti abil sai Viru-Nigula valla raamatukogu Kundas viis uut

arvutikomplekti, projektori ja värviprinteri ja Kadrina rk värviprinteri.

Uue suureformaadilise (A2) tindiprinteri sai ka Tapa rk. Väike- Maarja rk läks üle

valguskaabliga 1gb kiirusega internetile. Uhtna rk sai annetusena slaidi ja negatiivide

skanneri. Valmis Rakvere valla raamatukogude ühine koduleht.

Lääne-Virumaa KRK-s korraldati seoses 3.korrusel internetipunkti sulgemisega ümber ka

lugejaarvutite paigutus. Annetuse toel hangiti 2.korrusele 4 uut lugejaarvutit koos sobiva

mööbliga. Kultuuriministeeriumi raamatukogude kiirendi projektitoetuse toel seati senisesse

internetipunkti ruumi sisse tehnoloogiatuba, kuhu hangiti järgmised seadmed: 4 arvutit (sh

üks töötajale), graafikalaud, 3D-printer, kilelõikur ja termopress, slaidiskänner, laminaator ja

köitja.

3. Kogud komplekteerimine ja töötlemine

Kogud 2023.a lõpus:

• Raamatud: 573 549 eksemplari

o Ilu- ja lastekirjandus: 370 173 eksemplari

o Võõrkeeltes: 32 373 eksemplari (sellest venekeelsed 26 478 eksemplari)

• Ajakirjad: 4595 aastakäiku

• Auvised: 5262 eksemplari

• Muud teavikud (mängud): 1200 eksemplari

3.1 komplekteerimise põhimõtted ja uuendused (sh e-teavikud)

Maakonna rahvaraamatukogudele komplekteerimisel lähtutakse riiklikest suunistest,

komplekteerimispõhimõtetest ning raamatukoguhoidjate komplekteerimissoovidest.

Komplekteerimispõhimõtted on kinnitatud kõikidel vallaraamatukogudel. Kogude

kujundamisel lähtutakse piirkonna elanike vajadustest ja soovidest, haridusasutuste ja teiste

huvigruppide olemasolust, kultuuriministeeriumi ja lastekirjanduse keskuse soovitustest, aga

ka rahalistest võimalustest. Kui raamatukogu täidab kohapeal kooliraamatukogu ülesandeid,

tehakse koostööd õpetajatega, et õppetegevust toetav kirjandus oleks olemas. Pidevalt toimub

järelkomplekteerimine.

Maakonna 7-le omavalitsusele komplekteeris teavikuid Lääne-Virumaa KRK.

15

Tapa Vallaraamatukogu ja tema harukogude kogude komplekteerimine, kataloogimine ja

rahaline arvestus toimub Tapa VRK kogude spetsialisti poolt. Vallas on kasutusel

raamatukoguprogramm RIKS.

Maakonnaraamatukogu tegi tellimusi erinevatelt hulgimüüjatelt ja kirjastustelt. Valik, kust

teavikud tellida, tehakse ennekõike hinna alusel. 2023. aastal tarnis teavikuid kõige rohkem

Rahva Raamat, järgnesid Bestkaup, Apollo ja Varrak.

Riigipoolne teavikutoetus kogu maakonnas oli 119 032€ (2022. a oli 111 016€), 6,7% suurem

kui eelmisel aastal. KOV-ide komplekteerimiskulu elaniku kohta keskmiselt jäi samaks, mis

eelnenud aastal - 3,6€ elaniku kohta.

-annetuste osakaal kogude juurdekasvust

Annetusena saadi kokku 1714 eksemplari, sellest 1628 eksemplari raamatuid. Annetuste

osakaal kogude juurdekasvust oli 8,5%. Annetusi oli kõige rohkem Haljala ja Tapa

vallaraamatukogudes, kus suletavatest harukogudest maha kantud teavikud võeti annetustena

arvele teistes harukogudes.

-kogude kasutatavus ja seosed lugejate sihtrühmadega

Noorte hulgas on populaarsed psühholoogiaalased ja investeerimisalased raamatud. Mehed

loevad jätkuvalt rohkem ajaloo teemalisi raamatuid. Ajaviitekirjandusest on populaarsed

kriminaal- ja armastusromaanid, päris aktiivselt huvitutakse ka kodu- ja aiateemalisest

ajakirjandusest.

Raamatute laenutuste edetabel Lääne-Viru maakonnas (Urram+Riks)*

Autor Pealkiri Laenutusi

1. Epner, Eero Lembit Ulfsak 519

2. Tinnuri, Urve Nagu lainevahust tõusnud 393

3. Kütt, Ain Kolme kaardi mõistatus. Sagadi paruni mõrvalood. 384

4. Ernits, Marje Kauge lähedus 368

5. Ernits Marje Helge tulevik 365

6. Perrin, Valèrie Lilledele värsket vett 310

7. Moyes, Jojo Tähtede jagaja 306

8. Kiiler, Gert Eranuhke ei armasta keegi 294

9. Owens, Delia Kus laulavad langustid 279

10. Dorbek, Mauri Ma tahan. Ma suudan. Ma võin: Kristi Ojassare lugu 278

*Ei sisalda Lääne-Virumaa Keskraamatukogu laenutusi

Lääne-Virumaa Keskraamatukogu täiskasvanute kirjanduse laenutuste edetabel (raamatud)

Autor Pealkiri Laenutusi

1. Epner, Eero Lembit Ulfsak 179

2. Dorbek, Mauri Ma tahan. Ma suudan. Ma võin: Kristi Ojasaare lugu 163

3. Owens, Delia Kus laululavad langustid 156

4. May, Nicola Väike külaturg 138

5. May, Nicola Väike külaturg. Tähistaevas 122

6. Reid, T. J. Evelyn Hugo seitse abikaasat 112

7. Osolin, Olav Kus lendab part 108

16

8. Kiiler, Kert Eranuhke ei armasta keegi 104

9. Laherand, M-L Kvalitatiivne uurimisviis 104

10. Whitaker, Chris Me algame lõpust 102

Laste- ja noortekirjanduse laenutuste edetabel Lääne-Viru maakonnas (Urram+Riks)*

Autor Pealkiri Laenutusi

1. Vallik, Aidi Kuidas elad, Ann? 193

2. Väljal, Silvi Jussikese seitse sõpra 180

3. Raud, Piret Tobias ja teine B 159

4. Tomusk, Ilmar Kolmanda A kriminalistid 152

5. Keränen, Mika Varastatud oranž jalgratas 136

6. Kivirähk, Andrus Kaka ja kevad 132

7. Pervik, Aino Kollane autopõrnikas sõida ringi 123

8. Oster, Grigori Õuduste kool 121

9. Rannap, Jaan Nublu 119

10. Tomusk, Ilmar Kriminaalsed viineripirukad 103

*Ei sisalda Lääne-Virumaa Keskraamatukogu laenutusi

Laste- ja noortekirjanduse laenutuste edetabel Lääne-Virumaa Keskraamatukogus

Autor Pealkiri Laenutusi

1. Vallik, Aidi Kuidas elad, Ann! 136

2. Keränen, Mika Varastatud oranž jalgratas 118

3. Väljal, Silvi Jussikese seitse sõpra 114

4. Kass, Kristiina Käru-Kaarel 101

5. Raud, Piret Tobias ja teine B 101

6. Tomusk, Ilmar Kriminaalsed viineripirukad 98

7. Kivirähk, Andrus Kaka ja kevad 81

8. Rannap, Jaan Nublu 81

9. Rowling, J.K Harry Potter ja tarkade kivi 81

10. Raud, Eno Kalevipoeg 79

Lastekirjanduse edetabelitesse mahuvad vaid kooli lugemisvarasse kuuluvad raamatud.

Lääne-Virumaa KRK raamatulaenutustest 94% olid eestikeelsete raamatute laenutused, 4,2%

venekeelsete raamatute laenutused ja 1,6% inglisekeelsete raamatute laenutused.

Venekeelsete raamatute laenutused vähenevad iga aastaga.

Perioodikast laenutatakse kodu- ja kasitööajakirju (nt Nipiraamat, Burda), aga ka

populaarteaduslikke ajakirju (Imeline Ajalugu, Imeline Teadus). Kultuuriajakirjadest oli

loetuim Looming (vaid 34 kojulaenutust).

Kaardimängudest laenutati kõige enam Meelerahu kaarte, lauamängudest Catani ja Octopus

Partyt, esemetest laenutati kõige enam binoklit. Üldiselt pikendatakse nii laua- kui

kaardimänge ja laenutatavaid esemeid mitmeid kordi.

17

3.1.1 Raamatu komplekteerimine (trükis + e-raamat)

Maakonda osteti raamatuid 17 483 eksemplari, mida on 870 eksemplari võrra vähem kui

mullu (- 4,7%). 14 899 eksemplari (78%) lisandus ilu- ja lastekirjandust.

Raamatu keskmiseks hinnaks maakonnas kujunes 15,29€ ja hind kasvas aastaga 0,85€ võrra

(2022. aastal 1,4 € võrra).

Võõrkeelset kirjandust lisandus 374 eksemplari, mida on 43% vähem kui 2022.a. 205

eksemplari ( 55%) saabunud võõrkeelsest kirjandusest oli venekeelne (2022.a 871 eks).

Eesti kirjandusest osteti läbi maakonnaraamatukogu kõige enam järgmisi teoseid: Olav Osolin

„Part lendab edasi“ (32 eksemplari), Sass Henno „Vanaema“ (32 eksemplari), Urve Tinnuri

„Kapi taga elab ingel“ (31 eksemplari), Ain Kütt „Kolme kaardi mõistatus“(31 eksemplari).

Väliskirjandusest osteti kõige rohkem: Lucinda Riley „Atlas“ (32 eksemplari), Nicola May

„Väike külaturg“ (29 ekssemplari).

Erialakirjandusest osteti kõige rohkem Gerda Kordemetsa raamatut „Nagu võilill tuules“ (23

eksemplari).

E-raamatuid ei komplekteeritud, lugejaid suunati kasutama laenutusplatvormi MIRKO.

3.1.2 Perioodika komplekteerimine

Perioodikat komplekteerivad kõik raamatukogud ise. Ajakirju osteti 773 aastakäiku ja ajalehti

219 aastakäiku.

Perioodika tellimisel arvestatakse ka teiste lähedalasuvate asutustega, näiteks tellib lasteaed ja

annab pärast raamatukogule. Kultuuriperioodikat telliti peamiselt valla keskraamatukogudesse

või sinna harukogusse, kus on sellele lugejaskonda (Võsu) või jagati nii, et vallas oleks kõik

olemas. Kõige enam telliti maakonda Tähekest ja Head Last, aga ka Sirpi, Loomingu

Raamatukogu ja Loomingut. Neid laenutati ka kõige rohkem, aga loeti ka ajakirju Kultuur ja

Elu, Muusika, Värske Rõhk, Akadeemia, Teater. Muusika. Kino.

Digitaalsete jadaväljaannete lugemisvõimalus oli kolmes maakonna raamatukogus. Neid ei

osteta nii kalli hinna kui ka lugejate huvi puuduse tõttu, sest väikeste raamatukogude lugejad

eelistavad raamatukoguhoidjate sõnul paberväljaandeid.

Perioodika laenutuste edetabel Lääne-Viru maakonnas (Urram)*

Pealkiri Laenutusi

1. Kroonika 2907

2. Eesti Naine 1781

3. Virumaa Teataja 1684

4. Naisteleht 1608

5. Maakodu 1376

6. Imeline Ajalugu 1182

7. Tiiu 1056

8. Õhtuleht 1031

9. Maaleht 1017

10. Postimees 1011

*Ei sisalda Lääne-Virumaa Keskraamatukogu laenutusi

18

Lääne-Virumaa Keskraamatukogu ajakirjade laenutuste edetabel

Pealkiri Laenutusi

1. Nipiraamat 266

2. Imeline Ajalugu 194

3. Burda Style 170

4. Imeline Teadus 146

5. Eesti Naine 141

6. Ottobre design 133

7. Kodu & Aed 124

8. Oma Maitse 123

9. Maakodu 120

10. Kodukiri 107

3.1.3 Auviste komplekteerimine

Auviseid lisandus maakonda ainult üheksa, neist kuus annetustena. Peale Lääne-Virumaa

KRK tuli lisandus neid Tapa VRK kogudesse. Juba mõnda aega auviseid enam ei

komplekteerita, kuna puudub nõudlus. Aasta lõpus oli maakonnas auviseid 5262 (neist

LVKRK-s 2395 ehk 45,5%), neist 4009 audiaalteavikud.

