Dokumendiregister | Kultuuriministeerium |
Viit | 12-4.1/22-1 |
Registreeritud | 29.02.2024 |
Sünkroonitud | 25.03.2024 |
Liik | Rahvaraamatukogude aruanded |
Funktsioon | 12 Kultuuriväärtuste kaitse kavandamine ja rakendamine. Haldusjärelevalve teostamine |
Sari | 12-4.1 Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude aruanded |
Toimik | 12-4.1 Rahvaraamatukogude statistilise ja sisulise töö koondaruanne |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | Ülle Talihärm (KULTUURIMINISTEERIUM, Kultuuriväärtuste osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
SAARE MAAKONNA
RAHVARAAMATUKOGUDE
2023. AASTA TEGEVUSE ARUANNE
Kuressaare 2024
2
Sisukord
Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4
1. Põhilised tegevussuunad ........................................................................................................ 4
2 Juhtimine ............................................................................................................................ 5
2.1 Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogud: ........................................................... 5
2.2 Eelarve ......................................................................................................................... 5
2.3 Projektid ....................................................................................................................... 5
2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng ............................................................................. 7
2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest .................................................................................... 7
2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused ...................................................... 10
2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised ........................................................... 12
2.4.4 Erialahariduse omandamine .................................................................................... 12
2.4.5 Töötajate tunnustamine ........................................................................................... 12
2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine ....................................................................................... 13
2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele ................................................................... 14
2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas ....................................... 15
3. Kogud komplekteerimine ja töötlemine ............................................................................... 15
4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused ............................................................................ 18
4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine ......................................................................... 19
4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused ............................................................................ 19
4.3 RVL teenindus ................................................................................................................ 23
4.4 Laste- ja noorteteenindus ............................................................................................... 23
4.4.1 Laste-ja noortekirjanduse komplekteerimine .......................................................... 23
4.4.2 Laste-ja noorte raamatukogu kasutamine ................................................................ 23
4.4.3 Laste-ja noorteteenindus, s.h lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine ...... 24
4.4.4 Laste- ja noorteüritused ........................................................................................... 24
4.5 Erivajadustega sihtrühmade teenused ............................................................................ 26
4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja
võimalusi pakkuv kultuurikeskkond .................................................................................... 27
4.6.1 kohalikul tasandil .................................................................................................... 27
4.6.2 riiklikul tasandil ....................................................................................................... 31
4.6.3 rahvusvahelisel tasandil ........................................................................................... 32
4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele ............................................................... 33
4.8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded................................................................. 34
3
4.9 Andmebaasid .................................................................................................................. 34
5. 2024. aasta tegevused ........................................................................................................... 35
LISA 1. Personali koolitus ....................................................................................................... 36
LISA 2. Raamatukogutöötajate avalikud esinemised............................................................... 37
LISA 3. Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid ............................................... 38
LISA 4. Laste ja noorteüritused ............................................................................................... 39
LISA 5. Raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete täitmine ............ 43
4
Sissejuhatus
Saare maakonna raamatukoguvõrgus oli 2023. aasta lõpus 4 raamatukogu – Saare Maakonna
Keskraamatukogu (sh keskkogu Kuressaares ja 25 haruraamatukogu), Muhu valla 2
raamatukogu (Hellamaa ja Liiva) ning Ruhnu raamatukogu. Maakonnas on kaks
välisteeninduspunkti – Laimjala ja Sakla raamatukogul.
Tabel 1
Maakonna/li
nna nimi
Elanike
arv
(01.12.22)
KOV-
de arv
maakon
nas
Üldkasutatav
ate
raamatukogu
de arv
Harukogu
de arv
Teenindus
punktide
arv
Kokku
Saare
maakond
34631 3 4 25 2 29
1. Põhilised tegevussuunad
Kvaliteetse raamatukoguteenuse pakkumine elanikkonnale
Teeninduspiirkonna lugejate vajadusi rahuldav ja Kultuuriministeeriumi lepingut
järgiv kogude täiendamine
Erinevate ettevõtmistega liikumisaasta ja sauna-aasta tähistamine.
Keskraamatukogu põhimääruse ja kollektiivlepingu kaasajastamine
Saare Maakonna Keskraamatukogu liitumine üleriigilise laenutusplatvormiga MIRKO
Raamatukogude juubelite tähistamine – Valjala 140, Mustjala 125, Salme 120,
Pärsama ja Leisi 115, Tornimäe 105, Taritu 100 ning Abruka, Randvere, Metsküla ja
Võhma raamatukogu 95
Orissaare kirjandussõprade klubi – 20
Ühiste ettevõtmiste (näitused, üritused, koolitused) läbiviimine koos heade
koostööpartneritega
Läbi kirjanikega kohtumiste ja raamatuesitluste eesti kirjanduse ning kirjanduselu
tutvustamine
„Lugemisisu“ programmiga jätkamine
Koostöö jätkumine Ameerika Suursaatkonnaga (kogude täiendamine, üritused,
keelekoolitused, näitused, vabatahtlikud)
Kohapealse raamatukoguhoidjate täiendkoolituse korraldamine, õppe- ja kultuurireis
Lätti ja Ogre raamatukokku
Pärsama raamatukogu kolimine uutesse ruumidesse
Uus teenus keskraamatukogus – vaikse töö kabinet
Alustati ettevalmistust RFID tehnoloogia kasutusele võtmiseks keskkogus – uutele
raamatutele hakati kleepima RFID koode
Liikluskuu ettevõtmised raamatukogudes koostöös transpordiametiga
Raamatukoguhoidjate osalemine Saaremaa valla arengukava 2025-2035 piirkondlikel
aruteludel
XX üleriigilise lasteraamatukoguhoidjate päeva korraldamine Saaremaal
Koostöös USA Suursaatkonnaga korraldati Kuressaares üks kolmest Globe Eesti 2023
üle-eestilistest loodusainete õpetajatele mõeldud koostööpäevadest
5
2 Juhtimine
2.1 Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogud
2023. a olid Saaremaa valla neli raamatukoguhoidjat tööl kahes raamatukogus
(Mustjala/Võhma, Eikla/Kaarma, Lümanda/Taritu, Pihtla/Sandla).
1. novembrist 2023 on likvideeritud Saare Maakonna Keskraamatukogu Tagavere
haruraamatukogu ning 1. jaanuarist 2024 lõpetas tegevuse Võhma haruraamatukogu.
Saaremaa Vallavolikogu 31.08.2023. aasta määrusega nr 21 muudeti Saare Maakonna
Keskraamatukogu põhimäärust. 2023. a lõpus kinnitati Saare Maakonna Keskraamatukogu
nõukogu koosseis, mille esimene kokkusaamine sai teoks 2024. a veebruaris.
2.2 Eelarve
Tabel 2
Põhieelarve Seisuga
31.12.22 €
Seisuga
31.12.23 €
Muutus %
Eelarve kokku 1 150 191 1 210 423 +5,2%
sh keskraamatukogu 1 082 375 1 121 735 +3,6%
Personalikulu 734 633 785 072 +6,7%
sh keskraamatukogu 692 970 730 492 +5,4%
Komplekteerimiskulu 228 016 232 555 +2,0%
sh KOV-lt 161 902 160 521 -0,8%
sh riigilt 64 130 70 141 +9,4%
sh Ameerika saatkond 1984 1893 -4,6%
sh keskraamatukogu 213 459 216 911 +1,6%
sh KOV-lt 151 520 149 467 -1,3%
sh riigilt 59 955 65 551 +9,3%
sh Ameerika saatkond 1984 1893 -4,6
Infotehnoloogiakulu 26 972 30 902 +14,6%
sh keskraamatukogu 23 878 27 276 +14,2%
Tabelis on esitatud ainult jooksvad kulud.
2.3 Projektid
Tabel 3
Projektid, toetused (Kellelt saadud?) Periood Eraldatud
summa
Projekti üldmaksumus
Projektitoetused
(Ameerika Suursaatkond)
10.10.22-
30.09.23
10 578 28 062
Eesti Kultuurkapital
Valjala Raamatukogu 140. sünnipäeva
21.08.23-
31.05.24
1000 (480 –
2023. a; 520
2898
6
tähistamine – 2024. a)
Kultuuriministeerium, kiirendi
Vaikuse kabiin Saare Maakonna
Keskraamatukogule
02.01.23-
31.10.23
8000 17 484
Kultuuriministeerium, kiirendi
Hiiu-, Saare- ja Muhumaa
raamatukoguhoidjate õppereis Läti
Vabariiki Ogre raamatukokku
02.01.23-
31.10.23
4300 9022
Projektitoetused on olulised, sest tänu projektidele oleme saanud korraldada erinevaid
ettevõtmisi maakonna kultuuri- ja hariduselu pildi rikastamiseks ning laiendada
raamatukogude kasutajate ja koostööpartnerite ringi.
Ameerika Suursaatkonna toetuse eest saime korraldada Ameerika traditsioone tutvustavaid
üritusi, koostada erinevaid näitusi ja väljapanekuid, lastele läbi viia meisterdamistunde ja
soetada keeleõppematerjale ning korraldada inglise keele õpet. Oli võimalik osta ingliskeelset
kirjandust ja tellida perioodikat.
Kultuurkapitali toetus võimaldas Valjala raamatukogul korraldada raamatukogu 140. juubelile
pühendatud ettevõtmisi. Põhikooli vanema astme lastele käis esinemas noortekirjanik Ene
Sepp, toimus Kristiina Maripuu keeleõhtu täiskasvanutele ning raamatukogu 140. juubeli
üritus.
Väga oluline on Kultuuriministeeriumi raamatukogude arendustegevusi ning
raamatukoguhoidjate koolitusi toetav programm.
Saare Maakonna Keskraamatukogu lugemissaali paigutatud vaikse töö kabinet on osutunud
väga populaarseks. See leiab pidevat kasutust videokoosolekutel osalemise tarvis,
individuaalsete keeleõppetundide läbiviimiseks jne.
Tänu Kultuuriministeeriumi toetusele saime korraldada õppe- ja kogemusreisi Lätti ning Ogre
raamatukokku. Ühisseminar Ogre kolleegidega andis mõtteid ja ideid igapäevatööks.
Tutvumine lõunanaabrite kirjanduse, kultuuri ja ajalooga avardas silmaringi. Enne külaskäiku
loeti läti autorite teoseid ning tutvustati neid keskkogu raamatublogis. Kindlasti oli oluline ja
kasulik ka reisil osalenud kahe maakonna – Saare- ja Hiiumaa – raamatukoguhoidjate
omavaheline kogemuste vahetamine ning suhtlemine.
Lisaks projektitoetustele ei saa alahinnata ka raamatukogu omapanust. Saare Maakonna
Keskraamatukogu eelarvest kulutati erinevate sündmuste ja projektide läbiviimiseks 7300
eurot.
Raamatukogud olid kaasatud ka teiste asutuste koostatud projektidesse. Näiteks Valjala
raamatukogu juhataja osales Valjala noortekeskuse koostatud projektis, mille sisuks oli
väljasõit koos erinevate tegevustega. Käidi Tallinna Lennusadamas, Pronto keskuses, Tallinna
Ülikoolis, driftikeskuses, Viimsi raamatukogus ja noortekeskuses.
Abruka raamatukogu sai 95. juubeli tähistamiseks projektitoetusi ka raamatukogu
eelarveväliselt teistest allikatest.
7
2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng
Raamatukoguhoidjate arv vähenes 2 töötaja ning 1,0 koosseisu võrra. 2023. aastal lõpus
töötas Saare maakonna rahvaraamatukogudes 46 raamatukoguhoidjat, sh 43 Saare Maakonna
Keskraamatukogus (24 haruraamatukogudes ja 19 Kuressaares). Koosseis maakonnas oli
40,9.
Abruka raamatukogu üks 0,5 koormusega raamatukoguhoidja lahkus töölt omal soovil. Teine
Abruka raamatukoguhoidja jäi tööle 0,5 koormusega.
1. novembrist 2023 likvideeriti Tagavere raamatukogu ja koondati 0,5 koormusega ametis
olnud töötaja.
Täiskoormusega töötas 2023. a maakonna 46 raamatukoguhoidjast 33 ja osalise tööajaga 13
raamatukoguhoidjat (koormusega 0,8 kaks, 0,75 kaks, 0,7 üks, 0,6 kaks ja 0,5 koormusega 6
töötajat). Neljal kahes raamatukogus (Mustjala/Võhma, Eikla/Kaarma, Lümanda/Taritu,
Pihtla/Sandla) töötaval raamatukoguhoidjal on koormus kahe raamatukogu peale kokku 1,0.
Raamatukogudes tegutses 2023. a üheksa vabatahtlikku (4 keskkogus, 2 Sakla ja üks
vabatahtlik Sandla, Pihtla ja Kärla raamatukogus). Vabatahtlike tööülesanneteks oli peamiselt
riiulite korrastus ning raamatute parandamine ja kiletamine, keskkogus ka raamatublogi
pidamine jm. Kaks nädalat juulikuus töötasid keskkogus 2 suvemalevlast.
Ameerika Suursaatkonna vahendusel oli keskkogus 2023. a vabatahtlikena tegevuses kaks
Fulbrighti programmi stipendiaati USA-st. Vabatahtlikud aitasid korraldada ja läbi viia
Ameerika traditsioonide ja keeleõppega seotud üritusi.
2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest
Lisa 1
Lisaks keskkogu poolt korraldatud õppepäevadele võtsid maakonna raamatukoguhoidjad osa
veel mitmetest teistest igapäevatööks vajalikke erialaseid ja üldkultuurilisi teadmisi pakkunud
õppepäevadest. Palju osaleti Trinidad Wisemani koolitustel. 68% mitte keskkogu poolt
korraldatud koolitustest olid veebikoolitused.
