Käskkiri

Lisa 1

KINNITATUD

Terviseameti peadirektori 10.02.2025

käskkirjaga nr 1.1-1/25/12

Tervist toetava ja ohutu keskkonna valdkonna

(teenus 143) ohuprognoos aastaks 2025

Tervist toetava ja ohutu keskkonna valdkonna (vee terviseohutuse edendamine) ohuprognoos

määrab kindlaks, milliseid joogi- ja mineraalvee käitlejaid, ujulaid, veekeskuseid ning millistest

põhimõtetest lähtuvalt kontrollib Terviseamet 2025. aastal. Ohuprognoosi koostamisel on lähtutud

erinevate joogi- ja mineraalvee käitlejate, ujulate ja veekeskuste kasutusotstarbest, suurusest ja

kasutajate arvust ning keskkonnatervise osakonna valdkondlikest teadmistest. Täiendavalt on arvesse

võetud varasemad veevaldkonna järelevalve tulemused sh veeteenuse osutaja poolt dokumenteeritud

teave ning analüüside tulemuste järeldused.

Ohuprognoosi üles ehitamisel ja riskitasemete määramisel on võetud arvesse, et joogivee ja

veevaldkonna teenuste tarbijaskond on väga suur, tegemist on erinevatele isikutele kehtestatud

nõuetega, mille mittekohane täitmine võib tekitada ohu inimese tervisele ja elule.

Üldine riskitase on antud veevärgile selle suuruse (edastatav joogivee maht) järgi ning

ujula/veekeskusele nende kasutusotstarbe (peamine kasutajate grupp) ja koormuse põhiselt (Tabel 1).

Samuti arvestatakse varasemate vee terviseohutuse järelevalve tulemustega sh veeteenuse osutaja poolt

dokumenteeritud teabe ning analüüsi tulemuste järeldustega.

Tabel 1. Riskihindamise maatriks

Tõenäosuse

skaala

Terviserisk

A

Vähetähtis

B

Kerge

C

Raske

D

Väga raske

4 Väga kõrge III I, II IV

3 Kõrge VI V, VII, VIII

2 Keskmine XIV IX, X, XII, XIII

1 Madal XI

I lasteasutuste ujulad (avalikkusele suletud); II kooli ujulad; III väiksemad ujulad (näiteks spordiklubide, saunade, laevade

või hotellide lõõgastusalad, millel asuvad u 1 või rohkem mullivanni või lõõgastusbasseini ning kus kasutuskoormus on

väike); IV üldkasutatavad ujulad (suuremad ujulad, spaad, spordikeskused); V väliujulad; VII veevärgid kuni 100 m3 ; VIII

veevärgid101 m3 kuni 10 000 m3; VI tervishoiuasutuse ujula; IX veevärgid üle 10 001 m3; X pinnavett joogivee allikana

kasutavad veevärgid (Tallinn ja Narva); XI mineraalvee turuseire (ELi direktiiv), XII allikavee tootjad; XIII loodusliku

mineraalvee tootjad, XIV supluskohad

Ohuprognoosile tuginedes kontrollitakse veeohutuse ja sellega seotud teenuse terviseohutuse

nõudeid joogi- ja mineraalvee veevärkides, ujulates, veekeskustes ja supluskohtades (Tabel 2).

Tabel 2. Ohuprognoos Riskitase

Jrk

nr Kontrollitav asutus Kõrge Keskmine Madal Kontrollimise põhjus Kontrolli põhimõtted

Kontrolli mahu

prognoos (asutus)

I Lasteasutuste ujulad X Riskitaseme määramisel on võetud arvesse kasutajate riskigruppi.

Lasteaia ujulate peamised kasutajad on lapsed vanuses 2–6 aastat, kes on

tundlikumad erinevate haigustekitajate, kemikaalide ja muude võimalike

reostusnäitajate osas.

Peamised ohud on seotud veekvaliteedi ja kemikaalide kasutamisega.

Kuna lasteasutuste kasutajate arv ei ole suur, siis ei ole ka tõenäoline, et

ruumide ja basseini tehniline olukord kasutuskoormuse tõttu kiirelt

halveneks.

Riskitaseme määramisel on arvestatud 2024. aasta järelevalve tulemuste

analüüsi. Lasteasutusete ujulates teostatud basseinivee proovidest ei

vastanud nõuetele 25% mõne mikrobioloogilise näitaja osas ning 66%

seotud ja vaba kloori piirnormi ületuses osas.

Lisaks veekvaliteedi probleemidele tuvastati järelevalve käigus

puuduseid kemikaalide hoiustamisel ja käitlemisel.

Kontrollitakse täieliku kontrolli

formaadis

sh basseinivee laboratoorne analüüs

Kontrollitakse 30%

ujulatest

II Kooliujulad X Riskitaseme määramisel on võetud arvesse kasutajate riskigruppi. Kooli

ujulate peamised kasutajad on lapsed, kes võivad olla tundlikumad

erinevate haigustekitajate, kemikaalide ja muude võimalike

reostusnäitajate osas.

Peamised ohud on seotud veekvaliteediga. Olenevalt ujulast võib

koormus olla üsna suur, enamus kooliujulaid on teatud aegadel avatud

ka üldsusele ning seetõttu võib esineda ruumide ja basseini tehnilise

olukorra halvenemist, puuduseid veetöötluses ja kasutuskoormuse

jälgimises.

Riskitaseme määramisel on arvestatud 2024. aasta järelevalve tulemuste

analüüsi. Kooli ujulates teostatud basseinivee proovidest ei vastanud

nõuetele 23% mõne mikrobioloogilise näitaja osas ning 42% seotud ja

vaba kloori piirnormi ületuses osas.

Lisaks veekvaliteedi probleemidele tuvastati järelevalve käigus

puuduseid temperatuuri ja basseini sügavuse info märkimisel ujulas.

Kontrollitakse täieliku kontrolli

formaadis

sh basseinivee laboratoorne analüüs

Kontrollitakse kõik

kooli ujulad

III Väiksemad ujulad

(näiteks

spordiklubide,

saunade, laevade või

hotellide

lõõgastusalad, millel

X Riskitaseme määramisel on võetud arvesse veekvaliteediga seotud

probleeme.

2024. aasta järelevalve tulemuste analüüsi kohaselt väikestes ujulates

teostatud basseinivee proovidest ei vastanud nõuetele 54% mõne

mikrobioloogilise näitaja osas ning 63% seotud ja vaba kloori piirnormi

Kontrollitakse täieliku kontrolli

formaadis

sh basseinivee laboratoorne analüüs

Kontrollitakse 30%

ujulatest

asub 1 või rohkem

mullivanni või

lõõgastusbasseini ning

kus kasutuskoormus

on väike)

ületuse osas. Lisaks veekvaliteedi probleemidele tuvastati puuduseid

seoses temperatuuri ja sügavuse info puudumise kohta ujula seinal ja

kemikaalide käitlemise osas.

Vähese kasutajate arvu ja madala koormuse tõttu on tõenäosus ruumide

ja basseini tehnilise olukorra kiireks halvenemiseks väike.

Vaatamata sellele, et risk on väike, on siiski vajalik ohuennetuse raames

kontrollida, et ei tekiks ohtlikke olukordi.

IV Üldkasutatavad ujulad

(suuremad ujulad,

spaad,

spordikeskused)

X Peamised riskid on seotud veekvaliteediga, kasutuskoormusega,

kemikaalide hoiustamise ja kasutamisega ning abi andmisega

(esmaabi/vetelpääste).

Suure kasutuskoormuse tõttu võib esineda ruumide ja basseini tehnilise

olukorra halvenemist, puuduseid veetöötluses ja kasutuskoormuse

üldises jälgimises.

Riskitaseme määramisel on arvestatud 2024. aasta järelevalve tulemuste

analüüsi. Üldkasutatavates ujulates teostatud basseinivee proovidest ei

vastanud nõuetele 53% mõne mikrobioloogilise näitaja osas ning 84%

seotud ja vaba kloori piirnormi ületuse osas.

Lisaks veekvaliteedi probleemidele tuvastati kontrollitud

üldkasutatavates ujulates puuduseid kemikaalide käitlemises,

laboratoorse kui ka kohapeal igapäevaselt teostatava seire (kloor, pH,

temperatuur) sageduses, temperatuuri ja sügavuse info puudumise kohta

ujula seinal või basseini korrasolu ja puhtuse osas.

Kontrollitakse täieliku kontrolli

formaadis

sh basseinivee laboratoorne analüüs

Kontrollitakse kõik

ujulad

V Väliujulad X Riskitaseme määramisel on võetud arvesse kasutajate riskigruppi, kuhu

kuuluvad peamiselt lapsed, kuid ka täiskasvanud.