Lääne-Virumaa KRK fondist on auviste osakaal 2,63%, Auviseid tuli aasta jooksul juurde

vaid 4 eksemplari (osteti 1 eksemplar, annetati 3 eksemplari), kustutati 1095 eksmplari. Aasta

lõpuks oli auviste fondi suuruseks 2395 eksemplari, võrreldes 2022. aastaga vähenes auviste

fondi suurus 30,5%. Auviste laenutamine on väga väike ning väheneb iga aastaga.

3.2 inventuurid, mahakandmised

Aasta jooksul kustutati kogudest:

• 43 852 eksemplari raamatuid (11 595 LVKRK-s)

o 28 261 ilu- ja lastekirjandus

o 5925 võõrkeelset

▪ 5211 venekeelset

• 2170 aastakäiku ajakirju (862 LVKRK-s)

• 1304 auvist (1095 LVKRK-s)

• 47 muud teavikut (mänge) (29 LVKRK-s)

Kõige suurem kogude kustutamine oli Lääne-Virumaa KRK-s (12 724 eksemplari), aga ka

Haljala VRK-s (10 549 eksemplari) ja Tapal seoses Saksi rk sulgemisega (8658 eksemplari).

Osa Saksi kogust jaotatud üleandmise teel teistele Tapa valla raamatukogudele.

Seoses raamatukogu kolimisega teostati Haljalas inventuurid Haljala põhifondis ja

õpikufondis.

Kogude ringlus on maakonnas keskmiselt 0,9 ja see pole tõusnud. Kõige kõrgem oli ringlus

Lääne-Virumaa KRK-s (1,9) ja kõige madalam Tudu rk-s (0,3).

Raamatukogud toovad kogude ringluse languses välja erinevaid põhjuseid: lahtiolekuaegade

vähendamine, vähem uusi raamatuid kogudes, venekeelsete uute raamatute puudumine,

eakate lugejate jäädav lahkumine, nooremate lugejate e-väljaannetele üleminek,

19

lasteraamatute eksemplaarsuse vähenemine, koolilugemise vähenemine õpetaja nõusolekul,

kõrghariduskoolitust läbivate lugejate vähenemine.

Maha kantud teavikuid jagatakse kohalikule kogukonnale raamatukogus, kohalikus maapoes

oleva raamaturiiuli kaudu või raamatumüügiga erinevatel kogukonna sündmustel.

4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused

2023.a märts-aprill viidi maakonnas läbi kolm uuringut: Lääne-Virumaa Keskraamatukogu

lugejad (644 vastajat), maakonna raamatukogude lugejad (1300 vastajat) raamatukogude

mittekasutajad (84 vastajat).

Maakonna raamatukogude küsitluse kokkuvõte:

Rahulolu oma koduraamatukoguga hindasid suurepäraseks ja heaks kokku 97% vastanutest.

Kuigi lahtiolekuaegasid hindasid heaks või suurepäraseks 92% vastanutest, tekitasid need

mõnes paigas ka kõige rohkem rahulolematust. Ei oldud rahul sellega, et rk on avatud liiga

vähe päevi ja sooviti, et ajad varieeruksid nädala lõikes. Samas tõdeti, et raamatukapp

lahendab selle mure. Mõnes paigas sooviti rohkem üritusi ja mõnes arvutikoolitusi.

Oluliseks peeti samuti raamatuid, asjatundlikku ja sõbralikku teenindust, suhtlemist

raamatukoguhoidjaga, mugavust ja hubasust, aga ka perioodikat ja harimisvõimalust.

Sündmustel osalemist ja näituseid pidas oluliseks 63%. Hinnati veel võimalust kasutada

raamatukappi, teha koopiaid, lastesõbralikkust, lauamängude- ja filmiõhtuid jm.

Järjekorda pandud teavikute ooteaega hinnati heaks ja suurepäraseks (96%), samuti erinevate

infokandjate valikuga (89%). Viidati venekeelsete väljaannete vähenemisele (on tingitud

poliitilisest olukorrast). Valdavalt jäi kõlama soov, et väikeseid külaraamatukogusid kinni ei

pandaks.

Raamatukogude mittekasutajate peamine argument oli ajapuudus, aga ka huvi puudus. 12% ei

sobinud lahtiolekuajad, 12%-le ei tule raamatukogu lihtsalt meelde. 5% ei kasutanud

raamatukogu selle kõrge trepi tõttu. Põhjustena toodi välja veel tervist, oma koduse

raamatukogu olemasolu, võõrkeelse kirjanduse või e-raamatute lugemist. Kuid tunnistati ka,

et raamatukogu üritustele vahel ikka satutakse, aga need peaks olema tööinimesele sobival

ajal. Raamatukogu paneks rohkem kasutama huvitavad esinejad ja arutelud (60%), aga ka

võimalus omandada uusi oskusi ja leida sõpru ning mõttekaaslasi (43%).

Lääne-Virumaa KRK küsimustik erines teistest ja sisaldas mitmeid lisaküsimusi, mille

eesmärgiks oli hinnata lugejate rahulolu ja vajadust uute teenuste järele. 77% hindasid

rahulolu raamatukoguga suurepäraseks, 84% hindasid teenuse kvaliteedi suurepäraseks.

Kõige olulisemaks peeti raamatuid, asjatundlikku ja sõbraliiku teenindust, mugavust ja

hubasust, suhtlemist raamatukoguhoidjaga, eneseharimist. 52% jaoks oli oluline ka

sündmustel osalemine ja näitused. Raamatukappi kasutas 33% vastanutest ja selle teenusega

oldi väga rahul. Lahtiolekuaegasid hindasid heaks või suurepäraseks kokku 96% vastajatest.

Järjekorda pandud raamatute ooteaja pikkust hindasid 87% heaks ja suurepäraseks. Rahulolu

erinevate infokandjate (esemete, mängudega jm) hindasid heaks ja suurepäraseks 92%. Küsiti

ka inimeste huvi erinevate seadmete kasutamise ja tööriistade laenutamise vastu. Ligi pooled

vastanutest olid huvitatud seadmete kasutamisest kuid tööriistalaenutuse vastu 72%

vastanutest huvi ei tundnud. Sooviti rohkem istumiskohti ja hubasust.

20

4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine

Avaliku teabe kättesaadavus oli tagatud kõikides raamatukogudes. Kasutajate käsutuses oli 80

internetiühendusega arvutitöökohta ja eelmise aastaga võrreldes neid ei lisandunud. Tasuta

wifi on kättesaadav kõikides raamatukogudes.

Arvutite kasutamine on üldiselt aasta–aastalt vähenenud, kuid vajadus kasvõi ühe lugejaarvuti

järele on kõikjal olemas. Samas oli paiguti kasutamine isegi kasvanud, kuna erinevate

teenuste internetti kolimise järel vajavad eakad arvuti kasutamises abistamist ja seda saavad

nad raamatukogust, kus on olemas raamatukoguhoidja tugi. Kasutatakse digiregistratuuri,

terviseportaali, internetipanka jm. Näiteks Uhtna kohalikud kalamehed käisid terve

püügihooaja erinevaid kalastuslubasid ja aruandeid tegemas raamatukogus.

4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused. Üldistav ja muutusi näitav kokkuvõte.

Kättesaadavad olid kõik traditsioonilised teenused, diginõustamine, kasutajakoolitused ja

kirjandussündmused, koostati raamatusoovitusi. Korraldati koolivaheajaprogramme ja

raamatukoguringe, raamatuklubisid, keelekohvikut. Raamatukogudes oli võimalik

lamineerida ja kiletada. Kõikides raamatukogudes sai printida ja teha koopiaid, suuremates

kohtades ka värvikoopiaid. 2023. aastal lisandus veel fotonegatiivide ja diapositiivide

skaneerimine. Võimalusel anti kasutada oma ruume ja võimaldati kaugtöö tegemist.

Kontaktivaba teenus raamatukapi näol oli 11-s raamatukogus, 2023.a lisandus kolm (2

Cleveroni ja 1 isetehtud). Tagastuskaste lisandus kolm ja nüüd saab raamatuid kontaktivabalt

tagastada 29-s rk-s. Raamatuid võib tagastada valla piires endale sobivasse raamatukogusse.

Kõik rk-d võimaldavad lugejaks registreerida lugejaportaali kaudu.

2023. a lisandus postipunkti teenus Väike-Maarja ja Rakke raamatukogudesse. Aasta lõpus

olid postipunktid viies raamatukogus.

Joonis 1. Hõlve Lääne-Virumaa raamatukogudes 2019-2023

29,3% maakonna elanikest olid raamatukogu kasutajad ja see ei vähenenud. Kõige väiksem

oli see Sõmeru rk-s (15,7%), mille Lepna harukogu kasutajaskond on väga väike (11%) ja

Tudu rk-s (15,9%). Elanike arv maakonnas tõusis 598 inimese võrra ja seda suuresti Ukrainast

tulnud sõjapõgenike arvelt, kes ei ole aktiivsed raamatukogu kasutajad.

31 30.7

28

29.2 29.3

2019 2020 2021 2022 2023

HÕLVE 2019-2023

21

Tabel 7

Raamatukogu Lugejad 2022 Lugejad 2023 Muutus

Lääne-Virumaa 16 995 17 246 251 (1,5%)

Sh LVKRK 5956 6185 229 (3,8%)

Lugejate arv tõusis 20-nes raamatukogus. Lugejatest 15 271 (89%) olid ka laenajad ja 71%

täiskasvanud. Lugejate arvu languse põhjusteks toodi lahtiolekuaegade, aga ka piirkonna

elanike arvu vähenemine. Samas tõusule aitas kaasa uutesse ruumidesse kolimine, aga ka

näiteks lasteaia rühma asumine raamatukoguga samasse majja.

Lääne-Virumaa KRK-s oli lugejaid võrreldes eelneva aastaga 229 võrra enam ning lugejate

arv oli teist aastat taas tõusuteel. Hõlve oli 2023. aastal 41% (2022. aastal 40,4%), mis on

maakonna keskmisest (29,3) märksa kõrgem. Kõige rohkem on täiskasvanutest lugejaid,

järgnevad põhikooliõpilased.

Raamatukapi kasutamine oli 2023.a jätkuvalt väga aktiivne, aasta jooksul vormistati 4650

pakki, mis on 17% enam kui 2022. aastal. 2023. aastal tehti LVKRK kogudest MIRKO kaudu

376 laenutust, kõige rohkem ilu- ja lastekirjandust.

Joonis 2. Lääne-Virumaa raamatukogude kasutajad 2019-2023

Tabel 8

Raamatu-

kogu

Külastused

2022*

Külastused

2023*

Muutus Virtuaal-

külast.

2022

Virtuaal-

külast.

2023

Muutus

Lääne-

Virumaa

256 101 277 018 20 917(8,2%) 156 684 204 880 48 196

(30,8%)

Sh LVKRK 85 394 93 565 8171(9,5%) 32 970 27 534 -5436

(-16,5%)

*Külastuste hulka on arvestatud ka raamatukapi ja tagastuskasti külastused

Külastusi oli eelneva aastaga võrreldes rohkem 24-s raamatukogus ja kokkuvõttes olid need

juba teist aastat tõusul. Külastusi elaniku kohta oli keskmiselt 4,7 ja 72,8% olid täiskasvanute

külastused (2022.a 74%).

Külastusi aitavad tõsta erinevad üritused ja koolitused ja oma ruumide kasutusse andmine.

Koroonaviirusest tingitud hirm, et raamatukogusse tulla ei saa või ei julgeta, on hakanud

18672 18151

16833 16995 17246

2019 2020 2021 2022 2023

KASUTAJAD 2019-2023

22

taanduma – nii külastatakse raamatukogu tihedamini, kuid laenutatakse korraga vähem

raamatuid.