Raamatukogundus, erialateemad
Eesti Raamatukoguhoidjate XII kongress „Raamatukogu on tulevik“; ERÜ
ERÜ kõne- ja aastakoosolek „Raamatukogude kirev loominguline maailm“; ERÜ
ERÜ maaraamatukogude sektsiooni teabepäev; ERÜ, TÜ raamatukogu
ERÜ maaraamatukogude sektsiooni 32. suveseminar „Raamatukoguhoidja kümme
ametit“; ERÜ
ERÜ Noortekogu suveseminar BibliCamp 9 - Avalik esinemine ja nügimine; ERÜ,
Pärnu Keskraamatukogu
Raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsiooni taastõendamise vestlusvoor; ERÜ
Raamatukoguhoidjate infotund; ETKA Andras
Mirko koolitus; RaRa
Arendusprojektide infoseminar; RaRa
Üleriigiliste raamatukoguteenuste arenduskeskuse infoseminarid; RaRa
Raamatukoguteenuste ärianalüüs ja teenusedisaini projekti esitlus; RaRa
8
Vabatahtlike kaasamisest; Tartu Linnaraamatukogu
Raamatukogu – kulu või investeering; ERÜ
RAA+MUU ehk raamatukogude ja muuseumide haridustööd tegevate inimeste ühine
koolituspäev; ERÜ, Eesti Muuseumiühing
USA teabenurkade koordinaatorite koolitus; US Departement of States, Bureau of
Cultural and Educational Affairs
Maakonnaraamatukogu juhtide õppereis Norra raamatukogudesse (Oslo, Drammen);
Kultuuriministeerium, Eesti Rahvusraamatukogu
Laste- ja noortetöö, lastekirjandus
Lasteraamatukoguhoidjate õpipäev „Tere! Hello! Moi! Privet“; ELK
Lugemisisu stardikoolitus; ELK
Laps lastekirjanduses XI; ELK
Lastekirjanduse aastakoosolek; ELK
Keel ja kirjandus Korrektne eesti keel ametialases suhtluses; Keelemeel, Kuressaare Rahvaülikool
Rahva Raamatu kliendipäev; Rahva Raamat
Emakeele konverents „Tunnete keel ja tehnoloogia“; RaRa
Strateegilise kommunikatsiooni koolituspäev; ERÜ, Tallinna Keskraamatukogu
Tagaranna kirjanduspäev; Tagaranna külaselts
Integratsiooni Sihtasutuse keelesõbra programm; Integratsiooni Sihtasutus
Teenindusalane soome keel; Kuressaare Ametikool
Tõhus erialakeel raamatukogus. XVII oskuskeelepäev; RaRa, EKI
Kreutzwaldi päevade konverents „Kilplasest ja kratist tehisintellektini: loodu, loovus
ja tehnoloogia“; Eesti Kirjandusmuuseum
Kultuur, pärandkultuur, mäluasutused, haridus, täiskasvanuharidus
Kultuuripärandiasutus ja autoriõigus; Tartu Ülikooli Haridusteaduste Instituut
Raamatukogud-muuseumid-noored; ERÜ
Kultuurilise mitmekesisuse aasta; Integratsiooni Sihtasutus
Mitmekesisuse kuu raamatukogus; Integratsiooni Sihtasutus
Uudishimu päeva lühiloengud; EV Presidendi Kantselei
Õppimisvõimaluste tutvustus Töötukassa programmi "Tööta ja õpi" kaudu;
Töötukassa, Muhu vald
IX koolitajate mittekonverents „Koolitaja oskused täna ja homme“; ETKA Andras,
Sihtasutus Kutsekoda/EPALE
Projekti „Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine“
lõpuseminar; ETKA Andras, HTM
Lõpukonverents „Agenda – Euroopa täiskasvanuhariduse tegevuskava“; ETKA
Andras
Grupijuhtimise koolitus; Integratsiooni SA, Avatud Meele Instituut
Psühholoogia, tervis
Vaimse tervise esmaabi; MTÜ Peaasi
Kuidas raamatukogud saavad kaasa aidata piirkonna elanike tervise edendamisele?;
Tervisekassa
Kogukonna tervis: kuidas saada inimesed liikuma; FitSphere
Tugi reumaatilistele haigetele; Eesti Reumaliit
9
Töövarju praktika Küprose reumaliidus Larnacas, Larnaca Meditsiinilikooli
raamatukogu külastus / Organisatsiooni juhtimine, kaasamine, muusika ja
kunstiteraapiad, koostöö erinevate organisastioonide ja liitudega; Erasmus+, Eesti
Reumaliit, Küprose Reumaliit
Enesejuhtimise koolitus; Eesti Reumaliit
Digioskused
Häkkerid või hooletus? Kuidas kaitsta ennast ja teisi ohtude eest küberruumis?; Riigi
Infosüsteemide Amet
ChatGPT turunduses ja igapäevatöös; DreamGrow, Saaremaa Ettevõtlusakadeemia
WordPressiga kodulehe koolitus; KehaMeeleKool OÜ
Videotöötluse algkursus; Kuressaare Ametikool
Digiteenuste koolitused; RaRa
Kui tehisintellekt koolimajja jõudis …; RaRa
Tutvumine ja suhtlemine ChatGPT-ga; DreamGrow
Foto kui visuaalne suhtluskeel; RaRa
Trinidad Wisemani koolitused (veebikoolitused)
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Trinidad Wiseman
Autentimisvahendid – probleemid ja lahendused
Transport ja navigeerimine
E-poed ja turvalised e-maksud
Suhtlusrakenduste kasutamine
Virtuaalse nõustamise meetodid ja vahendid
Videotöötluse tööriistad
Küberturvalisuse põhimõtted
E-uudiste kanalid
Tervisekassa teenused
Sotsiaalkindlustusameti teenused
Eestis tegutsevate pankade e-teenused
Tööturuga seotud e-teenused
Energiateenuste portaalid
Atraktiivsed kommunikatsioonimaterjalid
Uued avaliku sektori poolt pakutavad teenused
Teenusdisaini järelkaja seminar
Teenuse juhtimise ABC
Digiriigi ABC
Kursuse loomise ABC
Praktiline andragoogika
Teenusedisaini koolitused (osa koolitusprogrammist „Raamatukogu digiriigi
nõustajana“) 3 päeva
Trinidad Wisemani koolitused (kohapeal)
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Trinidad Wiseman
Raamatukogu digiriigi nõustajana mooduli "Teenusedisaini koolitus" 1.-4.
koolituspäev
Muud koolitused
Rahatarkus mentorklubi; AS Saare Arenduskeskus
10
Ettevõtluse rikastamise ja kvaliteedi ühtlustamise õppereis kolmikpöörde valguses
(Õppreis Tallinna); MTÜ Saarte Koostöökogu, Saaremaa vald, Muhu vald, SA Saare
Arenduskeskus
Jätkusuutlikud kogukonnad; Maaeluvõrgustik
Saare maakonna arengukonverents; Saaremaa Vallavalitsus
Milleks meile pensionisambad ja kuidas tagada endale muretu pensionipõlv?;
Swedbank, Saaremaa Vallavalitsus
2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused
Tabel 4
Koolituse
aeg
Koolituse
teema
Koolitaja Koolituse
maht/kestus
Raamatuko
guhoidjate
arv/ KOV-
de arv
Eelarve/Koolituseks
kulutatud summa
09.02.23 Alexan-
deri
tehnika
Eva Püssa
6 tundi 19/1 534
10.02.23 Alexan-
deri
tehnika
Eva Püssa 6 tundi 19/2 534
08.03.23 Liiklusnä-
dal(ad)/
kuu
raamatu-
kogudes
Helene
Ranna –
Saaremaa
naiskirja-
nik, tema
saatus ja
koht Eesti
kultuuri-
loos
Diana
Okas
Transpor-
diamet
Karin
Sibul
3 tundi
1 tund
33/2 576
05.04.23 Teenin-
duskultuur
kui
turundus-
sõnum
Heli
Tooman
6 tundi 38/2 855
11.05.23 Raamatu-
kogu sinu
taskus /
MIRKO
Margit
Jõgi
Riin
Olonen
4 tundi 36/2 289
29.08.23 Lastekir-
janduse
erialapäev
Saare
Jaanika
Palm,
Helena
Kostenok,
4 tundi 29/2 90
11
maakon-
nas
Triin
Soone,
Katrin
Tõnisson
19.-
20.09.2023
XX
üleriigiline
lasteraa-
matukogu-
hoidjate
päev
Lembit
Uustulnd,
Vilve-
Aavik
Vadi,
Krista
Kumberg,
Triin
Soone,
Kersti
Salf,
Jaanus
Kõuts
10 tundi 60/21 270
05.10.23 Kultuur ja
kultuuri-
devaheline
suhtlus
Anastassia
Zabrods-
kaja
Monica
Marfeldt
5 tundi 47/4 61
Väljasõi-
dud
21.-
23.09.23
Läti õppe-
ja
kogemus-
reis, Ogre
raamatu-
kogu
24 tundi 44/3 7720
03.11.23 Valjala
raamatu-
kogu 140
Valjala
keel
murrakust
kohanime-
deni
Kristiina
Maripuu
3 tundi 24/2 550
11.12.23 Väljasõit
Pärsama,
Metsküla
ja Leisi
raamatu-
kokku
Norra
raamatu-
kogudest
Anu
Vahter
5 tundi 38/1 960
12
Saare Maakonna Keskraamatukogu korraldas 2023. a maakonna raamatukoguhoidjatele
kaheksa koolituspäeva ja kolm õppesõitu.
Koolituspäevade kavandamisel arvestati raamatukoguhoidja kutsestandardi
kompetentsinõuetega (lugeja- ja infoteenindus, kogude kujundamine, eesti kirjanduse
tundmine, lastekirjandus, raamatukoguteenuste turundus, arendustegevus, juhtimine jne) ning
raamatukoguhoidjate vajaduspõhiste koolitussoovidega.
Õppesõidud ja kohapealsed koolituspäevad andsid erialaseid ja üldkultuurilisi teadmisi ning
võimaluse suhelda ja kogemusi vahetada nii oma maakonna kui Hiiumaa ja Ogre
kolleegidega.
Keskkogu poolt pakutud kohapealsete õppepäevade teemade ja korraldusega olid
raamatukoguhoidjad väga rahul. Koolituspäevi ja õppereise hinnati asjakohasteks, harivateks
ja sisukateks.
Väljaspool Saaremaad toimuvatel koolitustel osalemise teeb keeruliseks suur aja- ja rahakulu.
Varahommikune ühistranspordiühendus mandriga on väga halb. Et Tallinnas kell 10 või 11
algavale koolituspäevale jõuda, tuleb eelmisel päeval kohale minna ja broneerida majutus või
sõita samal hommikul lennukiga, ka siis riskides hiljaks jäämisega.
17 maakonna külaraamatukogu on nädalas avatud vähem kui viis päeva. Lugejatele mõeldes
ei taheta raamatukogu mitmeks päevaks sulgeda. Kõike eelnevat arvestades peavad
raamatukogutöötajad väga oluliseks, et koolituspäevad erinevatel teemadel toimuksid
Kuressaares kohapeal.
Erialast abi probleemide ja küsimuste tekkimise korral said maaraamatukoguhoidjad
keskkogu töötajatelt jooksvalt telefoni või e-posti teel.
2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised
LISA 2
2.4.4 Erialahariduse omandamine
Maakonna 46 raamatukoguhoidjast 24-l on kõrgharidus (sh raamatukogunduslik kõrgharidus
16 töötajal). Keskharidusega raamatukoguhoidjaid on maakonnas 22 (sh raamatukogunduslik
6 töötajal).
Kutsekvalifikatsiooni tunnistus on omistatud 30 maakonna raamatukoguhoidjale.
Eikla/Kaarma raamatukogu juhataja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis bakalaureuseõppes
infokorralduse erialal.
Liiva raamatukogu juhataja läbis RaRa korraldatud raamatukoguhoidjate kutsekoolituse.
Üks keskkogu töötaja lõpetas TÜ mikrokraadi programmi „Usundid kultuuri- ja mõtteloos“.
2.4.5 Töötajate tunnustamine
Aive Sepp (Laimjala) – „Laimjala Rahvamaja 2023 sõber“, panuse ja abi eest Laimjala
kultuuriellu ja rahvamaja tegemistesse
13
Marlin Pärn (Orissaare) – tänukirjad Orissaare Gümnaasiumilt “Aitäh, et andsid võimaluse
oma päeva rikastada rõõmsate laste ja lustlike lugudega”, Orissaare Noortelinnakult
röömufestivalil osalemise eest, Orissaare Avatud Noortekeskuselt noorteka suvelaagri
projektis osalemise eest, Integratsiooni Sihtasutuselt “Aitäh, et aitasid mentorina Keelesõbra
programmi 4. hooajal 2023. aastal oma keelesõbral eesti keelt harjutada ja Eesti kultuuriga
põhjalikumalt tutvust teha”
Agnessa Sepp (Sakla) – tänukirjad Saaremaa Vallavalitsuselt külaelu järjepideva edendamise
eest ja Saaremaa Kaitseliidult hea koostöö eest
Rita Lauge (Tornimäe) – tänukiri Tornimäe rahvamajalt “Tornimäe rahvamaja sõber 2022”
Marie Saarkoppel (Liiva) – 2022. aasta Muhu valla kultuuripreemia ja tunnustus ETKA
Andrase poolt Saare maakonna Täiskasvanud Õppija tänusündmusel kohtumiste sarja
„Ettevõtlik inimene“ korraldamise eest
Anu Kaljuste (Hellamaa) – tänukirjad Saare Maakonna Keskraamatukogult „Saare maakonna
parim maaraamatukoguhoidja 2023, ERÜ-lt „Aasta maaraamatukoguhoidja 2023“ nominent,
Muhu Vallavalitsuselt „Muhu valla 2022. aasta kultuuripreemia“ nominent,
Kultuuriministeeriumilt „Raamatukogude teema-aasta õnnestumisele kaasaaitamise eest“;
Muhu valla kultuuripreemia 2023. laureaat – Hellamaa raamatukogu juhtimise, põnevate
näituste korraldamise ja 2023. a maakonna parima raamatukoguhoidja nimetuse eest
Liisi Ansper (Saare Maakonna Keskraamatukogu) – tänukirjad Saare Maakonna
Keskraamatukogult, ERÜ-lt ja Saaremaa Vallavalitsuselt ERÜ tunnustuse „Parim noor
raamatukoguhoidja 2023“ nominent
Merike Soon (Saare Maakonna Keskraamatukogu) – tänukiri Saare Maakonna
Keskraamatukogu, ERÜ, Saaremaa Vallavalitsus ERÜ auhinna „Lasteraamatukoguhoidja
2023“ nominent
Maret Kaju (Kihelkonna) – Saaremaa Vallavalitsuse tänukiri seoses 50. tööjuubeliga
2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine LISA 3
Saare maakonna 3 raamatukogu asuvad koolihoones, 9 raamatukogu ühes majas rahvamaja ja
3 lasteaiaga. 14 raamatukogu majanaabriteks on erinevad asutused ja ettevõtted
(teenuskeskused, külakeskus, kohvik, spordiselts, tööõppekeskus jne). Omaette hoones on
Mustjala raamatukogu, mis 2024. aasta jooksul kolib Mustjala põhikooli hoonesse.