Kasutuskoormus on väga kõikuv olenevalt ilmaoludest. Avatud vaid

kolm kuud aastas (suvekuudel), mis teeb keeruliseks basseinivee

keemiliste ja füüsiliste näitajate reguleerimise.

2024. aastal esines kõigis väliujulates probleeme veekvaliteediga kogu

suveperioodi jooksul. Kvaliteedinäitajate mittevastavusi piirnormidele

esines peamiselt seotud ja vaba kloori osas ning mikrobioloogilistest

näitajatest kolooniate arvu osas.

Kontrollitakse täieliku kontrolli

formaadis

sh basseinivee laboratoorne analüüs

Kontrollitakse kõik

ujulad

VI Tervishoiuasutuste

ujulad

X Riskitaseme määramisel on võetud arvesse veekvaliteediga seotud

probleeme.

Vaatamata sellele, et risk on väike, on siiski vajalik ohuennetuse raames

kontrollida, et ei tekiks ohtlikke olukordi.

2024. aasta järelevalve tulemuste analüüsi kohaselt tervishoiuasutuste

ujulates teostatud basseinivee proovidest ei vastanud nõuetele 33%

Kontrollitakse täieliku kontrolli

formaadis

sh basseinivee laboratoorne analüüs

Kontrollitakse 25%

ujulatest

mõne mikrobioloogilise näitaja osas ning 61% seotud ja vaba kloori

piirnormi ületuse osas.

VII Veevärgid kuni

100m3

X Riskitaseme määramisel on võetud arvesse, et veevärgid teostavad

enesekontrolli kava kohaselt (olenevalt edastava joogivee m3 mahust)

analüüse vaid 1–2 korda aastas. Seoses sellega selguvad joogivee

kvaliteedis toimuvad trendid alles mitme aastase seire tulemusena.

Lisaks on arvestatud, et väikestel veevärkidel on üks või paar veeallikat

(sageli ilma reservkaevuta), mistõttu nende kasutamisel on suurem

võimalus, et vee reostumisel jõuab reostunud vesi kõigile tarbijatele.

2024.aastal riikliku järelevalve tulemusel kuni 100m3 veevärkides esines

puuduseid 12% veevärkidest.

Kontrollitakse kas täieliku või osalise

kontrolli formaadis

Kontrollitakse (v.a 2023 ja 2024.a

kontrollitud ja korras veevärkides):

• Joogivee käitlemise ja

kvaliteedinõudeid

• Joogivee kvaliteedi kontrollinõudeid

• Veeseaduse 3. peatükis joogiveele ja

joogivee käitlejale kehtestatud

kohustuste täitmist

• Võetakse joogivee tavakontrolli

analüüs juhuvalimi alusel

lähtudes Terviseameti laboriplaanist.

Kontrollitakse 30%

veevärkidest

VIII Veevärgid 101m3

kuni 10 000m3

X Riskitaseme määramisel on võetud arvesse, et võimalik reostus võib

mõjutada suuremate asulate ja linnade elanikke, mis Eesti mõistes

tähendab olulist arvu tarbijaid.

Tarbijate arv on kõige olulisem risk kuna reostunud vee puhul võib

tekkida laiaulatuslik haigestumine või muu kahju tervisele, mis võib

mõjutada ühiskonna toimimist ja teenuste kättesaadavust laiemalt,

samuti suurendada ohtu veevärgiga ühendatud elutähtsa teenuse

osutajate (nt haiglate) toimepidevusele.

Kuna suurema tarbijate arvuga veevärkides on edastatavad veekogused

suuremad, maandab teatud määral riski ka õigusaktist tulenev kohustus

uurida joogivee kvaliteeti sagedamini.

2024.aastal riikliku järelevalve tulemusel 101m3 kuni 10 000m3

veevärkides esines puuduseid 18% veevärkidest.

Kontrollitakse täieliku kontrolli

formaadis:

• Joogivee käitlemise ja

kvaliteedinõudeid

• Joogivee kvaliteedi kontrollinõudeid

• Joogivee laboratoorne analüüs

• Veeseaduse 3. peatükis joogiveele ja

joogivee käitlejale kehtestatud

kohustuste täitmist

• Võetakse joogivee tavakontrolli

analüüs juhuvalimi alusel

lähtudes Terviseameti laboriplaanist.

Kontrollitakse kõik

veevärgid

IX Veevärgid üle

10 001m3

X Riskitaseme määramisel on võetud arvesse, et tegu on väga suure

veevärgiga ja mõjutab väga suurt osa tarbijaid.

Väga suure veevärgi puhul on suurenenud mõju tarbijatele ning oht

puhangu tekkimiseks. Võimalik reostus võib mõjutada suurte linnade

elanikke.

Kuna sellistes veevärkides on tarbijate arv suur, võib reostunud vee

puhul tekkida laiaulatuslik haigestumine või muu kahju tervisele. See

omakorda võib mõjutada ühiskonna toimimist ja teenuste kättesaadavust

laiemalt, samuti suurendada ohtu veevärgiga ühendatud elutähtsa

teenuse osutajate (nt haiglate) toimepidevusele.

Kontrollitakse täieliku kontrolli

formaadis:

• Joogivee käitlemise ja

kvaliteedinõudeid

• Joogivee kvaliteedi kontrollinõudeid

• Veeseaduse 3. peatükis joogiveele ja

joogivee käitlejale kehtestatud

kohustuste täitmist

• Võetakse joogivee tavakontrolli

analüüs

• Kas on vähemalt üks kord aastas

avaldanud kergesti kättesaadaval kujul

Kontrollitakse kõik

veevärgid

Kuna suurema tarbijate arvuga veevärkides on edastatavad veekogused

suuremad, maandab teatud määral riski ka õigusaktist tulenev kohustus

uurida joogivee kvaliteeti sagedamini.

elektrooniliselt ja põhjendatud taotluse

korral muul viisil tarbijale antava teabe

veekvaliteedi osas.

X Pinnavett joogivee

allikana kasutavad

veevärgid (Tallinn ja

Narva)

X Riskitaseme määramisel on võetud arvesse veekvaliteeti. Pinnavesi

vajab kasutuseks nii mehaanilist kui keemilist töötlust. Selline vee

töötlemine võib veekvaliteeti ka negatiivselt mõjutada (ületöötlemine)

ning seeläbi võib saastunud vesi jõuda olulise osa tarbijateni.

Samuti on pinnavees looduslikult rohkem toitaineid. Vee temperatuur on

kevadest suve lõpuni kõrgem, mis soodustab mikroobide ja võimalike

patogeenide kasvu ja seeläbi nende sattumist veetrassi.

Pinnavett on Eestis sunnitud kasutama kohalikus mõistes mastaapsete

tarbijate arvudega piirkonnad, kellele põhjaveevarudest ei piisa olmevee

edastamiseks.

Kontrollitakse täieliku kontrolli

formaadis:

• Joogivee käitlemise ja

kvaliteedinõudeid

• Joogivee kvaliteedi kontrollinõudeid

• Veeseaduse 3. peatükis joogiveele ja

joogivee käitlejale kehtestatud

kohustuste täitmist.

• Võetakse joogivee tavakontrolli

analüüs

• Üle 10 000 m3 veevärkide puhul

lisaks, kas on vähemalt üks kord aastas

avaldanud kergesti kättesaadaval kujul

elektrooniliselt ja põhjendatud taotluse

korral muul viisil tarbijale antava teabe

veekvaliteedi osas.

Kontrollitakse kõik

veevärgid

XI Mineraalvee turuseire

(ELi direktiiv)

X Võimalik tervisemõju võib tekkida, kui pudelisse villitud loodusliku

mineraalvee sisaldus ei kattu tunnustamise otsusel toodud komponentide

piirnormidega või sisaldab ohtlikke aineid, mineraalvee sisalduse või

mineraalvee omaduste kohta on etiketil eksitav või puudulik teave (nt

omistatud raviomadused), mis võib kaasa tuua kahjuliku mõju tervisele

või terviseprobleemi süvenemise.

Tootjad, kes villivad looduslikku mineraalvett pudelisse, teostavad

pidevat iseseisvat veeseiret nii loodusliku mineraalvee allikast, enne vee

töötlust kui ka villimisliini lõpus.

Mineraalvee turuseirega tehakse pistelist kontrolli nii Eestis kui teistes

EL liidumaades tunnustatud ja pudelitesse villitud loodusliku

mineraalvee üle.

Kontrollitakse osalise turu kontrolli

formaadis tavapäraselt teisel poolaastal.

Kontrollitakse loodusliku mineraalvee

märgistust ja lisaks võetakse

loodusliku mineraalvee proovid.