Kuna kontaktivaba laenutamine oli raamatukapi näol võimalik juba kõikides suuremates

keskustes ja tagastuskastidega on maakond ka päris hästi kaetud, siis see andis kindlasti

külastusi juurde. Mingil määral leevendas mõnes kohas kapp ka nende olukorda, kellel trepist

käimine on raske.

Tabel 9

Raamatu-

kogu

Laenutused

2022

Laenutused

2023

Muutus Päringud

2022

Päringud

2023

Muutus

Lääne-

Virumaa

525 268 501 892 23 376

(-4,5%)

3168 4362 1194

(38%)

Sh LVKRK 174 369 170 719 -3650

(-2,1%)

1008 825 -183

(-18,2%)

- Laenutused on jätkuvalt langustrendis.

- Laenutustest 42 602 ehk 8,5% olid kohallaenutused ja ka nende osakaal tänavu veidi

langes.

- Ilu- ja lastekirjanduse osakaal kojulaenutustest oli 70% ja selle osakaal on viimaste

aastatega kasvanud.

- Perioodika laenutusi oli 7,8% (2022.a 9,1%). 28 rk 38-st registreerib

raamatukoguprogrammis ka ajalehtede laenutused. Perioodika kohallaenutust arvestatakse

nii jooksvalt kui valikstatistikaga.

- Auviste laenutus väheneb iga aastaga ja oli 2023.aastal 0,2%.

- Võõrkeelse kirjandus laenutused moodustasid 5,9% (2022.a 5,8%), millest 87% oli

venekeelne. Venekeelse kirjanduse laenutamist mõjutasid ühest küljest uute raamatute

väga kesine lisandumine, teisalt ukrainlastest lugejate laenutused.

Laenutustähtajad on raamatukoguti väga erineva pikkusega (14-31 päeva). Sellest tulenevalt

ei ole kojulaenutuste arvud ka üheselt võrreldavad.

Joonis 3. Lääne-Virumaa raamatukogude külastused ja laenutused 2019 – 2023

Infopäringud

Infopäringute arv 2023.aastal tõusis. Päringuid esitati nii kohapeal kui telefoni teel, vahel ka

Facebooki kaudu. Infot küsiti erinevate riigi ja omavalitsuse teenuste kohta, aga ka transpordi

570312 542479 534539 525268 501892

316541 246672 239701 256101 277018

2019 2020 2021 2022 2023

KÜLASTUSED JA LAENUTUSED 2019-2023

Laenutused Külastused

23

ja sündmuste kohta. Lisaks otsiti infot näiteks toiduretseptide, metsateatiste, tarbijakaitse,

matusekorralduse ja lapsehoolduspuhkuse teemadel. Koduloolised päringud puudutasid

hoonete ajalugu ja rahvariideid. Täiskasvanut õppijad vajasid sõjameditsiini, kasvatus- ja

psühholoogiateemalist teavet.

Tabel 10

Raamatu-

kogu

Virtuaalürituste arv Virtuaalüritustel

osalejate arv

Virtuaalürituste

järelvaatajate arv

2022 2023 2022 2023 2022 2023

Lääne-

Virumaa

0 0 0 0 0 0

Sh LVKRK 0 0 0 0 0 0

Virtuaalüritusi ei toimunud, küll aga võimaldasid mõned raamatukogud oma ürituste

järelvaatamis, näiteks Kadrina rk töötaja ettekanne sauna-aasta konverentsil “Saun ja eesti

kirjandus”, virtuaalne ettelugemine “Eesti saun”, pannkoogipidu lastele; Karepa

raamatukogus U. Trummi loeng perekond Soucantonide suvemajadest.

Tabel 11

Raamatukogu Virtuaalkoolituste

arv

Virtuaalkoolitustel

osalejate arv

Virtuaalkoolituste

järelvaatajate arv

2022 2023 2022 2023 2022 2023

Lääne-Virumaa 0 0 0 0 0 0

Sh LVKRK 0 0 0 0 0 0

Tabel 12

Raamatukogu Virtuaal-

näituste arv

2022

Virtuaal-

näituste arv

2023

Virtuaalnäituste

külastajate arv

2022

Virtuaalnäituste

külastajate arv

2023

Lääne-Virumaa 3 0 382 0

Sh LVKRK 0 1 0 0

Lääne-Virumaa KRK virtuaalnäitust raamatukogu hoone (Rakvere, Lai 7) ajaloost sai näha

Nipernaadi kirjandusliku jalutuskäigu raames raamatukogu fuajees ekraanilt.

4.3 RVL teenindus

Teavikute liikumine raamatukogude vahel suurenes:

RVL välja – 13 670 (4,5%)

RVL sisse – 13 328 (6,4%)

RVL tellimuste kasvu seostatakse järjepideva tööga: inimestele pakutakse ja tutvustatakse

seda võimalust. Kindlasti on RVL tellimuste kasvuga seotud ka raamatukogu vähenenud

rahaline võimekus komplekteerida vajalikke teavikuid, aga ka vajadus venekeelse kirjanduse

24

järgi kohtades, kuhu seda enam juurde osta ei saa või kus seda üldse pole olnud, aga kuhu

nüüd on elama asunud vene keelt kõnelevad perekonnad.

Kõige rohkem liikusid teavikud valla piires ja maakonna keskraamatukogust, aga 2023.a oli

tellimusi ka näiteks Tallinna Ülikooli Akadeemilisest Raamatukogust ja Tihemetsa

raamatukogust. Tapa rk laenutas teavikuid naabermaakonnas asuvale Ambla rk-le.

Tellimusi vahendavad ja raamatuid transpordivad raamatukoguhoidjad ise, valla töötajad,

valla bussijuhid, postiljonid või liiguvad koos uute raamatute pakkidega.

Lääne-Viru maakonna raamatukogude RVL tellimuste esitamine Lääne-Virumaa KRK-le

tõusis üle 10%. Kõige enam telliti ilu- ja lastekirjandust, sh venekeelset ilukirjandust, vähesel

määral erialakirjandust.

Urrami väline teadus- ja erialaraamatukogudest tellitav teavikute hulk oli väga väike (22

erinevat nimetust) ning see on ka mõistetav, sest lugejatele soovitatakse kasutada MIRKO

teenust.

4.4 Laste- ja noorteteenindus

4.4.1 Laste-ja noortekirjanduse komplekteerimine

Laste- ja noortekirjanduse komplekteerimisel on eelistatud eesti lastekirjanduse paremik,

välismaa väärtkirjandus ja üldharivad teosed. Tellitakse ka väikelastele mõeldud raamatuid,

sest mida varem laps raamatutega sõbraks saab, seda parem. Sobiva kirjanduse valimisel on

abiks Eesti Lastekirjanduse Keskuse soovitusnimestikud ning koolitused.

2023.a lisandus maakonda 4443 eksemplari laste- ja nooretkirjandust. Maakonnaraamatukogu

komplekteerimisosakonna kaudu osteti enim järgmiseid raamatuid: Ilmar Tomusk „Uks“ (25

eksemplari), Ilmar Tomusk „Isa preemia“ (24 eksemplari), Kristi Piiper „Esimene kord“ (23

eksemplari) ja Janno Põldma „Leiutajateküla pulmapidu“ (23 eksemplari).

Osteti juurde koolide soovitusliku kirjanduse kordustrükke, et vahetada välja juba kulunud

raamatud. Teatud nõutud teavikute osas suurendati eksemplaride arvu.

Arvestades noorte soovidega telliti juurde rohkem ingliskeelseid romaane.

Hulgaliselt teavikuid soetati järelkomplekteerimise käigus arvestades laste endi ja õpetajate

soove ning uuenenud õppekava. Samas tuli ka ette, et lapsed pidid lugema raamatut, mille

ainus kriteerium oli see, et seda on palju, aga mitte eakohasus või kirjanduslik väärtus.

Lääne-Virumaa KRK lasteosakonna kogusse komplekteeritud raamatutest moodustas 80,1%

ilu- ja lastekirjandus (+1,1%). Eestikeelne kirjandus moodustas kogust 90,5%. Võõrkeelsetest

raamatutest 52,7% on venekeelsed, 36,4% ingliskeelsed. Ajakirju hangiti 8 nimetust.

Ukrainakeelsete raamatute tellimusi tehti vähese laenutamise tõttu vähe. Ukrainakeelseid

raamatuid pakkus lasteosakonnas MTÜ СПIЛЬНА БIБЛIОТЕКА (Ühine raamatukogu)

annetuste teel kogutud raamatukogu väljapanek.

4.4.2 Laste-ja noorte raamatukogu kasutamine

Laste ja noorte raamatukogu kasutamist mõjutavad tegurid:

- Eelised on neil raamatukogudel, kus on piirkonnas lasteaed või kool. Haljala rk uus hoone

on ühendatud koolimajaga ja lapsed veedavad rk-s palju aega, Ulvi rk-le aitas kaasa

lasteaia vanema rühma kolimine raamatukoguga ühe katuse alla.

25

- Suuremates asulates on lastel võimalusi rohkem ja raamatukogu ei ole nende esimene

valik. Külades, kus raamatukogu on ainus kooskäimise koht, kogunevadki lapsed

raamatukokku.

- Samas ei taga ainuüksi asukoht häid tulemusi, vaid raamatukogud, kus laste osakaal on

suurem kui teistel, paistavad silma ka pikaajalise, järjepideva ja sisuka lastetööga ning see

tõstab lisaks külastustele ka laenutusi (Uhtna, Vinni-Pajusti, Tapa jvm).

- Enim laenutavad algklassilapsed, kes on raamatukoguga seotud lugemisprogrammi,

raamatukogutundide ja suvelugemise nimekirjade kaudu.

- Laenutuste arv tõusis näiteks Kundas, kus kujundati ringi ja uuendati rk ruumid ning

tegutseb raamatukoguring.

- Uute raamatute tutvustamised lasteaedades ja ainetunnid raamatukogus toovad pärast

raamatukokku nii lapsi, kui nende vanemaid.

- Paljud lapsed loevad üha vähem. Suure vaevaga vastatakse õpetajale 3-4 raamatu asemel

1-2.

- Lapsed küll loevad, aga varustavad neid raamatutega täiskasvanud. Lasteaialastele käivad

õpetajad ise raamatuid valimas ja laenutamas.

- Vanemasse kooliikka jõudes nõutakse vähem kohustuslikku lugemist. Harvenevad

raamatukogu külastused nii peredega kui klassidega.

- Muukeelsetele lapsed käivad küll raamatukogus, aga laenutavad vähem raamatuid või ei

laenuta üldse.

- Seoses koolialguse kellaaja muutmisega hilisemaks, on lastel peale tunde raamatukogus

viibimise aega vähem ja seega on ka vähenenud laenutuste arv.

- Raamatukogu on lastele ja noortele kokku saamise koht, sest on neid, kes

noortekekuses aega veeta ei soovi ning rohkem külastavad lapsed raamatukogu ka ajal,

mil noortekeskus on suletud.

Tabel 13

Raamatukogu Lugejad 2022 Lugejad 2023 Muutus (+-)

Lääne -Virumaa 5091 5079 -12 (-0,2%)

Sh LVKRK 1644 1600 -44 (-2,7%)

Lastest lugejate arv oli küll vähenenud, kuid mitte märkimisväärselt. Laste arv tõusis 16-s

raamatukogus ja neljas jäi samaks. Laste % lugejatest oli 29,5 (2022.a 30%).

Lääne-Virumaa KRK lugejatest oli lapsi 25,9% ja viimase kolme aasta lõikes on see kõige

madalam.