2023. aasta märtsi lõpus kolis Pärsama raamatukogu Pärsama lasteaia hoonesse renoveeritud
ruumidese.
Remondivajadus on järgmistel raamatukogudel:
Abruka raamatukogu – seinte soojustamine, välisseinte värvimine, välistrepp;
Laimjala – Saaremaa vallal on plaanis Laimjala mõis renoveerida. Selle käigus
tuuakse kool ja lasteaed Kahtlast Laimjala mõisa. Kuna plaani kohaselt läheb remonti
ja saab uue kuue kogu mõis, siis saa ka raamatukogu uued remonditud kaasaegsed
ruumid. Raha selleks on taotletud mitmest projektist.
14
Hellamaa – täielik renoveerimine ja soojustamine;
Orissaare – lugemistoa põranda ja lugemistoa ning kabineti seinte pragude
parandamine, hoidla remont; Tulemas on Orissaare kultuurimaja remont, mille käigus
saavad ka raamatukogu ruumid uuendatud.
Randvere raamatukogu – sanitaarremont;
Sakla raamatukogu – sanitaarremont, värvimistööd;
Taritu raamatukogu – sanitaarremont, aknalaudade ja uste värvimine;
Tornimäe raamatukogu – kapitaalremont, valgustuse väljavahetamine, küttesüsteemi
paremaks muutmine;
Valjala – hoone vajab väljast korrastamist, oleks vaja ka üle vaadata pisivead peale
mitut aastat ruumide kasutamist;
Liiva - uus valgustus ja uued laed;
Saare Maakonna Keskraamatukogu Raamatukogu ruumid (Tallinna 6, Kuressaare) on
kasutusel 2002. aastast. Raamatukogu vajab sanitaarremonti. Ruumide seinad on kulunud,
seintes praod jne.
Lugemissaali katuseaknast tuleb palju külma õhku, kuna katuseakna tihendid on ilmselt oma
aja ära elanud. Töötajad on leti taga pidevalt tõmbetuules.
Suured probleemid on keskkogu kütte- ja ventilatsiooniga. Vaja on korda seada
reguleerimisvõimalused, et raamatukogu ruumides oleks normaalne temperatuur ja jätkuks
õhku. Eriti suveajal on nii lugejatele kui töötajatele tõeliseks katsumuseks kuumus ja
õhupuudus, kuna raamatukogu ruumides puuduvad konditsioneerid.
Hoidlates siinidel liikuvad rasked metallriiulid on muutunud ohtlikuks – teise asendisse
liigutades nad ei seisku, vaid vajuvad töötajatele peale.
2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele
Tabel 5
Juurdepääs võimalik Aste, Eikla, Kõrkvere, Kärla, Leisi, Liiva, Lümanda,
Orissaare, Pihtla, Pärsama, Randvere, Salme, Sandla,
Taritu, Torgu, Valjala, Võhma, Saare Maakonna
Keskraamatukogu
Juurdepääs võimalik osaliselt Hellamaa, Mustjala, Sakla
Juurdepääs puudub Abruka, Kaali, Kaarma, Kihelkonna, Laimjala, Metsküla,
Ruhnu, Tornimäe
Raamatukogu võib olla küll esimesel korrusel, kuid kaldtee puudumisel võivad mitmed järsud
trepiastmed liikumispuudega inimesele siiski takistuseks saada.
Teisel korrusel asuvatesse maaraamatukogudesse on liikumispuudega inimestel sisenemine
raskendatud. Selliseid raamatukogusid on praegu maakonnas 2 (Kaali, Tornimäe) ning 1,5
korrusel asuv Kaarma raamatukogu.
15
Keskraamatukogu ruumides on liikumispuudega ja ka ratastooliga inimesel liikumine
võimalik. Olemas on lift ja invatualetid mõlemal korrusel. Paraku rasketest klaasist välisustest
liikumispuudega või ratastoolis inimene ilma abistajata sisse ei saa.
Juurdepääsetavus aasta jooksul ei muutunud.
Raamatukoguhoidjate hinnangul ei ole siiani liikumispuudega inimeste teenindamisega
probleeme olnud. Kui keegi on abi vajanud, on alati leitud lahendus.
2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas
Arvutitöökohti on maakonna raamatukogudes kokku 108, millest 58 arvutit kasutajate ja 50
raamatukogutöötajate käsutuses. Kõik – nii kasutaja- kui töötajaarvutid – on
internetiühendusega.
Saare maakonnas on avalik WiFi võrk 28 raamatukogus, puudub Kaarma raamatukogus.
Saaremaa vallavalitsuse IT teenistus on suureks abiks IT hangete ja muude IT-alaste
küsimuste lahendamisel, milles meil pädevus puudub. Ka on IT osakond vajadusel varustanud
raamatukogusid kasutatud arvutitega ja vahetatud on arvutite kõvakettaid.
Raamatukoguprogrammi Riks osas on raamatukogudel jätkuvalt väga hea koostöö OÜ
Deltmari ja Meelis Lilbokiga. Kõik tekkinud mured ja erinevad ettepanekud leiavad alati väga
kiiresti vastuse ja lahenduse.
2023. aastal soetati keskkogu internetipunkti 9. ja 10. arvuti tarvis e-notari toimingute
läbiviimiseks vastav kaamera. Alustati ettevalmistust RFID tehnoloogia kasutusele võtmiseks
keskkogus – uutele raamatutele hakati kleepima RFID koode.
2024. a märtsis sõidavad raamatukogude esindajad ja vallavalitsuse esindajad Bornholmi
saarele, et tutvuda sealsete avatud raamatukogude süsteemiga ja saada eeskuju ning
nõuandeid, et seda teenindusmudelit analüüsida ja projekti raames töötada välja sobiv mudel
ka Saaremaa raamatukogude jaoks.
2024. a jätkatakse raamatukogude arvutipargi Windows 11 miinimumnõuetele vastavusse
viimisega.
3. Kogud komplekteerimine ja töötlemine
3.1 komplekteerimise põhimõtted ja uuendused (sh e-teavikud)
Komplekteerimispõhimõtted 2023. aastal ei muutunud. Aluseks olid riiklikud suunised ja
28.06.2021 kinnitatud „Saare Maakonna Keskraamatukogu kogude komplekteerimise ja
säilitamise põhimõtted“.
Kõik maakonna rahvaraamatukogud komplekteerivad oma kogud keskraamatukogu kaudu.
Komplekteerimisel lähtutakse lugejate erinevatest vanusegruppidest, nende huvidest ja
vajadustest. Lasteraamatute tellimisel kasutatakse Eesti Lastekirjanduse Keskuse
soovitusnimekirju.
16
Külaraamatukogud saavad keskkogust tellimislehed tavaliselt 1-5 korda nädalas, mille põhjal
teevad oma valikud ise, lähtudes oma rahalistest võimalustest ning arvestades oma
raamatukogu teeninduspiirkonna eripära (kooli või lasteaia olemasolu, piirkonnas asuvad
asutused, suvitajate soovid jne).
Keskraamatukogu koostab külaraamatukogude tellimuste alusel iga nädal koondtellimused,
olles võrrelnud hulgiladude hindu. Tellimused tehakse hulgiladudest (Apollo, Rahva Raamat)
ja otsetellimused kirjastustest (Varrak, Ersen, Ühinenud Ajakirjad) ning kirjanikelt.
Vormistades maakonna tellimuse hulgikliendina jõuavad teavikud raamatukogudesse oluliselt
soodsamate hindadega. Hulgilaod on kehtestanud ka tellimuse maksumuse, millest alates
saatekulu ei lisandu. Teavikute saabumine Kuressaarde toimus tavaliselt tarnijate kulul,
enamasti 3-5 korda nädalas. Peamised tarnijad olid Rahva Raamat, Apollo, Varrak ja Ersen.
Raamatute tellimuste täitmine ja kohalevedu Kuressaarde toimub kiiresti ja tõrgeteta.
Vajadusel tõi raamatupakid Tallinnast ära Saaremaa Vallavalitsuse auto või tellisime
majandusvedude teenust AS-lt Tehtal. Tavaliselt ühildati teavikute transport näituste vms
Tallinnast toomise või sinna tagasi viimisega.
Saare Maakonna Keskraamatukogu komplekteerib, arvestab ja töötleb teavikuid, peab
arvestust komplekteerimissummade üle, koostab saatelehed ja pakib teavikud transpordiks
külaraamatukogudesse. Raamatupakkide toimetamise reeglina kaks korda kuus – mõnel kuul
ka sagedamini – külaraamatukokku organiseerivad külaraamatukogude juhatajad ise.
Maaraamatukogud kasutavad ka keskkogu laenutuskappi, et oma raamatupakk vajadusel kätte
saada keskkogu lahtiolekuajast olenemata. 2023. aastal läksid raamatupakid
külaraamatukogudesse 21 korral. Keskraamatukogu peamaja lugejateni jõuavad uued
raamatud komplekteerimisosakonnast igal tööpäeval.
Teavikute pidev järelkomplekteerimine maakonna külaraamatukogudele toimub paralleelselt
jooksva komplekteerimisega. Oluline on ka soodusnimekirjadest tellimine ning seda
võimalust kasutatakse palju.
Saaremaa vald andis 2023. a teavikute soetamiseks elaniku kohta 3,42 € (2022 – 3,64 €),
Muhu vald 3 € (2022 – 3 €) ja Ruhnu vald 16,57 € (2022 – 14,92 €).
USA saatkonna toetus keskraamatukogu Ameerika teabepunktile teavikute ostmiseks oli 1893
€ (2022 – 1984 €).
Suurimad annetajad olid Eesti Hoiuraamatukogu, Kultuurileht ja kohalikud elanikud.
Kogude keskmine ringlus maakonnas oli 2023. aastal 0,7 nagu eelmiselgi aastal.
3.1.1 Raamatu komplekteerimine (trükis + e-raamat)
Kogude täiendamisel oli endiselt esikohal Eesti autorite ja Eesti kohta ilmuva kirjanduse,
samuti lastekirjanduse ning oma piirkonna kodulooliste trükiste soetamine. Olulisel kohal oli
ka teatmeteoste ja teadmiskirjanduse ning väärt tõlkekirjanduse tellimine.
Raamatute ostuks kulutatud summa maakonnas tervikuna oli 1,4% suurem, kui eelmisel
aastal. 2023. a osteti raamatuid maakonnas kokku 186 603 euro eest, mis on 80,2% kogu
komplekteerimissummast (2022 – 80,7%).
17
Ostetud raamatu keskmiseks hinnaks kujunes 2023. aastal maakonnas 15 eurot (2022 – 14,27
€). Komplekteeriti ainult trükitud raamatuid.
2023. a tuli Saare maakonna raamatukogudesse raamatuid juurde 13 916 eksemplari, mis on
454 eksemplari vähem kui eelmisel aastal. Juurdetulnud eksemplaridest olid 12 006 ostud
(2022 – 12 805) ja 1910 annetused (2022 – 1565). Annetused moodustasid 2023. a lisandunud
eksemplaridest 13,7%. Annetuste osakaal on paaril viimasel aastal tõusnud. 2021. a oli
kogudesse juurde tulnud raamatutest annetused 8,8% ja 2022. aastal 10,9%. Nimetusi lisandus
3426.
Võõrkeelseid raamatuid lisandus 130 eksemplari (2022 – 178). Ameerika saatkonna toetusega
osteti keskkokku 75 ingliskeelset raamatut, sh ilukirjandus ning enamasti turismi, majandust,
psühholoogiat, keeleõpet, moodi ja turundust käsitlevad teosed.
Maakonda juurdetulnud raamatutest 10 221 eksemplari (2022 – 10623), s.o 73,5% oli laste- ja
ilukirjandus (2022 – 73,9%)
Saare Maakonna Keskraamatukogu peamajja Kuressaares lisandus 3485 eksemplari (2022 –
4089). Sellest 3597 eksemplari olid ostud (2022 – 3851) ja 248 eksemplari (2022 – 238)
annetused. Keskkogu peamajja juurde tulnud raamatutest olid 59,8% ilukirjanduslikud teosed
(2022 – 61,9%).
Keskraamatukokku Kuressaares osteti iga nimetust raamatuid keskmiselt 2 eksemplari. Väga
nõutud ja populaarseid ilukirjanduslikke teoseid vahel kuni 4 eksemplari ja vajadusel
rohkemgi, sõltuvalt raamatu populaarsusest ja tekkinud järjekorra pikkusest.
3.1.2 Perioodika komplekteerimine
Maakonnas tervikuna telliti perioodikat 44 866 euro eest (2022 – 43 076 €), mis mis
moodustas 19,3% (2022 – 18,9%) kogu komplekteerimissummast.
Saare maakonna raamatukogudele riigilt kogude komplekteerimiseks saadud toetusest (70 141
eurot) kasutati kultuuriperioodika tellimiseks 3661 eurot.
Kogu Saaremaa valla raamatukogude perioodika telliti 2023. aastal keskkogu vahendusel,
arvestades haruraamatukogude soove.
Ameerika saatkonna toetusega osteti keskkokku 8 nimetust ingliskeelseid ajakirju (sh
majandust, poliitikat, teadust, turismi, sisustust ja moodi käsitlevad ajakirjad).
Keskkogus Kuressaares oli võimalik lugeda 110 nimetust ajakirju ja 17 nimetust ajalehti.
3.1.3 Auviste komplekteerimine
Auviste ja muude teavikute ostud kokku moodustasid kogu maakonna
komplekteerimissummast 0,5% .
Auviseid tuli maakonna raamatukogudesse juurde 16 (2022 –55), millest 14 olid ostud (2022
– 34). Raamatukogude kasutajate huvi auviste vastu on väike ning seetõttu on nende
komplekteerimine ka vähenenud.
18
Muid teavikuid lisandus maakonna raamatukogudesse 75 (2022 –59), kolm neist annetused.
Valdavalt on need erinevad lauamängud, mis on jätkuvalt raamatukogude külastajate hulgas
väga populaarsed.
3.2 inventuurid, mahakandmised
Maakonna raamatukogude kogudest kustutati 12 541 raamatut (2022 –10 204), 405 ajakirja
aastakäiku (2022 – 293), 63 auvist (2022 – 4) ja 2 muud teavikut (2022 – 4).
Likvideeritud Tagavere raamatukogu raamatufond anti üle Tagavere seltsile MTÜ Tagavere
Optimistid.
4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused
Saare Maakonna Keskraamatukogu (peamaja Kuressaares) liitus üleriigilise
laenutusplatvormiga MIRKO. Septembrikuus sai keskkogu vaikse töö kabineti.