Loodusliku mineraalvee märgistuse ja

vee näitajate osas tuleb Euroopa

Direktiivi 2009/54/EÜ kohaselt teha

perioodilisi kontrolle, et teha kindlaks,

kas pudeldatud loodusliku mineraalvee

sisaldus vastab märgistusel viidatud vee

iseloomulikele näitajatele.

Kontrollitakse märgistuse vastavust

tunnustamisotsusel toodule ning

lubamatu või eksitava teabe olemasolu.

Turul olevate toodete

arv on pidevas

muutumises.

Kontrollitakse 5

loodusliku

mineraalvee

märgistust ja

võetakse 5 loodusliku

mineraalvee proovi

XII Allikavee tootjad X Allika ja veevõtukoha reostumine võib tekkida, kui ei ole tagatud

reostusohu eest kaitstus ja/või ei ole tagatud hügieeninõuded

veevõtuseadmete kasutamisel (nt seadmete/mahutite pesemine, vee

villimine).

Kontrollitakse alljärgnevat:

• Allikavee käitlemise ja

kvaliteedinõudeid

• Allikavee kvaliteedi kontrollinõudeid

Kontrollitakse kõik

allikavee tootjad

Sellest tulenevalt võivad patogeenid ja kahjulikud keemilised ühendid

jõuda tarbijani.

Tootjad, kes allikavett pudelisse villivad, teostavad pidevat iseseisvat

veeseiret nii allikast, enne vee töötlust kui ka villimisliini lõpus.

Kuna toodet turustatakse pudelites, on oht, et konkurentsieelise

saamiseks võidakse toote etikettidele lisada väiteid, mis sinna ei kuulu.

• Veeseaduse 3. peatükis joogiveele ja

joogivee käitlejale kehtestatud

kohustuste täitmist

• Võetakse allikavee analüüs

villimisliini lõpust

Lisaks on allikavee puhul asjakohane

kontrollida ka villimisliini ja

joogiveeallikat

XIII Loodusliku

mineraalvee tootjad

X Võimalik tervisemõju ja allika/veevõtukoha reostumine võib tekkida,

kui pudelisse villitud loodusliku mineraalvee sisaldus ei kattu

tunnustamise otsusel toodud komponentide piirnormidega või sisaldab

ohtlikke aineid, mineraalvee sisalduse või mineraalvee omaduste kohta

on etiketil eksitav või puudulik teave (nt omistatud raviomadused), mis

võib kaasa tuua kahjuliku mõju tervisele või terviseprobleemi

süvenemise, ei ole tagatud reostusohu eest kaitstus, ei ole tagatud

hügieeninõuded veevõtuseadmete kasutamisel (nt seadmete/mahutite

pesemine, vee villimine).

Lisariski tarbijate tervisele võib endast kujutada loodusliku mineraalvee

töötlemise eripärad ja piirangud.

Kuna toodet turustatakse pudelites, on oht, et konkurentsieelise

saamiseks võidakse toote etikettidele lisada väiteid, mis sinna ei kuulu.

Kontrollitakse alljärgnevat:

• Loodusliku mineraalvee kvaliteedi

kontrollinõudeid

• Veeseaduse 3. peatükis joogiveele ja

joogivee käitlejale kehtestatud

kohustuste täitmist

• Võetakse loodusliku mineraalvee

analüüs (villimisliini lõpust)

Lisaks vee kvaliteedile on Eestis

toodetud mineraalvee puhul asjakohane

vajadusel kontrollida ka villimisliini ja

joogiveeallikat (eesmärgiga välistada

keelatud veetöötlemise seadmete

lisamine).

Samuti kontrollitakse märgistust

(etikette) tuvastamaks, kas sinna on

lisatud tervisealaseid või teisi keelatud

väiteid.

Kontrollitakse 50%

mineraalvee tootjatest

sh laboratoorselt

XIV Supluskohad X Riskitaseme määramisel on võetud arvesse riskigruppi, kuhu kuuluvad

peamiselt lapsed ja eakad, kuid ka teised täiskasvanud.

Arvestatud on kasutuskoormusega, mis koondub suvekuudele ja

sõltuvalt ilmadest on kasutajate arv kõikuv.

Veekvaliteeti ja üldist ohutust mõjutavad ka rannapuhtus ja korrasolu.

Väga oluline on info avalikustamine rannas, et ranna kasutaja saaks

teha teadliku otsuse ja hinnata enda jaoks veekvaliteedi ohutust.

Rannas olev informatsioon (supluskoha kvaliteediklassi sümbol,

reostuse ja sinivetikate esinemise tõenäosus, kontaktandmed jm) peab

olema nähtav ja selge kõigile ranna kasutajatele. Ranna avamise

otsuseid tehes on selgunud, et sageli vastava info esitamisele rannas ei

pöörata tähelepanu ning pannakse info välja alles järelevalveametniku

nõudmisel.

Kontrollitakse täieliku kontrolli

formaadis

Kontrollitakse kõik

supluskohad

Lisa 2

KINNITATUD

Terviseameti peadirektori 10.02.2025

käskkirjaga nr 1.1-1/25/12 Tervist toetava ja ohutu keskkonna valdkonna (teenus 145) ohuprognoos aastaks 2025

Tervist toetava ja ohutu keskkonna (haridus- ja sotsiaalteenuste terviseohutuse

edendamise) ohuprognoos määrab kindlaks, milliseid haridus- ja sotsiaalasutusi ning

millistest põhimõtetest lähtuvalt kontrollib Terviseamet 2025. aastal. Ohuprognoos

põhineb haridus- ja sotsiaalteenuseid osutavate asutuste 2024. aasta riikliku

järelevalvemenetluste tulemuste analüüsil ja/või ameti poolt väljastatud terviseohutuse

hinnangutel.

Ohuprognoos on üles ehitatud haridus- ja sotsiaalasutuses osutatava teenuseliigi põhiselt. Igale

teenuseliigile on antud riskitase, mis tuleneb riskihindamise riskimaatriksist tervisekahjustuse

tekkimise tõenäosuse ja tervisekahjustuse raskusastme kohta (Tabel 1). Terviseriski määramisel

on võetud arvesse teenuste iseloomu (ööpäevaseid teenuseid osutavad asutused on prioriteet

võrreldes päevastega), teenuste tarbijaskonna haavatavust ning eelneval kalendriaastal teostatud

riikliku järelevalve käigus leitud puuduseid asutuste elukeskkonnas, mis võivad ohustada

inimeste tervist.

Tabel 1. Riskihindamise maatriks

Tõenäosuse

skaala

Terviserisk

A

Vähetähtis

B

Kerge

C

Raske

D

Väga raske

4 Väga kõrge

3 Kõrge

2 Keskmine I1, II1

1 Madal

1 I koolieelsed lasteasutused; II täiskasvanute üldhooldekodud

Ohuprognoosile tuginedes kontrollitakse tervisekaitsenõuete täitmist koolieelsetes

lasteasutustes ja täiskasvanute üldhooldekodudes (Tabel 2).

Tabel 2. Ohuprognoos

Riskitase

Jrk nr

Kontrollitav

asutus

Kõrge Keskmine Madal Kontrollimise põhjus Kontrolli põhimõtted Kontrolli mahu

prognoos (asutus)

I Koolieelsed

lasteasutused

X Riskitaseme määramisel on arvestatud, et Eestis on lasteasutus lapse

elukeskkonna oluline osa, sest koolieelses eas laps viibib lasteasutuses

9–10 tundi päevas erinevalt enamikust EL riikidest, kus laps veedab

lasteasutuses ainult 3–4 tundi ehk väikse osa ööpäevast. Seetõttu on

väga oluline, et laps viibib tervislikus keskkonnas.

Lapsi mõjutavad keskkonnariskid nagu kvaliteedinõuetele mittevastav

joogivesi, halb sisekliima ja siseõhk, ebaturvalised mänguasjad ja

mänguväljakud. Laps ei oska kogemuste puudumise tõttu ette näha

keskkonnariske ja võib sattuda ohtlikesse olukordadesse.

2024. aasta järelevalve tulemuste kohaselt esines 35% kontrollitud

asutustest elukeskkonna nõuete rikkumisi. Enim puuduseid oli

ruumidele, valgustusele, viimistlusele, sisekliimale ja

mänguväljakutele kehtestatud nõuetele mittevastavuses. Katkised

põrandakatted, mittevastavad mänguatraktsioonid,

niiskuskahjustustega laed/seinad, mitteeakohased mänguasjad

(väikesed detailid) ning lapsele kättesaadavad kemikaalid võivad

põhjustada vigastusi, mürgistusi ja lämbumisohtu.