Joonis 4. Lääne-Virumaa raamatukogude kasutajatest lapsi 2019-2023

5341 5290

4878

5092 5079

2019 2020 2021 2022 2023

KASUTAJAD 2019-2023 LAPSED

26

Tabel 14

Rmtk Külastused

2022

Külastused

2023

Muutus

(+-)

Laenutused

2022

Laenutused

2023

Muutus

(+/-)

Lääne-

Virumaa

67 019 75 460 8441

(12,6%)

63 781 55 339 -8442

(-

13,2%)

Sh LVKRK 15 980 18 718 2738

(17%)

17 060 15 659 -1401

(-8,3%)

Laste külastused tõusid 24-s raamatukogus ja kõikidest külastustest moodustasid need 27,2%

(2022.a 26,2%). Laenutusi oli eelmise aastaga võrreldes rohkem 14-s raamatukogus, kuid

kokkuvõttes oli neid maakonnas siiski vähem. Kõikidest laenutustest moodustasid laenutused

lastele 12% (2022. a 13,3%). See jäi 3,4 ja 19,4% vahele ning sõltus suuresti lastega tehtava

töö järjepidevusest ning sisukusest.

Lääne-Virumaa KRK-s moodustasid laste laenutused kõigist kojulaenutustest 10,3% (2022.

aastal 11,1%), Lasteosakonna külastajate arv on tõusuteel. Keskmisel külastas lasteosakonda

2023. aastal 64 last päevas. Enamik lapsi käib aega veetmas kooli, trennide ja busside

väljumise vahel, nemad raamatutest reeglina ei huvitu. Projektiga „Raamatukotid lähevad

lasteaeda“ toimetati lasteaedadesse 34 raamatukotti keskmiselt neljakümne raamatuga

igaühes. Projektiga on liitunud seitse Rakvere lasteaeda.

Kui koolieelikute laenutuste koguarv on aastatega enamvähem samaks jäänud, siis

põhikooliõpilaste laenutuste arv üldiselt iga aastaga väheneb. PlayStationi kasutajate arv

kasvab iga aastaga, 2023. aastal oli kasutajaid 2344 (+844).

Joonis 5. Lääne-Virumaa raamatukogudes laste külastused ja laenutused 2019-2023

4.4.3 Laste-ja noorteteenindus, s.h lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine.

Lugemisisuga liitusid 2023.aastal: Aseri, Haljala, Jäneda, Laekvere, Lehtse, Rakke, Simuna,

Sõmeru, Tamsalu, Tapa, Uhtna, Ulvi, Vajangu, Vinni-Pajusti, Viru-Nigula, Viru-Nigula

VRK, Võsu, Väike-Maarja, Lääne-Virumaa KRK. Programmi raames saadud koolitused ja

materjalid lihtsustasid märkimisväärselt tundide ettevalmistamist ja läbiviimist.

87683

65993 63383 67019 75460

71377 65873 55012

63781 55339

2019 2020 2021 2022 2023

LASTE KÜLASTUSED JA LAENUTUSED 2019-2023

Külastused Laenutused

27

Tapa rk koostas ka lihtsa Lugemisisu programmi lastele, kellel on lugemisraskused, kellel ei

lähe lugemine hästi või nad alles õpivad lugema.

Laste ja noorte lugemisharjumusi aitavad arendada:

- Lugemisprogrammid ja nende pidulikud lõpetamised ning parimate tunnustamised (kooli

aktusel, piknikul, valla ühisüritusel jms). Näiteks Tapa rk suvebingo tekitas hasarti ja nii

mõnigi laps sai loetud terve pileti jagu raamatuid. Aktiivsemalt osalenud klassid kutsuti

pidulikule punase vaibaga vastuvõtule. Selline üritus tekitas lastes tunde, et raamatute

lugemine on oluline ja väärtustatud.

- Kevadised suvelugemist tutvustavad raamatukogutunnid. Uhtna rk kogemuste põhjal

soovitusi kuulatakse ja neid raamatuid laenutatakse.

- Kirjanike külaskäigud ja nendele eelnevad tema loomingut tutvustavad

raamatukogutunnid, kokkuleppel õpetajaga koolis nende lugemine.

- Lasteaia külastamine raamatukotiga. Mängulised raamatute pilditunnid lasteaia lastele.

- Suviste tegevuste pakkumine lastele suvituspiirkonna raamatukogus, nagu näiteks Sagadi

looduskool Karepal.

- Tunniteemaga seotud meisterdamine, joonistamine või ka ristsõnade lahendamine

kinnistab tunnis räägitud teemad. Põnev ja kaasahaarav tund toob lapsed hiljem iseseisvalt

raamatukokku raamatuid lugema ja laenutama.

- Lasteraamatute tutvustamine seeniorite üritustel lootuses, et vanavanemad loevad neid

pärast lastele ette.

- Kooliealistele lastele suunatud raamatukoguringid Viru-Nigula vallas on laste seas

populaarsed ning seal osalevad ka lapsed, kes igapäevaselt raamatukogu ei külasta.

- Uus väljakutse on teha raamatukogu ja raamatud huvitavaks muukeelsetele lastele.

Ukraina lapsed on leidnud tee raamatukogusse ning teavad mis seal teha saab. Proovitakse

lugeda raamatuid mis on saadaval nii eesti-, kui ukrainakeelsena.

Lääne-Virumaa KRK lasteosakonnas toimus pikkade traditsioonidega Jututare, kus

mängitakse või loetakse ette kodustele väikelastele üks lühike jutt iganädalaselt. Koolidele

jätkusid Lugemisisu, raamatukogumängu ja raamatukogutunnid. Lasteaedadele jätkusid

Lugemisisu ja mõningaste muudatustega raamatukogutunnid ning lisandusid rühmade

laenutuspäevad. Laps, kes saab ise endale juba lasteaias raamatuid lugemiseks ja vaatamiseks

valida, on ka hiljem suurem raamatusõber. Kooliaasta lõpus jagati 1.- 5. klasside tublimatele

raamatulaenutajatele tunnistusi ja märke „Raamatukogu sõber“. Suvel innustati lapsi lugema

ja raamatuid hindama ning iga suvelugeja sai valida endale meeleoluka järjehoidja ja hindajad

said sügisel valida auhinnakastist raamatuid, mänge või koolitarbeid.

4.4.4 Laste- ja noorteüritused

Lastele ja noortele suunatud üritused olid valdavalt seotud kirjandusega ja lugemisega,

looduse- ja taaskasutusega, kunstiga ning rahvakalendri tähtpäevadega. Võeti osa Põhjamaade

kirjanduse nädalast ja liiklusviktoriinist. Lapsed said osa ELK ja Iloni Imedemaa

kohvernäitusest „Pikk, pikk teekond“, eesti kirjanduse päevast, lauamänguõhtutest, suve

tervitamise peost ja meepäevast, Wähja festivalist, sügislaadast. Lastele korraldati

pannkoogipidusid, kirjandusmänge, aarde- ja munajaht ning rannapiknik. Üheskoos uuriti

söödavaid ja mürgiseid taimi ning marju. Roelas avati Nukitsamehe suveraamatukogu ja

28

dekoreeriti lastetoa sein. Olulisteks sündmusteks laste jaoks on tublide lugejate

tunnustamisüritused põnevate külaliste ja esinejatega.

Liikumis- ja sauna teema-aasta raames toimus ettelugemispäev ajakirjaniku ja „saunaministri“

Rein Sikuga kõikides Kadrina valla raamatukogudes. Kirjanduslikus liikumistunnis Laekveres

tutvuti elektroonilise laenutuskapi kasutamisega, raamatujoogaga ning mängiti erinevaid

ringmänge. Väike-Maarja lapsed said osa koduloolisest taskulambimatkast.

Lääne-Virumaa lastel käisid külas Ilmar Tomusk (Vinni-Pajusti), Ene Sepp, Sirly Oder (Tapa

vald), Kristina Ruder (Sõmeru), Juhani Püttsepp (Tamsalu). Kohtumine Mikä Keräneniga oli

sissejuhatuseks lastekrimka päevadele ja müsteeriumi lahendamise tundidele Tapa rk-s. Kertu

Sillaste juubelit tähistati Uhtnas kila-kola kunstiga, mida tehti nii lasteaia lastega kui

keskmise ja vanema kooliastme poistega. Huvitavate näituste poolest paistis silma Tapa rk,

kus lapsed said näha kuidas on ajas muutunud nii nukud ja mänguasjad kui ajakiri Täheke ja

aabitsad.

2023. aasta oli ka üleriigilise etlusvõistluse „Ellen Niiduga Midrimaal“ aasta. Tegemist oli

suure üritusega, millest võtsid osa lapsed üle Eesti ning mis toimus koostöös Tapa valla

kirjandusklubi ja Tapa Gümnaasiumiga.

Lääne-Virumaa KRK lasteosakonnas viidi 1.-4. ja 5.- 7. klassidele läbi nutitunde, kus õpetati

mänguliselt, kuidas leida vajalikku infot ning kuidas kaitsta end digimaailma probleemide

eest. Toimusid eesti kirjanduse kooslugemise päev, kus loeti raamatut "Sirli, Siim ja

saladused" eri keeltes, kirjandusmängu maakonnavoor, Andry Ervaldi jutuõhtu Piret Pääriga

ja raamatuesitlus. Osaleti teematoaga Rakvere Reaalkooli juubelil, linnapäevade

raamatulaadal, ettelugemispäeval, Põhjamaade kirjanduse nädala ettelugemises

hommikuhämaras. Lastega käis kohtumas Sirly Oder.

Tegevustena rõõmustasid lapsi erinevad teemad: väikesed piraadid said seigelda ulgumeredel,

otsida aaret ja leida endale papagoi; Leiutajateküla tööriistakast andis võimaluse ennast

leiutajana tunda; ristsõnad, otsimismängud, meisterdamised, mõistatused jne aitasid aega

sisustada; sõbrapäeval oli avatud postkontor; aasta lõpus ehtisid lapsed ise omavalmistatud

ehetega kuuske ja inglitega inglipuud. Näitustest köitsid tähelepanu sauna-aasta vannipardid,

vahtkummist mänguasjad “Polümeer” tehaselt, milliseid jõulukinke on lapsed saanud viimase

saja aasta jooksul.

4.5 Erivajadustega sihtrühmade teenused

Tabel 15

Raamatukogu Kordade arv Teenuste arv Kasutajate arv

Aseri 79 124 6

Hulja 1 1 1

Jäneda 8 8 5

Kadrina 19 19 13

Karepa 122 122 15

Kiltsi 5 5 3

Laekvere 1 1 1

Lehtse 63 63 9

Lepna 31 31 2

29

Muuga 38 38 3

Rakke 73 73 10

Simuna 26 26 3

Tamsalu 114 114 6

Triigi 5 5 1

Ulvi 34 36 2

Venevere 5 5 1

Vinni-Pajusti 9 9 2

Viru-Jaagupi 5 5 1

Viru-Nigula 7 7 7

Viru-Nigula VRK (Kunda) 98 116 6

Vohnja 4 4 2

Võsu 10 10 3

Võsupere 2 2 1

Väike-Maarja 27 27 8

LVKRK 295 295 25

KOKKU 1081 1146 136

Koduteenindust osutas 25 raamatukogu, teised on lahendanud selle hooldekodu töötajate,

sotsiaaltöötajate või lähedast abiga. Valdavaks teenusteks oli raamatute laenutus, aga ka

printimine ja paljundamine ning vähesel määral arvutiabi. Oli võimalik saada ka

mitmesuguseid postipunkti teenuseid.

Lääne-Virumaa KRK koduteenuse vajajate koguarv on aasta lõikes muutuv, kuna osad

inimesed ei kasuta teenust aastaringselt, kas siis elukoha või tervise tõttu. Mitmete

koduteeninduse klientide juures, kes elavad raamatukogu vahetus läheduses, käidi ka

väljaspool tavapäraseid teeninduskordi, seetõttu kasva koduteeninduskordade arv 35 võrra.