Oktoobris 2023. a korraldas Saaremaa Vallavalitsus rahvaküsitluse. Üldise rahulolu kohta
küsiti nii üldist arvamust kui ka hinnangut iga valla teenuse kohta eraldi. Rahuloluküsitluses
said Saaremaa valla teenustest viie punkti skaalal kõrgeimad hinded raamatukogud (4,2
punkti), järgnesid avalik kord ja turvalisus (4), lasteaiaharidus (4) ja kooliharidus (3,8).
2023. aasta lõpus tegid lugejate rahulolu-uuringu Muhu valla Hellamaa ja Liiva raamatukogu
ning Saare Maakonna Keskraamatukogu (kaasa arvatud harukogud).
Muhu valla Hellamaa ja Liiva raamatukogude rahuloluküsitlusele vastas kokku 59 inimest.
Vastata sai nii paberkandjal, kui ka internetis. Pooled vastajatest kasutavad mõlemat
raamatukogu, ülejäänud jagunevad enam-vähem võrdselt kahe raamatukogu vahel. Valdav
enamus vastajatest olid naised, enamus töötavad inimesed.
Küsitlusele vastajad olid Muhu valla raamatukogude teavikute valikuga väga rahul ja pigem
rahul. Raamatukogude asukohta ja ligipääsetavust peeti heaks. Mainiti, et töötajad on väga
toredad ja kompetentsed. Kiideti raamatukogude vahelist head koostööd.
Hellamaa raamatukogule sooviti suuremaid, soojemaid ja remonditud ruume.
Raamatukogudelt oodatakse raamatukappe, kojukandeteenust ning ööpäevaringset
ligipääsetavust ning vallalt töötajatele kõrgharidusega kultuuritöötaja palka.
Saaremaa valla raamatukogude lugejate rahulolu-uuring toimus ajavahemikus 20.11.-
31.12.2023. Uuringu läbiviimiseks kasutati empiirilist kvantitatiivuuringut, mille jaoks loodi
Google vormide põhine ankeetküsimustik. Täita sai ka paberkandjal ankeete. Kokku laekus
522 vastust. Kõige enam vastajaid oli vanuses 40-49 aastat, 80% neist naised.
Uuring Saaremaa valla raamatukogude kohta andis huvitava ülevaate kohaliku kogukonna
lugemisharjumustest ja raamatukogude külastamise mustritest.
Uuringus osalejad peavad kohalikke raamatukogusid olulisteks kogukonnakeskusteks ning
olid rahul kogude koostise ja raamatukogudes pakutavate teenuste kvaliteediga. Vastajate
poolt kõige enam kasutatud teenused olid raamatute kojulaenutus, perioodika lugemine
19
kohapeal ja raamatute tagastuskast. Üldse mitte ei kasutanud vastajad MIRKO-t. Kõrgelt
hinnati raamatukoguhoidjate kompetentsust, usaldusväärsust, abivalmidust ja sõbralikkust.
Raamatukogudelt ootavad küsimustikule vastajad üritusi, koolitusi ja kirjanikega kohtumisi,
laenutuskappe ning vaikse töö kabinette ja et osad haruraamatukogud oleksid nädalas
rohkematel päevadel avatud.
4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused
4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine
Saare maakonna rahvaraamatukogudes on tagatud elanikele juurdepääs avalikule teabele.
Kasutajate käsutuses on 58 arvutit (kõik internetiühendusega), sh Kuressaares 16 arvutit.
WIFI leviala on 28 maakonna rahvaraamatukogus, puudub ühes.
Internetipunktide kasutajad külastasid põhiliselt internetipanka, sotsiaalmeedia kanaleid,
infoportaale, e-notarit, ajalehtede võrguväljaannete lehekülgi ning osteti praami- ja
lennupileteid, telliti kalastuslubasid, vaadati e-posti, digiallkirjastati dokumente jne. Palju
kasutati ka printimisteenust.
Väga oluline on raamatukoguhoidjate osa lugejate abistamisel e-teenuste kasutamisel
erinevates keskkondades.
AIP-i arvuteid kasutati ka kaugtöö tegemiseks.
2023. aastal oli keskraamatukogu internetipunkti külastusi Kuressaares 5666, mis on 7,8%
rohkem kui eelmisel aastal, haruraamatukogudes on jäänud endisele tasemele.
4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused
Välisteeninduspunktid on kahel külaraamatukogul – Laimjala ja Sakla. Laimjala
teeninduspunktis Saarekülas ja Sakla teeninduspunktis Kallemäe koolis on võimalik
lugemisvara laenutada neljapäeviti.
Koduteenindust pakkusid keskkogu ja 15 külaraamatukogu. Tagastuskastid on kõigil Saare
maakonna rahvaraamatukogudel.
Keskkogu lugejad Kuressaares saavad kasutada ka raamatukappi. 2023. a oli 1011
raamatukapi laenutust, so 48 rohkem kui eelmisel aastal.
2023. aasta märtsikuus ühines Saare Maakonna Keskraamatukogu üleriigilise
laenutusplatvormiga MIRKO. Aasta on olnud edukas. MIRKO tellimusi oli päevas keskmiselt
kaks. 2023. aastal oli kokku 160 tellimust, laenutati kokku 344 raamatut. MIRKO kaudu
liikusid ilukirjanduslikud teosed, elulood ning aiandus-, käsitöö- ja investeerimisalased
raamatud.
Septembris paigaldati keskkogu lugemissaali vaikse töö kabinet, mis leiab väga aktiivset
kasutust nii teismeliste, õppijate, rühmatöö tegijate kui ka kaugtöö tegijate poolt. Juba
esimese kahe kuu jooksul oli üle 300 kasutuskorra. Kabiinis töötatakse sülearvutiga (Zoom jm
keskkondade kasutamine, kus on vaja rääkida), on õpetaja-õpilane eratunnid, loetakse
20
raamatut, tehakse rühmatööd jne. Kuigi kabiin on mõeldud kahele inimesele, mahutab see
tegelikult neli inimest.
Aina enam kasutatakse raamatukogusid kaugtöö tegemiseks. Mitmed haruraamatukogud tõid
esile vajaduse individuaaltöö ruumi järele.
Jätkuvalt pakkusid 2023. a Omniva lepingulisena postiteenuseid Liiva, Mustjala ja Salme
raamatukogu.
Sakla raamatukogu juhataja viib kahe läheduses oleva bussiootepaviljoni riiulitele reisijate
jaoks kaasa võtmiseks mahakantud raamatuid. See lugemisvara on kenasti omaniku leidnud.
2023
Maakonnas tervikuna:
raamatukogude registreeritud kasutajate hulk vähenes ühe inimese võrra
külastusi oli rohkem 1,1%
kojulaenutuste arv vähenes 1%
külastusi elaniku kohta oli 5 (2022 – 5,1)
kojulaenutusi elaniku kohta 6,9 (2022 –7,2)
laenamissagedus 24,9 (2022 –24,4)
Tabel 6
Raamatukogu Lugejad 2022 Lugejad 2023 Muutus (+-)
Rahvark
mk-s kokku*
11717 11716 -1
MKR kokku** 11053 11025 -28
*Rahvaraamatukogud maakonnas kokku
**Maakonnaraamatukogu koos oma haruraamatukogudega kokku
Kasutajate arvust olid 23,8% lapsed (2022 –23,3%). Saare maakonna elanikest 33,8% olid
raamatukogude registreeritud kasutajad (2022 – 34,9%).
Tabel 7
Raamatu-
kogu
Külastused
2022
Külastused
2023
Muutus
(+-)
Virtuaal-
külast.
2022
Virtuaal-
külast.
2023
Muutus
(+-)
Rahvark
mk-s kokku*
171992 173954 +1962 266323 245538 -20785
MKR
kokku**
162345 163320 +975 266323 245538 -20785
*Rahvaraamatukogud maakonnas kokku
**Maakonnaraamatukogu koos oma haruraamatukogudega kokku
21
Tabel 8
Raamatu-
kogu
Laenut-d
2022
Laenut-d
2023
Muutus
(+-)
Päringud**
* 2022
Päringud**
* 2023
Muutus
(+-)
Rahvark
mk-s kokku*
285961 291279 +5318 5114 5948 +834
MKR
kokku**
270408 275489 +5081 4971 5785 +814
Tabelis on koju- ja kohallaenutused kokku liidetud.
*Rahvaraamatukogud maakonnas kokku
**Maakonnaraamatukogu koos oma haruraamatukogudega kokku
Kõigist laenutustest olid kojulaenutused 81,7% (2022 – 84,1%)
Maakonna raamatukogude kojulaenutustest 84,6% olid raamatud (2022 – 83,6%),
perioodika 15,1% (2022 – 16,1%) ja auvised ning muud teavikud 0,3% (2022 – 0,3%)
Ilukirjanduse osakaal raamatute kojulaenutuste hulgas maakonna raamatukogudes oli
76,3% (2022 – 76,5%).
Kojulaenutustest moodustas võõrkeelne kirjandus 1% (2022 –1,1 %).
Lugejate hulgas on endiselt populaarsed „Minu …“ sarja raamatud, palju loetakse ka
elulooraamatuid. Eelistatakse Skandinaavia maade kriminaalromaane. Jätkuvalt tuntakse huvi
investeerimisalaste raamatute vastu. Kogudest leiavad kasutamist eelkõige uuemad raamatud.
Enim laenutatud raamatud Saare maakonna maaraamatukogudes 2023
Lembit Ulfsak Epner, Eero 211
Üksainus isiklik elu Tuule, Eet 205
Avameri [5]. Meri taskus Uustulnd, Lembit 178
Kauge lähedus Ernits, Marje 173
Helge tulevik Ernits, Marje 168
Küünlapäeva loos Sepp, Adena 152
Ära ütle midagi Jaanimaa, Lea 152
Nagu lainevahust tõusnud Tinnuri, Urve 148
Väike külaturg. Tähistaevas May, Nicola 143
Päikesevilla saladused Bohnet, Jennifer 134
Tähtede jagaja Moyes, Jojo 128
Peen perekond Lember, Ira 126
Enim laenutatud raamatud Saare Maakonna Keskraamatukogus (Kuressaares) 2023
Kus laulavad langustid Owens, Delia 120
Lembit Ulfsak Epner, Eero 111
Ma tahan. Ma suudan. Ma võin – Dorbek, Mauri 107
Kristi Ojasaare lugu
Libahunt Kitzberg, August 91
Kollane autopõrnikas sõidab ringi Pervik, Aino 91
22
Minu Kuressaare - uhkelt iseseisev Pesti, Mele 89
Varastatud oranž jalgratas Keränen, Mika 84
Vanamees ja meri Hemingway, Ernest 79
Rehepapp, ehk, November Kivirähk, Andrus 79
Kaksteist kuud Maršak, Samuil 78
Avameri [5]. Meri taskus Uustulnd, Lembit 76
Jussikese seitse sõpra Väljal, Silvi 74
Infopäringud
Päringuid registreeriti 2023. a maakonna raamatukogudes kokku 5948 (2022 – 5059), so 18%
rohkem kui varasemal aastal. Valdavalt olid need teemapäringud.
Näiteid päringutest: Eesti eksiilvalitsus, linnukeel, luuletused kaladest, elu ja teispoolsus,
korilusturism, kassitõud, muinasjutud põhjamaa loomadest, ärevushäire, pliidi ehitamine,
sokikanna kudumine, Bittneri palsami koostis, Tumala hiiekivid, mänge pulmas mängimiseks,
nahknõud baroki ajastul, nahktapeet, kadunud postipaki otsimine jne.
Tabel 9
Raamatu-
kogu
Virtuaalürituste arv Virtuaalüritustel
osalejate arv
Virtuaalürituste
järelvaatajate arv***
2022 2023 2022 2023 2022 2023
Rahvark
mk-s
kokku*
2 1 60 3 0 804
MKR
kokku**
2 0 60 0 0 0
*Rahvaraamatukogud maakonnas kokku
**Maakonnaraamatukogu koos oma haruraamatukogudega kokku
***kui järelvaatamine võimaldati peale ürituse toimumist
Hellamaa raamatukogu juhataja korraldas koostöös Muhu valla kultuurijuhiga Facebooki
lehtedel Muhu mardipäevakommete tutvustamiseks virtuaalürituse „Mardilaupa jutud“.
Tabel 10
Raamatu-
kogu
Virtuaalkoolituste arv Virtuaalkoolitustel
osalejate arv
Virtuaalkoolituste
järelvaatajate arv***
2022 2023 2022 2023 2022 2023
Rahvark
mk-s
kokku*
0 0 0 0 0 0
MKR
kokku**
0 0 0 0 0 0
*Rahvaraamatukogud maakonnas kokku
**Maakonnaraamatukogu koos oma haruraamatukogudega kokku
***kui järelvaatamine võimaldati peale koolituse toimumist
23
Tabel 11
Raamatu-
kogu
Virtuaalnäituste
arv 2022
Virtuaalnäituste
arv 2023
Virtuaalnäituste
külastajate arv
2022
Virtuaalnäituste
külastajate arv
2023
Rahvark
mk-s
kokku*
0 0 0 0
MKR
kokku**
0 0 0 0
*Rahvaraamatukogud maakonnas kokku
**Maakonnaraamatukogu koos oma haruraamatukogudega kokku
4.3 RVL teenindus
Maakonnas tervikuna said raamatukogud RVL-i teel kokku 1955 tellimust (2022 – 2026).
Teistelt raamatukogudelt telliti 2005 eksemplari (2022 – 2002).
Peamiselt oli tegemist maakonnasisese RVL-ga, mis toimus läbi Riksi ja oli kasutajale tasuta.
Maakonnasisese RVL-i puhul korraldati raamatute kättesaamine ja tagastamine
raamatukogutöötajate vahendusel või sõprade-tuttavate abiga ning lugejatel oli võimalik oma
raamatud kätte saada ka keskkogu laenutuskapist. Maaraamatukogud esitasid välis RVL-i
tellimusi harva.
Keskkogu Kuressaares tellis raamatuid pea kõigist ESTER-s olevatest suurematest
raamatukogudest. Eesti Rahvusraamatukogust telliti kaheksa artiklite digikoopiat. Need olid
nii erialaajakirjadest, kui ka ajalehtest ning artiklite kogumikest.
4.4 Laste- ja noorteteenindus
4.4.1 Laste-ja noortekirjanduse komplekteerimine
Laste- ja noorsookirjanduse komplekteerimispõhimõtted ei muutunud. Eelistati eesti
algupärast laste- ja noorte- ning teabekirjandust ja väärt tõlkekirjandust.