Asutuses kohapeal kontrollitakse

täieliku kontrolli formaadis

üldnõudeid, nõudeid maa-alale,

mänguväljakule, hoonetele,

ruumidele, ruumide sisustusele,

viimistlusele, sisekliimale ja

korrashoiule ning töötajate

tervisetõendeid nakkushaiguste

suhtes.

Kontrollitakse 20%

asutustest

II Täiskasvanute

üldhooldekodud

X Riskitaseme määramisel on arvestatud teenuse ööpäevaringsust,

pikaajalisust ja teenuse saajate haavatavust.

Teenuse saaja ei ole valdavalt võimeline puudustele tähelepanu

juhtima või kaebust esitama, sageli puudub inimene, kes ära kuulaks

ning tema eest seda teeks.

2024. aasta järelevalve tulemuste kohaselt esines 17% kontrollitud

asutustest elukeskkonna rikkumisi. Enim puudusi esines ruumide

korrashoius ja sisseseades, elu– ja magamistubades, sisekliimaga.

Ruumidesse paigutatakse rohkem kliente kui lubavad

tervisekaitsenõuded, seetõttu ei ole klientidel piisavalt liikumisruumi

ja hügieenitoiminguteks vajalikke seadmeid. Ruumid vajavad remonti,

katkised/kulunud põrandakatted võivad põhjustada eakatel vigastuste

ohtu. Niiskuskahjustustest aknapõskedel ja lagedel/seintel on tekkinud

hallituskahjustusi. Hallitusseened põhjustavad allergiat ja nn haige

maja sündroomi (millele on iseloomulik limaskestade ärritus, valu

kurgus, köha, hingeldamine, üldine väsimus, peapööritus, naha

ärritusnähud ning raskematel juhtudel immuunsüsteemi talitluse

häired).

Asutuses kohapeal kontrollitakse

täieliku kontrolli formaadis

üldnõudeid, nõudeid maa-alale,

hoonetele, ruumidele, ruumide

sisustusele, sisekliimale ja

korrashoiule ning töötajate

tervisetõendeid nakkushaiguste

suhtes.

Kontrollitakse 50%

asutustest

Lisa 3

KINNITATUD

Terviseameti peadirektori 10.02.2025

käskkirjaga nr 1.1-1/25/12

Kemikaaliohutuse valdkonna (teenus 153) ohuprognoos aastaks 2025

Kemikaaliohutuse valdkonna ohuprognoos määrab kindlaks, milliseid kemikaale ja

kosmeetikatooteid ning millistest põhimõtetest lähtuvalt kontrollib Terviseamet 2025.

aastal. Ohuprognoos põhineb kemikaalide ja kosmeetikatoodete kasutusotstarbest, sihtrühmast

ja võimaliku tervisekahjustuse raskusastmest ning tõenäosusest tuleneval riskitasemel,

teostatud kontrollide tulemustel ja Euroopa Liidu kiirhoiatussüsteemi Safety Gate teavitustest.

Ohuprognoos on üles ehitatud kemikaalide ja kosmeetikatoodete kasutusotstarvete põhiselt.

Igale kasutusotstarbele on antud üldine riskitase, mis tuleneb tervisekahjustuse tekkimise

tõenäosusest ja tervisekahjustuse raskusastme maatriksist (Tabel 1). Terviseriski määramisel

on võetud arvesse varasemad Terviseameti poolt läbiviidud kemikaali- ja tooteohutuse

valdkonna järelevalve tulemused ning Euroopa Liidu kiirhoiatussüsteem Safety Gate RAPEX

teavitused.

Tabel 1. Riskihindamise maatriks

Tõenäosuse

skaala

Terviserisk

A

Vähetähtis

B

Kerge

C

Raske

D

Väga raske

4 Väga kõrge

3 Kõrge I, II, III1

2 Keskmine

1 Madal

1 I Kosmeetikatooted; II Biotsiidid; III Kemikaalid, sh detergendid;

Ohuprognoosile tuginedes kontrollitakse kosmeetikatoodete, biotsiidide ja kemikaalide sh

detergentide nõuetele vastavust kemikaaliseaduses, biotsiidiseaduses, rahvatervise seaduses

ja teistes õigusaktides ning nendes viidatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrustes1

sätestatud nõuetele ja kohustustele (Tabel 2).

Tabel 2. Ohuprognoos

Riskitase

Jrk nr Kontrollitavad tooted Kõrge Keskmine Madal Kontrollimise põhjus Kontrolli põhimõtted Kontrolli mahu

prognoos (tooted)

I Mittemahapestavad

kosmeetikatooted ja

lastekosmeetika

X Riskitaseme määramisel on arvestatud, et tegemist on toodetega,

millel on väga lai tarbijaskond ja mis on ettenähtud pikaajaliseks

kontaktiks nahaga.

Nõuetele mittevastavate kosmeetikatoodete kasutamine võib

põhjustada ajutisi tervisekahjustusi (nt nahalööbed, punetus, turse,

sensibiliseerimine või hingamisraskused) või püsivaid kahjustusi

(nt mõju järglastele, paljunemisvõimele või kesknärvisüsteemile).

Samuti võivad need avaldada tõsiseid soovimatuid mõjusid, mille

tagajärjeks on ajutine või püsiv talitlushäire, puue, haiglaravi,

kaasasündinud väärarengud või eluohtlikud seisundid.

2024. aastal kontrollitud kosmeetikatoodetest 39% ei vastanud

nõuetele.

Põhilised puudused avastatud turujärelevalve käigus

kosmeetikatoodete puhul: toodete märgistused ei vastanud

kehtivatele nõuetele (pole märgitud toote otstarve, avatud

kreemipurgi sümbol, koostisainete nimetused INCI järgi jne),

ettevõte ei olnud täitnud teavitamise kohustust CPNP (Cosmetic

Products Notification Portal) portaalis, vastutaval isikul puudus

nõutud tooteandmik, mille vorm ja sisu ei vastanud sätestatule,

märgistusel olid esitatud meditsiinilised näidustused ja väited, mis

on kosmeetikatoodete puhul keelatud.

Eesti turul tuvastati 2 ohtlikku kreemi, mis sisaldasid

laboratoorsete analüüside kohaselt viljakust kahjustavat ainet

butüülfenüül metüülpropionaali (BMHCA) ja allergiat tekitavaid

säilitusaineid MI/MCI.

Sagenevad juhtumid, kus kosmeetikatooteid üritatakse e-

kaubanduse kaudu müüa, omistades neile raviomadusi, mis võivad

tekitada terviseriske ja tarbijaid eksitada.

Kosmeetikatoodete tootjate, importijate

ning vastutava isiku juures kontrollitakse

hea tootmistava, toote andmikku, koostist

(sh laboratoorselt), keemilistele ja

mikrobioloogilistele nõuetele vastavust,

ohutusaruannet ja ohutusehinnangut,

loomkatseid, CPNP-s teavitamist, tõsisest

soovimatust mõjust (TSM) teavitamist,

märgistust sh väiteid ja

ettevaatusabinõusid, andmeid ainete

kohta ja pakendit.

Kosmeetikatoodete määruse II-VI lisa

piirangu nõuete täitmise kontrollimisel

teostatakse laboratoorsed analüüsid

järgmiste piirangute osas: konservandid,

allergeensed lõhnaained, UV-filtrid,

MI/MCI ja mikrobioloogilised näitajad.

Kosmeetikatoodete hulgi- ja jaemüüjate

juures (sh e-kaubanduses) kontrollitakse

toote märgistust, pakendit, koostist (sh

laboratoorselt) ja CPNP-teavitamist ja

säilimistähtajast kinnipidamist.

Fookus on kontrollida Eesti tootjaid ja

importijaid kolmandatest riikidest.

Kontrollitakse

minimaalselt

4% toodetest,

nendest

laboratoorselt

mikrobiloogilistele

näitajatele,

konservantidele,

lõhnaainetele 20%,

UV-filtritele 5% ja

MI/MCI sisaldusele

8%.

II Desinfektsiooni-

vahendid (biotsiidi

tooteliigid 1-5) ja

kahjuritõrje (biotsiidi

tooteliigid 14-20),

biotsiidiga töödeldud

tooted ning kahjuritõrje

teenuse osutamine.

X Riskitaseme määramisel on arvestatud, et tegemist on toodetega,

millel on väga lai tarbijaskond.

Biotsiidide hulka kuuluvad muuhulgas ka inimese naha

desinfitseerimiseks ettenähtud vahendid ja sääse/

puugitõrjevahendid, mis on ettenähtud pikaajaliseks kontaktiks

nahaga.