Tabel 16

Teenused teistele asutustele Ürituste arv Osavõtjate arv

Uhtna hooldekodu 11 8

Kunda Südamekodu 1 15

Kunda Mere Kodu, AS Hoolekandeteenused 5 50

Ulvi hooldekodu 15 105

Tapa Põllu Kodu 9 127

Väike-Maarja päevakeskus 2 13

AS Hoolekandeteenused Rakvere/ Narva üksus 8 125

Rakvere Lille päevakeskus/ AS Hoolekandeteenused 4 17

Peamiselt viidi hooldekodu elanikele kirjandust ja loeti ette raamatuid. Kunda Südamekodus

toimus üks kohtumine, kus räägiti elust-olust, arvati mõistatusi ja tehti nalja. Edasine koostöö

lõppes seoses raamatuhuviliste puudumisega. 2023. aastal alustati tihedat tööd Kunda Mere

Koduga, mis on koht iseseisvalt hakkama saavate vaimupuudega inimestele. Neile suunatud

üritustel loeti ette, meisterdati ja vesteldi, peeti jõule ja tutvustati teraapiakoera.

30

Vähemalt korra kevad- ja sügisperioodil külastab Väike-Maarja raamatukogu päevakeskuse

grupp teematundideks koos käeliste tegevustega.

2023. aastal alustati Lääne-Virumaa Keskraamatukogus taas ürituste korraldamisega

erivajadustega inimestele, kes kogunesid raamatukogus ja kus üheskoos juhendajaga vaadati

näiteks raamatukogu näituseid, mängiti mänge, vesteldi erinevatel teemadel: kevad, huumor,

turvaline käitumine liikluses, jaanipäev, vaimne tervis, õnn, kodulinn Rakvere, lendoravad

jms.

4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja

võimalusi pakkuv kultuurikeskkond

Raamatukogud korraldasid 782 üritust 14 645-le osalejale. Kuigi ürituste arv kasvas ainult

kuue võrra, oli osalejaid 7,3% rohkem.

Raamatukogudel on arvestatav roll paikkonna kultuurielu rikastamisel ja koostöö

arendamisel, nende poolt pakutavad sündmused kogukonnale olid mitmekesised ja

omanäolised ning nendest said osa kõik vanuserühmad.

Raamatukogud tähistasid emakeelepäeva, eesti kirjanduse päeva ja rahvakalendri tähtpäevi,

korraldasid reisimuljete ja lauamängude õhtuid, teatrikülastusi ja väljasõite, näidati filme.

Lepnal käib regulaarselt koos käsitööring ja toimuvad joogatrennid. Tapal tähistati Eesti

kirjakeelekonverentsi 115. aastapäeva ja avati mälestuspink teenekale koorijuhile Jüri

Varistele. Kadrinas korraldati koostöös vallaga Ukraina abistajate tänuüritus.

Vanemaealistele korraldati ekskursioone, mõttetalgud ja kokkusaamine mõttekoda Praxise ja

vallaesindajatega (Kadrina, Uhtna), keskpäevaseid kohviringe, esineti seeniorklubi

kohtumistel. Vohnjas toimus kooskudumine audioraamatute tutvustamisega.

Raamatukogud võtsid osa kodukohvikute päevast (Rakke), Maal elamise päevast (Sõmeru ja

Uhtna), jutuvestmisfestivalist Ööbikuööd (Saksi). Vinni valla raamatukogutöötajad osalesid

Roela laadal, kus nad muinasjututegelasteks maskeerituna viisid läbi töötuba, müüsid maha

kantud raamatuid ja korraldasid loterii.

Kadrina Kinoklubis sai vaadata uusi Eesti filme “Kuulsuse narrid”, „Suvitajad“, „Apteeker

Melchior. Timuka tütar“ ja „Vigased pruudid“.

Raamatukogu ruume anti kasutada korteriühistutele koosolekute läbiviimiseks, teabepäevade

korraldamiseks, kogukonna seltside, vallavalitsuse ja volikogu inimeste kohtumisteks.

Pärandkultuur ja kodulugu:

Uhtna raamatukogu on pärast topoteegi avamist pea igal aastal saanud kaasa aidata mõne talu

või perekonna ajaloo koostamisel. Kas tänavu tehti ühe foto põhjal uurimistööd ning selle

omanikele ekskursioon nende esivanemate radadel. Endiselt jagatakse raamatukoguga

koduseid fotoalbumeid ja negatiive, et piirkonna ajalugu talletada.

Karepal rääkis ajaloolane Uno Trumm perekond Soucantonide suvemajadest.

Rakkes toimus koostöös kohaliku MTÜ-ga Südameasi ürituste sari „Kodukandi suurkujud“

teeõhtud ja väljasõidud, mis tutvustasid piirkonnas elanud ja tegutsenud kultuuritegelasi,

kelle tegevuse mõju on tuntav tänapäevalgi. Teostati 4 teeõhtut ja 2 väljasõitu. Ettevõtmist

tunnustati TÕN-i raames maakonna õpiteo tiitliga.

Tapal käis rääkimas ajaloolane ja genealoog Fred Puss nime päritolu, saamisloo ja

suguvõsauurimisest.

31

Jäneda raamatukoguhoidja kogus mälestusi, mille tulemusel valmis kogumik „Mälestusi

Jäneda külasaunast“. Selle materjale jagati Jäneda Muuseumile, Viru Instituudile, Järvamaa

Muuseumile ja Eesti Kirjandusmuuseumile.

Vohnjas vesteldi kohalikust pärimuskultuurist, kultuurielust, kohalikest inimestest ja nende

mälestustest ning vaadati vanu fotosid.

Viru-Jaagupi seeniorklubile tutvustati kohalikku kultuuripärandit ja paikkonnaga seotud

kultuurilooliseid isikuid.

Kirjandussündmused:

Raamatukogudes käisid koos raamatukohvikud ja raamatuklubid. Kutsuti esinema kirjanikke,

tõlkijaid, toimusid luuleõhtud. Lugejatega käisid kohtumas Virve Osila, Urve Tinnuri, Kert

Kiiler, Lauri Räpp, Anne-Mai Tevahi. Märt Treier tutvustas oma uut raamatut „Ennäe

inimest!“, Piret Saul-Gorodilov raamatut „Kaadrivälised“, Virve Saar „Mehed ja

hingemaastikud“. “Sünnipäevaluuleõhtul” Kadrinas lugesid luulet Üllar Saaremäe ja Lisete

Laisaar. Sõmerul esitasid A. Alliksaare luulekava „Inimeseks olemine“ kohalikud noored

Mait Sander Nõlvak ja Grete Alavere.

Loengud ja kohtumised:

Raamatukogud korraldasid silmaringi laiendavaid loenguid ja mitmesuguseid kohtumisi.

Kadrinas toimus Heie Marie Treieri kunstiõhtute sari renessansskunstist, Karepal Mari

Uusküla loeng „Keel – inimese supervõime“. Kuulata sai telemees Kristja Ojangut, Marju

Kõivupuud, Ena Metsa, Polina Tšerkassovat. Väike-Maarjas räägiti Tiibeti meditsiinist,

haljastustöödest, ajaloost ja arheoloogiast. Uhtnas toimusid kohtumised Üllar Saaremäe ja

Kristiina Isand-Savinskiga.

Õpi- ja töötoad:

Erinevates töötubades õpiti valmistama paberroose, advendiaja lauaseadeid, lillevaaside

voltimist, küünalde kaunistamist ja viltimist. Aga ka nalbindingu võtteid, sõlm ja põimepaelte

punumist, kõlavööd, päevavarju ja veepudelile kandekoti, pärlitest kuuseehete ning

paberkottidest dekoratiivsete lumehelveste meisterdamist.

Ekskursioonid ja väljasõidud:

Erinevad ekskursioonid ja väljasõidud on muutumas ühe populaarsemaks. Neid korraldati

valla raamatukogude poolt ühiselt ja osalejaskond oli arvukas.

Kadrina viis oma vanemaealised lugejad huvireisile Ida-Virumaale ja Eesti

Vabaõhumuuseumisse, Tartusse botaanikaaeda ja laevasõidule Emajõel.

Vinni valla raamatukogud käisid oma parimate lugejatega kirjandus-kultuuriloolisel

ekskursioonil Paldiski linnas, Keila-Joa lossis, Pakri tuletornis, Padise kloostris. Piirkonna

aktiivsemad lugejad osalesid veel Vinni valla raamatukogude ühisel teatrikülastusel Pärnus,

Eduard Vilde kirjanduspreemia üleandmisel Anu Rauale Heimtalis.

Muusika- ja teatriõhtud

Kadrina salongiõhtutel esinesid Margus Vaher ja Karl Madis ning jõulukontserdi andis Võhma

segakoor.

Andres Pulveri muusikaõhtute sari “Kosmos”, “Luule ja muusika” Vohnjas.

32

Veneveres toimusid koostöös Venevere Kultuuri- ja hariduseseltsiga kultuurilised

pühapäevad, kus esinemas käis Roela näitering „Kartoffel“, avatud oli kohvik ning

jõulukaunistuste töötuba.

Rakke raamatukogu aias toimus suvekontsert „Suveõhtu laulud“.

Näituseid ja väljapanekuid oli maakonnas 564. Lisaks raamatunäitustele ja väljapanekutele oli

näituseid kodukandi ajaloost, kirjandusauhinna nominentidest, liikumis- ja sauna-aasta

teemadel.

Valik näituseid:

Elna Kaasiku näitus „AjaMustrid 2“ (Karepa)

Jõulueelne käsitööde näitusmüük Kadrinas

Vaibakunstnik Tiia Saarti loomingu fotode näitus ja Sirje Õisi vaipade näitus-müük (Rakke)

MTÜ Pistrik Kunstistuudio näituse „Riigimehed“ (Sõmeru)

MTÜ Loometöö Agnes Naaritsa rahvarõivanäitus „Minu esimesed“(Jäneda)

Kunstnik Maris Siimeri illustratsioonide näitus „Milla“ (Aseri)

Birgit Vaarandi fotonäitus „Taimemaailm“ (Viru-Nigula)

Kunda elanike VanadiArt kunstistuudio maalinäitus (Viru-Nigula VRK)

Lääne-Virumaa KRK korraldas 86 üritust (sh 9 kontserti) ning 113 näitust ja väljapanekut.

Sündmustel, millel osalejaid oli võimalik loetleda, osales 2186 inimest, millele lisandusid

raamatumüügi külastajad. Raamatukogu püüri rohkem esile tõsta kui lihtsalt vaba aja

veetmise kohta, kuhu tulekuks ei pea olema mingit eesmärki. Võimaluse piires korraldati

ruume ümber ja soetati uut mööblit eesmärgil, et oleks rohkem hubaseid istumiskohti, mis

pakuvad kas privaatsust või koosolemise võimalust.

Jätkusid tavapärased regulaarsed ürituste sarjad väiksemale sihtgrupile – mälutreeningud Anu

Jonuksi juhendamisel, vanemaealiste jutuklubi, keelekohvik eesti keele harjutamiseks.

Koostööd tehti teiste Rakvere linna kultuuriasutustega osaledes Rakvere linna päevadel,

Kamalamba festivalil, Rakvere Kultuurifestivalil ning Rakvere Teatri korraldatud Nipernaadi

jalutuskäikudel. Kogude aktiivse puhastamise tõttu kogunes suur hulk maha kantud

raamatuid, mistõttu korraldati kolm täikat: Pop-up plaadipood, (auviste müük), Raamatutäika

suur telk Rakvere linna päevadel ja Jõuluaja raamatumüük.

Olulisemad sündmused Lääne-Virumaa KRK-s:

Päästeameti kriisiloengud, kohtumine sünoptik Ele Pedassaarega, tõlkija Hanna Milleri

keskpäevane loeng baltisakslaste ajaloost ja Merili Metsvahi loeng "Meie esiemad - mida me

neist teame?", Tõnno Jonuksi raamatu „Eesti muinasusundid“ esitlus ja väljasõit Virumaa

pühapaikadesse, kohtumised Carina Adolfssoniga ja raamatu „Kolme nimega mehed“ esitlus,

Piret Saul-Gorodiloviga ja raamatu „Kaadrivälised“ esitlus, Raivo Riimi raamatu „Riimi

riimid“ esitlus, Andry Ervaldi raamatu "Ole sa, kes sa oled", mille koostas peale autori surma

tema tütar Maarja Yano, esitlus ja Kristel Maamägi illustratsioonide näituse avamine.