Oluline oli „Lugemisisu“ projekti kaudu saadud raamatute hulk. Lastele ilmub palju
kaasaegset ja head kirjandust. Lugemisharjumuse kujundamiseks on oluline pakkuda klassika
kõrvale ka uut.
Laste- ja noortekirjandust osteti maakonda kokku 2882 eksemplari, millele kulutati 30 398
eurot (2022 – 3259 eksemplari, millele kulutati 31923 eurot).
Saare Maakonna Keskraamatukogu peamajja osteti laste- ja noortekirjandust 974 eksemplari
10 781 euro eest (2022 – 1146 eksemplari 11 877 euro eest).
4.4.2 Laste-ja noorte raamatukogu kasutamine
Tabel 12
Rmtk Lug-d
2022
Lug-d
2023
Muutus
(+-)
Külast-d
2022
Külast-d
2023
Muutus
(+-)
Laenut
2022
Laenut
2023
Muutus
(+/-)
Rahvark
mk-s
2727 2786 +59 39019 42366 +3347 24099 24114 +15
24
kokku*
MKR
kokku**
2587 2623 +36 36835 39562 +2727 22838 22368 -470
*Rahvaraamatukogud maakonnas kokku
**Maakonnaraamatukogu koos oma haruraamatukogudega kokku
Laste ja noorte raamatukogude kasutamise kõik arvnäitajad maakonna tervikuna kasvasid
2023. aastal.
Maakonna lugejate üldarvust 23,8% olid lapsed (2022 – 23,3%). Laste külastused
moodustasid 24,4% kõigist külastustest (2022 – 22,7%) ning kojulaenutused 10,1% (2022 –
10%).
4.4.3 Laste-ja noorteteenindus, s.h lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine
Laste lugemisharjumuste kujundamise peamisteks eeldusteks on lapsi köitvate teavikute
olemasolu raamatukogus ja erinevate ürituste korraldamine ning seejuures koostöö tegemine
kohaliku kooli, lasteaia, rahvamaja ja noortekeskusega. Raamatukoguhoidjad tõdevad, et
lastetööd on hea teha, kui lasteaed ja kool asuvad lähedal ning on koostööst huvitatud.
Eesti Lastekirjanduse Keskuse projektiga „Lugemisisu“ on liitunud 10 Saare maakonna
raamatukogu (Saare Maakonna Keskraamatukogu ning Aste, Kärla, Laimjala, Liiva,
Lümanda, Orissaare, Salme, Tornimäe ja Valjala raamatukogu). Raamatukoguhoidjate arvates
on programm aidanud kaasa laste lugemishuvi tõusule.
Raamatukoguhoidjad tutvustasid nii koolides kui lasteaedades õpetajatele ELK spetsialistide
poolt koostatud soovitusnimekirju. Lasteaiaõpetajatele korraldati õppepäevi tutvustamaks uut
lastekirjandust.
Orisaare raamatukogu lasteosakonna töötaja käib lasteaias kõigis neljas rühmas üle nädala
raamatuid ette lugemas ja rühma kirjavara viimas. Põhikoolile ja gümnaasiumiklassidele
komplekteeris ta raamatukastid 8. septembril toimunud lugemistunni tarvis, mida siis
koolitunnis üheskoos avastati ja loeti.
9. klassi noormees käis Orissaare raamatukogus lasteosakonna töötajal töövarjuks ja oli abiks
poistele suunatud raamatute väljapaneku koostamisel. Tehisintellekti abil nuputati poisse
innustav pealkiri ja kujundus.
Keskkogu aitas kaasa MTÜ Soojad Südamed projektile „Raamatukogu ratastel“, mille
eesmärk on anda Ukraina lastele läbi raamatute võimalus õppida ja mitte unustada oma
kultuuri. Projekti raames annetustena kogutud ukrainakeelsed raamatud said lasteosakonnas
oma riiuli.
4.4.4 Laste- ja noorteüritused
LISA 4
Lisa 4 ürituste tabelisse on lisatud ka raamatukogudes lastele toimunud kasutajakoolitused,
sest üsna tihti on koolitus ja üritus omavahel põimunud.
25
Aastal 2023 toimus lastele hulgaliselt erinevaid ettevõtmisi ja ka kohtumisi lastekirjanikega.
2023. lastele toimunud:
näitused ja väljapanekud maakonnas kokku 163
laste ürituste arv maakonnas kokku 324
laste rühmakoolitused maakonnas kokku 213
lastele käisid esinemas Liis Sein, Helen Käit, Indrek Koff, Lembit Uustulnd, Markus
Saksatamm, Andrus Kivirähk ja Ene Sepp
Jätkuvalt olid laste hulgas populaarsed meisterdamistunnid koos juhendajaga, palju
mängitakse lauamänge. Keskkogu kodulehele seati üles lauamängude leht mängude
juhenditega, mida jooksvalt täiendatakse. Keskkogus alustati lauamängude
kojulaenutamisega.
Suurt huvi pakkusid lastele liikluskuu jooksul toimunud näitused, viktoriinid, ohutult koolitee
läbimise mängud jne.
Liikumisaasta puhul ostis keskraamatukogu lasteosakond juurde tubaseid sportimisvahendeid
nagu tasakaalulaud ja toabatuut. Oli võimalus ka malet mängida ja hantleid tõsta ning
hüppenööriga hüpata.
Eelmisel aastal täitus soov tuua beebid ja nende vanemad raamatukokku. Leiti toredad
beebiviiplemise entusiastid, kes pakkusid rõõmsat olemist Kuressaare beebidele ja emmedele-
issidele.
Rohkem tähelepanu pöörati keskkogus toimetulekurühma lastele, pakkudes neile üritusi
raamatukogus. Muinasjututuba kohandati ratastoolidele juurdepääsetavaks.
Keskkogu lasteosakonna töötajad käisid ise rohkem väljas – lasteaedadesse viidi raamatuid ja
tehti ka lugemishommikuid seal kohapeal.
Maaraamatukogudel, mille teeninduspiirkonnas ei ole kooli ega lasteaeda, on laste
lugemishuvi tõstmiseks erinevate ettevõtmiste korraldamine keeruline. Selliseid
raamatukogusid on maakonnas üheksa.
Tornimäe raamatukogu juhataja käib lasteaias kaks korda kuus, algklassiõpilasi oodatakse
raamatukokku kord nädalas ja põhikooliõpilastele korraldas ta 2023. a neli
raamatukogulaagrit.
Valjala raamatukogu juhataja osales Valjala noortekeskuse noorte kirjutatud projektis, mille
sisuks oli väljasõit koos erinevate tegevustega. Käidi Tallinna Lennusadamas, Pronto
keskuses, Tallinna Ülikoolis, driftikeskuses, Viimsi raamatukogus ja noortekeskuses.
Enne jõule oli Valjala raamatukogus jõuluraamatukogu, kuhu olid oodatud lapsed koos
vanematega. Üheskoos meisterdati, mängiti bingot ning tehti riiulite vahel taskulambiga
orienteerumist, loeti jõululuuletusi ja jõulujutte.
Orissaare raamatukogu viis ERÜ projekti „Raamatukogud-muuseumid-noored” toel koos
Saaremaa Noorsootöö Keskuse ja Orissaare Avatud Noortekeskusega läbi projekti
„Raamatute erinevad võimalused olla noortele ja noortega koos helis, pildis ja raamaturiiulis”
26
https://www.youtube.com/watch?v=Cn1ZZ6NjQCM&list=PLY5UfSdQqnuozAgz9aHo8NeA
tfnMyO-5j&index=9
Projektis osales neli noortekeskuse suvelaagri vahetust. Noorematega (7-8-aastased) tegutseti
igapäevaselt ka raamatukogus, kasutades palju „Lugemisisu” teematundide materjale.
Teemaks oli muinasjutu loomine.
Teine vahetus – 9-10-aastased – tegelesid teemaga muinasjutt ja illustratsioon. Külastati ka
Digitiva multimeedia kunstiruumi Tallinnas. Kolmas vahetus – 11-12-aastased – leidis
raamatukogust tekstid, millest loodi helisalvestisi. Neljanda vahetuse (13+) eesmärgiks oli
välja mõelda ja teostada video, mis tutvustab noortepäraselt raamatukogu ja selles pakutavat.
Orissaare raamatukogu osales ka lõõgastava vabaõhuraamatukogu töötoaga Orissaare
Noortelinnaku noortefestivalil „RÖÖM”.
Hellamaa, Liiva, Laimjala, Orissaare ja Tornimäe raamatukogu korraldasid koos Ida-
Saaremaa ning Muhu rahvamajade ja noortekeskustega Muhu Muuseumis jõulumaa etenduse
ja töötoad.
Kärla raamatukogu korraldas oma teeninduspiirkonnas elavatele Ukraina lastele
raamatukogutunde, kus lisaks raamatukoguga tutvumisele mängiti Eestiga seotud mänge,
räägiti ohutust liiklemisest ning iga tunni lõpus oli vestlusring ja joonistamine.
Keskkogu videosaalis vaatasid Ukraina lapsed kolmel korral oma emakeelseid multifilme.
4.5 Erivajadustega sihtrühmade teenused
Koduteenindust pakkusid keskkogu ning Abruka, Eikla, Kaarma, Kärla, Laimjala, Liiva,
Lümanda, Metsküla, Orissaare, Pihtla, Sakla, Sandla, Taritu, Torgu ja Võhma raamatukogu.
Koduteenuse sagedus sõltus inimeste soovist ja vajadustest. Raamatud ja ajakirjad toimetasid
eakate ja puuetega inimesteni raamatukogutöötajad või toimus see koduhooldusega tegelevate
valla sotsiaaltöötajate vahendusel. Pakuti ka arvutiabi, postitati kirju ning viidi koju
postipakke.
Koduteenuse kasutajate arv maakonnas kasvas ühe inimese võrra. Koduteeninduse kordi oli
25% vähem, kui eelmisel aastal.
Tabel 13
Kordade arv Teenuste arv Kasutajate arv
Koduteenindus
Saare Maakonna
Keskraamatukogu
355 902 97
Liiva 22 22 1
27
Tabel 14
Teenused teistele asutustele Ürituste arv Osavõtjate arv
Randvere Tööõppekeskus 2 40
Muhu Hooldekeskus 5 100
Randvere raamatukoguga ühes hoones asuvas tööõppekeskuses käivad erivajadustega
inimesed, kellele raamatukogu juhataja pakub raamatukogupoolset vaheldust igapäevaelule.
Randvere raamatukogu juhataja korraldas tööõppekeskuse klientidele ürituse "Minu
lemmikraamat". Igaüks valis raamatukogust meeldiva raamatu. Üheskoos loeti katkendeid ja
arutati, miks just see raamat sai lemmikraamatuks valitud.
Randvere raamatukogu juhataja juhendamisel õppisid Randvere Tööõppekeskuse kliendid
selgeks näidendi "Kass jõuluvanaks" ja esitasid selle peol, millest võtsid osa ka klientide
vanemad.
Liiva raamatukogu juhataja külastas 2023. a kahel korral Muhu Hooldekeskust, kus tutvustas
uusi raamatuid, korraldas mänge ja rääkis hoolealustega niisama eluolust.
Hellamaa raamatukogu juhataja korraldas kolm üritust Muhu Hooldekeskuse klientidele. Ta
tutvustas nukunäituse eksponaate ning raamatuid ja laule nukkudest. Oli lugemistund koos
raamatute ja uute väljapanekutega tutvumisega ning laulud vanavanematest. Ta tegi ülevaate
liikumisaasta sõnakorjest ning muhu keele sõnamängudest.
4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja
võimalusi pakkuv kultuurikeskkond
Paljudele inimestele on raamatukogu ainuke kultuuriasutus, mida külastatakse. Seetõttu omab
suurt tähtsust, mida ja missuguseid võimalusi raamatukogud vaba aja veetmiseks ja
enesetäiendamiseks pakuvad.
2023. aastal oli maakonna raamatukogudes kokku 471 näitust ja väljapanekut, (2022 – 500)
ning toimus 624 üritust (2022 – 639), millest võttis osa 14848 inimest (2002 – 14395).
4.6.1 kohalikul tasandil
Maakonna raamatukogud tegid koostööd oma piirkonna teenuskeskuste, osavallakogude,
rahvamajade, koolide, lasteaedade, hooldekodude, muuseumide, noorte- ja külakeskuste,
huvikoolide ning teiste asutustega, samuti vabatahtlike, Naiskodukaitse kohalike
jaoskondadega, Kaitseliidu Saaremaa Malevkonnaga, seltside ja MTÜ-dega ning teiste
maakonna raamatukogudega.
Muhu valla Hellamaa ja Liiva raamatukogu genereerivad üheskoos ideid, vahetavad
kogemusi-mõtteid ning viisid 2023. aastal läbi väikese rotatsiooni – Hellamaa raamatukogu
juhataja töötas Liival ja vastupidi.
28
Keskraamatukogul jätkus endistviisi kohalikul tasandil meeldiv koostöö erinevate Kuressaare
linna asutustega. Nendeks olid Kuressaare Kunstikool, Kuressaare Muusikakool, Saaremaa
Toetava Hariduse Keskus, Luce Kool, Kuressaare Ametikool, Kuressaare Täiskasvanute
Gümnaasium, Kuressaare Rahvaülikool, Vanalinna Kool, Hariduse Kool, Nooruse Kool,
Saaremaa Gümnaasium, TalTech Kuressaare Kolledž, Saaremaa Kunstiklubi, Kuressaare
Haigla, MTÜ Oesel Studium, Kuressaare Avatud Noortekeskus Noortejaam, Kuressaare
lasteaiad, samuti Saaremaa Vallavalitsus, Saaremaa Muuseum, Saare Arhiivraamatukogu,
Saare Arenduskeskus, Kuressaare Kultuurivara, AS Overall Eesti, Kaimo Catering, OÜ
Tehtal, Raadio Kadi, Grand Rose Spa, Töötukassa Saaremaa osakond ning kohalik ajaleht
Saarte Hääl.
Erinevad sündmused toimusid raamatukogudes, kuid raamatukogutöötajad osalesid ka
kohalike ürituste ja ettevõtmiste korraldamisel ning läbiviimisel (liikumis- ja sauna-aasta
ettevõtmised, emakeelepäev, rahvakalendri tähtpäevad, jaanipäev, Eesti Vabariigi aastapäev,
lastekaitsepäev, kohalik luulevõistlus, advendiküünalde süütamine, vanavanemate päev,
eakate päev, jõululaat jne). Pandi välja teema-aastale pühendatud näitused ja väljapanekud.