Turule võivad sattuda registreerimata/loata biotsiidid, mis

sisaldavad mitteheakskiidetud toimeaineid ja olla seeläbi ohtlikud

inimese tervisele, varale ja keskkonnale.

Biotsiidide või biotsiidiga töödeldud toodete ebapiisava teabe

korral märgistusel ei pruugi tarbija olla teadlik ohtudest või võib

biotsiidi kasutada selleks mitteettenähtud viisil ning saada seeläbi

tervisekahjustusi või põhjustada ohtu keskkonnale ja varale.

2024. aastal kontrollitud biotsiididest 69% ei vastanud nõuetele.

Põhilised puuudused avastatud turujärelevalve käigus: nõuetele ei

vastanud biotsiidi märgistus, reklaam, biotsiidide ohutuskaartide

sisu, keel ja rubriikide nimetused ei vastanud REACH- määruse

nõuetele.

2024. aastal kõrvaldati turult mittelubatud ohtliku toimeainega

alletriin sääsetõrjõrjevahend ning tuvastati sipelgatõrjevahend,

mis sisaldas toimeainet fiproniili, mis on mesilaste jaoks väga

mürgine ning mille väärkasutamise tõttu hukkusid mesilaste pered.

Kontrollid hõlmavad biotsiidide

registreerimistunnistusi/ lube,

ohutuskaarte (põhirõhk jagudel

1,2,3,8,11,12 ja 15), koostist (sh

laboratoorselt), märgistust (sh

kasutusjuhiseid), biotsiidi omaduste

kokkuvõtet, ohu klassifitseerimist ja

pakendit.

Veebimüügi korral kontrollitakse lisaks

biotsiidimääruse artiklis 72 ja CLP-

määruse artiklis 48 sätestatud nõuete

täitmist.

Kutselise kahjuliku organismi tõrje

teenuse osutamise korral kontrollitakse

teenuse osutamisele esitatud nõuete

täitmist ning kahjulike organismide tõrje

plaani ja aruannet.

Kontrollitakse

minimaalselt 4%

toodetest, nendest

laboratoorselt 27%

(metanool, etanool,

isopropanool)

III Kemikaalid ja

detergendid, mis

kuuluvad REACH-

määruse XVII lisa

piirangute alla ja/või

vastavad CLP-määruse

ohuklassifitseerimise

kriteeriumidele.

X Riskitaseme määramisel on arvestatud, et tegemist on toodetega,

millel on väga lai tarbijaskond.

Kemikaalide hulka võivad kuuluda kantserogeensed,

mutageensed, reproduktiivtoksilised, mis pikaajalisel kasutamisel

võivad avaldada mõju järglastele, paljunemisvõimele,

kesknärvisüsteemile ja tekitada vähki, ning sensibiliseerivad,

söövitavad ained ja segud.

Kemikaalide sh detergentide turustamiseelsete tegevuste

läbiviimise vigade tõttu võib puudu jääda piisav info aine

omaduste ning vajalike riskijuhtimismeetmete kohta. Kemikaalide

ohutuskaartide, pakendi ja märgistuse ning detergentide puhul ka

kasutusjuhendi nõuetele mittevastavuse korral võib tarbija saada

tõsiseid tervisekahjustusi.

Piirangunõuetele mittevastavuse korral võivad tavatarbija

kasutusse sattuda väga ohtlikud kemikaalid, mis võivad

põhjustada väga tõsiseid tervisekahjustusi (sh surma) ning suurt

kahju keskkonnale ja varale.

Turult kõrvaldati 11 püsimeigi ja tätoveerimistinti, mis sisaldasid

ohtlike aineid nagu arseen, plii, koobalt, nikkel ja benso[a]püreen.

Kemikaalide, sh detergentide puhul

kontrollitakse registreerimist, koostist (sh

laboratoorselt), ohutuskaarti (põhirõhk

jagudel 1,2,3,8,11,12 ja 15) ohtude

klassifitseerimist, märgistust ja pakendit,

ohtlike kemikaalide arvestust.

Veebimüügi korral kontrollitakse lisaks

CLP-määruse artiklis 48 sätestatud nõuete

täitmist.

Fookus on kontrollida Eesti tootjaid ja

importijaid kolmandatest riikidest.

Kontrollitakse

minimaalselt 5%

toodetest, nendest

laboratoorselt 14%

(vabad amiidid,

raskemetallid,

PAH'id, REACH

XVII piirangutega

ained).

2024. aastal kontrollitud kemikaalidest ja detergentidest 48% ei

vastanud nõuetele.

Turujärelevalve käigus avastati järgmised puuudused:

ohtlike ainete klassifikatsioon ei vastanud CLP-määrusele,

pakenditel puudusid nõuetekohased teabed, piktogrammid,

tunnussõna, ohu- ja hoiatuslaused; ohutuskaartides ja toodete

etikettidel olevad andmed ei langenud kokku, ohutuskaartidel ja

märgistustel puudusid ohtlike koostisainete nimetused, mille

alusel toodet klassifitseeriti ohtlikuks.

1 • Kosmeetikamäärus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1223/2009, 30. november 2009, kosmeetikatoodete kohta.

• Turujärelevalve määrus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2019/1020, 20. juuni 2019, turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta ning millega muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ ja määruseid (EÜ) nr

765/2008 ja (EL) nr 305/2011. • Biotsiidimäärus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 528/2012, 22. mai 2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist.

• REACH-määrus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1907/2006/EÜ, 18.12.2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse

Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ.

• CLP-määrus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1272/2008, 16. detsember 2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive

67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006.

Lisa 4

KINNITATUD

Terviseameti peadirektori 10.02.2025

käskkirjaga nr 1.1-1/25/12

Tervist toetava ja ohutu keskkonna valdkonna

(teenus 154) ohuprognoos aastaks 2025

Tervist toetava ja ohutu keskkonna valdkonna (ilu-, isiku-, majutus- ja reisiteenused)

ohuprognoos määrab kindlaks, milliseid teenuseid ning millistest põhimõtetest lähtuvalt

kontrollib Terviseamet 2025. aastal. Ohuprognoos põhineb teenuste iseloomu eripäradest ja

võimaliku tervisekahjustuse raskusastmest ning tõenäosusest tuleneval riskitasemel, varasemalt

teostatud kontrollide, avaliku veebimonitooringu tulemustel.

Ohuprognoos on üles ehitatud teenuste iseloomu põhiselt. Erinevate teenuste liikidele on antud

üldine riskitase, mis tuleneb tervisekahjustuse tekkimise tõenäosuse ja tervisekahjustuse

raskusastme maatriksist (Tabel 1). Seejärel võetakse arvesse varasemad Terviseameti poolt

läbiviidud valdkonna järelevalve tulemused ning avaliku veebimonitooringu tulemused.

Tabel 1. Riskihindamise maatriks

Tõenäosuse

skaala

Terviserisk

A

Vähetähtis

B

Kerge

C

Raske

D

Väga raske

4 Väga kõrge

3 Kõrge I1

2 Keskmine

1 Madal

1 I Laserepilatsiooni teenus

Ohuprognoosile tuginedes kontrollitakse terviseohutust reguleerivaid nõudeid ilusalongides

laserepilatsiooni teenuse osutamisele (Tabel 2).

Tabel 2. Ohuprognoos

Riskitase

Jrk

nr Kontrollitav teenus Kõrge Keskmine Madal Kontrollimise põhjus Kontrolli põhimõtted

Kontrolli mahu

prognoos

I Laserepilatsiooni

teenus

X Riskitaseme määramisel on arvestatud, et tegemist on väga laia

tarbijaskonnaga iluteenusega, mistõttu teenuse kvaliteedist tingitud

negatiivne mõju võib avalduda pajudele inimestele.

Teenuse pakkuja peab olema teadlik protseduuri vastunäidustustest ja

koos sellega kaasnevatest terviseriskidest.

Laseri ebapädeva/ebakorrektse kasutamise tulemusena võivad tekkida

nahakahjustused ja teised pikaajaliselt kestvad tüsistused.

Tüsistusi võivad põhjustada teenuse osutaja puudulik ettevalmistus ja

seadmete väärkasutamine. Võimalike tüsistuste hulka kuuluvad

põletused, armid, villid, naha pigmentatsiooni muutused,

silmakahjustused, karvafolliikulite põletikud, infektsioonid.

Muuhulgas arvestab riskihinnang karvade lasereemaldamise protseduuri

riskitaset kehtiva standardi EVS-EN 16844:2017+A2:2019 alusel: C ehk

invaliidsus (püsiv kahjustus talitluslike piiranguteta). Kirjeldatud

terviseriske arvestades on seisukoht, et protseduurid 2. ja kõrgema klassi

laseriseadmetega on tervishoiuteenused.