Anti üle Virumaa kirjandusauhind Maarja Unduskile. Artur Alliksaare 100. sünniaastapäevale

pühendatud luulekavas "Kuigi on nii palju lilli ..." luges luulet Tiina Mälberg, muusikat tegi

Teno Kongi. Rahvustoitude ja -kultuuri festivali „Kamalammas“ programmi raames toimus

Ungari kirjandusõhtu, pühendatud Sándor Petőfi 200. sünniaastapäevale ja Rakvere

kultuurifestivali raames käis külas Andrus Kivirähk. Rakvere Teatri Nipernaadi kirjandusliku

jalutuskäigu, Urmas Lennuki juhtimisel, kogunemispaik ja algupunkt olid raamatukogus.

33

Kontserditel esinesid: Trio Didalli, Mari Visnapuumägi ja Joosep Trumm, Virumaa

Poistekoor ja näitering Väike Karakter (EV sünnipäevakontsert), Kerstin Elisabeth

Kullerkupp ja Joonatan Jürgenson, bluuskitarrist Andres Roots.

Valik näituseid:

Janek Lassi mikrofotod "Peidetud maailm" – mikroskoobifotod keemilistest elementidest;

sauna-aasta näitus „Päike kasvatab kanapoja ja viht lapse“ – temaatiline ilukirjandus,

erialakirjandus, artiklid, noodid, vanasõnad, lisaks retrohõnguline seebinäitus ja

vannipardinäitus lasteosakonnas. Elle Metsa fotonäitus "Imeline Island", RaRa

rändinstallatsioon „Looduse nõud ja jõud“, Eesti Arheoloogide Liidu rändnäitus

"Arheoloogilised välitööd Eestis 2022", 23 aastat Looduse kalendrit (Eesti geoloogiateenistus,

Kalle Suuroja), mänguasjade kollektsionäär Viljar Sardi mänguautode näitus,

tervishoiumuuseumi rändnäitus "Lapsesuu", Kristel Maamägi illustratsioonide näitus Andry

Ervaldi raamatule "Ole sa, kes sa oled". Virtuaalnäitus raamatukogu hoone (Rakvere, Lai 7)

ajaloost.

4.6.1 kohalikul tasandil

Kohalikul tasandil on raamatukogudel koostöö piirkonna lasteaedade, koolide,

noortekeskuste, rahva- ja seltsimajadega, vallavalitsustega, teiste raamatukogudega, aga ka

erinevate seltside ja muuseumidega, nagu Karepa Selts, MTÜ Kadrina maanaiste selts,

Maatervis OÜ, Kadrina saunaklubi, Muuga Maanaisteselts EHA, Rakke Haridusselts, MTÜ

Kodukandiga, MTÜ Jäneda Muuseum, Tamsalu Muuseumi Sõprade Selts, Jäneda Mõis OÜ,

Jäneda Külaelu Arendamise Selts ja seeniorite ühendus „Kõrvelill“ , MTÜ Loometöö, Moe

Muuseum ja Külastuskeskus, Moe külaselts MTÜ, Vajangu Külade Selts, Põlula-Miila

Maanaisteselts, Viru-Nigula Koduloomuuseum, Tapa Muuseum. Rakke Kultuurikeskuse

ringidest käib raamatukogus koos kunstiring ja eakate lauluring, kellega planeeritakse ka

ühisüritusi. Vinni valla raamatukogude direktorid osalesid Eduard Vilde nimelise

kirjandusauhinna žüriis.

Koostööpartnerid olid ka:

- VIROL – Konkursi „Aasta tegu Lääne-Virumaal“ hääletamise korraldamises osalemine.

Virumaa Kirjandusauhinna laureaadi valimises osalemine.

- Kultuurkapitali Lääne-Viru ekspertgrupp – mitmete ettevõtmiste rahaline toetamine.

- Viru Instituut - Saksi ja Jäneda rk-d koduloo andmete kogumine. Sauna-aasta konverents

Kadrina rahvamajas. LVKRK oli partneriks Viru Instituudi korraldatud algatuses koguda

sünnipäevatervitusi Virumaaga seotud Eesti kultuuriloo suurkujudele – F.R. Faehlmann

225. ja F. R. Kreutzwald 220.

- Maakonnaleht Virumaa Teataja – raamatukogude sündmuste kajastamine.

- Transpordiamet (Rakvere osakond) – liiklusnädala korraldamine maakonna

raamatukogudes.

Lääne-Virumaa KRK koostööpartnerid:

- Rakvere Kultuurikeskus – sündmuste info vahendamine ja linna üritustes kaasalöömine.

Toimusid: Raamatulaat koos lastetegevustega kirikupargis Rakvere linna päevadel,

Andrus Kivirähki kirjandusõhtu Rakvere Kultuurifestivalil, Reet Kaldur lastega

Rumeeniast ning Ungari kirjandusõhtu festivalil „Kamalammas“.

34

- Rakvere Linnavalitsus – Euroopa Liidu ja Linnade ja Valdade Liidu projektis osalemine

ukrainlastele suunatud tegevuste pakkumisel.

- Rakvere Teater – Rakvere Teater korraldas kuus Nipernaadi kirjanduslikku jalutuskäiku

Urmas Lennuki juhendamisel. Retke kogunemispaik ja algupunkt oli raamatukogu ning

see toimus inspireerituna raamatukogu koostatud kaardist „Kirjanduslik jalutuskäik

Rakveres“.

- Eesti Punane Rist Lääne-Virumaa selts – „Sinu käed päästavad elu“ avaliku elustamis-

koolituse korraldamine.

- Rakvere Galerii – seoses galerii juubeliga mahukas tagasivaatav meediamonitooring.

- Koolid ja lasteaiad: Lasteaed Kungla – lasteaia juubelinäitus raamatukogus, Rohuaia

lasteaed – raamatukogude aasta lõpetamisüritusel osalemine, Athena kunstikool – Kristel

Maamägi illustratsiooninäituse vahendamine raamatukogusse, Rakvere Muusikakool,

Muusikakool Rajaots – kontserdid raamatukogus.

4.6.2 riiklikul tasandil

- Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing – üritustel, koolitustel, sektsioonides ja töörühmades

osalemine.

- Eesti Lastekirjanduse Keskus - koolitused ja lasteprojektid: „Lugemisisu“ programmis

osalemine, raamatu „Pisike puu“ jagamine samal aastal sündinud lastele, Lugemistund

8.09.2023.

- Eesti Rahvusraamatukogu – erialased koolitused, üleriigilised arendusprojektid, RaRa

rändinstallatsioon, Mirko reklaam. Kutsekoolitusel osalejate kogemuspäev Lääne-

Virumaa KRK-s ja Kadrina VRK-s.

- Kultuuriministeerium – projektid, koolitused.

- ETKA Andras – koolitused, täiskasvanud õppija nädala korraldamine, maakonna

tugivõrgustikus osalemine.

- Tervisekassa – tervisepäeva korraldamine Vinni-Pajusti rk-s

- Kaitsevägi - Kevadtormi ajal reservohvitseride staabile ruumide võimaldamine Kadrina

raamatukogus.

- Tallinna vanalinna Lions-klubi – Haljala VRK raamatute annetamine Emmaste

Põhikoolile.

- Viive Noor - Ukraina kunstniku Oksana Drahkovska näituse vahendamine Tapa VRK-le.

- TYPA – Anne Rudanovski - näitus „Ruut, kuup ja origamikunst“ ja origamitunnid Tapal

ja Tamsalus

- Kuusalu Raamatukogu – Viru-Nigula VRK-ga kogemuste vahetamine ja ekskursiooni

korraldamine Viru-Nigula vallas.

4.6.3 rahvusvahelisel tasandil

- Läbi USA saatkonna Eestis jõudis Viru-Nigula raamatukogusse rändnäitus „Picturing

America”, mis koosneb piltidest Ameerika ajaloost läbi aegade. Näitust ja ajalugu käis

tutvustamas Tiiu Vitsut koos John William Mathre (Eesti Rahvusmeeskoor) Kentucky`st,

kes andis raamatukogus kohaletulnutele oma esimese soolokontserdi.

- Tapa raamatukogu ja Akaa raamatukogu ning kunstiühendus on vahetatud kunsti- ja

käsitöönäituseid, korraldatud kohtumisi, töötubasid: Pirjo ja Erkki Suomu (Akaa, Tapa

sõpruslinn Soomes). Arutasime edaspidiseid koostöövõimalusi (näituste, kultuuriürituste

35

vahendamist). Timo Tamminen – Akaa raamatukogu – tutvumine Soome raamatukogude

töökorraldusega ja arenguga.

Erineva keele ja kultuuritaustaga inimeste sidususe suurendamine:

Lääne-Virumaa Keskraamatukogu osales projektis Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika

fondide 2021-2027 meetme „Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas

kohanemise teenuse pakkumisel“ raames tegevuste elluviimiseks, pakkudes tegevusi

peamiselt Ukrainast saabunutele ja sõjapõgenikele. Aasta jooksul korraldati 37 keelekohvik-

klubi kohtumist, kus käsitleti Eesti igapäevaeluga seotud teemasid, tutvustati meie kultuuri ja

tähtpäevi ning kohtuti erinevate külalistega. Teemadeks olid näiteks: jäätmete liigiti

kogumine, vaimse tervise hoidmine, Ukraina fotograafi pilgu läbi jm. Raamatukogupäevadel

tehti läbi raamatukoguorienteerumine. Üheskoos käidi veel kinos, valmistati piparkooke ja

jõulukaarte. Lisaks korraldati väljasõit Toila Oru parki, Eesti Vabaõhumuuseumisse ja

Ukraina Kultuurikeskusesse, Tallinna Teletorni ja Riigikogusse, viidi läbi värviteraapia

töötuba ja esmaabi koolitus. Sõjapõgenikele pakutavaid tegevusi tutvustati ka ÜRO

esindajatele.

Sügisel alustas ka teine keelekohvik, mis pakkus eesti keele õppimise ja praktiseerimise

võimalust neile, kelle suhtluskeeleks on inglise keel.

Lasteosakonnas tegeles Ukraina lastega vabatahtlikuna sotsiaalpsühholoog-kunstiterapeut.

Lisaks käelisele tegevusele tehti eesti keele oskust arendavaid ülesandeid ja mänge.

Regulaarselt toimus Aseris keelekohvik eesti keelt mitterääkivatele elanikele. Kuna Haljala

Koolis käib ka Ukraina lapsi, siis pakuti neile välja Keelekiirabi, mis toimus kahel korral,

kuna osalejate huvi rauges.

4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele.

Maakonna raamatukoguhoidjad viisid läbi 664 individuaalkoolitust ja 287 rühmakoolitust.

Kuigi individuaalkoolitusi oli 20 võrra vähem, võttis neist osa rohkem inimesi kui eelmisel

aastal. Ka rühmakoolitustes osalenuid oli 419 inimese võrra rohkem.

Rühmakoolitusi tehti peamiselt lastele – Lugemisisu tunnid, raamatukogutunnid,

kirjandusmängud jms.

Kunda noortemajale viidi läbi raamatukogutunnid netikiusust ja turvalisest sotsiaalmeedia

kasutamisest.

Harivaid loenguid, koolitusi, väljasõite ja kohtumisi toimus ka täiskasvanutele, nagu näiteks

Heie Marie Treieri kuue osaline kunstiloengute sari Itaalia renessansist ning koostöös

vallavalitsusega loengusari noortele peredele, mille viisid läbi valla psühholoog,

eripedagoogid ja noorsootöötajad Kadrinas.

TÕN raames käis Kaido Veski rääkimas Virumaa Rahvaülikooli lugu ning enda elukestvast

õppimisest, Evely Press alustas rahatarkuse koolituste sarja Viru-Nigula VRK-s.

Uhtnas kuulati loengut kirjastajast ja fotograafist Carl Sarapist, aga ka uuenenud

jäätmeseadusest ja prügi käitlemisest, Sõmerul nõuandetund „Hakkame külvama!“, kus

kasulikke nõuandeid jaga aiandusspetsialist Maia Simkin. Väike-Maarja rk-s loeng jalgade

hooldusest. Väike-Maarjas toimusid ka mitmed töötoad, arvestusega, et tegevus oleks

jõukohane ka lastele. Rohkem noori osalejaid jätkus sõlm ja põimepaelte, veepudeli kandekoti

meisterdamise ning pärlitest kuuseehete valmistamise töötuppa.