Liikluskuu raames korraldati viktoriine jm nii lastele kui täiskasvanutele.
Liikumis- ja sauna-aasta 2023
Abruka raamatukogu aitas korraldada saunamaratoni ja Eikla raamatukogu juhataja Kaarma
kogukonna spordimänge. Leisi raamatukogu ja lasteaia koostöös toimus õuemängude päev.
Raamatukogude aasta üleminekut liikumisaastasse tähistati Lümanda majas kirjandusliku
orienteerumismänguga. Lümanda/Taritu raamatukoguhoidja aitas korraldada traditsioonilisel
perepäeval liiklusteemalise orienteerumismängu ja aardejahi ning viis lasteaia vanemale
rühmale läbi tervisteemalisi ettelugemisi-vestlusi koos liikumismängudega.
Sakla raamatukogu raamatukoguhoidja eestvedamisel oli kaks matka Koigi rabasse ning
septembrikuus kepikõnnipäev Valjala maalinnal. Sakla seltsimajas toimusid Ukraina
juhendajaga joogatunnid. Suviste lastelaagrite aegu korraldati saunapäevi ning valmistati koos
lastega saunavihtu.
Metsküla raamatukogu eestvedamisel toimus liikumisaasta matk. Torgu raamatukogu aitas
kaasa vastlapäeva spordivõistluse ning matkade „Külast külla“ korraldamisele.
Keskkogu laste lugemissaali jõulutuba oli kujundatud liikumisaasta teema kohaselt.
Kirjandusüritused, raamatuesitlused ja kohtumised
Aasta jooksul kohtusid raamatukogudes lugejatega nii kirjanikud kui muude elualade
inimesed. Mandrilt esinejate kutsumisel tegid raamatukogud koostööd. Planeeriti nii, et oma
ühe Saaremaal käigu ajal saaks kutsutu olla külaliseks mitmes raamatukogus. See oli
autoritele mugavam ja raamatukogudele rahaliselt soodsam.
Raamatukogude külalisteks olid Helen Käit (keskkogu), Andrus Kivirähk (keskkogu, Liiva,
Hellamaa), Markus Saksatamm (keskkogu), Contra (Laimjala), Indrek Koff (keskkogu,
Tornimäe), Liis Sein (keskkogu, Salme), Ene Sepp (keskkogu, Abruka, Valjala), Jaan Pehk
(Abruka), Ülo Tuulik (Abruka), Ülle Rand (Metsküla), Lembit Uustulnd (keskkogu), Tarmo
Pikner (Lümanda) ning Pille ja Tambet Tamm (Liiva).
29
Jutuõhtutel Aste, Torgu ja Pärsama raamatukogus sai kuulata Ena Metsa lugusid. Keskkogus
ja Lümanda raamatukogus rääkis Karin Sibul Saaremaa kirjanikust Helene Rannast, olid
Kristiina Maripuu keeleloengud Valjala ja Orissaare raamatukogus ning Enda Naabri 85.
sünnipäevale pühendatud kirjandusüritus keskkogus.
Eesti kirjanduse päeva tähistati kokkusaamisega Orissaare kirjandusklubis ja Aste
raamatukogus, A. H. Tammsaare sünniaastapäeva Lümanda, Taritu, Torgu ja Salme
raamatukogus.
Oli mitmeid raamatuesitlusi. Märt Treier esitles oma raamatut „Ennäe inimest!” keskkogus,
Laimjala ja Orissaare raamatukogus. Keskkogus oli Vilma Rauniste raamatu „Inimesed läbi
aja ja lehe lugude III (2015-2016)“ esitlus. Orissaare raamatukogus esitleti Airon Stone
Martini “Rahutee” triloogia avaraamatut. Merendustegelane Jüri Lember tutvustas raamatut
„Eesti merenduse ajalugu I” Orissaare raamatukogus.
Lümanda raamatukogus olid esinemas Liia Hänni, Eve Int ja Annela Salk ning Kärla
raamatukogus Kalev Stoicescu. Taritu raamatukogus toimus kohtumine Angela Jelissejeviga
“Ettevõtjast kultuurikorraldajaks”. Salme raamatukogus rääkis Veljo Kuivjõgi elust Marokos,
keskpäevaklubi külaline oli Reet Viira.
Keskkogus ning Kärla ja Salme raamatukogus oli kohtumine Hillar Lipuga, kes rääkis
Sõrvemaa vaatamist väärivatest kohtadest.
Toimus emakeelepäevale pühendatud Valjala 2. luulevõistlus. Valjala raamatukogu juhataja
osales luulevõistluse žürii töös. Peale emakeelepäeva olid võistlustööd väljas Valjala
raamatukogus.
Laimjala raamatukogu aitas kaasa Laimjala luuleöö korraldamisele.
Kohalikku kultuuripärandit tutvustavad ning jäädvustavad ettevõtmised
Tähistati raamatukogude juubeleid – Valjala raamatukogu 140, Mustjala 125, Salme 120,
Pärsama ja Leisi 115, Tornimäe 105, Taritu 100 ning Abruka, Randvere, Metsküla ja Võhma
raamatukogu 95.
Sakla raamatukogu juhataja korraldas koos mitmete rahvakultuuri kollektiividega kultuurseid
kessikuid ning lõi ise kaasa tantsurühmaga ”Viktooria” esinemistel.
Hellamaa raamatukogu tegeleb jätkuvalt Muhu kultuuripärandi tutvustamisega. Kuna Muhus
toimusid etendus „Sajanditagune Muhu pulm“ ja väikesaarte tantsupidu „Muhu Kosjareis“,
siis jätkus ka raamatukogu tegemistesse pulmatemaatikat – pulma- ja pillituttide valmistamise
töötoad, Keskomingupidajate üritustel pulma- ja kosjatemaatika käsitlemine, etenduseks
materjalide otsimine ja pärimuse kogumine jne. Mitme ürituse tarbeks koostati külastajatele
lahendamiseks erinevaid muhu keele sõnamänge.
Laimjala raamatukogu oli kaasaaitaja Laimjala Aeruramm 2023 korraldamisel. Metsküla
raamatukogu korraldas oma lugejatele väljasõidu, kus külastati Pöide maalinna ja kirikut,
Mihkel Ranna dendraariumi ning Asva viikingiküla.
30
Orissaare lasteosakonna töötaja tutvustas projekti „Pärandivaderid“ raames Pöide kirikut
Kuressaare Nooruse kooli 7. klassidele.
Koostöö kogukonnaga
Hellamaa raamatukogu juhataja osales kogukonnaarutelul „Mõtleme ja unistame koos – Meite
Muhu 2035“, keskkogu töötajad Saaremaa valla uue arengukava ettevalmistavatel
koosolekutel.
Hellamaa, Liiva ja Orissaare raamatukogu võtsid osa ka 2023. a sõdurpoistele sokkide
kogumise aktsioonist.
Valjala raamatukogu avas Valjala kandi kohvikute päeval raamatukogu pannkoogikohviku.
Klubiline tegevus
Raamatukogud pakuvad kogukonnaliikmetele võimalusi ja kohta vaba aja veetmiseks ning
enesetäiendamiseks.
2023. aastal tähistas oma 20. sünnipäeva Orissaare kirjandussõprade klubi, mille eestvedajad
ja ürituste korraldajad on Orissaare raamatukogu töötajad. Kokku saadakse tavaliselt kord
kuus. Osa ettevõtmisi toimub ainult koos kirjandusklubiga. Enamusest ettevõtmistest ja
kohtumistest on aga kõigil soovijail võimalik osa saada. Kirjandusüritustel kohtuti huvitavate
inimestega, tähistati eesti kirjanduse päeva, kus tutvustati harivat maaelu sarja „Meie...”,
räägiti väliseesti kirjanikest ja nende loomingust. Märtsikuu kokkusaamisel „Mõeldes
naistepäevale“ tutvustati eesti ja välisautorite teoseid, mille pealkiri sisaldas naise nime. Oli
liikluskuu liiklusviktoriin ning Londoni-reisi reisimuljete õhtu. Rahvusvahelisel eakate päeval
esinesid raamatukogutöötajad Orissaare Eakate Seltsingu liikmetele ja koostasid küsimused
mälumängu jaoks ning viisid selle ka läbi. Sügisel algas uus hooaeg väljasõiduga Tumalas
asuvasse Fööniksi aeda, kus selle perenaine rääkis kuidas see omapärane aed on sündinud ja
aastate jooksul kujunenud, mida sealt leiab jne.
12. hooaega jätkas tegevust Salme keskpäevaklubi, mille üks eestvedajatest ja ettevõtmiste
korraldajatest on Salme raamatukogu juhataja Maie Alas. Esinema kutsutakse külalisi ja
lektoreid nendest valdkondadest, mis klubi liikmetele huvi pakuvad. Liikluskuul lahendati
liiklusteste, oli piknik Ansekülas, kadrikarneval, mälumäng filmimuusika tundmisest jne.
2019. a lõpus loodi Lümanda raamatukogu juurde kirjandusklubi, mis teeb kaastööd ka
Lümanda seenioride seltsiga. Klubi kogunemistel räägiti raamatutest, eesti kirjakeelest ja
murdekeelest ning tähistati kirjanike tähtpäevi. Oli liiklusviktoriin ning Raimond Valgre elule
ja loomingule pühendatud õhtu.
Sakla raamatukogu on Sakla Külaarengu Seltsi ja käsitööhuviliste kokkusaamise paik. Eikla
raamatukogu juures tegutsevad täiskasvanute ja laste käsitööringid, Kõrkvere raamatukogus
käivad koos Kõrkvere Seltsi liikmed.
Hellamaa külakeskuses saavad igal teisipäeval kokku seenioride klubi Keskomingupidajad
liikmed. Hellamaa raamatukogu pakub seal tavaliselt kultuurilist või kirjanduslikku
meelelahutust. Tähistatakse rahvakalendri tähtpäevi, loetakse, lauldakse ning talletakse muhu
31
keelt ja pärandkultuuri. Keskomingupidajad on ka põhilised raamatukogu üritustest ja
tegemistest osavõtjad ning näitustele eksponaatide toojad.
2023. aastal loodi Taritu memme-taadi raamatuklubi, mille eestvedajaks on Lümanda/Taritu
raamatukogu juhataja. Tegeldakse seenioridele huvi pakkuvate teemadega. Tähistatati
kirjanike sünni(aasta)päevi ning rahvakalendri tähtpäevi. Külas käisid tuntud ja huvitavad
inimesed jne. 2023. aastal saadi kokku seitsmel korral.
Näitused ja väljapanekud
Raamatukogudes eksponeeritud näitused ja väljapanekud olid pühendatud kirjanike, kunstnike
ja teiste väljapaistvate inimeste juubelitele, rahvakalendri tähtpäevadele, pärandkultuurile,
oma paikkonna ajaloole, olulistele päevakajalistele teemadele jne.
Mahukamad ja huvitavamad näitused keskkogus Kuressaares olid: „Maalitud portselan Tõnis
Kipperi erakogust“, „Vaasid Tõnis Kipperi erakogust“, „Joanna Concejo - Poola kunstnik ja
illustraator“ ja ehtemeister Keiu Kullese näitus "Kihelkondlike ehete ilu".
Külliki Järvila eksliibriseid sai vaadata keskkogus ja Ruhnu raamatukogus. Näitus „25 + 5 :
kauneimad Eesti raamatud“ oli eksponeeritud keskkoguas ja Liiva raamatukogus, Hans
Christian Anderseni elulooline näitus ja „EV riigimehed“ Aste ning Kärla raamatukogus.
Näitus “Ansekülast tärganud loodusloovus. Loodus, taaskasutus, elu ja maailm noorsörulase
pilgu läbi” ning Hillar Lipu puidule maalitud linnupiltide näitus olid väljas keskkogus, Kärla
ja Salme raamatukogus.
Hellamaa raamatukogu juhataja tõdes, et huvitav on see, et Muhu kultuuripärandit tutvustavad
näitused hakkavad tavaliselt „oma elu elama“. Kui oleks juba aeg näitus maha võtta, tuuakse
hoopis eksponaate juurde. Nii juhtus ka selle aasta kõikide näitustega. Näiteks „Need vanad
muhulaste postkaardid“ ühest näitusealbumist on nüüdseks saanud juba kolm. Populaarsed
olid nostalgianäitused „Salvo suveniirnukud. Inspireeriv Muhu“ ja „Pisut portselani
puhvetkapist“.
Hellamaa raamatukogu koostatud näitused on olnud igal aastal ka kooli kodulootundide üheks
õppematerjali osaks.
Salme raamatukogus oli väljas mahukas näitus ”Liivlaste jäljed Sõrvemaal”, mille
avamisüritusel esines pärimusmuusikaansambel "Ammuker" ning oli vestlusring
vähemuskeelte püsimajäämisest koos filmi "Professor Viitso liivlased" vaatamisega.
4.6.2 riiklikul tasandil
Eesti Kultuuriministeerium
ERÜ – koolitused, seminarid
Eesti Lastekirjanduse Keskus - koolitused, üleriigilised ühisprojektid, näitused
Eesti Rahvusraamatukogu – koolitused, näitus
Eesti Hoiuraamatukogu – kogude täiendamine
Tartu Ülikooli Raamatukogu – RVL
Deltmar OÜ - info- ja kataloogisüsteemi RIKS kasutamine
Põhja-Ameerika Ülikoolide Keskus – tutvustused õppimisvõimalustest USA-s
32
TalTech AR, TÜR, TLÜ AR, EMTA raamatukogu, TÜ Pärnu Kolledži raamatukogu,
Kaitseväe Peastaabi raamatukogu, Tallinna Keskraamatukogu – RVL
TalTech Ameerika keskus – koolitus
ETKA Andras – koolitused, ühisprojektid, õpitund
Eesti Kultuurkapital – projektitoetused
Eesti Töötukassa – tööpraktika, koolitus
AS Cleveron – raamatukapp
Rahva Raamat – komplekteerimine, Aasta raamatu 2023 valimine
Ena Mets – üritused
Poola Suursaatkond – üritused, näitused
Tervishoiumuuseum – koolitused
Tallinna Keskraamatukogu – koolitused,
Haapsalu Lasteraamatukogu – koolitused
4.6.3 rahvusvahelisel tasandil
Jätkus 2005. aasta aprillist alguse saanud Saare Maakonna Keskraamatukogu ja Ameerika
Suursaatkonna koostöö (näitused, üritused, filmiõhtud, meisterdamised, koolitused, loengud,
keeleõpe, vestlusklubid, komplekteerimine).