Kuna protseduuri tulemuse saavutamiseks on vaja mitmeid laser-

protseduure, suurendab see kokkupuudet laservalgusega, suurendades

seeläbi komplikatsioonide tekke riski.

Arvesse on võetud alaliitude signaalid, eraisikute pöördumised ning

avaliku veebimonitooringu tulemuste analüüs.

Laserepilatsiooni teenuse osutamist

ilusalongis kontrollitakse tegevuskohas, kus

hinnatakse hügieeninõuete täitmist,

instrumentide dekontaminatsiooni korrektsust,

laserseadmete märgistust ja seadme

dokumentatsiooni (seadme

identifitseerimistunnuste ja CE märgise

olemasolu, laserseadme riskiklassi

tuvastamine, 2. ja kõrgema klassi laserite

kasutamise välistamine), tuimestavate ainete

kasutamist. Samuti pööratakse tähelepanu,

millist liiki laserteenuseid ettevõttes

osutatakse (ilma tegevusloata

tervishoiuteenuste osutamise välistamine,

näiteks sünnimärkide, pigmendilaikude,

kapillaaride, tätoveeringute

lasereemaldamine).

Fookusesse võetakse 2024. aastal

veebimonitooringu raames tuvastatud

teenusepakkujad, kelle juures ei ole kehtivaid

nõudeid aastatel 2022-2024.a kontrollitud.

Kontrollitakse

veebimonitooringu

raames tuvastatud

teenuse osutajaid

Lisa 5

KINNITATUD

Terviseameti peadirektori 10.02.2025

käskkirjaga nr 1.1-1/25/12

Nakkushaiguste epidemioloogia valdkonna

(teenuse 158) ohuprognoos aastaks 2025

Nakkushaiguste epidemioloogia valdkonna ohuprognoos määrab kindlaks milliseid

immuniseerimist teostavaid tervishoiuteenuse osutajaid ning millistest põhimõtetest

lähtuvalt kontrollib Terviseamet 2025. aastal. Ohuprognoos põhineb immuniseerimisalaste

andmete kvaliteedi ja immuniseerimiskava täitmise tulemustel ning järelevalve tulemuste

analüüsil.

Ohuprognoos on üles ehitatud immuniseerimisega tegelevate tervishoiuteenuse osutajate

põhiselt. Ohuprognoosis arvestatakse valdkondlikku riskitaset allpool väljatoodud

riskihindamise maatriksi abil, mille tulemusel selguvad järelevalve teostamise prioriteedid ja

metoodika ohu ennetamiseks. Riskitaseme sisendparameetrite väärtusteks on potentsiaalne

kahju, mis tekib tervishoiuteenuse osutajatele ja/või tervishoiutöötajale kehtestatud nõuete

rikkumisest ja riski realiseerumise võimalikkusest (Tabel 1). Terviseriski määramisel võetakse

arvesse immuniseerimise osutamise mahtu, immuniseerimisalaste andmete kvaliteedi tulemusi

ning immuniseerimiskava täitmise näitajaid.

Tabel 1. Riskihindamise maatriks

Riski

realiseerumise

võimalikkus

Potentsiaalne oht

A

Vähetähtis

B

Kerge

C

Raske

D

Väga raske

4 Väga kõrge

3 Kõrge I, II, III1

2 Keskmine

1 Madal

1 I perearstiabi osutamine nimistu alusel; II kooltervishoiuteenuse osutamine; III eriarstiabi ja

õendusabi (va koolitervishoiuteenus) osutamine

Ohuprognoosile tuginedes kontrollitakse immuniseerimise korraldamise nõudeid

erearstiabi osutamisel nimistu alusel, õendusabi (koolitervishoiuteenus,

koduõendusteenus, õe vastuvõtuteenus) osutamisel ja eriarstiabi osutamisel (Tabel 2).

Lisa 5

KINNITATUD

Terviseameti peadirektori 10.02.2025

käskkirjaga nr 1.1-1/25/12

Tabel 2. Ohuprognoos

Riskitase

Jrk nr Kontrollitav

teenus Kõrge Keskmine Madal Kontrollimise põhjus Kontrolli põhimõtted

Kontrolli mahu

prognoos

(immuniseerimis-

kohad)

I Immuniseerimine

perearstiabi

osutamisel

nimistu alusel

X Riski hindamisel on arvestatud, et immuniseerimiskava nõuete

mittetäitmisel väheneb karjaimmuunsus, see soodustab immuniseerimata

jäänud isikute nakatumist nakkushaigustesse ja suureneb oht

vaktsiinvälditavate nakkushaiguste epideemiliseks levikuks.

WHO vaktsineerimise soovituslik hõlmatustase väikelastel difteeria,

teetanuse, leetrite, punetiste, mumpsi ja poliomüeliidi vastu on 95%.

Seetõttu on väga oluline, et laps oleks õigeaegselt immuniseeritud vastavalt

immuniseerimiskavale.

Eestis oli seisuga 31.12.2023 läkaköha, difteeria, teetanuse, leetrite,

punetiste, mumpsi ja poliomüeliidi vastu vaktsineerimisega hõlmatus 1-

aastastel 72,3% (WHO soovitus - 90%) ja 2-aastastel 83,3%. Hõlmatus

esimese korduvvaktsineerimisega oli 3-aastastel 72,8%.

Paljud neist haigustest on eriti ohtlikud väikelastele ja selles vaktsineerimise

etapis toimub lapse immuniseerimine perearstiabi osutamisel nimistu alusel.

Vaktsiinide nõuetekohane säilitamine ja kasutamine ning immuniseerijate

koolitamine on väga oluline immuniseerimise teenuse kvaliteedi tagamiseks.

Vaktsiinide külmaahela katkemine või vale kasutamine võib viia

vaktsineerimise efektiivsuse ja ohutuse vähenemiseni.

Kõik tehtud immuniseerimised peavad olema nõuetekohaselt

dokumenteeritud ja kättesaadavad nii patsiendile kui kõigile antud

patsiendiga tegelevatele tervishoiuteenuse osutajatele. Puudulike või valede

immuniseerimisandmete alusel võidakse inimest vaktsineerida korduvalt,

vaktsineerida valede immuunpreparaatidega või jäetakse inimene üldse

vaktsineerimata. Valede andmete alusel tehakse riiklikult valesid otsuseid.

Riskitaseme määramisel on võetud arvesse ka TISi edastatud

immuniseerimisalaste andmete mahud ja nende kvaliteedi tulemused 2023.

ja 2024. aasta kohta ning immuniseerimisteenuse osutamisega seotud

kodanike kaebused.

2024. aasta järelevalve tulemuste analüüsi kohaselt enim puuduseid tuvastati

andmete dokumenteerimisel 28,8%, sellele järgnesid puudused

immuniseerijate koolituse läbimises 21,6% ja vaktsiinide nõuetele

mittevastavas käitlemises 13%. Esines probleeme ka sisedokumentidega

10,8% ja 7,2%-l kontrollitutest puudusid vajalikud esmaabivahendid.

Kontrollitakse kas täieliku või osalise

kontrolli formaadis.

Immuniseerimiskoha järelevalve käigus

kontrollitakse immuniseerimiskava

nõuete täitmist (sh hõlmatust

immuniseerimisega), TISi edastatud

immuniseerimisalaste andmete hõivet ja

kvaliteeti, vaktsiinide käitlemist (sh

külmahelat) ja kasutamist,

nõuetekohaste sisedokumentide

olemasolu (käskkirjad, tööeeskirjad jm),

immuniseerijate koolituse läbimist.

2025. a on põhifookus immuniseerimise

andmete hõivel ja kvaliteedil.

Kontrollitakse ca

20% immuniseerimis-

kohtadest

Lisa 5

KINNITATUD

Terviseameti peadirektori 10.02.2025

käskkirjaga nr 1.1-1/25/12

II Immuniseerimine

koolitervishoiu-

teenuse

osutamisel

X Riski hindamisel on arvestatud, et koolis on eriti soodsad tingimused

nakkushaiguste levikuks, seetõttu on oluline koolilaste nõuetekohane

immuniseerimine.

Vaktsiinide nõuetekohane säilitamine ja kasutamine ning immuniseerijate

koolitamine on väga oluline immuniseerimise teenuse kvaliteedi tagamiseks.

Vaktsiinide külmaahela katkemine või vale kasutamine võib viia

vaktsineerimise efektiivsuse ja ohutuse vähenemiseni.

Kõik tehtud immuniseerimised peavad olema nõuetekohaselt

dokumenteeritud ja kättesaadavad nii patsiendile kui kõigile antud

patsiendiga tegelevatele tervishoiuteenuse osutajatele. Puudulike või valede

immuniseerimisandmete alusel võidakse inimest vaktsineerida korduvalt,

vaktsineerida valede immuunpreparaatidega või jäetakse inimene üldse

vaktsineerimata.