Rakke raamatukogus toimus arvutikursus Rakke Haridusseltsi eakatele seltsi liikmetele.

36

Täiskasvanutele viidi läbi peamiselt individuaalkoolitusi vastavalt soovijate vajadustele.

Individuaalkoolituste teemad on jäänud endiseks: e-teenuste kasutamine, pangaülekannete

tegemine, tahvelarvuti kasutamine, Smart ID, elamisloa pikendamine, ajalehtede tellimine ja

genealoogiaandmebaasi Geni tutvustamine, T-pileti keskkond, odavlennupiletid, äppide

laadimine ja kustutamine, fotode salvestamine mälupulgale, kalmistute e-registri kasutamine,

maakatastri e-keskkond.

Lääne-Virumaa KRK-s oli individuaalkoolitustunde 254 (2022. aastal 246). Rühmakoolitusi

viidi läbi 110, sh 4 tehnoloogiatöötoa koolitust.

4.8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded

Veebilehed on kõikidel Lääne-Virumaa raamatukogudel (Vinni ja Rakvere valla rk-del on

ühine valla raamatukogude veebileht). Info raamatukogu teenuste ja sündmuste kohta on sealt

leitav. Operatiivse info jagamiseks kasutatakse sotsiaalmeediat - FB või Instagrami. Oma

sotsiaalmeedia konto on kõikidel peale ühe raamatukogu. 2023.aastal tehti 2141 postitust.

Teavet jagati saabuvate ja toimunud sündmuste kohta, muudatuste kohta töökorralduses,

saabunud uudiskirjanduse kohta (mida seejärel asutakse aktiivselt lugejaportaalis

reserveerima).

Lisaks jagatakse raamatukogu teavet ka kohalikes kogukonnagruppides, kuid tähelepanu

pööratakse ka paberreklaamile (kuulutused, flaierid). Tapa VRK laenutustšekil kajastuvad

jooksva kuu ürituste jm info (raamatukogu valikul). Avalikkusele mõeldud ürituste ja näituste

info on nähtav ka RIKSWEBi rubriigis „Üritused raamatukogus“.

Kõige mõjusamaks peetakse suulist reklaami ja seda teevad nii raamatukogu töötajad ise kui

ka lugejad.

Raamatukoguhoidjad kirjutavad kohalikes vallalehtedes raamatukogus toimuvatest üritustest,

uutest teenustest, muudatustest ja tutvustavad kirjandust. Raamatukogude teemal ilmus

maakonnalehes Virumaa Teataja 2023. aasta jooksul kirjutisi üle kolmekümne korra.

Jäneda raamatukoguhoidja Sirje Reinula kogus mälestusi, mille tulemusel valmis kogumik

„Mälestusi Jäneda külasaunast“.

Lääne-Virumaa KRK turundab end peamiselt läbi sotsiaalmeedia ja kohalike

meediaväljaannete kaudu (Virumaa Teataja, Kuulutaja, linnaleht Rakvere Sõnumid, portaal

Lääne-Virumaa Uudised). Sündmuste infot sisestatakse Rakvere linna kultuurisündmusete

kalendrisse, milleks varem oli Kultuuriaken, nüüd asendab seda portaal Visitrakvere.ee.

LVKRK peab blogi “Lugemispäevik“, mis sisaldab raamatukoguhoidjate raamatututvustusi ja

lugemissoovitusi. 2023. aastal tehti blogisse 59 postitust.

Lisaks blogile haldab ja täiendab raamatukogu kahte kirjanduslikku kaarti: „Kirjanduslik

jalutuskäik Rakveres“ ja „Lääne-Virumaa ilukirjanduses“.

4.9 Andmebaasid

Maakonnas on kasutusel raamatukogude andmebaasid Urram ja Riks (Tapa vald). Aasta

jooksul täiendati elektronkatalooge. Tapa valla raamatukogude andmebaasis on nähtavad ka

Tapa Gümnaasiumi mõlemas õppehoones, Tamsalu Gümnaasiumi raamatukogus ja Lehtse

Koolis arvel olevad teavikud.

Raamatukogud täiendavad kodulooliste kirjetega Urrami andmebaasi, Tapa VRK

infosüsteemi RIKS ning selles asuvat kodulooandmebaasi. Digaris lisatakse temaatilisi

37

märksõnu vallalehtedes avaldatud koduloolise väärtusega artiklitele. Uhtna rk töötaja täiendas

ja parendas koduloolist andmebaasi Uhtna topoteek.

Raamatukogude veebilehtedel on viited juurdepääsuks erinevatele andmekogudele ja

portaalidele.

2023. aastal bibliografeeriti Lääne-Virumaa Keskraamatukogu poolt Urrami kodulooportaali

66 kirjet, so 31 kirjet vähem kui eelmisel aastal. Lääne-Virumaa kohalike valla- ja

linnalehtede koduloolised artiklid on kättesaadavad DIGAR artiklite andmebaasist

kodulooliste märksõnade abil.

5. 2024. aasta tegevused

2024. aastal ootavad ees muutused nii kohalikul kui riiklikul tasandil. Ellu viiakse Haljala ja

Väike-Maarja valla raamatukogude struktuurimuudatused, planeeritud on välja töötada

Rakvere valla raamatukogude ühinemise kava ja struktuur. Ühtse juhtimise alla viimist

ootavad Vinni valla raamatukogud. Oodata on ka personalimuutusi.

Raamatukoguhoidjad on leidnud erinevad teemad ja tahud, mille põhjal näidata meie

kultuuririkkust ja oma kogukonnale vastavasisulisi sündmusi ning tegevusi pakkuda.

Suurimaks mureks jääb rahapuudus, mis seab mõnes kohas piirid hoonete ja ruumide

remontimisele ja lugejasõbralikuks kohandamisele, mõnel pool kogude nõuetekohasele

uuendamisele. Raamatukogudelt oodatakse arenguid ja raamatukoguhoidjatele on kõrged

nõudmised, kuid väga madalad palgad ning omavalitsuste vähene tähelepanu ja toetus ei

motiveeri praeguseid töötajaid ega võimalda tööle võtta noori spetsialiste.

Maakonnaraamatukogul on 2024. aastal plaanis jätkata täienduskoolitustega

raamatukoguhoidjatele biblioteraapiast ja lugejate paremast teenindamisest, säästvast

arengust. Koostöös Jõhvi Keskraamatukoguga viiakse läbi kahe maakonna ühiskoolitus

„Raamatukogude valikud ja tulevikueesmärgid“.

Vabariikliku üritusena korraldatakse oktoobris ERÜ maaraamatukoguhoidjate päeva.

Lääne-Virumaa KRK 2024. aasta suurimaks projektiks saab olema raamatukogule RFID

teavikute tuvastus- ja jälgimislahenduse ning laenutusautomaadi hankimine ning sellest

tulenev ruumide ümber kujundamine, arengukava ja dokumentatsiooni uuendamine, mis

sõltub osaliselt pikalt arutatud rahvaraamatukogu seaduse uuendamisest.

Jätkatakse traditsiooniliste üritustega ja plaanitakse ellu kutsuda uusi, kultuuririkkuse aastal

ümbritsevat kultuuririkkust esile tõsta.

Suuremateks probleemideks jäävad raamatukoguhoidjate töötasu, mis jääb alla riikliku

kultuuritöötaja miinimumpalgale ja ruumipuudus, mis ei võimalda pakkuda tegevusi, mida

kaasaegne raamatukogu pakkuma peaks.

Koostaja:

Lea Lehtmets, Lääne-Virumaa Keskraamatukogu peaspetsialist

/digitaalselt allkirjastatud/

Kaili Õunapuu-Seidelberg, Lääne-Virumaa Keskraamatukogu direktor

38

LISA 1. Personali koolitus

Raamatukogu nimi Koolituste arv Koolitustundide

arv

(koolituse maht)

Koolituseks

kulutatud (€)

Haljala VRK 38 147,5 185

Kadrina VRK 64 320,5 446

Laekvere RK 12 119 374

Rakke RK 18 102,5 308

Roela rk 10 64 213

Sõmeru rk 10 83 63

Tapa VRK 55 389 1993

Tudu rk 3 12 65

Uhtna rk 6 31 55

Ulvi rk 6 29 271

Vinni-Pajusti rk 13 150 221

Viru-Jaagupi rk 4 17 65

Viru-Nigula VRK 33 151 718

Väike-Maarja VRK 44 178 392

Lääne-Virumaa KRK 56 724 2 620

KOKKU 372 2517,5 7989

39

LISA 2. Raamatukogutöötajate avalikud esinemised

Kadrina VRK

- Kadrina valla rahvale saunakonverentsil Kadrina rahvamajas ettekanne “Saun eesti

kirjanduses” – Tiiu Kaare.

- Kadrina valla raamatukogu arengukava aastateks 2024 – 2027 esitlemine. Kadrina

Vallavolikogu istungil – Ene Heide

- Rahvusraamatukogu kutsekoolitusel osalejatele Kadrina valla raamatukogu ja

kirjandusklubi tegevusest – Ene Heide

- Tapa valla raamatukogu töötajate vastuvõtmine ja kogemuste vahetamine – Ene Heide

Laekvere raamatukogu

Maarika Lausvee

- „ Muuga Maanaisteselts EHA ja pärandi hoidmine läbi aegade“ Eesti Rahvakultuuri

Keskuse koolitusseminaril

- „Elav pärand ja jätkusuutlikkus“ Roela käbimajas

Uhtna raamatukogu

Inge Pikkoja

- Uhtna Põhikool korraldas kohalikele ukrainlastele perepäeva, kus räägiti kooli

tegemistest. Ühe punktina käsitleti kooli ja raamatukogu koostöö

- Uhtna raamatukogu tegemisi ja topoteeki tutvustati külalistele Võrumaalt ning ERÜ

koolitustoimkonnale – Inge Pikkoja

- Eakatele ettekanne Carl Sarapi eluteest ja loomingust

Viru-Nigula valla raamatukogu

Mervi Lilleoja

- Teraapiakoera üritused Mere kodus

- Lugemiskoera infopäev raamatukogu kasutajatele

- Netikiusamine ja turvaline sotsiaalmeedia kasutamine Kunda noortele - Mervi Lilleoja

Haljala Vallaraamatukogu

- Haljala valla ja raamatukogude tutvustamine Kuusalu Vallaraamatukogu töötajatele –

Marion Talli

- Järva valla raamatukoguhoidjatele Haljala raamatukogu tutvustamine – Marion Talli

Võsupere raamatukogu ajaloo ja hetkeolukorra tutvustamine Järva valla

raamatukogutöötajatele – Aili Raudla

- Võsu raamatukogu tutvustamine Järva valla raamatukogutöötajatele – Annika Oiso

Väike-Maarja Valla Raamatukogu

- Kiltsi raamatukoguhoidja ettekanne piirkonna ja raamatukogu ajaloost kogu 75.

sünnipäeva pidustustel – Riina Tali

40

Tapa Vallaraamatukogu

- Festivalil Ööbikuööd „Kuidas jõudis nõukogude aeg Moele (1945-1950. a Moe

piiritustehases, kolhoosude loomine)“ – Sirje Võsa

- Ülevaade Moe kandi elust-olust – Sirje Võsa

- Ekskursioon Ukraina põgenikele (vene keeles) lossis ja raamatukogus, teemaks Jäneda

ajalugu, seos Ukrainaga, Jäneda küla tänapäeval – Sirje Reinula

- Ekskursioon Eestimaa Looduse Fondi talgulistele lossis ja raamatukogus, teemaks

„Kultuurilooline rännak Jäneda mõisas ja külas“ – Sirje Reinula

- Ettekanne ja slaidiprogramm kogumiku „Mälestusi Jäneda külasaunast“ esitlusel.