Ameerika Suursaatkonna vahendusel oli keskkogus vabatahtlikena tegevuses kaks Fulbrighti
programmi stipendiaati – USA tudengid – kes aitasid läbi aasta korraldada erinevaid üritusi,
keelekursusi, ja näitusi. Üks neist lõpetas tegevuse juunis ning uus stipendiaat alustas
septembrikuus.
Võrreldes eelmise aastaga on rohkem olnud üritusi, keeleõpet ja USA-d tutvustavaid tunde
väljapool raamatukogu. Fulbrighti stipendiaat õpetas inglise keelt ja viis läbi inglise keeles
toimuvaid üritusi erinevates koolides (Kuressaare Ametikool, Saaremaa Gümnaasium,
Hariduse Kool, Nooruse Kool, Luce Kool ning Kaali, Leisi ja Kärla kool). Saaremaa
Gümnaasiumis korraldati kord nädalas eesti-inglise keele tunde Ukraina õpilastele.
Saare Maakonna Keskraamatukogus toimusid järjepidevate koolitustena inglise keele
vestlusklubi (igal esmaspäeval) ja 1:1 keeleõpe (igal reedel).
2023. a oli võrreldes eelmise aastaga rohkem suurüritusi koostöös USA Saatkonna, TalTechi
Ameerika Keskuse ja koolidega,
Koostöös USA saatkonnaga korraldati Kuressaares üks kolmest Globe Eesti 2023 üle-
eestilistest loodusainete õpetajatele mõeldud koostööpäevadest. Osaleti Saaremaa
Gümnaasiumi karjääripäeval, kus tutvustati Ameerika teabepunkti ja räägiti
raamatukogunduse eriala omandamise võimalustest Eestis. Koos Saaremaa Gümnaasiumiga
korraldati Model US Congress, mil nelja päeva jooksul viisid üle Eesti Kuressaarde
kogunenud gümnasistid (umbes 50) läbi USA kongressi töö simulatsiooni. TalTechi audio-
video õppejõud viis raamatukogus õpilastega läbi animatsioonitöötoa. Toimusid keskkogu
stipendiaadi ja TalTechis tegutseva Fulbrighti stipendiaadi loengud ja töötoad
meediakirjaoskuse ning valeinfo teemal.
Keskkogul algas koostöö Jaapani Saatkonnaga. Projekti Read Japan Project 2023 eesmärgiks
on kaasa aidata Jaapani mõistmisele kogu maailmas raamatute kaudu. Projekti algatas 2008. a
The Nippon Foundation.
33
Orissaare raamatukogu tutvustas Erasmuse programmi raames Orissaares külas olnud Praha
raamatukogu töötajatele ning sama programmi raames nädal aega Orissaare Gümnaasiumis
olnud hispaanlaste grupile raamatukogu.
Oluline oli Hiiumaa ja Saare maakonna ning Ogre raamatukogu töötajate ühisseminar Lätis
Ogre raamatukogus.
4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele
2023. aastal viidi maakonna raamatukogudes läbi 951 individuaalkoolitust (2022 – 481).
Rühmakoolitusi oli 270 (2022 – 236), milles osales 3915 inimest (2022 –2887).
Raamatukogud võtsid ka 2023. aastal osa ETKA Andras korraldatud üle-eestilisest
täiskasvanuhariduse sündmusest „Õpitund“.
Kasutajakoolituste sihtrühmade ja ka teemade osas muutusi ei olnud. Individuaalkoolituste
sihtrühm olid endiselt täiskasvanud vanuses 50+. Õpetust ja abi vajatakse kõige enam e-
keskkonnas toimetamisel (terviseportaal, digiregistratuur, arsti aegade otsimine, perioodika
tellimine, arvete maksmine internetis, töövõimetoetuse taotlemine, tuludeklaratsioonide
täitmine, e-posti aadresside tegemine, elektrilepingud, ID-kaardi sertifikaadi uuendamine,
digilugu.ee, Riksweb-i kasutamine, e-äriregister, e-notar, e-kinnisturaamat jne).
Rühmakoolituste arvus sisalduvad ka kõik raamatukogude poolt korraldatud mingeid teadmisi
või oskusi pakkunud ettevõtmised (meisterdamistunnid lastele, käsitöökoolitused,
mälutreeningud, keelekoolitused jm).
Rühmakoolituste peamine sihtrühm on õpilased ja lasteaia vanema astme lapsed, kellele
tavaliselt tutvustatakse raamatuhoiu põhitõdesid, raamatute paigutust riiulil,
elektronkataloogi, raamatukogu kasutamise korda jne. Jätkuvalt olid väga populaarsed
raamatukoguhoidjate ja õpetajate jt juhendamisel toimunud lastele mõeldud
meisterdamistunnid.
Liiva raamatukogus jätkus 2022. a lõpus alanud ürituste sari „Ettevõtlik inimene“, kus
inimesed saavad jagada oma elulisi kogemusi. Räägitakse mitte ainult ettevõtlusest, vaid
laiemalt igapäevasest toimetulekust ja heaolust, oma elus uuenduste-muudatuste tegemisest,
rahaasjade korraldamisest, vaba aja veetmisest jne.
Täiskasvanutele korraldati erinevaid käsitöö töötubasid (Salme – origami õpituba, dekupaaži
ja kraklee õpitund; Hellamaa – käsitöökoolitused „Laupane lõnga- ja lõllamisklubi“,
Tornimäe – oli kaks käsitöötundi täiskasvanutele – krepp-paberist gigantlille meisterdamine ja
kudumistöötuba).
Tornimäe raamatukogus alustas tegevust kudumisring täiskasvanutele. Raamatukoguhoidja
otsib kirjandust, materjalid ja osaleb/juhendab.
Hellamaa raamatukogus toimusid võimlemis- ja joogatunnid seenioridele ning üritustesari
„Seenioride tervisetund“, anti aiandusalaseid näpunäiteid, õpetati muhu murrakut jne.
Keskkogu Ameerika teabenurga korraldusel toimus kokku 54 üks-ühele inglise keele tundi,
11 vestlusklubi, 2 inglise keele tundi Ukraina õpilastele ja neli Small Talk keeleõppetundi
34
Kuressaare Ametikooli õpilastele. Võrreldes 2022. aastaga üks-ühele keeleõppijate arv
kasvas. Keeleõppetunnid viis läbi Fulbrighti stipendiaat.
Leisi raamatukogus toimus kolm Anu Vahteri poolt läbi viidud mälutreeningut.
Seoses keskkogu MIRKO-ga liitumisega on tutvustatud selle teenuse keskkonna kasutamist.
4.8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded
Raamatukogud kasutasid raamatukoguteenuste ja -ürituste tutvustamiseks ning muu info
jagamiseks raamatukogude kodulehti, sotsiaalmeedia kanaleid (Facebook, Instagram, blogi),
Saare maakonna päevalehte Saarte Hääl, Saaremaa valla ajalehte Saaremaa Teataja ja
paikkondade infolehti (Orissaare Teataja, Salme Sõnumid, Kärla Teataja jt), Muhu valla
ajalehte Muhulane ja kohalikku raadiot Raadio Kadi ning Vikerraadio muhukeelseid uudiseid.
Saare Maakonna Keskraamatukogul on kaks blogi, millest üks jooksva info edastamiseks ja
vaid töötajatele nähtav. Teine blogi on lugemiselamuste päralt. Sinna saavad lugemissoovitusi
lisada raamatukoguhoidjad, kas siis omapoolseid või ka mõne lugeja poolt saadetud. 2023. a
tegi raamatublogisse sissekandeid ka keskkogu vabatahtlik. Kokku tegid maakonna
raamatukogud aasta jooksul 1054 (2022 –933) sotsiaalmeedia postitust.
Keskkogu kodulehele seati üles lauamängude leht, mida täiendatakse jooksvalt.
Teavet jagati Saaremaa ja Muhu valla kodulehel, Abruka raamatukogu kodulehel, abruklaste
listis, Facebooki grupis Muhu info, emakeeleõpetajate ja huvijuhtide listis, Vikerraadio
muhukeelsetes uudistes, veebilehtedel https://visitsaaremaa.ee/planeeri/saaremaa-sundmused/
ja https://www.saare.events/events. Koostati ürituste flaiereid. Väga tõhusaks teavitusviisiks
on suusõnaline teave ning ürituste puhul ka isiklike kutsete saatmine.
Maapiirkondades jagati infot ka kohalikel teadetetahvlitel, kogukonnaüritustel (nt
kohvikutepäev, avatud talude päev jne).
Oma koduleht on keskkogul https://skr.lib.ee/, ja Abruka raamatukogul
https://abrukainfo.eu/raamatukogu/. Alates 2023. aastast saab lisaks keskkogule ka
haruraamatukogude Google’is kuvatavat informatsiooni muuta ühe konto alt.
Hellamaa raamatukogu juhataja jätkas „Muhu eluülikooli lugemiku“ jaoks materjali kogumist
ning jätkus ka tema koostöö Eesti Kirjandusmuuseumiga – koos Keskomingupidajatega Muhu
regilaulikute andmete otsimine ning täpsustamine kogumiku „Vana Kannel. Muhu regilaulud“
tarbeks. Koostöös Muhu Pärandikooliga jätkub töö „Muhu sõnaroamatuga“. Lisaks kaastöö
„Muhu oabitsa“ lintilugemisel ja Eesti Kirjandusmuuseumi kogumisvõistluse „Muusika minu
elus“ propageerimine ning klientide kaastööde saatmine võistlusele.
4.9 Andmebaasid
Täiendati andmebaasi RIKS, mis on nii kasutajatele kui töötajatele väga mugav ja lihtne
kasutada ning palju võimalusi pakkuv. Mingeid probleeme programmiga ei ole olnud.
Saare Maakonna Keskraamatukogus bibliografeeriti kohalikku ajalehte Saarte Hääl ja
erinevates ajakirjades ilmunud Saaremaa-ainelisi artikleid.
35
Keskraamatukogu kodulehelt leiab viiteid otsingukataloogidele, digiteeritud materjalidele
ning muudele erinevatele andmebaasidele ja infoallikatele https//skr.lib.ee/lingikogu
Kärla raamatukogu Rikswebi kaudu on võimalik teha otsinguid Kärla koduloo andmebaasist.
5. 2024. aasta tegevused
Jätkuvalt kvaliteetse raamatukoguteenuse pakkumine elanikkonnale.
Teeninduspiirkonna lugejate vajadusi rahuldav ja Kultuuriministeeriumi lepingut
järgiv kogude täiendamine.
Dokumentatsiooni kaasajastamine (raamatukogu kasutamise eeskiri, kollektiivleping,
teenuste hinnakiri).
Ootused ja kaasamõtlemine seoses üleriigiliste arendusprojektidega (arenduskeskus,
uus raamatukogusüsteem jt).
Osalemine Saaremaa valla arengukava koostamises.
Ühiste ettevõtmiste (näitused, üritused, koolitused) läbiviimine koos heade
koostööpartneritega. Kohtumiste korraldamine kirjanike, kunstnike ja teiste huvitavate
inimestega.
Uute projektide kavandamine ja elluviimine.
Eesti riigile ja kultuurile ning kirjandusele oluliste tähtpäevade tähistamine.
Erinevate ettevõtmistega kultuuririkkuse aasta tähistamine.
„Lugemisisu“ programmiga jätkamine.
Nukitsa konkursil osalemine.
Koostöö jätkamine Ameerika Suursaatkonnaga (kogude täiendamine, üritused,
keelekoolitused, keelekursused veebis, näitused, vabatahtlikud).
Laenutuskappide soetamine suuremate piirkondade maaraamatukogudele.
Raamatukogude juubelite tähistamine – Aste raamatukogu 35, Kärla raamatukogu
145, Ruhnu raamatukogu 125 ja Torgu raamatukogu 105.
Mustjala raamatukogu kolimine Mustjala kooli ruumidesse.
Orissaare kultuurimaja ja raamatukogu remont.
Saare maakonna raamatukoguhoidjate pädevuste tõstmine läbi kohapealsete
täienduskoolituste ning kogemusreisi korraldamine kultuuririkkuse aastal Võru- ja
Setomaale.
Raamatukogude ja vallavalitsuse esindajate õppereis Bornholmi saarele, et tutvuda
sealsete avatud raamatukogude süsteemiga ja saada inspiratsiooni ning nõuandeid, et
seda teenindusmudelit võtta eeskujuks Saaremaa raamatukogude mudeli
väljatöötamiseks ja edaspidi ka Saaremaa raamatukogudes kasutusele võtta.