Riskitaseme määramisel on võetud arvesse ka TISi edastatud

immuniseerimisalaste andmete mahud ja nende kvaliteedi tulemused 2023.

ja 2024. aasta kohta ning immuniseerimisteenuse osutamisega seotud

kodanike kaebused.

2024. aasta järelevalve tulemuste analüüsi kohaselt tuvastati enim puuduseid

andmete dokumenteerimisel 15%, esines puuduseid vaktsiinide

nõuetekohase käitlemisega 12%. Nõuetele vastavad sisedokumendid

puudusid 9%-l kontollitutest. Immuniseerijate koolitusega seotud puuduseid

esines kõige harvem 1,5% ning 4,5%-l puudusid vajalikud esmaabivahendid.

Kontrollitakse kas täieliku või osalise

kontrolli formaadis.

Immuniseerimiskoha järelevalve käigus

kontrollitakse immuniseerimiskava

nõuete täitmist (sh hõlmatust

immuniseerimisega), TISi edastatud

immuniseerimisalaste andmete hõivet ja

kvaliteeti, vaktsiinide käitlemist (sh

külmahelat) ja kasutamist,

nõuetekohaste sisedokumentide

olemasolu (käskkirjad, tööeeskirjad jm),

immuniseerijate koolituse läbimist.

2025. a on põhifookus immuniseerimise

andmete hõivel ja kvaliteedil.

Kontrollitakse ca 20%

immuniseerimis-

kohtadest

III Immuniseerimine

eriarstiabi ja

õendusabi (sh

koduõendusabi, õe

vastuvõtuteenuse)

osutamisel

sh väljaspool

tegevuskohta

määratud aadressi

X Riski hindamisel on võetud arvesse immuniseerijate koosseisu (eriarstiabi,

õendusabi sh koduõendusabi, õe vastuvõtuteenuse ja töötervishoiuteenuse

osutajad), immuniseerimise spetsiifikat väljaspool tervishoiuteenuse osutaja

terviseameti registris registreeritud tegevuskohta,vaktsiinide transportimise

vajadust (nt koduõendusteenuse osutamisel). Haiglate sünnitusosakondades

immuniseeritakse vastsündimud tuberkuloosi ja riskirühma vastsündinud B-

viirushepatiidi vastu. Ülejäänud tervishoiuteenuse osutajad teostavad

enamjaolt immuniseerimiskava väliseid vaktsineerimisi, sh

reisivaktsineerimisi.

Vaktsiinide nõuetekohane säilitamine (sh külmaahela toimimine) ja

kasutamine ning immuniseerijate koolitamine on oluline immuniseerimise

teenuse kvaliteedi tagamiseks.

2024. aasta järelevalve tulemuste analüüsi kohaselt enim puuduseid (40%

juhtudest) tuvastati vaktsiinide käitlemisel (külmahela tagamine) muudes

immuniseerimiskohtades sh väljaspool tegevuskohta määratud aadressi.

Kontrollitakse kas täieliku või osalise

kontrolli formaadis

Immuniseerimiskoha järelevalve käigus

kontrollitakse immuniseerimiskava

nõuete täitmist (sh hõlmatust

immuniseerimisega), TISi edastatud

immuniseerimisalaste andmete hõivet ja

kvaliteeti, vaktsiinide käitlemist (sh

külmahelat) ja kasutamist,

nõuetekohaste sisedokumentide

olemasolu (käskkirjad, tööeeskirjad jm),

immuniseerijate koolituse läbimist.

Haiglates ca 10%

immuniseerimis-

kohtadest

Väljaspool

tegevuskohta

sh muud

vaktsineerimiskohad

kontrolli mahtu

ei prognoosita

Lisa 6

KINNITATUD

Terviseameti peadirektori 10.02.2025

käskkirjaga nr 1.1-1/25/12

Tervishoiuvaldkonna (teenuse 161) ohuprognoos aastaks 2025

Tervishoiuvaldkonna ohuprognoos määrab kindlaks, milliseid tervishoiuteenuse osutajaid ning

millistest põhimõtetest lähtuvalt kontrollib Terviseamet 2025. aastal. Ohuprognoos põhineb

tervishoiuteenuse erialaseltside poolt saadud sisenditel, patsientide pöördumiste/kaebuste ja järelevalve

tulemuste analüüsil.

Ohuprognoos on üles ehitatud osutatava tervishoiuteenuse põhiselt. Ohuprognoosis arvestatakse

valdkondlikku riskitaset allpool väljatoodud riskihindamise maatriksi abil, mille tulemusel selguvad

järelevalve teostamise prioriteedid ja metoodika ohu ennetamiseks. Riskitaseme sisendparameetrite

väärtusteks on potentsiaalne kahju, mis tekib tervishoiuteenuse osutajatele ja/või tervishoiutöötajale

kehtestatud nõuete rikkumisest ja riski realiseerumise võimalikkusest (Tabel 1). Riskitaseme

määramisel on võetud arvesse, et tegemist on teenuste osutamisega, mille mittenõuetekohasel täitmisel

on oht inimese elule ja tervisele.

Tabel 1. Riskihindamise maatriks

Riski

realiseerumise

võimalikkus

Potentsiaalne kahju

A

Vähetähtis

B

Kerge

C

Raske

D

Väga raske

4 Väga kõrge

3 Kõrge I, II; III, IV1

2 Keskmine

1 Madal

1 I perearstiabi osutamine nimistu alusel; II mittekirurgiline esteetilise meditsiini teenus; III koduõendusteenus; IV

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete väljakirjutamine tervishoiutöötaja poolt

Ohuprognoosile tuginedes kontrollitakse tervishoiuteenuse osutajatele kehtestatud nõuete

täitmist perearstiabi osutamisel nimistu alusel, mittekirurgilise esteetilise meditsiini teenuse

osutamisel ja koduõendusteenuse osutamisel (Tabel 2).

Ohuprognoosile tuginedes kontrollitakse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

väljakirjutamisele kehtestatud nõuete täitmist tervishoiutöötajate poolt (Tabel 2).

Tabel 2. Ohuprognoos Riskitase

Jrk

nr

Kontrollitav teenus

Kõrge Keskmine Madal Kontrollimise põhjus Kontrolli põhimõtted Kontrolli mahu

prognoos

I Perearstiabi osutamine

nimistu alusel

X Riskitasemest tulenevalt keskmine riskitase. Teenuse

mittenõuetekohasel osutamisel on oht inimese elule ja

tervisele.

Eesti Perearstide Seltsi akrediteerimise süsteemi alusel,

perearstiabi teenuse osutajate kvaliteedi hindamise 2023. ja

2024. aasta tulemuste alusel D, E ja F tasemele.

2024.aasta pöördumiste ja järelevalvemenetluste analüüsi

tulemusete kohaselt esines 31% perearstiabi teenuseosutajatel

puuduseid nõuete (ruumid, töövahendid, kättesaadavus ja

andmete dokumenteerimine) täitmisel.

Kontrollitakse perearstiabi teenuse

osutaja tegevuskoha vastavust

ruumidele ja töövahenditele kehtestatud

nõuetele.

Kontrollitakse perearstide ja pereõdede

kättesaadavust.

Kontrollitakse andmeid

tervishoiukorralduse infosüsteemis.

Kontroll viiakse läbi teenuseosutaja

tegevuskohas.

Kontrollitakse teenuse

osutajaid, kelle

tegevusluba on antud

välja 10 ja enam

aastat tagasi.

II Mittekirurgilise

esteetilise meditsiini

teenus

X Riskitasemest tulenevalt keskmine riskitase. Patsient ei saa

kvaliteetset tervishoiuteenust, hügieeninõuete mittetäitmine

tervishoiuteenuse osutamisel võib põhjustada ohtu patsiendi

elule ja tervisele.

2024.aasta järelevalvemenetluste analüüsi tulemusete kohaselt

esines 53% kontrollitud juhtudel puuduseid nõuete (ruumid,

tervishoiutöötaja õigus teenust osutada, töövahendid ja

dokumenteerimine) täitmisel.

Kontrollitakse andmeid

tervishoiukorralduse infosüsteemis.

Kontrollitakse teenuse osutamise sh

ruumide, aparatuuri ja töövahendite

nõuete täitmist. Kontrollitakse

tervishoiutöötaja õigust teenust osutada

ja teenuse dokumenteerimist tervise

infosüsteemis.