Teemaks „Jäneda saunad läbi aegade“ – Sirje Reinula

- Tapa raamatukogu kogemused täiskasvanuhariduse edendamisel AGENDA juhtgrupi

laiendatud koosolekul – Ere Käärmaa

Lääne-Virumaa Keskraamatukogu

Lea Lehtmets

- „Raamatukogu digioskuste koolitajana“, täiskasvanute digipädevuse arendamise seminar

- „Lääne-Virumaa Keskraamatukogu teenused“ Lääne-Virumaa Puuetega Inimeste ühingu

juhatus

Kaili Õunapuu-Seidelberg

- „Kas ja mida loetakse? Laenutuste edetabelitest ja lugemistrendidest“ Rakvere, Jõhvi ja

Narva kohtumajade töötajad

- „Raamatukogu ?!? // Tulevikuraamatukogu ja innovaatilised raamatukoguteenused“

Virumaa luulevõistluse tunnustusüritus

- „Lääne-Virumaa Keskraamatukogu tehnoloogia töötuba“ kogemuspäeval „KOV ja

raamatukogu“

- „Lääne-Virumaa Keskraamatukogu ja pakutavad teenused“ Võrumaa raamatukoguhoidjad

Lea Lehtmets, Kaili Õunapuu-Seidelberg

- „Raamatukogult ukrainlastele“ ÜRO Pagulasameti esindajad

- „Lääne-Virumaa Keskraamatukogu teenused, raamatukogud ja nende teenused teistes

riikides“ Lääne-Virumaa Vaegkuuljate Ühing

Kaili Õunapuu-Seidelberg, Iivi Kask

- „Väljaannete komplekteerimine Lääne-Virumaa rahvaraamatukogudes“ RaRa kutseõppes

osalejad

Leigi Kütt-Gistvall, Anu Otsma, Merlin Hansumäe

- „Lääne-Virumaa Keskraamatukogu ja koostöö lasteaedadega“ TÜ Narva kolledži

üliõpilased

41

LISA 3. Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid

Raamatukogu Teostatud tööd (2023)

Tapa VRK Esiku lae remont Tamsalu harukogus, valgustite vahetus

Tapal ja Lehtses

Viru-Nigula VRK Kunda

maja

AIP-i ruumi renoveerimine

Viru-Jaagupi rk Renoveeriti ruumid sama hoone esimesel korrusel,

uuendati elektri- ja küttesüsteem

Väike-Maarja VRK Trepi parandus, ettevalmistus laenutuskapi paigalduseks

Väike-Maarjas, evakuatsiooniväljapääsude parandamine

Simunas ja Kiltsis

Lääne-Virumaa KRK Sisevalgustite vahetus (luminofoorvalgustite vahetamine

LED-valgustite vastu) ning internetipunkti

ümberkujundamine tehnoloogia töötoaks.

42

LISA 4. Laste ja noorteüritused

Valik laste- ja noorteüritusi Lääne-Virumaa raamatukogudes

Raamatukogu Üritus Osavõtjate

arv

Aseri Ettelugemised lasteaias 52

Assamalla Kevade algus! 9

Haljala Munajaht raamatukogus 45

Joonistusvõistlus „Minu unistuste raamatukogu“ 59

Hulja Halloweeni kostüümipidu 38

Jäneda Laste elu mõisas 11

Põhjamade kirjandusnädal 17

Jäneda+ Lehtse Kohtumine Kertu Sillastega 31

Kadrina Kohvernäituse “Pikk, pikk teekond” tunnid õpilastele 31

MTÜ Kadrina kultuuriringi õpilaste kontsert 45

Karepa Sagadi looduskool 13

Kihlevere Suvine pannkoogipidu ja kepphobuste võistlus 14

Laekvere Kirjandusmäng „ Kirjanduslik kolmik“ 118

Kirjanduslik liikumistund 45

Lehtse Oma emakeeles – lasteaia vanemale rühmale 12

Lepna Raamatubingo lõpetamine Veltsi Lasteaed-Algkoolis 16

Rakke Lugemisisu lõpuüritus Rakke lasteaias 10

Roela Nukitsamehe suveraamatukogu avamine 13

Imbi Valgemäe 100 tähistamine Roela kooliga 70

Simuna Ilon Wiklandi kohvernäitus 19

Sõmeru Kohtumine lastekirjanik Kristina Ruderiga 10

Emakeelepäev raamatukogus lasteaiale 16

Tamsalu Muinasjututeekond 28

Külas Juhani Püttsepp 108

Tapa Müsteeriumi lahendamise tunnid 85

Etluskonkurss „Ellen Niiduga Midrimaal“ 70

Eno Raua teematunnid 184

A. Rudanovski origami õpituba 37

Tudu Mardi- ja kadripäeva tähistamine 7

Uhtna Raamatukogude aasta üle andmine liikumisaastale 120

Lastekaitsepäev pannkookidega 45

Ulvi Suve tervitamise pidu 26

Lugemisisu avaüritus 36

Vajangu Detektiivitund 8

Viru-Jaagupi Vanaemade aegsed mängud 12

Vinni-Pajusti Ilmar Tomusk ja tema lood + kohtumine kirjanikuga 141+185

Kuidas need pildid sinna said? 22

Õpetajate päev 21

43

Viru-Nigula Picturing America ja Tiiu Vitsut 50

1.klaasi tervitusüritus 6

Viru-Nigula (Kunda) Noorteöö 17

Raamatukoguring 198

Vohnja Eesti kirjanduse päeva tähistamine 24

Võsu Viktoriin „Minu maailm“ 10

Võsupere Ettelugemispäev Eno Raua lugudega 11

Väike-Maarja Printsessikool OSKO ehk olen see, kes olen

teematund, film „Vaprake“

21

Kodulooline taskulambimatk 19

LVKRK Jututare kodustele väikelastele (21 korda) 310

Laste kohtumine Sirly Oderiga 48

Vaheaeg aarete saarel, aardejaht 44

44

LISA 5. Raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete

täitmine

1. Kogude komplekteerimine ja töötlemine

Komplekteerimisel juhindutakse järgmistest dokumentidest: Rahvaraamatukogu seadus,

Kultuuriministeeriumi määrus „Rahvaraamatukogu töökorralduse juhend“, Kultuuriministri

määrus „Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise kord“,

Lääne-Virumaa Keskraamatukogu komplekteerimispõhimõtted.

Komplekteerimisel arvestatakse piirkondade eripära, lugejate nõudlust, rahalisi vahendeid,

soodsamaid pakkumisi jne. Tellimusi tehakse järjepidevalt erinevatelt hulgimüüjatelt ja

kirjastustelt.

Tellimuste eest arveldamine toimub Lääne-Virumaa KRK ja kohalike omavalitsuste vahelise

lepingu alusel. Lääne-Virumaa Keskraamatukogu kaudu liikus 2023. aastal

maakonnaraamatukogudesse teavikuid 14 706 eksemplari 229 983€ eest (sh saabus

keskraamatukogule 3402 eksemplari summas 51 782€). Annetusi liikus 380 eksemplari,

summas 2723€ (sh saabus keskraamatukokku 136 eksemplari summas 1309€).

Maakonnaraamatukogudesse minevaid teavikuid keskraamatukogus ei töödelda. Teavikute

kohta koostatakse saatelehed ning teavikud pakitakse. Raamatusaadetiste kohaletoimetamise

raamatukogudesse korraldavad kohalikud omavalitsused.

Saadetised lähevad raamatukogudesse kaks korda kuus.

2. Rahvaraamatukogude tegevuseks vajalike bibliograafia-, täistekst- ja muude andmebaaside

loomine ja pidamine.

URRAM-i andmebaasi täiendamine toimub jooksvalt: luuakse uusi kirjeid ja lisatakse neile

eksemplare. Pidevalt parandatakse, täiendatakse kirjeid ja ka ühildatakse dublikaatkirjeid.

Täiendatakse ka koduloo andmebaasi. Loodud on teemade nimestik, mille alusel maakonna

raamatukogud lisavad teemasid vallalehtedes ilmunud koduloolise väärtusega artiklitele

Digaris.

3. Rahvaraamatukogude statistilise aruandluse korraldamine ja tegevuse analüüsimine.

Maakonnaraamatukogu peaspetsialist jälgib vastavalt vajadusele raamatukoguprogrammis

raamatukogude statistikat. Aasta lõpus kogutakse maakondlikku veebitabelisse andmeid

raamatukogude teenuste kohta. Vastavalt vajadusele kogutakse andmeid ka aasta jooksul.

Keskraamatukogu peaspetsialist korraldab aasta algul kõikide raamatukogude statistiliste

näitajate aruandlust, nõustab statistika arvestuse ja muudatuste ning aruande täitmise osas

raamatukoguhoidjaid, edastab kontrollitud aruanded rahvusraamatukogule.

Peaspetsialist kohandab sisulise aruande vormid vastavalt raamatukogu tüübile (eraldi

iseseisvale raamatukogule, vallaraamatukogule ja harukogule) ning keskraamatukogule,

koostab täidetud aruannete põhjal maakonna koondaruande ja direktor edastab selle

kultuuriministeeriumile.

Koondaruanne ja maakonna rahvaraamatukogude aruanded tehakse kättesaadavaks Lääne-

Virumaa Keskraamatukogu kodulehel ning kokkuvõtet raamatukogude tegevusest

aruandeaasta jooksul tutvustati kõikidele maakonna raamatukoguhoidjatele.

45

Kõikide omavalitsuste juhtidele saadeti lühikokkuvõte nende valla raamatukogude eelmise

aasta tegevusest ja statistilistest näitajatest koos omapoolsete kommentaaride ja soovitustega.

4. Erialane nõustamine ja raamatukogutöötajate täienduskoolituse korraldamine.

Vt ka 2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused.

Lääne-Virumaa Keskraamatukogu korraldas koolitusplaani alusel maakonna

raamatukoguhoidjatele kümme infopäeva ja täienduskoolitust, sh kaks veebikoolitust ja ühe

väljasõiduseminari ning raamatukogude aasta piduliku lõpusündmuse. Kultuuriministeeriumi

kiirendist saadud toetuse abil viidi läbi kõikide maakonna raamatukogude kasutajate ja

mittekasutajate uuring. Selle läbiviimisest ja tulemuste esitlemisest informeeriti kõiki

omavalitsusjuhte. Küsitluse tulemusi said raamatukogud kasutada oma teenuse analüüsiks ja

kvaliteedihindamise läbiviimiseks.

Lääne-Virumaa Keskraamatukogu on võimaldanud tasuta kasutada oma ruume maakonna

koolituste läbi viimiseks.

Raamatukoguhoidjaid nõustati jooksvalt nii telefoni kui e-posti teel. Direktor, peaspetsilist ja

komplekteerimisosakonna juhataja külastasid 11 raamatukogu kolmest omavalitsusest, et

abistada töötajaid raamatukoguprogrammi kasutamisel, kogude korrastamisel, selgitada

statistika märkimise põhimõtteid ning tutvuda raamatukogude elu-olu ja töökorraldusega.

Maakonna raamatukogudele edastati jooksvalt infot erialaste ja raamatukogu tööd

puudutavate koolituste kohta (ERÜ, RaRa, ELK, teiste õppeasutuste ja organisatsioonide

poolt pakutavad) nii e-posti kui sotsiaalmeedia vahendusel.

Erineva eriala puudutava ja koolitusvõimalusi pakkuva info edastamiseks on loodud

maakonna raamatukoguhoidjatele oma Facebooki grupp.

Lääne-Virumaa Keskraamatukogu lasteteeninduse spetsialist on kontaktisikuks ERÜ

lastetöötoimkonna ning Eesti Lastekirjanduse Keskuse info edastamisel maakonna

raamatukogudele ja haridusasutustele. See puudutab nii koolitusinfot kui maakondlikke ja

vabariiklikke sündmusi. 2023. aastal koordineeriti ja korraldati kirjandusmängu

maakonnavooru, lasteaiarühmadele ja algklassidele suunatud lugemisprogrammi

„Lugemisisu“, juhendati ettelugemise võistluse ettevalmistamist ning korraldati võistluse

maakonnavoor. Jagati maakonna raamatukogudega koolivaheaja temaatilisi

kujundusmaterjale.

5. Teatmebibliograafilise töö korraldamine

Ei korraldata.