Koostajad:
Direktor
Anu Vahter
Pearaamatukoguhoidja
Maire Rauk
Lasteosakonna juhataja
Liilia Kõiv
36
LISA 1. Personali koolitus
Raamatukogu nimi Koolituste arv Koolitustundide arv
(koolituse maht )
Koolituseks kulutatud
Saare Maakonna
Keskraamatukogu
606 3033 12 439
Hellamaa
raamatukogu
49 154 170
Liiva raamatukogu 10 481 947
Ruhnu raamatukogu 0 0 0
37
LISA 2. Raamatukogutöötajate avalikud esinemised
Aive Sepp (Laimjala raamatukogu) – esinemine Ida-Saaremaa ja Muhu valla ühisel
lastekaitsepäeval 1. juunil Orissaare laululaval – Eno Raud „Naksitrallid“, töötoad ja
meisterdamised
Urve Vakker – (Lümanda/Taritu raamatukogu) – ettekanne „Raimond Valgre elu ja looming“
Lümanda rahvamajas Lümanda seenioride seltsingule; ettekanne „A. H. Tammsaare elu ja
looming“ Taritu memme-taadi raamatuklubile Taritu raamatukogus
Liia Uussaar (Metsküla raamatukogu) – ettekanne „Metsküla raamatukogu muutuvas ajas“
Saaremaa roolipiigadele
Marlin Pärn (Orissaare raamatukogu) – projekti „Pärandivaderid“ raames Pöide kiriku
tutvustamine Kuressaare Nooruse kooli 7. klassidele; esinemine Ida-Saaremaa ja Muhu valla
ühisel lastekaitsepäeval 1. juunil Orissaare laululaval – Eno Raud „Naksitrallid“, töötoad ja
meisterdamised; esinemine Ida-Saaremaa ja Muhu jõulumaal
Eha Trumm, Sirje Tarvis (Orissaare raamatukogu) – ettekanne „Ehe Eesti kirjandus“
Orissaare kirjandussõprade klubi teemaõhtul
Eha Trumm (Orissaare raamatukogu) – ettekanne „Mõeldes naistepäevale“ Orissaare
kirjandussõprade klubi teemaõhtul ning eakate seltsingule uute raamatute tutvustamine
Sirje Tarvis (Orissaare raamatukogu) – ettekanne „Ehe Eesti kirjandus“ Orissaare
kirjandussõprade klubi teemaõhtul; mälumängu küsimuste koostamine eakate seltsingule ja
mälumängu läbiviimine; mälumängu läbiviimine eakate lauluansamblile Ehaviir
Marie Saarkoppel (Liiva raamatukogu) – ettekanne „Liiva raamatukogu ja postipunkt 2023.
aastal“ Muhu külavanematele ja Muhu Vallavalitsuse liikmetele
Anu Kaljuste (Hellamaa raamatukogu) – ettekanne „Sajanditagused Muhu kosja- ja
pulmakombed etenduses „Sajanditagune Muhu pulm“ Tõnise turismitalus
Katrin Sepp (Saare Maakonna Keskraamatukogu) – esinemine esitlusega Ameerika
Teabepunktist ja raamatukogunduse eriala omandamise võimalustest Eestis ja
raamatukoguhoidja töö tutvustamine kaasaegses raamatukogus Saaremaa Gümnaasiumi
karjääripäeval
Anu Vahter (Saare Maakonna Keskraamatukogu) – mälutreeningud Leisi raamatukogus
38
LISA 3. Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid
Raamatukogu nimi Teostatud tööd (2023)
Abruka Õhksoojuspumba paigaldamine
Pärsama Uued ruumid ja kolimine (remont, valgustid, elektritööd)
Saare Maakonna
Keskraamatukogu
Vaikse töö kabinet;
Lugemissaalide, laenutusosakonna ja muude ruumide laevalgustite
uuendamine
Liiva Esikus põrandakattevahetus, krohvimis- ja värvimistööd, uued
põrandaliistud, uued radiaatorid ning
lugemissaalis ja laoruumis uute radiaatorite paigaldus ja vanadele
radiaatoritele regulaatorite lisamine
39
LISA 4. Laste ja noorteüritused
Raamatukogu nimi Ürituse nimi Osavõtjate arv
Saare Maakonna
Keskraamatukogu
lasteosakond
Kohtumine kirjanikuga 4
Ettelugemine 5
Ettelugemispäev
Näituste tutvustamine 10
Raamatute tutvustamine 12
Emakeelepäev 5
Ameerika nurga üritused
koolidele ja lasteaedadele
Raamatunädal 2
Lastehommikud lasteaias 4
Jäneseaasta 3
Leivanädal 2
Õpiedu lugemistuba 2
Muud 7
Meisterdamine 24
Raamatukogutunnid 9
Lasteaia raamatunädal 4
488
86
18
132
155
100
17
33
75
54
43
21
112
251
140
82
Abruka Pannkoogihommik 12
Aste Lugemistund 3
Eesti kirjanduse päev
Emakeelepäev
Liikluskuu 3
Pannkoogipiknik
Jutuhommik lasteaias
Lugemisisu 6
55
15
11
38
75
45
62
Eikla raamatukogu
Lastekaitsepäeva üritus
Kino 3
Noorte disko
Mängudeõhtu 2
Laste jõuluolemine
14
44
8
16
9
Hellamaa raamatukogu „Vastlarull“ – koostööprojektis
Muhu raamatukogud,
noortekeskus, muuseum,
põhikool, lasteaed, Hellamaa
ülakeskus – koos Liiva
raamatukoguga maastikumäng
„Muhu kiele sõnabingo“
Rohenäppude raamatukogu
Muhu kevadlaadal – koos Liiva
raamatukoguga raamatuloterii,
muhu kiele sõnamängud, lastega
lugemine ja joonistamine
Kohtumine Andrus Kivirähkiga
80
55
40
koos Liiva raamatukoguga
Jõulumaa Muhu Muuseumis –
koostöös Muhu Muuseumi ning
Ida-Saaremaa ja Muhu
raamatukogude, noortekeskuste
ja kultuurimajadega – kahe
päeva jooksul 8 x etendus ja 24
x töötoad
„Mardilaupa jutud“ –
mardipäeva kombeid tutvustav
video Facebookis koostöös
Muhu valla kultuurijuhiga
45 (neist lapsi 3)
290
Kaali raamatukogu Lugemistund 4
Raamatukogutund 3
36
20
Kaarma raamatukogu Mängude hommik 2
Teadmiste ja oskuste töökoda
„Mobiilsed töökojad“
18
22
Kihelkonna raamatukogu Raamatukogu külastused 12 71
Kõrkvere raamatukogu Ettelugemised ja
viktoriin liiklusohutuse teemal 4
15
Kärla raamatukogu Eesti kirjanduse päev
Emakeelepäev
Liikluskuu
„Lugemisisu“ programmi
lõpetamine
Ettelugemise päev
46
25
138
59
22
Laimjala raamatukogu Ohutut liiklemist!
Ida-Saaremaa ja Muhu ühine
perepäev
(koostöös korraldamine
Orissaares)
Oh sa jutt-muinasjutt
Kadripäev
7 last/3 täisk.
150 last/50 täisk.
4 last/3täisk.
14 last/5 täisk
Leisi raamatukogu Lasteüritused 17 277
Liiva raamatukogu Kohtumine A. Kivirähkiga
Vastlarull
Näituse „25 kauneimat
lasteraamatut“ külastamine +
teematund „Raamatu teekond“ 6
Kohtumine Muhu kirjanikega –
Pille ja Tambet Tamm
100
30
50
30
Lümanda raamatukogu „Lugemisisu“ programmi
esimese hooaja lõpetamine ja
uue hooaja alustamine 7
Ettelugemised-vestlused lasteaia
vanemale rühmale 8
Liiklusviktoriinid 1.,2., 3., 4., 5.,
82
135
74
41
6., 7., 8., 9. kl. 9
Raamatukogude aastast
liikumisaastasse
Aastaajad ja kuud 2
Uued laste- ja noorteraamatud 4.
kl
Meie emakeel on eesti keel
Eno Raua, Aino Perviku ja Piret
Raua lasteraamatud 4. kl 2
Tervis, tarviline vara
Lapsed liikluses 2
Luuletused emadepäevaks
Sügise sahinad
Miniraamatud 5. kl.
Metsloomad talvel
Jõulud tulekul 2
Liiklusteemaline
orienteerumismäng ja aardejaht
perepäeval
Jututelk
16
36
8
22
6
14
34
8
10
10
16
28
56
107
Metsküla raamatukogu Lastehoiu külastamine 5
Rahvakalendri tähtpäevad 4
Liiklemise tutvustamine,
liiklustestide tegemine, piltide
värvimine
Eesti kirjanduse nädal,
lugemistund lastehoiu hoovis 2
65
53
18
21
Mustjala raamatukogu Ettelugemised ja meisterdamised
9
144
Orissaare raamatukogu Raamatutund lasteaiarühmas 55
Orissaare Gümnaasiumi
algklasside kevadine luuletund
Liikumisaasta perepäev koostöös
noortekeskuse, Tornimäe ja
Laimjala raamatukoguga
Ida-Saaremaa ja Muhu jõulumaa
Koguval
Lugemistund ReadHour
Orissaare Gümnaasiumi 5.-12.
klassile lugemistunniks,
raamatupakkide valimine ja
pakkimine
739
79
200
290
30
Pihtla raamatukogu Liiklusviktoriin 5
Pärsama raamatukogu Liiklusviktoriin lasteaialastele
Lugemistund lasteaias
Lastehommik „Sügislehed”
Lastehommik „Mardid-Kadrid”
Metsküla lastehoiu lapsed külas
Lastehommik „Muki jõulud”
6
15
12
7
12
21
Randvere raamatukogu - -
42
Ruhnu raamatukogu - -
Sakla raamatukogu - -
Salme raamatukogu Lugemisprogrammi
„Lugemisisu” üritused 8
Liikluskuu üritused 3
Külas lastekirjanik Liis Sein
„Lugemisisu” pidulik lõpuüritus
koos Pipiga
H. C. Anderseni teemaline
lugemistund koos rändnäituse
külastusega 6. ja 7. klassile 2
6. 5., 8. ja 9. klassi H. C.
Anderseni rändnäituse külastus,
kus tutvuti autori elu ja
loometeega, töölehtede täitmine
3
Ettelugemispäev lasteaias
„Sügis meie ümber”
Kadripäev lasteaiaga
86
30
54
28
22
26
33
14
20
Sandla raamatukogu - -
Taritu raamatukogu - -
Torgu raamatukogu - -
Tornimäe raamatukogu Algklasside raamatukogutund
raamatukogus 18
„Lugemisisu” tund lasteaia
vanemas rühmas 8
Põhikooli raamaturingi laager 3
Suvealguse
pannkoogikolmapäev
Ida-Saaremaa ja Muhu
lastekaitsepäev Orissaares
Lastekirjanik Indrek Koff Pöide
koolis
Ida-Saaremaa jõulumaa Koguval
2
126
85
21
27
200
46
280
Valjala raamatukogu Sõbrapäev 3
Katsed veega 2
Liikluskuu raamatukogus 3
Orienteerumine alevikus
Muinasjutu teematund 3
Raamatukogutund 2
Jõuluraamatukogu
Kohtumine kirjanik Ene Sepaga
49
32
45
20
50
31
10
30
Võhma raamatukogu - -
43
LISA 5. Raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete
täitmine
1. Kogude komplekteerimine ja töötlemine
Saare Maakonna Keskraamatukogu komplekteerib, arvestab ja töötleb teavikuid, peab
arvestust komplekteerimissummade üle, koostab saatelehed ja pakib teavikud transpordiks
külaraamatukogudesse. Raamatupakkide toimetamise reeglina kaks korda kuus – mõnel kuul
ka sagedamini – külaraamatukokku organiseerivad külaraamatukogude juhatajad ise. 2023.
aastal läksid raamatupakid külaraamatukogudesse 21 korral.
Külaraamatukogud saavad keskkogust tellimislehed tavaliselt 1-5 korda nädalas, mille põhjal
teevad oma valikud ise. Keskraamatukogu koostab külaraamatukogude tellimuste alusel iga
nädal koondtellimused, olles võrrelnud hulgiladude hindu. Tellimused tehakse hulgiladudest
(Apollo, Rahva Raamat) ja otsetellimused kirjastustest (Varrak, Ersen, Ühinenud Ajakirjad)
ning kirjanikelt. Teavikute saabumine Kuressaarde toimub tavaliselt tarnijate kulul, enamasti
3-5 korda nädalas.
Teavikute pidev järelkomplekteerimine maakonna külaraamatukogudele toimub paralleelselt
jooksva komplekteerimisega.
Riigi toetusest – 70 141 eurost – 94,8% kasutati raamatute ning 5,2% kultuuriperioodika
soetamiseks.
2. Rahvaraamatukogude tegevuseks vajalike bibliograafia-, täistekst- ja muude andmebaaside
loomine ja pidamine
Keskraamatukogu haldab programmi RIKS andmebaasi. Sisestatakse teavikute kirjed,
korrastatakse vanemaid kirjeid ja märksõnu, lugejate andmebaasi jne.
Keskkogu poolt tehakse maakonna raamatukogudele ette aasta perioodika väljaannete
eelkirjed.
Keskraamatukogu kodulehel on erinevate andmebaaside lingikogu.
3. Rahvaraamatukogude statistilise aruandluse korraldamine ja tegevuse analüüsimine
Rahvaraamatukogude aruandlust korraldatakse vastavalt kehtivale seadusele, edastades
aruanded tähtajaks Rahvusraamatukokku ja Kultuuriministeeriumile. Kõik Saare maakonna
maaraamatukogud esitavad aasta alguses pearaamatukoguhoidjale statistilise ja tekstilise
aruande. Maaraamatukoguhoidjad sisestavad ise statistilised andmed rahvusraamatukogu
statistikavormi. Pearaamatukoguhoidja kontrollib andmed üle ning kinnitab need.
Sisulise töö aruande koostavad kõik maaraamatukogude töötajad Kultuuriministeeriumi poolt
ette antud koondaruande põhjale ning esitavad ka need keskraamatukogule. Esitatud
aruannete põhjal koostatakse maakondlik koondaruanne. Maakondlik koondaruanne
saadetakse ka kohalikele omavalitsustele.
44
4. Erialane nõustamine ja raamatukogutöötajate täienduskoolituse korraldamine
Maakonna keskraamatukogu korraldab raamatukoguhoidjate täienduskoolitust kohapeal
(tavaliselt kord kuus, v.a jaanuar ning suvekuud) ning õppe- ja kogemusreise. 2023. a
korraldati maakonna raamatukoguhoidjatele kaheksa koolituspäeva ja kolm õppesõitu.
Koolitusplaani koostamisel lähtutakse kutsekvalifikatsiooni nõuetest, organisatsiooni
vajadustest ja raamatukoguhoidjate ettepanekutest.
Oluliseks peetakse lektorite Kuressaarde kohapeale kutsumist, et võimalikult paljud
raamatukoguhoidjad saaksid õppepäevadest osa. Mandrile koolitusele minek on küllalt
ajamahukas ja kulukas.
Enamasti nõustatakse maakonna raamatukoguhoidjaid nii programmiga seonduvate kui ka
muude küsimuste korral meili või telefoni teel, kuid vajadusel ka kohapeal.
Keskkogu töötajad nõustasid ja koordineerisid ka üleriigilisi laste- ja noorteprojekte
(„Lugemisisu“, „Raamatukogud-muuseumid-noored“), koostasid üheskoos Valjala
raamatukogu juhatajaga projekti Kultuurkapitali Saaremaa ekspertgrupile Valjala 140 ürituste
läbiviimiseks ning koostöös Hiiumaa raamatukoguhoidjatega projekti Kultuuriministeeriumile
kahe maakonna raamatukoguhoidjate õppe- ja kogemusreisi korraldamise tarvis (Läti, Ogre
raamatukogu).
5. Teatmebibliograafilise töö korraldamine
Saare Maakonna Keskraamatukogus bibliografeeriti valikuliselt kohalikke ajalehti ja
erinevates ajakirjades ilmunud Saaremaa-ainelisi artikleid ning Saaremaa Muuseumi
kaheaasta raamatute artikleid.
Lugemissaalis on eraldi riiulitele välja toodud Saare maakonna erinevaid valdkondi käsitlevad
raamatud. Koduloolise teemaga päringutele vastuste andmisel on heaks allikaks raamatukogu
fondis olevad kohalike ajalehtede aastakäigud alates aastast 1952.
Kokku registreeriti 2023. aastal maakonna raamatukogudes 5948 erinevat infopäringut.