Ei prognoosi

III Koduõendusteenus X Riskitasemest tulenevalt keskmine riskitase. Teenuse

mittenõuetekohasel osutamisel patsient ei saa kvaliteetset

tervishoiuteenust. Kui töövahendid/ravimid puuduvad või on

aegunud on võimalik infektsiooni teke, mis võib põhjustada

ohtu patsiendi elule ja tervisele.

Terviseriski määramisel on võetud arvesse vihjed osutatud

teenustest ja toimingutest, mis ei kuulu koduõendusteenuse

raames osutada lubatud teenuste loetellu ning osutatud teenus

ei ole dokumenteeritud terviseinfosüsteemis või esineb

puuduseid dokumenteerimisel.

Kontrollitakse koduõendusteenuse

osutamiseks kehtestatud nõuete täitmist

sh aparatuuri, töövahendeid, ravimite

säilivusaega ja kohustuslikke koolitusi

sh kehtiv immuniseerimistunnistus.

Kontrollitakse tervishoiutöötaja õigust

teenust osutada, õendusplaani olemasolu

ja teenuse dokumenteerimist tervise

infosüsteemis.

Kontrollitakse ca 20%

teenuse osutajatest

IV Narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete

väljakirjutamine

tervishoiutöötajate poolt

X Riskitasemest tulenevalt keskmine riskitase. Ravimite

väljakirjutamise nõuete mittetäitmine võib tekitada

patsiendile sõltuvust ja põhjustada ohtu elule ja tervisele.

2024.a järelevalvemenetluste analüüsi tulemustel esines 67%

kontrollitud juhtudel nõuetele mittevastavusi (ravimite

väljakirjutamise kogused ja dokumenteerimine).

Kontrollitakse kas täieliku või osalise

kontrolli formaadis.

Kontrollitakse teenuse

dokumenteerimist tervise

infosüsteemis.

Valimi koostamisel lähtutakse

Tervisekassa retseptikeskuse töölaua

andmetest.

Ei prognoosi

Lisa 7

KINNITATUD

Terviseameti peadirektori 10.02.2025

käskkirjaga nr 1.1-1/25/12

Ohuprognoosile tuginedes riikliku järelevalve läbiviimiseks koostatavate tööplaanide mahu

prognoos regioonide lõikes

Tervist toetava ja ohutu keskkonna valdkonna (vee terviseohutuse edendamine) teenus 143

tegevused

Tervist toetava ja ohutu keskkonna valdkonna (haridus- ja sotsiaalteenuste terviseohutuse

edendamine) teenus 145 tegevused

Kemikaaliohutuse valdkonna teenus 153 tegevused

Kontrollitav asutus Objektide

arv

RO

sihttase

Objektide

arv

RO

sihttase

Objektide

arv

RO

sihttase

Objektide

arv

RO

sihttase

Lasteasutuste ujulad 9 7 10 1 11 4 22 3

Kooli ujulad 8 8 6 6 3 3 14 14

Väiksemad ujulad 1 0 4 0 0 0 16 0

Üldkasutatavad ujulad 19 19 16 16 25 25 34 34

Väliujulad 0 0 1 1 0 0 2 2

Tervishoiuasutuse ujulad 1 0 6 0 2 1 10 0

Veevärgid kuni 100 m 3

180 61 313 104 238 80 167 50

Veevärgid 101 m3 kuni 10 000 m3 25 25 20 20 15 15 38 38

Veevärgid üle 10 001 m3 0 0 1 1 0 0 0 0

Pinnavett joogivee allikana kasutavad veevärgid

(Tallinn ja Narva). 1 1 0 0 0 0 13 13

Mineraalvee turuseire (ELi direktiiv) 5 5 0 0 0 0 0 0

Allikavee tootjad 1 1 0 0 1 1 0 0

Mineraalvee tootjad 0 0 7 3 1 1 1 1

Supluskohad 8 8 14 14 21 21 7 7

Kokku 258 135 398 166 317 151 324 162

TEENUS 143

IDA RO LÕUNA RO LÄÄNE RO PÕHJA RO

Kontrollitav asutus Objektide

arv

RO

sihttase

Objektide

arv

RO

sihttase

Objektide

arv

RO

sihttase

Objektide

arv

RO

sihttase

Koolieelsed lasteasutused 98 40 220 40 159 40 286 40

Täiskasvanute üldhooldekodud 60 28 78 35 68 32 39 13

Kokku 158 68 298 75 227 72 325 53

TEENUS 145

IDA RO LÕUNA RO LÄÄNE RO PÕHJA RO

Kontrollitavad tooted

Kosmeetikatooted

Biotsiidid

Kemikaalid sh detergendid

Kokku

150

27

110

287

19

25

73

10

45

124

LÄÄNE RO PÕHJA RO

RO sihttase RO sihttase RO sihttase RO sihttase

40 60

23

73

39

9

TEENUS 153

IDA RO LÕUNA RO

Tervist toetava ja ohutu keskkonna valdkonna (ilu-, isiku-, majutus- ja reisiteenused) teenus 154

tegevused

Nakkushaiguste epidemioloogia valdkonna teenuse 158 tegevused

Tervishoiuvaldkonna teenus 161 tegevused

Kontrollitav teenus

Laserepilatsiooni teenus

Kokku

RO sihttase RO sihttase RO sihttase RO sihttase

20 20 20 20

20 20 20 20

TEENUS 154

IDA RO LÕUNA RO LÄÄNE RO PÕHJA RO

Kontrollitav teenus

Immuniseerimise korraldamise nõuete kontroll Objektide

arv

RO

sihttase

Objektide

arv

RO

sihttase

Objektide

arv

RO

sihttase

Objektide

arv

RO

sihttase

Perearstiabi osutamine nimistu alusel 122 30 205 41 142 29 359 75

Koolitervishoiuteenuse osutamisel 70 14 170 30 130 25 168 32

Eriarstiabi ja õendusabi (sh koduõendusabi, õe

vastuvõtuteenuse) osutamisel haiglates 10 0 21 4 13 2 12 0

sh väljaspool tegevuskohta määratud aadressi

(muud vaktsineerimiskohad)

Kokku 202 44 396 75 285 56 539 107

TEENUS 158

IDA RO LÕUNA RO LÄÄNE RO PÕHJA RO

Ei prognoosi Ei prognoosi Ei prognoosi Ei prognoosi

Kontrollitav teenus Objektide

arv

RO

sihttase

Objektide

arv

RO

sihttase

Objektide

arv

RO

sihttase

Objektide

arv

RO

sihttase

Perearstiabi osutamine nimistu alusel 84 5 183 5 92 5 160 5

Koduõenduteenus 49 12 64 14 58 5 93 25

Mittekirurgilise esteetilise meditsiini teenus

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

väljakirjutamine tervishoiutöötajate poolt

Kokku 133 17 247 19 150 10 253 30

Ei prognoosi Ei prognoosiEi prognoosi Ei prognoosi

TEENUS 161

IDA RO LÕUNA RO LÄÄNE RO PÕHJA RO

Ei prognoosi Ei prognoosi Ei prognoosiEi prognoosi

KÄSKKIRI

10.02.2025 nr 1.1-1/25/12

Terviseameti tegevusvaldkondade

ohuprognooside kinnitamine

Korrakaitseseaduse § 24 lõike 5 alusel:

1. Kinnitan Terviseameti tervishoiu, nakkushaiguste epidemioloogia, tervist toetava ja ohutu

keskkonna ning kemikaaliohutuse tegevusvaldkondade 2025. aasta ohuprognoosid (lisatud).

2. Nakkushaiguste epidemioloogia osakonnal, keskkonnatervise osakonnal, kemikaaliohutuse

osakonnal, tervishoiuteenuste osakonnal ja regionaalosakondadel võtta punktis 1 nimetatud

ohuprognoosid riikliku järelevalve läbiviimiseks koostatavate tööplaanide aluseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Birgit Lao

peadirektor

Lisad:

1) Tervist toetava ja ohutu keskkonna valdkonna (teenus 143) ohuprognoos aastaks 2025;

2) Tervist toetava ja ohutu keskkonna valdkonna (teenus 145) ohuprognoos aastaks 2025;

3) Kemikaaliohutuse valdkonna (teenus 153) ohuprognoos aastaks 2025;

4) Tervist toetava ja ohutu keskkonna valdkonna (teenus 154) ohuprognoos aastaks 2025;

5) Nakkushaiguste epidemioloogia valdkonna (teenus 158) ohuprognoos aastaks 2025;

6) Tervishoiuvaldkonna (teenus 161) ohuprognoos aastaks 2025;

7) Ohuprognoosile tuginedes riikliku järelevalve läbiviimiseks koostatavate tööplaanide

mahu prognoos regioonide lõikes.